Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 Põhiprojekt · 2020. 4. 20. · Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa

Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT

Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa

Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA

P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 1/27

Töö nr. P18116

Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93

Põhiprojekt

SELETUSKIRI

Tellija: Maanteeamet Põhja Regioon

Heli 6, 12618 Tallinn

tel +372 620 1200

e-post [email protected]

reg. nr. 70001490

Töövõtja: OÜ Reaalprojekt

Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn

tel +372 608 1100, faks +372 608 1101

e-post [email protected]

reg.nr. 10765904

Projektijuht: Andri Põrk Koostas: Kristo-Martin Kermes

Tallinn 2019





SISUKORD

1 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED .............................................. 4

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 9

2.1 Olev situatsioon ........................................................................................................................ 9

2.2 Geodeetilised uuringud ............................................................................................................ 9

2.3 Geoloogilised uuringud ............................................................................................................ 9

2.4 Liiklusuuringud ........................................................................................................................ 9

2.4.1 Liiklusuuring ..................................................................................................................................... 9

2.4.2 Kergliikluse uuring ............................................................................................................................ 9

3 PROJEKTEERITUD LAHENDUSED ....................................................................... 10

3.1 Üldosa .................................................................................................................................... 10

3.2 Asendiplaan ............................................................................................................................ 10

3.2.1 Bensiinijaama tee km 0-0,663 (Viadukti tee) .................................................................................. 10

3.2.2 Bensiinijaama tee km 0,664-0,930 (Viadukti põik)......................................................................... 11

3.2.3 Ristmikud ja mahasõidud ................................................................................................................ 11

3.2.4 Jalg- ja jalgrattateed ........................................................................................................................ 12

3.2.5 Bussipeatused .................................................................................................................................. 12

3.3 Katend .................................................................................................................................... 12

3.3.1 Katendi konstruktsioonid ................................................................................................................ 12

3.3.2 Äärekivid ......................................................................................................................................... 15

3.3.3 Tugipeenrad ..................................................................................................................................... 15

3.4 Liikluskorraldus ..................................................................................................................... 15

3.4.1 Üldosa ............................................................................................................................................. 15

3.4.2 Liiklusmärgid .................................................................................................................................. 16

3.4.3 Teemärgised .................................................................................................................................... 16

3.4.4 Tähispostid ...................................................................................................................................... 16

3.5 Vete ärajuhtimine ................................................................................................................... 17

3.5.1 Kraavid ............................................................................................................................................ 17

3.5.2 Nõvad .............................................................................................................................................. 17

3.5.3 Truubid ............................................................................................................................................ 17

3.5.4 Sademevee kanalisatsioon ............................................................................................................... 17

3.6 Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 19

3.6.1 Üldist ............................................................................................................................................... 19

3.6.2 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................... 20

3.6.3 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 20

3.6.4 Telekommunikatsioonisüsteemid .................................................................................................... 20

3.6.5 Välisvalgustus ................................................................................................................................. 20

3.6.6 Gaasivarustus .................................................................................................................................. 21

3.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundus ................................................................................... 21

3.7.1 Müratõkked ..................................................................................................................................... 21

3.7.2 Haljastus .......................................................................................................................................... 21

3.7.3 Muinsuskaitse .................................................................................................................................. 21

4 TÖÖDE TEOSTAMINE .............................................................................................. 23

4.1 Üldosa .................................................................................................................................... 23

4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus .................................................................................................. 24

4.3 Ettevalmistustööd ................................................................................................................... 25





4.4 Ehitustööd............................................................................................................................... 25

4.4.1 Äärekivid ja saared .......................................................................................................................... 26

4.5 Kasutamis- ja hooldamisjuhend ............................................................................................. 27





1 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

Käesolev projekt on koostatud vastavalt Maanteeameti Põhja regiooni tellimusele. Projektiga

haaratav ala asub Harju maakonnas, Rae vallas, Lehmja ja Pildiküla külas. Projekti eesmärgiks on

lõigu rekonstrueerimisega tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi

kandevõimet.

Projekti kooseisus on ette nähtud ka riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa uute ristumiste

projekteerimine eskiisi tasemel eesmärgiga luua nõuetekohane ja ohutu bensiinijaama liiklussõlm.

Eelprojekti koosseisus välja antud lisad:

Lisa 1 – Geodeetilised uuringud (Reaalprojekt OÜ töö nr G18170)

Lisa 2 – Geoloogilised uuringud (Reaalprojekt OÜ töö nr GL18097)

Lisa 3 – Liiklusuuring

Lisa 4 – Kergliikluse uuring

Lisa 5 – Katendi projekt

Lisa 6 – Planeeringud

Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste alusdokumentidega:

Maanteeameti tehniline kirjeldus „Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93

põhiprojekti koostamine“;

Reaalprojekt OÜ töö nr G18170 „Riigi kõrvalmaantee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-

0,93 ehitusprojekti topo-geodeetiline uuring“;

Reaalprojekt OÜ töö nr GL18097 „Maantee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93

geotehniline pinnaseuuring“;

Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 319925;

Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 31397416;

AS Elveso tehnilised tingimused nr VK-TT 006.





Projekti koostamise ajal välja selgitatud olemasolevad planeeringud:

Tabel 1 Detailplaneeringud

Planeeringu nimetus

Planeeringu nr

Seisund

1 Rae valla üldplaneering - Kehtestatud

2 Rae valla põhjaosa üldplaneering - Algatatud

3 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneering

DP0506 Kehtestatud

4 Lookivi, Väljakivi ja Metsakivi kinnistute detailplaneering DP0179 Kehtestatud

5 Kaevu tn 2 kinnistu detailplaneering DP0207 Kehtestatud

6 Kaevu tee 2a kinnistu ja lähiala detailplaneering DP0757 Kehtestatud

7 Rukki tee 1, 3, 5,7,9,11 katastriüksuste ja Liivatee kinnistu lähiala detailplaneering

DP0733 Kehtestatud

8 Rukki tee kinnistute muutmise ja Liiva tee katastriüksuse ning lähiala detailplaneering

DP0802 Kehtestatud

9 Bensiinijaama kinnistu ja lähiala detailplaneering DP1002 Algatatud

10 Kurna küla Põllukivi kinnistu ja lähiala detailplaneering DP1025 Algatatud

Tabelis 1 loetletud planeeringute joonised asuvad käesoleva projekti lisas 6 „Detailplaneeringud“.

Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal kehtinud

normdokumentidest ja juhenditest:

1. Ehitusseadustik;

2. Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106);

3. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82);

4. Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse

tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74, muudetud MTM 06.04.2016.a.

määrusega nr 31);

5. Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a. määrus nr 43);

6. Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord (MA2016-011, MA peadirektori

29.11.2016.a. käskkiri nr 0224);

7. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel. (MA2018-009, MA peadirektori 14.11.2018.a käskkiri nr 1-2/18/458);

8. Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks (MA peadirektori 10.01.2017.a.

käskkiri nr 0015);





9. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM

06.04.2016.a. määrusega nr 31);

10. Teetööde tehnilised kirjeldused, (MA peadirektori 18.02.2019.a. käskkiri nr 1-2/19/096);

11. Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste

esitamise kord (MTM 19.06.2015.a. määrus nr 67);

12. Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad

nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (MTM

04.09.2015.a. määrus nr 115);

13. Omanikujärelevalve tegemise kord (MTM 02.07. 2015.a. määrus nr 80);

14. Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92, muudetud MTM 29.10.2018.a.

määrusega nr 56);

15. Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele (MTM 30.08.2016.a.

määrus nr 52);

16. EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.;

17. EVS 910-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained;

18. EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud.;

19. EVS 901-20:2013 Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine.;

20. EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;

21. EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja

hüdrauliliselt seotud täitematerjalid.;

22. EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline

teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid, vastavuskriteeriumid;

23. EVS-EN 13282-3:2015 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine;

24. EVS-EN 1340:2003 + AC:2006 (parandus EVS-EN 1340:2003 + AC:2006/AC2014)

Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.;

25. EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja

katsemeetodid;

26. EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus;

27. EVS-EN 1340:2003 + AC:2006/AC2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.;

28. EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid;

29. EVS-EN 14388:2015 Liiklusmüra tõkked;

30. EVS-EN 1794-1:2018 Liiklusmüra tõkked. Mitteakustiline toimivus. Osa 1: Mehaanilise

toimivuse ja stabiilsuse nõuded;

31. EVS-EN 1794-2:2011 Liiklusmüra tõkked. Mitteakustiline toimivus. Osa 2: Üldised ohutus-

ja keskkonnanõuded;

32. EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;

33. EVS-EN 12899:2007 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Osad 1-3;





34. EVS-EN 12966:2014 + A1:2018 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muudetava teabega

liiklusmärgid;

35. EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine;

36. EVS 843:2016 Linnatänavad;

37. EVS-EN 124:2015 Rest- ja kontrollkaevude luugid sõidu- ja kõnnitee aladele.

Osad 1-6;

38. EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

39. EVS 848:2013/AC2013 Väliskanalisatsioonivõrk;

40. RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

41. Maa RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd;

42. Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (MKM 22.02.2011 määrus

nr 12, muudetud MTM 17.07.2017 määrusega nr 39, MTM 29.01.2018 määrusega nr 7 ja

MTM 28.06.2018 määrusega nr 38);

43. Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele

mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis (2018-001, MA peadirektori 18.01.2018.a

käskkiri nr 1-2/18/018);

44. Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel (MA 2016-010);

45. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori

05.01.2016.a. käskkiri nr 0001);

46. Riigiteede liikluskorralduse juhis. Nõuded liikluse korraldamisele,

liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele. (2018-008, MA peadirektori 30.11.2018

käskkiri 1-2/18/496);

47. Riigimaanteedele paigaldatavatele liiklusmärkidele nõuete kehtestamine (MA peadirektori

21.06.2013 käskkiri nr 0237);

48. Bussipeatuste, platvormide ja –paviljonide rajamise põhimõtted – Maanteeameti

Ühistranspordi osakond, 15.10.2014 – esitlusmaterjal;

49. Tähistatavate teede liigid, juhatus ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning

sihtpunktidele viitamise süsteem (MTM 09.07.2015.a. määrus nr 89, muudetud MTM

29.01.2018 määrusega nr 7);

50. Riigiteede haljastustööde juhis. (MA 2018-13, MA 20.12.2018 KK nr 1-2/18/545);

51. Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. (MTM

14.04.2016.a. määrus nr 34);

52. Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel (MA

peadirektori 13.05.2008.a. käskkiri nr 102);

53. Geotehniliste uuringute juhis (2018-014, MA peadirektori 15.11.2018 käskkiri 1-2/18/462);

54. Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (2016-012, MA peadirektori 22.11.2016 käskkiri

nr 0215);





55. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017.a

käskkiri nr 0088);

56. Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (MA peadirektori

18.04.2006.a käskkiri nr 98);

57. Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (2006-41, MA peadirektori

29.12.2006.a käskkiri nr 264);

58. Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika kehtestamine (MA

peadirektori 30.07.2010 käskkiri nr 230);

59. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314,

lisad 22.03.2016.a.);

60. Kergkatete ehitamise juhis (2007-10, MA peadirektori 12.12.2007.a käskkiri nr 255);

61. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis (2016-013, MA peadirektori 22.11.2016

käskkiri nr 0215);

62. Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri (MA 2017-21);

63. Teede ehitamise ja remondi kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaani koostamise ja

täitmise juhend (MA peadirektori 25.06.2015.a käskkiri nr 0181);

Projekti koosseisus antud töömahuloendi (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on

Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused” versioon 18.02.2019.

Teetööde tehnilise kirjelduste infosüsteem asub Maanteeameti kodulehel aadressil:

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Juhendid/ehitus/teet_de_tehniline_kirjeldus_kk.pdf





2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Olev situatsioon

Projektiga haaratav teelõik asub Pildikülas ja Lehmja külas, Rae vallas, Harjumaal. Tegemist on

teelõiguga, mis ühendab põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 12. kilomeetril

põhimaanteest paremal ja vasakul paiknevaid piirkondi, kulgedes põhimaantee alt läbi ning

võimaldades samas ka põhimaanteelt ja põhimaanteele parempöördeid mõlemal suunal.

Olemasoleva maantee kate on ehitatud 1987-88. a., kui rajati uus kahekihiline asfaltbetoonkate

killustikalusel. Viimane pindamine on teostatud 2012.a. Põhimaantee aluse tunneli lõigu ülemine

katendikiht on rajatud 2016.a. Katendi laius on vahemikus 7,5 – 8,7 m, sõidutee laius 6,0 m, lõigul

km 0,664 – 0,930 7,0 m. Lõigul on 5 ristumist riigimaanteedega (sh üks vaadeldava tee harude

omavaheline ristumine) ning 8 mahasõitu kinnistutele. Vaadeldava ristmiku piirkonnas sildu ei ole,

tee all on 1 heas seisus 2004.a. ehitatud D = 400mm truup. Kiiruspiirangud teelõigul puuduvad.

Teevalgustust ei ole. Viimase 10 a jooksul on teel registreeritud 4 raskemat liiklusõnnetust, kus

hukkunuid ei olnud ning viga sai 5 inimest.

2.2 Geodeetilised uuringud

Käesolevale projektile on koostatud üks geodeetiline uuring (Reaalprojekt OÜ töö nr G18170).

Täpsem informatsioon on toodud vastava geodeetilise uuringu koosseisus, mis on lisatud eelprojekti

koosseisu lisana 1.

2.3 Geoloogilised uuringud

Käesolevale projektile on koostatud üks geoloogiline uuring (Reaalprojekt OÜ töö nr GL18097).

Täpsem puuraukude informatsioon ja geoloogiline iseloomustus on toodud vastava geoloogilise

uuringu koosseisus, mis on lisatud eelprojekti koosseisu lisana 2.

2.4 Liiklusuuringud

2.4.1 Liiklusuuring

Riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 eelprojekti raames teostati vaadeldavale lõigule

liiklusuuring. Liiklusuuringu aruanne on esitatud eelprojekti lisas 3.

2.4.2 Kergliikluse uuring

Riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 eelprojekti raames teostati vaadeldavale lõigule

kergliikluse uuring. Kergliikluse uuringu aruanne on esitatud eelprojekti lisas 4.





3 PROJEKTEERITUD LAHENDUSED

3.1 Üldosa

Käesoleva projektiga rekonstrueeritav Jüri bensiinijaama tee on projekteeritud olemasoleva sõidutee

asukohale. Projektiga lisandunud jalg- ja jalgrattateed ühenduvad teelõigu otstes olemasolevate

kergliiklusteedega, mis on osa Rae valla kergliiklusteede võrgustikust.

Tehnilised näitajad:

Projektkiirus 60 km/h

Teelõigu pikkus 885 m

Kate asfaltbetoon

Katte laius

o 1+1 sõidurada 7,5 m

Vähim verikaalkõverik

o kumer 1300 m

o nõgus 500 m

Suurim pikikalle 5,5%

Põikkalle

o Sõiduteel 2,5%

o Jalgteel 2,0%

o Peenral 4,0%

Äärekivi kõrgus

o Eraldussaarel 12 cm

o Bussipeatuses 12 cm

o Sõidutee välisservas 12 cm

o Ülekäigu- ja teeületuskohtades 3 cm

Nõlvus

o Sõiduteel 1:2

o Jalgteel 1:2

3.2 Asendiplaan

3.2.1 Bensiinijaama tee km 0-0,663 (Viadukti tee)

Bensiinijaama tee saab alguse ristumisest Põrguvälja teega, kuid projektiga rekonstrueeritav teelõik

algab Pk 0+10. Lõigul on 4 mahasõitu, sh. 2 mahasõitu mida kasutavad mõlemale poole teed

jäävate ettevõtete suuremõõtmelised veosed ja ka eriveosed. Lõigu alguses on tee trass sirgjooneline

ning kattuvus olemasoleva muldega on kuni Pk 1+25-ni minimaalne. Edasi kulgeb tee olemasoleval





muldel. Pk 1+25 ja Pk 1+90 on projekteeritud bussipeatused. Pk 2+10 on teeületuskohale

projekteeritud ohutussaar. Pk 2+91 on ristumine Viadukti põigiga. Rekonstrueeritav teelõik jätkub

kuni Tartu maantee tunnelini.

Tartu maantee alt läbi kulgevas tunnelis olev katend (Pk 4+46 – 4+96) on ette nähtud säilitada

olemasoleval kujul. Projekteeritud tee on mõlemas tunneli otsas plaaniliselt ja kõrguslikult kokku

viidud olemasoleva olukorraga.

Rekonstrueeritav teelõik jätkub Pk 4+96. Pk 5+20 ristub Bensiinijaama tee Põllukivi teega.

Rekonstrueeritav lõik ühendub Pk 6+59 Tartu maanteega. Piketaaž jätkub Viadukti põigiga.

Ristprofiili parameetrid:

Sõiduradade arv sõidusuunal: 1;

Sõiduraja laius: 3,25 m;

Kindlustatud peenar: 0,5 m;

Mulde nõlvakalle on 1:2, tugipeenra laius: 0,5 m;

Katte põikkalle: 2,5%;

Tugipeenra põikkalle: 4,0%.

3.2.2 Bensiinijaama tee km 0,664-0,930 (Viadukti põik)

Viadukti põik algab Pk 6+60, projekteeritud teelõik algab Pk 6+74. Viadukti põik on projekteeritud

täies ulatuses olemasolevale muldele. Lõigu algus on nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult kokku

viidud olemasoleva olukorraga ning lõigu lõpp projektse Viadukti teega. Lõigul on 4 mahasõitu sh.

mahasõit bensiinijaama.

Ristprofiili parameetrid:

Sõiduradade arv sõidusuunal: 1;

Sõiduraja laius: 3,25 m;

Kindlustatud peenar: 0,5 m;

Mulde nõlvakalle on 1:2, tugipeenra laius: 0,5 m;

Katte põikkalle: 2,5%;

Tugipeenra põikkalle: 4,0%.

3.2.3 Ristmikud ja mahasõidud

Projektiga haaratavale alale jääb kaks ristmikku-Viadukti tee – Viadukti põik ristmik ja Viadukti tee

– Põllukivi tee ristmik. Ristmike lahendusi ei muudeta ja ristmikud jäävad toimima vastavalt

olemasolevale liikluskorraldusele.

Mahasõitude lahendused on antud Maanteeameti tüüpjoonisel, erilahenduse korral on mõõdud

esitatud asendiplaanil.





3.2.4 Jalg- ja jalgrattateed

Reaalprojekt OÜ poolt koostatud kergliikluse uuringus jõutud järeldustele tuginevalt on sõidutee

kõrvale projekteeritud jalg- ja jalgrattateed (edaspidi JJT).

Projekteeritud lõigu alguses kulgeb JJT sõiduteest vasakul, ca 5 m kaugusel. Pk 2+10 asuva

ülekäigukohaga algab sõiduteest paremal pool kulgev JJT. Vahemikus Pk 2+10 – 2+75 on JJT

sõiduteest ca 10 m kaugusel ning lõikudes Pk 2+75 – 4+45 ja Pk 4+95 – 5+40 sõiduteega 12 cm

äärekiviga ühendatud. Pk 5+40 lõpeb projekteeritud jalg- ja jalgrattatee ning peale teeületuskohta

jätkub olemasolev jalg- ja jalgrattatee. Keset olevat jalg- ja jalgrattateed on asetatud suur kivi, mis

võib kujutada kergliiklejatele ohtu. Projektiga on ette nähtud kivi eemaldada. Kivi eemaldamiseks

tuleb ehitajal hankida kohaliku omavalitsuse kooskõlastus.

Jalg- ja jalgrattateede ristprofiil:

Katte laius: 2,0 m

Mulde nõlvakalle: 1:2

Haljastatud tugipeenra laius: 0,25 m.

Katte põikkalle: 2,0%.

3.2.5 Bussipeatused

Viadukti teele on projekteeritud kaks uut bussipeatust. Bussipeatuste juurde on projekteeritud jalg-

ja jalgrattateed ning ohutussaarega teeületuskoht. Bussipeatustesse on projekteeritud laiendused,

ooteplatvormid ja paviljonid. Peatustesse on ette nähtud 12 cm kõrguse äärekiviga platvorm,

mis on ühendatud kergliiklusteedega. Bussipeatuste mõõtmed on võetud linnatänavate standardi

tabelist nr 6.36 – „Avatud bussitasku põhimõõtmed (m)“. Bussipeatuste pikkused on: sissesõidukiil-

16 m; täislaiusega osa-18 m (ning laius 3 m); väljasõidukiil 12,5 m.

3.3 Katend

3.3.1 Katendi konstruktsioonid

Käesoleva projekti lisana nr 5 on tellijale esitatud katendi projekt, milles on koostatud

katenditugevusarvutused ja pakutud välja erinevad katendi variandid sõiduteele. Põhiprojekti

eelarve koostamisel on arvestatud kompleksstabiliseeritud alusega katendikonstruktsiooniga.

Tüüp 1 – Sõidutee (Täiskatend)

Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=4 cm

Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h=7 cm

Kompleksstabiliseeritud alus KS32 h=18 cm

Settekivimist killustikalus fr 16/32 h=12 cm

Geotekstiil NGS 3

Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp hmin=20 cm

Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp hmin=60 cm(1)





Olemasolev aluspinnas

Tüüp 2 – Sõidutee (tasandusfreesimine ja 1-kordne ülekate)


Asfaldivõrk HaTelit C40/17 või analoog

Asfaltbetoonist tasanduskiht AC 12 bin 70/100 h=vajadusel

Olemasolev freesitud asfaltbetoonist kate

Tüüp 3 – Sõidutee (tasandusfreesimine ja 2-kordne ülekate)


Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h=7 cm

Asfaltbetoonist tasanduskuht AC 12 bin 70/100 h=vajadusel

Olemasolev freesitud asfaltbetoonist kate

Tüüp 4 – Mahasõidud

Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 h=6 cm

Settekivimikillustik ridakillustik fr 4/63 h=20 cm

Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp h=20 cm

Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp h= vajadusel


Tüüp 5 – Jalg- ja jalgrattateed

Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 h=5 cm

Settekivimist ridakillustik fr 4/32 h=20 cm


Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp h=vajadusel


Tüüp 6 – Ülesõidetava peenra katend:

Tardkivist sillustis (14x20x14cm) h=14 cm

Betoonalus C20/25 (2) h=10 cm

Sõidutee konstruktsioon Tüüp 1


Tüüp 7 – Betoonkividest katend (liiklussaared):

Betoonkividest sillutis (kartano kivi) h=6 cm

Tasanduskiht liiva-tsemendi segust h=3-4 cm

Settekivimist ridakillustik fr 4/32 h =20 cm






Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp h= vajadusel


Märkus(1): Täitematerjal_90 minimaalne paksus 60cm tolmsest saviliivast (D) aluspinnase korral,

kergest saviliivast (A) aluspinnase korral Täitematerjal _90 minimaalne paksus 20cm.

Märkus(2): Tehnoloogiliselt tuleb betoonalus valada vahetult enne kivide paigaldamisest plastsest

segust. Paigaldamisel tuleb kivid uputada (suruda) vähemalt 70% ulatuses betooni sisse. Peale

kivide paigaldamist, tuleb vuugid valada täis plastse segu v. vuugimördiga (nt. ROMPOX

vuugisegud). Vajadusel tuleb korrektse viimistletud pinna saavutamiseks kivid peale vuukide

täitmist üle pesta survepesuga.

Tabel 3. Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded

Kihi nimetus Kihi

paksus, cm

Katendi tüüp

Juhend (1) Juhendi tabel või

punkt Positsioon

Sõiduteed ja mahasõidud

AC 16 surf 70/100 4 1; 3 A 1 Vastavalt

AKÖL 5782

AC 16 surf 70/100 5 2 A 1 Vastavalt

AKÖL 5782

AC 12 bin 70/100 vajadus

el 2; 3 A 1

Vastavalt AKÖL 5782

AC 32 base 70/100 7 1; 3 A 1 Vastavalt

AKÖL 5782

Killustikust alus fr. 4/32 20 5 K 1 Vastavalt

AKÖL 5782

Killustikust alus fr. 4/63 20 4 K 1 Vastavalt

AKÖL 5782

Kompleksstabiliseeritud alus KS 32

18 1 K 1 Vastavalt

AKÖL 5782

Killustikalus 16/32 12 1 K 1 Vastavalt

AKÖL 5782





Märkused: (1) A – „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti

peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314);

K – „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti

peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215):

S – „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti

peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215):

Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1-3.

3.3.2 Äärekivid

Projektis on kasutatud järgmisi äärekive:

Betoonäärekivi 15x30x80(100), kõrgus kattelt:

12 cm – üldjuhul sõidutee servas ja ohutussaartel

2 cm – sõidutee ristumisel jalg- ja jalgratta teega

Tardkiviäärekivi 15x30x80(100), kõrgus kattelt

12 cm – ohutussaartel

2 cm – ohutussaarte madaldatud osad, jalg- ja jalgrattatee allalastud otstel,

bussiooteplatvormide allalastud otstel

Kasutatavad betoonäärekivid peavad olema valmistatud tardkivikillustiku baasil ning peavad

vastama standardile „Betoonist äärekivid“ EVS-EN 1340, klass 3.

3.3.3 Tugipeenrad

Tugipeenrad kihipaksusega kuni 9cm on ette nähtud kindlustada paekillustikuga fr 0/16,

terastikuline koostis pos 5 („Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ lisa 10). Tugipeenrad kihipaksusega

alates 9cm on ette nähtud kindlustada paekillustikuga fr 0/32, terastikuline koostis pos 6 („Tee

ehitamise kvaliteedinõuded“ lisa 10). Kompleksstabiliseeritud kihi kõrvale on ette nähtud

peenratäide täitematerjal_105. Peenratäide on lubatud ehitada peenrakindlustusega samast

materjalist.

Peenrakindlustustöö teostamisel tuleb viimase viimistlus kihina kasutada paekillustiku sõelmeid.

Peenra materjali purunemiskindlus peab olema LA35.

3.4 Liikluskorraldus

3.4.1 Üldosa

Ajutise ehitusaegse liikluskorralduse kohta objektil on töövõtja kohustatud koostama projekti ja

reguleerib liikluskorraldust vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus

peab vastama määrusele „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43)

ja juhendile Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel (MA2018-009, MA peadirektori 14.11.2018.a. käskkiri nr 1-2/18/458) ning olema

kooskõlastatud enne tööde algust tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega.





3.4.2 Liiklusmärgid

Lõigule on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016

”Liiklusmärgid ja nende kasutamine“.

Kogu lõigu ulatuses on ettenähtud paigaldada uued liiklusmärgid. Sõiduteele paigaldada

liiklusmärgid suurusgrupiga I, kergliiklus- ja kõnniteele ning liiklussaartele projekteeritud märgid

421 ja 687 suurusgrupiga 0. Projekteeritud liiklusmärkidel kasutada II klassi valguspeegeldavat

kilet.

Tähe suurtähe kõrgus tekstilistel liiklusmärkidel peab olema 125mm. Liiklusmärkide paigaldamisel

tuleb lähtuda sellest, et kupitsaid märkidele üldiselt ei rajata, vajadusel tuleb paigaldada pikemad

märgipostid, oleks tagatud märkide nõuetekohane nähtavus.

Märkide paigalduskõrgus üldiselt vastavalt EVS 613:2001. Erandina on märkide 651

paigalduskõrgus 1,5m. Projekteeritud liiklusmärkide kaugus teepeenra välisäärest on minimaalselt

0,5m. Liiklusmärkide alusena kasutada kuumtsingitud alust, tekstilistel märkidel alumiiniumust

alust. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga.

Arvestades sahkamiskoormusega, kasutada tsingitud poste läbimõõduga 64mm (seina paksusega

2mm). Postide valikul tuleb tuulekoormused arvutada vastavalt EVS-EN 12899:2007 „vertikaalsed

liikluskorraldusvahendid“ tabelitele. Vähimad arvutuslikud koormusklassid ja osavarutegurid

märkidel peavad vastama minimaalselt järgmistele tingimustele: tuulerõhk WL4 (tabel 8);

dünaamiline lumekoormus DSL2 kõrvalmaanteel (tabel 9); punkkoormus PL2 (tabel 10);

osavarutegur PAF2 – kuni 2m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel ja PAF 1 –

kaugemale kui 2m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel (tabel 6); ajutine paindesiire

TBD4 (tabel 11); ajutine väändesiire TDT4 (tabel 12).

Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1.

Enne tekstiliste liiklusmärkide paigaldamist tuleb liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tee

valdajaga.

3.4.3 Teemärgised

Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine”.

Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastikule klaaskuule, vastavalt Maanteeameti poolt

kehtestatud märgistus nõuetele.

Kõikide teede teekattemärgistus on projekteeritud termoplastikust, välja arvatud bussipeatuste

platvormi ja ohutussaarte äärekivid (märgis 993), mis märgistatakse värviga.

Teekattemärgiste täpne lahendus on nähtav asendiplaani joonistel TL-2AP-01 – TL-2AP-03.

3.4.4 Tähispostid

Tähispostid paigaldatakse vastavalt „Nõuded tee ääre tähistamiseks tähispostidega“. Tähispostide

paiknemine ning helkuri värvus on toodud asendiplaani joonistel. Tähispostid on ette nähtud





paigaldada 0,5 m kaugusele asfaltkatte servast, mulde servale. Uute tähispostide helkurid tuleb

valmistada II klassi kilest.

3.5 Vete ärajuhtimine

3.5.1 Kraavid

Projektiga haaratavale alale on ette nähtud rajada kraavid lõikudes:

Pk 0+11 – 1+00

Pk 1+80 – 2+50

3.5.2 Nõvad

Lõikudele kus kõrvalolevad alad asetsevad tee servadest kõrgemal, on tee kõrvale projekteeritud

nõvad. Asendiplaani joonistele on kantud nõvade kõrgusarvud ja plaanilised asukohad.

3.5.3 Truubid

Lõigule on ette nähtud paigaldada kaks uut truupi. Truubide täpne asukoht on välja toodud

asendiplaani joonistel 2AP-01 ja 2AP-02.

Truupide sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka

suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd kuuluvad

lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truupide ehitamisel

jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%.

Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise,

truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha

veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.

3.5.4 Sademevee kanalisatsioon

Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada pinnavete ärajuhtimiseks sademevee restkaevud

vahemikus Pk 3+25 – 5+25. Kuna Pk 3+25 – 4+45 on sõiduteel suur pikikalle, siis on ette nähtud

paigaldada neli restkaevu vahemaadega 40m. Restkaevude suublaks on sõidutee kõrval paiknevad

kraavid. Pinnavesi restkaevudest on juhitud põiktorudega kraavidesse.

Torude väljavoolude juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka suudmikel

kraavide põhjad) munakivisillutisega (betoonalusel) – antud tööd kuuluvad lahutamatutena torustike

ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes.

Arvutuslik vooluhulk

Restkaevudega kaetud ala sademevee kogumisala suuruseks kõvakattega pindadelt on 1065 m².

Restkaevudest kogutava sademevee arvutuslik vooluhulk on 20 minutilise saju ja korduvusega 3

aastat korral Qarv = 10,2 l/s.





Sademevee vooluhulk on arvutatud vastavalt standardile EVS 848:2013 punkt 6.2.4 Sademevee

arvutusäravool arvutuste alusel.

Torustike materjal

Toru klass peab olema vähemalt SN8. Isevoolne torustik ehitatakse vastavalt projektile, kasutades

uusi, kvaliteedilt häid torusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. Kaevu ja

kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude

omavahelisel ühendamisel.

Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.

Kanalisatsiooni torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad

plasttorud. Paigaldusjuhend nõuetele.

Kaevud

Käesolevas projektis on ette nähtud kasutada PE restkaeve plasttorudest torustikele, mis vastavad

SFS3468 standardile. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega ja malmist kaantega.

Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124. Kaante koormuskindlus üldkasutatavatel teedel

peab olema 400 kN ja mujal 250 kN. Plastmassist vaatluskaevu kaane suurus valitakse vastavalt

kaevu läbimõõdule. Vaatluskaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele. Kaaned

paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega.

Torustikule paigaldada restkaevud, milleks on teleskoopne PE plastkaev De 560/500 mm ISO-SVK

800 settepesa mahuga 300 l, settepesa sügavus 80 cm. Väljavool varustatud kolmiku ja pesutoruga.

Teleskoobiga restkaevudele paigaldada nelikant De500 restluugid.

Nelikant restluuk De500

Torustike paigaldus ja kaeviku täide

Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud.

Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele, mille

konstruktsioon on järgmine:

Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt 150 mm. Tasanduskiht tehakse

liivast või kruusast (osakeste suurus max 16mm). Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil

vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 98%.

Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Plastikust

torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi kuni 1/10 toru seina

paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves

pikkuses.





Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv,

kruus (osakeste suurus max 16 mm) või killustik (fraktsiooniga 8/16 mm) tihendusaste peab olema

vähemalt 98%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas.

Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru

ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani

ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht

ulatub 30cm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal

mehhanismidega. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise

standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid

läbimõõduga üle 300 mm.

Liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust välja kaevatud pinnast.

Kaeviku tagasitäite materjal peab olema nõuetekohaselt tihendatav.

Kõik ehitustööd teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele. Ehitaja koostab eraldi tööde

korraldamise projekti, kus on ära näidatud kõik torustike ühendamiseks vajalikud tarvikud.

Kaeviku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb lähtuda nende valdajate

ettekirjutustest ja kehtivatest normidest.

Kaevikud tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike alused.

Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu

kanalisatsioonitorude omavahelisel ühendamisel.

Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.

3.6 Tehnovõrgud

3.6.1 Üldist

Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi

valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös

kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused

kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega.

Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb

arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti

määratud trassi valdaja poolt.

Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt

sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja

rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi

põhja kaabli alla rajada ≥15cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu)

täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga.

Kõik projektse lahenduse sisse jäävad tehnovõrkude kaevude luugid tuleb tõsta või langetada

projektse pinna tasapinda. Nimetatud võimaluse puudumisel tuleb kaevud asendada uute ujuvate

kaevudega.





3.6.2 Veevarustus ja kanalisatsioon

Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad mitmed tarbeveetorud. Kõik olemasolevad

veetorustikud on esitatud projektile koostatud geodeetiliste uuringutega valminud geodeetilisele

alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel.

Vastavalt AS Elveso poolt käesolevale projektile väljastatud tehilistele tingimustele tuli

projekteerimisel arvestada Jaan Vene Projektbüroo OÜ poolt koostatud ´´Viadukti põik 6´´ tööga nr

JV-ASVK-04-2018. Antud töös sisaldunud projektsed trassid on näidatud käesoleva projekti

joonistel.

Tööde teostamisel vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud

tehnilistest tingimustest (AS Elveso 10.01.2019 nr 4-11/2610-1).

3.6.3 Elektrivarustus

Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad olemasolevad Elektrilevi OÜ-le ja Elering AS-le

kuuluvad elektriülekande madal- ja kõrgepinge õhu- ja maakaabelliinid. Kõik olemasolevad

elektriülekande liinid on esitatud projektile koostatud geodeetiliste uuringutega valminud

geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel. Tööde teostamisel

elektriülekande liinide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud tehnilistest tingimustest

(Elektrilevi OÜ 07.12.2018 nr 319925). Projektiga on ette nähtud olemasolevate maakaablite

langetamine ja kaitsmine. Plaaniline lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaani joonistel.

Täpsem kirjeldus on esitatud Köide 03 „Riigitee nr. 11332 Jüri bensiinijaama tee projekt.

Välisvalgustus, elektri- ja siderajatiste rekonstrueerimine“ (Crusta Projekt OÜ, töö nr 230419)

seletuskirjas ja joonistel.

3.6.4 Telekommunikatsioonisüsteemid

Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad olemasolevad Telia Eesti AS-le kuuluvad

telekommunikatsioonisüsteemi rajatised (maakaabli, õhuliinid, sidekanalisatsioonid jm). Kõik

olemasolevad telekommunikatsioonisüsteemid on esitatud projektile koostatud geodeetiliste

uuringutega valminud geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel.

Tööde teostamisel telekommunikatsioonisüsteemide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud

tehnilistest tingimustest (Telia Eesti AS 03.01.2019 nr 31397416). Projektiga on ette nähtud

olemasolevate sidekaablite kaitsmine. Plaaniline lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaani

joonistel. Täpsem kirjeldus on esitatud Köide 03 „Riigitee nr. 11332 Jüri bensiinijaama tee projekt.

Välisvalgustus, elektri- ja siderajatiste rekonstrueerimine“ (Crusta Projekt OÜ, töö nr 230419)

seletuskirjas ja joonistel.

3.6.5 Välisvalgustus

Projektiga on projekteeritud välisvalgustus bussipeatustesse, teeületuskohale ja kahele ristmikule.

Välisvalgustuse plaaniline lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaani joonistel. Täpsem

kirjeldus on esitatud Köide 03 „Riigitee nr. 11332 Jüri bensiinijaama tee projekt. Välisvalgustus,





elektri- ja siderajatiste rekonstrueerimine“ (Crusta Projekt OÜ, töö nr 230419) seletuskirjas ja

joonistel.

3.6.6 Gaasivarustus

Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad olemasolevad Adven Eesti AS-le kuuluvad

gaasitrassid. Kõik olemasolevad gaasitrassid on esitatud projektile koostatud geodeetiliste

uuringutega valminud geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel.

Projektiga ei ole ette nähtud gaasirajatiste kaitsmist ega ümber paigutamist.

3.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundus

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva

piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele

ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema

korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad

olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat

keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel

tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase

ladustamiskohad kooskõlastatakse vallavalitsusega.

3.7.1 Müratõkked

Käesoleva projekti koosseisus on koostatud müratõkkeseina projekt, mis on esitatud eraldi köitena:

Köide 3 „Müratõkkeseina projekt“.

3.7.2 Haljastus

Kõik haljastusega seotud küsimused tuleb ehitajal enne tööde algust läbi arutada ning kooskõlastada

Tellijapoolse esindajaga. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) likvideeritakse keskkonnaohutul viisil.

Ehitustööde lõpujärgus planeeritakse ja haljastatakse selleks ettenähtud plaanil tähistatud

pinnad. Haljastus taastatakse ka mujal töödega rikutud aladel. Haljastusena on kasutatud

murukülvi (hmin=10cm). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on

kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne.

Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH

6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi

ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast.

Pk 3+15 vasakus servas on ette nähtud piirata nähtavuskolmnurgas olevate kuuskede võra 5m

kõrguselt maapinnast, teemaa poolselt küljelt.

3.7.3 Muinsuskaitse

Käesoleva projektiga käsitletav ala läbib osaliselt tabelis 2 toodud arheoloogiamälestiste

kaitsevööndeid:





Tabel 2 Arheoloogiamälestised

Nimetus Registrinumber Asukoht

1 Kivikalme 18788 PK 0+15; vasakul

2 Kultusekivi 18791 PK 6+12; vasakul

3 Kultusekivi 18794 PK 6+51; vasakul

4 Kultusekivi 18797 PK 7+45; vasakul, tankla alal

5 Kivikalme 18789 PK 7+75; vasakul

Kaitsealused objektid on ära näidatud projekti asendiplaani joonistel.

Kivikalmele reg-nr 18788 peab olema tagatud ligipääs, mistõttu ei ole lubatud juurdepääsu

blokeerida kraavide või piirdeaedade rajamise läbi.

Arvestades piirkonna arheoloogiapärandi rohkust tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§-d 30–33, 44`3)

on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekatendist puutumata

alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine (meetod:

jälgimine, vajadusel väljakaevamised). Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35

lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava

tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36).

Enne tööde algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde alustamise loa (MuKS §

24; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja

muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks). Juhul kui tööd toimuvad pärast 1. maid, mil jõustub

uus Muinsuskaitseseadus, on tööde alustamise loa taotlemine muutunud. Täpsemat infot muutuste

kohta saab Muinsuskaitseamet anda maikuus.





4 TÖÖDE TEOSTAMINE

4.1 Üldosa

Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud töömahuloendites, mille

koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”.

Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele

normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde

tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide

ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.

Teetöödel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“

ajakohase versiooni nõuetest.

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.

detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde

teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse

nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema

määruses nõutud dokumendid.

Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3

päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja

ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad

peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike

kaitsevahenditega.

Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas

reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide

kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki

teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel

nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal).

Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb

ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub

võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada

kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis

viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude

ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt. aiad,

hekk, puud jmt.) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada.





Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt

projektlahendusele.

Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud

vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega

saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama

projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta

võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on

keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste

eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega.

Keskkonnakaitse aspektid

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva

piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele

ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema

korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi

kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud

keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale.

Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse vallavalitsusega.

Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb vedada prügimäele. Täpsemad

võimalused ja veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust.

Kasutuskõlblike lammutussaadustega käia ümber vastavalt Tellija tingimustele, ülejääk utiliseerida

vastavalt jäätmekäitlusseadusele.

4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus

Ajutiste liikluskorralduse projekti korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja

teostavate tööde etappidele.

Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse projekti ning kooskõlastama selle tee

valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt

vastavalt juhendile Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015.a määrus nr 90) toodule.

Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende

liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks.

Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele

maavaldustele. Ehitusaegsete ajutiste liikluskorralduslahenduste koostamisel tuleb tagada ka

erivedude teostamise võimalikkus.





4.3 Ettevalmistustööd

Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Piketaaž tuleb säilitada

garantii aja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida

(koordinaadid on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused Balti 1977.a. süsteemis) kõik iseloomulikud

projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid, liiklussaared, valgustus jne). Väljamärgitud punktid tuleks

looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida.

Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi

valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad

maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse-/reservtorud või teostada muud

vajalikud ette nähtud kaitsemeetmed.

Asendiplaani joonistel märgitud kohtades tuleb likvideerida võsa ning kännud ja vedada

ehitusplatsilt ära. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni.

Võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna

kõrguseni.

Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid,

täitma need pinnasega ning tihendama.

Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga

konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde

algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb

ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde

algust.

4.4 Ehitustööd

Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse vajalikest kohtadest kasvupinnas ja

ehituseks sobimatu pinnas, likvideeritakse ette nähtud äärekivid, eemaldatakse liiklusmärgid ning

freesitakse asfaltkate. Seejärel kaevatakse välja projektikohased süvendid.

Kasvupinnas ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb

ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida,

et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi seguneda teiste pinnastega).

Ehitatakse välja projektis ette nähtud teealused jm. rajatised. Rajatakse ettenähtud tehnovõrgud ning

paigaldatakse ettenähtud kaitse- ja reservtorud. Paigaldatakse ette nähtud valgustite mastid.

Väljakaevatud muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse põikkaldega 4%.

Ehitatakse välja uued mulded ja alused. Muldkeha ehitamiseks vajaminev pinnas veetakse

karjäärist. Kõik karjäärist juurdeveetavad pinnased peavad olema dreenivate omadustega s.t. nende

filtratsioonimoodul peab vastama „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi

juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud

standarditele. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa. Muldepinnase





tihendamist kontrollida vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi

juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud

standarditele.

Peale mulde väljaehitamist ehitatakse kihtide kaupa järjest välja katendikihid vastavalt katendi

tüüpidele.

Täitematerjalist aluskiht (filtratsioonimooduliga k≥1,0m/ööp) rajatakse vastavalt katendi tüüpidele.

Dreenkihi pealmine kiht ehitatakse põikkaldega 2,5% sõiduteedel, 2,0% jalgteedel.

Peale dreenkihi/täitematerjalist aluskihi tihendamist ehitatakse välja killustikalused ning rajatakse

kompleksstabiliseeritud alused.

Peale killustikaluste valmimist paigaldada äärekivid ning asfaltbetoonist katted. Kogu

katendikonstruktsioon on täpsemalt kirjeldatud punktis 3.3.1.

Seejärel täidetakse vajalikes kohtades äärekivide tagused kasvumullaga ja teostatakse murukülv.

Haljastada on ette nähtud asendiplaanil näidatud alad ning ehitustegevuse käigus rikutud alad.

Välisnõlvade tekkimisel rajada nõlvad minimaalse kaldega 1:3 sõidutee puhul ning 1:1,5 jalgtee

puhul.

Paigaldatakse liiklusmärgid ja markeeritakse teekate.

Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja

ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta.

Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.

4.4.1 Äärekivid ja saared

Enne asfaltkatte kihtide paigaldamist tuleb selleks ette nähtud kohtadesse paigaldada vastavat tüüpi

äärekivid. Paigaldusviis peab tagama äärekivide püsivuse, selleks peab olema rajatud minimaalselt

8cm paksune betoonalus (C16/20) kogu pikkuses, nn pätsikeste kasutamine pole lubatud.

Betoonkivi sõiduteepoolne pool peab olema 1/3 ullatuses äärekivi kõrgusest olema kaetud

betoonseguga, tagumine pool peab olema 2/3 kivi kõrgusest olema kateud betoonseguga.

Kleebitavate äärekivide kasutamine ei ole lubatud.

Viimaste nö. katte serva joonel paiknevate äärekivide (lõpukivide) otsad tuleb viia alla 0-tasapinda,

seda eriti põhitee äärde jäävate äärekivide puhul. Äärekivide paigaldamisel tuleb arvestada, et

üldiselt tuleb äärekivi viia madaldatud kõrguseni 2 kivi pikkusel, erandkorras s.t. kitsendatud

oludel, võib seda teha ka 1m ulatuses. Projekti joonistel (asendiplaanil) on eraldi tingmärgiga ära

näidatud madaldatud äärekivide osad (pikkused). Näidatud lõikudel (kohtades) tuleb äärekivid

rajada kogu ulatuses langetatutena, vajalikud kaldosad tuleb toodud lõikudele väljamärkimisel

juurde arvestada.





4.5 Kasutamis- ja hooldamisjuhend

Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe

tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ (MTM 14.07.2015.a määrus nr 92).

Spetsiaalsed erinõuded puuduvad. Projektlahenduse realiseerimisel ei ole ette näha täiendavad

hooldekulusid.

Documents

Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 Põhiprojekt · 2020. 4. 20. · Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa