Embed Size (px)
Citation preview
E-REPORTER ZUMM
KURESSAARE PARGI LASTEAIA AJALEHT NR. 18 VEEBRUAR 2011.A.
VEEBRUARIS... SISUKORD14. veebruaril tähistasime lasteaias sõbrapäeva ühise sõbrapeoga. Sõprusest ja sõbralikkusest rääkisime ühistes hommikutervitustes. Sõpru tuleb hoida, kaitsta ning neile ei tohi liiga teha!Selle aasta eesmärgist „Laps oskab olla terve!“, lähtuvalt rääkisid Karutüdruk ja Zumm tervisliku toidu vajalikkusest: päevas tuleb süüa 5 portsjonit puu- ja köögivilju, need on väga olulised vitamiinide ja mineraalide allikad. Henri Lepatriinu rühmast teadis, et kui vitamiine süüa- ei jää haigeks. Vestluse tulemusena mõistis Karutüdruk, et krõpsud ja limonaad pole karutoit. Lapsed koos Zummiga meelitasid Karutüdruku televiisori eest ära. Räägiti liikumise ja sportimise vajalikkusest. Sõbra lohutamiseks õpiti üheskoos vahva liisusalm, sest kunagi ei tea, millal sõber meie abi vajab.
VARESELE VALU,HARAKALE HAIGUST.
MUSTALE LINNULE MUU TÕBI.REBASELE REETÄIS,KARULE KAPATÄIS.
MEIE LAPS SAAB TERVEKS.Kui tantsud tantsitud ja mängud mängitud jagati sõbrapäeva kaarte ja -üllatusi. Kallistuste ja sõbrapäeva kingitustega külvati üle nii suured kui väikesed, kes sel päeval lasteaias olid. Täname kokkasid maitsvate puu-ja juurviljade eest! Tore, kui sõprus säraks meil südametes nagu kevadine päike ja tooks rõõmu meie südametesse!
SÕBRAD
Vabariigi 93. aastapäeva puhul toimus pidulik aktus. Lauldi ühiselt riigihümni, Lasteaia laulu ja kauneid laule Eestimaast, tantsiti rahvatantse. Juhata Riina küsimustele oskasid kõik suured ja väikesed vastata.Väärtushinnangud kujunevad inimesel varases lapsepõlves. Kõik, mis last kodus ja lasteaias ümbritseb, saab omaseks ja harjumuspäraseks. Oma riigi üle uhke olemine on kindlasti üks võimalus end väärikana tunda.
EESTI SÜNNIPÄEV
Esmakordselt korraldasime Eesti Vabariigi aastapäeva Mesimummi rühma piduliku vastuvõtu. Kätlemistseremoonia viisid läbi õpetaja Kai ja Õpetaja Talvi, muusikaõpetaja mängis väikekannelt ja publikuks olid kutsutud laste pered. Lühikesele kontserdile järgnes avavalss, kus kõik poisid tõttasid tüdrukuid tantsule paluma. Pidulikku sündmust jäi lõpetama ühine maiustamine, kus kõik suupisted olid laste enda poolt hoole ja armastusega valmistatud.
Muusikaõpetaja Evelin Kask
Veebruaris... 1
Söögist ja söömisest 2Liikumine lasteaias 3Miks on vaja olla... 4
Lepatriinud teavad... 5
Tervislik toit... 6
Zummi tänunurk.... 7
Lasteleht 8
AJALEHETOIMETAJA
KÜLLI POOM
1
SÖÖGIST JA SÖÖMISESTToidu tähtsaim ülesanne on anda inimesele energiat. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule. Ebapiisav toitainete ja energia saamine võib mõjutada lapse kasvu ja arengut. Päevas tuleks süüa 3 põhitoidukorda ning 1-2 oodet. Stephen J. Virgilio ütleb oma raamatus „Tervete laste tegus algus“ (2007): „Väikesed lapsed ei saa süüa tavalise täiskasvanud inimese söömismudeli järgi kolme suurt einet päevas. Nad peaksid sööma väiksemaid portsjoneid iga 2,5 tunni järel. Nii suudavad lapsed säilitada normaalse energiataseme kogu päeva kestel.“ Ta rõhutab nagu paljud teisedki toitumisspetsialistid, et kõige olulisem söök päevas on hommikusöök. Kuid märgib ära: „Hommikusöök ei pea sisaldama seda, mida täiskasvanud õigeks hommikueineks peavad. Lapsed võivad eelistada kalkunivõileiba või suppi. Kui nad seda tahavad, on see igal juhul parem, kui üldse mitte midagi.“ Kui teie laps on lasteaias hommikusöögi kirjas võiks talle enne aeda tulekut midagi kerget süüa pakkuda. Antti Aro sõnul on terve inimese organismis siiski alati järgmise päeva jaoks jõuvarusid („100 küsimust toidust ja toitumisest“;2004). Ent kui juhtub, et lasteaias on hommikusöögiks toit, mis lapsele kohe üldse ei maitse ja ta jätab selle pakutud söögi söömata? Ainult maitsmine või mõne lusikatäie söömine pole piisav. Ja pärast ebapiisavat hommikueinet saabub nälg paratamatult kiiremini. Sellest omakorda on häiritud lapse meeleolu ja ka võime õpetatavat omandada, sest tema mõtted liiguvad ümber tühjakõhutunde. Selline olukord jääb olemata, kui laps kodus midagigi süüa on saanud. Aga seda võiks siis õpetajale öelda, et ei tekiks olukorda, kus laps istub õnnetult laua taga ning õpetajad käivad kordamööda last sööma meelitamas, mis lõpuks võib tunduda lapsele sundimisena. Liigne surve söömisele võib tekitada vastupidise efekti – meie soovime head, lähtudes eelpool mainitud hea tuju ning õppimisvõime faktoritest, aga tekitame tahtmatult ehk lapsele hoopis veelgi suurema tõrke söögi vastu. „Inimesele, kes sööb soovi korral lõunat siis, kui nälg selleks sunnib, on hommikueine kogus ja koostis vähem tähtsad. Hommikusöök on praktiline eine, mis viib hommikuse nälja ja aitab nälga eemal hoida kuni järgmise toidukorrani“ (Aro, 2004). Lasteaias ei ole võimalik lapsel vastavalt soovile midagi kapist võtta ja suhu pista. Seega peab ta hommikusöögi söömata jätmise korral kannatama tühja kõhtu kuni lõunani. Ei ole just meeldiv valik?Mida saame meie, täiskasvanud, teha selleks, et lapsed heameelega sööks? Nõustun Virgilioga, kes peab eriti oluliseks eeskuju – vanemate, õpetajate ja teiste täiskasvanute, kes lapse hooldamistegevuses osalevad. „Lapsed märkavad neile kõige tähtsamate inimeste toitumisharjumusi. Kui tahate midagi muuta, ärge lihtsalt öelge lastele, kuidas tervislikumalt toituda, vaid näidake seda neile iga päev ette“ (Virgilio,2007). Nähtu või läbielatu mõjutab lapsi eelkõige 2-6 eluaastani. See tähendab, et just praegu, mil meie lapsed käivad lasteaias saame meie, lapsevanemana ja õpetajatena, panna aluse õigele toitumisharjumusele. On mõistetav, kui hommikuti, mil kõigil on kiire, ei ole perel aega ühise laua taga istuda.
Aga püüdkem seda teha, sest kus mujal me söömise eeskuju näidata saame – eks ikka ise lauas istudes ja toitu valides ning söögist naudingut tundes. Pisut ka tervislikest söökidest. Lapse isu võib rikkuda ka janu. Kui laps juba juua küsib, siis on tal juba kerge vedelikupuudus. Oluline on, et lapsele oleks joogivesi kättesaadav kogu aeg ja täiskasvanute ülesandeks on julgustada lapsi päeva jooksul rohkem vett jooma. Mahlaste puuviljade söömine võib mingil määral vedeliku vajadust vähendada, aga täielikult asendada mitte. Seega hoidke vesi saadaval.Tervise Arengu Instituut soovitab: „Selleks, et laps kasvaks terveks ja targaks, peaks ta sööma päevas viis portsjonit puu- ja köögivilja kõigis vikerkaarevärvides, iga sõrme joaks ühe. Üks portsjon on umbes nii suur, et mahub lapsele pihku“ („Tervis ja terviseteadlikkus läbi toitumis- ja liikumismängude“, 2008). Ka puu- ja köögiviljade söömisel on omad „reeglid“: üks amps või lusikatäis ei ole veel portsjon, aga see on parem kui mitte midagi. Ja samas ei ole kasulik ka väga suur puu- ja köögiviljade tarbimine, sest siis ei suuda laps süüa enam teisi vajalikke toiduaineid (piim, liha, kala, leib jm). Süües näiteks 3 köögi- ja 2 puuvilja portsjonit päevas ja tehes seda võimalikult „värviliselt“, on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalained (lk.13).Kiudaineid, mis aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust, sisaldavad kõige enam teraviljatooted (leib, puder). Need on toidud, mida inimene võib tarbida iga päev. Igapäevaste toitude alla loetakse ka veise- ja kanaliha. Ning vähemalt kahel korral nädalal peaks laps sööma kala. Kui muul viisil laps kala ei söö, siis võib ta süüa ka kalapulki (Tervise Arengu Instituut, 2008; lk 14-15).Olete ehk kuulnud inimesi ütlevat, et aju vajab suhkrut? Toitumisspetsialistid soovitavad lastele mõnikord ka magusat lubada. Virgilio leiab, et lastele tuleb aeg-ajalt kommi anda seepärast, et vältida magusa liigtarbimist tulevikus, kus nälg keelatu järele võib olla kasvanud ülisuureks. Ja kes meist ei tea, et rasketel õppeperioodidel annab just šokolaad vajalikku energiat. Lastele küll tumešokolaad eriti ei maitse, aga see on jälle parem, kui üldse mitte midagi. Ja lõpetuseks – kui vähegi aega ja tahtmist on, siis vanemate võimuses on muuta söömine nauditavaks, kui „joonistada“ hommikupudrule kaunis „moosilill“ või serveerida salatid prae kõrvale imeliselt kauni vikerkaarena. Lasteaias on abiõpetajaid, kes nii võimaluse korral toimivad. Toimib küll, kasvõi õige pisut, aga toimib. Ja enda lapsepõlves sai nii mõnigi söök söödud vaid seepärast, et teada saada, kas kausi põhjas olev karu on ikka alles. Muinasjutud on lastele kasulikud. Need on lood, mis võimaldavad neil olla sangarid või merineitsid. Ja mine tea, kui meie, täiskasvanud, pudrusöömise vahva muinasjutuga põnevamaks suudame rääkida, siis ehk saabki nii mõnegi sellise lapse taldrik tühjaks, kes tavaliselt nukra näoga taldriku, sööki puutumata, tagasi lükkab.
HEAD ISU JA OLGE TERVED!
Pokurühma õpetaja Siret Liiv
2
LIIKUMISÕPETUS LASTEAIASLapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lastele meeldib liikuda ja neil on suur liikumisvajadus. Liikuvast lapsest kasvab üldjuhul ka liikumisest lugupidav täistkasvanu. Laste aktiivne liikumine peaks olema regulaarne ja igapäevane. Nädalas soovitatakse liikuda 15-20 tundi. Laps ei talu kuigi pikka aega ühetaolist liikumist, sellepärast peab see sisaldama puhkehetki ja olema vaheldusrikas. Lasteaia päevakava on üles ehitatud arvestades laste eakohast liikumisvajadust ning aktiivse- ja puhkeaja vaheldumist. Liikumisega seotud tegevusi on lapse päevas rohkesti: mängulised hommikutervitused, muusika- rütmika- ja liikumistegevused, lisaks veel tubased mängud ja õueaeg. Kui ilm vähegi soosib, käiakse õues iga päev: 1-1,5 tundi sügis-talvisel perioodil ja 2-5 tundi kevad-suvisel perioodil. Lasteaia liikumisõpetuse eesmärgiks on soodustada lapse motoorset ja füüsilist arengut ning toetada arenemist ja kasvamist. Kõige olulisemaks pean läbi liikumise toetada lapse positiivse minapildi kujunemist ja eduelamuse kogemist liikumisest. Eesmärk on täidetud siis, kui lasteaiast läheb kooli laps, kes tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu. Mitmekesised kehalised harjutused ja liikumismängud tugevdavad laste närvisüsteemi (tuleb leppida ka kaotusega), arendavad selgroogu toestavaid lihaseid, ennetades rühivigade teket. Eriti olulised on südame-veresoonkonda ja hingamissüsteemi, painduvust ja koordinatsiooni parandavad ja arendavad harjutused. Lapsed matkivad liikumisõpetaja liikumist ja nii tekib juba varakult tahtmine trenni teha.Lasteaias on liikumistegevusi igas vanuserühmas 2 korda nädalas. Ühe liikumitegevuse pikkus sõltub laste vanusest: 2-3a. - 10-15 min; 3-4a. - 15-20 min; 4-5a. - 20-25 min; 5-6a. - 25-30 min;6-7a. - 30-35 min.Liikumistegevustes (laste sõnul - trennis) saavad lapsed aktiivselt liikuda: mängitakse mänge, võimeldakse, õpitakse tundma ja käsitsema spordivahendeid, arendatakse liikumisosavust, tehakse erinevate ülesannetega teatevõistlusi, julgustatakse loovalt liikuma. Igal aastaajal toimuvad spordipäevad: sügiseti linna staadionil, talvel kelgumäel, kevadeti lasteaia hoovis (vahel ka metsas). Lisaks on veel matkad, jalutuskäigud, päkapikudisko, maastikumäng.
Lasteaia liikumistegevused on üles ehitatud kolmele baasmotoorika põhioskusele - tasakaalu-, liikumis- ja käsitsemisoskusele. 1.Tasakaaluoskused, staatiline ja dünaamiline tasakaal, kujunevad välja umbes 5-7. eluaasta vahel. Tasakaalu, reaktsioonivõimet, rütmi-tunnet, ruumis orienteerumise oskust arendavad liikumised on liikumine erineva tempoga (kiiresti, aeglaselt, peatumistega), erinevate liikumiste-liigutuste seostamine ning kohandamine vastavalt tingimustele (liikumine tasasel või ebatasasel pinnal, takistustega rajal, üksi ja grupis liikudes).2.Liikumisoskused: kujunevad järk-järgult 3 etapi kaupa: -2-3.a. - algetapp: laps teeb esimesi katsetusi, liigutused ei ole veel koordineeritud ja rütmilised.-3-5.a. - põhietapp: lapse koordinatsioon ja rütm liikumisel paraneb. Laps suudab oma liigutusi juba paremini kontrollida.-6-7.a. - väljakujunenud etapp: lapse liigutused on omavahel integreerunud, harjutuste sooritused paranevad treenides pidevalt. Laps on võimeline viskama kaugemale, jooksma kiiremini, hüplema koordineeritumalt. Tekib soov võistelda.Põhiliikumised on kõndimine, jooksmine, hüppamine, hüplemine, ronimine, roomamine, veeremine; nende mitmesugused kombinatsioonid ja sooritamine erinevates tingimustes ja liikumismängudes. Põhiliigutused-asendid, mida lasteaia liikumistegevustes kasutatakse on: seismine (mitmesugused seisud), istumine (mitmesugused isteasendid), lamangud (selili, kõhuli), jäsemete ja kere tõstmine, langetamine, kõverdamine, sirutamine, painutamine, kallutamine, pööramine. Olulisel kohal on jalavõlvi harjutused: päkkadel, kandadel kõnnid. Liigutuste-asendite õppimist-harjutamist võimaldavad peamiselt üldarendavad võimlemisharjutused, neid saab lülitada liikumismängudesse või sooritada liikumisel. Tähelepanu pööratakse õiget kehahoidu kindlustavate lihasrühmade (õlavööde, kõhu- ja seljalihased) tugevdamisele.3.Käsitsemisoskused: üldmotoorika võimaldab lapsel vahendeid käsitseda ja peenmotoorika, mis tagab täpsuse ja täiuslikkuse vahendi käsitsemisel. Õpitakse vahendi viskamist, heitmist, veeretamist, püüdmist, löömine. Traditsioonilised spordivahendid on kummipallid, topispallid, korvpallid, hüppepallid, võimlemisrõngad, võimlemiskepid, golfi vahendid, hüppenöör, võimlemislina, tõukeratas, kelk jne.
Kevadisel perioodil õpitakse lasteaia hoovis liiklemist jalgrattaga ja tundma lihtsamaid liiklusmärke. Tuletatakse meelde ohutust rattaga sõitmisel. Igal rühmal on oma rattapäev. Rattapäeval peavad olema peale jalgratta kaasas ka kiiver, helkurvest ja lasteaia jalgratta luba (loa saab liikumisõpetaja käest, peale jalgrattaga sõitmise reegleid tutvustavat sporditegevust). Sporditegevustes on nõutav spordiriietus (T-särk ja lühikesed püksid), kuna liikumistundides võivad riided määrduda ja minna higiseks. Saalis liikumistegevuses on lapsed paljajalu. Külmemal perioodil võib jalga panna kummitaldadega sokid.
Liikumisõpetaja Külli Poom
3
MIKS ON VAJA OLLA TERVE?Nädalateema raames: „TAHAN OLLA TERVE POKUPRINTS JA POKUPRINTSESS“ esitasid Pokurühma õpetajad lastele (4-5 aastased) 2 tähtsat küsimust:MIKS ON VAJA OLLA TERVE?CARMEN: Linnumaja saab teha, tööl ja koolis käia.LIVIA: Saab maja ehitada.KARL ARES: Süda peab terve olema, tööd jaksab teha, süüa teha. Terve peab olema, et saaks külla minna ja külalised saavad tulla.LAURA: Et lasteaias käia.KLAUDIA: Selleks, et siis saab lasteaias käia.REIO: Sellepärast, et muidu tulevad veel köhapisikud.LAURI: Siis saab kodus mängida.ANETTE: Sellepärast, et sa ei saa minna muidu mitte kuskile. Peab olema kodus või minema mamma juurde.LOORE-LIISE: Sest muidu peab emme kodus ravima.KÄRT: Siis saab kogu aeg õues käia ja siis saab möllata, siis saab lumesõda teha ja lumeonnigi ja lumememme. Saab liblikaid püüda ja lahti lasta.KÄTRIIN: Sellepärast, et siis on issidel ka hea meel. Sellepärast, et siis saab lilli ka korjata, saab õunu ja pirne ka korjata. Saab ujuda ka.GELIN-DESIRE: Seepärast, et käia mängimas, saab kellegil külas käia. Saab õues joosta ja mängida väga palju.ELIISE: Saab kelgutada.MAARIT: Siis saab lillekimpu teha.KEVIN MARCUS: Sellepärast, et siis saab õues käia. Sellepärast, et muidu ei saa linna ka minna.MIS SINU ARVATES TÄHENDAB ''OLE TERVE''?LAURI: Ole terve, ära jää haigeks! Pead kasulikke toite sööma ,nt kaerahelbepuder.LOORE-LIISE: Et sa oled terve, peab mett sööma.ELIISE: Peab putru sööma.GELIN-DESIRE: Et kõik lapsed oleksid terved. Panna lapsed soojalt riide. Tervislik toit on porgand, õun ja isegi kapsas. Ja veel väga paljud asjad on tervislikud.KÄRT: Pead kõike vitamiine sööma. Peab sööma õuna, pirni, porgandit, kaalikat ja porgandi- salatit. Siis saab terve olla.KÄTRIIN: Kui sa sõid putru, siis su hambad lähevad tugevaks, siis sa ei jää haigeks. Kui jood külma piima, siis saad valged hambad.
KARL ARES: Et peab pelmeene sööma, siis saab terveks. Voodis peab olema ja rohtu võtma.LAURA: Et siis saab lasteaias ja koolis ja tööl käia. Et olla terve, peab ilusti hambaid pesema. Mulle maitseb mannapudru.KEVIN MARCUS: Tähendab peab rohtu võtma ja sooja teed jooma. Kui oled terve, siis pole enam haige. Selleks, et terve olla, peab sööma. Näiteks õuna või viinamari.STEN ERIK: Et sa pead terve olema. Pead sooja teed jooma. Et terve olla, peab sööma. Rohi teeb terveks ja krab (krabi) on ka tervislik. Õpetaja: Mis see krab on? Sten Erik: See on toit. No tal on sellised asjad (näitab kätega sõrgasid, teeb kätega kääride liigutust) ja see keedetakse ära.REIO: Siis saavad terve maailma lapsed lasteaias käia. Peab sööma midagi maitsvat ja...tervislikku. Näiteks pizza. Kartul ja kaste ka.KLAUDIA: Magama peab. Sööma peab ka, näiteks sooja suppi. Õpetaja: Kas trenni ka peab tegema? Millal? Klaudia: Siis kui laps ära tudub.CARMEN: Mina tean küll, mis see tähendab...et ära ole haige. Selleks tuleb porgandit, kapsast, putru süüa. Vahest võib kommi ka süüa aga mitte liiga palju. Hammas võib valutama hakata. Tomatit tuleb ka süüa.LIVIA: Et inimene pole siis haige. Peab sööma porgandit, kapsast. Õun, pirn. Tuleb süüa teha. Õpetaja: Kas peab autoga sõitma või sporti tegema? Livia: Autoga sõitma. Õpetaja: Kumb on kasulikum? Livia: Sporti teha.
Lastega vestlesid Pokurühma õpetajad Siret Liiv ja Kaire Nelis
MESIMUMMIRÜHM KÄIS VABARIIGI AASTAPÄEVA PUHUL PÄEVAKESKUSES ESINEMAS
4
LEPATRIINUD TEAVAD, KUIDAS OLLA TERVEKuna praegu on ringi liikumas palju haigusepisikuid, rääkisime Lepatriinu rühmas (6-7 aastased) terveks olemisest, haigustest, inimese kehast, tervislikust toidust, lauakommetest. Ja et on veebruarikuu, vestlesime ka sõprusest ja viisakast käitumisest. Vestlusringis osalesid Henri, Marten, Kaspar, Emeli, Nora, Oliver Oolup, Reno, Iivika, õpetajad Anneli ja Tiina.
Mida sa teed selleks, et olla terve?H: Emme annab mulle vahel rohtu, pesen käsi.I: Sporti teen.E: Söön, käin õues, teen trenni.O: Joon teed, õue panen talveriided selga.R: Söön vitamiine ja paljalt ei tohi õue minna.M: Võtan rohtu, müts ja kindad peavad olema.K: Pesen käsi, pesen hambaid, et bakterid ei tuleks.N: Panen soojalt riidesse.
Miks on vaja süüa?O: Et kasvada.R: Muidu on kõht tühi.I: Siis saab tugevaks.E: Et elus püsida.H: Siis ei lähe kõht tühjaks. Kui sa ei söö, siis sa sured nälga.M: Süüa on tervislik.K: Süüa on vaja, et energiat saada.N: Kui kõht on tühi, hakkab valutama.
Miks inimene kasvab?K: Inimene sööb, et vanemaks saada.N: Inimene peab suureks kasvama.M: Inimene sööb ja magab. Ta kasvab sünnipäeva järgi.H: Kui inimene kasvab, siis ta näeb kõrgemale. Kui kasvad suureks, saad tööle minna.E: Inimene kasvab, sest ta sööb, siis ta õpib.O: Et kiiremini suureks saada.
Mida võiks nimetada inimese „mootoriks“?I: Süda ja kopsud, sellepärast et nad kogu aeg töötavad.R: Süda, see töötab, muidu inimene ei ole elus.O: Aju. Seda on vaja, et mõelda.E: Süda. Ta tuksub, et inimene elus oleks.K: Süda pumpab verd läbi inimese.N: Süda, seda on vaja, et inimene saaks hingata.M: Liigesed, inimesel on vaja liikuda.
Miks peab magama, puhkama?I: Et terve olla, et peale pidu ei jääks tukkuma.R: Muidu oled väsinud.E: Siis organism puhkab.H: Siis inimene ei ole väsinud ja jaksab kõike teha.M: Inimene siis kasvab.
Mida peab tegema, et õnnetust ei juhtuks?E: Peab ettevaatlik olema.H: Inimene peab vaatama, et ei oleks ohtu.O: Autoga ei tohi kihutada, peab tubli laps olema.R: Peame vaatama, et ei läheks teise pihta, rattaga sõites ei tohi teisele otsa sõita.K: Peab hästi käituma, reegleid jälgima.N: Ei tohi joosta, peab ettevaatlikult autoga sõitma.M: Lennukist alla hüpates tuleb angevari avada. Rattaga üle tee sõites on vaja stop- märki. Rongiteele jäädes peab sealt eemale minema.
Mida sa teed, et tugevaks ja osavaks saada?I: Palju sporti, mulle meeldib sporti teha. Ma jooksen, kõnnin, sõidan rattaga.H: Söön liha ja teen trenni.E: Trenni teen. Lasteaias teeme Külliga sporti, kodus proovin vahest balletti tantsida, spagaati teen ka.R: Teen trenni- jooksen, mängin jalgpalli.O: Söön liha ja kala. Kangi võib tõsta.M: Söön kartulit ja liha, kurki ja tomatit. Maasikaid peab sööma, annavad rauda.K: Sporti, söön, õpin.
Milline on viisakas inimene?I: See, kes ei löö ja lubab teistele oma mänguasju.H: Inimene, kes ei tee teistele paha.O: Arvestab teistega, ei võta mänguasju ära, mängib teistega.R: Kes ei jookse, ei löö, ei kiirusta.E: Viisakas inimene ütleb teistele head isu, tere, head aega, palun.K:Viisakas inimene ei tee üldse pahandust, käitub hästi, arvestab teistega.M: Ta teab rühmareegleid, lubab oma mänguasju. Mängib ise ja ei sega teiste mängu.
Mis on lauakombed, milleks neid vaja on?I: Laua taga lapsed ei karju ja naerda ei tohi, muidu läheb toit kurku.O: Küünarnukki ei tohi lauale panna ja laua peal ei tohi istuda. Ilusti tuleb hoida nuga ja kahvlit. Lauakombeid on vaja- siis teab, mis laua taga tohib teha, mida ei tohi.R: Söögi ajal ei tohi rääkida, sööma peab.H: Lauakombed on sellised, et ei tohi rääkida ja tuleb ütelda peale söömist aitäh.. Neid on vaja, et ei segaks teisi söömise ajal.E: Lauakombed on, et ei pane küünarnukke laua peale, et oled vaikselt.K:Lauakombeid on vaja, et saaks viisakalt käituda. Laua taga ei naljatata, ei tehta nägusid.
Õpetajad Anneli, õpetaja Tiina
5
TERVISLIK TOIT LASTE LEMMIKTOIDUKS!„Mitte keegi pole sündinud teadmisega, kuidas teha elus tervislikke valikuid- süüa mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt individuaalsetele vajadustele. See on oskus, mida peab õppima“ ( Tervise Arengu Insituut).
Lasteasutus saab toetada tervisliku toitumise põhimõtete omaksvõtmist läbi tervislike valikute pakkumise, eakohase õpetuse ja praktilise tegevuse. Sel õppeaastal oleme võtnud eesmärgiks, et laps oskab olla terve; tuleb eakohaselt toime eneseteenindamisega; sööb pakutavaid toite ja tunneb lauakombeid; teab, miks peab sööma erinevaid toitaineid (milline on tervislik/ebatervislik toit); tahab mängida, liikuda ja sportida; oskab olla sõbralik ja hooliv kaaslaste suhtes.Selgitustööna toimuvad lasteais tervisliku toidu teemadel vestlused ja arutelud. Millistest toiduainetest toitu valmistatakse? Millist toitu valmistatakse puu- ja köögiviljadest? Millist kasu laps toidust saab? Millised on kasulikud toidud jne. Lisaks saab küsimustele vastuseid lasteaia köögikülastamisega, kus kokkadelt saab teada kuidas toite valmistatakse. Laps saab teadmisi tervislikult toidupäevalt, kus süüakse kodumaised puuvilju ja tervislikke salateid. Hea on koos õpetajaga valmistada suurepärane ja maitsev salat. Teadmisi kinnistavad erinevad mängud, mida rühmaõpetajal on võimalik leida lasteaia metoodilisest kabinetist.
Menüü koostamine on nagu teadus.Toiduvalikus on lasteaias esikohal puu- ja köögiviljad, mida laps saab süüa hommikusöögi juurde ja lõunasöögi salatites ja suppides. Ühe puu-ja köögivilja portsjonina päevas läheb arvesse mahl. Nädala menüüdes on liha kombineeritud kolmel korral suppides ja kahel korral praadides, ning kala üks kord nädalas. Lihatoodetest on võrdselt head kana-, veise- ja sealiha, aga ka hakklihad. Menüüs kasutame vähem keeduvorste ja muid lihamassist valmistatud tooteid, kus puhta liha sisaldus on ebamäärane. Jälgime valikul ka soolasisaldust ning võimalusel valmistame toitu maitsestamata värskest lihast. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid (Tervise Arengu Instituut). Kõiki neid põhimõtteid arvestame lasteaia menüü koostamisel.
Laste lemmiktoidud.Teist aastat toimub meie lasteaias toitude hindamine. Hindamisega tegelevad õpetaja abid, kes korraldavad toitlustamist rühmades. Hindamisel on aluseks sööjate protsent. Kui 70% rühma lastest sööb antud toidu otsa, siis hinnatakse tulemus positiivseks, kui 70% ei söö, siis negatiivseks. Võimalus on märkida ka 50%-line tulemus, kus pooled söövad ja pooled ei söö. Veel hinnatakse toidukoguseid- piisavaks või ebapiisavaks.Menüü hindamine toimus ajavahemikul 24. jaanuar kuni 25. veebruar. Eelmisel aastal toimus hindamine 26. aprill kuni 28. mai 2010. Kahe perioodi hindamistulemusi võrreldes selgub, et nimekiri vähem eelistatud toitudest on lühenenud. Lapsed on hakanud paremini sööma putru ja piimasuppi. Lemmikuks on kaerahelbe- ja neljaviljapuder, piimasuppidest – makaroni - ja klimbisupp. Suppidest on lemmikud: frikadelli-, herne-, kanaklimbi-, pelmeenisupp, borš ja seljanka. Praadidest on lemmikud kartulipüree, porgandi-kartulipüree, makaron hakk-lihaga, omlett juustuga, hakklihapallid. Salatitest meeldivad porgandisalat, peedi-õunasalat, porgandi-pirnisalat, värskekapsa- porgandisalat. Magustoitudest on lemmikud - kõik vahud ja kissellid ning pannkoogid moosiga. Vähem eelistatakse mannaputru kõrvitsaga, kompotti kuivatatud puuviljadega, makaronivormi, kalasuppi, piimaköögiviljasuppi, tartraputru ja makarone hakklihakastmega. Menüü koostamisel arvestatakse laste eelistustega. Kuid aegajalt lisatakse menüüsse uusi toite.Hea kui laps saab uusi maitseelamusi, proovib ja hakkabki maitsema. Uue toidu puhul räägitakse lapsele kuidas toit jõuab lauale, kes selleks tööd teevad. Uue toidu puhul on hea kasutada kolme lusika reeglit. Kolm lusikatäit tuleb kindlasti ära süüa. Last ei tohi toiduga ära hirmutada, algul panna taldrikule pigem vähem kui palju. Veel parem kui laps saab ise toitu tõsta. Laps saab teha valiku ja süüa soovi kohaselt. Alati on võimalus toitu juurde tõsta. Toidu söömisel on olulisel kohal kaunilt kaetud laud ja isuäratav toit, need täiendavad üksteist. Põnevust lisavad uute toitude nimed, mis on seotud laste lemmiktegelastega lasteraamatutest. Näiteks on meil menüüs olnud Lotte salat, Bruno keeks, Muumi mamma magustoit, Päikese puder või lasteaiaga seotud toidud Maagiaia salat ja Maagiaia supp, Liblika jook jne. Eesmärgiks on, et meie laste lemmikuks saaks tervislik toit.
Mida varem sellega alustame, seda parem.
Riina Saar Pargi Lasteaia direktor
6
ZUMMI TÄNUNURKLIBLIKRÜHM TÄNAB:-Hugo ema päkapiku mängimise eest laste jõulupeol;-Hugo isa CD-plaatide ja auto parandamise eest;-Karl-Arturi isa paberite eest!
LEPATRIINURÜHM TÄNAB:-Taneli, Jarno, Nora, Renori peret maiustuste eest;-Arthur-Mattiase ema käpiknukkude eest;-Jarno pere mänguasjade eest!
MÕMMIRÜHMA TÄNAB:-Silveri ja Olivia ema laste jõulupeol osalemise eest;-Mariliisi pere abi eest õppevahendite muretsemisel;-Saara ja Kaur_Kristjani pere linnutoidu eest;-Olivia ema paberite eest;-Saara õdel Rahelit ja Karli venda Kristjanit lastega koos mängimas käimise eest;-Aleksandri venda lennuki ja tanki eest;-Aleksandri isa vahvate torude eest!
MESIMUMMIRÜHM TÄNAB:-Gete ema ja Jan-Erichi isa Jõulumaa külastuse organiseerimise eest;-Hanna-Liisa peret Jõulukuuse eest;-Gete peret mesimummidega kaelakeede eest;Kevini vanaema piparkookide ja õunte eest;-Maria-Heleeni isa kelgusõidu eest;-Arturi, Elisaveta, Hanna-Liisa persid linnutoidu eest;-Kevini, Ingli peret õunte eest;-Sessely peret mandariinide eest;Mihkli peret šokolaadide eest;-Gete, Krislini, Elisaveta ja Mihkli peresid meisterdamise vahendite eest;-Krislini ema nööride ja paelte eest;-Kirke ema nukkude ja mänguloomade eest;-Jan-Erichi isa teibi, värvilise paberi CD-plaadi eest;-Kirke ema krookuse sibulate eest;-kõiki peresid kes osalesid meie rühma üritustel!
POKURÜHM TÄNAB:-Kõiki vanemaid osalemise eest jõululaadal;-Maariti, Mia-Maria emasid, kes meisterdasid jõululaadale müügiks jõulukaupu;-Sten-Eriku isa mängu parandamise eest;-Karl-Arese peret rühma mängu-autopargi täiendamise eest;-Loore-Liise ema põnevate tervise-teemaliste materjalide eest;-Lauri ema õunte eest;-Anette ema vahvate pildi- ja mängumaterjalide eest!
LASTEAED TÄNAB:-Kuressaare Gümnaasiumi peret ja Joshi ema arvutite eest;-kõiki vanemaid, kes osalesid laste liikumis-aktiivsuse küsitluses;-kõiki peresid, kes tõid saali näitusele kasside ja jäneste pilte tähistamaks kassiaasta algust!
PALJU ÕNNE ZÜNNIPÄEVAKS!ÕNNITLUSED TAGANTJÄRELE!
JANA HÕLPUS 14.01.MAIRE RAND 20.01.HILLE ARRO 30.01.MAAJA LAID 2.02.
MERJE NELIS 3.03.SIRET LIIV 3.03.URMO AUVÄÄRT 11.03.AITA PIIRMA 14.03.
7
LASTELEHTLEIA IGA SÕNA JUURDE ÕIGE PILT. JUTUSTA, MILLISED TOIDUD ON KASULIKUD JA MILLISEID TOITE PEAKS SINU ARVATES VÄHEM SÖÖMA?
PUDER
BANAAN
FRIIKARTULID
MESI
ÕUNAD
LEIB
SUPP
JOGURT
PIIM
MAHL
JÄÄTIS
SAIAKE
KALA
PEET
KOOK
HAMBURGER
PORGAND Lastelehe koostas Külli Poom
8
