17
Loodusainete praktika 2014 Kivimite rühm

Praktika 2014. Kivimid

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Citation preview

Page 1: Praktika 2014. Kivimid

Loodusainete praktika 2014

Kivimite rühm

Page 2: Praktika 2014. Kivimid

Sisukord• Rakvere Veetöötlusjaam• Rakvere Reoveejaam• Neeruti maastikukaitseala• Aru karjäär• Kunda Nordic tsemenditehas

Page 3: Praktika 2014. Kivimid

Rakvere Veetöötlusjaam

• Vesi saadakse 5 puuraugust Kambriumi-Vendi kihist

• Vesi sisaldab rohkelt rauaioone ning on looduslikult radioaktiivne

• Vee puhastamiseks kasutatavad meetodid on:

1. Õhustamine2. Kvartsliivast läbiuhtumine3. UV-kiirguse lisamine• Vesi suunatakse trassidesse 2,55-

2,63 bar’ise rõhu all• Rakvere veetrassi pikkus on u 140

km, kanalisatsioonitorustiku pikkus on 99 km

• Veetrasside läbipesemine- suletakse torustiku lõigu otsasiibrid ning lõik uhutakse läbi vee ja õhu seguga

Page 4: Praktika 2014. Kivimid

Plastikkettad

Kvartsliiva bassein

Pumbajaam

Page 5: Praktika 2014. Kivimid

Rakvere Reoveejaam• Suurimatest ettevõtetest

puhastatakse seal Rakvere Lihakombinaad heitvett

• Vee puhastamise meetodid:1. Mehaaniline puhastamine2. Bioloogiline puhastamine• Puhastatud vesi suunatakse

loodusesse tagasi• Reovee reostuskoormuse

määravad fosfori, lämmastik ja hapniku ühendid, mis põhjustavad veekogudes taimede vohamist

• Eutrofeerumine- veekogude õitsemine

Page 6: Praktika 2014. Kivimid

Reoveejaamaga seotud füüsikalised ülesanded• Mehhanismide seosed mehaanika kursuses õpituga1. Masina ja seda läbivate osakeste vahel esineb hõõrdejõud2. Ühtlast ringjoonelist liikumist võib näha mudapressis ja setitites3. Ühtlane liikumine toimub aereerimise käigus4. Vesi liigub basseinides väikeste lainetena5. Mehhanismide tööd mõjutavad erinevad jõud6. Mehhanismid paneb tööle veeosakeste elektrivool, mis edastab

impulssi

Page 7: Praktika 2014. Kivimid

Neeruti maastikukaitseala

• Neeruti Maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas

• Neeruti mäed on tekkinud mandrijää taandumisel ning kuuluvad oma iseloomult osalt ooside, osalt mõhnastike hulka

• Oosid Neerutis on kujult enamasti kitsad ja teravaseljalised ning mandrijää liikumisuuna järgi vormitud loode kagusuunalisteks vallseljakuteks

• Kuna aluspõhja reljeef Neerutis on väga liigestatud, on ka lohke palju

• Lohkudesse on aja jooksul tekkinud ka järved: Eesjärv, Orajärv, Sinijärv ja Tagajärv

Page 8: Praktika 2014. Kivimid

Neeruti ülesanded• Nõlva suhtelise kõrguse määramine1. Bareomeetri näidu järgi2. Veereva palli ning energia jäävuse seaduse abil3. Mõõdulati ja täisnurkse kolmnurgaga4. Teades teepikkust ning kaldenurka• Rühmaliikmete hingamissageduse määramine1. Seistes2. Kõndimisel3. Jooksmisel• Rühmaliikmete mäest üles ronimise tegurite arvutamine1. Tehtud töö2. Keskmine võimsus• Maatüki plaani tegemine ja tegeliku pindala arvutamine

Page 9: Praktika 2014. Kivimid

LaboritöödKarbonaatsete kivimite

tõestamine HCl-ga Teokarbis sisalduvate lubiainete

tõestamine HCl-ga

Page 10: Praktika 2014. Kivimid

Muhvelahjus lubjakivi kuumutamine ja kuumutusjäägi reaktsioon

destilleeritud vees

Kivide kollekstioon ning erinevate kivide tugevuse määramine Mohsi

skaala abil

Page 11: Praktika 2014. Kivimid

Aru karjäär• Eesti suurim karjäär• Asub Kundast 2, 5 km lõuna

pool• Seal kaevandatakse lubjakivi• Karjääri sügavus on 14

meetrit• Karjääri pindala on 300

hektarit• Karjäärist saadud toorainet

kasutab Kunda Nordic tsemenditehas

• Karjäärist kaevandatud lubjakivi kasutatakse üle terve Eesti

• Kunagi saab karjäärist järv

Page 12: Praktika 2014. Kivimid

Kunda Nordic tsemenditehas

• Loodud aastal 1992• Kuulub Heidelberg Cement

Groupi koosseisu• Peamiseks tegevusalaks on

erinevate tsementide ja klinkri tootmine

• Lisaks toodetakse seal ka lubjakivikillustikku

• Tehas kasutab läheduses leiduvat heakvaliteedilist lubjakivi

• Tehasel on ka oma sadam

Page 13: Praktika 2014. Kivimid

Tsemendi tootmisprotsess

• Lobri valmistamine• Kütuse ettevalimistamine• Klinkri põletamine• Tsemendi jahvatamine• Tsemendi pakkimine

väljastamine

Page 14: Praktika 2014. Kivimid

Lobribassein

Pöördahjud

Pöördahi

Page 15: Praktika 2014. Kivimid

10 füüsikalist nähtust karjääris ja tehases

1. Tsentrifugaaljõud tehase ahjudes2. Ühtlase kiirusega liikumine- auto karjääris3. Raskusjõud- kivi kukub karjääris 4. Ühtlane ringjooneline liikumine lobribasseinis5. Kastiauto kohaltminek-kiirendus6. Hõõrdejõud tossu talla ja tehase põranda vahel7. Tööline kõnnib-ühtlane sirgjooneline liikumine8. Vihmapiisa langemine karjääris- Vabalangemine9. Anumas olev vedel tsement avaldab sellele rõhku10. Bussi rehvile mõjub elastsusjõud kui inimesed bussi astuvad

Page 16: Praktika 2014. Kivimid

Müratase karjääris ja tsemenditehases

1. Karjääris 56 dB2. Tehases 100 dB• Võrdluseks:• Kõige vaiksem heli, mis inimene kuulda võib on 10 dB• Valju laulmise müratase võib olla ligi 60 dB• 100 dB müratase on võrreldav muruniiduki mürinaga• Ööklubi müratase on üle 100 dB• 190 dB juures võib inimese kõrvakile katki minna

Page 17: Praktika 2014. Kivimid

Täname tähelepanu eest!