RAHVUSLIK ARUANNE EESTI - European Commissionec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/archives/eb/eb72/eb72_ee_ee... · RAHVUSLIK ARUANNE EESTI June 17, 2003 ro – cial Uuringu

Standard Eurobaromeeter

EUROBAROMEETER 72 AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDUS

SÜGIS 2009

RAHVUSLIK ARUANNE

EESTI

June 17, 2003

Sta

nd

ard

E

uro

ba

rom

ee

ter

72

/ S

üg

is 2

00

9 –

TN

S O

pin

ion

& S

ocia

l

Uuringu tellis ja seda koordineeris Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni peadirektoraat.

Aruanne on koostatud Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse jaoks

Käesolev dokument ei esinda Euroopa Komisjoni seisukohti. Selles esinevad arvamused ja

tõlgendused kuuluvad aruande autorile.

Euroopa

Komisjon

EUROBAROMEETER 72/SÜGIS 2009 EESTI RAHVUSLIK ARUANNE

3

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................. 4

Lühendite selgitus .................................................................................................................... 5

1. Üldised hinnangud elule Eestis .................................................................................... 6 1.1 Rahulolu eluga tervikuna ........................................................................................ 6 1.2 Hinnang praegusele majanduslikule olukorrale ...................................................... 8 1.3 Ootused järgnevaks 12 kuuks ............................................................................... 10 1.4 Kõige olulisemad väärtused .................................................................................. 14 1.5 Kõige olulisemad probleemid Eestis ..................................................................... 17 1.6 Hinnang Eesti arengusuunale ............................................................................... 19 1.7 Institutsioonide usaldusväärsus ............................................................................ 19

2. Euroopa Liidu, tema institutsioonide ning poliitikatega seotud hoiakud .............. 24 2.1 Hinnang Eesti kuulumisele Euroopa Liitu ............................................................. 24 2.2 Euroopa Liidu kõige olulisemad väärtused ........................................................... 25 2.3 Euroopa Liidu institutsioonid: teadlikkus ja usaldusväärsus ................................. 26 2.4 Hinnang Euroopa Liidu arengusuunale ................................................................ 26 2.5 Toetus Euroopa Liidu ühisele rahapoliitikale ........................................................ 27 2.6 Toetus Euroopa Liidu laienemisele ....................................................................... 28 2.7 Euroopa Liit versus ÜRO ...................................................................................... 28 2.8 Euroopa Liit versus ülejäänud maailm .................................................................. 29 2.9 Otsustustasandid: riiklik versus Euroopa Liidu tasand ......................................... 33

3. Finants- ja majanduskriis ............................................................................................. 35 3.1 Institutsioonide efektiivsus finants- ja majanduskriisiga võitlemisel ...................... 35 3.2 Ühisraha euro roll finantskriisiga toimetulemisel ................................................... 35 3.3 Euroopa Liidu prioriteedid ja meetmed finantskriisiga toimetulemiseks ............... 36 3.4 Euroopa Liidu prioriteedid ja meetmed lähiaastatel .............................................. 39

Kokkuvõte ............................................................................................................................... 43

Lisa 1: EB72.4 – Metoodika ülevaade ................................................................................... 45

Lisa 2: Küsimustik .................................................................................................................. 47

Eestis viis uuringu läbi TNS Emor

Aruande autor: Aivar Voog, TNS Emor


4

Sissejuhatus

Käesolev aruanne annab ülevaate Eurobaromeetri uuringust number 72, mis viidi läbi ajavahemikus

23. oktoober kuni 18. november 2009. aastal Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, kolmes

kandidaatriigis (Türgis, Horvaatias ja endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias) ning Põhja-

Küprosel.

Aruanne keskendub eelkõige Eesti tulemuste esitamisele võrreldes Euroopa Liidu 27 liikmesriigi

keskmisega ning mõningal juhul ka konkreetsete riikidega1. Uuringu peamine eesmärk oli kaardistada

Euroopa Liiduga seotud arvamusi ja hoiakuid. Suurem osa teemasid on leidnud kajastamist

varasemates igal kevadel ja sügisel läbiviidavates Eurobaromeetri uuringutes ning see võimaldab

analüüsida ajalisi trende.

Ajaliste trendide analüüsi puhul tuleb silmas pidada seda, et kuni 2007. aastani oli uuringutes

võrdlusbaasiks kasutatud Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmist. Alates 2007. aasta kevadest on

võrdlusbaasiks 27 liikmesriigi keskmine.

Eestis viidi küsitlus läbi 23. oktoobrist 16. novembrini 2009. Kokku küsitleti 1006 Eestis elavat

Euroopa Liidu kodanikku, kellest 1002 inimesel oli Eesti kodakondsus. Uuringu tulemusi tõlgendades

tuleb meeles pidada, et uuringu sihtrühmaks on Euroopa Liidu kodanikud ehk inimesed, kel on

vähemalt ühe Euroopa Liidu riigi kodakondsus, kes elavad riigis alaliselt ning on võimelised

vastama küsimustele kas eesti või vene keeles. Uuring ei esinda Eestis alaliselt elavate Euroopa

Liidu kodakondsuseta inimeste arvamust (näiteks Venemaa, Ukraina, Valgevene jne kodanike

arvamust), ega ka määratlemata kodakondsusega inimeste arvamust (halli passi omanikud).

Aruandes on keelelise kohmakuse vältimiseks räägitud eestlaste ja Eesti elanike arvamusest. Uuringu

metoodika täpsem kirjeldus on toodud aruande lisas.

1 Põhjalikum ülevaade erinevate riikide arvamusest on esitatud Eurobaromeetri 72 koondaruandes

http://europa.eu.int/comm/public_opinion/archives/eb/


5

Lühendite selgitus

AT Austria

BE Belgia

BG Bulgaaria

CZ Tšehhi Vabariik

CY Küpros

DE Saksamaa

DK Taani

EE Eesti

EL Kreeka

ES Hispaania

FI Soome

FM endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia

FR Prantsusmaa

HR Horvaatia

HU Ungari

IE Iirimaa

IT Itaalia

LT Leedu

LU Luksemburg

LV Läti

MT Malta

NL Holland

PL Poola

PT Portugal

RO Rumeenia

SE Rootsi

SI Sloveenia

SK Slovakkia

TR Türgi

UK Ühendkuningriik

EL27 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki

ULR10 10 uut, 2004. aastal liitunud liikmesriiki


6

1. Üldised hinnangud elule Eestis

Aruande esimese peatüki eesmärk on anda üldine taust kodanike hoiakute mõistmiseks, analüüsides

eluga rahulolu tervikuna ja tuues ka välja inimeste ootused tulevikuks. Seejuures käsitleb peatükk ka

inimeste hinnanguid nii pere kui ka riigi toimetulekule. Lisaks annab peatükk ülevaate riigis

probleemseks peetavatest valdkondadest ja inimesi ühendatavatest väärtustest.

1.1 Rahulolu eluga tervikuna

-Eesti kodanike rahulolu eluga tervikuna on stabiilne ja on endiselt Baltimaade kõrgeim-

2009. aasta sügisel oli eluga tervikuna rahul (väga rahul või küllaltki rahul) 73% Eesti kodanikest, mis

on mõnevõrra madalam tase kui Euroopa Liidus keskmiselt – 78%. Rahulolu eluga pole viimase kahe

aasta jooksul oluliselt muutunud.

Tavapäraselt eeldatakse, et välised tegurid – eelkõige majanduskeskkond – mõjutavad tugevalt ka

inimeste rahuloluhinnanguid. Nii oli ka Eestis üllatuseks see, kui juba suvine Eurobaromeetri uuring

näitas Eesti kodanike rahulolutasemes stabiilsust, kuigi riigi majanduslik olukord on võrreldes

eelnevate aastatega oluliselt halvenenud. Siiski on erinevad laiaulatuslikud kvantitatiivsed uuringud

juba ammu näidanud suhteliselt suurt stabiilsust inimeste rahuloluhinnangutes ning neid ei ole eriti

mõjutanud riikide majanduste langused ja tõusud. Näiteks muutus Euroopa Liidu riikide rahulolevate

elanike keskmine osakaal kogu elanikkonnas suhteliselt vähe: 75%-lt 83%-le aastatel 1973–2003

(Eurobaromeeter EB60). Samas kui lähituleviku suhtes optimistliku-pessimistliku hinnangu andjate

hulk võis muutuda kordades: näiteks kui 70-ndate lõpus oli lähituleviku suhtes pessimistlikult

meelestatuid 43% Euroopa Liidu kodanikest, siis 2000. aastal oli neid vaid 7%. Pessimistlikud oldi

Euroopas ka 90-ndate aastate alguse majanduslanguse tingimustes, kui pessimiste oli 36% Euroopa

Liidu kodanikest.


7

sügis' 09

suvi '09

talv '09

sügis '08

kevad '08

sügis '07

kevad '07

sügis '06

kevad '06

sügis '05

kevad '05

sügis '04

73%

73%

71%

74%

76%

78%

78%

79%

69%

71%

67%

70%

27%

27%

29%

26%

24%

22%

22%

21%

30%

29%

32%

30%

rahul ei ole rahul

QA1. Rahulolu eluga tervikuna Eestis

Enim rahul on oma eluga tervikuna Euroopa põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%),

Rootsi (96%), Soome (95%). Samuti Luksemburgi (96%) ja Hollandi (95%) kodanikud.

Jätkuvalt on oma eluga rahul vaid alla poole kodanikest Bulgaarias (40%), Ungaris (44%) ja

Rumeenias (47%) ehk siis Kagu-Euroopa elanikud. Ka meie lähinaabrite rahulolu on Euroopa

keskmisest ja Eesti tasemeset oluliselt madalam – Lätis 57% ja Leedus 55%.


8

1.2 Hinnang praegusele majanduslikule olukorrale

Rahulolu eluga ei seostu inimeste üldiste hinnangutega majanduslikule olukorrale riigis, mis on

viimase kahe aasta jooksul muutunud väga kriitiliseks. Praegust riigi majanduslikku olukorda hindab

halvaks 77% eestlastest ja 75% eurooplastest, kuid näiteks 2007. a sügisel hindas riigi majanduslikku

olukorda vastupidiselt heaks 67% Eesti ja 48% kõikidest Euroopa Liidu kodanikest.

Kui inimeste hinnangud riigi osas võivad oluliselt muutuda suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul, siis

inimeste hinnangud oma toimetulekule on suhteliselt stabiilsed.

Euroopa kodanike üldine rahulolu oma eluga seostub mõningal määral aga hinnangutega oma

leibkonna finantsseisule. Enamik Eesti (68%) ja Euroopa Liidu (64%) inimestest hindab oma pere

finantsseisu pigem heaks kui halvaks. Eestis on siiski positiivse hinnangu andjate protsent mõnevõrra

langenud. Kõige kriitilisemad oma pere finantsseisu osas on Ungari (vaid 22% peab olukorda heaks)

ja Bulgaaria elanikud (28%) – viimati mainitud riigid olid need, kus ka rahulolu oma eluga oli Euroopa

Liidu madalaim. Keskmisest oluliselt kriitilisemad on elanike hinnangud oma finantssituatsioonile ka

Lätis (46% peab olukorda heaks) ja Leedus (48% peab olukorda heaks).

Oma pere finantsseisuga on enim rahul samade riikide elanikud, mis eespool näidatud üldises

rahulolu tipus domineerivad (Taani, Soome, Luksemburg, Holland ja Rootsi).


9

Eesti sügis '09

Eesti suvi '09

Eesti sügis '08

Eesti sügis '07

Eesti kevad '06

EL27 sügis '09

EL27 suvi '09

EL27 sügis '08

EL27 sügis '07

EL25 kevad '06

Eesti sügis '09

Eesti suvi '09

Eesti sügis '08

EL27 sügis '09

EL27 suvi '09

EL27 sügis '08

Teie leibkonna

majanduslik olukord

Riigi majanduslik

olukord

22%

20%

28%

67%

70%

23%

20%

29%

48%

41%

68%

72%

73%

64%

65%

64%

77%

79%

69%

30%

28%

75%

78%

69%

49%

56%

31%

28%

26%

34%

33%

34%

hea halb ei oska öelda

QA2a. Kuidas Te hindaksite praegust olukorda ...?


10

1.3 Ootused järgnevaks 12 kuuks

- Ootused on muutunud positiivsemaks -

Ootuste osas ilmneb sama fenomen, mis hetkeolukorra küsimuste vastustes: hinnangud riigi osas on

palju dünaamilisemad võrreldes hinnangutega oma isikliku elu aspektide osas. Kuigi riigi

makroökonoomilised näitajad pole poole aasta jooksul muutunud oluliselt paremaks, on elanike

ootused just riigi majandusliku olukorra osas muutunud oluliselt positiivsemaks, olukorra paremaks

hindajate hulk on tõusnud 27%-lt 35%-le ja skeptikute hulk on vähenenud 44%-lt 27%-le.

Optimistlikumaks on muutunud eelkõige nooremad, alla 40-aastased ning jõukamad eestlased. Selle

põhjuseks on suure tõenäosusega meedias positiivsete sõnumite, potentsiaalse majanduskasvu

eelmärkide nägijate suurem osakaal. Kui veel suvel nähti kõige levinuma seisukoha järgi Eestis riigi

majanduslikku olukorda pigem muutuvat halvemaks ja oma leibkonna olukorda oodati jäävat samaks,

siis nüüd nähakse riigi olukorda pigem muutuvat paremaks ning oma leibkonna majanduslikku

olukorda nähakse jätkuvalt stabiilsena ehk loodetakse kõike jäävat vähemalt samaks.

Ootusi mõõdeti kolme punkti skaalal: kas olukord läheb paremaks, jääb samaks või muutub

halvemaks.

QA4a. Ootused riigi majandusliku olukorra osas järgneval 12 kuul

Parem Halvem Sama Ei tea

Eesti sügis ’09 35 27 36 2

Eesti suvi ’09 24 44 30 2

EL27 sügis ’09 28 31 37 4

EL27 suvi ’09 25 34 36 5

QA4a. Ootused oma leibkonna majandusliku olukorra osas järgneval 12 kuul


Eesti sügis ’09 29 16 53 2

Eesti suvi ’09 23 24 51 2

EL27 sügis ’09 21 19 57 3

EL27 suvi ’09 21 18 58 3

Pikemaajalisem trend näitab Eesti elanike puhul oluliselt suuremaid lootusi lähituleviku osas, kui see

on olnud Euroopa Liidus keskmiselt. Ootuste madalseisus, 2008. a sügisel ja käesoleva aasta suvel

olime hoiakutes üsna sarnased Euroopa keskmistele näitajatele. Kuid nüüd on Eesti jällegi hakanud

rohkem erinema leibkonna majandusliku olukorra paremaks või halvemaks prognoosijate hulga

poolest Euroopa Liidust tervikuna. See näitab Eesti elanike suurt ebastabiilsust hoiakutes, eriti mis

puudutavad tulevikuootusi.

Euroopa Liidus tervikuna pole elanike hinnangud leibkonna majanduslikule olukorrale oluliselt

muutunud, samas hinnangud riikide majanduslikule olukorrale on – nagu eestlaste puhul –

paranemas.


11

QA4a. Lootused seoses eelseisva 12 kuuga … riigi majanduslik olukord: läheb paremaks… teie leibkonna majanduslik olukord: läheb paremaks

35%

24%

16%

18%

29%

37%

50%

42%40%

35%

38%

28%

25%

15%16%

24%28%

20%21%

19%19%18%

29%23%

19%

33%35%

38%

45%

39%38%

34%34%

21%21%18%

22%25%

27%

24%25%25%24%

24%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

sügis 2009

suvi2009

sügis 2008

kevad 2008

sügis 2007

kevad 2007

sügis 2006

kevad 2006

sügis 2005

kevad 2005

sügis 2004

riigi majanduslik olukord: Eesti riigi majanduslik olukord: EL27

leibkonna majanduslik olukord: Eesti leibkonna majanduslik olukord: EL27

Erinevaid riike võrreldes on näha optimistide suurimat osakaalu Rootsis ja Ühendkuningriigis, kuid ka

Eesti on oma elanike hinnangutega nendele üsna lähedale sattunud. Seega oleme lähituleviku ootuste

osas Euroopa Liidu üks optimistlikumaid riike.

Skeptikute hulk on suurim Ungaris (49%) ja Leedus (40%) ning mõlemas riigis kasvas see näitaja

paari kuuga oluliselt. Kõige enam on kriitiliselt lähitulevikku suhtujate arv kasvanud Iirimaal 24%-lt

35%-le.


12

- Eesti tööhõive lähituleviku suhtes on hoiak muutumas roosilisemaks -

Kui riigi tööhõive osas oodatakse olukorra paranemist, siis isikliku olukorra osas on hoiakud jäänud

samaks ehk oodatakse praeguse olukorra jäämist samaks. Euroopa Liidus tervikuna pole hoiakud

oluliselt muutunud.

QA4a. Ootused riigi tööhõive olukorra osas järgneval 12 kuul


Eesti sügis ’09 30 37 29 4

Eesti suvi ’09 22 52 22 4

EL27 sügis ’09 22 40 34 4

EL27 suvi ’09 20 44 32 4


13

QA4a. Ootused isikliku tööalase olukorra osas järgneval 12 kuul


Eesti sügis ’09 22 11 43 24

Eesti suvi ’09 20 12 43 25

EL27 sügis ’09 19 11 59 11

EL27 suvi ’09 19 10 59 12

30%

22%

10%

17%

29%

38%

46%

39%

36%

32%33%

20%

13%

21%

26%

31%

23%21%

20%18%

17%

22%

22%

16%

24%

29%

32%31%

28%26%26%26%

19%19%

18%20%

22%

23%23%22%22%22%22%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

sügis2009

suvi2009

sügis 2008

kevad 2008

sügis 2007

kevad 2007

sügis 2006

kevad 2006

sügis 2005

kevad 2005

sügis 2004

Tööhõive olukord riigis: Eesti Tööhõive olukord riigis: EL27 (EL25)

Teie enda tööalane olukord: Eesti Teie enda tööalane olukord: EL27 (EL25)

QA4a. Millised on Teie lootused seoses eelseisva 12 kuuga? … tööhõive olukord riigis: läheb paremaks… teie enda tööalane olukord: läheb paremaks


14

1.4 Kõige olulisemad väärtused

- Pool Eesti kodanikest peab rahu ja austust inimelu vastu isiklikult kõige olulisemateks -

väärtusteks

Eesti inimesed väärtustavad oma elus kõige rohkem rahu (51%) ja austust inimelu vastu (50%), ka

aasta tagasi olid need kaks eestlaste jaoks kõige olulisemad. Euroopas tervikuna väärtustatakse

samuti enim just neid kahte. Kolmandaks tähtsaks väärtuseks peeti inimõigusi, kuid seda tõi välja juba

tunduvalt vähem inimesi – 37%. Kõige vähem oluliseks küsitud väärtustest pidasid nii eestlased kui ka

Euroopa kodanikud tervikuna religiooni (Eestis pidas seda üheks isiklikult olulisemaks väärtuseks 2%

ja Euroopas 6% kodanikest).

Majanduskriisi olukorras on hakatud tähtsustama rohkem solidaarsust ja teiste toetamist – võrreldes

2008. aasta kevadega on neid inimesi juurde tulnud 5% ja solidaarsust peab seega tähtsaks 15%

Eesti kodanikest. Solidaarsust pidasid Eestis olulisemaks suuremate linnade elanikud, kõrgema

haridustasemega või alles õppivad kodanikud. Ka Euroopas tervikuna on solidaarsust hakatud rohkem

väärtustama ja seda tõi välja 17% kodanikest (+4% võrreldes eelmise aasta kevadega).

EL27

sügis´09

EL27

kevad´08

Rahu 42% 45%

Austus inimelu vastu 44% 41%

Inimõigused 40% 42%

Õigusriik 20% 21%

Sallivus 19% 16%

Eneseteostus 13% 11%

Üksikisiku vabadused 24% 21%

Demokraatia 24% 27%

Solidaarsus, teiste toetamine 17% 13%

Võrdsus 18% 19%

Austust teiste kultuuride vastu 8% 9%

Religioon 6% 7%

mitte ükski neist 0% 1%

ei oska öelda 1% 1%

51%

50%

37%

25%

23%

18%

16%

16%

15%

14%

12%

2%

0%

1%

51%

47%

41%

25%

25%

14%

14%

18%

10%

13%

3%

0%

1%

Eesti sügis'09

Eesti kevad'08

QD7 Millised kolm järgnevatest väärtustest on Teie jaoks isiklikult kõige olulisemad?


15

Võrreldes Euroopa keskmisega peavad Eesti inimesed olulisemaks selliseid väärtusi nagu õigusriik,

sallivus, eneseteostus ja austus teiste kultuuride vastu. Euroopas tervikuna peetakse aga olulisemaks

kui Eestis üksikisiku vabadusi, demokraatiat, võrdsust ja religiooni.

- Eesti kodanikud hindavad Euroopa keskmisest positiivsemaks materiaalsele heaolule -

viitavaid sõnu

Vastajatel paluti hinnata erinevate sõnade puhul, kas see seostub neile pigem millegi positiivse või

pigem millegi negatiivsega. Kõige positiivsemaks mõõdetud sõnadest osutus „turvalisus“ – 94% leidis,

et see seostub nende jaoks millegi positiivsega. 90% vastanutest või üle selle peab positiivseks ka

selliseid sõnu nagu „solidaarsus“ (91%), „ettevõte“ (93%), „heaoluriik“ (90%), „konkurentsivõime“

(90%) ja „paindlikkus“ (90%). Kõige vähem positiivseks peeti toodud sõnadest „protektsionismi“ (37%).

Kõige rohkem võrreldes 2007. aasta kevadega on muutunud eestlaste suhtumine sõnasse

„globaliseerumine“, mida siis pidas positiivseks sõnaks 51% eestlastest, kuid 2009. aasta sügisel juba

63% kodanikest. Sõnad „vabakaubandus“, „paindlikkus“, „ettevõte“ ja „liberaliseerimine“ said samuti

seekord mõnevõrra positiivsemaid hinnanguid kui 2007. aasta kevadel.

Eesti kodanikud on enamike mõõdetud sõnade puhul andnud positiivsemaid hinnanguid kui Euroopas

keskmiselt. Eriti drastiline on erinevus selliste materiaalsele heaolule viitavate sõnade puhul nagu

„heaoluriik“ (vahe Euroopa ja Eesti hinnangute vahel 19%) ja „ettevõte“ (vahe 15%). Materialistlike

sõnade tähtsustamise poolest sarnaneb Eesti eelkõige Soomele ja Rootsile.

Turvalisus Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Solidaarsus Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Ettevõte Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Heaoluriik

Konkurentsivõime

QD1 Palun öelge iga järgneva sõna kohta, kas see seostub Teie jaoks millegi väga positiivse, üsna positiivse, üsna negatiivse või väga negatiivsega?

94%

83%

91%

84%

93%

88%

78%

74%

90%

88%

71%

69%

90%

86%

77%

73%

5%

14%

5%

12%

4%

5%

15%

15%

8%

7%

22%

21%

6%

7%

17%

18%

7%

7%

11%

5%

7%

10%

7%

6%

9%

positiivne negatiivne ei oska öelda


16

Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Konkurents Eesti sügis'09

EL27 sügis´09

Ametiühing Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Reformid Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Globaliseerumine Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Liberaliseerimine Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Protektsionism Eesti sügis'09

Eesti kevad '07

EL27 sügis 09

EL27 kevad´07

Paindlikkus

Vabakaubandus

90%

85%

77%

72%

89%

83%

77%

76%

85%

77%

74%

80%

63%

61%

69%

73%

70%

64%

63%

51%

52%

46%

60%

54%

60%

58%

37%

36%

38%

41%

6%

8%

16%

17%

8%

9%

17%

16%

12%

18%

18%

10%

30%

29%

23%

16%

22%

26%

23%

28%

37%

39%

19%

18%

27%

25%

26%

19%

45%

38%

7%

7%

11%

8%

6%

8%

5%

8%

10%

7%

10%

8%

11%

8%

10%

14%

21%

11%

15%

21%

28%

13%

17%

37%

45%

17%

21%


17

1.5 Kõige olulisemad probleemid Eestis

- Tööpuudus on jätkuvalt olulisim probleem Eestis -

Eesti inimeste jaoks on hetkel kõige suurem probleem riigis tööpuudus – nii arvas 68% kodanikest.

Võrreldes suvega on 4% lisandunud neid, kes tööpuudust probleemina näevad. Tööpuudust peavad

probleemiks kõige enam 15–39-aastased naised ja Tallinna ning Virumaa elanikud.

Ka Euroopas tervikuna peetakse tööpuudust kõige olulisemaks probleemiks, millega riik hetkel silmitsi

seisab. Kui vaadata Euroopa Liidu riike eraldi, siis nähaksegi kõige enam tööpuudust probleemina just

Eestis. Lisaks Eestile hindavad tööpuudust riigis väga oluliseks probleemiks Hispaania (66%), Läti

(64%), Leedu (64%) ja Slovakkia (64%) kodanikud. Tööpuuduse pärast muretsevad kõige vähem

Malta (21%), Küprose (31%) ja Hollandi (32%) kodanikud.

Samas näeb majanduslikku olukorda Eestis probleemina mõnevõrra vähem inimesi kui suvel – 53%.

Samal määral näevad majanduslikku olukorda probleemina Rumeenia ja Tšehhi kodanikud ja

mõnevõrra rohkem Kreeka (60%) ja Hispaania (55%) kodanikud. Riigi majanduslik olukord valmistab

kõige vähem muret Poola (25%), Soome (27%), Ühendkuningriigi (28%), Taani (29%) ja Luksemburgi

(29%) kodanikele. Euroopas tervikuna nähakse majanduslikku olukorda mõnevõrra vähem

probleemina kui Eestis – seda tõi välja 40% kodanikest.

Tervishoiusüsteemi näeb Eestis probleemina 12% enam kodanikke kui suvel – 22% pidas seda üheks

olulisemaks probleemiks. Ilmselt on suurenenud mure taga rohked meediakajastused tervishoiule ja

haiglatele eelarves ettenähtud rahade kärpimisest. Euroopas tervikuna ei ole tervishoiusüsteem nii

terav probleem ja vaid 14%-le vastanutest valmistab see muret.

Ka kuritegevust nähakse probleemina mõnevõrra rohkem kui suvel, selle pärast muretsevad teistest

enam üle 55aastased Põhja-Eesti ja Tartumaa kodanikud.

Kui inflatsiooni pidas aasta tagasi probleemiks isegi 45% kodanikest, siis 2009. aasta sügiseks pole

inflatsioon enam teemaks ja see avaldub ka Eesti kodanike arvamuses, kellest vaid 10% tõi seda

probleemina välja. Euroopas tervikuna on inflatsioon märksa olulisem probleem, sest koguni 19%

nimetas seda.

Uuesti on langenud maksude nägemine probleemina – ilmselt on suvel käibemaksutõusust tingitud

ärevus jõudnud sügiseks vaibuda.


18

EL27

sügis´09

EL27

suvi´09

Tööpuudus 51% 49%

Majanduslik olukord 40% 42%

Tervishoiusüsteem 14% 14%

Kuritegevus 19% 16%

Hinnatõus/ inflatsioon 19% 21%

Maksud 8% 7%

Pensionid 9% 9%

Haridussüsteem 7% 7%

Energiaga seotud teemad 3% 2%

Keskkonnakaitse 4% 5%

Kaitse- ja välispoliitika 2% 1%

Elamumajandus 5% 5%

Terrorism 4% 5%

Sisseränne 9% 9%

muu 0% 0%


68%

53%

22%

19%

10%

7%

6%

3%

3%

1%

1%

1%

2%

1%

64%

57%

10%

12%

19%

13%

5%

4%

3%

2%

1%

1%

1%

20%

50%

13%

22%

45%

9%

8%

5%

7%

3%

5%

2%

1%

1%

1%

1%

Eesti sügis'09

Eesti suvi'09

Eesti sügis'08

QA5a. Eesti ees seisvad kõige olulisemad küsimused(võimalik oli valida kuni kaks varianti)


19

1.6 Hinnang Eesti arengusuunale

Usk, et asjad liiguvad Eesti riigis õiges suunas, on jõudnud tagasi samale tasemele nagu see oli aasta

tagasi. Tundub, et suvel ilmnenud pessimistlik hoiak on asendumas jälle optimistlikuma suhtumisega,

sest asju näeb õiges suunas liikuvat 12% enam kodanikke kui suvel. Samas on siiski veel 30% neid,

kes arvavad, et asjad liiguvad Eesti riigis vales suunas.

Eestis näevad asju õiges suunas liikuvat eelkõige nooremad kuni 39-aastased, kõrgharidusega

iseendale tööandjad või tudengid ja eelkõige mehed.

Kui suvel oli Eesti kodanike arvamus lähedane Euroopa Liidu kodanike arvamusele tervikuna, siis

sügiseks on Eestis taastunud positiivsus, kuid Euroopa Liidus tervikuna jääb usk sellesse, et asjad

liiguvad riigis õiges suunas, endiselt 30% tasemele.

Riigi arengusuuna suhtes on kõige positiivsemad Luksemburgi (57%) ja Rootsi (53%) kodanikud ja

kõige negatiivsemad Läti (79% arvas, et asjad liiguvad vales suunas), Leedu (77%), Ungari (75%) ja

Horvaatia (71%) kodanikud.

Eestis Eesti sügis '09

Eesti suvi '09

Eesti sügis '08

Eesti sügis '07

Küsitletud riigis EL27 sügis' 09

EL27 suvi '09

EL27 sügis '08

EL27 sügis '07

42%

30%

42%

56%

30%

27%

28%

34%

30%

44%

34%

22%

47%

50%

49%

41%

24%

21%

18%

17%

19%

18%

19%

20%

4%

5%

6%

5%

4%

5%

4%

5%

asjad liiguvad õiges suunas asjad liiguvad vales suunas ei ühte ega teist ei oska öelda

QA9a. Kas Te ütleksite, et praegusel ajal liiguvad asjad üldiselt…õiges suunas või vales suunas?

1.7 Institutsioonide usaldusväärsus

Kodanikelt küsiti mitmete erinevate institutsioonide (meedia, rahvusvahelised organisatsioonid,

kohalikud institutsioonid) kohta, milliseid neist nad usaldavad ja milliseid mitte. Nimekiri sisaldas 13

institutsiooni nime.

Kõige rohkem ehk 77% Eesti kodanikest usaldab uuringusse kaasatud institutsioonidest kaitseväge.

Usaldus kaitseväe vastu on võrreldes eelmise aasta kevadega mõnevõrra langenud ja kui 2008. aasta

kevadel oli kaitseväe mitteusaldajaid 10%, siis nüüd on neid juba 16%. Meediakanalitest on nii

televisioon kui ka raadio enam-vähem võrdväärselt usaldusväärsed, ka nende usaldusväärsus on

mõnevõrra langenud

Rahvusvahelistest institutsioonidest usaldavad Eesti inimesed kõige rohkem Euroopa Liitu (69%

usaldab). Rohkem kui kohalikke poliitilisi institutsioone usaldatakse ka ÜRO-d (64%) ja NATO-t (64%).


20

Kohalikest poliitilistest institutsioonidest usaldatakse kõige rohkem kohalikke omavalitsusi (59%). Enim

on võrreldes eelneva perioodiga tõusnud valitsuse usaldusväärsus (+9%), jõudes tagasi pea

aastatagusele tulemusele 47%-le. Ka riigikogu usaldusväärsus on võrreldes suvega 7% võrra tõusnud

ja saavutanud samuti aastataguse taseme 38%.

Üldiselt usaldavad Eesti inimesed meediat ja rahvusvahelisi institutsioone tunduvalt rohkem kui

Euroopa kodanikud tervikuna. Erandiks on siinkohal vaid usaldus trükiajakirjanduse vastu, mis on

Eestis ja Euroopas praktiliselt võrdsel tasemel – trükiajakirjandust usaldab 42–43%. Usaldus

trükiajakirjanduse vastu on viimastel aastatel kahanenud ja seda nii Euroopas tervikuna kui ka Eestis

– võrreldes 2007. aasta kevadega on usaldus kahanenud Eestis 11% ja Euroopas tervikuna 5%.

Institutsioonide mitteusaldamisega paistavad Euroopa Liidu riikidest kõige rohkem silma Sloveenia,

Hispaania ja Prantsusmaa kodanikud, kes usaldavad antud institutsioonidest enamikku alla Euroopa

keskmise näitaja.

EL 27

pigem

usaldan

Kaitsevägi Eesti sügis '09 64%

Eesti kevad '08 70%

Eesti sügis '07 71%

Eesti sügis '06


Televisioon Eesti kevad '08 53%


Eesti kevad '07 58%

Euroopa Liit Eesti sügis '09 48%

Eesti suvi '09 47%


Eesti kevad '08 50%


Eesti kevad '07 57%

Raadio Eesti sügis '09 58%

Eesti kevad '08 61%


Eesti kevad '07 66%

ÜRO Eesti sügis '09 55%

Eesti suvi '09 53%


Eesti kevad '08 54%


Eesti sügis '06

NATO Eesti sügis '09 48%


QA 10 Institutsioonide usaldusväärsus

77%

81%

79%

74%

70%

74%

75%

78%

69%

68%

67%

69%

67%

72%

68%

73%

74%

76%

64%

64%

61%

64%

61%

59%

64%

61%

16%

10%

11%

8%

27%

23%

21%

18%

21%

23%

21%

17%

20%

18%

27%

22%

20%

20%

18%

20%

19%

14%

17%

15%

22%

25%

7%

9%

10%

18%

3%

3%

4%

4%

10%

9%

12%

14%

13%

10%

5%

5%

6%

4%

18%

16%

20%

22%

22%

26%

14%

14%

pigem usaldan pigem ei usalda ei tea


21




Eesti suvi '09 48%


Eesti kevad '08 46%


Eesti sügis '06

Valitsus Eesti sügis '09 29%

Eesti suvi '09 32%


Eesti kevad '08 32%


Eesti kevad '07 41%

Trükiajakirjandus Eesti sügis '09 42%

Eesti kevad '08 44%


Eesti kevad '07 47%

Internet Eesti sügis '09 37%

Eesti kevad '08 36%


Eesti kevad '07 39%


Eesti suvi '09 32%


Eesti kevad '08 34%


Eesti kevad '07 43%

Erakonnad Eesti sügis '09 16%

Eesti suvi '09 19%


Eesti kevad '08 18%


Eesti sügis '06

Kohalikud

omavalitsused

Õiguskord/ Eesti

õigussüsteem

Riigikogu/

parlament

59%

59%

52%

53%

59%

58%

57%

51%

47%

38%

48%

56%

62%

66%

43%

48%

51%

54%

42%

45%

45%

48%

38%

31%

37%

36%

46%

60%

17%

16%

19%

15%

22%

16%

36%

35%

43%

42%

37%

34%

35%

34%

49%

59%

48%

39%

33%

30%

54%

47%

45%

41%

31%

26%

24%

23%

58%

65%

59%

58%

48%

34%

78%

80%

76%

78%

71%

70%

5%

6%

5%

5%

4%

8%

8%

14%

4%

3%

4%

5%

5%

4%

3%

5%

4%

5%

27%

29%

31%

29%

4%

4%

4%

6%

6%

6%

5%

4%

5%

7%

7%

14%

Euroopa Liidu usalduse poolest asub Eesti Euroopa Liidu riikidest kindlalt esiridades. Euroopa Liitu

usaldavad rohkem vaid Slovakkia kodanikud (71% usaldab). Kõige vähem usaldavad Euroopa Liitu

endiselt Ühendkuningriigi (23% usaldab) ja Prantsusmaa (42%) kodanikud. Usaldus Euroopa Liidu

suhtes on kasvanud kõige rohkem Luksemburgis ja Portugalis (+7%) ja kõige rohkem kahanenud

Maltal (-8%).

Oma riigi valitsuse usaldamise osas asub Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kaheksandal

kohal. Kõige enam usaldavad oma valitsust Luksemburgi (68%), Taani (57%) ja Rootsi (55%)

kodanikud. Valitsuse mitteusaldajaid on kõige rohkem Lätis (88% ei usalda) ja Leedus (80% ei

usalda). Usaldus valituse vastu on võrreldes suvega kõige rohkem tõusnud Bulgaarias (+27%) ja

Kreekas (+19%) ning kõige rohkem on usaldus vähenenud Luksemburgis (-9%), Hollandis (-7%) ja

Prantsusmaal (-7%).


23


24

2. Euroopa Liidu, tema institutsioonide ning poliitikatega seotud hoiakud

Antud peatükk keskendub kodanike üldisele arvamusele Euroopa Liidu liikmesriigiks olemisest,

hinnangutele Euroopa Liidust võrreldes ülejäänud maailmaga ja otsustustasanditele, mille raames

Euroopa Liidus peaks otsuseid vastu võtma. Samuti kajastatakse teadlikkust Euroopa Liidu

institutsioonidest ja kodanike üldist hinnangut nende tegevusele.

2.1 Hinnang Eesti kuulumisele Euroopa Liitu

Euroopa Liitu kuulumisse suhtuvad eestlased endiselt positiivselt – 62% kodanikest vastas, et Eesti

kuulumine Euroopa Liitu on hea, vaid 6% on negatiivsel seisukohal ja 31% jääb antud küsimuses

neutraalseks. Euroopa Liidus tervikuna peab Euroopa Liitu kuulumist heaks mõnevõrra vähem inimesi

– 53%, kuid oma hinnangutes ollakse juba eelmise aasta kevadest alates stabiilsed. Kui aga vaadata

riikide gruppi, kes ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aastal, siis nende hulgas on näha positiivsuse

järkjärgulist langust – kui kaks aastat tagasi oli positiivselt meelestatuid 60%, siis 2009. aasta sügisel

juba 51%.

52

%

48

%

41

%

51

% 56

%

66

%

61

%

58

% 61

%

59

% 62

%

56

%

54

%

50

% 55

%

53

% 57

%

58

%

52

%

53

%

53

%

53

%

51

%

49

% 54

%

56

%

58

%

60

%

56

%

56

%

53

%

51

%

36

% 39

% 42

%

37

%

34

%

26

% 30

%

32

%

32

%

31

%

31

%

28

%

27

% 30

%

28

%

27

%

25

%

25

% 29

%

27

%

28

%

28

%

37

%

37

%

36

%

33

%

31

%

29

%

31

%

31

%

33

%

28

%

sü

gis

'04

ke

va

d '0

5

sü

gis

'05

ke

va

d '0

6

sü

gis

'06

ke

va

d '0

7

sü

gis

'07

ke

va

d '0

8

sü

gis

'08

su

vi '

09

sü

gis

'09

sü

gis

'04

ke

va

d '0

5

sü

gis

'05

ke

va

d '0

6

sü

gis

'06

ke

va

d '0

7

sü

gis

'07

ke

va

d '0

8

sü

gis

'08

su

vi '

09

sü

gis

'09

ke

va

d '0

5

sü

gis

'05

ke

va

d '0

6

sü

gis

'06

ke

va

d '0

7

sü

gis

'07

ke

va

d '0

8

sü

gis

'08

su

vi '

09

sü

gis

'09

EESTI EL27 (EL25) ULR10

hea

ei hea ega halb

QA7a. Hinnang Eesti (oma riigi) kuulumisele Euroopa Liitu 2004-2009


25

2.2 Euroopa Liidu kõige olulisemad väärtused

Euroopa Liidu kõige olulisemateks väärtusteks pidasid nii eestlased kui ka Euroopa kodanikud

tervikuna inimõigusi, demokraatiat ja rahu. Seega langevad inimeste jaoks isiklikult olulised väärtused

suures osas kokku väärtustega, mida peetakse Euroopa Liidule iseloomulikuks.

Erinevalt Euroopa keskmisest näitajast leiavad Eesti kodanikud rohkem, et solidaarsus ja teiste

toetamine on samuti Euroopa Liidule iseloomulikud väärtused – seda tõi välja iga neljas vastaja,

Euroopas tervikuna aga vähem kui iga viies kodanik.

EL27

sügis´09

EL27

kevad´08

Inimõigused 37% 37%

Demokraatia 39% 34%

Rahu 36% 35%

Õigusriik 26% 22%

Solidaarsus, teiste toetamine 17% 15%

Austust teiste kultuuride vastu 18% 17%

Austus inimelu vastu 15% 14%

Sallivus 10% 10%

Üksikisiku vabadused 14% 11%

Võrdsus 12% 13%

Religioon 3% 3%

Eneseteostus 4% 4%



40%

40%

39%

26%

25%

21%

18%

10%

9%

8%

5%

5%

1%

7%

39%

37%

38%

22%

22%

19%

16%

11%

9%

3%

6%

1%

11%

Eesti sügis'09

Eesti kevad'08

QD8 Millised kolm järgnevatest väärtustest esindavad Euroopa Liitu kõige paremini?


26

2.3 Euroopa Liidu institutsioonid: teadlikkus ja usaldusväärsus

- Euroopa Liidu institutsioonide tuntuses ja usalduses olulisi muudatusi toimunud pole -

Kõige tuntum ja usaldusväärsem Euroopa Liidu institutsioon on endiselt Euroopa Parlament, mida

teab üheksa inimest kümnest. Euroopa Komisjoni teab 85% ja Euroopa Keskpanka 75% Eesti

kodanikest. Euroopa Liidu institutsioonide usaldajaid on Eestis 60% ümber, samas kui Euroopa Liidus

tervikuna usaldavad vastavaid institutsioone ainult pea pooled kodanikud.

EL27

Euroopa Parlament sügis '0989%

50%

suvi '0989%

48%

Euroopa Komisjon

sügis' 0979%

46%

suvi '0978%

44%

Euroopa Keskpank

sügis '0976%

44%

suvi '0975%

44%

90%

91%

85%

85%

75%

74%

65%

63%

62%

60%

58%

56%

tean kaldun usaldama

QA13/QA14. Euroopa Liidu institutsioonid: teadlikkus ja usaldusväärsus

2.4 Hinnang Euroopa Liidu arengusuunale

- Usk, et asjad liiguvad Euroopa Liidus õiges suunas, hakkab taastuma -

Usk Euroopa arengusuuna õigsusesse on hakanud taastuma nii Eestis kui ka Euroopa Liidus

tervikuna. Euroopa Liidus tervikuna on jõutud kahe aasta tagusele tasemele, mil samuti 40%

kodanikest oli veendunud, et asjad liiguvad Euroopa Liidus õiges suunas. Eestis on usk suuna

õigsusesse mõnevõrra kõrgem (57%), kuid kahe aasta tagust tulemust (63%) veel ei saavutatud.

Kõige kindlamad ollakse Euroopa Liidu arengusuuna õigsuses lisaks Eestile veel Bulgaarias (65%),

Rumeenias (52%) ja Poolas (52%). Suunda peetakse kõige enam valeks Prantsusmaal (44%) ja

Austrias (41%).


27

asjad liiguvad õiges suunas asjad liiguvad vales suunas ei ühte ega teist ei oska öelda

QA9a. Kas Te ütleksite, et praegusel ajal liiguvad asjad üldiselt…õiges suunas või vales suunas?

Euroopa Liidus Eesti sügis'09

Eesti suvi '09

Eesti sügis '08

Eesti sügis '07

EL27 sügis '09

EL27 suvi '09

EL27 sügis '08

EL27 sügis '07

57%

51%

53%

63%

40%

34%

35%

40%

11%

15%

14%

8%

28%

35%

34%

23%

20%

20%

19%

14%

20%

20%

19%

21%

12%

14%

14%

15%

12%

11%

12%

16%

2.5 Toetus Euroopa Liidu ühisele rahapoliitikale

- Toetus ühisele rahapoliitikale kasvab vähehaaval ja stabiilselt -

Toetus ühisele rahapoliitikale on Eestis alates 2007. aasta kevadest oluliselt kasvanud: 51%-lt 63%-le

ja ületab juba vähesel määral Euroopa keskmist näitajat. Eurole üleminek on teema, millest viimasel

ajal on Eestis palju räägitud ja euro vastuvõtmist nähakse asjade loomuliku jätkuna kindlustamaks

Eesti majanduse olukorra paranemist. Euroopas tervikuna on toetus ühisele rahapoliitikale püsinud

juba mitu aastat stabiilselt 60% tasemel.

Eesti sügis '09

Eesti suvi'09

Eesti sügis'08

Eesti kevad'08

Eesti sügis '07

Eesti kevad '07

EL27 sügis '09

EL27 suvi'09

EL27 sügis'08

EL27 kevad'08

EL27 sügis '07

EL27 kevad '07

63%

61%

58%

56%

54%

51%

60%

61%

61%

60%

61%

63%

32%

33%

34%

36%

40%

40%

33%

33%

32%

33%

31%

31%

5%

6%

8%

8%

6%

9%

7%

6%

7%

7%

8%

6%

poolt vastu ei oska öelda

QA15. Palun öelge iga väite kohta, kas Te olete selle poolt või vastu: Euroopa Rahaliit, kus on üks ühine raha - euro

.


28

2.6 Toetus Euroopa Liidu laienemisele

Euroopa Liidu laienemist toetavate kodanike hulk Eestis on võrreldes suvega jällegi mõnevõrra

tõusnud, jõudes 57% tasemele ehk viimase viie aasta keskmisele tasemele. Eestis on toetus

laienemisele endiselt märgatavalt kõrgem kui Euroopa Liidus tervikuna. Euroopa Liidus tervikuna on

toetus Euroopa Liidu laienemisele pärast pikemat langustrendi mõnevõrra taas kasvanud, jõudes 46%

tasemele.

QA15. Toetus Euroopa Liidu laienemisele 2004-2009

57%

51%

60%63%

55%55%59%

50%51%

56%

63%

46%43%44%

47%46%49%

46%45%49%50%

53%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

sügis2009

suvi2009

sügis 2008

kevad 2008

sügis 2007

kevad 2007

sügis 2006

kevad 2006

sügis 2005

kevad 2005

sügis 2004

Eesti EL27 (kuni kevad 2007 EL25)

2.7 Euroopa Liit versus ÜRO

Küsimusele, milliste üleilmsete ohtude ja väljakutsetega tegelemisel peaks ÜRO-l olema suurem osa,

vastas iga kolmas inimene, et ÜRO-l peaks olema suurem osa eelkõige massihävitusrelvade leviku

takistamisel ja rahuvalve tagamisel. Kõige vähem oluliseks peetakse ÜRO laialdasemat tegutsemist

hariduse ja kliimamuutuse vallas – neid valdkondi tõi välja vaid 8% vastanutest. Samas, kui küsisime,

millistes valdkondades tooks Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö maksimaalset kasu, toodi samuti Eestis

välja massihävitusrelvade leviku takistamist (31%), rahuvalvet (28%) ja inimõigusi ning demokraatiat

(29%). See tõestab, et eestlaste ohutunne pole ida poole vaadates endiselt kadunud.

Euroopas tervikuna soovitakse näha ÜRO suuremat osa rahuvalve (35%) ja vaesusega võitlemise

vallas (28%). Massihävitusrelvade leviku takistamine, mis Eestis oli olulisim, asub Euroopa tervikliku

arvamuse järgi alles viiendal kohal (22% nimetas seda). Sellest olulisemale kohale platseerusid veel

inimõigused ja demokraatia (25%) ning terrorism (24%). EL-i ja ÜRO koostööd nähakse Euroopas

tervikuna olulisena rahuvalve (33%), inimõiguste ja demokraatia tagamisel (25%) ning vaesusega

võitlemisel (25%).


29

EL27

Massihävitusrelvade leviku takistamine22%

19%

Rahuvalve35%

33%

Inimõigused ja demokraatia25%

25%

Terrorism24%

22%

Inimeste tervis kogu maailmas19%

20%

Vaesus28%

25%

Humanitaarabi19%

17%

Desarmeerimine19%

16%

Keskkond12%

14%

Kaubandus ja majandusareng12%

17%

Kliimamuutus19%

21%

Haridus11%

11%

kõik2%

2%

mitte ühtegi neist0%

0%

ei oska öelda4%

6%

33%

33%

29%

26%

22%

20%

14%

12%

12%

10%

8%

8%

1%

0%

10%

31%

28%

29%

22%

23%

15%

9%

11%

13%

19%

10%

9%

2%

1%

11%

ÜRO-l peaks olema suurem osa

EL ja ÜRO suurem koostöö

QH2a Milliste järgnevate üleilmsete ohtude ja väljakutsetega tegelemisel peaks ÜRO -l olema suurem osa?

QH2b Milliste järgnevate üleilmsete ohtude ja väljakutsete valdkonnas tooks maksimaalset kasu Euroopa Liidu ja ÜRO suurem koostöö?

2.8 Euroopa Liit versus ülejäänud maailm

- Suhetes ülejäänud maailmaga peaks Eesti kodanike arvates Euroopa Liit tähelepanu pöörama -

eelkõige massihävitusrelvadele

Uuringus küsiti Eesti kodanikelt, millistele üleilmsetest ohtudest ja väljakutsetest peaks Euroopa Liit

suhetes ülejäänud maailmaga kõige rohkem tähelepanu pöörama. Eestlaste jaoks on olulisimaks

ohuks, millele tähelepanu pöörata, massihävitusrelvade levik (36%). Veel toodi olulistena välja

inimõigusi ja demokraatiat (31%), inimeste tervist kogu maailmas (30%) ning kaubandust ja

majandusarengut (29%).


30

Euroopas tervikuna olid hinnangud erinevate ohtude ja väljakutsete tähtsuse kohta aga mõnevõrra

teistsugused. Kõige olulisemaks väljakutseks, millele Euroopa Liit peaks suhetes ülejäänud maailmaga

keskenduma, pidasid Euroopa kodanikud tervikuna vaesust (33%). Sellele järgnesid rahuvalve (31%),

inimõigused ja demokraatia (27%) ning kliimamuutused (25%).

EL27

sügis´09

Massihävitusrelvade leviku takistamine 18%

Inimõigused ja demokraatia 27%

Inimeste tervis kogu maailmas 22%

Kaubandus ja majandusareng 22%

Terrorism 22%

Vaesus 33%

Rahuvalve 31%

Keskkond 16%

Kliimamuutus 25%

Haridus 15%

Desarmeerimine 13%

Humanitaarabi 13%

kõik 1%

ei oska öelda 2%

36%

31%

30%

29%

26%

20%

19%

19%

14%

14%

9%

5%

1%

4%

Eesti sügis'09

QH1 Millistele järgnevatest üleilmsetest ohtudest ja väljakutsetest peaks Teie arvates Euroopa Liit keskenduma oma suhetes ülejäänud

maailmaga?

- Eesti kodanikud on Euroopa majanduse toimimise osas võrreldes teiste suurte - riikidega

maailmas üsna positiivsed

Eesti kodanikud on veendunud, et Euroopa majandus toimib paremini kui Venemaa majandus (74%)

ja samuti paremini kui India majandus (67%). Euroopas tervikuna selles nii kindlad ei olda ja vaid 47%

arvab, et Euroopa majandus toimib paremini kui Venemaa majandus ning 43% arvab, et Euroopa

majandus toimib paremini kui India majandus. Ka Hiina majandusega võrdlemisel ollakse Eestis

kindlamad, et Euroopa majandus toimib paremini (42%), kui seda ollakse Euroopas tervikuna (27%).

Mis puudutab Ameerika majandust, siis jagunevad inimesed nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna

suhteliselt võrdselt – kolmandik arvab, et Ameerika majandus toimib kehvemini, kolmandik, et

paremini ja kolmandik arvab, et sama hästi kui Euroopa majandus. Jaapani majanduse puhul arvavad

aga pea pooled kodanikud, et see toimib paremini kui Euroopa majandus, ja selline arvamus kehtib

nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna.


31

Venemaa Eesti sügis'09

Eesti suvi'09

EL27 sügis 09

EL27 suvi´09

India Eesti sügis'09

Eesti suvi'09

EL27 sügis 09

EL27 suvi´09

Brasiilia Eesti sügis'09

Eesti suvi'09

EL27 sügis 09

EL27 suvi´09

Hiina Eesti sügis'09

Eesti suvi'09

EL27 sügis 09

EL27 suvi´09

Ameerika Eesti sügis'09

Eesti suvi'09

EL27 sügis 09

EL27 suvi´09

Jaapani Eesti sügis'09

Eesti suvi'09

EL27 sügis 09

EL27 suvi´09

74%

68%

47%

45%

67%

62%

43%

43%

53%

48%

46%

45%

42%

36%

27%

28%

31%

31%

30%

31%

18%

19%

24%

23%

12%

12%

19%

18%

12%

11%

23%

22%

11%

8%

16%

15%

34%

30%

43%

38%

29%

28%

32%

31%

52%

46%

41%

39%

5%

9%

13%

14%

4%

6%

12%

11%

6%

8%

11%

10%

9%

12%

13%

14%

28%

25%

27%

26%

13%

12%

17%

17%

9%

11%

21%

23%

17%

21%

22%

24%

30%

36%

27%

30%

15%

22%

17%

20%

12%

16%

11%

12%

17%

23%

18%

21%

Toimib paremini Toimib halvemini Toimib sama hästi ei oska öelda

QB 5 Kas Teie arvates toimib Euroopa majandus paremini, halvemini või sama hästi kui…majandus?

- Euroopa Liit jääb Ameerika Ühendriikidest maha üksnes innovatsioonitehnoloogia, -

ettevõtluse ja teadusuuringute poolest

Uuringus paluti vastajatel hinnata, kas erinevates valdkondades on Euroopa Liit Ameerika

Ühendriikidest ees, taga või samal tasemel. Küsitletud üheksast valdkonnast leidsid Eesti kodanikud,

et viies neist (keskkonnakaitse, haridus, tervishoiusüsteem, sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemine,

diskrimineerimise vastu võitlemine) on Euroopa Liit Ameerika Ühendriikidest ees. Töötuse vastu

võitlemise puhul arvati kõige enam, et selles osas ollakse samal tasemel (32%). Mis puudutab aga

innovatsioonitehnoloogiat, ettevõtlust ja teadusuuringuid, siis selles osas tunnistasid Eesti kodanikud,

et Ameerika Ühendriigid on nendes valdkondades Euroopa Liidust ees.


32

Keskkonnakaitse Eesti sügis'09

Eesti sügis '06

EL27 sügis 09

EL27 sügis´06

Haridus Eesti sügis'09

Eesti sügis '06

EL27 sügis 09

EL27 sügis´06

Tervishoiusüsteem Eesti sügis'09

Eesti sügis '06

EL27 sügis 09

EL27 sügis´06

Eesti sügis'09

Eesti sügis '06

EL27 sügis 09

EL27 sügis´06

Eesti sügis'09

Eesti sügis '06

EL27 sügis 09

EL27 sügis´06

Eesti sügis'09

Eesti sügis '06

EL27 sügis 09

EL27 sügis´06

Eesti sügis'09

Eesti sügis '06

EL27 sügis 09

EL27 sügis´06

Ettevõtlus Eesti sügis'09

EL27 sügis´09

Teadusuuringud Eesti sügis'09

Eesti sügis '06

EL27 sügis 09

EL27 sügis´06

Sotsiaalse

ebavõrdsuse vastu

võitlemine

Diskrimineerimise

vastu võitlemine

Töötuse vastu

võitlemine

Innovatsiooni-

tehnoloogia

QF2 Palun öelge iga järgneva valdkonna kohta, kas Teie arvates on Euroopa Liit selles Ameerika Ühendriikidest ees, taga või samal tasemel.

47%

48%

52%

59%

47%

45%

39%

41%

44%

33%

59%

49%

40%

38%

46%

51%

35%

34%

39%

44%

28%

37%

34%

33%

22%

17%

17%

18%

26%

17%

20%

17%

14%

14%

14%

9%

18%

14%

17%

13%

25%

22%

20%

19%

19%

23%

17%

12%

18%

16%

20%

13%

21%

18%

22%

10%

24%

24%

30%

26%

43%

43%

29%

42%

36%

35%

47%

49%

22%

23%

20%

19%

25%

26%

25%

26%

22%

27%

13%

19%

26%

28%

24%

22%

27%

28%

28%

26%

32%

29%

29%

29%

29%

27%

28%

27%

28%

26%

30%

29%

28%

27%

17%

20%

10%

8%

11%

16%

11%

11%

14%

21%

9%

9%

17%

22%

12%

11%

18%

25%

12%

12%

18%

24%

13%

14%

19%

30%

12%

12%

17%

15%

14%

19%

11%

10%

Ees Taga Samal tasemel ei oska öelda

Euroopas tervikuna olid hinnangud sarnased. Küll aga arvati Euroopas tunduvalt enam kui Eestis, et

Euroopa Liidu tervishoiusüsteem ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemine on paremal tasemel kui

Ameerika Ühendriikides. Euroopas arvati samuti, et need kolm valdkonda, mida ka eestlased välja

tõid, on need, kus Ameerika Ühendriigid meist eespool on. Küll aga hinnati Euroopas nende

valdkondade edu Ameerika kasuks tunduvalt kõrgemalt kui Eestis – innovatsioonitehnoloogiat pidas

Ameerikas paremaks 43% Euroopa kodanikest, ettevõtlust 42% ja teadusuuringuid 47% kodanikest.


33

2.9 Otsustustasandid: riiklik versus Euroopa Liidu tasand

- Kodanikud leiavad, et nende elutingimustele avaldavad kõige rohkem mõju just kohalik ja -

riiklik tasand

Eesti kodanikud on veendunud, et nende elutingimustele avaldavad kõige rohkem mõju just riiklik

(41%) või kohalik tasand (51%), Euroopa mõju näeb põhilisena vaid 5% kodanikest. Kui suvel 2009

pidas iga teine kodanik tähtsaimaks just riiklikku tasandit, siis seoses kohalike omavalitsuste

valimistega peeti sügisel just olulisemaks kohalikku tasandit.

Euroopas tervikuna nähakse Euroopa rolli mõnevõrra olulisemana – 11% kodanikest vastas, et

Euroopa tasand avaldab nende elutingimustele kõige enam mõju. Kõige mõjukamaks peetakse

Euroopas riiklikku tasandit (45%) ja seejärel kohalikku tasandit (38%).

QE1. Millised avalike asutuste tasandid – Euroopa tasand, riiklik tasand, regionaalne või

kohalik tasand – avaldavad Teie elutingimustele Teie arvates kõige rohkem mõju?

Euroopa tasand Riiklik tasand Regionaalne või kohalik tasand

Ei tea

Eesti sügis ’09 5 41 51 3

Eesti suvi ’09 7 51 39 3

EL27 sügis ’09 11 45 38 6

EL27 suvi ’09 13 46 34 7

- Regionaalsete ja kohalike avalike asutuste vaadetega ei arvestata Euroopa Liidu -

poliitikate osas piisavalt

Nii Euroopas tervikuna kui ka Eestis leiab üle poole kodanikest, et Euroopa Liidu poliitikate osas

otsuseid tehes ei arvestata piisavalt kohaliku tasandi vaadetega – Eestis oli nii arvajaid 63% ja

Euroopas tervikuna 66%. Vaid iga viies inimene usub, et kohalike vaadetega arvestatakse Euroopa

Liidus piisavalt.

QE2. Kas Teie arvates arvestatakse Euroopa Liidu poliitikate osas otsuseid tehes regionaalsete

ja kohalike avalike asutuste vaadetega piisavalt või ebapiisavalt?

Piisavalt Ebapiisavalt Ei tea

Eesti sügis ’09 22 63 15

Eesti suvi ’09 23 62 15

EL27 sügis ’09 19 66 15

EL27 suvi ’09 21 63 16

- Maksuküsimused soovitakse jätta ainult Eesti Valitsuse pädevusse ja terrorismiga võitlemine-

võiks toimuda ühiselt Euroopa Liidus

Kolm neljast Eesti kodanikust leiab, et maksude valdkonnas peaks Eestis otsuseid langetama ainult

Eesti Valitsus. Pensionite osas arvas kaks inimest kolmest, et see valdkond peaks samuti jääma ainult

Eesti Valitsuse pädevusse. Ühist tegutsemist Euroopa Liidus oodatakse eelkõige võitluses

terrorismiga (88%) ning kaitse- ja välispoliitika (77%) puhul.


34

Euroopas tervikuna arvati, et ainult riigi valitsus peaks otsustama eelkõige pensionite üle (69%) ja

teisena toodi välja maksud (65%). Ühist tegutsemist Euroopa Liidus tahavad Euroopa kodanikud

tervikuna näha samuti terrorismiga võitlemisel (17%), kuid ka keskkonnakaitses (27%).

Maksud Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Pensionid Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Haridussüsteem Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Kaitse- ja välispoliitika Eesti sügis'09

EL27 sügis´09

Võitlus terrorismiga Eesti sügis'09

EL27 sügis 09

Võitlus tööpuudusega

Sisseränne

Võitlus

kuritegevusega

Keskkonnakaitse

QF3. Öelge palun iga järgneva valdkonna kohta, kas Teie arvates peaks seal otsuseid langetama ainult Eesti valitsus või tuleks otsuseid teha Euroopa Liidus

73%

65%

66%

69%

59%

60%

50%

53%

46%

33%

35%

37%

34%

27%

21%

29%

10%

17%

25%

31%

32%

27%

39%

37%

48%

44%

51%

63%

64%

60%

64%

70%

77%

67%

88%

80%

Ainult Eesti valitsus Ühiselt Euroopa Liidus ei oska öelda


35

3. Finants- ja majanduskriis

Antud peatükk keskendub kodanike üldisele arvamusele, kuivõrd efektiivsed on erinevad

institutsioonid finants- ja majanduskriisiga võitlemisel, milline on ühisraha euro roll kriisiga

toimetulemisel ja milliseid prioriteete ning meetmeid peaks Euroopa Liit lähitulevikus rakendama.

3.1 Institutsioonide efektiivsus finants- ja majanduskriisiga võitlemisel

Kõige efektiivsemaks institutsiooniks majanduskriisiga võitlemisel peetakse nii Eestis kui ka Euroopas

tervikuna Euroopa Liitu (Eestis arvas nii 25% ja Euroopas 22% vastanutest) ja G20 (Eestis 25% ja

Euroopas 18%). Ülejäänud institutsioonide (Eesti Valitsus, Rahvusvaheline Valuutafond, USA)

efektiivsust peetakse Eestis aga juba tunduvalt madalamaks. Siiski on märgata, et Eesti Valitsust

peetakse võimeliseks kõige efektiivsemalt tegelema majandus- ja finantskriisi mõjudega 10% rohkem

kui suvel (15%). Euroopas tervikuna hinnati valitsuse ja G20 efektiivsust majandus- ja finantskriisiga

võitlemisel võrdväärseks. Kõige madalamaks hinnati Eestis nimetatud institutsioonidest USA

efektiivsust (7%).

EL27

sügis´09

EL27

suvi´09

Euroopa Liit 22% 21%

G20 18% 20%

Eesti/ riigi valitsus 19% 12%

Rahvusvaheline Valuutafond 11% 14%

USA 12% 16%

muu 1% 1%



25%

25%

15%

13%

7%

1%

3%

11%

26%

27%

5%

16%

10%

1%

2%

13%

Eesti sügis'09

Eesti suvi'09

QC3 Milline järgnevatest institutsioonidest on Teie arvates võimeline kõige efektiivsemalt tegelema majandus- ja finantskriisi mõjudega?

3.2 Ühisraha euro roll finantskriisiga toimetulemisel

Viimasel ajal on meedias palju kajastatud eurole üleminekut kui päästerõngast majanduskriisist välja

tulemiseks. Samas küsiti Eesti kodanikelt, kas Eesti riik oleks olnud paremini kaitstud majanduskriisiga

silmitsi seistes, kui oleksime vastu võtnud euro. Üle poole vastanutest (53%) arvas, et see poleks

meid kaitsnud. Siiski oli 40% ka neid, kes leidsid, et eurole üleminek oleks meid majandus- ja

finantskriisiga silmitsi seistes aidanud.


36

QC4b. Palun öelge, kas Te nõustute täielikult, kaldute nõustuma, kaldute mitte nõustuma, ei

nõustu üldse väitega: Eesti riik oleks majandus- ja finantskriisiga silmitsi seistes olnud

paremini kaitstud, kui me oleksime vastu võtnud euro.

Nõustun Ei nõustu Ei tea


Eesti talv ’09 39 50 11

Eurotsooni mitte kuuluvad riigid sügis ’09 34 51 15

Eurotsooni mitte kuuluvad riigid talv ’09 36 46 18

Kodanikelt küsiti ka, kas nad nõustuvad või ei nõustu väitega, et üldiselt on euro kergendanud

praeguse finants- ja majanduskriisi negatiivseid mõjusid. Neid, kes selle väitega nõustusid, ja neid,

kes ei nõustunud, oli praktiliselt võrdselt ja seda nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna.

QC5. Kas Te nõustute täielikult, kaldute nõustuma, kaldute mitte nõustuma, ei nõustu üldse

järgmise väitega: üldiselt on euro kergendanud praeguse finants- ja majanduskriisi

negatiivseid mõjusid?

Nõustun Ei nõustu Ei tea


Eesti talv ’09 41 36 23

EL27 sügis ’09 41 45 14

EL27 talv ’09 39 44 17

3.3 Euroopa Liidu prioriteedid ja meetmed finants- ja majanduskriisiga

toimetulemiseks

- Finants- ja majanduskriisist ülesaamisel peetakse kõige olulisemaks Euroopa Liidu toetust -

väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele

Kodanikelt küsiti, millised on nende arvates kõige prioriteetsemad valdkonnad, millega Euroopa Liit

peaks tegelema, et aidata inimestel finants- ja majanduskriisist üle saada. Nii Eesti kui ka Euroopa

kodanikud tõid kõige olulisema valdkonnana välja just toetust väikese ja keskmise suurusega

ettevõtetele, vastavalt 41% ja 37%. Oluliseks peeti veel ka investeerimist haridusse, koolitusse ja

teadusuuringutesse ning töötute toetamist.

Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega peavad eestlased olulisemaks töötute toetamist (Eestis 31%,

Euroopas 24%), tervishoiuteenustele ligipääsu garanteerimist (Eestis 22%, Euroopas 17%) ja vähem

oluliseks kõige vaesemate toetamist (Eestis 19%, Euroopas 22%), investeerimist energia ja

keskkonnaga seotud meetmetesse (Eestis 9%, Euroopas 17%) ja pensionäride toetamist (Eestis 9%,

Euroopas 13%).


37

EL27

sügis´09

EL27

suvi´09

Toetus väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele 37% 37%

Investeerimine haridususse/ koolitusse/ teadusuuringutesse 28% 26%

Töötute toetamine 24% 27%

Tervishoiuteenustele ligipääsu garanteerimine 17% 13%

Toetus kõige vaesematele 22% 20%

Toetus suurtele ettevõtetele / tööstusele 12% 15%

Investeerimine energia ja keskonnaga seotud meetmetesse 17% 16%

Pensionäride toetamine 13% 12%

Investeerimine infrastruktuuri 14% 16%

muu 1% 1%

mitte ühtegi neist 1% 1%


41%

31%

31%

22%

19%

10%

9%

9%

8%

1%

0%

3%

44%

31%

26%

15%

10%

18%

13%

8%

13%

0%

5%

Eesti sügis'09

Eesti suvi'09

QC8 Millised kaks järgnevatest on Teie arvates kõige prioriteetsemad valdkonnad, millega Euroopa Liit peaks tegelema, et aidata inimestel finants- ja majanduskriisist üle

saada?

- Jätkusuutlikuks majanduskasvu elavdamiseks peaks Euroopa Liit seadma -

prioriteediks toetada põllumajandust ja innustada inimesi, et loodaks uusi ettevõtteid

48% Eesti kodanikest leidis, et majanduse jätkusuutlikuks elavdamiseks peaks Euroopa Liidu

prioriteet olema eelkõige põllumajanduse toetamine, samuti peeti Eestis oluliseks ka inimeste

innustamist, et nad looksid uusi ettevõtteid (41%).

Euroopas tervikuna pidasid kodanikud majanduse jätkusuutliku elavdamise prioriteetidena Euroopa

Liidus olulisteks aga teisi valdkondi kui Eesti inimesed. Kõige enam – 31% – leiti, et oluline on

innustada teadustegevust ja uuenduslikkust Euroopa tööstuses, ning 30% leidis, et tuleks toetada

toodete ja teenuste keskkonnasõbralikku tootmist.


38

EL27

sügis´09

Toetada põllumajandust 27%

Innustada inimesi looma ettevõtteid 25%

Innustada teadustegevust ja uuenduslikkust

Euroopa tööstuses31%

Toetada toodete ja teenuste

keskkonnasõbralikku tootmist30%

Tugevdada tarbijate õigusi 19%

Autasustada uusi ideid ja loomingulisust 19%

Investeerida uutesse info- ja

arvutitehnoloogiatesse16%

Moderniseerida teenindussektorit 14%

Ratsionaliseerida avalikke teenuseid 15%

Teostada järelevalvet rände üle, et see

vastaks Euroopa majanduslikele vajadustele19%

Parandada ligipääsu interneti

kiirühendusele4%

Hõlbustada seaduslike migrantide

integratsiooni7%

muu 1%

mitte ühtegi neist 1%

ei oska öelda 7%

48%

41%

32%

27%

18%

18%

17%

7%

7%

7%

3%

2%

0%

0%

Eesti sügis'09

QG4 Millised järgnevatest aspektidest peaks Euroopa Liidus seadma prioriteediks selleks, et jätkusuutlikult elavdada majanduskasvu?

- Finantssüsteemi reformimisel tuleks silmas pidada tulude, kulude ja riskide -

läbipaistvust finantsturgudel

34% eestlastest tõi välja, et kõige olulisem toodud variantidest finantssüsteemi reformimisel on tulude,

kulude ja riskide läbipaistvus finantsturgudel. Teisele kohale asetasid Eesti kodanikud tugevama

Euroopa finantsturgude ja -asutuste järelevalvesüsteemi (24%).

Euroopas tervikuna toodi kõige olulisemana välja samuti tulude, kulude ja riskide läbipaistvust

finantsturgudel (26%), kuid ka sama palju finantsjuhtide aruandekohustust, mille eestlased asetasid

viimasele kohale ja mida vaid 7% pidas oluliseks. Kui osades Euroopa riikides on pangajuhtide

boonuste kõrgem maksustamine praegu teravalt teemaks, siis Eestis sellest eriti ei räägita ning

eestlased on antud valdkonnas märksa tolerantsemad kui eurooplased keskmiselt.


39

EL27

sügis´09

Tulude, kulude ja riskide

läbipaistvus finantsturgudel26%

Tugevam Euroopa finantsturgude

ja -asutuste järelevalvesüsteem 24%

Riigi tagatised üksikisikute

hoiustele13%

Finantsjuhtide aruandekohustus

k.a. preemiate osas26%

muu 1%


ei oska öelda 9%

34%

26%

18%

7%

0%

1%

14%

Eesti sügis'09

QC10 Millist meedet järgnevast meetmete loetelust peaks seadma prioriteediks Euroopa Liidu finantssüsteemi reformimisel?

3.4 Euroopa Liidu prioriteedid ja meetmed lähiaastatel

- Euroopa Liidu järgnevate aastate peamine prioriteet peaks olema majanduse taastamine -

Küsimusele, mis peaksid olema Euroopa Liidu järgnevate aastate prioriteedid, vastas 74% Eesti

kodanikest, et selleks peaks loomulikult olema majanduse taastamine. Ka Euroopas tervikuna seati

just see valdkond esikohale – nii arvas 69% vastanutest.

Teisena toodi Eestis välja majanduskasvu jätkusuutlikku elavdamist (60%). Euroopas tervikuna asetati

see valdkond samuti teisele kohale, kuid seda mainis 15% vähem kodanikke kui Eestis.

Eestlased tähtsustavad aga Euroopa kodanikest tunduvalt vähem võitlust kliimamuutusega – seda tõi

prioriteetse valdkonnana välja vaid 24% vastanutest, samas kui Euroopas tervikuna pidas seda

oluliseks koguni 44%.


40

EL27

sügis´09

Majanduse taastamine 69%

Majanduskasvu jätkusuutlik elavdamine 45%

Kogu maailma stabiilsuse tekkimisele

kaasaaitamine40%

Kodanike õiguste edendamine 28%

Võitlus kliimamuutusega 44%

muu 1%

ei oska öelda 3%

74%

60%

47%

28%

24%

1%

3%

Eesti sügis'09

QG1 Millised järgnevatest aspektidest peaksid Teie arvates olema Euroopa Liidu järgnevate aastate peamised prioriteedid?

- Stabiilsuse loomiseks kogu maailmas peavad Eesti kodanikud oluliseks -

massihävitusrelvade leviku takistamist

47% Eesti kodanikest leiab, et massihävitusrelvade leviku takistamine on olulisim Euroopa Liidu

prioriteet loomaks stabiilsust kogu maailmas. Teisena toodi välja inimõiguste kaitsmist ja edendamist

(37%).

Euroopas tervikuna nimetati peamiseks prioriteediks stabiilsuse loomisel inimõiguste edendamist ja

kaitset (40%). Teisena toodi aga välja osalemist konfliktide lahendamisel ning rahuvalve ja rahu

taastamise operatsioonidel (36%).


41

EL27

sügis´09

Takistada (tuuma-, keemiliste jms)

massihävitusrelvade levikut33%

Edendada ja kaitsta inimõigusi 40%

Edendada vaeste riikide arengut 33%

Osaleda konfliktide lahendamisel ning

rahuvalve ja rahu taastamise operatsioonidel36%

Arendada Euroopa Liidu suhteid idapoolsete

riikidega nagu Venemaa, Ukraina jne14%

Arendada Euroopa Liidu suhteid Vahemere

riikidega8%

muu 1%


ei oska öelda 6%

47%

37%

26%

24%

23%

8%

0%

0%

7%

Eesti sügis'09

QG6 Millised järgnevatest aspektidest peaks Euroopa Liidus seadma prioriteediks selleks, et luua stabiilsust kogu maailmas?

- Kodanike õiguste edendamiseks peaks seadma prioriteediks parandada dialoogi -

Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa Liidu asutuste vahel

40% Eesti kodanikest ja 37% Euroopa kodanikest leiab, et kodanike õiguste edendamisel Euroopa

Liidus on olulisim dialoogi parandamine Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa Liidu asutuste vahel.

Lisaks tõsteti esile ka noorte inimeste mobiilsuse hõlbustamist Euroopa Liidu piires – Eestis mainis

seda 36% ja Euroopas 34% kodanikest.

Kõige suurem erinevus Euroopa tervikliku arvamuse ja Eesti kodanike arvamuse vahel puudutab

Euroopa Liidu suutlikkuse arendamist loodusõnnetuste ennetamiseks ja neile reageerimiseks, mida

Euroopas tervikuna pidas oluliseks 26% kodanikest ja Eestis vaid 18%.


42

EL27

sügis´09

Parandada dialoogi Euroopa Liidu kodanike

ja Euroopa Liidu asutuste vahel37%

Hõlbustada noorte inimeste mobiilsust

Euroopa Liidu piires34%

Vastata elanikkonna vananemisest tingitud

väljakutsetele31%

Tugevdada Euroopa Liidu piiride valvamist 25%

Arendada Euroopa Liidu suutlikkust

ennetada ja reageerida loodusõnnetustele26%

muu 2%


ei oska öelda 8%

40%

36%

27%

25%

18%

0%

1%

11%

Eesti sügis'09

QG5 Millised järgnevatest aspektides peaks Euroopa Liidus seadma prioriteediks selleks, et edendada kodanike õigusi?


43

Kokkuvõte

2009. aasta sügisel oli eluga tervikuna rahul 73% Eesti kodanikest, mis on mõnevõrra madalam tase

kui Euroopa Liidus keskmiselt – 78%. Rahulolu eluga pole viimase kahe aasta jooksul oluliselt

muutunud. Rahulolevate inimeste osakaal on olnud suhteliselt sõltumatu riigi makroökonoomiliste

näitajate kõikumistest. Meediapoolne majandusolukorra kajastus mõjutab aga oluliselt inimeste

lähitulevikuootusi. Majandusnäitajate mõju inimeste üldiste rahuloluhinnanguteni jõuab siis, kui olulise

osa perede majanduslik toimetulek järsult langeb.

Rahulolu eluga ei seostu inimeste üldiste hinnangutega riigi majanduslikule olukorrale, mis on viimase

kahe aasta jooksul muutunud väga kriitiliseks. Riigi praegust majanduslikku olukorda hindab halvaks

77% eestlastest ja 75% eurooplastest.

Kuigi riigi makroökonoomilised näitajad pole poole aasta jooksul muutunud oluliselt paremaks, on

elanike ootused just riigi majandusliku lähituleviku osas muutunud oluliselt positiivsemaks. Selle

põhjuseks on suure tõenäosusega meedias positiivsete sõnumite, potentsiaalse majanduskasvu

eelmärkide nägijate suurem osakaal. Kui veel suvel nähti kõige levinuma seisukoha järgi Eestis riigi

majanduslikku olukorda pigem muutuvat halvemaks ja oma leibkonna olukorda oodati jäävat samaks,

siis nüüd nähakse riigi olukorda pigem muutuvat paremaks ning oma leibkonna majanduslikku

olukorda nähakse jätkuvalt stabiilsena ehk loodetakse kõike jäävat samaks.

Olulisimad probleemid, mida hetkel Eestis nähakse, on endiselt tööpuudus ja majanduslik olukord.

Küll aga on mure tööpuuduse pärast mõnevõrra tõusnud ja majandusliku olukorra tajumine

probleemina mõningal määral langenud. Tööpuuduse tunnetamisel riigi jaoks olulise probleemina

asub Eesti Euroopa Liidu riikidest esikohal. Rohkem toodi probleemina välja ka tervishoiusüsteemi,

mis on meedias palju kajastust leidnud eelkõige just tervishoiussüsteemi eelarves planeeritud raha-

kärbete tõttu.

Eestis usaldatakse meediat ja rahvusvahelisi institutsioone tunduvalt enam kui Euroopas keskmiselt.

Samale tasemele Euroopa keskmisega jäävad vaid erakondade ja trükiajakirjanduse usaldusväärsus.

Kõige enam usaldatakse 13st uuritud institutsioonist Eestis kaitseväge ja televisiooni.

Rahvusvahelistest institutsioonidest usaldatakse endiselt kõige enam Euroopa Liitu – Eesti asub

usalduse poolest võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega teisel kohal. Kohalikest poliitilistest

institutsioonidest usaldatakse kõige enam kohalikke omavalitsusi, kuid ka valitsuse usaldus on

võrreldes eelneva perioodiga 9% võrra tõusnud ning riigikogu usaldusväärsus 7% võrra tõusnud.

Euroopa Liitu kuulumisse suhtuvad eestlased endiselt positiivselt – 62% kodanikest vastas, et Eesti

kuulumine Euroopa Liitu on hea, vaid 6% on negatiivsel seisukohal ja 31% jääb antud küsimuses

neutraalsele seisukohale. Euroopa Liidus tervikuna peab Euroopa Liitu kuulumist heaks mõnevõrra

vähem inimesi – 53%, kuid oma hinnangutes ollakse juba eelmise aasta kevadest alates stabiilsed.

Toetus ühisele rahapoliitikale, eurole, kasvab Eestis stabiilselt ja ületab juba vähesel määral Euroopa

Liidu keskmist näitajat. Kuigi eurot nähakse kui kindlat vahendit majandusliku olukorra parandamiseks

Eestis, leidis siiski üle poole kodanikest, et kui Eestis oleks olnud euro, poleks see kaitsnud riiki

majandus- ja finantskriisi mõjude eest.

Euroopa Liidu järgnevate aastate prioriteedina nähakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas loomulikult

majanduse taastamist ja majanduskasvu elavdamist. Eestlased tähtsustavad aga Euroopa kodanikest

tunduvalt vähem võitlust kliimamuutusega, mis Euroopas tervikuna on peaaegu sama prioriteetne kui

majanduskasvu elavdamine.


44

Finants- ja majanduskriisiga võitlemisel peetakse kõige efektiivsemateks institutsioonideks just

Euroopa Liitu ja G20. Majandus- ja finantskriisist ülesaamisel peaks Euroopa Liit Eesti kodanike

arvates seadma prioriteediks eelkõige toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, abistada

töötuid ja investeerida haridusse, koolitusse ning teadusuuringutesse. Selleks, et majanduskasvu

jätkusuutlikult elavdada, peaks Euroopa Liit eestlaste arvates seadma prioriteediks toetada

põllumajandust ja innustada inimesi, et loodaks uusi ettevõtteid. Euroopas tervikuna toodi aga

majanduse jätkusuutliku arendamise prioriteetidena välja hoopis teisi valdkondi – teadustegevuse ja

uuenduslikkuse innustamist Euroopa tööstuses ning toodete ja teenuste keskkonnasõbralikku

tootmist.


45

Lisa 1: EB72.4 – Metoodika ülevaade

Eurobaromeetri 72.4 viis EUROOPA KOMISJONI Teabevahetuse peadirektoraadi, "teadusuuringute

ja poliitilise analüüsi" talituse tellimusel 23. oktoobrist 18. novembrini 2009 läbi TNS Opinion & Social

konsortsium, mis on loodud Taylor Nelson Sofres’i ja EOS Gallup Europe’i vahel.

EUROBAROMETER 72.4 on «STANDARD EUROBAROMEETER 72» mis hõlmab Euroopa Liidu

liikmesriikide 15aastaseid ja vanemaid kodanikke. EUROBAROMEETER 72.4 viidi läbi ka kolmes

kandidaatriigis (Horvaatias, Türgis ja endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias) ja Küprose Türgi

kogukonnas. Uuring hõlmas nende riikide kodanikkonda ning seal alaliselt elavaid kõigi Euroopa Liidu

liikmesriikide kodanikke, kellel on küsimustele vastamiseks piisav riigikeele/keelte oskus. Uuringu

valimi kujundamisel kasutati mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalimit. Igas riigis pandi valimipunktide

arv paika proportsionaalselt elanikkonna suurusega (kattes kogu riiki) ja elanikkonna tihedusega.

Igas riigis saadi valimipunktid süstemaatilise selektsiooni tulemusena kõigist “regionaalsetest

haldusüksustest”, millele eelnes valimipunktide stratifitseerimine asulate ja asulatüüpide kaupa. See

tähendab, et valimipunktide moodustamisel võeti lisaks administratiivsele jaotusele regioonideks

arvesse ka asula tüüpi. Seega, et kogu riigi territoorium oleks esindatud, võeti aluseks regioonide

jaotus EUROSTAT NUTS II tasandil (või samaväärsel tasandil) ning alaliselt riigis elava kodanikkonna

jaotus järgnevates lõigetes: pealinn, muud linnad, maa-asulad. Igas valimipunktis pandi juhuvaliku teel

paika algusaadress. Iga järgnev N-s aadress saadi tavalisi käigureegleid kasutades. Igas juhuvalikuga

leitud leibkonnas valiti vastaja välja sünnipäevareeglit kasutades. Kõik intervjuud viidi läbi

personaalintervjuudena vastajate kodudes sobivas keeles. Kõigis riikides, kus see oli võimalik, tehti

intervjuud arvuti abil (CAPI - Computer Assisted Personal Interview).

Igas riigis võrreldi saadud küsitlustulemit ja elanikkonna jaotust. Elanikkonna jaotuse aluseks on

andmed, mis on saadud EUROSTATist või riiklikest statistikaametitest. Igas riigis kaaluti saadud

küsitlustulem piirmääralist ja kärjelist kaalumisprotseduuri kasutades elanikkonna jaotusele vastavaks.

Valimit kaaluti soo, vanuse, regiooni ja asula suuruse lõikes. Rahvusvahelise kaalumise jaoks kasutab

TNS Opinion & Social EUROSTATi või riiklike statistikaametite ametlikku elanikkonnastatistikat.


46

Tulemuste lugemisel tuleb meeles pidada, et need on hinnangud, mille täpsus (eeldusel, et muud

kriteeriumid jäävad samaks) sõltub valimi suurusest ja protsentuaalsest jaotumisest. Kui valimi suurus

on ligikaudu 1000 intervjuud, siis tulemuste tegelik protsentuaalne jaotus jääb järgnevalt toodud

usalduspiiride vahemikku:

Protsentuaalne jaotus

10% / 90% 20% / 80% 30% / 70% 40% / 60% 50%

Usalduspiirid ± 1.9% ± 2.5% ± 2.7% ± 3.0% ± 3.1%

Euroopa Liidu koondaruande puhul on tulemuste ümardamiseks kasutatud teistsugust meetodit,

mistõttu tulemused võivad protsendi võrra käesolevas aruandes esitatutest erineda.

ABBREVIATIONS COUNTRIES INSTITUTES N°

INTERVIEWS

FIELDWORK

DATES

POPULATION

15+

BE Belgium TNS Dimarso 1.006 30/10/2009 17/11/2009 8.866.411

BG Bulgaria TNS BBSS 1.008 29/10/2009 09/11/2009 6.584.957

CZ Czech Rep. TNS Aisa 1.056 30/10/2009 13/11/2009 8.987.535

DK Denmark TNS Gallup DK 1.006 24/10/2009 17/11/2009 4.503.365

DE Germany TNS Infratest 1.514 30/10/2009 15/11/2009 64.545.601

EE Estonia Emor 1.002 23/10/2009 16/11/2009 916.000

IE Ireland TNS MRBI 1.011 30/10/2009 15/11/2009 3.375.399

EL Greece TNS ICAP 1.000 28/10/2009 15/11/2009 8.693.566

ES Spain TNS Demoscopia 1.020 30/10/2009 17/11/2009 39.059.211

FR France TNS Sofres 1.005 28/10/2009 16/11/2009 47.620.942

IT Italy TNS Infratest 1.036 30/10/2009 14/11/2009 51.252.247

CY Rep. of Cyprus Synovate 506 26/10/2009 15/11/2009 651.400

LV Latvia TNS Latvia 1.006 30/10/2009 16/11/2009 1.448.719

LT Lithuania TNS Gallup Lithuania 1.023 27/10/2009 11/11/2009 2.849.359

LU Luxembourg TNS ILReS 502 27/10/2009 15/11/2009 404.907

HU Hungary TNS Hungary 1.023 29/10/2009 15/11/2009 8.320.614

MT Malta MISCO 500 28/10/2009 14/11/2009 335.476

NL Netherlands TNS NIPO 1.004 29/10/2009 18/11/2009 13.017.690

AT Austria Österreichisches Gallup-Institut 1.030 27/10/2009 13/11/2009 6.973.277

PL Poland TNS OBOP 1.000 30/10/2009 15/11/2009 32.306.436

PT Portugal TNS EUROTESTE 1.025 29/10/2009 15/11/2009 8.080.915

RO Romania TNS CSOP 1.021 30/10/2009 11/11/2009 18.246.731

SI Slovenia RM PLUS 1.015 24/10/2009 15/11/2009 1.748.308

SK Slovakia TNS AISA SK 1.040 30/10/2009 15/11/2009 4.549.954

FI Finland TNS Gallup Oy 1.018 29/10/2009 18/11/2009 4.412.321

SE Sweden TNS GALLUP 1.032 26/10/2009 15/11/2009 7.723.931

UK United Kingdom TNS UK 1.322 30/10/2009 17/11/2009 51.081.866

TOTAL EU27 26.731 23/10/2009 18/11/2009 406.557.138

CY(tcc)

Turkish Cypriot

Community Kadem 500 02/11/2009 14/11/2009 143.226

HR Croatia Puls 1.000 27/10/2009 12/11/2009 3.749.400

TR Turkey TNS PIAR 1.002 27/10/2009 15/11/2009 52.728.513

MK

Former Yugoslav Rep.

of Macedonia TNS Brima 1.005 27/10/2009 02/11/2009 1.678.404

TOTAL 30.238 23/10/2009 18/11/2009 464.856.681


47

Lisa 2: Küsimustik

A Teie uuringu number

(101-105)

EB72.3 A

B Riigi kood

(106-107)

EB72.3 B

C Meie uuringu number

(108-110)

EB72.3 C

D Intervjuu number

(111-116)

EB72.3 D

E Poolita valim

(117)

A 1

B 2

EB72.1 E

KÜSIGE VARIANTI 28 AINULT TÜRGIS

KÜSIGE VARIANTI 29 AINULT HORVAATIAS

KÜSIGE VARIANTI 30 AINULT TÜRGI KÜPROSE KOGUKONNAS

KÜSIGE VARIANT 31 AINULT ENDISES JUGOSLAAVIA VABARIIGIS MAKEDOONIAS

Q1 Teie kodakondsus? Palun öelge, millise riigi/riikide kohta see käib?

(MITU VÕIMALIKKU VASTUST)

(138-170)

Belgia 1,

Taani 2,

Saksamaa 3,

Kreeka 4,

Hispaania 5,


48

Prantsusmaa 6,

Iirimaa 7,

Itaalia 8,

Luksemburg 9,

Holland 10,

Portugal 11,

Ühendkuningriik (Suurbritannia, Põhja-Iirimaa) 12,

Austria 13,

Rootsi 14,

Soome 15,

Lõuna-Küpros 16,

Tšehhi Vabariik 17,

Eesti 18,

Ungari 19,

Läti 20,

Leedu 21,

Malta 22,

Poola 23,

Slovakkia 24,

Sloveenia 25,

Bulgaaria 26,

Rumeenia 27,

Muu riik 32,

EI OSKA ÖELDA 33,

EB72.3 Q1

KUI 'MUU RIIK' või 'EOÖ' LÕPETAGE INTERVJUU

PÕHISUUNDUMUSE KÜSIMUSED

QA1 Kuivõrd rahul Te üldiselt oma eluga tervikuna olete? Kas Te olete … ?

(LUGEGE ETTE)

(191)

Väga rahul 1

Küllaltki rahul 2

Mitte eriti rahul 3

Üldse mitte rahul 4

EI OSKA ÖELDA 5

EB71.3 QA1

ÄRGE KÜSIGE QA2a CY(tcc) - CY(tcc) JÄTKAKE QA2b

QA2a Kuidas Te hindaksite praegust olukorda järgmistes valdkondades?

(ESITAGE KAART SKAALAGA - AINULT ÜKS VASTUS REA KOHTA)

(LUGEGE ETTE) Väga hea

Üsna hea Üsna halb Väga halb EI OSKA

ÖELDA


49

(192) 1 Eesti majanduslik

olukord 1 2 3 4 5

(193)

2 Euroopa majanduse olukord

1 2 3 4 5

(194)

3 Maailma majanduse olukord

1 2 3 4 5

(195) 4 Teie isiklik töökoht 1 2 3 4 5

(196)

5 Teie leibkonna majanduslik olukord

1 2 3 4 5

(197) 6 Tööhõive olukord

Eestis 1 2 3 4 5

(198) 7 Keskkonna olukord

Eestis 1 2 3 4 5

EB71.3 QA2a

ÄRGE KÜSIGE QA3a CY(tcc) - CY (tcc) JÄTKAKE QA3b

QA3a Kas Te ütleksite, et olukord järgnevates valdkondades on Eestis parem või halvem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt?


(LOE ETTE - ROTEERIDA)

Palju parem

Mõnevõrra parem

Mõnevõrra vähem hea

Kindlasti vähem hea

EI OSKA

ÖELDA

(206) 1 Eesti majanduse

olukord 1 2 3 4 5

(207) 2 Tööhõive olukord

Eestis 1 2 3 4 5

(208) 3 Elukallidus Eestis 1 2 3 4 5

(209) 4 Energia hinnad

Eestis 1 2 3 4 5

(210) 5 Elukvaliteet Eestis 1 2 3 4 5

(211) 6 Keskkonna olukord

Eestis 1 2 3 4 5

EB70.1 QA7a TREND MODIFIED

ÄRGE KÜSIGE QA4a CY(tcc) - CY (tcc) JÄTKAKE QA4b

QA4a Millised on Teie lootused seoses eelseisva 12 kuuga? Kas järgneva 12 kuu jooksul läheb olukord paremaks, halvemaks või jääb samaks, mis puudutab … ?

(ÜKS VASTUS VÄITE KOHTA)

(LUGEGE ETTE) Paremaks Halvemaks Jääb samaks EI OSKA

ÖELDA

(218) 1 Teie elu tervikuna 1 2 3 4

(219) 2 Eesti majanduslikku olukorda 1 2 3 4


50

(220)

3 Teie leibkonna majanduslikku olukorda

1 2 3 4

(221) 4 Tööhõive olukorda Eestis 1 2 3 4

(222) 5 Teie enda tööalast olukorda 1 2 3 4

(223)

6 Euroopa Liidu majanduslikku olukorda

1 2 3 4

(224) 7 Maailma majanduslik olukord 1 2 3 4

(225) 8 Keskkonna olukord Eestis 1 2 3 4

EB71.3 QA3a (ITEM 1-7) + EB70.1 QA6a (ITEM 8) TREND MODIFIED

ÄRGE KÜSIGE QA5a JA QA6a CY(tcc) - CY(tcc) JÄTKAKE QA5b

QA5a Millised on Teie arvates kaks kõige olulisemat küsimust, millega Eesti hetkel silmitsi seisab?

(ESITAGE KAART - LUGEGE ETTE - KUNI 2 VASTUST)

(234-250)

Kuritegevus 1,

Majanduslik olukord 2,

Hinnatõus/ inflatsioon 3,

Maksud 4,

Tööpuudus 5,

Terrorism 6,

Kaitse- ja välispoliitika 7,

Elamumajandus 8,

Sisseränne 9,

Tervishoiusüsteem 10,

Haridussüsteem 11,

Pensionid 12,

Keskkond 13,

Energia 14,

MUU 15,

MITTE ÜKSKI 16,

EI OSKA ÖELDA 17,


QA6a Millised on Teie jaoks isiklikult kaks kõige olulisemat küsimust, millega hetkel silmitsi seisate?

(ESITAGE KAART - LUGEGE ETTE - KUNI 2 VASTUST)

(251-267)

Kuritegevus 1,

Majanduslik olukord 2,

Hinnatõus/ inflatsioon 3,

Maksud 4,

Tööpuudus 5,

Terrorism 6,

Kaitse- ja välispoliitika 7,

Elamumajandus 8,


51

Sisseränne 9,

Tervishoiusüsteem 10,

Haridussüsteem 11,

Pensionid 12,

Keskkond 13,

Energia 14,

MUU 15,

MITTE ÜKSKI 16,

EI OSKA ÖELDA 17,


KÜSIGE QA7a JA QA8a AINULT EL27 - FYROM, TR JA HR JÄTKAKE QA7b - CY(tcc) JÄTKAKE QA7c

QA7a Kui rääkida üldiselt, siis kas Eesti kuulumine Euroopa Liitu on …?

(LUGEGE ETTE)

(302)

Hea 1

Halb 2

Ei hea ega halb 3

EI OSKA ÖELDA 4

EB71.3 QA6a

QA8a Kõike arvesse võttes, kas Teie arvates on Eesti Euroopa Liidu liikmeks olekust kasu saanud või mitte?

(303)

On kasu saanud 1

Ei ole kasu saanud 2

EI OSKA ÖELDA 3

EB71.3 QA7a

ÄRGE KÜSIGE QA9a CY(tcc) - CY(tcc) JÄTKAKE QA9b

QA9a Kas Te ütleksite, et praegusel ajal liiguvad asjad üldiselt…õiges suunas või vales suunas?


(LUGEGE ETTE) Asjad liiguvad õiges

suunas

Asjad liiguvad vales suunas

EI ÜHTE EGA TEIST

EI OSKA

ÖELDA

(308) 1 Eestis 1 2 3 4

(309) 2 Euroopa Liidus 1 2 3 4

(310) 3 Ameerika Ühendriikides 1 2 3 4


52

EB71.3 QA8a (ITEMS 1-2) + EB71.1 QA8a (ITEM 3)

VASTAVAD KÕIK

QA10 Järgnevalt küsiksin, kuivõrd Te usaldate erinevaid institutsioone. Palun öelge iga järgneva institutsiooni kohta, kas Te pigem usaldate seda või pigem ei usalda.


(LUGEGE ETTE) Pigem usaldan Pigem ei usalda

EI OSKA

ÖELDA

(314) 1 Trükiajakirjandus 1 2 3

(315) 2 Raadio 1 2 3

(316) 3 Televisioon 1 2 3

(317) 4 Internet 1 2 3

(318) 5 Kaitsevägi 1 2 3

(319) 6 Õiguskord/ Eesti õigussüsteem 1 2 3

(320) 7 Erakonnad 1 2 3

(321) 8 Eesti Valitsus 1 2 3

(322) 9 Eesti Riigikogu 1 2 3

(323) 10 Euroopa Liit 1 2 3

(324) 11 ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) 1 2 3

(325) 12 Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused 1 2 3

(326) 13 NATO 1 2 3

EB71.3 QA9 (items 6-11) + EB69.2 QA12 (items 1-5) + EB70.1 QA12 (item 12-13)

QA11 Kas Teil on Euroopa Liidust üldiselt väga positiivne, küllaltki positiivne, neutraalne, küllaltki negatiivne või väga negatiivne mulje?

(AINULT ÜKS VASTUS)

(327)

Väga positiivne 1

Küllaltki positiivne 2

Neutraalne 3

Küllaltki negatiivne 4

Väga negatiivne 5

EI OSKA ÖELDA 6

EB71.3 QA10

QA12 Mida tähendab Euroopa Liit isiklikult Teie jaoks?

(ESITAGE KAART - LUGEGE ETTE - MITU VÕIMALIKKU VASTUST- ROTEERIDA ÜLEVALT ALLA/ALT ÜLES)

(328-343)

Rahu 1,

Majanduslik õitseng 2,


53

Demokraatia 3,

Sotsiaalkaitse 4,

Vabadus reisida, õppida ja töötada kõikjal Euroopa Liidus 5,

Kultuuriline mitmekesisus 6,

Rohkem sõnaõigust maailmas 7,

Euro 8,

Tööpuudus 9,

Bürokraatia 10,

Raha raiskamine 11,

Meie kultuurilise eripära kadumine 12,

Rohkem kuritegevust 13,

Välispiiride ebapiisav kontroll 14,

MUU 15,

EI OSKA ÖELDA 16,

EB71.3 QA11

QA13 Kas Te olete kuulnud ... ?

(LUGEGE ETTE) Jah Ei EI OSKA

ÖELDA

(344) 1 Euroopa Parlamendist 1 2 3

(345) 2 Euroopa Komisjonist 1 2 3

(346) 3 Euroopa Liidu Nõukogust 1 2 3

(347) 4 Euroopa Keskpangast 1 2 3

EB71.3 QA13 (item 1, 2, 4) + EB70.1 QA16 (item 3)

QA14 Ja palun öelge iga järgneva Euroopa institutsiooni kohta, kas Te kaldute seda usaldama või kaldute mitte usaldama?


(LUGEGE ETTE) Kaldun usaldama

Kaldun mitte usaldama

EI OSKA

ÖELDA

(348) 1 Euroopa Parlament 1 2 3

(349) 2 Euroopa Komisjon 1 2 3

(350) 3 Euroopa Liidu Nõukogu 1 2 3

(351) 4 Euroopa Keskpank 1 2 3

EB71.3 QA14 (item 1, 2, 4) + EB70.1 QA18 (item 3)

QA15 Mida Te arvate igast järgnevast väitest? Palun öelge iga väite kohta, kas Te olete selle poolt või vastu?


(LOE ETTE - ROTEERIDA) Poolt Vastu EI OSKA


54

ÖELDA

(352) 1 Euroopa Rahaliit, kus on üks ühine raha –

euro 1 2 3

(353)

2 Euroopa Liidu edasine laienemine, et võtta järgnevatel aastatel teisi riike juurde

1 2 3

(354)

3 Euroopa ehitamise kiirus on ühes riikide grupis suurem kui teistes riikides

1 2 3

EB71.3 QA15

QA16 Euroopa integratsioon on viimastel aastatel keskendunud erinevatele teemadele. Millistele aspektidele peaks Euroopa institutsioonid Teie arvates järgnevatel aastatel rohkem rõhku panema, et tugevdada Euroopa Liitu tulevikus?

(NÄIDAKE KAARTI - LUGEGE ETTE - ROTEERIGE - KUNI 3 VASTUST)

(355-372)

Siseturg 1,

Kultuuripoliitika 2,

Välispoliitika 3,

Kaitsepoliitika 4,

Immigratsiooniküsimused 5,

Hariduspoliitika 6,

Keskkonnateemad 7,

Energiaküsimused 8,

Solidaarsus vaesemate piirkondadega 9,

Teadusuuringud 10,

Sotsiaal- ja tervishoiu teemad 11,

Võitlus kuritegevusega 12,

Võitlus kliimamuutusega 13,

Majandusküsimused 14,

Transpordi ja energia infrastruktuur 15,

MUU 16,

MITTE ÜKSKI NEIST 17,

EI OSKA ÖELDA 18,

EB71.3 QA18 TREND MODIFIED

QA17 Palun öelge iga Euroopa Liidu kohta käiva väite kohta, kas see vastab Teie arvates tõele või mitte.


(LOE ETTE - ROTEERIDA) Tõene Väär EI OSKA

ÖELDA

(373)

1 Euroopa Liidus on praegu kakskümmend viis liikmesriiki

1 2 3

(374)

2 Iirlased hääletasid teisel rahvahääletusel 2. oktoobril 2009 Lissaboni lepingu poolt

1 2 3


55

(375) 3 Eurotsooni kuulub hetkel kaksteist liikmesriiki 1 2 3

(376)

4 (AINULT VALIMILT A) Šveits on Euroopa Liidu liige

1 2 3

(377)

5 (AINULT VALIMILT B) Island on Euroopa Liidu liige

1 2 3


ÄRGE KÜSIGE QA18a KUNI QA19a CY(tcc) - CY(tcc) JÄTKAKE QA19b

QA18a Tervikuna kokku võttes, kas Te olete sellega, kuidas Eestis demokraatia töötab ... ?

QA18b Tervikuna kokku võttes, kas Te olete sellega, kuidas Euroopa Liidus demokraatia töötab ... ?

(ESITAGE KAART SKAALAGA - ÜKS VASTUS VEERU KOHTA)

(378) (379)

(LUGEGE ETTE) QA18a QA18b

Eestis Euroopa Liidus

väga rahul 1 1

küllaltki rahul 2 2

mitte eriti rahul 3 3

üldse mitte rahul 4 4

EI OSKA ÖELDA 5 5

EB68.1 QA11a & b

KÜSIGE VARIANTI 2 AINULT EL27

QA19a Palun öelge iga järgneva väite kohta, kas Te kaldute sellega nõustuma või kaldute mitte nõustuma?

(LUGEGE ETTE) Kaldun nõustuma

Kaldun mitte nõustuma

EI OSKA

ÖELDA

(380) 1 Ma saan aru, kuidas Euroopa Liit toimib 1 2 3

(381)

2 Eesti huve võetakse Euroopa Liidus hästi arvesse

1 2 3


VASTAVAD KÕIK

QA20 Palun öelge, mil määral Te nõustute alljärgnevate väidetega Euroopa sehitamise kohta.

(ESITAGE KAART SKAALAGA - ÜKS VASTUS VÄITE KOHTA)


56

(LUGEGE ETTE) Nõustun täielikult

Kaldun nõustuma


Ei nõustu üldse

EI OSKA

ÖELDA

(383)

1 Euroopa Liit on kasvanud liiga kiiresti

1 2 3 4 5

(384)

2 See, mis erinevate riikide kodanikke ühendab, on olulisem kui see, mis neid lahutab

1 2 3 4 5

(385)

3 Praegusel hetkel napib Euroopa Liidul ideid ja projekte

1 2 3 4 5

(386)

4 Globaalprobleemide (kliimamuutus, terrorism jne) lahendamisel on Euroopa Liit asendamatu

1 2 3 4 5

EB70.1 QD16

EESISTUMISE TENDENTSI KÜSIMUSED

KÜSIGE QA21 KUNI QA25 AINULT EL27 - TEISED JÄTKAKE QB1a

QA21 Euroopa Liidus saab iga liikmesriik kordamööda kuueks kuuks Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks. Praegu on Rootsi kord. Kas te olete viimasel ajal lugenud lehest, kuulnud raadiost või televisioonist või näinud internetis midagi Rootsi eesistumise kohta?

(387)

Jah 1

Ei 2

EI OSKA ÖELDA 3


KÜSIGE KOGU EL27

QA23 Alates 1. jaanuarist 2010 on Hispaania kord. Kas te olete viimasel ajal lugenud lehest, kuulnud raadiost või televisioonist või näinud internetis midagi Hispaania eesistumise kohta?

(389)

Jah 1

Ei 2

EI OSKA ÖELDA 3


EL27 VASTAVAD KÕIK


57

QA25 Kas Te ütleksite, et Te olete Euroopa Liidu tuleviku suhtes väga optimistlik, üsna optimistlik, üsna pessimistlik või väga pessimistlik?

(AINULT 1 VASTUS)

(391)

Väga optimistlik 1

Üsna optimistlik 2

Üsna pessimistlik 3

Väga pessimistlik 4

EI OSKA ÖELDA 5

EB71.3 QF1

EL, MAAILM, GLOBALISEERUMINE

VASTAVAD KÕIK

QB1a Milline järgmistest teguritest on Teie arvates kõige olulisem riigi või riikide grupi üldise võimsuse ja mõju määratlemisel maailmas? Esimesena?

QB1b Teisena?

(NÄIDAKE KAARTI - AINULT ÜKS VASTUS TULBA KOHTA)

(412) (413)

(LUGEGE ETTE - ROTEERIGE ALT ÜLES/ÜLEVALT ALLA)

QB1a QB1b

ESIMESENA TEISENA

Selle majanduslik võimsus 1 1

Selle poliitiline mõjuvõim 2 2

Selle sõjaline võimsus 3 3

Selle kultuuriline mõju 4 4

MUU 5 5

MITTE ÜHTEGI NEIST 6 6

EI OSKA ÖELDA 7 7

EB71.3 QB1a, b

QB2a Ning milline järgmistest teguritest iseloomustab Teie arvates kõige paremini Euroopa Liitu? Esimesena?

QB2b Teisena?

(NÄIDAKE KAARTI - AINULT ÜKS VASTUS TULBA KOHTA)

(414) (415)

(LUGEGE ETTE - ROTEERIGE ALT ÜLES/ÜLEVALT ALLA)

QB2a QB2b

ESIMESENA TEISENA

Selle majanduslik võimsus 1 1

Selle poliitiline mõjuvõim 2 2

Selle sõjaline võimsus 3 3


58

Selle kultuuriline mõju 4 4

MUU 5 5

MITTE ÜHTEGI NEIST 6 6

EI OSKA ÖELDA 7 7

EB71.3 QB2a, b

QB3 Palun öelge iga järgneva väite kohta, kas Te nõustute sellega täielikult, pigem nõustute, pigem ei nõustu või ei nõustu üldse.



Nõustun täielikult

Pigem nõustun

Pigem ei nõustu Ei nõustu üldse

EI OSKA

ÖELDA

(416)

1 Globaliseerumine on võimalus majanduskasvuks

1 2 3 4 5

(417)

2 Globaliseerumine suurendab sotsiaalset ebavõrdsust

1 2 3 4 5

(418)

3 Globaliseerumine nõuab ühiseid reegleid kogu maailma tasandil ("ülemaailmne valitsemine")

1 2 3 4 5

(419)

4 Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel on globaliseerumisega tegelemisel sarnased huvid

1 2 3 4 5

(420)

5 Globaliseerumine kaitseb meid hinnatõusude eest

1 2 3 4 5

(421)

6 Globaliseerumine aitab kaasa rahule maailmas

1 2 3 4 5

(422)

7 Globaliseerumine kujutab endast ohtu Eesti kultuurile

1 2 3 4 5

(424)

9 Globaliseerumine on kasulik ainult suurtele ettevõtetele, mitte kodanikele

1 2 3 4 5

(425)

10 Globaliseerumine tähendab Eesti joaks rohkem välisinvesteeringuid

1 2 3 4 5

(427)

12 Globaliseerumine aitab kaasa vaesemate riikide arengule

1 2 3 4 5


59

(428)

13 Globaliseerumine võimaldab inimestel olla väliskultuuridele rohkem avatud

1 2 3 4 5

(429)

14 Euroopa Liidul on piisav võim ja vahendid selleks, et kaitsta oma majanduslikke huve maailmamajanduses

1 2 3 4 5

(430)

15 (AINULT VALIMILT A) Euroopa Liit aitab kaasa Euroopa kodanike kaitsele globaliseerumise negatiivse mõju eest

1 2 3 4 5

(431)

16 (AINULT VALIMILT B) Euroopa Liit võimaldab Euroopa kodanikel saada rohkem kasu globaliseerumise positiivsest mõjust

1 2 3 4 5

EB71.3 QB3 (item 1-3) EB69.2 QA47a&b (item 4-13)

ÄRA KÜSI QB4a CY (tcc) - CY (tcc) JÄTKAKE QB4b

QB4a Milline kahest järgmisest väitest ühtib enim teie arvamusega globaliseerumisest ehk üleilmastumisest?

(LUGEGE ETTE - AINULT ÜKS VASTUS)

(432)

Globaliseerumine tähendab häid võimalusi Eesti ettevõtetele tänu avanevatele turgudele 1

Globaliseerumine kujutab endast ohtu Eesti tööhõivele ja ettevõtetele 2

EI OSKA ÖELDA 3

EB71.3 QB4a

VASTAVAD KÕIK

QB5 Kas Teie arvates toimib Euroopa majandus paremini, halvemini või sama hästi kui…majandus?

(ESITAGE KAART)

(LUGEGE ETTE) Toimib paremini

Toimib halvemini Toimib sama hästi

EI OSKA

ÖELDA

(434) 1 Ameerika 1 2 3 4

(435) 2 Jaapani 1 2 3 4

(436) 3 Hiina 1 2 3 4


60

(437) 4 India 1 2 3 4

(438) 5 Venemaa 1 2 3 4

(439) 6 Brasiilia 1 2 3 4

EB71.3 QB7

QB6 Millist kahte alljärgnevat küsimust peaks meie ühiskond rõhutama, et tulla toime globaalsete väljakutsetega?

(NÄIDAKE KAARTI - LUGEGE ETTE - ROTEERIGE - MAKS. 2 VASTUST)

(440-448)

Keskkonnakaitse 1,

Sotsiaalne võrdsus ja solidaarsus 2,

Vabakaubandus / vabaturumajandus 3,

Kultuuriline mitmekesisus ja avatus teiste suhtes 4,

Progress ja innovatsioon 5,

Traditsioonid 6,

MUU 7,

MITTE ÜHTEGI NEIST 8,

EI OSKA ÖELDA 9,

EB71.3 QC3

3) FINANTS- JA MAJANDUSKRIIS

QC1 Mõnede analüütikute arvates on majanduskriisi mõju tööturule juba saavutanud tipu ja asjad muutuvad vähehaaval paremaks; seevastu teised ütlevad, et kõige hullem on veel ees. Milline neist kahest seisukohast sarnaneb Teie arvamusele?


(469)

Kriisi mõju töökohtadele on juba saavutanud tipu 1

Kõige hullem on veel ees 2

EI OSKA ÖELDA 3

EB71.2 QB3

QC2 Milline järgmistest väidetest peegeldab kõige paremini teie leibkonna olukorda?

(NÄIDAKE KAARTI - LUGEGE ETTE - AINULT ÜKS VASTUS)

(470)

Teie praegune olukord ei võimalda teil teha tulevikuks mingeid plaane. Te elate üks päev korraga. 1

Te teate, mida te teete järgmise kuue kuu jooksul 2

Teil on pikaajaline nägemus sellest, mida teie leibkond järgneva 1 või 2 aasta jooksul teeb 3

Muu 4

EI OSKA ÖELDA 5

EB71.3 QJ6


61

QC3 Milline järgnevatest institutsioonidest on Teie arvates võimeline kõige efektiivsemalt tegelema majandus- ja finantskriisi mõjudega?

(ESITAGE KAART - LUGEGE ETTE - ROTEERIDA - AINULT ÜKS VASTUS)

(471)

Eesti Valitsus 1

Euroopa Liit 2

USA 3

G20 (20 kõige rikkamat riiki maailmas) 4

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 5

MUU 6

MITTE ÜKSKI NEIST 7

EI OSKA ÖELDA 8

EB71.3 QB8

KÜSIGE QC4b AINULT EL27 RIIKIDES, MIS EI KUULU EUROTSOONI - TEISED JÄTKAKE QC5

QC4b Palun öelge, kas Te nõustute täielikult, kaldute nõustuma, kaldute mitte nõustuma, ei nõustu üldse järgmise väitega: Eesti riik oleks majandus- ja finantskriisiga silmitsi seistes olnud paremini kaitstud kui me oleksime vastu võtnud Euroopa ühisraha euro.


(473)

Nõustun täielikult 1

Kaldun nõustuma 2

Kaldun mitte nõustuma 3

Ei nõustu üldse 4

EI OSKA ÖELDA 5

EB71.1 QD6b

KÜSIGE QC5 KUNI QC8 AINULT EL27 - TEISED JÄTKAKE QC9

QC5 Kas Te nõustute täielikult, kaldute nõustuma, kaldute mitte nõustuma, ei nõustu üldse järgmise väitega: üldiselt on euro kergendanud praeguse finants- ja majanduskriisi negatiivseid mõjusid.


(474)

Nõustun täielikult 1

Kaldun nõustuma 2


Ei nõustu üldse 4

EOÖ 5

EB71.1 QD8


62

QC6 Teatud meetmed, mis on mõeldud finants- ja majanduskriisiga võitlemiseks, on praegu arutlusel Euroopa institutsioonides. Palun öelge iga meetme kohta, kas see oleks Teie arvates efektiivne või mitte kriisiga võitlemisel?


(LUGEGE ETTE) Väga efektiivne

Üsna efektiivne

Pigem mitte efektiivne

Üldse mitte efektiivne

EOÖ

(475)

1 Euroopa Liidu senisest tähtsam roll finantsteenuste reguleerimisel rahvusvahelisel tasandil

1 2 3 4 5

(476)

2 Euroopa Liidu poolt teostatud seire ja järelvalve kõige tähtsamate rahvusvaheliste finantsgruppide tegevuse üle

1 2 3 4 5

(477)

3 Majandus- ja finantspoliitika tugevam koordineerimine kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel

1 2 3 4 5

(478)

4 Euroopa Liidu järelvalve alati siis, kui maksumaksjate raha kasutatakse mõne finantsinstitutsiooni päästmiseks

1 2 3 4 5

EB71.1 QD9

QC7 Milliseid järgnevaid ettepanekuid peaksite Te esmajärjekorras tähtsaks, et parandada Euroopa majanduse toimimist?

(LUGEGE ETTE - KUNI 3 VASTUST)

(479-489)

(AINULT VALIMILT A) Suurendada töötundide arvu 1,

(AINULT VALIMILT B) Suurendada seadusega lubatud töötundide arvu 2,

Hariduse ja ametialase koolituse parandamist 3,

Investeerimist uuringutesse ja innovatsiooni 4,

(AINULT VALIMILT A) Lihtsustada ettevõtete ligipääsu laenudele 5,

Ettevõtete loomise lihtsustamist 6,

Energia efektiivsemat kasutamist 7,

Investeerimist transpordi infrastruktuuri (maanteed, raudteed jne) 8,

(AINULT VALIMILT A) Investeerimist keskkonnasõbralike toodete või teenuste arendamisse 9,

MUU 10,


63

EI OSKA ÖELDA 11,


QC8 Millised kaks järgnevatest on Teie arvates kõige prioriteetsemad valdkonnad, millega Euroopa Liit peaks tegelema, et aidata inimestel finants- ja majanduskriisist üle saada?


(490-501)

Investeerimine haridususse/ koolitusse/ teadusuuringutesse 1,

Investeerimine infrastruktuuri 2,

Investeerimine energia ja keskonnaga seotud meetmetesse 3,

Toetus suurtele ettevõtetele / tööstusele 4,

Toetus väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele 5,

Tervishoiuteenustele ligipääsu garanteerimine 6,

Pensionäride toetamine 7,

Töötute toetamine 8,

Toetus kõige vaesematele 9,

MUU 10,


EI OSKA ÖELDA 12,

EB71.3 QB10

KÜSIGE QC9 EL27 + FM, HR, TR - CY(tcc) JÄTKAKE QD

QC9 Palun öelge iga järgneva väite kohta, kas te nõustute sellega täielikult, kaldute nõustuma, kaldute mitte nõustuma või üldse ei nõustu.


Nõustun täielikult

Kaldun nõustuma


Ei nõustu üldse

EI OSKA

ÖELDA

(502)

1 (AINULT VALIMILT A) finants- ja majanduskriis teeb reformide teostamise kergemaks

1 2 3 4 5

(503)

2 (AINULT VALIMILT B) finants- ja majanduskriis teeb reformide teostamise raskemaks

1 2 3 4 5


64

(504)

3 Tulevastele põlvkondadele kasulike reformide läbiviimist tuleb jätkata isegi juhul, kui nad eeldavad teatud ohvreid praeguse põlvkonna poolt

1 2 3 4 5

(505)

4 (AINULT VALIMILT A) Eesti vajab rohkem reforme selleks, et astuda tulevikule kindlamalt vastu

1 2 3 4 5

(506)

5 (AINULT VALIMILT B) Eestis seni läbiviidud reformid on piisavad selleks, et kindlalt tulevikule vastu astuda

1 2 3 4 5

NEW

KÜSIGE QC10 EL27 - TEISED JÄTKAKE QD

QC10 Millist meedet järgnevast meetmete loetelust peaks seadma prioriteediks Euroopa Liidu finantssüsteemi reformimisel?

(NÄITA KAARTI – LOE ETTE – AINULT 1 VASTUS)

(507)

Tulude, kulude ja riskide läbipaistvus finantsturgudel 1

Finantsjuhtide aruandekohustus k.a. preemiate osas 2

Riigi tagatised üksikisikute hoiustele 3

Tugevam Euroopa finantsturgude ja -asutuste järelevalvesüsteem 4

MUU 5

MITTE ÜHTEGI NEIST 6

EI OSKA ÖELDA 7

NEW

4) VÄÄRTUSED

VASTAVAD KÕIK

QD1 Palun öelge iga järgneva sõna kohta, kas see seostub Teie jaoks millegi väga positiivse, üsna positiivse, üsna negatiivse või väga negatiivsega?



Väga positiivne

Üsna positiivne

Üsna negatiivne Väga negatiivne

EI OSKA

ÖELDA

(528) 1 Ettevõte 1 2 3 4 5

(529) 2 Heaoluriik 1 2 3 4 5


65

(530) 3 Konkurentsivõime 1 2 3 4 5

(531) 4 Vabakaubandus 1 2 3 4 5

(532) 5 Protektsionism 1 2 3 4 5

(533) 6 Globaliseerumine 1 2 3 4 5

(534) 7 Liberaliseerimine 1 2 3 4 5

(535) 8 Ametiühing 1 2 3 4 5

(536) 9 Reformid 1 2 3 4 5

(537) 10 Avalik haldus 1 2 3 4 5

(538) 11 Paindlikkus 1 2 3 4 5

(539) 12 Konkurents 1 2 3 4 5

(540) 13 Turvalisus 1 2 3 4 5

(541) 14 Solidaarsus 1 2 3 4 5

EB67.2 QA28 (1-11) TREND MODIFIED

ÄRGE KÜSIGE QD2a CY(tcc) - CY(tcc) JÄTKAKGE QD2b

QD2a Palun öelge iga järgneva väite kohta, kuivõrd Te sellega nõustute?


(LUGEGE ETTE) Nõustun täielikult

Kaldun nõustuma


Ei nõustu üldse

EI OSKA

ÖELDA

(542)

1 Riik sekkub meie ellu liiga palju

1 2 3 4 5

(543)

2 (VALIM A) Majanduskasv peab olema Eesti jaoks prioriteet, isegi kui see avaldab mõju keskkonnale

1 2 3 4 5

(544)

3 (VALIM B) Keskkonnakaitse peaks olema Eesti jaoks prioriteet, isegi kui see avaldab mõju majanduskasvule

1 2 3 4 5

(545)

4 Vaba konkurents on majandusliku õitsengu parim tagatis

1 2 3 4 5

EB71.3 QC1a

VASTAVAD KÕIK

QD3 Kui lähitulevikus toimuksid meie elus järgmised muutused, siis kas see oleks Teie arvates hea, halb või ei hea ega halb?



66

(LUGEGE ETTE) Hea Halb Ei hea ega halb

EI OSKA

ÖELDA

(550)

1 Raha ja omandi tähtsustamise vähenemine

1 2 3 4

(551)

2 Suurem rõhuasetus tehnoloogia arengule

1 2 3 4

EB71.3 QC2

QD4 Kui Te mõtlete oma ostujõule, st. asjadele, mis on Teie leibkonnale igapäevaelus taskukohased, siis kuidas Te võrdleksite oma praegust olukorda ajaga viis aastat tagasi? Kas see on Teie arvates paranenud, jäänud umbes samaks või halvenenud?

(552)

On paranenud 1

On jäänud umbes samaks 2

On halvenenud 3

EI OSKA ÖELDA 4

EB71.1 QA12

QD5 Üldiselt võttes, kas Te arvate, et tänaste laste elu saab olema lihtsam, keerulisem või ei lihtsam ega keerulisem kui Teie põlvkonna oma?

(553)

Lihtsam 1

Keerulisem 2

Ei lihtsam ega keerulisem 3

EI OSKA ÖELDA 4

EB71.1 QA14

ÄRGE KÜSIGE QD6a CY(tcc) - CY(tcc) JÄTKAKE QD6b

QD6a Palun öelge, kas Te kaldute järgmise väitega nõustuma või mitte. Eesti laste elu oleks oleks parem, kui nad emigreeruksid teise riiki.

(554)

Kaldun nõustuma 1


OLENEB OLUKORRAST 3

EI OSKA ÖELDA 4

EB70.1 QA23 TREND

VASTAVAD KÕIK


67

QD7 Millised kolm järgnevatest väärtustest on Teie jaoks isiklikult kõige olulisemad?

(NÄIDAKE KAARTI - LUGEGE ETTE - MAKSIMAALSELT KOLM VASTUST)

(556-569)

Õigusriik 1,

Austus inimelu vastu 2,

Inimõigused 3,

Üksikisiku vabadused 4,

Demokraatia 5,

Rahu 6,

Võrdsus 7,

Solidaarsus, teiste toetamine 8,

Sallivus 9,

Religioon 10,

Eneseteostus 11,

Austust teiste kultuuride vastu 12,


EI OSKA ÖELDA 14,

EB69.2 QD2 TREND MODIFIED

QD8 Millised kolm järgnevatest väärtustest esindavad Euroopa Liitu kõige paremini?

(NÄIDAKE KAARTI - LUGEGE ETTE - MAKSIMAALSELT KOLM VASTUST)

(570-583)

Õigusriik 1,

Austus inimelu vastu 2,

Inimõigused 3,

Üksikisiku vabadused 4,

Demokraatia 5,

Rahu 6,

Võrdsus 7,

Solidaarsus, teiste toetamine 8,

Sallivus 9,

Religioon 10,

Eneseteostus 11,

Austust teiste kultuuride vastu 12,


EI OSKA ÖELDA 14,

EB69.2 QD3

5) SUBSIDIAARSUS

KÜSIGE QE AINULT EL27 - TEISED JÄTKAKE DEMOGRAAFILISTE ANDMETEGA

QE1 Millised avalike asutuste tasandid, Euroopa tasand, riiklik tasand, regionaalne või kohalik tasand, avaldavad Teie elutingimustele Teie arvates kõige rohkem mõju?

(LUGEGE ETTE - AINULT ÜKS VASTUS)

(604)


68

Euroopa tasand 1

Riiklik tasand 2

Regionaalne või kohalik tasand 3

EI OSKA ÖELDA 4

EB71.3 QG1

QE2 Kas Teie arvates arvestatakse Euroopa Liidu poliitikate osas otsuseid tehes regionaalsete ja kohalike avalike asutuste vaadetega piisavalt või ebapiisavalt?

(LUGEGE ETTE)

(605)

Piisavalt 1

Ebapiisavalt 2

EI OSKA ÖELDA 3

EB71.3 QG2

6) HISPAANIA EESISTUMINE

KÜSIGE AINULT EL27 - TEISED JÄTKAKE DEMOGRAAFILISTE ANDMETEGA

QF1 Milliste järgnevate väidetega Te nõustute?

(LUGEGE ETTE - ROTEERIGE - MITU VASTUST)

(626-635)

Uuenduslikud tooted ja teenused on enamasti lihtsalt vidinad 1,

Uuenduslikud tooted ja teenused on moeküsimus 2,

Uuenduslikud tooted ja teenused muudavad sageli igapäevase elu lihtsamaks

3,

Firma, mis müüb uuenduslikku toodet või teenust, parandab kõigi oma toodete või teenuste mainet 4,

Firma, mis ei vii läbi uuendusi, ei jää püsima 5,

Uuendusliku toote või teenuse ostmine on tarbijale riskantne 6,

Uuendusliku toodete või teenuste eelised on sageli liialdatud 7,

Uuendused on majanduskasvu edendamiseks hädavajalikud 8,

MITTE ÜHEGAGI NEIST 9,

EOÖ 10,

EB63.4 QE6

QF2 Palun öelge iga järgneva valdkonna kohta, kas Teie arvates on Euroopa Liit selles Ameerika Ühendriikidest ees, taga või samal tasemel.

(NÄITA KAARTI - ÜKS VASTUS REA KOHTA)

(LUGEGE ETTE) Ees Taga Samal tasemel EI OSKA

ÖELDA

(636) 1 Teadusuuringud 1 2 3 4


69

(637) 2 Keskkonnakaitse 1 2 3 4

(638) 3 Innovatsioonitehnoloogia 1 2 3 4

(639) 4 Tervishoiusüsteem 1 2 3 4

(640) 5 Haridus 1 2 3 4

(641)

6 Sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemine

1 2 3 4

(642) 7 Töötuse vastu võitlemine 1 2 3 4

(643) 8 Diskrimineerimise vastu

võitlemine 1 2 3 4

(644) 9 Ettevõtlus 1 2 3 4


QF3 Öelge palun iga järgneva valdkonna kohta, kas Teie arvates peaks seal otsuseid langetama ainult Eesti valitsus või tuleks otsuseid teha Euroopa Liidus ühiselt?


(LOE ETTE - ROTEERIDA) Ainult Eesti valitsus

Ühiselt Euroopa Liidus

EI OSKA

ÖELDA

(645) 1 Võitlus kuritegevusega 1 2 3

(646) 2 Maksud 1 2 3

(647) 3 Võitlus tööpuudusega 1 2 3

(648) 4 Võitlus terrorismiga 1 2 3

(649) 5 Kaitse- ja välispoliitika 1 2 3

(650) 6 Sisseränne 1 2 3

(651) 7 Haridussüsteem 1 2 3

(652) 8 Pensionid 1 2 3

(653) 9 Keskkonnakaitse 1 2 3

EB70.1 QA25

QF4 Palun öelge iga järgneva valdkonna kohta, kas teie arvates peaks seal otsuseid langetama Eesti valitsus või tuleks otsuseid langetada ühiselt Euroopa Liidus


(LOE ETTE - ROTEERIDA) Eesti valitsus Ühiselt Euroopa Liidus

EI OSKA

ÖELDA

(654) 1 Tervis 1 2 3

(655) 2 Sotsiaalhoolekanne 1 2 3

(656) 3 Põllumajandus ja kalandus 1 2 3

(657) 4 Tarbijakaitse 1 2 3

(658) 5 Teaduslikud ja tehnoloogilised uuringud 1 2 3

(659)

6 Majanduslikes raskustes olevate piirkondade toetamine

1 2 3

(660) 7 Energia 1 2 3

(661) 8 Konkurents 1 2 3


70

(662) 9 Transport 1 2 3

(663) 10 Majandus 1 2 3

(664) 11 Võitlus inflatsiooniga 1 2 3

EB70.1 QA26

7) EUROOPA KOMISJONI UUED PRIORITEEDID

KÜSIGE QG AINULT EL27 - TEISTEGA JÄTKAKE DEMOGRAAFILISTE ANDMETEGA

QG1 Millised järgnevatest aspektidest peaksid Teie arvates olema Euroopa Liidu järgnevate aastate peamised prioriteedid?


(685-692)

Majanduse taastamine 1,

Võitlus kliimamuutusega 2,

Majanduskasvu jätkusuutlik elavdamine 3,

Kodanike õiguste edendamine 4,

Kogu maailma stabiilsuse tekkimisele kaasaaitamine 5,

MUU 6,


EI OSKA ÖELDA 8,

NEW

QG2 Millised järgnevatest aspektidest peaks Euroopa Liidus seadma prioriteediks selleks, et tagada majanduse taastamist?

(LUGEGE ETTE - ROTEERIGE - MAKS. 2 VASTUST)

(693-700)

Arendada edasi poliitika koordineerimist Euroopa tasandil 1,

Parandada hariduse kvaliteeti 2,

Luua tugevam Euroopa finantsturgude ja -asutuste järelevalvesüsteem 3,

Tulevikus piirata ülemäärast avaliku sektori eelarvepuudujääki 4,

Hõlbustada ettevõtete ligipääsu laenudele 5,

MUU 6,


EI OSKA ÖELDA 8,

NEW

QG3 Millised järgnevatest aspektidest peaks Euroopa Liidus seadma prioriteediks selleks, et võidelda kliimamuutuse vastu?


(701-709)

Vähendada transpordivahenditest ja elektrienergiast tingitud CO2 (süsihappegaasi) õhkupaiskamist 1,

Arendada keskkonnasäästlikke sõidukeid 2,


71

Arendada keskkonnasõbralikke tööstusharusid, teenuseid ja tehnoloogiaid

3,

Võtta võitlust kliimamuutuse vastu arvesse kõikide Euroopa Liidu poliitikate (nt tööstus-, põllumajandus- või transpordipoliitika) kujundamisel

4,

Kindel energiaga varustatus 5,

Arendada tuumaenergia kasutamist 6,

MUU 7,


EI OSKA ÖELDA 9,

NEW

QG4 Millised järgnevatest aspektidest peaks Euroopa Liidus seadma prioriteediks selleks, et jätkusuutlikult elavdada majanduskasvu?

(LUGEGE ETTE - ROTEERIGA - MAKS. 3 VASTUST)

(710-724)

Innustada teadustegevust ja uuenduslikkust Euroopa tööstuses 1,

Moderniseerida teenindussektorit 2,

Ratsionaliseerida avalikke teenuseid 3,

Toetada põllumajandust 4,

Toetada toodete ja teenuste keskkonnasõbralikku tootmist 5,

Innustada inimesi looma ettevõtteid 6,

Teostada järelevalvet rände üle, et see vastaks Euroopa majanduslikele vajadustele 7,

Hõlbustada seaduslike migrantide integratsiooni 8,

Tugevdada tarbijate õigusi 9,

Parandada ligipääsu interneti kiirühendusele 10,

Investeerida uutesse info- ja arvutitehnoloogiatesse 11,

Autasustada uusi ideid ja loomingulisust 12,

MUU 13,


EI OSKA ÖELDA 15,

NEW

QG5 Millised järgnevatest aspektides peaks Euroopa Liidus seadma prioriteediks selleks, et edendada kodanike õigusi?


(725-732)

Tugevdada Euroopa Liidu piiride valvamist 1,

Arendada Euroopa Liidu suutlikkust ennetada ja reageerida loodusõnnetustele

2,

Hõlbustada noorte inimeste mobiilsust Euroopa Liidu piires 3,

Vastata elanikkonna vananemisest tingitud väljakutsetele 4,

Parandada dialoogi Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa Liidu asutuste vahel

5,

MUU 6,


EI OSKA ÖELDA 8,


72

NEW

QG6 Millised järgnevatest aspektidest peaks Euroopa Liidus seadma prioriteediks selleks, et luua stabiilsust kogu maailmas?


(733-741)

Edendada ja kaitsta inimõigusi 1,

Osaleda konfliktide lahendamisel ning rahuvalve ja rahu taastamise operatsioonidel 2,

Takistada (tuuma-, keemiliste jms) massihävitusrelvade levikut 3,

Arendada Euroopa Liidu suhteid idapoolsete riikidega nagu Venemaa, Ukraina jne

4,

Arendada Euroopa Liidu suhteid Vahemere riikidega 5,

Edendada vaeste riikide arengut 6,

MUU 7,


EI OSKA ÖELDA 9,

NEW

8) VÄLISSUHETE PEADIREKTORAADI KÜSIMUSED

KÜSIGE AINULT EL27 - TEISTEGA JÄTKAKE DEMOGRAAFILISTE ANDMETEGA

QH1 Millistele järgnevatest üleilmsetest ohtudest ja väljakutsetest peaks Teie arvates Euroopa Liit keskenduma oma suhetes ülejäänud maailmaga?


(762-777)

Vaesus 1,

Kliimamuutus 2,

Desarmeerimine 3,

Massihävitusrelvade (tuuma- keemiliste jne) leviku takistamine 4,

Rahuvalve 5,

Humanitaarabi 6,

Inimõigused ja demokraatia 7,

Terrorism 8,

Haridus 9,

Inimeste tervis kogu maailmas (ligipääs terviseteenustele, võitlus suurepideemiate, AIDSi ja muude haiguste vastu) 10,

Keskkond 11,

Kaubandus ja majandusareng 12,

MUU 13,

KÕIK 14,


EI OSKA ÖELDA 16,

NEW


73

QH2a Milliste järgnevate üleilmsete ohtude ja väljakutsetega tegelemisel peaks ÜRO-l olema suurem osa?


(778-793)

Vaesus 1,

Kliimamuutus 2,

Desarmeerimine 3,


Rahuvalve 5,

Humanitaarabi 6,


Terrorism 8,

Haridus 9,


Keskkond 11,


MUU 13,

KÕIK 14,


EI OSKA ÖELDA 16,

NEW

QH2b Milliste järgnevate üleilmsete ohtude ja väljakutsete valdkonnas tooks maksimaalset kasu Euroopa Liidu ja ÜRO suurem koostöö?


(794-809)

Vaesus 1,

Kliimamuutus 2,

Desarmeerimine 3,


Rahuvalve 5,

Humanitaarabi 6,


Terrorism 8,

Haridus 9,


Keskkond 11,


MUU 13,

KÕIK 14,


EI OSKA ÖELDA 16,

NEW

SOTSIAALDEMOGRAAFIA


74

D1 Poliitikas räägitakse “vasakpoolsusest” ja “parempoolsusest”. Kuhu Te oma vaated sellel skaala paigutaksite?

(NÄIDAKE KAARTI - ÄRGE SUUNAKE - KUI VASTAJA KÕHKLEB, KÜSIGE VEELKORD)

(830-831)

VASAK 2 3 4 5 6 7 8 9 PAREM

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

KEELDUS 11

EI OSKA ÖELDA 12

EB71.3 D1

KÜSIMUSI D2 KUNI D6 POLE

D7 Palun öelge see number, mis kõige paremini kehtib Teie kohta.


(832-833)

ESIMEST VÕI MITMENDAT KORDA ABIELUS

Elab ilma lasteta 1

Elab koos sellest abielust pärit lastega 2

Elab koos eelmisest abielust pärit lastega 3

Elab koos sellest ja eelmisest abielust pärit lastega 4

KOOS PARTNERIGA ELAV VALLALINE ISIK

Elab ilma lasteta 5

Elab koos sellest kooselust pärit lastega 6

Elab koos eelmisest kooselust pärit lastega 7

Elab koos sellest ja eelmisest kooselust pärit lastega 8

VALLALINE

Elab ilma lasteta 9

Elab koos lastega 10

LAHUTATUD VÕI LAHUS ELAV

Elab ilma lasteta 11


LESK

Elab ilma lasteta 13


Muu 15

Keeldumine 16

EB72.3 D7

D8 Kui vana Te olite, kui te lõpetasite oma õpingud päevases õppevormis?

(INT.: KUI "ÕPIB VEEL", SIIS KOOD 00 - KUI "EI OLE HARIDUST", KOOD '01' - KUI "KEELDUMINE", KOOD '98' - KUI "EI OSKA ÖELDA", KOOD '99' )

(834-835)


75

EB72.3 D8

KÜSIMUST D9 EI OLE

D10 Sugu

(836)

Mees 1

Naine 2

EB72.3 D10

D11 Kui vana Te olete?

(837-838)

EB72.3 D11

KÜSIMUSI D12 KUNI D14 EI OLE

KÜSIGE D15b AINULT SIIS, KUI "EI TEE HETKEL PALGATÖÖD" - D15a=1 KUNI 4

D15a Mis on Teie praegune põhitegevus, amet?

D15b Kas Te kunagi varem olete teinud palgatööd? Mis oli Teie viimane amet?

(839-840) (841-842)

D15a D15b

Praegune amet Viimane amet

EI TÖÖTA

Isik, kes vastutab igapäevaste sisseostude ning majapidamise korrashoiu eest või kel ei ole hetkel ametit, kes ei tööta

1 1

Õpilane, üliõpilane 2 2

Töötu või ajutiselt töötu 3 3

Pensionär või isik, kes on haiguse tõttu töövõimetu, invaliid

4 4

ÜKSIKETTEVÕTJA

Talunik 5 5

Kalur 6 6

Vabakutseline spetsialist (jurist, arst, raamatupidaja, arhitekt, jne)

7 7

Poeomanik, käsitöömeister, muud üksikettevõtjad 8 8

Eraettevõtjad, firmaomanik (ainuomanik või osanik) 9 9

PALGATÖÖ

Palgaline spetsialist (arst, jurist, raamatupidaja, arhitekt, jne)

10 10

Tippjuhtkond (peadirektor, tegevdirektor, muu direktor) 11 11

Kesktaseme juhtkond või muu juhtkond (osakonnajuhataja, juhataja asetäitja, õpetaja, meister, jne)

12 12

Palgatöötaja, kes töötab peamiselt kontoris 13 13


76

Palgatöötaja, kellel on põhiliselt liikuv töö (müügiagent, autojuht, jne)

14 14

Palgatöötaja, kes peamiselt teenindab (haiglad, restoranid, politsei, tuletõrje jne)

15 15

Töödejuhataja, järelvaataja 16 16

Oskustööline 17 17

Muu (liht)tööline, kes teeb füüsilist tööd; teenija 18 18

Ei ole kunagi palgatööd teinud 19 19

EB72.3 D15a&b


D25 Kas Te elate ... ?

(LUGEGE ETTE)

(843)

maa-asulas või külas 1

väikses või keskmise suurusega linnas 2

suures linnas 3

EI OSKA ÖELDA 4

EB72.3 D25


D40a Palun öelge, mitu 15 aastast ja vanemat inimest elab teie leibkonnas, kui Te arvestate nende hulka ka iseennast?

(INT: LUGEGE ETTE – KIRJUTAGE)

(844-845)

EB72.3 D40a

D40b Palun öelge, mitu alla 10 aastast last elab Teie leibkonnas?


(846-847)

EB72.3 D40b

D40c Palun öelge, mitu 10-14 aastast last elab Teie leibkonnas?


(848-849)

EB72.3 D40c

KÜSIMUSED D41 JA D42 PUUDUVAD


77

D43a Kas Teie leibkonnal on lauatelefon?

D43b Kas Teil isiklikult on mobiiltelefon?

(850) (851)

D43a D43b

Lauatelefon Mobiiltelefon

jah 1 1

ei 2 2

EB72.3 D43a D43b

KÜSIMUSED D44 KUNI D59 PUUDUVAD

D60 Kas ütleksite, et Teil on viimase kaheteistkümne kuu jooksul olnud raskusi arvete maksmisega kuu lõpus?


(852)

Enamus ajast 1

Vahetevahel 2

Peaaegu mitte kunagi\ Mitte kunagi 3

KEELDUS 4

EB72.3 D60

D61 Järgmisel skaalal tähendab aste '1' "ühiskonna madalaimat astet"; aste '10' tähendab "ühiskonna kõrgeimat astet". Kas ütleksite, millisele astmele Te end asetaksite?

(NÄIDAKE KAARTI - AINULT ÜKS VASTUS)

(853-854)

1 Ühiskonna madalaim aste 1

2 2

3 3

4 4

5 5

6 6

7 7

8 8

9 9

10 Ühiskonna kõrgeim aste 10

KEELDUS 11

EB72.3 D61

D62 Palun öelge mulle, kas...?



78

(LUGEGE ETTE) Iga päev või

peaaegu iga päev

Kaks või

kolm korda

nädalas

Umbes kord

nädalas

Kaks või

kolm korda kuus

Harvem Mitte kunagi

EI OLE INTERNETIÜHENDUST

(855) 1 Kasutate internetti kodus, oma

kodus 1 2 3 4 5 6 7

(856) 2 Kasutate internetti töökohal 1 2 3 4 5 6 7

(857)

3 Kasutate internetti kusagil mujal (kool, ülikool, küberkohvik jne.)

1 2 3 4 5 6 7

EB72.3 D62

INTERVJUU PROTOKOLL

P1 INTERVJUU KUUPÄEV

(878-879) (880-881)

PÄEV KUU

EB72.3 P1

P2 INTEVJUU ALGUSAEG

24 TUNNI KELL

(882-883) (884-885)

TUND MINUT

EB72.3 P2

P3 MITU MINUTIT INTERVJUU KESTIS

(886-888)

MINUTIT

EB72.3 P3

P4 Intervjuu juures viibinud isikute arv, kaasa arvatud intervjueerija

(889)


79

kaks (intervjueerija ja respondent) 1

kolm 2

neli 3

viis ja enam 4

EB72.3 P4

P5 Respondendi koostöövalmidus

(890)

Suurepärane 1

Hea 2

Keskmine 3

Halb 4

EB72.3 P5

P6 Asulatüübi suurus

(KOHALIK KOOD)

(891-892)

EB72.3 P6

P7 Regioon

(KOHALIK KOOD)

(893-894)

EB72.3 P7

P8 Postiindeks

(895-902)

EB72.3 P8

P9 Valimipunkti number

(903-910)

EB72.3 P9

P10 Intervjueerija number

(911-918)

EB72.3 P10

KÜSIDA AINULT JÄRGMISTES RIIKIDES: LU, BE, ES, FI, EE, LV, MT, TR ja FM

P13 Intervjuu keel


80

(919)

Eesti 1

Vene 2

EB72.3 P13

Documents

RAHVUSLIK ARUANNE EESTI - European Commissionec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/archives/eb/eb72/eb72_ee_ee... · RAHVUSLIK ARUANNE EESTI June 17, 2003 ro – cial Uuringu