Projektikonkurss “Ühine meediaväli” KH10KLT001

Projektikonkurss

“Ühine meediaväli”

KH10KLT001

Infopäev 17.05.2010

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

2


(EIF)Asutatud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 25. juunist 2007.

Üldeesmärk: võimaldada kolmandate riikide kodanikel täita elamisloa saamise tingimusi ja hõlbustada nende integreerumist Euroopa ühiskonda. Arvestades, et integratsioon on kahesuunaline, sisserännanute ja liikmesriikide kodanike vastastikuse kohanemise dünaamiline protsess.

Toetus jaguneb: 75% EIF ja 25% Eesti riik.

3

Euroopa kolmandate riikide kodanik

Euroopa kolmandate riikide kodanik ei ole ELi, Norra, Islandi, Liechtensteini ega Šveitsi kodanik. Eesti puhul kuuluvad kolmandate riikide kodanike hulka ka määratlemata kodakondsusega isikud.

4


Konkursi üldeesmärk: aidata kaasa kõikide Eestis elavate inimeste ühise inforuumi tekkimisele, soodustada eri rahvusest inimeste võrdset kohtlemist ning püsivat naturalisatsiooniprotsessi Eestis.Konkurss on jagatud kolmeks osaks:Osa I Kodanikuaktiivsuse ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias;

Osa II Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine;Osa III Kodakondsuse saamise võimalustest teavitamine.


Konkursi raames toetatakse: • tele- ja raadiosaateid ning uudisteportaalide

tegevusi (osa I);• tegevusi, millega teavitatakse sihtrühma

võrdse kohtlemise seadusest (osa II);• tegevusi, millega teavitatakse sihtrühma

kodakondsuse saamise võimalustest (osa III).

Konkursi raames ei toetata äritegevusele ning üksnes taotleja liikmeskonnale suunatud tegevusi.

5

Taotluste hulk

Iga taotleja võib esitada ühe projektitaotluse konkursi iga osa kohta ja igas kategoorias (osa I).

Osa I puhul: kui taotleja omab mitut tele- või raadiokanalit või uudisteportaali, võib ta esitada taotluse iga kanali või portaali kohta.

6

Osa I “Kodanikuaktiivsuse... meedias”

Üldeesmärk: aidata kaasa kõikide Eestis elavate inimeste ühise inforuumi tekkimisele.

Otsene eesmärk: suurendada Euroopa kolmandate riikide kodanike eestimaise meedia tarbimist.

7

Osa I taotlejad ja sihtrühmTaotlejad: Eestis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud:

• kes vastutavad otseselt projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest;

• kelle põhikirjalised, põhimääruse kohased või seadusest tulenevad eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele;

• kes omavad vähemalt ühe meediavaldkonna projekti läbiviimise kogemust.

Sihtrühm: Eestis elavad KRKd (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ning Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.

8

9

Osa I tegevusedToetatakse kodakondsusaktiivsuse ja lõimumisteemalisi üleriigilisi tele- ja raadiosaatesarju ning üleriigiliste uudisteportaalide tegevusi, mis vastavad järgmistele nõuetele:

• võimaldavad näidata kasusaajate arvu (sh KRKde osakaalu);• on kättesaadavad veebikeskkonnas;• tagavad avaliku diskussiooni ja tagasiside võimalused;• võivad olla eetris mitmel kanalil, millest vähemalt ühel peab

olema Eestis ringhäälinguluba (tele- ja raadiosaadete puhul);

• uudisteportaalide artiklid on soovitatavalt kättesaadavad nii eesti kui vene keeles ja raadiosaated kas eesti või vene keeles;

• telesaate puhul on tagatud, et saates räägitavast saavad aru nii eesti- kui venekeelsed vaatajad.

Osa I tegevuste korraldamise põhimõtted:

projekt aitab kaasa eesmärkide saavutamisele; toetab ühiskonna tolerantsust ja kultuuridevahelist dialoogi;pakub osalemise ja kaasarääkimise võimalust ELi kodanikele ja KRKdele, soodustab nende omavahelisi kontakte;kajastab teemasid, mis suurendavad KRKde informeeritust ning aitavad neil mõista Eesti ühiskonnas toimuvat (näiteks riigi- ja kodanikuidentiteet (sh keel, väärtused), võrdne kohtlemine, tolerantsus ühiskonnas ja erinevuste aktsepteerimine; kultuuriline mitmekesisus jms); projektitegevustes tutvustatakse ka kultuuriliselt mitmekesist Eesti kultuuriruumi, huvitavaid ning edukaid lõimumistegevusi ja projekte;uudisteportaalide artiklid on soovitavalt olemuslood, intervjuud, portreelood jmt (mitte päevakajalised uudised);telesaated on eetris prime time ajavööndis (kell 19–23; jälgida , et ei kattuks mõne teise populaarse saatega);

10

Osa I tegevuste põhimõtted 2:raadiosaated on eetris sihtrühma jaoks parimal kuulatavuse ajal;telesaated soovitavalt formaadis 16:9 ning sarjas on soovitatavalt vähemalt 16–20 saadet pikkusega 28 minutit või 32–40 saadet pikkusega 14 minutit;saatesarjad ja materjalid on veebikeskkonnas kättesaadavad vähemalt 6 kuud pärast projekti lõppu;projekt on säästlik ja mittetulunduslik (materjalid, saated jms on sihtrühma jaoks tasuta);tegevuste planeerimisse ning läbiviimisesse kaasatakse KRKsid; tegevused annavad lisaväärtuse taotleja senisele tegevusele;tegevustest teavitatakse sihtrühma (eriti KRKsid) selliste kanalite kaudu, mida sihtrühm jälgib;toetuse saaja on valmis tutvustama projektitegevusi;projekti käigus valminud materjalide ja saadete varalised õigused kuuluvad sihtasutusele.

11

Osa I tegevuste aeg, koht ja toetuse määr

Projekti tegevused viiakse läbi ja kõik projektiga seotud kulud peavad olema tehtud ajavahemikus 1. august 2010 – 31. detsember 2011.Tegevused viiakse läbi Eestis.Kogueelarve on 4 321 156, mis jaguneb:

12

Kategooria Eelarve Maksimaalne toetus projektile

Televisioon 3 810 000 1 270 000

Raadio 300 000 150 000

Uudisteportaal 211 156 105 580

Osa II “Võrdse kohtlemise...”Üldeesmärk: soodustada eri rahvusest inimeste võrdset kohtlemist ja suurendada teadlikkust võrdsest kohtlemisest.

Otsene eesmärk:• tõsta kodanikuühenduste (sh nende

esindusorganisatsioonide) liikmete ja töötajate teadlikkust inimõigustest ja võrdse kohtlemise seadusest ning julgustada kodanikuühendusi kaasama oma tegevustesse rohkem kolmandate riikide kodanikke;

• tõsta ettevõtete juhtide ja personalispetsialistide teadlikkust võrdse kohtlemise seadusest, juhendada neid pöörama tähelepanu selle seaduse täitmisele ning julgustada neid värbama kolmandate riikide kodanikke.

13

Osa II taotlejad ja sihtrühm

Taotlejad: Eestis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud:



• kes omavad vähemalt ühe projekti läbiviimise kogemust.

Sihtrühm: kodanikuühenduste (sh nende esindusorganisatsioonide) liikmed ja töötajad ning ettevõtete juhid.

14

Osa II tegevused, aeg, koht ja toetuse määr

Projekti raames toetatakse võrdse kohtlemise seaduse teavitustegevusi, mis vastavad järgmistele nõuetele:

• projekt võimaldab näidata kasusaajate arvu (sh KRKde osakaalu);

• vähemalt üks tegevustest on meediategevus.

Projekti tegevused viiakse läbi ja kõik projektiga seotud kulud peavad olema tehtud ajavahemikus 1. august 2010 – 31. detsember 2011.Projekti tegevused viiakse läbi Eestis.Kogueelarve on 400 000 krooni. Ühe projekti raames taotletav maksimaalne toetuse maht on 400 000 krooni.

15

Osa II tegevuste elluviimise põhimõtted:projekt aitab kaasa eesmärkide saavutamisele;tegevused sisaldavad uuenduslikke meedialahendusi (meedia laiemas tähenduses ehk massiteabevahendid);tegevustesse kaasatakse kodanikuühendusi ja ettevõtteid, millest vähemalt osade liikmes- ja töötajaskonnas on KRKsid;sihtrühma ning KRKsid kaasatakse tegevuste planeerimisse ja läbiviimisesse;projekt on säästlik ja mittetulunduslik;tegevustest teavitatakse sihtrühma selliste kanalite kaudu, mida sihtrühm jälgib;projektitegevused toetavad ja annavad lisaväärtuse riigi poolt tehtud või tehtavale tööle;projekti käigus valminud materjalide varalised õigused kuuluvad sihtasutusele.

16

Osa III “Kodakondsuse saamise...”

Üldeesmärk: toetada püsivat naturalisatsiooniprotsessi Eestis.

Otsene eesmärk: • teavitada alla 15-aastaste määratlemata

kodakondsusega isikute vanemaid võimalusest taotleda oma lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust;

• teavitada lapsevanemaid kodakondsuse saamise tingimustest (nii lapsele kui endale);

• julgustada määratlemata kodakondsusega lapsevanemaid taotlema kodakondsust nii lapsele kui ka endale.

17

Osa III taotlejad ja sihtrühm

Taotleja: Eestis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, munitsipaal- ja riigiasutused:



• kes omavad vähemalt ühe projekti läbiviimise kogemust.

Sihtrühm: alla 15-aastaste määratlemata kodakondsusega laste vanemad.

18

Osa III tegevused

Projekti raames toetatakse kodakondsuse saamise võimalustest teavitamise tegevusi, mis vastavad järgmistele nõuetele:

• vähemalt üks tegevustest on meediategevus;• vähemalt üks tegevustest on sihtrühmaga

kohtumine (ümarlauad, seminarid, mõttekojad, debatid jmt tegevused), kusjuures vähemalt üks kohtumine peab toimuma Ida-Virumaal või Harjumaal;

• projekt võimaldab näidata kasusaajate (määratlemata kodakondsusega isikute) arvu/osakaalu.

19

Osa III tegevuste elluviimise põhimõtted

projekt aitab kaasa eesmärkide saavutamisele;on säästlik ja mittetulunduslik;tegevuste planeerimisse ning läbiviimisesse kaasatakse määratlemata kodakondsusega ja naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikuid;teavitustegevused toetavad ning annavad lisaväärtust riigi poolt tehtud või tehtavale tööle;teavitustegevustes kasutatakse uuenduslikke lahendusi;projekti käigus valminud materjalide varalised õigused kuuluvad sihtasutusele.

20

Osa III tegevuste aeg, koht ja toetuse määr

Projekti tegevused viiakse läbi ja kõik projektiga seotud kulud peavad olema tehtud ajavahemikus 1. august 2010 – 31. detsember 2011.Projekti tegevused viiakse läbi Eestis.Kogueelarve on 500 000 krooni. Ühe projekti raames taotletav maksimaalne toetuse maht on 250 000 krooni.

21

Nõuded meeskonnaleNõuded projektijuhile:

vähemalt ühe projekti juhtimise või läbiviimise kogemus;kõrgharidus või selle omandamine.

Osa II meeskonnas peab olema:töötajate õiguste alane kompetents;kogemus võrdse kohtlemise / inimõiguste teemaga; kogemused meediavaldkonnas (nt telesaadete valmistamine, ajakirjanduslike ja/või infomaterjalide väljaandmine jmt).

Osa III meeskonnas peab olema:kokkupuude kodakondsuse valdkonnaga;eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmaga (sh KRKd) töötamise kogemus;kogemus meediavaldkonnas (nt raadiosaadete valmistamine, ajakirjanduslike ja/või infomaterjalide väljaandmine jmt). 22

23

Teavitamine

Toetuse saaja peab järgima viitamise nõudeid ning nimetama projektiga seotud avalikes esinemistes, meediakajastustes, aruannetes ja trükistes rahastajaid – Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi ning projektikonkursi korraldajat Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutust Meie Inimesed.Kasutada tuleb ka toetajate logosid.

24

Näide

Toetavad:


25

Konkursi dokumentatsioonKonkursi juhend

Lisa 1 Abikõlblikkuse reeglid

Taotlusvormid Vorm 1 – Projektitaotlus

Vorm 2 – Elulookirjeldus Vorm 3 – Projekti eelarve

Aruandluse juhendVorm 4 – SisuaruanneVorm 5 – Finantsaruanne

26

Taotluse vormistamineTaotlus (taotlusvorm, eelarve ja täiendavad dokumendid) esitatakse kahes eksemplaris: 1 originaal paberkandjal ja 1 koopia elektroonilisel kandjal (sh täidetud vormid ja eelarve Exceli failina).

Taotlus vormistatakse juhendile lisatud vormi 1 järgi eesti keeles, A4 formaadis, köidetult, leheküljed nummerdatud.

Taotlus peab olema allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. Kui taotluse allkirjastab volitatud isik, tuleb taotlusele lisada ka volituse koopia.

27

Taotlusele tuleb lisada

Projekti meeskonna liikmete elulookirjeldus(ed) (vorm 2) – inimesed, kes on kirjas taotluses (vorm 1 osa A p 3).

Projekti eelarve (vorm 3).

Põhimääruse/põhikirja koopia.

Osa I puhul lisaks: meediakanali kinnitus saate eetrisse lubamise, infomaterjalide avaldamise jmt kohta (esitatakse siis, kui projektitegevused on eetris või ilmuvad kanalis / portaalis, mille omanik ei ole taotleja).

28

Taotluse esitamineTaotlus tuleb saata/tuua kinnises pakendis aadressil: Kati TammIntegratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie InimesedLiimi 1 III korrus10621 Tallinn

Kinnisele ümbrikule peab olema kirjutatud

märksõna: „Ühine meediaväli” konkursi number: KH10KLT001osa number: taotleja täielik nimi:taotleja aadress: märkus “Mitte avada enne avamiskoosolekut!”

29

Taotluse esitamineAvatud pakendis, faksi või e-postiga esitatud taotlusi ei menetleta.

Taotluse esitamisel jälgida kindlasti konkursi juhendis märgitud esitamise tähtaega:

31. mai 2010 kell 16.00

Pärast tähtaega laekunud taotlusi, isegi kui postitempel näitab varasemat kuupäeva või hilinemise on põhjustanud kullerteenuse osutaja, ei menetleta ega tagastata.

30

Abikõlblikkuse reeglid:Kulud peavad vastama EIFi eesmärkidele ja on seotud projekti tegevustega.Kulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud – ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused ei ole abikõlblikud.Kulud on kandnud Eestis asutatud ja registreeritud toetuse saaja.Projektitegevuste kulusid ei rahastata teistest fondidest.Kulud on tekkinud abikõlblikkuse perioodil (1.08.2010 – 31.12.2011). Kulu tekkimist loetakse kuludokumendi koostamise kuupäevast.Projektid on mittetulunduslikud.Kõik kulud on tuvastatavad ja kontrollitavad ning vastavad tegelikele maksetele.

31

Abikõlblikud kuludOtsesed kulud – projekti rakendamisega otseselt seotud

kulud.

Kaudsed kulud – projekti tegevuste elluviimist toetavad kulud (nt kontoritarbed, toetavas rollis töötajad jms) kuni 20% otsestest kuludest.

Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud:TööjõukuludSõidu- ja lähetuskuludSeadmedRuumide rentimine (üürimine)Tarbekaubad, varustus ja üldteenusedAlltöövõttELi kaasrahastamisega otseselt seotud nõuetest tulenevad kulud

32

TööjõukuludInimesed, kellel on projektis juhtiv ja otsene roll, nagu projektijuhid jt.Ei ületa taotleja tavalisi tasumäärasid.Ei sisalda preemiaid, lisatasusid jmt.

Avaliku sfääri asutuste puhul ainult siis, kui:

üksnes projekti elluviimiseks töötav inimene (leping/käskkiri);täidab projektiga seotud ülesandeid ületunnitasu eest;määratud täitma projektiga seotud ülesandeid ning tema tavapärastes tegevustes asendab teda keegi teine.

33

SõidukuludNeile töötajatele, kelle tööjõukulu on otsene kulu.Sõidukulud hüvitatakse nt ühistranspordipiletite alusel, isikliku auto puhul kompensatsioon arvestusega läbitud km x 0,08 x kütuse liitri hind.

SeadmedProjekti jaoks vajalikud.Rentimise ja ostmise vahel valides tuleb valida odavaim viis.Amortisatsioon (kulum) vastavalt projekti heaks kasutamise ajale.Kui seade osteti ELi toetuse eest, siis amortisatsioon ei ole abikõlblik.Kui seade maksab alla 15 000 krooni ja see ostetakse 3 esimese kuu jooksul, on kulu täielikult abikõlblik. (Mõistlikkuse põhimõte – reeglina hüvitame siiski kulumi alusel, sest seadmete kasutusaeg on projekti kestusest palju pikem).Igapäevaste kontoriseadmete kulu (nt printer, sülearvuti jmt) on kaudne kulu.

34

Ruumide üürimine

Ruumid pole ostetud ELi toetuse eest.Kui ruume ei kasutata üksnes projekti jaoks, siis summa arvestatakse proportsionaalselt vastavalt projekti heaks kasutamisele.Kontoriruumide rentimine on kaudne kulu.

35

Tarbekaubad, varustus, üldteenused

Tarbekaubad: esemed, mis kasutatakse ära, mida ei saa uuesti kasutada.Varustus: lühema elueaga esemed, kui seadmed ja masinad (nt väiksemad IT tarvikud).

Kui ei ole võimalik määrata, et neid kasutatakse otseselt projekti eesmärkide elluviimiseks, siis on kaudsete kulude all.Projekti raames hangitud esemed ja üldteenused peavad vastama projekti eesmärkidele ning olema hinna poolest mõistlikud, st ostetud keskmise turuhinnaga või odavamalt. Kontoritarbed on kaudne kulu.

36

Alltöövõtt Alltöövõtja on juriidiline isik, kes osutab projektile abi tööde

või teenuste näol, mida toetuse saaja ei saa ise teostada. Alltöövõtjaga sõlmitakse leping.

Üldjuhul peab toetuse saaja tegevusi ise tegema.Ei tohi ületada 40% otsestest abikõlblikest kuludest.Vaid põhjendatud juhtudel võib ületada: põhjendus taotluses.

Ei tohi olla seotud projekti otsese juhtimisega (nt FIEst projektijuht).Ei tohi suurendada põhjendamatult projekti kulusid.Tasu ei tohi olla määratud protsendina kogukuludest.

ELi kaasrahastamisest tulenevad kulud

TeavitusKui sisult alltöövõtt, siis arvutada alltöövõtu protsendi hulka!

37

Kaudsed kulud (1)Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole projektiga otseselt seotud. Kuni 20% otsestest abikõlblikest kuludest.

Kaudsed kulud on eelkõige järgmised kulud:tööjõukulud, mis ei ole otseste kuludena abikõlblikud. Toetavas rollis töötajad (nt sekretär, raamatupidaja);haldus- ja juhtimiskulud (kontoritarbed, kulud külalistele ja üldteenused, nt telefon, Internet, post, kommunaalkulud jne);pangatasud ja -lõivud;hoolduskulud, mis on seotud igapäevase haldustegevusega;kõik projektiga seotud abikõlblikud kulud, mis ei ole loetletud punktis „Otsesed abikõlblikud kulud”.

38

Kaudsed kulud (2)

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) reeglite järgi ei ole

kaudsed kulud abikõlblikud organisatsioonide jaoks,

mis saavad sihtotstarbelist eraldist ELi eelarvest ja/või liikmesriikide eelarvest.

39

Kaudsete kulude näide

Oletame, et projekti X eelarves koosneb otsene abikõlblik kulu järgmistest summadest:Tööjõukulu 25 000 krooniSõidukulu 5 000 krooniSeadmete rent 10 000 krooniTarbekaubad, üldteenused 20 000 krooniELi (teavitus)nõuetest tulenevad kulud 1 000 krooni

KOKKU 61 000 krooniKaudseid kulusid tohib eelarves olla kuni 20% otsestest kuludest.

Antud näite puhul võib seega eelarves olla kaudseid kulusid kuni 20 protsenti 61 000 kroonist ehk kuni 12 200 krooni.Projekti kogumaksumus on antud näite puhul 73 200 krooni.

40

Soodsaima valimine

Kui seade / tarbekaup / teenus jms maksab üle 50 000 krooni, siis tuleb alles hoida dokumendid, mis tõendavad, et valiti soodsaim võimalus.Soovitavalt ka väiksemate summade puhul.

41

Käibemaks

Abikõlblik siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Sel juhul võivad eelarves toodud kulud sisaldada käibemaksu.

Ei ole abikõlblik siis, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Siis ei tohi eelarve sisaldada käibemaksu ning ka finantsaruandes tuleb esitada kulud käibemaksuta.

Osaline käibemaksu tagastus:

Otsearvestusmeetod – abikõlblik

Proportsionaalne meetod – ei ole abikõlblik

42

Mitteabikõlblikud kulud: käibemaks, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;erisoodustusmaks;kasum kapitalilt, võlg ja võla teenindamise tasud, võlaintress, välisvaluutaga seotud komisjonitasud ja kursikahjud, eraldised kahjudeks või potentsiaalseteks tulevasteks kohustusteks; võlgnetavad intressid; võlad, trahvid, kohtukulud, ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused;üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused; toetuse saaja poolt deklareeritud ja mõne muu ELi toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud kulud;maa ostmine ja kinnisvara ostmine, ehitamine või renoveerimine;projekti rakendamises osalevate ametnike tööjõukulud, kui ametnikud täidavad projektis samu ülesandeid, mis kuuluvad nende igapäevaste töökohustuste hulka.

43

Põhilised vead (1)

Taotluste avamineTaotlus laekus pärast tähtaega (nt postisaadetis hilines)

Vormiline hindamineTaotlus on puudulikult täidetud – puudu lisad, vormid täitmata, allkirjastamataToetuse saaja on Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglaneEelarve on valesti kokku arvutatud

44

Põhilised vead (2)

Sisuline hindamineTegevuste eesmärk ja põhjendus ei ole konkreetne (kirjeldus laialivalguv ja liiga pikk, kopeeritud otse juhendist jne).Tegevusi pole lahti kirjutatud, taotlus ei anna selget pilti sellest, mida projektis tehakse.Pole kirjeldatud konkreetseid tulemusi. Tulemused peavad olema mõõdetavad.Eelarve kulud on ülepaisutatud – ei ole arvestatud säästlikult.Eelarves puuduvad kulude kohta selgitused.

taotlus eelarve

Lisainfo ja konkursi dokumendid:

Osad I ja IIKati Tamm

tel 659 [email protected]

Osa IIITea Tammistutel 659 9062

[email protected]

www.meis.ee viite “Konkursid” all

Documents

Projektikonkurss “Ühine meediaväli” KH10KLT001