1

“Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016–2020“

2017. aasta täitmise aruanne

“Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016–2020“1 (edaspidi arengukava) täitmise 2017.

aasta aruande (edaspidi aruanne) koostamisel on arvesse võetud andmeid, mida riigiasutused esitavad

Välisministeeriumile Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (Organisation for Economic

Co-operation and Development, OECD) arengukoostöö komitee (Development Assistance Committee,

DAC) ametliku arenguabi statistika jaoks. Aruandes on toodud välja Eesti toetus prioriteetsetele

arengukoostöö sihtriikidele (Ukraina, Afganistan, Gruusia, Moldova, Valgevene). Samuti on antud

ülevaade 2017. aasta tegevustest ja eraldatud summadest arengukava meetmete ja sihttasemete kaupa.

Aruande on koostanud Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna arengukoostöö

büroo lauaülem Eva-Liisa Jaanus (tel 637 7238; e-post eva-liisa.jaanus@mfa.ee).

Rahastamine

Perioodil 2016–2017 langes Eesti ametlik arengu- ja humanitaarabi (Official Development Assistance,

ODA) 40,3 miljonilt eurolt 38,2 miljoni euroni (vt tabel 1).

Tabel 1. Eesti arengukoostöö kogutoetus perioodil 2016–2017 (miljonit €) ja protsent RKTst

2016 2017

Arengukoostöö kogutoetus 40,3 38,2

- Kahepoolne arengukoostöö 18,3 18,1

- Mitmepoolne arengukoostöö 22 20,1

- sh humanitaarabi 3,7 3,4 VM arengukoostöö ja hum-abi osa kogutoetuses 11,9 11,9

Arengukoostöö kogutoetuse protsent RKTst 0,19% 0,16%

Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste rahastamisel lähtutakse arengukava prioriteetidest nii

sihtriikide kui ka tegevusvaldkondade suhtes. Eesti riigiasutustest kogutud teabe põhjal oli Eesti

arenguabi kogusumma 2017. aastal 38,2 miljonit eurot, mis moodustas 0,16% kogurahvatulust.

Absoluutarvudes oli languse peamiseks põhjuseks Rahandusministeeriumi eelarvest Euroopa

arengukoostöösse tehtud Eesti sissemaksete vähenemine. Näiteks, 2016. ja 2017. aasta võrdluses

vähenes Eesti panus Euroopa Komisjoni eelarvesse arengukoostöö elluviimiseks vastavalt 15,88

miljonilt eurolt 13,96 miljoni euroni. Osakaalu languse põhjustas esmajoones see, et RKT kasv oli

2017. aastal 2016. aastaga võrreldes suurem2.

1 http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/development-cooperation/2016_2020_arengukava_tekst.pdf 2 https://www.stat.ee/stat-skp-jooksevhindades

2

Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevused on üks valitsuse eelarvestrateegia eesmärke. Valitsuse

2018. aasta eelarvestrateegias seati eesmärk hoida kuni 2022. aastani taset 0,17% RKPst3.

2005. aasta Euroopa Ülemkogul võttis Vabariigi Valitsus koos teiste uute Euroopa Liidu

liikmesriikidega poliitilise eesmärgi püüda 2015. aastaks suurendada ametliku arenguabi osakaalu

0,33%ni RKTst, kusjuures enne 2004. aastat ühinenud liikmesriigid kohustusid saavutama eesmärgi

0,7%. 2015. aasta otsusega püütakse saavutada taset 0,33% RKTst kestliku arengu eesmärkide

täitmise tähtaegade piires („0,33% RKTst aastaks 2030 ÜRO kestliku arengu eesmärkide

täitmiseks“).

Ükski 2004. aastal või hiljem ühinenud riik ei ole veel 0,33% taset saavutada suutnud. Esialgsetel

andmetel ulatus Malta arenguabi 2017. aastal 0,22%ni RKTst, Eesti oma 0,16%ni, Sloveenia oma

0,16%ni, Rumeenia 0,15%ni, ülejäänute panus oli väiksem. Euroopa Liidu liikmesriikidest on 0,7%

taseme saavutanud Rootsi (1,01%) Luksemburg (1,0%), Taani (0,72%), Ühendkuningriik (0,7%).

Eesti ametlik arengukoostöö ja humanitaarabi jagunevad kahepoolseks projektitegevuseks ja

mitmepoolseks koostööks. Kahepoolset arengukoostööd rahastati 2017. aastal 18,1 miljoni euroga

(47,4% kogusummast) ja mitmepoolset 20,1 miljoni euroga (52,6% kogusummast). Kahepoolse

koostöö peamiseks väljundiks on projektid tehnilise abi ehk ekspertiisi ja teadmussiirde pakkumiseks.

Mitmepoolse koostöö raames toetatakse rahvusvahelisi organisatsioone ja tehakse annetusi, mis ei ole

mõeldud kindlale sihtriigile, samuti tasutakse arengu- ja humanitaarorganisatsioonide liikmemakse.

Nende tegevus peab sealjuures vastama Eesti poliitilistele prioriteetidele ning OECD arenguabi

komitees kokkulepitud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Humanitaarabi andmisel lähtutakse eelkõige

konkreetsetest vajadustest seoses looduskatastroofide ning inimtegevuse tulemusel tekkinud

kriisidega. Humanitaarabiks eraldas Eesti Välisministeeriumi arenguabi eelarvest 2017. aastal 3,4

miljonit eurot, mis moodustas 8,9% Eesti ametliku arenguabi kogusummast.

Arengukoostöö tegemisel peab Eesti silmas horisontaalseid teemasid – inimõigusi, soolist

võrdõiguslikkust, keskkonnasäästlikkust –, mida arvestab nii projektide valiku kui ka mitmepoolsete

annetuste puhul.

Kahepoolne arengukoostöö

Eesti kahepoolse arengukoostöö lähtealuseks on projektitegevus, mida korraldatakse peamiselt

arengukava prioriteetsetes riikides ja tegevusvaldkondades. Eesti arengukoostöö olulisimad partnerid

on keskmise arengutasemega idapartnerluse riigid, kellele osutatakse eelkõige tehnilist abi, st parimate

praktikate kaudu jagatakse enda teadmisi partnerriigi võimekuse tugevdamiseks. Tabelis 2 esitatud

toetussummad sisaldavad lisaks projektidele stipendiume partnerriigi üliõpilastele õpinguteks Eestis,

missioonidel osalemise kulusid, annetusi rahvusvahelistesse erifondidesse.

Tabel 2. Kahepoolsele arengukoostööle ja humanitaarabile eraldatud summad 2017. aastal

prioriteetriikides (€) Ukraina 2 529 000,00

Afganistan 1 209 000,00

3 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ministeerium/res-2018-2021.pdf

3

Gruusia 950 000,00

Moldova 833 000,00

Valgevene 184 000,00

Eesti lähtub arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste elluviimisel 2015. aastal Ühinenud Rahvaste

Organisatsioonis (ÜRO) heaks kiidetud kestliku arengu eesmärkidest4 (Sustainable Development

Goals, SDG; säästva arengu tegevuskava aastaks 2030). Kestliku arengu eesmärgid sisaldavad

omavahel seotud kolme mõõdet: sotsiaalvaldkond, majandus ja keskkond. Eesti arengukoostöö ja

humanitaarabi meetmed puudutavad neid järgmiselt: meetmed 1–4 (haridus, tervishoid, rahu ja

demokraatia ning inimõigused) käsitlevad sotsiaalvaldkonda, meede 5 majandusarengut ja meede 6

keskkonda. Eesti arengukoostöö eesmärk on aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja kestliku

arengu eesmärkide saavutamisele.

Järgnevalt on kirjeldatud Eesti kahepoolset arengukoostööd prioriteetsete partnerriikide kaupa ja

toodud välja olulisemad koostöövaldkonnad. Vähemal määral on viidud ellu koostööprojekte Kirgiisi

Vabariigi, Tadžikistani, Palestiina omavalitsuse ja muude riikidega. Aafrika ja Lähis-Ida riikidesse

panustame eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu ja seda on plaanis jätkata ka edaspidi.

Ukraina

Ukraina on olnud üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest juba üle kümne aasta ja 2018.

aastal möödub 20 aastat esimesest humanitaarabi annetusest Ukrainale. Koostöö planeerimisel

peetakse silmas Eesti-Ukraina arengukoostöö lähtealuseid. 2017. aastal olid peamisteks toetatavateks

arengukoostöö valdkondadeks demokraatlike riigistruktuuride tugevdamine ja heade valitsemistavade

juurutamine, sh e-valitsemine ja IKT-lahenduste juurutamine riigihalduses, hariduse toetamine ja

ettevõtluskeskkonna edendamine. Kokku toetati Ukrainat 52 projekti ja eraldise kaudu, mitmed neist

olid jätkutegevused. Demokraatia ja hea valitsemistava arendamiseks teostati 13 projekti

kogumaksumusega 326 000 eurot. Haridus- ja teadusvaldkonna edendamiseks viidi ellu samuti 13

projekti, kogumaksumusega 342 000 eurot. Jätkusuutlikule majandusarengule aitas kaasa 8 projekti

kogumaksumusega 327 000 eurot. Rahu ja stabiilsuse tagamise eesmärgil rakendati 4 projekti

kogumaksumusega 304 000 eurot, sh toetused missioonidele (nt Euroopa Julgeoleku- ja

Koostööorganisatsiooni (OSCE) erimissioonil osalemine). Humanitaarabi valdkonnas tehti Ukrainale

9 humanitaarabieraldist (1 150 000 eurot). Sarnaselt eelmistele aastatele toetas Eesti ka Ukraina

ametnike ja ekspertide koolitusi SA Eesti Idapartnerluse Keskuses ja Eesti Diplomaatide Koolis.

Gruusia

Gruusiaga oli aruandeaastal käimasolevaid koostööprojekte 33. Demokraatia, hea valitsemistava ja

inimõiguste edendamiseks viidi ellu 11 projekti kogumaksumusega 302 000 eurot. Jätkusuutliku

majandusarengu toetuseks viidi ellu 10 projekti kogumaksumusega 259 000 eurot. Hariduse

valdkonnas rakendati 8 projekti (239 000 eurot). Eesti eksperdid osalesid Euroopa Liidu (EL)

valimisvaatlusmissioonil Gruusias ja toetati Gruusia stipendiaate õpingutel Eestis. Lisaks panustati

Gruusia toetuseks ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) Ida-Euroopa

energiaefektiivsuse ja keskkonnapartnerluse fondi (150 000).

4 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf

4

Moldova

Kooskõlas Eesti arengukoostöö Moldova maastrateegiaga viidi 2017. aastal ellu 33 kahepoolset

projekti. Enim tehti koostööd demokraatia arendamiseks (10 projekti 275 000 euro eest),

majandusarengu toetamiseks (13 projekti, 233 000 eurot) ja tervishoiu edendamiseks (6 projekti, 155

000 eurot). Teisi valdkondi käsitlevaid projekte oli vähem. Lisaks panustati Moldova toetuseks ka

EBRD Ida-Euroopa energiaefektiivsuse ja keskkonnapartnerluse fondi.

Valgevene

Valgevenega viidi 2017. aastal arengukoostööprojekte ellu 11, neist 3 eesmärk oli toetada

keskkonnakaitsega seotud tegevusi (95 000 eurot), 3 projekti aitasid edendada majandusarengut (28

000 eurot). Demokraatia ja hea valitsemistava juurutamisele aitas kaasa 2 projekti (17 000 eurot). Nii

tervishoidu kui ka haridust edendavaid projekte oli 1, mõlemad olid jätkuprojektid, mille puhul suurem

osa tegevusi juba aasta varem ellu viidud.

Afganistan

Nagu varasematelgi aastatel moodustasid suure osa Afganistanile antud toetusest annetused ÜRO ja

Maailmapanga erifondidesse, millest rahastatakse Afganistani ülesehitust. Maailmapanga Afganistani

sihtfondi (ARTF) maksti 300 000 eurot, millest 50% oli ette nähtud haridusele. Peamiselt kohalike

politseinike toetuseks mõeldud ÜRO arenguprogrammi fondi LOTFA annetati 250 000 eurot. Lisaks

viidi Afganistaniga ellu 8 kahepoolset koostööprojekti, mille keskmes oli hariduse kättesaadavamaks

muutmine ning rahu ja stabiilsuse tagamine. Samuti toetati Eesti ekspertide osalemist NATO

väljaõppemissioonil. Välisministeerium on pidanud oluliseks jätkata Afganistani abistamist ka pärast

rahvusvaheliste vägede väljatõmbamist 2014. aastal. Vahendeid suunatakse peamiselt kohapeal

tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu ning jätkatakse ka kahepoolseid projekte, näiteks

koostööd Kabuli ülikooliga.

Eesti arengukoostöö strateegiliste eesmärkide täitmine

arengukavas esitatud meetmete kaupa

Arengukavas esitatud arengukoostöö meetmed on järgmised: kvaliteetse hariduse toetamine;

tervishoiu arendamise toetamine; rahu ja stabiilsuse kindlustamine; demokraatia arengu toetamine, hea

valitsemistava juurutamine ja inimõiguste tagamine; majandusarengu edendamine;

keskkonnasäästliku arengu soodustamine; Eesti avalikkuse, eriti noorte teadlikkuse suurendamine

arengukoostööst ja humanitaarabist ning üleilmsetest arenguprobleemidest.

Perioodil 2016–2020 kasutatakse Eesti arenguabi hindamiseks väljundimõõdikuid, mis

kajastavad rahalist panust eri riikidesse ja valdkondadesse. Selleks on määratud prioriteetsete

partnerriikidega tehtava kahepoolse arengukoostöö alg- ja sihttasemed. Sihttasemete saavutamine

sõltub muu hulgas riigieelarve läbirääkimistest, võimalikest kriisidest, olulistest muudatustest

partnerriikide poliitilises ja julgeolekuolukorras. Samuti sõltub see Eesti partnerite huvist ja

võimekusest projekte ellu viia. Alatäitumise puhul ongi põhjuseks eelkõige asjaolu, et töösse läks

vähem antud valdkonna projekte.

5

Perioodil 2011-2015 oli arengukoostööks Ukrainaga eraldatud vahendite osakaal Välisministeeriumi

arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest keskmiselt 7% ning perioodil 2016-2020 püütakse saavutada

keskmiseks osakaaluks 9%. Afganistanile eraldatud vahendite osakaalu on kavas langetada 13%lt

10%le. Koostöös Gruusia ja Moldovaga on plaanis hoida senist 8% osakaalu eelarvest, Valgevene

puhul jätkata 2% osakaalu hoidmist.

Tabel 3. Prioriteetriikidele eraldatud summade osakaal VM arengukoostöö ja humanitaarabi

eelarvest (%) Algtase 2011-2015 Sihttase 2016-2020 2017

Ukraina 7% 9% 21%

Afganistan 13% 10% 10%

Gruusia 8% 8% 8%

Moldova 8% 8% 7%

Valgevene 2% 2% 1,5%

Ülevaade 2017. aasta tegevustest ja eraldatud summadest arengukava meetmete ja sihttasemete

kaupa

Meede 1. Kvaliteetse hariduse toetamine (SDG 4)

Vaesuses elavate inimeste olukorra parandamiseks on oluline toetada nende arenguvõimalusi. Kõige

jätkusuutlikumaks investeeringuks inimeste ja ühiskonna arengusse on hariduse kättesaadavus ja selle

kvaliteet. ÜRO kestliku arengu 4. eesmärgiga soovitakse tagada kõigile lastele aastaks 2030 tasuta ja

kvaliteetne alg- ja põhiharidus ning koolieelne haridus, naistele ja meestele taskukohane tehniline,

ameti- või ülikooliharidus ning kõigile, sealhulgas puuetega inimestele ligipääs haridusele ja sobivad

õpitingimused. Käimasoleval aruandeperioodil jätkab Eesti partnerriikide haridussüsteemi arendavate

tegevuste, samuti hariduse kvaliteeti edendavate programmide rahastamist ja toetab haridusega

tegelevaid rahvusvahelisi organisatsioone.

Aruandeaastal oli töös 44 haridusvaldkonna projekti kogumaksumusega 1 478 000 eurot (2016. aastal

54 projekti, 1 971 555 eurot). Enim kahepoolseid haridusprojekte rakendati koostöös Ukraina, Gruusia

ja Afganistaniga.

VM stipendiumiprogrammi toetuste toel sai 2017. aastal Eestisse õppima tulla 130 inimest, seda nii

lühi- kui ka pikaajaliste õppeprogrammide, suvekoolide ja riigiametnike täiendõppe raames.

Tudengeid ülikoolidesse (kraadiõppesse 33, suvekoolidesse 49) kvalifitseerus enim

idapartnerlusriikidest (Ukrainast 22, Gruusiast 36, Moldova 6, Valgevene 4), üksikute õppuritega olid

esindatud Aasia (nt Afganistan, Kõrgõzstan, Nepal, Pakistan, India), Aafrika (Keenia, Nigeeria) ja

Lõuna-Ameerika (Ecuador, Honduras). Arengumaade tudengid alustasid õpingutega peamiselt IKT,

kuid ka näiteks rahvusvaheliste suhete, kommunikatsioonijuhtimise, mitmekeelse hariduse ning

tervishoiutehnoloogia magistriõppe erialadel.

Riigiametnike koolitustele võeti vastu õppureid Valgevenest, Armeeniast, Palestiinast; lisaks osalesid

2016. aastal alanud riigiametnike koolitusprogrammi 2017. aasta õppeprogrammis ametnikud nii

Idapartnerlusriikidest kui ka Aafrika (Alžeeria, Egiptus, Kamerun, Rwanda) ja Aasia (Kasahstan,

Hiina, Afganistan) maadest.

6

Haridusmeetme puhul on määratud perioodiks 2016–2020 sihttasemed Afganistanile, Gruusiale ja

Ukrainale.

Mõõdik Algtase 2016 2017 Sihttase Allikas Haridusvaldkonna vahendite

osakaal kõigist Gruusiale

eraldatud arengukoostöö

vahenditest

2011-2014

osakaal

19%

22% 25% 2016-2020

osakaal

20%

Gruusia

maastrateegia /

Arengukoostöö

aruanne

Haridusvaldkonna vahendite

osakaal kõigist Ukrainale

eraldatud arengukoostöö

vahenditest

2011-2014

osakaal

23%

14% 13,5% 2016-2020

osakaal

23%

Ukraina

arengukoostöö

lähtealused /

Arengukoostöö

aruanne

Haridusvaldkonna vahendite

osakaal kõigist Afganistanile

eraldatud arengukoostöö

vahenditest

2011-2014

osakaal

11%

37% 20% 2016-2020

osakaal

30%

Arengukoostöö

aruanne

Meede 2. Tervishoiu arendamise toetamine (SDG 3)

Inimarengu toetamisel ja vaesuse vähendamisel tuleb arengumaades pöörata eraldi tähelepanu elanike

tervishoiule. Tervishoiu arendamisega on seotud kestliku arengu 3. eesmärk, millega soovitakse tagada

aastaks 2030 igas vanuses inimestele tervena elatud elu ja heaolu. Aastatel 2016–2020 jätkab Eesti

projektide elluviimist, et parandada partnerriikide tervishoiusüsteemi teenuste kättesaadavust,

suurendada tervishoiualast pädevust ja võimekust, pöörates eritähelepanu naiste reproduktiivtervise

parandamisele.

2017. aastal toetati 12 tervishoiuprojekti, lisaks osalemist humanitaarmissioonil Hernia Keenias,

kokku 323 721 euro ulatuses (2016. aastal ulatus tervishoiu valdkonna toetus 538 280 euroni).

Moldovas teostati 6, Afganistanis 2, Valgevenes, Gruusias, Kirgiisi Vabariigis 1 projekt ning 1 projekt

oli mõeldud mitmele riigile korraga. Tervishoiu meetme puhul on määratud alg- ja sihttasemed

Afganistanile ja Moldovale.

Mõõdik Algtase 2016 2017 Sihttase Allikas Tervise valdkonna vahendite

osakaal kõigist Moldovale

eraldatud arengukoostöö

vahenditest

2011-2014

osakaal

11%

18% 18,6% 2016-2020

osakaal

15%

Moldova

maastrateegia/

Arengukoostöö

aruanne

Tervise valdkonna vahendite

osakaal kõigist Afganistanile

eraldatud arengukoostöö

vahenditest

2011-2014

osakaal 9%

3% 6,4% 2016-2020

osakaal

10%

Arengukoostöö

aruanne

Meede 3. Rahu ja stabiilsuse kindlustamine (SDG 16)

Rahu ja stabiilsus on riigi ühiskonna ja majanduse arengu olulised eeldused. Neile on pühendatud

kestliku arengu 16. eesmärk, millega soovitakse vähendada igasugust, eriti aga laste vastu suunatud

vägivalda. Samuti tahetakse tugevdada riiklikke ja rahvusvahelisi institutsioone, et võidelda terrorismi

ja kuritegevusega ning säilitada või saavutada rahumeelne elukeskkond. Enamik Eesti selle valdkonna

tegevustest toimub rahvusvaheliste rahutagamise ja konfliktijärgsete missioonide kaudu ning seda

7

peamiselt ÜRO ja EL egiidi all. Aastatel 2016–2020 jätkab Eesti ekspertide lähetamist

rahvusvahelistele tsiviilmissioonidele. Eesti panustab ka naiste õiguste kaitsesse konfliktides

kooskõlas tegevuskavaga ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“

rakendamiseks Eestis.

2017. aastal viidi rahu ja stabiilsuse kindlustamiseks ellu 8 projekti kogumaksumusega 572 500 eurot

(2016. a. 140 300 eurot), osalemist missioonidel toetati 489 000 euro (2016. a. 658 000 euro) ning rahu

ja stabiilsuse tagamisega tegelevaid organisatsioone 350 000 euro ulatuses. Enim rahu ja stabiilsuse

tagamisele kaasaaitavaid tegevusi viidi ellu Afganistani, Ukraina ja Gruusia toetuseks, neile on

määratud ka meetme alg- ja sihttasemed.

Mõõdik Algtase 2016 2017 Sihttase Allikas Rahu ja stabiilsuse tagamiseks

ettenähtud vahendite osakaal

kõigist Afganistanile eraldatud

arengukoostöö vahenditest

2011-2014

osakaal

39%

58% 43%% 2016-2020

osakaal

40%

Arengukoostöö

aruanne

Rahu ja stabiilsuse tagamiseks

ettenähtud vahendite osakaal

kõigist Ukrainale eraldatud

arengukoostöö vahenditest

2011-2014

osakaal

18%

13% 12% 2016-2020

osakaal

11%

Arengukoostöö

aruanne

Rahu ja stabiilsuse tagamiseks

ettenähtud vahendite osakaal

kõigist Gruusiale eraldatud

arengukoostöö vahenditest

2011-2014

osakaal

20%

13% 14% 2016-2020

osakaal

15%

Arengukoostöö

aruanne

Meede 4. Demokraatia arengu toetamine, hea valitsemistava juurutamine, inimõiguste

tagamine (SDG 16)

Nagu rahu ja stabiilsus, nii on riigi arengu eelduseks ka toimiv demokraatlik süsteem ja õigusriik,

madal korruptsioonitase ning tagatud inimõigused. Kestliku arengu 16. eesmärk käsitleb ka neid

teemasid ja näeb ette saavutada kõigile võrdväärne ligipääs õigussüsteemile, informatsioonile ja

põhiõigustele. Lisaks soovitakse vähendada korruptsiooni ning altkäemaksu andmist, arendada

toimivaid ja läbipaistvaid institutsioone. 2016–2020 jätkab Eesti projekte kodanikuühiskonna

tugevdamiseks ning idapartnerlusriikide puhul EL assotsiatsioonilepingutest tulenevate reformide

elluviimiseks, samuti ekspertide lähetamist ja koolituste korraldamist, pöörates seejuures eritähelepanu

e-riigi lahenduste ja IKT arendamisele.

2017. aastal viidi selles valdkonnas ellu 74 projekti, neist 15 Ukrainas, 11 Gruusias, 10 Moldovas.

Mõned projektid viidi ellu Valgevenes, Armeenias, Albaanias, Kirgiisi Vabariigis. Toetati ka

temaatilisi organisatsioone. Kokku kulus meetmele 2 251 000 (2016. aastal 2 409 080) eurot.

Demokraatia arengu toetamise, hea valitsemistava juurutamise ja inimõiguste tagamise meetme puhul

on määratud alg- ja sihttasemed Gruusiale, Moldovale, Ukrainale, Valgevenele.

Mõõdik Algtase 2016 2017 Sihttase Allikas Demokraatia, õigusriigi, hea

valitsemistava ja inimõiguste

valdkonna vahendite osakaal

2011-2014

osakaal

25%

25% 32% 2016-2020

osakaal

30%

Arengukoostöö

aruanne

8

kõigist Gruusiale eraldatud

arengukoostöö vahenditest

Demokraatia, õigusriigi, hea

valitsemistava ja inimõiguste

valdkonna vahendite osakaal

kõigist Moldovale eraldatud

arengukoostöö vahenditest

2011-2014

osakaal

38%

46% 33% 2016-2020

osakaal

45%

Arengukoostöö

aruanne

Demokraatia, õigusriigi, hea

valitsemistava ja inimõiguste

valdkonna vahendite osakaal

kõigist Ukrainale eraldatud

vahenditest

2011-2014

osakaal

33%

24% 14% 2016-2020

osakaal

45%

Arengukoostöö

aruanne

Demokraatia, õigusriigi, hea

valitsemistava ja inimõiguste

valdkonna vahendite osakaal

kõigist Valgevenele eraldatud

arengukoostöö vahenditest

2011-2014

osakaal

26%

24% 19% 2016-2020

osakaal

30%

Arengukoostöö

aruanne

Meede 5. Majandusarengu edendamine (SDG 8, 10)

Majanduse, eriti väikeettevõtluse areng on üks vaesuse vähendamise peamistest abinõudest. Majandust

ja tööhõivet käsitleb kestliku arengu 8. eesmärk ning ebavõrdsuse vähendamist 10. eesmärk. Perioodil

2016–2020 soovib Eesti jätkata projekte ettevõtluse arendamiseks ja välisinvesteeringuteks sobiva

majanduskeskkonna loomiseks. Eesti toetab ka üleilmsete kaubandusreeglite liberaliseerimist ning

ekspordi- ja omamaiste toetuste ning tollipiirangute vähendamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni

(WTO) kaudu. Senisest enam soovitakse panustada partnerriikide põllumajanduse ja turismi arengusse

ning idufirmade loomisesse.

2017. aastal viidi majandusarengu edendamiseks ellu 47 (2016. a. 32) projekti, toetati majandusarengut

edendavaid organisatsioone kokku 1 710 000 (2016. a. 1 120 380) euro ulatuses. Enim projekte oli ette

nähtud Moldovale ja Gruusiale (mõlemas 9, lisaks mõlemale Ida-Euroopa Energiaefektiivsuse ja

Keskkonnapartnerluse fondi toetus), ja Ukraina abistamiseks (8), aga majandusarengu toetuseks viidi

projekte ellu ka Valgevenes, Kirgiisi Vabariigis ja Tadžikistanis. Meetme alg- ja sihttasemed on

määratud Gruusiale, Moldovale, Ukrainale.

Mõõdik Algtase 2016 2017 Sihttase Allikas Majandusarengu valdkonna

vahendite osakaal kõigist

Gruusiale eraldatud

arengukoostöö vahenditest

2011-2014

osakaal

24%

33% 26% 2016-2020

osakaal

27%

Gruusia

maastrateegia /

Arengukoostöö

aruanne

Majandusarengu valdkonna

vahendite osakaal kõigist

Moldovale eraldatud

arengukoostöö vahenditest

2011-2014

osakaal

15%

20% 24% 2016-2020

osakaal

20%

Moldova

maastrateegia/

Arengukoostöö

aruanne

Majandusarengu valdkonna

vahendite osakaal kõigist

Ukrainale eraldatud

arengukoostöö vahenditest

2011-2014

osakaal

12%

7% 13% 2016-2020

osakaal

21%

Ukraina

arengukoostöö

lähtealused/

Arengukoostöö

aruanne

9

Meede 6. Keskkonnasäästliku arengu soodustamine (SDG 12, 13, 14, 15)

Kestliku arengu tingimuseks on keskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine ning Eesti

arengukoostöö üks eesmärke on aidata leida nii partnerriikides kui ka üleilmsel tasandil keskkonna

seisukohast jätkusuutlikke lahendusi. Keskkonna säästmine on ühtlasi üks kolmest kestliku arengu

põhimõõtmest, mida käsitlevad 12., 13., 14. ja 15. eesmärk. Perioodil 2016–2020 jätkab Eesti

keskkonnasäästliku arengu toetamist partnerriikides ja panustamist mitmepoolsetesse

organisatsioonidesse. Eelkõige pööratakse tähelepanu kliimamuutuste leevendamisele ja nendega

kohanemisele, samuti kliimategevusega seotud haldusvõimekuse tugevdamisele.

2017. aastal toetati paari keskkonnaorganisatsiooni ja viidi ellu 4 kahepoolset projekti, lisaks mitmele

riigile suunatud maailmakoristuse projekt, kokku 695 000 (2016. aastal 555 025) euro eest. Lisaks

rahastas Keskkonnaministeerium 2017. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsi

(COP23) Fidži eesistumist 100 000 euroga. See oli Eesti arengukoostöös esimene kord, kus rakendati

arenguabi liigina sektorile suunatud eelarvetoetust. Kokku rahastati meedet 795 000 euro eest.

Keskkonnasäästliku arengu toetamise ja rahvusvaheliselt seatud keskkonnaeesmärkide saavutamise

meetme puhul on määratud alg- ja sihttasemed Valgevenele. 2017. aastal tehti Valgevenes Eesti toel 3

keskkonnateemalist projekti kogusummas 95 000 eurot (2016. aastal ei olnud Valgevenes ühtegi

keskkonnateemalist projekti.) Eesti arengukoostöö koguvahenditest peaks perioodil 2016-2020

suurenema keskkonnasäästliku arengu toetamiseks mõeldud vahendite osakaal 4%lt 4,5%le. 2017.

aastal oli see 2%.

Mõõdik Algtase 2016 2017 Sihttase Allikas Keskkonnasäästliku arengu

toetamiseks ja rahvusvaheliselt

seatud kliimaeesmärkide

saavutamiseks ettenähtud

vahendite osakaal Eesti

ametlikust arenguabist

2011-2014

osakaal 4%

3% 2% 2016-2020

osakaal 4,5%

Keskkonnaministeeriumi

Eesti kliimamuutustega

kohanemise strateegia.

Arengukoostöö aruanne

Keskkonnasäästliku arengu

toetamiseks ja rahvusvaheliselt

seatud kliimaeesmärkide

saavutamiseks ettenähtud

vahendite osakaal kõigist

Valgevenele eraldatud

arengukoostöö vahenditest

2011-2014

osakaal

2%

0% 52% 2016-2020

osakaal

3%

Arengukoostöö aruanne

Meede 7. Eesti avalikkuse, eriti noorte teadlikkuse suurendamine arengukoostööst ja

humanitaarabist ning üleilmsetest arenguprobleemidest

Eesti panus arengukoostöösse ja humanitaarabisse kui ühte välispoliitika valdkonda on aastate jooksul

suurenenud, samuti on kasvanud elanikkonna teadlikkus üleilmsetest probleemidest ja toetus

rahvusvahelisele arengukoostööle. 2015. aastal korraldatud avaliku arvamuse uuringu põhjal leidis

74% elanikkonnast, et Eesti peaks abistama vaesemaid ja vähemarenenud riike. 75% vastanuist oli

arenguküsimustest huvitatud, seejuures 5% tegeles arenguteemadega aktiivselt. Võrreldes 2005. aastal

tehtud sarnase uuringuga oli arengust huvitatute osakaal tõusnud 12% võrra. Teavitustegevus toimub

Eestis peamiselt arengukoostööga tegelevate organisatsioonide ja kodanikuühenduste abil.

Välisministeerium toetab seda eelkõige rahaliselt, näiteks maailmahariduslike õppevahendite

10

koostamisel, tehes seejuures koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Eesti jätkab ka

maailmahariduse ja vabatahtlike arengumaadesse lähetamise projektide rahastamist. 2017. aastal viidi

ellu 15 (2016 - 21) teavitusprojekti kokku 216 000 (2016. aastal 348 110) euro eest. Eesmärk on, et

aastaks 2020 leiab 80% Eesti elanikkonnast, et Eesti peaks vähemarenenud riike abistama. Selle

eesmärgi täitmisele peaks andma kinnitust perioodi lõpus tehtav eelmistega sarnane avaliku arvamuse

uuring.

Humanitaarabi

Humanitaarabi toetus ulatus 2017. aastal ligi 3,4 miljoni euroni, moodustades ametlikust arenguabist

8%. Suurem osa sellest suunati Ukraina (1,2 miljonit eurot) ja Süüria (0,6 miljonit eurot) kriiside

tagajärgede leevendamiseks. Pikaajalistest kriisidest jätkati toetust ÜRO Palestiina pagulaste

abiorganisatsiooni (UNRWA) kaudu Gaza sektori elanike humanitaarolukorra leevendamiseks.

Rahastati ka innovatsiooni toetavaid tegevusi ICRC, Start Network ja Global Humanitarian Lab

(GHL) vahendusel. Toetati loodukatastroofide tagajärgedega toimetulekut Bangladeshis, Indias,

Nepaalis, Sierra Leones ja Kariibi mere saartel ning päästemeeskonna rahvusvahelise

humanitaarpartnerluse (IHP) ekspertide lähetamist ÜRO laagri toetuseks Bangladeshi.

Valdkonnaülene regulaarne koostöö

Koostöö rahvusvaheliste arenguorganisatsioonide ja Eesti partneritega

Koostöö nii rahvusvaheliste kui ka Eesti partneritega täidab arengukoostöö tõhustamise ja selle

läbipaistvuse suurendamise nimel mitut eesmärki. Aktiivne koostöö rahvusvaheliste

organisatsioonidega võimaldab Eestil abistada kõige vaesemaid riike, mida kahepoolselt ei oleks

võimalik teha. 2017. aastal panustati rahvusvahelisse koostöösse 20,1 (2016. aastal 20,8) miljonit

eurot. Sellest suurima osa moodustas Rahandusministeeriumi eelarvest tehtud Eesti osamakse Euroopa

Komisjoni eelarvesse (13,96 miljonit eurot, 2016. aastal 15,8 miljonit eurot). Lisaks tehti annetusi

ÜRO eriorganisatsioonidele ja tasuti ministeeriumide eelarvetest selliste rahvusvaheliste

organisatsioonide liikmemakse, mis OECD klassifikatsiooni järgi kvalifitseeruvad kas täielikult või

osaliselt arenguabikõlblikeks. Need organisatsioonid on Eestile olulised pikaajalised valdkondlikud

koostööpartnerid.

2017. aastal jätkusid mitmed kaasrahastatud projektid teiste doonoritega. Selline koostöö aitab

suurendada Eesti-poolsete projekti elluviijate võimekust, saada ja jagada kogemusi. Kahepoolses

koostöös on jätkuvalt olulisel kohal koostöö USA Arengukoostöö Agentuuriga (USAID) ja Rootsi

Arengukoostöö Agentuuriga (SIDA). Tihedad sidemed on ka ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja

UNICEFi esindustega. Mitmepoolse arenguabi osakaal oli 2017. aastal 52,6% (2016. aastal 54%) ja

eeldatavasti ületab see edaspidigi kahepoolse arenguabi oma. Kõige vaesematele riikidele (Least

Developed Countries ehk LDC) antud otsene kahepoolne arenguabi moodustas 2017. aastal Eesti

kogutoetusest 1,35 miljonit eurot (nii 2016. kui 2017. aastal moodustas abi LDCdele 3,5% Eesti

arengukoostöö kogutoetusest), kuid see abi on tegelikult suurem, sest lisandub rahvusvaheliste

organisatsioonide kaudu antav toetus.

11

Eesti kodumaiste arengukoostööd tegevate avalike ja mittetulundussektori institutsioonide

võimekuse tugevdamist toetati 2017. aastal 329 000 (2016. aastal 655 380) euroga. Arengukoostöös

osalevate kodanikuühenduste toetamisel ja ühisürituste korraldamisel on aktiivseim roll arengukoostöö

vabaühenduste katusorganisatsioonil MTÜ Eesti Arengukoostöö Ümarlaud, mis on

Välisministeeriumile strateegiliseks pikaajaliseks partneriks. 2017. aastal said lisaks AKÜ-le

tegevustoetust SA Eesti Idapartnerluse Keskus ja SA E-riigi Akadeemia kui valdkondlikud

strateegilised partnerid Eesti arengukoostöö eesmärkide saavutamisel.

Ametliku arenguabi hulka loetakse ka pagulaste vastuvõtmisega seotud esimese 12 kuu kulud. 2017.

aastal olid Eestis pagulaste vastuvõtmise kulud 2 361 800 (2016. aastal 2 241 370) eurot.

Eesti kahepoolse arengukoostöö eest vastutab Välisministeerium. Projektide hindamiseks tegid

Välisministeeriumi töötajad 2017. aastal seirevisiidid Moldovasse, Ukrainasse. Samuti jätkus koostöö

kontaktisikutega Moldovas ja Ukrainas. Kohapealseid olusid tundvad kontaktisikud on täitnud olulist

rolli projektide seires ja aidanud kohaneda partnerriigi vajadustega. Välisministeeriumi siseaudiitor

tegi pistelisi projektiauditeid.

Arengukoostöö kulude hulka loetakse ka valdkonnaga seotud ministeeriumide arengukoostööga

tegelevate töötajate töötasud, nende lähetuste ja koolituste kulud, mis 2017. aastal moodustasid kokku

2 935 000 (2016. aastal 1 121 000) eurot. Erinevus kahe viimase aasta vahel tuleneb sellest, et Eesti

EL Nõukogu eesistumise ajal 2017. aastal toimus varasema aastaga võrreldes arvukamalt

arengukoostööga seotud visiite ja muid abikõlbulikke administratiivseid tegevusi.