Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, parim võimalik tehnika ja

keskkonnakompleksluba loomakasvatuses

Peep Jürmann Keskkonnaosakond

Keskkonnakorralduse peaspetsialist

Teemad

• Keskkonnaamet • Keskkonnakompleksloa õiguslik taust • Keskkonnakompleksloa nõuded • Parim Võimalik Tehnika • Tööstusheite direktiiv

Keskkonnaamet

• Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.

• Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja moodustati keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil.

• Ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil

• Üks põhiülesanne on väljastada keskkonnalube

Keskkonnaload

• vee erikasutusluba- ja ajutine vee erikasutusluba; • jäätmeluba, jäätmekäitleja registreering; • välisõhu saasteluba- ja erisaasteluba; • üldgeoloogiline uurimustöö luba; • geoloogiline uuringuluba kohaliku tähtsusega

maardlas; • kaevandamisluba • kiirgustegevusluba; • keskkonnakompleksluba;

Keskkonnakompleksluba – asendab veeseaduse, jäätmeseaduse ja välisõhu kaitse seaduse

kohased load

Keskkonnakompleksluba • Keskkonnakompleksluba on dokument, mis annab

õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale.

• Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise.

Saastuse vähendamine ja vältimine

Õiguslik taust

• Direktiiviga 96/61/EÜ (Integrated Pollution Prevention and Control) sätestati ühtne lähenemine suurtootmisest lähtuva saastuse reguleerimisel. Muudeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2008/1/EÜ (saastuse kompleksse vältimine ja kontroll) – Võetakse üle liikmesriigi seadusega (Eestis 2002)

Õiguslik taust

Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (SKVKS)

- kehtestab direktiivi 2008/1/EÜ nõuded Eesti õigusruumis - määratleb keskkonnakompleksloa kohuslusega

tegevusvaldkonnad - sätestab parima võimaliku tehnika ja selle määramise

alused - sätestab keskkonnakompleksloa taotlemise, andmise ja

kehtetuks tunnistamise korra - määratleb järelevalve korralduse ja vastutuse nõuete

rikkumise eest

(3) Kompleksluba on vaja tegutsemiseks järgmistes tegevusvaldkondades: 1) elektri, soojuse, kütuse ja koksi tootmine; 2) vedel- ja gaasilise kütuse rafineerimine ning tahke kütuse

utmine; 3) metallide tootmine ja töötlemine; 4) mineraalsete materjalide töötlemine; 5) keemiatööstus; 6) jäätmekäitlus; 7) tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine; 8) toiduainetööstus; 9) sea-, veise- ja linnukasvatus; 10) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 11) vineeri ja puitkiudplaatide tootmine; 12) grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine põletamise

või grafiidistamise teel; 13) loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või

taaskasutamine; 14) käesoleva lõike punktides 1–13 nimetatud

tegevusvaldkondadesse kuuluvatest käitistest lähtuva maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumine.

Õiguslik taust

• Rakendusaktid – Keskkonnakompleksluba nõudvad

alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused – Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja

nende täitmise juhis – Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja

vormid – Keskkonnakompleksloa taotlus esitamise ja

saamise ning loa andmise või sellest keeldumise teatevormid

Keskkonnakompleksluba • Kaitsta keskkonda kui tervikut • Saastet tuleb pigem vältida ja vähendada kui lõpp-

puhastuse käigus kõrvaldada • Jätkusuutlik ressursikasutus

Kompleksloa künnisvõimsused • veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 300 piimalehma

või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise, kelleks loetakse üle 8 kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle 8 kuu vanuseid pulle.

Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmadele sätestatud künnisvõimsusega;

• sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale (kehamassiga üle 30 kg) või 750 emisele;

• 3) lindude intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga üle 40 000 linnu.

Komplekslubade arv ja taotlemine

• Hetke seis • Üle 52 000 käitise Euroopas • Eestis väljastatud 252 kompleksluba • 7 menetletakse • 169 loomakasvatajat

• Loa taotlemine vastavalt rakendusakti nõuetele • Otsustatakse 120 kalendripäeva jooksul • Tehniliselt keeruka käitise korral võib pikendada aasta

võrra

Keskkonnakompleksloa nõuded

Parima võimaliku tehnika (PVT) nõuded Heite piirväärtused Ladustamise/hoidmise tingimused Seirekohustus Aruandluskohustus

Hädaolukordade vältimine ja tegutsemine nende puhul

Parim võimalik tehnika

• tehnika – käitises kasutatav tehnoloogia ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise, tegevuse lõpetamise ning sulgemise viis

• võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadav nüüdisaegne tehnika, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise

• parim – tõhusaim kogu keskkonna kaitsmiseks

Parim võimalik tehnika

• keskkonnakaitse seisukohalt kõige tulemuslikum tehnika, tehnoloogia, seade või korralduslik meede, mille rakendamine on tänapäeval konkreetsel tegevusalal majanduslikult mõistlik ja annab soovitud kvaliteediga tulemuse - toote või teenuse

PVT määramisel võetakse arvesse:

• jäätmevaese tehnoloogia kasutamine; • vähemohtlike ainete kasutamine; • tootmises kasutatavate ja tekkivate ainete ning jäätmete

taaskasutamine ja ringlussevõtt; • tööstuslikus tootmises tõhusaks osutunud tehnoloogia,

seadmete ja töömeetodite kasutamine; • tehnoloogiauuendused, ning teaduse ja teaduslike

teadmiste arengu tulemused; • heite olemus, mõju ja kogus;

PVT määramisel võetakse arvesse:

• kasutatava toorme (sh vee) kogus ja laad ning energiakasutuse tõhusus;

• heite keskkonnamõju ja sellest tuleneva ohu vältimine või võimalikult ulatuslik vähendamine;

• õnnetuste vältimine ja nendega kaasnevate tagajärgede minimeerimine;

• rahvusvaheliste organisatsioonide poolt avaldatud asjakohane teave.

PVT viitedokumendid

• Kindlaksmääratud tegevusvaldkonna kohta koostatud dokument, mis kirjeldab eelkõige kasutatavaid tehnikaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutud tehnikaid ning PVT järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnikaid

PVT viitedokumendid

• EL liikmesriikides koondab asjakohase teabe PVT kohta valdkonnapõhine viitedokument ehk BREF (BAT Reference Document)

• BREFid koostab ja ajakohastab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskus (http://eippcb.jrc.es/)

• PVT alase info eesti keeles koondab saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise koduleht (http://www.envir.ee/ippc/)

PVT viitedokumendid

• PVT sigade ja lindude intensiivkasvatuses (BREFi kokkuvõte)

• PVT veiste intensiivkasvatuses (Eestis väljatöötatud)

(http://www.ippc.envir.ee/estonian/bat.htm)

PVT nõuded loomakasvatuses

PVT nõuded loomakasvatussaaduste tootmise eri etappidel Loomakasvatussaaduste tootmise etapid antud kontekstis on: • Looma tase (nõuded söötadele ja söötmisele) • Loomapidamishoone (nõuded pidamis-, söötmis- ja

sõnnikukäitlemise tehnoloogiale ja seadmetele) • Jäätmete (sõnniku) kogumine ja säilitamine (nõuded

tehnoloogiale ja seadmetele) • Jäätmete (sõnniku) kasutamine (töötlemine) ja

utiliseerimine (nõuded tehnoloogiale ja seadmetele)

Kompleksloa ülevaatus

• Loa nõuete läbivaatamine • Käitise ülevaatus kohapeal • Loa nõuete ajakohasuse hindamine ja vajadusel

muudatuste tegemine • Võib siduda käitise inspekteerimisega

Kompleksloa nõuete muutmine

• Liiga suur saastetase • Õigusaktide muudatused • Käitise areng, muudatused tegevuses Algatab käitaja või loa andja Menetlus algatajast tulenevalt erinev Muudatuste eelnõu käitajale

Tööstusheite direktiiv

• Asendab IPPC direktiivi • Toob kaasa muudatused Eesti õigusaktides • Laiendab kehtiva direktiivi käsitlusala – liidetakse

veel kuus tööstusheite alast direktiivi

Tööstusheite direktiiv

Loomakasvatuses:

• Alltegevusvaldkondi ei lisatud ega muudetud

• Künnisvõimsusi ei vähendatud

• On sätestanud nõude erinevate samas tegevuskohas tegutsevate käitajate vastutuse reguleerimise omavahelise lepingu kaudu.

Tööstusheite direktiiv

Euroopa komisjon uurib: • Veisekasvatusest lähtuvat koormust keskkonnale • Sõnnikulaotamise mõjust pinnaveele ja veekogudele • Produktiivkarja samas tegevuskohas intensiivse

kooskasvatamise reguleerimist.

Lisateave

www.keskkonnaamet.ee www.envir.ee/ippc http://www.eco-net.ee www.keskkonnainfo.ee

Tänan!