Rakenduskava ettevalmistamine ja kaasatud partnerid ... · Web view2014/04/11 · CCI: 2014EE14MFOP001 EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDI RAKENDUSKAVA 2014-2020 Sisukord 1.Rakenduskava

CCI: 2014EE14MFOP001

EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDI

RAKENDUSKAVA 2014-2020

Sisukord1. Rakenduskava ettevalmistamine ja kaasatud partnerid................................................4

1.1 Rakenduskava ettevalmistamine ja kaasatud partnerid......................................41.2 Rakenduskava eelhindamine..............................................................................51.2.1 Eelhindamise protsessi kirjeldus....................................................................51.2.2 Eelhindajate soovituste ülevaade ja lühikirjeldus sellest, kuidas neid arvestati6

2. SWOT-analüüs ja vajaduste kindlaksmääramine.........................................................62.1 SWOT-analüüs ja vajaduste kindlaksmääramine...............................................62.2 Kontekstindikaatorid ning hetkeolukord..........................................................46

3. Strateegia kirjeldus.....................................................................................................503.1 Rakenduskava strateegia kirjeldus...................................................................503.2 Spetsiifilised (eri) eesmärgid ja tulemusindikaatorid.......................................503.3 Meetmed ja väljundindikaatorid.......................................................................533.4 Rakenduskava täiendavus teiste EL Struktuurifondidega....................................593.4.1 Rakenduskava täiendavus ja koordineerimine teiste EL Struktuurifondidega ning muude rahastamisinstrumentidega.....................................................................593.4.2 Peamised tegevused halduskoormuse vähendamise saavutamiseks.............603.5 Makroregionaalsed ja vee-alastrateegiad (Sea-basin).....................................60

4. Konkreetseid EMFF meetmeid käsitlevad nõuded.....................................................624.1 Natura 2000 alade spetsiifilised vajadused ning panus kalavarude taastamisalade võrgustiku loomise programmi kooskõlas ühise kalanduspoliitika artikliga 8....................................................................................................................624.2 Tegevuskava väikesemahulise rannapüügi arendamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja jätkusuutlikkuseks........................................................................624.3 Lihtsustatud kulude arvutamise metoodika kirjeldus.......................................634.4 Lisakulude või saamata jäänud tulu arvutamise meetod kooskõlas artikliga 97. .634.5 Hüvitise arvutamise metoodika, mis on kooskõlas kriteeriumitega artiklite 38 lõike 1, 53, 54, 55 ja 70 kohaselt kõigi algatatud tegevuste kohta.............................634.6 Püügivõimsuse vähendamise meetmed ja eesmärgid kooskõlas ühise kalanduspoliitika artikliga 22.....................................................................................634.7 Tehnilise abi kasutamine......................................................................................634.7.1 Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi......................................................634.7.2 Kalanduse tegevusgruppide võrgustik...............................................................635.1 Kogukonna juhitud kohalik arengu rakendamine (CLLD)..............................645.1.1 Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia ning eelarve.......................645.1.2 Kalanduspiirkondade valik ja kriteeriumid..................................................655.1.3 Kohaliku arengustrateegia valikukriteeriumid............................................655.1.4 Tegevusgrupi, korraldus- ja vahendusasutuse ülesanded.............................66

1

5.1.5 Ettemaksed....................................................................................................675.2 Informatsioon integreeritud territoriaalsete investeeringute kohta..................67

6. Eeltingimuste täitmine................................................................................................686.1 Kohaldatavad eeltingimused ning nende täitmise hindamine..........................686.2 Kirjeldus tegevustest, mis võetakse ette, et saavutada eeltingimuste täitmine, mis ei ole saavutatud ajaks kui OP esitatakse ja vastav ajakava tegevuste täitmiseks (CPR art 17 (4))..........................................................................................................74

7. Tulemusraamistik.......................................................................................................747.1 Tabel: Tulemusraamistik......................................................................................757.2 Tabel: Tulemusraamistiku väljundindikaatorite valiku põhjendus......................76

8. Rahastamiskava..........................................................................................................768.1 EMKFi kavandatud toetuse kogusumma aastate kaupa...................................768.2 EMKFi osa ja kaasfinantseerimise määr (prioriteedid, tehniline abi,….)........768.3 EMKFi panus teiste EL Struktuurifondide temaatilistesse eesmärkidesse (CPR art 9)............................................................................................................................77

9. Horisontaalsed põhimõtted.........................................................................................779.1 CPR artiklites 5,7 ja 8 nimetatud põhimõtete arvestamine..................................779.1.1 Võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine. Meeste ja naiste vaheline sooline võrdõiguslikkus Säästev areng.......................................................................779.1.2 Säästev areng.....................................................................................................779.2 Indikatiivne eelarve jaotus kliimamuutuste leevendamise eesmärkide täitmiseks....................................................................................................................................78

10. Hindamiskava..........................................................................................................7811. Rakendamise kord...................................................................................................81

11.1 EMKFi rakendamise eest vastutavate asutuste määramine..........................8111.2 Ülevaade seire- ja hindamissüsteemist.........................................................8211.3 Seirekomisjoni koosseis...............................................................................8311.4 Teavitus- ja avalikustamismeetmed kooskõlas artikliga 120.......................84

12. Kontroll ja järelevalve.............................................................................................8412.1 Kontrolli- ja järelevalveasutused..................................................................8412.2 Inim- ja finantsressurss.................................................................................8412.3 Olulisemad vahendid, laevade, lennukite ja helikopterite arv......................8412.4 Tegevuste tüübid (Artikkel 78).....................................................................8512.5 Seosed Komisjoni poolt defineeritud prioriteetidega vastavalt artiklile 18(3).

......................................................................................................................8513. Andmete kogumine..................................................................................................85

13.1 Andmete kogumine perioodil 2014-2020.....................................................8513.2 Andmete säilitamise metoodikate, andmete haldamise ja kasutamise kirjeldus..........................................................................................................................

2

8513.3 Kirjeldus, kuidas on tagatud hea finantsjuhtimine andmete kogumise raames.85

14. Rahastamisvahend...................................................................................................8514.1 Planeeritud rahastamisvahendite kirjeldus...................................................8514.2 EMKF meetmed, mida rakendatakse rahastamisvahendi kaudu..................8514.3 Indikatiivne summa, mida kasutatakse rahastamisvahendi kaudu...............85

1. Rakenduskava ettevalmistamine ja kaasatud partnerid3

1.1 Rakenduskava ettevalmistamine ja kaasatud partneridEuroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) rakenduskava koostamist koordineerib Põllumajandusministeerium, kelle eestvedamisel moodustati oktoobris 2011 Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 ekspertkomisjon, mille peamiseks ülesandeks oli välja selgitada kalandussektori arenguvajadused ja kujundada kalandussektori arengusuunad.Sotsiaalpartnerite kaasamine toimub vastavalt Parlamendi ja Nõukogu 17. detsembri 2013.a ESI üldmääruse 1303/2013 artiklile 5 ning Vabariigi Valituse 29. detsembri 2011.a istungil kinnitatud „Kaasamise hea tava“1 juhisele.

EMKF rakenduskava ettevalmistamise protsessis olid kaasamise peamised eesmärgid informeerimine ja ettepanekute kogumine ning võimaldada partneritel kaasa rääkida 2014-2020 EMKF rakenduskava koostamisel. Selleks loodi 17. oktoobri 2011.a põllumajandusministri käskkirjaga nr 1.3-1/130 „Eesti kalanduse strateegia 2014-2020“ ettevalmistamise ekspertkomisjon (edaspidi kalanduse ekspertkomisjon), kuhu kuuluvad kalanduse sektori esindajad nii riiklikest institutsioonidest, teadus- ja arendusasutustest, katuseorganisatsioonidest, kalanduspiirkondadest jt partnerid. Kalanduse ekspertkomisjonide liikmete loetelu on toodud Lisas 1.

Siseriiklik planeerimisprotsess viidi läbi järgmistes etappides:

hetke olukorra ja SWOT analüüside koostamine sektorite lõikes; Eesti Kalanduse Strateegia koostamine ning heakskiitmine kalandusnõukogus; rakenduskava ettevalmistamine kalanduse sektorite lõikes (töögrupid); eesti kalanduse arenguvajaduste määratlemine (töögrupid); eesmärkide ja nende elluviimise lahendusteede analüüs ja täiendamine; rahastatavate eesmärkide ja meetmete valik; rakenduskava koostamine.

Partnerid olid kaasatud rakenduskava väljatöötamisse, sh seire- ja hindamistegevustesse, mitmel erineval moel. Ettevalmistamise protsessi käigus koguti arvamusi ja ettepanekuid erineva tasandi partneritelt, kes soovisid panustada Eesti kalanduse probleemkohtade lahendamisse täna ja tulevikus. Kaasatavate osapoolte väärtuslikud teadmised ja koostöö panid aluse kvaliteetse rakenduskava koostamisele, mis tagab eesmärkide saavutamise.Rakenduskava koostamise alusdokumendiks on Eesti Kalanduse Strateegia 2014-2020, mille koostamisel kasutati samuti laialdaselt partnerite abi. Eesti Kalanduse Strateegia 2014-2020 kiideti heaks 02. aprillil 2013. aastal kalandusenõukogu poolt ning mis on avalikustatud Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel2.Rakenduskava planeerimisprotsessi käigus koostas Põllumajandusministeerium Lisas 2 toodud uuringutele tuginedes sektoripõhise hetkeolukorra kirjelduse, millele järgnesid SWOT analüüside koostamiseks ning arenguvajaduste määratlemiseks partnerite arutelud töögruppides. Lisaks operatiivsele infovahetusele, mis toimus e-posti teel, oli võimalik ettepanekuid ning seisukohti esitada korraldatud töögruppide aruteludel.Peamised arutelud ning soovitused lahenduste leidmiseks eesti kalandussektoris puudutasid koostöö tihendamist teadlaste ja kalurite/töötlejate vahel mõistmaks eelkõige kalavarude hindamise protsessi; samuti keskkonnasäästlikumate ja innovaatiliste 1 Kaasamise hea tava, http://valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-hea-tava2 Eesti Kalanduse Strateegia 2014-2020, http://agri.ee/eesti-kalanduse-strateegia-2014-2020/

4

http://agri.ee/eesti-kalanduse-strateegia-2014-2020/

http://valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-hea-tava

http://valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-hea-tava

tehnoloogiate kasutuselevõttu; uute ja kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamist ning pakkumist; sektorisse eriala spetsialistide ja kvalifitseeritud tööjõu toomist ja elukestvat õpet. Lahendusteed antud loetelust on toodud vastavate sektorite analüüsis punktis 2.1.1.Kalanduse ekspertkomisjoni ning kalandusnõukogu liikmeid teavitati töögruppide arutelude tulemustest ehk vahekokkuvõtetest, sh. informeeriti õigusaktide uutest suunistest. Ajakohane info arutelude planeerimise tegevuskäikude osas oli leitav Põllumajandusministeeriumi kodulehel www.agri.ee. Perioodi 2014-2020 rakenduskava ettevalmistusprotsess hõlmas eelhindamist ja keskkonnamõjude strateegilist hindamist tagamaks sõltumatute ekspertgruppide objektiivsete hinnangute ja soovituste läbi parim võimalik kvaliteet, mis on eelduseks EMKF vahendite mõjusale, efektiivsele ja terviklikule rakendamisele ning püstitatud eesmärkide saavutamisele. Eelhindamine, keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning perioodi 2014-2020 EMKF vahendite planeerimine ning rakenduskava koostamine toimus paralleelselt ja tihedas ning konstruktiivses koostöös hindamise läbiviijate ja Põllumajandusministeeriumi vahel. Eelhindamise teostaja ja keskkonnamõjude strateegiline hindamise eksperdid osalesid eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite, meetmete valiku ja rahastamiskavade aruteludel.Rakenduskava eelhindamise viis läbi Ernst & Young AS ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise Ernst & Young AS allhankijana Hendrikson ja KO OÜ.

1.2 Rakenduskava eelhindamine

1.2.1 Eelhindamise protsessi kirjeldus

Rakenduskava eelhindamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimiseks korraldati avatud hange, mille tulemusena sõlmiti leping (22.07.2013) Ernst & Young Baltic AS-ga. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise viis sama lepingu raames allhankijana läbi Hendrikson & Ko OÜ.

Eelhindamise läbiviimisel tugineti asjakohastele EL-i ja siseriiklikele nõudmistele, juhistele ja kriteeriumitele. Sealhulgas lähtuti Euroopa Komisjoni EMKF 2014-2020 rakenduskavade eelhindamise juhisest „Draft Guidelines for Ex-ante Evaluation of 2014-2020“.

Eelhindamine viidi läbi paralleelselt rakenduskava koostamisega, nii oli eelhindajate hinnanguid ja soovitusi võimalik rakenduskava koostamisel jooksvalt arvesse võtta. Ernst & Young kaasas sõlmitud lepingu raames hinnangute andmisel ka erinevate valdkondade sõltumatuid eksperte. Erapooletute valdkondlike ekspertide objektiivsed hinnangud toetasid Eesti oludele parimal viisil vastavate eesmärkide ja prioriteetide seadmist ning sidusa ja kvaliteetse EMKF meetmestiku ja rakenduskava koostamist, mille eelarveliste vahendite jaotus on optimaalne meetmete lõikes. Eelhindamise läbiviimisel omas keskset tähtsust tihe suhtlus ja teabevahetus Põllumajandusministeeriumi ja eelhindaja vahel. Selle tagamiseks osalesid eelhindajad rakenduskava koostamisega seotud (punktis 1.1 viidatud) kohtumistel ja aruteludel.

Vaheraportid (millal, mille kohta)

5

http://www.agri.ee/

1.2.2 Eelhindajate soovituste ülevaade ja lühikirjeldus sellest, kuidas neid arvestati

Ernst&YoungTeema Soovitus Kuidas soovitust arvestati

või põhjendus miks ei arvestatud

Täpsustatakse hiljem

2. SWOT-analüüs ja vajaduste kindlaksmääramine

2.1 SWOT-analüüs ja vajaduste kindlaksmääramineKalanduse jätkusuutlik areng (Läänemere traalpüük (edaspidi traalpüük), kaug- ja rannapüük)

1.Hetkeolukorra kirjeldus

Eesti kalandus on mitmekülgne hõlmates erinevaid alasektoreid: traal-, kaug- ja rannapüük, sisevetekalandus ja kalakasvatus. Suurema osa kalast püüavad Eesti kalurid Läänemerest, kuid tööstuses ja kaubanduses on esindatud ka sisevete saak ja kasvanduste toodang.Eesti kalandussektor kasutab Läänemere ja sisevete kalavarusid, samuti on Eestil juurdepääs Loode-Atlandi (NAFO), Kirde-Atlandi (Teravmäed ja NEAFC) ning Edela-Atlandi kalaressurssidele (T7).

Kalavarude hetkeolukord. Merealade keskkonda ohustavad peamiselt eutrofeerumine, ohtlike ainete kõrge kontsentratsioon meretoiduahelas ning mere– ja rannikumaastike ning liikide elupaikade kahjustumine, meres leiduvate liikide populatsioonide kadumine või nende elujõulisuse vähenemine, taime- ja loomakoosluste tasakaalust väljaviimine ning lõpptulemusena mere bioloogilise mitmekesisuse vähenemine3 (O1).

Siirde- ja poolsiirdekalade populatsioonide loodusliku taastumist takistavad kudealadele juurdepääsu piiravad rändetõkked, paisude alla laskmisel setete kandumine kudealadele ja ebasoodsad looduslikud tingimused4.

Eesti majandusvööndis võib kiluvaru lugeda suhteliselt heaks. Kuigi Läänemere avaosa räime kõrge kalastussuremus ei ole lubanud räimevaru ekspluateerimise intensiivsust kestlikuks lugeda on varu viimastel aastatel suurenenud. Tursa majandamine toimub Euroopa Liidu majandamiskava alusel ja sellest tulenevalt hoitakse etteantud kalastussuremuse taset kindlates piirides ja varu kasutamist saab lugeda mõõdukaks. Eesti vetes tursa töönduslik varu puudub.

Peamiselt krevetiliste varu langustrend Loode-Atlandil on tinginud Eestile eraldatud püügivõimaluste vähenemise ning Loode-Atlandi püügiruudus 3M ka hariliku

3 Looduskaitse arengukava aastani 2020, www.envir.ee4 Looduskaitse arengukava aastani 2020, www.envir.ee

6

http://www.envir.ee/

http://www.envir.ee/

süvameregarneeli püügikeelu. Seda on teatud määral kompenseeritud püügivõimaluste vahetamisega teiste riikidega ning teisalt uute püügivõimaluste otsimisega Kirde- ja Edela-Atlandil, mille tulemusena on kaugpüügisegmendi 2011. a kogupüük jäänud võrreldavale tasemele 2007. a püügikogustega. Paranenud on tursa- ja meriahvenavaru olukord, mis toiduahela kaudu vähendab krevetiliste varusid, mistõttu on oluline edaspidi mitmeliigiliste majandamiskavade väljatöötamine.

Üldiselt on rannapüügi varude seisund stabiilne. Kalanduses on probleemiks hüljeste5 ja kormoranide6 suur arvukus7, mis aeglustab varude taastumist, vähendab kalurite väljapüüke (O2, O3). Hüljeste arvukuse suurenemisega kaasnevad suurenenud kahjustused püügivahenditele (O3).

Kalandusalaste uuringutega on Eestis põhjalikult tegeletud alates 70ndatest aastatest. Kalavarude seiret on läbiviidud süstemaatiliselt, kuid kalavarude hindamise protsessis soovib sektor olla rohkem kaasatud.(N7) Praeguseks on välja kujunenud andmestik, mis ei kajasta üksnes rahvusvaheliselt reguleeritud kalavarude seisundit vaid kajastab ka teisi töönduslikult olulisi kalavarusid (T8).

Teadus, haridus ja teadmussiire. Kalandusalaste uuringute läbiviimiseks ja teisteks teadus- ja arendustegevusteks on administratsioonil olemas koostöö järgmiste teadus-arendusasutustega: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga (TÜEMI)8, Eesti Maaülikooli (EMÜ)9 Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskusega ja Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiga,10 Tallinna Tehnikaülikooliga ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega (TFTAK)11 (V1).

Administratsiooni ja TÜEMI ja EMÜ koostööd iseloomustab pikaajaline partnerlus kalavarude uuringute teostamisel, mis on aluseks kalavarude kaitse tehniliste meetmete kehtestamiseks ja püügivõimaluste määramiseks.

Kalandussektori toetamiseks on loodud Maamajanduse Infokeskuse12 alla Kalandusvõrgustiku üksus ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juurde pikaajalise projektina Kalanduse teabekeskus13. Need kaks üksust on pakkunud sektorile kaasaegset oskusteavet, täiendusõpet ja nõuannet korraldades koolitusi, infopäevi, konverentse, ümarlaudu ning õppereise perioodil 2007 – 2013 (T10).

Kalandusvõrgustik on saanud toetust Euroopa Kalandusfondi (edaspidi EKF) meetmest 5.1 „Tehniline abi“ kogusummas 378 344 eurot (31.12.2013) ja Kalanduse teabekeskuse projekti toetati meetme 3.1 raames 1,9 miljonit eurot14.

Kalandusalast ja kalandusega seotud kutse- ja kõrgharidust on võimalik omandada järgmistes õppeasutustes: Eesti Mereakadeemia, Eesti Mereakadeemia Merekool, Tallinna

5 Riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammi „Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire“ 2011. Aasta seiretöö „Hülged-hallhüljeste lennuloenduse andmed“6 Kormorani levik ja arvukus Eestis 2012, Eesti Ornitoloogiaühing7 Rannikumere operatiivseire 2012,TÜ Eesti Mereinstituut8 http://www.sea.ee/avalehekulg/9 http://pk.emu.ee/struktuur/limnoloogiakeskus/10 http://vl.emu.ee/11 http://web.tftak.eu/12 http://www.maainfo.ee/index.php?page=145013 http://www.kalateave.ee/et/14 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmed, nüüd ja edaspidi seisuga 31.12.2013.a, kui pole märgitud teisiti, www.pria.ee

7

http://www.kalateave.ee/et/

http://www.maainfo.ee/index.php?page=1450

http://web.tftak.eu/

http://vl.emu.ee/

http://pk.emu.ee/struktuur/limnoloogiakeskus/

http://www.sea.ee/avalehekulg/

Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Hiiumaa Ametikool, Eesti Maaülikool ja Järvamaa Kutsehariduskeskus15(T10).

Teadus- ja arendustegevusteks loodi kolm erinevat EKF toetusmeedet keskkonna, haridus ja teadus ning innovatsiooni valdkonnas. Meetme 3.1. Ühistegevused tegevus „Muud ühistegevused“ raames on toetatud 22 projekti kogusummas 6,76 miljonit eurot. Meetme 3.2 Veeloomastiku ja – taimestiku kaitse ja arendamine raames on toetatud nelja projekti kogusummas 740 673 eurot. Meetme 3.5 Katseprojektid raames on toetatud ühte projekti summas 213 465 eurot.16 Perioodil 2007 – 2013 on küll alustatud paljude mitmeaastaste uuringutega, kuid mitte kõik neist ei ole veel lõpetatud ning seetõttu on ka rakendatus madal.(N6)

Vajalikke alusuuringuid on tellitud EKF meetme 5.1 „Tehniline abi“ alt. Perioodil 2007 – 2012 on tellitud 5 uuringut (näiteks: Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring, Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, jt.) summas 0,3 miljonit eurot17.

Kalapüügi hetkeolukord. Tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast ja klimaatilistest tingimustest on kalapüük hooajaline tegevus. Selletõttu on ka tööhõive hooajaline. Kalapüügisektori tööhõivet iseloomustab töötajate keskmisest kõrgem vanus ja üle 50% kalandussektori töötajatest on vaid põhi- või üldkeskharidusega (puudub erialane haridus)18.

Eesti kalapüügivõimalus jaotatakse ettevõtjate vahel ajaloolise püügiõiguse alusel (ITQ, ITE). Selline püügivõimaluste jaotusmehhanism annab kindluse pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel (T3), kuid raskendab uute ettevõtjate sisenemist sektorisse (N3). Merel püüdva kalalaevastiku osas on täiendavaks piiranguks kalalaevaregistri sihttasemed ning piiratud püügivõimsus.Kalapüügisektori efektiivsust ja kvaliteeti mõjutab püügiks vajaliku kaasaegse infrastruktuuri olemasolu. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus ettevõtluse toimimiseks vajalik infrastruktuur sadamate näol on suures mahus erastatud. See asetab sadamatest sõltuva ettevõtluse võrreldes teiste riikidega märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse. Kui muudes riikides tehakse vajalikud infrastruktuuri investeeringud kohaliku riigi või omavalitsuse vahenditest siis Eestis on need kulutused erasektori kanda (N5). Tinglikult võib Eesti kalalaevade poolt kasutatavad sadamad jagada traali- ja rannapüügisadamateks. Rannapüügi sadamaid käsitletakse peatükis kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng.

Vastavalt püügivahenditele ja püügipiirkondadele võib Eesti püügisektori jaotada kolmeks: traalpüük, kaugpüük ning ranna- ja sisevete püük.

Traalpüük. Läänemere traalpüügi peamised liigid on kilu, räim ja tursk. Eestis traalpüügis tegutseb 28 ettevõtet, kalalaevaregistri selles segmendis on 38 aktiivset laeva, peamasina mootorivõimsus- ja kogumahutavusnäitajatega kokku 9508kW ja 3580GT. Läänemere traallaevade keskmine vanus on 26 aastat19 (T1, N2).

15 Haridus- ja Teadusministeerium, EHIS16 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmed17 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmed18 Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, Eesti Uuringukeskuse OÜ19 Põllumajandusministeeriumi andmed, nüüd ja edaspidi seisuga 31.12.2013.a, kui pole märgitud teisiti, www.agri.ee

8

Eesti on püügi reguleerimiseks rakendanud meetmeid nii Kalanduse Arengurahastu, EKF raames kui ka riigiabina. Arvestades viimase 10 aasta kalavarude dünaamikat on käesolevaks ajaks saavutatud kalapüügivõimsuse ja kalavarude vaheline pikaajaline tasakaal20 (T2).

Läänemere traalpüügilaevadel töötab ligikaudu 200 kalurit, traalpüügiga seotud töötajatest 91% on mehed21. Naised on põhiliselt tegevad traalpüügiettevõtete administratsioonis ja finantsjuhtimises. Töötajate keskmine vanus on 50 aastat22 (N1). Enamik ettevõtteid tasustavad laevaperesid ka püügivälisel perioodil, et säilitada spetsialiseerunud meeskondi, kuna spetsialistide pakkumine tööturul on vähene.

Läänemere traalpüük moodustas Eesti kalapüügi kogumahust 2013. aastal 65%. Kilu, räime ja tursa püügil tegutseb Eestis alates 2006. aastast kolm tootjaorganisatsiooni, kuhu kuulub 60% sektori ettevõtetest. Eesti Läänemere traalpüügi kogumahust püüdsid tootjaorganisatsioonid 2013. aasta lõpu seisuga 95%23. Tootjaorganisatsioonid on välja arendanud ekspordile suunatud kalandustoodete tarneahela (T4, T5). 2010 – 2012. aasta eksport Venemaale ja Ukrainasse moodustas kokku 2/3 kogu eksporditud kala kogusest, mis muudab traalpüügisektori arvestataval määral sõltuvaks nende kahe riigi otsustest24

(O4). Organisatsiooni liikmete poolt lossitud kala transporditakse logistikakeskustesse, kus toimub kala sorteerimine, külmutamine ja partiide komplekteerimine, mis seejärel suunatakse edasi välisturgudele (T9). Väljakujunenud tarneahel tagab ühtlase kvaliteedi, mille tulemusena on võimalik saada toodangu eest kõrgemat hinda ning samas pakkuda ühtlase kvaliteediga suuremaid mahte.

Eesti traalpüügi laevad lossisid kala Eestis 18-sse lossimiskohta25. Traalpüüki teenindavate kalasadamate tehniline korrasolek ja tingimused on kõikuvad: enamus probleeme on seotud kaide ja sadamate juurde viivate teede halva seisukorra, samuti amortiseerunud veevarustuse ja sadamate tehnosüsteemidega (V7).

Traalpüügisektori laevade utiliseerimiseks, kalalaevastiku moderniseerimiseks, tootjaorganisatsioonide arendamiseks ning peamiste traalpüügisadamate väljaarendamiseks oli suunatud neli EKF meedet. Meetme 1.1 „Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks“ osas on toetatud 26 laeva utiliseerimist, millest 23 projekti on tänaseks lõpetatud koguinvesteeringuga 5,5 miljonit eurot. Meetme 1.3 „Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus“ raames on toetatud 80 projekti kogusummas 2,77 miljonit eurot, kokku on tehtud investeeringuid 28 kalalaeval. Meetme 3.1 „Ühistegevused“ osas on toetatud külm- ja laohoonete ehitamist: kokku kolm projekti kogusummas 8,62 miljonit eurot ning kala käitlemisetappidesse vajalike investeeringute tegemiseks kogusummas 1,38 miljonit eurot. Meetme 3.3 „Kalasadamate investeeringutoetus“ osas on määratud kalasadamate investeeringuteks kokku 5,54 miljonit eurot.26

Kaugpüük. Kaugpüügilaevad tegelevad püügiga Kirde-, Loode-, ja Edela-Atlandi vetes (T7). Püütakse nii reguleeritud (peamiselt krevetilisi, ent ka meriahvenat ja turska) kui ka 20 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse analüüs, 2012, TÜ Eesti Mereinstituut; Põllumajandusministeeriumi andmed21 Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, Eesti Uuringukeskuse OÜ22 Tööjõu kompetentside ja oskustaseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, 2012, Eesti Uuringutekeskus OÜ23 Põllumajandusministeeriumi andmed24 Statistikaamet (Kalamajandus 2010, 2011, 2012)25 Põllumajandusministeeriumi andmed26 Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ameti andmed

9

reguleerimata liike. Edela-Atlandi ja Barentsi meri on Eesti kaugpüügiettevõtetele olulisemad reguleerimata liikide püügipiirkonnad. Võrreldes Läänemerel püütavate liikidega on nimetatud liikide turuväärtus märgatavalt kõrgem27 (T6). Kala töödeldakse laevade pardal ning lossitakse Norra, Islandi, Kanada, Uruguay ning Hispaania sadamates, mis asuvad 1-6 päevateekonna kaugusel püügialadest. Kaugpüük moodustab Eesti kogupüügist koguseliselt 17%28.

Eestile eraldatud püügivõimaluste vähenemist on teatud määral kompenseeritud püügivõimaluste vahetamisega teiste riikidega ning teisalt uute püügivõimaluste otsimisega Kirde- ja Edela-Atlandil, mille tulemusena on kaugpüügisegmendi 2011. a kogupüük jäänud võrreldavale tasemele 2007. a püügikogustega29. Püügivõimaluste vahetuste toimimine aastast aastasse ei ole garanteeritud, samuti toimub püük Kirde-Atlandil suures osas kolmandate riikide vetes, mistõttu on püügitegevuse võimalikkus sõltuvuses Norra ja Gröönimaa poolt kalapüügile kehtestatavatest piirangutest ja nõuetest. Lisaks paikneb Barentsi mere püügiala Norra ja Venemaa majandustsooni vahel ning kui krevetivaru peaks sellelt alalt välja liikuma (millest on juba esimesi märke30), pole püügitegevust võimalik jätkata ilma kolmandate riikidega kokkuleppeid sõlmimata31.(O4)

Kaugpüügiga tegeleb kolm ettevõtet. Hõivatute hulgas domineerivad eakamad vanusegrupid: eriti kaptenite, püügikaptenite, tüürimeeste ja laevamehaanikute hulgas on suur osa 50-65 aasta vanusegruppi kuuluvaid töötajaid32 (N1).

Eesti kaugpüügis on 5 laeva, mis kuuluvad segmenti 4S3 koguvõimsusega 9697 GT ja 13 174 kW. Laevade keskmine vanus on 27 aastat33 (N2).

Kaugpüügi kalalaevade utiliseerimist ja kalalaeva varustamist uute seadmete ja vahenditega soetamist toetas EKF meetmete 1.1 „Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks“ ja meetme 1.3 „Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus“ raames. Meetme 1.1 osas on määratud toetusi ja väljamakseid tehtud kahele projektile kogusummas 3,23 miljonit eurot. Meetme 1.3 osas on 2013. aasta seisuga määratud toetusi 1,59 miljoni euro väärtuses, väljamakseid tehtud 5-le projektile kogusummas 0,43 miljonit eurot.34

Ranna- ja sisevetepüük. Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni. Majanduslikult tähtsamad liigid on räim, ahven, koha, meritint, lest, tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb. Lisaks kalapüügile on oluline ka agariku (Furcellaria lumbricalis) varumine.

Sisevete peamised püütavad liigid on ahven, koha, latikas, haug, jõesilm, luts, särg ja angerjas.

Püügivahendid on üldjuhul passiivsed: peamised neist mõrrad, võrgud ja seisevnoodad. Ainult Peipsi järvel on lubatud kasutada ka aktiivset püügivahendit põhjanoota. Omalaadse tegevusena Euroopas teostatakse Eestis talvist jääalust kutselist kalapüüki.

27 http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca 28 Põllumajandusministeeriumi andmed29 Põllumajandusministeeriumi andmed30 NAFO/ICES Pandalus Assessment Working Group (NIPAG), 201231 „Kalamajandus 2012“, Kalanduse teabekeskus32 Tööjõu kompetentside ja oskustaseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, 2012, Eesti Uuringutekeskus OÜ33 Põllumajandusministeeriumi andmed34 Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ameti andmed

10

Püüki reguleeritakse kasutada lubatud püügivahendite arvu (edaspidi püügivahendite piirarv) ja osaliselt blokk-kvoodi (lubatud kogusaak) abil. Blokk-kvoodi raames toimub püük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja rannapüük räime ja lõhi osas. Vähesel määral püütakse rannapüügil kaaspüügina ka turska ja kilu. Püügikorralduste aluseks on teadlaste soovitused püügivahendite piirarvu ja lubatud saakide kohta. Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järve püügikorraldus ja –mahud lepitakse igal aastal kokku Vene Föderatsiooniga. Püügivõimalused jaotatakse kutseliste kalurite vahel ajaloolise püügiõiguse alusel püügivahendite piirarvudena (ITE) (T3).

Mererannas ja sisevetel püüdvaid kalapüügiloale kantud kalureid oli 2013. aasta seisuga kokku 2383, neist rannakalureid oli 1594 ja sisevete kalureid 542, nii ranna- kui sisevetel püüdvaid kalureid oli 24735. Kalapüügiloa omanikke on 1317, neist rannakalapüügiga tegeleb 1005, sisevete kalapüügiga 177 ning nii sisevete kui ka rannakalandusega 13536.

Kalurite keskmine vanus on 51 aastat37 (N1). Naiste osakaal rannakalurite seas on alla 1,6%, mis on eelkõige tingitud kaluriametile omasest füüsiliselt raskest tööst38.

Püügikogused moodustasid 2013. aasta seisuga Eesti kogupüügi mahust 18% (sh rand 14%, siseveed 4%)39. Väiketöötlemine on kalurite hulgas vähe juurdunud. Kala müüakse ära enamjaolt töötlemata kujul, mille tõttu saadakse väiksemat tulu (N4).

Rannapüügis on kokku 1402 laeva, mis kuuluvad segmenti 4S2, koguvõimsusega 2110GT ja 21 311kW. Sisevete laevu oli kokku 469, mis kuuluvad segmenti 4S4. Laevade keskmine vanus mõlemas segmendis on 22 aastat40 (N2).

Rannapüügi ja sisevete kalalaevade uuendamist, selektiivsete püügivahendite ostmist ja kala säilitamiseks vajalike seadmete soetamist toetas EKF meetmete 1.4 „Väiksemahuline rannapüük“ ja meetme 2.2 „Sisevete kalanduse toetus“ raames. Ranna- ja sisevete püügiks kasutatavate kalalaevade ümberehitamist ja uute seadmete ja vahenditega varustamist, mis aitavad kaasa ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste või tootekvaliteedi parandamisele, energiakasutuse tõhustamisele või selektiivsuse suurendamisele toetati meetme 1.4 osas 207 projekti kogusummas 1,6 miljonit eurot ning meetme 2.2 osas 78 projekti kogusummas 0,6 miljonit eurot.41

2. SWOT

EMKF määruse peatükk I Kalanduse jätkusuutlik areng

Tugevused 1. Olemasolevad tootmisvahendid;

2. Traallaevastiku püügivõimsuse ja 35 Põllumajandusministeeriumi andmed36 Põllumajandusministeeriumi andmed37 Põllumajandusministeeriumi andmed38 Tööjõu kompetentside ja oskustaseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, 2012, Eesti Uuringutekeskus OÜ39 Põllumajandusministeeriumi andmed40 Põllumajandusministeeriumi andmed41 Põllumajandusministeeriumi andmed

11

püügivõimaluste tasakaal;

3. Ettevõtlust stimuleeriv püügivõimaluste jaotamise mehhanism (ITQ, ITE);

4. Väljakujunenud tarneahel sadamast tööstusesse (kilu, räim);

5. Toimivad tootjaorganisatsioonid Läänemere traalpüügis;

6. Kaugpüügiliikide kõrge turuväärtus (krevetilised, süvalest, meriahven);

7. Juurdepääs kalavarudele Läänemerel, siseveekogudes, NAFO, NEAFC ja Teravmägede piirkondades;

8. Pikaajaline pidev teaduslik kalavarude seire ja uuringud;

9. Turunõudluse- ja potentsiaali olemasolu;

10. Piisav pädevus kalandusalase täiend- ja tasemeõppe võimaldamiseks.

Nõrkused 1. Vananev tööjõud, kompetentse tööjõu puudus;

2. Laevastiku amortiseeritus ja madal energiaefektiivsus;

3. Raskendatud võimalused sektorisse sisenemiseks;

4. Ranna- ja siseveekalurite piiratud investeerimisvõimekus infra-struktuuri ja tootmisvahenditesse;

5. Täiendav investeerimiskoormus sadamate taristusse võrreldes teiste LMR-dega;

6. Rakendusuuringute ebapiisav seos sektori vajadustega (kalavarude- sotsiaal-majanduslikud, püügivahendite selektiivsuse uuringud jms)

12

7. Kalavarude hindamise protsessis vähene sektori kaasatus

Võimalused 1. Teadus- ja arendusasutuste olemasolev potentsiaal koostöö suurendamiseks;

2. Alternatiivenergia ja energiasäästlikumad tehnoloogiad;

3. Globaalse nõudluse tõus ja kalatoodete hindade kasv;

4. Innovaatiline kalapüük, sh uued tehnoloogiad, selektiivsed püügivahendid;

5. Sektori teadlikkuse kasv, sh elukestev õpe ja koostöö teadlastega;

6. Tehnoloogia arengust tulenev potentsiaal uute sh energiaefektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks ning toorainele lisandväärtuse andmiseks;

7. Potentsiaal olemasoleva infrastruktuuri parendamiseks ja arendamiseks;

8. Olemasolev teadus- ja arendusasutuste potentsiaal kalavarude täiendavaks hindamiseks ning rakendusuuringute teostamiseks;

9. Kalavarude seire jätkamine ning suurendamine;

10. Vee elusressursside suurenemine läbi koelmute taastamise, koelmutele ja elupaikadele ligipääsu tagamise näol.

Ohud 1. Keskkonnareostus, mere bioloogilise mitmekesisuse vähenemine;

2. Võõrliikide populatsiooni suurenemine ja mõju kohalikele liikidele;

3. Kalatoiduliste liikide populatsioonide

13

suurenemine ja levikuala laienemine (kormoranid, hülged), mis vähendab majanduslikult olulisi kalavarusid;

4. Tootmiskulude järsk kasv (nt energia, kütus).

SWOT-i alusel määratletud vajadused 1. Sektoris hõivatute ja potentsiaalsete sisenejate teadlikkuse tõstmine läbi koolituste, uuringute, teadlastega koostöö ja tasemeõppe;

2. Kala tarneahela – püügist töötlemiseni – etappide maksimaalne optimeerimine, keskendudes kala kvaliteedi tagamisele ja ressursside kokkuhoiule;

3. Kalavarude hea seisundi säilitamine.

Konkreetsed vajadused seoses keskkonna, kliimamuutuste leevendamise ja kohandamise ning innovatsiooniga

1. Koostöö teadlastega ning sektoris hõivatute teadlikkuse tõstmine;

2. Energia- ja keskkonnasäästlikuma tootmise tõstmine;

3. Kalavarude hea seisundi taastamine ja hoidmine.

3. Analüüs

Kalavarud. Kalamajanduse konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku arengu eelduseks on varude ja merekeskkonna sh teiste veekogude hea seisund ning varude ja keskkonna säästlik kasutamine. Selleks on vajalik jätkata tegevusi veekogude eutrofeerumise ja saastatuse vähenemiseks. Perioodil 2007-2013 kasutas Eesti selleks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja riiklikke vahendeid, millega planeeritakse jätkata ka perioodil 2014-202042. Koelmualade taastamiseks on samuti kasutatud riiklikke vahendeid. Kohaliku tähtsusega vooluveekogude avamist oleks otstarbekas ellu viia kohalikul tasandil. Läänemere traalpüügi jaoks oluliste liikide puhul on oluline jätkata varude säästlikku kasutamist, sh leida võimalusi energiasäästlike ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõtmiseks.

Teadus, haridus ja teadmussiire. Eesti T&A süsteemi iseloomustab suhteliselt hea akadeemiline tase. Eesti tugevuseks on kalandusalase seire ja uuringute tegemise pikaajaline kogemus. Välja on kujunenud tugev partnerlus ja koostöö avaliku sektoriga, samas on koostöö pool nõrgem sektoriga. Ühelt poolt on väljakutseks Eesti ettevõtjate madal nõudlus ja rakendusvõimekus ning teisalt puudub täna Eesti teadusasutustes

42 Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014-2020, punkt 1.1

14

elluviidaval T&A tegevusel tihtilugu seos Eesti ettevõtjate vajadustega43. Sarnast tendentsi on täheldatud ka kalandussektori poolt, kus nõrkusena on välja toodud rakendusuuringute ebapiisavat seost sektori vajadustega kui ka rakendusteaduse tulemuste vähest elluviimist praktikas (N6). Seetõttu järgneval perioodil on oluline senisest veelgi enam suurendada teadusarendusasutuste võimekust pakkumaks ettevõtetele vajalikke lahendusi ja teenuseid ning kaasama senisest enam kalureid kalavarude hindamise protsessi (V5, V8, V9).

Kuivõrd kalandussektori ettevõtjatel on probleem kompetentse tööjõu leidmisega ja arvestades sellega, et üle 50% kalandussektori töötajatest on vaid põhi- või üldkeskharidusega ning kelle keskmine vanus on suhteliselt kõrge44(N1) on vajalik senisest enam tõhustada koostööd teadus-arendusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel kvalifitseeritud tööjõu saamiseks. Sektori esindajaid tuleb kaasata õppekavade väljatöötamisel ning praktika läbiviimisel. Oluline on arendada kalandusharidust erinevatel haridustasemetel ja täiendusõppes, et tagada sektori jätkusuutlikkus (V1, V5). Samuti on oluline populariseerida kalandusõpet noorte seas, et suurendada õppima asujate arvu.

Kalapüük. Ülemaailmne kalatarbimine inimese kohta on alates 1961. a kasvanud keskmiselt 3,6% aastas45; sellest tulenevalt on ka FAO kala hinna indeks (Fish Price Index) olnud tõusuteel, moodustades 2013.a 142% 2005.a tasemest46. Majanduskoostöö ja arengu Organisatsioon (OECD) ennustab järgnevail aastail nõudluse kasvu jätkumist ja kala hinna tõusu 2022. a 2005.a tasemega võrreldes 1,6 kordseks. (V3)

Eesti ettevõtted tegutsevad rahvusvahelises tootmisahelas madala teadmistevajadusega tööde teostajatena47. Nii on ka kalandussektori ettevõtetega, sh kala töötlemise suunal, kus põhirõhk on olnud kala külmutamisel. Seetõttu nähakse kasvuvõimalusi tootearenduses, kuhu seni on investeeritud vähe. Oluline on toote kvaliteedi parandamine ja jäätmekäitlus(V6).

Ettevõtete sh kalandussektori ettevõtete innovatsioonikulutused, on käesoleval perioodil olnud suunatud pigem infrastruktuuri ja tootmisprotsessi täiustamisele, mitteniivõrd tootearendusele. Seetõttu tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata teadmussiirdele ning teaduse, ettevõtjate ja neid ühendavate lülide (nõustajad) võrgustumisele, sest akadeemiline keskkond on üheks allikaks ettevõtluse innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning kõrgema lisandväärtuse saavutamisel48. Järelikult on oluline tõhustadakoostööd teaduasutuste ja ettevõtete vahel sh rahvusvahelistes koostöövõrkudes osalemises, et rahuldada siinsete ettevõtete kasvuvajadusi (V1,V5).

Uute tehnoloogiate väljatöötamine keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude vähendamiseks ja rohelise energia kasutuselevõtuks eesmärgiga vähendada energiakulusid ja toota ning töödelda keskkonnasäästlikumalt on võtmeküsimus kogu kalandussektori jaoks. Seetõttu on oluline tulevasel perioodil toetada tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist, sh alternatiivenergia ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kogu sektoris. Eesti kalandusettevõtted on väljendanud oma huvi panustada TA&I tegevustesse, sh tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse parendamisse. Arvestades sellega, et

43 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused44 Tööjõu kompetentside ja oskustaseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, 2012, Eesti Uuringutekeskus OÜ45 Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO)46 ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)47 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused48 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused

15

senised kasvuallikad majanduses on ammendumas, siis on täiendavalt vajalik otsida uusi kasvuallikaid kohalike bioloogiliste ressursside efektiivsemaks kasutamiseks49. Sellest tulenevalt on kalandussektori innovatsiooni osas oluline välja selgitada „sinise kasvu“ võimalused rannikuturismis, vesiviljeluses, sinises biotehnoloogias ja sinises energias. (V2, V4, V6, O4)

Traalpüük. Tootjaorganisatsioonide loomisega pandi alus ühisele koostööle, tehti investeeringuid ühiskasutuses olevasse infrastruktuuri ja tehnoloogiatesse. Olemasoleva tehnilise baasi optimaalseks ärakasutamiseks tuleb suurendada teadmisi ja innovatsiooni (V4).

Kuna Läänemere traalpüügist saadav toodang on enamasti suunatud välisturgudele, on oluline suurendada sektori efektiivsust. Kuna Euroopa ühisest kalanduspoliitikast tulenevalt ei ole võimalik toetada otseseid investeeringuid laevastiku uuendamisse, siis saab eesmärki saavutada eelkõige läbi tegevuste, mis aitavad suurendada ettevõtjate enda investeerimisvõimekust.

Kuna praeguseks on traalpüügi osas saavutatud pikaajaline tasakaal kalavarude ja püügivõimsuse vahel, siis omandab üha suurema tähtsuse kalapüügi energiaefektiivsuse suurendamine (V2). Lisaks vastavatele investeeringutoetustele on vaja tõsta sektoris hõivatute teadlikkust energia- ja keskkonnasäästlikumast tootmisest (V2). Erinevate võimaluste leidmiseks on vajalik teostada uuringuid, katseprojekte ning edendada koostööd teadlastega (V1,V5). Eelseisva arenguperioodi võtmeküsimuseks saab uute tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutusele võtmine keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude vähendamiseks (V6).

Kala lossimise kvaliteedi tõstmiseks ja teenindamiseks on oluline sadamate hea infrastruktuur ja toetav tehnovõrk (V7). Tulevikuperspektiivis on ette näha tootjaorganisatsioonide tegevuse rahvusvahelist laienemist, selleks on oluline tagada tervikliku tarneahela olemasolu kala lossimisest töötlemiseni (V3). Lossimise ja muude sadamateenuste osutamiseks vajalike seadmete nagu näiteks sorteerimismasinate ja kaalude olemasolu sadamates loob võimaluse teenuseid pakkuda ka teiste liikmesriikide kalalaevadele. Tarneahela erinevaid etappe tuleb maksimaalselt optimeerida, tagades samaaegselt kvaliteet ja ressursside kokkuhoid.

Kaugpüük. Olemasolevate püügivõimaluste kindlustamiseks ning täiendavate püügipiirkondade kasutuselevõtmiseks ja püügivõimaluste vahetamiseks on oluline koostöö administratsiooniga. Vananev laevastik ja tööjõud ning kalapüügi väiksem atraktiivsus võrreldes teiste sarnaste tegevusvaldkondadega, mistõttu on kvalifitseeritud tööjõu leidmine raskendatud, on peamisteks kaugpüügisektori probleemkohtadeks püügivõimaluste vähenemise kõrval (N1). Samas on kalavarude säästliku kasutamise seisukohast oluline hoida tasakaalus olemasolevad püügivõimalused ja püügivõimsus. Püügivõimaluste vähenemise tingimustes tuleb laevastiku püügivõimsust vastavalt kohandada, jättes aga piisavalt arenguruumi, juhul kui endised varud taastuvad või lisanduvad uued võimalused.

Kaugpüügisektoris on jätkuv vajadus investeeringutoetuste järele, seda eelkõige vananenud laevastiku efektiivsuse tõstmiseks - kütusekulu vähendamiseks, hügieeni- ja tööohutustingimuste parandamiseks ning tootekvaliteedi tõstmiseks (V2,V6,V7).

Ranna- ja siseveed. Ranna- ja sisevete kalanduse üheks oluliseks nõrkuseks on kalapüügi madal tulusus ja sellest tulenev kalurite madal investeerimisvõimekus. Väikesed

49 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused

16

püügimahud ja kala madal hind ei võimalda teha suuremaid investeeringuid näiteks lossimiskohtade, kalalaevastiku ja püügivahendite uuendamiseks (V6, V7).

Tulenevalt lühikesest püügihooajast ei ole kaluril aastaringselt stabiilset sissetulekut ning on vajadus leida alternatiivseid töövõimalusi hooajavälisel perioodil. Talvine püük võimaldab sisevete ja rannakaluritel sõltuvalt jääoludest pikendada oma 4-5 kuulist püügihooaega kuni paari kuu võrra. See aga nõuab investeeringuid talvistesse püügivahenditesse (V4).

Paljuski on sektori probleemid nagu madal tulusus ja lühike püügihooaeg seotud kalavarude seisundiga. Siirde- ja poolsiirdekalade arvukust pärsivad suures ulatuses puudulikud elupaigad, mis tulenevad veekogude ebapiisavast füüsilisest kvaliteedist nagu rändetõkked, kudealade vähesus ja halb kvaliteet (V10). Lisaks tuleks parandada ja arendada selektiivsete ja keskkonnasäästlike püüniste kasutamist, mis vähendaks soovimatut kaaspüüki (V4).

Rannapiirkondade ja sealse kalandussektori areng sõltub sealsetest elanikest, nende teadmistest ja oskustest ning bioloogiliste ressursside piisavusest. Seetõttu on oluline nende teadlikkuse tõstmine, kogemuste ja praktikate vahetamine, innovaatiliste ideede elluviimine (V5).

Rannakalurite keskmine vanus (51 aastat) ja kalurite vanuseline struktuur50 toob kaasa asendusvajaduse sektoris. Uute tulijate sisenemist sektorisse raskendab kehtiv kalapüügivõimaluste jaotusmehhanism, mis põhineb ajaloolisel püügiõigusel. Sektorisse sisenemiseks peab lisaks investeeringutele püügivahendite, paadi ja muu vajaliku inventari soetamiseks soetama ka ajaloolist püügiõigust. Kui perekondlikku liini pidi ei ole võimalik, on ajaloolise püügiõiguse saamine turult raskendatud, kuna selle eest küsitav hind võib osutuda sektoris alustada soovijale ülejõu käivaks või on ajaloolist püügiõigust võõrandada soovijaid vähe. Tagamaks rannapüügi järjepidevus on vajalik soodustada uute kalurite sektorisse sisenemist ja populariseerida kaluri ametit. 51

Prioriteediks on edendada säästvate ja innovaatiliste lahenduste elluviimist kalapüügis, soodustada alternatiivenergia kasutamist eesmärgiga tõhustada ja suurendada keskkonnasäästlikust ning energiatõhusust (V2, V4). Oluline on kalurite tegevuste mitmekesistamine ja koostöö arendamine.

Kalavarude olukorra parandamiseks nii rannikumeres kui ka sisevetes, mis tagaks sektorile stabiilse saagi ja sissetuleku, tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu ja eraldada ressursse koelmu- ja elupaikade taastamiseks (V10).

Vesiviljeluse jätkusuutlik areng

1. Hetke olukorra kirjeldus

Eesti vesiviljeluse alguseks võib lugeda 19. sajandi lõppu, kui jõeforelli hakati kasvatama müügiks. Oluliseks tegevusalaks on olnud veekogude rikastamine kalavastsete ja

50 Kuni 30 aastaseid 9%, üle 60 aastaseid 26%, 51 – 60 aastaseid 24% - KIS 2012 andmetel51 Uuring „Kalandustoodete tarbimine ning võimalik tarbimise suurendamine Eestis“ CATI tarbijaküsitlus veebruar-märts 2011

17

maimudega52. Hilisemal ajal on pandud rõhku kaubakala kasvatamisele (T2). Kõige levinumaks tootmisviisiks on olnud vee läbivoolu kasutamine.

Nii maailmas kui ka Eestis on vesiviljelus läbi teinud väga kiire tehnoloogilise arengu. Arvukate väiketiikide ja üksikute nõukogudeaegsete kalakasvatusrajatiste kõrvale on kerkinud uued keskkonnasäästlikud, intensiivset tehnoloogiat kasutavad kalakasvandused (T1). Eestis on traditsiooniliselt vesiviljeluse all mõeldud kalade kasvatamist ja viimastel kümnenditel on hakatud arendama ka vähikasvatust. Eesti kasvandused on enamasti perefarmi tüüpi, paiknedes maismaal ja asudes enamjaolt eemal linnadest ning kohaliku elu tõmbekeskustest.

Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis head tingimused nii vee- kui maaressursi rohkuse mõttes (V7). Samas paljude kalaliikide kasvatamiseks ei ole Eesti kliima soodne, kuna meie veed on külmaveeliste kalade jaoks suvel liiga soojad ja soojaveelistele kaladele pika perioodi vältel külmad (O4). Seetõttu on ettevõtjad hakanud investeerima vee korduvkasutusega suletud kalakasvatusrajatistesse, mis on küll energiakulukad (O1), ent annavad võimaluse kasvatada ja pakkuda toodangut aastaringselt ja keskkonnasäästlikumalt (T1).

Eesti vesiviljelust iseloomustab suur killustatus mitmete väikesemahuliste toodete ja tootmisviiside vahel, mille tõttu esineb sektoris usaldamatus ja huvide lahknevus (N6). Suurem osa ettevõtjaid on koondunud kahte vesiviljeluse esindusorganisatsiooni – Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liitu ja Eesti Vesiviljelejate Liitu.

Vesiviljelusettevõtted. Eesti vesiviljeluse moodustavad kolm tegevusvaldkonda: kaubakala kasvatamine (T2), vesiviljelusliikide kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks (V8) ja vähikasvatus. Kalakasvanduste arv muutub Eestis pea iga aasta. Sektoris eksisteerivad vormiliselt ettevõtted, mis on tootmise lõpetanud, ning ettevõtted, mis on alustanud Euroopa Kalandusfondi toel kasvanduse ehitamist ning ei müü veel toodangut (N4; N5). Eestis on 2013. aasta seisuga 27 suuremat kalakasvandust ning lisaks veel 18 vähikasvandust53. Väiksemaid kalakasvandusi on Eestis hinnanguliselt ca 200. Nende ettevõtete tootmismaht varieerub paarisaja kilogrammi ja ühe tonni vahel (N5). Lisaks kaubakala ja vähi tootjatele on Eestis üle 60 ettevõtte54, mille tegevusala on kalaturismi teenuse pakkumine, ostes kala teistelt vesiviljelusettevõtetelt.

Turunõudlusele vastavat stabiilset ja keskkonnasäästlikku tootmist võimaldavad tehnoloogiad vajavad suuri investeeringuid. Vesiviljelusettevõtte ehitamisest kuni esimese toodangu saamiseni võib kuluda viis aastat ja üldjuhul tekib ka vajadus täiendavate käibevahendite järele55 (N2; O1). Selle pika tootmistsükli ajal peab vesiviljelusega tegeleval ettevõtjal olema vee erikasutusluba ja lisaks tuleb arvestada saastetasudega, mis täiendavalt tõstavad 2–9% toodangu omahinda56 (N3). Samuti tuleb uute vee korduvkasutusega suletud kalakasvanduste puhul arvestada elektrihinna tõusuga. Aastast 2004-2012 on elektrihind tõusnud 60%, 2004. aasta 48.32 eurolt MW/h 2012. aasta 77,36 euroni MW/h 57(O1). Haiguste vältimiseks on väga oluline osa bioturvalisusel ja pidamistingimuste optimeerimisel (O2; O3). Arvestades vesiviljeluse valdkonnas

52 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-202053 Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud vesiviljelustootmisettevõtted seisuga 20.11.201354 Kalanduse teabekeskus www.kalateave.ee55 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-202056 Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine, OÜ Aqua Consult Baltic 201257 Statistikaamet www.stat.ee Ettevõtetes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus

18

http://www.stat.ee/

http://www.kalateave.ee/

esinevaid bioloogilisi riske, puudub asjakohane kindlustussüsteem, mis annaks sektoris olijatele ja uutele sisenejatele suurema turvatunde loodusõnnetuste, ootamatute vee kvaliteedi muutuste (O3), haiguste (O2) jm samalaadse vastu.

Tootmine. Erinevate tootmisviiside, oskusteabe ja uute ettevõtjate kogemuste vähesuse tõttu on vesiviljelustoodangu kvaliteet kõikuv58 (N5). Kõige rohkem on seni toodetud vikerforelli (T2), mille müügimahud on hakanud viimasel kümnendil kasvama. Toodangu kasvutrendist59 hoolimata ei ole suudetud tagada kalatöötlemisettevõtetele kohaliku toorme järjepidevat pakkumist (V9; N4). Kui maailmas kasvatatakse valdav osa lõhelisi sumpades, mis ei nõua väga suuri investeeringuid, siis Eestis pärsib sumpades kasvatamist meres sobivate kohtade vähesus, ebasoodsad klimaatilised tingimused (O4) ja keeruline hoonestusõiguse seadmise protsess. Tulenevalt klimaatilistest tingimustest, sektori struktuurist ja suurte kaubanduskettide survest on Eesti kalakasvandustel keeruline konkureerida kaubakala importtoodanguga. Turu ebastabiilne varustamine vesiviljelustoodanguga toob kaasa omakorda suuri hinnakõikumisi (N3). Eesti turul domineerib importtoodang60, mis katab kalatöötlejate ja -kauplejate vajaduse (N5).

Haridus ja teadus. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna näol on tegemist teadusasutusega, mis tegeleb alates 2002. aastast kalakasvatuse eriala õpetamise ja teadusuuringutega, mille käigus on magistrikraad omistatud 16 lõpetajale61. Alates 2012. aastast on keskhariduse baasil võimalus õppida Järvamaa Kutsehariduskeskuses kalakasvatuse eriala, mis annab õppijale teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks põllumajanduse valdkonnas kalakasvatajana ja luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks62 (N1). 2014 aastal läbis kalakasvataja erialalõppe 6 esimese lennu lõpetajat63.

Sektori väiksust arvestades puudub stabiilne nõudlus veterinaariaalaste- ja nõustamisteenustele, mille tõttu napib ka vajaliku väljaõppega ihtüopatolooge kalahaiguste diagnoosimiseks (N7). Oluliseks probleemiks on innovatsiooni ja arendustöö vähesus uute liikide kasvatamisel ja uute tehnoloogiate kasutamisel (V1).

Vesiviljeluse investeeringutoetus 2007-2013. Eestis on vesiviljelussektor uute sisenejate jaoks atraktiivne, mida näitab ettevõtjate suur huvi vesiviljeluse investeeringutoetuse meetme osas. Perioodil 2007–2013 on Euroopa Kalandusfondi toel alustatud 10 uue kasvanduse ehitamist (V5) ja 21 olemasolevat kasvandust saanud rekonstrueerimiseks heakskiidu. Lisaks on heakskiidetud 7 uut projekti. Projektide peamine eesmärk on kasvatatava kala siseturuvajaduse ulatuses kalakasvanduste arendamine. Heakskiidetud projektide tootmisvõimsused on ligikaudu 5000 tonni vesiviljelustoodangut64. Laenukrediit. Vesiviljeluse investeeringutoetuse meetmes on katkestatud 13 projekti65 ja senini valminud projektid ei ole käivitunud sellises mahus nagu algselt ette nähti. Projektide mitteteostamist on põhjustanud globaalne finantskriis, mille mõjul halvenesid oluliselt laenuvõimalused uutele kui ka laienemist plaaninud vesiviljelusettevõtetele (N2). Vesiviljelusettevõttel puudub võimalus bioloogilise vara kindlustamiseks (O5) ja

58 Vesiviljeluse kvaliteedi uuring. Forelli kvaliteediomadused ja kvaliteedistandardi loomise võimalused – käsiraamat kalakasvatajale. Juuni 201159 Statistikaamet www.stat.ee 60 Statistikaamet www.stat.ee kala eksport ja import 201261 Eesti Maaülikool www.emu.ee 62 Järvamaa Kutsehariduskeskus www.jkhk.ee 63 Järvamaa kutsehariduskeskuse kooli lõpueksami õppegrupi KA2 protokoll 11.02.201464 PRIA. Meede 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus seisuga 30.09.2013 65 PRIA. Meede 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus seisuga 30.09.2013

19

http://www.jkhk.ee/

http://www.emu.ee/

http://www.stat.ee/

http://www.stat.ee/

pangandussektorile on vesiviljelus vähetuntud, mille tõttu puudub usaldus selle sektori vastu. Olukorra leevendamiseks loodi 2012. aastal Euroopa Kalandusfondi vahenditest finantsinstrument, mida haldab Maaelu Edendamise Sihtasutus66. Finantsinstrumendist on võimalik vesiviljelusega alustavatel ja ka juba tegutsevatel ettevõtetel taotleda inves-teeringuteks pikaajalist laenu.

Töötlemine ja turustamine. Vesiviljelusega tegelevate äriühingute käive oli 2012. aastal umbes 1,1 miljonit eurot, moodustades 1% Eesti kalatööstuse aastatoodangu koguväärtusest67. Eesti vesiviljelustooteid müüakse peamiselt jae- ja hulgikaubanduse- ning töötlemisettevõtetele (N9). Samuti toimub müük turgudel otse tarbijale (V2;V3), õngitsemist pakkuvatele turismiettevõtetele ja asustusmaterjaliks.

2010. aastal loodi kalakasvatajate tootjaorganisatsioon Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, mis omab tunnustust vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) ja angerja (Anguilla anguilla) osas. 2014. aastal valmib Euroopa Kalandusfondi vahendite toel logistika- ja töötlemiskeskus Pärnumaal Audru tööstuspargis, kus plaanitav töötlemismaht on 1000 tonni ümarkala aastas.

Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord. Hõivatute arv vesiviljeluses on ligikaudu 100 inimest68 ja see on püsinud suhteliselt stabiilsena. Sektoris tegutsejate keskmine vanus on 40 ja 50 eluaasta vahel. Vesiviljelustoodangu tõusu ja uute ettevõtete sisenemisega sektorisse ei kaasne suuri muutusi tööhõives, kuivõrd kaasaegsed ettevõtted on automatiseeritud tootmisega. Lisaks erineb vesiviljeluses hõivatute haritustase teiste kalandusvaldkonna töötajate omast. Kui teistes kalandusvaldkondades jääb akadeemilise kõrgharidusega töötajate osakaal alla 10%, siis vesiviljeluses on 29% töötajaskonnast akadeemilise kõrgharidusega69 (T3). Raskusi võib tekkida abitööjõu leidmisel, kuivõrd vesiviljelusettevõtted asuvad tihti eemal suurematest keskustest (N1).

2. SWOT

EMKF määruse peatükk II Vesiviljeluse jätkusuutlik areng

Tugevused 1. Uute kasvanduste sõltumatus looduslikest teguritest;

2. Traditsiooniliste liikide kasvatamise kogemus (vikerforell, karpkala jne);

3. Sektoris hõivatute kõrge haridustase.

Nõrkused 1. Oskusspetsialistide vähesus;2. Oma- ja käibevahendite vähesus;3. Madal konkurentsivõime Eesti ja

Euroopa turgudel;4. Sektori väike toodangu maht;5. Väikesed ja killustatud ettevõtted

(kõikuv toodangu kvaliteet);6. Sektori huvide killustatud

66 Maaelu Edendamise Sihtasutus www.mes.ee 67 Kalanduse teabekeskus Eesti kalamajandus 201268 Statistikaamet www.stat.ee69 Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris 2012

20

http://www.stat.ee/

http://www.mes.ee/

esindamine;7. Veterinaariaalase teenuse puudumine.

Võimalused 1. Innovaatilised tehnoloogilised lahendused;

2. Tarbija eelistus tarbida kohaliku päritoluga vesiviljelustooteid;

3. Tarbija teadlikkus vesiviljelustoodete tervislikkusest;

4. Uute vesiviljelusliikide kasvatamise potentsiaal;

5. Investorite huvi;6. Alternatiivenergia ja

energiasäästlikumad tehnoloogiad;7. Vee ja maaressursi olemasolu (sh

soojuselektrijaama jahutusveed);8. Nõudlus taasasustamismaterjalile;9. Töötlejate nõudlus toormele.

Ohud 1. Tootmissisendite hinnatõus (energia hind jms);

2. Kala- ja vähihaiguste levik;3. Keskkonna saastumine;4. Erakordsed ilmastikuolud

(kasvanduste tüüpide sõltuvus ilmast);

5. Kindlustusteenuse puudumine.

SWOT-i alusel määratletud vajadused 1. Koduturu eeliste kasutamine ja varustamine kohalike vesiviljelustoodetega;

2. Ühistegevuse soodustamine suuremate koguste pakkumiseks ja stabiilsema tarne tagamiseks;

3. Vesiviljelustoodangu mitmekesistamine uute liikide kasvatamise kaudu;

4. Haridus- ja teadustöö arendamine vesiviljelussektoris;

5. Alternatiivenergia ja energiasäästlikumad tehnoloogiad.

SWOT analüüsi kooskõla mitmeaastase riikliku vesiviljeluse

21

strateegiaga*


1. Toodangu kiire kasv läbi uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate;

2. Tähelepanu pööramine innovaatilistele tootmislahendustele, millega vähenda negatiivset mõju keskkonnale, parandada loomade heaolu, soodustada ressursside säästvat kasutamist sh akvapoonikat;

3. Innovatsioon uute toodete arendamiseks, turuleviimiseks ja koostöö teadus- ja arendusasutustega kõrgema lisandväärtusega toodete arendamisel;

4. Tootmiskulude vähendamine läbi energiasäästlike tehnoloogiate (alternatiivenergia).

3. Analüüs

Eestis on peamiseks kasvatatavaks liigiks vikerforell, mille puhul on koduturul raske konkureerida imporditud lõhe ja vikerforelliga. Toodangu mitmekesistamiseks peab perioodil 2014–2020 keskenduma Eesti tingimustesse sobivate liikide kasvatamisele, millel on potentsiaali nii Eesti kui ka välisturgudel (näiteks: angerjas, tuurlased, siig, koha, ahven, jõevähk jne)70(V2; V3; V4; O1).

Mitmes Eesti piirkonnas võib esineda looduslike kui ka tehnoloogilisi iseärasusi, mida võib vesiviljeluse arengu soodustamiseks ära kasutada. Seega saab juba vesiviljeluseks sobivate kohtade planeerimisel arvestada Eesti tingimustega sobivate vesiviljelusliikide kasvatamise eripäraga, kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat (V1; V7).

Tootmismahtude saavutamisel tuleb lisaks värske vesiviljelustoodangu pakkumisele arendada välja ning viia turule uusi ja kõrgema lisandväärtusega tooteid (V1; V2; O1). Toodangu suurenemisel tuleb rahuldada eelkõige lähiregiooni tööstuste ja tarbijate nõudlus. Suuremate koguste pakkumiseks ja stabiilsema tarne tagamiseks on oluline teha koostööd ja viia ellu ühistegevusi. Seda on võimalik realiseerida läbi vesiviljeluse tootjaorganisatsiooni (V2; N5), mis võimaldab kvaliteedinõuete kehtestamise kaudu tagada toodete ühtlast kvaliteeti ja turuhinda. Seeläbi suureneb tarbijate usaldus kodumaise vesiviljelustoodangu vastu (V2; V3).

Vesiviljeluse arengu soodustamiseks tuleb kaasata teadlasi, tuua sektorisse eriala spetsialiste ja kvalifitseeritud tööjõudu, kes omakorda avaldaksid mõju oskusteabe

70 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-2020

22

laialdasele kättesaadavusele tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel (V5; V6). Tähelepanu tuleb pöörata innovaatilistele jätkusuutlikele tootmislahendustele (V1), millega vähendada negatiivset mõju keskkonnale, parandada loomade heaolu (V6) ja soodustada ressursside säästvat kasutamist. Läbi akvapoonika on võimalik mitmekesistada vesiviljelejate sissetulekuallikad (V1).

Turunõudlusele vastavat stabiilset ja samas keskkonnasäästlikku tootmist võimaldavad tehnoloogiad nõuavad suuri investeeringuid ja samas investeeringu alustamisest esimese toodanguni kulub mitu aastat, nõudes seejuures ka mahukaid käibevahendeid, siis valdkonna arendamiseks on oluline teha koostööd, millega tagatakse laenutoodete olemasolu.

Perioodil 2014–2020 on vesiviljeluse strateegia prioriteediks olemasolevate, juba rajatud tootmiste konkurentsivõime arendamine ja investeeringud turul edukate ettevõtete laiendustesse71. Vesiviljeluse arendamiseks tuleb luua vesiviljelusele soodne ja jätkusuutlikku tegutsemist toetav toimimiskeskkond, mille visiooni kohaselt saavutatakse liidriroll Eesti vesiviljelustoodete siseturul ja ollakse edukas eksportöör Eesti viljelustingimustega sobivate ja kõrge välisnõudlusega liikide osas72 (V4; V5; V6; V7).

Toetamaks asjakohase poliitika ühtsust, on vesiviljelusega seotud tegevused kooskõlas Eesti vesiviljeluse mitmeaastase riikliku tegevuskavaga aastateks 2014-2020.

Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng

1.Hetke olukorra kirjeldus

Kalandus on oluline elu- ja tegevusala rannikualadel, sisevetel ja neid teenindavates piirkondades. Eestil on pikk rannajoon (3794 km), rohkearvuliselt siseveekogusid, kalavarud ja püügipiirkondade lähedal asuvad lossimiskohad. (V1) Kalandus sõltub veekogude ja ökosüsteemi seisundist. Läänemere ja siseveekogude üheks põhiprobleemiks on eutrofeerumine ehk toitainete rohkus ning sellest tingitud fütoplanktoni vohamine. (O4) Kalavarude seisund rannikumeres ja siseveekogudel on üldiselt stabiilne. Samas siirde- ja poolsiirdekalade varude paranemist takistavad kudemiseks sobivate vooluveekogude tõkestatus paisude jm tõketega ning koelmualade vähesus ja kinnikasvamine. (N1) Hüljeste73 ja kormoranide74 suur arvukus aeglustab varude taastumist ja vähendab kalurite väljapüüke. (O2) Hüljeste arvukuse suurenemisega kaasnevad kahjustused püügivahenditele (N4). Viimastel aastatel on laienenud mitmete võõrliikide levikuareaal ja arvukus75 (O3).

Kalandusega seotud piirkonnad on väga erinevad (rand- ja siseveed, püügikorraldus, erinevad kultuurid ja traditsioonid). Kalanduspiirkondi iseloomustab rikkalik loodus- ja kultuuripärand, säilinud traditsioonilised kalapüügioskused ja kohalik teadmine paikkonna vajadustest ja võimalustest (T2, T5). Samal ajal on probleemiks rahvastiku väljaränne, kõrge töötuse tase ja kalapüügi hooajalisusest tingitud ebastabiilsed sissetulekud (O1, N2). Aktiivsem ja tootlikum majandustegevus koondub suurematesse linnapiirkondadesse, kus on ettevõtluse arenguks inimeste, institutsioonide ja 71 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-202072 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-202073 Riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammi „Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire“ 2011. aasta seiretöö „Hülged – hallhüljeste lennuloenduse andmed“74 Kormorani levik ja arvukus Eestis 2012, Eesti Ornitoloogiaühing75 Rannikumere operatiivseire 2012, TÜ Eesti Mereinstituut

23

kompetentside kriitiline mass. See põhjustab piirkondades ka madala investeerimissuutlikkuse (N3).76

Rannapiirkondades on kolmanda haridustasemega hõivatute osakaal ligi poolteist korda väiksem Eesti keskmisest.77 Ranna- ja sisevete püügis hõivatud kaluritest on ligikaudu pooled põhi- ja üldkeskharidusega, kellel puudub erialane kutseharidus.78 (N7) Elukestvas õppes osalemise määr on Eestis pidevalt kasvav ja see annab tunnistust täiskasvanute enesetäiendamise jätkuvalt tõusvast trendist (EL 2020- 15%, Eesti 2011- 12%) (V6). Kõige vähem osalevad elukestvas õppes madalama haridustasemega, vanemaealised ja muust rahvusest inimesed, samuti osalevad elukestvas õppes vähemaktiivsemalt mehed.79

Ranna- ja sisevete kalurit iseloomustab keskmisest kõrgem vanus. Kalurite keskmine vanus varieerub piirkonniti– rannakalurite keskmine vanus on 52 aastat, sisevete kalurite vanus 48 aastat, kalurite keskmine vanus oli 2012. aastal 51 eluaastat.80 Kalurid on oma alale väga truud: keskmiselt on kalurina tegutsetud 21 aastat. Kõige suurema grupi - 42% moodustasid kalurid, kes on sellel alal tegevad olnud 11-20 aastat (T2). Rohkem kui neljandik on neid, kes on olnud kutselised kalurid kuni 10 aastat.81 Kalavarude piiratud hulk seab piirangud uutele sektorisse sisenejatele: soovija saab siseneda juhul, kui keegi sektorist lahkub ja püügivõimalused edasi müüb või pärandab. Püügivõimalused on jaotatud ajaloolise püügiõiguse alusel, mis annab kalurile võimaluse kasutada teatud arv püügivahendeid (ITE). Sektorisse saab siseneda ka ilma ajaloolist püügiõigust omamata püügiõigust rentides või ennast püügiõigust omava kaluri püügiloale kandes. (N6)

Seoses püügi hooajalisusega on enamikul ranna- ja sisevete kutselistel kaluritel vajadus täiendavate sissetulekuallikate järele. (N2, V2) Kalurite hulgas on vähe juurdunud väiketöötlemine ning kala müüakse enamjaolt ära töötlemata kujul otse esmakokkuostjale (73% kogupüügist82), töötlejale või kala tarbijale.(N5) Tarbija ostab kala peamiselt poest või turult, kuna kalanduspiirkondadest eemale jäävates piirkondades puudub võimalus osta kala otse kalurilt, mis on uuringute põhjal tarbija esimene eelistus (V9). Kala ja kalatoodete kodumaist päritolu hindavad tarbijad kõrgelt.83

Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus ettevõtluse toimimiseks vajalik infrastruktuur sadamate näol on suures mahus erastatud. See asetab sadamatest sõltuva ettevõtluse võrreldes teiste riikidega märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse. Kui muudes riikides tehakse vajalikud infrastruktuuri investeeringud riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest, siis Eestis on need kulutused valdavalt erasektori kanda.(N3) Sadamaregistris registreeritud sadamaid on 143, neist mereäärseid 116, siseveekogude äärseid 2784. (T4) Kala lossiti ranna- ja sisevete ääres 477 lossimiskohas85. Kalasadamad ja lossimiskohad on enamjaolt halvas tehnilises seisukorras ega vasta sadamaseaduse nõuetele ja mereohutuse tingimustele86 (N4). 76 Eesti regionaalarengu strateegia 2020, Siseministeerium 2013, Tallinn77 Eesti Inimvara Raport (IVAR): võtmeprobleemid ja lahendused78 Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, 2012, Eesti Uuringukeskus OÜ79 Eesti järgneva kümne aasta arenguvajadused, 201280 Põllumajandusministeeriumi andmed81 Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, 2012, Eesti Uuringukeskus OÜ82 Põllumajandusministeeriumi andmed83 Uuring „Kalandustoodete tarbimine ning võimalik tarbimise suurendamine Eestis“ CATI tarbijaküsitlus, veebruar-märts 201184 Sadamaregister, Veeteede Amet85 Põllumajandusministeeriumi andmed86 Eesti rannakalanduse arengusuunad, 2010

24

Rannapüügis kasutati 2012.a lõpu seisuga kokku 1310 alla 12 m pikkuseid laevu, mis kuuluvad segmenti 4S2. Sisevete laevu oli kokku 448, mis kuuluvad segmenti 4S4 (T4). Laevade keskmine vanus mõlemas segmendis on 20 aastat.87 (N4)

Perioodil 2007-2013 tehti Euroopa Kalandusfondi meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames algust ranna- ja sisevete kalanduse sektori restruktureerimisega. Meetme raames määratleti kaheksa kalanduspiirkonda ning igaühes loodi kohalik kalanduse tegevusgrupp. Tegevusgruppi kuuluvad antud piirkonna kutselised kalurid, kalandus- ja muude tegevusalade ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja teised piirkonnas tegutsevad organisatsioonid (sh MTÜ-d). Tegevusgrupi eesmärk on piirkonna kalandussektori arendamine, koostöö edendamine ja piirkonna jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine. (T1) Tegevusgrupp selgitas välja piirkonna arengueeldused ja võimalused fokusseeritult kalandussektorile, töötas välja piirkondliku arengustrateegia ning viis selle ellu. Tegevusgrupid arendavad koostööd kohalikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Tegevusgruppide töö tulemusena on piirkondades arenenud koostöö ja oskused toetuste kasutamiseks (T3). Kohalike tegevusgruppide toeks loodi Kalandusvõrgustiku üksus, kelle ülesandeks on teadmiste ja kogemuste vahetamise edendamine ning koostöö algatamise toetamine, samuti teadmiste ja parimate praktikate levitamine.

Sektori restruktureerimise eesmärk on luua korrastatud ja toimiv terviklik tarneahel, mis võimaldaks kaluritel suurendada kalapüügist saadavat sissetulekut ning leida alternatiivsed tegevused kalapüügi kõrval, et tulla toime püügihooajavälisel ajal. (V2) Meetme 4.1 abil aidati kaasa kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamisele, kalandustoodete ja agariku töötlemisele ja otseturustamisele, toetati kalandusega seotud turismi arendamist ja rannakülade taaselustamist, kalurite tegevuste mitmekesistamist kalapüügihooajavälisel perioodil ja koolitustegevust. Suuremat rõhku pöörati tarneahela esimesele poolele – kala kvaliteetselt randa toomisele ehk sadamate ja lossimiskohtade uuendamisele ja säilitamistingimuste loomisele. Algust tehti väiketöötlemise ja kalale lisandväärtuse andmisega ning ühisturustamise soodustamisega, et tarneahel oleks korrastatud ning seeläbi tagatud kaluritele piisav sissetulek ja töökohad kohapeal, mis aitavad kaasa kestliku rannakalanduse kogukonna säilimisele.

Eesmärgi saavutamiseks oli 31.08.2013. a seisuga investeeringuid tehtud kokku 37.-sse kalasadamasse ja lossimiskohta kokku 8 miljoni euro ulatuses. Nimetatud investeeringud on peamiselt olnud seotud kaikohtade renoveerimise, külmutus- ja jahutusseadmete ostmise ja püügivahendite hoiuruumide ja kaluri olmeruumide uuendamisega. Kala töötlemise ja otseturustamise osas oli ellu viidud 66 projekti toetuse kogusummas 0,8 milj eurot. Töötlemise ja turustamise osas anti toetust töötlemiseks või otseturustamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, vajalike seadmete soetamiseks või uuendamiseks, jäätmekäitluseks ja kvaliteedikontrolliks vajalike seadmete, külmikveoki või müügikioski ostmiseks jms. Kalandussektorist väljapoole suunatud tegevuste mitmekesistamise osas on ellu viidud 74 projekti toetuse kogusummas 0,8 milj eurot. Kalandusega seotud turismi ja rannakülade taaselustamist oli 31.08.2013. a seisuga toetud 2,1 milj euro ulatuses ning ellu on viidud 104 projekti. Koolitustegevuse raames on korraldatud erinevaid koolitusi, seminare ja õpitubasid kogusummas 0,4 milj eurot (seisuga 31.08.2013).88

Rannapüügi ja sisevete kalalaevade uuendamist, selektiivsete püügivahendite ostmist ja kala säilitamiseks vajalike seadmete soetamist toetas EKF meetmete 1.4 „Väiksemahuline rannapüük“ ja meetme 2.2 „Sisevete kalanduse toetus“ raames. Toetati ranna- ja sisevete

87 Põllumajandusministeeriumi andmed88 Põllumajandusministeeriumi andmed

25

püügiks kasutatavate kalalaevade ümberehitamist ja uute seadmete ja vahenditega varustamist, mis aitavad kaasa ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste või tootekvaliteedi parandamisele, energiakasutuse tõhustamisele või selektiivsuse suurendamisele. Meetme 1.4 osas on 31.08.2013 seisuga väljamakseid tehtud 207-le projektile kogusummas 1,6 milj eurot ning meetme 2.2 osas 78-le projektile kogusummas 0,6 milj eurot.89

2. SWOT

EMKF määruse peatükk III Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng

Tugevused 1. Kalandussektor on koondunud piirkondlikes tegevusgruppides, mille tulemusena on paranenud koostöö sektori arendamisel;

2. Traditsioonilised kalapüügioskused;

3. Tegevusgruppide vaheline koostöö - teadmiste, parimate praktikate levitamine;

4. Olemasolev infrastruktuur ja tootmisvahendid (sadamad, lossimiskohad, laevastik, püügivahendid);

5. Teadmised piirkonna vajadustest ja võimalustest (tegevusgrupid).

Nõrkused 1. Siirde- ja poolsiirdekalade vähenenud elu- ja kudemispaigad;

2. Sissetulekute ebastabiilsus seoses püügi hooajalisusega;

3. Kalurite piiratud investeerimisvõimekus infrastruktuuri ja tootmisvahenditesse;

4. Amortiseerunud infrastruktuur, laevastik, väheselektiivsed püügivahendid;

5. Vähene tooraine väärindamine, mille tõttu saadakse kala eest väiksemat tulu;

6. Uutel tulijatel, sh noortel sektorisse sisenemine keeruline ja vähe-motiveeritud;

7. Kalurite madal haridustase ja väike

89 Põllumajandusministeeriumi andmed

26

osalus täiendkoolitustel.

Võimalused 1. Geograafiline asukoht (pikk rannajoon ja siseveed), kalavaru olemasolu, lossimiskohtade ja püügipiirkondade lähedus;

2. Kalapüügile lisaks alternatiivsed tegevused ja sissetulekuallikad;

3. Tehnoloogia arengust tulenev potentsiaal uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks, et vähendada tootmiskulusid ja suurendada keskkonnasäästlikkust;

4. Vee elusressursside suurenemine;

5. Kasutamata teaduspotentsiaal;

6. Sektori teadlikkuse kasv;

7. Otse- ja ühisturustamise erinevate vormide populaarsuse kasv;

8. Koostööhuvi kasv;

9. Turunõudluse olemasolu kala kui toiduaine, kalandusega seotud turismiteenuste ja muude sinna juurde kuuluvate teenuste ja toodete järele.

Ohud 1. Jätkuv linnastumine ja demograafilised protsessid, millega kaasneb teenuste, inimeste (sh noorte), teadmiste ja oskuste lahkumine piirkondadest;

2. Kalatoiduliste liikide ebaproportsionaalne suurenemine (kormoranid, hülged), mis vähendab majanduslikult olulisi kalavarusid;

3. Võõrliikide suurenemine ja mõju kohalikele liikidele;

4. Keskkonnaseisundi halvenemine;

5. Kala hinna kõikumine maailmaturul;

6. Kuluartiklite (nt kütus, elekter) tõus.

SWOT-i alusel määratletud vajadused 1. Peamiste lossimiskohtade (sadamad) varustamine kaasaegse infrastruktuuri ja seadmetega, et luua heas tehnilises seisukorras sadamad kala vastuvõtmiseks ja säilitamiseks, sadamaseaduse nõuetele ja mereohutuse

27

tingimustele vastavad sadamad;

2. Püütud kala jm mere bioressursi väärindamine ja ümbertöötlemine;

3. Arendada ja toetada ühistegevust, sünergia loomist, sh otse- ja ühisturustamisvõimalusi sissetulekute suurendamiseks;

4. Tegevuste mitmekesistamine - ettevõtluse, uute oskuste ja tegevuste loomise ja olemasolevate töökohtade säilitamise toetamine ja soodustamine;

5. Kala elupaikade ja koelmualade taastamine, vajadusel kudealade loomine;

6. Koostöö soodustamine;

7. Teadmiste tõstmine – elukestev õpe, täiendõpe, koolitused.


1. Kala kude- ja elupaikade taastamine;

2. Energiasäästlikud lahendused.

3. Analüüs

Kalanduspiirkondade kui maapiirkondade jätkusuutlikku arengut nõrgestab jätkuv linnastumine jt demograafilised protsessid. Selletõttu on piirkondades oluline keskenduda konkurentsivõime tõstmisele ja kalandussektori tööhõive säilitamisele, et tagada atraktiivsemad, suuremat lisandväärtust loovad ja piirkondlikku tööhõivet suurendavad tegevused, mis tagavad kalandussektori ja -piirkondade jätkusuutlikkuse. Tähtsustada tuleks enam kohalikke ressursse ja võtta neid oskuslikult kasutusele paikkondlikus tootmis- ja teenindusettevõtluses ning leida võimalusi traditsiooniliste tootmisharude lisandväärtuse kasvatamiseks.5 (V2, V3, V7, V9)

Koos- ja ühistöö edendamiseks ning kalanduskogukondade kaasamiseks piirkonna ja sektori arendamiseks on oluline piirkondlike kalanduse tegevusgruppide tegevuse jätkamine ning toetamine. Tegevusgrupi näol on tegemist tugeva organisatsiooniga, kuhu on koondunud vajalikud teadmised piirkonna kalandussektori arengust ja vajadustest. Tegevusgrupp on riigile oluliseks sotsiaalpartneriks ning tegevusgruppide töö tulemusena on suurenenud piirkondade sisene, piirkondade vaheline ja rahvusvaheline koostöö, mida on oluline perioodil 2014-2020 jätkata ja edasi arendada. Koostöö tulemusel suureneb piirkondade teadlikkus – vahetatakse teadmisi ja kogemusi, parimaid praktikaid ja uusi ideid. Koostöö laiendab silmaringi ja suurendab võimalusi uute ideede ja tegevuste kasutuselevõtmiseks piirkonnas. (T1, T3, V8). Tegevusgrupil on kogemused piirkonna arendamisest ja kohaliku strateegia elluviimisest perioodil 2007-2013. Rannapiirkondade ja sealse kalandussektori jätkusuutlikkus sõltub kohalikest kaluritest ja kalandusega seotud elanikest, nende teadmistest ja oskustest. Seetõttu on oluline ka nende erialase

28

hariduse ning teadlikkuse tõstmine, kogemuste ja praktikate vahetamine ning innovaatiliste ideede elluviimine. (V3, V5, V6)

Kalandusvaldkonnas sõltub sotsiaalmajanduslik heaolu otseselt kalavarudest. Olemasolevatest varudest hetkel ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile kalandusvaldkonnas tegutsevatele inimestele. Stabiilset sissetulekut piirab ka kalapüügi hooajalisus. Seetõttu on vajalik soodustada kalandussektoris olemasolevate töökohtade säilitamist ja lisategevuste loomist piirkonda nii püügihooajavälisel kui -sisesel perioodil - talvepüüki püügihooaja pikendamiseks, lisandväärtuse andmist toorainele suurema tulu saamiseks, otseturustamist, tegevuste mitmekesistamist (V2, V7, V9). Antud tegevused loovad võimalusi suurendada kalapüügist saadavat tulu, annavad sissetuleku püügihooajavälisel perioodil, pikendavad kalurite sissetulekuperioodi kalapüügist ning aitavad tõsta sotsiaalset heaolu ja elukvaliteeti piirkonnas.

Kuna kalavarude hulk on piiratud, siis võib kutselise kalapüügiga tegeleda ainult teatud arv inimesi, kes omavad ajaloolist püügiõigust või on kantud kaluri kalapüügiloale. Püügiõigusi saab omandada, kui keegi sektorist lahkub ja püügiõigused edasi müüb või pärandab. Juhul kui sektorist lahkuja seda ei tee, suureneb sektoris olijate püügiõigus selle võrra. See võib pikas perspektiivis viia püügiõiguste kontsentreerumiseni. Sektorisse saab siseneda ka ennast püügiõigust omava kaluri kalapüügiloale kandes või püügiõigust rentides. Kaluri kõrge keskmise vanuse ja kaluri elukutse ebapopulaarsuse tõttu tuleks sektori jätkusuutlikuks arenguks leida võimalusi uute tulijate sisenemise lihtsustamiseks sektorisse ja kaluri kutse populariseerimiseks90 (N6). Loomulik konkurents tagab efektiivsuse, sõltumatuse ning ressursside parema kasutuse. Kalanduspiirkondadele annab see võimaluse traditsioonilise rannapüügi jätkumiseks, mis omab ühtlasi ka regionaalpoliitiliselt positiivset mõju.

SWOTist tulenevalt on piirkondade edasised arenguvajadused seotud eelkõige töötlemise, turustamise ja mitmekesistamise arendamise jätkamisega ning peamiste lossimiskohtade (sadamad) kaasajastamisega, mis tagab jätkusuutliku arengu tulevikus ja aitab lõpuni viia sektoris vajalikud struktuursed muudatused. Oluline on edendada innovaatiliste ideede ja lahenduste elluviimist, mis hõlmab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja alternatiivenergia kasutamise soodustamist eesmärgiga tõhustada tootmisprotsesse ja suurendada keskkonnasäästlikust ning energiatõhusust.(V3) Soodustada tuleb kalurite ühistegevust ja sünergia loomist – see tagab tulevikus muutustele kergemini kohanevad ja konkurentsvõimelisemad ettevõtted ja suurendab kalandussektori osalust piirkonna terviklikus arengus. Turupotentsiaal annab võimaluse arendada otse- ja ühisturustamisvõimalusi, suurendada ja mitmekesistada turundustegevusi sh leida turg nišitoodetele ja vähemväärtuslikele ning -tuntud liikidele, mis suurendab kaluri saadavat tulu ja toob kohaliku kala tarbijale lähemale. (V7, V8)

Perioodil 2007-2013 tehti algust kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamise ja arendamisega, mida on perioodil 2014-2020 oluline jätkata, eelkõige lõpetada pooliolevad investeeringud ja mitmekesistada sadamateenuseid. Konkurentsivõimelise rannakalanduse tagab kaasaegne ja vähemalt miinimumnõuetele vastav infrastruktuur, seadmete ja töötingimuste olemasolu. Kaluri sissetulekud ei võimalda teha suuremahulisi infrastruktuuri investeeringuid ning mis harilikult muudes EL riikides on riigi või kohaliku omavalistuse kanda (N3). Oluline on kaluri tegevuste mitmekesistamine - ettevõtluse, uute oskuste ja töökohtade säilitamise toetamine ja soodustamine. (V2) Rannakülades on palju kasutamata potentsiaali kalandusega seotud turismiteenuste jm

90 Uuring „Kalandustoodete tarbimine ning võimalik tarbimise suurendamine Eestis“ CATI tarbijaküsitlus, veebruar-märts 2011

29

väikeettevõtluse arendamiseks ning kvaliteetse elukeskkonna loomiseks. Piirkonnad on rikkad loodusressursside poolest, mis võimaldab arendada toidutootmist, biomassi kasutuselevõtmist, puhke- ja turismiteenuseid, jms. (V2)

Keskkonnaseisundi ja kalavarude olukorra parandamiseks on oluline suurendada koostööd huvigruppide, sh kalurite ja teadlaste vahel (V5). Varude olukorra parendamiseks on oluline taastada ja vajadusel luua siirde- ja poolsiirdekalade jaoks koelmualasid, (V4) vajadusel rakendada biomanipulatsiooni ja ohustatud kalavarude taastamiseks kalakasvatuslikku taastootmist.

Töötlemise ja turustamisega seotud meetmed

1.Hetke olukorra kirjeldus

Töötlemine. Eesti ettevõtted omavad pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi kalatoodete valmistamisel91 (T3). Kala töödeldakse ja kalatooteid valmistatakse ligikaudu 90 töötlemisüksuses (T2). Viimastel aastatel on see arv olnud suhteliselt stabiilne (T6) - 2007. aastal 90, 2013. aastal 87 üksust. Paljud kalatöötlemisettevõtted omavad püügiõigust ja laevu, mis lihtsustab töötlemisüksuste varustamist toorainega. Toodetele on välja kujunenud kindlad turud. Need on peamised põhjused, mis on teinud ettevõtted jätkusuutlikuks. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine (kilu ja räim), fileerimine (mageveeliigid ja imporditud forell ja lõhe), kalakonservide ja –preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtted valmistavad üle 700 erineva kalatoote92 (T5). Kalatoodete kogusortiment, mis hõlmab sama toote eri kaaluga valikuid, on märksa suurem.

Eesti kalatöötlemisettevõtete tooraine kohalikest Läänemere kalaliikidest on räim ja kilu. Koha ja ahven pärinevad nii Peipsi ja Lämmijärvest kui ka Läänemerest. Imporditakse forelli, lõhet, heeringat, skumbriat jt pelaagilisi kalaliike. Koorikloomadest imporditakse enim süvameregarneele (krevetti), üheks harvaesinevaks töötlemisviisiks on nende käsitsi koorimine.

Väljapüügikvoodid ei ole aastatega suurenenud, viimase viie jooksul on koha kvoot vähenenud Peipsi ja Lämmijärves 30%, räime ja kilu kvoot Läänemeres vastavalt 34% ja 46%. 2009. aastal alanud räimekvoodi langustrend on lõppenud ning 2014. aastal räimekvoot suurenes 25%. Seejuures nii kilu- kui ka räimevarude, kasutamine toimub jätkusuutlikul tasemel. Tooraine oluline vähenemine võib tekkida veekeskkonna reostuse tagajärjel (O2). Pelaagiliste liikide osas on perioodil 2007-2013 keskendutud tootjate ühistegevuse toetamisele, mille tulemusena on loodud kolm kalapüügi tootjaorganisatsiooni ning on toimunud tootmise ja töötlemise kontsentreerumine. Toetatud on investeeringuid kolme suure lao- ja töötlemiskompleksi rajamiseks ning sisustamiseks kaasaegse tehnoloogiaga.

Kalapüügi eripärast tingituna on tööstuste varustatus toorainega küllaltki sesoonne (N1). Magevee kalaliikide püük on lähtuvalt konkreetsest kalaliigist, püügivahendist või kudemisajast reguleeritud kvootide, keeluaegade ja teiste püügipiirangutega. See asjaolu raskendab töötlemisüksuste stabiilset tööd. Magevee kalaliikide importi (va punane kala) töötlemise eesmärgil suures mahus ei toimu. Tootjaorganisatsioonide poolt rajatud lao- ja töötlemiskompleksides toimub kilu ja räime sorteerimine ja külmutamine kõrgel tehnoloogilisel tasemel, millega tagatakse tooraine ühtlane kvaliteet. Lisaks Eesti püügivõimalustele on tootjaorganisatsioonidel ligipääs ka teiste Läänemere äärsete riikide

91 Veterinaar ja Toiduameti koduleht „Tunnustatud kalaettevõtete loetelu“ seisuga 10.10.201392 Eesti Konjunktuuriinstituudi 2011. aasta uuring „Kala ja kalatoodete turg Eestis“

30

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/uuring_Kala-ja-kalatoodete-turg-Eestis_2011.pdf

kilu- ja räimevarudele (läbi investeeringute püügiettevõtetesse) ning osa saagist imporditakse Eestisse töötlemise ja turustamise eesmärgil.

Enne tootjaorganisatsioonide teket jõudis kala töötlemisettevõtetesse läbi mitme vahendaja, mille tõttu kannatas kaluri sissetulek. Tootjaorganisatsioonide tekkimisega on püük ja töötlemine kontsentreerunud ning tootjaorganisatsioonil on kohustus tagada oma liikmetele (kaluritele) vähemalt kokkulepitud miinimumhind. Nende arengute tulemusena on tõusnud ja stabiliseerunud kala esmakokkuostuhind.

Innovaatilisi tooteid, millega uusi turgusid võita ja olemasolevat kala väärindada, ei ole palju (N3). Tootmisjäätmete väärindamisega suurem osa ettevõtetest ei tegele.

Kala külmutamise protsessis tekib kõige rohkem jäätmeid kala sorteerimisel (kõige väiksema fraktsiooni näol), mida ei ole võimalik inimtoiduks turustada. Kala fileerimisel tekkinud jäätmed realiseeritakse kas loomafarmides, kalajahutehastes või supikogudena.

Aastatel 2007-2012 on kala külmutamise hind tootjaorganisatsioonides tõusnud ca 100% (1 tonni räime külmutamiseks kulus 2007. aastal 11.18 €, 2012. aastal juba 22.32 €). Tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus on kalatöötlemissektoris aastatel 2004–2012 tõusnud 55%93, 2004. aastal maksis ettevõtetes tarbitud MWh keskmiselt 49.90 eurot, 2012. aastal juba 77.15 eurot. Perioodil 2007-2013 ei loetud prioriteetseks investeerida energeetikasüsteemidesse ning piiratud vahendite tõttu seda ei tehtud, 23.10.2013 seisuga vaid 0,41% EKF meetme 2.3 “Investeeringud töötlemisse ja turustamisse“ raames määratud toetuse kogusummast suunati energeetikasüsteemide kaasajastamisse. Valdav enamus töötlemisüksustest on rajatud rohkem kui 10 aastat tagasi, mil enamus investeeringuid töötlemisüksustesse olid suunatud Euroopa Liidu toiduohutusnõuetega vastavusse viimisele ning energiatõhusus ei olnud esmatähtis (N4).

Perioodil 2007-2013 investeeriti EKF meetmest 2.3 nii uutesse seadmetesse, mis seonduvad kalakülmutamise (17,2% meetmest), pakendamise (7,8%), fileerimise ja jäätmete töötlemise protsessiga (1,9%) kui ka ehitati päris uusi tootmishooneid ja külmladusid (meetme 3.1.1 “Ühisinvesteeringud“). Samuti on panustatud parema logistika ning külmaahela tagamise nimel külmveokite ostmisse (meede 3.1.1). Perioodil 2007-2013 loodi vesiviljelussektoris kalakasvatajate tootjaorganisatsioon ning 2013. aastal alustati nende logistika- ja töötlemiskeskuse ehitusega. Keskuse ehitamist finantseeritakse EKF-i meetmest 3.1.1. Kalatöötlemisega planeeritakse alustada 2014. aasta alguses, plaanitav ühisturunduse maht on 1000 tonni ümarkala aastas.

Tööhõive on kalatöötlemissektoris alates 2004. aastast vähenenud ja seda ligikaudu poole võrra. 2004. aastal oli tööga hõivatuid keskmiselt 3378, 2012. aastal ainult 1874.94 Olulist rolli on siinkohal mänginud nii tehnoloogia areng kui ka konservtoodete valmistamise vähenemine (2004 – 14,6 tuh. t, 2012 – 3,7 tuh. t).95 Sektorit iseloomustab hooajaline tööhõive, personali voolavus, raskete töötingimuste kõrval suhteliselt madal töötasu ning sageli vajalikku kvalifikatsiooni mitteomav personal (N2). Töötajate vanuselisest koosseisust moodustab kalatöötlejate osas 59% 25 kuni 49-aastased, 34% 50 kuni 65-aastased, tehnoloogide osas 37% 25 kuni 49-aastased, 34% 50 kuni 65-aastased. Nooremaealised töötajad on enamasti madala kvalifikatsiooniga. Ettevõtetes makstav keskmine palk oli 572 eurot (2011. a andmed), mis moodustab toiduainetetööstuse keskmisest palgast 85% ja Eesti keskmisest palgast 72%96. 93 Statistikaamet www.stat.ee 94 Statistikaamet www.stat.ee 95 Statistikaamet www.stat.ee 96 Eesti Uuringukeskuse OÜ 2012. aasta uuring “Tööjõukompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris“

31

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/uuring_kalandus_toojoud_2012.pdf

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/uuring_kalandus_toojoud_2012.pdf

http://www.stat.ee/

http://www.stat.ee/

http://www.stat.ee/

Turustamine. 2012. aastal jäi 25% Eesti kala kogutoodangust (püük+vesiviljelus) riigisiseseks tarbimiseks, eksporditi 75%. Kilu ja räim moodustasid kogutoodangust 74%. Kala ja kalatooteid eksporditi 54 erinevasse sihtriiki, kaubavahetust peeti kokku 64 riigiga (2004. aastal toimus kaubavahetusi kalatoodete osas 73 riigiga). Selgelt on välja kujunenud sihtturud kilule ja räimele (Venemaa, Ukraina) ning mageveekalale (Soome, Rootsi, Saksamaa, Šveits) (T1). Venemaale ja Ukrainasse läheb 79% kogu kilu- ja räimetoodete ekspordi kogusest (N5).97

Aastatel 2004-2012 on eksporditavate kala ja kalatoodete kogused värske ja külmutatud kala osas peaaegu kahekordistunud, preserve ja konserve eksporditakse võrreldes 2004. aastaga 39% vähem. Külmutatud kala (kilu ja räim) moodustab ekspordist koguseliselt suurima osa (65%). Imporditavate toodete osas on konservid ja preservid langustendentsis, seevastu aga värske ja külmutatud toodete osas on import võrreldes 2011. aastaga 36% kasvanud. Sellise tõusu on põhjustanud jahutatud ja külmutatud kilu ning räime import Soomest (T4). Ekspordi koguseline osakaal ületab importi 51%.98

Aastatel 2004-2012 on eksporditavate kala ja kalatoodete koguväärtus tõusnud 53%, 94 miljonilt eurolt 176 miljoni euroni.99 Tõus on põhjustatud peaasjalikult külmutatud kala kaubagrupi toodete poolt, mille eksporditava ühiku väärtus on viimase kolme aasta jooksul tõusnud ca 50%. Mageveekala ja punase kala filee väärtus moodustab koguekspordist 19%, fileede eksporditavad kogused on suhteliselt stabiilsed, moodustades ca 4% koguekspordist. Ekspordi väärtuseline osakaal ületab importi 37%. Viimase kolme aasta jooksul on ekspordiväärtus Venemaa ja Ukraina suunal langenud. Venemaale eksportimisel on olnud läbivaks probleemiks ajutised majanduspoliitilised tõkked. Ukraina turu probleem on nn indikatiivhinnad, mis tõstavad kalatoodete hinda ligikaudu 30%. Mõnevõrra leevendab idaturu ebakindlust tootjaorganisatsioonidele rakendatavad turustamismeetmed (ülekandetoetus). Aastatel 2007-2012 sekkuti suurusjärgus 10% tootjaorganisatsioonide püügivõimalusest ja 7% Eesti väljapüügist100.

Ekspordiväärtus on tõusnud Euroopa Liidu maade suunal. Eksporditakse väärtuseliselt enim mageveekalast, forellist ja lõhest valmistatud tooteid. EKF-i vahendite abiga on panustatud viimastel aastatel uute sihtturgude leidmisele, kuid toiduainete turul on konkurents suur ja seda ka kolmandate riikide turgudel.

Tarbimine. 2014. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu101

andmetel tarbiti elaniku kohta aastas kala ja kalatooteid 11 kg (2003. aastal 16 kg, 2010. aastal 10.5 kg). Võrreldes 2010. aastaga võib täheldada mõningast kala tarbimise kasvu. Kalatoodete vähene tarbimine on seotud elanikkonna madala ostujõuga ning kalatoodete hinna kasvuga (hinna dikteerimine jaemüüjate poolt) (O4), teisalt jälle kala kättesaadavusega. Siin on oluline roll kalapüügi hooajalisusel kui ka logistikaga kaasnevatel probleemidel (madala omahinnaga kalaliikide transportimine pikkade vahemaade taha ei ole kasumlik).

Tarbija teadlikkus kalatarbimise positiivsetest külgedest on võrreldes 2003. aastaga tõusnud (V1). 42% elanikest ei ole oma kalatoodete söömise sagedusega rahul, sagedasemat tarbimist takistavad toodete kõrge hind, piiratud valik ja kättesaadavus.102

97 Statistikaamet www.stat.ee 98 Statistikaamet www.stat.ee 99 Statistikaamet www.stat.ee 100 Kalanduse Infosüsteemi ja põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna kaubanduse ja turukorralduse büroo andmed101 Eesti Konjunktuuriinstituudi 2014. aasta uuring „Kala ja kalatoodete turg Eestis“102 Eesti Konjunktuuriinstituudi 2014. aasta uuring „Kala ja kalatoodete turg Eestis“

32

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2014/uuring-2014-kalatooted.pdf


http://www.stat.ee/

http://www.stat.ee/

http://www.stat.ee/

Ülemaailmset kalatoodete tarbimise kasvu ennustatakse peamiselt arengumaade arvelt. Arenenud riikides lähiaastail kala tarbimise tõusutrend aeglustub, tulenevalt kala hinnatõusust ja elanikkonna vähenemisest. Püütud kala keskmine hind peaks tõusma lähiaastail kiiremini kui kasvatatud kala oma (39% vs 33%)103(V8).

2. SWOT

EMKF määruse peatükk IV Turunduse ja töötlemisega seotud meetmed

Tugevused 1. Väljakujunenud müügikanalid olemasolevate toodete osas (külmutatud kilu ja räim itta, jahutatud ja külmutatud mageveekala tooted läände – üldiselt lai, aga kilu/räime osas ühekülgne;

2. Olemasolevad töötlemisüksused ja toimivad tootjaorganisatsioonid;

3. Traditsioonide ja kogemuste olemasolu kalatoodete valmistamisel;

4. Tooraine olemasolu (kodumaine, imporditud ja kasvatatud), (varude olemasolu kirjeldatud püügi/vesiviljeluse all);

5. Toodangu sortimendi mitmekesisus (külmutamine, konservide ja preservide valmistamine, fileerimine, suitsutamine, kulinaartoodete valmistamine jne);

6. Majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtted.

Nõrkused 1. Töötlemise sesoonsus ja sellest tulenev töötlemisvõimsuste alakasutus;

2. Tööstustes on kvalifitseeritud nooremaealise oskustööjõu puudus ja personalivoolavus lihttööliste hulgas;

3. Vähene ressurss tootearenduseks (kirjeldatud kalapüügi analüüsis);

4. Töötlemise madal energiatõhusus;

5. Liigne sõltuvus kilu ja räime osas Euraasia tolliliidu maadest ja nõrk turundus kolmandatesse riikidesse.

Võimalused 1. Tarbijate teadlikkus kalast kui tervislikust toiduainest;

103 OECD-FAO Agricultural Outlook 2013-2022

33

2. Teadusarendusasutuste potentsiaal panustada tootearendusse;

3. Alternatiivenergia ja energiasäästlikumad tehnoloogiad;

4. Taseme- ja elukestev õppe olemasolu;

5. Importtooraine kättesaadavus;

6. Ostujõu kasv;

7. Välisinvestorite huvi Eesti kalatöötlemise sektorisse investeerimise vastu;

8. Globaalse nõudluse tõus ja kalatoodete hindade kasv;

9. Soodne geograafiline asukoht, püügipiirkondade ning turgude lähedus;

10. Kasutamata mereelusressursid.

Ohud 1. Suured majanduspoliitilised riskid mahuliselt olulistel sihtturgudel;

2. Tooraine vähenemine (veekeskkonna reostus);

3. Odavamad asendustooted;

4. Jaekettide poolt dikteeritav kalatoodete hind.

SWOT-i alusel määratletud vajadused 4. Alternatiivsete turgude leidmine;

5. Tootearendus kala ja tootmisjäätmete suurema väärindamise eesmärgil, kaasates teadusarendust;

6. Sektoris hõivatute teadlikkuse tõstmine läbi koolituste, uuringute ja teadlastega koostöö, fookusega innovatsioonile;

7. Alternatiivenergia ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmine.


4. Sektoris hõivatute teadlikkuse tõstmine läbi koolituste, uuringute ja teadlastega koostöö, fookusega innovatsioonile tootearenduse ja tehnoloogiate vallas.

5. Tootmiskulude ja nende kasvu

34

vähendamine energiasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmise läbi (alternatiivenergia).

3. Analüüs

Eesti kalatöötlemissektori eelised on püügipiirkondade ning turgude lähedus (V9). Just soodsa geograafilise asukoha tõttu võiks tekkida huvi väliskapitali investeeringuteks (V7).

Perioodil 2007-2013 tehti investeeringuid töötlemisse ja turustamisse, külma- ja laohoonete rajamiseks, tehnoloogilistesse liinidesse, külmakäitlemisseadmetesse, vesiviljelustoodete töötlemistsehhi, külmikveokite, -haagiste ja termokonteinerite soetamiseks. Tooraine parema ärakasutamise osas peab perioodil 2014-2020 keskenduma lisandväärtuse andmisele, aga ka jäätmete käitlemisele, kaassaaduste ning mittekaubanduslike liikide töötlemisele. Sellist mitmekülgset tootearendust ei ole kalatöötlemisettevõtted võimelised oma oskusteabe ja finantsvahenditega teostama.

Tootearendus kalatöötlemisettevõttes võib esineda nii energiasäästu, pakendamise, jäätmete töötlemise, töötlemisprotsessis tekkinud kõrvaltoodete töötlemise või mis tahes parendatud toote või protsessi näol. Eelnimetatud valdkondades on seni teadusarendusasutuste potentsiaali võrdlemisi vähe kasutatud. Üheks võimalikuks arengusuunaks on ka sinine majanduskasv. Üha enam areneva biotehnoloogia abiga saab kasutada taastuvaid loodusvarasid (nt vetikad) ja töötlemisjäätmeid tootes neist uusi innovaatilisi tooteid või andes toorainet edasiseks töötlemiseks teiste töötlemisettevõtete (ravimitööstus) jaoks. Seetõttu on vajalik suurendada ettevõtete tootearenduslikku ja tehnoloogilist võimekust koostöös teadusarendusasutustega (hetkeseisuga toetatav kalapüügile suunatud meetmete raames)(V2). Eduka tootearenduse tulemusena saaksid võimalikuks nii parendatud tooted ja protsessid, aga ka uute turgude leidmine ning idaturust sõltuvuse vähendamine. Tooraine. Püügi sesoonsusest tingituna on töötlemisettevõtetel aeg-ajalt töötlemisvõimsuste alakasutus.104 Üheks võimaluseks on importida toorainet mõnest lähiriigist (V5). Üheks võimalikuks töötlemisüksuste ülevõimsuse ärakasutamiseks oleks töödelda seni veel kasutamata vee-elusressursse või vähe püütud liike (V10). Võib kaaluda väheväärtuslike ja mittekaubanduslike kalaliikide (ümarmudil, kilu-räime väikseim fraktsioon jt) töötlemisvõimalusi, selleks on vaja teha tootearendust.

Turustamine. Üheks tähtsamaks ja turustamist stabiliseerivamaks eesmärgiks on alternatiivsete turgude leidmine kilu- ja räimetoodetele. Liigne sõltuvus idaturust võib võimalike tagasilöökide (majanduspoliitilised tõkked jm) tõttu tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustamiskavad segi paisata ja kaasa tuua hinnalanguse tootjatele (O1). Samuti mõjutab see kalatöötlemisettevõtteid. Kuna Lääne-Euroopa tarbija eelistab luudeta väherasvast valget kala (koha, ahven, tilaapia, pangasius) ning kilu ja räime söömise harjumust tal ei ole, siis idaturu jaoks valmistatud tooteid läänes turustada on raske. Seetõttu peab arendama pelaagilise kala tootearendust, mille tulemusena tekivad uued ja innovaatilised tooted uute turgude jaoks (fileest valmistatud tooted, surimi jt).

104 30. mai 2012. aasta ekspertkomisjoni istung, protokoll

35

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/EKS/2014-2020/EKS2014komisjon_istung_20120530_protokoll.pdf

Tarbimine. Kala ja kalatoodete tarbimise suurendamiseks elanikkonna seas tuleb panustada kala kui tervisliku toidu tarbimise propageerimisse kui ka kala kättesaadavuse parandamisse. 2014. aastal läbi viidud uuringu105 andmetelt on peamisteks värske ja jahutatud kala tarbimist takistavateks asjaoludeks toote hind ja kättesaadavus. Just kõrge hinna tõttu langetavad tarbijad poodides valikut tehes otsuse mõne odavama asendustoote (nt kana) kasuks (O3).Kättesaadavuse probleemi võimalikeks leevendajateks on koostöö parandamine jaekaubandusega (tarnekindluse küsimused), e-turundamine, aga ka parema logistika väljatöötamine (V1). Tehes seda rannapiirkondades ühistegevusena saavutatakse paremad võimalused tagada stabiilseimaid tarneid ning ka toodete hindu. Kalanduse tegevusgrupid 8 erinevas Eesti rannapiirkonnas võiksid eelnimetatud tegevuste osas aktiivselt kaasatud olla (organiseerides koolitusi tarbija teavitamiseks kala tervislikkusest või valmistamisviisidest), panustades sellega olulisel määral piirkonna sidustamisse. Samuti on otseturustamisel kala hind madalam, mis oleks oluliseks mõjuteguriks ostuotsuse langetamisel kala kasuks.Viimaste aastate ostujõu ja kalatoodete hindade kasv ei ole omavahel korrelatsioonis. Võrreldes 2007. aastaga on räime ja koha hind kasvanud 50%, ahvena ja lõhe hind kasvanud 25%106. Elanike keskmine bruto kuupalk on 2007. aastast tõusnud 28%107, vaatamata brutopalga kasvule on Eestis ostujõud hetkel võrreldes majanduskriisi algusega 3% väiksem108. Toidukaupade hinnatõus on 2013. aastal aeglustunud109, mis soodustab tarbimise kasvu, sh kalatoodete tarbimiskasvu (V6).

Energiasääst. Energia kallinemisest tulenevate mõjude (toodete hinnatõus, kulude kasvust tingitud madal investeerimisvõimekus tootearendusse, tööjõudu jne) leevendamiseks on mõistlik teha investeeringuid energia efektiivsuse suurendamiseks töötlemisettevõtetes ning võtta kasutusele keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid. Energiatõhususe suurendamiseks tuleb kasutama hakata alternatiivenergiat. Selleks tuleb kaasata töötlemisetappidele parimate lahenduste väljatöötamise protsessi ka teadlasi, et muuta töötlemissektorit innovaatilisemaks, keskkonnasäästlikumaks ning konkurentsivõimelisemaks olemasolevatel ning võimalikel uutel turgudel (V3).

Tööhõive. Selleks, et leevendada kalatöötlemissektoris tööhõive puudujääke kvalifikatsiooni ja tööjõu voolavuse osas, tuleks panustada taseme- ja elukestvasse õppesse (V4). Tööjõu hooajaline hõivatus on tingitud kalapüügi sesoonsusest, täiendava tooraine leidmine hoiaks ära sesoonsuse probleemi. Töötajate vanuseline struktuur muutub nooremaks kui töötlemisettevõtetes parandada töötingimusi ning tõsta töötasu.

Tulenevalt hetkeolukorrast ja SWOT-st tuleb perioodil 2014-2020 põhirõhud seada tootearendusele, uute keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtmise, tarbija teadlikkuse tõstmise, hariduse, innovatsiooni ja turustamise arendamisele. Samuti tuleb keskenduda kala kättesaadavuse ja tarbimise suurendamisele. Panustada tuleb kalandustoodete töötlemisse, mille tulemuseks on uued või parendatud tooted, protsessid või juhtimis- ja korraldussüsteemid.

Ühise kalanduspoliitikaga kaasnevad meetmed (kontroll ja järelevalve, andmete 105 Eesti Konjunktuuriinstituudi 2014. aasta uuring „Kala ja kalatoodete turg Eestis“106 Eesti Konjunktuuriinstituudi turuvaatluse andmed107 Statistikaamet www.stat.ee 108 SEB Balti leibkondade majandusanalüüs www.seb.ee/BHO_oktoober_2013 109 Eesti Konjunktuuriinstituudi turuvaatluse andmed

36

http://www.seb.ee/BHO_oktoober_2013

http://www.stat.ee/


kogumine) (Peatükk VI)

1. Hetkeolukorra kirjeldus

Kalanduse kontrolli ja järelevalve asutused ning kalandusandmete kogumise programmis osalevad asutused:

Põllumajandusministeerium - tegeleb kutselise kalapüügi ja sellega seonduvate andmete kogumise ja analüüsiga, peab arvestust kala esmakokkuostude ja üleandmiste, kala transpordi (EL kontrollimääruse kontekstis), püügiõiguse ja püügivõimaluste kasutuse üle ning on kalalaevaregistri vastutav ja volitatud töötleja, esitab püügitegevuse, lossimise ja esmakokkuostu andmeid Euroopa Komisjonile, Statistikaametile, FAO-le jne; samuti kasutatakse kogutud andmeid andmekogumisprogrammi raames. Põllumajandusministeerium tegeleb ka neid tegevusi reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisega ja osaleb andmete ristkontrolli teostamisel oma pädevuse piires. Kalandusandmete kogumise ja kontrolliga tegeleb 19 spetsialisti. Eelarve 737 900 eurot.110

Keskkonnaministeerium – tegeleb kalavarude kaitsega õigusaktide eelnõude ettevalmistuse ja integreerimisega õigusruumi (s.h püügivõimaluste ja püügitingimuste kehtestamine) ning on Eesti riikliku andmekogumisprogrammi vastutav täitja. Keskkonnaministeerium tagab kõigi nende riikliku andmekogumise programmi raames kogutavate andmete kogumise, mida ei kata Põllumajandusministeeriumi poolt kogutav andmemaht. Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud töövõtulepingu alusel tegeleb Eesti riikliku andmekogumisprogrammi täitmisega Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut (TÜ EMI). Keskkonnaministeerium vastutab ka harrastus- ja eripüügi korralduse eest, kogub harrastus- ja eripüügi andmeid ning vastutab harrastuspüügi järelevalvet puudutavate õigusaktide ettevalmistuse eest. Harrastuspüügi lube väljastab Keskkonnaministeeriumi allasutus Keskkonnaamet. Kalanduse kontrolli ja andmekogumisega seotud töökohtade arv; eelarve 122 000 eurot111

Keskkonnainspektsioon - koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet kõikides keskkonnakaitse valdkondades, sh järelevalvet kalavarude kaitsemeetmete täitmise ja kalavarude kasutamise üle. Hetkel tegeleb Eestis kalandusalaste keskkonnarikkumiste menetlemisega 39 inspektorit. Koostööd tehakse Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning Veterinaar- ja Toiduametiga ning Euroopa Liidu Kalanduskontrolli Agentuuriga112. Kalandusalaseks järelevalveks on kasutada 7 kaatrit, 34 paati,1 patrull-laev ja helikopter. Kalandusejärelevalvele eraldatud eelarve 1 864 504 eurot113.

Veterinaar- ja Toiduamet - teostab plaanilist ja riskipõhist järelevalvet kalakäitlemisettevõtete, tunnustatud kalatöötlemislaevade, lossimiskohtade ning traallaevade ning kala turustamisnormide üle. Maakondade veterinaarkeskustes töötab kokku 12 kalahügieeniga tegelevat teenistujat114. Kalandusjärelevalvele eraldatud eelarve 83 508 eurot115.

Andmete kogumine. 110 Põllumajandusministeerium111 Keskkonnaministeerium112 Keskkonnainspektsioon113 Keskkonnainspektsioon114 Veterinaar- ja Toiduamet115 Veterinaar ja Toiduamet

37

Eesti liitus EL andmekogumisprogrammiga 2005. aastal. Programmi täitmisel osalevad lisaks Keskkonnaministeeriumile veel Põllumajandusministeerium, Keskkonnainspektsioon, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, kes on programmi peamine täitja ja Maaülikool.

Andmekogumise programmi võib jagada viieks: kalapüügisektori hindamine, vesiviljelus- ja töötleva tööstuse sektori majandusolukorra hindamine, kalandussektori mereökosüsteemile avaldatava mõju hindamine ning kogutavate andmete haldamine ja kasutamine. Seoses kalandussektori hindamisega on probleemiks andmete kogumine küsitluste läbiviimise teel ja sellest tulenevalt napp tagasiside. See puudutab enamus näitajaid.

Bioloogiliste proovide kogumisel on probleemiks vaatlejate/proovi kogujate pardale võtmine ja osaliselt ka proovide kogumine sadamates.

Ristnäitajate puhul on peamine probleem püügikoormuse näitajad, mis osaliselt ei kajastu nii kalapüügipäevikute vormis kui nende andmete koondamises ja sisestamises.

Probleemiks on küsitluste läbiviimisel soovitud tagasiside saamine (puudutab enamus näitajaid) kuna vastamine on vabatahtlik.

Andmeallikad.

Kalalaevade majandusnäitajad: andmete allikaks on kalapüügiga seonduvate andmete elektroonilise raporteerimissüsteem (ERS), majandusaasta aruanded ning küsitlused.

Bioloogilised näitajad: teadusasutused koguvad proovivõtukavade alusel bioloogilisi proove tööndus- ja seirepüükidest. Proove kogutakse töönduspüügist merel, sadamates ja esmakokkuostu punktides. Lisaks võetakse osa rahvusvahelistest katsetraalimis- ja akustilistest uuringutest.

Ristnäitajad: andmete allikaks on Põllumajandusministeeriumi poolt kogutavad andmed, mis on kättesaadavad selleks loodud elektroonilise keskkonna vahendusel (Kalapüügiga seonduvate andmete elektroonilise raporteerimise süsteem (ERS), Keskkonnainspektsiooni hallatav laevade satelliitjälgimissüsteem (VMS), vaatlejate andmed ja eelteadete andmed (OKAS), harrastuspüügi osas keskkonnaregister. Keskkonnaministeeriumi tellimusel kogutavad ja muud teadustöö ning projektipõhised teadustöö andmed.

Vesiviljeluse-töötleva tööstuse näitajad: Andmete allikad on majandusaasta aruanded, Statistikaameti andmebaas ja küsitlused.

Ökosüsteemile avalduva kalanduse mõju hindamine – andmete allikad on seirepüükide raames kogutud andmed ja laevade satelliitjälgimissüsteem.

Rahvusvaheline koostöö. Osaletakse Läänemere ja Põhja-Atlandi piirkonna koordinatsioonikoosolekutel. Rahvusvaheliste uuringute läbiviimisel tehakse koostööd teiste liikmesriikidega: Liivi lahe räimeuuringutel Lätiga, avamere räime ja kilu uuringutel Poola, Soome ja Lätiga.

Kontroll ja järelevalve. Kutseline kalapüük

Kutselist kalapüüki teostatakse Eestis kalalaeva kalapüügiloa alusel või kaluri kalapüügiloa alusel. Kalapüügiluba peab olema kõigil kutselistel püüdjatel. Püügivõimalused rannapüügil (<12m kalalaevad, valdavalt passiivpüünised) ja siseveekogudel kehtestatakse kasutada lubatud püügivahendite piirarvudena (ITE) ning

38

nende kasutamiseks väljastatakse kaluri kalapüügiluba. Lisaks kasutatakse mõnede kalaliikide kaluri kalapüügiloa alusel püügi korraldamisel ka piirkondlike lubatud aastaste saakide süsteemi. Lubatud saaki püüavad kõik vastava piirkonna kalurid ning selle ammendumisel püük peatatakse. Läänemere traalpüügil ja kaugpüügil on püügivõimalused jaotatud ettevõtte kaupa, enamasti püüda lubatavate kalakogustena (ITQ), harvem püügipäevadena; vajalik on kalalaeva kalapüügiluba.

Püügivõimalused jaotatakse ajaloolise püügiõiguse alusel, mis tagab püügivõimaluste jaotamisel läbipaistvuse ja teatud stabiilsuse. Rannapüügis ja sisevetel, kus püügivõimalused on kehtestatud lubatud püügivahendite piirarvudena, toimub mitmete kalaliikide puhul nn intensiivne „olümpiapüük“ eelnimetatud lubatud saagi ammendumiseni, mistõttu püügiperiood jääb sageli lühikeseks; samuti koormab püügivõimaluste kasutamise seisu jälgimine sellel intensiivsel püügiperioodil oluliselt järelevalve ressursse.

Samas ei kehti selline olukord mitte kõigi rannapüügil püütavate liikide puhul ning enamasti võib ITE süsteemi rannapüügis lugeda positiivseks: püügitegevuse piiramisel püügivahendite arvu (effort) kaudu on püüdjatel väiksem motivatsioon varjata reguleeritud liikide saake. ITQ süsteemiga kaasnev koormus järelevalvele on aktsepteeritav Läänemere traalpüügi ning kaugpüügi puhul, kus ettevõtjate ning laevade arv on väike; rannapüügis, kus püüdjate, kalalaevade ja võimalike lossimiskohtade arv on suur ja saagid püüdja kohta suhteliselt väikesed, kaasneb ITQ süsteemi rakendamise korral täiendav koormus järelevalvele. Samuti tuleb püügiõiguse jagamise süsteemi muutmise korral arvestada ajaloolise püügiõiguse omanike õigustatud ootustega.

Merel kutselise kalapüügiga tegelevad kalalaevad on kantud kalalaevade riiklikku registrisse, mille vastutav ja volitatud töötleja on Põllumajandusministeerium. Kalalaevaregistrit ning püügivõimsuse arvestust peetakse kooskõlas EL õigusaktides sätestatud nõuete ning nn entry-exit printsiibiga. Siiski, tulenevalt Eesti püügikorraldusest (ITQ Läänemere traalpüügil ja kaugpüügil ja ITE ranna- ja sisevete püügil) on kalalaevade püügivõimsus (mõõdetuna GT ja kW) püügikoormuse ja kalavaru kasutamisel väheoluline tegur ning seega pigem täiendava administratiivkoormuse allikas. Ühtlasi peetakse arvestust sisevete laevade kohta; sisevete laevade registreerimine on vabatahtlik ning seal ei kehti püügivõimsuse piirangud.

Kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete järgimist kontrollib Keskkonnainspektsioon. Kalapüügiseaduses on sätestatud eluvõime kaotanud kala tagasiheite keeld.

Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamine toimub vastavalt EL Nõukogu määruse nr 1224/2009 ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja siseriiklikele normidele. Lisaks EL määrustes nõutule esitavad Eestis püügiandmeid kõik kutselise kalapüügiloa alusel püüdjad, olenemata püügil kasutatava kalalaeva üldpikkusest, mistõttu on püügitegevus ja püügivõimaluste kasutus hästi jälgitavad.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuval räimepüügil Läänemerel ning kõigil kutselistel kaluritel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kasutusel ka eelteadete süsteem, mis suurendab andmete laekumise operatiivsust ja on abiks püügivõimaluste kasutamise seisu jälgimisel ja järelevalve paremal korraldamisel.

Kala esmakokkuostu ja üleandmise andmeid kogutakse samuti kooskõlas EL Nõukogu määruse nr 1224/2009 ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega; loodud ja rakendatud on andmete elektroonilise esitamise võimalus. Kala jälgitavuse tagamiseks jaemüügini kasutatakse esmakokkuostukviitungite ja üleandmisdeklaratsioonide unikaalset raamatu ja lehe numbrikombinatsiooni. Põllumajandusministeerium ja

39

Keskkonnainspektsioon kontrollivad püügi- ja lossimise ning esmakokkuostu ja üleandmise andmete kokkulangevust püügi ja lossimisandmetega; ristkontrolli osas on praegu veel arvestatavas osas käsitööd.

Loodud on õigusraamistik tõsiste rikkumiste punktisüsteemi rakendamiseks Keskkonnainspektsiooni ning Põllumajandusministeeriumi koostöös.

KKI täiendab Mitme asutuse koostöös toimub ka Euroopa Nõukogu määruse nr 1005/2008 (nn IUU-määruse) rakendamine: koordineerimise eest vastutav keskne asutus on Keskkonnaministeerium, kes teeb ka päringuid kolmandatesse riikidesse. Kalandustoodete impordil Eesti Vabariiki kinnitab ja kontrollib püügisertifikaati Maksu- ja Tolliamet, kolmandate riikide kalalaevade lossimise korral kontrollib püügidokumente Keskkonnainspektsioon ning Eesti kalalaevade püütud kala püügisertifikaate kinnitab Põllumajandusministeerium.

Traalpüügis on välja kujunenud kindlad lossimiskohad ning mitmeaastase kavaga hõlmatud liikidele on kehtestatud määratud sadamad. Rannapüügil ja sisevetel seevastu on lossimiskohtade arv suur: Eestil on kogupindalaga võrreldes pikk rannajoon ning paadiga on võimalik randuda pea kõikjal, mis muudab järelvalvetegevuse raskemaks ja kulukaks. KKI täiendab

Viimastel aastatel on sagenenud teiste liikmesriikide kalalaevade püügitegevus Eesti vetes ja lossimised Eestisse. Esimesena alustasid 2008. aastal Eesti sadamates lossimist Soome laevad, 2013. a lisandusid ka Leedu laevad. Lossinud laevade arv on kasvanud kahelt laevalt kolmeteistkümneni, lossimiste arv on kümnekordistunud: 2008.a toimus Eesti sadamates 17 lossimist, 2013. a oli lossimisi 171; lossitud koguste osas on kasv olnud tagasihoidlikum: 1590 tonnilt 8529 tonnile. Sellega seoses on suurenenud vajadus riikidevahelise andmevahetuse ja halduskoostöö arendamiseks.

Eesti kaugpüügi kalalaevad püüavad Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil, sealhulgas kolmandate riikide vetes, kus tuleb lisaks Eesti ja Euroopa Liidu nõuetele järgida ka kolmanda riigi kehtestatud nõudeid. Püüdes nende kalandusorganisatsioonide ning kolmandate riikide vetes, mis pole liitunud EU-ERSiga, peavad kalalaevad dubleerivalt esitama püügiandmeid mitmeid erinevaid kanaleid pidi mitmetele erinevatele asutustele.

Perioodi 2007-2013 on iseloomustanud püügivõimaluste koondumine väiksema arvu ettevõtjate kätte: kalalaeva kalapüügiluba omavate ettevõtete arv on kahanenud 53 ettevõttelt 2007. aastal 27 ettevõttele 2013. aastal, umbes samavõrra on kahanenud ka traal- ja kaugpüügi kalalaevade arv. Vähenenud on ka loale kantud kalurite arv rannapüügis ja sisevetel: kui 2007. a oli ranna- ja sisevete püügilubadele kantud 2475 kalurit, siis 2013. a oli püügilubadele kantud 1317 kalurit. Kalurite arvu vähenemist võib seostada 2008.a alguses jõustunud Kalapüügiseaduse sätetega, mille kohaselt ei väljastata püügiluba vähem kui kümne nakkevõrgu kasutamiseks ning nõutakse kaluritelt kutsetunnistuse olemasolu. Samas on suurenenud rannapüügil ja sisevetel kasutatavate paatide arv. (allikas: Põllumajandusministeerium)

Võrreldes 2008. aastaga on kalapüügi maht püsivalt vähenenud: 2013. a püügikogused moodustavad 2008. a omadest 67,4%116. Langenud on nii kaugpüügi kui ka Läänemere traal- ja rannapüügi saagid; sisevete püügikogused on jäänud võrreldavale tasemele 2008.a saakidega. Püütud koguste langus on kõigis kolmes meresegmendis seletatav vastava segmendi olulisematele sihtliikidele kehtestatud püügivõimaluste kahanemisega: kaugpüügis on selleks süvameregarneel Loode-Atlandi vetes, Läänemere traalpüügis kilu ja räim ning rannapüügis räim. 116 Põllumajandusministeerium

40

Harrastuspüük ja eripüük

Harrastuspüüki võib tinglikult jagada kolmeks: tasuta igaüheõigus lihtkäsiõngega püügiks, harrastuspüügiõiguse alusel toimuv püük ning püük kalastuskaardi alusel. Kalastuskaardi alusel toimunud püügi kohta tuleb 5 päeva jooksul kaardi kehtivuse lõppemisest esitada püügiandmed, mida säilitatakse Keskkonnaministeeriumi hallatavas keskkonnaregistris. Harrastuspüügi osakaal kogupüügist sõltub aastast, piirkonnast ning kalaliigist. Harrastuspüügiga aastas vähemalt korra tegelevate isikute arv ületab viimastel andmetel hinnanguliselt 300 000 inimest.117 Harrastuspüügiga tegelevate isikute arv on viimastel andmetel 306 tuhat (usaldusvahemik 300-312 tuhat) inimest (http://www.envir.ee/2110). 2012. aasta kohta läbiviidud vastava uuringu järgi loetakse harrastuspüüdjaks Eesti 15-aastaseid ja vanemaid elanikke, kes on ise kalastanud või olnud kalapüügil abiks paadi juhtimisel või püügivahendi käsitsemisel. 306 tuhande harrastuskalapüügi hulgas on 38 tuhat püügiõiguse tasu maksjat ja kalastuskaardi alusel püüdjat ning nendele lisanduvad lihtkäsiõngega püüdjad ja isikud, kes tohivad harrastuspüügivahendiga püüda ilma harrastuspüügiõigust tasumata (eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja represseerituga võrdsustatud isikud ning puuetega inimesed) ja kalapüügil abiks olnud isikud.

Eripüüki tehakse keskkonnauuringute eesmärgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade püügiks, hüpofüüsi kogumiseks, kalade ümberasustamise eesmärgil, kalade hukkumise vältimiseks või veekogu ökosüsteemi parandamiseks. Lisaks eeltoodule võib hinnata eriotstarbeliseks ka harrastuskalapüügivõistluste raames toimuva kalapüügi või kalapüügi, mida korraldavad õppepraktika eesmärgil koolid, mille kinnitatud õppekavas on kalapüügipraktika. Igal aastal väljastatakse ligikaudu 100 eripüügiluba; püütud koguste üle peab arvestust Keskkonnaministeerium.118

Kalanduse valdkonna rikkumised

Keskkonnarikkumiste koguarvust on kalanduse valdkonnaga seotud rikkumiste arv (koondab kutseliste ja harrastuskalastajate rikkumisi) olnud aastate lõikes suurim, ent on viimastel aastatel näidanud langustendentsi.119 Üheks oluliseks probleemiks on selguseta kuuluvusega (märgistamata) püügivahendid merel ja siseveekogudes.

Aastal 2012 toimus 1546 kalapüügi rikkumist, otseseid rikkumisi oli 579, selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamise protokolle oli 967, kokku võeti ära 2296 nakkevõrku. Neist 52% on harrastuskalastajate rikkumised ja 33%- kutseliste kalurite rikkumised. Levinumad rikkumised harrastuspüügil olid: harrastuspüügiõiguse eest tasumata jätmine, lubatust rohkemate püügivahendite kasutamine, keeluajal ja keelatus kohas kalapüügiga tegelemine. Levinumad rikkumused kutselisel püügil: kalapüügiga seotud andmete esitamine, kala päritolu tõestamine, loata püük. Viimase kolmel aastal on tõsiste rikkumiste osakaal kogu kutseliste kalurite rikkumistest olnud järgmine:

2010 aastal 8,82%2011 aastal 3,35%2012 aastal 6,77%120

Rahvusvaheline koostöö

117 Keskkonnaministeerium, Eesti kalandusandmete kogumise programm aastaiks 2011-2013118 Keskkonnaministeerium119 Keskkonnainspektsiooni aastaraamat120 Keskkonnainspektsioon

41

Sisevetest suurima, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügivahendite arv, keeluajad, püügivõimalused, kontrollimeetmed ja ühine teadustöö lepitakse kokku Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahel toimuvatel läbirääkimistel vastavalt 04. mai 1994.a Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelisele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppele.

Samuti osalevad Eesti keskkonnainspektorid Läänemerel ja Atlandi ookeanil (NAFO, NEAFC) toimuvatel ühisinspekteerimistel. 2012. aastal osaleti kaheksa inspektoriga kuuel ühisinspekteerimisel. (EFCA ühiskasutuskavad – KKI annab viite/täiendab?)

Andmebaasid, infosüsteemid

Kalapüügiga seonduvate andmete elektroonilise raporteerimise süsteem (ERS) - Põllumajandusministeeriumi hallatav infosüsteem, koondab kutselise kalapüügiga seonduvaid andmeid: kalapüügi, kala lossimise, kala üleandmise, kala esmakokkuostu ja kala transportimise andmed nii kalalaeva kalapüügiloa kui kaluri kalapüügiloa alusel püütud kala kohta. Samuti on süsteemis kättesaadavad andmed püügiõiguse omanike, nende loataotluste, väljastatud kalapüügilubade ning loale kantud kalurite kohta ja ajaloolise püügiõiguse ja püügivõimaluste jaotumise ja liikumise, samuti püügil kasutatavate kalalaevade kohta. Andmed on ametkondadele ja muudele asjassepuutuvatele teistele isikutele kättesaadavad kohe peale sisestamist või elektroonilist esitamist. Loodud on võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdvate laevade tegevuse ristkontrolliks kalalaevade satelliitjälgimise süsteemi (VMS) asukohaandmetega. Elektroonilise raporteerimise kasutuselevõtmine kalalaevadel ning esmakokkuostu-üleandmisandmete esitamisel on oluliselt kiirendanud andmeesitust.

Objekti Kontrollimise Andmekogu Süsteem (OKAS) - Keskkonnainspektsiooni hallatav andmekogu, mis muuhulgas sisaldab inspekteerimiste andmeid ning kaluri kalapüügiloa alusel püüdjate edastatud püügiandmete eelteateid (Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning kastmõrraga püügil Läänemerel). (KKI täiendab)

Laevade satelliitjälgimissüsteem (VMS) - Keskkonnainspektsiooni rakendus võimaldab jälgida kalalaeva loa alusel püüdvate kalalaevade liikumist merel.

Peipsi järvel toimub põhjanoodapüügi laevade jälgimine GPS jälgimissüsteemi kaudu, mida haldab Keskkonnainspektsioon.

Kalanduse harrastuspüügi infosüsteem/Keskkonnaregister? - Keskkonnaministeeriumi hallatav infosüsteem koondab kalastuskaardi alusel toimuva harrastus- ja eripüügi andmeid.

http://kala.envir.ee/

https://kala.envir.ee/

Rikkumiste andmed – Väärteomenetlusportaal, e-toimik. Karistusregister (KKI täiendab)

Kõik loetletud infosüsteemid on veebipõhised, mis võimaldab kasutajatel internetiühenduse olemasolul andmetele kiiresti ja hõlpsalt ligi pääseda.

2. SWOT

EMKF määruse peatükk IV

Tugevused 1. Pikaajalised kogemused andmekogumisprogrammi täitmisel ja pikaajaline andmebaas;

42

2. Väljakujunenud ja jälgitav püügivõimaluste jaotus (ITQ, ITE);

3. Väljakujunenud lossimiskohad traalpüügil;

4. Eelteade rannapüügil räime kastmõrrapüügil ning Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel;

5. Toimiv rahvusvaheline koostöö kalanduse järelevalves;

6. Dialoog püüdjate ja järelvalveasutuste vahel ning järelvalveasutuste vaheline koostöö;

7. Hästi jälgitav püügitegevus (VMS, ERS, GPS).

Nõrkused 1. Osaliselt baseerub andmekogumisprogrammi andmete kogumine vabatahtlikel küsitlustel;

2. Vaatlejate vajaduse ja ohutu mehitatuse nõuete vaheline vastuolu;

3. Ebapiisav rahastamine järelevalve ja andmekogumise nõuete täitmiseks;

4. Kalurite madal teadlikkus ja koostöö valmidus teadlaste (ja järelvalve-töötajatega?);

5. Andmetöötlus ja -analüüs ei ole maksimaalselt automatiseeritud;

6. Lossimiskohtade rohkusest tulenevalt rannapüügil lossimisi keeruline kontrollida;

7. Teatud püügivõimaluste puhul ranna- ja sisevete püügil suurest püügisurvest tulenev lühike püügihooaeg; sellest tulenevalt suur perioodiline koormus järelevalvele;

8. Ülereguleeritus ja topeltaruandlus;

9. Ühtse koordineeriva kontrolliasutuse puudumine ja järelevalve/kontrolli-funktsioonide killustatus;

43

10. Järelevalve teostamiseks vajaliku infrastruktuuri puudulikkus.

Võimalused 1. Kalurite teadlikkuse ja koostööhuvi kasv

2. Kasutamata operatiivsemad andmeesitus-, -töötlus- ja -analüüsiviisid;

3. Kompetentsi kasv

Ohud 1. Kolmandatest riikidest tulenevad ebamõistlikud otsused/nõuded, mis kasvatavad bürokraatiat ja järelevalve koormust;

2. Avalikkuse ükskõiksus keskkonnaressursi kasutuse suhtes;

3. Nõudeid järgiva kalanduskultuuri puudumine;

4. Kalavarude olukorra halvenemine tulenevalt ebaseaduslikust püügist.

SWOT-i alusel määratletud vajadused

1. Lahendused ettevõtjatelt andmekogumisprogrammis nõutud andmete saamiseks;

2. Vaatlejate/proovi kogujate pardale paigutamine Läänemere laevadele;

3. Täiendav andmete kogumise ja järelevalvega seotud inimressurss ja rahalised vahendid ;

4. Kalurite ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine ja koostöövalmiduse tõstmine;

5. Andmete vajaduse kaardistamine; vajadusel õigusaktide muutmine;

6. Järelvalve efektiivsuse tõstmine;

7. Olemasolevate andmekogude ühildamine ja ristkontroll (kogutud andmete analüüs), andmete sisestamine kooskõlas andmekogumise ja järelvalve nõuetega;

8. Elektrooniliste rakenduste laialdasem

44

rakendamine;

9. Kalanduse järelevalve töötajate koolitamine ja arendamine;

10. Nõudeid järgiva kalanduskultuuri edendamine.


1. Nõudeid järgiva kalanduskultuuri edendamine

3. Analüüs

Tulenevalt Ühise Kalanduspoliitika nõuetest on vajalik aastatel 2014-2020 täiendava ressursi suunamine andmekogumis- ja järelevalve tegevustesse.

Andmete kogumine. Oluline on kaardistada ja analüüsida andmete vajadus ning vajadusel täiendada õigusakte ning tulenevalt õigusaktide nõuetest täiendada ja arendada infosüsteeme. Lisaks leida võimalusi järjepidevate käsitsi tehtavate andmetöötlustööde asendamiseks infotehnoloogiliste lahendustega.

Vaja on leida parem alternatiiv andmete kogumisele küsitluste teel või vähemalt leida viisid küsitlusele vastamise kohustuslikuks muutmiseks.

Vaatlejate/proovikogujate Läänemere laevade pardale võtmiseks tuleb leida lahendused, et oleks võimalik koguda informatsiooni tagasiheitmiste, juhusliku kaaspüügi saagi koosseisu ning selle bioloogiliste näitajate kohta.

Kontroll ja järelevalve. Oluline on erinevate ametkondade operatiivsuse ja koostöö kasv. Üheks võimaluseks järelevalve tõhustamisel on pikemas perspektiivis ühtse kontrolliasutuse loomine, mis koordineeriks kogu valdkonda.

Efektiivne järelevalve eeldab kiiresti kättesaadavaid, usaldusväärseid andmeid ja riskianalüüsil põhinevat kontrollimist. Seega on kalanduse järelevalves tulevasel perioodil vajalik erinevad andmebaasid omavahel siduda ja arendada andmete kvaliteedi kontrollimise võimalusi. See parandaks info liikumist kalanduse järelevalvega tegelevate asutuste vahel, tugevdaks eri allikatest pärinevate andmete ristkontrolli ja soodustaks kiiret reageerimist. Samuti tuleks laiendada elektrooniliselt andmeid esitavate isikute ringi ning lihtsustada andmete esitamise protseduure, vältimaks asjatut administratiivkoormust. (KKI täiendab, nt inspektorite seadmete jmt osas.)

Nõudeid järgiva kalanduskultuuri arendamiseks tuleb tõsta kalandussektori ja avalikkuse teadlikkust. Võimalikud vahendid selleks on koolitused/teavituskampaaniad nii (potentsiaalsetele) harrastuskalastajatele kui kutselistele kaluritele, samuti kalavarude kasutamisega seonduva teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

45

Järelevalve eesmärk aastateks 2014-2020 on tõsta järelevalve efektiivsust ning arendada nõudeid järgivat kalanduskultuuri. Järelevalve teostamiseks vajalikud vahendid peavad olema kaasajastatud ning kalanduse järelevalvega seotud töötajaid tuleb pidevalt koolitada.

2.2 Kontekstindikaatorid ning hetkeolukord

EMKF määruse peatükk

Kalanduse jätkusuutlik areng

Kontekst indikaator, mis iseloomustab algset olukorda

Baasaasta

Väärtus Mõõtühik Informatsiooni allikas

1.Kalalaevastik(arv, KW,GT) (v.a. siseveed)

2013 Registris olevate laevade arv -1445

13 388 GT43 994kW

arv/kW/GT PõllumajandusministeeriumKalanduse Infosüsteem (KIS)

2.Kasumlikkus (netokasum)

Täidetakse hiljem

3.Kogulisandväärtus ja kogulisandväärtus töötaja kohta

Täidetakse hiljem

4.Materiaalse põhivara investeeringutasuvus nagu määratletud STECF juhises

2011 VL 0010 – 3,61VL1012-2,00VL 1218-NAVL2440-0,38

% Põllumajandusministeerium

5.Bioloogilise jätkusuutlikkuse näitaja nagu määratletud STECF juhistes (kalapüügivõimsuse ja ressursside vahelise tasakaalu analüüsi juhis)

Täidetakse hiljem

6. Mere kaitsealade katvus (Merestrateegia Raamdirektiivi art.13.4 mõistes)

2012 14 650 ha ha Keskkonnaministeerium

7. MSFD rakendamise eesmärgil saadaval olevad määratletud ökosüsteemi näitajad

Täidetakse hiljem

8.Kütusesäästlikkus kalapüügil (L/kg lossitud kala)

2010 0,05 l/kg

9.Tööhõive Täidetakse hiljem

46

(täistöökohaga, sh soolise jaotusega)10. Tööõnnetused Täidetakse hiljem

EMKF määruse peatükk Vesiviljeluse jätkusuutlik arengKontekst indikaator, mis iseloomustab algset olukorda

Baasaasta Väärtus Mõõtühik Informatsiooni allikas

1. Vesiviljelustoodangu (müügi) maht

2012 371 t Statistikaamet

2.Vesiviljelustoodangu väärtus

2012 1,6 milj EUR Statistikaamet

3.Kasumlikkus Täidetakse hiljem4.% mahe vesiviljelus tootmisettevõtted ja ringlussüsteem (kõik vesiviljeluselus tootmisettevõtted)

2013 0 % Põllumajandusministeerium

5. Tööhõive (täistöökohaga, sh soolise jaotusega)

2013 100 (kokku)

arv Statistikaamet


Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng



1. Kalandus ja vesiviljelus sektori suurus ja asukoht (sh siseveed) segmentide kaupa:- tööhõive- laevastik- püügimaht- püügimahu väärtus

2013 Püügimaht 9 617 316,43

kgPüügimahu

väärtus5 303 930, 35

eurot(sisald. Rand +

siseveed)

KgEUR

PÕM

2. Peamiste kalasadamate ja vesiviljelusalade asukoht

Täidetakse hiljem

3.Kaitsealade arv ja pindala

2012 Natura 2000 võrgustiku linnualasid on 66 ja loodusalasid 542,

Arv/ km2 Keskkonnaministeerium

47

kogupindala 14 750 km2

4. Rannajoone pikkus, peamised veeteed ja -kogud.

2013 3700kmLäänemeri, Peipsi järv, Võrtsjärv,

km


Kontrollimeetmed Art 78



1.Tõsiste rikkumiste arv LR-s (viimane 7 aastat)

Täidetakse hiljem

2.Lossimiste osakaal, mille suhtes kohaldatakse füüsilist kontrolli

Täidetakse hiljem

3.Olemasolevad ressursid kontrolliks:- laevade ja õhusõidukite olemasolu kontrolliks (arv);- tööjõud (arvutatud täistööajale)- eelarve eraldamine (viimase 5 aasta jooksul)- ERS ja/või VMS varustatud laevade arv

2013 7 kaatrit, 34 paati,1

patrull-laev ja helikopter

Arv/EUR/arv Keskkonnainspektsioon

Täiendatakse hiljem


Andmete kogumine Art 79



1.Vastus %-des (st täielik ja nõutava kvaliteediga), küsitud andmed DCF-st ( andmete päringule vastamise %)

Täidetakse hiljem


Turustamise ja töötlemisega seotud meetmed + RUP

Kontekst indikaator, mis iseloomustab


48

algset olukorda1.TO-de arv - iga TO-de lõikes tootjate ja ettevõtjate arv-% kõikidest tootjatest ja ettevõtetest, kes kuuluvad TO-desse

- 4 TO-dEesti Kalapüügiühistu (6);Eesti Traalpüügi Ühistu (5);Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu (5);Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm (7)

- 57%

arv/% PÕM

2.Käive (EL turustatud toodangu aastaväärtus) – võrdlusperiood:- 2009-2011 ja % TO-de turule viidud toodangust (väärtus ja maht) (sh välisturgudele)

Täidetakse hiljem


Integreeritud Merenduspoliitika



1. Common Information Sharing Environment (CISE) for the surveillance of the EU maritime domain

Täidetakse hiljem

2. Mere kaitsealade katvus (Merestrateegia Raamdirektiivi art.13.4 mõistes)

2012 14 650 ha ha Keskkonnaministeerium

3. Strateegia kirjeldus

3.1 Rakenduskava strateegia kirjeldusTäpsustakse hiljem.

49

3.2 Spetsiifilised (eri) eesmärgid ja tulemusindikaatorid1. Jätkusuutlik kalanduse areng

Ühenduse prioriteet

Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, innovaatilise, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise kalanduse edendamine

Erieesmärk Kalandusettevõtete konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine, sh väikesemahulise rannapüügi laevastiku, ja ohutuse ja töötingimuste parendamineTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022




Erieesmärk Tehnoloogia arengu, innovatsiooni tugevdamine, sh energiatõhususe suurendamine, ja teadmiste vahetamineTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022




Erieesmärk Erialase koolituse, uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamineTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022


2. Jätkusuutliku vesiviljeluse areng


Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, innovaatilise, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise vesiviljeluse edendamine

Erieesmärk Tehnoloogia arengu tugevdamine, innovatsiooni ja teadmiste

50

vahetamise toetamineTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022




Erieesmärk Vesiviljelusettevõtete konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine, sh ohutuse ja töötingimuste parendamine, eelkõige VKE-leTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022




Erieesmärk Erialase koolituse, uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamineTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022


3. ÜKP rakendamise soodustamine


ÜKP rakendamise soodustamine

Erieesmärk Andmete kogumise ja haldamise parendamine ning teaduslike teadmistega varustamineTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022


51



Erieesmärk Seire, kontroll ja jõustamine, institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse toetamine tõstmata halduskoormustTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase2022


4. Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng


Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine

Erieesmärk a) majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse, töökohtade ja -hõive loomise, tööhõive liikumise toetamine kalanduses või vesiviljelusest sõltuvatest ranniku- ja siseveteäärsetes kogukondades; b) kalanduse tegevuste mitmekesistamine ja läbi teiste sektorite merendusalases meremajandamisesTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022


5. Töötlemise ja turustamise edendamine


Töötlemise ja turustamise edendamine

Erieesmärk Kalanduse- ja vesiviljelustoodete turukorralduse parendamineTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022




Erieesmärk Investeeringute julgustamine töötlemise ja turustamise sektorisTulemusindikaator koos Sihttase 2022

52

mõõtühikugaTäpsustatakse hiljem

6. Integreeritud merenduspoliitika edendamine


Integreeritud merenduspoliitika rakendamise edendamine

ErieesmärkTulemusindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2022


3.3 Meetmed ja väljundindikaatorid1. Jätkusuutlik kalanduse areng



Erieesmärk Kalandusettevõtete konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine, sh väikesemahulise rannapüügi laevastiku, ja ohutuse ja töötingimuste parendamine

Valitud peamise asjakohase meetme pealkiri

Väljundindikaator meetme kohta

EMKF kombineeritud meetmete põhjendus (mida toetab eelhindamine ja SWOT analüüs)

Temaatiline eesmärk, millesse valitud meede panustab

Väljundindikaator (nimetus) koos mõõtühikuga

Sihttase 2022

Täidetakse hiljem



Erieesmärk Tehnoloogia arengu, innovatsiooni tugevdamine, sh energiatõhususe suurendamine, ja teadmiste vahetamine

Valitud peamise


EMKF kombineeritud

Temaatiline eesmärk,

53

asjakohase meetme pealkiri

meetmete põhjendus (mida toetab eelhindamine ja SWOT analüüs)

millesse valitud meede panustab


Sihttase 2022

Innovatsioon (art28)

Projektide arv, mis toetab kalanduses innovatsiooni ja konkurentsivõimetProjektide arv

10 Eesti kalandusettevõtted on väljendanud oma huvi panustada TA&I tegevustesse, sh tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse parendamisse. Arvestades sellega, et senised kasvuallikad majanduses on ammendumas, siis on täiendavalt vajalik otsida uusi kasvuallikaid kohalike bioloogiliste ressursside efektiivsemaks kasutamiseks121. Sellest tulenevalt on kalandussektori innovatsiooni osas oluline välja selgitada „sinise kasvu“ võimalused rannikuturismis, vesiviljeluses, sinises biotehnoloogias ja sinises energias.

TO 3



Erieesmärk Erialase koolituse, uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamineValitud peamise


EMKF kombineeritud


121 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused

54





Sihttase 2022

Täidetakse hiljem

2. Jätkusuutliku vesiviljeluse areng



Erieesmärk Tehnoloogia arengu tugevdamine, innovatsiooni ja teadmiste vahetamise toetamine






Sihttase 2022

Täidetakse hiljem



Erieesmärk Vesiviljelusettevõtete konkurentsivõime ja elujõulisuse suurendamine, sh ohutuse ja töötingimuste parendamine, eelkõige VKE-le






Sihttase 2022

Täidetakse hiljem



Erieesmärk Erialase koolituse, uute kutseoskuste ja elukestva õppe arendamineValitud peamise


EMKF kombineeritud


55





Sihttase 2022

Täidetakse hiljem

3. ÜKP rakendamise soodustamine



Erieesmärk Andmete kogumise ja haldamise parendamine ning teaduslike teadmistega varustamine






Sihttase 2022

Täidetakse hiljem



Erieesmärk Seire, kontroll ja jõustamine, institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse toetamine tõstmata halduskoormust


Väljundindikaator meetme kohta EMKF kombineeritud meetmete põhjendus (mida toetab eelhindamine ja SWOT analüüs)



Sihttase2022

Täidetakse hiljem

4. Kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng


Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine

56

Erieesmärk a) majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse, töökohtade ja -hõive loomise, tööhõive liikumise toetamine kalanduses või vesiviljelusest sõltuvatest ranniku- ja siseveteäärsetes kogukondades; b) kalanduse tegevuste mitmekesistamine ja läbi teiste sektorite merendusalases meremajandamises






Sihttase 2022

Täidetakse hiljem

5. Töötlemise ja turustamise edendamine



Erieesmärk Kalanduse- ja vesiviljelustoodete turukorralduse parendamineValitud peamise asjakohase meetme pealkiri





Sihttase 2022

Täidetakse hiljem



Erieesmärk Investeeringute julgustamine töötlemise ja turustamise sektorisValitud peamise asjakohase meetme pealkiri

Väljundindikaator meetme kohta EMKF kombineeritud meetmete põhjendus (mida toetab eelhindamine ja SWOT analüüs)



Sihttase2022

Täidetakse hiljem

57

6. Integreeritud merenduspoliitika (IMP) edendamine


Integreeritud merenduspoliitika rakendamise edendamine

ErieesmärkValitud peamise asjakohase meetme pealkiri





Sihttase 2022

Täidetakse hiljem

3.4 Rakenduskava täiendavus teiste EL Struktuurifondidega

3.4.1 Rakenduskava täiendavus ja koordineerimine teiste EL Struktuurifondidega ning muude rahastamisinstrumentidega

Partnerlusleppe ja struktuurifondide rakenduskava väljatöötamist koordineerib Rahandusministeerium, kaasates kõiki ministeeriume ja Riigikantseleid. Maaelu arengukava 2014-2020 ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rakenduskava koostamist koordineerib Põllumajandusministeerium, kaasates kõiki asjaomaseid ministeeriume. Koordinatsioon ja dubleerimise vältimine erinevate instrumentide ning rakenduskavade vahel tagatakse eelkõige läbi planeerimise ning eelarvestamisega seotud erinevate riiklike protsesside ühildamise: eelarveliste otsuste tegemisel vaadatakse kõiki vahendeid (sh erinevaid EL toetusi) koos ning vajadusel harmoniseeritakse nende kasutamist. Meetmete ja erinevate instrumentide omavahelist täiendavust jälgitakse ja suunatakse riigi eelarvestrateegia ja aastaste riigieelarve seaduste väljatöötamise ja elluviimise seire raames. Vabariigi Valitsusele esitatakse regulaarselt ülevaateid kõikide Euroopa Liidu toetuste kasutamise kohta. Nii riigi eelarvestrateegia kui ka rakenduskavade koostamise aluseks on valdkondlikud arengukavad, mis määratlevad arengusuunad ning eelisarendatavad tegevusvaldkonnad erinevate sektorite lõikes. Planeerimisel on EL vahendite kasutamise eesmärgid seotud teiste üleriigiliste ja valdkondlike strateegiliste algatustega. Selleks on paralleelselt

58

partnerlusleppe koostamisega uuendatud valdkondlikke arengukavasid ja riigi eelarvestrateegiat.Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) korraldusasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EARDF) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) korraldusasutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium. Fondide kasutamisel toimub asjakohaste ministeeriumide (rakendusasutuste) ja rakendusüksuste vahel infovahetus kattuvuse vältimiseks ja sünergia tagamiseks. Asjakohased ministeeriumid on esindatud ka EMKF seirekomisjonis.Koostöö erinevaid EL toetusi administreerivate ametkondade vahel jätkub meetmete väljatöötamisel ning elluviimisel – meetmete koostamise protsessi kaasatakse kõik seotud asutused ning olulisemad partnerid. Lisaks igapäevasele kaasamisele, infovahetusele ning koostööle toetab koordinatsiooni rakendamise faasis ka juba olemasolev elektrooniline õigusaktide kooskõlastamise süsteem, mis võimaldab juurdepääsu teiste ametkondade poolt ettevalmistatud õigusaktidele.EAFRD, EMKF ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahel on tihedad seosed toetatavate tegevuste osas. Kui ühtekuuluvuspoliitika vahendid on suunatud mitmetele valdkondadele, siis EAFRD on suunatud põllumajanduse ja EMKF kalandussektori arengu toetamisele. Samas kavandatakse kõigi fondide vahenditest tegevusi tööhõive suurendamiseks, ettevõtluse arengu soodustamiseks, elukeskkonna parandamiseks. Samuti toetavad ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaasabil teostatavad tegevused olukorra paranemist maapiirkondades (sh rannapiirkondades) ning vastupidi.Erinevate fondide vahelise sünergia tekitamisele projekti tasandil aitab kaasa kõikide fondide teavituskavade elluviimine, ning potentsiaalsete taotlejate informeerimine erinevate meetmete võimalustest. Kalanduse kohalike tegevusgruppide tasemel on olemas laiem teadmine erinevate fondide osas, mida taotlejatele läbi projektiideede nõustamise on võimalik jagada.Integreeritud merenduspoliitika rakendamine toimub Vabariigi Valitsuse kinnitatud valdkondade ülese arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ kaudu. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merenduse arengu soodustamiseks. Poliitikadokumenti täiendab rakendusplaan, mis sisaldab tegevusi aastateks 2014–2016. Tegevused on kajastatud viie prioriteedina ja toetavad eelkõige merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandades laevaliikluse ja teiste merega seotud tegevuste ohutust ning kaitstes mere- ja rannakeskkonda ning merega seotud kultuuripärandit. Rakendusplaan viiakse valdavalt ellu riigieelarvelistest ning struktuurifondide vahenditest.

3.4.2 Peamised tegevused halduskoormuse vähendamise saavutamiseksTäidetakse hiljem

3.5 Makroregionaalsed ja vee-alastrateegiad (Sea-basin)Läänemere strateegia (LMS)2008-2009. aastal koostati Läänemere-äärsete riikide ning arvukate huvirühmade aktiivsel kaasalöömisel Euroopa Liidu Läänemere strateegia (LMS), mille Euroopa Ülemkogu kiitis koos esialgse tegevuskavaga heaks 2009.a oktoobris. 2011. aastal algatas Poola oma ELi eesistumise ajal Läänemere strateegia uuendamise protsessi, mis jõudis lõpule 2013. aasta alguses. Uuendamisega muudeti strateegia tegevuskava struktuur konkreetsemaks ja selgemaks, sätestati eri osapoolte rollid, seati konkreetsed indikaatorid tulemustele, mida

59

tahetakse saavutada. LMS puudutab 85 miljonit inimest (17% ELi elanikkonnast) ja kaheksat EL riiki (Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola). Neil riikidel on palju ühiseid eesmärke ja väljakutseid, strateegia annab aluse, millele tuginedes koostööd teha. Läänemere strateegia keskendub sellele, kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, luua uusi transpordi- ja energiaühendusi, kaitsta keskkonda, edendada teadusalast koostööd ja kontakte, tagada inimeste ja keskkonna ohutus.Perioodil 2007-2013 panustas Euroopa Kalandusfond peamiselt järgmistesse LMSi prioriteetsetesse piirkondadesse:

Prioriteet 7 (Ära kasutada piirkonna teadustöö ja innovatsioonialast potentsiaali) – meetmed 3.1.2, 3.2 ja 3.5

Prioriteet 8 (Soodustada ettevõtlust, tugevdada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tõhustada inimressursi kasutamist) – meetmed 1.5, 2.1, 2.3 ja 3.4

Prioriteet 9 (Tagada säästlik põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse areng) – meetmed 1.1, 1.3, 1.4, 2.1, 2.2, 2.3, 3.1.1, 3.1.2 ja 4.1

Prioriteet 13 (Kujundada piirkond juhtivaks mereohutuse ja – julgeolekuga alaks) – meetmed 1.3, 1.4, 2.2, 3.1.1 ja 3.3

Vähemal määral ka prioriteetidesse: Prioriteet 2 (Säilitada looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus) – meede 3.2 Prioriteet 12 (Säilitada ja suurendada Läänemere piirkonna atraktiivsust, eelkõige,

hariduse, turismi ja tervishoiu valdkonna meetmete kaudu) – meede 4.1

Vastavalt LMS 2013 uuendatud tegevuskavale panustab EMKF 2014-2020 strateegiasse järgmiste meetmetega:

„Lisandväärtus ja tootekvaliteet“ (art 40) panustab eesmärki „Heaolu suurendamine“ alaeesmärki „Läänemere regiooni konkurentsivõime parandamine“ läbi laevapardal tehtavate innovaatiliste investeeringute, mis parandavad toote kvaliteeti ning aitavad tõsta konkurentsivõimet;

„Kalasadamad ja lossimiskohad“ (art 41) panustab eesmärki „Päästa meri“ alaeesmärki „Puhas ja turvaline laevandus“ läbi investeeringute ohutuse, keskkonnatingimuste ja töötingimuste parandamiseks;

„Kalapüügi mõju vähendamine keskkonnale“ (art 37) panustab eesmärki „Päästa meri“ alaeesmärki „Puhas merevesi“ läbi investeeringute varustusse, millega piiratakse kalanduse füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid mere ökosüsteemile;

„Kliimamuutuste leevendamine“ (art 39) panustab eesmärki „Heaolu suurendamine“ alaeesmärki „Kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja juhtimine“ ning eesmärki „Päästa meri“ alaeesmärki „Puhas merevesi“ läbi investeeringute varustusse, mis aitab kaasa saasteainete vähendamisele ning kalalaevade energiatõhususe suurendamisele;

„Tervis ja ohutus“ (art 33) panustab eesmärki „Päästa meri“ alaeesmärki „Puhas ja turvaline laevandus“ läbi investeeringute tervishoiu, ohutuse ja hügieeniga seotud töötingimuste parandamiseks;

„Kalandustoodete töötlemine“ (art 72) panustab eesmärki „Heaolu suurendamine“ alaeesmärki „Läänemere regiooni konkurentsivõime parandamine“ läbi investeeringute, mille tulemuseks on uued või parendatud tooted, mis aitavad kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Samuti panustab meede eesmärki

60

„Heaolu suurendamine“ alaeesmärki „Kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja juhtimine“ ning eesmärki „Päästa meri“ alaeesmärki „Puhas merevesi“ läbi investeeringute, mis aitavad säästa energiat või vähendada mõju keskkonnale;

„Tootlikud investeeringud vesiviljelusse“ (art 46) panustab eesmärki „Heaolu suurendamine“ alaeesmärki „Läänemere regiooni konkurentsivõime parandamine“ läbi investeeringute, mis tõstavad vesiviljelustoodete kvaliteeti. Samuti panustab meede eesmärki „Päästa meri“ alaeesmärki „Puhas merevesi“ läbi investeeringute, mis aitavad vähendada negatiivset mõju keskkonnale ning suurendada ressursitõhusust;

„Uued sissetulekuallikad ja lisandväärtus“ panustab eesmärki „Heaolu suurendamine“ alaeesmärki „Läänemere regiooni konkurentsivõime parandamine“ läbi investeeringute, mis aitavad luua vesiviljelustoodetele lisandväärtust;

„Strateegiate rakendamine“ (art 65) panustab eesmärki „ühendada piirkond“ alaeesmärki „inimeste ühendamine piirkonnas“ läbi kalanduspiirkondade sotsiaalse heaolu ja kalandusega seotud kultuuripärandi edendamise. Meede panustab ka eesmärki „Heaolu suurendamine“ alaeesmärki „Läänemere regiooni konkurentsivõime parandamine“ läbi investeeringute, mis tõstavad kala- ja vesiviljelustoodete kvaliteeti ja suurendavad lisandväärtust;

„Koostöö“ (art 66) panustab eesmärki „ühendada piirkond“ alaeesmärki „inimeste ühendamine piirkonnas“ läbi erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste koostööprojektide;

„Turustamismeetmed“ (art 71) panustab eesmärki „Heaolu suurendamine“ alaeesmärki „Läänemere regiooni konkurentsivõime parandamine“ läbi investeeringute, mis tõstavad kala- ja vesiviljelustoodete kvaliteeti ja suurendavad lisandväärtust;

„Teadlaste ja kalurite partnerlus“ (art 30) panustab eesmärki „ühendada piirkond“ alaeesmärki „inimeste ühendamine piirkonnas“ läbi seminaride, pilootprojektide võrgustiku loomise;

„Innovatsioon püügil“ (art 28) panustab eesmärki „Heaolu suurendamine“ alaeesmärki „Läänemere regiooni konkurentsivõime parandamine“ läbi parendatud kalandustoodete või protsesside/tehnikate kasutuselevõtmise;

„Innovatsioon vesiviljeluses“ (art 45) panustab eesmärki „Päästa meri“ alaeesmärki „Puhas merevesi“ läbi investeeringute, mis aitavad vähendada negatiivset mõju keskkonnale ning suurendada ressursitõhusust;

Mere bioloogiliste ressursside kaitsega seotud innovatsioon (art 36) panustab eesmärki „Päästa meri“ alaeesmärki „Puhas merevesi“ läbi investeeringute, mis aitavad vähendada negatiivset mõju keskkonnale ning suurendada ressursitõhusust;

„Inimkapitali ja võrgustike edendamine“ (art 49) panustab eesmärki „ühendada piirkond“ alaeesmärki „inimeste ühendamine piirkonnas“ läbi innovaatiliste teadmiste ja praktikate levitamise, võrgustiku edendamise ning kogemuste ja praktikate vahetamise.

61

Läänemere Strateegia eesmärgid on seotud EMKFi meetmetega läbivalt. Eraldi eelarvet Läänemere Strateegiale ettenähtud ei ole. EMKFi panust LMSi eesmärkidesse saab hinnata läbi panustavate EMKFi meetmete rahalise panuse hindamise.

4. Konkreetseid EMFF meetmeid käsitlevad nõuded

4.1 Natura 2000 alade spetsiifilised vajadused ning panus kalavarude taastamisalade võrgustiku loomise programmi kooskõlas ühise kalanduspoliitika artikliga 8

Täidetakse hiljem.

4.2 Tegevuskava väikesemahulise rannapüügi arendamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja jätkusuutlikkuseks

Väikesemahulise rannapüügi sektori arendamisel on kavandatud tegevused: - otse- ja ühisturustamise soodustamine; - saagile lisandväärtuse andmine; - lossimiskohtade parendamine töötingimuste ja kvaliteedi tõstmiseks; - kalurite teadlikkuse tõstmine; - koelmualade taastamine;- koostöö edendamine;-mootorite vahetus energiaefektiivsuse suurendamiseks ja kliimamuutuste vähendamiseks;- selektiivsete püügivahendite arendamine.

Kavandatavad tegevused on väljaselgitatud vastavalt SWOT analüüsile. Osa tegevustest viiakse ellu läbi kohalike arengustrateegiate rakendamise. Perioodil 2007-2013 oli kogu ranna- ja sisevete püügisektor ning –piirkonnad kaetud CLLD rakenduspiirkondadega, mida planeeritakse samalaadselt jätkata. Väikesemahulise rannapüügi sektor erineb piirkonniti, selletõttu annab häid tulemusi kohalike arengustrateegiate rakendamine, mis arvestab piirkonnaspetsiifilisi erinevuseid.

4.3 Lihtsustatud kulude arvutamise metoodika kirjeldusTegelike kulude arvestamise kõrval on meetmete rakendamisel võimalik kasutada lihtsustatud kulumeetodeid. Nendeks on ühikuhinna, kindlasummalised maksed ja ühtsed määrad. Nende meetodite määratlemiseks on viis võimalust: 1) Tõendatud empiirilistel andmetel või toetuse saaja raamatupidamise praktikatele tuginev meetod; 2) Teiste EL poliitikate puhul sarnastele toetuse saajatele ja projektidele rakendatavad lihtsustatud kulud; 3) Riiklike skeemide puhul sarnastele toetuse saajatele ja projektidele rakendatavad lihtsustatud kulud; 4) EL tasandil fikseeritud lihtsustatud kulud; 5) Fondipõhistes määrustes fikseeritud meetodid.

62

… Täpsemalt?

4.4 Lisakulude või saamata jäänud tulu arvutamise meetod kooskõlas artikliga 97Ei kohaldu.

4.5 Hüvitise arvutamise metoodika, mis on kooskõlas kriteeriumitega artiklite 38 lõike 1, 53, 54, 55 ja 70 kohaselt kõigi algatatud tegevuste kohtaEi kohaldu

4.6 Püügivõimsuse vähendamise meetmed ja eesmärgid kooskõlas ühise kalanduspoliitika artikliga 22Täidetakse hiljem

4.7 Tehnilise abi kasutamine4.7.1 Liikmesriikide algatusel antav tehniline abiTäidetakse hiljem

4.7.2 Kalanduse tegevusgruppide võrgustik

Kalanduse tegevusgruppide võrgustik on loodud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakendusperioodil ning jätkab tegevust perioodil 2014-2020.

Võrgustiku tegevuse eesmärk on edendada teadmiste ja kogemuste vahetust riiklikul tasandil, toetada koostöö algatamist, korraldada koostööd edendavaid temaatilisi kohtumisi, tegevusgruppide koolitamist. Võrgustiku tegevus edendab infovahetust kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, võrgustik esindab tegevusgruppide ühiseid huvisid ja seisukohti kohtumistel koostööpartnerite ja huvigruppidega.

Võrgustiku tegevust rahastatakse EMKF tehnilise abi meetme alt. Eelarve moodustab …%

5. Informatsioon integreeritud territoriaalse arengu kohta

5.1 Kogukonna juhitud kohalik arengu rakendamine (CLLD)

Ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud piirkondade majandusliku jätkusuutlikkuse arendamise ja Ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks viiakse osa kavandatavaid tegevusi ellu alt-üles põhimõttel läbi kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamise. Ranna- ja sisevete kalandusega hõlmatud piirkonnad on valdavalt maapiirkonnad, sh ääremaad, mida iseloomustab töökohtade vähesus ja rahvastiku väljaränne. Alt-üles lähenemise eesmärk kalanduspiirkondade arendamisel on kohaliku kalurkonna, kalandusega seotud ettevõtjate jt. piirkonna ettevõtjate/organisatsioonide kaasamine

63

otsustusprotsessi ja kalanduspiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule kaasaaitamine, samuti kohaliku teadmusbaasi kasutamine kalanduspiirkondade jaoks maksimaalsete tulemuste saavutamiseks. Kohalik kogukond teab oma piirkonna vajadusi kõige paremini, perioodil 2007-2013 loodud kalanduse tegevusgruppidel on kogemused ja teadmusbaas ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade arendamisest ning ülevaade kalanduspiirkonna vajadustest. Kalandusega seotud piirkonnad on väga erinevad (rand- ja siseveed, püügikorraldus, erinevad kultuurid ja traditsioonid) ja sellest ka vajadused - kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemise meetod ja selle rakendamine annab parimaid tulemusi piirkondlike eripärade ja nende vajadustega arvestamisel ja Ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimisel.

5.1.1 Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia ning eelarve

Erieesmärk. EMKF Art 6, lg 4 punkt a ja b

Meede: Kalanduspiirkondade säästev arengTegevused:- Kohalike arengustrateegiate rakendamine- Koostöö- Tegevusgrupi jooksevkulud ja elavdamineToetust antakse tegevusgrupi jooksevkuludeks ja kohaliku arengustrateegia elavdamiseks. Jooksevkulud hõlmavad järgmiseid tegevusgrupi kulusid: tegevuskulud, personalikulud, koolituskulud, suhtekorraldus ja teavitustegevus, finantskulud, seire ja hindamisega seotud kulud.

Toetudes SWOT analüüsile antakse kohaliku arengustrateegia elluviimiseks toetust järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

Suurenenud lisandväärtus ja innovaatilisem kalandussektor kõikides tarneahela etappides;

Suurenenud konkurentsivõime kalanduse tarneahela kõigis etappides;

Loodud on võimalusi saagi otse- ja ühisturustamiseks;

Kalurite suurenenud sissetulekud läbi tegevuste mitmekesistamise;

Kalandussektori suurenenud teadlikkus;

Suurenenud keskkonnaressursside säästlik kasutus;

Suurenenud koostöö piirkonnas, piirkondade vahel nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil;

Kalandussektori ja – kogukondade tugevnenud roll kohaliku elu arendamisel

CLLD raames elluviidavate projektide planeeritud tulemused kajastuvad peatükis 3.2

5.1.2 Kalanduspiirkondade valik ja kriteeriumid

64

Eesti kalandusega seotud piirkonnad on rannapiirkonnad, saared, Peipsi-, Pihkva ning Võrtsjärve piirkond, kus tegutsevad kutselised ranna- ja sisevetekalurid jt kalandusega seotud isikud. Piirkonnad jagunevad vastavalt piirkondlikele vajadustele ja eripäradele tagades ühe piirkonna sees ühtse geograafilise, majandusliku ja sotsiaalse ühtsuse ja piisava inim-, finants- ja majandusressursi olemasolu elujõulise kohaliku arengu strateegia elluviimiseks. Kalanduspiirkondade elanike arv on vahemikus 10 000-150 000 elanikku, va Hiiumaa, kus elanike arv oli 2012.a seisuga 9984 inimest (andmed: www.stat.ee). Arvestades paikkonna eripära ja saarelisust võib Hiiumaa moodustada iseseisva kalanduspiirkonna (Ühissätted Art 33 lg 6).Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakendamisel moodustus 8 kalanduspiirkonda, kuhu moodustusid kalanduse tegevusgrupid: Harju Kalandusühing MTÜ, Hiiukala MTÜ, Läänemaa Rannakalurite Selts MTÜ, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu MTÜ, Saarte Kalandus MTÜ, Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ, Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ ja Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ.

5.1.3 Kohaliku arengustrateegia valikukriteeriumid

Kohalik arengustrateegia peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente: strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku piiritlemine; piirkonna, sh kalanduse hetkeolukorra kirjeldus; piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs, sealhulgas tugevuste, nõrkuste,

võimaluste ning ohtude analüüs; strateegia ja selle eesmärkide kirjeldus, strateegia integreeritud ja uuendusliku

olemuse kirjeldus ning eesmärkide pingerida, sh mõõdetavad eesmärgid väljundite või tulemuste osas.

strateegia peab olema kooskõlas kõikide kaasatud asjaomaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vastavate programmidega;

kogukonna strateegia arendamisse kaasamise protsessi kirjeldus; tegevuskava, milles näidatakse, kuidas meetmed aitavad eesmärke ellu viia; strateegia juhtimise ja seire korra kirjeldus, milles näidatakse strateegiat rakendava

kohaliku algatusrühma suutlikkust; üksikasjalik hindamiskorra kirjeldus; strateegia rahastamiskava; sidusus teiste piirkonna kohta koostatud arengukavadega ja strateegiatega.

Kohaliku arengustrateegia hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon. Strateegia hindamine toimub hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskomisjon koosneb korraldusasutuse, vahendusasutuse ja muude asjaomaste asutuste ning organisatsioonide esindajatest ja ekspertidest. Kohalik arengustrateegia kiidetakse heaks korraldusasutuse otsusena, milles muuhulgas sätestatakse ära strateegia elluviimise eelarve ja asjaomased juhtimis- ja kontrolliülesanded seoses kohaliku arengu strateegiaga. Tegevusgrupid alustavad strateegia (sh strateegia muudatused) elluviimist peale heakskiitva otsuse saamist. Kohalike arengustrateegiate kinnitamine viiakse lõpule hiljemalt kahe aasta jooksul alates partnerluslepingu heakskiitmise kuupäevast. Vajadusel pikendatakse perioodi kuni 31.12.2017.a (Ühissätted Art 33 lg 4).

65

Kalanduspiirkonna eelarve jooksevkulude ja strateegia elavdamise toetus ei ületa 25% kalanduspiirkonna kogueelarvest, mida arvestatakse väljamaksete alusel.

Tegevusgrupi koostöötegevused

5.1.4 Tegevusgrupi, korraldus- ja vahendusasutuse ülesanded

Tegevusgrupi ülesanded hõlmavad järgmist: kohaliku arengustrateegia koostamine; kohaliku arengustrateegia elluviimine läbi projektikonkursside; kohalike suutlikkuse suurendamine projektide väljatöötamisel ja elluviimisel; mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning projektide objektiivsete

valikukriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte ning tagatakse, et valikuotsuste tegemisel tuleb vähemalt 50 % häältest partneritelt, kes ei ole riigiasutused ja võimaldatakse kasutada kirjalikku valikuprotseduuri;

projektide valikul kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaga sidususe tagamine, seades projektid prioriteetideks vastavalt nende panusele strateegiate eesmärkide ja sihtide täitmisse;

toetuse taotluste vastuvõtmine, hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; toetust saanud projektide seire ning strateegiaga seotud hindamistegevus; teavitamistegevus toetuse saamise võimalustest.

Korraldusasutuse ülesanded hõlmavad järgmist: kohaliku arengustrateegia (sh muudatused) kinnitamine; kohaliku arengustrateegia elluviimise ja tulemuste hindamine (hindamiskava); teavitamistegevus; ..

Vahendusasutuse ülesanded hõlmavad järgmist: kontrollib tegevusgrupi töö- ja otsuste tegemise protseduuri projektikonkursside

läbiviimisel ja hindamisel; kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust; teeb finants- ja abikõlblikkuse järelkontrolli kõikidele toetuse taotlustele; teeb toetuse rahuldamise/mitterahuldamise otsuse; teavitab taotlejat toetuse saamisest/mittesaamisest; teostab väljamaksed toetuse saajale; seireandmete kogumine ja edastamine; kontrolli ja järelevalve teostamine; …

5.1.5 Ettemaksed

EMKF art 63. Arutelu teema.

66

5.2 Informatsioon integreeritud territoriaalsete investeeringute kohta

Ei kohaldu.

67

6. Eeltingimuste täitmine

6.1 Kohaldatavad eeltingimused ning nende täitmise hindamine

Üldised eeltingimused ning nende täitmise hindamine LR-s on toodud Partnerlusleppe punktis 2.3.

2. EMKF konkreetsed eeltingimused ning nende täitmineEeltingimus Kas

kohaldub Jah/Ei

Kui ei vasta siis põhjendus, miks

Liidu prioriteet, millele eeltingimus kohaldub

Kas kohaldatavad tingimused on täidetud Jah/Ei

Enesehinnang iga kohaldatava eeltingimuse täitmise kriteeriumi kohta (Lisa III EMKF)

Täitmise kuupäev (kui on täidetud)

Viide (kui on täidetud) (viide dokumentidele, õigusaktidele, strateegiatele jne)

1. Mitmeaastase riikliku vesiviljeluse riiklik strateegiakava, nagu on osutatud artiklis 43 CFP, 2014

Jah 1. Jätkusuutliku ja ressursitõhusa kalanduse ja vesiviljeluse, sh töötlemise edendamine.Erieesmärgid: (c), (d)

2. Innovatiivse, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise kalanduse ja vesiviljeluse, sh töötlemise edendamineErieesmärgid: (a), (b).

TO3: väike ja keskmiste ettevõtete kokurentsivõime

Mitmeaastane riiklik strateegiakava vesiviljeluse kohta esitatakse komisjonile hiljemalt rakenduskava esitamise päeval.

Rakenduskava sisaldab teavet vesiviljeluse mitmeaastase riikliku strateegiakava kohta.

68

tõstmine,põllumajandussektoris (EAFRD) ja kalanduse ja vesiviljeluse sektoris (EMFF);TO 6: keskkonnakaitse ja resursitõhususe edendamine

2. Haldussuutlikus: Haldussuutlikus on olemas, et täita nõudeid andmete kogumisele kalavarude majandamiseks, Artikkel 37 CFP ja Artikkel 4 Nõukogu määrus Nr 199/2008

3. ÜKP rakendamise soodustamineErieesmärk: (a)

TO 6: keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

Haldussuutlikkus ette valmistada ja rakendada mitmeaastast andmete kogumise programmi, mis vaadatakse üle STECF ning kiidetakse heaks komisjoni poolt

Haldussuutlikkus ette valmistada ja rakendada iga-aastane tööplaan andmete kogumiseks, mis vaadatakse üle STECF ning kiidetakse heaks komisjoni poolt

Haldussuutlikkus rakendada teiste LR-ga

69

sõlmitud kahe- või mitmepoolsed lepingute puhul, juhul kui andmete kogumise kohustus on jagatud

3. Haldussuutlikkus: olemas on liidu kontrolli-, inspektsiooni- ja rakendussüsteemi elluviimiseks nõutav haldussuutlikkus, nagu on sätestatud (ÜKP artiklis 46 ning täpsustatud nõukogu määruses (EÜ) nr 224/2009



Haldussuutlikkus, ette valmistada ja rakendada rakenduskava osa, mis on seotud 2014-2020 aasta riikliku rahastamisprogrammiga, millele on osutatud artikli 20 lõike 1 punktis n

Haldussuutlikkus, ette valmistada ja rakendada mitmeaastase kava alusel riikliku

70

kontrollikava programmi (kontrollimäärus artikkel 46)

Haldussuutlikkus, ette valmistada ja rakendada ühist kontrolliprogrammi, mis võidakse töötada välja koos teiste LR-ga (kontrollimäärus artikkel 94)

Haldussuutlikkus, ette valmistada ja rakendada kontrolli ja inspekteerimise eriprogramme (kontrollimäärus artikkel 95)

71

Haldussuutlikkus, tõsiste rikkumiste korral rakendada tõhusat, proportsionaalset ja hoiatavat kriminaalkaristuste süsteemi (kontrollimäärus artikkel 90)

Haldussuutlikkus, tõsiste rikkumiste korral rakendada punktisüsteemi (kontrollimäärus artikkel 92)

72

4. Püügivõimsuse aruanne on esitatud kooskõlas ÜKP artikliga 35

1. Säästva ja ressursitõhusa kalanduse ja vesiviljeluse edendamineErieesmärgid: (a) ja (b)


Aruanne on koostatud vastavalt komisjoni juhendmaterjalidele

73

6.2 Kirjeldus tegevustest, mis võetakse ette, et saavutada eeltingimuste täitmine, mis ei ole saavutatud ajaks kui OP esitatakse ja vastav ajakava tegevuste täitmiseks (CPR art 17 (4))

Tabel: Eeltingimuste täitmiseks ettevõetavad tegevusedEeltingimus Liidu prioriteet,

millele eeltingimus kohaldub

Asutused, kes on vastutavad täitmise eest

Tegevusplaan Viimane tähtaeg (kuupäev)

2. Haldussuutlikkus: Haldussuutlikkus on olemas, et täita nõudeid andmete kogumisele kalavarude majandamiseks, Artikkel 37 CFP ja Artikkel 4 Nõukogu määrus Nr 199/2008



3. Haldussuutlikkus: olemas on liidu kontrolli-, inspektsiooni- ja rakendussüsteemi elluviimiseks nõutav haldussuutlikkus, nagu on sätestatud (ÜKP artiklis 46 ning täpsustatud nõukogu määruses (EÜ) nr 224/2009



7. Tulemusraamistik

Tulemusraamistik koosneb igale prioriteedile (välja arvatud tehniline abi) 2018. aastaks kehtestatud vahe-eesmärkidest ning 2022. aastaks kehtestatud eesmärkidest. Vahe-eesmärgid on prioriteedi konkreetse eesmärgi saavutamisega otseselt seotud, mis väljendavad ettenähtud tempot perioodi lõpuks seatud eesmärkide poole liikumisel. Vahe-eesmärgid hõlmavad peamiselt finants- ja väljundnäitajaid. Vajaduse korral võib tulemusraamistikus kajastada ka tulemusindikaatoreid, millel peavad olema mõõdetavad saavutustasemed nii 2018. kui ka 2023. aastal ning mis on tihedalt seotud toetatavate

74

poliitikasekkumistega. 2018. aastaks seatud vahe-eesmärgid peavad olema saavutatud 31.12.2018.a ning nende saavutustaset hinnatakse 2019.a. Perioodi lõpuks seatud eesmärgid peavad olema saavutatud 31.12.2023.a ning nende saavutamist hinnatakse programmperioodi sulgemisel (2025.a).Seire peab olema pidev ja rakendamisprobleemidele (eriti kui neile osutab Euroopa Komisjon) tuleb reageerida kiiresti. Vahe-eesmärkide saavutamise tempot ja edukust jälgib korraldusasutus iga-aastaste seirearuannete koostamise käigus. Lisaks korraldusasutusele on seireprotsessiga seotud EMKFi seirekomisjon, kelle üheks ülesandeks on jälgida muutusi ja hinnata edusamme tulemusraamistikus seatud vahe-eesmärkide täitmisel. Seirekomisjonil on õigus teha korraldusasutusele ettepanekuid, kui ilmneb oht, et tulemusraamistikus seatud sihttasemed võivad jääda saavutamata. Vahe-eesmärkide perioodiline jälgimine ja hindamine ning vajadusel rakendamisprobleemidele õigeaegselt reageerimine on väga olulised, sest tulemusraamistikus seatud sihttasemete saavutamata jätmine võib omakorda kaasa tuua maksete peatamise või finantskorrektsioonid.

Tulemusreserv moodustab 6% fondi eelarvest. Seotakse iga prioriteetse suunaga (välja arvatud tehniline abi) algselt programmeerides, kuid muutub kättesaadavaks alles alates 2019. aastast sõltuvalt vahe-eesmärkide täitmisest. 2019. aastal eraldatakse lõplikult tulemusreserv nendele prioriteetsetele suundadele, mis on saavutanud vahe-eesmärgid.

7.1 Tabel: Tulemusraamistik

Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, innovaatilise, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise kalanduse edendamineFinants-, väljundindikaator koos mõõtühikuga

Sihttase 2018 Sihttase 2023

Täidetakse hiljem

Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, innovaatilise, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise vesiviljeluse edendamineFinants-, väljundindikaator koos mõõtühikuga


Täidetakse hiljem

ÜKP rakendamise soodustamineFinants-, väljundindikaator koos mõõtühikuga


Täidetakse hiljem

75

Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamineFinants-, väljundindikaator koos mõõtühikuga


Täidetakse hiljem

Töötlemise ja turustamise edendamineFinants-, väljundindikaator koos mõõtühikuga


Täidetakse hiljem

Integreeritud merenduspoliitika rakendamise edendamineFinants-, väljundindikaator koos mõõtühikuga


Täidetakse hiljem

7.2 Tabel: Tulemusraamistiku väljundindikaatorite valiku põhjendus

8. Rahastamiskava

Täpsustatakse hiljem.

8.1 EMKFi kavandatud toetuse kogusumma aastate kaupaTäpsustatakse hiljem.

8.2 EMKFi osa ja kaasfinantseerimise määr (prioriteedid, tehniline abi,….)

Täpsustatakse hiljem.

76

8.3 EMKFi panus teiste EL Struktuurifondide temaatilistesse eesmärkidesse (CPR art 9)Täpsustatakse hiljem.

9. Horisontaalsed põhimõtted

9.1 CPR artiklites 5,7 ja 8 nimetatud põhimõtete arvestamine

Üldised põhimõtted horisontaalsete teemade käsitlemiseks, sh meeste ja naiste võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine ja juurdepääsu edendamine on toodud Partnerlusleppe punktis 1.5.4

9.1.1 Võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine. Meeste ja naiste vaheline sooline võrdõiguslikkus Säästev areng

Teatav piiratud ligipääs kalandussektorisse tuleneb selle sektori omapärast, kus ka ressursid on piiratud. Meetmete väljatöötamisel tuleb seda piiratust arvesse võtta. Samas jälgitakse, et EMKF konkreetsete meetmete rakendamine sektorisse ligipääsu piiratust ei süvenda vaid pigem aitab kaasa selle probleemi pehmendamisele. Meetmete tingimuste väljatöötamisel lähtutakse ka Eesti põhiseadust tulenevatest põhimõtetest nagu diskrimineerimise keeld ja võrdõiguslikkus.

Sihtgruppi eripära ja vanuselist struktuuri silmas pidades ei ole taotluse elektrooniline esitamine taotlejale kohustuslik. Samuti säilib teavitamine ka muul viisil, kui elektroonilisi kanaleid kasutades. See tagab erinevate gruppidele võrdsed võimalused toetustele ligipääsemiseks.

Rannapiirkondade tegevuste raames, kus kalandussektori arendamise ja toetamise kõrval on olulised ka regionaalpoliitilised ja sotsiaalmajanduslikud probleemid, peetakse samuti silmas kogukonna kui terviku arengut, sh naiste kaasamist.

9.1.2 Säästev areng

Raamdokument säästva arengu põhimõtete jälgimisel valdkonnaüleselt ja valdkondade arengu kavandamisel ning elluviimisel on strateegia „Säästev Eesti 21“.

Keskkonnakaitse nõuetega peavad kooskõlas olema kõik projektid. Keskkonna kaitset reguleerivad näiteks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus122, keskkonnaseire seadus123, keskkonnavastutuse seadus124. Keskkonna kaitsesse

122RT I 2005, 15, 87 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015123 RT I 1999, 10, 154 https://www.riigiteataja.ee/akt/13315995124 RT I 2007, 62, 396 https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013005

77

panustatakse läbi keskkonna kaitse ja ressursitõhususe edendamise temaatilise eesmärgi, samuti läbi meetmed?; kriteeriumid?.

Ressursitõhususe saavutamisesse panustatakse läbi keskkonna kaitse ja ressursitõhususe edendamise temaatilise eesmärgi. Ressursitõhususe saavutamisesse kalandussektoris panustavad näiteks kalandustoodete töötlemise meede aga ka innovatsiooni elementi sisaldavad meetmed.

Kliimamuutustega kohanemisesse panustatakse kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja-juhtimise edendamise temaatilise eesmärgi kaudu. Meetmed? Kriteeriumid?

Disaster resilience and risk prevention and management – kas on asjakohane?

9.2 Indikatiivne eelarve jaotus kliimamuutuste leevendamise eesmärkide täitmiseksTäidetakse hiljem

10.Hindamiskava

Hindamiskava eesmärgid

Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi hindamiskava koostamise aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 114 ning EMKF määruse eelnõu artikkel …….Hindamiskava koostamise eesmärk on parandada rakenduskava elluviimise kvaliteeti ning hinnata selle tulemuslikkust, tõhusust ja mõju.

Hindamiskava eesmärgid on järgmised: hindamiste läbiviimine ja selleks vajaliku ressursi olemasolu ning

kättesaadavuse tagamine; 2017. a ja 2019.a seirearuande sisendi tagamine; rakenduskava vahetulemuste jälgimine, eeskätt tulemusraamistikus

sätestatud sihttasemete täitmise hindamine; horisontaalsete teemade hindamine, kuhu EMKF panustab - säästev

areng, innovatsioon ja kliimamuutused; Euroopa 2020 strateegia eesmärkide täitmise hindamine ning

strateegiliste eesmärkide suunas tehtud edusammude mõõtmine; prioriteetidele seatud eesmärkide saavutamise hindamine; andmete kättesaadavuse tagamine (sobival ajahetkel ning sobivas

formaadis) järelhindamise läbiviimiseks 2023.a.Hindamisplaani järgimine ning tulemuste analüüsimine tagavad õigeaegse tagasiside erinevate poliitikate väljatöötajatele ning teistele programmiga seotud huvigruppidele.

78

Juhtimine ja koordineerimine

Hindamissüsteemi läbiviimises osalevad Põllumajandusministeerium kui EMKFi korraldusasutus, PRIA kui EMKFi vahendusasutus, kalanduse tegevusgrupid, kalandusvõrgustiku koordinaator, eelhindaja, keskkonnamõju strateegiline hindaja jt hanke käigus leitud hindajad. Samuti osalevad hindamisprotsessis EMKFi seirekomisjon, toetuse saajad ning erinevad riigi-ja teadusasutused.KorraldusasutusHindamissüsteemi koostamise ja toimimise eest vastutab Põllumajandusministeerium, kes on EMKFi korraldusasutus. Põllumajandusministeeriumi siseselt täidab korraldusasutuse ülesandeid kalamajandusosakond, kelle ülesannete hulka kuuluvad ka elektroonilise infosüsteemi olemasolu tagamine, iga-aastase rakenduskava seirearuande koostamine, programmi rakendamisega seotud indikaatorite saavutustasemete (sh tulemusraamistikus seatud sihttasemete) saavutamise jälgimine). Korraldusasutuse ülesandeks on ka seirekomisjoni töö toetamine ning tema ülesannete teostamiseks vajaliku teabe (sh finantsandmete, erinevate indikaatorite, vahe-eesmärkidega seotud andmed) kättesaadavuse tagamine.Korraldusasutus on vastutav läbiviidud hindamiste Euroopa Komisjonile raporteerimise ning hindamistulemuste avalikustamise eest.SeirekomisjonEMKFi seirekomisjon moodustatakse põllumajandusministri käskkirjaga, kus sätestatakse ka seirekomisjoni koosseis ja ülesanded. Võrreldes perioodiga 2007-2013 on seirekomisjoni uueks ülesandeks hindamisplaaniga seotud tegevused: hindamiskava (sh kava muudatuste) kinnitamine, teostatud hindamiste kontrollimine ning järelmeetmete heakskiitmine.Täpsemad EMKFi seire ja hindamise korda puudutavad eeskirjad määratakse ära põllumajandusministri käskkirjaga.

PRIAPRIA ehk EMKFi vahendusasutuse ülesanne on toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmete (sh esitatud taotlused, heakskiidetud ja makstud projektid, kontrollid jne) kogumine, töötlemine ja säilitamine. PRIA osaleb hindamisprotsessis andmete esitajana nii Põllumajandusministeeriumile kui ka hindajatele.

Kalanduse tegevusgrupidKalanduse tegevusgrupid esitavad seire käigus kogutud ja säilitatud andmed nii Põllumajandusministeeriumile kui ka hindajatele.

Erinevad riigi- ja teadusasutusedRiigi- ja teadusasutused osalevad vajadusel hindamisprotsessis kui erinevate uuringute ja analüüside käigus saadud andmete esitajana nii Põllumajandusministeeriumile kui ka hindajatele.

Hindamise teemad ja tegevused

EMKFi hindamine toimub peamiselt prioriteetide tasandil. Lisaks võib vastavalt vajadusele programmperioodi jooksul viia läbi täiendavaid hindamisi. Peamised hindamise teemad on järgmised:

tulemusraamistikus sätestatud sihttasemete täitmise hindamine; Euroopa 2020 strateegia eesmärkide täitmise hindamine ning

strateegiliste eesmärkide suunas tehtud edusammude mõõtmine;

79

toetuse saajate poolt esitatud tulemusindikaatorite prognooside hindamine (tegelikule olukorrale vastavuse osas) 2017. ja 2019. a seirearuande sisendi saamiseks;

horisontaalsete teemade hindamine – säästev areng, innovatsioon, kliimamuutused;

EMKFi partnerlusleppesse panustamise hindamine.Andmed ja informatsioon

Hindamiste läbiviimisel saab kasutada lähteandmetena: vahendusasutuse ja korraldusasutuse (tehniline abi) poolt seire

käigus kogutud andmeid; hindamisplaani väliselt teostatud lisauuringute ja -analüüside

andmeid; riiklikku statistikat; DCF, Kalalaeva Infosüsteemi või muudest allikatest pärinevaid

andmeid.Hindamiste käigus saadud andmed sisestatakse ja säilitatakse elektroonilisel kujul. Kõik läbiviidud hindamiste käigus saadud andmed kuuluvad Põllumajandusministeeriumile. Metoodikad töötatakse välja ning kooskõlastatakse koostöös hindajaga. Kõik andmed tehakse kättesaadavaks järelhindajale ning vajadusel teistele hindajatele.

Ajakava Seire ja hindamine toimuvad läbi perioodi pidevalt, tagamaks asjakohaste andmete olemasolu. Iga-aastaste seirearuannete koostamise protsess on kirjeldatud peatükis 11.3. Seire tegemise korda reguleerib siseriiklik dokument, millega määratakse täpsed tähtajad ja andmed, mida seiresüsteemis osalevad asutused edastavad.2017. ja 2019. a seirearuanded on põhjalikumad ning eeldavad tulemusraamistikus sätestatud sihttasemete ning Euroopa 2020 strateegia eesmärkide täitmise hindamist. Samuti peab korraldusasutus hindama toetuse saajate poolt esitatud tulemusindikaatorite prognooside vastavust tegelikule olukorrale. Tulemusindikaatorite prognooside hindamine viiakse läbi kaks korda perioodi jooksul. Eelnevatel kalendriaastatel ehk 2016.a ja 2018.a koostatakse hindamiskava, milles määratakse ära planeeritavad hindamised, uuringud, analüüsid jm hindamisalased tegevused koos detailse ajakava ja planeeritavad eelarvega. 2023.a viiakse läbi järelhindamine, mis eeldab samuti eelnevaid aastaid kokkuvõtvaid hindamisi, analüüse rakenduskava elluviimise, saavutatud tulemuste ja mõjude kohta. Järelhindamise läbiviimise ettevalmistamiseks alustatakse ettevalmistavate tegevustega 2020.a ja koostatakse hindamisplaan.Hindamiskava ning selle muudatused saadetakse ülevaatamiseks ja kinnitamiseks seirekomisjonile. Seirekomisjoni liikmetel on õigus teha parandusi ja ettepanekuid hindamiskava osas.

Kohalike tegevusgruppide hindamise nõuded

Kohalikud tegevusgrupid hindavad strateegia elluviimist üks kord aastas, tegevuste seire toimub jooksvalt. Vahendid nende ülesannete elluviimiseks on ette nähtud tegevusgrupi jooksevkulude eelarves. Välishindamine strateegia elluviimise ja tegevusgrupi tegevuse osas viiakse läbi kaks korda perioodi jooksul ning kaetakse tehnilise abi eelarvest.

Kommunikatsioon

Hindamistulemuste avalikustamine ja levitamine on väga oluline ning peamiseks sihtgrupiks on poliitikate väljatöötajad, fondi rakendajad, hindajad, toetuse saajad, sotsiaalpartnerid, teadus- ja riigiasutused, laiem avalikkus. Tagamaks informatsiooni jõudmist sihtgruppideni, kasutab

80

korraldusasutus järgmiseid võimalusi: fondi rakendamisega seotud info jagamine iga-aastasel

seirekomisjoni istungil; pressiteadete avaldamine veebilehel; uuringute, hindamiste ja analüüside tulemuste kajastamine Maablogi

vahendusel; seire- ja hindamisaruannete avalikustamine veebilehel; informatsiooni levitamine seires osalevate asutuste ja

organisatsioonide veebilehtedel (nt PRIA, Maamajanduse infokeskus, kalanduse tegevusgrupid, hindajad);

uuringute, hindamiste ja analüüside tulemuste saatmine kalanduse organisatsioonidele;

laiemale avalikkusele suunatud infopäevad, infokirjad?

Hindamisplaaniga seotud avalikustamismeetmed täpsustatakse EMKFi teavituskavas.

Ressursid Seire- ja hindamissüsteemi edukaks rakendamiseks on vajalikud piisavad administratiivsed, finantsilised ja IT-vahendid. Kõik hindamis- ja seiresüsteemi rakendamisel tehtavad kulutused kaetakse EMKFi tehnilise abi eelarvest (välja arvatud kohalike tegevusgruppide strateegiate hindamine ja tegevuste seire). Ressursside kasutamise planeeritav eelarve koostatakse ja kinnitatakse korraldusasutuse juhi otsusega. Hindamiskava rakendamine on planeeritud tagada olemasoleva inimressursiga, keda koolitatakse vastavalt võimalustele ja vajadustele.

11. Rakendamise kord

11.1 EMKFi rakendamise eest vastutavate asutuste määramine

Asutus Asutuse nimi Määramise/tagasiastumise kuupäev/

Korraldusasutus Põllumajandusministeerium Täpsustatakse hiljem

Sertifitseerimisasutus Põllumajandusministeerium Täpsustatakse hiljem

Vahendusasutus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet


Auditeerimisasutus Täpsustatakse hiljem Täpsustatakse hiljem

11.2 Ülevaade seire- ja hindamissüsteemist

81

EMKFi seiresüsteemis osalevad Põllumajandusministeerium, PRIA, Maamajanduse Infokeskus, Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, kalanduse tegevusgrupid, EMKFi seirekomisjon ning hindajad (kes valitakse avaliku hankega). Kaudselt osalevad seiresüsteemis ka toetuse saajad ning avalikkus.Seiresüsteemi eest vastutab Põllumajandusministeerium ning EMKFi korraldusasutusena kalamajandusosakond. Peamised ülesanded on seiresüsteemi toimimise tagamine, EMKFi seirekomisjoni töö toetamine, rakenduskava aasta- ja lõpparuannete koostamine, programmi finants-, väljund- ja tulemusindikaatorite saavutustasemete ning tulemusraamistikus seatud sihttasemete täitmise analüüsimine. Seiresüsteem on üles ehitatud lähtuvalt järgmiste andmete saamise vajadusest:

iga-aastase seirearuande koostamiseks; 2017. ja 2019.a seirearuannete koostamiseks; meetmete eesmärkide ning seatud sihttasemete saavutamise hindamiseks.

Seireandmeid kogutakse sõltuvalt prioriteetsete suundade indikaatorite iseloomust. Suures osas kogutakse andmeid just projektitasandil. Lisaks rakenduskavas määratletud ja ühenduse õigusaktidest tulenevatele indikaatoritele võib korraldusasutus määratleda ka täiendavaid indikaatoreid, mida peetakse konkreetse meetme või tegevuse juures vajalikuks. Indikaatorite saavutustasemeid võib täpsustada ka uuringute ja hindamiste või üldstatistika abil. Nt mitmete vesiviljelussektoriga seotud kontekstindikaatorite andmete allikaks on Eesti Statistikaamet. Kalapüügiga seotud indikaatorite allikaks on aga andmekogumise programm DCF. Enne 2017. ja 2019.a seirearuande ja vajadusel ka enne lõpparuande esitamist tellitakse täiendavaid uuringuid, et hinnata tulemusraamistikus sätestatud sihttasemete täitmist, Euroopa 2020 strateegia eesmärkide täitmist ning strateegiliste eesmärkide suunas tehtud edusammude mõõtmiseks (täpne ajakava määratakse ära hindamisplaanis). Korraldusasutus vaatab koostöös seirekomisjoniga regulaarselt läbi programmi rakendamise edusammud seatud eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse finantsandmeid, üldisi ja programmi eriomaseid näitajaid, sealhulgas muutusi tulemusnäitajate väärtuses ja edusamme kvantifitseeritud sihttasemete saavutamisel, samuti tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärkide ning vajaduse korral kvalitatiivsete analüüside tulemusi.Väljaspool iga-aastast seiretsüklit vaatavad korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus andmeid (eriti määratud ja väljamakstud summade kohta) regulaarselt üle, et veenduda, kas rakendamine kulgeb soovitud rütmis ning kas on täheldada puudujääke, millega tuleb tegelema asuda.

Seiresüsteemi käigus kogutud andmed sisestatakse ja säilitatakse kahes erinevas elektroonilises infosüsteemis MAIT ja Andmeait, kuhu andmed jõuavad MAIT-st igaöise andmete laadimise käigus. PRIA säilitab elektroonilises infosüsteemis väljund- ja osaliselt ka tulemusnäitajaid, samuti projektidega seotud erinäitajaid. Kalanduse tegevusgrupid ja Maamajanduse Infokeskus koguvad ja sisestavad andmeid elektroonilisse süsteemi neid puudutavate meetmete näitajate kohta. Uuringute ja hindamiste käigus leitud indikaatoreid säilitatakse ……..

Iga-aastase seirearuande koostamineVastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 50 ja EMKF määruse eelnõu artiklile 114 esitab korraldusasutus Euroopa Komisjonile EMKFi rakenduskava iga-aastase seirearuande. Esimene seirearuanne koostatakse 2016., viimane 2023. aastal. 2016. aastal esitatav seirearuanne sisaldab endas ka ülevaadet 2014. ja 2015.

82

aasta tegevuste kohta. Rakendamise aasta- ja lõpparuanded ning nende sisu kokkuvõte kodanikele avalikustatakse.PRIA ehk EMKFi vahendusasutus koostab meetmete tasandil seirearuande ja esitab selle korraldusasutusele, mis on rakenduskava seirearuande aluseks. 2017. ja 2019.a seirearuandesse esitavad sisendi ka hindajad (eelkõige ülevaade hindamisplaani täitmisest, tehtud tegevustest ja nende tulemustest). Kõigi esitatud aruannete põhjal koostab korraldusasutus ühtse ja tervikliku seirearuande, mis kajastab endas eelkõige eelmisel kalendriaastal saavutatut, kuid annab ka kumulatiivse ülevaate fondi senisest rakendamisest. Samuti lisab korraldusasutus endapoolsed hinnangud rakendamise kohta. Rakendamise aastaaruannetes esitatakse põhiline teave programmi ja selle prioriteetide rakendamise kohta finantsandmete, ühiste ja programmi eriomaste näitajate ning kvantifitseeritud sihttasemete, sealhulgas tulemusnäitajate väärtuse muutuste ning alates 2017. aastal esitatavast rakendamise aastaaruandest ka tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärkide alusel. Samuti esitatakse kõigi eelmisel majandusaastal kättesaadavate hindamiste tulemuste süntees ja probleemid, mis võivad programmi täitmist mõjutada, ning ettevõetud parandusmeetmed. 2016. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes võidakse vajaduse korral esitada ka eeltingimuste täitmiseks võetud meetmete kirjeldus.

Sarnaselt perioodile 2007-2013, sätestatakse aruannete esitamise täpsem kord siseriikliku õigusaktiga (seire teostamise kord).

11.3 Seirekomisjoni koosseis

Riigiasutused Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, PRIA, Keskkonnainspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet, …….

Teadlased Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Eesti Maaülikool, Eesti Mereakadeemia, Eesti Roheline Liikumine,……..

Erasektor Eesti Kalurite Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kalakasvatajate Liit, MTÜ Eesti Kalapüüdjate Ühing, Võrtsjärve Kutseliste Kalurite Ühing, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Pärnumaa Kalurite Ühing, kalanduspiirkondade esindajad,………..

Seirekomisjon ja selle moodustamise kordRakenduskava elluviimise seire teostamiseks moodustatakse hiljemalt kolm kuud pärast rakenduskava ametlikku kinnitamist seirekomisjon. Seirekomisjon moodustatakse lähtuvalt partnerluse printsiibist ning ametkondade ja fondide vahelise koordinatsiooni tagamise eesmärgist. Seirekomisjoni hakkavad kuuluma asjaomaste ministeeriumide ja teiste avalike institutsioonide esindajad, valitsusväliste organisatsioonide esindajad, teadlased jne. Sünergia teiste ühenduse fondidega tagatakse erinevate Euroopa Liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud institutsioonide kaasamisega. Seirekomisjoni moodustamisel võetakse arvesse ka uue kalanduspoliitika elementide integreerimist, kaasates kontrolli, järelevalve, integreeritud merenduspoliitika ja andmete kogumisega seotud institutsioonide esindajaid. Euroopa Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös vaatlejatena. Seirekomisjoni koosolekud toimuvad reeglina üks kord aastas.

83

Seirekomisjoni eesistuja on Põllumajandusministeerium, kes töötab välja seirekomisjoni töökorra ning selle kinnitavad seirekomisjoni liikmed komisjoni esimesel istungil. Seirekomisjoni täidab järgmiseid ülesandeid:• vaatab läbi ja kiidab heaks meetme valikukriteeriumid;• kiidab heaks rakenduskava muudatused;• vaatab läbi programmi rakendamise edusammud selle eesmärkide saavutamisel;• uurib kõiki asjaolusid, mis mõjutavad programmi täitmist;• kontrollib kasutatavaid rahastamisvahendeid (sh finantsinstrumenti);• esitab korraldusasutusele tähelepanekuid programmi täitmise ja selle hindamise kohta;• teostab järelevalvet tehtud tähelepanekute osas ettevõetud meetmete üle;• vaatab läbi kõik teostatud hindamised (sh kiidab heaks hindamiskava kõik muudatused) ning hindamiste järelmeetmed • kiidab heaks teavituskava;• kiidab heaks rakenduskava iga-aastased aruanded ning lõpparuande (enne Euroopa Komisjonile saatmist);• vaatab läbi eeltingimuste täitmisega seotud tegevused;• käsitleb tegevusi, mis on suunatud säästva arengu edendamisele;• käsitleb tegevusi, mis on suunatud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise sh puuetega inimeste juurdepääsu edendamisele.

11.4 Teavitus- ja avalikustamismeetmed kooskõlas artikliga 120Täpsustatakse hiljem.

12. Kontroll ja järelevalve

12.1 Kontrolli- ja järelevalveasutusedJärelevalveasutus Järelevalveasutuse nimiJärelevalveasutus 1 KeskkonnainspektsioonJärelevalveasutus 2 Veterinaar- ja Toiduamet

12.2 Inim- ja finantsressurssKeskkonnainspektsioonis tegeleb kalandusalaste keskkonnarikkumiste menetlemisega 39 inspektorit. Lisaks tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning Veterinaar- ja Toiduametiga ning Euroopa Liidu Kalanduskontrolli Agentuuriga. EelarveVeterinaar- ja Toiduametis maakondade veterinaarkeskustes töötab kokku 12 kalahügieeniga tegelevat teenistujat. Eelarve

12.3 Olulisemad vahendid, laevade, lennukite ja helikopterite arvKeskkonnainspektsioonil on 7 kaatrit, 34 paati ja 1 laev, koostöölepe Politsei- ja Piirivalveametiga patrull-laeva VALVE ja helikopteri kasutamise osas.

12.4 Tegevuste tüübid (Artikkel 78)Tegevuste tüübid EMKF panus, eurodes Riiklik panus kokku,

84

eurodes

Täpsustatakse hiljem Täpsustatakse hiljem Täpsustatakse hiljem

12.5 Seosed Komisjoni poolt defineeritud prioriteetidega vastavalt artiklile 18(3)Täpsustatakse hiljem

13. Andmete kogumine

13.1 Andmete kogumine perioodil 2014-2020Täpsustatakse hiljem

13.2 Andmete säilitamise metoodikate, andmete haldamise ja kasutamise kirjeldus


13.3 Kirjeldus, kuidas on tagatud hea finantsjuhtimine andmete kogumise raamesTäpsustatakse hiljem

14. Rahastamisvahend

14.1 Planeeritud rahastamisvahendite kirjeldusTäpsustatakse hiljem

14.2 EMKF meetmed, mida rakendatakse rahastamisvahendi kauduTäpsustatakse hiljem

14.3 Indikatiivne summa, mida kasutatakse rahastamisvahendi kauduTäpsustatakse hiljem

85

Documents

Rakenduskava ettevalmistamine ja kaasatud partnerid ... · Web view2014/04/11 · CCI: 2014EE14MFOP001 EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDI RAKENDUSKAVA 2014-2020 Sisukord 1.Rakenduskava