I

TIF-

I

)raamatPhil Davy

Inglise keelest tolkinud Virgo Siil

&\

-

;t{t

j

Originaali tiitel:How to WoodworkPhil DavyHamlyn

Esmatrrikk Suurbritannias 2007. aastalHamlyn

Octopus Publishing Group Ltd2-4 Heron Quays, London El4 4JP

Copyright @ Octopus Publishing Group Ltd 2007

KOik 6igused kaitstud. Uhtki selle raamatu osa ei tohireprodutseerida mehaaniliste v6i elektrooniliste vahenditegaega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud foto-paljundus ja info salvestamine, ilma autori6iguse omanikuloata

ISBN 978-0-600-61559-0 (ingl k)

ISBN 978-9985-3-1635-1 (eesti k)

O T6lge eesti keelde. Vlrgo Siil, 2008TSlke toimetanud oie Kilter

Kirjastus VarrakTallinn, 2008www.varrak.ee

merkusKOigi selles raamatus kirjeldatud toov6tete puhulon soovitatud k6ige ohutumaid tootlusviise. Enne igaulesande alustamist moelge jarele, kas teate, mida tegemapeate ning kas oskate k6iki tooriistu ja -vahendeid ohutultkasutada. Kirjastaja ei vastuta t.ihegi kirjeldatud seadmekasutamisest tekkinud otsese vdi kaudse kahju eest

ISissejuhatus 6

Puu ja puitmaterjalid 8Keskkond 10

Puiduvalik 12

Puidu kuivatamine ja saagimine 16

Puidu ostmine ja ladustamine 20Vineerid 24Plaatmaterjalid 26Maailma puuliigid 30

Puutoodetekujundamine 38Sissejuhatus disaini 40

Joonistamis- ja visandamisvSrred 42Puitja koostejoonis 45Kujundamine arvuti abil 48Moobligalerii 50

Tiiiikoda 54Tookoja asukoht 56Tookoja varustus 58Tookoja kujundamine 60

Paigutamine 62Tisleripink 64Tookeskkond 66Tootervishoid ja tooohutus 68

Tiiiiriistad:p6hiteadmised 70Tooriistade ostmine 72

Esmane tociriistakomplekt 74Tooriistade kohendamine 76Teritamine 79

5 Kiisitiiiiriistad 82Mootmis- j a mdrkimisvahendidSaed BB

Hoovlid 94

Peitlid 100

K:isipuurid 104

Kruvikeerajad 106

Haamrid l0BPitskruvid 110

Pziisuhoovlid ja kaabitsadRasplid ja viilid 116

ElektritiiiiriistadAkutooriistad 120

Elektrisaed 124

Elektr:itrellid 126

Lihvmasinad 128

Elektrihoovlid 131

Lamellifreesid 132

Ulafreesid 134

Masintoolauad l4l

113

1r8

Tiiiipingid 142Ketassaepingid 144

Suportsaed 148

Nurgasaed 150

Lintsaed 152

Johvsaed I55Hoovelpingidja paksusmasinad 156

Puurpingid 160

Tapipuurpingid 162

Lihvpingid 164

Universaalpingid 166

Liit- rs. iiheotstarbelised pingid 168

Masinate ohutu kisitsemine 169

Tiiiiv6tted 17 0Puidu tr:eimine 172

Vineerimine l78Puidu painutamine l83Puidu liimpainutamine l84Puidu nikerdamine 186

Seotised 190Silenurkseotised 192

\hltsiga r-rurkseotised 194

Ser-r,seotised 196

Tr.itibelseotised l9BLamellseotised 200Pool-poolega T:seotised 202T:seotised 204Keeltapid 208

Harktapid 213

Kalasabatapid 2I1

Ettevalmistus jaAbrasiivid ja IihvimineTiiidised ja peitsid 225Sellakid, vahad ja olidLakid 230

viimistlemine 220222

227

1ffi,1I

Sideained ja kinnitusvahendid 232Liimid 231

Ii-uvidja naelad 236Hinged 238Furnituurid 242

S6nastik 244Register 250

Tzinus6nad 256

6 SI SSEJ U HATUS

SissejuhatusRaske on ette ktriutada nr;railrn:r. kus

polcks puirl" Mcic planr:cdil cksisteerilrr-isn:i vAhe tcisi s:una unikzralseicl lccclus-valzrsicl. Pr-rrrcl arrrralacl Ioonrac-lele *ln-:rlust. injnrestcIc ktitterr*rater-jali Ia pr-l:-rviijrr

rring var-nstzrr acl rne iri meclitsiinilistekenri kaali c'lesa, rii;ikirnzrta pl zureeti

l-eo st:r\-:l sii sih appe gzrasi absor1teeli;tlise s t.

Kdesolev raamat keskendub pohiliselt puitmaterjalile jasellele, mida puidust teha saab. Olles silmale ilus vaada-ta ja meeldiv katsuda, on puit uskumatult laialdaselt ka-sutatav. An,estades, et seda kasutatakse nii majaehituses,muusikainstrumentide valmistamisel, elegantse kesitoo-na valmiva moobli tegemisel kui ka orna dekoratiir'-marketrii loomisel, on puit meile kdttesaadavatest ma-terjalidest koige mitmekiilgsem. On oluline, et oleks

tagatud puutoomeistrite poolt hrakasntatava puidu taas-

tumine, sest m6ned tuntud liigid on juba praegu hdvi-misohus.

Kui teete puidutooga alles algrst, on v6imalike suun-

dade valik l6putu, alates puusepat6o baasteadmistest

kuni peentisleritooni - paadiehitus, nikerdamine, trei-mine, tooli valmistamine, kui vaid m6ned ndited tuua.Kuigi moningatel juhtudel voivad toovotted erineda,kehtivad alati puidu iildised omadused ja selle

tootlemisel kasutatakse samu tooriistu. Selle raamatueesmirgiks on juhatada teid liibi koigi puutoomeistrikssaamise astmete: alates tooriistade valikust ja kasutami-sest kuni puitmaterjali ostmise ja ettevalmistamiseni;koduse tookoja sisseseadmisest kuni uksehingede sobi-

tamiseni; lihtsamatest kujundr-rsvo te tes I kuni tappideni,mille abil motiblitlikki liita; ja samrn-sammult selgitamer,6imalikult pohjalikult koiki pr otseduure ning illustree-rime neidjooniste ja fbtodega. -\nname tilevaate ka

puutoo spetsiililisenatest r aldkondadest, sealhulgas

treimisest. nikerdamisest ja puiclu painutamisest. Viima-sed peatiikicl riiiigir ad r ajalikest liimidest ja riiswarastning materjaliclest. mida on vaja too viimistlemisel.

UIe kogu l-aallfrtlr puistatud nouanded aitavad teiloma tookojas kergenini hakkama saada ning s6nasele-

tused selgitatacl pur-rtoole ainuomaseid s6nu ja vdljen-deid. Sonaseletuste loend jagab lisaselgitusi. Enamikraamatlrs toochrcl n-roorudest on meeterm6odustikus,inglise moocltrcl on antnd voimalikult Iigiliihedastena.

Puutoolise tooriistakast voib olla kummaline segu

prae gusae gse tes t.j a iidsetest tooriistadest. Samal aj al, kuipaljud kdsitoor-iistad valmistatakse jiitkuvalt traditsiooni-listest nateljaliclest ja pole aastate jooksul eriti muuttt-nud, on elektlilised tooriistad ja masinad pidevas aren-

gus. Lisaks sellele, et need sddstavad tookojas vddrtus-

likku aega. r oir.r.raldavad need meil proovida ka votteid,

mille omanclamine oleks muidu v6tnud mitmeid tunde.Edti on nitmekiilgsemaks muutumas just elektrilisedtoor-iistad. eclusarlr.nud akude tehnoloogia arengus onjuhtmega tooriistu tookodadest viilja to{umas. Leiu-

tatakse aina uusi elektritooriisu ja uuendatakse neid.

Kuigi moned neist heidetakse peagi kon'ale, imestame

me teiste puhul tulevikus, kuidas me varem ilma nendeta

iildse l'rakkar-na saime. Anname teile uusimat teavet too-

riistadest, mis on tinapzieval saadaval, ja sellest, kuidas

neid kasutada, olgu siis tegemist traditsioonilise kdsi-

tooriista voi uusima masinavdrgiga. Eelkoige on siin

tegemist kiied-ktilge raamatuga, et saaksite nautidanende oskuste arendamist, mis v6imaldaksid teil tootada

hdmmastavaima materjaliga - puiduga.

VASAKUL Puud pole mitte ainult silmale ilusad vaadata, vaid on ka Maa uhekstahtsarnaks ioodusvaraks Peame 0ppima neid austavalt kohtlema

PAREI'/AL Puutoo eeldab mitmekulgsete oskuste valdam st, alateskasitooriistade kdsitsemisest kuni masinate tohusa rakendamiseni

Thrbepuidul ja plaatmaterjalil on nii palju teisendeid,et kindla projekti jaoks sobivar\a puidu valimine v5ibosutuda raskeks. Igal puidul on oma spetsiifilisedomadused, kvaliteet ja kasutusalad. Pidevalt tulebmiiiigile uusi lehtpuuliike, samas on tuttavamadpuiduliigid muutumas arrra kallimaks ja haruldase-maks. Tootlemiseks sobiva materjali valimisel peatelihtuma mitte ainult selle kasutusvaldkonnast,

vaid ka teadma, kuidas seda on saetud ja ladustatudv6i toodeldud.

PUU JA PUITMATERJALID

PuiduvalikPuitmaterjal,jagatakse leht- ja okas-

puicluks. Ulcliselt on leirtpuudtugevarnacl, kuici esineb ka erandeid -l."lassikaliseks niiteks on brasiiliaaraukaaria.ja jugapuu, mis on mzlrksa

kdvenracl kui mdnecl lehtpuud, nditeksbalsapuit. See on kiill iirmuslik r'6rdlus,kLrid t6estab ilrnekalt, et ei tasu

lihtsameelselt eeldada, nagu oleksid koiklehtpuucl tugevad ja okaspuud pehrned.Onneks on enarnik liikide onradustestjuba kindlaks tehtud.

SONASELETUSED

Ohkkuivatus Pdrast tuve langetamist laotakse palgid

vabas 6hus, kuid vihma eest kaitstuna risti, et nad

kuivaksid loomulikul teel.

Tangentsiaalne l6ige Tangentsiaalselt loigatud

laudadel on ndha peaaegu lamedad v6i kergelt

kaarduvad aastar6ngad. Puidu pinnal on niiha

leegimustri moodustavad aastar6ngad.

Tekstuur Puusuumuster, mis tuleb puidutukil tavaliselt

hooveldamise jtirgselt esile. See nditab teatud puidu

unikaalseid jooni.

Ltilipuit K6vad ja tihked rakud puu keskosas

moodustavad puidu tugevaima osa.

Kuivatis kuivatatud puit Selle protsessi kiiigus on

v6imalik puidu niiskussisaldust vdhendada rohkem kui

0hkkuivatuse puhul. Materjali kuivatatakse ahjus kuuma

6hu ja auru abil. See on siseruumides kasutatava puidu

puhul hiidavajalik.

Siisikiired Piklikud tiihnid. mida v6ib ndha radiaalselt

l6igatud puidu pinnal.

Maltspuit Uus puidukiht, mis kasvab puusudamikust

k6ige kaugemal - see on k6ige pehmem puiduosa.

Kuivatamine Protsess, millega eemaldatakse puidu

rakuseintelt niiskus.

Radiaalsaagimine Radiaalselt saetud plangu pinna

nurk on aastar6ngaste suhtes 45 kraadi. Sellise

l6ikenurga puhul paljastub ilusaim tekstuur.

AastarongadPuu kasvades lisandub eelmisel aastal moodustunudpuidu pinnale uus maltspuidu kiht. Selles alas maltspuitkasvab, kuid ltilipuit siiilitab enam-vdhem sama paksusekogu puidu elueajooksul. Aastar6ngas on puidukiht,mis tekib iihe kasurperioodi jooksul. Kevadist kiireltkasvanud osa nimetatakse kevadpuiduks. Selle laiemaja heledama osa aastar6ngast moodustavad suuremad

rakud. Suvega tekkinud tihedamad rakud (stigispuu)

moodustavad tumedama r6nga, lisades puidule tugevust.

Lehtpuude aastar6ngad on nende rakustruktuuridepaigutusest soltulalt kas r6ngassoonelised v6i hajussoo-

nelised. Rongassoonelises puidus on jiirjestikused kihid,mis koosnevad avatud rakkudest v6i tihedatest rakukogu-mitest. Avarud rakud tekivad puu kaslrrperioodil kevadelja suvel ning tihedamad rakud moodustuvad kasl'u

aeglustumisel siigisel ja talvel. R6ngassoonelisteks

lehtpuudeks on tamm ja saar. Hajussoonelist puitu voibkohata seal, kus kasvuperioodil ei toimu erilisi muutusining seetottu on rakud iihtlasema suumse ja paigutusega.

Hajussoonelised lehtpuud on nditeks vaher ja pook.

ULAL Puutuvi on puu baasvarreks, hoides uleval vora, mis koosneb okstest jalehtedest. Juurteragastik ankurdab puu maasse, imades samas vett jamineraale, mis puud toidavad. Mooda tiive rakususteeme liiguvad mahladi'

', rdoe+ lahta.laaaa

ULAL PAREMAL Lehtpuud kasvavad aeglaselt ning tavaliselt langevad nendelaiad lehed sugisel maha.

PAREMAL Okaspuudel on tildjuhul sirged tuved ning noeljad lehed. Nendehulka kuuluvad ka maailma k6rgeimad puud sekvoiad.

.Li'rcl putrclel or laiem puusii[ kLri lrajussoo

,1,,,, .". on s:ragimisel r'6i booveldarnisel

: ..:il-i.ii a:i:.:i.-';f i.. pLricl kutsutakse lehtpuucleks, mille paljucl

r.lrirs\ ootmes) talr el orna lelrteclest loobur ad

. -r uktnur moodustub lakkude st r'6irr-: on r:iu:r pik:lcl ja n6elakujulised. Sellisecl

.- .c\:rte osistega lehtpr-LlLcl on ta\aliselt

. i kLri okaspund. .\ast:rr6ngaid on tihtipeale. -rk: nr:i:irata, eriti li:rjussooneliste materjalide-.: rr:r ptLhul Ka vastupiclavus on neil iildiselt.i err:rrnjkul okaspr-rudel ning lehtpur-rliikide

,rricle mitrnekesisns on tohutlr. l.ehtpuud'--Li tloopilises kui palastr ootnielises kliimas.-i olla l'reitlehisecl voi igihaljad. Leliruini:rd

n t2ulr1n, mahagorr, r'ahet'. pdhkel, pdrikjt.

: :. : I, i i.i i.ii- 1i I rr::c-:i c paljasseer-nretairned kannalacl noeljaicl viri

. ,1 lehti. Okaspuu saab tdiskasvanuks urnbes nelicrrrjni kui lehtpuu. Okaspuu rakucl on r-rirr-rsacl

., kujuga. Rakkucle ktilgedel on r:iikesecl ausud,

. .rcl iihendusleeciena. micla mt)rida toitainecl.-. lriqrnad OkasprLit on iilcliselt kahlatr-rnr kui

- Lng rrrir-ksa selgeln:rlt r-dljajoonistulate aasta-

.-.r C)kaspuitn or talaliselt lihtsanr tijoclelcla kur. kurcl on ka erancleicl. Okaspr-rud kasr':rlad. palasvootrnes - tuntuimzrd liigid on kuusk,

.:rcl lue:rpuu, punane puu ja r':igcl sekr oia.

- - a okasDuu rakkude erinevused

: : : spuit Fongassooneline puu - naiteks tamm Haiussooneline ouu - nateks vaher

22 PU U .TA PUTTMA-I'E r{JAr.rD

KUUPMEETRI ARVUTAMINE

Kergeim vijs m6ne puutuki kuupmeeterm6Otude viilla

arvutamiseks on korrutada selle pikkus laiusega ning

saadud number konutada omakorda m66detava

materjali paksusega. Vastavad arvutused tehtud, on

juba Usna lihtne kokku luua ostetavate laudade

koguhindr lihtsalt korrutage materjalihulk puuhoovi

antud kuupmeetri hinnaga. Materjali nimekirja

koostades on teil nuUd vOimalik hinnata, kui paliu

Erinevate puutiikkidekuupmeetri arvutamine1 kuupmeeter v6ib koosneda uksk6ik mis m66tu puidust,

mis taidab sama mahum66du:

A = 1 tk m6otudega 500 x 5OO x 1000 mm

=0,5x0,5x1m=0,25m3

B = 25 tk m60tudega 100 x 100 x 1OO0 mm

=0,1 x0,l x1m=0,01 m3

C = 10 tk m66tudega 50 x 500 x 1000 mm

=0,05x0,5x1m=0,025m3

D = 4 tk m66tudega 250 x 250 x 10OO mm

- 0,25 x 0,25 x 1 m = 0,0625 m3

Materjali mahu arvutaminekuupjalgadesKuupjalas on 1728 kuuptolli. Kui palju kuupjalgu on

kuues lehtpuuplangus, mis on I O jalga pikad, 6 tolli laiad

ja 2 tolli paksud?

Kui arvutada tollides, siis sisaldub igas plangus:

120 x 6 x 2 - 1.440 kuuptolli

Korrutage see tulemus plankude arvuga:

6 x 1440 = 8640 kuuptolli

Nuud jagage vastus 1 728, eI konverteerida kuuptollid

kuupjalgadeks: 8640 + 1,728 = 5 kuupjalga

Kuue identse plangu kuupmaht.

materjaii te vajate, arvestades ka jaakidega, mis oma-

korda sOltuvad puiduliigist, mida kavatsete kasutada.

T6sisemad defektid, nditeks oksakohad, l6hed ja praod,

tuleks ara tdhistada ning materjali arvestusest lahutada.

Segaduse viiltimiseks veenduge eelnevalt, et nii teie kui

ouiduhoov dhtute meetermOOdustikust. Meeterm6odus-

tiku jargi on lihtsam arvutada meetrites, sest millimeetrite

puhul tekib nii palju nulle, et see ajab segadusse.

1 kuuomeeter = 1m3 = 1 000 000 000 mm3

t

33

i

z torri f

Kuue identse plangu kuupmaht

nri.l r ostminc ia ladUstamine 23

.-,hcmal r':ratlusel r-oite teisel ktiljel avastada

:rniri(1 oksakohti ning ebaiihtlast puusiitrcl, n)is..tl.r eI mingit osa sellest rnaterjalist ei saa

. - ,, ,riliste elernenticlena kasut:rcl:r. Sellised- :rbrrr lrcl llaterjali hirrra kiill alla, kuicl krLi te

-,imalik kokkuhoid ei r'lir-i hilisernaid. 'ii: r'alise m6ni muu l:rucl. Arge ost.ke

. l.rnclu: nende puukiucl on kuir,:rrlisplotsessirclLrnud nine rakkude seinad.j:i:ivadki

. \:..-lik: puicluvalikul ol) see, et rnida iihtlasem on

-ccla r zihern ta kokku tonibub. See ei t:ihencla

- . re ei liriks ost:r l:ruclu, millel on salnriline jrr- - rLi - :elline pind on.ju visu:ralselt p6nev. Kiill

:.ib see seda, et te peate ebaiihtlase stitiga laie. .:rlr kitsamateks laucladeks (umbes 152 mrn)

: : .Luesti kokku liirninra. Nii saale enclale laia

.Lc:t on paljud pinged eem:rldatucl. Kui ost:rte

. .r3-r-r. niille m<-rlemad sen'ad k:'rh:iner':rd ja n'ris

r -nrastki olsast sama lai, siis puuhorx'is [rir6clc-.rlat otsa ja lzrua keskpaika nins an'estatakse

. .ritr:. Iiui teile laudu tiiokotta kohale ei toocla,

:rlruhoovi kiilastades kiisisaag kaasa r 6tta.

S O NASELETUSED

- ::, elpuit See termin viitab okaspuidule, mll el on k6ik

- -,: eldatud.: ::mkant Plangu naturaalne serv, mis v6ib end selt

- . ^iaetud olla,

ULAL Or o oo\o "' . i 'r.s dge pr. ' oo iha t Kas tlag. t ah- ooe. o"igrL"de-need vertlkaaselt ukstese kohae

ALL Laud surnud oksakohaga, mi est osa kukub vaja Seda pohlustab oks,mis ku vab ara juba enne puu lafgetam st

Tdrikcrjas peaksite pikad lauacl horisontaalselt rnaha

lilnastarna, rnitte r-nu'geti \astu seilra toetama. Alge j:itkeneicl otsese piikesevalgr-rse kaitte, sest see loib materjalilooruulikkr-r r':irr ust pleegitada (mahagor) r-iri turnenclacla(kirsipuu). Pintselclage k6ikide lauclzrde otsad sulatatucl

parafiiniga iile, et takistada soojas tookojas otsi liigakiilelt kuivanrast. Heaks nr:rksiirniks on ,,Siiilita pikkapuuttikki nii pikana kui r'6imalik.;.r nii pikrlt kLri

voinralik": paljudel puidutddlistel on tdirkojad tziis puitu,mis rxr kasul:rmiseks liiq-a viikel L6petuseks: koikpuiduhoidrniskrhad peaksicl olema h:tsti \ entileeritudningi seal tuleks r-iiltida lriiskete tingimLrste tekkinrist.Soo'n'i Lav ou kasu tacla niiskuse-eem:rld:r j :rt.

LisateaveKeskkond, lehekiljed I 0-1 IPuiduvalik, lehektiljed 1 2-15Puidu kuivatamine ja saaeinrine, lehekiiljed l6-19Maailmzr puuliigid, lehektiljed 30-37Puit ja krostejoonis, lel-rekuljed 45-17

40 PUUTOODETE KUJUNDAMINE

R

@e

fo" E;Tt",l . ,q :.{ il

,,]-- , -: -..r,i-,'

.i,i:i..',;ir' r.::: ::r i.::{.: : .."1.-:ar:.i X !:.: r l,:.::.: r.:

€ s=*:3 ueE e ss e

i{.i:-'=,': i,': : ,..:.:, , , :.:

:l':";. , : :

,li,;"

:i'..-',t'i, .1i=

r' :::iil:: :'.,:l!

il l.;,.:-i"' ::,i ll;:

;::11!:

i-l il r'

::i: ,,ti.5 1 l :

()ttlL ltf,ltir ilcltrrselt teselelr dislirt rajacllsteler u:ttrtulcku. IlIre nchrste Pakkunise ja Pr-oblcelriclelalrcncl.Lnri:cqlr 5ee tcgevus eelclnb nritnretcirItcllckrLrlal.ctc -ja 1tr aktiliste oskuste olenasolu, slt

stt'uktulrr'c. c.teetili:c-ia kolltsel)tuaalse nr6tlemisoskusening okorrconr.cte. i jkoloogilistc, kultutLr-ilisLc jaIootnti :r i n gi nt rL.rcgir un'estamist. Plaktikas ttiltenclab see

secla. ct k,g11 ;11,rirri,,rc[ teave tu]eb ecl:Lsi anclir visiinclite,tiii) j oor i'rc l r .LrLtlkr r rc. llr clelite.ja pr.orotirti lticle altil.

Flea krr jurcl,r jl rin rcacllik ininene, kes \'a)rab k6ikirlt'ic[ tlrltkt' .lJ\r:.s rrirrg kastrtalt 6na loonter<1inet,el luu:r lfrltprrLlt,nr-r:. nris r irstab nii tootj:r krri kasr-rt:rj:r

r I jrrcln'rr1c \r r'{r1 l)ca\ acl clisainelid antucl tulr-rr]iiisar iisa h:i.ri krLr'.i: olcrua nins iga ltlobleerli ltrrl'rrlkusrrtaurl 1u.r .cJlck. sobir aicl osktrsi.

,Jlir-Urlt'r ort'r.sejLtltatLrs clisaili ltoltitocleclcsse.Iii rjelclar rrcl p a'l r ir r or r ecl ke h rivacl nii j tLr eelil:reka, tooliktti ka .Lrru e krrPi kujtrnclarnisel. N,ftrningittel juhtuclelroib r:rjlL ntilnlL lisate:r\et: t)iiiteks tooli pulrtrl tulcksirlr cstarlu elgotroortriliste lirktor-itega - istme kor.qrs,scljatoc kalclcnLu-k. kas kzie tusesicl llhcb lzrj:rl ritliinkapiprrlrui orr r:1hti: ar-r'estada nr:rhutuvtLse ning crinelateasj:tcle iir:r p:rucrlise r oi esile tr-rstmise r ajaclrrseg:r. Koieinr<ir)blitiilkiclc pulnrl ol aga iiks i'rhile fakror: esrrra-

tiihtsacl ori lt ii strukttrla:rlseci norrc.hnisccl ktri kasutirjateohrrt Lrs

ULAt Sellised lrhtsad joonistamisvahendid nagu s rkel painduv loonlaud ]alekaal d on asendamatud

VASAKUL CAD \computer-arded design) programmi abi oodudkolmemootmeiised pildid magamistoa toolist Pa jude puutooliste jaoKs on seeprogramm trad ts ooni se joonestus aua nuudseks vAja vahetanud

Phil lJarrv liitr rq aiakirinan Gnr -| | ttt vv vJl rrrLvv sjur\rrJu:ru vvv!J

Woodworking (Hea Puutoot t-,rrr ::asutamise alguses ning ta toc.as s=

Suurbritannias muudavaima ::-.- ., -alakt\a toimetajana peaaeg -,

aastat. Oma kaastoodega a^n2nl lcA aiakirie lzr,nliiaa,--r .vcr.r ru\)\/ c-lorr\il Jcr n vollLUUL] L t.:

-SE\ 9l! 9)E:-i 163)-':

,lill[fti l lil .llll[(alrrclirtoc,[: gl Jacqui Hurst :t 13.

Octopus Publishing GroupLimitedf (..)litt Rerr iinc