RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ ...20Tuuling... · kohustused kui ka õigused kaasmängijate suhtes. Rolle loovmängudes võib jaotada pea ja kõrvalrollideks

RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ Rakvere kolledž 2009

Lehte Tuuling 2009

LOOVMÄNG JA LOOVMÄNGU TEHNIKAD.

Laste mängud on väga mitmekesised. Tähtsal kohal koolieelikute mängude hulgas

on loovmängud. Loovmängu all mõistetakse lapse erilist tegevust, milles ta

väljendab oma suhtumist ümbritsevasse, eelkõige sotsiaalsesse tegelikkusesse.

Loovmängu iseloomustavad sisu ja ülesehitust. Lapsed ise valivad endale mängu

teema, rollid, vajaminevad mänguasjad ja vahendid ning arendavad mängu sisu

oma soovi kohaselt. Laps õpib mängu kaudu mitmeid kognitiivseid oskusi. Mäng

aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule. Oluline koht on mängul laste sõnavara

rikastamisel, sest mängus peab laps lisaks esemete nimetamisele neid ka kirjeldama

ja seostama omavahel mitmesuguseid lelusid ja tegevusi (Saar 1997: 58).

Kõik keele vahendid on lapse jaoks potentsiaalsed mänguvahendid. Mängus kasutab

laps erinevaid häälitsusi, samuti kõne ilmekust ja helisid. S. Smilansky (1968) püstitas

hüpoteesi, et sotsiaalse rollimängu mängimine avaldab olulist mõju nii laste mängule

kui nende kõne arengule. Just nimelt roll ja rolliga seotud tegevused ning vajadus

ennast kõneliselt väljendada avaldab olulist mõju nii lapse mängule kui kõnele.

Uurimuses analüüsiti järgmisi kõne kriteeriume: kõne voolavus; keskmine sõnavara

hulk; lause pikkus; verbaalsete väljenduste mõtestatus. Pärast uurimuse läbiviimist

selgus, et sotsiaalne rollimäng aitab oluliselt kaasa nii sõnavara kui kõneliste

Ülesanne: Vaadelge laste vabamängu lasteaia rühmas, mänguväljakul või kodus. Kirjeldage, mida nägite. ................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

väljenduste rikastumisele ja seda eelkõige mängulise suhtlemise kaudu. Kahtlemata

tuleb nõustuda Smilansky kontseptsiooniga sotsiaalse rollimängu positiivsest mõjust

laste kõne arengule, sest nõuab ju mäng mängijalt oma rolli sisseelamist ja sellele

vastavat käitumist. Mäng eeldab ka, et mängijad kasutavad “just kui”, “just nagu”

teiste lastega mängulise tegevuse kooskõlastamist, oma sõnavara aktiivset kasutamist,

sõnade ja lausete täpsemat artikuleerimist (samas: 61).

Loovmängudes avaneb võimalus õppetegevustes ja igapäevases elus omandatud

teadmiste iseseisvaks praktiliseks kasutamiseks. See nõuab lastelt oskust valida

paljudest olemasolevatest teadmistest just need, mis kõige paremini sobivad

mängitavasse mängu. Kasutatavate teadmiste valikus peegelduvad laste

suhtumised, arusaamad ning avalduvad kujunevate tõekspidamiste alged

ümbritsevatesse elunähtustesse. Paralleelselt olemasolevate teadmiste praktilise

kasutamisega kaasneb mängus vajadus ka uute teadmiste järele. See sunnib lapsi

teadmisi ammutama kasvatajalt, mängusõpradelt ja vanematelt.

Kollektiivsed mängud eeldavad käitumisoskuse, vastastikuste sõbralike suhete ja

suhtlusoskuse olemasolu. Mängud lisavad ka uusi praktilisi kogemusi. Samal ajal

arendavad mängud laste suhtlusoskust, loovad tingimused initsiatiivi ja

organisaatorlike võimete arenemiseks.

Loovmängu struktuur on järgmine:

• süžee

• sisu

• roll

• mänguline tegevus

Mängu süžeeks e. teemaks on igapäevane tegelikkus. Kõike mida laps end

ümbritsevas elus näeb ja kuuleb, mida tema endaga tehakse, selle püüab viia ka

oma mängudesse. Mängitava süžee mitmekesisus ja rikkus sõltub laste

kokkupuudete rohkusest tegelikkusega.


Lehte Tuuling 2009

Mängitava täpsemaks ja põhjalikumaks iseloomustamiseks eristatakse

loovmängudes nende sisu. Sisu on see, mille laps toob esile kui peamise momendi

täiskasvanute tegevuste ja kogu ühiskondliku elu kujutamisel. Loovmäng on

arenev tegevus, mille iseloom sõltub laste east, nende oskustest, sõnavarast ja

võimalustest.

Varajases eas läbib laps:

� mänguasjadega manipuleerimise (saab teada milline üks või teine asi on),

� funktsiooni e. tegutsemismängu (saab teada milleks üks või teine asi sobib),

� fiktsiooni e. matkimismängu (saab teada läbi täiskasvanu tegevuse

matkimise mida ühe või teise asjaga teha saab) etapid.

Nende etappide läbimine valmistab last ette rollimängude mängimiseks. 6-

aastaste laste mängud on aga juba sisukate süžeedega loovmängud.

Roll on see, mis määrab kindlaks lapse käitumise mängus. Rolli täitmisega

kaasnevad alati tunded ja emotsioonid. Mängus võetud roll määrab lapsele nii

kohustused kui ka õigused kaasmängijate suhtes. Rolle loovmängudes võib jaotada

pea ja kõrvalrollideks. Pearolli täitmisega kaasneb rohke tegutsemisvõimalus,

omapoolsete mõtete suhteliselt vaba realiseerimine, teiste mängijate suunamine

jne. Kõik see muudabki pearolli täitmise enamikule lastele meelepäraseks

tegevuseks. Kõhklusi tekitab see üksnes neis lastes, kes kahtlevad oma oskustes ja

võimetes või kellel on mõningal muul põhjusel raskusi suhtlemisel eakaaslastega.

Kõrvalrollide täitmine eeldab sageli omapoolsete mõtete ja tegevuse allutamist

pearollile. Edukaks toimetulekuks edaspidises elus tuleb kõiki lapsi harjutada ja

suunata täitma nii juhtivaid kui ka kõrvalosi. Selle saavutamine on pikaajaline ja

kasvataja pidevat tähelepanu nõudev protsess. Vastastikuste suhete loogika tagabki

selle, kas lapsed leiavad mängudes emotsionaalse rahuldatuse või jääb sellest

vajaka. Positiivsete emotsioonide korral suureneb laste vastuvõtlikus uutele

teadmistele, lapsed on teotahtelised ja rõõmsameelsed.

Mänguline tegevus. Oluline on laste eneseorganiseerimise harjumuste arendamine.

Laps peab pikkamööda õppima ise välja mõtlema mängu sisu ja selle kulgu. Siia

juurde peab kuuluma ka oskus iseseisvalt leida vajalikud mänguvahendid (valmis-,

asendus- ja omavalmistatud mänguasjad). Mida rohkem pakub mäng lastele

tegutsemisvõimalusi, mida asjalikum on laste käitumine mängudes, mida


Lehte Tuuling 2009

kestvamad on mängud, mida suuremat rõõmu ja rahuldust nad pakuvad, seda

suurem on mängude kasutegur õpetuslikust ja arenduslikust aspektist lähtudes.

Loovmängul kui tegevusel on omad iseärasused. Neid iseärasusi tuleb teada, sest

mängude organiseerimisel tuleb kasvatajal nendega arvestada.

1. Loovmängud kujutavad endast ümbritsevate inimeste elu aktiivset

peegeldamist. Oluline on, et avaldub laste suhtumine kujutatavasse.

2. Mängudes kasutab laps kompleksseid tegevusi .

3. Laps tegutseb vastavalt mängu sisule, tegevust saadab kõne.

4. Kõne abil kooskõlastab ta oma tegevuse kaasmängijate tegevusega.

Seega arendab mäng ka laste kõnet.

Mänguks vajalikud tingimused. Mänguks vajalike tingimuste all mõistame ruumi,

aja, mänguasjade ja vahendite olemasolu. Aga ka lapse valmisolekut, kogemust ja

keelealast ettevalmistust. Selleks, et lapsed saaksid mängida sisukat ja neid

arendavat mängu, peab õpetaja kandma hoolt eelnimetatud tingimuste olemasolu

eest.

Mänguruumi sisustamisel tuleb arvestada, et seal oleks küllaldaselt ruumi erineva

sisuga mängude mängimiseks. Rohket liikumist nõudvate mängude jaoks on vaja

vaba põranda pinda. Lauamängude mängimiseks on vajalik laudade ja toolide

olemasolu. Vaip mängutoa põrandal muudab toa hubasemaks ja võimaldab seal

istuda ning mängida. Lapsed vajavad aeg ajalt mängimiseks eraldatud nurgakesi,

ka nende moodustamiseks peaks olema vahendeid.

Mänguasjade ja vahendite olemasolu. Mänguasjade ja vahendite hoidmiseks on

hea kasutada nii kappe kui ka avariiuleid. Avariiulitel peaks olema käsitletava

teemaga haakuvad mänguvahendid, et nad annaksid lastele impulsse mängumõtete

tekkimiseks, fantaasia ergutamiseks. Kuna lasteaiaeas laste tahtlik tähelepanu on

lühiajaline, on käsitletava temaatikaga mitte seonduvat materjali hea hoida kapis.

Lisaks valmis mänguasjadele ja –vahenditele peaks ruumis olema ka vahendid ise

mänguasjade valmistamiseks ja üks suur kast igasuguste kottide, peakatete ja

muude rollimängu vahenditega. See innustab lapsi mängule.

Aeg. Loovmäng on mänguliik, mis nõuab eriti pikka ajavaru. Tundide algus ei

tohiks järsult katkestada laste põnevat mängu.


Lehte Tuuling 2009

Ülesanne: Koostage skeem loovmängu struktuuri elementide ja tingimuste vahelistest seostest.


Lehte Tuuling 2009

Loovmängu tehnikad.

Rollimäng –

Rollimängudes eristatakse kolme arengutaset:

� Elementaarse taseme puhul toimub täiskasvanute episoodiline

jäljendamine; kuna mängitakse enamasti omaette, nimetatakse seda

üksikmänguks.

� Koos minateadvuse tekkega mäng täiustub. Tegutsetakse esmalt

läheduses asuvate lastega samalaadselt kuid mitte üksteisest sõltuvalt

(kõrvumäng). Kolmandal eluaastal kontakteerub mängija esmalt ühe,

seejärel mitme kaaslasega. Lühiajaline suhtlemine läheb üle

koostegevuse tasemele. Mängule on esialgu iseloomulik episoodilisus

ja sagedane partnerite vahetamine.

� Viiendal eluaastal hakkavad lapsed ühinema kollektiivsesse mängu –

tekib pikaajalise koostegevuse ja kestva loovmängu etappi, kus

lapsedloovad komplekse mängusituatsiooni ja hakkavad kujuteldavat

lugu mängima (ühismäng).

Rollimängudes kasutatav teemade ring on väga lai ja see sõltub otseselt laste

kogemustest seoses ümbritseva keskkonnaga. Meie täiskasvanute jaoks on soositud

teemad, mis annavad lastele positiivseid sotsiaalseid kogemusi – need on mängu

teemad, mis on seotud abistamise, hoolitsemise, kaastunde ja jagamisega. Kuid tahes

tahtmata mängivad lapsed ka negatiivsete emotsioonidega seonduvate teemadega

mänge- need on teemad, mis väljendavad agressiooni, vaenulikkust, tülitsemist ja

solvamist.

Küsimused: 1. Mis mõjutab kõige enam laste loovmängu sisu?

........................................................................................................................

........................................................................................................................

........................................................................................................................

........................................................................................................................

........................................................................................................................ 2. Kuidas saab Teie arvates kasutada loovmängu õppe-kasvatustegevustes?

........................................................................................................................

........................................................................................................................

........................................................................................................................

........................................................................................................................

........................................................................................................................

........................................................................................................................

........................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

Lavastusmäng –

Lavastusmäng kasvab välja rollimängust ja kujutab endast mängulise tegevuse

kõrgemat etappi, neis kujutatakse konkreetseid isikuid, tegelasi ja sündmusi.

Lavastusmängu aluseks on kirjanduspala või mingi süžee. Lapsed võtavad

endile tegelasrolli, kuju ja välimuse, elavad läbi sündmustiku ja tunded, mida

tunnevad tegelased ning väljendavad oma suhtumist tekstis esinevatesse

elunähtustesse (Raadik 2001: 5).

Õpetaja ülesanne lavastusmängude ettevalmistamisel ja korraldamisel on:

� Valida lavastamiseks sobiv (jõukohane, kindla õpetusliku eesmärgiga)

kirjanduspala või luua mängusüžee ise;

� Tutvustada lastele lavastatava sisu;

� Teos esitada emotsionaalselt, kasutades kunstilisi väljendusvahendeid:

õiget rütmi, erinevat intonatsiooni, pause ja žeste.

Ülesanne: Koostage üks loovmängu stsenaarium, mida saaks kasutada riietusesemete nimetuste ja riietumisprotseduuri õpetamisel. ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

� Aidata lastel teose ideed õigesti mõista ja meelde jätta.

� Mänguvahendeid valmistada koos lastega või nende juuresolekul.

� Leida originaalseid viise kostüümide ja peakatete valikul.

Muinasjuttude ja teiste süžeede dramatiseerimisel tuleb arvestada järgmiste

aspektidega:

� Laps peab jääma dramatiseerimise juures ise uue loojaks, otsijaks,

kohandajaks.

� Laste võime kirjanduslikuks ja loominguliseks tegevuseks väljendub laste

juures erinevalt.

� Lapsed tunnevad sageli üksteise võimeid paremini kui õpetaja, seepärast

on hea lubada vahel ise lastel osasid jagada.

� Harjutamine muudab lavastusmängu kunstlikuks ja tüütavaks ning lastel

on siis võimatu tegutseda spontaanselt ja loovalt.

Lavastusmängude mõju lapse keelelisele arengule väljendub erinevate oskuste

arengus:

� Kuulamisoskus;

� Küsimuste esitamise ja nendele vastamise oskus:

� Jutustamisoskus;

� Kõne ilmekus;

� Sõnavara aktiviseerumine;

� Tabavate väljendite kasutuselevõtt;

� Kirjandusteose keelelise omapära kandumine igapäevakõnesse;

� Sõnaloomingu areng läbi sõnamängude;

� Erinevate häälte ja häälitsuste ning helide tekitamise oskus (kõneaparaadi

areng).

Rolli- ja lavastusmängude põhiülesanne on lastele meeldivate emotsioonide ja rõõmu

pakkumist, loovvõimete arendamist, esinemisjulguse ja –kogemuste võimaldamist,

eneseväljendusoskuste rikastamist, teadmiste ja oskuste omandamist lastele meeldiva

tegevuse abil ning eneseväljendusvormide mitmekesistamist mängude kaudu (Raadik

2001: 3).


Lehte Tuuling 2009

Rolli- või lavastusmängu läbi mängides peab laps minema raamatu või teksti sisse:

võtma endale tegelase rolli, kuju ja välimuse, läbi elama sündmustiku ja tunded, mida

tunnevad tegelased ning väljendama oma suhtumist tekstis esinevatesse

elunähtustesse (Raadik 2001: 4).

Niimoodi mängides kujunevad lastel terved ja ühiskonnas tunnustatud arusaamad

õigest käitumisest, laienevad teadmised ja suureneb kogemuste pagas, areneb mõtlev,

arutlev ning oma seisukohta omav ja seda õigel ajal õiges kohas väljaütlev laps, kes

oskab loovalt suhtuda igasse oma tegevusse (Raadik 2001: 4). Kindlasti areneb ka

lapse sõnavara, keeleline väljendusoskus ning võime täiskasvanute ja eakaaslase

jutust aru saada.

Küsimused: 1. Mida kujutab endast Teie arvates lavastusmäng?

..............................................................................................................................

..............................................................................................................................

..............................................................................................................................

..............................................................................................................................

.............................................................................................................................. 2. Leidke sobivaid kirjanduspalu lavastamiseks 3-, 4-, 5- ja 6 – 7-aastaste laste

tegevustes? ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

Õppemängud.

Õppemängud on sellised mängus, mis on mõeldud eelkooliealiste ja alg- klasside

õpilaste õpetamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arendamiseks. Õppemäng e.

didaktiline mäng kujutab endast õpetuse erilist mängulist vormi, mis võimaldab

õpetuse ja kasvatuse ülesandeid ellu viia lastele jõukohase ja köitva tegevuse-

mängu- kaudu. Õppemäng on õpetamise mänguline vorm – lapsed mängivad ja

samal ajal õpivad või kinnistavad olemasolevaid teadmisi. Õppetegevuse osana

kasutatavatel õppemängudel on õppesisust tulenevad konkreetsed õpetuslikud,

arenduslikud ja kasvatuslikud eesmärgid. Kuid säilitada tuleb ka mängulise

tegevuse ühisjooned: vabatahtlikkus, loomingulise omaalgatuse olemasolu,

iseseisvus, rahuldus- ja rõõmutunne. Õppemängude põhirõhk on suunatud laste

vaimsete võimete arendamisele, olemasolevate teadmiste süvendamisele,

laiendamisele, nende süstematiseerimisele ja iseseisvale kasutamisele uues

mängulises situatsioonis.

Õppemängud omavad kindlat struktuurilist ehitust, mille iseärasust tuleb kindlasti

arvestada, sest üksnes kõigi nelja struktuuri elemendi olemasolu korral on meil

tegemist õppemänguga. Kõik struktuuri elemendid on omavahel tihedalt seotud.

Õppemängu struktuur-

a) didaktilised ülesanded ( lastele jõukohased)

b) mängulised ülesanded + mänguline tegevus (muudab õpiülesande täitmise

lastele kergemaks), mänguline tegevus koosneb mängulistest toimingutest:

• mängulisust saab luua sellega, et anda võimalus tegutseda mingi esemega

• mängulisus seisneb peitmises-otsimises

• võistlusmoment

• mõistatamisega seotud

• rolli omistamine lastele

c) mängureeglid- organiseerivad ja suunavad lapse käitumist mängus, reeglid

ühendavad didaktilisi ja mängulisi ülesandeid

d) mängutulemus-

1) kasvataja seisukohalt

2) laste seisukohalt


Lehte Tuuling 2009

Õppemängus on pearõhk suunatud vaimsete võimete arendamisele, teadmiste

süvendamisele ja laiendamisele. Kasvatuslik mõju teostub mängureeglite täitmise

kaudu (õpib end pidurdama, tahteliselt suunama oma mõtlemist, tähelepanu, mälu).

I Didaktiline ülesanne.

Igas õppemängus on üks või mitu didaktilist ülesannet. Selles väljendub mängu

tunnetuslik külg, s.o. milliseid võimeid tahetakse antud mängu kaudu arendada,

milliseid teadmisi täpsustada, laiendada või süvendada. Ülesanne esitatakse mängu

kaudu, tihedas seoses mänguliste ülesannete ja mängulise tegevusega. Tähtis on, et

didaktiline ülesanne muutuks lapse enese mänguliseks ülesandeks st. ainult

didaktilise ülesande täitmisel võib laps saavutada seda, mis teda antud momendil

kõige rohkem huvitab ja mis on mängu lähimaks eesmärgiks. See tingib lapse

erilise aktiivsuse selliste mänguliste ülesannete täitmisel, mis omavad õpetuslikku

tähtsust ja on oma sisult lähedased lapse mängumotiividele. Seega didaktiline

ülesanne on nagu lapse eest peidetud, teadmised ja oskused omandatakse

ettekavatsematult, mängides. Didaktilised ülesanded peavad vastama laste eale,

sest ainult siis äratavad nad lapses huvi, aktiviseerivad ja arendavad teda. Tuleb

arvestada ka laste eelteadmistega.

Didaktiliste ülesannete põhiliigid-

1. Võrrelda ja välja valida esemeid erinevate või ühesuguste tunnuste alusel.

2. Klassifitseerida ja jaotada esemed või pildid liigi, materjali jt. tunnuste järgi.

3. Määrata ese ühe või mitme tunnuse järgi

4. Meelde jätta mingisugune fakt, esemete kogus, mängijate rühm, vm. ning

määrata muutused, mis toimusid laste äraolekul.

II Mänguline ülesanne ja tegevus.

Didaktiline ülesanne muudetakse mänguliseks ülesandeks. Täidetakse mängulise

tegevuse kaudu. Mängulisus määrab lapse emotsionaalse suhtumise tegevusse.

Lapse tegevus on õppemängus ettemääratud. Kaks peamist nõuet lapse tegevusele:

1. peab täitma mängu õpetavat ülesannet

2. peab olema huvitav ja kaasakiskuv mängu lõpuni

Mäng tekib siis kui didaktilised ja mängulised ülesanded on tihedalt seotud

mängulise tegevusega. Mängulise tegevuse järele jaotatakse mängud tinglikult:


Lehte Tuuling 2009

1. mõistatamismängud

2. võistlusmängud

3. süžeelis- rollilised mängud

4. peitmis- ja otsimismängud

5. lavastusmängud

6. pandimängud

7. liikumismängud

Oluline on mängulise tegevuse varieerimine, keerukamaks muutmine. Tegevus on

huvitavam siis, kui sisaldab sobivaid põnevusmomente, üllatusi; õpetaja ise on

ilmekas ja emotsionaalne. Väga häid tulemusi annab riimkõnede, salmide, laulude,

mõistatuste, matkivate liigutuste lisamine.

III Reeglid.

Reeglid on kindlalt määratletud ja täpselt formuleeritud nõudmised, mida

esitatakse lastele mängu vormis. Nende kaudu õpetaja juhib mängu ja mõjutab

lapsi. Ta teeb seda mängu abil. Reeglid suunavad mängu, ühendavad didaktilised ja

mängulised ülesanded, organiseerivad laste käitumist ja vastastikuseid suhteid.

Didaktilised reeglid:

1. suunavad laste tegevust didaktiliste ülesannete täitmisel, määravad mida ja

kuidas peab tegema või mida ei tohi teha.

2. organiseerivad - määravad laste tegutsemise järjekorra mängus, mängijaile tasu

või karistuse.

3. distsiplineerivad - suunavad laste käitumist mängus.

Reeglid täpsustavad eesmärke. Didaktilised ja mängulised ülesanded määravad

mängulise tegevuse iseloomu, reeglid aitavad mängulist tegevust läbi viia ja seega

täita mängu ülesannet.

IV Tulemus.

Igal õppemängul on oma kindel lõpp, oma tulemus. Mängu tulemust tuleks hinnata

nii õpetaja kui laste seisukohalt. Tulemus on ülesannete ja reeglite täitmine. Näitab

laste poolt omandatud teadmiste taset, vaimse tegevuse ja laste vaheliste suhete

iseloomu. Õpetaja hindab õppemängu tulemust didaktilise ülesande täitmise põhjal.

Siit selgub, kes suutsid didaktilised ülesande täita, kes ei osanud, kellele on vaja

edaspidigi samalaadseid ülesandeid anda, keda peab õpetama ja kellega veel

materjali kordama. Laste seisukohalt hinnatakse õppemängu tulemust selle põhjal,


Lehte Tuuling 2009

missugust vaimset ja moraalset rahuldust mängimine tõi, kas lastel oli heameel

mängust, kas ta aktiviseeris lapsi tegutsema, kas ta andis positiivseid emotsioone.


Lehte Tuuling 2009

Õppemängude liigitus.

Ülesanne: Valige üks matemaatika valdkonna teema koolieelse lasteasutuse õppekava vastavast osast ja koostage õppemängud selles teemas õpetatavate mõistete kinnistamiseks erinevates vanuserühmades. Järgige õppekava struktuurilise ülesehituse nõudeid ja laste ealise arengu iseärasusi. ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

Ester Vee on oma raamatus „Õppemängud lasteaia õppe- ja kasvatustöös.“ toonud

välja õppemängude liigituse. Didaktilised e. õppemängud sõna otseses mõttes on

vabamängud, mis on loodud autodidaktismi ja laste iseseisva mänguks

organiseerumise võimaluse põhimõttel (loto, doomino, täringumängud, “Telefon”,

“Pandimäng” jne.). Neid mänge loob ja õpetab lastele küll täiskasvanu, kuid

tuttavaid mänge saavad lapsed ka iseseisvalt mängida. Organiseeritud

õppemängud- neid mänge organiseerib ja juhib õpetaja(enamasti tunnis, aga ka

vabal ajal) ja ilma täiskasvanu osavõtu- ta nad ei eksisteeri. Enamasti jaotatakse

õppemängud kolme suurde rühma lähtuvalt mängus kasutatava materjali

iseloomust:

1) mängud esemetega- mänguks valitakse kindla eesmärgiga esemeid või neist

moodustatud komplekte: mänguasju, tarbeesemeid, tööriistu, looduse objekte jne.

(nt. “Imekotike”, “Koolitarvete kauplus”, “Mitmes mänguasi on kadunud” jne.).

2) lauamängud- kasutatakse esemete kujutisi (pilte), kaarte, mängulaudu vastavate

nuppude ja täringutega, mängukive, mitmesuguseid mängudetaile jne. (nt. loto,

doomino, täringumängud, kabe, male jne.)

3) sõnalised mängud- ei tugine vahetule tajule, vaid laste kujutlustele, nõuavad

tähelepanu, kuulamis- ja mõtlemisoskust, kiiret reageerimisvõimet, oskust kasutada

teadmisi. Sõnalised mängud jagunevad omakorda:

a) suulised - (nt. “Telefon”, “Lind lendab”, “Ütle vastupidi”, “Täidan

laeva” jne.) Koolieelses eas kasutaksegi peamiselt suulisi sõnalisi

mänge.

b) kirjalikud - koolieelikute rühmas kasutatakse lihtsaid mänge

lugema ja kirjutama õpetamiseks, kuid põhiliselt kasutatakse

ikkagi koolieas (nt. “Kes jõuab rohkem?” kirjutada t-tähega

algavaid sõnu jne)

Mängulise tegevuse järgi liigitatakse õppemänge järgnevalt:

1) mängud-ülesanded – nende aluseks on laste huvi tegutseda mitmesuguste

mänguasjadega, muude esemete ja piltidega, mänguline tegevus on siin

elementaarne ja sageli ühtib praktilise tegevusega .

2) peitusmängud- põhinevad laste huvil esemete ootamatu ilmumise ja kadumise,

nende otsimise ja leidmise vastu (nt. “Tibu, tibu, ära näita”)


Lehte Tuuling 2009

3) süžeelised õppemängud- nende aluseks on mitmesuguste eluliste situatsioonide,

täiskasvanute või loomade kujutamine (nt. “Polikliinik”, “Lasteaed”, “Loomade

kool” jne.)

4) võistlusmängud- põhineb püüdel kiiremini saavutada mänguline tulemus, võita

mäng (nt. “Reis ümber maailma”, “Kes on kiirem”, “Kes jõuab esimesena” jne.),

siia kuuluvad ka viktoriini- tüüpi mängud

5) pandimängud, mängud keelu ja karistusega- on seotud huvitava mängulise

momendiga, kus laps peab vabanema mittevajalikust kaardist, esemest (nt. “Must

notsu”), mitte ütlema keelatud sõna (nt. “Pandimäng”), mitte eksima sõna või

liigutusega (nt. “Mina ka”, “Lind lendab”).

Osa õppemände on liikuva iseloomuga. Neid võib eristada liikumismängudest selle

järgi, mis on antud mängus suurema tähtsusega- vaimne või kehaline areng (nt.

“Liiklusmängus” on esiplaanil liiklemisreeglite täitmise harjutamine tänaval, kõnni

kui liikumisvormi harjutamine aga teisejärgulise tähtsusega) (Vee 1979: 37-38).

Õppemänge liigitatakse veel ka õpetusliku ülesande, ainevaldkonna järgi:

1) kõne arendamise mängud, keelemängud on laste sõnavara arendamiseks,

fonemaatilise kuulmise ja õige hääldamise arendamiseks, kõne parandamiseks

(logopeedilised mängud), õigete grammatiliste vormide kasutamise harjutamiseks,

mängud sidusa kõne arendamiseks (nt. “Täidan laeva”). Peale emakeelealaste

mängude kuuluvad siia gruppi ka võõrkeele õpetamiseks kasutatavad mängud.

2) loodusalased õppemängud (nt.”Juured ja pealsed”, “Zooloogiline loto”, “Arva

ära maitse järgi”, “Loomad mängivad peitust”, “Arva ära, mis lill see on” jne.)

3) sotsiaalsete kujutluste ringi arendavad õppemängud (nt. “Kellele on seda

tööriista vaja”, “Kauplus”, “Millega me sõidame”, “Raamatukogu” jne.). Selles

mängude grupis võib eraldada järgmised alagrupid, mängud mille põhieesmärgiks

on:

a) laste kõlbeline kasvatus (nt. “Mis on hea ja mis on halb”)

b) esteetiline kasvatus (nt. “Nii on ilusam”)

c) kunstiline kasvatus (nt. “Pildi näitus”, “Teatrimäng”)

d) mängud, mis kaudselt avaldavad mõju laste kehalisele kasvatusele

ja töökasvatusele- kinnistavad laste kujutlusi kehakultuuri ja

tervishoiu valdkonnast, arendavad sõrmelihaseid jne.

e) matemaatilised õppemängud


Lehte Tuuling 2009

4) mängud laste sensomotoorse kultuuri arendamiseks (mängud värvi-, suuruse-,

vormi- ja ruumitaju arendamiseks, kuulmis-, kompimis-, maitsmis- ja haistmismeele

arendamiseks, esemete ja tegevuste ära tundmiseks liigituse järgi)

5) mängud vaimsete võimete arendamiseks (laste tähelepanu, mälu, mõtlemise

jne. Arendamiseks (Vee 1979: 39-40).

Õppemängud võivad erineda oasvõtjate arvu poolest:

1) individuaalsed mängud- need on enamasti reegliteta harjutusmängud

(matrjoskad, mosaiigid, piltkuubikud, peitepildid, labürindid)

2) grupimängud- osa võtab väike lastegrupp 2-6 last, neid mängitakse vabal ajal

3) kollektiivsed mängud kogu rühmaga- kogu rühmaga mängimiseks sobivad

sellised mängud, millest saavad osa võtta aktiivselt kõik lapsed või vähemalt

enamus, nii et ükski laps ei peaks ootama liiga kaua oma järje- korda, kui kõik

lapsed ei jõua olla juhtmängija rollis, peaks ülejäänud mänguline tegevus pakkuma

neile ka põnevust või olema naljaka sisuga, et nad saaksid elada mängule aktiivselt

kaasa (Vee 1979: 41-42).

Eri vanuses laste õppemängud.

3-aastased lapsed.

Sellesse vanusesse jõudnud lapsed ei tule veel esialgu päris iseseisvalt õppemängude

mängimisega toime ja vajavad õpetaja toetust ja eeskuju. Läbi õppemängude

kujundatakse lastel erinevaid eneseteenendamise oskusi, jätkatakse esemete ja

tunnuste omaduste tutvustamist. Lapsed omandavad õiget kõnekeelt, õpivad lauseid

koostama ja häälikuid õigesti hääldama. Selles vanuses lastele antakse õpetatav

ülesanne süžeelises vormis, sest lastele tuleb alati anda võimalus mängu ajal tegutseda

ja liikuda.

Õpetaja juhib mängu, olles ise üks mängijatest. Mängud toimuvad loomulikus

keskkonnas, et õpetada lapsi iseseisvalt mängima. Oluline tähtsus on nukumängudel.

Mängud peavad ergutama lapsi aktiivselt osalema kahekõnes mängu teiste

osalejatega, et aktiviseerida kõnet. Nukumängudes vestleb kasvataja lastega kord ise

kord nuku või mõne muu tegelase abil. Et saavutada laste tähelepanu, peab õpetaja

kõne olema ilmekas ja õpetaja ise heatujuline.

Õppemängudes võib kasutada mänguasju, mitmesuguseid esemeid, pilte. Mängud

piltidega võivad olla sellised:


Lehte Tuuling 2009

• kus laps peab nimetama või jutustama, mis on pildil kujutatud;

• koostab osadest pildi;

• leiab paarispildid.

3-aastastelt lastelt ei saa veel nõuda sisukat seotud kõnet pildi järgi, ta on suuteline

väljendama end kahesõnaliste lausetega (nukk magab, pall veereb, koer haugub).

Ka matemaatiliste mõistete tutvustamiseks sobivad kõige paremini õppemängud.

Mõistete “üks” ja “palju” ning võrdlemisoskuste kinnistamiseks on soovitav

mängudes kasutada mitmesuguste esemete ja mänguasjade kõrval ka looduslikku

materjali (kivid, käbid, tammetõrud jne). Jalutuskäikudel metsas või pargis võime

kasutada õitsvaid lilli, mahalangenud lehti jm (Galinskaja jt 1972: 9-10).

4-aastased.

4-aastaste õppemängud on juba keerulisema ülesandega ja mitmekesisemad. Et lapsed

saaksid aru mida mängu reeglid neilt nõuavad, tuleb neid seletada väga näitlikult kuna

laste mõtlemine on veel väga konkreetne.

Korratakse eelmise vanuserühma mänge, muutes nende ülesandeid keerulisemaks.

Mängus võib juba lastele anda erinevaid osi (ühes mängus saavad lapsed olla nii kass,

koer, kana, hiir konn jne; teised lapsed peavad nende tegevuse või häälitsuste järgi ära

arvama, kellega on tegu).

Suurt rõhku tuleb panna õige kõne kasutamise oskusele. 4-aastased lapsed omavad

juba suurt sõnavara, räägivad palju, aga tihti on neil lauseehitus vale, kasutatakse

ebaõigeid sõnavorme, mistõttu on kõne raskesti mõistetav. Õppemängude abil

suunatakse lapsi lauseid koostama ja õigesti mõistma sõnu. Sobivad on õppemängud,

mis nõuavad kirjeldamist, esemete tunnuste võrdlemist, mõningate materjalide

tundmist. Õpetaja peab mängu tutvustades selgitama lastele, kuidas kirjeldada eset või

pilti, kuidas koostada jutukest ning kirjeldust või jutustab kõigepealt ise.

Eriline osa on mängudel, mis õpetavad lapsi esemeid klassifitseerima ühiste tunnuste

alusel. 4-aastaste teadmistes pole veel loogilist korda ja seepärast tuleb alustada

lihtsamast klassifitseerimisest (nt suve- ja talveriided, mets- ja koduloomad).

Matemaatiliste mängude abil arendatakse võrdlemisoskust, tähelepanu, mälu,

orienteerumisoskust, tutvustatakse lastele geomeetrilisi kujundeid.

Loodusloolise sisuga õppemängud aitavad kinnistada teadmisi loomadest ja

taimedest. Mängu reeglid suunavad lapsi loomi ja taimi kirjelduse järgi ära tundma.

Mängudes ei tohi unustada laste loomulikku liikumisvajadust ja võimaluse korral


Lehte Tuuling 2009

siduda alati mängu liikumisega looduses. Nii saab mängu “Tunne kompimise järgi

ära” läbi viia aias peenra ääres peale juurviljade saagi koristamist, et jätta meelde ka

see, kus juurviljad kasvavad. Ka mängu “Arva ära, milline lill” on õige mängida aias

lillepeenra juures. Lapsed kirjeldavad lilli ja teised arvavad ära, mis lill see on ning

näitavad seda peenral (Galinskaja jt 1972: 11-12).

5-6-aastased.

Vanemate laste mängud on juba keerulisemate ülesannete ja rangemate reeglitega.

Mängude läbi viimisel kasutatakse mitmesuguseid mänguasju, tarbeesemeid ja pilte,

millest enamik peaks olema süžeega. 6-aastaste rühmas kasutatakse pilte, mille abil

püütakse arendada laste tähelepanu (mis on muutunud võrreldes eelmise pildiga),

mälu ja mõtlemisoskust, lugema-, kirjutama- ja arvutama hakkamise alusoskusi.

Laialdaselt kasutatakse sõnalisi mänge. Enne mängu algust peavad lapsed selgelt

arusaama mängu ülesandest ja reeglitest ning omandama need. Lastelt tuleb nõuda

täielikku iseseisvust mängureeglite täitmisel. Laps peab õppima ennast valitsema:

mitte ette ütelda; vastab ainult see, kellelt küsitakse jne. Need nõuded valmistavad last

ette toime tulema koolis. Selles vanuses laste õppemängud võivad sisaldada ka

võistlusmomenti. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et see ei põhjustaks liigset erutust

ja hasarti. Mäng peab aitama kasvatada heatahtlikku suhtumist üksteisesse, soovi

jõuda igas tegevuses tulemuseni ja püstitatud ülesannet hästi täita. Õpetaja peab

arvestama ülesande valikul ja küsimuste esitamisel laste individuaalsete iseärasustega.

Mängus avalduvad laste iseloomujooned, huvid, arengutase. Vastavalt sellele antakse

ühele lihtsam teisele keerulisem ülesanne, küsimustele vastamise juures suunatakse

vajaduse korral abistava küsimusega või nõutakse iseseisvat lahendamist. Eesmärk

on, et kõik lapsed saaksid mängus aktiivselt osaleda. Mängu seletus peab olema selge,

lühike ja konkreetne, äratama huvi mängu vastu. Lastel on selles vanuses juba küllalt

mängukogemusi ja arenenud mõtlemine, mis tõttu on nad võimelised mõistma

konkreetsemat mängujuhist. Ainult keerulisemate mängude puhul on veel vajalik

näitlik selgitus. Mängujuhis ei tohi viia lapsi mehhaanilise matkimiseni vaid peab

jätma võimaluse ka oma initsiatiivi rakendada. Sõnalistes mängudes tuleb lastel

kirjelduse järgi ära tunda esemeid. Meeldejätmisoskust, vormi ja materjali taju

arendavad mängud, kus lastel tuleb kirjeldada esemeid, mis mängus asukohta

muudavad või ära kaovad (Galinskaja jt 1972: 12-14).


Lehte Tuuling 2009

Küsimused: 1. Mille poolest erineb õppemäng teistest eelpool nimetatud mänguliikidest?

...........................................................................................................................

...........................................................................................................................

................................................................................................ 2. Mida tuleb tähele panna erinevas eas lastele õppemänge valides või

koostades? ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

3. Koostage õppemängude kirjeldused koduloomade teema kinnistamiseks 3-, 4-, 5- ja 6 –7-aastaste laste õppe-kasvatustegevuses kasutamiseks. ..........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

Mängitused ja näpumängud.

Lugedes pedagoogika alaseid publikatsioone, kohtame tihti seisukohta, et lapse

vaimne areng on tihedalt seotud tema peenmotoorika arenguga. Kuigi teaduslikud

uuringud pole kindlaid tõestusi käelise tegevuse ja mõistuse seoste kohta leidnud, on

see seos kindlasti olemas. Samas on palju kaudseid andmeid, mis kinnitavad, et

näpuosavuse edendamine võib soodustada vaimset arengut. On ju üsna raske kindlaks

teha, millest täpselt vaimne areng sõltub. Kuid kindlasti on motoorika vaimset arengut

stimuleerivaks teguriks.

Küll on aga paljud uuringud tõestanud, et lapse arengu seisukohalt on väikelapseeas

oluline täiskasvanuga koosveedetud aeg. Täiskasvanu poolt juhendatud tegevus koos

lapsega võimaldab koosveedetud aega arengu seisukohalt positiivselt sisustada. Kogu

koolieelse ea jooksul on lapse põhitegevuseks mäng. Seda tuleb silmas pidada

igasuguse õppetegevuse planeerimisel. Täiskasvanul on õpetamisel läbi mängu kanda

vahendusfunktsioon: mängu kaudu ta vahendab lapsele ümbritsevat keskkonda,

Küsimused: 1. Kas Teile meenub oma lapsepõlvest mõni näpumäng või mänguline

tegevus, mida Teile meeldis koos ema või vanaemaga mängida? ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

2. Milline on näpumängude roll lapse arengus Teie arvates? ................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

3. Meenutage oma lapsepõlvest, kas ja kui oluline oli Teie jaoks täiskasvanuga koos tegutsemine, mängimine? ...............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

esemeid ja mänguasju, tutvustab eriilmelisi tegevusi ning on lapse jaoks oma

eeskujuga jäljendamise objektiks. Pikka aega kannab suhtlemiseas sõnalist osa ainult

täiskasvanu.

Sõnad, lause intonatsioon, laulud ja lastevärsid, mängitused ja näpumängud pakuvad

lõbu suurtele ja väikestele ammu enne seda, kui laps ennast sõnades väljendama

hakkab. Suur on rõõm kui tekib võimalus üksteisega natuke rääkida. Teisel eluaastal

kontaktivõimalus suureneb, laps omandab järjest uusi sõnu. Väike laps haarab

maailma sõrmedega ning avastab selle käigus maailma. Käeline osavus ja tunnetuslik

aktiivsus on tihedalt seotud ning toetavad lapse arengus vastastikku teineteist. Kui

kõne on muutunud arusaadavaks, toimub suur osa lapse ja täiskasvanu vahelistest

kontaktidest sõnade abil. Ometigi on kehalisel kontaktil kogu sensomotoorse perioodi

jooksul ja veel hiljemgi suur tähtsus.

Keha, emotsioonid ja mõtlemine on omavahel lahutamatult seotud. Puudutus on

ühendus maailmaga. Puudutus kannab endas teavet ja stimuleerib reaktsioone.

Meeldiva, rahustava puudutuse puudumine varajases lapseeas on terve

probleemiderea põhjustajaks täiskasvanuelus, seda nii füüsilisel kui psüühilisel

tasandil. Ebapiisav tähelepanu ja hoolitsus täiskasvanute poolt, kas hoolimatuse või

lahusoleku tõttu, põhjustab lapsel täiskasvanu eas raskusi lähedaste suhete loomisel

ning iseendaga kooskõla saavutamisel (Tomberg 2001: 114).

Hea võimaluse toetuda õppe-kasvatustegevuse organiseerimisel kehalisele kontaktile

ja peenmotoorika aktiivsusele on meie rikkalikule rahvaloomingupärandile.

Varasematel aegadel olidki laulud-mängud laste kasvatamise ja arendamise põhiliseks

vahendiks. Juba üsna varases eas puutus laps kokku lauludes, mängudes, juttudes,

vanasõnades jne. esivanemate maailma vaatega. Siit ammutati hingelist tasakaalu ja

sisemist kindlustunnet (Vikat 1999: 39).

Kindlasti on igati õigustatud mängituste, näpumängude, vanasõnade ja liisusalmide

kasutamine varases keeleõppes. Rahvaloomingule on omane kindel rütm ja värsimõõt,

mis soodustavad keele omandamist. Näpumänge, liisusalme, vanasõnu, mõistatusi,

laulu- ja ringmänge on põlvest põlve edasi antud suuliselt ja nii on need sisu ja

sõnastuse poolest muutunud. Eri variante leidub vastavalt rahvusele, paikkonnale,


Lehte Tuuling 2009

murdealale ja muule eripärale. Sageli on just see huvitav ja muudab mängu lapsele

eriti lähedaseks.

Lapse arengusuund läheb ülalt alla ehk peast jalgade poole. Käeliste oskuste areng

toimub õlast sõrmede poole. Mida aeg edasi seda enam õpib laps oma kätt suunama

ning seda vilunumad on tema liigutused (Uriko, Raukas, Mets & Liik 2002: 206).

Mängitused, mis sisaldavad endas nii keha kui häälega mängimist, kuuluvad motoorse

mängu alla. Kui silitamised, äiutused, hüpitused ja hällilaulud on rohkem ema ja lapse

pärusmaa, siis näpu-, käe- ja jalamänge võib edukalt kasutada ka lasteaias.

Mängitus on täiskasvanu mäng väikelapsega, mis koosneb traditsioonilistest

mängitustegevustest koos sinna juurde kuuluva lauldud või loetud tekstiga. Mängitus

ühendab endas hälli- ja muude lastelaulude, mängude, loitsude ja nendega

kooskäivate maagiliste toimingute elemente. Tegevustiku ja teksti seotuse astmelt

jagunevad mängitused kahte rühma. Mängituste tegevus võib vastata teksti süžeelisele

arengule, kusjuures tekst on kas värsistatud või koosneb lühivormelitest ja neid

siduvast jutustavast osast. Teine suur rühm tekste on mängutegevusega lõdvemalt

seotud, kuna tegevus koosneb ühetaolistest rütmilistest liigutustest nagu hällilauludegi

puhul (Oras 1996: 122).

Mängitusi on võimalik kasutada erinevate tegevuste juures. Lapsed meelsasti

tegelevad oma näppude ja varvastega. On ju näpud ja käed lapse esimesed

mänguvahendid juba imikueas. Neid liigutatakse, nendega haaratakse kõige järele,

mis silmapiiril. Näpud on lapsel igal hetkel võtta kui tuleb tahtmine mängida. Nad on

kogu aeg olemas ja kaasas. Laps hoiab kinni täiskasvanu sõrmedest. Lapsega rääkides

liigutab täiskasvanu lapse käsi üles-alla, edasi-tagasi. Kontakt täiskasvanuga äratab

lapsest tundmusi, paneb teda kaasa häälitsema. Sellepärast kasutataksegi lapsega

kontakti loomisel juba kõige varasemast east näpumänge.

Näpumängude väärtus on sisu lapsepärasuses, lihtsas riimis, rõõmus, mida nad endas

kannavad ja mis paneb lapsi liikuma ja tegutsema. Nii mõnigi liisusalm ja näpumäng

on rännanud ühelt maalt teisele ning nende päritolu on isegi raske kindlaks teha. Ka


Lehte Tuuling 2009

on lasteaiaõpetajad ja kooliõpetajad loonud toredaid näpumänge (Kivi, Muhel &

Roosileht 1988: 112).

Mängitused.

Mängituse puhul on tegemist eelkõige lapse ja täiskasvanu ühise mänguga.

Täiskasvanu suunab ja juhib - mängitab väikelast. Mängitusi on eri rahvaste juures

liigitatud erinevalt. Aga selline motoorse mängu liik on enamasti kõikide meie

naaberrahvaste folkloorivaramus olemas. Leedus nimetatakse mängitusi

liigutusmängudeks. Liigutusmänge defineeritakse kui mänge mida täiskasvanud väga

väikeste lastega läbi viivad. P. Jokimantiene järgi on liigutusmängud mängu ja laulu

vaheline žanr. Erinevus mängu ja liigutusmängu vahel seisneb selles, et mängu

mängib laps iseseisvalt, koos täiskasvanu või teise lapsega, samas liigutusmängus

suunab lapse mängu täiskasvanu (Vaichiene 1998: 110).

Mängituste tegevustiku aluseks on rida universaalseid väikelapse lõbustamise viise:

õhkutõstmine, igal viisil kiigutamine, lapse kehaosade loetlemine, käte

kokkupatsutamine, kõditamine. Lastelaulude, ka mängituste teemaderingi kuuluvad

(kodu) loomad-linnud, lapse suhe pereliikmete ja teiste inimestega, talle tuttavad

kodused tööd (Oras 1996: 104-108).

Küsimused: 1. Kuidas on oma vahel seotud lapse liigutuslik ja vaimne areng?

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

..................................................................................................................... 2. Millist mõju avaldavad liigutustega mängud lapse emotsionaalsele

arengule? .......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

Lapse käte või jalgadega mängimine Siin on tuntumad mängitustüübid folkloorivaramus Tee kakku, Tii, tii, tihane, Kuts

karja. Vabamas vormis sõnastusega või paari püsivormeliga piirduvad Kuts, säh

jalga!; jalatalla kopsimine ja kõditamine hobuserautamist või ka kingsepatööd

jäljendades (Ptruu, rauda!, tuntud nii soome kui germaani traditsioonis); tavaliselt

miilu-maalu vormeliga algav ja siit-siit-sirr/ siin- siin vormeliga lõppev lõppev

peopesa silitamine või/ja kaenla alt kõditamine (Milu-maalu miisu; Hiireke, too

vett).Viimastes kõneldakse kassist ja hiirest, kes on germaani ja ka balti traditsioonis

tavalised sõrmedega mööda lapse keha jooksmise ja "koju" jõudes kõditamisega

lõppevate mängituste tegelased. Ka pudrukeetmist imiteerivates mängitustes on

põhitegevuseks peopesa silitamine, sageli koos sõrmedele "pudru jagamisega". Üks

neist on venelaenuline Harakas keedab putru (levinud ka Soomes, kusjuures Lääne-

Soome variantides on pudrukeetjaks hiir). Tuntud on ka puusaagimise jäljendamine

lapse kätega.

Sõrmede, varvaste, näo- ja kehaosade lugemine Sõrmede lugemine on üldlevinud mängituselement, mis arvatakse seotud olevat

vanade uskumustega- sõrmed olid pühendatud jumalatele ja igaühel oli oma

funktsioon. Eesti sõrmelugemised piirduvad valdavalt sõrmenimede loetlemisega.

Väga paljud nimetused langevad kokku Skandinaavia, saksa ja soome tõlke- või

kõlavastetega. Kehaosade nimetamisest (Eestis: Silm, silm, nina, suu, tiss, tiss, naba,

l`uu / tussu-tuu) leiab teiste rahvaste väljaannetest vähem näiteid. Kõik need

lugemised - välja arvatud ehk varvaste lugemine- võivad kuuluda ka suuremate laste

omavaheliste mängude repertuaari. Mängituste hulgast jääb välja ennustamine

sõrmeküünte "õitsemise" põhjal, mille juurde kuulub eri sõrmede tähenduste

loetlemine (Kiitus, laitus…), ka nööpide lugemine on pigem laste omavaheline mäng.

Pisilõbustused Traditsioonilise lõbustava tegevuse juurde kuuluvad selles rühmas vaid vähesed

kinnistunud lühivormeli, näiteks sarvlooma kujutamine peaga puksides või sõrmedega

lapse suunas liikudes (Puua-puua; Puka tuleb); vaksaga mõõtmine; mokapill.


Lehte Tuuling 2009

Mängituse määrab funktsioon. Nagu lastelauludes üldse, liidetakse mängitustes sageli

ühte erineva päritoluga tekstimotiive, sealjuures sisulist terviklikkust taotlemata.

Tekstid jäävad pigem assotsiatiivseks, tihti kõlakujundeil põhinevaks

sõna/värsimänguks. Kuid igal mängitustüübil või -rühmal on oma tunnuslikud

lühivormelid, mis tihtipeale on seotud kindla tegevusega. Neist lähtumine aitab teha

valikut vastavalt vajadusele.

Näiteks üks tekstirühm, mida ühendab pilli imiteeriv onomatopoeetiline algusvormel

piu-piu-piu / ämm-piu-piu, järgnevate püks jalga ja/või härjapilli -motiividega. Tekste

tuntakse eelkõige hüpituslauludena, lapse hüpitamist nende saatel nimetataksegi

piutamiseks. Samas on härjapill üks mokapillimängu (ka huulepill, viripill, virr,

tatraveski; instrumentidest on mokapilliks nimetatud parmupilli) nimetusi.

Näiteks sellest, kuidas sobivat märksõna sisaldav, millegagi inspireeriv värss või

värsirühm võib olla iseseisev poeetiline tervik ja samas põimida enda ümber mitmeid

erinevaid motiive, võiks olla ka lastelaul-mäng-mängitus Tii, tii tihane. Mängituse või

laste omavahelise mängu tunnusmotiivideks on algusvärss oma paralleelvärssidega ja

lõpuvormel (Üle metsa-) vurr!

Tii, tii tihane, vaa, vaa varblane värsipaar esineb mitmetes eesti, soome, karjala ja ka

vepsa laulutüüpides, kus kõneldakse lindudest ja mis kuuluvad põhiliselt

lasterepertuaari. Lätis tuntakse sarnase algusega lastelaulu, mille sisu (kus pesa - pesa

tamme otsas) langeb kokku pigem soome ühe Tii, tii tihane versiooni ja eesti

ahellaulu Liiri - lõõri lõoke variantidega.

Küsimused: 2. Milliseid tegevusi kasutatakse mängitustes?

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

..................................................................................................................... 3. Kuidas saab mängitusi kasutada õppe-kasvatustegevustes?

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................

.....................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

Näpumängud.

Väikelapsega tegelemine on normaalne ja paratamatu kõigis kultuurides, ka on lapse

lõbustamise viisid isetekkivad ja põhijoontes kõikjal ühesugused. Kohalik traditsioon

vormib universaalsed mängituste tegevuselemendid ja temaatika ainukordseks

tüübikogumiks. Näpumängud, vanasõnad, liisusalmid, mõistatused ja laulumängud

kuuluvad meie rahva kultuuripärandi hulka, mida võiks tunda ja ka praktikas

kasutada. Kindla koha võiksid näpumängud leida lasteaia päevas (tegevustes, vabal

ajal jne). Nende kasutamine aitaks rikastada laste sõnavara, arendada liikuvust,

tugevdada lihaseid, õpetada tunnetama rütmi ja tempot, tähelepanelikult vaatlema

ümbritsevat. Pealegi loovad mängitused lastele rõõmsa meeleolu ja hea tuju (Muhel

1985: 54).

Esimestel eluaastatel on lapse liigutused ebatäpsed ja kohmakad, puudub silmade

kontroll käe liikumise üle või on see veel õige nõrk. Refleksid silmast ja kõrvast

levivad ühtviisi kõigile lihastele- toimub difuusne erutus. Hiljem tuleb aeg, mil

liigutused grupeeruvad ja liigutused muutuvad piiritletumaks ( Muhel 1981: 44).

Ülesanne: Valige kaks eesti keele kui teise keele õpetamisel läbitavat teemat ja püüdke leida või ise koostada mängitusi õppetegevuste rikastamiseks. ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

Kant on märkinud, et käed on justkui väljapoole ülekandunud aju. Väike laps

“haarab” vaid seda, mida saab käte või sõrmedega puudutada ja peos hoida. Nii

toimub ka laste esimeste mõtete “haaramine” ja kujunemine. Mängu käigus tekib

lastel nimetatud liigutuste ebateadvuslik kujund. Sellega üheaegselt kujunevad välja

ka närvisüsteemi peenstruktuurid (Kummer: 28).

Rahva loodud mängudel, mõistatustel ja salmidel on kindel rütm ja tempo. Selle

tunnetamine aitab lastel paremini aru saada ka kirjutamise rütmist ja tempost. Samuti

arendavad mängud käe, silma, kõrva ja keha koostööd. Näpumängude mängimine

aitab vabaneda pingest ja luua rõõmsa meeleolu (Kivi, Muhel & Roosileht 1988: 111).

Näpumängudesse tuleb suhtuda loovalt, vastavalt kohalikule omapärale rikastada neid

uute sõnade ja uue sisuga.

Sisu järgi võime näpumänge rühmitada järgmiselt:

1) tarbeesemete või tööga seotud mängud;

2) loomade või taimedega seotud mängud;

3) sõrmenimedega seotud mängud

(Kivi, Muhel & Roosileht 1988: 112).

Üks näpumängu vorm – sõrmenukuteater – on suureks abiks just argadele ja liiga

agressiivsetele lastele, kuna see on rajatud nukule (näpule) ning auditooriumi

tähelepanu on suunatud nukule, mitte lapsele. Tänu sellele on arad lapsed palju

enesekindlamad ja agressiivsed rahulikumad, kuna nemad ise ei ole peategelased.

Hästi mõjub nukuteater ka kõnehälvetega lastele, kuna nad püüavad rääkida nii, et

nukkude kõne oleks arusaadav (Uusen 2002: 50).

Näpumängud on väga head kirjutama õpetamise ettevalmistaval etapil, sest need

arendavad käe ja sõrme peenlihaseid, samuti liigutuste koordinatsiooni. Samuti on

laste aktiivne kõne ja käeliigutuste areng tihedalt seotud. Sõrmede peenmotoorika on

seotud inimese mõtlemise täpsusega, ka arendab see tahet.

Näpumängud aitavad arendada:


Lehte Tuuling 2009

- koordinatsiooni ja väikeseid lihaseid (peenmotoorikat);

- käe ja silma koordinatsiooni;

- võimet hoida õigesti kirjutamisvahendit;

- põhikujundite /-joonte tegemist;

- suunamääramisoskuse kujunemist (parem-vasak);

- käe- ja silmamõõtu;

- liigutusmälu;

- nägemiskujutlust jne.

Waldorf lasteaedades ja –koolide esimestes klassides pannakse sõrmeosavuse

arengule suurt rõhku. Lastelaule või –luuletusi lugedes mängivad lasteaiaõpetajad

koos lastega ikka ja jälle lihtsamaid sõnamänge. Esimeste kooliaastate jooksul

harjutavad klassiõpetajad oma klassiga kehageograafiat. Korrutustabelit ja tähestikku

õpitakse kindlas rütmis kõndimise, hüppamise või plaksutamise saatel. Õpitavaid

luuletusi või poeeme loetakse klassis rütmiliselt liikudes või sõrmedega rütmi lüües.

Samuti arendatakse peenmotoorikat flöödimänguga (Kummer:29).

Näpumängud ja kirjutamine Käekirja mõjutavad psüühilised, mentaalsed ja emotsionaalsed faktorid. Käekirja

tuleb harjutada vastavalt igaühe individuaalsele motoorika kontrollile. Kuna

motoorika, mis mängib suurt rolli loetavalt kirjutamisel, ei ole eriti korrelatsioonis

intelligentsiga, siis võib ilus loetav käekiri olla nendel lastel, kes ei ole akadeemilise

poole pealt edukad (Uusen 2002: 122).

Enne kui (käsikirjalist) kirja hakata tõsiselt õpetama, tuleks olla veendunud, et lapsel

on selleks olemas väljakujunenud eeldused, see tähendab et tuleks arendada

kirjutamisvalmidust (käega kirjutama hakkamise valmidust). Maria Montessori on

öelnud, et kirjutama õppimine nõuab nii intelligentsi kui piisavat motoorika arengut.

Lapsed omandavad mentaalse kirjutamisvalmiduse kogemuste kaudu, mis

väärtustavad kirjutamist ja suurendavad huvi kirjutamise õppimise vastu. Motoorset

kirjutamisvalmidust saab arendada tegevustega, mis võimaldavad lastel hakkama

saada kirjutamisel vajaminevate oskuste ja liigutustega.


Lehte Tuuling 2009

Eristatakse kuut spetsiifilist kirjutamiseks vajaminevat valmidust. Üheks nendest on

väikeste lihaste areng ja koordinatsioon. Eelkooliealised lapsed kasutavad piisavalt

käsivarre ja õlalihaseid, kuid vähem randme- ja sõrmelihaseid. Enne kui nad saavad

hakata kirjutama, peavad oskama kasutada pliiatsit/kirjutusvahendit ilma eriliste

pingutusteta ja olema võimelised kasutama sõrmelihaseid tähesarnaste geomeetriliste

kujundite kopeerimisel. Kui lapsed ei tule nende lihaste kontrolliga vastaval tasemel

toime või kui nad pingutavad üle, saavutamaks kirjutamiseks vajalike lihaste

koordinatsiooni, võib neil tekkida vastumeelsus kirjutamisse. Sundides lapsi kirjutama

enne, kui nad ei ole selleks füüsiliselt valmis, võime tekitada pikaajalise või püsiva

probleemi käekirjaga (Uusen 2002: 123, 124).

Kirjutama õppimise seisukohalt on väga vajalik liigutusmälu. Näpumängud õpetavad

liigutusi seostama üheks sujuvaks liigutuseks. Liigutusmälu ja nägemiskujutlus on

toeks kirjaeelharjutuste ja tähtede sujuval joonistamisel ja kirjutamisel (Kivi, Muhel

& Roosileht 1988: 107).

Näpumängud ja kõnelemine

Laialt on levinud ekslik arusaam, et kõnehäireid saab parandada vaid

kõneharjutustega. Tegelikult areneb liikumine kiiremini kui rääkimaõppimine. Kõnet

võime pidada kehalise liikumise metamorfoosiks, sest kõrisõlm sooritab vähendatud

kujul neidsamu liigutusi nagu keha suurelt. Seepärast võibki kõigi kõnehäirete puhul

täheldada suuremaid või väiksemaid häireid liikumise arengus. Kui teha teatud

harjutusi (siia kuuluvad ka näpumängud) võib probleeme tekitanud häälikuid

paremini artikuleerima õppida (Goebel & Glöckler 1998: 271).

Kõne areng sõltub sõrmede liikumise osavusest. Lapse kõnelise arengu taset võib

hinnata sõrmede liikuvust jälgides (Kummer: 29).

Näpumängud ja arvutamine

Arvutamisoskus on inimesel seotud näppude tajumisega. Kui täiskasvanul tekib

ajukahjustus, mille tõttu sõrmed muutuvad tundetuks kaasnevad sellega ühtlasi

arvutamisraskused või kaob arvutamisvõime sootuks.


Lehte Tuuling 2009

Keele arengu uuringud näitavad võrdlemisi otsest seost arvutamise ühe põhioskuse –

loendamise – ja näppude vahel. Nii kultuuride kui lapse arengu seisukohalt on

loendamine küllalt hiline oskus, saades alguse näppude järjestamisest. Vähem

arenenud keeltes on arvul ning näpul sageli sama nimi, näiteks sõna “pöial” tähendab

ühte, “nimetissõrm” on ühtlasi ka kaks jne. Loendamisel osutatakse siis kindlas

järjekorras sõrmedele (ja varvastele). Tihedatele seostele arvumaailma ja näppude

tajumise vahel näitab ka see, et algeliste kultuuride esindajad ja väikelapsed

joonistavad inimese käele sageli rohkem või vähem kui viis sõrme (Toomela

2003:27).

Viimaste aastakümnete uuringud kinnitavad näppude tajumise ja arvutamisoskuse

vahelist seost. Arvutamine ja näppude tajumise võime pole kaasasündinud: need

oskused õpib laps selgeks arengu käigus. Loendamiseks on vaja kõigepealt eristada ja

järjestada näppe. Kui laps on osavust nõudvates tegevustes omandanud oskuse

näppudega õiges järjekorras õigeid liigutusi teha, saab ta keskenduda arvude

sidumisele näpujärjestusega. Näpumängud ja käeline tegevus soodustab näppude

eristamist ja näpuliigutuste järjestamist. See omakorda aitab kaasa loendamisoskuse

omandamisele, mis on arvutamisoskuse üks aluseid (Toomela 2003:27).

Küsimused: 1. Kas Teie arvates on vajalik näpumängude kasutamine õppetegevustes?

Põhjendage. ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

2. Milliseid arengu valdkondi saab toetada näpumängude abil? ...............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................

3. Mida peaks silmas pidama näpumängude valikul? ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

Ülesanne: 1. Valige allpool pakutud näpumängudest välja 3 näpumängu ja analüüsige. • Milleks sobivad? • Eesmärgid. • Millisele vanusele?

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

................................................................................................................................. 2. Analüüsi, miks järgnev sõrmede lugemise salmike ei ole sobilik eesti

keele kui teise keele õpetamise tegevuses kasutamiseks. Täitapper tapab täisid Puuraidur raiub puid Pikk Peeter peksab rehte Nimeta Mats niidab heina Väike Ats läheb veskile .............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

SÕRMEDE LOENDAMINE Sõrmed tulevad rusikast ühekaupa välja, nii avaneb terve pihk. Samuti võib parema käega ükshaaval kinni võtta vasaku käe sõrmedest või vastupidi ja liigutada neid ringikujuliselt ning lõpuks pihku peita. Kasuta oma loovust ja fantaasiat! PEREKOND See isake, see emake, see pojake, see tütreke, see kikakaka kivipuuke. (Kodavere) MISSUGUSED ME OLEME Olen paks ja pisike, Pöidla-Mann on minu nimi. Mina olen pisut pikem, Näpu-Miku nimeks mul. Mina olen kõige pikem, Pikk-Peeter nimeks mul. Mina olen veidi pisem, Meie-Mats mu nimi on. Mina olen kõige pisem, Väike-Ats mu nimi on. Inglane, Prantslane, Venelane, Lätlane, Eestlane. (Rakvere)

Tamm, Maias mees, Pikk mees, Rikas mees, Väike mees.

Kus mu sõrmed käinud? See on metsas käinud, see on seeni (jänkut) näinud, see on koju kandnud, see on pannil pandud, see kelm on üksi prae ära söönud.

MINU KÄED (alustatakse väikesest sõrmest) Lapse käel on viis sõrme, viis sõrme lapse käel, esimene sõrm ja teine sõrm, kolmas sõrm ja neljas sõrm, viies sõrm on pöial, tema sõrmi hoiab!


Lehte Tuuling 2009

VIIS VÄIKEST VARBLAST Viis väikest varblast kevadkuul, sädistavad rõõmsalt vahtrapuul. Üks ütleb: “Sirts, ma lähen vist, nägemist!”

Neli väikest varblast kevadkuul... jne.

Ülesanne: Mõtle liigutused järgmistele salmidele: Väike – Ats teeb lumememme, ................................................................................................................................ Nimeta – Mats suusatab enne, ................................................................................................................................. Pikk – Peeter teeb uisuraja, ................................................................................................................................. Kotinõel on uisutaja, ................................................................................................................................. Pöidla – Poiss on hea ja kena kutsub teised kelgutama. .................................................................................................................................................................................................................................................................. Üks ütles, ................................................................................................................................. kaks kakles, ................................................................................................................................. kolm kolistas, ................................................................................................................................. neli nahistas, ................................................................................................................................. viis virises, ................................................................................................................................. kuus kumises, ................................................................................................................................. seitse seletas, ................................................................................................................................. kaheksa kallistas, ................................................................................................................................. üheksa ümbert kinni, ................................................................................................................................. kümme kummuli. .................................................................................................................................


Lehte Tuuling 2009

KRAASIB VILLA .... Kraasib villa Pöidla-Mann, vokk käib õige vurinal. Näpu-Miku vokki juhib, Pikk-Peetril lõngakuhi, Meie-Mats koob ja heegeldab, Väike-Ats soojad sokid saab.

1) kraasimisliigutused, vasak käsi ette sirutatud, parema käega tõmmatakse üle vasaku käe peopesa;

2) jalaga “voki” tallamine; 3) antakse parema käega “vokirattale” hoogu, tõmmata nimetissõrmega piki üle peopesa; 4) matkitakse kerimisliigutusi, vasak käsi on lõngakera, paremaga keritakse lõnga; 5) kahe käega matkitakse kudumisliigutusi; 6) paitatakse parema käega vasaku käe väikest sõrme.

KELLALAUL Kell üks, muna küps, kell kaks, puder paks, kell kolm, kisla külm, kell neli, kalla õli, kell viis, mõõda riis, kell kuus, keeda uus, kell seitse, õige maitse, kell kaheksa, kata lauda, kell üheksa, hüüa sööma, kell kümme aitab küll. VARVASTE LOENDAMINE Varvaste lugemine alates väikesest varbast – hernes, hernes, hernes, hernes, uba. Varvastele mõeldi ka ise nimesid.


Lehte Tuuling 2009

Ülesanne: Proovige ka varvastele loendamise mängulisemaks muutmiseks nimesid mõelda, mis oleksid jõukohased erinevas vanuses lastele. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………


Lehte Tuuling 2009

SÕRMEDE TERETAMISED

Pöidla-Mann puudutab järgemööda kõiki parema käe sõrmeotsi ja iga puudutuse ajal ütleb

“Tere”. Sama tehakse vasaku käe pöidla ja teiste sõrmedega. Seejärel on võimalik teha

teretamist mõlema käega korraga. Kui see on õnnestunud võib parema käe sõrmedega teretada

vasaku käe samu sõrmi.

Minu pöidlad – tere, tere! Nimetissõrmed – tere, tere! Pikkpeetrid – tere, tere! Nimetamatsid – tere, tere! Väikeatsid – tere, tere! Tere, tere, kogu kere! (pane kõik sõrmed järjest sõrmseongusse, lõpuks kallista oma keha) 1. Kaks paksu härrat kord kohtusid teel, nad kummardasid viisakalt teineteise ees: “Terekest kah!” “Tere, sulle, jah!” “Tere! Tere! Tere!” “Kuis elab sinu pere?” SÖÖGISALMID VARES KEETIS PUTRU Vene rahvalaul Vares oma tares keetis lõunaks putru. Vares oma tares lapsi sööma kutsus. See süüa sai, see süüa sai, see süüa sai, see süüa sai, see ilma jäi. “Miks ei toonud vett sa, jooksid mööda metsa!?”

POTT JA PADA Rodney Benneti järgi Mull – mull – pahh! (mull - rusikas käte ringitamine; Mull – mull – pahh! pahh – sõrmede sirutamine) Mull – mull palav mul! Pahh – pahh palav jah!


Lehte Tuuling 2009

Mull – mull – pahh! Mull – pahh – pahh! SALMID PESAD H. Jürisson Igaühel oma pesa. Lõo pesa keset kesa Karbi sees on teo pesa Lapse peos on peopesa. MINU VÄIKE JÄNKUEMA Minu väike jänkuema, (silitada ühe käega teist rusikas olevat kätt) pehme, siidine ja hall, minu armas jänkuema, neli väikest poega tal. Üks neist rõõmustab ja hüppab, (nimetissõrm hüppab) teine kapsalehti sööb, (Pikk-Peeter “sööb”) kolmas üle aasa lippab, (kiired liigutused Nimeta-Matsiga) neljas kukerpalli lööb. (väike sõrm “kukerpallitab) ÜKS INGLIKE

Üks inglike vaatab

(üks käsi on pilv- peopesa ülespoole, teine on ingel-kotinõel,

kes matkib vaatamist. Siis hõljub alla ja silitab lapse pead)

pilvepiiri pealt,

kas lapsed on ka head.

Tuleb alla ja silitab laste pead.

Kogunud TPÜ Rakvere Kolledži diplomand Erika Kalamees.


Lehte Tuuling 2009

Documents

RKA6022 Mäng ja lapse areng 5 EAP Lehte Tuuling TLÜ ...20Tuuling... · kohustused kui ka õigused kaasmängijate suhtes. Rolle loovmängudes võib jaotada pea ja kõrvalrollideks