September 2014

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . S E P T E M B E R 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

Kolm kuud HiLife'i lk 6-7 Jörgen Martin

Kes on TTÜ uued üliõpilasesindajad? lk 8-9 Crisely Apri

TTÜ üliõpilasorganisatsioonid lk 21-27Tutanhamon tormab Tallinna lk 28-29 Konstantin Jefimov

SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVA KÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPP KEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANN TÕLKIJA: SIRET LAASNER FOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI) TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, MARTIN MALM, PEETER LAAS, JÖRGEN MARTIN, CRISELY APRI, KONSTANTIN JEFIMOV MAKETT: SANDRA STUMBUR TRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKIS VÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUS AADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINN KIRJUTA: [email protected] HELISTA: 630 3621 HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2014 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Armas Tipikas!

Taaskord on alanud järjekordne sügissemester. Kui ilmad veel sellest Sulle piisavalt märku pole andnud, siis sagin, mis kooli algusega alati kaasneb, ei ole kahtlemata märkamata jäänud. Olgu see Sinu esimine, kolmas või, nagu minulgi, juba viies esimene september TTÜ seinte vahel, ikkagi toob iga algav semester uksele tohutult üllatusi ning ootusi eesolevaks õppeaastaks. Ma loodan, et olete kõik end suvega ilusti välja puhanud: võtnud ette mõne reisi, osalenud Üliõpilaste Suve-mängudel või lugenud paar raamatut, mille tulemusena on akud taaskord täis laetud ja valmis vastu võtma uusi teadmisi.

Käesolev number on valmis saanud natuke teisiti kui möödunud köited. Esiteks ilmus Studioosus nädala võrra varem, et anda rebastele ülevaade TTÜ-s toimuvatest üritustest ja tegutsevatest tudengiorganisatsioonidest. Loodetavasti leiab iga esmakursuslane endale midagi, millest osa saada, millest aktiivselt osa võtta ja kus end kehtestada. Ei tohi unustada, et üli-kool ei ole pelgalt tööstushoone, mis diplomeeritud spetsialiste konveiermeetodil valmis vormib. Võta kindlasti üritustest osa või veel parem – pane ka ise oma käsi nende korraldamisele külge. Sa ei kahetse seda! Lõppude lõpuks ei kahetse me kunagi tegusid, mis tehtud saavad, vaid hoopis neid, mis tegemata jäävad.

Soovin kõigile kõvasti jõudu ja jaksu eesolevaks sügissemestriks!

Kristiina Štõkova

PEATOIMETAJA VEERG

03 Peatoimetaja veerg06-07 Kolumn - Kolm kuud HiLifeì08-09 Kes on TTÜ uued ül-iõpilasesindajad?

10 Kõrvalerialadest TTÜ-s 11 Õppekorralduse olulisimad reeglid12 Märka tublisid ehk mida ku-jutab endast Üliõpilasesinduse teenetemärk?

13 Milleks grupivanem?14 Käed mustaks15 TTÜ Üliõpilaskonna Aasta Parimad16-17 Välismaalaste nurk20 Rebase ABC

Sisukord

Kolm

kuu

d H

iLife

ìKo

lum

n

Kes

on

TTÜ

uued

üliõ

pila

sesind

aja

d?

Meie

ülik

ool

Käed

mus

taks

ehk

ülik

ool e

i ole

ain

ult er

iala

, m

ida

õppim

a asu

sid!

Meie

ülik

ool

fore

igne

rs c

orn

erTu

deng

tegut

seb

16-176-7 148-9

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2014

26 KYN, MTÜN27 SYN, ESN28-29 TUTANHAMON TORMAB TALLINNA30 Uued rebased ja muud loomad

31 Enerkeemikute suveseminar tuleb taas!32-33 Üliõpilaste XV Suvemängud30 Halva huumori instituut31 Nuputa

21 AIESEC, BEST22 Lapikud, FS Team Tallinn23 T-Teater, Puhkpilliorkester, TTÜ Kultuuriklubi24 Korp Leola, TTÜ Väitlusklubi25 Vilistlaste Naiskoor, ETÜN, ITÜN

Rebase

ABC

Tudeng

tegut

seb

TTÜ

Üliõ

pila

sorg

ani

sats

iooni

d

Tudeng

tegut

seb

TUTA

NHAM

ON

TORM

AB T

ALLI

NNA

Sport

Üliõ

pila

ste

XV S

uvem

äng

udel t

egid

Tip

ikad taask

ord

puh

ta töö

Kultu

ur

20 21-27 28-29 32-33


KOLM KUUD HILIFE'IKOLUMN

12. juunil Honolulus, Hawaiil lennukist maha astudes tabas mind kohe pahmakas sooja troopilist õhku, mis mõnusa muige näole tõi. Ehkki lennusõit oli ühtekokku kestnud 24 tundi, oli kohalik aeg napilt alla kella 6 õhtul - võrreldes kodumaaga 13 tundi ajas tagasi rändamist. Kuigi Honolulu lennujaama vaadates tundus, et ajas tagasiminek oli lausa 24 aastat. Sarnast lennujaama sisekujundust nägin Die Hard 2-s. Olingi jõudnud kohale, et järgmised kolm kuud paradiisisaarel fun'ides ja töötades veeta.

Mõnusa muigega jõudsime ka oma 3-toa-lisesse korterisse, kus meid ootas umbes 65-ruuduses korteris ees kokku 9 inimest. Esimestel päevadel oli küll tunne, et ööbiks nagu Mäkis, kus keegi hakkab juba kell 6 hommikul muna praadima, nii et praelõhn sind une pealt tappa tahab, kus inimesed vahetpidamata jutustavad, kolistavad ja kurat teab, mida toimetavad. Tänaseks on sellise kommuunieluga juba igati harjutud. Äge on. Lahe on.

Järgmisel hommikul sai alustatud selle kolmekuulise reisi kohustusliku poolega - tööotsingutega. Patakas CV-sid kotti ja mööda linna ajama. Mingit agentuuri või hästitoimivat tööle kandideerimise

tellimusi põhimõtteliselt täidangi. Kuigi tegelikult mina burkse ei komplekteeri, olen rohkem friikatele spetsialiseerunud. Spetsialiseerunud on muidugi vale sõna. Viskan raisad lihtsalt õlisse ja lasen neil seal nii kaua vedeleda, kuni nad vahvalt pinnale hulbivad - siis on valmis. Maha-loha Burgeris töötan viis päeva nädalas, kell 7-11 õhtul. Et töö on lihtne ja mul on graafik, mis võimaldab päeval matkamas, surfamas või rannas käia, ei saa nuriseda.

Teiseks tööks on rollerite ja jalgrataste väljarentimine ühes väikeses firmas, kus peale minu töötab veel umbes 30-aastane mees, kes rabab kõvasti tööd ja omanik-ku jobuks sõimab. Teiseks töötajaks on

keskkonda siin ei ole, tuli lihtsalt erineva-tesse kohtadesse sisse astuda, võimalusel juhatajaga rääkida, neile oma CV ulatada või avaldus täita. Tegelikult ei hakka enamikus kohtades keegi sinu avaldusi isegi vaatama. Tööd olin otsinud pea kaks nädalat, kui sain ühel päeval kõne kahest kohast, et olen oodatud proovipäe-vale. Kohtadest, kus ma ei täitnud mingit avaldust, vaid lihtsalt küsisin juhatajat, et uurida, kas on tööd pakkuda.

Mulle on alati meeldinud nali, kus poeg küsib isalt, kas ta võib kooli pooleli jätta, mille peale isa vastab, et jah, muidugi, aga pea meeles, et ma ei soovi oma burgeri vahele tomateid. Nojah, täna ma selliseid

Jörgen MartinReporterTTÜ Üliõ[email protected]


umbes 50-aastane jaapanlanna. Ausalt öeldes ma ei tea, kas ta on 50-aastane, sest selle rassi inimesed vananevad kuidagi väga isemoodi. Tegelikult ma ei tea, kas ta isegi jaapanlanna on. Kogu seda pisikest ettevõtmist juhib üks vanem suuremat kasvu Bronx'i linnaosa mentaliteediga - mendid on peded ja kõige tähtsam on lojaalsus - mustanahaline. Selles kohas töötan nädalavahetustel. Meeldib!

HiLife'st. Päev saab oma alguse tavaliselt juba kella 8 paiku hommikul, kui köögis suuremaks sahmimiseks läheb ning kuum ja niiske õhk enam magada ei lase. Kolm muna ja kausitäis Kelloggs'eid kerre ning võibki matkama minna. Esimeseks rännakuks sai Pali Notches, kus rada kulgeb üle kolme mäetipu, mille valluta-miseks tuleb harrastada nii kaljuronimist kui köielaskumist. Ma armastan adrena-liini ja sellel matkal hakkasin ka Hawaiid armastama.

Teiseks suuremaks matkaks kujunes unt-suläinud plaan läbida üks lihtsamaid radu - milleks neid silte ikka suurema tähele-panuga vaadata. Seega vantsisid viis noort inimest reipal sammul aga muudkui edasi lootuses, et peagi oleme õiges kohas. Te-gelikult läks taimestik järjest tihedamaks, kuristik sügavamaks ning iga järgnev takistus füüsiliselt ja vaimselt raskemaks. Väga oluliseks sai meeskonnatöö ja üks-teise pidev toetamine ja aitamine, mis meid lõpuks kindlasti üksteist rohkem usaldama pani. Pärast umbes 3-tunnist ronimist jõudsime ühele tippudest. See on ikka sigaäge tunne käed taeva poole tõsta ja lihtsalt üle oru karjuda. Hakkasin Hawaiid aina rohkem armastama.

Tegelikult ma kõiki oma päevi nüüd mä-gedes ka ei veeda. Kohustuslik on niisama rannas vedeleda, surfata, vollet mängida, trenni teha, väljas käia ja muidu mööda saart ringi trippides mõnusasti aega veeta.

Elu-olust. See lõik on nüüd inimestele, kellele meeldib lugeda, kui palju maksab välismaal õlu, elamine ja kõik muu, mil-lele on võimalik hinnasilti külge riputada. Sitaks kallis on. Ainuke asi, mida siit odavalt saab, on kange alkohol, kanep ja litsid. Kõik, mis on vähegi tervislik, nõuab topeltdollareid. Kohalik teadis rää-kida, et iseenesest on võimalik ka 20$ eest nädalas söönuks saada, kui oled valmis külmutatud pitsasid, hot dog'e ja burgereid sööma. Nii on näiteks odavam osta Mä-kist juustuburger kui poest kaks tomatit. Samuti ei ela me üheksakesi korteris, sest meile meeldib hommikuti vetsujärjekor-ras olla, vaid kuna ühe kuu üür on lihtsalt suurem kui keskmise 94. aasta 3. seeria BMW maksumus. Iga kuu klapime meie häärberi eest 2250 doltsi plasttopsi, mille rõõmsasti omanikule toimetame.

Kokkuvõttes on kolm kuud fun-i ja töötamist kindlasti üks kõige lahedam ettevõtmine, mida olen teinud ja sellest saadav kogemus hindamatu. Ehkki posi-tiivsed emotsioonid ületavad lõpuks kõik murekohad, pole elu alati selline, nagu varasemalt programmi tutvustades vi-deotest näidatakse. Omajagu tuleb vaeva näha, et kiiresti töö leida ja mitte esimese paari nädalaga kogu oma raha ära kuluta-da. Kui eesmärk on rikkaks saada, mine Austraaliasse, kui tahad lebotada ilusates randades, matkata mägedes ja nautida us-kumatut loodust, siis on Hawaii aga selle jaoks parim koht.

KOLUMN



PERSOON

KES ON TTÜ UUED ÜLIÕPILAS-ESINDAJAD?

TTÜ tudengite huve esindava Üliõpi-lasesinduse juhatuses vahetuvad igal aastal 2 liiget – eelmise õppeaasta lõpul jõudis kätte uue esimehe ning spordi- ja sotsiaalvaldkonna aseesi-mehe otsingute kord. Kui vahetult enne kandideerimisprotsessi kajastasin nüüdseks endiste juhatuse liikmete Stanislav Štõkovi ning Jaanus Müüri mõtteid ja soovitusi, siis sel korral toon teieni juba uute üliõpilasesindajate arvamused.

Juhatuse liikmeteks valiti kaks kol-mandat aastat TTÜ-s õppivat noort – esimehe rolli täidab arvutisüsteeme õppiv Kuldar Rosenberg ning sotsiaal- ja spordivaldkonna aseesimehe kohus-tusi kannab avaliku halduse tudeng Maris Järvsoo.

Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus [email protected]

Kesk-Eestist pärit Maris on juba esimesest ülikoolisemestrist saati teadnud, et ülikool pakub palju erine-vaid võimalusi uuteks kogemusteks ja tutvusteks – neiu on kuulunud nii Sot-siaalteaduskonna Üliõpilasnõukogusse kui ka Kultuuriklubisse ning jõudnud viimaks välja Üliõpilasesinduseni. Marise sõnul on kõik organisatsioo-nid olnud väga toredad ning ta pole hetkekski kahetsenud, et oma vaba aega neile pühendanud on. Viimsist pärit Kuldari aktivistiperiood viib tagasi 2010. aastasse, mil noormees sattus Eesti Õpilasesinduste Liidu Üldkoosolekule oma kooli esindama ning leidis end aasta pärast juba sama organisatsiooni juhatuse esimehe ame-tipostilt. Lisaks on tal keskkooliaega-dest seljataga kogemused nii Tallinna Reaalkooli koolilehe peatoimetaja kui ka kooliürituste helitehniku rollidest. Kuigi oma rebaseaastal TTÜs hoidus Kuldar suurtest kohustustest ning pü-hendus eeskätt õppetööle ja rahvatant-sule, asus ta teisel aastal Õpilasliidu tegevjuhi positsioonile ning tundes sobivat hetke edasi pürgimiseks, ot-sustas TTÜ üliõpilaskonna juhatuse esimeheks kandideerida. Järgnevalt noorte aktivistide mõtetest, plaanidest ja ootustest seoses TTÜga.

1. Miks otsustasid ÜE-sse kandidee-rida? Kuldar: Olin jõudnud elus punkti, kus minu igapäevaelu koosnes koolist, tööst Õpilasliidus ning rahvatantsust. Tollane ametikoht oli end minu jaoks aga ammendanud ning otsustasin elule uute väljakutsete otsimisega vürtsi li-sada. Olin varemgi mõelnud end TTÜ-ga lähemalt siduda ning tol hetkel oli selleks täiuslik võimalus, kuna juhatu-se esimehe ametikoht oli vabanemas.Maris: Algselt kandideerisin esindus-kogusse, et aktiivselt tudengielust osa võtta ja tudengeid puudutavates küsi-mustes kaasa rääkida. Seejärel tehti pakkumine kandideerida juhatusse, mille ka vastu võtsin.

2. Kas arvad, et ÜE sarnastesse organisatsioonidesse kandideerimi-seks peaks kindlasti olema seljataga aktiivne minevik?Kuldar: Aktiivne minevik aitab kind-lasti kaasa, kuna sel juhul inimene teab, mis teda ees ootab ning eksisteerib varasem kogemus vabatahtliku tööga. Küll aga ei ole see kindlasti kohustus-lik. Olen näinud palju noori, kes alles tudengina soovivad milleski lähemalt kaasa lüüa ning saavad sellega ka väga hästi hakkama. Aktiivsest minevikust olulisem on julge pealehakkamine, ava-tud suhtlusviis ning tugev motivatsioon.Maris: Ei, kindlasti ei pea. Varasem aktiivsus annab kogemustepagasi, mida on hea ära kasutada, kuid kõike on võimalik ka töö käigus õppida. Peamine omadus, mis olema peaks, on tahe teha oma tööd hästi. Ülejäänuga aitab kaasa terve ÜE meeskond.

3. Millised on Sinu peamised oo-tused uuele ametikohale? Milliseid kogemusi ja oskusi loodad arendada ja omandada?Kuldar: Ametikohalt ootan põnevaid väljakutseid ning võimalust nii TTÜ tudengielu kui ka enda arendamiseks. ÜE-s töötades areneb kindlasti juhti-mis- ja meeskonnatööoskus.Maris: Peamisi ootusi on keeruline nimetada, sest neid on palju. Ootused on seotud nii enese arendamise kui ka organisatsioonis tulemuste saavutami-sega.

4. Millised on peamised muudatu-Foto

d: M

arko

Vilb

erg

/ TTÜ

Fot

oklu

bi


PERSOON

sed, mida ellu viia plaanid?Kuldar: Kindlasti ei astunud ma ÜE-sse selleks, et hakata praeguses süstee-mis suuri muudatusi tegema. Küll aga on plaanis tegeleda igivana välistuden-gite probleemiga, mis iga aastaga aina süveneb. Teine eesmärk on muuta meie tegemised ning seisukohad nähtava-maks ka laiemale ühiskonnale. Selle koha pealt on esimesed sammud tehtud arvamusartikli näol, kus kirjutasin uue gümnaasiumi lõpueksamite süsteemi pahupooltest ning mõjust TTÜ-le.Maris: Sotsiaal- ja spordivaldkon-nas on vähe muudatusi, mida mina oma suva järgi ellu viia saan, näiteks sotsiaalvaldkonna muudatustest on enamik seotud ka kõrgema tasandi ot-sustajatega. Spordivaldkonnas on üks muudatus juba ellu viidud – see puudu-tab Rektori Rändkarikasarja, mis tuleb sel õppeaastal eelmistest veidi erinev. Seega ei oska välja jagada konkreet-seid lubadusi, mida kindlasti ellu viia.

5. Kas usud, et erinevatesse tuden-giorganisatsioonidesse kuulumine toob tulevikus tööle kandideerides kaasa olulisi eeliseid?Kuldar: See ei ole uskumise küsimus, küll aga fakt, et kindlasti aitab see kaasa. Eriti juhul, kui tudengiorgani-satsioon on tegelenud sarnase temaati-kaga, kuhu noor ka tööle kandideerib. Samuti tuleb sel juhul CV-st välja, et soovitakse end arendada ning ei otsita töökohta vaid palga pärast. Lisaks on aktiivsemad tudengid tihtipeale avatuma suhtlemisega ja töövestlusel tööandja jaoks atraktiivsemad.Maris: Lihtsalt organisatsiooni kuu-lumine ning märge CV-s siinkohal ei abista - aitavad kogemused, mis oman-datakse organisatsiooni tegevusest osa võtmisel.

6. Kuidas peaks tudengeid motivee-rima oma vaba aega ülikoolis aktiiv-selt veetma?Kuldar: Tudengeid on aktiivseks tegutsemiseks raske motiveerida, kui nad ise seda teha ei soovi. Noorel peab endal teotahe olemas olema. Võib küll rääkida aktiivse elu kasuteguritest, kuid tudeng peab ise aru saama, kui hea, mõnus, tore ning kasulik see kõik on.Maris: Ma arvan, et tudengiteni peaks alustuseks jõudma info sellest, mida kõike erinevates tudengiorganisat-sioonides tehakse. TTÜ-s on tuden-giorganisatsioone igale maitsele, aga kahjuks ei jõua igaüheni kõik lahedad tegevused, millega organisatsioonid tegelevad.

7. Räägime veidi välistudengitest, kelle osakaal TTÜ-s aasta-aastalt suureneb. Kuidas neisse suhtud? Kas usud, et ülikool pöörab nende heaolule piisavalt tähelepanu, kor-raldab piisavalt üritusi? Kuldar: Välistudengid toovad TTÜ-sse kindlasti lisaväärtust, kuid hetkel julgen väita, et nende kaasamine tuden-giellu ei ole kindlasti oma hiilgeajas. Heaolule pööratakse küll tähelepanu, kuid alati saab paremini. Ürituste korraldamisega on raske midagi konk-reetset väita - erinevad välistudengid otsivad erinevaid üritusi.Maris: Kahjuks on väga keeruline kaasata välistudengeid kõikidesse tegemistesse, millega TTÜ-s tegele-takse, kuid järjest enam pööratakse ka neile tähelepanu ning püütakse kohandada üritusi ja organisatsioone ka välistudengitele sobivaks. See on järjepidev töö ning võtab aega.

8. Meenuta oma esimest tudengiaas-tat. Kas TTÜs on kerge olla rebane? Kas eelnädal ja tuutorid täidavad oma eesmärki või saaks esmakursus-laste elu veelgi mugavamaks muuta?Kuldar: TTÜ-s ei olnud rebaseaasta mitte ainult mugav, vaid ka väga põnev ning uusi kogemusi ja tutvusi täis. Eelnädal aitas väga kaasa nii TTÜ õppekorralduse kui ka linnakuga tut-vumisel. Maris: Esimene aasta on uus ja hu-vitav, infot tuleb eelnädalal uksest ja aknast ning kõik ei jää korraga meelde, mis tegi alguses asja raskeks, kuid õn-neks möödus segadus kiiresti. Tuutorid

täidavad kindlasti oma eesmärki, ilma nendeta ei teaks vist siiani ülikooli kohta pooli asju. Mugavaks saavad oma elu teha esmakursuslased ise, pannes kõrva taha võimalikult palju informatsiooni.

9. Kui Sul oleks vajalikud volitused ja piiramatu hulk rahalisi vahen-deid ning võimalus viia TTÜ juures ellu üks suur muudatus, siis mida teeksid? Kuldar: Sellises olukorras ei oleks kaugeltki mitte lihtne olla. Antud muu-tus peaks olema kindlasti pikaajalise väärtusega ning mõjutama paljusid, kui mitte kõiki tudengeid.Maris: Koguksin kokku tudengite ettepanekud ja soovid, valiksin nende hulgast kõige lennukama, kuid samas vajalikuma idee ning muudaksin selle reaalsuseks.

10. Millisena näeksid ideaalis ÜE-d ning TTÜ tudengielu 10 aasta pä-rast?Kuldar: Suurimat muutust näeksin ehk tavatudengis. Ideaalis oleks iga tudeng 10 aasta pärast teadlik sellest, mis tema ümber TTÜ-s õppetööväli-selt toimub ning võtaks ka tudengielust aktiivselt osa.Maris: Tudengielust aktiivselt osa võtvaid tudengeid oleks palju rohkem ning ülikool poleks vaid õppimise koht, vaid võimalus eneseteostuseks erinevate organisatsioonide kaudu. Üliõpilasesinduses oleks palju aktiivse hingega Tipikaid, kes sooviksid muuta TTÜ-d paremaks ning hoiaksid Tipika vaimu kõrgel.


KÕRVALERIALADEST TTÜ-S

Taaskord on algamas üks tegus sü-gissemester ning peagi asuvad kõik tipikad oma õpingukava deklareerima. Kindlasti mõtlevad mitmed tudengid, milliseid valik- ja vabaaineid valida, kuid siin artiklis tuleb juttu hoopis millestki muust – kõrvalerialadest.

Kõrvalerialad on TTÜ-s küllaltki uued, esimene neist avati 2013. aasta kevadel. Definitsiooni poolest on kõrvaleriala mingi õppekava juurde kuuluv osa, mis koosneb vähemalt 45 EAP-st selle õppekava ainetest ning omab mõistagi sama nime, mis antud õppekava. Kõr-

valeriala on mõeldud läbimiseks teiste õppekavade tudengitele ja sellekohase märke saab tudeng ka enda lõputunnis-tusele.

Hetkel on TTÜ-s avatud ärinduse ja logistika kõrvalerialad ning augusti-kuus on TTÜ nõukogus arutelu all ka teedeehituse, sillaehituse ja geodeesia kõrvalerialad. Ajakirja trükkimineku ajaks ei olnud otsus veel teada, kuid sellel tasub silma peal hoida. Samuti on mõned teised teaduskonnad andnud märku, et tulevikus võib ka neilt mida-gi lisanduda.

Nagu eelnevalt öeldud, peab kõrvale-riala koosnema vähemalt 45 EAP-st. Kindlasti peab arvestama aga sellega, et koormusarvestusel ei arvestata kõr-valeriala punkte õppekoormuse hulka ja kõrvaleriala tuleb läbida enda õpin-

gute kõrvalt. Samuti peab kattuvate õppeainete asemel valima muud õppe-ained – näiteks kui tudeng on eelnevalt läbinud õppeaine “Rahanduse alused“ ja valib ärinduse kõrvaleriala, siis peab ta selle õppeaine asemel valima ärin-duse õppekavast uue õppeaine.

Kõrvaleriala on võimalik läbida kõigil tudengitel. Kõrvalerialadega saab tut-vuda ÕIS-is, kõrvaleriala moodul asub õppekava juures kõige lõpus. Vormista endale ÕIS-is kõrvaleriala moodul (sooritused - minu õppetulemused - kõrvaleriala) ning asu õppeained sooritama. Kui kõik kõrvalerialasse kuuluvad õppeained saavad tehtud, siis vormista dekanaadis kõrvaleriala ar-vestamise taotlus ja märge kõrvaleriala läbimise kohta lisatakse akadeemili-sele õiendile, mis antakse üle ülikooli lõpetamisel.

MEIE ÜLIKOOL

Kätlin TiigiJuhatuse liige haridusvaldkonnasTTÜ Üliõ[email protected]

MEIE ÜLIKOOL


ÕPPEKORRALDUSE OLULISIMAD REEGLID

dab täiskoormust eestikeelsel õppeka-val – 30 EAP semestris majandus- ja sotsiaalteaduskonnas ning Tallinna Kolledži rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel ning 45 EAP õppeaastas teistes teaduskondades ja kolledžites• Akadeemilisel puhkusel olles ei saa õppeaineid sooritada (välja arvatud tu-dengid, kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse või lapsehoolduspuhkusega)• Alates 2014 sügissemestrist kehtib deklaratsioon ainult ühe semestri (õp-peaine peab sooritama deklareerimis-semestril)• Kaugõppes peavad kõik tudengid ko-guma igas semestris vähemalt 15 EAP

Ülikoolis õppides peab järgima palju-sid, vahel ka keerulisi reegleid. Nende eiramine, aga ka unustamine, võib tekitada tudengile ebameeldivusi ning tudengit võib halvemal juhul tabada isegi väljalangemine. Õppeaasta algu-ses on ülikoolis palju uusi tudengeid, kellel uus info silme eest kirjuks võtab ja kindlasti on ka vanad olijad midagi unustanud. Siinkohal tuletame meelde kõige tähtsamad asjad:

• Tasuta saab õppida tudeng, kes täi-

Kätlin TiigiJuhatuse liige haridusvaldkonnasTTÜ Üliõ[email protected]

• Korduvdeklareerimine toimub Ava-tud ülikooli kaudu ja on tasuline• Eksamiga lõppenud õppeainete puhul võib eksamit sooritada kokku kaks korda – üks põhieksam ja üks lisaeksam• Varasemaid tasemeõppe sooritusi, töökogemusest või täiendkoolitusest õpitut (VÕTA) ei arvestata semestri koormuse hulka

Rebastele selgitatakse reegleid „Õpin-gukorralduse“ tundides, abi saab ka tuutoritelt, üliõpilasnõukogudelt ja Üliõpilasesindusest. Lisainfot on või-malik leida ka TTÜ veebist.


MEIE ÜLIKOOL

MÄRKA TUBLISID EHK MIDA KUJUTAB ENDAST ÜLIÕPILASESINDUSE TEENETEMÄRK?

Igal sügisel tunnustab TTÜ Üliõpi-lasesindus TTÜ tudengkonna sün-nipäeval silmapaistvaid isikuid, kes on panustanud TTÜ Üliõpilaskonna

hüvanguks ja kelle tegevus on olnud suure positiivse mõjuga. Teenetemärk on Üliõpilaskonna suurim tunnustus-avaldus, mistõttu on rangelt soovituslik käia silmad ja kõrvad lahti ning esitada teenetemärkidele just eriti silmapaist-vaid isikuid, et nende töö saaks tun-nustatud. Teenetemärgile võib esitada

Kaili PaasTTÜ Üliõ[email protected]

ka isiku, kes ei ole TTÜ üliõpilane, töötaja või vilistlane. Oluline on see, et tal on teeneid Üliõpilaskonna ees. Üldjuhul esitatakse kandidaadiks neid, kes on oma suuremad teod lõpetanud ehk kes ei tegutse enam nii aktiivselt ja vajaksid sellele ilusat lõpetust.

Teenetemärke antakse välja kolmes kategoorias: Pronksmärk ehk Mis-sioonimärk, Hõbedane teenetemärk ja Kuldne teenetemärk.• Pronksmärk ehk Missioonimärk antakse isikule, kes on pikaajaliselt panustanud Üliõpilaskonna tegevusse, näidanud üles tugevat missioonitunnet vähemalt ühes tegevuses või valdkon-nas ning olnud oma tegutsemisega teistele eeskujuks.• Hõbedane teenetemärk antakse isikule, kes on oma valdkonnas või organisatsioonis osutanud suuri tee-neid Üliõpilaskonnale, loonud või viinud täiesti uuele tasemele ÜK-le vajaliku jätkusuutliku organisatsiooni, valdkonna või projekti ning olnud oma tegutsemisega teistele eeskujuks.• Kuldne teenetemärk antakse isikule, kes pole olnud vaid oma tegutsemisega eeskujuks teistele, vaid omab väga suuri teeneid Üliõpilaskonna ees. Väga suurteks teeneteks loetakse tegevusi ja projekte, mille tulemusena on Üli-õpilaskonna, TTÜ või riigi toimimine muutunud tudengitele soodsas suunas, paranenud märkimisväärselt hariduse kvaliteet või üliõpilastele suunatud sot-siaalsed garantiid, kasu on saanud suur hulk tudengeid või tudengiorganisat-sioone või Üliõpilaskonna tegutsemine on saavutanud täiesti uue taseme.

Teenetemärkide väljaandmise otsustab konkursi komisjon. Lisaks esitatud kandidaatidele võib komisjon ka ise kandidaate tõstatada ja tihtipeale vaa-datakse üle ka need, keda on eelmistel aastatel esitatud, kuid kes eelnevalt pole teenetemärki saanud. Võimalik, et selle ajaga on jõutud midagi suurt ja positiivset korda saata.

Kui tunned, et keegi on tunnustamist väärt, siis teadke, et konkurss kestab 23. augustist 10. septembrini, mistõttu on nüüd aeg kiirelt kandidaate esitama hakata!


MEIE ÜLIKOOL

MILLEKS GRUPIVANEM?

September 2013. On käimas tuutori-tund, kus valitakse grupivanemaid. Saatuse tahtel on ruumis viibivast 15-st inimesest peale minu veel vaid üks neiu – meie tuutor. Tema küsimuse peale, kes saab grupivanemaks, vaatab minu poole 5 noormeest, öeldes justkui ühest suust – Annemari. 30 sekundit hiljem olen ma valitud grupivanemaks. Tehti see otsus minu iseloomu või soo põhjal, kuid oma tulevastest kohustus-test ma aru ei saanudki.

Selleks, et teie, praegused rebased, septembri lõpupoole sellises olukorras olema ei peaks, seletan teile lühidalt, milles grupivanema kohustused ja või-malused seisnevad.

ÜritusedGrupivanema üks põhilisi ülesandeid on korraldada või hoolitseda selle eest, et keegi korraldaks grupiõhtuid. Olgu selleks piljardiõhtu või lihtsalt mõnes pubis mahaistumine, kind-lasti saadakse sellise ürituse käigus omavahel rohkem tuttavaks. Eelmise aasta lemmiküritused olid: istumised Pööningul, bowlinguõhtud, kardisõit, piljardiõhtud ja ka lühikesed tripid eri paikadesse.

Lisaks meelelahutuslikele üritustele korraldavad paljud grupivanemad ka ühiseid õppimisi, mille käigus kas terve grupp või mingi osa sellest istub maha ja lahendab ühiselt koduseid ülesandeid või õpib eksamiteks.

Grupivanema boonuseks on erinevate TTÜ organisatsioonide soodustused – päris paljudele TTÜ pidudele on gru-pivanematel sissepääs vaid grupile info jagamise hinnaga.

Info jagamineTeine grupivanema väga oluline üles-anne on edastada oma grupikaaslastele infot nii õppejõudude, üliõpilasnõuko-gude ja üliõpilasesinduse kui ka erine-vate tudengiorganisatsioonide poolt. Infot ei ole palju ja tihti saab pidude jagamise vastutasuks tasuta pileteid.

Grupivanem peaks olema ka isik, kelle poole õppejõud saavad pöörduda, kui

on vaja edastada infot tundide ärajää-mise või muutuste kohta ning samuti peaks temalt tulema info, millal gru-pile sobib lisatunde või kontrolltöösid teha.

MotivatsioonVeidi kaudsem kohustus on motiveeri-da grupiliikmeid võtma osa erinevatest ülikooli üritustest ja täitma iga se-mestri lõpus tagasisideküsitlust. See tähendab ka seda, et grupivanem ise peaks suhtuma üritustesse avatult ning võtma erineva-test tegevustest osa. Grupivanem peaks hoid-ma silma peal ka neil grupikaaslastel, kes ehk igapäevaselt kooli ei jõua ning hoidma ka neid koolis toimuva-ga, sest nõnda on suurem tõenäousus, et too kaastu-deng ülikooli pidama jääb.

KoolitusedGrupivane-ma suuri-maks hüveks on just gru-pivanematele mõeldud koo-litused. Kooli-tused toimuvad vähemalt üks kord semestris ning on igakülgselt abiks oma grupi hoidmisel. Koolitustel käsitletavad teemad hõlmavad endas näiteks ajaplaneerimist, grupidü-naamika aluseid ja avalikku esinemist. Kõiki neid oskusi saab loomulikult kasutada ka väljaspool ülikooli ning ega teadmised mööda külgi maha ei jookse.

Kui kõik eelnevalt kirjeldatu tundus põnev ja ahvatlev, siis ole aktiivne ja kandideeri kindlasti grupivanemaks, sest esindada ja hoida koos umbes 25-pealist gruppi on kogemus omaette. Kui sul on küsimusi või kõhklusi, kas ikka sobid grupivanemaks, siis pöördu oma tuutori või kasvõi otse minu poole – koos leiame lahenduse!

Annemari SeppGrupivanemate koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MAI 2014

KÄED MUSTAKSEHK ÜLIKOOL EI OLE AINULT ERIALA, MIDA ÕPPIMA ASUSID!

Kui Isaac Newtonilt saaks küsida: „Mis eriala inimene Sa oled?“ „Füüsik?“. Ei ole, kuigi avastas gravitatsiooni-seaduse. „Matemaatik?“. Ei ole, kuigi rõõmustas meid kõiki matemaatilise analüüsiga. Tõenäoline vastus oleks: „Loodusteadlane“ või „Loodusfilo-soof“ ehk inimene, kes ei mõtle endale uusi piire välja. Selle asemel uurib ta kõike, mis talle huvi pakub.

Teaduse lugu on käimas täisringi. Tänapäeval, nagu ka kolmsada aastat tagasi, on uute lahenduste loomiseks oluline tunda lisaks oma kitsale eri-alale ka palju muud. Olgu see infoteh-noloogia, elektroonika, majandus- või materjaliteadus. Ootamatutest seostest on sündinud palju uut.

Kõigi Sind huvitavate ainetega tutvu-mine ei ole ülikoolis kahjuks võimalik. Selleks ei jätku lihtsalt aega. Ka ei pruugi õppeaine sisu olla täpselt see, mis Sind huvitab. Kui Sa tahad endale midagi väikest ehitada – näiteks droo-ni, trummikomplekti või 3D printerit, on Sul selleks vaja ruumi ja tööriistu. Ülikooli laboritesse pääsemiseks ja seal ise tegutsemiseks pead Sa tõsist vaeva nägema. On aga ka teine variant.TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskes-

kus Mektory avati eelmise aasta novembris. Seal on olemas ruumid puidu- ja metallitöödeks, automaa-tika ja elektroonikaga tegelemiseks, robotite ja app’ide testimiseks ning kõige lõpus ka oma valmis prototüübi värvimiseks. Septembrist toimuvad ma-jas igal nädalal tudengitele tuurid, et saaks täpsemalt teada, mida ja kuidas. Tuu-ride kohta saab rohkem in-fot: www. ttu.ee/mektory.

Et head ideed pakuksid rõõmu ka teis-tele, korraldab Mektory ärimudelite konkurssi. See on võistlus, mille käigus omandatakse oskusi, mis on vajalikud nii oma start-up'i loomiseks kui suures ettevõttes uue tootega välja tulekuks. Ehk õpetatakse, kuidas teha oma heast ideest suurepärane idee. Osalemiseks ei pea Sul oma ideed veel olemagi. Auhindade hulka kuuluvad reis Silicon Valley'sse või Jaapanisse, osalemine Euroopa Innovatsiooniakadeemias (lihtsalt vaata korra inacademy.eu!) ja palju muud põnevat. Ärimudelite kon-kursi kohta saab rohkem infot www.ttu.ee/mektory. Koolitusprogramm algab oktoobris ja igal kohtumisel saab pizzat. ;)

Ärimudelite konkursist on välja kas-vanud mitu edukat tudengite start-up

Ken VeskiMektory [email protected]


MEIE ÜLIKOOL

ettevõtet. Näiteks 2011. aasta finalist Prismattery. Noormehed, kes alustasid elektrisõidukite loomisest, on tänaseks jõudnud ka taastuvenergia ja auto-noomsete platvormide lahendusteni. Nad on osalenud edukalt erinevatel konkurssidel üle maailma ja olnud elavaks tõestuseks, et TTÜ tudengid on maailmas tippude hulgas.

Tulemas on veel mitmeid huvitavaid sündmusi. Oktoobri lõpupoole toimub Mektorys Skeemipesa TehnoHack – suurüritus, kus kõik elektroonikahuvi-lised saavad 48 tunniga valmis ehitada toimivaid prototüüpe. Pidevalt toimub ka väiksemaid koolitusi kosmosest keevitamiseni.

Ülikool ei pea olema ainult eriala, mida Sa õppima asusid.

MAI 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15 SEPTEMBER 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

TUDENG TEGUTSEB

TTÜ ÜLIÕPILASKONNA AASTA PARIMADAasta Parimate konkurssi korraldab Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpila-sesindus kord aastas kevadeti. Tiitel on loodud eesmärgiga tunnustada üliõpilaste enda poolt aasta jooksul oma valdkonnas enim silma paistnud isikuid, tegevusi ja organisatsioone. Avaliku tunnustuse, eeskujuks sead-mise ja tegude väärtustamise kaudu motiveeritakse aktiivseid üliõpilasi ja üliõpilasorganisatsioone enam tegevu-si ette võtma ja ellu viima.

Aasta Parima tiitel omistatakse eel-mise kalendriaasta tegude eest ning tiitleid antakse välja järgnevates kate-gooriates: Aasta tudeng, Aasta tuden-giorganisatsioon, Aasta tudengitegu ja Aasta tudengiüritus.

Aasta tudeng on TTÜ üliõpilane, kes on oma tegevuste, õppeedukuse ja hoiaku poolest eeskujuks teistele tudengitele. Ta on hinnatava aasta jooksul panustanud märkimisväärselt tudengite heaolu tõstmisesse või tuden-gielu arengusse. Kandidaat peab olema õppinud viimase aasta jooksul vähe-malt viis kuud TTÜs. Aasta tudengi nominentide väljavalimisel hinnatakse tudengi ühiskondlikku aktiivsust, pakutud lisaväärtust ja tegevuse mõju üliõpilastele või üliõpilasorganisat-sioonidele, akadeemilist edukust ja hoiakuid.

Selle aasta kevadel sai Parima tudengi tiitli Sten Kalder, kes oli tudengkonna 93. Sünnipäeva projektijuht ning pa-nustas väga palju oma aega ja teadmisi, et korraldada aasta suurim tudengite pidu. Nimelt osales üritusel umbes 2000 tudengit. Olles olnud Kultuu-riklubi juhatuses terve aasta, on see andnud talle juurde suure kogemuste-pagasi. Kindlasti tasub ka mainida, et oma ametiajal arendas ta Kultuuriklubi märkimisväärselt. Ta lööb kaasa kõigil üritustel, kus vähegi võimalik, ning tema käsi on peaaegu alati mängus suurepärastes Kultuuriklubi poolt kor-raldatud üritustes.

Aasta tudengiorganisatsioon on TTÜ organisatsioon, mis on tugevalt panustanud üliõpilasellu, olles oma tegevusega eeskujuks tudengitele ja teistele tudengiorganisatsioonidele ning pakkunud neile lisaväärtust. Aasta tudengiorganisatsiooni nomi-nentide väljavalimisel hinnatakse organisatsiooni arengut, uuenduslike ettevõtmiste olemasolu, lisaväärtuse suurust tudengitele ja teistele tudengi-organisatsioonidele.

Aasta Parima tudengiorganisatsiooni tiitel läks Kultuuriklubile, mis tegeleb suurejooneliste ürituste korraldamise-ga. Kindlasti vajavad mainimist kolm kevadist suurüritust: Tudengidate, Inseneride Moeshow ning Tudengite Eurovisioon. Aasta teisel poolel on tähtsal kohal triloogia peod/üritused: Rebaste ristimine, Tudengielu avalöök ja Tudengkonna sünnipäev. Loetelus esimesed kaks on suunatud pigem äsja ülikooli tulnud tudengitele ning nende eesmärk on tuua erinevate teaduskon-dade tudengid üksteisele lähemale. Aasta tudengitegu on tegevus, pro-jekt, algatus või muu ettevõtmine, mis on omanud Üliõpilaskonnale po-sitiivset mõju. Seda kas üliõpilastele, üliõpilasorganisatsioonidele, Üliõpi-laskonna arengule laiemalt või kogu ülikoolile tervikuna. Sobivad nii uued infokanalid, teenused, trükised, koos-tööd ja ühtekuuluvustunnet edendavad projektid, tudengite heaolu parandavad sotsiaalsed algatused kui ka hariduse kvaliteeti parendavad ettevõtmised.

Aasta Parimaks tudengiteoks 2013 valiti Tudengikohvik Pööning, mis on saanud viimase aasta jooksul väga populaarseks ajaveetmise kohaks. Li-sandunud on toidumenüü ning hinnad on seejuures tudengitele jõukohased. Pööningul antakse teistele tudengi-tele võimalus ennast proovile panna (stand-up comedy ja karaokeõhtud) ning samuti pakutakse pea igal õhtul tudengitele mõeldud programmi.

Aasta tudengiüritus on üritus, mis väärib üliõpilaste silmis tunnustamist. Aasta ürituse alla kvalifitseeruvad üli-õpilaste või üliõpilasorganisatsioonide

ja Üliõpilasesinduse poolt korraldatud nii meelelahutuslikud, hariduslikud kui ka sotsiaalsed üritused, mis on suu-natud üliõpilastele. Ürituse nominenti-de väljavalimisel hinnatakse ürituse vajalikkust, sihtgrupi suurust, mõju ulatust, uuenduslikkust, korraldust ja kajastust.

Aasta Parimaks tudengiürituseks 2013 valiti Võti tulevikku. See on üritus, mille eesmärk on viia omavahel kokku tudengid ja ettevõtted, et firmad leiak-sid endale spetsialiseerunud tööjõudu ning tudengid töö- või praktikakohti. Aastal 2013 toimusid karjääriürituse jooksul loengud, koolitused ning töötoad tudengitele. Ürituse kõige sil-mapaistvamaks osaks oli kahepäevane karjäärimess TTÜ aulas, millel osales kokku 42 ettevõtet. Messil osalenud tudengitele anti mälupulga peal kaasa ka digitaalne kataloog, mis sisaldas tööpakkumisi ning infot firmade koh-ta. Aastal 2013 leidis aset 8 töötuba erinevates valdkondades.

Kindlasti tasub veel mainida, et kan-didaate saavad esitada kõik tudengid!

Meelia MuldAasta Parimad projektijuhtTTÜ Üliõ[email protected]

Foto: Sten-Ander O

jakallas


EASTERN EUROPE, RIGHT?

That was the most common answer whenif I told people that I would study in Estonia for six months in Estonia. Yet in the first week, several Estonians told me that they see themselves as Nordic people; along with the Finnish and Da-nish. If I can figure out such an important aspect out in just one week, what could I discover in six months?

This is the actual reason I came here. Of all the optional Erasmus countries, including Spain and Italy, I picked to go to Estonia:; a relatively unknown country to both me and most people I know. As far as I knew, it was alike Latvia and Lithuania, they spoke second-hand Finnish to a certain extent and there was probably a division of people who were pro-Russian and the ones who preferred the EU. I knew that every country in the world was unique, but I just did not have that vision image.

At the moment of writing, I have been in Estonia for nine days, and it turned my perspective up-side-down. I saw the combination of old and new architecture in Viljandi; I saw a million trees from the famous TV-towerren and realized almost half of the country is covered in forests; I got eaten alive by mosquitoes while swimming in lakes in Soomaa; I read about and saw a documentary of the Singing Revolution, expressing the country’'s combination of patriotism and pacifism; I was refreshed in a river after sweating in a sauna (that was incredible); I used a card to digitally validate my bus ride, although the bus itself was almost falling apart.

Although Despite the fact that I will probably get sick and tired of the snow within days, although I am learning a language, which is next to useless, unless I will come and live here, and although half of my acquaintances think I am close to the war site in Ukraine, I am happy I picked this city to spend six months in. I hope that you, as reader of this magazine, agree with me, and share the growing interest I have in this country and its history, nature and people.

In just a few days, I have learned so much. Of course, I could get some of this information fromoff Wikipedia,; but as Henry David Tho-reau has said:, “"Hhow vain it is to sit down to write when you have not stood up to live.”" In the upcoming six months, I will write here about the adventures of a Dutch ie in the Baltics! It is's about experiencing as much as possible in from this wonderful country, with everything it has to offer, including the saunas. Especially the sau-nas.

Frank van de [email protected]

ESN CORNER

EXPLORE THE CITY LIKE A LOCAL

September is already here and you might be one of the 700 foreign students, who have just landed in Tallinn. Or an Estonian student that used to live elsew-here. Or even a true Tallinner (if you fall into this category and do NOT plan on travelling around in the near future, you can skip the reading). In any case, you have limited time and you only want to explore the best of what the capi-tal has to offer. You want to eat at the most authentic restaurants, go wild where the locals go wild, and then grab the perfect cup of tea in the cosiest café in town for some heavy chilling out. All in all, you do not want to waste your precious spare time in tourist places, but rather enjoy the ones Tallinners born and raised here like to hang out in.

Lonely Planet, TripAdvisor, Yelp, Timeout, and many others aim at helping tourists figuring out on what to visit when travelling. They share one more characteris-tic: reviews are generally written by tourists for other tourists to read. This results in a vicious circle of tourists doing tourist activities. Whoa that is a lot of tourists for just three sentences! This is exactly where Like a Local Guide comes into play and saves the day.

The twist with Like a Local Guide is that only carefully selected locals can recommend places worth visiting. After all, they without a doubt are the ones who know the best, right? The website’s interface is very user-friendly: first you select the city you are heading to, then you can filter locations on whether you would like to eat, drink, party, shop, sleep or simply sightsee. And there are some more filters within these categories, which will enable you to find the right non-touristic place tailored to

Valentin BerneNEOMA Business School, Campus de [email protected]

your wants.

Well now, that is pretty interes-ting. But you tend to leave your laptop in the hotel room when you are travelling, and you do not want to use your smartphone’s Internet connection when abroad. Does this mean you have to keep everything in mind or to print it all out? Nope! Here is the good news: earlier this year, Like a Local Guide won the award for the best app in the category entertainment in a contest or-ganised by the Estonia’s State Information System Authority. In fact, the app is so good it works offline. This means all you need to do is to download the content beforehand and enjoy a well-de-served local treat away from the tourist crowd. Simple as that.

The story behind Like A Local Guide started way back in 2006, when founders Ülane Vilumets and Kalev Külaase published a Tallinn city map that displayed places frequented by locals. What was just a summer project at the time, came award after award and grant after grant to be a leader in this specific field of the very competitive travel industry. The number of cities covered increa-sed rapidly in the past few mont-hs: it took two years from 2011 to 2013 for Like a Local Guide to expand to Helsinki, Riga, Vilnius and Berlin. As of today, the website leaves you with the opportunity to explore more than 30 cities – a large majority being located in Europe – in much more depth.

Mike Reiner, co-founder of Star-tup Wise Guys, said: “The travel space is waiting for the next big thing and it very well might be from Estonia”. Wait and see. Or better yet, do not wait: download the app right away and see for yourself!


ESN CORNER

TIPS FOR AN UNFORGETTABLE EXCHANGE EXPERIENCE

After leaving my home on the West Coast of the United States twice to study abroad in Germany, coming to Tallinn this fall will be my third in-ternational experience. I would like to offer some of the lessons I have picked up along the way in the following tips.

1. Know where you are goingIt is common sense to read about the basics of your destination country, from their currency to their date of independence, however, the more you know, the better you will adjust. Learn about current controversies, important laws, and social movements. TIP: Watch a film or documentary from your host country to get a look at the landscapes and to find out about hot topics in the culture.

2. Pack less than you think you will needOne of the top regrets of exchange students is overpacking. Before you depart, it might feel necessary to bring

your ten favourite pairs of shoes, but when you are carrying your suitcase through the airport, you will be happy you left half of them at home. When you are abroad, too many possessions will only slow you down. Leave some empty room in your suitcase for all the souvenirs you will bring home with you in the end.TIP: Pack small gifts from your home region to give to people who help you during your exchange.

3. Learn a few words in the languageIf you are setting off to Paris after five years of French lessons – fantastic! If you are leaving to Germany in one month and have not already studied the language, a simple “Guten Tag” or “Danke” might go far. In many places locals appreciate it when foreigners even attempt to speak their language.TIP: Watching language videos on YouTube is a fast, easy, and free way to pick up useful vocabulary from native speakers.

4. Unplug from your technologyYour mom will probably want to video chat with you the day you arrive, and your friends will want to know all

about your new roommate, however, try to wait a week or two before you talk to them. This will give you time to really soak up your surroundings and pay attention to important things. Your first few weeks in the country are about establishing your life and making new friends. TIP: If you are feeling homesick, being constantly connected to home is not the cure, but probably the cause. In this case, spend even more time with your new friends exploring your host country.

5. Get to know localsIn a strange new place, it might be very tempting to stick with your fellow exc-hange students, especially those who speak your mother tongue. However to truly experience your host culture, you need to get out of your comfort zone and make friends with locals. They will be valuable friends and contacts for your future.TIP: Join a club at your university for a hobby, sport, or cause you like. Playing tennis or singing in a choir with your local peers will be a great way to build your social network and practice the language.

Jae JensenUniversity of Oregon, International Studies [email protected]

DESTINATION E-ESTONIA … LOADING 99%

Why on earth would I choose to study in Estonia?! Well, I must have wanted to come to Estonia really bad, because I have placed it as my number one pre-ference in three out of four exchange programs that I have participated in. I have been accepted by Tallinn Uni-versity of Technology, the University of Tartu, Tallinn University, and the University Of Turku in Finland.

Deciding where to spend a whole year as an exchange student could seem like a matter of life and death, and you start looking for hints and signs around you, as if the entire world has decided to help you. Believe it or not, I did find those signs. At that time, very mysteriously, everybody around me kept mentioning Tallinn University of Technology, posters of TUT appeared on the walls of my home university, the

representatives even visited Georgia and delivered presentations, and on top of that, one of the Georgian TV shows covered a story on Estonia and TUT. Obviously, I had to take the hint.

Well, besides trusting the fate, of cour-se, there were some objective reasons alongside as well. Exchange means studying combined with a lifetime ex-perience, making friends, broadening your mind… Considering all that, I think Estonia provides an ideal envi-ronment for a journey of an exchange student.

Coming from a small country myself, I thought Estonia would fit me more and I would easily understand and join Estonians in their pride of their culture and country. Estonia also offers a high quality education. I study law and at TUT I have a chance to take courses related to the fields of law that are un-

derdeveloped in my country. Friendly and accepted approach of Estonians towards foreign students is another factor. A very large international student community at TUT makes it a perfect place to be. My friends who have studied in Estonia were also very passionate describing the exchange life they had there, and the hospitality and open-mindedness of Estonian society, the healthy environment and captiva-ting nature.

And, of course, I have to mention the lovely comment made by my grand-ma – “I’ve visited Tallinn when I was young. It’s a marvellous, fairy-tale like city, especially the old town, where you get the feeling that a knight in a shini-ng armour might rush out to rescue a damsel in distress at any moment”.

So, here I come, looking forward to my e-Estonian adventure.

Mariam [email protected]

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

Enerkeemikute suvesem

inar 2014, Sim

isalu loodusmaja

31

12

34

518.15 Tehnikaülikooli A

ka-deem

ilise meeskoori proov

koos uute lauljatega

19.00 Tantsuansambel Kuljus

esimene kohtum

ine

18.00 Best Estonia infotund

19.00 TTÜ Tarkvaraarenduse

klubi Lapikud infoõhtu

15.15 LindyHop tant-

sutrenn, Tudengimaja

18.00 TTÜ N

aiskoori uute lauljate vastuvõtt, V-103

18.00 TTÜ Tantsutüdrukute

tutvumisõhtu/katsed, TTÜ

Spordihoones

817.00 TTÜ

Väitlusklubi tutvum

isõhtu, Mektory m

aja (Raja 15)

18.00 TTÜ N


20.00 TTÜ Tarkvaraarenduse

klubi Lapikud infoõhtu

21.45 Jalgpalli ülekanne: Eesti-Sloveenia, Tudengim

aja saal


18.00 SÜN

-i tutvumisõhtu

rahvusvahelistele tudengitele

18.00 Kultuuriklbui tutvu-m

isõhtu

18.30 TTÜ Puhkpilliorkestri

juubelihooaja esimene proov,

Rävala 15

20.00 Korporatsioon Leola külalisõhtu

18.00 TTÜ Film

iklubi tutvu-m

isõhtu, I-228

18.00 TTÜ N


18.00 TTÜ Robotiklubi

tutvumisõhtu, VI-019

18.00 TTÜ Turundusklubi

seminar

12.00 Remondikohvik,

Pööningul14

1 518.00 TTÜ

Filmiklubi tutvu-

misõhtu, I-228

Helpdeski koolitus Lapikute

kontoris

1718.00 TTÜ

Kino tutvu-m

isõhtu, XXX-104B

18.30 Üliõpilasesinduse

tutvumisõhtu, I-217

1817.00 TTÜ

vilistlasõhtu2

021

222 3

Programm

eerimise koolitus

TTÜ-s.

20.00 Korporatsioon Leola külalisõhtu

2 418.15 Lindy H

op tant-sutrenn, Tudengim

aja25

18.00 TTÜ Robotiklubi tutvu-

misõhtu, VI-019

28

293

010.00 PERH

i doonoripäev, Tudengim

aja

18.00 TTÜ Kino tutvu-

misõhtu, XXX-104B

August/Se

pte

mber 20

14

18.00 SÜN

-i tutvumisõhtu

eesti tudengitele

19.00 T-teatri katsed, XXX-106


19.00 T-teatri tutvumisõhtu,

XXX-106

Jalgpalli ülekanne: Rootsi-Eesti, Tudengim

aja saal


inar 2014, Sim

isalu loodusmaja

9.00 SEB Tallinna Maraton,

Vabaduse väljak

20.00 Estonian Evening, Tudengim

aja


inar 2014, Sim

isalu loodusmaja

67

91 0

1 11 2

1 3

161926

27

25

20.00 Tudengielu avalöök26

19.00 ITÜN

-i infotund, ICT-314

(Akadeem

ia tee 15a)2 7

18.00 AIESEC infotund

2829

30

Foto: Raido Liiksmann

REBASE ABCHea Rebane, kes sa seda artiklit loed. Sa hoiad enda käes ajakirja “Studi-oosus”, mis on TTÜ tudengite hääle-kandja ning olulise informatsiooni ja põneva lugemise allikas. Ära unusta iga kuu esimesel esmaspäeval vaadata ajakirja jagamise postamentide juurde, et haarata endale uus värske number. Käesolevas numbris ja artiklis räägiks aga asjadest, mida üks TTÜs tudeeri-mist alustav noor rebane unustada ei tohiks. Võta seda kui tähtsat informat-siooni ja soojade nõuannete kogu.

Õpingukava deklareerimise tähtaegÕige rebane (ega ka tavaline tudeng) ei unusta õpingukava deklareerimise tähtaega. Vastasel juhul jääb tudengi-põli õite üürikeseks. Õpingukava dek-lareeritakse ÕISis ehk õppeinfosüs-teemis. Kuupäevad, milleks tuleb oma ained valida, õpingukavasse panna ja seejärel deklareerida, leiab akadeemi-lisest kalendrist, mille omakorda leiab TTÜ koduleheküljelt. Kuna tudengeid ma aga juba tean (sest olen pikka aega olnud ise üks neist), siis kirjutan ka kohe välja, et vastavad kuupäevad on 11.09 ja 12.09, sõltuvalt teaduskonnast. Lisaks tasub silmas pidada, et deklareerimine tasuks ära teha paar päeva enne tähtaega, sest viimasel hetkel deklareerimisel tavat-seb ÕIS kokku joosta ning “ei saanud” pole dekanaadile üldjuhul mingiks vabanduseks.

Küsija suu pihta ei löödaÜlikoolis ollakse, et õppida endale. Seetõttu on eriti oluline teada, et kui mingi asi jääb arusaamatuks, siis tasub see kohe selgeks rääkida. Ära karda loengus küsida, kui mõni detail jäi arusaamatuks - küsija suu pihta ei löö-da. Tõsi, esimese aasta massiloengutes võib see olla raskem, kuna auditoo-riumis võib korraga olla sada ja enam tudengit, kuid seminari- ja praktikumi-tundides, kus tudengeid vähem, see ta-kistuseks pole. Kui sind peaks valdama “lavahirm”, siis võib küsimuse esitada ka loengu lõpus õppejõu juurde minnes või konsultatsiooniaegu kasutades. Viimast tasub kindlasti kasutada, kui

tekib tunne, et selle järele on vajadus. Konsultatsioonid on ikkagi eelkõige selleks, et kõik tudengid saaksid järje peale või mõnele täiendavale küsimu-sele vastuse, mitte selleks, et õppejõud täiendavaid töötunde koguda saaks.

OrienteerumineTTÜ näol on tegemist suure ülikoo-liga, kuid samas on kogu hoonestik kompaktselt ühes linnakus ja hoonete numeratsioon järgib loogikat, seega ära eksimist pole vaja karta. Kui tekib tunne, et ei olda siiski kindlad, kus ollakse, siis mitmel pool ülikoolis on hoone kaardid. Peasissepääsu juures on lausa interaktiivne puutetundlik ekraan, mis pakub avastamisrõõmu minutiteks. Lisaks on võimalus küsida suunda mõnelt kogenumalt tudengilt või tuutorilt (kollase särgiga tegelased, keda septembri esimestel nädalatel palju näeb).

Naudi tudengieluKuigi tudengi kõige tähtsam roll on õppimine, ei tohiks siiski ka vaba aega ära unustada. Ülikool ei ole mitte ainult tudeerimiseks, vaid ka maailma avastamiseks ja uute inimeste kohta-miseks. Seetõttu, kui konspektide ja õpikute kõrvalt vaba aega jääb, tasub kindlasti uurida võimalusi liitumaks mõne TTÜ tudengiorganisatsiooniga. Tudengiorganisatsioone on ülikoolis mitu ning kindlasti leidub igale mait-sele midagi. Olgu mainitud vaid mõ-ned neist: AIESEC, BEST, Formula Student, Kuljus, Lapikud, Robotiklubi, Üliõpilasesindus, TTÜ tantsutüdru-kud, erinevad ÜNid (Üliõpilasnõuko-gud) ja paljud teised.

Tuutor ja grupivanem on su sõbradTuutor, keda kutsutakse ka tugituden-giks, on vanema kursuse tudeng, kes aitab vabatahtlikuna ülikooli värskelt sisse astunuid rebaseid. Tuutor on re-basele esimene inimene, kelle poole alguses küsimustega pöörduda, olgu siis tegu õige klassiruumi leidmise või mõne õppekorraldus-eeskirja punkti puudutava küsimusega. Tuutorid, nagu orienteerumise punkti juures mainitud, tunneb ära kollaste särkide järgi. Mõ-

nikord kannavad nad ka kollast märki või kollast käepaela. Ühesõnaga - otsi kollast värvi ja suure tõenäosusega leiad inimese, keda soovisid leida.Grupivanem on see isik rühmast (tu-dengid jaotuvad erialati kursusteks ja rühmadeks), kelle kaudu jõuab vajalik informatsioon teiste rühmas olevate tudengiteni. Samuti tegeleb grupiva-nem ideaalis ürituste korraldamisega ja meeleolu hoidmisega rühma sees, et tekiks kiiremini “oma” tunne ning õpitaks teineteist paremini tundma. Grupivanem valitakse rühmas olevate tudengite seast kolmandas või neljan-das tuutoritunnis ning selle rolli võt-mine on vabatahtlik, mitte kohustus-lik. Üldiselt saab grupivanemaks mõni tudeng, kes näib kohe algusest peale aktiivsem ja suudab teiste inimestega hästi kontakti luua.Nii tuutorid kui grupivanemad on selleks, et rebaseid toetada. Seega kui sul, rebasel, on mõni mure, siis pöördu julgelt just nende inimeste poole. Üli-kooli algus võib olla raske, kuid just nende inimeste abiga on kohanemine kiirem ja mõnusam. Lisaks võid nende näol leida hea sõbra või konsultandi tulevikuks, kelle käest kasvõi mõne õppeaine kohta konsultatsiooni küsida (“köhh” kujutav geomeetria “köhh”).

Kõik, mida rebastele veel peaks ütle-ma, siia leheveergudele ei mahu ega peagi. Natukene peab ikka ise ka elu avastama, muidu kaob ju põnevus ära. Lõpetuseks veel üks filosoofiline mõt-tetera: “Ei maksa kahetseda tehtud vigu, ainult tegusid, mis tegemata jäid”.

Taavi SimsonReporterTTÜ Üliõ[email protected]


TUDENG TEGUTSEB


TUDENG TEGUTSEB

AIESEC on maailma suurim tuden-giorganisatsioon, kus on üle 100 000 liikme 124 erinevast riigist. AIESECi visiooniks on rahu ja inimkonna po-tentsiaali teostamine. Meie organisat-sioon ühendab terve maailma andekaid üliõpilasi, kes on huvitatud maailma probleemide lahendamisest, enese arendamisest ja juhtimisest. Loomu-likult ei diskrimineeri AIESEC rassi, seksuaalse orientatsiooni, religiooni, poliitilise vaate ega rahvusliku, etnili-se või sotsiaalse päritolu järgi. Seetõttu on AIESECi üheks olulisemaks väär-tuseks mitmekesisuse hindamine.

Lisaks huvitavale sisule on AIESECil ka väga huvitav ajalugu. Nimelt loodi organisatsioon värskel rahuajal 1948. aastal, Eestis nägi esimene AIESEC ilmavalgust Laulva revolutsiooni ajal 1989. aastal Tartu ülikoolis. AIESECi kuulsaimate (endiste) liikmetena võib välja tuua USA endise presidendi Bill Clintoni, ÜRO endise peasekretäri Kofi Annani, Soome endise presidendi

Marti Ahtisaari või Iiri laulja Bono.

AIESEC võimaldab sul arendada uusi oskusi ja kasvatada oma teadmisi 3 eri-neval viisil. Esimesena võib välja tuua töö välismaal. Ülemaailmne praktika-vahetusprogramm annab tudengitele ja äsja lõpetanutele võimaluse saada multikultuurses keskkonnas profes-sionaalselt ja personaalselt arendava kogemuse. See on väljakutse, mida pa-kuvad nii suuremad kui ka väiksemad ettevõtted üle maailma. Programm on suunatud professionaalsete oskuste arendamisele ja kestab 6 kuni 18 kuud. Saadaval on 16 erineva valdkonna praktikavahetusprogrammi, mis va-rieeruvad turundus- ja finantsaladest meditsiini- ja insenerialadeni.

Teiseks pakub AIESEC vabatahtlikku tööd välismaal. Ülemaailmne vaba-tahtlik programm annab noortele või-maluse arendada enda ettevõtlikku ja vastutustundlikku juhtimisoskust eri-nevate projektide abil. Projekti kestvus on tavaliselt 6 kuni 8 nädalat. Vaba-tahtlik reisib üle maailma ning kogeb intensiivset kultuurilist õpet, töötades erinevates kogukonna projektides ja

MTÜ-des, mis keskenduvad erineva-tele ülemaailmsetele probleemidele (haridus, jätkusuutlikkus, säästvad eluviisid jne).

Kolmandaks pakub AIESEC noortele võimalust saada juhtimiskogemust koos rahvusvahelise vabatahtliku või professionaalse töökogemusega. Õppi-da saab seda, kuidas juhtida projekte, meeskondi ja organisatsiooni ning seda nii kohalikul kui ka rahvusvahe-lisel tasemel koos noortega üle kogu maailma. Juhtimine AIESECis pakub võimalust kogeda juba noorelt juhtiva taseme vastutust ning arendada endas personaalseid ja professionaalseid os-kusi ning teadmisi, mis tulevikus igati kasuks tulevad.

Meie liikmeks saab kandideerida kuni 22. septembrini. Lisainfot võib leida AIESEC-i kodulehelt www.aiesec.ee (või ülemaailmse AIESEC-i koh-ta www.aiesec.org). Lisaküsimuste korral astu julgelt läbi meie kontorist Tudengimajas XXX-103 või võta ühen-dust AIESEC TTÜ presidendi Martin Laasmaga (tel: 555 35 680 või e-mail: [email protected]).

Liisu TinnoTurundusjuhtAIESEC TTÜ[email protected]

Mis on BEST-Estonia?BEST-Estonia on TTÜ üks suuremaid tudengiorganisatsioone aastast 1991. See on koht, kus tudengielu omandab oma mitmekülgsuse ja legendaarsuse. BESTi roll on pakkuda lisaväärtust ülikooli akadeemilisele programmile. Kõik, kes on olnud BESTiga pikemalt seotud, võivad kinnitada, et organisat-siooniga liitumine on toonud juurde kogemusi, teadmisi ning kasulikke uusi tutvusi.

Mida saab tudeng BESTilt?TTÜ tudengitele on välja töötatud kolm teenust. Akadeemilised hooaja-kursused üle Euroopa, karjäärimess Võti Tulevikku ja tudengitevaheline võistlus EBEC, lahendamaks ette-

võtete igapäevaprobleeme. Nendest saavad osa võtta kõik TTÜ tudengid ja liikmestaatus pole nõutud.

Mida saab BESTi liige organisat-sioonist?Peale selle, et tudengid saavad koos kolme teenust organiseerida, võimal-dame oma organisatsioonis:EnEsEarEnguto Proovida ja õppida oma erialaseid või erialaväliseid oskusi ja teadmisi eluliselt rakendama. Meie inimesed tegelevad müügi, turundamise, kujun-damise, siseveebi haldamise, projekti-juhtimise ja palju muuga.o Kogemusi projektijuhtimises, tiimi-töös, organiseerimises, turunduses ja müügis.Koolitusio Enesearengu toetamiseks korral-dame aastaringselt oma liikmetele erinevaid koolitusi, et oma tegemistes paremini hakkama saada. uusi tutvusi, sõpru, tulEvasi partnE-rEido Suur liikmeskond annab võimaluse kokku puutuda erinevate oskuste, eri-alade ja taustaga inimestega.o Võimalus laiendada oma mõjusfääri

ja tutvuste võrgustikku rahvusvahe-liselt. Samuti saab arendada end kul-tuuriliselt. Kas tead, mis on Portugese scarf?o Meeskonnas tegutsemine kasvatab ühtekuuluvustunnet ja oskust teistega arvestada.o Vilistlastena on hea taas kokku saa-da ja kasvõi mõni ettevõte luua.Fun-io Alati ei saa olla ja ei peagi olema tõsine tööhobune. FUN-i peab ka saa-ma ja BESTis oleme leidnud väga hea vahekorra hoidmaks enda motivatsioo-ni kõrgena ja teotahte tugevana! See-tõttu oleme esindatud nii suurematel üritustel kui teeme ka omakeskis palju väiksemaid üritusi.

Tahad rohkem teada?Infotunnid on toimumas 2. ja 4. sep-tembril kell 18:00 ja 9. septembril kell 14:00. Täpsema info jaoks hoia silm peal www.BEST.ee . Pidevalt saad meie tegemistega kursis olla, kui like’d meie lehte Facebookìs: www.facebook.com/BEST.Estonia .Vaata järgi ka www.VT.ee , ebec.best.ee

Laura PaulusBEST-Estonia


Kes on Lapikud?TTÜ Tarkvaraarenduse klubi Lapikud on organisatsioon, mis ühendab IT-hu-vilisi TTÜ üliõpilasi.Organisatsioon loodi 2002. aastal informaatika tudengite poolt, kelle erialatunnuseks oli “LAP”. Targad mehed otsustasid, et järelikult on nad “Lapikud”. Meie prioriteediks on tudengitele erialase lisaväärtuse loo-mine. Üliõpilastel on võimalik osaleda erinevates IT-projektides ning reaalselt midagi oma käega ära teha. Mitmetest projektidest valmivad ka tarvilikud ja väga huvitavad lõputööd. Eriti teravatel kriitidel on Lapikutes võimalik esime-ne töökogemuski saada. Mis on Lapikute HELPDESK?Lapikute HELPDESK on arvutia-biteenus, mis on suunatud eelkõige TTÜ tudengitele ja õppejõududele, kuid ootame rõõmuga ka inimesi väl-jastpoolt TTÜ-d. HELPDESK'i abiga saab parandatud nii Sinu arvuti kui

muu katkine elektroonika. Pakume riistvara diagnostikat ja remonti, riist-vara hooldust, tarkvara diagnostikat ja paigaldamist ning muu elektroonika parandamist. Millega on Lapikud hakkama saa-nud?Lapikud on teinud TTÜ veebi ajatelje ning TTÜ app'i „Stuuni“. Seni suurim veebiprojekt on „Ukseproff“. Tegemist on portaaliga, milles on võimalik di-sainida täpselt oma soovile vastav uks. Lahenduse teeb omapäraseks just see, et rakendus genereerib veebis tehtud joonise põhjal AutoCAD formaadis joonise, mille järgi saab töömees kii-resti ja täpselt kliendi käe järgi kujun-datud ust valmistama hakata. Kevadel valmis ka TTÜ muuseumi ajajoon. Õppeaasta 2013/2014 oli HELPDESKì jaoks vägagi tegus. Pälvisime TTÜ 2013. aasta tudengiteo tiitli. Aasta jooksul toimunud kolmel Remondi-kohviku üritusel parandasime toodud elektroonikat ning ka nii mõnedki sü-learvutid said tolmust puhtaks. Käisi-me ka Palivere lasteaias ja uuendasime nende arvutiparki. Kevadel korraldasi-me koos IT Kolledžiga Tehnikalaata, kus inimesed said kokku tulla, oma vana elektroonikat müüa ja IT-alaseid kogemusi vahetada.Keda ootame endaga liituma uuel semestril?

Lapikud on Sinu jaoks suurepärane koht, kui Sind huvitab IT ning kui soovid olla oma ala parim. Läbi aastate on meie ridadest läbi käinud IT-teadus-konna kõige kirkamad kriidid. Ootame oma liikmeteks ka majandushuvilisi tudengeid, keda huvitab turundus ning projektijuhtimine. Lapikud pakuvad Sulle võimalust are-neda kiiremini kui ainult koolipinki nühkides. Viime läbi erinevaid koo-litusi ning kaasame tudengeid jõuko-hastesse projektidesse. Külastame ka erinevaid IT-ettevõtteid, et näidata, kui tore on ühe IT-mehe või -naise elu. La-pikute nimi on suurtes IT-ettevõtetes teada-tuntud. Oma vilunud liikmetele pakume või-malust kooli kõrvalt paindliku tööaja-ga raha teenida. Lapikutes on Sul alati keegi vanem ja kogenum, kelle käest nõu küsida. Lapikutest saad uusi tutvu-si, toredaid ühiseid üritusi ning arened akadeemiliselt!

Tule kuula täpsemalt kõige selle ja palju muu huvitava kohta juba varsti toimuvatel Lapikute infoõhtutel 2. ja 8. septembril Lapikute kontoris mis asub Akadeemia tee 5 ühiselamus. Lisainfo infoõhtute ja meie tegemiste kohta saa-te www.facebook.com/lapikud

Keep calm and start coding!

Berta Härsing TTÜ Tarkvaraarenduse klubi [email protected]

TUDENG TEGUTSEB

Tallinna Tehnikakõrgkooli territoo-riumi tagaservas, Tallinna kesklinna äärealadel, just täpselt aia ääres on D-korpus, kust aeg-ajalt kostub ergast mootorimürinat ja kus sagib vähem või rohkem õliseid noorukeid. Seal asub autotehnika labor, milles muu huvita-va kõrval ehitatakse juba mitmendat hooaega järjest Formula Student klassi võistlusautosid. Hämarates TTÜ keld-rikorruse laborites, kuhu telefonilevi ei ulatu ja kuhu päevavalgust ei paista, tegutsevad elektrikud ja komposiitma-terjalide meistrid. Igal aastal valmib üks prototüüpne ligi veerandtonnise massiga kõrgtehnoloogiline sõiduk, mis viib tudengitest koosneva arendus-meeskonna, FS Team Tallinna, rah-vusvahelistele võistlustele (paar korda isegi üle Suure Lombi Miki Hiirte maale). Konkurents on tihe, kuna sel-jatada tuleb enam kui 500 meeskonna paremik üle terve maailma.

Aastal 2013 lülitus FS Team Tallinn

elektrile üle, vahetades 600 cc tsikli-mootori 100 kW elektrimootori vastu. Sellega sai meeskonna jaoks alguse vaikne võidusõit, kus müra asemel on topeltkogus väänet juba esimesest pä-kapuutest ja kiirendus 0-100 km/h ligi 3 sekundit (tulevikus potentsiaalselt isegi vähem!). Nö istmessetõmme on võimas ja hääletu kiirus ajab esialgu juhtme täiesti kokku.

Need tublid tudengid, tänu kellele igal kevadel jätkuvalt üks ehtne uhiuus vor-melauto garaažist välja veeretatakse, on ilmselgelt ühed Tallinna Tehni-kaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrg-kooli parimad (jah, meeskonnas on liikmeid kahest kõrgkoolist). Lisaks elektroonika-, mehaanika-, elektriteh-nika- ja muude erialade inseneridele on meeskonda vaja ka majandusini-mesi, kujundajaid, raamatupidajaid ja teisi entusiaste. Mehaaniline pool on üks asi, kuid lisaks sellele on vaja kir-jutada hulgaliselt koodiridu, et neid

mehaanilisi komponente omavahel korralikult sõbrunema panna. Samuti on tarvis koostada ülimalt mahukas, meeletult numbreid ja linke sisaldav kuluaruanne, kujundada tähelepanu-väärsed plakatid, teha auto kauniks ning see võistluste kohtunikele ladusalt "maha müüa".

Hakkas huvitama? Vaata siis ka http://www.formulastudent.ee või https://www.facebook.com/FSTeamTallinn

FS Team Tallinn

PRAKTILINE INSENERITÖÖ KOGEMUS FORMULA STUDENT TEAM TALLINNAST


TUDENG TEGUTSEB

Tallinna Tehnikaülikooli teater T-Teater on erinevas vanuses, erinevate erialade ja huvidega inimesi koondav sõbralik grupp, mille peamine ees-märk on lihtne – teha head teatrit. Väiksemad sihid, nagu avaliku esine-mise oskus, eneseväljenduse paran-damine, valgustajaks, transameheks, teatrikunstnikuks, inspitsendiks ja tahte korral ka dramaturgiks õppi-mine käivad loomulikult selle alla. Eksisteerime aastast 2001 (olles seega üks vanemaid tudengiorganisatsioone TTÜ-s) ning oleme professionaalsete lavastajate abil lavalaudadele toonud

kolmteist menukat lavastust.

Sügisest pakume kõigile huvilistele lavastaja Auri Jürna käe all ka ingli-sekeelset koolitust. Selle lühikese T-Teatri kursuse eesmärgiks on pakkuda väga erineva tausta ning minimaalse teatrikontaktiga tudengitele väikest sissejuhatust teatrikoolituse baasharju-tustesse, mis tulevad kasuks ka muudel (eri)aladel. Kahe kuu jooksul tehakse väikeses grupis lihtsaid harjutusi, mis arendavad koostööd, keskendumist, tähelepanu, usaldust ja mälu.

Ootame kõiki huvilisi oma tutvu-misõhtule 4. septembril kell 19.00 Tudengimaja esimesel korrusel meie

Marta HangT-Teater

KA TEHNIKAÜLIKOOLIS SAAB TEATRIT … JA MITTE AINULT TEADUSTEATRIT!

ruumides (Ehitajate tee 5, XXX-106 ).

T-Teatri põhigrupiga liitumiseks on va-jalikud katsed, mis toimuvad 11. sep-tembril algusega 19.00 samas kohas. Katseteks palume ette valmistada ühe lehekülje pikkuse proosateksti ja kaks luuletust. Tekstid tuleb õppida pähe!

Täpsem info meie kodulehel www.tteater.ee või Facebook’is: T-Teater

Kohtumiseni teatrimaailmas, kus kõik on võimalik!!!

… on Tallinna Tehnikaülikooli esin-dusorkester.

2014. aasta sügisel algab TTÜPO juu-belihooaeg (65) uue peadirigendi, Tar-mo Kivisilla juhatamisel. Kollektiivis mängivad peamiselt TTÜ tudengid, vilistlased ja õppejõud. Koosseisus on ligi 40 orkestranti.

Orkestri eesmärgiks on popularisee-rida puhkpillimuusikat, anda erineva kavaga kontserte Eestis, võtta osa konkurssidest, korraldada kontsertrei-se kodu- ja välismaal ning pakkuda seeläbi puhkpillimängijatele meeldivat vaba aja veetmise võimalust.

Orkestri repertuaar on mitmekülgne.

Viljeletakse tantsumuusikat, kaasaeg-set ja klassikalist puhkpillimuusikat, ansamblimängu jne. Koostööd on tehtud erinevate solistide ja kooridega. Orkestril on omad traditsioonid ja tore seltskond, keda seob armastus pilli-mängu vastu.

Pillimäng on eluviis!

Hei, vastne tudeng, tule mängima!

Kui Sa oskad mõnd pilli mängida, tule TTÜ puhkpilliorkestrisse.Meiega ei lähe näpud rooste ja vaim jääb virgeks!

Mõnus seltskond ootab mängijaid kõi-kidesse pillirühmadesse.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI PUHKPILLIORKESTER (TTÜPO)Proovid toimuvad teisipäeviti ja nelja-päeviti kell 18.30 - 21.00.

Hooaja esimene proov toimub 9. sep-tembril, kell 18.30 Rävala pst 15 asuva maja keldrikorruse prooviruumis.

Vaata meie tegemisi kodulehelt www.orkester.ee.

Oma soovist o r k e s t r iga liituda kirju-ta orkester@o r k e s t e r. e e või helista tel 56 987 036.

Tahad olla osa meeskonnast, kes kor-raldab pidusid ja üritusi tuhandetele tudengitele? Saada uusi tutvusi ja ko-gemusi? Siis on Kultuuriklubi just sinu jaoks!

Kultuuriklubi on organisatsioon, mis

hoolib oma liikmetest ja tudengkonnast tervikuna. Viime ellu mitmeid suur-projekte nagu näiteks triloogia, mis hõlmab endas Avalööki, Topelt rebas-tepidu ning Tudengkonna sünnipäeva ja lisaks veel Tudengite Eurovisiooni ja Inseneride Moeshow’d ning pakume võimalust tutvuda paljude väga huvita-vate inimestega nii tudengite seas, aga ka väljaspool ülikooli. Miks istuda ko-dus või ühikas ja vahtida lage, kui sul

Martin MuisteTTÜ Kultuuriklubi

on võimalus liituda Kultuuriklubiga ja muuta oma tudengielu huvitavamaks?!

Kultuuriklubil on tulemas ka tutvu-misõhtu, mis leiab aset 9. septembril kell 18.00.

Rohkem infot:http://kultuuriklubi.ee/ https://www.facebook.com/ttukultuu-riklubi


Hei! Kuidas koolipäevad edenevad? Algus on huvitav ja veel põnevamaks läheb!? Või on hoopis vastupidi, et terve maailm on peapeale pööratud!? Seda peab vist iga rebane endale tunnistama, et nii see kahjuks või ka õnneks on.

Mis on see, mis Sind ülikooli tõi? On see uudishimu uute teadmiste järele või jäi kaheteistkümnest õpiaastast, rääkimata eelkoolist ja lasteaiast, lihtsalt väheseks? Tõenäoliselt tundub Sulle, et sõnakõlks „Inimene õpib kogu elu“ peab kõige otsesemas mõttes pai-ka. Seejuures ei tohi aga unustada, et elus on ka muud peale õppimise!Tõenäoliselt nõustub igaüks, et ülikoo-lis käimise kõrval on oluline ka vaba aja sisustamine. Suurepärane võimalus selleks on just üliõpilaskorporatsioo-nid. Korporatsioon on tudengitele vaba aja veetmise koht – uute ja olemasole-vate sõpradega, nii konvendikorteris kui väljaspool seda, nii omakeskis kui koos teiste organisatsioonidega.

Mida me pakume? 1. Avarad ruumid mugavalt kesklinnas, 24-7 sissepääsuga2. Piljard, spordikanalid ja alati kapis ootav külm õlu3. Ettekanded ja diskussioonid silma-ringi laiendavatel teemadel4. Eestimeelsed vaated, koos tradit-sioonide hindamise ning 20. sajandi esimesel poolel kinnistunud kommete järgimisega5. Volber Tartus, lipu heiskamine Pika Hermanni tornis 24. veebruari päike-setõusul, suvepäevad, talvepäevad ja palju muud6. Loomulikult ka eluaegsed uued sõbrad erinevatelt erialadelt ja ülikoo-lidest.

Kui sellest infost jäi väheks, külastage meid Facebookìs (Korporatsioon Leo-la) ja uurige lisaks. Mida aga tegelikult enim soovitan, on tulla ja vaadata, mis korporatsioonist siin juttu on ning mida üliõpilaskorporatsioon endast tegelikult kujutab.

Härrad tudengid on oodatud meie külalisõhtutele aadressil Tatari 12, algusajaga kell 20.00 kuupäevadel 09. sept, 23. sept ja 02. okt. Võta sõber kaasa, tule kohale ja naudi head õhtut! Kui tõesti ei õnnestu ühelgi õhtul külla tulla, siis võta meiega ühendust ning mõtleme koos välja mõne muu lahen-duse.

Ära pelga, vaid aja oma triiksärk kapist välja ning astu läbi. Kohtumiseni!

TUDENG TEGUTSEB

KORPORATSIOON - MIS SEAL TOIMUB?

Kas vaidluses sünnib tõde? Või on see kõik üks sooja õhu suust välja ajamine? See on täiesti vaieldav! Tule TTÜ Väit-lusklubisse, teeme tutvust ja väitleme selle üle! Kui valitsus saaks ümber-lükkamatuid tõendeid jumala olemas-olust, kas ta peaks neid inimkonna eest varjama? Kas kommunism võib olla parem kui kapitalism ja kas valitsus peaks kahetsema juhusuhete sotsiaal-set aktsepteerimist? Just sellistel (aga ka paljudel teistel) teemadel saame diskuteerida ja samal ajal avaliku esi-nemise ning argumenteerimisoskusi omandada.

Väitlus hakkab toimuma kahel korral nädalas. Ühel korral saab väidelda ko-duses eesti keeles ja teisel korral prak-tiseerida inglise keelt. Täpsed ajad veel selguvad, aga paika on pandud see, et TTÜ Väitlusklubi tutvumisõhtu (PAN-GE NÜÜD TÄHELE, SEE ON OLU-LISEM KUI TV6 ORIGINAALSED REKLAAMIPAUSID VÕI TAL-LINNA LINNAVALITSUSE PRES-SITEATED) toimub 08.09 kell 17:00 MEKTORY majas (aadressiga Raja 15)! Väikese saladuskatte all võime

öelda, et ootame just Sind – säravat, energilist, teadmistehimulist ja aktiiv-set noort. Ära sellest teistele räägi. Või tegelikult – räägi ikka, seltsis on ju segasem! Kui te veel ei tea, kus asub MEKTORY maja, siis on rohtu ka sel-le vastu – tulge 16:50ks TTÜ peamaja fuajeesse ja liigume sinna koos!

Ootame Sind väitlema sõltumata sel-lest, kas oled väitlusega varasemalt kokku puutunud või mitte. Kui tunned, et ei tea sellest valdkonnast midagi, siis on see Sinu jaoks ERITI ÕIGE KOHT, sest meie õpetame. Me pole ju ometigi k a d e d a d ! Juhul kui argumentat-

TTÜ VÄITLUSKLUBI sioon ja vaidlus liiga tuliseks lähevad, saab seda alati sõbralikus ringis pärast väitlust pubis istudes edasi arutada. Või siis minna ennast jahutama kardi-rajale, Megazone’i või kuhugi mujale lahedasse kohta veel lahedama selts-konnaga.

Tule ja vaata järgi, mis loom see väitlus on! Lisaks uutele oskustele leiad siit ka uusi sõpru. Mitmed eelmisel sügisel liitunud tudengid peavad seda aasta parimaks otsuseks. Kõlab ju nagu p l a a n ! ? ! Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad aad-ressilt www.facebook.

com /TUTde-bate. Peatse kohtumiseni!

Rainis KarroTTÜ Vä[email protected]


TUDENG TEGUTSEB

TTÜ on rikas pika ajalooga taidlus-seltskondade poolest - üks neist on TTÜ Vilistlaste Naiskoor.

Nimi ütleb, et tegu on endiste tudengi-tega, aga see ei peaks Sind kurvastama, sest juba kolme või viie aasta pärast oled seda ka Sina! Seni saad meid kuulda ja näha mitmetel TTÜ üritustel ja meie traditsioonilistel kontsertidel - jälgi reklaami!Peab siiski tunnistama teatava dis-krimineerimise maiku, mis ka koori nimest välja paistab - ja elu näitab, et meeslauljad valivadki tavaliselt mees-

või segakoori... Kui Sul on aga veel vastamata küsimu-sele, miks üldse peaks kooris laulma, siis ütleme Sulle: meie teada on see täielikuks õnneks hädavajalik! Kirjuta meile, mida arvad Sina: [email protected] meid TTÜ kodulehel: www.ttu.ee/vnkja Facebookìs: Tallinna Tehnikaüli-kooli Vilistlaste Naiskoor

Ülle ValtnaTTÜ VNK president hooajal 2014/2015TTÜ mehaanikateaduskonna vilistlane

TTÜ VNK

Hei, värske või juba aastaid TTÜ-s ringi seigelnud ehitusteaduskonna tu-deng! Kas soovid veeta enda tulevased aastad vaid kooli ja kodu vahet pendel-dades või tahaksid võtta nendest aasta-test täieliku maksimumi? Tõenäoliselt osutus valituks viimane variant ning ETÜN on võimalus, kuidas seda ka saavutada.

Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu (ETÜN) on tudengiorganisatsioon, mis tegutseb alates 2005. aastast ees-märgiga seista teaduskonna tudengite

heaolu eest ning rääkida teaduskonna tasandil kaasa kõikvõimalikes küsi-mustes ja probleemides, mis puuduta-vad tudengeid. ETÜNi liikmena on sul võimalus korraldada ja saada osa nii hariduslikest kui ka meelelahutuslikest üritustest, osaleda mitmetes projekti-tiimides ning saada seeläbi tulevikuks vajalikke juhtimiskogemusi, erialaseid kontakte ning kõike muud kasulikku. Võimalusi end rakendada on nii palju, et enne nimekirja lõpetamist saab selle nupu sõnadelimiit täis. Ent mida me siis korraldame ning millistes projekti-des te kõik saate soovi korral oma käed külge panna?

Toimuvad erialased väljasõidud, mo-tivatsiooniloengud erinevate ehitusala spetsialistide poolt, töövarju projekt, teaduskonna peod ja/või mitme teadus-

Kadi SigusJuhatuse aseesimees turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnasETÜ[email protected]

ETÜN EHK KUIDAS 5+N AASTAT INSENERIÕPET LÕBUSAMALT ÜLE ELADAkonna vahelised ühised üritused ning palju muud. Väga palju muud. Organi-satsiooni siseselt toimub aastas mitmeid motivatsiooniüritusi, võistlusi ning suurema aktiivsuse korral on võimalus külastada ka teisi tehnikaülikoole mit-metes välisriikides, näiteks külastati eelmisel aastal ülikoole Suurbritannias ja Saksamaal. Kõlab hästi? Muidugi kõlab. Seega haara võimalusest muuta enda aastad TTÜ ehitusteaduskonnas õppides võimalikult vaheldusrikkaks, liitu meie lõbusa seltskonnaga ning loo lahedaid mälestusi, mida aastaid hiljem jälle hea meelde tuletada.

Leiad meid ruumist III-128, molu-raamatust fb.com/etyn.tty ning hoia silm peal ka infoõhtute kutsetel, mis kolmanda korpuse stende kaunistama hakkavad.

Eemalt uurides võib ITÜN tunduda väga akadeemilise organisatsioonina, kuid päris nii see pole. ITÜN ehk Infotehnoloogia Teaduskonna Üli-õpilasnõukogu on organisatsioon IT-tudengilt IT-tudengile. Me tegutseme koos ja korraldame põnevaid, teadmis-terohkeid ning meeltlahutavaid üritusi, alustades firmakülastustest ja lõpeta-des LAN-party-dega. Uusi teadmisi, kogemusi ja tutvusi tuleb uksest ning aknast. Muidugi ei saa ära unustada õhtuid teiste üliõpilasnõukogudega,

niisama olemist, saunaõhtuid ja välja-sõite koos unustamatute mälestustega.

ITÜN on koht, kus saab tasa ja targu, vastavalt oma soovile areneda. Käi üldkoosolekutel kohal ja kui mõne projekti vastu tekib huvi, siis saa osaks selle korraldustiimist. Teised aitavad kogu oma nõuga kaasa. Paljud liikmed on öelnud, et just siit said nad julguse teiste ees esineda ja enesekindluse kor-raldada suuri üritusi (ka CV on sulle selle eest tänulik). ITÜN-is on teadus-konna kõige aktiivsemad IT-tudengid. Neil on tahtmine midagi ära teha ja ITÜN on selleks ideaalne võimalus. Kui on olemas idee, siis meie aitame selle ellu viia.

Peale enesearendamise ja ürituste pa-kub ITÜN sulle uusi tutvusi. Muidugi on hea, kui sul on tuttavaid oma kur-suselt, kuid vanemate ja teiste kursuste

ITÜN – KELLELE? SULLE!õpilaste tundmine annab veelgi roh-kem juurde. Mõni vihje mõne õppeaine kohta, mõni teadmine enam – kõik see aitab ülikooliellu paremini sisse elada ja siia ka jääda. Uued tutvused ei saa seejuures olema vaid ülikoolikaaslas-te seas. ITÜN-il on head suhted ka suurte IT-ettevõtetega, kellega teeme koostööd firmakülastusi ja seminare korraldades.

Organisatsioonid mängivad ülikoo-lielus suurt rolli. Liitu kõigega, mis huvi pakub, aga tule vaata meid ka üle. ITÜN-i infotunnid on 26. augustil kell 19.00 ja 7. oktoobril kell 19.00 meie ruumides ICT-314. (Akadeemia tee 15a). Kui aga nii kaua kannatada ei jaksa, siis uuri meie kodulehte ja Facebookì, kirjuta meile [email protected] või tule kohale. Ära me sind ei aja. Hakkame hoopis juttu ajama ja siis ei taha sa enam ise lahkuda!

Kristin EhalaAseesimeesTTÜ IT Teaduskonna Üliõpilasnõ[email protected]


Kui Sinu kohta kehtib alljärgnev:• oled Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna tudeng• otsid oma ellu uusi põnevaid välja-kutseid• oled aktiivne noor, kes naudib ini-mestega suhtlemist• soovid muuta ülikoolis õppimise või-malikult huvitavaks ja meeldejäävaks• oled valmis kaitsma ja seisma üliõpi-laste huvide eest

...siis ära kahtle, sest:• Sind ootavad uued tutvused ja välja-kutsed• saad võimaluse osaleda ja korraldada põnevaid projekte ning väljasõite• ees ootavad põnevad motivatsiooni-

üritused• saad oma arvamust avaldada ning võimaluse edendada tudengielu• näed seda, kuidas ülikool tegelikult toimib

ootaME Ja vaJaME Just sind!Keemik, kui tunned, et soovid ennast arendada, liituda üliõpilasnõukoguga, rääkida kaasa teaduskonda arendavates küsimustes või Sul on mõni hea idee, kuidas meie teaduskonna tudengite elu paremaks teha, siis ära karda ning võta meiega ühendust: [email protected]!

Tulemas on ka infoõhtu - hoidke sil-mad ja kõrvad lahti!

PS! Loe meie kohta infot ka TTÜ ko-dulehelt ja otsi meid üles Facebook'ist!

Liina SalaÜliõpilasnõukogu juhatuse aseesimeesKeemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond

TUDENG TEGUTSEB

TTÜ Majandusteaduskonna Üliõpi-lasnõukogu ehk MTÜN on hoolimata oma ametlikust nimetusest (või just seepärast) väga sõbralik seltskond noori, keda ühendavateks teguriteks on teotahtelisus, huvi majanduse vastu ning soov aegajalt lahedatel väljasõi-tudel käia ja pidusid teha. Peamisteks MTÜNi tegevusteks ongi tudengite soovide ja õiguste eest seismine ja esindamine TTÜ tähtsate tegelaste ees, erinevate haridusliku sisuga üri-tustel käimine või korraldamine ning rohkete väiksemate ja suuremate pidu-de korraldamisega.

Seejuures on MTÜN rangelt vabataht-lik organisatsioon, mis tähendab, et

liitumine on kerge (tule lihtsalt kohale) ja kedagi piitsaga ei sunnita (prääniku-ga mõnikord küll). Omaltpoolt pakub MTÜN aga oma liikmetele rohkelt võimalusi ennast arendada. Kas tahad korraldada aasta võimsaimat pidu tuhandele tudengile? Või suhelda projektide raames kümnete suurte ette-võtete juhtidega? Saada tuttavaks teiste tarkade ja asjalike tudengitega, kellega tulevikus mõnele edukale ettevõttele koos alus panna? Ülikool on koht, kus

võimalusi on tohutult palju, neid tuleb ainult osata ära kasutada.

MTÜN on mõeldud kõikidele ma-jandusteaduskonna tudengitele nii bakalaureuse-, magistri- kui ka dokto-riõppes. Tegelikult on paljudele üritus-tele oodatud ka teiste teaduskondade huvilisi. Majandusteaduskonna Üliõpi-lasnõukogu on alati huvilistele avatud: me asume Majandus- ja sotsiaalteadus-konna II korrusel ruumis X-250.

Sander UdamMajandusteaduskonna Üliõpilasnõukogu juhatuse liige MTÜ[email protected]

MTÜN

KEEMIA- JA MATERJALITEHNOLOOGIA TEADUSKONNA ÜLIÕPILASNÕUKOGU OTSIB UUSI SÄRASILMSEID LIIKMEID


TUDENG TEGUTSEB

Oled sa mõelnud, kes sa tahad oma esi-mesel tudengiaastal olla? Tahad teha midagi suurt ja meeldejäävat? SÜN pakub sulle kõike seda ja rohkemgi veel!

Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõuko-gu on ainuke nõukogu TTÜs, kus on võimalus tegeleda suurel hulgal rah-vusvaheliste tudengitega. See annab võimaluse tutvuda inimestega kasvõi maailma teisest otsast, mis arendab silmaringi erinevate rahvaste kultuuri ja kommete osas. Samuti toimub tihe koostöö teiste TTÜs tegutsevate üli-

õpilasnõukogudega, tänu millele saab oma sõpruskonda veelgi rikastada. Sellest tingituna saab olla kursis kogu kooli eluga ja leida endale kõige mee-lepärasem üritus ja valdkond, millega tegeleda. SÜNi enda siseelugi on kirju ja põnev. Mitmekülgsed üritused - nii hariduslikud seminarid kui ka lõbu-sad ettevõtmised - toimuvad kogu aasta vältel. Traditsiooniliselt toimub jõulupidu ja kevade poole minnakse sotsreisile, mis viib sotsiaalteaduskon-na tudengid avastama mõnda põnevat välisriiki- need on reisid, mida mäleta-takse aastaid.

SÜN pakub erinevaid proovilepanemi-se võimalusi, igaüks saab lähtuda oma soovidest. Jõudu saab proovida töögru-pi liikme või lausa juhina. Lisaks on võimalus turundada erinevaid üritusi,

Kaidi SanderJuhatuse esimeesTTÜ Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu

KÕRGUSTESSE PÜRGIV NOORotsida sponsoreid ja pidada läbirääki-misi huvitavate inimestega. Need on kogemused ja oskused, mis tulevad kasuks edaspidises elus. Tänu sellele võib nii mõnigi avastada oma unistuste töö, mille poole tulevikus pürgida.

SÜNi jaoks on tähtis motiveeritud liik-meskond. Nii sügisel kui ka kevadel toimuvad ühised üritused, milleks võib olla õhtupoolik bowlingus või väljasõit mõnda kaunisse Eestimaa paika.Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu on koht, kust leitakse tulevasi koostöö-partnereid, sõpru kogu eluks ja koge-musi, mis aitavad paremini hakkama saada nii igapäeva- kui ka tudengielus.

Tule omade sekka ja muuda tudengielu parimaks ja meeldejäävaimaks perioo-diks oma elus!

ESN, ESN TUT IC, IC, International Club, Rahvusvaheline klubi – these are the names we are mostly known for. But what stands behind all of those acronyms? A simple answer is a family, a very large and international family made up of bright-eyed volun-teers, former and future travellers of the world.

Erasmus Student Network (ESN) is an international organisation with 29 000 members in 37 countries assisting

more than 180 000 students per year. And our 80 members in Tallinn Tech are a beautiful addition to that.

International Club’s aim is to provide a support system for foreign students who have chosen to study in Tallinn Tech. We welcome them already before their arrival and are their first friends in Estonia. Whatever questions they might have we are willing to find answers for them. This autumn we are expecting around 700 new students from abroad and already 450 have asked for assistance from us. And boy are we glad to help them!

So why do we do it? Because we are citizens of the world, we love to travel, meet new people from cultures much dif-ferent from ours, we love Italian food and Spanish s a n g r i a , national cos-tumes from Nigeria and folk dances

Sandra ViiraPresidentESN TUT IC

ESN TUT IC – A PIECE OF EVERYTHINGfrom Georgia. We love experiences.

In addition to that, we can practice 50 languages because that is how many different dialects are represented in our university this semester from 52 different countries. Or have a safe couch to crash on when we travel. Fin-ding friends for life is just a little perk of being a member of IC.

We also like to keep our students ac-tive, introduce Estonian culture and beautiful landscapes to them, therefo-re, we organise trips around Estonia and to our neighbouring countries. We make excursions to cool companies, have cultural events like International Dinners and also get them involved in volunteering and charity projects to give back to the community that welcomes them.

For more information, visit our web-site ic.tipikas.ee

Or drop by our office U01-225

In conclusion, to all of the newbies here in Tallinn Tech I would like to wish that you find at least one orga-nisation that makes you spark. It will make your years in the university so much more memorable and enjoyable!

TUTANHAMON TORMAB TALKonstantin Jefimov Reporter TTÜ Üliõpilasesindus [email protected]

TUDENG TEGUTSEBTUDENG TEGUTSEB

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeega-leriis ja peanäitusesaalis on alates 8. augustist kuni 20. septembrini avatud näitus Egiptuse vaarao Tutanhamoni hauakambrist leitud aaretest. Selle-laadset kogu näeb Baltikumis ja Skan-dinaavias esmakordselt.

Näitusel on eksponeeritud üle kahe-kümne olulisema ja visuaalselt pilku-püüdvama leiu, sealhulgas Tutanhamo-ni kuldne surimask, millest on saanud Egiptuse tuntuim sümbol. Suurematest eksponaatidest tuleb lisaks mitmetele teistele esemetele ära märkida Tutan-hamoni sarkofaag, hauakambrisse asetatud kuldne kaarik, Anubise kuju ja rikkalikult kaunistatud troon. Mõis-tagi on tegemist replikatsioonidega, kuna paljud originaaleksponaatidest pole kunagi Egiptuse pinnalt lahku-

nudki ning egüptoloogide üldsus on juba pikka aega habraste originaalide transportimise vastu. Samas on näituse eksponaadid teostatud nii kõrgel tase-mel, et ka neid originaaliga kõrvutades oleks vahet raske hoomata. Tänapäeval näitavad kvaliteetseid koopiaid ka paljud suured muuseumid, sest origi-naaleksponaadi näitamine on konser-veerimispõhjustel problemaatiline.

Ei pea aga olema egüptoloog, et olla teadlik mõnest legendist, mis Tutan-hamoni müstilise ajaloo kohal kotkana hõljub. Kõige kuulsam neist on legend needuse kohta, mis tabas paljusid, kes söandasid omal ajal Kuninga rahu rikkuda. Väidetavalt ongi hauakambri seinale graveeritud needsamad sõnad: “Surm tabab oma kiiretel tiibadel kõi-ki, kes rikuvad kuninga rahu.”

1891. aastal saabus Egiptusesse noor inglane - arheoloog nimega Howard Carter. Aastate jooksul veendus ta üha enam, et Kuningate Orus (org, kuhu ligi 500 aastat alates 16 saj eKr mae-ti vaaraosid) on alles veel vähemalt


KULTUUR

üks avastamata hauakamber. 1914. aastal, leides omale sponsori jõuka Lord Carnarvoni näol, tegeles Carter kambri otsimisega 3 aastat, kuid ilma igasuguse tulemuseta. Järgnevalt tabas maailma Esimene maailmasõda ning kaevamistööd peatusid kuni 1922. aas-tani. Sel aastal teatas Lord Carnarvon Carterile, et tal on veel üks hooaeg, et leida see kauaotsitud “kamber” või vastasel juhul peatab ta igasuguse eda-sise finantseeringu.

Naastes Inglismaalt Egiptusesse, võttis Carter kaasa oma kollase ka-naarilinnukese. Reis Ahmed, Carteri meeskonna töödejuhataja, karjatas seda märgates: “Kuldne lind! Ta ju-hatab meid kambrisse!” Ning ilmselt juhataski. 4. novembril 1922 avastas Carteri meeskond trepiastmed, mis olid varjatud kõrvalasuva Ramses IV hauakambri rusudega. Kaevates edasi, leidsid nad veel 15 astet, mis viisid lõ-puks Tutanhamoni kambri künnisele.

Räägitakse, et kui Carter tol õhtul koju jõudis, tuli talle vastu ta isiklik teener,

pisarad silmis ning paar kol-last sulge käes. Õudusega lau-sus ta, et kobra on arheoloogi kanaar i l innu s u r m a n u d . Carter - prak-tiline ja rea-listlik mees- mainis vaid, et olgu kobra majast kindlas-ti välja viidud. Teener aga ei rahunenud ning lausus Carteri käest haarates när-viliselt järg-mised sõnad: “Vaarao madu tappis linnu, sest ta viis meid varjatud kambrini! Me ei tohi vaarao rahu häirida!”

TUTANHAMON TORMAB TALLINNA

TUDENG TEGUTSEBTUDENG TEGUTSEB


KULTUUR

Carter saatis Lord Carnarvonile viivitamatult telegrammi, teatades oma vapustavast leiust. Enne Lordi saabumist aga kambrit ei avatud ning viibiti ängistavas uudishimus. Välisel uurimisel oli aga märgata, et kambriust on iidsetel aegadel juba vähemalt paar korda avatud. 26. novembril saabus Kuningate Orgu ka Lord Carnarvon oma kaaskonnaga ning kambri avami-ne võis alata. Carter puuris ukse sisse augu ning piiludes küünlavalgusel kambri sisse, küsis tema taga seisev Lord: “Can you see anything?” ning Carter vastas oma kuulsate sõnadega: “Yes, wonderful things.”

Kulus mitu kuud kambri eesruumis olevate esemete katalogiseerimiseks ning matmisruumi jõuti alles 1923. aasta veebruariks. Selleks ajaks hak-kas kõmu levima ka ajakirjanduses, kus kirjeldati elavalt “vaaraode nee-duse” ulatust ning mõju kõigile neile, kes olid kambri avastamisega seotud. Esimese inimesena tabas väidetav needus Lord Carnarvoni, kes kõigest kuu pärast kambri ametlikku avamist rängast putukahammustusest veremür-gitusse suri. Tutanhamoni muumia lahtivõtmisel ilmnes, et kuningal oli vasakul põsel sarnane haav, millesse Lord ka kõnges. Järgnes mitu surma, nende hulgas Lordi sugulased, kes temaga koos Egiptusesse tulid ning näiteks ka Carteri isiklik sekretär ning sekretäri isa.

21. sajandil on läbi viidud mitu uuri-mistööd, mis on väidetavalt tõestanud, et mingit needust pole kunagi olnud ning kõik see must maagia on vaid 20ndate aastate kollase ajakirjanduse töö. Eksisteerib ka teooria, et nõnda-nimetatud needus on tegelikult Asper-gillus niger - seen, mis võis arheoloo-gidel hauakambrites erinevaid tüsistusi tekitada. Nii või teisiti jäävad mõned vastused igaveseks ajaloo massihauda koos teiste sarnaste vastamata küsi-mustega ning igal lugejal jääb vabadus ise otsustada, kas midagi sellist võis tõepoolest olla või mitte.

Üksikpiletid hinnaga 8 eurot (õpilaste-le soodushind 5 eurot, alla 6-aastased lapsed tasuta) ja perepiletid hinnaga 20

eurot on saadaval kohapeal ja Piletile-vis alates 1. augustist.

Näitus jõuab Eestisse Egiptuse tu-rismiministeeriumi toel ning seda korraldab rahvusvahelisteks koos-tööprojektideks loodud Travel Media Group, mis kuulub samasse kontserni

Eesti ühe suurima reisikorraldajaga GoAdventure. Näituse koostööpartner on Eesti Rahvusraamatukogu.

Näitus jääb külastajatele avatuks augustis E–P 12–18 ning septembris E–R 10–20, L–P 12–19.


TEADUS

UUED REBASED JAMUUD LOOMADPeeter LaasMeresüsteemide Instituudi [email protected]

„Uute rebaste” saabumine on jahi-meestes omajagu elevust tekitanud. Eesti metsadesse on infiltreerunud eksootiline saakloom lõunast – šaakal. Harilik šaakal (Canis aureus) kuulub koerlaste (Canidae) sugukonda, nagu ka meile tuttavad punarebane (Vulpes vulpes) ja hallhunt (Canis lupus). Kui reeglina jääb šaakalite levila põhjapiir Austria, Moldova ja Ungari kanti, siis eelmise aasta algusest on küttidel õn-nestunud Eestist neli isendit tabada.

Esimesel pilgul võib šaakali ja rebase kergelt segamini ajada, nagu ka TTÜ hoonete koridorides võib hetkel mõnda rebast ekslikult juba vanaks Tipikaks pidada. Lisaks sarnasele välimusele kattub suuresti ka liikide ökoloogiline nišš. Šaakalid toituvad peamiselt maas pesitsevatest lindudest, kahepaiksetest ja roomajatest, kuid ka puuviljadest ja marjadest. Eelmisel sügisel allkirjastas Keskkonnaamet käskkirja, millega anti õigus šaakali kui võõrliigi kütti-miseks liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil.

Ometi viitavad kogunevad andmed asjaolule, et tegemist pole võõrliigiga ehk inimeste abil meie metsadesse sattunud isenditega, vaid juba kohapeal pesitseva populatsiooniga. Näiteks kolm tabatud isendit olid alla aastased noorloomad ehk suure tõenäosusega kohapeal sündinud. See on tekitanud küsimuse, et võib-olla peaks šaakali hoopis Eesti imetajate nimekirja kand-ma?

Peale šaakalite on seoses globaalsete kliimamuutustega pooluste suunas nihkumas ka suur hulk muud bioloo-gilist mitmekesisust. Üks kaunis kor-rapärasus, mida ökoloogidele meeldib demonstreerida, on maismaa liigilise mitmekesisuse vähenemine ekvaatorilt pooluste suunas. Kui kliima soojeneb, nihkub ka paljude liikide levila. Ise-enesest võiks see põhjala rahvastele ju meeldida, sest tulevikuprognoosid

lubavad meie metsad ja laaned täita uue ja huvitava eluga!

Kuigi armsad ja karvased šaakalid ini-mesi ehk ei häiri, olgugi, et ka nemad ohustavad meie kohalikke ökosüstee-me, siis malaaria (Plasmodium spp.) või koolera (Vibrio cholerae) tekitajate lähemale nihkumine tekitab ilmselt paljudele kõhedusetunnet. Soomes ja Rootsis on juba esinenud juhtumeid, kus koolera infektsioon on saadud Läänemerest. Uued nakkusetekitajad ja parasiidid pole sugugi nii tore tulevi-kuvaade ning see kõik ei pruugigi olla väga kaugel...

Viimase viie aasta jooksul on üha enam tähelepanu koondunud Arktika sulamisele ja sellest tulenevale me-taani vabanemisele. Metaan on hea kasvuhoonegaas ja erinevate arvutuste kohaselt peaks kiiresti vabanev osa sellest metaani kontsentratsiooni at-mosfääris umbes kümnekordistama. Eelmise aasta „Nature” artiklis pandi sellise stsenaariumi külge ka hinna-silt – kuuekümne triljoni dollari eest kahjusid. Selline number võiks ju võita laiema avalikkuse tähelepanu, kuid pigem on vitaalseks muutunud igikelt-sa sulamise tõttu tekkinud suured ja ebamaise välimusega augud.

„Positiivse poole” pealt peaks see ai-

tama valideerida kliimamudeleid, mis IPCC ekspertidele omajagu peavalu valmistanud, arvestades kui palju on muutunud prognoosid erinevate välja-antud raportite raames. Teiseks muutu-vad inimtekkelised kasvuhoonegaasid mingi aja jooksul kaduvväikseks fraktsiooniks ja paljud võiksid mõista, et lihtsalt maksude ja kvootidega me looduslike globaalsete protsesside kõr-val pilli ei puhu.

Üks võimalus on kulutada oma ressur-sid tuuleveskitega võitlemise asemel uute tingimustega kohanemisele. On tehtud ka arvutusi ja leitud, et see on vähemalt kümme korda odavam. Am-bitsioonikam ja huvitavam lahendus on kliima modifitseerimine ehk geoin-seneerimine. Selleks on muidugi juba ridamisi variante välja pakutud, kuid et siinjuures viljakat pinnast solkida, kutsun üles kallist lugejat mõtlema sellele kuuekümnele triljonile dollari-le, mis ootab seda inimest, kes suudab edukalt need viiskümmend gigatonni metaani kuhugi ära kaotada või Artika uuesti ära külmutada.

Et lõpetada positiivse noodiga, siis iseenesest on soojenemine natuke tore-dam variant kui uus jääaeg. Ma usun, et paljud tervitavad šaakaleid palju pa-rema heameelega kui jääkaru. Seega: „Tere tulemast, uued rebased!”


MIS TOIMUB

ENERKEEMIKUTE SUVESEMINAR TULEB TAAS!

Energeetikateaduskonna Üliõpilas-nõukogu (EÜN) ning Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna Üli-õpilasnõukogu (KÜN) korraldavad ka sel aastal Enerkeemikute Suveseminari, mis tänavu toimub juba neljandat korda. Seekordne suveseminar leiab aset Jär-vamaal Simisalu loodusmajas 29. - 31. augustil. Ees ootavad põnevad seminarid ja töötoad, sportlikud ja meelelahutusli-kud mängud ning muidugi suurepärane seltskond ja palju uusi tuttavaid. Täpse-ma info saamiseks ja registreerumiseks otsi meid Facebook'ist - Enerkeemikute Suveseminar 2014.

EÜNi liige Enn Karin mäletab oma esi-mesest Enerkeemikute suveseminarist järgnevat:Kui ma eelnädalal TTÜ uksest sisse astusin, tundsin ma ennast selles uues keskkonnas küllaltki võõrana. Enamus koolikaaslasi ja tuttavaid olid läinud mu-jale ülikoolidesse, seega tuli hakata uusi tutvusi ja sõpru soetama. Käisin TTÜ-d tutvustavates loengutes kohal, aga kogu seda uut informatsiooni oli liiga palju - erinevad tudengiorganisatsioonid tutvus-tasid ennast, pidime mingit Gaudeamust laulma ning õppeprodekaan hirmutas, et enamik meist niikuinii ei lõpeta. Ülikool tundus suur ja hirmutav.

Tuutoritunnis nägin ma aga esimest korda vanema kursuse tudengeid, kes selgitasid eluolu TTÜ-s ja kinnitasid, et tegelikult asi nii hull ei ole. Nemad tutvustasid, et on olemas ka mingisugune energee-tikute üliõpilasnõukogu, mis korraldab energeetika- ja keemiateaduskonna tu-

Enn KarinJuhatuse aseesimeesEnergeetikateaduskonna üliõpilasnõ[email protected]

dengitele suvepäevi ja et rebased on eriti teretulnud. Alguses olin ma veendunud, et mina küll sellele üritusele ei lähe, aga lõpuks räägiti mind ära ja kõhklevalt andsin oma 10 eurot osalustasu.

Reedel ootas meid kõiki buss, mis viis Laulasmaa puhkekeskusesse, kus pidid aset leidma Enerkeemikute suvepäevad 2011. Kohale jõudes lõime telgid lahti ja üks noormees tuli küsima, kas ta võiks ka minu telki tulla, kuna tal endal ei ole magamiskohta. Tegime tutvust ja tuli välja, et tegemist on minu tulevase kursavennaga. Päeva jooksul selgus, et väga palju esmakursuslasi ei olnud kahjuks kohale tulnud, aga mis seal ikka, selle eest sai tutvuda vanema kursuse tudengitega, keda oli kohal päris palju. Õhtul toimusid ka eri-nevad sotsialiseerumismängud ja reedeõhtule kohaselt ka väike peoke, kus sai veelgi rohkemate tudengitega tuttavaks. Järgmiseks päevaks oli suhtlusbarjäär juba ületatud.

Laupäeval toimusid erinevad loen-gud, töötoad, spordivõistlused ja muud võistlused. Mina rebasena ei teadnud veel oma erialast suurt midagi, aga loengutes ja töötoas osa-lemisega (millest vanema kursuse tudengid samuti osa võtsid) sai esi-mese aimduse kätte ning erinevatel spordivõistlustel sai oma füüsilisi võimeid proovile panna küllaltki imelikel spordialadel, millel ilmselt lähitulevikus veel olümpiakavasse asja ei ole. Samuti sai vanemate kursuse tudengitega rääkides teada palju TTÜ eluks vajalikke teadmisi (kuidas mingite õppejõududega käi-tuda, kas kodutöid on vaja teha, kust materjale saada, kuidas praktikale

saada ja palju muud). Laupäeva õhtul toimus taaskord korralik pidu, millest ei puudunud õllekasti hoidmise võistlus, õllejoomise teatevõistlus jne...

Pühapäev oli taastumiseks ja õnneks sel-leks päevaks midagi enam planeeritud ei olnudki - sai end rahulikult kojusõiduks valmis sättida. Oli olnud üle ootuste lahe nädalavahetus. Esimene nädal TTÜ-s oli läbi saanud ja ei jõudnud ära ooda-tagi, mis edasi saab. Esmaspäeval kooli minnes oli palju julgem tunne, sest nii mõnigi inimene oli juba tuttav. Esimene semester võis alata.


ÜLIÕPILASTE XV SUVEMÄNGUDEL TEGID TIPIKAD TAASKORD PUHTA TÖÖ

Sel aastal toimunud Üliõpilaste XV Suvemängudel osales rekordarv tu-dengeid – kokku 1500 tudengit 21 erinevast ülikoolist. Üle-eelmisel aastal osales 1100 ja möödunud aastal ligikaudu 1400 tudengit. Nagu näha, on populaarsus jätkuvalt tõusujoonel.

Tore on tõdeda, et Tehnikaülikooli tudengid tõid juba neljandat aastat jär-jest võidu koju, purustades ühtlasi ka rekordi kui kõige enam järjestikuseid võite koju viinud ülikool. Nii nagu eelmistel aastatel, võideti ka sel suvel karikas nii aktiivsuse kui ka tulemuste eest. Omasid osales tänavustel mängu-del lausa 332!

Kõige tugevamaks konkurendiks TTÜ-le oli taaskord Tallinna Ülikool, kes tulemuskarika arvestuses kaotas meile vaid 23 punktiga. Järgmistele Suvemängudele mõeldes peab TTÜ oma punkte erilise hoolega lugema hakkama, kuna TLÜ on oma punktis-

kooriga aina lähemale saanud – punk-tivahe TTÜ ja TLÜ vahel on iga aasta-ga pea poole võrra vähenenud! Niisiis tuli parima kõrgkooli arvestuses TTÜ skooriks 344, millele järgnes TLÜ 321 punktiga. Kolmandale kohale jäi Tartu Ülikool 279 punktiga. Teised koolid jäid esikolmikust juba üsna kaugele, vaid neljandale kohale tulnud Sisekait-seakadeemia ületas 200 punkti piiri.Aktiivsuskarikas tuli TTÜ-le mõne-võrra suurema edumaaga kui tule-muskarikas, millele andis omapoolse panuse ilmselt ka suurim osavõtjate arv. Suhtelist aktiivsust vaadates aga oli TTÜ siiski keskpärane, mis tõestab Tipikate võitlusvaimu ja tasemel soo-ritusi karika koju toomisel. Aktiivsuse pingereas olime 792 punktiga esime-sed, Tallinna ülikool jäi 629 punktiga teiseks ja Tartu ülikool 461 punktiga taaskord kolmandaks.

Kõige ülekaalukam võit tuli TTÜ-le teate-triatlonis, kus me edestasime Tallinna ülikooli 2,4-kordselt ja Tartu ülikooli koguni 3-kordselt. Kõige rohkem saime aga pähe rektorite ja õppejõudude mitmevõistlusel, kus Tallinna Ülikool edastas meid suisa neljakordselt!

2014. aasta Üliõpilaste Suvemängud olid minu jaoks esimesed. Kindlasti oli juuni viimane nädalavahetus, mil suvemängud toimusid, üks selle suve parimaid. Mängud pakkusid palju häid elamusi – mõnusat proovilepa-nekut, emotsionaalset kaasa elamist, magusaid võite ja toredat koosolemist. Kolmanda päeva hommikul 100 meet-rit porisest mäest üles jooksmine võttis küll reied korralikult krampi, aga hea tunne oli pärast lõpetamist ikka! Kind-lasti pärineb paljude eredaim mälestus laupäevaõhtust, kui tüdrukud järve kaldal muda sees üksteisega mõõtu võtsid. Juba tunde enne ürituse algust kogunesid huvilised ümber mudavanni ja võtsid sisse parimad kohad, et kõike oma silmaga õige lähedalt näha ning natuke ka ise poriseks saada. Peab tun-nistama, et tüdrukud üksteisele armu ei andnud ja tulist võitlust peeti seni, kuni silmad-suud pori täis. Kuldaväärt üritus!

Ühed emotsionaalsemad hetked olid ka autasustamisel, kus TTÜ võitude korral oli kuulda pidevat trummipõri-nat ning kõige võimsamat aplausi, mis näitas tudengite poolehoidu ja muidugi ka tugevat kambavaimu.

Martin MalmSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

SPORT


Päeval ringi liikudes võis märgata mõnusat sportlikku meeleolu, mis oma olemuselt meenutas pigem spordilaag-rit. Igal pool toimusid mitmesugused spordivõistlused – kõigile jätkus nii põnevat osavõtmist kui ka pealtvaa-tamist. Ööpimeduse saabudes hakkas aga üritus võtma uut ilmet – spordid-ress vahetati välja diskoriiete vastu ja telklaagrite juurest hakkas kostuma tümpsu. Meeleolukatele öödele vaa-tamata ei olnud ükski tudeng halvas tujus – väike väsimus kadus supluse ja kosutava hommikusöögiga.

Suvemängudelt said elamuse kindlasti kõik osavõtjaid, aga eks võidukarikal TTÜ nime näha on ikka kõige magu-sam tunne. Suur kummardus kõigile TTÜ tudengitele, kes mängudest osa võtsid ja võidu taaskord koju tõid! Aitäh!

Need, kes ei ole varem Suvemängudel käinud, peaksid seda järgmisel suvel küll kindlasti tegema. Need, kes on käinud, tulevad alati tagasi - Üliõpilas-mängud on kahtlemata üks iga tudengi suviseid tippsündmusi!

SPORT

HUUMOR


HALVA HUUMORI INSTITUUT

Aleksander [email protected]

Meie instituut vastab Venemaa piimatoodete impordi standarditele!

Keevitaja- Kuidas töötab induktsioonkee-vituse aparaat? - Küsib õppejõud elektroonika eksamil.- Vaikselt! - Vastab tudeng.

Hea kuulmineSisseastumiskatsed muusikaaka-deemiasse. Komisjon on valmis-tumas ette hindama järjekordset sisseastujat.- Nüüd me testime teie kuulmist. Pöörake palun ümber ja me vajuta-me ühte nooti klaveril. Teie katsuge aga kuulmise järgi ära arvata, mil-line see on! - Sisseastuja pöörab ümber ja üks ko-misjoni liikmetest vajutab klaveri klahvile. Tudeng pöörab ümber ja mõtiskleb pisut. Seejärel näitab ta enesekindlalt selle komisjoni liik-me peale ja ütleb:- See olite teie, vasak käsi, nimetis-sõrm, sol, kolmas oktav! -

LuupainajaTudeng magab enne matemaatika eksamit ja näeb unes jubedat unenä-gu tehtest mida ta ei suuda kuidagi lahendada. Kirjutab mitmeid lehti lahenduskäike täis, seejärel saavad mõtted otsa, närib oma pliiatsit, rebib märkmikust lehe välja ja alustab uuesti. Jälle kirjutab mitu lehte täis, närib pliiatsit, rebib lehe välja ja alustab uuesti. Sedasi kuni hommikuni välja. Kui äratuskell heliseb, siis ärkab ta üles ja avastab, et kõik tema tekk on kritseldusi täis ja voodilina ribadeks rebitud. Mis veel hullem, siis padjast on suur tükk ära hammustatud!

Igavad loengudK: Mis on vahet sonijal ja mate-maatika professoril?V: Sonija räägib unes, matemaatik räägib kellegi teise une ajal!

Probleemsed ainedTudeng lõpetab ülikooli ja vanemad küsivad tema kogemuste kohta:- Mis ained sul siis ülikoolis kõige rohkem raskusi valmistasid? -- Vähesed valgud ja ülearused alko-holid. - Vastab tudeng.

NUPUTANUPUTA


• Puuduvad numbrid on vahemikus 0-st 9-ni.• Rea numbrite summa on parempoolses veerus.• Veeru numbrite summa on alumises reas.• Diagonaali numbrite summa on paremal üleval ja all.

LEIA PUUDUVAD NUMBRID

Documents

September 2014