EEsti RÕiVA- JA tEKstiiLiLiit

Perspektiivikas rõiva- ja tekstiilitööstusHaridus

Karjäär ja ametid

3

EEsti Rõiva- ja tEkstiililiit

esti Rõiva- ja tekstiililiit asutati

rõiva- ja tekstiilitootmisega tegele-

vate füüsiliste ja juriidiliste isikute mitte-

tulundusliku ühendusena 1993. aastal,

praegu kuulub liidu liikmeskonda

76 ettevõtet. Liidu eesmärk on eden-

dada kodumaise rõiva- ja tekstiilitöös-

tuse arengut ning esindada ja kaitsta

rõiva- ja tekstiilitootjate ühiseid huve.

Liit on Euroopa Rõiva- ja tekstiililiidu

(EURAtEX), Eesti Kaubandus-tööstus-

koja ja Eesti Väliskaubanduse Liidu

ning Eesti tööandjate Keskliidu liige.

Eesti rõiva- ja tekstiililiidu liikmes-

konnas on nii väikeettevõtteid, kesk-

misi kui ka suurettevõtteid. Liikmes-

ettevõtetes töötab ühtekokku ligi

14 000 töötajat, kes valmistavad üle

75% Eesti rõiva- ja tekstiilitoodangust.

Ettevõtteid ja tööstusharuga seotud

asutusi, sh materjalide ja seadmete

maaletoojaid, edasimüüjaid ja haridus-

asutusi, on Eestis ligikaudu 260.

suurimad on Baltika Group oma kahe

õmblustehasega Baltika tailor OÜ ja

Virulane, Kreenholmi Valduse As,

ilves-Extra As ja sangar As.

E

tartu mnt 6310115 tallinntel: 611 5567e-post: info@textile.ee

Rõiva- ja tEkstiililiidul on tulEvikku

õiva- ja tekstiilitööstus on juba

seetõttu perspektiivikas, et

nende toodete järele ei kao kunagi

vajadus. End selles tööstusharus

rakendades on hea võimalus oma

silmaga näha, kuidas toodetakse

inimestele tõeliselt vajalikke asju. Võib-

olla on tulevikus kadunud arvutid,

mobiiltelefonid ja autod, kuid inimesel

on endiselt vaja midagi selga panna, ta

tahaks ikka magada mõnusa teki ja

padjaga ning ka tulevikus end pärast

duši all käimist kuivatada.

Karjääri rõiva- ja tekstiilitööstuses

võiks kaaluda nii see, kes tunneb huvi

tootmise ja tehnoloogilise protsessi

vastu, kui ka disainihuviline. traditsioo-

nilisel rõivaalal toimub lähiajal üleminek

laialt levinud pakkumiste süsteemile,

mis võimaldab kangast, stiili ja tegu-

moodi valida virtuaaltehnoloogia abil.

seega ootab rõivaala valinuid ees

tulevik, mis seisneb paljus innovat-

siooni ja loovuse arendamises.

Materjaliteadus toob tööstusse

uued keemilised kiud ja tehnoloogiad.

tänu põnevale koostööle ülikoolide ja

it-ettevõtete vahel kasutatakse tekstii-

lides juba praegu nutikaid infotehno-

loogilisi lahendusi. Eesti ülikoolide ja

ettevõtete koostöös on sündinud

näiteks hädaohust hoiatav sall, sport-

laste keha jahutavad ja soojendavad

joped, külmadele kätele osutavad värvi

muutvad kindad, päikesevalgusega

värvi muutvad kardinad, pimeduses

helendavad diivanipadjad. Need on

vaid mõned näited huvitavatest nišitoo-

detest, kus piiriks on üksnes disainerite

fantaasia ja oskused.

R

EEs

ti R

õiv

a-

ja t

Eks

tiil

iliit

4

PERsPEktiivikaMad HaRud:• rõivadjakodutekstiil,

millel on oma bränd,

kauplused ja tootevalik,

• nišitooted,armeeleja

päästeametile mõeldud toodang,

• kaitse-jaspordirõivad,

• nntargadjatehnilisedtekstiilid,

• ühisturundusja-tootearendus.

vÄHEM PERsPEktiivikad HaRud:• masstoodanguvalmistamine,

• lihtsatöörõivatootmine,

• kehvatehnoloogilise

varustatusega tootmine,

• orienteeritusallhangetele.

vÄljakutsEtE aEg2008. ja 2009. aasta on halva majan-

dusolukorra tõttu pakkunud tööstusele

suuri väljakutseid. Konkurentsivõime ja

jätkusuutlikkuse võtmetegur on tootlik-

kuse tase. «tuleb teada, et odava

töötunni müügile ei saa äri rajada kuskil

Euroopas ning pole võimalik toota ega

müüa kasumlikult tooteid, millega oldi

edukad kümmekonna aasta eest,»

kommenteerib rõiva- ja tekstiililiidu juht

Meelis Virkebau.

EEs

ti R

õiv

a-

ja t

Eks

tiil

iliit

EEsti Rõiva- ja tEkstiilitööstus 2008. aastal

Käive (miljon krooni) 7188

investeeringud (miljon krooni) 187

Ettevõtete arv 591/160

töötajate arv 14 516

6 7

8

HaRidusõiva- ja tekstiililiit on veendunud,

et töötajate hariduse parem tase

annab ka ettevõtetele paremaid tule-

musi. Liidu partneriteks on tallinna

tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia

ja tallinna tehnikakõrgkool.

«Lääne-Euroopa näitel võib väita,

et töötleva tööstuse sektorite piirid

hakkavad hajuma. Nii leiavad tekstiilidel

põhinevad materjalid kasutust näiteks

lennuki-, auto- ja laevatööstuses ning

meditsiinis. Eestis on oluline roll tallinna

tehnikaülikooli materjaliteaduse insti-

tuudil, kuid oluline on ka kolme part-

nerkooli omavaheline tihe koostöö,»

rõhutab Virkebau.

R

Rõiva- ja tEkstiilitööstusE aMEtEid:• õmbleja,tekstiiliseadmeteoperaator,

• rätsep,õmblusmeister,

• modelleerija,õmblustehnoloog,teks-

tiilitehnoloog,

• moedisainer,õmblusalajuht,

• ostu-jamüügispetsialist.

EEs

ti R

õiv

a-

ja t

Eks

tiil

iliit

8

EEs

ti R

õiv

a-

ja t

Eks

tiil

iliit

10 11

tallinna tEHnikaülikooli MatERjalitEadusE instituut

aterjaliteadus ja -tehnoloogia on traditsiooniliselt paljuski tuginenud

keemiateadusele ja -haridusele. ttÜ keemia- ja materjalitehnoloogia

teaduskonnas on esindatud nii uute kõrgtehnoloogiliste materjalide väljatöötajad

kui ka nende materjalide omaduste uurijad.

Nüüdisaegsete elektronmaterjalide uurijate tulemusliku töö tunnustuseks on

laialdane rahvusvaheline koostöö ja ühised uurimisprojektid Euroopa tööstuse- ja

uurimiskeskustega. Lisaks uute materjalide väljatöötamisele uuritakse ja õpitakse

keemiateaduskonnas ka Eestile nii omast puidu- ja tekstiilmaterjalide tehnoloo-

giat.

Ehitajate tee 5tel: 620 3367faks: 620 2798www.ttu.ee/matscience/index.html

EEsti kunstiakadEEMia

esti Kunstiakadeemia disainiteadus-

konna moekunsti osakonnast saab

rahvusvahelise kõrghariduse standarditele

vastava akadeemilise kõrghariduse.

Moeeriala valinu omandab moekunstniku-

disaineri kutse ning on suuteline töötama

disaineri-stilistina suurtööstuse õmblus-

ettevõttes või oma ateljees-stuudios,

viljelema unikaalset autoriloomingut,

moegraafikat, töötama moeajakirjaniku,

kostüümiajaloo teoreetiku või oma eriala

pedagoogina jms.

Bakalaureuseõppe kava koosneb

teoreetilistest ja stuudiotundidest ning

selle eesmärk on koolitada avara silma-

ringi, loova mõtlemise ja mitmekülgse

maailmatajuga läbilöögivõimelisi noori

spetsialiste. Erialase magistriõppe

eesmärk on nüüdisaegse moetööstuse

nõuetele vastava moekunstniku kui disai-

neri-projektijuhi koolitamine süvendatud

korras.

Eesti Kunstiakadeemia disainitea-

duskonna tekstiilidisaini osakonna baka-

laureuseõppes on erialaste oskuste aren-

damisel kaks põhilist valdkonda: kanga-

kudumine ja kangatrükkimine, suunda-

deks rõiva- ja sisustustekstiilide loomine.

Magistriõppes toimub kunstniku ja/või

disaineri jätkuõpe erialastes ja interdistsip-

linaarsetes meistriklassides ning koostöö-

projektides. Eesmärk on süvendada tead-

misi disaineri rollist ja arendada erialaseid

süvaoskusi.

tartu mnt 110145 tallinntel: 626 7301faks: 626 7350e-post: artun@artun.ee

E M

EEs

ti R

õiv

a-

ja t

Eks

tiil

iliit

12

tallinna tEHnikakõRgkool

allinna tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskond valmistab õmblusfirma-

dele, tekstiilitööstusele, naha- ja karusnahafirmadele ette spetsialiste –

inimesi, kes hoolitsevad selle eest, et saaksime end oma rõivastuses tunda

kaunina ja mugavalt ning sisustada hubaselt oma kodu. Õpinguid rõiva- ja tekstii-

liteaduskonnas iseloomustab kõige paremini teadmiste ja praktika seotus ning

avatus arengule ja loovusele.

Rõivaala tudeng õpib oma ideid paberile panema, erialaste arvutiprogram-

midega töötama, planeerima tootmisprotsessi ja korraldama ressursse. tänu

põhjalike teadmiste omandamisele õmblustehnoloogias on koolilõpetajal väga

hea ettekujutus töökorraldusest ja võimalustest oma ideid ellu viia – nii Eestis kui

ka välismaal.

Praktika toimub oma ala spetsialistide juhendamisel modernses õmblus-

laboris ja eri ettevõtetes. Lisaks võimalusele töötada tulevikus mõnes firmas

disaineri, konstruktori, tehnoloogi või ostu-müügi korraldajana, annavad õpitavad

majandusained hea eelise ka oma äri loomiseks. Laialdaste teadmiste ja oman-

datud oskustega ei ole raske meelepärast tööd leida, kuna tehnikavaldkonna

spetsialistid on alati kõrgelt hinnatud.

Pärnu mnt 62, 10135 tallinntel: 666 4500faks: 666 4510www.tktk.ee

t

15

õiva- ja tekstiilitööstuses on

enesetäiendus ja edasiõppimine

olulised karjääri mõjutavad tegurid:

uued oskused võimaldavad liikuda

lihtsamalt tootelt keerulisemale ning

tõusta karjääriredelil. Parima ülevaate

sektorist ja oma tulevikuväljavaadetest

saab siis, kui haridust omandades

tööd alustada. siis saab peagi selgeks,

millised on arenguvõimalused nii Eestis

kui ka võõrsil.

Enamik Eesti Kunstiakadeemia

tekstiilieriala üliõpilasi käib rahvusvahe-

liste õppeprogrammide kaudu mujal

Euroopas õppimas. Rõiva- ja tekstiililiit

ärgitab omalt poolt ka rahvusvahelist

õppejõuvahetust.

tänu Ettevõtluse Arendamise

sihtasutusele on sõlmitud koostöö-

lepingud inglismaa, Hispaania ja taani

kõrgkoolide ja ettevõtjatega, kes on

kõik kiitnud selles tööstusharus tööta-

vate eestlaste haritust ja oskusteavet.

tulevikus on oluline veelgi enam

panustada Eesti ülikoolide ja ettevõtete

omavahelisele koostööle.

kaRjÄÄRR

EEs

ti R

õiv

a-

ja t

Eks

tiil

iliit

14

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Scanpix

trükis valmis Euroopa sotsiaalfondi toel