Kiili Gümnaasium

RAHAREFORMID EESTI LÄHIAJALOOSUurimustöö

Liisa Aadussoo 11. klassSander Kroon 12. klass

Juhendaja: õp Riina Raja

Kiili 2011

Sisukord

SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3

RAHA JA RAHA MÕISTE ........................................................................................... 5

EESTI MARK ................................................................................................................ 6

PIKK TEE OMA RAHANI .............................................................................................. 7

NÕUKOGUDE AEG JA RUBLA ................................................................................... 8

ISESEISEV EESTI JA KROON 1992 ......................................................................... 12

EUROOPA LIIT JA EURO ......................................................................................... 20

RAHAREFORMIDE VÕRDLUS .................................................................................. 24

KOKKUVÕTE .............................................................................................................. 27

LISAD .......................................................................................................................... 30

LISA 1. Täiskasvanute küsitluse tulemused ...................................................................................................... 30

LISA 2. Õpilaste küsitluse tulemused .................................................................................................................. 32

LISA 3 Eesti krooni kujundus .............................................................................................................................. 33

Sissejuhatus

Eestis on olnud 20. sajandil mitmeid rahareforme. Lisaks eelmisel sajandil toimunud rahavahetustele toimus ka 2011.aasta rahareform, mille käigus võeti Eestis krooni asemel kasutusele euro. Iseseisva Eesti raha ajalugu algas Eesti marga kinnitamisega 1918. aastal. Äsja loodud Eesti Vabariigi saatus oli raske, kuna riigis oli maksevahendite puudus ning ükski riik ei söandanud tunnustamata riigile midagi laenata. Eesti Vabariigi aitas välja Soome, kes laenas 10 miljonit marka.Raha lasti koheselt ringlusesse. Lisaks sellele kehtisid riigis veel Vene ja Saksa paljuski erinevad valuutad. Algus oli tehtud. Juba 1918.a. algasid ettevalmistused riiklike väärtmärkide valmistamiseks. Kunstnikele anti ülesanne joonistada kavandeid ning õppida trükkimist. 1928.a. viidi läbi panga-ning rahareform, mille käigus võeti Eesti Vabariigis käibele uus valuuta- kroon. Tänu NSVL okupatsioonile kuulutati Eesti kroon 1940. aastal kehtetuks ning kasutusele võeti rubla. Seoses 1941. aastal alanud Saksa okupatsioonile hakkas Eesti aladel kehtima ostmark. Paralleelselt jäid käibele ka Nõukogude rublad ja tšervoonetsid. 1944. aastal hakkas Eestis taas maksevahendina kehtima rubla. Nii püsis see kuni 1992. aastani. Aastal 1992 eemaldus taasiseseisvunud Eesti täielikult NSVL majandusest ja pangandusest. 20. juunil võeti Eesti Vabariigis taas käibele kroon. Riiklik valuuta kinnistas iseseisvust ning oli südamelähedaseks väärtuseks Eesti rahvale.Eesti kroon kehtis kuni aastani 2011, mil võeti maksevahendina kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Peale pikki ettevalmistusi jõuti rahareformini. Peale rahareformi 1. jaanuaril kehtisid kaks nädalat Eesti Vabariigis paralleelselt kaks valuutat – kroon ja euro. Ainsa valuutana Eesti vabariigis hakkas kehtima euro 14. jaanuaril 2011. Kõik eelnimetatud rahareformid on põhjustanud inimestes erinevaid emotsioone. Järgnevas uurimustöös käsitleme rahavahetuste ajalugu ning Eesti rahva mälestusi antud teemal. Krooni käibelt kaotamine on tekitanud palju diskussioone ning lahkhelisid. Eesti elanikkonna seas on inimesi, kes soovisid eurot ning samuti ka vastupidi mõtlejaid. Lisaks kahele osapoolele jäävad paljud inimesed selles küsimuses erapooletuks. Uurimustöö sisaldab mälestusi erinevatest valuutadest. Viisime läbi kirjaliku küsitluse 85 Kiili Gümnaasiumi 15-19 aastaste õpilaste seas, milles uurisime suhtumist euro kasutuselevõttu. Küsitlesime ka 36 täiskasvanud inimest, kellest valdav enamus olid Kiili Gümnaasiumi õpetajad vanuses 27-70, neilt küsisime lisaks ka 1992. aasta rahareformi kohta. Küsitlused olid anonüümsed ning vajalikud statistika tegemiseks. Isiklikumalt küsitlesime erinevas vanuses ja erineva taustaga isikuid, kes rääkisid enda mälestustest, mõtetest ning tunnetest toimunud rahareformide kohta. Küsitlused Kiili Gümnaasiumis teostasime paberkandjal. Mälestusi kogusime nii kirjateel, kui ka vesteldes. Uurimustöö metoodika põhineb inimeste isiklike mälestuste kogumisel ning statistikatöötlemisel ja analüüsimisel. Samuti sisaldab uurimustöö rahareformide ajaloolist tausta, mis põhineb kirjandusel. Järeldused ning võrdlused põhinevad küsitletud inimeste arvamusel, ajaloolist tausta arvesse võttes.Järgneva töö ülesanne on luua ülevaade Eesti Vabariigi rahareformidest ning sellest, mis rahavahetustega kaasnes. Suur rõhk on inimeste emotsioonide ning mälestuste kajastamisel. Lisaks ülevaatele on eesmärgiks tuua välja rahavahetustega seonduvaid võrdlusi. Uurimustöös kasutasime mitmete autorite teoseid, mis hõlmasid erinevaid rahavahetusprotsesse ning Eesti Vabariigi rahareformide ajaloolist tausta.

3

Peamisteks allikateks olid:

• „Eestlase raha läbi aegade“ Ivar Leimus, Pekka Erelt, Mart Laar, Ivar Sakk• „Eesti raha margast euroni“ Eesti Panga muuseumi kogude põhjal, tekst Ivar

Leimus,• „ Nõukogude aeg ja inimene“ Tänapäev 2004• „Eesti Vabariigi Rahad“ 1992-2002, Tallinn 2002, Eesti Pank- Raivo Teeäär, Rait

Roosve, Ants Kaasik, Andres Nuu• „Eesti rahareform 1992- nelja mehe ettepanekust oma rahani“, Jaan Kelder• „101 Eesti Ajaloo sündmust“ Mart Laar

Lisaks antud teostele kasutasime internetiallikaid ning erinevaid väiksemaid andmete kogusid, millele on viidatud uurimustöö sisus ning kasutatud kirjanduses. Uurimustöö struktuur põhineb kronoloogilisel järjestusel. Peatükid on jagatud rahareformidena ajalises järjekorras. Iga peatüki alla kuuluvad alaosad käsitlevad ajalugu, mälestusi, tsitaate, fakte, järeldusi ning pildimaterjali antud perioodi kohta. Autoritena arvame, et kronoloogilises järjekorras on rahavahetuste protsess kõige ülevaatlikum ning kergemini arusaadav. Peatüki sisuga kattuvate mälestuste, järelduste ja muu sellise lisamine teemasse alapunktidena on lihtsalt jälgitav ning ei tekita segadust, millise perioodi juurde antud andmed kuuluvad. Allikatele viitame terve töö vältel tekstisiseselt, lisades kasutatud lõigu või peatüki lõppu teose autori nime, väljalaske aasta ning leheküljed.Soovime avaldada tänu kõikidele uurimustöös kaasa aidanud inimestele. Täname enda juhendajat, kelleks oli õpetaja Riina Raja. Samuti täname kõiki Kiili Gümnaasiumi õpilasi, õpetajaid, kes küsitluses osalesid. Äärmiselt suureks abiks olid ka isikud, kes jagasid enda mälestusi ning mõtteid Eestis toimunud rahareformide kohta. Oleme kõikidele väga tänulikud, sest ilma kaasa aidanud inimesteta ei oleks uurimustöö valminud. Täname!

4

Raha ja raha mõiste

Kust tuli raha ja raha mõiste Eestisse?Raha tulek eestisse kaob aegade hämarusse. Üpris hämar on ka mõiste enda päritolu.Tavaliselt väidetakse, et meie „raha“ tuleb muinasgooti –või germaanikeelsest sõnast skraha, mis olevat tähendanud karusnahka. Seda olevat meie esiisad-emad kasutanud maksevahendina, kuid hiljem on tõestatud, et gooti keeles kõnealune sõna puudub ning germaani keeltes tähendas see eelkõige kuivatatud nahka, pärgamenti ja sellele kirjutatud dokumenti. On ka teine, vettpidavam teooria, mille kohaselt tundsid muinasgermaanlased ka sõna raho-, rahon, raha-, rahan, mis tähendas saaki, eelkõige röövsaaki. Gooti keeles omandas see vormi rahna. Siin tundub seos meie rahaga ilmne.Suurem osa oriendi hõbedast pidi saabuma meile ida poolt. Ilmselt võeti sealt üle ka münti tähistav sõna, mis on araabia keeles naqd. Muistsed Vene õiguskoodeksid ja muudki allikad nimelt tunnevad rahaühikut nogaata, mis ilmselt tulenes araabia keelest. Alamsaksa keelepruugis omandasid araabia nogaatad vormi nouten, millest ilmselt on tulnud ka lätlaste nauda (raha) ja meie nodi samas tähenduses.Hõbeda aeg nii Eestis kui ka naabermaades hakkas otsa saama umbes 10.sajandi paiku, kui Põhja-Euroopat toitnud oriendi hõbedakaevandused tühjenesid, Vene vürstideks saanud varjaagide retked hävitasid Volga-Bulgaaria keskused ja lõikasid läbi iidsed kaubateed. Kuid juba 10.sajandi lõpul hakkas ümber Läänemere paiknenud kaalurahanduse maadesse massiliselt voolama vastavatud Rammelsbergi kaevanduste hõbe Saksimaalt Harzi mägedest. Hõbeda vastu anti Läänele Venemaalt tulnud transiit, karusnahad ja mesilasvaha. Võib-olla suutsime juba sel ajal pakkuda ka rehe all kuivatatud leivavilja mis oli hansaaegadel väga hinnatud. Uskumatuna kõlab ka fakt, et Eesti oli tollal üks suurimaid rauatootjaid, ning kasvav Lääne-Euroopa majandus vajas seda nagu hingeõhku. 12. sajandi paiku aga lõppes Eesti hõbeda ajastu. Läänes arenes siseturg ja raha läks üha enam vaja kohapeal.Muutused tõid kaasa vajaduse ise münte vermida. Eesti esimesed mündid lasi kuningas Valdemar II Võitja Tallinna linnuses lüüa juba 1220. aasta paiku. Nähtavasti vermis oma raha siin ka asevalitsejaks jäetud Taani riigi teine mees, Lundi peapiiskop Andreas Sunsen. Meie esimesed rahad olid suhteliselt tagasihoidlikud, väikesed, vermitud vaid ühelt küljelt. Niisuguseid mündikesi kutsuti brakteaatideks ja nende nimiväärtuseks oli Euroopas kõikjal denaar ehk germaanipäraselt penn. Tallinna Valdemari-aegsed pennid kaaluvad häbiväärselt vähe- keskeltläbi vaid 0,22 grammi. Valdemari rahadel näeme kivimüüril kerkivat ristiga torni võidulipu ja risti vahel. Algselt kasutati siiski rohkem võõraste kaupmeeste münte, kuid kodumaine münditoodang kogus hoogu ning 13.sajandist ja 14.sajandi algusest tunneme tervet rida erineva kujundusega brakteaate. (Leimus, Erelt, Laar, Sakk 2006, lk 3, 11, 14, 16, 17, 19)

5

Eesti mark

Eesti Vabariigi algus- Eesti Marga kinnitamine

Siit algaski Eesti raha ajalugu. Esimeste müntide vermimine oli siiski vaid kõige algus ning edaspidised segadused, võõraste- ja oma müntide segunemised, paberraha kasutuseletulek, võõrvõimude mõjutused kõigutasid Eesti majandust veel 20.sajandini.I maailmasõjaaegse Vene-Saksa heitluse ajal hakkasid aga Eestis puhuma uued tuuled. Saksa sõjavägi vallutas 1918. aasta alguseks kogu Ida-Euroopa k.a Baltikumi. Hõivatud alade tarbeks trükkisid sakslased oma raha. Alguses olid need nn idarublad, siis aga margad. 1917-1918.a. kehtestasid okupatsioonivõimud Baltikumis markvääringu. Lubatud olid ka Vene rublad kuid nende kasutust tõmmati üha koomale. Tulevik pidi olema Reichmarga päralt, kuid maailmasõda oli Saksa rahandust räsinud isegi rohkem kui Vene oma ning ostujõult polnud see ostmargast sugugi toekam. Suures heitluses polnud kahele suurriigile oluline , et 24.02.1918.a. oli välja kuulutatud Eesti Vabariik. Järgnevaid sündmusi mõjutas Saksamaa kapituleerumine 11.novembril 1918.a. See järsk muutus pani eesti rahvuslased kiiresti tööle ning juba järgmisel päeval kinnitati rahaministrina ametisse iseseisvusmanifesti peamine autor Juhan Kukk.Kuna õigusloome veel puudus, jättis Ajutine Valitsus esialgu kehtima Saksa sõjaväevõimude seaduse, sealhulgas ka määruse, mis kehtestas Eestis markvääringu. Nii vormistaski Ajutise Valitsuse määrus 30.novembril 1918.aastal Eesti margaks tegelikult Saksa idamarga. Samal ajal valitses riigis tõsine maksevahendite puudus, kuid veel täiesti tunnustamata riigile, ei söendanud keegi midagi laenata. J.K.Paasikivi, kes oli Kansallis-Osake-Pankki juhataja, riskis 1918.aasta detsembris ning laenas oma lõunanaabritele 10 miljonit marka. Kartulikotiga Eestisse toodud raha lasti koheselt käiku. Vabariigi alguspäevil oli meil ringluses Vene, Saksa ja Soome mitmeti erinev valuuta, millele muidugi määrati kindel väärtusvahekord. Rublad osutusid seejuures märksa püsivamaks, kui neid välja lasknud võimud. Kui Eesti pind oli Vene võimust puhastatud juba 1919. aasta esimesel poolel, siis Rublaga tasuti Eesti Vabariigis võlgu veel detsembris 1920. Vabadussõja võit polnud üheski mõttes odav. Et sõjakulusid katta, püüdis Ajutine Valitsus hankida raha elanikkonnalt riigikaitse laenu näol. Soomes talvel 1918/1919.a. trükitud 5% võlakohustused aga ei kõigutanud Eestis kedagi ning riigilaen ähvardas läbi kukkuda. Väljapääs oli aga uskumatult lihtne- 16.jaanuaril 1919.a. kuulutati võlapaberid seaduslikeks maksevahenditeks. (Leimus, Erelt, Laar, Sakk 2006, lk 45, 48, 49, 50)

6

Pikk tee oma rahani

Rahamärk oli kaheldamatult riikliku iseolemise üks tähtsamaid sümboleid. Eestis oli raha emiteerimise õigus kahel institutsioonil, Riigikassal ja Eesti Pangal. Juba detsembris 1918.a. algasid ettealmistused riiklike väärtmärkide valmistamiseks. Töösse kaasati kodumaa parimad kunstnikud- Nikolai Triik, Peet Aren ja Kristjan Raud. Nende ülesandeks sai joonistada kavandeid ja õppida trükkimise tehnoloogiat. Kohtuministeeriumilt võeti üle Riigi Trükikoda Toompeal ning kasutusele võeti ka Paalmanni trükikoda, mis asus samuti Tallinnas. Uue Riigi Trükikoja valmimiseni telliti siiski enamus väärtmärke Helsingist ja Berliinist.Vabariigi majanduse lahutamine Vene impeeriumi küljest polnud lihtne. Poliitikute ja ärimeeste võimas grupeering eesotsas Konstantin Pätsiga üritas hoida sidemeid Venemaaga ning toetas itta suunatud majandust. Sellise poliitika tagajärjeks oli aga Eesti Panga tühjakslaenamine ja ähvardav hüperinflatsioon. Eesti majanduse ja võib-olla isegi riigi päästjaks sai tööerakondlane Otto Strandmann, kelle rahanduspoliitika alustalaks oli võlgade ümberarvestamine kindlale, kullal põhinevale ühikule. Seda ühikut sai kasutada ka muudes tehingutes. Kuna parajasti vastas Rootsi kroon 100 vanale margale ehk puhta kulla 100/248 grammile võetigi Rootsi eeskujul kasutusele Eesti kroon. Esialgu oli see veel virtuaalne valuuta. Kuid Rahvasteliidu nõul ja välislaenude toel viis Eesti 1.jaanuaril 1928.a. läbi panga-ja rahareformi, millega riigi vääringuks tõepoolest kehtestati seesama kroon. Põhilised vaidlused käisid just vääringu nime ümber, milleks pakuti küll taalrit ja kuldarit, estat ning koguni atra.Uute rahade saamiseks oli 4.juunil 1926.a. välja kuulutatud 5-, 10-, ja 50- krooniste kujunduse võistlus, milles osalesid Eduard Wiiralt, Nikolai Triik, Roman Nyman, Peet Aren ja teised tuntud kunstnikud. Konkursi võitis graafik Günther Reindorff. Tema kujundatud kroonid ei saanud aga õigeks ajaks valmis- liiga palju aega kulus rahatähte kaunistava terasgravüüri lõikamiseks. Seetõttu võeti hoidlast 100-margased riigikassatähed ja trükiti neile peale kirsipunane tekst ÜKS KROON. Need olidki Eesti esimesed kroonid. Alles septembris tulid käibele „päris“ 10-kroonised kupüürid, järgmisel aastal lisandusid veel 50-, siis ajapikku 5- ja 20-kroonised. Kroonivääringu viimane, 100- kroonine sedel jõudis eestlasteni alles 1936.aastal. Metallist vermiti sente, kuid ka 2- ja 1-krooniseid, millest kaks sõjaeelset juubelimünti, pühendatud Tartu Ülikooli 300.aastapäevale ning X Üldlaulupeole, omandasid lausa kultusmündi staatuse. Esialgu kehtisid endiselt ka margad, mida kroonide tulekut mööda ringlusest tagasi tõmmati. Kõige kasutatavam paberraha oli kahtlemata sinine rahvarõivais noorikut kujutav 10-kroonine, mida trükiti koguni kolm aastakäiku. 1928. aasta väljalaskele järgnes 1937.aasta seeria A ning 1940.aasta seeria B.Viimased kupüürid saadeti Riigi Trükikojast välja veel 9.detsembril 1940.a., kuid nüüd ei olnud nende adressaadiks mitte enam Eesti Pank, vaid NSVL Riigipanga Eesti vabariiklik kontor. (Leimus, Erelt, Laar, Sakk 2006, lk 50, 51, 52, 53, 54)L-L Rebane meenutab:„Väga palju esimesest krooniajast ei mäleta, sest olin noor. Siiski on väga hästi on meeles üks sai, mis kandis nime „Juudi sai“. Ma pole enda elu jooksul paremat saia kuskilt leidnud. Kahjuks selle hinda ei mäleta, kuid maitse on siiamaani meeles. Mäletan veel, et biskviit shokolaadis maksis 5 senti. Vähese rahaga sai üsna palju osta, sest ema tõi turult kahe krooni eest kõike, mida vaja oli. Kõik oli üsna tasakaalus, sest palgad olid samuti väikesed. Isa töötas raudtee peal ning sai palka vähem, kui abiraha seitsme lapse pealt kokku.“

-Loide-Liane Rebane, pensionärs. 1927Harjumaa

7

Nõukogude aeg ja rubla

Eesti Vabariik oli 1940.a. okupeeritud ja muudetud Nõukogude Liidu osaks. Kroon esialgu küll püsis, kuid alates 25.novembrist 1940 kõrvuti Nõukogude rublaga. Sündmust kommenteerinud „Rahva Hääle“ sõnum oli selge: „ Ei ole mõeldav, et ühes suures riigis oleks käibel mitu erisuguse väärtusega raha“. Ei olnudki. B-seeria 10-kroonised hävitati ja 25.märtsil 1940.a. tõid Baltikumi ajalehed oma tagaküljel ära tagasihoidliku teate, millega endiste iseseisvate riikide rahatähed kuulutati kehtetuks. (Leimus, Erelt, Laar, Sakk 2006, lk 54) Kehtestatud vahetuskurss oli 1 kroon = 1.25 rubla. Rubla oli röövimine päise päeva ajal. Inimesed kaotasid oma hoiused, elatustase langes järsult, poodides oli puudus toidust ja muust hädavajalikust.1941. aastal alanud Saksa okupatsioon tõi käibele Riigi Krediidikassa tähed okupeeritud territooriumide jaoks — ostmarga ja mündid. Paralleelselt jäid käibele ka Nõukogude rublad ja tšervoonetsid. Kuigi Saksamaal käibel olnud Reichsmark’i, “õige marga“, kasutamine okupeeritud territooriumidel oli keelatud, võib siiski arvata, et nii õiged margad kui ka Saksa sõjäväe nn sisemaksevahendid olid ka Eestis maksevahenditena kasutusel. Nn koduraha jõuti 1941. aasta suvel ja sügisel järjekordselt käiku lasta. Kodurahana käibisid edukalt ka nn villapunktid (kootud kauba punktitõendid), mõnikord isegi edukamalt, kui ostmark. Aastatel 1944-1992 oli Eestis taas käibel Nõukogude rubla. Sellesse perioodi mahtusid 1947.a. ja 1961. aasta rahareformid (mõlemal puhul 10 vana rubla = 1 uus rubla). Ei tohi unustada ka trikki suurte rahatähtede kõrvaldamisega. 22.01.1991 avaldati Gorbatšovi ukaas, millega kõrvaldati 50- ja 100-rublased. Raha sai vahetada ainult kolme päeva jooksul töökoha kaudu, kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 rubla. Pensionärid said vahetada 200 rubla või ühe kuu pensioni. Limiteeriti ka pangahoiuste kasutamist. Õnneks küll hiljem tähtaegu pikendati, kuid hüperinflatsioon oli teinud oma töö. Uue välimusega rublad lasti käibele 1991. aastal. Mingitel põhjustel kolmerublane väidetavalt Eestisse ametlikult ei jõudnudki. (http://wiki.zzz.ee/index.php/Eesti_raha)

Hinnad rublaajal aastal 1962 Leib- 14 kopikat Pealinna viin- 2 rubla 60 kopikat / pudel Žiguli õlu- 33 kopikat/ kopikat Bensiin- 45 kopikat / liiter Araabika kohvioad- 4 rubla 50 kopikat/ kg 2-toalise korteri üür- 3 rubla/ kuu (Allikas : „ Nõukogude aeg ja inimene“ Tänapäev 2004)

Keskmine kuupalk aastal 1985 oli 214 rubla 30 kopikat

Hinnad rubla ajal aastal 1985Õhtuleht- 2 kopikat Sõiduauto ZAZ 968M- 3900 rublaKülmkapp Snaige- 330 rublaLennupilet Tallinn-Moskva- 24 rublaŽiguli õlu- 33 kopikat / pudel(millest taara 20 kopikat)Kohvioad- 7 rubla / kg( Allikas : Eesti Ekspress )

8

Meenutusi rublaajast:

„ Mäletan kuidas vene aja lõpus olid järgi ainult väikesed kupüürid, see tähendas seda, et palka saadi otseses mõttes kilekotiga. Valuutavahetuspunktide järjekordades seisid inimesed pidevalt suurte kottidega, mis olid raha pungil täis.“

- Ivar Leimus, ajaloolane ja tõlkijas. 1953Tallinn

„ 1958 aastal läksin esimest korda nn päris tööle. Olin Kuressaare lossis kassapidaja/saalivalvur ühes ametis. Esimene palk oli mul 25 rubla aga sel ajal olid asjad nii odavad, et esimese palga eest sain omale juba käekella osta. Vene aja lõpust mäletan, et 1988/1989 aastal tõsteti palkasid aga kaupa polnud. Poed olid kõik tühjad- raha sai aga polnud midagi osta selle eest.“

- Linda Aadussoo, inseners. 1938Saaremaa

„Sel ajal ma käisin Soomes tööl, olin seal tisler. Väga hästi on meelde jäänud, kui ma sealt siis tagasi tulin, siis ikkagi oli Vene aeg veel ja kortereid osta päris ei saanud aga kuna sõjaväelased hakkasid vaikselt ära minema siis nende kortereid anti asustamisele. Aga eraisikutele neid ei antud. Nii ma siis oma soome firma kaudu ostsin oma esimese korteri Kuressaarde. Tulin Eestisse siis oli vaja Soome margad rublade vastu vahetada, et korteri eest maksta. Seal laoti mulle lauale rahapakke. Umbes 10 rahapakki, mis olid kilesse mähitud eraldi kõik, pandi mulle ette, ma sain ikka terve seljakotitäie sealt neid. Mul ei lähe vist iial meelest need näod, mis inimestel peas olid, kes mu taga järjekorras seisid. Mingi noor poisike tuleb ja hakkab suurte pakkide viisi raha seljakotti lükkama. „

- Aadi Aadussoo, Cateringi ja teenindusejuht s. 1971Saaremaa

„ 1987. aastal olin õlletehases transporttööline. Teadsin, et 87 rubla oli kaks kasti veini, just enne sõjaväkke minekut võtsin tööle kaasa 1 rublaseid 100 tükki , mõtlesin, et tähistamiseks ostan õhtul veini selle eest. Tööl aga mängisime raha peale kaarte, pank oli 1 rubla, ma muudkui võtsin neid järjest taskust, kuni lõpuks... polnud enam midagi võtta. 3 tunniga olin 100 rubla maha mänginud! Pärast seda lubasin endale, et enam kunagi raha peale kaarte ei mängi.“

„ Mäletan, et 1991 aastal, siis kui rubla väärtus juba langenud oli, ostsin omale 500 rubla eest grammofoni. 3 kuud enne rahavahetust töötasin mööblivabrikus Võrus, meile maksti SEKides, sain 150 SEKi kuus. Juunikuus 1992.a. enne rahavahetust läksingi Rootsi kroonide eest laevaga sõitma. Estonia peal nägin esimest korda purgiõlut, sellist asja siin maal nähtud polnud. „

-Rainis Saar, müügijuht ja juhatuse liiges. 1968Harjumaa

9

„ Vene ajast mäletan seda, et kui koolis käisin ajas kõiki naerma number 4.12 . Kui keegi näiteks hüppas kaugust 4.12 meetrit vms. Tükk aega ei saanud aru, mis selle numbriga on. Hiljem sain teada, et viinapudeli hind oli 4.12. Hinnad olid igal pool ju ühesugused. „

-Siiri Saar, projektijuhts. 1970Harjumaa

„Rubla ajast ei ole eriti midagi mäletada. Mulle rubla ei meeldinud. Igatsesin mingil määral krooniaega ning ei tahtnud väga rublaga kohaneda. Hiljem muidugi harjusin. Mäletan, et kui kätte jõudis pensioniiga, siis sain täpselt 111,5 rubla pensionit.“

-Loide-Liane Rebane, pensionärs. 1927Harjumaa

„Rubla ajast on mul meeles rubla devalveerimine. Paljud inimesed kaotasid enda säästude pealt. Enne rubla kadumist käisin pangast enda firma töötajatele palka toomas. Protsess meenutas mulle puulehtede tassimist, sest kupüürid olid väga väikesed ning raha sai veetud suurte kottidega. Mingi aja möödudes hakkas mul kaasas käima saatja ning palka tõin autoga, sest esines röövimisi.“

„Kui olin laps, siis sain 10-20 kopikat päevaraha, mille eest sai koolis palju süüa. Minu jaoks oli 1 rubla väga suur raha. Teinekord, kui vanaema või muu pereliige 10 rubla andis, oli väga uhke tunne, sest sellise summa eest sai palju osta. Hilisemast rubla ajast mäletan talongide vahetamist. Näiteks alkoholi talonge sai kuivainete talongide vastu vahetatud.“

- Sirje Kroon, pearaamatupidajas. 1951Harjumaa

Mälestustest võib järeldada, et rubla kehtimise ajal oli mitmeid erineivaid perioode. Oli aegu, mil raha oli palju, aga kaupa mida osta, ei olnud. Samas oli ka aastaid, mil palka sai vähem, kuid hinnad olid ka odavamad. Väärtustati välisvaluutat, sest rubla ei olnud konvertteeritav.

10

Iseseisev Eesti ja kroon 1992

1992. aasta juunikuu esimene pool oli väga ootusärev- 20.juunil kell neli hommikul kaotasid riigis kehtivuse Nõukogude rublad ja ainsaks seaduslikuks maksevahendiks muutus Eesti kroon. Seega oli tegu hoopis teistsuguse reformiga kui 1928-1929.aastal, mil ühe oma vääringu- marga- asendas teine- kroon. Omariikluse taastamisele järgnes loogiliselt oma raha kasutuselevõtt, mis lahutas Eesti Vabariigi NSVL majandusest ja pangandusest.Sellele kuupäevale oli eelnenud austustväärivalt raske ja keeruline ettevalmistustöö, mille käigus langetati väga lühikese aja jooksul terve rida poliitilisi, majanduspoliitilisi, korralduslikke ja tehnilisi otsuseid. Kõik need olid suures osas pretsedenditud nii ulatuse, kui ka selle poolest, et neist sõltus Eesti reaalne iseseisvus ning edasine majanduslik ja sotsiaalne areng. ( Teeäär, Roosve, Kaasik, Nuu 2002, lk 19) Ettepanek „ Kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele“ ilmus ajalehes „Edasi“ juba laupäeval, 26.septembril 1987.a. Ettepanekule kirjutasid alla Edgar Savisaar, Siim Kallas, Tiit Made ja Mikk Titma, kuid stardipaugu andmisel kogu riigi edasisele arengule osales tegelikuses veel kümmekond Eesti sotsioloogi, ajakirjanikku ja majandusteadlast. Ettepanekust rahareformi reaalse ettevalmistamiseni oli olnud pikk tee, mille jooksul sai palju lahkhelisid ja probleeme lahendatud. Õnnelikult jõuti aga selleni, et 1991.aasta 27.märtsil moodustati rahareformi komitee. Komitee ning selle büroo juhtida jäi Eesti rahareformi tegelik ettevalmistamine ja läbiviimine. Kuid, et reformi tehniline teostamine nõudis 16 500 inimese osavõttu, võib Eesti rahareformi pidada peaaegu üldrahvalikuks ettevõtmiseks. ( Kelder 1997, lk 115)Rahareformi teostamine oli 1992. aasta suvel Eestile üheks olulisemaks ülesandeks. Kommunismi kokkuvarisemine oli süsteemi aastakümneid vaevanud probleemid korraga nähtavaks teinud. Kui Kesk –ja Ida-Eurooopas jäi majanduslangus 10-15% piirimaile, siis Eestis oli see 25-30%. Probleemiks oli kiirenev inflatsioon, langes elatustase, suurim kukkumine oli 1991.aastal ning 1992. aasta esimesel poolel. See mõjus omakorda katastroofilisel sündivusele, mis iseäranis järsult langes aastatel 1990-1991.Nii tuligi 1992. aasta suveks tõdeda, et Eesti on majanduslikult ja sotsiaalselt katastroofi äärel. Seega kõik toimunud negatiivsed tendentsid ei tulenenud veel mitte alanud reformidest vaid nõukogude süsteemi ning kommunistliku majandusmudeli täielikust pankrotist. (Laar 2010, lk 204) Eesti Vabariigi rahareformi valitsusepoolse kontseptsiooni poolt 1990 aastal kirja pandud rahareformi põhilised eesmärgid olid järgmised : 1. Ringluses oleva rahahulga vähendamine ja inflatsiooni alandamine.2. Riigi poolt reguleeritava majanduse asendamine turumajandusega.3. Samm riikliku iseseisvuse suunas. (Kelder 1997, lk 74 )Niisiis oli rahavahetuse vajalikkus saanud kindlaks. Krooni taastamise mõtte algusest saadik oli inimesi aga ärevil hoidnud see, kuidas uus raha välja nägema hakkab. Oma raha kujunduse ja vajaminevate kupüüride ja müntide hulga kindlaksmääramine oli kogu rahareformi ettevalmistamisel Eesti Panga jaoks üks põhilisi töösuundi. Eesti NSV Plaanikomitee andis 10.novembril 1989.a. välja käskkirja ostutähtede kavandite konkursi läbiviimise kohta. Laekunud töödest parimaks tunnistati Vladimir Taigeri kroonikavandid, teine preemia läks Ado Tuugale, kolmas Urmas Ploomipuule. Esialgseid võidukavandeid viimistleti veel mitu kuud enne, kui nad trükikõlblikuks said. Mündikavandite konkursil valiti aga hoopis kaks teise koha omanikku, ning esimese koha preemia otsustati välja jätta. Üks auhindadest läks Tallinna juveelitehase kunstnikule mari Käbinale ja teine anonüümseks jäänud autorile. 1 ja 2 kroonised rahatähed trükiti Ameerika Ühendriikides, ning ülejäänud kupüürid Inglise firmas Thomas De La Rue. (Kelder, 1997, lk 81, 82, 83, 84, 85 )

11

Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusele võeti kaheksa nominaali : 1 kroonine, esiküljel Kristjan Raud, tagaküljel Toompea loss2 kroonine, esiküljel Karl Ernst von Baer, tagaküljel Tartu Ülikool5 kroonine, esiküljel Paul Keres, tagaküljel Narva jõgi ( koos Narva ja Jaanilinna linnusega)10 kroonine, esiküljel Jakob Hurt, tagaküljel Tamme-Lauri tamm Urvastes25 kroonine, esiküljel Anton Hansen Tammsaare, tagaküljel Vargamäe Talu50 kroonine, esiküljel Rudolf Tobias, tagaküljel Estonia teater100 kroonine, esiküljel Lydia Koidula, tagaküljel Põhja-Eesti paekallas500 kroonine, esiküljel Carl Robert Jakobson, tagaküljel suitsupääsuke (http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon)

Vladimir Taigeri poolt kujundatud 100-ja 500 kroonised rahatähed, kaunistatud Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni piltidega.(Ülejäänud Vladimir Taigeri kujundatud kroone ning kahte teiste autorite poolt konkursile saadetud kujundust vt. LISA 3)Allikas: Kelder, 1997

6.detsembril 2010.a., vaid loetud päevad enne krooni vahetumist euro vastu ilmus Eesti Päevalehes intervjuu enamuse Eesti krooni kupüüride kujundaja Vladimir Taigeriga. Järgnevalt lõik intervjuust, kus graafik kirjeldab miks kroonid nägid välja just sellised nagu nad olid, millised on tema enda mälestused 1992. aasta rahareformist ning kuidas tema, kui eelmise Eesti raha kujundaja suhtub uude maksevahendisse- eurosse .

•• Kas oli määratud, kelle pildid peavad kroonidel olema?

Vaba valik. Aga ega meie kultuurikiht nii paks ole, et palju võimalusi jäänuks. Pealegi – nende inimeste kohta pidi olema fotomaterjali, mille järgi portreid joonistada. Kolm kavandit tuli esitada. Kümnesele panin Hurda, sajasele Koidula ja algul oli 25-sel Jakobson.

•• Aga miks nemad?

Koidula – no palju neid naisi meil kultuuriloos on? Eks mõjus, et käisin Pärnu Koidula-koolis. Ja ta on pildiliselt väga esinduslik. Igat inimest pangatähe peale ei vali, vaatasin, kes oleks väljendusrikka näoga, jõud ja vägi sees. Fotosid otsisin muuseumidest, Kerese pildi sain malemajast. Lunisin ühe ja teise käest. Minu aitajate silmad särasid seda tööd tehes, Eesti asja ajades.

12

•• Aga teise poole sümboolika?

Sajakroonise pankrannik on fantaasia. Kerese Narva päritoluga arvestades panin sihilikult ennesõjaaegse Narva. Mõned on isegi tähele pannud, et Venemaa kohal on must taevas. See ei tekkinud juhuslikult. Ja Tamme Lauri tamm, Eesti suurim puu. Käisin selle ümber, jõle võimas. Kus see puu on 700 aasta jooksul inimesi näinud! Hiljem on küsitud ja kahtlustatud, et miks on vabamüürlaste märk 50-kroonisel. Aga see on ju jumala kõikenägev silm, pärit ajast enne kristlust. See silm oli Käina kiriku orelil, millel mängis Rudolf Tobiase isa.

•• Mis rahavahetuspäevast 1992. aastal meeles on?

Käisin siinsamas, oma kodu juures Lasnamäel koolis raha vahetamas. Vaatasin, kuidas pisarais inimesed värisevate kätega kroone vastu võtsid. Õnneks keegi ei teadnud mind, rahavahetaja ka ei teadnud, kellele ta kroonid andis. Alguses vaatasin sageli, kuidas inimesed kroone kohtlevad. Ja eks vahepeal kihvatas sees, kui krooni käkerdati kui rublanärakat.

•• Mis teeksite eurole ülemineku järel vanade kroonidega?

Ma ka küsisin pangas, kas ei võiks vanu kroone kusagil hoida. Aga pole, kus. Seifides ja hoidlates on nüüd eurod. Ja pealegi, milleks neid ikka hoida…

•• Võtate krooni kadumist emotsioonideta?

Otsus ju tehtud. Mis ma nutan, siis veel kurvem ju. Pigem laseme kroonid läbi paberihundi, et need kuhugi vedelema ei jääks. Aga võib-olla saab sellest purustatud massist midagi pressida, valmistada. Näiteks raamatukaanteks, mis tehtud kroonidest. Teha eksklusiivset kartongi, kas või panga enese trükiste kaanteks.

•• Mida eurodest arvate?

Nad on hea maitsega kujundatud ja tehniliselt kõik tipp-topp paigas. Eesmärk oligi teha emotsioonitu raha, mis ei tohi äratada ei prantslases ega hispaanlases mingeid kirgi. Euro on maksevahend.

Algselt kavandas Vladimir Taiger hoopis 25 kroonisele Carl Robert Jakobsoni pilti.Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/588640

13

Inglismaa firma poolt trükitud Eesti kroonid saabusid Maarjamaale juba 7.aprill 1992.aastal , veidi hiljem jõudsid kohale ka Ameerika Ühendriikides trükitud 1-ja 2 kroonised. USA oli aga raha vedamiseks valinud kummalise viisi. Riia sadamast olid üpriski suvaliselt valitud veoautojuhtidest eraisikud koorma peale laadinud ja tõid selle Tallinna niiöelda oma kulu ja kirjadega. (Kelder 1997, lk 120, 121 ) Tolleagene Eesti Panga turvaülem Marko Tibar kirjeldas 1 ja 2 krooniste Eestisse saabumist järgnevalt : „ Ühe MAZ-tüüpi sõiduki juht, nooremapoolne ja muidu sümpaatne lätlane teadis, et tal on koormaks paberirullid või pabertoodang ja ta otsustas esimest korda Tallinna kanti sattununa mitte kohe kesklinna tükkida. Ta jättis auto koos koormaga umbes 15 kilomeetri kaugusele Tallinnast, sõitis bussiga linna, otsis Eesti Panga üles, et teatada, mul on teile mingi kaup. Auto seisis kogu see aeg ilma vähimagi järelvalveta mingis võpsikus platsi peal, kuni noormees selgeks sai, et rekvisiidid on õiged jah ja meie oleme tõesti koorma omanikud. „ Siiski jõudsid kõik kupüürid lõppkokkuvõttes Eesti Panka ning 20.juuni 1992. aasta ,Saksamaa rahareformi 44.aastapäev, jagati need ootusärevil rahavale, kes juba öösel rahavahetuspunktide ette järjekorda kogunenud olid. Iga residentide nimekirja kantud üksikisiku kohta vahetati 1500 rubla vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon, hiljem (kuni 1.juuli) 50 rubla = 1 kroon. Eestlaste jaoks oli tegu täieliku pidupäevaga. Järgmise nädala jooksul täitusid kauplused otsekui imeväel kaupadest, mida varem tavalistes poodides polnud nähtud. Must turg sai ränga hoobi ja suri praktiliselt päevapealt välja. Eesti kroon muutus kiirelt autoriteetseks. Kokkuvõttes kujunes rahareform taasiseseisvunud Eesti arengus pöördepunktiks. Valuutakomiteele tuginev karm rahapoliitika suurendas ka laiemat usaldust Eesti vastu, rajades tõhusa aluse järgnevatele reformidele. (Laar, 2010, lk 204, 205)

14

Meenutusi rahareformist:

„ Kõigil üle Eesti rahareformiga tegelenud inimestel oli üheselt õige suhtumine asja : ideoloogid ja juhid on skeemid nii välja mõelnud- väga hea, meie nad ka täpselt ellu viime. Ma ei kujuta ette, et sellist reformi üldse teistmoodi teha saaks. Demokraatia on väga hea ja õige asi siis, kui sellest räägib parlament ja president oma pidupäevakõnes, teatavate asjade korraldamises on temast aga üksjagu vähe abi. Rahareform oli üks sellistest. Iseküsimus on, kas praegu üldse midagi nii korraldada saaks. „

-Enn Teimann, 1997 1992. aasta rahareformi komitee büroo juht(Kelder, 1997, lk 126)

„ Mäletan, et vahetada sai ainult 1500 rubla , selle eest sai 150 krooni. See oli iga pereliikme kohta. Mõnedel vanematel inimestel oli aga rohkem kätte kogunenud ja neil tekkis probleem. Üritati poodidest viimaste rublade eest kõike vajalikku osta, et võimalikult palju saaks rublast lahti aga mõned päevad enne rahavahetust poodi minnes vaatas vastu küll ainult tühjus. Isegi riidekauplused olid tühjad, polnud midagi võtta. Olin sel ajal sotsiaaltöötaja, mitmed vanemad inimesed tulid mulle muret kurtma, et aastaid on raha kõrvale pandud ja nüüd peab lihtsalt lahti laskma, ei lasta ära vahetada. Nii ma käisin rahavahetuspunktide juures, küsimas kellel on näiteks peres mitu last aga nii palju raha pole vahetada, et oleks iga pereliikme kohta 1500 rubla. Paljud noored pered kohe ütlesid, et anna see raha minu kätte ma vahetan ära, meil pole endal nii palju vahetada ikka. Nii ma sain ikka mõned väärikamas eas inimesed aidatud aga paljud jäid ikka hoiustest ilma ja kõigest. Röövimine. Aeg oli siis tõesti vaene. „

-Ilse Koik , ajaloolanes. 1930Tartu

20.juuni 1992.a. Rahavahetuse järjekord Tallinnas Allikas: Kelder, 1997

15

„ Vahetati vist 3000 rubla (tegelik: 1500 rubla ). Töötasin sel ajal Kuressaares piimakombinaadis, mul polnudki vaja kuhugi eraldi raha vahetama minna, vahetati seal samas. Tööl räägiti küll, et mõned tegid seal sohki ka, et vahetasid rohkem raha kui oli lubatud, aga mul nagunii rohkem polnud. Enne kui kroonid tulid oli küll mure, et saaks ülejäävad rublad mõne kauba alla panna. Mäletan , käisime abikaasaga Kuressaare mööblivabrikus ühe sektsioonkapi eest võitlemas... Polnud ju kaupa, midagi ilusat leidsid, siis tahtsid seda kõik. Nüüd see kapp seisab siin nurgas juba oma 20 aastat. „

- Linda Aadussoo, inseners. 1938Saaremaa

„ Ega midagi väga harukordset praegu meelde ei tule, aga seda mäletan küll, kui me sinu emaga kogemata abiellusime... Pulmakokale maksin 200 krooni. Kogu töö eest. Praegu mõelda siis oli küll ikka täitsa tasuta. „

- Aadi Aadussoo, Cateringi ja teenindusejuht s. 1971Saaremaa

„Rahareform pole pelgalt vanade rahamärkide väljavahetamine uute vastu, vaid vahend, mis taastab motivatsiooni tööks ning tagab lõppkokkuvõttes majandusliku iseseisvuse“

- Vahur Kraft, 1997 Eesti Panga president 1995-2005(Kelder, 199, lk 90)

„ Kohe pärast raha vahetamist sõitsin bussiga pojaga koos Võrust Karksi-Nuia. Mäletan, et vahetati 1500 rubla =150 krooni ja bussipilet maksis nii palju, et ma mõtlesin terve tee, mis edasi saama hakkab. Pilet oli vist 30 või 50 krooni. Seda mäletan ka, et enne rahavahetust polnud ju üldse kaupa aga siis olid valuutapoed sealt ostsin oma pojale roosad tossud. Need olid talle suured ka. „

-Siiri Saar, projektijuhts. 1970Harjumaa

„ Elasime kunagi Norras, kui olime tagasi kolinud saatsid mõned Norra sõbrad meile aeg-ajalt postiga 100 NOKi, neil oli see nii kombeks. Seal arvati, et kui elad Ida-Euroopas on Sul kindlasti raha puudu. „

„Kahekroonised kroonid olid koledad. See on kogu aeg häirinud.“

-Rainis Saar, müügijuht ja juhatuse liige s.1968Harjumaa

16

„ Kui Eesti kroon tuli, võtsin 50 krooni kaasa ja sõitsin sõpradega Peipsi järve äärde puhkama. Kohe sõidu alguses laenasin veel 25 krooni välja. Ise puhkasin lõpuks 25 krooni eest kaks nädalat. Selle sees olid kõik söömas käimised, joomised ja kõik mis veel vaja läks „

-Veigo Vaatsep, müügiesindajas. 1975Harjumaa

„ Rahavahetus 1992.aastal... Jah mäletan, Salme kultuurimajas oli rahavahetuspunkt. Ühe laua taga vahetati raha, teise taga müüdi kaupa. Mehukatti ja Tupla shokolaad oli kõik, mida müüdi. Esimeste kroonide eest ostsingi sealt Tupla shokolaadi. „

-Rena Sark, müügijuhts. 1971Harjumaa

„Mäletan hästi, et enne rubla kadumist sai palju raha raisatud. Püüdsin võimalikult palju kõike kokku osta, kuna rublasid vahetati ainult teatud summa. Käisime vanema lapselapsega mööda Eestit ringi ning viibisime palju aega Võsul. Iga päev sai restoranis söömas käidud ning kilode viisi komme ostetud. Elasime täiel rinnal ning võtsime, mida võtta andis. Siiamaani kasutan hambaharju, mis enne rubla kadumist kokku varutud sai. Paar päeva enne rahavahetust avastasin, et olen hoopiski liiga palju laristanud. Pidin raha laenama, et võimalikult palju kroone saada.“

-Loide-Liane Rebane, pensionärs. 1927Harjumaa

„1992. aasta rahareformile väga suurt tähelepanu ei pööranud, kuna noorem poeg oli kolme kuune. Mäletan, et midagi poest saada ei olnud. Lapsele sai riideid ainult ise tehes või tuttavatelt küsides. Söögipoolisega ei olnud ka väga hõisata. Esimene suurem makse kroonides oli poegade ristimistasu. Maksumust kahjuks ei mäleta. Hindadest mäletan vaid korteri hindu, kuna vahetasin elukohta üsna tihti. Korter Pelgurannas maksis 20 000 krooni.“

- Sirje Kroon, pearaamatupidajas. 1951Harjumaa

„ Eks Eesti kroon alguses muidugi oli rahvuslik sümbol, hiljem muutus tavaliseks valuutaks.“

- Ivar Leimus, ajaloolane ja tõlkijas. 1953Tallinn

17

Mälestustest selgus, et rahavahetus kulges rahulikult. Mainiti küll pikki järjekordi, kuid valitses pidulik meeleolu. Rahvas tundis uhkust krooni Eesti iseseisvust sümboliseeriva krooni kasutuselevõtu üle. Paljud küsitlusele vastanud inimesed kirjeldasid Eesti krooni kui „oma raha“.

Kas teie jaoks oli kroon rahvuslik sümbol?

0,00%

10,00%

20,00%

30,00%

40,00%

50,00%

60,00%

70,00%

80,00%

90,00%

Jah Euro on eurooplusesümbol

Valuuta ei olerahvuslik sümbol

Mehed

Naised

Kokku

18

Euroopa Liit ja euro

1.jaanuarist 2011.a. leidis aset sündmus mida planeeriti juba ajal, mil Eesti Vabariik liitus Euroopa Liiduga - Eestismaal võeti kasutusele Euroopa ühisvaluuta euro. Kuigi Eesti ühinenes Euroopa Liiduga juba 1.mail 2004.a., läks vajalike tingimuste täitmisega aega veel kuus aastat. Eestis ühisvaluuta kasutuselevõtmise otsustusprotsess lõpes 13.juuni 2010.a.Eurole ülemineku praktilised ettevalmistused algasid tegelikkuses aga juba enne liitumist Euroopa Liiduga. 28. juunil 2004 liitus Eesti vahetuskursimehhanismiga ERM II (Exchange Rate Mechanism II) mis on euroalaga ühinemisele eelnev süsteem vahetuskursi stabiilsuse tagamiseks. Pärast ERM II liitumist on Euroopa komisjon ja Euroopa keskpank hinnanud Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks, neljal korral. Viimased lähenemisaruanded avaldati mais 2010.a., ning nende kohaselt täitis Eesti kõik euroalaga liitumiseks vajalikud kriteeriumid, s.o vahetuskursi, valitsussektori eelarvepositsiooni, pikaajaliste intressimäärade, hinnastabiilsuse ja õigusliku konvergentsi kriteeriumid. Euro kasutuselevõtuga seotud probleemide lahendamiseks ja ülemineku planeerimiseks seati töösse seitse töögruppi - Eesti Panga ja krediidiasutuste vaheline töögrupp, ärikeskkonna töögrupp, valitsusasutuste tehnilise valmisoleku töögrupp, tarbijakaitse töögrupp, õigusloome töögrupp, kommunikatsiooni töögrupp, ning eurole ülemineku kriteeriumite täitmise seire ja arvestuse töögrupp. Eurole ülemineku ettevalmistamisel oli üheks olulisemaks printsiibiks sujuv rahavahetus ning piisav elanikkonna informeeeritus. Seetõttu on kasutusel kodanike jaoks üleminekut lihtsustavad meetmed nende hulgas printsiibid, et kuus kuud enne ja pärast €-päeva (1. juuli 2010 kuni 30. juuni 2011) on jaekaupmehed kohustatud müügikohas avaldatud hinnad avaldama nii kroonides, kui eurodes, ning samuti paralleelkäibe aeg st kaks nädalat pärast euro ametlikku kasutuselevõttu kehtis paralleelselt maksevahendina ka Eesti kroon. Euro kurss Eesti krooni suhtes on 1 euro = 15,6466. Euro sularaha lasti ringlusse kolme põhilise kanali kaudu: pangakontorid, sularahaautomaadid ja jaekaubandus. Krooni sularaha kõrvaldati käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu. Alates 1. detsembrist 2010.a. oli elanikkonnal võimalik soetada uue rahaga tutvumise eesmärgil ka euromüntide stardikomplekte, mis sisaldasid kõiki käibeletulevaid Eesti euromüntide nominaale. Stardikomplektis on kokku 42 münti väärtuses 12,79 eurot ning ühe stardikomplekti maksumus on 200 krooni. Eesti Pank viis 2010. aasta jooksul läbi sularahakäitlejatele suunatud koolitusseminare, eesmärgiga jagada teavet euro sularaha turvaelementide kohta, et seeläbi minimeerida euro sularaha võltsingute levikut. Kindlasti suures osas tänu koolitustele avastati esimesed võltseurod Eestis juba 4. päeval pärast rahavahetust ( 4.jaanuar ). Kaardimaksed muutusid europõhisteks alates €-päevast. Eurole üleminekul lähtuti sellest, et üleminek toimuks minimaalse katkestusega kaardiomanikule. Kokkuvõttes möödus rahavahetuse öö üsna rahulikult, ning kaardimaksetes esines tõrkeid vaid €-päeva esimestel tundidel.(http://www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/euro/eplaan_1.pdf , lk 3,9,13,14,17)

19

Eesti rahvale oli eurole üleminekut küll üritatud sujuvaks teha ning räägiti, et hinnad rahavahetuse tõttu tõusma ei hakka, kuid endiselt levis elanikkonna seas mitmeid kartusi. Mõned tüüpilisemad hirmud on välja toodud ka E24!-s, internetipõhise majanduslehe ajakirjaniku poolt 9.juunil 2010.a. koostatud artiklis, kus üldistati uuringufirma Saar Poll poolt tehtud kvalitatiivuuringu tulemusi:

Eurot peljatakse nii müntide, hinnatõusu kui pettasaamise pärast

Uuringufirma Saar Poll poolt aprillis ja mais läbi viidud kvalitatiivuuringust selgub, et erinevad sihtrühmad pelgavad euro tulekut nii hinnatõusu kui pettasaamise pärast.

Saar-Poll viis kvalitatiivuuringu läbi nelja erineva sihtrühma vahel, mille käigus küsitleti Lõuna-Eesti pensionäre, väikeettevõtjaid, Ida-Virumaa mitte-eestlasi ning Tallinna madalapalgalisi.

Kõigi sihtrühmade puhul jäi kõlama, et euro tulekul kardetakse eeskätt hinnatõusu.

Näiteks väikeettevõtjate arvates oli aprillis-mais euro tulek veel üsna kauge ja ebamäärane. Samas selgus, et suurim kartus väikeettevõtjate seas on seotud hinnatõusuga.

«Mõni ettevõtja avaldas isegi lootust ise hindu tõsta,» tutvustas Saar Polli sotsioloog Liisa Talving uuringu tulemusi.

Tema sõnul on väikefirmades suurimad hirmud ühisrahale üleminekuga seoses just raamatupidajatel.

Ida-Virumaa mitte-eestlaste puhul jäi silma, et piirilinnas Narvas pole euro iseenesest rahaühikuna võõras. Sellest hoolimata suhtutakse üleminekusse skeptiliselt.

Peamise positiivse tegurina nimetati reisimise lihtsustumist. Negatiivse poole pealt leidsid äramainimist aga hinnatõus, kartus kaotada olemasolevaid sääste ning kartus petta saada (nii rahavahetuse käigus kui valerahaga).

Lõuna-Eesti pensionäride puhul hakkasid uuringus silma nimetatud sihtrühma väga soojad tunded Eesti krooni suhtes ning tugev vastuseis eurole.

Hirmudena leidis mainimist hinnatõus, samuti peetakse eurot millekski uueks ja võõraks. Ka kardetakse münte ning seda ka seetõttu, et peljatakse segi ajada eri vääringuga münte. Äramainimist leidis ka krooni ja euro vaheline keeruline kurss.

Madalapalgaliste tallinlaste puhul kerkis esile, et eurole üleminek jätab neid paljuski külmaks ja ükskõikseks. Taaskord nimetati hirmuna hinnatõusu ning kardetakse ka uue raha tulekul arvutamisel eksida. (http://www.e24.ee/?id=273991)

20

Esitatud seisukohti kinnitavad järgmised meenutused:

„ Ei ole üldse harjunud veel, ikka piilun kroonide hindasi ka, kui on väikselt kirjas veel, mitte ei taha see euro tulla. Alguses niisama vaatan, et oh, kui odav, ainult 50 senti, pärast ikka mõtlen, et jumal see on ju tervelt 7 krooni. Poes maksan seal oma 4-5 eurot ära, mõtlen, et polegi hullu, kodus arvutan korra ikka üle ja siis saan küll aru, et 75 krooni tegelikult, pole midagi nii hästi. Euro on ikka niisugune raha, et kaob märkamatult ära.“

- Linda Aadussoo, inseners. 1938Saaremaa

Mida ostsite esimeste eurode eest?

0,00%

10,00%

20,00%

30,00%

40,00%

50,00%

60,00%

Toidukaubad Tubakatooted Alkohol Midagi muud

Mehed

Naised

Kokku

„Eurotsooni liikmesriigina oleme lõplikult integreerunud Euroopa Liiduga, sest rahaliit on viimane tase kogu Euroopa Liidu ideest. See on normaalne, et krooni asendab Euroopa Liidu raha. Selle sammuga me astume uuele kõrgemale tasemele.“

-Vahur Kraft 31.detsember 2010Nordea Panga Eesti filiaali juht( http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vahur-kraft-eesti-krooni-vaim-jaab-meie-kohale-heljuma.d?id=37602269 )

„Mina eurost lugu ei pea. Proovin maksta kaardiga nii palju, kui võimalik, sest mündid on rasked ning nendega tasumine on tülikas. Suurt usku eurosse ei ole ning arvan, et kogu see eurosüsteem võib üsna pea laguneda.“

- Sirje Kroon, pearaamatupidajas. 1951Harjumaa

21

Nagu ka küsitlustest selgus, ei ole rahval väga tugevat usku, et euro Eesti majandust kõrgemale tasemele viib.

Kas teie arvates viib euro Eesti viie rikkaima riigi hulka?

27-70 aastased 15-19 aastased

Meenutab Hannela Heinmaa Detlefsen, kes koges eurole üleminekut nii Saksamaal kui Eestis:

„See eurotulek Saksamaal oli juba ma enam ei mäleta millal aga sakslastel oli vastuseis suurem, kui eestlastel kuna Saksa riik otsustas ise,et euro tuleb ja kogu lugu, rahva küsitlust ei olnud aga ta tuli. Hindade ümber arvutamine käis samuti nagu Eestis ja sakslastel oli see ka väga lihtne, sest hind peaaegu täpselt poole väiksem 1€=2 Saksa marka. Hinnad tegid seda sama mis Eestis, mõnele asjale pandi kohe midagi otsa, mõni asi läks vaikselt kallimaks, ühesõnaga inflatsioon löödi kohe hindadele otsa. Kõige rohkem tõstsid oma hindu restoranid, seal jäi hinnakiri praktiliselt samaks st kui kohvi oli enne 2,50 marka oli ta hiljem 2,50€. Muidugi masu ja selliseid asju ei olnud. Midagi erilist muud nagu ei juhtunudki. Eestis tegelikult umbes sama, arvutavad veel kõik Eesti kroonides, minule seda tarvis pole, kroon on peast täielikult kadunud, olen ju varsti 10 aastat ümber arvutanud, hea, et enam ei pea. Eestlastele vahel pean ümber arvutama kuna nad nii ruttu ise ei saa ja peas kroon kinni. Üleminek Saksamaal oli päeva pealt mitte nii nagu Eestis- 2 nädalat poes kaks raha kasutusel, pankades sai vahetada vist terve aasta Saksamaal ja keskpangas saab siiamaani, kui kuskilt madratsi vahelt midagi välja tuleb.“

- Hannela Heinmaa Detlefsen , disainers. 1971Eestlane Saksamaal

22

Jah Ei Ei oska öelda0.00%

10.00%

20.00%

30.00%

40.00%

50.00%

60.00%

70.00%

80.00%

90.00%

MehedNaisedKokku

Jah Ei Ei oska öelda0.00%

10.00%

20.00%

30.00%

40.00%

50.00%

60.00%

MehedNaisedKokku

Rahareformide võrdlus

1992-2011.a. kehtis Eesti Vabariigis maksevahendina kroon. 2011.a. toimus rahareform, mille käigus võeti Eesti Vabariigis käibele Euroopa Liidu ühisraha – euro. Pealiskaudselt krooni ning eurot vaadeldes, võib öelda, et kroon ei erinenud maksevahendina eurost kuigi palju. Ühe krooni väärtus oli vaid väiksem. Sellegipoolest oli ta konverteeritav valuuta nagu seda on ka euro. Lähemalt uurides saab aru, et iga maksevahendi taga seisab inimeste emotsioon ning arvamus. Rahvas on ju see, kes raha kasutab. Paljude jaoks tähendab valuuta midagi enamat, kui lihtsalt vahendit, mille eest poes maksta. Küsitlusest selgus, et umbes pooled Kiili Gümnaasiumi õpetajatest soovisid eurot ning pooled mitte. Kui võtta arvesse õpilaste küsitlus, kaldub arvamus pigem negatiivse poole. Õpilased soovisid eurot vähem.

Kas soovisite Eesti valuutaks eurot?

27-70 aastased 15-19 aastased

Lähtudes küsitlusest ning mälestustest, võib öelda, et nii nooremale, kui ka vanemale põlvkonnale meeldis emotsionaalselt valuutana rohkem kroon. Sellest hoolimata võib küsitlusele vastanute põhjal öelda, et euroga hakatakse juba harjuma.

Euroga harjumine

27-70 aastased 15 -19 aastased

Antud tulemus näitab seda, et eestlased on võimelised uuega kiirelt kohanema ning harjuma. Jättes kõrvale emotsionaalsed arvamused krooni ja euro kohta, võib öelda, et uue kursi ja uute hinnanumbritega harjumine on eestlastel hästi välja tulnud. Sellest hoolimata on ka palju inimesi, kelle arvates läheb harjumiseks veel väga kaua aega.

23

Jah Ei Ei oska öelda0.00%

10.00%

20.00%

30.00%

40.00%

50.00%

60.00%

MehedNaisedKokku

Jah Ei Ei oska öelda0.00%

10.00%

20.00%

30.00%

40.00%

50.00%

60.00%

MehedNaisedKokku

Jah Ei

0.00%

10.00%

20.00%

30.00%

40.00%

50.00%

60.00%

70.00%

80.00%

MehedNaisedKokku

Jah Ei

0.00%

10.00%

20.00%

30.00%

40.00%

50.00%

60.00%

70.00%

80.00%

MehedNaisedKokku

Meenutab L-L. Rebane: „Peale rubla kadumist oli üsna kerge krooniga harjuda. Töötasin poes ning kroonides mõtlemine tuli üsna kergelt. Lisaks aitas veel see, et olin ju esimest krooniaega näinud ning kroon oli valuutana väga südamelähedane ning armas. Euro tulekuga ei ole väga kursis, kuna ei käi enam kodust väljas ning ei arvelda ise rahaga. Olen püüdnud arvutada ja mõelda, kui palju mingid summad kroonides oleks, kuid kõik tundub raske kursi pärast keeruline. Kui peaksin iseseisvalt rahaga majandama, saaksin ehk kiiremini eurost aru, kuid kahtlen, et see kiirelt juhtuks. Kroon jääb alatiseks meelde ning ei näe põhjust, miks peaksin ennast euroga ümber harjutama.“

-Loide-Liane Rebane, pensionärs. 1927Harjumaa

Võrreldes krooni ja euro kujundust ning välimust, siis võib julgelt väita, et küsitlusele vastanutele meeldis Vladimir Taigeri kroonide kujundus rohkem, kui euro oma. Vastanud kirjutasid, et kroon oli ilusam, sest see oli värvilisem ning kunstipärasem. Samuti oli laialt levinud arvamus, et krooni välimuse pärliks olid sinna kujundatud eestlastele tuttavad paigad ning näod. See oligi Eesti krooni üks omapära. Seda raha ei kasutatud mujal, kui ainult Eesti Vabariigis. Tänu sellele sai ka kroone eestimaiselt kujundada. Eurosid seevastu kasutavad mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid. Neil kõigil on enda rahvuslik sümboolika. Tänu sellele ei saa eurosid kujundada ainult ühe riigi soove arvestades. Euro välimus peabki olema neutraalne ning kõigile sobiv.

Meenutab I. Leimus

„ Kroon oli muidugi välimuselt palju ilusam, kui euro, sest seda ehtisid meile tuttavad näod ja paigad. Eurot aga oli raske kujundada, sest see valuuta ei tohtinudki olla isikupärane, see oli juba euro kujundamise eeskirjades sätestatud. Kõikide liikmesriikide soove oleks raske rahuldada, seetõttu ongi euro näotu raha.“

- Ivar Leimus, ajaloolane ja tõlkijas.1953Tallinn

Suhtumine Eesti krooni kujundusse

0,00%

20,00%

40,00%

60,00%

80,00%

100,00%

120,00%

Euro on ilusam Ilusam, kui euro

Mehed

Naised

Kokku

24

Täiskasvanuid küsitledes selgus, et 1992. aastal soovisid inimesed krooni käibele võtmist rohkem, kui 2011. aasta rahareformi, mille käigus hakkas Eesti Vabariigis maksevahendina kehtima euro.

Kas soovisite Eesti valuutaks eurot? Kas soovisite Eesti valuutaks krooni?

Toetudes küsitlusele, võib järeldada, et kroon ja euro on inimestele erineva väärtusega. Kroon on kindlasti südamelähedasem, kuna kogemus krooni kui maksevahendiga on pikem ning seotud oma riigiga. Eestlased ei ole jõudnud veel eurot piisavalt omaks võtta. Sellest tuleneb ka positiivsem hinnang kroonile. Kuna uuring näitas, et üsna paljud vastanutest hakkavad euroga juba üsnagi harjuma, võib oletada, et euro saab eestlastele samuti usaldusväärseks ning hinnatud valuutaks.

Meenutab I. Leimus:

„ Kroon oli nõrk valuuta, kuid ei usu, et midagi oleks oluliselt teisiti, kui kroon oleks püsima jäänud, sest nagu nüüd on näha pole ka euro nii tugev valuuta, kui arvati ajal, kui Eesti riik püüdles euro kasutuselevõtu poole.“

- Ivar Leimus, ajaloolane ja tõlkija1953Tallinn

25

Jah Ei Ei olnud tähtis

0.00%

10.00%

20.00%

30.00%

40.00%

50.00%

60.00%

MehedNaisedKokku

Jah Ei Ei olnud tähtis

0.00%

20.00%

40.00%

60.00%

80.00%

100.00%

120.00%

MehedNaisedKokku

Kokkuvõte

Töö annab ülevaate Eesti lähiajaloo rahareformidest, mis tulenesid nii võõrvõimude vahetumisest , Eesti Vabariigi loomisest, Eesti taasiseseisvumisest, kui ka seotusest Eesti kuulumisega Euroopa Liitu. Töö teostasime nii kirjanduse, mälestuste, kui ka Kiili Gümnaasiumis läbi viidud küsitluste põhjal. Meie töö selgitab Eesti rahva suhtumist erinevatesse valuutadesse meie riigi ajaloos. Tähelepanu on pöörtud ka emosionaalsele poolele seoses rahavahetustega. Selgus, et Eesti Vabariigi elanikkond harjub uue valuutaga kiiresti, kuid Eesti oma kroonid on rahva südames jäädavalt. Tänu töö tegemisele oleme hästi kursis Eesti ajaloos toimunud rahavahetustega ning mälestusi kogudes saime teada väga palju põnevat eelmiste valuutade kohta ning elust sel ajal, samuti ka Kiili Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate suhtumise kohta eurosse ja krooni.

26

Kasutatud allikad

Kirjalikud allikad

• Ivar Leimus, Pekka Erelt, Mart Laar, Ivar Sakk . 2006. Eestlase raha läbi aegade. Tln: Eesti Ekspressi kirjastus.

• Ivar Leimus. Eesti raha margast euroni. • Raivo Teeäär, Rait Roosve, Ants Kaasik, Andres Nuu. 2002. Eesti Vabariigi rahad

1992-2002. Tallinn. • Jaan Kelder. 1997. Eesti rahareform 1992-Nelja mehe ettepanekust oma rahani. Tln:

AS Postimees kirjastus.• Mart Laar. 2010. 101 Eesti ajaloo sündmust. Tln: Kirjastus Varrak.

Interneti materjalide loetelu

• Zwiki. Eesti raha. http://wiki.zzz.ee/index.php/Eesti_raha (16.03.2011)• Rein Sikk. Graafik : inglise trükkalid päästsid Eesti krooni.

http://www.epl.ee/artikkel/588640 ( 25.03.2011)• Vikipeedia. Eesti kroon. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon ( 27.03.2011)• Eesti Pank. Eesti eurole ülemineku plaan.

http://www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/euro/eplaan_1.pdf (02.04.2011)• Raigo Neudorf. Eurot peljatakse nii müntide, hinnatõusu kui pettasaamise pärast.

http://www.e24.ee/?id=273991 ( 02.04.2011)• Delfi. Vahur Kraft: Eesti krooni vaim jääb meie kohale heljuma.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vahur-kraft-eesti-krooni-vaim-jaab-meie-kohale-heljuma.d?id=37602269 ( 26.03.2011)

Suuliste allikate loetelu

• Ajalooline Ivar Leimus (s. 1953, Tallinn) mälestused kirja pandud 2011 a. Sander Krooni poolt.

• Müügijuht ja juhatuse liige Rainis Saar ( s. 1968, Harjumaa) mälestused kirja pandud 2011 a. Liisa Aadussoo poolt.

• Projektijuht Siiri Saar (s. 1970, Harjumaa) mälestused kirja pandud 2011 a. Liisa Aadussoo poolt.

• Pearaamatupidaja Sirje Kroon (s. 1951, Harjumaa) mälestused kirja pandud 2011 a. Sander Krooni poolt.

• Disainer Hannela Heinmaa Detlefsen (s. 1971, Stade, Saksamaa) mälestused kirja pandud 2011 a. Liisa Aadussoo poolt.

• Pensionär Loide-Liane Rebane (s. 1927, Harjumaa) mälestused kirja pandud 2011 a. Sander Krooni poolt.

27

• Insener Linda Aadussoo (s. 1938, Saaremaa) mälestused kirja pandud 2011 a. Liisa Aadussoo poolt.

• Cateringi ja teenindusejuht (s. 1971, Saaremaa) mälestused kirja pandud 2011 a. Liisa Aadussoo poolt.

• Ajaloolane Ilse Koik (s. 1930, Tartu ) mälestused kirja pandud 2011 a. Liisa Aadussoo poolt.

• Müügijuht Rena Sark (s. 1971, Harjumaa) mälestused kirja pandud 2011 a. Liisa Aadussoo poolt.

• Müügiesindaja Veigo Vaatsep (s. 1975, Harjumaa) mälestused kirja pandud 2011 a. Liisa Aadussoo poolt

28

LISAD

LISA 1. Täiskasvanute küsitluse tulemused

Milline valuuta meeldib teile rohkem? Mehed Naised KokkuKroon 16,70% 43,30% 38,90%Euro 33,30% 23,30% 25,00%Mõlemad võrdselt 50,00% 33,30% 36,10%Kas teie arvates viib euro Eesti viie rikkaima riigi hulka? Mehed Naised KokkuJah 0,00% 0,00% 0,00%Ei 16,70% 76,70% 80,60%Ei oska öelda 83,30% 23,30% 19,40%Kas teile meeldib Eesti eurode kujundus? Mehed Naised KokkuJah 66,70% 76,70% 66,70%Ei 33,30% 23,30% 33,30%Kuidas meeldis teile Eesti kroonide kujundus? Mehed Naised KokkuJah 66,70% 76,70% 66,70%Ei 33,30% 23,30% 33,30%Kuidas meeldis teile Eesti kroonide kujundus? Mehed Naised KokkuEuro on ilusam 33,30% 0,00% 5,60%Ilusam, kui euro 66,70% 100,00% 94,40%Kas vahetasite enne eurole üleminekut kroonid eurode vastu? Mehed Naised KokkuJah, peaaegu kõik 33,30% 6,70% 11,10%Väga vähe 0,00% 30,00% 25,00%Kasutasin kroone viimase hetkeni 66,70% 63,30% 63,90%Kas jätsite kroone mälestuseks? Mehed Naised KokkuJah 50,00% 73,30% 69,40%Ei 50,00% 26,70% Kas soovisite Eesti valuutaks eurot? Mehed Naised KokkuJah 50,00% 36,70% 38,90%Ei 50,00% 40,00% 41,70%Ei olnud tähtis 0,00% 23,30% 19,40%Kas soovisite Eesti valuutaks krooni? Mehed Naised KokkuJah 100,00% 76,70% 80,60%Ei 0,00% 10,00% 8,30%Ei olnud tähtis 11,10% 13,30% 11,10%Millised olid teie kogemused pangas käimisel euro tulekul? Mehed Naised KokkuPikad järjekorrad 0,00% 6,70% 5.6%

29

Ei käinud pangas 50,00% 66,70% 63,90%Kõik laabus rahulikult 50,00% 26,00% 30,50%Kas teie jaoks oli kroon rahvuslik sümbol? Mehed Naised KokkuJah 66,70% 80,00% 77,80%Euro on euroopluse sümbol 0,00% 3,30% 2,80%Valuuta ei ole rahvuslik sümbol 33,30% 16,70% 33,30%Kas tunnete, et tänu eurole üleminekule on tarbekaupade hinnad Eestis kallinenud? Mehed Naised KokkuJah, liiga palju 50,00% 53,30% 52,80%Mõistlikkuse piires 33,30% 36,70% 36,10%Ei ole vahet märganud 16,70% 10,00% 11,10%

30

LISA 2. Õpilaste küsitluse tulemused

Milline valuuta meeldib teile rohkem? Mehed Naised KokkuKroon 61,50% 60,60% 61,10%Euro 26,90% 9,10% 20,00%Mõlemad võrdselt 11,50% 30,30% 18,80%Mida ostsite esimeste eurode eest? Mehed Naised KokkuToidukaubad 55,80% 54,50% 55,30%Tubakatooted 7,20% 6,10% 7,10%Alkohol 5,80% 3,00% 4,70%Midagi muud 30,70% 36,40% 32,90%Kas teile meeldib Eesti eurode kujundus? Mehed Naised KokkuJah 40,40% 3,00% 25,90%Ei 59,90% 97,00% 74,10%Kas vahetasite enne eurole üleminekut kroonid eurode vastu? Mehed Naised KokkuJah, peaaegu kõik 57,70% 69,70% 62,40%Väga vähe 36,50% 21,20% 30,60%Kasutasin kroone viimase hetkeni 5,80% 9,10% 7,00%Kas jätsite kroone mälestuseks? Mehed Naised KokkuJah 76,90% 69,70% 74,10%Ei 23,10% 30,30% 25,90%Kas soovisite Eesti valuutaks eurot? Mehed Naised KokkuJah 36,50% 30,30% 34,10%Ei 63,50% 69,70% 65,90%Millised olid teie kogemused pangas käimisega vahetult enne euro tulekut? Mehed Naised KokkuPikad järjekorrad 21,20% 15,20% 18,80%Ei käinud pangas 73,10% 60,60% 68,80%Kõik laabus rahulikult 5,70% 24,30% 13,00%Kas hakkate euroga harjuma? Mehed Naised KokkuJah, üsnagi 82,70% 75,80% 80,00%Veel mitte 17,30% 24,20% 20,00%

31

LISA 3 Eesti krooni kujundus

Vladimir Taigeri kujundatud Eesti 5-, 10-, 25- ja 50 kroonised. Allikas: Kelder, 1997

32

Valik 1990. aastal Eesti krooni kavandite konkursile laekunud töid. Autor Lembit Lõhmus Allikas : Kelder, 1997

Eesti krooni kavandite konkursi II preemia. Autor Ado TuugaAllikas: Kelder, 1997

33

34