Raplamaa Ühistöö nr 27, 3. juuli 2013

Nr. 27(79) 3. juuli 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 4. lk

Jätkub 2. lk

Loe lk 22-23Loe lk 26

Loe lk 6

Teeme siis tagasivaate. Kõik algas meeletu elektri-hinna tõusuga. Rahvast püüti küll rahustada, aga tu-lutult. Suured elektriarved oli muidugi šokk ja mitme kuu jooksul ei suudetud neid korrektselt ja õigeaegselt klientidele edastada. Mis teha, digiajastu Eesti moodi!

Eesti majanduskasv oli 1,1% ja sellest lõviosa moo-dustaski energiasektori hinnakasv.

Sai vaid veidi hoo sisse ameeriklaste luureskandaal, kui kadus ära peasüüdlasest lekitaja Edward Snowden, keda võiks nimetada kangelaseks, kes tõi oma enda elu hinnaga avalikkuse ette viimase kümnendi ühe täht-sama arengu ehk jälgimisriigi hiili¬va ülesehitamise.

Ja äkki teatab Putin, olles külaskäigul Soomes, et Edward Snowden on Mosvka Šeremetjevo lennujaa-ma transiittsoonis ning ta võib vabalt lahkuda ja peaks seda tegema võimalikult ruttu.

„Mis puudutab tema väljaandmist, siis me saame seda teha riikidega, millega meil on vastavad rahvus-vahelised lepingud,“ sõnas Putin. „USA-ga meil sellist lepingut pole.“

Putin ütles, et Snowdeni saabumine oli ootamatu ja lükkas tagasi USA süüdistused, mida ta jaburaks nimetas, Nimelt USA riigisekretär John Kerry teatas pressile, et on väga pettunud, kuna Venemaa ja Hiina Hong Kong Snowdenit aitasid.

Jälle üks poolaasta läbi

Spioonid nüüd ja ka varem

Tunnustatud südamekirurg

räägib südamehaiguste

tõelistest põhjustest

KIKi keskkonna-programmi

teine taotlusvoor on avatud

Maasikajäätis!

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 3. leheküljel

Algus 1. lkTegelikku majanduskasvu ju pole, sest inflatsioon

on samaaegselt 5%! Seega siis jääme aastas 4% vaese-maks. See on tõde ja seda me tunnetame igapäevaselt.

Teine oluline samm on Eestis EU Föderalismi täies-ti häbenematu propaganda meie riigijuhtide poolt. See ongi meie suveräänsuse lammutamine, meie riigi lõh-kumine.

Küllap siis keskkontor on andnud käsu ja seda meie riigiisad teevad häbi tundmata.

See on projekt, mis loodetakse paari aastaga ära teha.

Selge see, et Maarjamaa kari inimesi vajab juhtimist toidurikkale karjamaale minekuks. Unistuste magusat täitumist lubab iga erakond, aga keda karja juhiks va-lida, ei tea.

Oma riik on suurepärane moodustis, kui saad oma emakeeles kõikjal toimida, aga euroopalik puntratants sunnib meid varsti palmilehtedest seelikutes hopakki vihtuma, see on vaid aja küsimus. Globalistide võrd-kujuks sobiks see vene sõdur, kes pärast võidukat Sak-samaa alistamist rongiga otse Siberi koonduslaagrisse sõidutati.

Euronaljadest oli kellegi lollus keelustada ahjuküte. Kui aga EU seisukohast lähtuda, siis saaks nõuda kal-lid suitsufiltrid maamajade katustele ja mitte, et meie omast taastuvast ja meile kuuluvast loodusvarast sooja teeksime, vaid maksaksime raha hoopis jällegi suurde eurokaukasse – monopolikassasse. Mis sellest, et sinul on oma mets ja puid teed ka ise.

See oli asja mõte. Ja küllap see ka aastate jooksul teoks tehakse. Eurolollustel ei ole piire!

Kolmas. Vene patriarhi visiit Eestisse oli loomuli-kult Venemaa poolne varem korralikult läbimõeldud poliitiline samm, mida valmistati ette väga pikalt. Ve-nelased ei tee midagi juhuslikult ja selleks oli eriti so-bilik meie küüditamise aastapäev.

Aga Eesti pool? Eelkõige piirilepingu sõlmimine; Eesti on teatanud, et oleme rõõmuga selleks valmis, ainult ei tea veel, millal allakirjastada see loovutuslik leping. Koht on vist seekord ikkagi Tallinn.

Venelased teavad, milline on 80% eestlaste vastu-seis ja nad on hakanud mängima kassi ja hiirt. Seega ühel ilusal päeval tuleb Venemaalt „dipešu“ meie poo-lele, et just kahe päeva pärast on välisminister Lavrovil väike auk päevakavas ja ta tuleb alla kirjutama.

Muidugi ütleme meie selle peale, et jaa, me tuleme kohe kokku, jätame ära kõik Brüsselid, Ameerikad ja muud sõidud, pangu või eesti rahvas end põlema, me

rõõmuga anname teile selle allkirja.Kirilli visiit oli täpselt ajastatud, sest ta tuli siia po-

liitilise saadikuna, et näidata, et Eesti on ikkagi Vene-maast sõltuv, asudes Venemaa mõjusfääris nii vaimselt kui religioosselt ja meie siin neelaku alla kõik vene-poolsed solvangud, olgu nad siis kas religioossed või poliitilised.

Venemaal on üle 45% usklikke ja nemad on pat-riarhi sõnade läbi nimetanud Putini Messiaseks! Kirik toetab täielikult valitsevat võimu ja seega võime Kiril-li nimetada võimu käepikenduseks. Ta on riigi teine mees!

Venemaal on kirik ja riik ühtsed. Kirik teenib riiki.Venemaa tollane patriarh Aleksius tegi ka enne Läti

– Venemaa piirilepingu allkirjastamist visiidi naabrite juurde.

Kirjutasime siin Ühistöös ka Eesti riigi viie miljoni euro rahasüsti Eesti Apostlikule Õigeusu Kirikule, seo-ses Petseri kloostrist ilmajäämisel viimase sõja järel. Kas mitte poleks pidanud maksma hoopis Venemaa seda kahekümne aasta hoolekande lõivu? Kes „juhtis tähelepanu“ meie võimuritele, et makske ikka teie. Siis on sõprus jällegi suurem kui varem. Sellega rahustati ka Konstantinoopoli kiriku võime. Viin mõtte sellele, et toimus ilma suurema kärata Ansipi sõit Sakasmaale. Vilistati Berliini ja anti käsk piirileping sõlmida. Koha-lik rahulolematus tuleb aga lõpetada. Samuti vastuseis tuhande ruutkilomeetri merealade loovutamises Ve-nemaale.

Venemaa ise on praegu vait nagu kult rukkis. Ei mingeid ähvardusi. Vaid mõni üksik duumasaadik on kobisenud, et ega see piirileping meievahelisi suhteid eriti ei paranda, aga rahvasaadikud on suveräänid ja nemad võivad rääkida, mida tahavad.

Venelased on vait ja ei lisa püssirohtu Eesti sisemee-leoludele kahjuliku piirileppe osas.

Samas on käima pandud kõik diplomaatilised ka-nalid meie sõprade-eurooplaste poolelt, et piirileping kindlasti teoks teha. Meie rahvas aga närigu või muru. Leping tehakse ikkagi ära.

Neljas. Oma osa eelmisel poolaastal oli ka Vilja Sa-visaar-Toomasti ülejooksul teise parteisse, mida ta va-rem pikemat aega oli räigelt sõimanud.

Loomulikult tahab ta olla ka edaspidi üks enim-makstud riigiametnik EU juures. Keskerakond poleks teda enam mingil juhul sinna suunanud.

Ka reformierakonna lootus, et Vilja Savisaar-Too-



Algus 1. lkmast võiks tuua arvestatava koguse lisahääli ja olla tõsiseltvõetav Tallinna linnapea kandidaat, on oma olemuselt lihtsalt üks piinlik avantüür, mille puhul on raske leida ühtegi loogilist kaalutlust.

Kas kogu reformierakonna avantüür Vilja Savisaar-Toomasti kui Tallinna linnapeakandidaadiga on üles ehitatud ainult lootusele, et vene rahvusest inimene ei suuda vahet teha tema ja Edgar Savisaare nime kirja-pildil, arutles reformierakondlane Wesse Allik Posti-mehe arvamusportaalis. Nagu näete, reformis on tä-naseks kaks liini. Üks neist on Andrus Ansipi jüngrite oma ja teised Siim Kallase vasallid.

Viiendaks võib ära märkida Jüri Makarovi järje-kordset ebaõnnestunud kontserdikorraldust, mis hävis 1100 krooniste piletite tõttu. Kas tõesti noormees on ikka veel suureks kasvamata?

Kohele tuli vaid mõni tuhat külastajat ja neile esine-sid paarsada artisti. Täielik häving!

Kõigest paar päeva pärast Rock Summeri lõppu tekkis viiele Makarovile kuuluvale kinnistule juurde hüpoteegimärge, krundid asuvad Valgamaal Otepää vallas Nüpli külas.

Ligi 10 000ruutmeetriste kinnistute eest maksis City Investeeringud & Konsultatsioonid Jüri Makaro-vile 60 000 eurot. Ilmselt see on vaid väike osa kahju-mikattest.

See, mis suri juba 25 aastat tagasi, ei suuda kuidagi

enam ellu ärgata. Küllap ka vanad võlausaldajad aitasid nüüd vähemalt kättemaksu suure hurraaga toetada.

Kõige koomilisem oli aga tema õe Marika Makaro-va kaitsekõne ajakirjanduses. Selline kaitseliin, nagu kunagi tegi Vilja oma Edgarile lindiskandaali aegu. Oh neid ohvitseripükstes naisi küll!

Kuuendaks vaatame kuu lõpus lahvatanud kauban-duspaanikat. Majanduslangus on andnud omad vitsad ja meie mõõtmatud kaubanduspinnad on hädas enda äramajandamisega.

Bauhof pakkus jällegi boonusrahasid, mis oma olemuselt on ju hinnaalanduse peidetud kampaania. Maxima, kes pidevalt igas ajalehes endale töölisi otsib, laiendas oma kampaaniat ka mitme teise suurmüüjaga ja pakuti 40 – 50% allahindlusi.

Ka meie kevadine Rappeli keskus tundub olevad pi-gis, kui tahab, et ostaksid vähemalt 30 euro eest ja siis saad sellest 5 eurot tagasi. Sellega on kaasa läinud ka rentnikud, vaid Klick pole selles nimistus. Jo siis peab ta ennast juba niigi odavaks.

Tegelik häirekell on hoopis selles, et töölistele on vaja palka maksta. Sellest vaikitakse.

Aga rahad on kaubandusel otsas.Niipalju siis möödunud poolaastast.

Jeremy Nagelmyller


Soovite veel midagi lugeda?Raplamaa Ühistöö soovitab: lugege Maalehte

Mitmed lehelugejad on meilt küsinud nõu, millist lehte peale Raplamaa Ühistöö lugeda. Pidasime sellel tee-mal kohtumisel lugejatega pikalt aru ja jõudsime lõpuks järeldusele, et kõige etem on lisaks meie lehele lugeda Maalehte. Ah et miks just Maalehte? No sellepärast, et:

*Maalehe lehekülgede arv on 40 või rohkem;*Maalehe üksiknumbri saate kätte 1.30 eest!Maalehe ühe kuu tellimus maksab 4.50;*Maalehe 3 kuu tellimus maksab 13.20;*Maalehe aastatellimus maksab 47.40Keegi hakkas neid hindu kuuldes ohkima, et tema maksab seni oma paberlehe eest aastas lausa 73.70, aga lu-

gemis- ja põletusmaterjali (eriti seda esimest) jääb ikka väga väheseks. Lubas nüüd ka Maalehte tellima hakata, saades nii aastas rohkem kui 25eurose kingituse, mille eest saab lausa omal valikul kaupu osta!

Saladuskatte all võime aga kinnitada, et otsekorraldusega on Maaleht veelgi odavam!


Algus 1. lkLuurega seotud isikud kinnitasid nii Interfaxi kui

RIA Novosti andmetel, et Snowden on Venemaa jaoks liiga väärtuslik saak, et teda nii lihtsalt riigist minema lasta.

Washington on kuulutanud Snowdeni küberajas-tu kõige ohtlikumaks lekitajaks ning spekulatsioonid tema võimaliku järgmise asukohariigi suhtes jätkuvad.

Just nagu vähe oli sellest spiooniloost, kui ilmus „Soome kaitsepolitsei (SUPO) ajalugu. Ratakatu 12”, mille koostas Matti Simola.

SUPO on toiminud kuuskümmend aastat ja sellesse mahuvad paljud seigad vägagi arusaamatutest suhetest Venemaaga.

Ühelt poolt Urho Kaleva Kekkose (UKK) poolt ju-hitav liin ja teisalt ka soomlaste oma vaba mõtlemine. Raamat hõlmab aega, mis praktiliselt sai läbi külma sõjaga, ajaga, mil nii pärast sõda, kui ka hiljem paljud piiriületajad Venemaale tagasi saadeti.

Suured muutused olid 1989. a SUPOs, kui algas ingerlaste immigratsioon Soome. Ka meie saime tol-lal juba vabamalt üle mere sõita. Paljud kolisid Soome elama.

Üllatav on aga CIA peadirektori William Websteri seisukoht tollest ajast: „USA hoidub sekkumast Balti-kumi ja eriti Eesti olukorda.” Seda seisukohta jagasid lääneriikide luurejuhid, kes 1990ndatel katkematu voona Helsingi vahet voorisid. Selline oli siis meie tä-nase NATO partneri suhtumine meisse.

Esile tuli sellinegi teave, et Eesti KGBs oli olnud 1053 ametikohta, mida oli elanike arvuga võrreldes 18 korda rohkem kui kaitsepolitseil Soomes.

Raamatust selgub ka, et sidet Soome ja kaitsepolit-seiga pidas politseiprefekt Herman Simm Eesti uuest politseiametist. 1992. a juuli lõpus käis ta suure sala-duskatte all, ainult abikaasa teadmisel, Helsingis aru-tamas põletavaid probleeme, nagu Tallinna äärelinna peidetud 21 ja 28 tanki partii asja. Veel põletavam oli Narva kriitiline olukord: sealsed venelased ja Inter-rinne taotlesid sama eesmärki, mida Transnistria piir-kond Moldovas, kuhu oli rajatud vene minivabariik.

Me ei tea, kas Simm oli juba tollal Venemaa luure teenistuses. Hiljem põimus tema ümber Eesti suurim ja tõsiseim spionaažijuhtum.

Endine kaitsepolitsei juht on väitnud, et „simme“

võib meil olla veel küllaga. Võta siis kinni, keda usku-da, keda mitte. Kasvõi näiteks Jüri Pihl, kes määra-ti riikluse julgeolekule nii tähtsa struktuuri etteotsa täiesti kontrollimatult, nagu on väitnud ka kaitsepolit-sei kontrollimise komisjoni esimees Enn Tarto.

Vene ajal oli Jüri Pihl tööl Viru hotelli erivalve üle-mana. Oli kimpus mitme pahandusega, millest kirjutas ka Vilja Laanaru raamatus “Valguses ja varjus 1995″. Kas Pihl on sellele ka kuidagi reageerinud? Minu teada mitte.

Võrus aktiviseerus 1987. aasta teisel poolel rahvus-likult meelestatud noorus. Korraldati mitmeid mee-leavaldusi, mis andsid KGBle ja miilitsale palju tööd. Tollane Võru miilitsaülem ei suutnud oma tööga ra-huldavalt hakkama saada, kuna situatsioon oli uudne – tuli arvestada Gorbatšovi glasnosti-kampaaniaga, ei saanud rahvuslikku noorust brutaalse vägivallaga maha suruda, nagu seda tehti 1980. aastal. Joodikust miilitsaülem vahetati välja püüdliku Pihliga. Sellel ko-hal jätkas Jüri Pihli protežeerimist tollane siseminister Marko Tibar, kes tõi oma lemmiku 1990. aastal pea-linna miilitsasse tagasi. Tublisti oli vähenenud Võru noorte aktiivsus, kuna nende kõige energilisem juht Ain Saar oli välja saadetud Rootsi. Pihli jaoks õnne-tult lõppenud inetust loost “Virus” oli möödunud mitu aastat ja lugu ammu unustustehõlma vajunud.

Vilja Laanaru (Savisaar) on oma raamatus Jüri Pih-li äraminekut hotelli “Viru” turvatöölt seletanud ühe turvapealikule õnnetult lõppenud kontaktiga, kus tei-ne osapool oli kergete elukommetega soomlanna. Paa-rikest olevat filmitud mitte kõige sündsamas asendis. Seda tegevust, mida Pihl soomlannaga harrastas, ei peetud nõukogude miilitsatöötaja jaoks moraalseks.

Kõike seda võiks lugeda omade töötajate kättemak-suks. Võib ka mitte üldse uskuda ja pidada väljamõel-diseks. Selline informatsioon on ikkagi salajane ja võib olla ka mõne „lekitaja“ poolt lihtsalt välja paisatud. Kui Vilja Laanaru-Savisaar-Toomast vahetas parteid nagu labakinnast sügiseses vihmas, silma pilgutamata, siis äkki on kõik see kirjutatu ulme?

Tõde selgub kindlasti aastate pärast, nagu ka soom-laste SUPO raamatust, kui ka meil kunagi antakse välja ametlik luureorganite ajalugu.

A. Aju

Spioonid nüüd ja ka varem



Sillaotsa talumuuseumis juulis

http://www.velise.ee/saurus/index.php?id=1402

6. juuli kell 19.00 vabaõhutetendus Tiia Selli “Laps räägib siis...”, esitab M.O.T.T.

13. juuli kell 19.00 vabaõhuetendus “Kraavihallid”, esitab TOPELT-KIIKS

20. juuli kell 19.00 vabaõhuetendus “Uljas neitsi” , esitab Haimre näitetrupp

kell 21.00 Velise Kiigesaarel ansambel OMAD POISID

27. juuli kell 19.00 vabaõhuetendus “Pildikesi lauluisa noorpõlvest”, esitab Hageri näiteing

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas selle aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektrooni-lise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise täht-aeg on 15. august 2013.

Eesti keskkonnatasudest rahastatavast keskkonna-programmist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmo-sfääriõhukaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlik-kus. Täpsem info taotlemise võimaluste kohta siin.

KIKi keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimesest voorust sai toetust üle pooletuhande projekti, kus keskkonnaprojektidesse investeeritakse kokku üle 20 miljoni euro. Rahastatakse projekte kõigist kümnest valdkonnast. Kõige rohkem projektitaotlusi toetati keskkonnateadlikkuse ja looduskaitse programmist ning suurimad rahastused läksid veemajandusse ja at-mosfääriõhukaitsesse. Vaata varasemalt toetatud pro-jekte.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi

KIKi keskkonnaprogrammi teine taotlusvoor on avatud

ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laeku-vast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võima-lust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojek-tide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

Lisainfo:IRENE VOLKProjektispetsialist

Keskkonnainvesteeringute KeskusTallinna mnt. 14, IV korrus RaplaTel: 489 4644Faks: 489 4674GSM: 508 7052www.kik.ee

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2180.html




Urmas Alenderi ja Rein Rannapi laulude kontsert “Vihmade taga”

10. juulil kell 20Urmas Alender 60

Rein Rannap 60Laulavad: Jassi Zahharov ja Maria Listra

Klaver: Margus KappelKitarr: Jaanus Nõgisto

Kontsert toimub Vahastu kirikus. Piletihind Piletilevi eelmüügist: 14 €, 12 € (pensionär)Pildistamine/ filmimine ei ole lubatudhttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6341.html


Juuli!

Foto HH


Rapla Kirikumuusika Festivali patroonid on EELK peapiiskop Andres Põder ja kultuuriminister Rein Lang

XXI Rapla Kirikumuusika Festivali kava

N 27.06 kell 19:00 Juuru kirikKoostöös VII Juuru OrelisuvegaSaxEst (saksofonikvartett),Indrek Vau (trompet),Kristel Aer (orel)Kavas: Bach, Pärt, VetemaaPiletid 5.- ja 3.-

R 28.06 kell 19:00 Velise Õigeusu kirikPühendatud Eesti Apostliku Õigeusu kiriku 90. juubelileDA PACEM, DOMINEVox Clamantis (vokaalansambel),dirigent Jaan-Eik TulveKavas: Gregooriuse laul, Perotinus, PärtPiletid 5.- ja 3.-

L 29.06 kell 18:00 Rapla Kultuurikeskus II RAHVUSVAHELISE RAPLA LAULJATE SUVEKOOLI LÕPPKONTSERT Pille Lill (sopran),Oliver Kuusik (tenor),Suvekooli noored lauljadklaveril Piia Paemurru ja Tiina KärblaneKavas: aariad ja soololauludPiletid 5.- ja 3.-

P 30.06 kell 21:00 Rapla kirikFESTIVALI GALAKONTSERTKoostöös festivaliga Juu JääbEivør (vokaal, trumm, kalimba, kitarrid; Fääri saared),Villu Veski (saksofonid, flöödid),Mikael Blak (bass, klahvpillid; Fääri saared),RKMF KAMMERORKESTER,dirigent Lauri SirpKavas: Eivøri ürgne ja müstiline originaallooming ning põhjamaade orkestrimuusikaPiletid 9.- ja 6.- (kuni 1.juuni 7.- ja 4.-)

Raplamaa Ühistöö 12http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6098.html


Rattaga Raplamaal 2013 aasta jalgratta-

matkad: 12-13. juuli

bussiga Käsmu ja sealt ratastega mööda põhja-rannikut Kundani - pikkus u 110 km

16. august Rapla - Kaiu (Kasvandu-Tolla - Viirika küla ja

raba - Kaiu alevik- Kasvandu) - Rapla Jälgige matkainfot vahetult enne väljasõitu

www.raplamaa.ee kalendrist. Kohtumiseni! Teave: [email protected], tel 510 9173

http://www.raplamaa.ee/et/turism/aktiivne_puhkus/rattaga_raplamaal/

Tähelepanu!Nüüd Raplamaa Ühistöö allalaadimiseks aadressil

http://www.yhistoo.comuv.com/Seoses spämmirünnakutega aadressile

www.raplayhis.eu ei ole antud aadressilt enam võimalik Raplamaa Ühistööd alla laadi-

da. Küll aga saab lehte jätkuvalt lehitseda aadressidel

http://en.calameo.com/accounts/1139744 ja http://issuu.com/piirp/

Aadressil http://www.yhistoo.comuv.com/ on avaldatud kõik selle aasta ajalehed. 2011.

aasta proovilehed ja 2012. aasta lehed asuvad aadressil http://yhitoo2012.net23.net Samas asub ka pildialbum Raplamaa pildis ja pildil

2012.Tasuta interaktiivsed ristsõnad nüüd eral-

di leheküljel http://www.ristsonad.netii.net/. Senised ristsõnad leiab sealt kokkupakituna ühte pakki. Pakis leidub 88 ristsõna, nii et

kellel veel lahendamata, leiab tegevust pike-maks ajaks. Samast saab alla laadida ka kaks lehekülge sudokusid pdf-failis. Üks leht on kergeid, teine raskeid sudokusid. Nii et iga-

ühele midagi vastavalt võimetele.Kuna http://www.ristsonad.netii.net/ aad-

ressil on esinenud mõningaid tõrkeid, siis laadisime täpselt samad ristsõnad ka aadressi-

le http://web.zone.ee/ristsonad/Kirjad palume saata edaspidi aadressile

[email protected] või [email protected]

Kui leidub isikuid, kes tahaksid endalegi tasuta kodulehte valmistada, siis leheküljel

http://www.ristsonad.netii.net/ on sobiv viide neilegi. Kui ainult leidub, mida üles laadida.


Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres)telefonid: 4820075, 4821355, 56564614e-post: [email protected]://www.marjamaarahvamaja.ee/

Märjamaa rahvamajas

Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Helsingi disaineri silmade läbi: Tua Rahikaineni fotod (saalis)

Soome kauneimad raamatud 2011 (vitriinis)

Kehtna Kunstide Kooli lõpetanu Daniel Tõevälja tööde näitus. Juhendaja Saima Randjärv

(lasteosakonnas)

Päikesepüüdjad: Tarvo Aro Meti klaasitööd (lugemissaalis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Perekonna lood: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Reisimise aeg: raamatunäitus võõrkeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Rahvuslik käsitöö: raamatunäitus (lugemissaalis)

Mis lill see on? : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Reedel, 5. juulil kell 20.00 Märjamaa Lauluväljakul Laura Põldvere, Raivo Tafenau ja Jürmo Eespere kontsert

“Peegelpidid”

Reedel, 12. juulil kell 19 kontsert “Isad ja pojad” Märjamaa Lauluväljakul, piletid eelmüügis rahvamajas hinnaga 8€

Laupäeval, 27. juulil kell 19 kontsert “Selle suve suveniir”,

piletid eelmüügis rahvamajas hinnaga 7€

Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne eten-dust! Kõik broneeritud piletid lähevad nädal enne etendust

müüki!

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.Suvekuudel (juuni, juuli, august) raamatukogu avatud tööpäevadel 11.00 - 18.00. L 10 - 15 (6. juuli ja 10. aug.) Teistel laupäevadel raamatukogu suletud.

Nüüd Raplamaa Ühistöö ka twitteris!


Nali NaljaksPalaval suvepäeval sõidab Jaan jalgrattaga oma ko-

duküla poole. Ta otsustab sillal peatuse teha ja märkab seal ka-

lameest. Jaan astub ligi ja küsib:“Noh, kuidas on, vennas, püüad kala või?”Kalamees vaikib.“Ma küsin – kas sa püüad kala?” küsib Jaan juba

kõvema häälega. Ikka vaikus.“Kurt oled või? Ma küsin sult ainult, kas sa püüad

kala?” saab Jaan pahaseks. Endiselt vaikus. Jaan kargab vihaselt jalgratta selga ja kihutab mi-

nema. Kui ta on juba tükk maad sõitnud, vaatab ta kor-

raks tagasi ja näeb sama kalameest kõigest väest käte-ga vehkimas. Jaan keerab otsa ringi ja sõidab tagasi.

“Mis on?” küsib ta hingeldades kalamehe juurde jõudes.

“Noh, kuidas on, vennas, sõidad jalgrattaga või?” küsib kalamees.

***Mööduja kõnetab kalameest:“Tere! Kuidas siis kala ka võtab?” “Tänan! Väga hästi võtab.” “Aga saaki pole justkui näha…?” “Noh, väikesed lasen vette tagasi, aga suured pistan

vaat sellesse tikutopsi!”***“Kas sa tuled selle rahaga välja, mis su mees teenib?”

küsib üks sõbranna teiselt. “Mina tulen küll, aga temale ei jää suurt midagi üle...”***Stjuardess haigestub ja lennuki kapten palkab üheks

reisiks oma tuttava neiu, kes ei tea stjuardessiametist mitte kui midagi.

Kui lennuk juba stardirajal ruleerib, käsib kapten uut stjuardessi:

“Teata reisijatele, et kohe lendame!”Stjuardess võtab mikrofoni ja teatab:“Kallid reisijad! Kapten palus teile edasi öelda, et kohe

lendame õhku!”***“Miks sul sinikas silma all on?” “Ligimesearmastusest, kas tead… Tõmbasin eile just

üht tütarlast veest välja, kui tuli mu naine ja virutas mulle.” “Kus see juhtus – järve või jõe ääres?” “Ah, tead, minu vannitoas…”***Talv. Külapulma kogunenud peigmehe sõbrad vaatavad ak-

nast välja ja irvitavad üheskoos.

Üks hüüab: ”Kuule, Joosep! Me pole veel laudagi istu-nud, aga su ämm vehib juba tantsida!”

“Ah, tants või midagi!” lööb Joosep käega. “Lihtsalt trepp on jääs…!”

***

Mees lendab Tallinnast Londonisse. Poole tee peal tekib tal vajadus end kergendada, kuid

tualettruumi juures peatab teda stjuardess:“Meeste oma on praegu suletud. Palun kasutage naiste

oma. Ainult ärge seal jumala pärast mingeid nuppe vajuta-ge!” hoiatab ta meest.

Mees istub potile ja teeb oma suure häda ära. Aga sealsamas on nii ahvatlevad nupukesed…Mees ei pea vastu ja vajutab esimesele – tagumik pes-

takse puhtaks.“Oo, lahe!” mõtleb mees ja vajutab teisele nupule – ta-

gumik kuivatatakse ära.“Mis sa kostad!” mõtleb mees. Vajutab kolmandale – ta-

gumikku puuderdatakse.“Kaif!” mõtleb mees, vajutab neljandale nupule – ja

kaotab meeletust valust teadvuse. Teadvusele tuleb ta juba Londoni haiglas. Arst küsib:“Vajutasite nupule?” “Vajutasin…” oigab mees.“Kas nupu peal oli ATR?” “Oli küll. Mis kuradi nupp see selline on???” “Automatic Tampon Removal – Automaatne Tampoo-

nieemaldus. Näete, teie oma lebab nüüd sellel kandikul…”***Purjus mees saabub koju alles vastu hommikut. Vihane naine on tal uksel vastas:“Kus sa olid???” “Pulmas. No küll ikka pummeldasime! Jõime end nii

täis, et paha hakkas… Sa ei kujuta ettegi!” “Miks ei kujuta – sul on ju pruudi kleit seljas…!”***Reisilennuki meeskond avastab juba õhus viibides, et

100 reisija jaoks on kaasas ainult 40 portsjonit lõunasööki.“Reisijad, kes on nõus oma lõuna loovutama, saavad

kogu teekonna vältel tasuta konjakit!” teatab stjuardess. Tunni aja pärast kõlab taas stjuardessi hääl:“Juhuks, kui keegi reisijaist on ümber mõelnud, siis on

meil hea meel teatada, et lõunasööki on saadaval veel 38 portsjonit!”

***Väsinud taksojuht, kes on kaks ööpäeva järjest roolis

olnud, sõidab Tallinnas mööda Sõle tänavat. Üks seal kliente passiv prostituut tõstab käe. Taksojuht peab kinni. Prostituut avab ukse ja teatab: “Oraalne – 50.” “Oraalne 50… Oraalne 50…” pomiseb taksojuht mõtli-

kult ja küsib siis: “Aga kus see üldse asub???”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33

34 35 36 37 38 39

40 41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59

60 61 62 63 64 65

66 67 68

69 70 71 72 73 74 75 76

77 78 79 80 81 82

83 84 85 86 87 88 89 90 91 92

93 94 95

96 97 98 99

100 101 102

PAREMALE 1 Seljatoeta türgi diivan 7 Kasutatakse kartulivõtul 11 Lõuna-Aafrika suguharude viskoda 18 Köögiviljataim 19 Manner 20 Linn Hollandis 21 Hiina kaaluühik 22 Õppepoolaasta 23 Teritama 24 Ette kandma 25 Aasialane 26 Näitleja (1927-90) 27 Omaani rahaühik 29 Küsisõna 31 Antiikaja etendus 32 Jõgi Prantsusmaal 34 Proua hispaania keelega maades 36 Detail kõnek 37 Veetuhkur 40 Variant, teisend 42 Kleidi volang 44 Tardunud kolloidlahus 47 Keemilise elemendi väikseim osake 49 Vana-Kreeka maakond 51 Mitte vana 52 Ruum korteris 54 Jõgi Kaukaasias 55 Rooma filosoof 57 Vald Järva maakonnas

58 Väga tahtma, ihaldama 60 Enda-, oma- 62 Meeskond, töörühm 63 Sporangium 64 Seemnesari 66 Maainimene (kõnek) 67 Küla Valgamaal Hummuli vallas 68 Eladeski 69 Ilmaaegu 72 Riik Põhja-Ameerikas 75 Põhja-india kaksiktrumm 77 Eesti jõgi 78 Pea osa 80 Sihinurk 83 Vistrik 86 Teatud must pintsak 88 Jahikoeratõug 91 Soomalaste peajumal 93 Kõverjooneline joonlaud 94 Linn Soomes 95 Rullkardin 96 Isaac Asimovi romaan 97 Jõgi Kanadas 98 Linn Soomes 99 Esinemisväljak100 Paistetus101 Mittemaitsev102 Ajastu

ALLA 1 Linn Belgias 2 Uuesti 3 Rasvhapete vedel segu 4 Riik Euroopas 5 Hakkaja, tarmukas 6 Küla Harjumaal 7 Ristsõnafirma 8 Mägede nümf kreeka-rooma

mütoloogias 9 Tõug 10 Riideesemete soojustusmaterjal 11 Ersats 12 Vilkudes särama 13 Veebileht 14 Teaduskeskus Tartus 15 Sõraline 16 Sõna kirikus 17 Vähegi, üldse, eales 28 Suur tuiksoon 30 Seesama 31 Peavalu 32 Mineraalne maavara 33 Kombetalituse kord, kombetalitus 35 Eesti punkbänd 36 Vanapapa, taat 38 Väike koer 39 Maru 41 Jõedelfiin 43 Rahvuspark Eestis 45 Armu-, seksuaaltung 46 Ilutaim 48 Nõiakunst 49 Haarama, krahmama (murdes) 50 Võltsimisvastane Kaubandusleping 53 Urgitsema, suskima 56 Postimehe endine nimi 57 Küla Valgamaal Karula vallas 59 Riik Põhja-Ameerikas 61 Nõel, oga, astel 64 Pildi ümbris 65 Eskimote lumionn 70 Sõjakooli õpilane Venemaal 71 Vaikse loomuga 73 Kittel 74 Häbitus 76 Riidesort 77 Ruum haiglas 78 Idamaades sule asendaja 79 Küla Valgamaal Puka vallas 81 Noorsoo-organisatsiooni liige 82 Mõni aeg tagasi 84 Raba Rapla ja Pärnu maakonna piiril 85 Eesti Aianduse ja Mesinduse Selts 87 Lärm 89 Irdumine 90 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932) 91 Vee jälg pinnases 92 Koduloom


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33

34 35 36 37 38 39

40 41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59

60 61 62 63 64 65

66 67 68

69 70 71 72 73 74 75 76

77 78 79 80 81 82

83 84 85 86 87 88 89 90 91 92

93 94 95

96 97 98 99

100 101 102

PAREMALE 1 Ankrut üles vinnama 7 Tambergi ooper 11 Tasakaal 18 Iseloomulik 19 Kõikuv, püsimatu, ebastabiilne 20 Eesti rahvustoit 21 Tüli 22 Süüria pealinn 23 Koolitarve 24 Tsaarivalitsuslik riigikord 25 Eesti näitleja 26 Kandelatt 27 Sõidulaud 29 Küla Virumaal 31 Õppeasutus 32 F.v.Flotowi ooper 34 Lehtpõõsas 36 Optiline kvantgeneraator 37 Koduselt, tuttavlikult 40 Pruukost 42 Ümmargune puupakk 44 Sõjalis-sportlik retk 47 Saksa filosoof 49 Lihapall 51 Ühtlase kumerusega joon 52 Tohter 54 Küla Lääne-Virumaal 55 Ilmalik 57 Loomakorjus

58 Välisõhus kuivatatud kala 60 Tarad 62 Post laevade kinnitamiseks 63 Täpne 64 Suur tuiksoon 66 Piinu nautiv julmus 67 Leotis viina v õlle tegemiseks 68 Ameerika laulja (s 1938) 69 Piirkond, territoorium 72 Jumal-looja India mütoloogias 75 Mahe, pehme 77 Hing ladina keeles 78 Küla Harjumaal 80 Alastiolek 83 Mitte ees 86 Linnapea 88 Linn Jordaanias 91 USA filminäitlejatar 93 Köidikud 94 Bahama pealinn 95 Väljasirutatult 96 Pikka aega 97 Pori 98 Kollakaspruun siristav toaputukas 99 Sõjaväeline auaste100 Raha hoiukoht101 Saatanakultus102 Joastik Ida-Virus

ALLA 1 Näopilt 2 Siga 3 Hajusalt, segamini 4 Taeva ja atmosfääri jumal India

mütoloogias 5 Küljepoolitaja 6 Sepa tööriist 7 Üleujutatav lame oru põhi 8 Kahtlus, kõhklus 9 Teravili 10 Teadustaja 11 Riietusese 12 Canterbury kuulsaim piiskop 13 Lehtpuu 14 Linn Jaapanis 15 Zola romaan 16 Sinine pigment 17 Islami rituaalne palvus 5 korda

päevas 28 Lõrin 30 Aega puudutavad andmed 31 Spiraal 32 Ruumala 33 Ala, piirkond 35 kelmAjanäitaja 36 Lopsakalt kasvama 38 Asjaolu, juhtumus 39 Sugulane 41 Nad 43 Hõberaha 45 Löök pallimängus 46 Ilmaaegu 48 Asula Valgamaal 49 Närvide, kõõluste ristmik 50 Kaelaside 53 Kiskuma, katkuma 56 Ronitaim 57 Nõrk 59 Kurgunibu 61 Diameeter 64 Sõjajumal 65 Munakollane 70 Ateena kuningas, Theseuse isa 71 Lebama 73 USA osariik 74 Kuum lõunatuul Aafrikas 76 Sõnakunstnik, deklamaator 77 Rünnak 78 Tugev, mõjus 79 Eesti kirjanik 81 Karikaturist 82 Vaikse ookeani kala 84 Hüüdsõna 85 Eesti maalikunstnik 87 Oma 89 Riik Aafrikas 90 Palu 91 Kuju kreeka mütoloogiast 92 Vene luuletaja


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

1 9 4 9 5 6 8 2 4 3 7 4 5 2 6 6 5 1 6 8 8 2 3 6 1 5

5 6 2 3 1 7 8 4 93 4 9 8 2 5 1 7 67 8 1 4 9 6 2 5 32 1 8 9 6 4 5 3 79 3 4 5 7 2 6 1 86 5 7 1 8 3 4 9 24 2 6 7 3 1 9 8 58 7 5 2 4 9 3 6 11 9 3 6 5 8 7 2 4

5 2 3 9 1 7 4 3 6 6 7 4 2 9 8 3 1 4 5 8 6 2 7 8 7 6 5 6 9 7 2 8

3 8 5 5 7 9 29 4 1 3 7 8 5 9 6 4 2 1 8 7 4 1 94 2 5 7 7 4 3

9 4 5 1 2 4 5 81 3 9 2 8 6 1 4 7 5 2 6 8 96 3 1 7 3 7 1 4


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ 1 9

4 9 5 6 8 2 4 3 7 4 5 2 6 6 5 1 6 8 8 2 3 6 1 5

5 6 2 3 1 7 8 4 93 4 9 8 2 5 1 7 67 8 1 4 9 6 2 5 32 1 8 9 6 4 5 3 79 3 4 5 7 2 6 1 86 5 7 1 8 3 4 9 24 2 6 7 3 1 9 8 58 7 5 2 4 9 3 6 11 9 3 6 5 8 7 2 4


Meie külaliskorterid asuvad Eesti väikelinnas Rap-las, kesklinnas Tallinna mnt.43 neljakorruselise maja I ja II korrusel.

Meie juurest leiad korraliku peatuspaiga külaliskor-terites mõistliku hinnaga! Bussipeatus asub maja juu-res, 3 km Rapla raudteejaamast, 45 minuti autosõidu kaugusel Tallinnast.

Plaanid tulla Raplasse? Ootame Sind külla!http://apartmentrapla.webs.com/www.booking.com

Pole midagi meeldivamat, kui nautida hommikuti jalutuskäike Rapla promenaadil, sõita rulluiskudega, tõuke- või jalgratastega ning puhata mõnusalt korteris.

Pakume Teile erinevate suurustega kortereid ma-jutuseks. Korterid on puhtad, mugavad ja korralikult sisustatud eluks vajalikuga. Kõikides korterites on täis-varustusega köök, TV, internet tellimisel tasu eest.

Külaliskorterid sobivad ka jalgrattaturistidele, sel-jakotituristidele.

Öö hind kahele 18€Öö hind neljale 32€Öö hind kuuele 48€Alla 3-aastastele lastele tasuta.

ANNE1•ühe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement

(mahutavus 4 inimest).Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (2. korrusel).

Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, köök, vanni-tuba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Sellesse apartementi saab ka lisavoodeid paigutada.

Mugavused: Linnavaade. Televiisor, Triikraud, Töölaud, Riidekapp, Dušš, Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin

Apartemendi suurus: 40 ruutmeetritVoodi(te) suurus(ed): 4 üheinimesevoodit

ANNE2•kahe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement

(mahutavus 6 inimest).Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (1. korrusel).

Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, elutuba + köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV.

Mugavused: Televiisor, Triikraud, Riidekapp, Dušš. Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin

Apartemendi suurus: 50 ruutmeetritVoodi(te) suurus(ed): 6 üheinimesevoodit

AVATUD IGAPÄEVASELTvõimalus üürida ka pikemaks ajaks – 1,2 või ena-

maks kuuks. Täpne hind selgub teenuseosutajaga kon-sulteerimisel.

broneerimine www.booking.comA.A.Nauri Külaliskorterid


Seeriavõistlus„Jookse ja kõnni Raplamaa

terviseradadel“Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida.NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eestKoht ja aeg:Käru terviserada - 19. juuni Eva SeeraJärvakandi terviserada - 14. august Margus SeppMärjamaa – Järta terviserada - 4. september Andres ElmikPaluküla terviserada - 9. oktoober Kalju KaldaRapla terviserada - 23. oktoober Heiti VahtraVõistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30Vanusegrupid:I gr. -7 aastased P - TII gr. 8 – 12 aastased P - TIII gr. 13 – 16 aastased P - TIV gr. 17 – 34 aastased M - NV gr. 35 - 49 aastased M - NVI gr. 50 aastased ja vanemad M - NDistantside pikkused:

I II III - VIIKaiu 500 m 1400m N - 1400 m - M – 2800mPirgu 500 m 2100 m 2100 m - 4200 mKäru 500 m 1100 m 1100 m - 2200 mJärvakandi 600 m 1200 m 1200 m - 2400 mMärjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 mPaluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 mRapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 mAutasustamine:Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- janaissportlast.Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisummakorral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte.Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga.Korraldus.Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja RaplaMaakonna Spordiliiduga – Priit KarjaneKepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.


Tunnustatud südamekirurg räägib südamehaiguste tõelistest põhjustest

http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/tunnustatud-sudamekirurg-raagib-sudamehaiguste-toelistest-pohjus-test#.Uc6486TbwaU

Vaadake ja kuulake ka artikli algasukohal olevat Telegrami peatoimetaja pöördumist!

“Kaua levinud toidusoovitused on kaasa toonud ülekaalulisuse ja suhkruhaiguse epideemia, mille taga-järjed jätavad täielikult varju kõik inimkonna ajaloos esinenud katkud, kui võtta arvesse suremust, inimeste-le põhjustatud kannatusi ja ränka mõju majandusele,” vahendab ülemaailmselt tunnustatud doktor Dwight Lundelli sõnu portaal Alkeemia.

Meie, arstid, omandame oma väljaõppe, teadmiste ja autoriteedi tõttu sageli üpris suure ego, mis teeb eksimuste tunnistamise vahel raskeks. Kuid siin see on. Ma tunnistan ausalt, et olen eksinud. Olen 25-aastase tööstaažiga süda-mekirurg, kes on läbi viinud üle 5000 südameoperatsiooni, aga täna kavatsen ma meditsiini ja teadusega seotud faktid õigesti paika panna.

Õppisin mitu aastat koos teiste silmapaistvate arstide-ga, keda nimetati arvamuskujundajateks. Meid igast küljest ümber piiranud teadusliku kirjanduse ja paljudel haridus-seminaridel käimise alusel kuulutasime me, arvamusku-jundajad, et südamehaiguste põhjuseks on lihtsalt kõrgen-datud kolesteroolitase veres.

Ainus vastuvõetav ravikuur oli kolesterooli langetavate ravimite retseptide kirjutamine ja rasvavaese dieedi määra-mine. See viimane pidi meie väitel langetama kolesterooli ja südamehaiguste esinemise ohtu. Nendest soovitustest kõrvale kaldumine oli võrdne pühaduseteotusega ja võis kaasa tuua ka süüdistuse väärravis.

See ei aita!Neid soovitusi ei ole enam võimalik teaduslikel ega mo-

raalsetel alustel kaitsta. Paar aastat tagasi tehtud avastus, et südamehaiguste tekkimise põhjuseks on veresoonte põle-tik, sunnib arste aeglaselt muutma oma paradigmat süda-mehaiguste ja teiste krooniliste haiguste ravi kohta.

Hoolimata tõsiasjast, et veerand USA rahvastikust tar-bib kalleid kolesterooli langetavaid ravimeid ja me oleme ka vähendanud rasvasisaldust oma söögis, sureb käesoleval aastal südamehaigustesse rohkem ameeriklasi kui kunagi varem.

Ameerika Südameassotsiatsiooni (AHA) statistika põhjal kannatab praegu südamehaiguste käes 75 miljo-nit ameeriklast, 20 miljonil inimesel on suhkrutõbi ja 57 miljonil osaliselt diagnoositud suhkrutõbi. Need haigused mõjutavad igal aastal üha rohkem ka noori inimesi.

Lihtsalt öeldes ei ole kolesteroolil võimalik ilma põle-tikuta veresoonte seintele koguneda ning seeläbi südame-haigusi ja insulte põhjustada. Ilma põletikuta liigub koles-terool kehas vabalt ringi, just nagu loodus ette on näinud. Põletik on see, mis põhjustab kolesterooli kuhjumise.

Põletik ise ei ole keeruline haigus – tegu on lihtsalt keha loomuliku kaitsetegevusega sissetungija vastu, milleks võib osutuda mõni bakter, mürk või viirus. Põletiku tsükkel on täiuslik viis keha kaitsmiseks bakteritest ja viirustest sis-setungijate eest. Kui me aga muudame pidevalt oma keha haavatavaks selliste mürkide või toitudega, mida inimkeha pole loodud korralikult läbi töötlema, tekib seeläbi kroo-niline põletik. Krooniline põletik on kahjulik, samas kui akuutne põletik on kehale kasulik.

Milline selgelt mõtlev inimene küll tarbiks korduvalt selliseid toite või muid ained, mis teadaolevalt kehale kah-julikult mõjuvad? Näitena võib tuua küll suitsetajad, aga nemad tegid selle otsuse vähemalt teadlikult.

Kõik teised on lihtsalt järginud soovituslikku üldlevi-nud toiduplaani, mis eelistab madala rasvasisaldusega toite ning palju polüküllastamata rasvhappeid ja süsivesikuid, ise teadmata, et põhjustame seeläbi oma veresoontele pi-devalt vigastusi. Need pidevad vigastused põhjustavad-ki kroonilise põletiku, mis viib südamehaiguste, insuldi, suhkrutõve ja ülekaalulisuseni.

Las ma kordan seda: meie veresoonte vigastuste ja põ-letike põhjus on madala rasvasisaldusega toidukava, mida peavoolu meditsiin on juba aastakümneid soovitanud.

Mis on siis kroonilise põletiku peamised tekitajad? Lihtsalt öeldes on selleks rafineeritud lihtsüsivesikute üle-küllus (suhkur, jahu ja kõik neist tehtud tooted) ja liigne omega-6 taimeõli tarbimine, mille hulka kuuluvad soja-, maisi ja päevalilleõli ning mida leidub paljudes rafineeri-tud toitudes.

Kujutlege hetkeks jäikade harjastega pintslit korduvalt oma pehme naha vastu hõõrumas, kuni nahk hakkab pu-netama ja peaaegu verele läheb. Sa jätkad seda igapäevaselt mitu korda päevas viis aastat järjest. Kui suudad selle valu-liku hõõrumise välja kannatada, jääb ikkagi alles veritsev, ülespaistetanud ja nakatunud ala, mis iga järgneva vigas-tusega üha hullemaks muutuks. See on hea näide, millega võrrelda sinu kehas praegu toimuda võivat põletikuprot-sessi.

Hoolimata sellest, kas põletikuprotsess toimub sees-miselt või väliselt, on tulemus sama. Olen lähedalt näinud tuhandete veresoonte sisemust. Haige veresoon näeb välja nii, nagu keegi oleks võtnud pintsli ja sellega korduvalt ve-resoone seina vastu hõõrunud. Meie söödav toit tekitab me kehas iga päev väikesi vigastusi, millest saavad omakorda suuremad vigastused, mistõttu keha reageeribki sellele pi-devalt ja olukorrale kohaselt põletiku esilekutsumisega.

Kuni meie naudime magusa saiakese maitset, reageerib


me keha sellele ärevalt, nagu oleks meie organismi saabu-nud sissetungija ja seal sõja kuulutanud. Toidud, mis on täis suhkrut ja lihtsüsivesikud või töödeldud pikema säi-livuse nimel omega-6 õlidega, on Ameerika toidulaudadel olnud ligi kuuskümmend aastat. Need toidud ongi meid kõiki aeglaselt mürgitanud.

Kuidas võib ühe magusa saiakese söömine põhjustada põletikulaviini, mis su haigeks teeb?

Kujutle, et ajad kogemata klaviatuuri peale siirupit. Nii saadki ettekujutuse sellest, mis raku sees toimub. Kui söö-me lihtsüsivesikuid nagu suhkur, tõuseb ka meie veresuh-kur kiiresti. Selle vastuseks eritab pankreas insuliini, mille peamine eesmärk on juhtida suhkur rakkudesse, kus see säilib hiljem energiana kasutamiseks. Kui rakk on täis ja glükoosi juurde ei vaja, siis lükkab see suhkru tagasi, et üle-liigne suhkur rakku ei ummistaks.

Kui täitunud rakud glükoosi tagasi lükkavad, tõuseb veresuhkru tase ja seega eritub ka rohkem insuliini, mis muudab liigse glükoosi rasvaks.

Kuidas on see kõik põletikuga seotud? Veresuhkru tase püsib alati väga kitsas vahemikus. Üleliigsed suhk-rumolekulid kinnituvad eri proteiinidele, mis omakorda vigastavad veresoone seina. See korduv veresoone seina vigastamine ongi põletiku tekkepõhjuseks. Kui sa oma ve-resuhkru taset iga päev mitu korda järsult tõstad, siis on see sama hea kui oma õrnade veresoonte sisekülgede hõõ-rumine liivapaberiga.

Kuigi inimesed selle toimumist ise näha ei saa, võite kindlad olla, et see on nii. Ma nägin seda rohkem kui 5000 patsiendi puhul, keda 25 aasta jooksul ravisin ja kellel kõi-gil oli üks ühine joon – veresoonte põletik.

Räägime taas sellest magusast saiakesest. See süütu vä-limusega maius ei sisalda mitte ainult eri suhkruid, vaid on ka küpsetatud ühes paljudest omega-6 rasvhappeid si-saldavatest õlidest (näiteks sojaõlis). Kartulikrõpsud ja frii-kartulid kastetakse samuti sojaõlisse ning töödeldud toi-duaineid valmistatakse pikema säilivusaja nimel omega-6 õlide abil. Kuigi omega-6 on vajalik ühend, sest seda leidub kõikide rakkude membraanis ning see kontrollib raku sisse jõudvaid ja sealt väljuvaid aineid, peab omega-6 olema õi-ges tasakaalus omega-3 ühenditega.

Kui tasakaal kõigub liigse omega-6 ühendite tarbimise tõttu, toodab rakumembraan kemikaale nimega tsütokii-nid, mis otseselt põhjustavadki põletikku.

Tänapäeval Ameerikas enimlevinud toidud on nende kahe rasvhappe tasakaalu tugevalt paigast löönud. Selle ta-sakaalutuse suhe võib ulatuda 15- kuni 30-kordse ülekaa-luni omega-6 kasuks. See tähendab, et põletikku tekitab tohutu hulk tsütokiine. Tänapäeva toidulauda arvestades oleks optimaalne ja tervislik suhe 3 : 1.

Asja teeb hullemaks ka see, et nende toitude söömise tõttu omandatud lisakaal tekitab üleküllastunud rasvarak-

ke, mis eritavad suurel hulgal põletikku edendavaid kemi-kaale, mis aga ainult süvendavad kõrge veresuhkru põhjus-tatud vigastusi. Magusa saiakesega alanud protsess muutub aja jooksul nõiaringiks, põhjustades südamehaigusi, kõrget vererõhku, suhkrutõbe ja lõpuks ka Alzheimeri tõbe, kui põletikuprotsess kulgeb pidurdamatult.

Pole võimalik pääseda tõsiasja eest, et mida rohkem me sööme töödeldud toite, seda enam me iga päev põletiku teket esile kutsume. Inimkeha ei suuda läbi töödelda – ja see polnud ka loodud tarbima – suhkruid täis topitud ja omega-6 õlides valmistatud toite.

Põletiku vaigistamiseks on vaid üks moodus: toitude viimine nende loomulikule kujule. Lihaste kasvatamiseks tuleb süüa rohkem proteiinirikkaid toite. Vali söögiks liitsüsivesikuid nagu neid värvilistes puu- ja juurviljades leidub. Vähenda põletikku tekitavate omega-6 rasvhapete (maisi- ja sojaõli ning neist valmistatud toidud) tarbimine või lõpeta see täielikult.

Üks supilusikatäis maisiõli sisaldab 7280 mg ja üks lu-sikas sojaõli 6940 mg omega-6 happeid. Kasuta nende ase-mel oliiviõli või võid, mis on saadud rohusöödal kasvanud lehmadest.

Loomsed rasvad sisaldavad vähem kui 20% omega-6 õlisid ja põhjustavad palju väiksema tõenäosusega põle-tikku kui väidetavalt tervislikud “polüküllastamata”-sil-ti kandvad õlid. Unusta kogu see teaduslik jutt, mis sulle aastakümneid pähe on taotud. Väitel, et südamehaigusi põhjustavad ainult küllastunud rasvad, pole teaduslikku kinnitust. Ka väitel, et küllastunud rasvad tõstavad veres kolesterooli taset, on tegelikult nõrk alus. Kuna me teame nüüd, et kolesterool südamehaigusi ei põhjusta, on mure küllastunud rasvade pärast tänapäeval seda enam absurd-sem.

Kolesterooliteooria viis rasvavabade ja vähese rasvasi-saldusega toitude soovitamiseni, mis omakorda panidki aluse praegu põletikuepideemiat põhjustavate toitude tek-kele. Üldlevinud meditsiin tegi kohutava vea, kui soovitas inimestel vältida küllastunud rasvadega tooteid ja tarbida kõrge omega-6 sisaldusega rasvu. Nüüd on meil käes ve-resoontepõletiku epideemia, mis viib südamehaiguste ja teiste “vaiksete tapjateni”.

Seega võid pigem otsustada töötlemata toitude kasuks, mida valmistas su vanaema, mitte nende toitude kasuks, mida su ema toidupoest töödeldud toitude vahekäigust ostukärule ladus. Põletikku tekitavate toitude kasutami-se lõpetamisega ja vajalike toitainete saamisega värskest töötlemata toidust võid sa parandada aastate jooksul üld-levinud toiduvaliku tarbimisest tekkinud kahjustused oma veresoontes ja kogu kehas.

Allikas: AlkeemiaAlgallikas: Prevent DiseaseToimetas Mariann Joonas

Tunnustatud südamekirurg räägib südamehaiguste tõelistest põhjustest




Kuvavõistlusele Maavalla hiied 10226 oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike

pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvus-tada nende hetkeseisund ning suunata inimesi püha-paikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 400 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võro-maa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud) pühapaiku leidub palju-del põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse.

Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste püha-paikades tehtud ülesvõtted.

Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vaba-kasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa püha-paikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Võistlus kestab kuni 31.10.2013 ning Võitjad kuulu-

Hiite kuvavõistlustatakse välja 23.11. Tartus toimuval hiie väe tunnusta-missündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapai-kade keskus.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Ees-ti Rahvaluule Arhiiv, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismita-lu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto,

Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hin-

nangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ris-tipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuu-lub neist ligikaudu 15%.

Võistluse eeskiri jm lisateavet: http://www.maa-vald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4668&op=lugu

Võistluse lehekülg: http://www.maavald.ee/kuvad/ Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali

ülesvõte Tammealuse hiiekivist:h t t p : / / w w w . m a a v a l d . e e / u u d i s e d .

html?rubriik=&id=4800&op=lugu

Mõnusalt kreemine ja hästi maasikane jäätis. Jääti-se tegemisel ei ole kasutatud mune, nii et sobib hästi ka munaallergikutele.

Kogus: 1.2 liitrit Koostis:

500 g värskeid küpseid maasikaid 150 g suhkrut 1 sl viina

http://www.nami-nami.ee/Recipe/View/8230/Maasika-hapukoorej%C3%A4%C3%A4tis

250 g 20% hapukoort 2 dl 35% rõõska koort sidrunit (1 tl mahla)

Valmistamine: Pese ja kurna maasikad. Lõika maasikad viiludeks

ning sega kausis suhkru ja viinaga. Lase umbes tund aega toasoojas kaetult seista, aeg-ajalt segades, et maa-sikatest võimalikult palju mahla eralduks.

Püreesta maasikad, hapukoor ja rõõsk koor kann-mikseris ühtlaseks püreeks. Sega juurde sidrunimahl ning pane segu vähemalt tunniks ajaks külmkappi jah-tuma.

Valmista jäätisemasinas jäätis vastavalt instrukt-sioonidele.

Väikeste mugandustega jäätiseguru David Lebo-vitzi raamatust “The Perfect Scoop”

Allikas: © NAMI-NAMI RETSEPTIKOGU

Maasika-hapukoorejäätis



RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.yhitoo2012.net23.net

Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi „Pärandkultuur minu metsas“. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriob-jekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsu-sega vaatamisväärsusi.

“Oma metsaga suhestumine on midagi palju ena-mat, kui seal kasvava puistu hooldamine,“ ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. „Üheks kon-kursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõ-hutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kul-tuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.“

Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. „Kindel on see, et metsaga oleme nähtama-tute niitide kaudu seotud kõik.”

Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: „Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, ki-viaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõ-sas.“

Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. „Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Ees-timaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saa-vad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,“ annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.

Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“

http://www.erametsaliit.ee/?p=1237„Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärand-

kultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täien-dust,“ soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu.

Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad ise-eneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. „Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,“ üt-leb ta.

Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“ kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu konto-risse, saata digitaalsel kujul e-postile [email protected] või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).

Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsia-list ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Ja-rek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).

Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutu-leku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hinda-misel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.

Documents

Raplamaa Ühistöö nr 27, 3. juuli 2013