Sissejuhatus ja rakendus3-4.01.2013

Hagi Šein

EFA peatoimetaja

AV teose kirje

Andmed

Kirjeldav metakeel

Märksõnad AB

Competition

Kategooriad Tunnused

Kirjeldus Otsingaeg,

sündmused, kohad

vorm, liik, füüsiline

olek

Subjektid:isikud,

asutused

Teema/aine/sisu

Pilt/heli Omistatud

Formaalsed

AV teoste andmebaasid

meedia,

taustainfo

Metaandmestik on struktureeritud informatsioon, mis kirjeldab, selgitab ja määratleb infoallikaid ning teeb sel viisil lihtsamaks nende leidmise, korrastamise ja kasutamise

AV teoste sisukihid

teema/aine/loo sisu

pildisisu

helisisu

Pildi märksõnastamine

• pilt kannab tähenduslikku sisu, mis AV teose sõnastatud aines,

teemas, verbaalses või graafilises tekstis ega helis ei avaldu

• pildis on enamasti ka kontekstuaalne võti, mida on vaja teose

tähenduse mõistmiseks ja selle tähistamiseks

Märksõnastamiseks tuleb pilti “lugeda kui teatud teksti” , pildi märksõnad tähistavad AV teose nähtavat ja kaasnevat

(tõlgenduslikku) sisu ja selle tähendust

Suur osa AV teose sisust ja tähendusest on pildis (pildireas):

Märksõnastamine on sisuliselt AV teose “tähenduse kokkusurumise protsess” - pildi kirjeldamisel ja

märksõnastamisel selles oluline roll

AV teoste sisuhuvi objektid on enamasti pildis

• sisu, aine (ainevaldkond, teema)

• aeg, ajaperioodid

• geograafilised kohad

• sündmused ja protsessid

• objektid, esemed, üksikasjad

• asutused ja institutsioonid

• looduskeskkond, elusloodus

• inimesed - tegevused ja olekud

• inimesed - isikud, rollid ja ametid

• inimesed - emotsioonid, seisundid

• inimesed - suhted ja seosed

• sümboolset tähendust omav sisu

Omistatav tunnus – aeg “Georgica “ näitel

1940ndad1950ndadI maailmasõja eelne (Aafrika) II maailmasõja järgne (Eesti)nõukogude aegnõukogude ajastunõukogude ajastu (vaim) Nõukogude Eestinõukogude okupatsioon okupatsioon(hävitatud) minevikraske aeg

Normeeritud ja normeerimata märksõnastikud

Panofsky kolm pildianalüüsi taset (1972)

Paljud pildiuurijad toetuvad oma töödes kunstiteoreetik Erwin Panofsky alustpanevale käsitlusele kolmest tasandist pildi analüüsimisel:

Ikonograafia on kunstiteaduste haru, teadus kujutavas kunstis kasutatavate sümbolite, teemade, aine, kompositsiooniliste võtete ja väljendusvahendite indentifitseerimisest,

kirjeldamisest, klassifitseerimisest ja tõlgendamisest

•ikonograafiaeelne tase, kujutise kirjeldus ehk mis on pildil näha

(description of the image)

•ikonograafiline ehk analüütiline tase, mis vastab küsimusele, millest

pilt on, mida on pildil kujutatud (analysis of what an image is about)

•ikonoloogiline ehk interpretatiivne tase ehk mida pilt tähendab

(interpretation of the meaning of an image)

.

Pildi kirjeldamise tasemed „ mis“ ja „ millest“

Pildi sisu kirjeldamisel saab samaaegselt eristada kahte taset (Shatford 1986,1994):

•mis (of, ofness) ehk kes või mis on pildil, mille pilt see on – see on

ikooniline sisu (näiteks – pildil on naerev inimene);

•millest (about, aboutness) ehk millest pilt kõneleb, mida sisuliselt

väljendab ja tähendab, millist mõtet kannab ja sisaldab – see on

ikonoloogiline ehk sümboolne sisu (näiteks – naerva inimese pilt väljendab

rõõmu, õnne, kahjurõõmu, hullumeelsust jms).

Sümboolne sisu kirjeldab emotsioone ja abstraktseid mõisteid (pildil on lehviv

riigilipp, pilt võib aga sisult kanda tähendust Eesti, kodumaa, tõotus, au ja

väärikus jms.)

Üldine ja spetsiifiline „ mis“

Pilt on samaaegselt nii üldine (generic) kui spetsiifiline (specific).

Kui näeme pildil silda, siis märksõna “sild” on üldine, kui me aga tunneme ära, et see on Pirita jõe sild, siis saame spetsiifilise, konkreetse tähistuse “Pirita sild”.

Teksti märksõnastamisel püüavad indekseerijad olla nii spetsiifilised kui võimalik. Pildi puhul saab sageli tähistada nii üldist kui spetsiifilist üheaegselt (Hixon 2003).

mitmus ja/või ainsus

Märksõnastamine ja tähenduse omistamine

tuvi valge tuvi rahu hobune tuhkur hobune surmaingli ratsu hobune valge hobune rahutooja maasikad metsmaasikad armastus monument “Reaali poiss” vabadusvõitlus märk sirp ja vasar NLiit

Pildi tähenduse avamise kolm taset

Kirjeldus: Mis on pildil? Filmipildis kujutatud objektide ja tegevuste üldine kirjeldamine on faktipõhine, faktoloogiline (see on see). Millest see pilt on? Mis laadi see pilt on, milllist meeleolu see kannab? Pildi meeleolu, emotsionaalse värvingu kirjeldus on ekspressivne kirjeldus. Pildiindeksi koostamisel tegeleme nii faktoloogilise kui ekspressiivse kirjeldamisega.

Analüüs: Pildi tähendust (see tähendab seda) mõjutab kontekst, mille mõistmine eeldab vastava kultuuri tundmist (ka äratundmist). Analüütiline kirjeldus võib ebaõnnestuda, kui kodeerija ei tunne „asja“ ära, on oht, et film jääb arusaamatuks.

Tõlgendus: Mis on pildi seesmine (intrinsic), üldisem, abstraktsem või sümboolne tähendus? Milliseid üldistusi see võimaldab, mida representeerib, miliseid tähendusi see loob? Seda tähenduse taset on raske üheselt ja täpselt indekseerida. Asjatundjad väidavad, et reeglina ei peaks pildiindeks sisaldama interpretatsioone (Hixson 2003).

AV teoste sisu märksõnastamise põhimõtted

• objektikohasus – liigitamise ja märksõnastamise süsteem ja

protsess on objektiga kooskõlas, on ratsionaalne

• asjakohasus – märksõna abil leiame vaid selgelt relevantseid

(märksõna sisu/tähenduse mahule vastavaid) objekte

• sobivus – märksõna mõistemaht “katab” objekti hästi, märksõna on

informatiivne

• kohane põhjalikkus – teose märksõnastik katab olulise osa teose

sisu- ja tähendusmahust

• otstarbekus – märksõna pakub otsijale mõistlikku hulka objekte,

liiga kitsad või liiga ulatuslikud otsingutulemid on võrdselt

ebasoovitavad

• kaalukus ja infomüra vältimine – märksõnapilv ei ole risustatud,

infootsija ei jää “tühjade kätega”

AV teose sisu märksõnastamise põhimõtted

• objektikohasus

• asjakohasus

• sobivus

• kohane põhjalikkus

• otstarbekus

• kaalukus, infomüra

vältimine

Kirjeldame- märksõnastameolulist ja iseloomulikku, millel on

tajutav kasutamis- ja informatiivne/kultuuriline väärtus,

eesmärgiks ei ole „ära indekseerida“ kogu nähtavat sisu

ja pildi tähendusruumi

intelligentne ehk tervemõistluslik märksõnastamine

adekvaatsust, tundlikkust, mõistemahu sobivust, (kon)tekstipõhisust,

“jõu mittekasutamist”, kirjepildi kvaliteeti, orgaanilisust

Metodoloogiline soovitus “puu”

missionär (15)

vana mees (7)

Jakub (7)

vanamees Jakob

vanamehe ja poisi suhted (7)

põlvkondade side (3)

vanamees ja poiss hobuse seljas

vanamees parmupilliga

vanamees tantsib ja laulab

vigastatud mees

üksik vanamees

vanadus

vana mehe surm (4)

suremine (3)

sõprus (3)

saarevaht (4)

palvetamine (4)

klaassilm (8)

eraklus (4)

misjonitöö

misjonärina Aafrikas (2) misjonär

vana meesvana mees Jakub

Jakubvanadusüksk vanamees

vana mehe ja poisisuhted

põlvkondade side

suremine

misjonitöö Aafrikas

sõprus

vana mehe surm

misjonitöö

vanamees parmupilliga

vanamees laulab ja tantsib

vanamees ja poiss hobuse seljas

eraklus

vigastatud meesklaassilm

saarevahtpalvetamine

“Georgica” märksõnapilv 40

Miljöö, atmosfäär, stiil: saar, keelutsoon, isolatsioon, (lennuväe) polügoonEmotsioonid, tunded, suhted:ema ja poja suhted, vaikimineAjastu:nõukogude aeg, vana aegElu kulg, inimese seisund:identiteediotsingud, jumala teenimineTegevused:orelimäng, tõlkimine, hääle salvestamine, mesilaste pidamine, silo tegemine, redelil ronimine, pommitamine, suremineTegelased:vaikiv poiss (laps), vana mees, misjonär, Aafrika hõimud (wakambad), emaRuum, koht:(lagunenud) kirik, torn, angaar, (vana) laev, paatAsjad, nähtused, kujundid:mesilased, hobune, Vergilius, vanad tekstid, vana raamat, fonograaf, (vana) telefon, ladina keelLoodusnähtused:udu, vihm, äikeAbstraktne mõiste, üldistus:apokalüpsis

Georgica, Kersti Riismaa

“Georgica” märksõnapilv 125

Georgica, Anne Mänd

Miljöö, atmosfäär, stiilsotsialistlik paatos, nõukogude ajastu vaim, poeetilisus, elu saarel, võõrandumine maast, külaelu, kaos, intiimsus, traagiline lõpplahendus jms Emotsioonid, tunded, suhtedrõõm, mure, kannatus, ülevus, hirm, perekonnasuhted, kaastunne, armastusstseen, seksistseen, flirt, sõprus, kaklus, üksildus, võistlus, truudusetus, valitsemine, vägivald, üllatus, viha, vanamehe ja poisi suhted, purjusolek, sõprus, sallimatus, sentimentaalsus, jms. Aeg, ajastusotsialimiaeg, misjonitöö, noorusaeg, lapsepõlv, vanadus jms. Elu kulg, inimese seisundnoorus, vanadus, vaesus, kurbus, valu, kannatus, suremine, paanika, haigus, enesehävitamine, emadus, ajaga võidujooks, tervenemine, jmsTegevusedravitsemine, helistamine, pommitamine, vaatluste tegemine, palvetamine, tõlkimine, kalapüük, paadiga sõitmine, ratsutamine, silo tegemine, mee söömine, kala puhastamine, palvetamine, kalapüük, nõelamine, rääkima õpetamine, tervenemine, tõlkimine, lugemine, koraali laulmine, lõõtsa tallamine, suremine jms.Tegelasedtumm poiss, vanamees, ema, inimesed, Ruum, kohtMeri, saar, kirik, orel, kantsel, vahitorn, lennuk, rong, paat, roostes laev, auto, haigla, jalgratas, mesitaru, taevas, polügon, angaar, voodi, tee, silo, maja jmsAbstraktne mõiste, üldistus, mõju, tagajärgpoeetilisus, laastatud küla, põlvkondade side, feminism, nostalgia, aatelisus, üksmeel, ajastu vaimm, koloniaalmisjonitöö, võõrandumine maast, lunastuse võimalikkus jms. Loodus, loodusnähtused, aastaajad torm, raju, vihm, lained, päikesepaiste, pilved, äike, udu, päikesetõus jms. Taimed, loomad, putukadhobune, mesilane, kala, kajakas, silo, kõrkjad jms