„„KKaass ttõõeessttii oonn ssiinniilliilllleedd nneeeedd,, kkeessssiinnnnaa mmeettssaa aallllaa oonn iillmmuunnuudd,, vvõõiikkaaeelluussttuuvvii sseeee,, kkeess ppuuuuddeessaalluussssaallaappäärraasseelltt hhuuiikkaabb??““Seesugused märgid räägivad endaeest: Eestimaa loodus puhkeb jälleõide, virgub talveunest ja tärkabtaas.Olles ka ise kevade lummuses ningnäinud Tartu Loodusmaja vanuajalehti, mõtlesin, et miks neidenam ei ilmu. Ammendavat vastustsaamata otsustasin ise asja käsilevõtta – nii sündiski verivärske TartuLoodusmaja ajaleht„Kännuseened“.Milleks küll selline pealkiri? – agajust sellepärast, et ajalehe toimetuspidas säärast pealkirja sobivai­maks. Loodusmaja hoone projektinimi on „Känd“. Kännuseened onneed, kes kasvavad kännu küljesvõi on teisi radu pidi sellega seotudehk Loodusmaja õpilased, per­sonal, lapsevanemad ja kõik teised,kes tunnetavad enda seotust sellehoonega. Samuti ristisid toimetuseliikmed end kännuämblikeks, kes„Kännu“ ja Kännuseente vahel niiteveavad ehk uudiseid edastavad.Käesolevast numbrist leiate niimuljeid toimunust kui ka vihjeidtulevastele sündmustele, põnevatinformatsiooni Loodusmaja töötaja,huviringi ning maja enda kohta.Lisaks on igast toimetuse liikmestpisikene kirjeldus. Lõppu jagub veelhuvitavat nuputamist.Nautlevat lehe lugemist ning paljusäravaid päikesekiiri!

Juhtkiri ­ Kevade kütkeis

Peatoimetaja Martin Tikk

Olen Laura, Treffneri gümnaasiumi abiturient jaLoodusmatkade ringi õpilane. Loodusmajja sattusinalles sel õppeaastal, kuid huvi eluslooduse vastu onpainanud mind juba lapsest saadik.

Olen Taavi, käin loodus­ ja keskkonnauuringute huviringis. Loodusmajas olenkäinud ~4 aastat. Vabal ajal tegelen elektroonika ja arvutitega.

Olen Elo, olen 13­aastane ja käin noorgiidide ringis.Loodusmajas läheb praegu 5. aasta. Minu hobideks onlugemine ja joonistamine.

Olen Katrin (17), käin loodus­ ja keskkonnauuringute huviringisning ka loodusmatkaringis. Loodusmajas olen käinud 3 aastat.

Hobideks on ingress, geopeitus, reisimine, filmikunst ning fotograafia.

Olen Lea, seitseteist aastat vana ning käin looduse­ jakeskkonnauuringute huviringis. Praegune õppeaasta onmul Loodusmajas neljas. Mind huvitab väga bioloogia,looduses käimine ja ka muusika.

Olen Airiin, käin loodusfotograafia huviringis. Loodusmajasolen käinud 3 aastat. Vabal ajal käin looduses,

loen või tegelen muusikaga, vahel võite mind leidaka kokaraamatut sirvimas.

Minu nimi on Tuuli ja ma olen 13 aastat vana. Võtan osanoorgiidide huviringist. Kui ma olen juba seitsmendat aastatLoodusmajas, siis ei ole ju mõtet küsida, millest ma hoolin.Aga igaks juhuks mainin, et eelistan alati olla looduses.

Minu nimi on Linda, ma olen 16 aastat vana. Olen käinud Loodusmajazooloogiaringis varsti juba 5 aastat. Zooloogiaga seoses on mul ka

sarnased huvid ­ ma vaatlen linde, õpin loomade anatoomiatja joonistan erinevaid planeet Maa elusolendeid.

Olen noor Miina Härma Gümnaasiumi õpilaneRainer. Käin 11. klassis ja peale kooli tegelen trenni jaLoodusmaja huviringidega. Olen juba mitu aastatkäinud zooloogia­ ja ornitoloogiaringis ning nendelelisandus ka loodusgiidiring.

Olen Martin, Hugo Treffneri gümnaasiumi 11.klassi õpilane. Loodusmajja sattusin juba neli japool aastat tagasi. Selle aja jooksul olen käinud

Geoloogia ja keskkonna, Ornitoloogia, Noorgiidideja Zooloogia huviringides. Kui aega üle jääb

õpin iseseisvalt keeli või müttan mööda metsi..

Olen Anete, 11 aastat vana ja käin teist aastat loodusmajas.See aasta mõtlesin, et oleks tore milleski toredas veel kaasalüüa. Siingi on tore kaasa lüüa mulle iga tahes meeldibja kohe väga. Loodusmaja ringidest rääkides käin maloomasõprade ja looduse ja loovuse ringis mulle meeldibjoonistada ja mulle meeldivad ka väga loomad.

Meist endist

Kännuseened

Kännuseened ­ Tartu loodusmaja ajaleht 1

Looduse­ ja keskkonnauuringute huviringEsimene poolaasta on lõppenudning ka kevadvaheaeg möödunud.On paslik aeg teha kokkuvõtteidvahepeal toimunust. Vaadateslooduse­ ja keskkonnauuringutehuviringi tunde, paistab silma, etüks kolmandik tundidest ontoimunud väljaspool Tartuloodusmaja. Paljudes tundides,mis toimusid Loodusmajas, onkäinud külalised ja lisaks onhuviring võtnud aktiivselt osa kaLoodusmaja ühisüritustest.Juba õppeaasta alguses rääkis ringijuhendaja Ott Maidre, et TartuÜlikooli Molekulaar­ ja RakubioloogiaInstituut (TÜMRI) pakub ringilevõimalust käia kord kuus tutvumas

erinevate laboritega ja sealuuritavaga. Laborite külastus algasoktoobris. Nüüdseks on ringkülastanud geneetikalaborit, mole­kulaarbioloogia laborit, biokeemialaborit, biotehnoloogia laborit, evo­lutsioonilise bioloogia laborit jakäinud kuulamas loengut „GM­taimed. Mis? Kuidas? Milleks?“.Esimeneseks ürituseks, mis ringiõpilased klassiruumist välja tõi, olihoopiski Loodusmaja ühine välja­sõitLõuna­Eestisse. Väljasõidul külastatiRogosi mõisa, Suurt Munamäge jaVällamäe matkarada. Kuniväiksemad õpilased Rogosi mõisasmeisterdasid, matkasid looduse­ jakeskkonna­uuringute huviringi

õpilased koos matkaringi õpilastegamõisa lähiümbruses. Lisaks on ringiõpilased osalenud nii Loodusmajatalvelaagris Palupõhja looduskooliskui ka BSP talvelaagrist. Õpilasedkorraldasid ka iseseisvaltvaheajamatka Aardlapallu.Vaadates ringi kalendrit, hakkavadsilma veel ees ootavad labori­külastused, praktikad Maaülikoolijuures ja erinevad väljasõidud.Samuti võib märgata, et ring onaktiivselt osa võtnud nii Loodusmajaüritustest, näiteks talendiõhtu, kui kaerinevatest konkurssidest väljaspoolTartu loodusmaja (õpilasleiutistekonkurss).Lea Lopp

„Hea loodusetundja“

konkurssJuba neljandat korda toimus Tartuloodusmajas Tartu linna ja maa­konna koolide 4.­12. klassideõpilastele „Hea loodusetundja“kon­kurss. Kokku osales üle 200õpilase neljas vanuserühmas.Osalenud pidid tundma 50 loodus­objekti, aga sel aastal ei saanud

ükski vastaja maksimumpunkte.Suureks takistuseks osutusid"pabulate", sammalde ja samblikening linnupesade äraarvamine.Pinget pakkus ka putukatemääramine ja taimede uurimine.Nuputamist ja spekuleerimist olipalju, aga väga värskendav onvõistelda loodusteadmistes.Kindlasti soovitan kõigil järgmiselaastal taas osa võtta ning loodan, etosaleb veel rohkem loodushuvilisi

noori.4.­5. klassi võitjateks olid Hele LiisSaaroja ja Karoliina Paas. 6.­7. klassivanuserühmast võitsid Airiin Ling jaKärt Haak. 8.­9. klassi esitiitlit jagasidReti Toom ja Art Villem Adojaan ningMerlyn Leigh Dunderdale ja TiinaJääts. Vanimas vanuseastmes 10.­12. klassi arvestuses võitsid MinnaJoor ja Karen Sonts.Õnnitleme võitjaid!Rainer Grosberg

Näitus „Pargi elurikkus“03.02.­27.02. olid Tartuloodusmajas üleval huvikooliõpilaste tööd maja ümbruse pargisnähtud elusolendeist. Näituselelaekus väga eripalgelisi töid.Joonistuskonkurss ontraditsiooniline, lõbus ja toreettevõtmine, kuhu laekus selaastal üle 100 erineva teose. Kõiknäituse külastajad said võimaluse

valida oma lemmiktöö.Hääletuse tulemustest selgus, etenim poolehoidu kogus 9­aastaneAdriana Soasepp oma tööga "Keselab pargis?" (50 häält), kedajuhendas õpetaja Olga Truhhan.Auväärse teise koha saavutas 11­aastane Elisabeth Judin, kellele olitoeks juhendaja Aire Orula.Samuti jäid silma huviringide õpilasteühistööd: looduse ja loovuse huviringi

linnud oksal (õp. Kati Kekkonen) jaõp. Triin Rassulovi õpilaste koostöösvalminud kunstiteos "Pargi elurikkus".Väga toredad olid ka looduse jaloovuse ringi meisterdatud linnudoksal (õp. Kati Kekkonen) ning õp.Triin Rassulovi õpilaste ühistöö„Pargi elurikkus". Parimate töödeautorid said väärilised preemiadLoodusmaja talendiõhtul.Anete Teras

Kännuseened ­ Tartu loodusmaja ajaleht 2

Kati Kekkonen – tervitav nägu Loodusmajas

Viskame pilgu Loodusmajja, kustme leiame ühe huvitava persooni ­Kati Kekkoneni.

Kust te pärit olete?Olen pärit siitsamast Tartust.Mis koolides te õppinud olete?Olen õppinud Tartu KarlovaGümnaasiumis, mis algselt oli veelTartu 7. Keskkool. Pealegümnaasiumi lõppu läksin ülikooliõppima õigusteadust. Juristi minustsiiski ei saanud, see lihtsalt polnudmulle päris sobiv eriala. Pealemitmeaastast mõttepausi kodust jaEestist eemal olekut läksin õppimahoopis Luua Metsanduskooli.Mis eriala te olete omandanud?Olen lõpetanud LuuaMetsanduskooli loodusturismi eriala,olen loodusretkejuht.Kuidas te KeskkonnahariduseKeskusesse tööle saite? Kaua teolete siin olnud?Tartu KeskkonnahariduseKeskusesse sattusin esmakordselt2010. aasta sügisel, kui otsisinpraktikakohta. KeskkonnahariduseKeskus asus siis veel Kompaniitänaval rendipinnal. Praktikakohanapakkus Keskkonna­hariduse Keskuspalju häid kogemusi ning mõnusaltväljakutseid, samuti olid keskusetöötajad hästi toredad ja abivalmis.Seega ei kaalunud ma pikalt, kui

2011. aasta sügisel kuulutati väljakonkurss keskkonnainfo spetsialistiametikoha täitmiseks ning 2011.aasta novembrikuust alates töötangisiin.Mis on teie tööülesanded?Minu põhiliseks tööülesandeks onTartu loodusmajas tegutsevakeskkonnainfopunkti töökorraldamine ja juhtimine. Infopunktieesmärgiks on inimestelemitmekülgse loodus­ jakeskkonnainfo jagamine. Sedateeme mitmel moel, nii loodusmajaskohapeal läbi erinevate ürituste kuika väljaspool maja linnas toimuvatelfestivalidel jm avalikel sündmustel.Minu ülesandeks ongi näiteksloodusõhtute korraldamine, samutiorganiseerin keskkonnabussi välja­sõite. Kevadhooajal ja suvel onoluline osa mobiilse infopunktitegevustel. Mobiilne infopunktosaleb Tartu linnas aga kaväljaspool Tartut toimuvatel avalikelüritustel (festivalidel, linna­osapäevadel jms) ning tutvustab läbimängude ning praktiliste töötubadeolulisi keskkonnateemasid ningühtlasi Tartu loodusmaja ja sellepakutavaid teenuseid.Lisaks hõlmab mu töö veel mitmeidmuid tegevusi väiksemas mahus:olen sellest aastast väikesekoormusega ka ringijuhendaja jaaeg­ajalt viin läbi õppeprogrammekooliõpilastele ning õpitubasidtäiskasvanutele.Loomulikult on iga töö tegemisekstarvis teadmisi ja oskusi. Väga suurja oluline osa on aga ka kogemustel,mida aastatega aina rohkemkoguneb.Millised on teie töö head ja halvadküljed?Enim meeldib mulle loodusmajastöötamise juures asjaolu, et siinnetöö pakub palju vaheldust, uusivõimalusi ja väljakutseid ningloomulikult palju toredaid inimesi!Tegevuste mitmekesisus ja vaheldustagavad selle, et töö ei muututüütavalt rutiinseks.

Teisalt pole head ilma halvata javastupidi. Seega võib mõnikordjuhtuda, et niimoodi mitmel rindeltegutsedes kasvab vahel mõni asiüle pea või ei jõua kõigega tegeledanii hästi ja põhjalikult kui tahaks. Agaigale kiirele perioodile järgneb jälleaeg, kui saab kergemalt hingetõmmata ning rõõmuga juba tehtudasjadele tagasi vaadata.Kas teile meenub mõni huvitavvõi naljakas seik?Eks neid ikka koguneb. Nalja jarõõmu leiab õnneks igast päevast!Hetkel midagi eredamat kohe väljatuua ei oskagi.Kus te enne seda töökohtatöötasite?Enne KeskkonnahariduseKeskusesse tööle tulekut töötasinmõnda aega ajaloomuuseumis ningveel enne seda olin aastaid töölühes Londoni kohvikus.Keskkonnahariduse Keskus vsringijuhendaja?Neid kahte tegevust ei saa vastan­dada, pigem on need justkuiteineteist täiendavad. Lastegategelemine ja ringi juhendaminepakub mulle palju rõõmu ja samasuusi väljakutseid. Ühtlasi tulevadaga ringitundidest saadavadkogemused kasuks minu teistetööülesannete täitmisel. Juhendanlooduse ja loovuse huviringi, kussuur osa on mitme­kesisel looval jakäelisel tegevusel. Kunst, käsitöö jaennekõike taaskasutus onvaldkonnad, mis mulle endale vägahuvi pakuvad, seega annabringijuhendamine võimalusearendada ka enda loovat poolt.Samuti on mu õpilased hästi vahvadja nendega on tore koos töötada!Kas te olete oma tööga rahul?Jah!Suured tänud Katile, kes oli nõus muküsimustele vastama!Tänan ka sind, kallis lugeja, etleidsid pisut aega ja lugesid selleintervjuu läbi!Tuuli Annok

Kännuseened ­ Tartu loodusmaja ajaleht 3

Loodusmajast kõneles haldusjuhtIlmar Part.Ajalugu. 23. juunil 1953. aastal loodiTartusse kooliväline lasteasutus, miskandis nime Tartu linna NoorteNaturalistide Jaam. Tegutseti väiksesühekorruselises rohelises aiamajasLille mäel ning muuhulgas hoolitsetika ümberkaudse pargi eest, kuhuistutati uusi puid. 2012. aastallammutati majauberik ning temavundamendi süvendisse ehitati uusLoodusmaja ning praegune 9000 m2

suurune haljasala ongi kunagisepargi edasi­arendus.Energiatõhus hoone. Algseltplaaniti ehitada hoone, mis vastabtäielikult passiivmaja standarditeleehk majal ei ole vaja eraldiküttesüsteemi. Selliste kriteeriumitealusel pidanuks ehitis muuhulgasolema võimalikult kom­paktne ninghoonele oleks paigaldatudõhutihedad aknad, mida ei saaksavada. Projekteerimise käigus aganenditi, et Loodusmajale kui õppe­keskkonnale on siseruumide olustiktähtsam kui energiatõhusus ja et ini­mestel oleks hea Loodusmajasviibida, on praegu majal avaradruumid ja avatavad aknad. Samuti eitahetud majale rajadamaaküttesüsteemi, sest muidu olekspidanud suure osa pargist üleskaevama.Maja ehitamisel eelistati materjale,mida on vähe töödeldud ning mis onkohalikku päritolu, et vähenekstrans­pordi­ ja muu energiakulu.Inglismaalt pärit kitsevillast vaibad onilmselt kaugeimalt tarnitud jaseetõttu pigem erandiks teistematerjalide seas. Samuti on kõikLoodusmajas olevad elektriseadmedmadala energiatarbe märgistusega.Maja katusel on ka päikesepaneelid,mis katavad umbes 3­4% majaaastasest elektri tarbimisest.Loodusmajas on alati palju rahvast,kasutatakse palju IT vahendeid.Hoone keskosas on serveriruum,mida on vaja pidevalt jahutada,jahutusseadmed võtavad osa elektri­energiast. Seda, kas energiatõhususka end praktikas näitab, on praegu

vara öelda, sest analüüsiks kogumeveel andmeid järgnevatel aastatel.Senimaani aga tundub, et kõik onläinud nii, nagu planeeritud, ningmaja on oma energiakuludelt C­klassi ehitiste hulgas.Nutikad lahendused. Et energia­tõhusat maja ehitada, on vaja igaväiksema detailiga säästlikulttoimetada. Seepärast on majaarhitektid koos Loodusmajainimestega mõelnud välja paljulahendusi, kuidas võimalikult paljutenda tarvis ära kasutada. Alustadessuurte klaaspindade ja katuse­akendega, mis lasevadsiseruumidesse palju loomulikkuvalgust ning toimivad ka päikesepassiivküttena. Majal on laiadräästad, mis suviti varjavadpäikesepoolseid tubasid, et päike eikütaks neid liiga soojaks. Samutijuhitakse serveriruumi soe õhktalveaeda, mis vähendab sealsetküttekulu. Katusele sadanudvihmavesi juhitakse fassaadi seesolevatesse veerennidesse jasuunatakse siis mahutisse, kuhukogunenud vett kasutatakse talveaiakastmiseks ja kilpkonnade basseinitäitmiseks. Et vähendada soojus­kadu akende kaudu, on kasutatudaineid ja materjale, mis on halvasoojusjuhtivusega. Seepärast onmitme­kordsete aknaklaaside vahelargooni ning akende vahetihendid onplast­massist, mitte metallist. Pealeselle, et savikrohv kipub seinteltmurenema ja määrima ningkoristajatel on raske mõnda pindasiseruumides puhastada, ei oleLoodusmajal suuri muresid. Küll agatuleb varsti aknapesule suhteliseltsuur summa kulutada, sest majal onpalju klaaspindu, millele on raske ligipääseda.Maja saamisloost kirjutab JanikaRuusmaa: Tartu loodusmajaarhitektuurikonkurss toimus 2010.aastal ja selle korraldas Tartulinnavalitsus. Konkursiga otsitiparimat arhitektuurset lahendust Lille10 kinnistule planeeritavaleloodusmajale. Nõuded majale olidranged: sooviti kaasaegset,energiatõhusat, passiivmaja standar­dile vastavat avalikku hoonet, missobituks Lille 10 keerulisele krundile

ja haakuks sobivalt ümbritsevakeskkonnaga.Nõutud oli ka loomuliku valguse japäikeseenergia passiivne ära­kasutamine hoones ning ehituseltaastuvate, väikese keskkonna­mõjuga ja mittetoksiliste materjalidekasutamine ning ka päikesepaneelidja sadevee kogumise süsteem.Hoone funktsioon oli määratud meiepoolt. See tähendab, et tegevused jaselleks vajalikud tingimused(ruumide arv, suurused jms) olidmeie kirjeldada. Toimusidkohtumised arhitektidega, kusselgitasime oma asutuse funktsioonija vajadusi. Karisma arhitektidelahendus sobis kõige pareminiolemasolevasse keskkonda, tundusteostatav ja meie vajadustele vastav.Esialgu oli maja planeeritudkolmekorruseline: üks korrusavalikele teenustele, üks korrushuvikoolile ja üks korrus Tartukeskkonna­organisatsioonidele, shka meie enda kontori jaoks, etsaaksime ühes majas üheskoostegutsedes tekkivat sünergiat ärakasutada ning üheskoos kogu­konnale ja keskkonnale kasulikudolla. Kuid pärast hinnaarvestusiselgus, et olemasoleva raha eestsaaks võib­olla ainult 3­korruselisemaja karbi ilma ümbritseva ala jasisustuseta. Tegime otsuse, etloobume ühest korrusest. Kogu selletöö raskus jäi muidugi arhitektidele,kes pidid sisuliselt uue majaprojekteerima.Tulemus oli aga suurepärane. Sedatunnistasid ka arhitektid ise, etmadalamana sobitub maja veelgiparemini ümbritsevasse keskkonda.Seetõttu jäi ära ka arvutiklass ningmahetoidukohvik 25­le inimesele.Praegu saame ilma nendeta vägahästi hakkama. Kahju ongi ainultsellest, et me ei saanud teistelekeskkonnaorganisatsioonidele ruumepakkuda ning võimalik tihe koostööja sünergiast tekkivad ideed onjäänud olemata.

Uue Loodusmaja lugu

Kännuseened ­ Tartu loodsumaja ajaleht 4

Peame seda nüüd kuidagi teisitisaavutama.Natuke nihutati maja asukohta majaees kasvavate palsamnulgudepärast. Esialgu polnud plaanis neidalles jätta, kuid meie inimestearvates olid puud seda väärt, et neileanda võimalus ellujäämiseks.Arhitektid olid väga koostööaltid jameie soovidega arvestavad ningprojekteerimise käigus liigutati majaasukohta veidi ning nulgudele jäetivõimalus edasi elada. Tänunulgudele on praegu aga

Loodusmaja lugemistuba ükspimedamaid, sest puud kasvavadtihedalt lugemistoa akna taga. Nõndameenutavad nad iga päev seda, kuioluliseks me neid pidasime.KARISMA arhitektid kirjutavad:„Hoone on inspireeritud puukännumotiivist, kus kolmpuukännu pragujaotavad hoone Y­ kujulisse vormi,mis sisaldavad eri tiibades vastavaltkasvuhoone, keskkonnahariduse jaloodusmaja funktsioone ning pargialateedevõrgustik moodustabümbritseva aastaringide süsteemi.

Jalgteede motiiv on inspireeritudkännu pragudest ja aastarõngastest,mille tsentris asub kavandatudhoone.“Tunnustused ja meediakajastused:*Tartu linna aasta parim ehitis 2013*Eesti Keskkonnaühenduste Koja2013. aasta keskkonnategu

KARISMA arhitektid: Diana Taalfeld,Kai Süda, Margit Valma ja Martin

Kinks Koduleht http://karisma.ee/

Laura Tammiste

Lumeta talvelaager

Palupõhjas28. veebruarist 1. märtsini toimusTartu Loodusmaja õpilaste talvinelaager Palupõhja Looduskoolis.Huviringidest olid esindatudornitoloogia­, fotograafia­ ja loodus­giidide huviring. Hoolimata külmast janiiskest ilmast veetsime Palupõhjasühe toreda nädala­vahetuse. Käisime

matkadel, kus õppisime määramataimi ja Eestis talvituvaid tuntumaidlinde. Lindudega hoidis meid kursisornitoloogia huviringi juhendaja AireOrula ja taimedega loodus­fotograafia huviringi juhendaja TarmoNiitla.Küünlakuu oli rohkem oktoobrilõpunägu, hooletum matkaja sai mättaltmööda astudes mõnusalt saapad vetttäis korjata.

Et õhtul poleks igav, otsustasidfotoringi õpilased täita aja ühe lõbusamaastikumänguga. Pühapäevapärastlõunal ei soovinud õpilasedPalupõhjast lahkuda ning tegidettepaneku jääda veel ühekspäevaks, kuid kahjuks tuli buss ikkagimeile järele.Airiin Ling

TÄNAVAKÜSITLUS:Kes on aasta loom, lind

või liblikas? Esmaspäeval,30. märtsil käisime Tartu linnainimeste käest küsimas, kui paljudteavad, kes on valitud aastaloomaks, linnuks, orhideeks,liblikaks, puuks ja mullaks.Küsitlesime 34 inimest, kõigenoorem vastaja oli 11­ aastane ningvanim 100­aastane (tema väitel).Aasta loomaks on tänavu metssiganing aasta linnuks viu, seda teadisvastanutest 9 inimest. Pakuti veel

variante, et aasta loom on orav,hunt, siil ning linnuks valiti jäälind japüü, kuid need ei ole 2015. aastaliigid. Aasta puuks on valitud suisakaks liiki, nimelt kukerpuu jakikkapuu. Seda teadsid vastanutest2 inimest. Paljud arvasid , et aastapuu on tamm, kuid see on kaomamoodi õige, kui arvesse võttaEuroopa puu valimistel võitnudOrissaare tamme. Aasta orhideedkärbesõit ja aasta mulda, milleks onpaepealne muld, teadis vastanutestainult 1 inimene. Paljud kuulsidesimest korda, et valitakse midagi

sellist nagu aasta muld ning see tulivastanuile üllatuseks. Aasta liblikathiidkaruslast ei osanud keegipakkuda. Samamoodi nagu aastamulla korralgi ei teatud, et see onüldse valitud. Huvi pärast küsisimeka mõne meessoost isiku käestaasta autot ning meile suureüllatusena ei arvanud keegi sedaära. Autohuviliste jaoks: seeon Renault Twingole.Igastahes selles võime küll kindladolla, et see küsitlus haris kõiki. Õppisküsija ja samamoodi ka vastaja.Tuuli Annok, Anete Teras

Kännuseened ­ Tartu loodusmaja ajahet 5

TalendikadLoodusmajast4. märtsi õhtupoolikul toimusTartu Loodusmaja teinetalendiōhtu. Oma erilisi oskusija andeid näitasid nii suured kuiväikesed. Ka publikust polnudpuudust ning kogu saal täitusenne ürituse algust ootusärevarahvaga.Talendiõhtu korraldajaks ja tradit­siooni loojaks on huvikooli matka­ring, eriline kiitus asjalikele õhtu­juhtidele Kert Kõivule ja MaarjaJohanna Mägile.Nagu eelneval aastal, oli ka selkorral talente hindamas õiglanežürii koosseisus loodusmatkaderingi juhendaja Mart Kiis,loodusmaja õpilane Janar

Bachmann, TartuKeskkonnahariduse Keskusejuhataja Janika Ruusmaa, Tartunoorsoo­teenistuse peaspetsialistKristiina Valk ja Lille majanoorsootöötaja Helene Toomeoks.

Õhtu kulges huvitavate esitustesaatel: kes oli osav keemilistesnäitkatsetes, kes laulmises, kestantsimises, kes pillimängus, kesoskas tulevibuga tuld teha, kesvaldas maagilist võlukunsti võimeelitas hamstreid takistusrajalkiiruskatseid sooritama. Kuna

talentide oskused olid väga erinevad,siis jagas žürii õiglaselt kõigileesinejaile vastava valdkonnapreemiad.

Üritust toetasid kino Cinamon,kohvik Anna Edasi, TartuSeikluspark ja loomulikult TartuLoodusmaja.Talendiõhtu oli edukas, agatuletan meelde, et juba täna onõige aeg alustada harjutamisega,et järgmisel aastal taas oma talentimeiega jagada.Airiin Ling

Tehnika­ jataaskasutusringTehnika­ ja taaskasutusring onLoodusmaja töökojas tegutsevring, mille juhendajateks on IlmarPart ja Andres Joala.Ringis õpivad poisid, kuidas töötavaderinevad "tehnikavidinad" või kuidas

hoopis ise midagi tehnilist ehitada.Külastatud tunnis on tore meeleoluning laual võib märgata vana arvutit.Kõigil on käed tööd täis: kes tutvubarvuti plaadimängjaga, kesmonitoriga, kes võtab lahti telefoni.Vahendeid on saadud nii eraisikuteltkui ka taaskasutuspoodidelt. Ringistekkinud

prügi sorteeritakse ning viiaksekogumispunktidesse.Ring on väga lahe ning õppiminetoimub pigem praktilise tegevuse kuituupimise kaudu.Ring on mõeldud õpilastele alates 4.klassist ja toimub üks kord nädalas.Elo Koidu

Looduse embuses06.03.­08.03. 2015 toimusjärjekordne zooloogiaringi laager,sedapuhku Palu­põhjalooduskoolis. Kolme päeva välteltutvuti nii ümbritseva looduse kuika üksteisega.Meie seiklusrikas ekspeditsioon al­gas varakevadisel reedel (06.03)ja kestis kolm päeva. StartisimeTartu Ülikooli Loodusmuuseumieest, kus saime kokkuzooloogiaringi grupiga ­ juhendajaAivo Tamme ja 12 õpilasega,kellega veetsime koos järgmisedpäevad Palupõhja looduskoolis jaselle ümbruses. Iga päev tegimeerinevasse kohta matka, kusuurisime floorat ja faunat.

Esimesel päeval käisime paari­tunnisel retkel Emajõe­äärseslammimetsas. Seal leidsime paljumetssea tegutsemisjälgi ja kellegipoolt ära näritud kondid. See oli ükshuvitavamaid leide, mida me metsaall täheldasime. Puude all jaligiduses asuva heina peal oli nähaveel palju loomakarvu ehk see kohtoli olnud kellegi toiduplats. Pealejäänuste uurimist ja omavahelistarutamist jõudsime vastuseni, etneed karvad olid kunagi metskitseomad.Teisel päeval olime juba ennastkohapeale sisse seadnud jategime pikema matka palumetsaläheduses koos Pauli Saagiga ­tuntud looduseuurijaga.

Koos panime tähele mitmeid

erinevaid väiksemaid objekte janüansse, mida tavaliselt ei märka,nagu pisikesi verevaid karikseeni,vaarika pahksääski, kuuse­pahktäisid jne.Pühapäeval käisime Emajõe luhal.Õnneks suurvesi ei takistanud meieteekonda, aga matkasaabastega õpi­laste nahas küll ei oleks tahtnudolla. Kohtasime ja nägime paljuerinevaid linnuliike ­ kokku 15,kellest märkimisväärsemad onhallpea­rähn ja merikotkas. Looma­liikidest silmasime mõnedetegutsemisjälgi, nagu koorituidpajusid, kähriku ekskremente.Iga päev oli seiklusrohke japõnev. Vabal ajal mängisime kooslaua­mänge, nagu hundimängu,sabotööri ja citadel’i ning õppisimeerinevaid loodustarkusi. Peale selletoimus mõlemal õhtul värskendav jameeli ergutav saunaskäik. Laager oliväga lõbus ja üle pika aja sailinnamürast eemale, nautidalooduses rahu ja vaikust.Rainer GrosbergKännuseened ­ Tartu loodusamaja ajaleht 6

Teise ülesande vastused saata e­mailile:tikkmartin@gmail.com. Õigesti vastanutevahel loositakse välja eksklusiivretk.

Kännuseened ­ Tartu loodusmaja ajaleht 7