Kaupo Reede, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandusarengu osakonna juhataja

Riigi ootused

ettevõtlusele ja

ettevõtluse ootused

riigile

Senised arengud

• Eesti töötlev tööstus kaldu rohkem

odavama ja tööjõumahukama tootmise

suunas

• Suurenenud on kõrgemat lisandväärtust

loovate harude osatähtsus

• Lihttööd on jäänud vähemaks

Palju inimressurssi, kuid

vähem tulemusi

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Eesti EL28 Saksamaa

Töötleva tööstuseosatähtsus hõives

Töötleva tööstuseosatähtsuslisandväärtuses

Allikas: Eurostat

Töötleva tööstuse hõive

tehnoloogiamahukuse järgi,

2012

Madal-tehnoloogia; 61100; 52%

Kesk-madal-tehnoloogia; 31900; 27%

Kesk-kõrg-tehnoloogia; 17400; 15%

Kõrg-tehnoloogia;

7100; 6%

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötleva tööstuse müügi kasv ja

osatähtsused haruti, 2013

Allikas: Eesti Statistikaamet

23,7%

14,4%

14,1% 11,9%

8,7%

4,3%

22,9% 8,2

10,7

5,9

-0,7

-4,1

5,9

-10

-5

0

5

10

15

%

Toiduainetööstus PuidutööstusKeemiatööstus KergetööstusMetalli- ja masinatööstus Aparaaditööstus

Töötleva tööstuse ekspordi struktuur

2013

Allikas: Eesti Statistikaamet

Aparaaditööstus

32,9% Puidutööstus

13,2%

Metalli- ja

masinatööstus

10,7%

Keemiatööstus

10,0%

Toiduainetööstus

7,2%

Kergetööstus

5,0%

Transpordivahendite

tootmine

4,6% Ehitusmaterjali-

tööstus

2,7% Muud

13,7%

Innovatsiooni- ja

ettevõtluspoliitika evolutsioon

2004-2006 2007-2013 2014-2020

Ettevõtluse

infrastruktuur ja

töötajate koolitus

Masinad ja seadmed,

tehnoloogiline

innovatsioon

Innovatsioon +

ettevõtlus

Uued ärimudelid

Eesti eesmärgid majanduses 2020

Lisandväärtus

tootlikkus töötaja kohta 80% EL keskmisest

Arendustegevus

Erasektori T&A kulud 2% SKPst

Eksport

Eesti osakaal maailma kaubanduses 0,11%

Ärimudel Noorte innovaatiliste ettevõtete osakaal 6%

(2,9%), varase faasi investeeringud 9MEUR

(7MEUR)

Tekstiil, rõivas, nahk (8,0 → 10,0); 33,4

Metallitooted (19,1 → 15,0); 56,0

Tootlikkuse “trepp”

Mööbel, muu (13,7 → 15,4); 42,2

Transp. vahendid (19,0 → 18,4); 46,1

Tööstusharude järjestus lisand-väärtuselt hõivatu kohta Eestis

(tuhat eurot 2008 → 2012); Soome 2012

* Tavapärasest oluliselt madalam tase;

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat

Trükindus (17,3 → 19,7); 52,0 Elektroonika (19,0 → 20,0); 23,7*

Puidutooted (17,5 → 20,5); 42,3 Kummi, plast (13,2 → 20,5); 64,3

Toit ja joogid (14,8 → 21,3); 66,8 Elektriseadmed (15,7 → 27,3); 81,7

Masinad (36,5 → 27,8); 81,3

Ehitusmaterjalid (29,2 → 28,4); 67,8

Kemikaalid (34,7 → 30,7); 128,7

Farmaatsia (47,5 → 38,7); 228,0 Paberitooted (25,6 → 45,8); 126,7

Naftatooted (71,8 → 101,7); 260,0

Liikumine õiges suunas, kuid

aeglane

0

10

20

30

40

50

60

70

"Alla" keskmise "Keskmised" harud "Üle" keskmise

Hõivatute arv sektorites, tuhat

2001

2005

2010

2012

2020*

Allikas: Eesti Statistikaamet, MKM

Muutus töötleva tööstuse

ametialade struktuuris

* Vana klassifikaator, ei ole üheselt võrreldav

Allikas: Eesti Statistikaamet

05

10152025303540%

2007*

2011

2012

Keerulisema töö tähtsus kasvab, lihtsama-rutiinsema oma langeb

Tööjõu olukord 2012-2020

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

tuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tööjõu sisse- ja väljavool

Uued töötajad Tööjõu väljavool

Tootlikkuse peamine väljakutse

• Seadmed ja tehnoloogia on samal tasemel

või isegi kohati parem, kui Skandinaavias

• Tööd tehakse samuti tublisti ja kvaliteetselt

• Järelikult on tootlikkuse kasvu peamine

väljakutse toodangu lisandväärtuses

• Kiirem tootlikkuse kasv saab tulla peamiselt

järgmistest kombinatsioonidest:

• Uus toode – vana turg

• Uus toode – uus turg

SF 2020 vahendite jaotus MKM haldusalas

355,5

145,5

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus

Ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse ning teadmiste ja

oskuste arengu programmid

Riiklike turundusürituste korraldamine

Ekspordi arendamise toetused

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine

Arendustöötajate kaasamise toetus

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetused

Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise

toetamine - SPINNO

Katse- ja pooltööstuslike laborite toetamine

Tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) toetamine

Klastrite arendamine

Innovatsiooniosakud

Kõrge potentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete arendamise

programm „Start-up Eesti“

Ettevõtlusinkubatsiooni programm

Ettevõtjate laenukapitali kättesaadavuse parandamise

täiendav tugiprogramm

Riiklik ekspordi krediidikindlustuse programm

Stardi- ja mikrolaenu käendusprogramm

Allutatud laenu programm

Ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaenu

programm

2014-20 meetmed

Ettevõtlusteadlikkuse- ja võimekuse kasvatamine,

ettevõtluskeskkonna arendamine, eksporditeenused

Ettevõtja arenguprogramm

Välisinvesteeringute kaasamine

Kasvualade arendamine (koostöö arendamine, nõudluspoliitikad, Start-up Eesti)

Kapitalile ligipääs (laenud, tagatised, garantiid, riskikapital)

2007-13 meetmed

Põhimõtted

• Strateegiline kliendihaldus – tugevdame riigi rolli ettevõtete

strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel

• Ettevõtte terviklik arendamine – asetame toetuspoliitika

keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjaliku

analüüsi, planeerimise ja rakendamise

• Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente – üleminek

turupõhisele toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja

riskikapitali lahenduste abil ning teenuseid osaliselt tasuliseks

muutes

• Fookuste seadmine - keskendume majanduskasvu enim

panustavate ettevõtete gruppidele ja tegevusvaldkondadele

Fookused

II Mõjupõhine – sihtrühmad

I Temaatiline – kasvualad

Suurkliendid ekspordikäive > 30 MEUR

Võtmekliendid ekspordikäive > 1,25 MEUR, lisandv. > 25 tuh EUR / in

Kasvukliendid Müügikäive > 200 000 EUR, kasv 20+ % aastas

IKT teistes sektorites

Tervise-tehnoloogiad

Ressursid

Kasvualad

Kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamiseks

1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite.

a) IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika);

b) küberturvalisus;

c) tarkvara arendamine.

2.Tervisetehnoloogiad ja -teenused.

a) biotehnoloogias(tugev teaduslik baas);

b) e-meditsiin (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks).

3. Ressursside efektiivsem kasutamine.

a) materjaliteadus ja -tööstus;

b) "targa maja" kontseptsiooni arendamine (nii IT-lahendused kui majade efektiivsem ehitamine (passiivmaja));

c) tervist toetav toit

d) keemiatööstus

Eelarve 2014-2020 355,5

FINANTSINSTRUMENDID 145,5

Krediidikindlustus 10

Riskikapital 60

Laenud ja tagatised 75,5

KASVUALAD 77

Koostööprogrammid (TAK, klaster) 50

Riigi tellimused jm 20

Start-up Eesti, inkubaatorid 7

ETTEVÕTJA ARENGUPROGRAMM 85

Diagnostika, tootearendus, ekspordiarendus

EKSPORT, TEADLIKKUS JA KESKKOND 48

Eksporditeenused, ettevõtluskonkursid, koolitused, MAKid

EASi tegevused

1. Ettevõtja arenguprogramm • ettevõtja senise arengu ja tulevikuvõimaluste diagnostika

• tervikliku 2-3 aastase arenguplaani kokku leppimine koos

ettevõtjaga

• toetused/teenused vastavalt ettevõtte arenguvajadustele,

arengu jälgimine, jooksev nõustamine

2. Ettevõtlusteadlikkuse- ja võimekuse

kasvatamine, ettevõtluskeskkonna arendamine,

eksporditeenuste pakkumine • ettevõtlusteadlikkuse programmid, ettevõtluskeskkonna

edendamine, eksporditeenuste arendamine

EASi tegevused

3. Suurinvestorite meelitamine • Fookus teadmistemahukatel välisinvesteeringutel

4. Kasvualade programmid • Koostöö arendamine (ettevõtete vahel ja

ülikoolidega), kombinatsioon tänastest

koostöömeetmetest

• Riigi poolt eestveetavad arendused (riigihanked,

avalike teenuste arendus)

• Start-up Eesti programm

Ettevõtja arengu

rätseplahendus • Eesmärk:

• Juhtide ja töötajate kompetentside arendamine

• Toodete ja teenuste arendamine

• Protsesside uuendamine ja ekspordiarendamine

• Lähtub kliendi terviklikust arengukavast ja strateegilisest

kliendihaldusest EASi poolt

• Uudne kliendipõhine lähenemine: terviklahenduse pakkumine ühe

toote kaudu

• Sihtgrupp: kasvuettevõtted, võtmekliendid - ettevõtted, kes ei ole

liiga nõrgad saavutamaks arenguhüpet ning panustamaks eesmärkide

saavutamisse, ega samas ka liiga tugevad, kelle puhul oleks ergutav

mõju küsitav

• Pilootprojekt: sügis 2013, eelarve ca 3,8 mln EUR (ERF)

Ekspordi arendamise suuna

omategevused EAS-is • Toetuste kõrval on palju olulisemaks saanud EAS-i roll pakkumaks

igakülgset abi välisturule minekul erinevate teenuste näol.

• Seda kolmes vallas - 1) info, koolituste ja kvalifikatsiooni tõstmise

võimaluste pakkumise näol; 2) uute ärivõimaluste loomise näol

(ühisstendid välismessidel, kontaktreisid, välisfirmade ostujuhtdega

kokkusaamised jne); 3) tugi välisturgudel (ekspordinõunike poolt

pakutavad teenused täna Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal

ja Suurbritannis, lähiajal ka Prantsusmaal, Venemaal ja Hiinas).

• Messidest - eelmise aasta lõpus oli ühisstend Saksamaal messil

"Productronica", selle aasta lõpus tuleb ühisstend messil "Electronica".

Võimalus on EAS-i abiga igal aastal osaleda Alihankinta messil

Soomes ja Elmis messil Rootsis. Järgmisel aastal esmakordselt ka

Norras ONSNORWEY messil.

• Kontaktreisidest. Sel aastal on tulemas rida kontaktreise, seal hulgas

Prantsusmaale, Belgiasse, Hollandisse, Rootsi, Saksamaale.

UUT KREDEX-ist: Fondifond

Riskikapitali fondifond

Fondi juht

Äriinglitega ühisinvesteeri-

misfond 50/50

Riskikapitalifond 70/30

Kasvukapitali

fond 70/30

35m 30m 15m

Avalik finantseering/ Erakapital 60 + 20 = 80 m

Investor

SME SME

SME SME

VKE

SME SME

SME SME

VKE

SME SME

SME SME

VKE

Innovatsioonilaenu abil saab ettevõte uurida

innovaatilisi lahendusi arengutakistustele,

katsetada uusi materjale, koguda teadmisi

tehnoloogiate kohta, teha uuringuid

intellektuaalomandi andmebaasides, soetada

innovatsiooniks vajalikke seadmeid jpm

UUT KREDEX-ist: INNOVATSIOONILAEN

MIDA VEEL EESTIS TOETATAKSE

TÖÖTLEMISE VALDKONNAS

SIM – Piirkondade konkurentsivõime programm

(seotud maakondliku kokkuleppega): tööhõive,

tööstusalad, ligipääsud

KKM – Energiasäästlike tehnoloogiate programm:

energiasääst erinevates vormides, näiteks

efektiivsemad seadmed.

PõM – LEADER meede: kohalikud toetusotsused.

MES: tagatised, laenud. PRIA: rõhk innovatsiooni

ja tehnoloogiaarenduse suunal.

HTM – rakendusuuringute toetusmeede

UUTE MEETMETE

VÄLJATÖÖTAMINE

KAASAMINE ON VÄGA

OLULINE

Jälgige reklaami

Kohtumiseni!

Kaupo Reede kaupo.reede@mkm.ee

Skype: kauporeede

Mob: 53304076