1.1. SissejuhatusSissejuhatusKeeleteaduse alusedKeeleteaduse alused

FoneetikaFoneetika

Mart RannutMart Rannut

rannut@tlu.eerannut@tlu.ee

TeemadTeemad1.1. KõneaktKõneakt2.2. Foneetika koht keeleuurimises, Foneetika koht keeleuurimises,

uurimisvaldkond ja haruduurimisvaldkond ja harud3.3. KõneloomeKõneloome4.4. Kõne akustikaKõne akustika5.5. Kõnetaju ja –tuvastusKõnetaju ja –tuvastus6.6. Häälikute liigitus ja IPAHäälikute liigitus ja IPA

Vokaalid ja diftongidVokaalid ja diftongid KonsonandidKonsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja

intonatsioon)intonatsioon)

KÕNEKÕNE

Liigisisene suhtlusvahend, Liigisisene suhtlusvahend, vabatahtlik, märgipõhine, vabatahtlik, märgipõhine, süstemaatiline, struktureeritud, süstemaatiline, struktureeritud, vokaliseeritud, artikulatsioonil vokaliseeritud, artikulatsioonil põhinevpõhinev

Keelevõime: vägagi sügava Keelevõime: vägagi sügava kognitiivse puudega inimene saab kognitiivse puudega inimene saab kõnelemisega hakkamakõnelemisega hakkama

Asukoht: vasak ajupoolkera, korteks?Asukoht: vasak ajupoolkera, korteks?

Aju võrdlus: inimesed ja loomadAju võrdlus: inimesed ja loomad Inimestel ajukoor palju ulatuslikum (teabe Inimestel ajukoor palju ulatuslikum (teabe

talletamine, seosed, lihaste kompleksliigutused)talletamine, seosed, lihaste kompleksliigutused) Inimese prefrontaalsed sagarad (seotud Inimese prefrontaalsed sagarad (seotud

sarnasuste ja eristuste märkamisega) 6 korda sarnasuste ja eristuste märkamisega) 6 korda suuremad kui šimpansil (kehaga võrreldes)suuremad kui šimpansil (kehaga võrreldes)

Ka loomadel kaks ajupoolkera, vasak rohkem Ka loomadel kaks ajupoolkera, vasak rohkem arenenud. Ahvidel töötleb VAP kuuldelist teavet.arenenud. Ahvidel töötleb VAP kuuldelist teavet.

Motoorne piirkond inimestel ulatuslikult hõivatud Motoorne piirkond inimestel ulatuslikult hõivatud suu, keele ja lõua motoorikaga.suu, keele ja lõua motoorikaga.

Inimestel cerebellum (automaatsed refleksid) Inimestel cerebellum (automaatsed refleksid) oluliselt suuremoluliselt suurem

Kõri juhitakse ajukoorest, loomadel madalamatelt Kõri juhitakse ajukoorest, loomadel madalamatelt ajutasanditelt.ajutasanditelt.

ARUSAAMINE EELNEB ARUSAAMINE EELNEB KÕNELEMISELEKÕNELEMISELE

arusaaminearusaamine kõnelemiselekõnelemisele

eelnebeelneb

Esimene keele omandamise etapp on Esimene keele omandamise etapp on sihtkeelest arusaamine ja sellele füüsiline sihtkeelest arusaamine ja sellele füüsiline reageeriminereageerimine..

keha ja keele vestlus:keha ja keele vestlus: vanemad räägivad, aga laps reageerib alguses vanemad räägivad, aga laps reageerib alguses

ainult füüsiliseltainult füüsiliselt

TÄHENDUSE KUJUNEMINETÄHENDUSE KUJUNEMINE

Keele õppimine toimub seoste Keele õppimine toimub seoste

loomise kaudu aju eri piirkondade loomise kaudu aju eri piirkondade

vahel (nt kuulmis-, nägemis-, arusaamis- jm vahel (nt kuulmis-, nägemis-, arusaamis- jm keskuste vahel) ning aju ja välismaailma vahel.keskuste vahel) ning aju ja välismaailma vahel.

vastava ajupiirkonna aktiviseerimiseks läheb tarvis vastava ajupiirkonna aktiviseerimiseks läheb tarvis ärritust (nt keegi annab käskluse ärritust (nt keegi annab käskluse kustuta lamp kustuta lamp äraära!).!).

Tundmatud helid (võõrkeelne kõne) võetakse Tundmatud helid (võõrkeelne kõne) võetakse kuulmiskeskuse poolt vastu jakuulmiskeskuse poolt vastu ja

antakse edasi arusaamiskeskussse, kus nad antakse edasi arusaamiskeskussse, kus nad tekitavad ebamäärase neuraalse talitluse, tekitavad ebamäärase neuraalse talitluse, kuna laps kuna laps ei saa aruei saa aru. .

Kui lapsKui laps ei saa aru ei saa aru,, hakkab kasutama oma teisi hakkab kasutama oma teisi meelimeeli – tekib ajukeskuste vaheline võrgustik. – tekib ajukeskuste vaheline võrgustik.

seosed teiste meeltegaseosed teiste meeltega ( (nt nägemine, kuulmine, nt nägemine, kuulmine, kompimine ja haistmine)kompimine ja haistmine) aitavad tähendust mõista. aitavad tähendust mõista.

KirjandusKirjandus

1.1. Ariste, Paul. (). Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetikaEesti keele foneetika2.2. Karlsson, Fred. (2002). Karlsson, Fred. (2002). ÜldkeeleteadusÜldkeeleteadus. .

Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn.Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn.3.3. Hint, Mati. (2004). Hint, Mati. (2004). Eesti keele foneetika ja Eesti keele foneetika ja

morfoloogia: süvaõpikmorfoloogia: süvaõpik. Tallinn.. Tallinn.4.4. Hint, Mati. (1998). Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeniHäälikutest sõnadeni..5.5. Wiik, Kalevi. (1991). Wiik, Kalevi. (1991). Foneetika alusedFoneetika alused. .

Tartu.Tartu.6.6. www.speechandhearing.netwww.speechandhearing.net7.7. www.unil.ch/lingwww.unil.ch/ling8.8. www.linguistics.ucla.edu/people/ladefoge/www.linguistics.ucla.edu/people/ladefoge/

Mentaalne leksikonMentaalne leksikon

Kuidas kõlabKuidas kõlab Mida tähendabMida tähendab Kuidas kirja pannakseKuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esinebKus ja kuidas lauses esineb Fonoloogiline jada mälus + tähendus + Fonoloogiline jada mälus + tähendus +

süntaktiline teave + semantiline teave süntaktiline teave + semantiline teave (kategooriad/sem väli) + pragmaatiline (kategooriad/sem väli) + pragmaatiline teaveteave õnnetuõnnetu Head aegaHead aega

Keele dualistlik struktuurKeele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühikAbstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja Konkreetne tasand ja

ühikühik --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

-- FÜSIOLOOGILINE TASANDFÜSIOLOOGILINE TASAND Täht Täht ortograafiaortograafia Foneem, allofoonFoneem, allofoon fonoloogiafonoloogia PPoolsilpoolsilp, , häälikhäälik (konventsioon)(konventsioon) morfonoloogiamorfonoloogia ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ENERGEETILINE TASANDENERGEETILINE TASAND MorfeemMorfeem morfoloogiamorfoloogia (Silp)(Silp) SõnaSõna (grammatika osa)(grammatika osa) Kõnetakt, foneetiline Kõnetakt, foneetiline

sõnasõna ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ OPERATIIVMÄLU TASANDOPERATIIVMÄLU TASAND Lihtlause, fraasLihtlause, fraas süntaks, semantikasüntaks, semantika Foneetiline fraasFoneetiline fraas LiitlauseLiitlause (grammatika osa), (grammatika osa), leksikolleksikol Foneetiline lauseFoneetiline lause Tekstilõik Tekstilõik hüpersüntaks, tekstoloogia hüpersüntaks, tekstoloogia KõnelõikKõnelõik TekstTekst KõneKõne

KõneaktKõneakt Kõneleja mõte: koostamine morfidest, holofraasidest Kõneleja mõte: koostamine morfidest, holofraasidest

ja sõnadest (vt. Ameerika ja sõnadest (vt. Ameerika loomulik fonoloogialoomulik fonoloogia)), , mõistestamine, keelendamine, luuakse kõneplaanmõistestamine, keelendamine, luuakse kõneplaan

Edasiandmine närviimpulssidena kõneorganitele ja Edasiandmine närviimpulssidena kõneorganitele ja moodustus. Virtuaalne akustiline struktuur moodustus. Virtuaalne akustiline struktuur teadvuses (teadvuses (nt nt kuuma kartulkuuma kartul suus suus)), neuraalne ja , neuraalne ja füsioloogiline tegevusfüsioloogiline tegevus

Helilaine produtseerimine ja leviHelilaine produtseerimine ja levi, akustiline , akustiline kõnesignaalkõnesignaal

Helilaine vastuvõtt kõrvas, selle reaktsioon Helilaine vastuvõtt kõrvas, selle reaktsioon närviimpulssidenanärviimpulssidena, kõnetaju, kõnetaju

Mõtte kujundamine kuulaja teadvusesMõtte kujundamine kuulaja teadvuses, , kõnetuvastus, mõistminekõnetuvastus, mõistmine

Foneetika mõiste ja harudFoneetika mõiste ja harud

Foneetika on teadus, mis uurib keele Foneetika on teadus, mis uurib keele häälikulise ehituse ning inimkõne üksusi, on häälikulise ehituse ning inimkõne üksusi, on füüsikaline teadus, kolm alajaotust:füüsikaline teadus, kolm alajaotust:

artikulatoorne: häälikumoodustusartikulatoorne: häälikumoodustus, , kõneloomekõneloome

akustiline heli-akustiline heli-//häälelaine uuriminehäälelaine uurimine, , kõnesignaali analüüskõnesignaali analüüs

taju: arusaaminetaju: arusaamine Uurimisobjekt: kõne häälikuline ainesUurimisobjekt: kõne häälikuline aines

Foneetika ja fonoloogia Foneetika ja fonoloogia vastandusvastandus

Uurimisobjektid erinevad:Uurimisobjektid erinevad: Foneetika: kirjeldab reaalsete, mõõdetavate tunnuste kaudu Foneetika: kirjeldab reaalsete, mõõdetavate tunnuste kaudu

konkreetseid objekte, traditsiooniline väikseim keeleüksus - häälik. konkreetseid objekte, traditsiooniline väikseim keeleüksus - häälik. Tähendus sellel puudub, välja arvatud juhul kui see langeb Tähendus sellel puudub, välja arvatud juhul kui see langeb tähendusliku üksusega kokku: öö, esi-ee. Seega ei ole häälik tähendusliku üksusega kokku: öö, esi-ee. Seega ei ole häälik keeleline märk.keeleline märk.

Fonoloogia: vastanduste kaudu kirjeldab keele struktuuri, Fonoloogia: vastanduste kaudu kirjeldab keele struktuuri, abstraktsed, diskreetsed objektid abstraktsed, diskreetsed objektid foneemidfoneemid..

Foneem on väikseim tähendusliku vastanduse abil eristatav üksus, Foneem on väikseim tähendusliku vastanduse abil eristatav üksus, millel harilikult tähendus puudub, nt millel harilikult tähendus puudub, nt viga-siga, meri-mari, kamm-viga-siga, meri-mari, kamm-kannkann jne. (asenduse kaudu saadakse minimaalne paar, asendatavad jne. (asenduse kaudu saadakse minimaalne paar, asendatavad üksused on foneemid)üksused on foneemid)

Fonoloogia - keeletasand, mille üksused on funktsionaalsel tasandil Fonoloogia - keeletasand, mille üksused on funktsionaalsel tasandil eristatavad. Erinevuse puhul lisareegel: kindla artikulatoorse eristatavad. Erinevuse puhul lisareegel: kindla artikulatoorse ümbrusest tingitud hääduserinevus ei tekita lisafoneemi: nt kanda-ümbrusest tingitud hääduserinevus ei tekita lisafoneemi: nt kanda-kanga /-nk-/, vene keeles Moskva koolkond loeb I ja õ samaks kanga /-nk-/, vene keeles Moskva koolkond loeb I ja õ samaks foneemiks. foneemiks. Iga keeleüksus peab sisaldama distinktiivtunnuseid, Iga keeleüksus peab sisaldama distinktiivtunnuseid, mille abil seda teistest eraldada, muud funktsioonid ei ole mille abil seda teistest eraldada, muud funktsioonid ei ole kohustuslikud kohustuslikud