Raplamaa Ühistöö nr 14, 15. juuli 2015

Nr. 14(171) 15. juuli 2015

Jätkub 2. lk

Ü h i s t ö öra p lamaa

Foto: Jaan Viska

Esimene peatus Vigala 10ndal küladereisidel Ristil, sularahaautomaadi juures. Teisalt on Risti värav Lää-nemaale ja ka saartele. Meiegi Vigala küladerühma esialgses plaanis oli külastada Vormsit, kuid uue laeva tulekuga kardeti laeva püsivuse pärast, ei saanud pile-teid. Ikkagi jäi sõidusihiks Läänemaa, et tutvuda antud piirkonna kultuuriloo, looduse ja vaatamisväärsuste-ga. Risti asulas on küüditamisohvrite mälestuseks püs-

Teekond maakerke maale-tulevasse Loode-Eesti geoparki

titatud raudteerelssidest rist. Ka paljudel Vigala ela-nikel algas siit Siberi teekond. Meenutav tähelepanek olnule-möödunule.

Lääne-Nigula vallas Kadarpiku külas oli plaa-nis päeva alustada Ants Laikmaa majamuuseumist. Varajane kohalejõudmine lubas olla Haapsalu linna promenaadi kaldapealsel, jalutada ja istuda Tšaikovs-

Reisirühm Taeblas Ants Laikmaa muuseumi ees.

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 3. lk

Algus 1. lk


ki pingil, imetleda 2005. a jaanuari veetasememärki, vaadata Noarootsi poolsaare suunas. Üle lahe lahutab neid kohti mõned kilomeetrid. Kahe valla Ridala ja Noa-Rootsi üldplaneeringus on neid kaht valda ühen-davale tammile oma koht jäänud. Läänemaal tegel-dakse veel raudtee taastamisega. Kui perspektiivseks need projektid osutuvad, seda näitab aeg, selleks pais-tab valdadel aktiivsust olevat. Kuid ei saa märkimata jätta, et selle aasta kuue kuuga on Läänemaa rahvaarv vähenenud 146 inimese võrra, möödunud aastal 261 inimese võrra samal ajal.

Peagi olimegi Taeblas A. Laikmaa majamuuseumis. Muuseumi perenaisel Eha Nõmmel jätkus juttu pike-maks ajaks. Vigala rahval oli hea kuulda oma kandi mehe lugusid suureks kunstnikuks sirgumisel. Lugu-

Risti- küüditatute mälestusmärk.

sid tuli kui küllusesarvest, kooliajast kuni maja val-miseni. Lastele pakkus vaheldust must kass, kes pidi

Harju-Risti poolsilinderjas torn-kirik.


Jätkub 4. lk


Algus 1. lk

Laikmaa Majamuuseum.

Mälestuspink A. Laikmaale.

olema 5ndat aastat muuseumipalgal. Vestlust saatis Haapsalu poolt tulev lennukimüra. Muinsuskaitsealu-ne maja ootab samuti renoveerimist, igal aastal külas-tab majamuuseumi ligi 3000 külastajat. Järgmise aasta

5. mail täitub 150 aastat A. Laikmaa sünnist. Tema ra-jatud kodu lubab teda pidada rohkem Läänemaa me-heks. Hetki Laikmaa eluteest. Ants läks venna Bern-hardi asemel väeteenistusse, kukkumisega hobuse seljast sattus haiglasse, hiljem arvati reservi. Peterburi õpinguteks ei saanud kohta akadeemias, tundes vaja-dust uue keskkonna järgi, saatis oma tööd Düsseldor-fi, kust talle kutse saadeti, seejärel läks Riiast jalgsi Saksamaale. 1903. a avas oma ateljeekooli, teiskordselt veel 1913. a töötades kunstnikuna ja õppejõuna kuni aastani 1932, mil siirdus oma koju Kadarpiku tallu. Varakult tundis ta kutsumust olla portretist, lemmik-tehnikaks pastell. Hiljem armastas ta maalida Lääne-Eesti ja reisidel nähtuid maatikke. Tal oli kombeks töid sõpradele ja tuttavatele kinkida, seetõttu on muuseu-mides tema maale vähe. Muuseumis juba mõeldak-se, kuidas tähistada Vigalast pärit suurmehe juubelit


Jätkub 5. lk.

Algus 1. lk


järgmise aasta mais. Selleks on esialgne kava olemas, jääb oodata küllakutset. Teisalt peaks mõtlema koha-pealsele üritusele Vigalas. Juhan Raudsepa loodud A. Laikmaa hauasambale kodupargis asetatud küünlad jäid meenutama „kohtumist“ oma kodukandi Vigala külade rahvaga. Muuseumi perenaist tänasime Viga-la perekonna S. ja H. Aiaotsa teepakkidega, et õhtuti teed juues olla mõtetega Vigalas.

Noarootsi poole sõites nägime Aulepa tuule-parki 16 tuulikuga. Tuulikud seisid, sest oli tuulevaik-ne. Teisalt peame teadma, tuulepark suudab tagada ligi 40000 pere elektritarbimise. Noarootsi-Nuckö on Läänemaa rannikuala, mis on läbi imbunud Rootsi ja Nõukogude ajaloost. Poolsaarele minejaid tervitab piirivalveputka, mille eelmine president L. Meri käs-kis Paslepa sõitudel tee äärest koristada, kuid vald jäi kindlaks Nõukogude pärandile. 1770. a aastal oli No-

Rühma vanim liige 86-aastane Endel Koorep.

arootsi veel saar, algas võitlus maa ja mere vahel. Hil-jem oli Noarootsi mandrist eraldatud vaid suurte tuul-te ajal. Tänaseks on maapind kerkinud üle 100 meetri (valla kodulehelt andmeid). Sõidu aeglustuse tegime

Vaade Haapsalule.

Neli lippu Lyckholmi muuseumi ees..


Jätkub 6. lk


Tšaikovski pingil.

Pürksi (Birkas) koolimaja juures. Märkides, et Noa-rootsi gümnaasiumi on jõudnud palju Vigala koolide õpilasi, mäletan, Vana-Vigala kooli kolmandast len-nust asus 6 õpilast õppima süvendatult Rootsi keelt ja Põhjamaade kultuuri. Iseseisvus internaadis on heaks „elukooliks“. Gümnaasiumi on lõpetanud varasemalt Vigalast pärit Kristina Muhu kuldmedaliga. Gümnaa-sium alustas tööd 1990. a, samast aastast algas Pürksi mõisa renoveerimine. Usun, et gümnaasiumist tuleb edaspidi häid uudiseid Vigala rahvale, kasvõi Noaroot-si kuninganna, keda valitakse õpilaste seast.

Österby poole sõidul jäi tee äärde renoveeritud pritsikuur. Peagi olimegi sadamas, saime imetleda ligi 265 meetri pikkust sadamamuuli, mis rajatud kohali-ke talumeeste poolt. Imestada saab ainult, kui rühma vanim liige, 86aastane Endel Koorep tutvus muuliga. Österby kaudu kaudu toimus paadiühendus Haapsalu-

ga veel 1994. a. Maantee lõpeb Österby sadamas, kust algab ka talvine 2,5 km pikkune jäätee. Loomulikult o sadamas väga ilus Haapsalu linna siluett ning kevaditi liigub sealt üle tuhandeid rändlinde.

Enne kui edasi rännata, peame märkima paar aja-loolist fakti. Rootslased elasid aastani 1939 poolsaarel, mil NSVL rajas Eestisse sõjaväebaasid. Enamik roots-lasi lahkus, asemele tulid piirkonna sõjapõgenikud Ida-Virumaalt ja Ingerimaalt.

Juba andis aeg märku, on aeg rutata lõunale ja ees ootas Saare (Luckholmi –vanas rannarootsi murdes on sulgudes sõnad) mõis. Mõisa trepil tervitas maja pe-renaine Anu Kari külalisi. Sisenesime meeldiva toi-dulõhna saatel laudade taha. Praad ja kohalik kook kohviga lisas meeleolu aruteluks ja muuseumi külas-

Raplamaa Ühistöö 6Algus 1. lk

Jätkub 7. leheküljel

tuseks. Parun Gustav von Rosen seisis Eestist äraolnuna

1989. a oma kodumõisa varemetel, seda pilti näidati vestlusringi algul. Valgest Saare (Lyckholmi) mõisa põrandast kasvas läbi mantelkorstnast kõrgem pappel. Hiljem tuli mõte taastada mõis, selleks tuli varemed maaga Eesti riigilt välja osta. Lisaks mõisahoonele kerkis endise hobusetalli varemetele Lyckholmi muu-seum, mille ees on 4 riigi lipud: eesti, rootsi, saksa ja soome. See iseloomustab Noarootsis erinevate rah-vaste kooselu. Külastuspäeval langetati üht saarepuud muuseumi kõrval, teisele saarele oli tehtud tasandus-lõikust. Muuseumis tuletakse meelde, et Noarootsis

toimis päris agar eksponaatide korjamisvõistlus. Kui aastal 2001 Rosenite suguselts Saare mõisas kokku sai, siis pidas president Lennart Meri tervituskõnet saksa keeles, ja sõnas, mõisa teeb haruldaseks, et ta on Põhjasõjast saadik ühe perekonna valduses. Muu-seum taasavati 1997. Eksponaatidel põhirõhk aasta-test 1918-40. Samas tuleb korrata taastajaid: need on Gustav von Rosen ja naine Lore. Praegu kuulub mõis Lothar Alexander Rosenile. Olime väga tänulikud sü-damliku vastuvõtu eest ja kinkisime mõisa sümbooli-kaga teed suveõhtuteks. Enne lahkumist infot piirkon-na-, valla- ja koolielu teemadel. Tänapäevaste koolide kohta Noarootsis ütleb A. Kari: tugev, kaasaegne kool saab olla tänu mitmetele projektidele, millede üheks koostajaks–teostajaks majandusjuhataja koos vallaga või vastupidi. Mõis on samuti algkoolist kodukooliks kujunenud, samas olid head kontaktid Pürksi root-si põllumanduskooliga. Ajaloost on teada mitmeid tuntuid õpetajaid. Kohalik kodukool tagas õpilastele edasipääsu Tallinna Gümnaasiumidesse esimese Eesti vabariigi ajal. (Fakte Saare mõisa kodulehelt). Jagatak-se seisukohta, et koolist peab hea hariduse saama, No-arootsis tegutsetakse selle nimel.

Jätkus sõit põhja suunas, et olla Dirhami sadamas. Sealt jäävabast sadamast saab alguse püütud kala tee-kond eestlase toidulauale. Teisalt oli üks bussitäis rah-vast Osmussaart külastamas. Meiegi nägime eemalt ligi 500hektarise pindalaga saart 7 kilomeetri kaugusel rannast. Mõned nädalad tagasi olid kutsekooli inime-sed saarel matkamas.

Peagi olimegi kiiresti arenevas suvituspiirkonnas Spithami külas. Põõsaspea meeme tipus asetseb lin-nuvaatlustorn, sest seda kohta läbib artikliste lindude rändetee. Koju võtsime kaasa teadmise, olime asunud Mandri-Eesti loodepoolsemas punktis.

Puutumata looduse otsingul olime Eesti ühe väik-semas 372 elanikuga vallas Nõval. Seda liivase ranna, mererannas asetseva rannavalliga randa teatakse veel vähe. Rand ise on ligi 23 km pikk ja kuni 13 m kõr-ge. RMK poolt on Perakülas toredad turistidele pea-tuskohad ehitatud. Loodenurgas avastajaid jätkus, eks meiegi läksime koju tedmisega kaunist mererannast, ütlesime, jätkem „linnasolgis“ suplemine. Avastamist

Algus 1. lk


Perenaine Anu kari saare mõisa trepil.


Algus 1. lk

on Nõval palju, seda teeme juba teinekord. Siit algas kodutee, reisirahvaga tegime veel peatuse

Harju-Risti kiriku aias. Eemalt paistis poolsilinderjas kiriku torn, kiriku aia ääres oli kirikut tutvustav stend, aias nägime Vabadussõja mälestusmärki, mis jäi sõjas purustamata. Meiegi asetasime küünlad vaikuse laste rahupaigale. Teisalt on see mälestuspaik-koht, kus lei-nata neid, kel hauda polegi. Rahupaigad on tekkinud maailma paljudesse paikadesse.

Kuna olime nii lähedal Kurksele, saime käia ka seal ja näha Pakri saari. Meie külaskäigust jäid mälestus-märgi jalamile põlema küünlad Kurkse suurõnnetu-se ohvritele: 14 sõdurile. Kurksesse sõidul nägin vas-tusõitvat endist paadimeest Heino Kreintali, kes oma kasupojaga päästis 8 sõdurit. Praegu pakutakse Kurk-ses Pakri saartele külastusteenust matkajatele. Eemalt

Algus 1. lk


Kurkse mäestusmärk.

Mõisa roosidega vapp.

Niipalju punast moonide värvi ühekorraga-vapus-tav.

nägime Paldiskit ja Pakri poolsaare tuulikuid nõrgalt labasid liigutamas.

Tükike eestimaast sai jälle lähedasemaks. Olime koos kodumaa ajaloo, tänapäeva ja tulevikuga-kavan-datava Loode-Eesti geopargiga, mis algab Noarootsist ja lõpeb Paldiskiga. Päeva tegi eriti ilusaks Padise valla maadel punaselt sillerdav, õitsvate moonide väli. See nagu virgutas meid tagasisõidul.

Küladerahvast ootavad uued sõidud avatud talude päeval 19. juulil, et olla kaasmaalaste tegemiste keskel.

Jaan Viska AUTORI fotod

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 14, 15. juuli 2015