Raporti tutvustus päritoluriigi esitamise kohta liha puhul, mis esineb tootes

koostisosana

PMAN

12.05.2014

Külli Johanson

Toidu märgistamise üldnõuded

Kuni 12. detsembrini 2014 kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003.a määrust nr 324 “Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord”(RT I 2003, 83, 562; 2009, 26, 163)

Alates 13. detsembrist 2014 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 1169/2011

Päritoluriik praegu

Üldnõue: päritoluriigi (s.t valmistajamaa) või lähtekoha esitamine on kohustuslik, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada, näit. pildid või sõnad viitava teisele päritolule.

Toidu, mille tootmine on toimunud mitmes riigis päritoluriigiks on riik, kus toimus toidu viimane oluline töötlemine.

Õigusaktide alusel on päritolu märkimine kohustuslik mee, veiseliha, puu- ja köögivilja, kala, oliivõli, imporditud kodulinnuliha ja mahetoodete puhul – ei muutu

Liha päritoluriigi esitamine

Päritoluriigi märkimine on määrusega 1337/2013 kohustuslik alates 1.04.2015 värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul.

Märgistusel esitatakse:1) „Kasvatatud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“;2) „Tapetud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“;3) tarbijale või toitlustusettevõttele tarnitava lihapartii identifitseerimise kood.

Päritoluriigi esitamine koostisosana esineva liha puhul

Euroopa Komisjon esitas 17.12.2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule raporti, kus hinnati päritoluriigi esitamist järgmiste toitude puhul:- lihavalmistised (sh hakkliha);- lihatooted- liha või hakkliha sisaldavad mitmekomponendilised toidud.

Raporti tulemustele tuginedes otsustatakse rakendusmääruse vajadus.

Päritoluriigi esitamine koostisosana esineva liha puhul

Raporti eesmärgid on järgmised:- hinnata tarbijate suhtumist päritolu kohustusliku märkimise

suhtes;- hinnata sellise märgistuse teostatavuse võimalusi;- analüüsida meetme kulu ja kasu, sh mõju siseturule ja

rahvusvahelisele kaubandusele.

Raport hõlmab kõiki koostisosana esinevaid lihaliike, nt veise-, sea-, kodulinnu-, kitse- ja küülikuliha.

Euroopa Liidu lihatöötlemissektor90 % lihatöötlemisettevõtteid on SME-d.

EL lihatöötlejad hangivad tihti töötlemata liha ja lihakoostisosi erinevatelt tarnijatelt.Enamus toorainet jõuab töötlemisettevõttesse lõigatuna ja segatuna, ettevõtted segavad ka ise tihti erinevate tarnijate toorainet.

Tarnijaid vahetatakse 3 või enam korda aastas, et tagada vajalik kogus sobiva hinnaga toorainet.

Sealiha pärineb tihti EL erinevatest piirkondadest, kuid veise- ja kodulinnuliha toodete sektoris on nii EL kui ka EL-välist päritolu liha.

Olemasolev jälgitavuse süsteem

Jälgitavuse süsteem ei taga päritoluinformatsiooni edastamist toiduahelas, kuna:

- see põhineb ohutuse tagamisel: identifitseeritakse, milliselt tarnijalt tooraine või toode saadi ning kellele toodangut tarnitakse, kuid edastama ei pea päritolu informatsiooni;

- jälgitavuse täpsemad nõuded sõltuvad loomaliigist ja hõlmavad vaid töötlemata liha.

Tarbijate suhtumine koostisosana esineva liha päritolu märkimise kohta

Ostuotsuse tegemisel on toidu päritolu tähtsuselt 5-ndal kohal (47,4 %) (päritolule eelnevad toidu

maitse, säilimisaeg, välimus ja hind)

EL tarbija vaatab rohkem värske liha ja lihavalmististe päritolu (45 %) kui lihatoodete päritolu (38 %)

Tarbijad soovivad päritolu infot vaid siis, kui see ei tõsta toote hinda. Kui liha päritolu märkimine tõstab toote hinda 5-9 %, siis 60-80 % tarbijatest ei ole nõus selle eest maksma.

Võimalikud variandid

Variant 1 – jätkata päritolu märgistamist vabatahtlikult

Variant 2 – päritolu kohustuslik esitamine „EL“ või „EL-väline“ tasandil

Variant 3 – päritolu kohustuslik esitamine liikmesriigi või kolmanda riigi märkimisega

Kas päritoluriigi või lähtekohana mõista

riiki, kust koostisosa saadi või riiki, kus toimus koostisosa viimane oluline töötlemine

VÕI

tooraine lähtekohta, nt looma minimaalne kasvatamisperiood enne tapmist ja tapmiskoht ?

Erinevate variantide mõju ettevõtete kuludele

Variant 1 ei lisa kulusidVariant 2 puhul ulatuvad lisakulud 25 %-niVariant 3 puhul ulatuvad lisakulud 20-50 %-ni

Kulud tulenevad eelkõige järgmistest asjaoludest:- tarnijate muutus- väiksematele partiidele üleminek- tootmisprotsessis erinevat päritolu liha

eraldamine - jälgitavuse süsteemi rakendamine- lihalõikmeid ja rasva kasutatakse vähem, kuna

nende puhul on keeruline rakendada jälgitavuse süsteemi

- märgistuste muutmine

Erinevate variantide mõju EL kaubandusele

Variantide 2 ja 3 puhul on järgmised mõjud:muudatused tarneahelas, mis põhjustavad turu

killustatuse, vahendajate arvu vähenemise ja liha sisaldavate koostisosade arvu vähenemise;eri päritolu lihakoostisosade, lõikmete ja rasva-

segude müük väheneb;

üldise tarnebaasi vähenemise tõttu suureneb käitlejate jaoks hind;

võimaliku hinnatõusu tõttu väheneb tõenäoliselt liha sisaldavate toodete tarbimine.

Küsimused?

Millist varianti võiks Eesti toetada? Variant 1 – päritolu vabatahtlik märgistamine Variant 2 – esitamine „EL“ või „EL-väline“ Variant 3 – liikmesriik või kolmas riik

Kas koostisosana esineva liha puhul piisab päritoluna riigist, kust koostisosa saadi/kus toimus koostisosa viimane oluline töötlemine VÕI on oluline tooraine lähtekoht?

Tänan!