1

2013: Mis toimub aastal 2013?Kokkuvõte: 2012. aasta pildis

VÕTA tegevuste ning kvaliteedijuhtimise eri!Kvaliteedijuhtimise teemal loe lähemalt lk 8-11.

VÕTA tegevustest loe lk 13-16.

Primus12/2012 nr4

2

Sisukordtoimetaja

Külas partneritel 3

uudis

Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei rassi 4Juhtnõukogu kohtumine 30. novembril 4Üldkoordinaatorid kohtusid Saku mõisas 5Tegevus 2 võrgustiku kohtumisest 6„Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?” konverentsi programmist 7

kvaliteet

Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis pilootprojekt 2009-2012 8-9Rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhid Portugalis 10-11

VÕTA

VÕTA kvaliteedi arendamine - ühe protsessi lugu 13-15Eesti VÕTA teiselpool piiri 16

2013

Primus 2013. aastal 17-19

2012. aasta pildis 20-27

SA ArchimedesProgramm Primus

Tel: 730 0800E-post: primus@archimedes.ee

http://primus.archimedes.ee

Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus

51013 Tartu

Primus

Primus 12/2012 nr4

3toimetaja

Külas partneritelPaaril viimasel kuul oleme külastanud partnereid. Suur tänu vastuvõtmise eest! Meie

kohtumised on olnud väga toredad ja vahetud.

Tegevuskavade läbirääkimistest jäi kõrvu nii mõnigi küsimus, näiteks seoses järjepi-devuse ning jätkusuutlikkusega: kui palju oleme üldse mõelnud sellele, kas me prog-rammi lõppemisel jätkame omavahelist koostööd? Kas senised tegevused jätkuvad? Kas suudame üleval hoida ja arendada algatusi ning portaale? Kas suudame oma inimestele maksta sama palka ning motiveerida neid tegema tööd ilma lisatasudeta?

Samuti jäi n-ö närima küsimus – järjest süvenev hirm või kahtlus – „kas ma teen asju õigesti?“. Mõnes mõttes oleme sellise olukorra ise tekitanud, jagades teiega auditite ko-gemusi. Paraku polegi siin vist lõplikku tõde, sest iga uus audit on toonud kaasa natuke uue vaatenurga ning tekitanud uusi küsimusi. Õpime siis neist koos.

Ma usun, et me kõik panustame oma parimate oskuste ja teadmiste põhjal ning proovime teha oma tööd võimalikult hästi. Siiski tahaksin julgustada kõiki kahtluste kor-ral küsima – arutame ja otsime koos lahendusi.

Suur tänu tegusa 2012. aasta eest.

Ilusaid pühi, head vana-aasta lõppu ning tegusa ja eduka uue aastani!

Kadrin Kergand, programmi Primus tegevjuht

4 uudis

Heaks tavaks on saanud, et Primuse büroo külastab sügisel oma partnereid. Eelkõige on eesmärgiks tuleva aasta tegevuskavade ja plaanide arutelu, kuid räägime ka muudest rõõmudest ja muredest seoses programmi elluviimisega. Kui igapäevaselt suhtleme peamiselt üld- või alakoordinaatoriga, siis te-gevuskavade arutelu puhul on tore kohtuda ka teiste tegevuste koordinaatoritega ning enamasti ka kooli juhtkonnaga.

Sügisel külastasime seitset kõrgkooli, et viia läbi paikvaatlused. Paikvaatluste ees-märk pole leida abikõlbmatuid kulusid, vaid ennetada suuremaid eksimusi. Paikvaatlus-tega seoses tahaksime tänada programmi üldkoordinaatoreid, kes hoiavad silma peal

paberimajandusel ning orienteeruvad info-külluses. Üldkoordinaatorid on loonud süs-teemi, kus dokumendid on kiiresti leitavad. Tahaksime üldise tähelepanekuna lisada, et olge hoolsad jätmaks oma tegevustest jälgi – inimesed vahetavad töökohti ning tihti on hilisemalt keeruline selgitada, miks üks või teine otsus tehti. Selgitusi peame aga olema valmis jagama kuni 2025. aasta lõpuni.

2013. aastal lõppevad programmi te-gevused, seega tegevuskavade arutelusid enam ei peeta, kuid kelle juurde paikvaat-lustega veel jõudnud pole, neid külastame järgmisel aastal. Töiste kohtumisteni!

Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei rassi!

Reedel, lumetuisusel 30. novembril tuli kokku programmi Primus juhtnõukogu, et arutada läbi ning kinnitada 2013. aasta tege-vuskava ja eelarve.

2013. aasta on programmile viimane, kuid see-eest siiski täis uusi tegemisi ning nii mit-medki eelarved vajasid ümberpaigutamist.

Esmakordselt nimetati 2013. aasta tege-vuskavasse ka nn ägedaid tegevusi. Näiteks rahastab programm Primus tuleval aastal juhtimismentorlust Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemia karjääribussi ning ettevõt-lusööpäeva läbiviimist, lisaks veel mitmeid tegevusi. Täpsemalt saab 2013. aasta plaani-de kohta lugeda lk 17–19.

Juhtnõukogu kohtumine 30. novembril

5uudis

Üldkoordinaatorid kohtusid Saku mõisas

11. detsembril kogunesid programmi Primus üldkoordinaatorid ning primuslased Tallinna külje alla Saku mõisasse, kus toimus aastalõpuseminar. Päeva alustas Anu Viro-vere, kes rääkis töömotivatsioonist ning ene-seteostusest. Seejärel tegi Kadrin Kergand

ülevaate uue aasta tegevuskavadest ning Urve Vool programmide Eduko ja DoRa au-diti kogemustest. Päeva teisel poolel nautisid kohalolijad jõululõunat ning Saku mõisa ilu.

Fo

tod

: M

aria

nn

e V

õim

e

6 uudis

Foto: Marianne Võime

Tegevuse 2 võrgustik vaatas tagasi programmi Primus

raames toimunud õppekavaarendusele

12. detsembril kogunes Primuse 2. tege-vuse võrgustik Tallinnas Von Stackelbergi hotelli konverentsiruumides. Seminari tee-maks oli “Kokkuvõte programmi Primus toel toetatud õppekavade arendusest perioodil 2008–2012”.

Kätlin Vanari ning Birgit Vilgats esitlesid analüüsi, mille eesmärk oli selgitada välja,

mis on toimunud õppekavade arenduses porgammiperioodil. Analüüs on kättesaadav programmi Primus kodulehel: http://primus.archimedes.ee/node/36.

Päeva elavaimaks osaks oli aktiivne avatud vestlusring ning õppekavade arendamise parimate praktikate tutvustamine.

7uudis

Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa hotellis toimub uue aasta 23.−25. jaanuarini SA Archimedes ning haridus- ja teadusmi-nisteeriumi korraldatud kolmepäevane kon-verents „Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimi-ne?”. Teistkordselt Eestis toimuva konverentsi peamine eesmärk on julgustada Eesti, Skan-dinaavia ja Euroopa õppejõude oma õpeta-misoskusi arendama ja uurima ning teistega kogemusi jagama.

Eelkonverentsil (23. jaanuar) toimuvates töötubades arutletakse edumeelsete, uudse-te, kasulike ja toredate õpetamiskogemuste üle. Sellele järgneval kahel päeval astuvad peaesinejatena üles mitmed oma valdkon-na parimad õppejõud ja rahvusvaheliselt tunnustatud koolitajad neljast erinevast riigist, nende hulgas Mari Karm, Larissa Jõgi ja Kristjan Port Eestist, Angi Malderez Suur-britanniast, Susan M. Zvacek, L. Dee Fink ja James Groccia Ameerika Ühendriikidest, Kat-hryn Sutherland Uus-Meremaalt.

Konverentsi peamine rõhk langeb paral-leelsessioonidele. Konkurss sessioonidele oli tihe: peale retsensentide komisjoni otsust jäi sõelale 64 lühikest seminari, üks pikk se-minar ja 2 töötuba ning 28 posterettekannet.

Märkimist väärib esinemist soovinute rohke arv – ühtekokku esitati 106 lühikokkuvõtet, mis jaotusid mentorluse, õpetamise mee-todite, teaduskonna ja õppekava arenduse, õpikeskkonna loomise, hindamise ja tagasi-side, interdistsiplinaarsuse, rahvusvahelistu-mise, õppimise mitmekesisuse ning õppe-jõudude enesetäienduse teemablokkidesse.

Korraldusmeeskond on usinalt töötanud selle nimel, et pakkuda konverentsi siht-grupile uusi huvitavaid suundi valdkonna uuringutest, kogemustest ja parimatest praktikatest.

Kodulehe vahendusel saab jälgida ka ot-seülekannet 24. ja 25. jaanuaril toimuvatest plenaarsessioonidest.

Kohtumiseni konverentsil!

Helen JõesaarKoordinaator õppejõudude koolituse

valdkonnas

Konverentsi korraldab SA Archimedese alaprogramm PRIMUS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konverentsi toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

„Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?” konverentsi programmist

Rohkem infot ning konverentsi ajakava leiab konverentsi kodulehelt http://primus.archimedes.ee/conference2013

8

Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis

pilootprojekt 2009-2012

ettevalmistus akrediteerimiseks

Selleks, et paremini ette valmistada ins-

titutsionaalse akrediteerimise ja õppeka-

vagruppide hindamise korraldust Eestis,

alustati Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel

programmi Primus raames 2008. aastal käi-

vitatud kvaliteedikindlustamise protsessi

pilootprojekt, milles osalevad kõrgkoolid

analüüsivad oma tegevust, tugevusi ning pa-

rendusvaldkondi. Kõrgkooli kvaliteedikind-

lustamise protsessi läbiviimise kaugemaks

eesmärgiks on suurendada Eesti kõrgkoolide

konkurentsivõimet tervikuna ning tõsta/toe-

tada kõrgkoolide läbilöögivõimet Euroopa

Liidus ja mujal maailmas.

Kes tuulele vastu paneb, see seisab alati. /Eesti rahva vanasõna/

Kadrin Kergand, programmi Primus tegevjuht

2011. aasta protsessis osalenute lõpuseminar 13.09.2011, esiplaanil Anneli Lorenz ning ettekandega esinenud Everard van Kemenade. Foto: Karin Ruul

9

Kõrgkooli kvaliteedikindlus-tamise protsessi eesmärgid:• aidata kaasa kõrgkoolide sisemise kva-

liteedikindlustamise süsteemi arendamisele

ja kõrgkoolide töö tulemuslikkuse tõstmisele;• suurendada Eesti kõrgkoolide konku-

rentsivõimet tervikuna ning tõsta/toetada

kõrgkoolide läbilöögivõimet Euroopa Liidus

ja muus maailmas;• selgitada välja oma tugevused ja paren-

dusvaldkonnad arenguülesannete püstitami-

seks ja edusammude jälgimiseks;• jagada kogemusi kõrgkoolide sisemi-

sest kvaliteedikindlustamise süsteemidest;• tunnustada kõrgkoole, kes panustavad

kvaliteedisüsteemide arendamisse (Lorenz, A;

Tina, A. Kvaliteedikindlustamine kõrgkoolis,

2010).

Mida tehti?• koolitati kõrgkoolide enesehindamis-

meeskondi ja välishindajaid (assessoreid

kokku ~ 300 inimest);• viidi läbi kõrgkoolide enesehindamised;• viidi läbi kõrgkooli välishindamised;

• tunnustati kõrgkoole, kes panustavad

enam kvaliteedisüsteemide arendamisse ja

paistavad silma heade tulemustega;• viidi läbi jätkuprotsess (kõrgkoolid vali-

sid välja parendusvaldkonnad, parenduspro-

jektide teostamine ja välishindamine);• koostöö Eesti Kvaliteediühinguga ja

välisekspertidega.

Osalenud kõrgkoolid (stuktuuri-üksused) ja organisatsioonid:

Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia,

Tallinna Tehnikaülikool, EEK Mainor, Tartu

Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrg-

kool, Sisekaitseakadeemia, Eesti Mereaka-

deemia, Infotehnoloogia Kolledž, Lääne-Viru

Rakenduskõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool,

Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Üliõpilaskon-

dade Liit, Tartu Ülikooli LOTE teaduskond, TÜ

Narva Kolledž, TTÜ Mehaanikateaduskond,

TLÜ Haapsalu Kolledž, TTÜ Kuresaare Kolledž

TulemusedEsimesed osalenud kõrgkoolid on läbinud

akrediteerimise.

kvaliteet

Mart Laidmets (HTM) ja Anneli Lorenz (Programm Primus) tunnustavad kvaliteediprotsessis osale-nud kõrgkoole, pildil võtab tunnustus vastu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernist (2010). Foto: Maris Saar

10

A3ES on sõltumatu agentuur, mis tegeleb

lisaks kvaliteedihindamisele ka kõrgharidu-

se kvaliteedisüsteemi arendamisega ning

osaleb nii riigisiseste kui ka üle-euroopaliste

kõrghariduskvaliteediga seotud uuringute ja

analüüside koostamisel. Kõrghariduse kvali-

teediinformatsioon on koondatud ühtsesse

süsteemi, kus on võimalik läbi viia eneseana-

lüüse, anda tagasisidet ning kõrghariduse

kvaliteediga seotud informatsioon on kätte-

saadav ka tavakodanikule. Lissabonis võõrus-

tasidki Eesti gruppi A3ES ametnikud eesotsas

agentuuri juhatajaga. Sõbralikus ja konstruk-

tiivses õhkkonnas jagati vastastikku informat-

siooni ja kogemusi. Õppeprorektoritele jättis

sügava mulje Portugali kvaliteediagentuuri ja

kõrgkoolide koostöö kõrghariduse kvaliteedi

kindlustamisel. Rohkelt küsimusi esitati kvali-

teediagentuuri praktilise ja efektiivse veebi-

põhise infosüsteemi kohta.

Lissaboni ja Porto ülikoolides tutvusid

õppevaldkondade juhid kohalike kõrgkoo-

lide õppetöö ja selle korralduse, teadus- ja

arendustegevuse ning kvaliteedisüsteemiga.

Nii nagu Eestis on ka Portugalis hetkel lisaks

kõrghariduse kvaliteedile aktuaalseks tee-

maks rahvusvahelistumine. Portugali ülikoo-

lides on võõrkeelseid õppekavu siiski hetkel

veel küllaltki vähe ja rahvusvahelistumine

toimub eelkõige Brasiilia, Aafrika ja Euroopa

portugalikeelsete õppijate kaudu.

Ringkäik Lissaboni ülikooli ettevõtlusinku-

baatoris andis hea pildi üliõpilaste praktiliste

ja innovaatiliste ideede rakendamisest ette-

võtlussektoris. Inkubaatori teadustöötajad

tutvustasid lapsi arendavaid, neile eakohast

teadushuvi tekitavaid mänge, aga ka kiiret,

patsienti vähe traumeerivat vereanalüüsiteh-

nikat, mis võimaldab saada informatsiooni

erinevate verenäitajate osas ja võib tulevikus

märkimisväärselt hõlbustada näiteks perears-

tide tööd.

Rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhid Portugalis

14.−19. oktoobril käisid Eesti rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhid tutvumas Portugali kõrgharidus- ning selle kvaliteedisüsteemiga. Õppereisi raames külastati Portugali kõrghariduse kvaliteediagentuuri A3ES ning Lissaboni ja Porto ülikoole. Lisaks tutvuti ka Li-ssaboni ettevõtlusinkubaatori Startup Lisboa tegevuse ja ettevõtetega.

Autorid: rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhtide ühistöö

kvaliteet

Õppeprorektoritele jättis

sügava mulje Portugali

kvaliteediagentuuri ja kõrg-

koolide koostöö kõrghariduse

kvaliteedi kindlustamisel.

11

Põnevad kohtumised olid ka sõltumatus

ettevõtlusinkubaatoris StartUpLisboa, mis

paistis silma infotehnoloogiapõhiste projekti-

de ning rahvusvahelise liikmeskonna poolest.

Startup Lisboa juht tundis suurt huvi Eesti

analoogsete ettevõtlusinkubaatorite vastu ja

on huvitatud kontaktidest Eesti noorte ette-

võtlikke inimestega.

Lissabonis külastasid õppevaldkondade

juhid ka Eesti saatkonda, kus arutati Portu-

gali ja Eesti koostööd kõrghariduses, räägiti

üliõpilasvahetusest ning Portugalis õppivate

Eesti üliõpilaste kaasamisest Eestit tutvusta-

vate ürituste korraldamisel.

Kokkuvõttes tõdesid õppeprorektorid, et

Portugali kõrgharidust iseloomustab tugev

kvaliteedisüsteem, millest on saanud igapäe-

vategevusi toetav kvaliteedikultuur. Õppi-

da saab ka Portugali kõrgkoolide teadus- ja

arendustegevusest ning koostööst tööandja-

te, ettevõtlussektoriga. Õppereisi tulemusena

on tänaseks Lissaboni Ülikool ja Tartu Kõrgem

Kunstikool sõlminud Erasmus programmi

partnerlepingu. Üliõpilaste, õppejõudude

ja töötajate kahepoolset vahetust on kavas

alustada juba 2013. aastal.

Õppereisil osalesid Sisekaitseakadeemia,

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Tal-

linna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu

Kõrgema Kunstikooli, Eesti Mereakadeemia,

Eesti Lennuakadeemia, Lääne-Viru Rakendus-

kõrgkooli, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor

õppevaldkondade juhid ning Eesti Kõrghari-

duse Kvaliteediagentuuri esindaja. Reisi aitas

korraldada Tallinna Pedagoogilise Seminari

endine õppeprorektor Merle Rihma.

Rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhid Portugalis. Foto: Raul Tõnnov

kvaliteet

Kokkuvõttes tõdesid

õppeprorektorid, et Portugali

kõrgharidust iseloomustab

tugev kvaliteedisüsteem,

millest on saanud

igapäevategevusi toetav

kvaliteedikultuur.

12

Call for Papers

Quality Renaissance in Higher Education? June 17th, 2013 in Tallinn, Estonia We invite you to submit your paper and participate in pre-congress Quality Renaissance in Higher Education? Pre-congress is part of the 57th EOQ Congress Quality Renaissance - Co-creating a Viable Future (June 17-20, 2013). The aim of the congress is to present and share experiences and best practices in quality of higher education and its management. We are looking for presentations that focus on new or well-proven practices as well as ideas for interactive workshops in the following areas:

New approaches to quality in higher education. Best practices in quality management of higher education institutions. Best practices regarding cooperation between higher education institutions and enterprises. Innovation and quality in study process. Innovation in leadership of higher education institutions. Benchmarking and higher education – possibilities and difficulties. Accreditation and quality management in higher education. Evolution of quality thinking in higher education. Excellence in higher education.

The papers will be presented in parallel working groups. Each presentation should have a maximum duration of 15 minutes and be followed by a discussion among participants. When presenting the proposal your paper should include the following: - Title of the abstract - Name of the author, position in the institution/organization - Abstract of the paper with focus on one of the themes, between 300 and 500 words. Proposals must be submitted to hei@quality2013.eu by January 17, 2013 (NB! updated date). Proposals received after this date will not be considered. Incomplete proposals will not be reviewed. Please do not send a hard copy or a PDF file. Final papers should be submitted by May 31, 2013. Selection procedure All papers are reviewed on the basis of the following criteria:

- The paper has a clear focus that will be of interest to the workshop participants. - The argument, development and structure of the paper are logical, coherent and

understandable. - The proposal is linked to one of the above-mentioned areas (see section ‘Call for Papers’).

The authors will be informed about the results of the selection process by January 30, 2013. All correspondence with authors will be by email. Contact For more info please contact Kadrin Kergand (kadrin.kergand@archimedes.ee).

13

Raul RanneKoordinaator VÕTA valdkonnas

2012. jääb VÕTA arenduste osas veel kauaks meelde – lõpetatud sai kaua mõel-dud-planeeritud VÕTA kvaliteediprojekt, millest siin uudiskirja veergudel ka mitmeid kordi räägitud on. VÕTA kvaliteediprotsess oli Primuse VÕTA arenduse raames ellu vii-dav spetsiifilisem arendus, mille eesmärgiks oli luua toimiv süsteem VÕTA kvaliteedi ta-gamiseks õppeasutustes. Nüüd, kus on lõp-penud selle kolmas ja viimane osa – VÕTA välishindamine, olekski aeg vahest teha üle-vaade protsessist kui tervikust ning sellest, mida me oleme õppinud.

Ajaloost

VÕTA kvaliteediprotsessi algust on mõ-neti raske defineerida. Ametlikult algas see 2010. aastal VÕTA põhimõtete loomisega, kuid VÕTA põhimõtete juured omakorda on peidus LÜKKA projekti lõppjäreldustes. Samuti võib siin leida väga palju mõjutusi 2009. aastal läbi viidud VÕTA võrgustiku õp-pereisist Hollandisse. Hollandis tutvus võr-gustik kohaliku VÕTA kvaliteedikoodeksiga – dokumendiga, mida pidid järgima kõik VÕTA

pakkujad (kas siis kõrgkoolid või vastavat teenust pakkuvad eraettevõtted) ja mis sä-testas tingimused, mille alusel VÕTA pakkuja peab üles ehitama oma protseduurid.

Küsimutest vastusteni

Meie jaoks andis kvaliteedikoodeks ühe olulise puuduoleva pusletüki – meil oli küll olemas kõrgharidusstandardis sätestatud VÕTA reeglid, kuid neid võis tõlgendada piisavalt laialt ning meil polnud üheselt sõ-nastatud järgitavaid kvaliteedipõhimõtteid. Samuti puudus senini selge arusaam, mis siis ikkagi on VÕTA kvaliteet ja kuidas seda muuta. Koodeksi näol saime me oma vas-tuse. Just põhimõtete ülevaatamiseks-kir-jutamiseks kokku pandud töörühm lõpetas oma töö 2010. aastal ning valminud VÕTA põhimõtted liideti rektorite nõukogude kvaliteedilepetega.

VÕTA

VÕTA kvaliteedi arendamine ühe protsessi lugu

Valminud VÕTA põhimõtted liideti rektorite nõukogude kvaliteedilepetega.

14 VÕTA

Nüüd aga, olles valmis saanud meie kva-liteedikoodeksi, kerkis esile järgmine prob-leem – kuidas tagada, et sätestatud põhi-mõtted viiakse ka ellu?

Kõrgahridusstandardi vastuvõtmise ajast oli meil teada praktika, et midagi võib küll kir-ja panna, kuid seda on väga kerge erinevalt mõista ning erinevatest arusaamadest läh-tuvalt ka erinevalt ellu viia, ja seda olukorda soovisime me kindlasti vältida. Samuti küsi-sid koolid toetust põhimõtete elluviimiseks.

Nii sai alguse VÕTA käsiraamatu idee – tuua ühte kohta kokku kogu vajalik info mida õppeasutusel on tarvis VÕTA süsteemi ülesehitamiseks. Käsiraamatu koostamiseks andsid oma nõusoleku Siret Rutiku ja Inga Vau ning kogu kirjutamis- ja ringikirjutamis-protsess võttis kõik kokku ligemale aasta. Samas oli meil nüüd olemas midagi konk-reetset ja käegakatsutavat, mille alusel süs-teemselt planeerida protsesse ning selle läbi tagada VÕTA kvaliteet.

Pärast käsiraamatu valmimist tõstatus aga kohe ka järgmine küsimus: kes annab kinnituse, et protsess tegelikult toimib nii nagu peab? Kergesti võib juhtuda, et midagi on küll sätestatud dokumentides, kuid seda,

kas ja millisel määral sätestatud järgitakse, on juba omaette teema. Sellest lähtuvalt sai-gi võrgustikule välja käidud idee kolmandast etapist VÕTA kvaliteediprotsessis – VÕTA välishindamine.

VÕTA välishindamise jaoks koolitati välja 19 assessorit ning lükati käima pilootprojekt, mille käigus said assessoritelt hinnangu Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tehnika-ülikooli mehaanikateaduskond ja sotsiaal-teaduskond ning Tallinna Ülikooli kasvatus-teaduste instituut ning Haapsalu Kolledž. Kõik osalenud said põhjaliku tagasisidera-porti oma koolide VÕTA süsteemide tuge-vatest ja nõrkadest külgedest, mida saab aluseks tulevaste parenduste planeerimisel.

Mida õppisime?

Protsessis ja eelkõige välishindamises ak-tiivselt osalenud koolide poole pealt on kasu selge – nad said välispidise vaate oma VÕTA protsesside kohta, nägid oma tugevaid ja nõrku külgi, inimesed mõistavad paremini VÕTAt ja üldisemalt kogu kvaliteeditagamis-

Pärast käsiraamatu valmimist tõstatus aga kohe ka järgmine küsimus: kes annab kinnituse, et protsess tegelikult toimib nii nagu peab?

Kuidas tagada, et sätestatud põhimõtted viiakse ka ellu?

15VÕTA

protsessi ning said eneseanalüüsikogemuse, mis on kasulik ka tulevikus.

Tervikuna arenduste poolt vaadates on kogu protsessi kasu ilmne. Me õppisime väga palju arendustööde kohta – sealhulgas, et suurim kasu protsessist on seda ellu viia ühe tervikuna ja kõiki osi omavahel sidudes. Ka seda, et kõige väärtuslikum asi arendus-tööde juures on partnerite kaasamine ja nende sisendi kuulamine; üks võtmesõnu arenduste juures on paindlikkus: ei ole vaja kinni hoida kunagi tehtud otsustest kui need ei vasta enam praegustele tingimustel. Prot-sessi käigus eesmärke täpsustades ja ringi sõnastades võib tulemus olla palju parem, kui esialgu arvatud. Me nägime, et meie õp-peasutused on väga huvitatud parenduste-gevustest ja ise paremaks muutmisest, mis on täiesti omaette väärtus.

Kuid vahest kõige olulisema tõsiasjana me õppisime, et meil on võimalik võtta üks osa õppetööst ja läheneda sellele struktu-reeritult ja süsteemselt ning kohandada ole-masolevaid kvaliteeditagamismehhanisme

nii, et need ei vaatleks mitte kooli kui suurt asutust, vaid ka ühte väiksemat kildu õppe-tööst. See on teadmine, mis avab meile laiad uksed tulevaste kvaliteediarenduste osas.

Kuidas edasi?

Tagasiside VÕTA välishindamisele on ol-nud suurepärane ning koolide huvi on suur – 2013. aastal on soovi avaldanud protses-sis osalemiseks Sisekaitseakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool ning huvi osalemise vastu on tundnud ka mitmed kutsekoolid. Seega keskselt jätkame välishindamisega ka 2013. aastal.

Tervikuna vaadates usun, et VÕTA kvali-teediprotsess on üks olulisemaid projekte, mille oleme Primuse raames ellu viinud. Me õppisime sellest palju, tegime palju ning sel-lest jäävad järele konkreetsed tööriistad koo-lidele – VÕTA põhimõtted ja käsiraamat – nii et on tagatud ka arenduste jätkusuutlikkus.

Omalt poolt jääb üle ainult

soovida koolidele jõudu

ja jaksu VÕTA kvaliteedi

arendamisel, nii 2013. aastal

kui ka pärast programmi

Primus lõppemist.

Me nägime, et meie õppasutused on väga huvitatud parendustegevustest ja ise paremaks muutmisest, mis on täiesti omaette väärtus.

16

Raul: “Maltal osalesin 7.–9. novembril se-

minaril “Border Crossing as a Viable Choice –

Collaboration, Dialogue and Access to Higher

education”. Konverentsil käsitleti mitmeid õp-

pimise- ning ligipääsu-alaseid teemasid, kuid

vahest oli üks kõige olulisemaid ettekandeid

Observalist – EUCENi poolt veetav projekt,

mis koondab endas erinevaid institutsioone,

mis on huvitatud VÕTA-alasest võrgustiku-

tööst. Projekti raames aidatakse kaasa erine-

vate VÕTA-alaste arengutele Euroopas, sh.

poliitika arengutele ning arendatakse parima

praktika põhjal VÕTA-alast koostööd erineva-

te osapoolte vahel.

13.–16. novembril toimus Vilniuses Eesti,

Läti, Leedu ja Belgia flaami kogukonna koos-

töös korraldatud seminar teemal „Recogni-

tion of the competences of young people gai-

ned through non-formal learning“. Seminaril

keskenduti mitteformaalse õppe läbi saadud

kogemuste tunnustamise võimalustele ning

jagati parimaid praktikaid kaasates selleks

erinevaid osapooli (noorsootöö, haridus-ja

tööhõive valdkonnast). Omalt poolt tegin

seminaril ettekande Eesti VÕTA süsteemist

– sellest, kuidas meil kõrghariduses süsteem

toimib, millised on peamised põhimõtted,

väljakutsed, toiminud lahendused ning kuhu

liigume tulevikus. Ettekanne sai iseenesest

üsnagi suurt tähelepanu ning seminaril said

loodud ka kontaktid ja ideed edasiseks Balti

riikide vaheliseks VÕTA-alaseks koostööks.”

12.–15. detsembrini oli Raul Tšehhis, kus

toimus Euroopa VÕTA võrgustiku ja EURAS-

HE koostöös korraldatud seminar “Recog-

nition of Prior Learning: Flexible Ties within

Higher Education”. Rauli roll Euroopa VÕTA

võrgustiku esimehena oli lisaks seminari

kaaskorraldamisele anda seal ka ülevaade Eu-

roopas toimuvatest VÕTA-alastest arendus-

test, peamistest probleemidest ja võimalikest

lahendustest.

Samaaegselt seminariga toimus Prahas

ka Euroopa VÕTA võrgustiku kohtumine, kus

arutati ka Euroopa Komisjoni VÕTA-alast soo-

vitust, vahetati parimat praktikat ning pandi

paika tuleva aasta tegevuskava. Seminaril

võeti kokku Euroopa VÕTA võrgustiku 2012.

aasta, mis Eesti jaoks oli üsnagi oluline: Eestist

sai käesoleval aastal Euroopa VÕTA võrgus-

tiku eesistujariik ja see tähistab ühtlasi esi-

mest korda, kus Eesti on hoidnud nii kõrget

positsiooni ametlikes Bologna protsessi töö-

rühmades. See on Eestile Euroopa tunnustus

heale tööle VÕTA arendamise valdkonnas.

Koosoleku ning Praha seminari kohta saab

täpsemalt lugeda juba uue aasta esimesest

uudiskirjast!

Eesti VÕTA teiselpool piiriNovembris osales Raul Ranne ka kahel välisüritusel, esindades Eesti VÕTAt ning tehes ka ühe

ettekande. Siin väike ülevaade Rauli külastustest.

VÕTA

172013

2013. aastal2013. aasta tegevuskavade koostamisel

lähtuti varasemate aastate praktikast – part-neritele saadeti eelnevalt tegevuskavade koostamise põhimõtted ning eelarved, see-järel esitasid parterkõrgkoolid tegevuskavad (22. oktoobriks). Tegevuskavasid arutati ha-ridus- ja teadusministeeriumi ning ka part-nerkõrgkoolidega (külastasime partnereid novembrikuu jooksul).

Lisaks planeeritud tegevusele oli

partneritel võimalus esitada nn ägedaid te-gevusi (uudsed, jätkusuutlikud, kestva mõ-juga ning kooskõlas programmi üldiste ees-märkidega), mida rahastatakse programmi eelarve kasutamata vahendite arvelt.

Kokku esitati taotlusi 2 693 348 miljoni euro eest (neist nn ägedaid tegevusi 107 747 eurot). Kokku otsustati toetada tegevusi 2 263 070 (sh ägedaid tegevusi 47 263) euro ulatuses (vt joonist lk 18).

2013. aasta „tähed“

Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine (tegevus 1)

2013. aasta tähtsündmus on 23.−25. jaa-nuaril toimuv rahvusvaheline konverents „Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?”. Kindlasti jätkub ka uuel aastal mentorlu-se toetamine ning arendamine. Valmib viis uut põnevat didaktikaalast õpikut. Nn äge tegevus on TTÜ, EÜLi ja RKRNi koostöö-projekt „Mikronäidistunnid“, mille eesmärk on anda õppejõududele, doktorantidele

ja tudengitele lühidalt ülevaade erinevate erialade uusimatest õpetamise ja õppimise meetoditest ülikoolis/kõrgkoolis.

VÕTA rakendamise kvaliteedi arendamine (tegevus 3)

Suur rõhk on jätkusuutlikkusel, sh VÕTA kvaliteediprojekt (nn enesehindamine), mille vastu tuntakse huvi ka kutsehariduse poole pealt. Palju on VÕTA-alast rahvusva-helist teavitamist, Eesti kogemuse jagamist rahvusvahelistel seminaridel.

18 2013

2013. aastaks taotletud ja eraldatud eelarve

Tegevus 6

Tegevus 5

Tegevus 4

Tegevus 3

Tegevus 1

Muud kulud

ADM kulud

Eraldatud (euro) Taotlus kokku (euro)

0 200 400 600 800

480

361

302

234

302

327

229

244

817

966

81

131

240

243

19

Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides (tegevus 4)

Toetatakse jätkuvalt partnerkõrgkoo-li üldkoordinaatoreid, keskastmejuhtide koolituse läbiviimist, rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite kohtumisi ning kahte õp-pevisiiti. Ägeda tegevusena toetatakse Tartu Ülikooli juhtimismentorluse arendamist.

Uuringute ja analüüside läbiviimine (tegevus 5)

Uuringutest otsustati toetada raken-duskõrghariduse koostööuuringut, mille eestvedajaks on Tallinna Tehnikakõrgkool, kaasatud on mitmed eksperdid nii Eestist kui välismaalt. Projekti tulemusena on või-malik paremini planeerida ja koordineerida rakenduskõrgkoolide koostööd, töötada välja ettepanekud vajalike koostööprojekti-de käivitamiseks ja arvestada neid suundu-musi kõrgkoolide arengu- ja tegevuskavade koostamisel.

2013. aastal hakkab Primuse toel ilmuma ajakiri “Allikas. Eesti Haridusteaduste Ajakiri”. Ajakirja eesmärgiks on avaldada eestikeel-seid akadeemilisi originaaluurimusi ja tea-duspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses.

Õppija toimetuleku toetamine (tegevus 6)

2013. aastal on põhirõhk algaja õppi-ja toetamisel. Teise suure osa eelarvest

moodustavad erivajadusega üliõpilaste stipendiumid. Lisaks tehti just selles vald-konnas kõige enam „ägedaid“ plaane, nagu: “Peer Support” sümpoosiumi korraldamine, nägemispuudega tudengitele Tallinna Üli-kooli kampuse liikumisjuhiste koostamine heli − ja tekstifailina, kunstibussi -formaadis karjääriseminar, mille raames üliõpilased külastavad loovisikutele olulisi asutusi (Kul-tuurikatel, Telliskivi Loomelinnak jne), ette-võtlusööpäeva läbiviimine, laiapõhjaliste alusainetest e-kursuste (3 tk) varustamine subtiitritega vähendamaks väljalangevust algajate õppijate, sh erivajadusega tudengi-te seas, väljalangevuse ennetamise eelhoia-tussüsteem, projektõppe paketi väljatööta-mine ja rakendamine lennundusettevõtete ja –organisatsioonide vahelise operatsiooni-lise koostöö oskuste arendamiseks.

Veel üks võimalus

Kui saame selgeks 2012. aasta

eelarve kasutuse, siis 2013.

aasta veebruaris kuulutame

välja veel ühe võimaluse praegu

väljajäänud ideede, aga ka uute

mõtete teostamiseks. Seega, kelle

idee sel korral välja jäi, sellel

avaneb uus võimalus uue aasta

alguses!

2013

817

966

20

2012. aasta

pildis

Inga Kukk ja Urve Vool

Eesti Liikumispuudega

Inimeste Liidu

tänuüritusel Aasta tegu

2011.

2012. aasta avalöögiks

oli konverents

"Akadeemiline juht kui

muudatuste elluviija"

21

2012. aasta

pildis

Primuse parimate

konkursi preemiad

ja tänukirjad

anti üle Tallinna

Lillepaviljonis 12.

aprillil.

Uuringute info-

päeval tutvustati

2011. aastal

programmi Primus

toel valminud nelja

uuringu tulemusi.

Primuse võrgustike

ühisseminaril

oli menukas 6.

tegevuse “Rooside

sõda”.

22

Võrgustike ühisseminaril sai harjutada meeskonnatööd ka vabas looduses. Fotojaht

pakkus meelelahutust ja meeldejäävaid hetki.

23

Raul Ranne valiti Euroopa VÕTA

võrgustiku esimeheks.

Mentorite koolitajad koolitusid

augustis ikka Angi Malderez’i käe all.

24

Mentorluse messil jagati

maailmakohviku formaadis

õppejõuna ellujäämise

näpunäiteid

Uute mentorite koolitusel

osales 20 mentorõppejõudu.

Sügisese kõrgharidusuuringute infopäeva

teemaks oli “Õppija ja õppimine kõrgkoolis”

25

VÕTA võrgustik kohtus 19. septembril.

Septembri lõpus sai kokku 1. tegevuse

võrgustik.

Uuringute suvekoolis osales nii karvaseid

kui sulelisi.

Sügisese kõrgharidusuuringute infopäeva

teemaks oli “Õppija ja õppimine kõrgkoolis”

26

17. oktoobril võeti Tallinnas kokku

projekt „Kvaliteedijuhtimine

kõrgkoolis“ ning VÕTA kvaliteedi

hindamise pilootprojekt.

2. tegevuse võrgustiku kohtumisel

detsembris jagati muljeid ja

kogemusi õpiväljundipõhise õppe

arendamisest

Fotod: Anne Loken, Anu Lepik,

Karin Ruul, Marianne Võime,

Maris Saar, Terje Veide ning

koordinaatorite grupitöö

27

Üldkoordinaatorid

kohtusid septembrikuus

Tartus ning veel aasta

lõpus kohtuti veidi

õdusamas õhkkonnas

Saku mõisas.

Fotod: Anne Loken, Anu Lepik,

Karin Ruul, Marianne Võime,

Maris Saar, Terje Veide ning

koordinaatorite grupitöö

http://primus.archimedes.ee/

Olulised kuupäevad 10.01.2012 Esitada tegevuskavade täitmise aruanne, aastaaruanne, ja ostetud trükiste koondfail. Kõik 2012. aasta koolitusandmikud on k-trees.

15.-16.01.2013 VÕTA välishindamise seminar protsessis osalevatele õppeasutustele. Toila Spa

18.01.2013 Esitada 26. VMT elektrooniliselt

19.01.2013 Elluviija saadab eeltäidetud eelarvete täitmise tabelid partneritele (nii aasta kui ka kumulatiivne)

21.01.2013 Partnerid saadavad tabelid täiendustega tagasi

23.01.2013 Elluviija esitab programmi 2011. aasta (koond)aasta- aruande Haridus-ja teadusministeeriumile kooskõlastamiseks

23.-25.01.2013 Konverents “Higher education - higher level learning?” Tallinn, Meriton Grand Conference & Spa Hotel

17.-20.06.2013 Kongress “Quality Renaissance - Co-creating a Viable Future” . Tallinn, Swissôtel Tallinn