Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus - Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2004-2014

ANU KIKAS Rahandusministeerium, välisvahendite osa-kond

Euroopa Liiduga liitumisel tek-kis Eestil võimalus taotleda Norra ja Euroopa Majandus-piirkonna toetusi, mille pea-mine eesmärk on majandusli-

ke ja sotsiaalsete erinevuste vähenda-mine teiste Euroopa Liidu riikidega ning kahepoolse koostöö arendamine doonorriikidega: Norra, Island ja Liechtenstein. Eesti on saanud kasuta-da Norra ja EMP kahe perioodi toetu-

Eesti teekond kaasavamaks ühiskonnaksEestis on Norra ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetused tuntud kui n-ö pehmeid väärtusi edendavad toetused, mis on muutnud elu Eestis märk-sa inimväärsemaks. Norra ja EMP toetuste kogumahtu ei saa võrrelda Euroopa Liidu struktuurivahenditega, kuid sellegipoolest etendavad Norra ja EMP toetused nii ühiskonna arendamisel kui ka riikide partnerlussidemete edendamisel olulist rolli.

si aastail 2004–2009 ja 2009–2014. Käi-mas on juba ka perioodi 2014–2021 planeerimine. Igal perioodil on Eestile eraldatud toetuste maht kasvanud – perioodil 2004–2009 oli see 30,7 mil-jonit eurot, perioodil 2009–2014 tõu-sis toetus 44 955 000 euroni ning uuel perioodil planeeritakse toetuste mahuks 56,76 miljonit eurot.

Kui võtta fookusesse viimane lõp-pev periood ehk 2009–2014, siis meie lähinaabid Läti ja Leedu said Norra/EMP toetusi vastavalt 73 ja 84 miljonit eurot, mis moodustas nende SKPst vastavalt 4,1% ja 4,7%"

Võrdluseks – Eestis moodustas toe-tuste maht perioodil 2009–2014 2,7% SKPst.

Teaduskoostöö raames on näi-teks Tartu Ülikool teinud väga edu-kat koostööd Bergeni Ülikooliga Norras. See on mõlema riigi teadlas-te koostööd paljuski parandanud ning arendanud teaduspõhiseid teadmisi. Edukas ja eelkõige kasulik projekt on olnud ka Eesti ja Norra ujumisliitude koostöö, mille põhjal tõlgiti eesti keelde praktilise ujumi-se algõpetuse raamat «Õpime uju-ma», millesse on kokku kogutud

parimaid ujumisõppe praktikaid kogu maailmast. Samuti viidi toetu-se raames läbi mitmeid ujumiskoo-litusi üle Eesti.

Olulisel kohal on olnud laste arengu toetamine. Näiteks on oluli-seks peetud kiusamisvaba kooli ja lasteaia projektide toetamist, laste vaimse tervise parandamist ning kaasatavust haridussüsteemis.

Tähelepanuta ei saa jätta Mõisa-koolide programmi projekte, mille raames renoveeriti üle Eesti väga pal-jud mõisakoolid. Toetusrahad andsid võimaluse mõisakoolides jätkata hari-

duse andmist ja säilitada väärilisel moel ajalooliselt olulisi hooneid.

Näiteid EMP/Norra toetuste abil ellu viidud projektidest on enam kui küll. Kuid mis kõige olulisem – need toetatud projektid on muutnud elu meie ümber inimväärsemaks, sest ühiskonnas on pehmed väärtused täht-sad ega kao kuhugi. Seetõttu on oluli-ne märgata valdkondi, mis vajavad arendusabi ja kuhu lisaks riiklikele res-surssidele võiks panustada kiiremate arengute tagamiseks väliseid vahen-deid, mis EMP ja Norra toetuste näol on Eestil tänuväärselt ka olemas.

Ruila õpetajad võrgustiku koolitusel. FOTO: KATRINA TANG

Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–20142

Projekti nimi: Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine

Fond: Norra programm: Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine.

Projekti teostamise aeg: 2004–2014

Kogueelarve: 4 510 000 €

Viimastel aastatel on Eesti mõisakoo-lide renoveerimisele ning õpikeskkonna parendamisele suurima panuse lisanud Euroopa Majanduspiirkonna kultuuripä-randi korrastamise programm.

Aastatel 2004–2015 on selle toel kor-da tehtud 14 mõisahoonet ja sama palju arendusprojekte sai rahastuse.

JUULI NEMVALTStoimetaja

Kui vabariigi algusajal riigista-ti mõisad, sai Eesti haridus-elu vahetada senised madala laega hämarad kooliruumid avarate ja valgusküllaste

mõisaruumide vastu. Linna hariduselu see otsus niipalju ehk ei puudutanud, kuid praegugi asub maal pea iga kol-mas kool mõisas. Eestis on 500 mõisa, millele riik peab leidma kasutusviisi, Alatalu arvates on kool mõisale parim rakendus, tagades kultuuripärandile võimaluse uueks eluringiks.

Alatalu tõdes, et viimase rahaeral-duse eesmärgiks oli kolme miljoni eu-ro eest restaureerida mõisakoolide hooneid, kaasajastada võimlaid ning ol-meruume, tagades nii koolide jät-kusuutlikku tegevuse. Restaureerimis-taotlusi oli 15, neist neli sai rahastuse. Alatalu sõnul oli kahjutunne suur, et rohkem taotusi toetust ei saanud. «Usun, et ka kõik ülejäänud 11 oleksid väärinud raha. Tagantjärele võib öelda, et mõisates on palju rohkem töid teh-tud kui rahastusi peale saadi. Näiteks Pikavere, Uue-Harmi, Vodja on need koolid, kus on leitud täiendavaid rahas-tusi juurde,» ütles Alatalu.

MÕISAKOOLIDE SÄILITAMINE LÄBI KASUTUSE

Kohalikud kogukonnad hakkasid tänu arendusprojektide väljatöötamisele mõtlema, milliseid tegevusi annaks mõisates ellu viia, et siduda veel enam inimesi mõisaga ja omakorda tuua roh-kem rakendust ruumidele. See mõte aktiviseeris kohalikke elanike. Mõtte-talgute tulemusel tehti nii muuseumi-tubasid, matkaradasid – arendustege-vusi jagus seinast seina. Taotlusi oli 24 projektile, kuid raha sai 15. Valikukri-teeriumiks oli jätkusuutlikkus, et tege-vus toimiks ka pärast projektiraha lõp-pemist.

Arhitektuurimuuseumiga koostöös tehti koolitusi mõisakoolide inimeste-le ja kohalike kogukondade võtmeisi-kutele. «Tegelesime hariduse, regio-naalpoliitikaga, kohalike kogukondade-ga, sotsiaalsüsteemiga, võrdsete võima-luste loomisega, kultuuripärandiga, ko-halike identiteediga, tööhõivega,» loet-les Alatalu programmi abil mõjutatud teemasid.

Sihtgrupp oli 70 kooli ja kõik maa-piirkonnad. Suudeti kaasata ka need seltskonnad, kes raha ei saanud. Oluli-seks taustateguriks võis lugeda, et pa-ralleelselt restaureerimisega toimus palju koolitusi, kuhu kaasati mõisakoo-lidega seotuid inimesi.

«Ainuüksi koolitusel «Mõisakooli-de arendamine avatud külastuskeskus-teks» osales 32 kogukonda, mis on pea pooled koolidest. Koolitused toimusid mõisakoolides, et kõik saaksid õppida, kuidas koolitusi korraldada ja osalisi vastu võtta. Lisaks toimus erinevaid koolitusi õpetajatele, kuidas rohkem mõisakooli konteksti õpetamisel ära kasutada,» rääkis Alatalu. «Ettevõtlus-koolitus oli väga populaarne, Soovisi-me julgustada kohalikke inimesi ette-võtlikkusele ja ettevõtlusele. Soovisime arendada koostööd omavalitsuse, mõi-sakooli ja kohalike inimeste vahel. Tahtsime, et nad teeksid toimivaid äri-plaane.»

Alatalu sõnul tehti koolituse järel mitmel pool koostööd: Harmi koolis tehti remonti, mida teostasid vanemad. Lisaks olid Harmis abiks oma praktika raames Hiiumaa ametikoolis õppivad

Hästi toimival mõisakoolil on mitu nägu 1920. aastatel, kui riik otsis mõisahoonete pärandile funktsiooni, võeti neist 300 koolidena kasutusele. Praegu töötab kõigest 69 mõisahoonet haridusasutusena. Mõisakoolide projektijuhi Riin Alatalu sõnul hoiab kool mõisa avatuna ja hästi toimiv mõisakompleks seob omakorda kohaliku kogukonna kooliga.

restauraatorid. Nemad lõpetavad tõe-näoliselt Suuremõisas ka tööd, mis praegusesse eelarvesse ei mahtunud.

LINNAKOOLE OODATAKSE KÜLLA

Õpetajate koolitusel pandi omavahel suhtlema erinevate valdkondade õpe-tajad. «Kutsusime kokku neli ainevald-konda: ajalugu ja ühiskonnaõpetus,

Pikavere lasteaed-algkooli projektijuht Alice Suurkuusk sõnas, et tänu mõisakoo-lide projektile on nad saanud hea hüppe-laua ning leidnud lõpuks oma suuna.

«Meil on kool olnud läbi aegade, kuid nüüd tekkis väärtuse tunne ja visioon. Me pole enam Raasiku valla ääreala – meil on siin oma asi ajada,» rääkis Suurkuusk.

Alustuseks tehti koostöös valla muu-sikahuviala kooliga projektitaotlus kandle-pillide ostuks ja kandlemängu õpetamiseks. «Kandlemäng on nüüd Pikaveres nii popu-laarne, et pärast projekti on avatud soovi-jatele lausa täiskasvanute kandlemängija-te kursus. Kohal käivad nii mehed kui nai-sed,» on Suurkuusk rahul.

Igal kevadel tehakse vallarahvale mai-kuus väike laulupidu koos pilli- ja laulumän-guga. Lapsed esinevad ja vallarahvas saab tasuta kuulama tulla. Pikavere rahvale on see tore traditsioon.

Lisaks rajati projekti rahastuse toel mõisa parki loodusrada, mida saavad külas-tada teiste piirkondade lasteaia- ja koolide õpilased. «Vastavalt laste õpitasemele on meil pakkuda giide, kes jagavad lahkesti selgitusi,» ütles Suurkuusk. «Selle valla ääremaapiirkonnal on arengupotentsiaali, tulevikus soovime rada selliseks arenda-da, et see oleks peredele läbitav ka ilma gii-dita. Kohalikud käivitasid kohviku Norra

poole ettepanekul, nüüd saame pakkuda toitlustust gruppidele, kes meile tulevad.»

MTÜ Pikavere Mõis on arendamas mõi-sa kui kogukonnakeskust. Õhtuti toimub huviõpe täiskasvanutele, line-tants, käsi-tööring, kaasatud on mõisaprouade klubi pensionäridele. Kaks korda kuus käib juuk-sur. «Oleme toonud siia külaturu. Kuna siin poodi pole, on turg meile suureks abiks. Usun, et toetades üksteist toetad iseen-nast,» rääkis Suurkuusk tegevustest, mis piirkonnale elu sisse on puhunud. «Meile on kogunenud väga asjalik meeskond, kel-lega koos võtame ette erinevaid tegevusi. Oleme erinevate projektidega kogunud raha ranitsatoetuseks. Kord kuus on tant-suõhtud. Kõik tänu projektile! Olen saanud oskusi, kuidas siin toimetada ja avardanud tublisti silmaringi ning näinud uusi võima-lusi. Soovin, et inimesed saaksid tundma Pikaveret ja kogu meie piirkonda.»

muusika ja kunst, keeled ja kirjandus ning loodusained. Kaasatud olid eks-perdid, kes nõustasid õpetajaid. Tore oli, et saime kaasa haarata suure hulga inimesi, kohal polnud ainult koolide ja valdade juhtfiguurid. Selle tulemusel sündisid õppematerjalid, mis on juba üleval koolielu veebilehel,» kiitis Alata-lu. «Jätkuna arenes sellest õppepäeva-de idee. Mõisakoolides on välja tööta-tud juba toimivad õppepäeva program-mid, mida korraldatakse linnakoolide-le. Meie sooviks on, et suvel võiks mõis olla avatud ja kohalik kogukond saaks rohkem kaasatud. Näeme selles suurt potentsiaali. Muinsuskaitse on väga huvitatud, et ükski kool mõisast välja ei koliks, sest meil on mõisatele väga raske rakendust leida.»

Vaata www.moisakool.ee, mis on seo-tud www.puhkaeesti.ee keskkonnaga

Riin Alatalu, mõisakoolide projektijuht:

Meie sooviks on, et suvel võiks mõis olla avatud ja kohalik kogukond saaks

rohkem kaasatud.

Toetades teisi toetad iseennastMõisahoonel võib olla mitu funktsiooni, oluline on, et kohalik kogukond tunneks ennast kaasatuna. FOTO: MARTIN SIPLANE

Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014 3

Projekti elluviija on SA Tallinna Lastehaigla.

Eesmärk on pakkuda kvaliteetseid psühhiaatrilise ravi teenuseid patsientidele ja koolitusvõimalusi spetsialistidele nende pädevuse tõstmiseks.

Projekti kogumaksumus on 6 635 780 €. Norra toetus 4 165 000 € (sh Norra riigi toetus 3 542 179 € ja Eesti riigi kaasfinantseering 624 750 €) ja Tallinna Lastehaigla SA omafinantseering 2 470 780 €.

Lapse probleeme tuleb õigeaegselt märgata ja otsida vajadusel professionaalset abi. FOTO: PANTHERMEDIA

JUULI NEMVALTStoimetaja

«Kabinet osutab tervishoiu-teenust, mille peamiseks sisuks on lapse või nooru-ki vaimse tervise problee-mi täpsustamine ja sei-

sundi hindamine, nõustamine, pere ja tugivõrgustiku liikmete toetamine. Ees-märgiga pakkuda lapsele abi vaimse ter-vise probleemide korral elukohale lähe-mal ning juhtudel, kus spetsialiseeritud psühhiaatriline sekkumine ei ole vajalik või kui pärast psühhiaatrilist sekkumist on abi osutamist elukohajärgselt vajalik jätkata,» selgitas Tohvre.

Laste Vaimse Tervise kabinetid loo-di koostöös Põhja-Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga (TÜK) esialgu Põlva haigla, Valga haig-la ja Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla juurde – neid nõustab Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodud keskus. Nar-va ja Kohtla-Järve haigla keskus asub Põhja-Regionaalhaigla juures Tallinnas.

Vaimse tervise kabinetis töötavad vaimse terviseõde, sotsiaaltöötaja ja klii-niline psühholoog. Oma töös saavad nad pädevat nõustamist nii PERH-i kui TÜK-i poolt ning vajadusel suunata või saata patsiente statsionaarsele ravile.

Sõltuvalt lapse ja pere probleemist ning toimetulekust võivad koostööko-had olla haridus-, sotsiaalsüsteemi- ja tervishoiuasutustega erinevad. Koostöövaldkondadeks on• ennetustegevuse läbiviimine vara-

jase märkamise soodustamiseks laste ja noorte vaimse tervise probleemide korral;

• vaimse tervise alase teadlikkuse ühtlustamine spetsialistide vahel;

• ühiselt probleemi välja selgitami-ne ja lahenduste leidmine;

• vaimse tervise alase teabe levita-mine;

• nõustamine raviprotsessi järgselt järjepidevuse tagamisel.

Kogu programmi koordinaator Elis Haan ütles, et enne Norra toetuste saa-mist olid Ida-Virumaal laste psühhiaat-riateenused praktiliselt olematud. Varasemalt tegi kohapealse ravivõima-luse puudumine patsientide olukorra keerukaks, sest pärast diagnoosimisi ja uuringuid tuli laps saata tagasi koju ning edasist ravi oli raske jätkata. Psüh-hiaatriline ravi on pikaajaline ja lühiaja-list nõustamist on hea teha elukoha lähedal. Nüüd on Norra toetused and-nud olulise tõuke, et sealses piirkonnas saaks arendada lastepsühhiaatria tee-nuseid.

«Projekte hakati kavandama 2013. aasta suvel, kui arutati, kuidas niisugust süsteemi võiks üles ehitada. Tartul oli hea koostöö Soomega, kus sarnaste kabinettide süsteem toimis, seal kutsu-takse neid madala künnise kabinetti-deks. Seal diagnoositakse lapse esma-sed probleemid. Suurusjärk on kümme protsenti, kes Tartusse edasi suunatak-se, kohapeal saavad enamik muresid vastuse,» rääkis Haan. «Projekt käivi-tus aastal 2014, kahe ja poole aastaga on abi saanud üle 5000 lapse. Lisaks on 800 spetsialisti saanud koolitusi. Nen-de hulgas on võrgustiku liikmed, laste-aia- ja kooliõpetajad, Rajaleidja keskus-tes töötavad spetsialistid, lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad KOVide juures.»

IDA-VIRU KESKHAIGLA VANEMÕDE JA PROJEKTIJUHT ALEVTINA UUSTALU:

Ida-Virumaa laste ja noorte vaimse ter-vise keskus alustas tööd kaks aastat

Laste vaimse tervise abi on kättesaadav paljudeleTÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõe Ruth Tohvre sõnul aitavad vaimse tervise kabineti pakutavad teenused sõeluda välja juhtumeid, mille puhul on vajalik eriarstiabi.

tagasi, selle aja jooksul pöördus vastu-võtule 1160 klienti, tehes kokku 2013 visiiti. Kõiki pöördujaid sai konsultee-ritud, nõustatud ja vajadusel saadetud edasi konsultatsioonile või ravile Tartu Ülikooli Laste Psühhiaatria kliinikusse.

Peamised probleemid, millega pöördutakse, on seotud laste arengu kriisiperioodidega – lasteaias üleminek vanemasse rühma, kasvatajate vahetu-sed, algkoolist üleminek põhikooli ja kabinetisüsteemile. Nendel perioodi-del tekkida võivaid käitumisprobleeme saab leevendada ning ennetada võima-likke tagasilööke: õpiraskused, koolist puudumine, agressiivsus, probleemid perekonnas, vanemate nõudmiste ignoreerimine, oskamatus luua suhteid eakaaslastega; alanenud meeleolu, üksindustunne ja depressiivsus, enese-vigastamine, söömishäired.

Meie poole võivad pöörduda lapsed ja noorukid vanuses 0–18 eluaastat, nende vanemad, hooldajad või eestkost-jad ning lastega tegelevad spetsialistid. Keskusesse võib pöörduda, kui muret teevad lapse arengu ja käitumisega seo-tud iseärasused, eale mittevastavus, lap-se probleemne käitumine kollektiivis ja kodus, ärevus, erinevad hirmud, ennast või teisi kahjustav käitumine.

Keskus pakub meeskonnavastuvõt-tu (vaimse tervise õde + sotsiaaltööta-ja). Seda teenust vajavad meil kõik lap-sed ja noorukid, kes on suunatud kes-kusesse KOV sotsiaal- või lastekaitse-spetsialisti poolt ning kelle puhul on teada sotsiaalsete probleemide olemas-olu. Õe+ sotsiaaltöötaja teenus tagab mitmekülgse hinnangu, võimaldab anda tõhusamaid soovitusi ning pak-kuda seeläbi abi või teenust, mis toetab last ja peret parimal võimalikul viisil.

Tulenevalt sellest, et keskusesse on pöördutud palju kehatajuliste problee-midega, oleks nende probleemide puhul otstarbekas tulevikus rakendada grupitöö põhimõtteid. Samuti oleks vajalik planeerida ümarlauad ja kohtu-mised vanematele, kelle lastel on sar-nased eripärad. Nii toimides võimal-daksime vanematel jagada üksteisele oma kogemusi, rääkida muredest ja ühtlasi pakkuda meie kui spetsialistide nõustamist ning toetust.

JUHTUM: ÕPI- JA KÄITUMISPROBLEEMIGA LAPS

oli suunatud koolist mitterahuldavate õpitulemuste, keskendumisraskuste ning tunnirahu segava käitumise tõttu. Seoses sellega, et eelnevalt oli teada sotsiaalsete probleemide olemasolu, pakkusime esmaselt meeskonnavastu-võttu (õde + sotsiaaltöötaja). Antud olukorras oli meeskonnavastuvõtt olu-line ka seetõttu, et lapse abistamiseks oli vaja planeerida pere ja võrgustiku töö. Kohtumisele tuli koos lapse ja emaga kaasa ka lastekaitsespetsialist. Kohtumisel arutlesime, kuidas lapse probleem mõjutab arengut, igapäevast toimetulekut (koolis), kuidas pereliik-med saaksid last paremini toetada ja millised on täiendavad abivõimalused lapsele ning perele haridus- ja sotsiaal-hoolekandesüsteemi poolt.

Kohtumise tulemusel planeerisime, lähtudes vanema nõusolekust ja välis-tamaks probleemi põhjusena arengu-probleeme, suunata laps statsionaarse-tele uuringutele TÜ Kliinikumi laste-psühhiaatria osakonda. Lastekaitses-petsialist aitab KOV-il tagada perele transporditoetuse Tartusse ja tagasi.

Kohtumisel selgus, et lapse mured ja probleemid olid seotud ka peresuhe-tega, pakkusime võimalust nõustami-sele keskuse psühholoogi juures, sest vanemate nõustamine, psühhoemot-sionaalne toetamine on oluline osa perede abistamisel. Pere sai nõustamist ning toetust ka sotsiaalse toimetuleku osas.

Ema nõusolekul vestlesime kohtu-mise ajal telefoni teel lapse klassijuha-tajaga. Klassijuhataja oli nõus sõlmi-ma lapsega kokkuleppeid mitterahul-davate hinnete parandamise ajagraa-fiku osas ja järelaitamise planeerimi-sel.

Lastekaitsespetsialist pöördub KOV poole, et aidata perel taotleda vajalikke abivõimalusi (peres neli last, ema töötu, isa teeb juhutöid).

Tulenevalt sellest, et kohtumine leidis aset septembrikuu lõpus, ei saa esialgu teenuse ja sekkumise tulemus-likkusest veel rääkida. Küll aga helis-tas lastekaitsespetsialist, kelle sõnul on ema varasemast enam motiveeri-tud last toetama, ja klassijuhataja sõnul olevat toimunud lapse suhtumi-ses õppetöösse positiivseid muutu-seid.

PÄRNU HAIGLA PSÜHHIAATRIAKLIINIKU PSÜHHOLOOG JA PROJEKTIJUHT TOOMAS KASK:

Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervi-se keskus tegutseb Pärnu haigla psüh-hiaatriakliiniku juures selleks, et lapsed saaksid õigeaegselt kätte kõik neile vajaliku ja saadaval oleva abi.

Keskusesse saavad pöörduda kõik Pärnumaa elanikud otse ilma suunami-seta, kuid suur osa kliente on ka teiste spetsialistide suunatud. Sageli on suu-najaks psühhiaater, omavalitsuse sot-siaaltöötaja või lastekaitsespetsialist, kes on märganud vaimse tervise prob-leeme või on näinud riski vaimse ter-vise häirete kujunemiseks.Keskuses pakutavad teenused:• laste ja noorte vaimse tervise

alane nõustamine• grupinõustamine (tugirühmad)

lapsevanematele• individuaalne psühholoogiline

nõustamine ja loovteraapia • pereteraapia• grupiteraapia• koolituste korraldamine

lapsevanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele

• supervisioonide korraldamine lastega töötavatele spetsialistidele

KOOSTÖÖ TOOB MUUTUSI

Näiteks kui lastekaitsetöötaja märkab, et kliendi peres esineb lapse käitumise ja tunnete väljendamisega probleeme, on võimalik suunata perekond kesku-sesse toetavaid teenuseid saama nii lap-se kui ka terve pere huvides. Üks ees-märk on alati toetada lapsevanemat ehk anda talle oskused ja teadmised, et olukorraga paremini toime tulla. Koos-töövõrgustikku kuulub sageli ka lapse kool või lasteaed ja Rajaleidja keskus, kus lapse murega tegelnud spetsialistid võivad ära tunda, et lapse eakohase toi-metuleku tagamiseks on vajalik lisasek-kumine. Kui lapsevanem pöördub kes-kusesse, on sageli lapse õpetaja andnud kaasa iseloomustuse, kus kirjeldab lap-se igapäevast toimetulekut, aidates meil selle kaudu kaardistada lapse hetkeolu-korda. Koostame tegevusplaani ja pla-neerime just sellele lapsele ja perele vajalikud sekkumised (arsti konsultat-sioon, teraapiad jms). Kui laps käib teraapias, siis kaasame aktiivselt erine-vaid lapsega seotud isikuid (vanemad, vanavanemad, õpetaja, treener, tugiisik jne), kuna saavutatud muutuste säilita-miseks on oluline, et lapse ümber ole-vad inimesed oskaksid last toetada ja arvestada tema vajadustega.

Abi peab kindlasti otsima siis, kui lapse või nooruki lähedane täiskasvanu märkab, et:

stress mõjutab lapse või nooruki tervist;

laps või nooruk on meeleheitel;

laps või nooruk tunneb end pidevalt õnnetuna, kurvana ja arvab, et elu pole elamist väärt;

laps või nooruk kaotab söögiisu (või sööb tavalisest tunduvalt rohkem);

lapsel või noorukil on uneprobleemid: ei ole võimeline õhtul uinuma ega saa hommikul üles;

laps või nooruk tunneb ja arvab, et ei suuda oma probleeme mitte kellegi teisega jagada, sest keegi ei mõista teda;

laps või nooruk kuuleb hääli, mis ütlevad talle, mida teha või kuidas käituda, aga keegi teine neid hääli ei kuule.

Probleemi osas saab konsulteerida ka vaimse tervise õega (kui mõnda nime-tatud probleemi ei ole välja toodud).

Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–20144

Projekti nimi: Mitmedimensiooniline pereteraapia

Projekti täpne nimetus: Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine

Projekti teostamise aeg: 2013-2017

Kogueelarve: 3 528 308 €

Toetuse summa ja osakaal: 3 015 992 € ja 85,48%

Fond: Euroopa Majanduspiirkonna programm «Riskilapsed ja –noored»

MDFT sobib lastele ja noortele vanuses 11–19 eluaastat, kellel on oht sattuda kuritegude tõttu vanglasse või erikooli ja neil on hulk probleeme: õigusrikkumised, uimastitarvitamine, suhtepobleemid vanemate, sõprade, ametiisikutega. FOTOD: PANTHERMEDIA

JUULI NEMVALTStoimetaja

Monika Toiger töötab Sot-siaalkindlustusameti las-tekaitse üksuse projekti-juhina ja koordineerib mitmedimensioonilise

pereteraapia rakendamist Eestis. Tema sõnul annab häid tulemusi tõenduspõ-hine pereteraapia tõsiste käitumisras-kustega lastele ja noortele ning nende peredele, kuna korraga tegeletakse nel-ja dimensiooniga: laps, vanem, pere ja pereväline keskkond. «Tõenduspõhise programmina on siinkohal mõeldud programmi, mida on korduvalt testitud ja need annavad positiivset efekti eri-nevates riikides. Korduvate uuringute tulemused on näidanud, et tõenduspõ-hised programmid on toiminud siht-otstarbeliselt,» selgitas Toiger.

Justiitsministeeriumi kriminaalpo-liitika osakonna juhataja Jako Salla ütles, et noorte puhul eelistavad nad töötada läbi perede ja keskkonna, mil-les noored elavad. «Pereteraapia kasu-tamine on hea võimalus laste puhul mitte nii hästi toimivatele teistele alter-natiividele, näiteks ühiskondlikule töö-le. Pereteraapia valisime praktilistel põhjustel, sest soovime töötada pere ja sõpradega – nii saame paremad muu-tused,» rääkis Salla.

MDFT terapeut Pille Kütt sõnas, et nad on aasta aega töötanud kõnealuse mudeli järgi. «Tagasi vaadates võib MDFT tugevuseks lugeda, et meie tegevusel on hea kindel raamistik, mil-lest juhindume. Töötame eelmainitud nelja dimensiooniga. Otsime vahen-deid ja võimalusi, et ärevust kogukon-nas maha võtta. Sõltub palju juhtumist, kas töötan lapsega üksinda või ainult koos perega. Kõik juhtumid on väga erinevad, nagu ka pered, kust need lap-sed pärit on,» kõneles Kütt.

Terapeudil on aega keskenduda iga-le juhtumile eraldi. Ta töötab koos lap-sega, vajadusel käib tema kodus ja koo-lis. Korraga on terapeudil töös vähe juhtumeid, keskmiselt kuus last, kelle probleemidega ta pidevalt tegeleb. See nõuab terapeudilt pidevat valmisolekut koheselt reageerida. «Me ei saa last nõustades tegeleda üksnes tema prob-leemiga, vaid tuleb töötada last ümb-ritseva tugigrupiga. Alguses püüan saa-vutada kontakti perega ja saada ülevaa-te, mis nendega toimub. Oluline on peret mitte halvustada, kui kõik muud instantsid on neid hukka mõistnud. Alles siis, kui on tekkinud usaldus ja koostöö, jõuame teise faasi, võime juba anda soovitusi, kuidas keerulistele suhetele ja olukordadele saaks pare-maid lahendusi leida. Kui õnnestub tekitada lapse ja vanema vaheline lähe-dus, saab paljud asjad liikuma. Neile tuleb tekitada oskus sõnastada oma vajadusi ja tundeid, et nad saaksid tei-neteisega rääkida,» kirjeldas Kütt prot-sesse peres. «Hiljem vaatan juba kõr-valt, kuidas nad toimivad ja tasahilju eemaldun perest. Teraapiaperiood kipub olema kuus kuud, mitte vähem.»

Terapeut vahendab peret ja laste-kaitset, tehes koostööd kohalike oma-valitsustega: «Otsime paremaid võima-lusi, kuidas edasi minna. Oleme koos-tööpartnerid, peame leidma õiged lahendused koostöös kõigi osapoolte-ga, meil väljaspoolt on raske minna õigete vastustega kohale.»

Monika Toiger ütles, et Sotsiaal-kindlustusameti kaudu saab taotleda lastega peredele riiklikke toetusi ja tee-nuseid, millest üks on MDFT prog-

Tõenduspõhine pereteraapia aitab noori Eestis käivitus teraapiaprojekt, mida pakutakse riskikäitumisega lastele. Eesmärgiga vähendada laste ja kuni 26-aastaste noorte kuritegevust ning tegeleda nende probleemse käitumise põhjustega. Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähendada kinnistesse asutustesse ehk vanglasse ja erikooli sattuvate laste arvu.

Mis on MDFT?Perekeskne programm, mis on mõeldud:

uimasteid tarvitavate

koolist kõrvalehoidvate

õigusrikkumisi toime pannud ja

suhteprobleemidega laste ja noorte ning nende perede abistamiseks.

Kuidas see töötab?MDFT ei keskendu süüdlaste otsimisele, vaid pereliikmete tugevustele ja kaitse-teguritele. Teraapia jaoks on head ja toi-mivad peresuhted parim ravim laste ja noorte probleemidega tegelemiseks ja lahenduste leidmiseks. Vanemad ja tei-sed pereliikmed on väärtuslikud infoalli-kad ja koostööpartnerid.

MDFT kutsub esile püsivamaid muu-tusi kui programmid, milles tegeletakse ainult noore või tema vanemaga indivi-duaalselt.

ramm. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Jus-tiitsministeerium ja Sotsiaalministee-rium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partne-riks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.

Teraapiale saab suunata prokura-tuur, kohus, kriminaalhooldajad, alaea-liste komisjon ja politsei. MDFT tera-peudid töötavad Sotsiaalkindlustus-ameti lastekaitseüksuses koostöös nõu-nike, peaspetsialistide ja juhtumikon-sultantidega. Lastekaitse üksus loodi

aasta alguses selleks, et suurendada rii-gipoolset tuge kohalikele omavalitsus-tele nende lastekaitsealaste ülesannete täitmiseks. Eesmärgiga ühtlustada ja tõsta lastekaitsetöö kvaliteeti kohalikul tasandil ning arendada välja riikliku ja regionaalse võimekusega lastekaitse-süsteem. MDFT terapeudid teevad koostööd kohalike omavalitsuste laste-kaitsetööd tegevate spetsialistidega. Samuti annavad MDFT terapeudid las-tekaitse osakonnale teada juhtumitest, mis vajavad nõustamist.

Esimesed MDFT terapeudid alus-

tasid aastal 2015. Hetkel töötab sot-siaalkindlustus-ameti lastekaitseüksu-ses üle Eesti 16 terapeuti. Lisaks on veel neli terapeuti, kes töötavad Viru vang-las noortega, kes on vanglas või ava-vanglas. Jako Salla sõnul on hetkel ras-ke öelda, kui palju noori katkestab programmi. «MDFT tõhususe uuring alles käib, seda teostab uuringufirma Praxis. Praegu saame öelda, et välja langenuid on vähe. Hetkel alles tehak-se vahekokkuvõtteid, kuid on näha, et kuritegude või väärtegude ennetami-seks on teraapia juba tulemusi andnud.

Peaaegu kõik noored on näidanud paremaid tulemusi,» tõdes Salla.

MDFT projekti tulemused siiani: teraapiat viiakse SKA poolt läbi neljas piirkonnas ida, lääne, lõuna, põhja + Viru Vangla üksuse poolt. Teraapia on läbinud 117 peret ja hetkel on töö poo-leli 90 perekonnaga.

Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored ja Facebookist www.facebook.com/Ris-kilapsedJaNoored

NOOR

PEREKOND

VÕRGUSTIKUD

VANEMAD

Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014 5

MUUTUSTEST VÕITSID KÕIK

Aravete keskkooli direktor Andy Tilk

Kui varem oli vahetundides suur hulk lapsi mobiiliga aega veetmas, siis nüüd on neid alles jäänud üksikud. Rohkem tegeletakse erinevate liikumismängu-dega või siis ilusate ilmadega ollakse õues.

Näiteks Norras hoiavad lapsed oma üleriideid klassis, et kiiremini õue suun-duda – neil on üks pikk vahetund, kus kõik peavad õues käima.

Teine toimunud muutus puudutab laste toitlustamist. Söökla menüü on muutunud tervislikumaks, võimalikult vähe pakume nisutooteid ja saia, kasu-tame rohkem täisteratooteid. Lisaks on kõigile lastele tasuta hommikune puder.

Hetkel on meil päevakorras koolima-ja ümber lastele tegevuskohtade loomi-ne, näiteks kiige või turnimiskoha ehi-tamine. Kahjuks meie puhul ei ole see nii lihtne, sest koolimaja asub looduskaitse all olevas pargis. Tõenäoliselt saab see olema pikk protsess, kuna vajame erine-vaid kooskõlastusi.

Koostöö norrakatega on tõstnud per-sonali meeskonnatunnet. On hea, et õpe-tajad said käia väljaspool Eestit, näha elu mujal. Tihti viriseme, et meil on kõik hal-vasti, käies aga tutvumas teiste rahvas-te eluoluga, tõdeme, et nii mõnigi asi toi-mib meil paremini. Tegelikult on kõigil midagi muuta ja õppida.

Projekti nimi: «Promoting healthy lifestyles in school» (Aravete keskkool ja Lillehammer)

Projekti täpne nimetus: Tervislike eluviiside propageerimine koolis. Aravete ja Lillehammeri kooli koostööprojekt

Projekti teostamise aeg: 2014–2016

Kogueelarve: 64 712,22 €

Toetuse summa ja osakaal: 52 416,90 ja 81%

Fond: Norra ja EMP stipendiumifond

Projekti liikmed tervislikke toite maitsmas.

Norra koolilapsed mängivad igal võimalusel õues. FOTOD: ANU LASSI

JUULI NEMVALTStoimetaja

Aravete kooli poolt vedas pro-jekti inglise keele õpetaja Larissa Espenberg. Tema sõnul otsiti alul Norrast partnerit, kellega teha suu-

satamisalast koostööd. Sobilik kontak-ti leiti Norra saatkonna abiga. «Tervis-like eluviiside arendamine koolides» projekt vältas 2014. aasta septembrist kuni 2016. aasta augustini ja Aravetelt oli kaasatud kümme õpetajat ja kaks koolitöötajat. «Norrast saime enim sporditegevuse teadmisi, üllatav oli näha, kui palju koolilapsed liiguvad ja tegutsevad õues. Huvitav oli nende elu-stiili jälgida. Kui meie õpilased istuvad nutitelefonide taga, siis nende õpilased ronisid õues puude otsas. Küsimuse peale, kas puudelt alla kukkumist ei kardeta, oli nende suhtumine pigem, et ravime ühte vigastust kui tervet põlv-konda,» rääkis Espenberg. «Nende ellusuhtumine on teine. Tavaline on, et lapsed tulevad kolme kilomeetri kau-guselt kooli jalgsi. Põhikooli osas on õpilastel kohustus olla tund aega õues, siis pole lapsed õppetöös loiud.»

MUUTUSED EESTIS JA NORRAS

Mõlemad koolid tunnistavad, et õpiti teineteiselt nii mõndagi. «Kõigepealt kogusime kokku ideed, mida saaks lii-kumise edendamiseks kasutada. Nime-kirja läks nii kummikeks kui pallimän-gud. Alustasime aktiivsete vahetundi-dega, kus organiseerime erinevaid lii-

Mängulust viib lapsed õueAravete keskkool alustas kaks aastat tagasi koostööd Norra Lillehammer videregående skole’ga, et arendada tervislikku eluviisi koolides. Projektiga said teoks aktiivsed vahetunnid koos õue- ja sisemängudega, liikumist soosivad mobiilira-kendused ja tervisliku koolitoidu juurutamine. Muu hulgas arendati kaasaegseid õppemeetodeid, kus õpetajad saavad integreerida erinevaid õppeaineid tervislike eluviiside propageerimiseks.

kumismänge. Populaarsed on redeli-golf ja teised viske- ja liikumismängud. Meil on kooli siseõu, mida saame õue-mängudeks hästi kasutada,» tutvustas Espenberg. Lisaks tehti valla toetusel väljaspool kooli diskgolfi rada. «Usu-me, et see oli tänu meie kooli projekti-le, diskgolfi rada oli plaanis juba varem ehitada teise kohta. Ilmselt tänu selle-le, et meie projektist võttis osa vallava-nem, valiti asukohaks meie kooli park,» lisas Espenberg. «Mõtlesime, et meil võiks olla pargis ronimisrajad, kus köied ripuksid nagu Norras seiklusra-jal. Soovime sarnasid lahendusi ka meie koolis kasutada, alustuseks ehk lihtsa-maid. Praegu oleme teinud nutitahvli-tesse liikumismänge, kus lapsed saavad otsida erinevaid asukohti üles,» kirjel-das Espenberg muutusi.

Norra kool oli üllatunud, et Arave-te kooli söökla suudab pakkuda sooja lõunat, sest neil võtavad õpilased või-leivad kodust kaasa. Mõlema kooli kokad külastasid teineteise koole ja tehti koostööd uute retseptide välja-töötamisel. «Sööklate koostöö on Ees-ti mastaabis suhteliselt harukordne,» kõneles Espenberg. «Meie õppeköö-gis toimus koos Norra kokkadega toi-duvalmistamine, kus kõik projektis osalejad proovisid erinevaid tervislike toitude retsepte. Toitumisalane info pandi seejärel üles meie ühisele kodu-lehele õpilastele ja õpetajatele kasuta-miseks.»

Selle aasta veebruarist pakutakse sooja einet Lillehammeri koolis ja lisaks on hommikul tasuta kaerahel-bepuder. Sellest kevadest on tasuta

pudruhommikud ka Aravete kooli kõi-gile õpilastele.

Imetlust tekitas eestlastes Lilleham-meri kool, kus liikumisega seotud tege-vused olid hinnatud, näiteks saab lae-nutada raamatukogust palle ja muid spordivahendeid. Aravete inimesed plaanivad taolist süsteemi ka oma koo-lis juurutada. «Norrakad olid jällegi imestunud, et nad on küll rikas riik, aga lapsed neil tasuta süüa ei saa nagu meil koolides,» sõnas Espenberg.

ÕUES VIIBIMISE VÕLU

Aravete rahva sõnul on norrakate ter-visliku eluviisi aluseks rohke õues ole-

mine. «Kui meil viibivad inimesed peredega ostukeskustes, siis neil on pered õues, söövad ja matkavad koos. Norras usutakse, et siseruumides asu-vad spordiklubid on raharaiskamine, et parem tervis tuleb aktiivsest väljas liikumisest. Nii on Lillehammeri ümb-ruses 500 kilomeetrit suusaradasid. Nad ise ütlevad, et oktoobrist maini saavad nad mägede ümbruses suusa-tada,» imetles Espenberg norrakate elustiili.

Vaata lisaks www.healthylifestylesin-school.weebly.com

Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–20146

JUULI NEMVALTStoimetaja

Projekti üks koordinaatoritest Igor Miilvee on Keskkonna-uuringute Keskuse kliima-muutustega kohanemise eks-pert. Tema sõnul algas pla-

neerimistöö 2014. aasta keskel, sisuline töö aga 2015. aasta alguses. «Kui räägi-me kliimamuutustest, tuleb vahet teha, kas jutt on kliimamuutuste leevendami-sest, näiteks kasvuhoonegaaside heitko-guste ja nende atmosfäärikontsentrat-siooni piiramisest või on tegu kliima-muutustega kohanemisega – juba klii-mamuutustest tekkinud või tekkida või-vate mõjudega kohanemisega. Arengu-kava tegeles just viimase küsimusega,» selgitas Miilvee. «Kokkuvõtvalt võib öel-da, et see on kliimamuutustest tulene-vate riskide maandamise kava.»

Eestis on tehtud mitu kliimamuutus-te mõju hinnangut, aga vastav teave on laiali – üksikisikutel, kohalikel omavalit-sustel (KOVidel) – ja riigiasutustel on infot keerukas leida ja kasutada. Kliima-muutused mõjutavad sisuliselt kõiki ning on vaja ühtset tegevusraamistikku, et siduda kõik aspektid kokku. Riik ter-vikuna saaks maandada riske ja kasuta-da ära kliimamuutuste positiivseid või-malusi.

MIDA ON OODATA?

Kliimamuutuste suurt pilti vaadates asub Eesti suhteliselt turvalises piir-konnas, aga Miilvee sõnul on 21. sajan-dil ka meil oodata temperatuuri tõusu. Sellest tulenevalt jää ja lumekatte kes-tuse vähenemist, kuuma- ja põuape-rioodi pikenemist. Elanikkonnale võib see tähendada õhukvaliteediga seotud terviseprobleemide sagenemist.

Ilmastikukomponente on veelgi: sademete hulga suurenemist on oodata talveperioodil, mis tähendab talviti kül-mumata ja liigniisket metsamaad, kesk-

misest suuremat õhutemperatuuri- ja tuulte kiiruse kasvu. Suureneb tõenäo-sus, et talvel on oodata üleujutusi, see-ga kerkib võtmeküsimuseks maaparan-dus. Sademete suurenemise tõttu on oht, et vee kvaliteet halveneb, kuna paduvihmade mõjul võib joogivette kanduda põllumajanduspiirkondade toitainerikast saastet. Võimalik taime-kasvuperioodi pikenemine põhjustab muutusi taimekasvus, samuti võib oodata võõrliikide levikut ja olemasole-vate ning uute kahjurite tõttu mõjuku-se muutumist, ka merepinna tõusust tingitud kaldapinna erosiooni ehk kal-dapinna ärauhtumist. Globaalse kliima-muutusega seotus tingib omakorda Atlandi ookeanis tsüklonite teekonna muutusi ja sellest tulenevalt läänetormi-de sagenemist. Miilvee sõnul on tuule ja tormide puhul palju ettemääramatust, sest nende tekkemehhanismi ja suunda on raske ette modelleerida. Talveperioo-

diks on oodata sademete hulga suure-nemist, nende tõttu kaasnevad valdkon-niti erinevad mõjud ilmastikule ja kesk-konnale.

Miilvee tõdes, et kui meil on tea-da pikaajalised kliimaprognoosid, või-me valdkonniti kirjeldada võimalikke mõjusid ja probleeme. Saame välja pakkuda abinõud ja tegevuse, kuidas saab üksikisik, KOV või riik kliima-muutustest tingitud mõjudega pare-mini kohaneda.

ARENGUKAVAS SISALDUV

«Arengukavas on aastani 2030 üsna kokkuvõtvalt kirjeldatud valdkonna probleeme ja mõjusid. Soovitan kõigil selle 50-leheküljelise tekstiga tutvuda. Arengukava üheks osaks on rakendus-plaan ehk kohanemistegevused, ettepa-nekud ja nende eelarve. Rakendusplaa-nis esitatakse tegevusi nelja aasta kau-pa, sõltuvalt riigi eelarve koostamise tavast. Kavas nähakse ette tegevusi aas-tateks 2017–2020, samuti vaadeldakse tegevusi pikemas perspektiivis aastani kuni 2030 ja rohkem,» selgitas Miilvee.

Arengukavas on eraldi peatükina esitatud kliimakohanemise valdkonda puudutavad seadused ja teised stratee-gilised dokumendid nagu veeseadus, energiamajanduse arengukava ENMAK, Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2030, maaeluarengukava, looduskaitse arengukava, merestrateegia.

Järgnevasse nelja aastasse mahtus 23 meedet 84 tegevusega. Kõigi tegevuste maksumus on kokku 6,7 miljonit. Miil-vee sõnul oli maksimaalne pakett mitu-kümmend kordi suurem ja ulatuslikum. Neist sadadest välja pakutud tegevustest sõeluti omakorda välja 84 tegevust. «Valikut teha oli äärmiselt raske, sest esitati häid ja väga häid ettepanekuid, aga eelarve oli piiratud,» kommenteeris Miilvee otsustamisprotsessi.

Miilvee sõnul andsid väliskolleegid ülevaate kliimamuutustega kohanemi-

se praktilistest lahendustest Norras ja kohustuste mõistlikust jaotusest erine-vate haldustasandite vahel, sest enamik tegevustest on KOV-ide kanda. «Meilt õpiti jällegi, milline võiks kohanemine olla väga «õhukese» riigi puhul. Hea-meel on tõdeda, et Norra välispartner, kliimakohanemist koordineeriv Norra Tsiviilkaitse Direktoraat (DSB) oli pärast projekti kokkuvõtteid väga huvi-tatud koostöö jätkamisest. Islandile ja Norrale on väga tähtis oma riigi ja naabrite kliimamuutustega kohanemi-se teema. Projekti rahastuse järgmistes taotlusvoorudes on kliimakohanemise osa vaikimisi sees ning me loodame väga, et osa meile olulistest kohanemist puudutavatest tegevustest saavad teh-tud väliskolleegidega ühisel nõul ja jõul,» sõnas Miilvee.

KLIIMAMUUTUSTE KÕIGE ÜLLA-TAVAM MÕJU EESTILE

Aspekt, millest Eestis pole väga palju räägitud, on kliimamuutuste kaudne mõju meie väikesele ja avatud majandu-sele. Kui kohalikud kliimamuutustega seotud protsessid mõjutavad meie majandust suhteliselt vähe, siis suure-mad riskid lähtuvad maailmamajandu-sest. «Maailmamajandus mõjutab Eesti majandust näiteks rahvusvaheliste kok-kulepete, kasvuhoonegaaside heitkogus-te piirangute, tõhusama ressursikasutu-se vajaduse, erinevate regulatsioonide ja tarbijate surve kaudu. Õnneks on Eestil teatud arengueelis säästvat tootmist või-maldavate loodusressursside (puidu) olemasolu ja nende kasutamise oskuse tõttu. Seda võib mingil määral pidada isegi ettevõtlusvõimaluseks, kliimamuu-tuste positiivseks mõjuks. Selliseid üle-kandemõjusid on tegelikult teisigi,» sel-gitas Miilvee.

Inimeste tervisele avaldab kõige otsesemat mõju õhutemperatuuri tõus ja õhu kvaliteet ning kuumalainete sagenemine. Sagenevad kuumalained

on üks peamisi vananeva ja linnastu-va rahva terviseriske, mis on Eestis vii-mase kümnendi suvedel juba avaldu-nud. «Soojussaare efekt tiheasustus-aladel võimendab kuumalaineid, mil-lele on eriti tundlikud kroonilised hai-ged, väikelapsed ja eakad, kelle seas suureneb haigestumine ja suremus. Soojussaare efekti põhjustavad tihe-asustusalade maakasutuse ja ehituse iseärasused, kus transpordirajatiste ja ehitiste tehismaterjalid neelavad palju päikesekiirgust ning kütavad õhku lin-naruumis. Haigestumise ja suremuse vältimiseks tuleb linnades soojussaa-re efekti mõjusid leevendama asuda juba praegu, piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumulee-rumist ning rakendades linnakeskkon-nas jahutavaid mikroklimaatilisi meet-meid, säilitades ja laiendades roheala-sid, haljastust ja veekogusid. Senine planeerimispraktika, sh asukohavali-kud, ei võta piisavalt arvesse kliima-muutuste mõju,» on Miilvee veendu-nud.

MÕJUD NORRAS

Eestiga võrreldes avalduvad Norras klii-mamuutused palju kontrastsemalt. Näi-teks on neil tõsine probleem arktilistele riikidele omase merelise savikihiga alus-pinnases, mis suurenenud sademetehul-ga tagajärjel muutub vedelaks ja põhjus-tab maalihkeid. «Tundra sulamine ja liustikutekkelised üleujutused on nende suur murekoht,» sõnas Miilvee. «Nor-rakate suurema kliimaalase teadlikkuse ja kõrgema elatustaseme tõttu on klii-makohanemine nende prioriteet ja nad on huvitatud, et ka naabrid (eelkõige enda) probleeme teadvustaks. Nii eest-lased kui norrakad usaldavad oma riigi Päästeametit, kes neid hädaolukorras aitab, kuid võiks rohkem usaldada ka oma kliima- ja teiste valdkondade tead-lasi, kelle pädev nõu aitab riske maan-dada.»

Eesti ilmastik on muutumasKliimamuutustega kohanemise arengukava töötas välja neli suurt töörühma: Maaülikooli BioClim, Tartu Ülikooli geograafiaosakonna KATI, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ENFRA. Nende üksuste alt koondus ligi 200 teadlast ja keskkonnaeksperti, kes kahe aasta jooksul koostasid pikaaegse tegevusraamistiku, kuidas Eesti aastani 2030 kliimamuutuste mõjuga peaks kohanema. Samal ajal korraldati kümmekond avalikku seminari, et arengukava tulemusi avalikustada.

Projekti nimi: Kliimamuutustega kohanemise arengukavaProjekti täpne nimetus: Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia

Projekti teostamise aeg: 2015 Kogueelarve: 314 862 € Toetuse summa ja osakaal:

254 506 € ja 80,83% Fond: Euroopa Majanduspiirkonna

programm «Integreeritud mere- ja siseveekogude korraldus»

« Aspekt, millest Eestis pole väga palju räägitud,

on kliimamuutuste kaudne mõju meie väikesele ja avatud majandusele».

Nelja töörühma teemad KATI – inimtervis ja päästevõimekus

ning planeeringud ja maakasutus.

BIOCLIM – looduskeskkond, sealhulgas bioloogiline mitmekesisus, ökosüsteemid ja ökosüsteemiteenused. Eraldi suund oli biomajandus (põllumajandus, kalandus, jahindus, turism, turba tootmine).

RAKE – majandus (kindlustus) ja ühiskond, teadlikkus, haridus, rahvusvahelised suhted ja koostöö.

ENFRA – energeetika ja varustuskindlus ning taristu ja ehitised.

Satelliitpilt Tallinna pinnatemperatuuridest tehtud 25. juulil 2014 kell 11.30. Kui Tallinn-Harku ilmajaamas mõõdeti sellel hetkel õhutemperatuuriks +27 °C, olid paljud pealinna asfaltplatsid, ristmikud, tööstusalad, kaubanduskeskuste parklad ja korruselamute katused kuumenenud juba 40 kraadini, moodustades kosmosest selgesti mõõdetavaid kuumasaari. Tulevikus, kui suvised kuumalained kardetavasti sagenevad, muutuvad sellised kuumasaared igasuviseks nuhtluseks ja vanuritele, kroonilistele haigetele ning väikelastele oluliseks terviseriskiks. FOTO: TARTU ÜLIKOOL

Mõisted: ILM – pidevalt muutuv atmosfääri

olek (temperatuur, sademed, tuul, pilvisus).

ILMASTIK – suhteliselt pika aja (nädalate, kuude) ilm.

KLIIMA – mingi paikkonna geograafilisest asendist tingitud pikaajaline ilmade laad ja rütm, instrumentaalselt mõõdetavate ilmanäitajate pikaajaline keskmistatud trend.

KLIIMAMUUTUS(ED) – planeedi tsükliline jahtumine ja soojenemine. Praeguseid kliimamuutusi peavad teadlased konsensuslikult pikaajalisest normist eristuvaks fenomeniks, mille põhjuseks on inimtegevusest lähtuv suurenenud kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris.

Maapinnatemperatuur, °C

21–3030–3535–4040–4545–üle

Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–2014 7

JUULI NEMVALTStoimetaja

Osula sõnul on viimase kümne aastaga välja töötatud nii kva-liteetne teenus, et mujal maa-ilmas küsitakse pidevalt selle järele. «Täna on sama süs-

teem kasutusel Bulgaarias, Lätis, Lee-dus, Poolas, Hongkongis ja Venemaal. Lepingud on juba sõlmitud ning järgmi-sel aastal võetakse T-pilet kasutusele Prantsusmaal, Hollandis, Belgias. Lisaks on kuu aja pärast allkirjastatud Norrat ja Rootsit katvad lepingud,» selgitas Osula. «Norras kestis ettevalmistuspe-riood väga pikalt, nende pilootprojekt lõppes oktoobris, nüüd loodame allkir-jastada ka lepingu. Me ei kujutanud va-rem ette, kui pikad on lepingu läbirää-kimised, need võivad aega võtta kuni aasta või kaks.»

MÜÜVAD TARK- JA RIISTVARA ÜLE MAAILMA

T-grupp AS kasvas välja Eesti suurimast bussifirmast Mootor Grupist, kui tekkis vajadus erinevatele grupi ettevõtetele arendada IT-süsteeme. «Ühel hetkel avastasime, et oleme selles valdkonnas nii tugevad, et suudame konkureerida IT-turul. IT-maailmas nimetatakse seda spin-off-ettevõtteks. Bussijaamaga seob meid sisuliselt ainult nimi, viimase kahe aasta jooksul oleme praktiliselt nullist üles ehitanud Eesti mõistes tugeva IT-ettevõtte,» rääkis Osula, kes on ettevõt-te juhatuse esimees.

Müügitööd tehakse tehakse partner-võrgustiku abil, mis ulatub üle Euroopa. Näiteks Hispaanias on neil müügiesin-daja, kes teavitab kohe, kui mõni bussi-firma tunneb huvi müügisüsteemi uuendamise vastu. Koostöölepingute kaudu müüb T-grupp enamasti oma toodet ja teenuseid otse kliendile.

«Suuresti on ettevõtte muutused saanud alguse just minu huvist IT-maa-ilma vastu,» nõustus Osula. «Umbes kümme aastat tagasi töötasin autorendi firmas Avis ja kohtusin liisinguhaldus-portfelli tarkvara arendades Marek Tuu-lega, kellega tekkis hea koostöö ja usal-dus. Naastes 2010. aastal Mootor Grup-pi, et uuendada kogu grupi IT-süstee-me, oli mul täiesti selge, et Marek on kõige parem partner selles väljakutses. Nüüd kümme aastat hiljem saan öelda, et see oli kõige õigem otsus.»

Eelmise aasta suvel võeti tööle tegevjuht Andres Birnbaum, kellega fir-ma on jõudsalt kasvanud. Ettevõttel oli vaja kiiremaks kasvamiseks kaasata pikaajalise kogemuse ja teadmistega IT-valdkonna juht. «Oleme kasvanud väga kiiresti: kui aastal 2015 oli tööl ainult seitse inimest, siis 2016. aasta lõpuks on meil 40 töötajat. Ma ei usku-nud, et nii pingelises tööturu olukorras on võimalik sellist meeskonda nii kiires-ti üles ehitada. Hea on tõdeda, et liitu-nud on õiged inimesed, sest meie aren-dustöö on piisavalt suur väljakutse IT-meeskonnale,» rääkis Osula, kes on nõus, et kiire kasv ja spin-off bussifir-mast võib tekitada ettevõttes identitee-dikriisi. «Värbamisel eelistame kiiresti kohaneva mõtteviisiga inimesi. Katseta-da, proovida, muuta, ja mis kõige oluli-sem: seda kõike väga kiiresti teha – sel-line mõtteviis on taganud meile äris ellujäämise.»

Osula rõhutas, et nende ettevõtte ees on kordades keerukam ülesanne kui tavaline tarkvaraarendus. «Arvestades, et loome ärikriitilist suure kasutajahul-gaga teenust, mis töötab online’is, on riskid väga suured. Kui start-up-firma

Unikaalne piletiostu süsteem vallutab maailmaT-pileti idee autor Andres Osula ütles, et T-pilet on eelkõige bussiliiklusele ja bussiliiklejatele mõeldud infosüsteem, mis on tänaseks nime all Tsolutions laienenud üle Euroopa. Infosüsteem seob omavahel kokku reisijad, vedajad, piletimüügipunktid, võimaldades teha piletimüüki reaalajas.

tavaliselt kasvab, siis talle on vigadest õppimine lubatud, meil sellist vabadust ei ole. Kui meil on reedel mõned tunnid süsteem maas, siis on tekkinud kahju suurus kümnetes tuhandetes eurodes. Tavaliselt niisuguseid keerukaid süstee-me start-up-firmades ei tehta. Vigade leidmise kiirus on äärmiselt kriitiline ja nii organisatsioon kui inimesed peavad vastama sellele nõudmisele. Tõelises IT-äris õpitakse kogu aeg ja iga päev. Olen ise väga palju vaeva näinud, et seda äri endale mutriteni selgeks teha,» ütles ta.

PARADIGMA MUUTUMINE

Eeskuju on võetud lennundusest, kus 20 aastaga on suudetud tegevus viia teist-sugusele ärimudelile ja loodud oma toi-

miv ökosüsteem. «Soovime, et bussin-duses toimuks samamoodi digirevolut-sioon. Täna kujuneb bussipileti hind väga dünaamiliselt. Maailm pole enam ammu niisugune, et kassiir bussijaamas piletit müües suudaks öelda pileti hinda peast. Nii nagu lennunduses, arvestame meiegi pileti nõudlust teatud ajas, tea-tud hetkel. Avaliku teenuse pakkumises on tulevikus normaalne faktor, et met-roopilet maksab tipptunnil kaks korda rohkem kui tavaajal. Taoline dünaami-line ja nõudlusest lähtuv hinnastamine muutub tänu digitaliseerumisele valda-vaks trendiks,» usub Osula.

Kui varem polnud ettevõttel digi-taalselt võimalik otse reisijale hinnapo-liitikat vahendada, siis täna, ostes vee-bi või mobiili kaudu pileti, on kohe näha pileti hetkehind. Maailm muutub lähedasemaks tegeliku elu harjumuste-le. Kui varem oli taolist dünaamilist süsteemi paberi ja pliiatsiga raske hal-lata, siis tänu IT-süsteemide arengule on võimalik sellist süsteemi rakendada. «Taolised süsteemid hakkavad tulevi-kus mõjutama inimeste tarbimisharju-musi. Kui varem kehtis üks ja sama hind, olenemata kas bussi väljumine oli reede õhtul kell viis või esmaspäeval kell kümme, siis polnud inimesel vaja-dust oma käitumisharjumusi muuta. Nüüd on tarbijal vaja mõelda, kas mul on vaja kindlasti reede õhtul kell viis bussiga sõita,» selgitas Osula. «Nii näi-teks pakkusid süsteemi kasutanud bus-sifirmad eakatele sooduspiletit nelja-päeviti. Seda võimalust kasutasid pen-sionärid meelsasti, sest enamik neist saab oma aega vabamalt planeerida. Inimesed, kellel varem polnud võima-lust nädalavahetusel sõita, sest bussid olid täis, saavad seda teha nüüd, kui on valmis rohkem maksma. Kui enne keh-

Projekti nimi: T-grupp piletisüsteem

Projekti täpne nimetus: Development of public transportation services sales, purchase and resource management software

Projekti teostamise aeg: 2013–2015

Kogueelarve: 420 764,45 €

Toetuse summa ja osakaal: 315 573,34 ja 75%

Fond: Norra programm «Keskkonnasõbralik tööstusuuendus»

tis süsteem: kes ees, see mees, siis prae-gu on kaalutletud vajadus, mis diktee-rib valikuid.»

Ettevõtte jaoks on teiseks suureks muutuseks, et ka bussijuhid müüvad pileteid online ehk reaalajas, kasutades T-grupi antud pardamüügi seadmeid. Varem Muhu saarelt Tallinna bussiga sõita sooviv inimene ei teadnud kuna-gi, kas bussis on vabu kohti või tuleb bussipeatuses teist bussi oodata. «See on kummaline, aga Euroopas on selli-ne reaalajas toimiv müügisüsteem üsna haruldane,» sõnas Osula.

T-grupp AS kui iseseisev ettevõte loodi viis aastat tagasi. Ettevõte müüb bussipi-leteid ehk T-pileteid kõigis suuremates Eesti bussijaamades ja internetis. Lisaks

«Tõelises IT-äris õpitakse kogu aega ja iga päev.

Olen ise väga palju vaeva näinud, et seda äri endale mutriteni selgeks teha,»

Makseterminal lubab mugavalt maksta ja printida piletit. FOTOD: T GRUPP

Liinide täituvust jälgitakse reaalajas.

hallatakse Tallinna bussijaama, mis tege-leb aastas ligi nelja miljoni reisija teenin-damisega ning opereeritakse Tartu ja Rak-vere bussijaamadega. T grupp on juhtiv IT-lahenduste pakkuja ühistranspordi valdkonnas, kaubamärgi Tsolutions all arendatakse tooteid ja teenuseid, mis on kasutuses enam kui 40 ettevõtte poolt rohkem kui kümnes riigis.

Projekti tulemusel valmis multimodaalse müügi- ja

turujuhtimise süsteemi edasiarendus rahvusvaheliste turgude jaoks.

ressursihalduse moodul, mis võimaldab vedajatel planeerida ja hallata protsessi ajal oma sõidukeid, bussijuhte ning liinivõrku.

Põhiväärtusi hindavad toetused ja partnerlus – EMP ja Norra toetused Eestis 2009–20148

Programm «Õpime ujuma» oli rohke osavõtuga ja laste hulgas populaarne. FOTOD: RAHANDUSMINISTEERIUM

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused tähendavad Eesti jaoks aastast 2004 tagastamatut toetust Norra Kuningriigilt, Islandi Vabariigilt ja Liechtensteini Vürstiriigilt, mida ühtlasi võib mõista ka doonorriikidena.

2004. aastal ja pärast seda Euroopa Liiduga liitunud riikidel ning EMP finantsmehhanismi puhul ka Kreekal ja Portugalil on võimalik kasutada doonorriikide toetust majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks teiste Euroopa Liidu riikidega ning kahepoolse koostöö arendamiseks doonorriikidega.

2009–2014 aasta finantsperioodil oli Eestil kasutada Norra ja EMP programmidest 44 955 000 eurot tagastamatut toetust.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste üldeesmärgid on:a) vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa

Majanduspiirkonnas ningb) tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel

Norra toetuste üldeesmärgid on:■ vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa

Majanduspiirkonnas■ tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel

TOETUSED RIIKIDELE

Perioodil 2009–2014 toetati EMP/Norra grantidest 16 riiki kokku 1,8 miljardi euroga. Alljärgnevalt perioodil 2009–2014 toetust saanud riigid koos toetuse eelarvega ning toetuse osakaaluga nende riikide SKPst

1. Bulgaaria 126,6 miljonit eurot,

7,0% SKPst

2. Eesti 48,6 miljonit eurot,

2,7% SKPst

3. Leedu 84,0 miljonit eurot,

4,7% SKPst

4. Rumeenia 306,0 miljonit eurot,

17,0% SKPst

5. Horvaatia 9,6 miljonit eurot,

0,5% SKPst

6. Kreeka 63,4 miljonit eurot,

3,5% SKPst

7. Malta 3,6 miljonit eurot,

0,2% SKPst

8. Slovakkia 38,4 miljonit eurot,

2,1% SKPst

9. Küpros 7,9 miljonit eurot,

0,4% SKPst

10. Ungari 153,3 miljonit eurot,

8,5% SKPst

11. Poola 578,1 miljonit eurot,

32,2% SKPst

12. Sloveenia 54,9 miljonit eurot,

3,1% SKPst

13. Tšehhi 131,8 miljonit eurot,

7,3% SKPst

14. Läti 73,0 miljonit eurot,

4,1% SKPst

15. Portugal 58,0 miljonit eurot,

3,2% SKPst

16. Hispaania 60,3 miljonit eurot,

0,4% SKPst

NORRA FINANTSMEHHANISMProgramm Maht

Keskkonnasõbraliku tööstuse uuendamine  6 000 000 eurot

Teaduskoostöö  3 000 000 eurot

Stipendiumifond 1 000 000 eurot

Rahvatervis 8 912 000 eurot

Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal 2 000 000 eurot

Kodune ja sooline vägivald 2 000 000 eurot

KOKKU 22 910 000 eurot

EMP FINANTSMEHHANISMProgramm Maht

Integreeritud mere ja siseveekogude korraldus 6 900 000 eurot

Valitsusväliste organisatsioonide fond 2 300 000 eurot

Riskilapsed ja -noored 6 505 000 eurot

Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine  4 510 000 eurot

Stipendiumifond 600 000 eurot

KOKKU 20 815 000 eurot

Uuel perioodil

Eestile on uuel perioodil

2014-2021 planeeritud Norra/EMP

toetusi eraldada 56,76 miljonit eurot