Panganduse trendid

Riho UntJaepanganduse valdkonna juht

SEB

2

Eestimaalaste kindlustunne pikemas languses

������������ ����������������

����������������� ��

�� �� �� �� �� �� �� ��

�����

���

���

���

���

���

���

�

��

��

Tarbija kindlustunde indikaator

3

Suurte ostude tegemist lükatakse edasi

����� ����

Tarbijate poolt tajutud kindlustunnet mõjutavad tegurid

4

Hirm tööpuuduse ees on kasvanud juba alates 2007. aastast

�������

� ����

Tööpuuduse ootused ja tegelik tööpuudus

5

Pessimistlikum ollakse üldise majandusolukorra suhtes

� ����

Tarbijate ootused oma finantsolukorra kohta

6

Rahvusvahelises võrdluses on eestimaalaste pere-eelarve paindlikkus hea

Kulutuste profiil: Eesti vs USA

100%100%KOKKU

6%4%Tervishoid

5%6%Haridus ja kommunikatsioon

4%7%Rõivad ja jalanõud

5%12%Mitmesugused kaubad ja teenused

6%12%Vaba aeg

18%13%Transport

40%20%Eluase ja majapidamiskulud

16%27%Söök ja jook

USA EestiKulutus

Allikas: Statistikaamet (2008), Bloomberg

7

Olukord eraisikute laenuturul

� 580 000 perest 150 000-l on eluasemelaen.

� SEB on väljastanud ligi 40 000 eluasemelaenu

� Ligikaudu 600 perel on tõsisemaid probleeme eluasemelaenu maksete tasumisega

� 65% juhtudel on probleemi tekkimise põhjuseks töökaotus või oluliselt vähenenud sissetulek.

� Laenude väljastamine on küll vähenenud, kuid mitte peatunud

� Kuus väljastab SEB ligikaudu paarsada eluasemelaenu

� Nõudlus on kasvanud laenamisega kaasnevate riskide maandamiseks – laenumaksete kindlustusega on kaetud kuni iga neljas uus kinnisvaratagatisega laen ja iga kolmas tarbimislaen.

8

Peamised raskuste põhjused eluasemelaenude teenindamisel*

0.2%1.3%18.7%Muu põhjus

n.s.n.s.3.1%Suurenenud elamiskulud

2.4%n.s.4.0%Surm

3.9%0.8%2.1%Haigus

1.1%3.6%2.9%Üksikisiku pankrott

4.9%4.5%1.4%Intressitõus

2.8%5.4%2.9%Uute finantskohustuste võtmine

13.9%n.s.4.5%Lahutus

11.1%24.3%13.2%Sissetuleku vähenemine (mitte palk)

28.3%10.5%25.8%Töökaotus

31.5%49.6%21.5%Palga vähendamine

LeeduLäti EestiProbleemi tekkepõhjus

* SEB Balti pankade analüüs

9

Aasta laenumakse kindlustuse pakkumisest

� Kokku on aasta jooksul olnud 15 töökaotuse või haiguse ja õnnetusjuhtumiga seotud kindlustusjuhtumit.� Neist 10 positiivset lahendit.

� Näited kindlustusjuhtumite kohta� naisterahvas, maaler kukkus maalripukilt alla (tööõnnetus) ning oli parema

käe vigastuse tõttu 74 päeva töövõimetu

� metsas kukkus puu mehe põlvele; põlvevalud ja meniski operatsioon, töövõimetuse kestus 61 päeva

� 25-aastane noormees, kellel oli 50 000-kroonine Soovilaen, jäi töötuks ja kindlustus tasub hetkel tema eest laenumakseid.

� Näited hüvitisetaotlustest, mida kindlustusleping ei katnud:� töökaotus katseaja esimesel kuul

� kliendil olid juba kindlustuslepingu sõlmimise hetkel pikemaajalisedterviseprobleemid

� klient oli töövõimetu lühemat aega, kui on minimaalne töövõimetuse periood hüvitise saamiseks

10

Soovitused

� Nagu riigil ja ettevõtetel tuleb ka peredel oma rahakasutus kriitiliselt üle vaadata.

� Majandussurutis võib kesta 3-5 aastat, seega ei taastu niipea ka näiteks tulemustasud.

� Probleemi ilmnemisel on mõistlik kohe panka pöörda, kuna siis on reeglina enam võimalusi lahenduste leidmiseks.

� Makseraskuste riski maandamisekstuleks:

� Koguda rahaline puhver

� Kaitsta ennast kindlustamisega

ETTEVÕTTED

RIIK

ERAISIK

11

Kui suur on eestimaalase puhver?

� TNS Emori poolt läbiviidud F-Monitori uuringu järgi:

� säästab ainult 58% eestimaalastest

� keskmiseks rahaliseks puhvriks 20 000 krooni ehk 2 kuu palk

� Rahalist tagavara võiks ootamatuteks väljaminekuteks koguda 3-6 kuu kulutuste jagu

� Kui puhvrit ei ole kogutud, siis on riskide maandamisel alternatiiviks kindlustamine

� Kaskokindlustusega on kaetud iga 3,6s auto (527 000 vs 147 000)

� Varakindlustusega on kaetud 3,6s kodu (582 000 vs 200 000)

� Elukindlustusega on kaetud iga 26s inimene (1 300 000 vs 49 000)

12

Trendid igapäevapanganduses

� Pangad pühenduvad enam olemasolevatele klientidele.

� Seeniorite lisandumisega on pangateenusega kaetud pea kogu elanikkond.

� Kliendid defineerivad oma tugevaima suhte pangaga läbi igapäevapanganduse.

� EMORi F-Monitori uuringu kohaselt peavad oma põhipangaks ühte kahest Eesti suurpangast 92% täiskasvanud eestimaalastest.

1,3 mln inimest

1,3 mln(deebet)kaardi klienti

1,6 mln internetipanga klienti

13

SEB deebetkaartide turuosa ja eraisikute nõudmiseni hoiuste kasvu dünaamika 2008

24%

25%

26%

27%

28%

29%

jaanuar märts mai juuli september november

Deebetkaardid Nõudmiseni hoiused

14

Näide kliendirühmast: Seeniorid

Seeniorite pangakäitumine ei kinnita hiljuti avalikkuses levinud arvamust, et pensionärid ei oska moodsaid lahendusi kasutada.

� Seeniorkliente on ca 22% kõigist aktiivsetest klientidest.

� 61% tähtajalise hoiuse klientidest on seeniorkliendid, nende hoiuste maht moodustab 51% kogumahust.

� 2008. aasta veebruariga võrreldes on seeniorite otsekorralduste arv kasvanud 13%, U-Neti kasutajate arv 11%, pangakontori kasutajate arv 10%.

� 82% sularahatehingutest teeb seenior ATM-s, 13% pangakontoris ja 6%Postipangas.

� Aastaga on seeniorite pangakaardi kasutamine suurenenud 18%.

15

Trend: kliendid eelistavad odavamaid ja süsteemsemaid lahendusi

� SEB arvelduspaketi on 11 kuuga valinud 80 000 klienti, kes võrreldes tavahinnakirjaga on säästnud kokku ca 25 mln krooni.

16

Muudatused SEB igapäevapanganduses

� Suuname kliente arveldama pigem pangasiseselt ja internetis.� Soodustame pangasiseseid kandeid

� Kontoris tehtav maksekorraldus peaks olema pigem erand – SEB kontoris on olemas arvutid, et internetipanka kasutada ja meie teenindajad on lahkelt nõus abistama.

� Väärtustame lojaalseid kliente� SEB pakettide liitunutele on ühe kuumaksu eest paljud teenused tasuta.

� Elektroonilise arveldamise suurendamine� Alates 1. maist on üle 30 000 krooni väljavõtmine kuus

sularahaautomaadist hinnastatud sarnaselt kontoris tehtava sularahatehinguga.

� Ühe ATM-i kasutava kliendi sularaha vajadus kuus on keskmiselt 2500 krooni.

� Keskmiselt külastab meie klient ATM-i kuu jooksul 2 korda, keskmine sularaha väljavõtt jääb alla 1200 krooni.

17

Kokkuvõtteks� Nõudlus kodulaenude järele on olemas, aasta alguses on kuus väljastatud

eluaselaenusid ligi 600 miljoni krooni ulatuses.

� Soovitame säästa, sissetulekute vähenemisega seoses on see keeruline, kuid siiski hädavajalik.

� Kiireim viis riskide vähendamiseks on kindlustamine – laenumaksete kindlustamine on kasvanud kiiresti.

� Kulude kokkuhoid on päevakorral ka pangateenuste kasutamisel –läbimõeldult tarbides on võimalik säästa tuhandeid kroone.

� SEB paketikeskne lähenemisviis on end õigustanud, iga nädal teeb paketivaliku 1 500 klienti.

� Kanalid, mis on pangale kallid, on seda ka klientidele – pangakontorid on muutumas üha enam nõustamiskeskusteks, tehingud on juba kolinud internetipanka.

� Sularaha vajadus väheneb pidevalt, ka eakam kliendirühm kasutab aktiivselt kaardimakse võimalusi.

18

Tänan!