Universaalne rahvusvaheline õigus – üldine, kehtiv kogu maailmas

Regionaalne rahvusvaheline õigus – partikulaarne, teatud riikide poolt

Rahvusvaheline avalik õigus – iseseisev õigussüsteem

Rahvusvaheline eraõigus – siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element

Riikide suveräänsus – territooriumi puutumatus teiste riikide poolt, võim riigi territooriumil elavate isikute üle, võim käsutada jurisdiktsiooni all olevat territooriumil, õigus riigi esindajate puutumatusele, õigus puutumatusele välisriigi kohtute jurisdiktsioonist, õigus riigi esindajate ja kodanike elu ja vara austamisele välisriigis.

Riikide võrdsus – formaalselt kõik võrdsed. Faktilised mõjutavad : juurdepääs perele, loodusvarad..

Mittesekkumise pm – klassikaline pm. Pärast II ms. Nii sise kui välisasjadesse. Jõu kasutamise v jõuga ähvardamise keelustamine, rahvusvaheline koostöö, inimõiguste rahvusvahelise kaitse areng.

Enesemääramisõigus – väline: koloniaalmaad.. suveräänse riigi rahva õigus ilma välise sekkumiseta otsustada ise oma poliitiliste, majandus-,sotsiaal-, ja kultuurisüseemide üle ja kujundada välispoliitikat. Sisemine: suveräänse riigi rahva õigus valida oma valitsejaid demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, vabade ja tõeliste valimiste kaudu.

Vastastikkus –riikidevahelises suhtlemises teatud õiguste, privileegide v rahvusvah kohustuste vastastikust austamist ning täitmist, rikkumisel vastavad vastumeetmed.

Hoiulevõtja

Ius cogens – kõige kõrgema õigusjõuga normid. Peremptoorsed e vastuvaidlematud normid.

Leebe regulatsioon – ühiskondlik norm, asetseb ühelt poolt moraali-ja poliitikanormide ning teiselt poolt õigusnormide vahel. Puudub otsene õiguslik toime. Soovitustes v aruannetes võib kohata. Rahvusvaheline kogukond on tervikuna omaks võtnud ja neist kõrvale kaldumine on lubamatu. Ntks: jõu kasutamise keeld, orjandus, piraatlus, genotsiid.

Rahvusvaheline tavaõigus - 2elementi. Obj element – riikide kestev ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine. Subj e psühholoogiline element – riikide veene, et nende poolt valitud käitumisviis on kohustuslik v õigustatud.

Rahvusvaheline leping – riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe, ühes v mitmes dokumendis. Kahepoolsed e bilateraalsed v mõnepoolsed e mitmepoolsed. Suletud, e lahkuda võib vaid teiste nõusolekul ja avatud e liitumiseks lahkumiseks vaba. Õigustloovad v õigustoimingulised. Ei loo õigusi kolmandatele riikidele. Üldjuhul sama õigusjõuga kõik rahvusvah lepingud. Tuleb registreerida ÜRO sekretariaadis.

Reservatsioon – klausel. Riigi v rahvusvah organisatsiooni poolt tehtud ühepoolne avaldus (sõlmimisprotsessis..) millega riik v org soovib välistada v modifitseeerida lepingu teatavaid sätteid nende kohaldamisel selle riigi või org suhtes.

Persistent objector – kui riik üritab tavanormi tekkimise käigus ennast normi siduvusest vabastada. Nõustumist eeldatakse, keeldumine peab olema selgelt väljendatud.

Õiguse üldpõhimõtted – siseriiklikud õiguspõhimõtted: tekitatud kahju hüvitamise nõue, estoppel e keeld loobuda kohustusest mida isik on tunnustanud, keeld realiseerida ebaseadusliku tegevuse tagajärel tekkinud õigust, eesmärgi ja vahendi proportsionaalsus, kohustuste täitmine heas usus, keeld iseenda üle kohtumõistmisel osaleda, res iudicata… Ka, rahvusvahelise õiguse väljakujunenud põhimõtted: merede vabadus, heausksus, riikide võrdsus, vastastikkus, lepingute õiguslik kehtivus, lahendite lõplikkus.

Adoptsioon – rahvusvahelise õiguse normid kanduvad tekkides automaatselt siseriiklikku õigusesse, ntks tavad.

Dualism – rahvusvahelisel ja siseriiklikul õigusel on nii palju erinevusi, et neid on võimatu pidada üheks õigussüsteemiks. Erinevad subjektid, erinev reguleerimisese (riikidvaheline vs eraisikud), erinev struktuur ja kehtivuse alus (riikidevaheline konsensus vs käsud).

Inkorporatsioon – laiemas tähenduses: rahvusvahelikse õiguse siseõigusesse kandumine. Kitsamas mõttes – adopsiooniga seoses. Kanduvad samuti automaatselt sisekorda, ent normi siduvaks muutumisele eelneb mingi toiming, nt lepingu heaks kiitmine.

Iserealiseeruv

Monism – rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe õiguskorra, mille kõik õigusnormid moodustavad tervikliku süsteemi.

Otsekohaldamine – rahvusvahelise õiguse norm reguleerib eraisikute omavahelisi suhteid- horisotaalne mõju, või suhteid riigiga – vertikaalne. Võivad isikuid nii õigustada kui kohustada.

Siseriiklik õigus – teatud konkreetse riigi õigussüsteem.

Transformatsioon – rahvusvahelise õiguse normid kirjutatakse ümber siseõiguse aktidesse, või kanduvad sinna kohtuotsustes v muu konkreetse viite tulemusena.

Rahvusvahelise õiguse subjekt – see kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Piiramatu võimga on tavaliselt riigid. Piiratud n: rahvusvah org. originaarsed e algsed VS Sekundaarsed e tulatatud. Üldised e kõigi suhtes õigusvõimet omavad VS partikulaarsed e teatud subjektide suhtes. Riiklikud e valitsustevahelised VS mitteriiklikud e valtsustevälised.

Õigusvõime – piiramatu e täielik – kõigi õiguste ja kohustuste kandja. Piiratud e osaline – vaid mõnede õiguste ja kohustuste kandja.

Teovõime – võimerahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Võime osaleda suhetes oma tahteavalduse kaudu, olla õiguse vastaste tegude subjektiks v objektiks , võime olla hagejaks v kostjaks.

Püha tool - rooma piiskop kui isik ja amet ning kogu paavsti õukond e ametkond.

Vatikani riiik – rooma linnas asuv suverräänne riik paavsti ülemvõimu all. Rahva moodustavad kardinalid, paavsti esindajad välisriikides ja sealne alaline elanikkond.

Malta ordu – tekkis 1113 paavsti poolt tunnustatud rüütliordust. Algselt vaid heategevus. Hiljem ka sõjaliselt aktiivne. Tänapäeval taas heategevus. Haigete hooldus ja katastroofide järgse abi osutamine. Partikulaarne õigussubjekt. Hõlmab tervishoidu..

Punase risti rahvusvah komitee – osutab rahvusvahelistes kriisiolukordades abi. Sõjapiirkondades ohvreid kaitstes, kaitsevõimuna funktsioneerides. Tuleb eristada ülejäänud punasest ristist. Ainult tal on rahvusvah õigussubjektsus.

Valitsusväline organisatsioon e vabaühendus – eraõigusliku iseloomuga ühendused mille liikmeks eri riikide nii füüs kui jur isikud. Jägivad üht ühtset rahvusvahelist huvi. N: amnesty international.

Multinatsionaalsed ettevõtted e hargmaised ettevõtted – äriühingud v muud üksused, mis võtavad osa majanduslikust elust, tegutsedes rohkem kui ühe sriigis ja mis on võimelised mõjutama riigi poliitilist arengut.

Alaline elanikkond – elanikkonna püsiv ühendus territooriumiga.. ei välista migratsiooni

Kindlaks määratud territoorium – mitte täielikult kindlaks määratud, palju on piirivaidlusi. Kontroll territooriumi tuumiku üle

Valitsus – kes on võimeline teostama efektiivset kontrolli territooriumi ja elanikkonna üle. Riik ei samastu valitsusega. Valitsuse vahetus ei muuda riigikorda.

Riikide tunnustamine – rahvusvahelise õiguse subjekti ühepoolne tahteavaldus millega määratletakse teise tõelise või väidetava rahvusvah õiguse subjekti staatus rahvusvah õiguses. Kui riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded. De facto - kas riik v valitsus on pikemas perspektiivis nö eluvõimeline. De iure – kui eelnimetatud kahtlused n ülettud. Lõplik tunnustamine.

Valitsuste tunnustamine – kui valitsusel on riigis efektiivne kontroll

Territoriaalne suveräänsus - kuidas suveräänsus tekib? 1.territooriumi juurdekasv e akretsioon – inimtegevuse tulemusel v looduslikul teel, jõgede ummistused, maa merest, vulkaanilised alad. 2.territooriumi loovutamine e tsessioon – ühelt riigil teisele, rahumeelne. 3.okupatsioon – võimalik okupeerida eikellegi maad e terra nulliust. 4.preskriptsioon e igamine – põlisel haldamisel tekkinud õigus. 5.vallutamine e anneksioon – tänap vastuolus rahvusvah õigusega. 6.adjudikatsioon – territooriumi omandamine/loovutamine rahvusvah kohtu v organisats alusel.

Riigi õigusjärglus – edasi kanduvad rahvusvah õigused ja kohustused. Antud territooriumil. Välistatud on nn universaalne õigusjärglus, sest riigid on võrdsed. Ka “puhta riigi” tkontseptsioon, et õigused ja kohustused ei lähe üle.

Riigi järjepidevus

Jurisdiktsioon – riigi suveräänsuse olulisim osa. Võimu teostamine mis võib luua muuta v lõpetada õigussuhteid. Jag seadusandlikuks täidesaaatvaks ja õigustmõistvaks.

Immuniteedid jurisdiktsioonist – kes omavad siseriiklikes kohtutes immuniteeti. Välisriigid ja diplomaatilised esindajad. 1.riigi immuniteedid – ilma teise riigi nõusolekuta ei või tema üle teostada jurisdiktsiooni, riigid on võrdsed. 2.absoluutne ja piiratud immuniteet. Riikidel pole enam absol. Piiratud immuniteedi vastu räägib see, et valitsustoiminguid ja kaubanduslikke toiminguid ei ole alati võimalik üksteisest eristada.

Rahvusvaheline organisatsioon – pikemaks ajaks, kas riikide v riikide ja teiste rahvusvah õiguse subjektide poolt poliitiliste v muude esmärkide saavutamiseks ravusvah õiguse alusel loodud iseseisvate organitega varustatud ühendus, mis on võimeline omama lepingupooltest erinevat tahet ning seda iseseisvalt läbi viima.

ÜRO – 1945 oktoobris jõustus ÜRO põhikiri. Algul oli pigem sõjaline organis.. aga laiemalt eesmärkideks on: rau ja julgeoleku tagamine maailmas, riikide vaheliste suhete parandamine, majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne koostöö, inimõiguste garanteerimine.

ÜRO peaassamblee – kord aastas korraline istung. Kõigi riikide esindajad. Kõik küsimused põhikirjade alusel. Edendada rahvusvah õiguse arengut, koostööd.. inimõiguseid.

ÜRO julgeolekunõukogu – 15 liiget. Ülesanne tagada rahu maailmas. Mis vahendeid võtta kasutusele et konflikte lahendada kui on tekkinud vajadus.

ÜRO majandus ja sotsiaalnõukogu – 54 liiget. Aitab peaassambleed majanduselu koordineerimisel.

ÜRO hooldusnõukogu – toetab territooriume mis I ja II MS ajal kaotajariikidelt võeti.. mandaatterritooriumid.

Rahvusvaheline kohus – lahendab talle allutatud riikidevahelisi tülisid ning annab arvamusi ÜRO teiste organisatsioonide palvel.

ÜRO sekretariaat – administratiivsed ülesanded

Eriorganisatsioonid – iseseisvad rahvusvah organisatsioonid millest mõned eksisteerisid juba enne ÜRO asutamist ja nüüdseks seotud koostöölepingute kaudu. N: ITU – international telecommunication union. UNESCO – UN educational, scietific and cultural organization.

Agrement – lähetajariigil vaja saada asukohariigilt enne uue isiku nimetamist esinduse juhiks nõusolek.

Charge d affaire e asjur – diplomaatilise esinduse juhi üks liike. Volitatud välisministeeriumi juurde.

Diplomaat – riigiametnik kes on volitatud esindama päritoluriiki teise riigi v muu rahvusvah õiguse subjekti juures. Reeglina lähetajariigi kodanik.

Diplomaatiline assüül – asukohariigi võimude eest põgenemine diplomaatilisse esindusse.

Diplomaatiline kaitse – riigi õigus sekkuda oma kodanike kaitseks teise riigi või rahvusvah oragnisatsiooni tegevusse kui see tema kodanike õigusi kahjustab.

Eksekvatuur – asukohariigi nõusolekut väljendav tegutsemisluba konsulaarasutuse juhile, et ta saaks määratud konsulaarpiirkonnas oma volitusi täitma hakata.

Immuniteet e puutumatus – õigus isikupuutumatusele diplomaadil . pole lubatud arreteerida ega kohustada kohtus esinema. Täielik kriminaalkohtulik immuniteet, etatud juhul ka haldus ja tsiviilkohtupidamises. Ka diplomaatilise esinduse ruumide puutumatus. Maksuvabastused. Vaba kommunikatsioon lähetajariigiga. Õigus kasutada hoonetel ja sõiduvahendil lähetajariigi vappi ja lippu.

Konsul – jaguneb elukutseline (lähetajariigist, saavad palka lähetajariigist) ja aukonsul (asukohariigi kodanik, põhitöökõrvalt tegutsevad konsulina) (diplomaatilised suhted valitsuste tasandil ja on olemuselt poliitilised. Konsulaarsuhted halduslikul tasandil ja ei ole tähtsa poliitilise sisuga)

Privileeg e eelistus – kosulaarametnikele. Sama mis diplomaatidel. A isikupuutumatus on funktsionaalne. Ei saa vahi all hoida muudel põhjustel kui raskete kuritegude puhul. Kohtus ei pea tunnistusi andma konsulaarfunktsiooni täitmist puudutavates asjaoludes.

Suursaadik - diplomaatilise esinduse juhi üks liike. Volitatud riigipeade juurde.

Inimõigused - võõrandamatud õigused, mida inimesed omavad inimeseks olemise tõttu, sõltumatult õigusaktidest. Universaalsed – kuuluvad kõigile, olenemata rassist soost etnilisest päritolust usust jms. Tuleneb kaasasündinud vääärikuse ja õiguste ideest.

Horisontaalne mõju, kolmikmõju – inimõiguste rakendamine üksikisikute v teiste eraõiguslike isikute vahelistes suhetes. (vertikaalne on riik – isik).

Kodaniku ja poliitilised õigused – klassikalised (negatiivsed) vabadusõigused. Riigil lasub kohustus mitte sekkuda vastavate õiguste teostamissse. N: õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, kaitsele julma alandava ja ebainimliku kohtlemise eest, rassi ja soolise diskrimineerimise eest, õigus mõtte ja sõnavabdusele, eraelu kaitsele.

Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused – positiivsed õigused. Riigi positiivne kohustus töötada vlja vastavad poliitikad v programmid. Õigus toidule, tööle, heale elatustasemele, haridusele, osalusele kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale.

Kollektiivsed õigused – e solidaarsusõigused. Seonduvad enam ülemaailmsete probleemidega kui individuaalsete õigustega.

Läbirääkimised – kõige levinum viis vaidluste lahendamiseks. Riikidevaheline suhtlemine kas selleks volitatud riigiornagite poolt n: alaline esindaja, või diplomaatilise kirjavahetuse teel, suunatud lahkhelide kõrvaldamsiele.

Head teened – kolmas riik ei osale ise otseselt läbirääkimistes, aga toetab neid, tehniliste vahendite käsutusse andmisega, neutraalse khtumispaiga muretsemisega v tehnilise abipersonali käsutusse andmisega, loob soodsa pinnase läbirääkimisteks.

Vahendus – kolmas riik vahendab ja vaatab kriitilise pilguga üle vaidluse osapoolte ettepanekud ja teeb omapoolseid ettepanekuid lahkarvamuste kõrvaldamiseks.

Uurimine – kui on tekkinud lahkarvamus mingi fakti olemasolus v tegevuse ja tagajärje põhjuslikus seoses.

Lepitus – moodustatakse komisjon mis uurib vaidluse all olevaid fakte. Koostavad raporti konkreetse ettepanekuga vaidluse lahendamiseks.

Menetlus rahvusvahelises kohtus – suunatud alati kehtiva rahvusvahelise õiguse rakendamisele. Vaidlusi lahendavad poolte athtest sõltumatud kohtunikud.

Menetlus rahvusvahelises vahekohtus – vahekohus pole reeglina alaline institutsioon, luuakse vastavalt vajadusele. Vahekohtu pädevus ning vahekohtunikud määratakse poolte kokkuleppel. Suunatud eelkõige lahenduse leidmisele. Kas aksutada aint rahvusvah õigust v üldtunnustatud õiguspõhimõtteid, siseriiklikku õigus v leidma lihtsalt õiglase lahenduse.

Rahvusvaheline kohus – alaline, sõltumatute kohtunikega institutsioon. 15 kohtunikku. 9aastaks. Haagis. Vaidlused puudutavad: lepingute tõlgendamist, ükskõik mis rahvusvah õiguse küsimust, rahvusvaheliste kohustuste rikkumist. Vastavalt art 34 saavad osapoolteks olla vaid riigid.

Alaline vahekohus – Haagis. Kohtu tööd koordineerib rahvusvah büroo. Pädevus ulatub neile kohtuasjadele mille suhtes vaidluste lahendamiseks ei ole osapooled valinud lahendavaks organiks mõnda teist kohut.

Jõu kasutamine – kitsamalt vaid relvastatud jõu kasutamine. Laiemalt ka poliitilised ja amajnduslikud survevahendid. Õiglase sõja doktriin – sõda ilma õiglase põhjuseta on keelatud.

Jõuga ähvardamine – samuti keelatud.

Retorsioonid – (üldiselt ei hõlma relvastatud jõu kasutamist vastumeetmena) ebasõbralik aga mitte õigusvastane tegevus teise riigi mitteõiguspärasele käitumisele. Ei pea olema proportsionaalne, ei vaja etteteatamist. N: sadamate sulgemine teiste riikide laevadele.

Repressaalid –repressaal e vastumeede, rahvusvah õiguse vastane reaktsioon rahvusvah õguse vastasele teole. Eesmärk mõjutamine, õiguspärasusele tagasi. Enne kasutuselevõttu tuleb teatada kohustust rikkuvat riiki.

Enesekaitse õigus – enesekaitse peab olema vajalik ja proportsionaalne. Relvastatud rünnaku puhul. Kitsa tõlgenduse korral vaid siis kui on teise riigi poolt, laiemalt ka muudel juhtudel.

Kollektiivne enesekaitse – NATO puhul võivad kõik riigid mitte ainultohverriik kasutada õudu, kui üks liikmesriik langeb õigusvastase jõu kasutamise ohvriks. Rahvusvah õgus seisukohalt epab ohverriik esitama abipalve, mis on esitatud riigi tunnustatud esindajate poolt.

Enesemääramiseõigus – 1rahvusvah õiguse põhiprintsiipe. Küsimuse tekimine jõu kasutamisest: Rahvuslike vabastusliikumiste abistamine kolmandate riikide poolt. Üldiselt ollakse seisukohal et abi võib olla poliitiline v majandusli ka mitte sõjaline.. rahvuslike vabastusliikumiste poolt jõu kasutamine koloniaalvõimude vastu.. jõu kasutamine peab olema kooskõlas ÜRO eesmärkidega. Ei tohi: koloniaalvõimude poolt jõu kasutamine rahvusliku enesemääramisõiguse mahasurumiseks.

Humanitaarõigus – normid mis reguleerivad jõu kasutamist relvastatud konflikti ajal. Ius in bello.

Tsiviilisikud – kõik kes pole käsitletavad relvajõudude liikmetena.

Sõjavangid – tuleb kohelda inimlikult ja kaitsta avalikkuse viha ja huvi eest. Ei tohi füüsiliselt ega vaimselt piinata.

Relvajõudude liikmed – mitte ainult tradits relvajõudude liikmed, vaid ka regulaarvägede koosseisu mittekuuluvad vabatahtlikud maakaitseväe ja muud üksused, kui neil on selge käsuliinistruktuur, kannavad eraldusmärke, avalikult relvi ja peavad kinni rahvusvah õiguse normidest.

Rahvusvaheliselt õigusvastane tegu – siseasjadesse mittesekkumise printsiibi, territoriaalse puutumatuse printsiibi rikkumine, lepingute kohustuste mittetäitmine jms. Ius Cogens normide rikkumisena: jõu kasutamise keelu rikkumine, enesemääramisõiguse raske rikkumine, fundamentaalsete inimõiguste raske rkkumine.

Vastutus rahvusvahelisele õigusele mittevastavate tegude eest

Satisfaktsioon – süü omaksvõtmine avaliku vabandamise kahetsuse väljendamsie või ka süüdlase siseriikliku karistamise tõttu. Kui endise olukorra taastamine ja kahju hüvitamine pole võimalik.

Kaasaaitamine

Kannatanud poole nõusolek – mitte nõuda suhetes teise riigiga rahvusvah õiguse ja kohustuste järgimist. Ei õigusta ius cogens normidele mittevastavat käitumist.

Hädakaitse - õigustab rahvusvah õigusvastast tegu kui nõnda tegutsemine on ainus võimalus kaitsmaks riigi olulisi huvisid raske vahetu ohu eest.

Hädaseisund – tegutsetakse enda v teiste inimeste elude päästmise vajadustest tingituna, teise mõistliku käitumisvõimaluse puudumine.

Rahvusvaheline vastutus –

Vastutab kas : RIIK – riigi organite pädevust ületav käitumine, jur ja füs isikute avalik-õiguslike funkts täitmisel õigusvastane tegevus, eraisikute puhul kui oleks saanud pidanud takistama, teise rahvusvah õiguse subj õigusvastase tegevuse toetamise , kaasa aitamise puhul.

RAHVUSVAHELINE ORGANISATSIOON – organisatsioonile omistatavate organite rahvusvah õiguse vastane tegevus.

INDIVIID – genotsiidi, inimsusevastase kuriteo v sõjakuriteo toimepanemisel