1

Turismiettevõtete küsitlus

Käesolev ankeetküsitlus viidi läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tellimusel, eesmärgiks

kaardistada turismisektori olukorda ja arenguvajadusi. Uuringu läbiviijaks ning käesoleva aruande

koostajaks on uuringukeskus Klaster. Uuringu käigus kogutud andmete omandiõigus kuulub uuringu

tellijale. Arvamusuuringu tulemused on üheks sisendiks Riikliku Turismiarengukava 2014-2020

koostamisel.

Käesoleval uuringul oli kolm sihtrühma: turismiettevõtted, atraktsioonid ning sihtkohad. Kõikide

sihtrühmade puhul koostas kontaktibaasi klient. Andmekogumine viidi läbi isetäidetava

veebiankeedina. Valimisse kuulunud isikutele saadeti e-posti teel uuringukutsed ning paluti iseseisvalt

täita ankeet.

Andmekogumine toimus juunis 2012. Jooksvalt viidi läbi mittevastanute ning ankeeti poolikult täitnud

vastajate seas meeldetuletuslaineid eesmärgiga suurendada vastamisaktiivsust. Ankeedi täitmise

väljalangevus oli madal, respondendid said jätkata pooleli jäetud ankeetide täitmist hiljem.

Atraktsioonide kontaktibaasis oli 99 kontakti (laekus 36 täisvastust)

Ettevõtete kontaktibaasis oli 791 kontakti (laekus 96 täisvastust)

Sihtkohtade kontaktibaasis oli 35 kontakti (laekus 21 täisvastust).

Lisaks laekunud täisvastustele kaasati lõplikku analüüsi ka mõningaid poolikult täidetud ankeete –

seda tingimusel, et ankeet oleks siiski enam-vähem mõistlikus mahus täidetud. Eelnevate kogemuste

põhjal võib hinnata käesoleva küsitluse vastamisaktiivsust keskmisest pisut kõrgemaks.

Käesolev aruanne annab ülevaate turismiettevõtete küsitluse tulemustest teksti ja jooniste kujul.

Antud valimis oli kasutatavaid (piisavalt täidetud) ankeete 111.

Ettevõtete üldkarakteristikud

Ettevõtete ankeedi esimesed küsimused kaardistasid vastajate üldkarakteristikud. Esimese

küsimusena paluti vastajatel märkida ettevõtte peamine tegevusala. Olemasolevatele tegevusaladele

sai juurde märkida vabatekstilise tegevusala.

Põhitegevusala Arv %

Palun

märkige oma

ettevõtte

põhitegevus-

ala (mis

annab

suurima osa

Teie käibest)

Majutusteenus (välja arvatud spaa) 59 53.2%

Majutus- ja taastusravi-/ spaateenus 8 7.2%

Toitlustusteenus 17 15.3%

Seminari- ja/ või konverentsiteenus 4 3.6%

Aktiivse puhkuse teenus 7 6.3%

Reisikorraldaja või reisibüroo 2 1.8%

Kokku 97 87.4%

Vabatekstiline lisatud tegevusala 14 12.6%

Kokku 111 100.0%

Vabatekstilised tegevusalad, mis lisati olemasolevatele, on järgmised:

baar

ehitus

hobuste ülalpidamine , koolitamine ja võistluste korraldamine

investeerimine

ja oma kinnisvara rentimine

kogu puhkeküla rent (sisaldab majutust, toitlustust, aktiivse tegevuse korraldamine)

maade rent

mereristlus

mereturism Naissaarele

puidust saunatarvikute tootmine

Puitakende ja -uste taastamine

2

ujumis- ja saunateenuse osutamine

Lisaks peategevusalale paluti vastajatel määratleda ka kõrvaltegevusalad. Vastajad said valida

rohkem kui ühe kõrvaltegevusala. Kuivõrd valimis oli enim majutusteenuse pakkujaid, siis oodatult oli

ka kõrvaltegevusaladest kõige rohkem esindatud toitlustusteenus (vt järgnev tabel).

Ettevõtte poolt pakutavad lisateenused Arv %

Toitlustusteenus 66 59.5%

Seminari- ja/ või konverentsiteenus 56 50.5%

Majutusteenus (välja arvatud spaa) 53 47.7%

Aktiivse puhkuse teenus 51 45.9%

Transport 18 16.2%

Majutus- ja taastusravi-/ spaateenus 7 6.3%

Ettevõtete paiknemine geograafiliselt on toodud järgnevas tabelis. Enim on valimis esindatud Harju,

Saare ning Lääne maakonnad.

Arv %

Kogu Eesti 5 4.5%

Harju maakond (k.a. Tallinn) 21 18.9%

Saare maakond 15 13.5%

Lääne maakond 14 12.6%

Pärnu maakond 13 11.7%

Valga maakond 10 9.0%

Jõgeva maakond 8 7.2%

Tartu maakond 7 6.3%

Ida-Viru maakond 7 6.3%

Lääne-Viru maakond 6 5.4%

Põlva maakond 5 4.5%

Võru maakond 4 3.6%

Viljandi maakond 4 3.6%

Järva maakond 3 2.7%

Hiiu maakond 3 2.7%

Rapla maakond 1 .9%

Valimis on nii nooremaid kui vanemaid turismiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Miinimum oli üks aasta

ning maksimum on 36 aastat. Kuni 10 aastat tegutsenud ettevõtteid oli 57% vastanutest, kusjuures

28% oli kuni 5 a. ja samuti 28% ka 6-10 a. tegutsenud ettevõtteid.

Tegutsemis-

aeg Arv %

kumulatiivne

%

Mitu aastat olete aktiivselt

tegelenud turismiteenuste

pakkumisega? (palun

märkida täis

majandusaastates)

0-2 12 11% 11%

3-5 19 17% 28%

6-10 31 28% 57%

11-15 24 22% 79%

16-20 18 17% 95%

21-36 5 5% 100%

109 100%

3

Töötajate arv varieerus tegevusalade lõikes suurel määral (vt järgnev tabel) – suurimad tööandjad on

majutus- ja taastusravi-/ spaateenuste pakkujad ning väikseimad käesoleva uuringu andmeil

reisibürood. Viimase puhul peab muidugi silmas pidama, et vastanute seas oli neid ainult 2.

Hooaja keskmine töötajate arv:

Täiskohaga

töötajaid

mai – sept.

Täiskohaga

töötajaid

okt. – apr.

Osalise

tööajaga,

mai – sept.

Osalise

tööajaga,

okt. – apr.

Ettevõtte

põhi-

tegevus-

ala (mis

annab

suurima

osa

käibest)

Majutusteenus (v. a. spaa) 4.8 3.9 2.0 1.0

Majutus- ja taastusravi/ spaa 64.2 61.6 16.2 15.5

Toitlustusteenus 17.3 14.4 5.3 1.9

Seminari- / konverentsiteenus 3.8 3.5 1.2 .8

Aktiivse puhkuse teenus 8.6 6.9 6.0 4.6

Reisikorraldaja või reisibüroo 3.5 1.5 .5 .0

Kõik kokku 12.0 10.6 4.1 2.7

Käibe võtmes olid ettevõtted üldjuhul pigem väikesed kui suured. Ca kahel kolmandikul juhtudest

(65%) jäi ettevõtte käive alla 100 000 euro. Seega esindavad küsitluse tulemused pigem väljaspool

Tallinna asuvate väiksemate turismiettevõtete arvamusi.

2011 a. netokäive Arv % Kumulatiivne %

Palun märkige

Teie ettevõtte

2011 a.

ligikaudne

netokäive (EUR)

1 – 10 000 15 14% 14%

10 001 – 20 000 17 15% 29%

20 001 - 50 000 21 19% 48%

50 001 - 100 000 19 17% 65%

100 001 - 200 000 17 15% 80%

200 001 - 500 000 10 9% 89%

500 001 - 1 000 000 2 2% 91%

Üle 1 000 000 10 9% 100%

Kokku 111 100%

Hetkeseis ning prognoosid

Ettevõtte hetkeseisu hinnatakse üldiselt keskmiseks. Kuigi on ükskuid, kes hindavad ettevõtte seisu

kas siis suurepäraseks või väga halvaks, siis kokkuvõttes on siiski kõige rohkem neid vastajaid, kes

hindavad majandusseisu hinnetele 3 või 4 vastavaks.

Arv %

Kuidas hindate oma ettevõtte

praegust majandusseisu?

5 - suurepärane 2 1.8%

4 34 30.6%

3 56 50.5%

2 16 14.4%

1 - väga halb 3 2.7%

Kokku 111 100.0%

Tuleviku suhtes on turismiettevõtted mõõdukalt positiivsed. Prognoosides turismiteenuste käibe

muutust järgmisel kolmel aastal jäävad hinnangu -70% ning +320% vahele. Negatiivseid hinnanguid

on andnud ainult 5 ettevõtet; 2 ettevõtet prognoosivad käibe jäämist samale tasemele. Täpsem

jaotus on toodud järgnevas tabelis.

4

Muutuse % Arv % vastanutest

-70 1 1%

-10 4 4%

0 2 2%

10 18 16%

20 12 11%

30 16 15%

40 8 7%

50 9 8%

60 4 4%

70 1 1%

80 2 2%

90 1 1%

100 8 7%

110 6 5%

120 3 3%

130 2 2%

140 2 2%

150 3 3%

200 3 3%

210 1 1%

300 2 2%

310 1 1%

320 1 1%

Kokku 110 100%

Respondentidel, kes prognoosisid käibe langust, paluti antud vastust täpsustada. Lisati järgnevad

kommentaarid:

Konkurents pealinnas tiheneb ja viib järjekordselt hinnasõjani.

Majanduslik olukord riigis.

tundub, et otsused on muutunud ratsionaalsemaks

Majanduskriis ja konkurentsi suurenemine

Investeeringud

Vastajatel, kes prognoosisid käibe säilimist samal tasemel või suurenemist, paluti lahtises küsimuses

kirjeldada järgmise 3 aasta investeeringuid (Milliseid investeeringuid peab Teie ettevõtte tegema, et

järgmisel 3 aastal praegust turismiteenuste käivet säilitada või suurendada? Palun kirjeldage lühidalt

investeeringuvaldkondi). Investeeringuid ei plaani teha 14% vastanutest. Lisaks vastas 7%, et nad

küll plaanivad investeeringuid ja märkisid ka vastavad valdkonnad, kuid ei oska veel öelda

investeeritava summa suurust.

5

Summa eurodes Arv % kumulatiivne %

kuni 2000 3 3% 0%

5000-10000 16 14% 17%

15 000-20 000 9 8% 25%

30 000-45 000 11 10% 35%

50000-70000 13 12% 47%

90 000-100 000 11 10% 57%

150 000-300 000 13 12% 68%

500 000 2 2% 70%

800 000 1 1% 71%

1 milj. 2 2% 73%

1,5 milj. 2 2% 74,8%

3 milj. 1 1% 75,7%

6 milj. 1 1% 76,6%

50 000 - 500 000 eur (Vastavalt võimalustele) 1 1% 77,5%

ei oska öelda summat 8 7%

ei kavatse investeerida 15 14%

on vaja investeerida, kuid esialgu ei näe selleks vahendeid 1 1%

ainult siis, kui saab raha toetusmeetmetest 1 1%

111 100%

Märgitud investeeringuvaldkonnad on järgmised:

arv

% kõigist

vastanutest

% investeerida

kavatsejatest

majutuskohtade arvu suurendamine 31 28% 32%

aktiivse puhkuse varustuse uuendamine/ võimaluste lisamine 21 19% 22%

toitlustusvõimaluste lisamine, kaasajastamine, suurendamine 15 14% 16%

majutuse kvaliteedi parandamine/ taseme tõstmine 14 13% 15%

majutuskohtade kaasajastamine/ jooksev korrashoid 13 12% 14%

turundus, reklaam, müügiedendus (sh. uutel turgudel) 12 11% 13%

välitööd (välisfassaad, väliköök, õuekatted, teed) 9 8% 9%

majutuse lisateenuste väljaarendamine/ lisamine 8 7% 8%

seminarivõimaluste rajamine või uuendamine 6 5% 6%

energiasääst, soojustamine, taastuvenergia 5 5% 5%

atraktsioonide lisamine 3 3% 3%

atraktsioonid lastele 3 3% 3%

töötajate koolitus 3 3% 3%

sauna rajamine 3 3% 3%

spaateenuste lisamine 2 2% 2%

muu 13 12% 14%

Kõige rohkem märgiti majutuskohtade arvu suurendamist – mis on ootuspärane, arvestades, et

majutusteenuse pakkujaid oli vastanute seas kõige rohkem. Olulisel kohal on ka investeeringud

aktiivse puhkuse võimaluste lisamisse või kaasajastamisse. Kuna tegemist oli vastustega lahtisele

küsimusele, siis ei ole loetelu täielik, vaid pigem näitab vastajate poolt antud hetkel olulisemaks

peetud valdkondi, mille osas on ilmselt juba konkreetsemad plaanid (kuna nende juurde märgiti

enamasti ka summa). See tähendab, et eeldatavalt investeerivad sellistesse üldistesse

valdkondadesse nagu turundus või töötajate koolitus ka need, kes seda antud küsimuses otseselt

investeeringuvajadusena ei nimetanud. Muude alla on kodeeritud enamasti vastused, mille puhul ei

olnud vaba vastuse sõnastusest võimalik täpset investeeringuvaldkonda tuvastada (näiteks oli

ettevõttel mitu tegevusvaldkonda, kuid märgitud investeering ei olnud selgelt seotud

6

põhitegevusalaga):

Seadmete uuendamine ja töökeskkonna professionaalsemaks muutmine

Renoveerimine ja seadmete väljavahetus

Voodikohtade ja tegevuste suurendamine.

Inventari soetamine

Teede ja platside remont. Abihoone remont. Atraktsioonide ehitus.

Ehitus, renoveerimine

Laiendama tegevust, otsima võimalusi teha võimalikult laialdast reklaami

Tootearendus, huvitavad uued koostööpartnerid, uued töötajad

Kliendi rahulolu tõstmine

Lisateenused

Kontseptsiooni muutus kaasaegsemas suunas

Hooaja pikendamine

Seoses rahvusvaheliste võistluste korraldamisega pesemistingimuste, wc, kütte parandamine,

välitribüünide ehitamine.

Kliendid

Vastajatel paluti märkida nii 2010. a kui ka 2011. a teenindatud külastajate arvud. Ettevõtete

suurusest ning tegevusspetsiifikast tulenevalt on antud hinnangud varieeruvad väga suures mahus.

2010. a varieerus külastajate arv 0 ja 750 tuhande vahel; 2011. aastal aga 7 ja miljoni külastaja

vahel. Väga suurt variatiivsust indikeerib ka suur standardhälve.

Keskmine teenindatud külastajate arv on 2010.a. 17 000 ning 2011.a. pea 24 000 külastajat; küll aga

on nö tüüpilise ettevõtte iseloomustamiseks parem indikaator mediaan, mille väärtuseks on 2010.

aastal 1176 ning 2011. aastal 1550 külastajat. Järgnevas tabelis on toodud ära ka protsentiilide

väärtused – tõlgendus 2011. a tulemuste põhjal järgmine – 25% ettevõtete puhul jääb külastajate

arv alla 387; 50% ettevõtete puhul jääb alla 1550 ning 75% ettevõtete puhul jääb külastajate arv alla

6000. Ajalise dünaamika võtmes võib järeldada külastajate arvu kasvu 2010/2011 võrdluses.

Palun märkige Teie ettevõtte teenindatud külastajate arv 2010. ja 2011. aastal.

2010 2011

Keskmine 17 070 23 682

Mediaan 1 176 1 550

Standardhälve 79 730 106 690

Miinimum 0 7

Maksimum 750 000 1 000 000

Protsentiilid

25% 288 387

50% 1 176 1 550

75% 5000 6000

Ettevõtetel paluti nimetada 5 kõige olulisemat sihtturgu ning märkida protsentides ka antud turu

osakaal. Enim märgiti siseturismi (teiste Eesti maakondade elanikke), Soomet ning

Venemaad. Kõiki pakutud riike on vastajate poolt märgitud vähemalt kuuel korral.

7

Märkimiste arv Min Max Keskmine osakaal %

Siseturism 98 0 95 46.8%

Soome 91 1 89 22.2%

Venemaa 62 0 60 8.3%

Kohalikud (sama

maakonna) elanikud 61 0 90 27.1%

Läti 46 0 70 8%

Muud turud 39 1 41 11.5%

Saksamaa 38 1 80 16.1%

Rootsi 27 1 25 8.3%

Suurbritannia 14 0 60 16.5%

Norra 11 1 10 5.2%

Leedu 10 0 10 4.5%

Poola 9 0 10 2.9%

Itaalia 8 0 20 7.6%

Hispaania 6 0 10 2.3%

Prantsusmaa 6 0 35 6.7%

Muudest piirkondadest pärit klientide puhul märgiti väga laia piirkondlikku jaotust.

Lisaks paluti vastajatel märkida, millised on nende ettevõtte suurima kasvuprotsendiga turud

järgneval kolmel aastal. Iga vastaja sai märkida kuni 3 turgu. Suurima potentsiaaliga turuks

peetakse Venemaad ning siseturismi. Soome on kolmandal kohal.

Kõige viimasel kohal on aga Poola - mitte ükski anketeeritud ettevõtja ei märkinud sealset turgu

kolme suurima kasvuga turu hulka järgmisel kolmel aastal.

Palun märkige, millised on Teie ettevõtte suurima

kasvuprotsendiga turud järgneval kolmel aastal.

Märkimiste

arv %

Venemaa 75 67.6%

Siseturism 61 55.0%

Soome 58 52.3%

Läti 30 27.0%

Saksamaa 24 21.6%

Kohalikud (sama maakonna) elanikud 18 16.2%

Suurbritannia 10 9.0%

Rootsi 11 9.9%

Prantsusmaa 3 2.7%

Leedu 3 2.7%

Norra 3 2.7%

Itaalia 2 1.8%

Hispaania 1 .9%

Poola 0 .0%

8

Turundustegevused välisturgudel

Ettevõtetel paluti märkida, milliseid välisturgudele suunatud müügiedendus- ja/või

turundustegevusi viisite läbi 2011. aastal. Enim tegeleti kodulehe arendusega ning info avaldamisega

visitestonia.com veebikeskkonnas.

Arv %

Kodulehe arendus (võõrkeeltes) 67 60.4%

Info avaldamine Visitestonia.com veebikeskkonnas 62 55.9%

Info levitamine läbi maakonna turismiinfokeskuse 58 52.3%

Trükiste tootmine (võõrkeeltes) ja levitamine 53 47.7%

Toodete/teenuste müük läbi reisikorraldaja(te) 44 39.6%

Müük läbi on-line broneerimissüsteemide 41 36.9%

Otseturundus püsiklientidele 40 36.0%

Sotsiaalmeedia (blogi pidamine, TripAdvisor, Facebook jne) 37 33.3%

E-turundus (otsimootori turundus, Adwords, bannerreklaamid) 35 31.5%

Ühisturundus ja reklaamikampaaniad välisturgudel 30 27.0%

Messid välisturgudel 28 25.2%

Ei teinud välisturgudele suunatud turundustegevusi 10 9.0%

Ankeedis pakutud turundustegevustele lisaks on ankeeti märgitud 2 tegevust – booking.com ning

valla kodulehekülg.

Kõigi läbiviidud turundustegevuste puhul paluti ka hinnata tegevuste efektiivsust. Järgnevas tabelis on

toodud vastajate hinnangud (vastanute arv tähendab vastanuid, kes eelmises küsimuses märkisid, et

nad seda tegevust 2011.a. tegid). Kõige efektiivsemaks peeti kodulehe arendust võõrkeeltes, kõige

vähem efektiivseks aga võõrkeelsete trükiste levitamist.

Vasta-

nuid

väga

efektiivne

pigem

efektiivne

pigem eba-

efektiivne

väga eba-

efektiivne

Kesk-

mine

Kodulehe arendus

(võõrkeeltes) 67 48% 52% 0% 0% 3,48

Müük läbi on-line broneeri-

missüsteemide (booking.com,

Expedia.com jne) 41 44% 46% 7% 2% 3,32

Otseturundus püsiklientidele 40 40% 48% 12% 0% 3,28

E-turundus (otsimootori

turundus, Adwords,

bannerreklaamid) 35 34% 57% 9% 0% 3,26

Ühisturundus ja

reklaamikampaaniad

välisturgudel 29 41% 34% 24% 0% 3,17

Toodete/teenuste müük läbi

reisikorraldaja(te) 44 36% 39% 23% 2% 3,09

Messid välisturgudel 28 18% 71% 11% 0% 3,07

Sotsiaalmeedia tegevused

(blogi pidamine, TripAdvisor,

Facebook jne) 37 19% 68% 14% 0% 3,05

Info levitamine läbi

maakonna turismiinfokeskuse 58 9% 71% 19% 2% 2,86

Info avaldamine

Visitestonia.com

veebikeskkonnas 62 5% 73% 23% 0% 2,82

Trükiste tootmine

(võõrkeeltes) ja levitamine 53 8% 64% 26% 2% 2,77

9

Oma ettevõtte turundustegevuses kasutanud „Tutvusta Eestit“ (http://tutvustaeestit.eas.ee/)

turunduskontseptsiooni stilistikat ja elemente on kasutanud 11 ettevõtet (10% vastanutest).

Keskkonnasõbraliku majandamise põhimõtteid rakendab 84 anketeeritud ettevõtet (84,7%):

veetarbimist vähendab 46,8%

energiatarbimist vähendab 66,7%

jäätmete teket vähendab/sorteerib 69,4%

keskkonnasäästlikke pesemis-ja puhastusvahendeid kasutab 37,8%

külastajaid teavitab ettevõtte keskkonnaalasest tegevusest 30,6%

Juhul, kui keskkonnasõbraliku majandamise põhimõtteid ei rakendata, paluti täpsustada põhjust:

Ei ole klientidele oluline (5 ettevõtet)

Ei ole aega (6 ettevõtet)

Ei ole rahalisi ressursse (10 ettevõtet)

Ettevõtte juhtkonnal/ juhil puudub teadlikkus (4 ettevõtet)

Ettevõtte ja piirkonna arengu takistused

Vastajatel paluti märkida nende ettevõtte arengut takistavaid tegureid. Ettevõtte arengut takistava

tegurina nimetati ülekaalukalt kõige rohkem investeeringuteks vajaliku raha puudust (seda

nimetas 40% vastanutest). Osaliselt nimetati seda probleemina koos hooajalisusega: kuna hooaeg on

lühike, on raske teenida piisavalt kasumit, mida uuesti investeerida, teisest küljest aga on lühikese

hooaja tõttu liiga riskantne suuremaid investeeringuid ette võtta. Osaliselt seostus rahapuudus ka

üldise viletsa või ebakindla majandusolukorraga. Hooajalisust nimetas probleemina 12% vastanutest.

Probleeme (kvaliteetse) tööjõu leidmisega nimetas 10% vastanutest. Tegutsemispiirkonna

(maakonna) vähest atraktiivsust sihtkohana nimetas 7% ja majanduse üldist olukorda 6%.

% ankeetidest

rahapuudus investeeringuteks 36%

hooajalisus 12%

(kvaliteetse) tööjõu olemasolu 10%

piirkonna atraktiivsus/ tuntus/ teiste teenuste pakkumine piirkonnas 7%

majanduse olukord 6%

siseturu piiratus/ ostujõud 4%

energia hinnad, investeeringud elektrivõimsuse suurendamiseks 4%

transpordiühendused 4%

ei saa pakkumist laiendada (väliste tegurite tõttu) 4%

probleemid omavalitsusega (vähene toetus turismile, korruptsioon) 4%

euronõuded, bürokraatia, juriidilised probleemid 4%

riiklik turundus, koostöö riigiga 2%

teadmiste puudus firma arendamiseks 2%

koostöö 2%

ajapuudus firma arendamiseks 2%

konkurents 2%

ideede puudus firma arendamiseks 1%

piiriületus Venemaaga 1%

taristu 1%

Näiteid vastustest:

Lühike hooaeg, mis ei anna võimalusi rohkem teenida. Seega investeeringud saavad olla vaid

tagasihoidlikud.

Ilm Eestis ja aktiivse puhkuse jaoks vajaminevate toodete kallidus ning nende lühike

hooajaline kasutusvõimalus.

Finantsvahendite keerukas kättesaadavus.

Ei jätku vahendeid ja ei julge sellises majandusteadmatuses riskeerida laenudega.

Kvaliteetse tööjõu puudumine, transpordiühendused, raha vähesus investeeringuteks.

10

Julgus võtta riske ja palgata täiskohaga töötajaid, kes oleksid palgal aasta läbi. Samas on

turistidevoog hooajaline, aga häid töötajaid tuleks hoida pidevalt palgal.

Püsiva tööjõu leidmine. Regiooni üldine atraktiivsus turistile talveperioodil.

Investeerimine arengusse on vajalik, kuid teenuste hinda ei saa tõsta, sest elanikkonna

ostujõud on madal. Puudub kvalifitseeritud tööjõud.

Hinnatundlik kohalik elanikkond, kaugus Tallinnast, kvalifitseeritud tööjõu vähesus, kohaliku

omavalitsuse vähene toetus.

Hooajalisus, suur investeeringute vajadus s.h. elektrivõimsuse suurendamine.

Lisaks ettevõtte arengut takistavatele teguritele paluti vastanutel etteantud valikute hulgast hinnata

nende piirkonnas turismi arengut takistavaid tegureid. Tulemused on antud edasi järgnevas tabelis.

Suurimateks teguriteks peetakse sobiva tööjõu puudumist ning transpordiühendusi.

Piirkonnas turismi arengut takistavad tegurid Keskmine (skaalal 1-3)

Sobivate oskustega tööjõu puudus 1,95

Ühistranspordiühendused Eestis 1,75

Madal ettevõtlusaktiivsus piirkonnas 1,75

Eesti on välisriikides vähe tuntud sihtkoht 1,74

Regiooni (maakonna) atraktiivsus on madal 1,74

Rahvusvahelised transpordiühendused Eestisse 1,66

Turismiobjektide leitavus ja tähistamine 1,59

Koostöö puudumine teiste teie piirkonna teenusepakkujatega 1,40

Koolitusvõimaluste puudumine 1,34

Vabatekstiliselt lisati järgnevad tegurid:

Teenuste ( majutus, toitlustus) liiga kõrged hinnad

Viisarežiim Venemaaga.

Ilm

rahalised

KOV tasandil kokku leppimata väärtused ja eesmärgid turismivaldkonnas

omavalitsuse oskus ja teave

31%

29%

23%

16%

20%

23%

14%

7%

5%

40%

26%

37%

46%

37%

29%

37%

32%

28%

23%

35%

32%

32%

39%

40%

44%

55%

61%

6%

10%

8%

5%

4%

8%

5%

6%

5%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Sobivate oskustega tööjõu puudus

Ühistranspordiühendused Eestis

Madal ettevõtlusaktiivsus piirkonnas

Eesti on välisriikides vähe tuntud sihtkoht

Regiooni (maakonna) atraktiivsus on madal

Rahvusvahelised transpordiühendused Eestisse

Turismiobjektide leitavus ja tähistamine

Koostöö puudumine teiste teie piirkonna teenusepakkujatega

Koolitusvõimaluste puudumine

Millised on peamised Teie piirkonnas turismi arengut takistavad tegurid?

3- Takistab oluliselt 2-Takistab mõningal määral 1-Ei takista Ei oska öelda

11

Riigi toetus

Eelviimase ploki moodustasid tegevused, millega saaks Eesti riik kaasa aidata Eesti turismisektori

arengule. Sisuliselt kõiki tegevusi peetakse oluliseks, võrreldes teistega peetakse mõnevõrra

olulisemaks toetusi turismiettevõtetele uute toodete arendamiseks ja Eesti kui reisisihtkoha

tutvustamist välisriikides.

Keskmine (skaalal 1-5)

Toetused turismiettevõtetele (investeeringud uute toodete

arendamiseks) 4,62

Eesti kui reisisihtkoha tutvustamine välisriikides 4,61

Transpordiühendused ja turismitaristu arendamine 4,37

Regionaalse koostöö arendamine ja finantseerimine

(koostöövõrgustike arendamine ettevõtjate ja omavalitsustega) 4,21

Toetused turismiettevõtetele (turundus välisturgudel) 4,19

Turismitoodete ja -teenuste kvaliteedi arendamine 4,17

Ettevõtetele koolitusvõimaluste pakkumine 3,85

Ettevõtlusalane nõustamine (turundus, tootearendus jne) 3,75

Turismialased uuringud ja analüüsid 3,43

12

Teadmised ja oskused

Kõige viimaseks paluti vastajatel märkida, milliste teadmiste ja oskuste tõstmist nad peavad oma

ettevõttes järgmise kolme aasta jooksul kõige olulisemaks. Iga vastaja sai valida kuni 3 kõige

olulisemat faktorit. Enim märgiti turundust/müüki ning tootearendust/kvaliteeti.

Arv %

Turundus ja müük 74 66.7%

Tootearendus ja kvaliteet 66 59.5%

Keeleoskus 49 44.1%

On-line müük ja sotsiaalmeedia 41 36.9%

Klienditeenindus 37 33.3%

Turismialased teadmised ja oskused 28 25.2%

Juhtimine ja organisatsioon 10 9.0%