TAIMEDKaspar OdraksAndry VildakLaur TeppanRichard Kaiva

SISUKORD

• Rakvere Veetöötlusjaam• Rakvere Reoveepuhastusjaam • Aru karjäär• Kunda Nordic Tsement• Neeruti maastikukaitseala

Rakvere Veepuhastusjaam

• Vajadus veetöötlusjaama järele tekkis Rakveres juba 1970-ndatel

• Esmakordselt jõudis töödeldud vesi tarbijateni 2001. aastal

• Jaam peaks katma linna ja selle lähiümbruse veevajaduse lähema 25 – 30 aasta jooksul

• Linn saab vee viiest puuraugusthttp://www.rakvesi.ee/public/files/maja.jpg

• Linn saab vee viiest puuraugust• Jaama tööd juhib täielikult arvuti• Jaamas jälgitakse ka piirkonniti

vee tarbimise ja surve muutumist• Vee puhastamisel kasutatakse

plastikkettaid ja sundventileerimist• Filtreeritud vesi juhitakse kahte

1000m3 suurusesse mahutisse

http://www.elkoral.ee/wp-content/uploads/2013/03/2013-11-21-086.jpg

Raua eemaldamiseks kasutatavad kettad

• Veetöötlusjaam kasutab rauarohket kambrium-vendi veehorisondi vett (kuni 2mg/l)• Filtriliivana kasutatakse pestud kvartsliiva tera läbi- mõõduga 1,2mm

Vasakul puhas ja paremal kasutatud plastikketas

Rakvere Reoveepuhastusjaam

• Asutati 1990. aastal• Puhastab kogu linna reovett• Kogu ööpäeva jooksul tuleb puhastada ~20 000 m3 vett• Suurim reoveeallikas RakvereLihakombinaat• Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke

http://f5.pmo.ee/f/2013/06/13/1827276t81hb5ca.jpg

Reovee puhastamine

• Puhastamisel mitu etappi – mehaaniline ja keemiline puhastamine.• Mehaaniline puhastamine

metallvõre, polümerlahus• Keemilisel puhastamine

aktiivmuda

Vette lisatakse aktiivmuda

• Esmane puhastus – veest eemaldatakse suurem mustus läbi metallvõre• Eelsetiti – Lastakse osakestel

settida• Aerotangides lastakse valla

aktiivmuda, mis lagundab orgaanilist ainet• Järelsetiti – Eemaldatakse muda

polümeerlahuse abil

Aru karjäär• Kunda tsemenditehase tooraine

allikas• Lubjakivi lõhatakse karjääris ja

transporditakse tehasesse raudteel• Toodab aastas ~1,6miljonit tonni• Karjäärist väljapumbatav vesi

juhitakse Toolse jõkke• Tulevikus kui karjäär on end

ammendanud, kujundatakse sellest järv

https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcT8L_uCh-nFWvGh4DiItqhs-Kkt_8vNQJXAMOSetoqKBsvrx732

Kunda Nordic Tsement

• Asutus alustas tööd 1870. aastal• Toodab ehitustsemente ja

lubjakivi killustikku ning pakub sadamateenuseid• Tegu on neljanda tehasega sellel

territooriumil• Toodang eksporditakse

suuremjaolt suurfirmadele

Kunda Nordic Tsemenditehas

• Tsemendi valmistamisel on tooraineteks lubjakivi ja savi ning ahju kütusena kasutatakse põlevkivi, naftakoksi ja olmeprügi• Lubjakivi kaevandatakse 6km

kaugusel asuvas Aru karjääris• Savi kaevandatakse 2km kaugusel

asuvas mereäärses savikarjääris• Tsemendi tardumisaja

reguleerimiseks kasutatakse kipsi ja põlevkivituhkaPöördahi, milles põletatakse savilobri klinkriks

Tootmisprotsess• Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites• Savilobri valmistamine toimub kahes savikarussellis savi segamisel

veega• Kütus doseeritakse etteantud vahekorras eraldi punkrite kaudu• Klinkri põletamine toimub kahes pöördahjus, pöördahju ühest otsast

antakse sisse lobri ja teisest kütus• Ahju temperatuur kasvab, alguses ~ 200°, ahju lõpus on temperatuur

kuni 2000°• Ahjust väljub füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena valmiv

klinker, mis jahutatakse restjahutajaga• Ahi toodab tunnis keskmiselt 45 tonni klinkrit• Tsement väljastatakse kas lahtiselt või pakituna paberkottidesse

• Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris ja suunatakse korstnasse• Elektrifiltris kinnipüütud tolm

ladustatakse silos• 1996. aastal oli õhkulendunud

tolmu kogus 36kg/1t, tänu uutele filtritele on Kunda välisõhu tolmusisaldus madalam Eesti normidest• Klinkritolmu on kasutatud

happeliste põldude lupjamisekshttp://www.bioneer.ee/static/files/057/t2_rdf_vastuvotu_solm_ja_laohoone.jpg

Neeruti maastikukaitseala

• Kõrguste ja kauguste silmamõõduline määramine• Taimed• Taimede veesisalduse

määramine• Metsatüübid

http://www.virol.ee/static/files/042/t2_000030.jpg

Töö ülesanne: Uurige ruutmeetrisel alal kasvavate taimede ehitust, püüdes põhjendada, kuidas on nende ehitus, kuju jne. Seotud nende eluviisi ja elupaigaga

Töö käik:Võtsime Neeruti metsas ruutmeetri suuruse ala ning uurisime seal kasvavaid taimi. Tõime välja mõned liigid ning uurisime nende kohastumusi selliseks elupaigaks.

Prooviruudul oli märgata võilille. Kuna võilill on putuktolmleja, on tal kollased õied putukate ligimeelitamiseks. Võilill kasvab enamasti valguse käes ja selleks on tal pikk juur, et pinnasest palju vett saada elus püsimiseks.

Märgata oli ka kõrrelisi. Kitsad lehed on neil selleks, et vee aurumine oleks väiksem ning puitunud vars aitab neid kaitsa tuule eest. Neil ei ole värvilisi õisi, sest nad on tuultolmlejad.

Kõrguse ja kauguste silmamõõduline määramine

• Eesmärk: omandada kauguste ja kõrguste silmamõõdulise määramise põhimõte ja praktiseerida seda looduses

Töö käik:• Valisime välja üksiku puu ja mõõtsime sammudega vaatluspunkti mis

oleks intuitiivselt lähedane puu kõrgusele• Mõõtsime joonlauaga puu kõrguse, joonlaua nullpunktiks oli puu latv• Teisendasime joonlaua lugemi meetritesse

Metallioonide määramine taimedes

Töö käik:• Valisime välja 2 taime ning tuhastasime need põleti leegis• Kogusime tuha keeduklaasi ja lisasime vesinikkloriidhapet (HCl)• Selles protsessis lahustus taimedes sisalduv raud• Eraldasime jäägid filtrisse, jagasime filtraadi 2 kahteklaasi• Ühele osale lisasime kaaliumtiotsüanaadi (KSCN) lahust ja teisele

osale kollase veresoola K4Fe(CN)6 lahust• Raua sisalduse korral muutub esimene lahus roosakaks ja teisel juhul

sinakaks

Ca iooni tõestamine taimes

• Taaskord tuhastasime taime ja kogusime tuha keeduklaasi• Ca ioonid muutusid lahustuvaks

äädikhappe lisamisel• Kogusime puhta filtraadi millele

lisasime ammooniumoksolaadi

(NH4)2C2O4 lahust• Ca sisalduse korral tekib valge

sade(hägu)

pH taseme määramine taimedes

• Kogusime hapu maitsega taimi (nõges, kuuse okkad, jänesekapsas)• Peenestasime taimed uhmris• Töödeldud taimed kogusime

katseklaasidesse• Lisasime katseklaasidesse

võrdselt destilleeritud vett• Mõõtsime lahuste pH väärtused

Peenestatud taimed

Taimede veesisalduse määramine• Kaalusime kolme eri liiki korjatud taimi (võilille leht, harilik

nurmenukk, tamme leht)• Jätsime taimed neljaks päevaks kuivama• Kui taimed olid neli päeva kuivanud, kaalusime neid taas

Liik Kuupäev Kaal (g) Kuupäev Kaal (g) Vee hulk (g)

Võilille leht 27.mai 0,8 30.mai 0,1 0,7

Harilik nurmenukk 27.mai 1,59 30.mai 0,3 1,29

Tamme leht 27.mai 1,38 30.mai 0,3 1,08

Metsatüübid

• Määrasime metsatüübiks salumetsa

• Metsas kasvavad kuusega kõrvuti mitmed lehtpuud• Viljakas puhmarinne• Muld on viljakas, paks

huumuskiht• Liigirikas metsatüüp

Rinne Näide

Puurinne Harilik kuusk

Põõsarinne Pihlakas

Rohurinne Harilik jänesekapsas

Samblarinne SalusammalSalumets

Täname kuulamast!