ROHELINE OSTUJUHTROHELINE OSTUJUHT

kal

end

erm

ärk

mik

20

07

Eesti Roheline LiikuminePostkast 318, Tartu 50002Telefon: 742 2532Faks: 742 2084E-mail: info@roheline.eeURL: www.roheline.ee

Külastusaadress Tallinnas: Rävala pst 8 - B202Külastusaadress Tartus: Tiigi 8 - 24

Käesoleva trükise väljaandmist on toetanud:

Roheline ostujuht

Miks?Mida homseks süüa osta?

Talv tulemas, kas riided valmis?

Millega ma homme trenni lähen?

Poeriiul on erinevaid pesupulb-reid täis, millise ma valin?

Me kõik mõjutame looduskeskkonda mõjutame

oma igapäevaste valikute ja otsustega. Et oma

tegevusega õrna loodust võimalikult vähe

kahjustada, ürita järgida käesolevas rohelises

ostujuhis toodud soovitusi. Keskkonnakaitseks

ei piisa vaid mõjukate valitsuste ja suurte

ettevõtete tehtavast – ka sinu tegutsemine on

oluline!

Sisukord2 Liikumine

5 Kodus

8 Toit

10Kodukeemia

11Riietumine

13Kontoris

14Koolis

15Aktiivnehoiak

LiikumineLiikumine punktist A punkti B on tegevus, millega võib kaas-

neda suur keskkonnamõju ning see tuleks keskkonnasõbral

hästi läbi mõelda. Transport on tööstuse kõrval üks neid inim-

tegevusi, mis loodust ja inimese elukeskkonda kõige enam

mõjutab. Autode bensiini- ja diiselmootoritest eralduvad

heitgaasid põhjustavad näiteks kliimamuutusi, kahjustavad

inimese tervist rohkem kui suitsetamine ning transpordi infra-

struktuur hakib looduslikke elupaiku.

Oma liikumise planeerimisel alusta küsimusest ”Kas ma pean sinna minema?” Paljud avalikud teenused ja paberiajamised

saab tänapäeval teha telefoni, interneti või posti teel. Nii saab

ilma kohal käimata taotleda näiteks Haigekassa kaarti ja mit-

meid peretoetusi.

Kui elad linnas, siis saad kõiki oma igapäevaseid käike teha

keskkonnasõbralike liikumisviisidega: jalgsi, jalgrattaga

või ühistranspordiga. Käies kodunt kooli, kontorisse või poodi

jalgsi, võib ühelt poolt kuluda veidi rohkem aega, kuid teisalt

on see suurepäraseks trenniks, mis aitab sul tervist korras

hoida. Ja mis on lõpuks olulisem, väike ajavõit või hea tervis?

Selleks, et jalgrattaga linnas sõitmine oleks ohutu, vali rahulik

sõidutempo ja spetsiaalselt märgistatud ratta- või kõnnitee.

Mida rohkem rattureid linnatänavatel on ja mida enam nad

linnavalitsuselt turvalist infrastruktuuri nõuavad, seda kiiremi-

ni paranevad ratta kasutamise tingimused. Kui kannad kiivrit

ja hoolitsed, et rattal oleksid tuled, vähendad ohtu saada liik-

lusõnnetuses kannatada.

Ühistransport on tänuväärne liikumisviis, mis aitab igal

aastaajal ja ilmaga kiiresti ja mugavalt liikuda. Kuukaardiga

sõites on see ka palju soodsam kui autoga liiklemine. Kuigi

ka bussid liiguvad fossiilsel diiselkütusel, on nad tunduvalt

keskkonnasõbralikumad kui autod. Autos istub sageli vaid üks

inimene, samas kui bussi kasutavad kümned - juba saavutatav

linnaruumi kokkuhoid on märgatav, rääkimata ühe reisija

kohta tulevast väiksemast loodusressursside kasutusest. Jälgi

oma linnavalitsuse tegutsemist - kas ühistransporti toetatakse

ja arendatakse piisavalt?

Ühe otseselt liiklusõnnetuses hukkunu kohta sureb veel 3-4 inimest enneaegselt transpordist tingitud tervisekahjustuste tõttu

2 �

Kui kaalud auto ostmist selleks, et keskmiselt kord nädalas

mingit kola vedada või suvilas käia, siis on isikliku auto soe-

tamisest ja ülalpidamisest odavam ja keskkonnasõbralikum

aeg-ajalt taksoga sõita või autot rentida. Kui pead siiski auto-ga sõitma, siis:

• Osta pigem kasutatud auto ning ostmisel eelista väikese kütusekuluga, manuaalkäigukasti ja katalüsaatoriga autot.

• Tangi võimalusel biodiislit või etanooli sisaldavat piiritust. Hangi enda autole gaasiseade, sest vedelgaasist tekkivad heitmed on keskkonnale ja tervisele palju vähem kahjulikud kui bensiini ja diisli omad.

• Jagaomaautotteistega (näiteks vaata, kas saab tööle, kooli või teatrisse minekuks naabrite või sõpradega autot jagada).

• Sujuv ja rahulik sõidustiil on kütusesäästlik ja turvaline (loe EcoDriving koolitusest www.liikluskoolitus.ee).

• Viiautoregulaarselthooldusesse. See pikendab auto kasutusiga, hoiab heitgaasid ja kütusekulu kontrolli all.

Häid näpunäiteid autovabamaks eluviisiks leiad kodulehelt

www.autovaba.ee - viiteid sõiduplaanidele, autode

kütusekulu andmebaasile ning teistele säästva transpordi

materjalidele.

Väldi lendamist, sest see on suurima energiakuluga

liikumisviis. Ühe puhkusereisiga soojale maale võid tekitada

sama palju kasvuhoonegaase kui poole aasta jooksul autoga

liigeldes. Eelista puhkusereise lähipiirkonnas ning tööreiside

asemel veebikonverentse ja -nõupidamisi.

KodusKuigi elukohta vahetab inimene keskmiselt vaid paar korda

elus, on meil kõigil põhjust kursis olla ka elukohavalikuga

kaasnevate keskkonnamõjudega. Elukoha valik määrab ära

igapäevase liikumisvajaduse, nagu ka juurdepääsu igapäeva-

eluks vajalikele kohtadele ja teenustele.

Olulisim aspekt elukoha valikul ongi selle asukoht. On küll

moodne elada linnast kümmekonna kilomeetri kaugusel era-

majas, et sealt linna tööle või kooli käia, kuid keskkonnakaitse

seisukohalt on tegemist ebasäästva valikuga. Uusasumitest

on ühistranspordiga reeglina ebamugav või võimatu muga-

valt linnadesse pääseda ja pere vajab vaid halva elukohavali-

ku tõttu autot või koguni kahte. Püüa valida elukoht, kust pää-

seb sulle ja pereliikmetele vajalikesse kohtadesse mugavalt

liikuma jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga.

Korteri või maja asukohast järgmine olulise keskkonnamõju-

ga aspekt on selle kütmine. Asulates on keskkonnasõbralik

lahendus ühine keskküte, aga ka maaküte. Väldi elektrikütet,

sest sellega toetad otseselt loodusressursside mõtlematut

hävitamist (Eesti näitel toetad elektriküttega uute tuhamäge-

de kuhjumist Ida-Virumaal).

� �

Majapidamises annab keskkonna heaks palju ära teha ka

energiasäästuga. Näiteks liikumisanduritega lambid hoovis

või trepikojas väldivad tule põlema unustamist ja elektri

raiskamist. Uute kodumasinate (külmkapp, pesumasin, teler)

valimisel jälgi kindlasti tootel näidatud energiaklassi. Energiat

säästvama mudeli eest tasub ostul veidi suurem summa välja

käia, sest selle teenib väiksema elektrikulu tõttu ruttu tagasi.

Säästupirnide kasutamine aitab pikas perspektiivis nii raha ja

loodusressursse kokku hoida; säästupirnid on poodides laial-

daselt müügil ning valgustavad tuba sama hästi kui tavalised

pirnid.

Kuigi elektri kasutamine majapidamises

on ilmselt paratamatu, saad ka siin toeta-

da keskkonnasõbralikku lahendust, ostes

näiteks Eesti Energialt rohelist energiat

(vt www.roheline.energia.ee).

Jäätmete sorteerimine on keskkonna-

hoidlik tegevus, mis ei nõua suurt lisapin-

gutust või investeeringuid, ainult veidi

pealehakkamist. Teed keskkonnale hea-

teo, kui kogud eraldi ja viid spetsiaalsetesse konteineritesse li-

saks joogitaarale ka vähemalt vanapaberi ja ohtlikud jäätmed

(patareid, lambipirnid). Pandirahaga joogitaara tuleks viia

taarapunkti, ülejäänud pakendeid kogutakse spetsiaalsetesse

avalikesse kogumiskonteineritesse (vt www.rohelinepunkt.

ee). Et vältida suurte prügiautode pooltühjalt ringitiirutamist,

saavad linnades majaomanikud naabermajadega kokku lep-

pida, et prügi äravedu toimuks sama firma poolt ja samal ajal.

Kui päris keskkonnasõbraliku maja ehitamine käib üle jõu, siis

näiteks remondi tegemisel on keskkonnasõbralike lahen-

duste kasutamine teostatav ja lihtne (vaata ka www.srik.ee

ja www.okomaja.edu.ee). Keskkonnale ja tervisele kahjulike

keemiliste värvide asemel saab ökovärve ise kokku segada,

see on põnev ettevõtmine kogu perele. Ehituspoes põhjali-

kult ringi vaadates leiab keskkonnasäästlikke lahendusi päris

palju (looduslikud põrandalakid, värvitavad ja hingavad pa-

bertapeedid jms). Kipsplaadi ja kivivilla saab sageli asendada

roomati ja savikrohviga jne.

Midagi keerukat pole päikesepaneelide paigaldamises su-

vemaja katusele, et kasutada näiteks pesuvee soojendamiseks

põlevkivielektri asemel taastuvat päikeseenergiat. Kastmiseks

või kätepesuks vihmavee kogumine on lihtne ja aitab säästa

põhjavett.

� 7

ToitToiduost on meie kõigi jaoks igapäevane tegevus ning tehes

seda keskkonnateadlikult, võib meie teadlike valikute positiiv-

ne mõju ja sõnum tootjaile olla tuntavad. Meie globaliseeru-

vas maailmas transporditakse toidukaupu veidratel põhjustel

üha kaugemate vahemaade taha ning kaubatranspordil on

suur negatiivne keskkonnamõju. Toidukaupu ostes eelista kohalikke tooteid, sest nende transportimisel pole kulunud

nii palju fossiilseid kütuseid ja on suurem tõenäosus, et nad ei

sisalda säilitusaineid.

Eelistada tuleks puu- ja juurvilju, mis on kasvatatud öko-

loogiliselt, ilma taimi või mulda kemikaalidega kurnamata.

Mahetoodangut leiab paljudest suurematest poodidest, aga

seda saab tellida ka veebist: www.sahver.ee. Kui ostad kultuu-

re, mis Eestis ei kasva (näiteks kohv, banaanid), siis eelista kas

ökomärki või õiglase kaubanduse (Fair Trade) märki kand-

vat toodet. Ökomärkidega toidukaupadele aitavad suurtes

poodides tähelepanu juhtida Eesti Rohelise Liikumise välja

töötatud “Loodussõbraliku toote” viidad.

Mida vähem kaup on pakendatud, seda parem. Pigem osta

harvem, aga korraga üks suur, kui mitu väikest - saad rohkem

toodet ja vähem pakendit. Kui on valida paber- ja kilepakendi

vahel, siis on säästlikum valida paberpakend - see on tehtud

taastuvast loodusvarast puidust, plasti tooraine on seevastu

taastumatu nafta. Poodi peaks

kodust kaasa võtma riidekoti või

juba olemasoleva kilekoti. Liha

ja taimetoidu vahel tasakaalu

otsides on soovitav suurendada

taimsete toodete osakaalu, sest

liha tootmine vajab 5 korda enam

energiat (sööda kasvatamine,

karjamaa, söötmine, laudad,

tapamajad jne).

Väljas söömisel vali söögikoht

oma tavapärasele liikumistrajektoorile võimalikult lähedal,

et minimiseerida söögipaika minekuks kuluvaid transpordi-

ressursse. Telli optimaalne toidukogus, et toiduainete kasva-

tamiseks ja söögi valmistamiseks kulutatud energia ei läheks

raisku. Võimalusel vali toidud, mille tooraine on võimalikult

söögikoha lähedal kasvatatud – eelistades näiteks kartulit

(kasvab Eestis) riisile (Euroopas ei kasva). Söömisel proovi

saada hakkama võimalikult vähese hulga nõude ja söögiriis-

tadega, sest nende pesemiseks kulub hiljem vett, elektrit ja

nõudepesuvahendit. Väldi söögikohti, kus kasutatakse laialda-

selt ühekordseid nõusid.

� �

KodukeemiaReklaamid meie ümber üritavad luua väärarusaama, et pea-

me ennast pidevalt ja kõikvõimalike keemiliste vahenditega

kaitsma ohtliku mikromaailma rünnakute vastu. Tegu on kee-miatööstuse manipulatsiooniga, millest keskkonnateadlik

tarbija ei tohi lasta end eksitada.

Hügieen ja puhtusearmastus on oluline, kuid see ei tohi

muutuda tervist ja looduskeskkonda kahjustavaks foobiaks.

Kõikvõimalikud puhastusvahendid on valmistatud enamasti

naftal põhinevatest keerukatest tehislikest ühenditest ning

neid tuleks kasutada nii vähe kui võimalik. Meid igapäevaselt

ümbritsevad kemikaalid võivad tekitada lisaks keskkonnasur-

vele ka terviseriske, näiteks allergiat.

Kodukeemiat ostes tuleks eelistada loodustooteid või mõnd

ökomärki kandvat toodet, näiteks eraldi loodussõbraliku-

maid sarju (MiniRisk).

Oluline on pesupulbrite ja puhastusvahendite õige doseeri-mine. Nõudepesul ei peagi alati kemikaale kasutama, kergelt

määrdunud nõud on võimalik puhtaks pesta ka üksnes sooja

veega. Alati ei pea ka duši all, vannis või saunas käies tingima-

ta šampooni, geeli või seepi kasutama.

RiietumineSee võib kõlada uskumatult, aga ka erinevatel lähenemistel

riietumisele on väga erinev keskkonnamõju. Kuna Eesti asub

külma talve ja sooja suvega kliimavöötmes, kulub meil erine-

vaid rõivaid ja jalanõusid paratamatult rohkem kui ekvaatorile

lähemal elavatel rahvastel. Seda enam on meil võimalik oma

riietust läbi mõeldes keskkonda säästa. Keskkonnasõbralik on

samu riideid ja jalanõusid kanda võimalikult kaua – pigem

pikki aastaid kui üht “hooaega.” Keskkonnasõbralik on rõivaid

kangastest ise õmmelda, samuti osta kasutatud (second hand) rõivaid.

Rõivafirmad ja moetööstus teevad kõik, et inimesed rõivaid

võimalikult lühikest aega kasutaksid ning pidevalt uusi ostak-

sid. Tarbijatele sisendatakse meedia ja reklaamide vahendusel,

mis värvi või mis lõikega riideid peaks hetkel kandma. Riiete

“trendikus” on täiesti ebaoluline; peamine on, et riietus oleks

mugav ja täidaks oma peamist eesmärki (näiteks kaitsta meid

külma või vihma eest). Ära allu rõivafirmade loodavatele “trendidele” – kanna samu riideid mitu hooaega ning pa-

randa neid vajadusel, kuid ära viska materjale kergekäeliselt

10 11

minema. Kui sa mõnd riietuseset enam ei vaja, siis vii see taas-

kasutuskeskusse või second hand poodi, kus su riided leiavad

kusagil uue tänuliku kandja.

Rõivatööstus on koondunud arengumaadesse, kus töötajate

töötingimused on sageli väga halvad ja töötasu madal, laialt

on levinud lapstööjõu rakendamine. Ära toeta oma ostudega

arengumaade sotsiaalprobleemide süvendamist läbi orja- ja

lapstööjõu rakendamise – uuri sõltumatust allikast riiete

päritolumaa ja valmistajafirmade praktikaid (vt näiteks

www.cleanclothes.org).

KontorisKuna iga asutuse spetsiifika on erinev (kontor, tootmisettevõte

vms), tuleks igal keskkonnast ja inimesest vähegi hoolival orga-

nisatsioonil lasta koostada keskkonnajuhtimissüsteem, mis

aitaks tema keskkonnakoormust kontrollida ja vähendada.

Sarnaselt eluasemetega sõltub ka büroode puhul nende

keskkonnamõju paljuski asukohast. Kui kontor asub kohas,

kuhu sajad töötajad ja/või kliendid pääsevad vaid autoga, on

olukord halb. Kuid ka sellisel juhul saab asutus oma ökoloogilist

jalajälge teadlikult vähendada, kui kaastöötajad tööl käimiseks

autosid jagaksid. Loomulikult on parem, kui kontorile on hea juurdepääs jalgsi, rattaga või ühistranspordiga. Töötajate

asjatut ringisõitmist saab vähendada IT lahendustega – näiteks

videokonverentse või konverentskõnesid laialdaselt kasutades.

Kontorites kasutatakse massiliselt arvuteid. Erinevalt levinud

praktikale puudub reeglina sisuline vajadus igale arvutika-

sutajale võimsat protsessorit ja printerit soetada. Loodusres-

sursse ja rahalist kokkuhoidu annab ühise võimsa serveri kasutamine ja igale kasutajale vaid monitori, klaviatuuri ja

kettaseadme muretsemine. Ka võrguprinterite kasutamine

personaalsete printerite asemel on säästlik lahendus. Pabe-

risäästu jaoks on oluline, et printer võimaldaks kahepoolset

trükki. Ümbertöödeldud paberi kasutamine kontorites

peaks samuti olema reegel, mitte erand – vastav paber pole

enam ei ebakvaliteetsem ega kallim.

12 1�

Paljud meetmed säästvama kontori saavutamiseks on väga

lihtsad: säästupirnide kasutamine, liikumisanduriga lambid

koridorides, kahesüsteemsed WC potid, vanapaberi eraldi

kogumine, ajalehtede lugemine veebis kohale tellitavate

paberkandjate asemel, töötajatele ametiautode asemel

ühistranspordi- ja taksokaartide toetus jne.

KoolisAruta kaasõpilastega, kas Sinu koolil on võimalusi tegutseda säästvamalt ja keskkonnasõbralikumalt. Kas klassid on

valged, kas kasutatakse säästupirne? Ega kraanid ei tilgu, kas

WC potid on vee säästmiseks kahesüsteemsed? Ega kohvikus

ometi kasutata ühekordseid nõusid? Kas seinte värvimisel või

põrandate lakkimisel kasutatakse loodussõbralikke materjale

või ohtlikke keemiatooteid? Kas koolis kogutakse vanapaberit,

kas väljas on sellised prügikonteinerid, kuhu saab panna

erinevad jäätmed eraldi? Kui näed võimalusi muuta oma kool

säästvamaks ja inimsõbralikumaks kohaks, siis räägi sellest

julgelt majandusjuhataja või direktoriga. Vaata ka teistes

koolides õpilaste poolt pakutud ideid: www.recestonia.ee/

Arhiiv/2_2003.pdf ja www.teec.ee/?lang=et&nodeid=183.

Uuri, kas sinu kodukohas tegutseb loodusmaja, kus saab

ennast täiendada ja põnevat tegevust leida. Näiteks Tartus

eksisteerib Keskkonnahariduse Keskus (Kompanii 10),

Tallinnas Nõmme Noortemaja Loodusmaja (Õie 14), Pärnus

Noorte Loodusmaja (Kooli 11). Astu julgesti sisse!

Soovita oma geograafia, bioloogia, majanduse, ühiskonna-

õpetuse jt õpetajatel uurida ja kasutada rohelisi õppemater-jale aadressilt www.roheline.ee/content/view/23/100. Põne-

vat õppematerjali koolidele on ka portaalis www.miksike.ee.

Aktiivne hoiakKui hoolid keskkonnast, siis ei piisa ainuüksi sellest, kui paned

bussipileti alati viisakalt prügikasti ja ostad poest ökomärgiga

pesupulbri. Oluline on olla aktiivne kodanik ja teha kõik, et

ka teised sinu ümber toimiks säästlikult.

Et poliitikud Eesti või sinu kodulinna või -valla elu mõistlikus

suunas arendaksid, siis käi kindlasti valimistel (eeldusel et oled

valimisealine) ja küsi valimiste eel, mida erinevad kandidaadid

keskkonna heaks teevad. Hääleta roheliste parteide ja seisukohtade poolt!Oluline on, et lööksid võimalusel pidevalt aktiivselt ühiskon-

naelus kaasa – ole toimuvaga kursis, avalda arvamust aren-

1� 1�

gukavade ja planeeringute toorikute üle, saada lehtedesse ar-

vamusartikleid, väljenda oma seisukohti veebikeskkondades.

Kui näed probleemi, siis ütle see välja ja aita leida lahendust!

Kasuta oma osakusi ja teadmisi, et teisi aidata – osale vaba-tahtlikuna mõne avalikes huvides tegutseva vabaühenduse

töös. Vastavate võimaluste kohta uuri infot www.vabataht-

likud.ee ja www.heategu.ee. Kui soovid kaasa aidata mõne

keskkonnaorganisatsiooni tegevusele, siis teavet organisat-

sioonide kohta leiad kodulehelt www.eko.org.ee.

Kui näed keskkonnaprobleemi, siis peaksid sellest või-

malikult kiiresti teada andma. Kui leiad keskkonnale ohtliku

reostuse (näiteks suur õlilaik jões, autoakud metsa all) või

keskkonnaohtliku käitumise (näiteks illegaalne prügi maha-

panek), siis helista kohe Keskkonnainspektsioonile (lühinum-ber 1313). Keskkonnainspektsioon on “keskkonnapolitsei,”

kellel on võimalused rikkumisi avastada, reostust likvideerida

ja õigusrikkujaid vastutusele võtta.

Aita rohelist kalendrit ja ostujuhti täiustada!

Täida ja postita käesolev tagasiside vorm, et Eesti Roheline Liikumine (ERL) saaks aastaks 2008 luua veelgi kasutajasõb-ralikuma ja informatiivsema kalendri ja rohelise ostujuhi. Pane see vorm lihtsalt posti - tegu on makstud vastusega, marki lisada pole vaja!

Rohelise ostujuhi maht selles kalendermärkmikus on

liialt suur

paras

liialt väike

Rohelises ostujuhis toodud info on

liiga üldine/elementaarne

sobiva keerukusega

liiga keerukas

Kas sooviksid kasutada rohelist kalendrit ja ostujuhti ka 2008. aastal?

jah

ei

Kui soovid saada ka edaspidi ERL-lt keskkonda puudutavat teavet, jäta meile oma kontaktandmed:

sinu nimi:

postiaadress:

meiliaadress:

1� 17

Jaanuar

1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

Veebruar

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28

Märts

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

Aprill

1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 14 15

16 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30

Mai

1 2 3 4 5 6

7 8 9 10 11 12 13

14 15 16 17 18 19 20

21 22 23 24 25 26 27

28 29 30 31

Juuni

1 2 3

4 5 6 7 8 9 10

11 12 13 14 15 16 17

18 19 20 21 22 23 24

25 26 27 28 29 30

Juuli

1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 14 15

16 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

August

1 2 3 4 5

6 7 8 9 10 11 12

13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23 24 25 26

27 28 29 30 31

Oktoober

1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

Semptember

1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

November

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30

Detsember

1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

31

20071�

Esmaspäev8 Teisipäev9

Kolmapäev10 Neljapäev11

Reede12 Laupäev13

Pühapäev14 Jaanuar1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

Esmaspäev1 Teisipäev2

Kolmapäev3 Neljapäev4

Reede5 Laupäev6

Pühapäev7 Jaanuar1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

JaanuarJaanuar20 21

22 2�