majanduse alused

1

Majanduse alusedRIM 6001

Anneli Kommer

Majandusteadus...

� … on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et

inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks

� … on õpetus nappusest

Majandusteooria...

� …tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste

tundmaõppimisega

Rakenduslik majandusteadus ...

� ...tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide

huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne.

Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks

ja makroökonoomikaks:

� Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või

kasumit.

� Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi

seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.

Majanduse kolm põhiküsimust:

� mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota;

� kuidas ehk missuguseid tootmistegureid

kasutades neid kaupu ja teenuseid toota;

� kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada.

2

Majandussüsteemid

Tulenevalt sellest, kuidas üks või teine

majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, klassifitseeritakse ka majandussüsteeme

� Traditsiooniline majandus

põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad

Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida

ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada, tööjõu spetsialiseerumise tase on väga madal

� Plaanimajandus

Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim

Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust

toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.

Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse

piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine.

� Turumajandus

Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal

Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism.

Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada.

Ressursid või tootmistegurid

on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks

� Inimressurss ehk töö

� Loodusressurss ehk maa

� Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital

� Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.

� Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse (haritav maa, maavarad, metsad, veeressursid jne.), mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada.

� Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid -tootmishooned, masinad, seadmed, materjalid jne. ja on loodud varasema majandustegevuse käigus.

Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi.

3

Majandusteadlased tegelevad

majandusküsimustega kahel viisil:

� positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas

� normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad

Majandusteadlased konstrueerivad

mudeleid selleks, et paremini selgitada

erinevaid majanduslikke muutujaid

� Mudelid on lihtsustatud teooriad, mis näitavad seoseid majanduslike muutujate vahel

� Mudelite abil on analüüsist võimalik välja jätta ebaolulised detailid ning keskenduda olulistele seostele.

� Mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja rakendamisel on oluline meeles pidada, et mudelist tulenevad järeldused kehtivad vaid siis, kuid muud tingimused jäävad samaks ehk kehtib ceteris paribus printsiip.

Uuritavaid majandusmudeleid võib

väljendada verbaalselt, matemaatiliselt või

graafiliselt

� Kui me räägime, et turul muutub nõutava

kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsat nõudlusmudelit.

� Sama mudelit saab väljendada ka matemaatiliselt.

� Esitatud nõudlusmudeli puhul on tegemist

kahe hulgaga: p (hind) ja q (kogus)

� Kui on olemas kaks hulka p ja q ning kui

hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga

� Seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kauba hinnast: qD= f (p),

� kus qD on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p kauba hind.

� Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost.

Kui on teada kauba kogused, mis

vastavad mingile hinnatasemele, siis

saab analüüsi vahendina kasutada

tabelit

301530Kogus

5102050Hind

Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi.

Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse

kahemõõtmelises teljestikus.

�

hind

kogus

4

� Graafikud esitatakse seoste üldkuju

esitavate skeemidena, sealjuures ei pöörata tähelepanu seose täpsele matemaatilisele kujule ning telgede mõõtkavale

� Kuna majanduses on enamasti tegu

muutujate positiivsete väärtustega, siis kujutatakse ka vaid teljestiku vastavat osa

Mudel - tootmisvõimaluste kõver

� Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate

kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral.

� Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb

alati paremale alla.

0

2

4

6

8

10

12

14

16

0 1 2 3 4 5 6

Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver

pole võimalik

efektiivne

ebaefektiivne

Tootmisvõimaluste kõver

Ressursside suurenemine

Ressursside

vähenemine

4

5

5

6

3

40

Alternatiivkulu printsiip

Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust.

Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.

Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.

1

Majanduse alused

RIM 6001

Nõudlus ja pakkumine2. loeng

Anneli Kommer

Turg

• Nimetus turg tähistab mistahes

institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või

pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad.

• Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril

Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni:

• Turul osalejate arv

• Kauba omapära, homogeensus või

diferentseeritus

• Turule sisenemise võimalused

• Turul osalejate konkurentsi vormid, võime

mõjutada hinda

• Turu keskne tunnusjoon on hind.

• Hinnad edastavad signaale ja

informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides

� tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii

odavalt kui võimalik ja

� tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge

hinnaga kui võimalik.

• Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste

hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta

• Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad

rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb

� toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on

pöördvõrdeliselt seotud.

� madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu

ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul. 305

207,5

1310

812,5

515

320

130

050

Nõutav kogusHind kroonides

2

Nõudlust väljendatakse kas tabeli

kujul või graafiliselt

0

10

20

30

40

50

60

0 10 20 30 40

kogus

hin

d

• Nõudlust kajastab terve nõudlustabel või nõudluskõver kogu oma pikkuses.

• Iga konkreetne punkt nõudluskõveral näitab nõutavat kogust antud hinna puhul.

• Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehk nõudluskõver on negatiivse tõusuga.

• Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati

pöördvõrdelist seost.

• Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava

koguse vahel.

Majandusteadlased põhjendavad

pöördvõrdelist järgmiste asjaoludega:

• tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus

• toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teiste kaupade hindade suhtes ehk asendusefekt

• sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langus vastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalset sissetulekut

Muudatusi nõutavas kauba koguses

põhjustab kauba hinna muutumine

hind

kogus

Nõudluskõver D

5 krooni

10 krooni

5 tk 9 tk

A

B

Nõudlust (nõudluskõvera nihkeid)

mõjutavad järgmised tegurid :

• Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme

muutumine

• Tarbija individuaalse maitse muutumine

• Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine

• Tarbijate tulevikuootuste muutumine

• Tarbijate arvu muutumine

• Teiste kaupade hindade muutumine

3

Nõudluskõvera nihkumine paremale

hind

kogus

Nõudluskõver D

10 krooni

5 tk 9 tk

A B

Nõudluskõver D1

Nõudluskõvera nihkumine vasakule

hind

kogus

Nõudluskõver D5 krooni

10 krooni

5 tk

A

B

Nõudluskõver D1

� Normaalkaubad – nõudlus kasvab, kui tarbija sissetulek kasvab

� Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad –sissetuleku kasvades nõudlus väheneb

� Asenduskaubad – kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb

� Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) – ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise.

• Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida pakkujad

soovivad ja suudavad müüa

• Pakkumisseaduse kohaselt kehtib

seos, mida kõrgem on kauba hind, seda suurem on pakutav kogus ehk

tegemist on võrdelise sõltuvusega.

55

207,5

3410

4712,5

5915

7020

8030

8250

Pakutav kogus

(miljonit tükki)

Hind kroonides Pakkumist saab kujutada pakkumiskõvera abil

0

10

20

30

40

50

60

0 20 40 60 80 100

miljonit tükki

kro

on

i

4

Muudatusi firma poolt pakutavas kauba

koguses põhjustab kauba hinna muutumine

hind

kogus

Pakkumiskõver S

5 krooni

10 krooni

5 tuh. tk 10 tuh. tk

A

B

Majandusteadlased põhjendavad võrdelist seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel

kahe asjaoluga:

• kõrgema hinna puhul on tootjad huvitatud suurema koguse kauba pakkumisest, sest antud

kauba hind on suhteliselt kõrgem võrreldes teiste toodetavate kaupade hindadega

• kasvava alternatiivkulu seadus, mille kohaselt

suudab tootja rohkem toota kõrgema hinna korral

Pakkumist (pakkumiskõvera nihkeid ) mõjutavad tegurid:

• Muutused tootmistehnoloogias

• Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad

ressursside hindu

• Muutused tootjate ootustes

• Muutused krediidisaamisvõimalustes

• Muutused pakkujate arvus turul

Pakkumiskõvera nihkumine paremale

hind

kogus

Pakkumiskõver S

5 krooni


A B

Pakkumiskõver S1

Pakkumiskõvera nihkumine vasakule

hind

kogus

Pakkumiskõver S10 krooni


AB

Pakkumiskõver S1

Turu tasakaal

l

0

10

20

30

40

50

60

0 20 40 60 80 100

kogus

hin

d

5

• Hinda, mille korral ostjate ja müüjate

soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks.

• Turg liigub tasakaaluhinna poole, kus

� nõutav kogus võrdub pakutava kogusega.

� Vastav kogus on tasakaalukogus.

• Turul võib tekkida turu ülejääk ehk liigpakkumine.

� Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav

kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.

� Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale

� Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 krooni oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga.

� See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama.

� Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.

� Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma

� Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad.

Ülejääk ehk liigpakkumine

hind

kogus

Pakkumiskõver S

7 krooni

10 krooni

50 tk 100 tk

AB

Nõudluskõver D

E

Ülejääk = 100 -50 = 50 tk

Turul võib tekkida ka puudujääk

� Turu puudujääk ehk defitsiit on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab

pakutava koguse

� Graafiliselt väljendatuna jääb puudujääk

nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist allapoole

� Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga.

� Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda.

� Samal ajal väheneb ka nõutav kogus, sest tarbijad hakkavad otsima asenduskaupu.

� Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaaluhinnani.

6

Puudujääk ehk defitsiit

hind

kogus

Pakkumiskõver S

7 krooni

5 krooni

50 tk 120 tk

AB

Nõudluskõver D

E

Puudujääk = 120 -50 = 70 tk

Turu tasakaal

� Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul

toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist.

� Graafiliselt väljendatuna tähendab see

� kas nõudluskõvera

� või pakkumiskõvera nihkumist,

� mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja

tasakaalukogus

Turu tasakaal

� Kolmnurk AEO väljendab tarbijale ja tootjale vastuvõetavaid hinna ja koguse kombinatsioone.

� Kogus q väljendab optimaalset kogust kaupa, mida on võimalik osta ja toota

� Punktis E on ressursid paigutatud efektiivselt.

E

A

p

qO

1

Majanduse alused

RIM 6001

Nõudluse elastsus3. loeng

Anneli Kommer

Nõudluse hinnaelastsus

� Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik

teada, kui järsk on nõudluskõver.

� Selle täpsustamiseks on kasutusel võetud

nõudluse hinnaelastsuse mõiste.

� Elastsus mõõdab tarbijate kauba hinnale reageerimise tundlikkust ehk on tarbijate

reageerimistundlikkuse mõõt.

Näide� Kui homme supermarketites kogu Tallinnas piima või

leiva hind alaneb 5 %, ei muutu sellest oluliselt piima või leiva nõudlus, kasv on minimaalne.

� Kui aga jäätise hind alaneb 5 %, järgneb sellele oluliselt suurem jäätise nõudluse kasv.

� Tekib küsimus, miks hinnamuutused tekitavad mõnikord ainult väikest efekti, aga teisel juhul on väga suure mõjuga.

� Vastuse sellele annab nõudluse ja pakkumise kõvera kuju. Jäätise, mille nõudlus on palju tundlikum hinnamuutusele, nõudluskõver on oluliselt lamedam kui piima nõudluskõver.

� Miks see nii on, sõltub sellest kas kaup on asendatav või mitte


p p

10.00 10.00

9.00 9.00

D1 D2

90 100 q 99 100 q

Jäätise nõudluskõver Piima nõudluskõver


� Jooniselt näeme, et mõlema kauba puhul

langeb kauba hind 10 %, kauba nõutav kogus muutub aga erinevalt.

� Nõudluskõvera D1 puhul reageerivad tarbijad kauba hinna muutusele rohkem

kui nõudluskõvera D2 puhul.

� Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse

jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse

muutus alneprotsentua hinna

muutus alneprotsentua koguse nõutava Elastsus =

2

Elastsuse arvutamine

� Kui alustame punktist A

Kogus suureneb 50% 40 � 60

Hind väheneb 50% 4 � 2

Kui alustame punktist B

2

4

Hind p

Kogus q40 60

A

B

150

50==

∆

∆=

%

%

%

%

p

qE

∆q

∆p

330100

333,

%

%,

%

%==

∆

∆=

p

qE

M

50

3


� Erinev tulemus sõltuvalt mõõtmise

alguspunktist ei ole aktsepteeritav, seega kasutatakse elastsuse arvutamisel

keskpunkti valemit

600666

40

3

250

20

,%,

%===

∆

∆

=

p

p

q

q

E


� Nagu eelnevad arvutused näitasid, on

arvutamisel nõudluse hinnaelastsus alati negatiivne

� Kuna hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise

� Kokkuleppeliselt kasutatakse elastsuse puhul absoluutväärtust

Sõltuvalt sellest kuidas nõutav kogus reageerib hinna muutustele, eristatakse

järgmisi nõudluse hinnaelastsuse liike

� Täielikult mitteelastse nõudluse puhul ei mõjuta hinnaõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole

tarbija jaoks oluline. Elastsus = 0

� Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus on

tegemist mitteelastse nõudlusega. Elastsus < 1

� Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus on nõudlus ühikuelastne. Elastsus = 1

� Kauba nõudlus on elastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Elastsus >1

� Täielikult elastse nõudluse korral tarbivad tarbijad teatud kindlal hinnatasemel kogu kauba

koguse, mida müügile pakutakse. Elastsus = ∞∞∞∞

Hind ja ettevõtte kogutulu

� Ettevõtte kogutulu = kauba hind x

müüdud kogus

� R = p x q

3

Hind ja kogutulu

2

4

Hind krooni

Kogus milj. tk40 60

Hind krooni

15020

4

2

Kogus milj. tk

Hind ja kogutulu

� Mitteelastne nõudlus

�Tulu enne hinnatõusu 2x60 = 120 milj. krooni

�Tulu pärast hinnatõusu 4x40 = 160 milj. krooni

� Elastne nõudlus

�Tulu enne hinnatõusu 2x150 = 300 milj. krooni

�Tulu pärast hinnatõusu 4x20 = 80 milj. krooni

Nõudluse elastsust mõjutavad:

• kauba või teenuse asenduskaupade

olemasolu

• hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus

• kui suurt osa sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab

• Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus

elastne.

1

Majanduse alused

RIM 6001

Tarbija valikud4. loeng

Anneli Kommer

Tarbija valikuteooria

� Kuidas leida tasakaal tarbija mõõtmatult

suurte soovide ja piiratud võimaluste vahel?

Tarbija valikud

� Kaasaegsetele tarbijavalikute teooriatele on olnud aluseks piirkasulikkuse teooria.

� Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes

� Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele

� Täiendavate kaupade tarbimine suurendab tarbija rahulolu ja kogukasulikkust.

� Kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu nimetatakse piirkasulikkuseks (ka marginaalseks kasulikkuseks)

Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel:

� kaupu ostetakse selleks, et saada nende

tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust

� kaupade kasulikkust saab mõõta ???

� tarbijate ostuvõime on piiratud

� vahendeid kasutatakse alati selliselt, et saadav

kogukasulikkus oleks võimalikult suur

� kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus

on kahanev.

Kogukasulikkus ja piirkasulikkus

0

200

400

600

800

1000

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20

-40

-20

0

20

40

60

80

100

120

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20

Kasulikkus

� Kogukasulikkus on rahulolu summa� Jooniselt võib näha, et iga täiendav tarbitava

kauba kogus suurendab tarbija kogukasulikkust� Teatud kogusest alates hakkab aga kasulikkus

hoopis vähenema – tekib küllastuspunkt

� Piirkasulikkus näitab kasulikkust, mida annab lisanduv kauba ühik

� Piirkasulikkuse kõver on pidevalt langev

� Iga täiendav ühik kaupa lisab vähem täiendavat rahulolu, kuni piirkasulikkus muutub negatiivseks

2

Kasulikkus

� Kuidas piirkasulikkuse teooria selgitab tarbija valikuid?

� Tarbija võrdleb kauba tarbimisel täiendavalt lisandunud kasulikkust ehk piirkasulikkust ja hinda, mida tuleb kauba eest maksta

� Tarbija kogukasulikkus on maksimaalne kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on kõikide tarbitavate kaupade puhul sama

� Probleem – kasulikkuse mõõtmine

Tarbija valikud

� Piirkasulikkuse teooria vastukaaluks kujunes 1930.aastatel välja tarbijaeelistuste ükskõiksus- ehk samaväärsuskõverate teooria.

� Erinevalt piirkasulikkuse teooriast, kus tarbija peaks määratlema saadud kasulikkuse suuruse, piisab samaväärsuskõverate teooria puhul tarbijal ainult kaupade järjestamisest oma tarbimiseelistuste järgi.

� Teatud kaupade kombinatsioonid on aga tarbija jaoks samaväärsed

Tarbija valikud

� Isikud peavad tegema valikuid alternatiivsete kaupade vahel

� Tarbijate ostuvõimalused on alati piiratud eelarvega

� Tarbija tarbib erinevaid kaupu ja teenuseid erinevates kogustes ehk valib oma eelarve piires mingi konkreetse kombinatsiooni kaupu ja teenuseid

� Oluline on teada, missugune on nende kaupade optimaalne kogus

Tarbija valikud

� Eelarvejoon

pitsa

õpikud

Eelarvejoon

� Eelarvejoon näitab tarbija sissetuleku ja

kaupade hindade vahekorda ehk seda kui palju võimaldab eelarve tarbida.

� Eelarvejoon võib muutuda tarbija sissetuleku või kaupade ja teenuste

hindade muutudes

Eelarvejoone muutumine

õpikud õpikud

pitsa pitsa

3

Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves)

� Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest

� Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks samaväärsed ehk annavad võrde kasulikkuse

� Seda saab väljendada samaväärsuskõvera (ükskõiksuskõvera) abil

� Ükskõiksuskõvera mudel eeldab, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba tarbimise vähendamise arvel

Ükskõiksuskõver (samaväärsuskõver)

õpikud

pitsa

A Komplekt 4 õpikut ja 2 pitsat

B Komplekt 2 õpikut ja 4 pitsat

Ükskõiksuskõverad

� Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal

� Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja

teenuste kogumite suhtes.

� Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab

Ükskõiksuskõverad on üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes ja ei lõiku kunagi

Tarbimise tasakaal

� Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont ,

saame leida tarbimise tasakaalu

� Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse

� Matemaatiliselt on tegemist maksimeerimisülesandega

Tarbimise tasakaal

pitsa

õpikud

A

4

Tarbijate vaheline konkurents

� Kas tarbijad konkureerivad omavahel

kaupade tarbimisel?

1

Majanduse alused

RIM 6001

4. loeng

Anneli Kommer

Konkurents

� Turumajandusteooriate kohaselt on turgpeamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, kus toimivaks regulaatoriks on konkurents

� Turul pakuvad samalaadseid kaupu tavaliselt mitmed ettevõtted, kes kõik omavahel konkureerivad

• Ettevõtted soovivad müüa oma toodangut võimalikult kallilt, kuid turul olevad tarbijad

on tavaliselt hästi informeeritud ja ei ole nõus maksma kallimat hinda

�ettevõtjad peavad arvestama turul väljakujunenud nõudluse ja pakkumise

tingimustel kujunenud hinnaga

�see tingib ettevõtte jaoks vajaduse hoida oma

kulusid kontrolli all

• Ettevõte on tootmisüksus, mis kasutab

erinevaid tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks ja müümiseks

Tööjõud Tarbeesemed

Kapital Tootmisvahendid

Maa Teenused

Info

Saastamine

• Majandusteadlased eeldavad, et kõikide ettevõtete eesmärgiks on

kasumi maksimeerimine

• Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.

KASUM = TULUD – KULUD

Ettevõtte kulud

� Kõik firma kulud kokku moodustavad kogukulud TC (total costs).

� Kogukulud saab jagada �püsikuludeks FC (fixed costs) ja

� muutuvkuludeks VC (variable costs)

� ehk teisisõnu on kogukulud muutuvkulude ja püsikulude summa:

� FC + VC = TC

2

� Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta.

� Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega.

� tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb

� Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada.

� Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole.

� Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks

Summa tulu

muutuvkulu

püsikulu

0

Toodetud kogus

Tootmisvõimalused

� Lähtudes konkreetse ettevõtte tehnoloogiast ja

püstitatud eesmärkidest, on võimalik kasutada tootmisressursse erinevates kombinatsioonides.

� Kuid mitte kõik ettevõtte poolt soovitud variandid pole võimalikud.

� Firma saab tootmisel rakendada ainult selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mille muretsemiseks jätkub firmal raha.

� Seega on ettevõtte kulutused piiratud.

Tootmisvõimalused

� Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada

tootmistegureid erinevas proportsioonis.

� Firma kasutab kahte tootmistegurit tööjõud L (labor) ja kapital K.

� Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon

K

L

samakulujoon

Tootmisfunktsioon

� Seost maksimaalse

tootmiskoguse ja olemasolevate ressursside vahel

nimetatakse tootmisfunktsiooniks.

Q = f (K, L)

K

L

3

Mastaabiefekt

� Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi

tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks

Püsiv mastaabiefekt

� Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu

kasvuga.

� Olukord, kus tootmisressursside mahu

suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%.

� Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse

suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.

Kasvav mastaabiefekt

� Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini

� Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%.

� Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel.

� Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.

� Nad saavad spetsialiseeruda mõnele konkreetsele tööülesandele ning viia selle sooritamine maksimaalselt efektiivseks.

Kahanev mastaabiefekt

� Toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht

� Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendatakse 10% ning toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%.

� Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega � juhtimine muutub kohmakaks

� võivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead)

Milline efekt reaalselt majanduses

domineerib?

� Majandusteadlased on leidnud, et teatud tootmiskoguseni võivad firmad reeglina kogeda kasvavat mastaabiefekti tänu suuremale spetsialiseerumisele

� Mingist kogusest alates hakkab siiski domineerima kahanev mastaabiefekt, mis on seotud väga suure tootmisettevõtte keerulise juhtimisega

Ettevõtete vaheline konkurents

• Konkurentsi korral on ettevõtted

hinnavõtjad, seega

�Konkurentsieelise saamiseks on vajadus hoida oma kulusid kontrolli all

�Oluline on teada kulutusi tootmisele,

nende kulutuste olemust ning tootmistegurite erinevaid

kombinatsioone.

4

Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust:

• Müüjate arv turul

• Müüjate poolt pakutava kauba

omapära

• Uute müüjate võimalused turule

sisenemiseks

• Müüjate võime mõjutada hinda

Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:

• täielik konkurents

• monopolistlik konkurents

• oligopol

• monopol

Täielik konkurents

Vajalik nelja tingimuse olemasolu:

• firmade arv on suur, kuid nende

tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma

suurusest

• firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta

• turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast

• kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon

Monopolistlik konkurents

• Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul

• Diferentseeritud toodang – tooted on

sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid)

• Uutel firmadel on pikal perioodil kerge

tootmisharusse siseneda

• Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav

monopoolne võim

�ta suudab hinda mõjutada teatud piires

• Monopolistliku konkurentsi turul kulutab

enamik firmasid suuri summasid

reklaamile

5

Oligopol

• Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid,

mis üksteisest vastastiku sõltuvad.

• Kuna oligopol hõlmab väikest arvu

firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema

konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit.

Oligopoli tekkimise põhjused:

• mastaabiefekt � Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige

madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt

• sisenemisbarjäärid� Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida

olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent

Kartell

• Kartell on firmade formaalne kokkulepe

hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.

( kohv, suhkur, nafta)

Monopol

• Monopol on turu struktuur, kus kaupu

toodab ja müüb üksainus firma.

• Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada

hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad

Monopoli tekkepõhjused:

• Mastaabiökonoomia

• Sisenemisbarjäärid

• Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)

• Mastaabiökonoomia

� Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu

kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga

• Sisenemisbarjäärid

� takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru.

� seaduslikud piirangud – patendid

� majanduslikud piirangud – firma suurus, mis

võimaldab tehnoloogiat täiustada

6

täielikarvestatav

Väga väikepuudubVõime mõjutada hindu

Suured barjäärid

Suured barjäärid

väiksed barjäärid

Puuduvad bar-jäärid

Võimalus turule sise nemiseks

ainulaad

ne., puudub a

Homoge

enne, või diferent.

Diferentseerit

ud tootja, brand

homoge

enne

Kauba

omapära

üksvähepaljupaljuMüüjate arv turul

MonopolOligopolMonopolistlik konkurents

TKT

• Ideaalne on täieliku konkurentsi turg

• Kui turg ei toimi, muutub oluliseks

valitsuse sekkumine

Konkurentsi reguleerivad seadused

reguleerivad:

• turujõu kuritarvitamist nõrgemate

konkurentide suhtes

• tootjate vahelisi kokkuleppeid

• ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi

• Lisaks võib valitsus mõjutada piirhindu ja

kehtestada tootmismahtusid

1

Majanduse alused

RIM 6001

Riigi roll majanduses6. loeng

Anneli Kommer

Riigi osa majanduses

� Avalik sektor

�valitsuse tegevus ja selle tagajärjed

� Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega.

� Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma

jooksvate kulude ja investeeringutega.

� Valitsus mõjutab majandust kontrolli funktsiooni kaudu, mida ta teostab raha-

ja fiskaalpoliitikat kasutades

Valitsuse neli põhilist rolli majanduses:

� ressursside ümberpaigutamine

� ümberjaotav roll

� regulatiivne roll

� stabiliseeriv roll

� ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine - maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida.

� ümberjaotav roll - valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu (maksud ja toetused)

� regulatiivne roll: läbi seadusloome, tagatakse turumajanduse

funktsioneerimine

� stabiliseeriv roll: läbi eelarve, raha- ja teiste majanduspoliitiliste meetme saab

mõjutada makromajandust

2

Avaliku sektori suurusest annab ülevaate valitsuse poolt tehtavate kulutuste suurus.

Põhiliselt teevad valitsused nelja liiki kulutusi

� kaupade ja teenuste ostmine

� investeeringud

� maksuülekanded

� intressimaksed

� Mõned peavad avalikku sektorit liiga

suureks ja suhtuvad skeptiliselt valitsuse

võimesse lahendada sotsiaalseid ja

majanduslikke probleeme.

� Teised usuvad, et avalik sektor on liiga

väike ja valitsuse kulutuste suurendamine

aitaks lahendada vaesusest tulenevad

probleemid.

Klassikalise majandusteooria pooldajad

peavad väga oluliseks

� avaliku sektori kulutuste madalat taset,

� efektiivset maksude kogumist ning

� madalaid maksumäärasid

Pehme majanduspoliitika pooldajad:

Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka

kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu

� Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus

� Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel� omandada hariduse, � leida parema töö� saada produktiivsemateks

Millal peaks riik sekkuma majandusse?

� Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust, et saavutada suurim hüvede hulk ning sotsiaalne õiglus.

� Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud

� Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik

antud ressurssidega toota

O1

A1

O

A

B1 B

3

� Tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota

� Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saama toota kaupa A ja kaupa B

� Kui me tahame suurendada kauba A hulka, peame vastavalt vähendama kauba B hulka

� Konkurentsiturgudel tekib teatud tingimustel ressursside jaotus, mis vastab sellele olukorrale

� Turud võimaldavad algset ressursside paigutust parandada ning suurendavad sellega majanduse efektiivsust ning ühiskonna heaolu

Pareto-efektiivne ressursside jaotus

� Sellist ressursside jaotust, mille korral ei

ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata,

nimetatakse pareto-efektiivseks ressursside jaotuseks

Heaoluökonoomika põhiteoreem

� Kui tootjad ja tarbijad käituvad nagu tõelised konkurendid,

� st ostjad püüavad osta võimalikult odavalt ja müüjad müüa võimalikult kallilt,

� kui on olemas turud ning majandusagendid valdavad täielikku informatsiooni,

� siis on nendel turgudel esinev tasakaal Pareto-efektiivne

� ehk ei saa parandada kellegi heaolu ilma kellegi teise heaolu vähendamata.


� Heaoluökonoomika põhiteoreemi kohaselt

on majandus Pareto – efektiivne ainult teatud tingimuste olemasolul

� Need on täieliku konkurentsi turu

eksisteerimiseks vajalikud tingimused (vt konkurentsi loeng)


� Eksisteerib rida põhjuseid, millal turud ei

ole Pareto – efektiivsed - neid nimetatakse turutõrgeteks

� Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkust

Turutõrked � Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota

� avalik kaup

� Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne� konkurentsitõrked

� välismõjud

� informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud

� Makroökonoomilised häired� töötus

� inflatsioon

4

Valitsuse sekkumise 1. põhjus

� Turud ei suuda tagada pareto-efektiivset

ressursside paigutust majanduses, esinevad turutõrked

� Valitsus turuvälise jõuna paigutab tootmisressursse ümber

Heaoluökonoomika teine teoreem

� Pareto efektiivsus näitab seda, et

ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid samas, ei ütle see

teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud.

� Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne.

� Heaoluteooria teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest.

� Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi. Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast.

� Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks

Valitsuse sekkumise 2. põhjus

� Turud suudavad küll tagada pareto-

efektiivse ressursside paigutuse majanduses

� Kuid see ressursside jaotus on ühiskonna seisukohalt ebaõiglane

� Valitsus maksustab ja maksab toetusi

Turutõrked

� Turutõrgete esinemine oli esmane põhjus,

miks valitsus sekkub majandusse

Turutõrge - Avalikud kaubad

� Kaupade klassifitseerimine selle järgi kuidas neid tarbitakse

� Erakaubad

� Avalikud kaubad

5

Erakaubad

� Kaupade, nagu toit ja riietus tarbimise puhul

� eksisteerib konkurents

� ühe isiku poolt kauba tarbimine välistab selle

kauba tarbimise teise isiku poolt

� Kauba hind on signaaliks, mille järgi teevad oma otsuseid ostjad ja müüjad ja sellega on tagatud

ressursside efektiivne paiknemine

� Teine ekstreemne juhus on puhas avalik kaup,

mida tarbitakse kollektiivselt kõikide poolt.

� Kaubad nagu riigikaitse või puhas õhk on

� konkurentsitud, kuna iga isik võib kasu saada kauba tarbimisest, vähendamata kellegi teise võimalust seda teha ja

� välistamatud, kuna on võimatu tõkestada isikul nautida teenusest saadavat kasu

Avalikud kaubad

� Paljusid avalikke kaupu pakutakse kui tervikut,

seda ei saa jagada osadeks.

� Nendel kaupadel puudub hind ning turg, mis tavaliselt määrab ressursside jaotuse

majanduses, ei saa toimida.

� Turuväliseks reguleerimise mehhanismiks on valitsus, maksude ja eelarve kaudu

Avalikud kaubadPõhiline erinevus erakauba ja avaliku kauba

vahel

� Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana.

� Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine

� turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud

� Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega

Puhta avaliku kauba üheks omaduseks on konkurentsitu tarbimine.

� Erakauba puhul ei ole võimalik siis kui üks isik on kauba juba ära tarbinud, ühelgi teisel isikul kaupa tarbida, täiendav tarbija toob alati kaasa täiendavaid kulusid.

� Avaliku kauba konkurentsitus - kui kauba tootmiseks on kulutused juba tehtud, siis täiendava tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulusid.

Avaliku kauba teiseks omaduseks on kauba välistamatus.

� Kui kaupa juba tarbitakse, ei ole võimalik takistada teistel selle kauba tarbimist.

� Välistamatus tähendab, et on võimatu kasutada hinnasüsteemi, sest tarbijatel puudub soov kauba eest maksta.

� Inimeste soovimatust maksta vabatahtlikult üldkasutatavate teenuste eest nimetatakse priisõidu probleemiks (free rider problem)

6

Vahepealsed võimalused:

� ringhääling pakub konkurentsitut teenust,

kuid välistamine on võimalik.

� maanteed pakuvad teenust, mida tarbitakse kollektiivselt,

kuid iga täiendava tarbija lisandumine suurendab osaliselt konkurentsi.

Puhas avalik kaup

Riigikaitse

Ühine ressurss

Kalavarud

Läänemeres

Välistamatu

Loomulik monopol

Kaabeltelevisioon

Puhas erakaup

Jäätis

Kergesti

välistatav

KonkurentsituKonkurentsi objekt

� Kas eelpooltoodud kaupu peaks

pakkuma eraturg või avalik sektor?

� Teenuseid, mille pakkumise piirkulu on ühiskonna seisukohalt null, oleks

otstarbekam tasuta pakkuda või võiks tarbijalt sisse nõuda ainult piirkulu ulatuses

kasutamistasu

� Mõnede kaupade puhul võib välistamine

olla võimalik, kuid mitte soovitatav, kuna teenuse osutamine ei tooks täiendavaid

kulusid või oleks välistamine liiga kulukas

� Teenused, mille pakkumisega täiendavatele tarbijatele kaasneb suur

piirkulu: haridus, tervishoid

� Kui oma loomult tasulist teenust pakutakse avaliku sektori poolt tasuta, võib tekkida

selle teenuse ülemäärane tarbimine.

�Vajadus avaliku sektori poolt pakutavate tasuliste teenuste tarbimise piiramiseks.

Piiramine on võimalik:

� kasutamistasu kehtestamise läbi, kus tarbija ei maksa kinni kogu teenuse maksumust

� pakkudes teenust avaliku sektori poolt kõigile samas koguses

� normeerides teenuste kasutamist järjekorra vormis

7

� Paljusid avaliku sektori poolt pakutavaid teenuseid on võimalik pakkuda nii tasuta kui ka tasulisena erasektori poolt.

� Suhe avaliku sektori poolt pakutavate ja erasektori poolt pakutavate teenuste vahel on erinev riigiti ja muutub ka ajas sama riigi sees.

� Üks tähtsamaid avalikke kaupu on riigivalitsemine: parem, efektiivsem, kohusetundlikum valitsus on kõigile kasulik.

Konkurentsitõrked (vt konkurentsi

teema loeng)

� Selleks, et turg toimiks Pareto -

efektiivselt, peab valitsema konkurents

� Turutõrked põhjustab mittetäielik konkurents:

• monopol

• oligopol

• monopolistlik konkurents

Välismõjud

� isiku kasu või kahju ei teki mitte ainult

tema enda majanduslikust tegevusest, kaupade ja teenuste tarbimisest vaid

kellegi teise isiku majandusliku tegevuse tulemusena

� kahe isiku vahel on vastastikune

majanduslik sõltuvus, mis toimib väljaspool turgu ehk hinnamehhanismi.

� Negatiivne välismõju – firma tekitab

teistele firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata

�Näiteks õhu ja vee reostamine

� Positiivne välismõju - üks firma võib

tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni

�Näiteks lilleaia rajamine

Riigi ja omavalitsuste abinõud:

� trahvid ja maksud

� regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks

� kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude vastu

� välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu

Joonisel on kujutatud bensiini tootmise sotsiaalsed kulud

Bensiini hind

Sotsiaalsed kulud

Pakkumine (erakulud)

Nõudlus

optimaalne tasakaalu kogus

8

• Ühiskonna kulud bensiini tootmisele ületavad erakulud, sest sisaldavad ka negatiivseid välismõjusid

• Ühiskonna seisukohalt oleks optimaalne bensiini kogus väiksem, kui seda on tasakaalukogus

• Maksu kehtestamine valitsuse poolt viib bensiini

tootmise vähenemiseni ja ühiskonna seisukohalt optimaalse bensiini koguse tootmiseni

Informatsioonitõrked

� valitsuse sekkumise ajendiks

majandusse on tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ning arvamus,

et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni

� probleemiks pole informatsiooni puudus

vaid informatsiooni asümmeetrilisus

� see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal

rohkem informatsiooni kui kauba ostjal

� selle tagajärjel võib kaduda turg

Mittetäielikud (puudulikud) turud

� Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on

väiksem kui tarbijad on nõus maksma

� Mõnede majandusteadlaste arvates on eraturgudel alati olnud ebaõnnestumisi

kindlustuse ja laenuandmise alal ning

seetõttu on valitsuse tegevus nendes valdkondades otstarbekas

Tööpuudus ja teised

makroökonoomilised häired

� Enamik majandusteadlasi peab kõrget

tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi

korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine

Paternalism

� On veel üks põhjus, millal valitsused

sekkuvad majandusse ja seda juhul kui Pareto efektiivsus turul on olemas

� kartus, et teatud kaupade (merit good),

tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale

kahjulikke otsuseid

� turvavöö, kohustuslik põhiharidus, sigaretid, alkohol, narkootikumid

Miks valitsus sekkub majandusse?

� Turg ei suuda tagada efektiivset ressursside

paiknemist – turutõrgete likvideerimine

� Ühiskonnale ei meeldi turu toimel tekkinud ressursside jaotus – sotsiaalse õigluse tagamine

� Valitsus arvab, et isikud ei pruugi teha endale

kasulikke otsuseid - paternalism

1

Majanduse alused

RIM 6001

SKP7. loeng

Anneli Kommer

� Makroökonoomika kirjeldab

majandussektorite vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate

analüüsiga.

� Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt

� Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad

majanduses

� Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta.

� Majandusteadlased kasutavad kogutud

statistilist informatsiooni majanduse uurimiseks

Poliitikud

jälgivad

arenguid …

… ja formuleerivad informatsiooni põhjal uusi otsuseid

Kõige enam kasutatakse kolme

statistilist näitajat:

� sisemajanduse koguprodukt(gross domestic product GDP)

� tarbijahinnaindeks(consumer price index CPI)

� töötuse määr(unemployment rate)

2

Sisemajanduse koguprodukt

� Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks

majanduse toimimise kohta.

� SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil

� SKP liidab kokku majandustegevuses

liikunud iga krooni teatud ajavahemikus

� SKP on riigi territooriumil aasta jooksultoodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses

� SKP arvestusel on kaks poolt:

� ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed

� teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja

teenuste tarbimine.

Miks see võimalik on, et SKP mõõdab

nii sissetulekut kui tarbimist?

� Kogu majanduse jaoks peavad olema sissetulekud võrdsed kulutustega

� iga majandustehingu puhul on olemas nii

ostja kui ka müüja

� iga ostja poolt tarbimiseks kulutatud kroon saab sissetulekuks kauba müüjale

Kodumajapidamised Ettevõtted

Kaupade ja teenusteturud

Tootmisressursside turud

SKP arvutamisel kasutatakse turuhindu,

mis näitavad, kui palju inimesed

soovivad maksta kaupade eest

� Oletame, et majanduses on 2 kaupa – õunad ja

pirnid.

� Sel juhul arvutatakse SKP järgmiselt:

� SKP = (õunte hind x õunte kogus) + (pirnide hind x pirnide kogus)

� Kui majanduses on 5 õuna hinnaga 8 krooni tükk ja 1 pirn hinnaga 10 krooni tükk

� siis on SKP väärtuseks

� SKP = 5 x 8 + 1 x 10 = 50 krooni

SKP arvestusse läheb ainult jooksval

aastal toodetud kaupade ja teenuste

väärtus

� Kui te müüte oma kasutatud auto, siis

selle auto väärtus enam SKP arvestusse

ei lähe, kuigi toimub ostu- müügitehing.

3

SKP arvutamisel on oluline, et ühegi

kauba ega teenuse puhul ei oleks

korduvarvestust.

Kütuse

väärtus

vahetoodang lisandväärtus

Toornafta

omanik

2 0 2

Nafta töötleja 6 2 4

Hulgimüüja 9 6 3

Bensiinitankla 12,5 9 3,5

KOKKU 29,5 17 12,5

SKP mõõtmise kolm meetodit

� SKP SISSETULEKUTE MEETOD

� SKP TOOTMISE MEETOD

� SKP TARBIMISE MEETOD

Eratarbimine

+ Avaliku sektori tarbimine

+ Investeeringud

+ Eksport

- Import

Lisand väärtused

Põllumajanduses

Tööstuses

Teeninduses

Valitsussektoris

+ netomaksud toodetele

Töötajate

palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed

+ Amortisatsioon + Kaudsed

maksud - dotatsioonid

SKP TARBIMISE MEETOD

SKP TOOTMISE MEETOD

SKP SISSETULEKUTE MEETOD

Tarbimise meetodi komponendid

� SKP = C + I + G + (X – M)

C - kodumajapidamiste eratarbimiskulutused

I - kodumaised koguinvesteeringud

G - avaliku sektori tarbimiskulutused

X (eksport) – M (import) - netoeksport

SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT TARBIMISE MEETODIL JOOKSEVHINDADES 2008 (milj. kr)

248YSKP turuhindades

200MImport

189XEksport

49GValitsussektori kulutused

74IInvesteeringud

136CEratarbimiskulutused

� Nominaalne SKP – jooksvates hindades

� Reaalne SKP – püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud

baasaasta hinnaindeksiga

� SKP deflaator = x 100

� SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas

muutub majanduses üldine hinnatase.

SKP reaalne

SKP nominaalne

4

Eesti SKP (miljardit krooni)

2000 2001 2002 2003 2004

Jooksevhinda

des

92,9 104,5 116,9 127,3 141,5

2000 a.

püsihindades

92,9 98,9 106,1 113,2 122,1

Reaalse SKP

muutus %

7,9 6,5 7,2 6,7 7,8

SKP deflaator 100 105,6 110,2 112,5 115,9

Majanduskasv

� Reaalse SKP protsendilist muutust

nimetatakse majanduskasvuks

Majanduskasv = 1-t

1-tt

SKP reaalne

SKP reaalne - SKP reaalne

x 100 %

SKP 2000 aasta püsihindades (allikas Statistikaamet)

157,62008

163,62007

95,42000

87,01999

87,31998

81,81997

73,21996

69,31995

SKP miljardit krooniAasta

SKP elaniku kohta (per capita)

� Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse

näitajat SKP ühe elaniku kohta.

� SKP ühe elaniku kohta saadakse kui

jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga

Ostujõu pariteet

� Ostujõu pariteet ehk purchasing power

parity (PPP) võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused

� Võimaldab paremini mõõta kaupade ja teenuste tegelikku väärtust ning võrrelda

omavahel erinevaid riike

SKP võrdlus

16,22821,82613,107Eesti

13,63131,35115,771Läti

22,29544,54534,030Sloveenia

40,937169,931196,388Iirimaa

31,245163,882193,176Soome

31,062280,305354,115Rootsi

29,3092,417,5372,781,900Saksamaa

30,8213,943,7544,505,912Jaapan

41,85412,409,46512,455,068USA

SKP 2005 PPP

per capita tuh $SKP 2005

PPP milj. $

SKP 2005 milj. US $

5

SKP – d kasutatakse riigi arengu- ning

heaolutaseme iseloomustamiseks ning rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks

� Selle näitajana on SKP-l ka puudusi:

� Riikide rahvaarv on erinev (SKP per capita)

� Hinnataseme muutused (SKP deflaator)

� Valuutade ostujõu erinevused (ostujõu pariteet PPP – Purchasing Power Parity)

� SKP ei arvesta vaba aja väärtust

� SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse (vaestes

riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad)

� SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (kekskonna saastatus)

� Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi

tähendada rohkem heaolu)

� SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses

� Varimajandus on majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta

� Varimajandust on kolme liiki:

� illegaalne tegevus – prostitutsioon ja muud

kriminaalsed tegevusalad

� maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö, töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete

välismaalaste puhul

� Kodumajapidamistes toodetud ja tarbitud kaubad ja

teenused - õun

Majanduskasv

� Reaalse SKP protsendilist muutust

nimetatakse majanduskasvuks

Majanduskasv = 1-t

1-tt

SKP reaalne

SKP reaalne - SKP reaalne

x 100 %

19507701900-1998Indoneesia

19505371900-1997India

2874031881870-1997USA

995018241900-1997Argentiina

2130017381870-1997Saksamaa

2340011961890-1997Jaapan

SKP per capita

perioodi lõpul $

SKP per capita

perioodi algul $

Vaadeldav periood

Riik� Mida rohkem üks riik suudab toota kaupu ja

teenuseid, seda kõrgem on SKP ehk riigi heaolu ja elatustase riigis.

� Põhjus, miks mõned riigid arenevad kiiremini kui teised ja miks on suured erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on tööerinev tootlikkus.

� Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul

6

� Tootlikkuse kasv võimaldab:

� tarbida rohkem kaupu ja teenuseid

� kasutada vaba aega muudeks tegevusteks

� Millest sõltus Robinson Crusoe heaolu?

Tootlikkus sõltub järgmistest teguritest:

� Füüsiline kapital

� Inimkapital

� Loodusressursid

� Tehnoloogiline areng

Tootmisfunktsioon: Y = F ( L, K )

Rahvuslik rikkus ja selle komponendid ühe elaniku kohta regioonis, 1994

Dollarit

Osakaal rahvuslikust rikkusest

Rahvuslik

rikkus

Inimkapital Toodetud

kapital

Looduslik

kapital

Inimkapital Toodetud

kapital

Looduslik

kapital

Põhja- Ameerika 325,274 247,892 61,953 15,429 76% 19% 5%

Vaikse Ookeani

OECD riigid

302,389 205,156 89,786 7,447 68% 30% 2%

Lääne Euroopa 236,164 175,57 54,99 5,604 74% 23% 3%

Lähis-Ida 146,243 55,898 27,304 63,041 38% 19% 43%

Lõuna-Ameerika 94,086 69,548 15,872 8,666 74% 17% 9%

Ida-Euroopa ja

Kesk-Aasia

62,5 30,53 22,256 9,714

49% 36% 15%

Põhja-Aafrika 54,185 37,034 14,348 2,803 69% 26% 5%

Ida-Aasia 46,076 35,207 7,22 3,649 76% 16% 8%

Ida ja Lõuna-Aafrika

29,863 19,526 7,345 2,992 65% 25% 10%

Lääne-Aafrika 22,036 13,231 4,097 4,708 60% 19% 21%

Lõuna-Aasia 21,704 13,959 4,123 3,622 64% 19% 17%

Ülesanne

Sisemajanduse koguprodukti arvutamiseks saab kasutadakolme meetodit. Arvutage SKP, kasutades ühte neistmeetoditest.

Kulud Tulud

Nafta kaevandamine 110Palgad 60

Dividendid 50

Bensiinitööstus 250Palgad 90

Nafta 110

Dividendid 50Bensiinitanklad 450

Palgad 150Bensiin 250

Dividendid 50

1

Majanduse alused

RIM 6001

Kogunõudlus ja -pakkumine8. loeng

Anneli Kommer

Majanduse üldine tasakaal

� SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja

kogupakkumise tasakaalupunktis

� Kogunõudlus AD (aggregate demand)

näitab reaalset kogutoodangu kogust,

mida majapidamised, firmad, valitsus ja

välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel

� Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu

nõutav kogus väheneb ja vastupidi

Kogunõudlusel on neli komponenti:

� tarbimine

� investeeringud

� valitsuse kulutused

� Netoeksport

AD = C + I +G + (X - M)

� Analoogselt mikroökonoomikas käsitletud nõudluskõveraga, on ka kogunõudluskõver

negatiivse tõusuga

� See tähendab, et mida kõrgem on

hinnatase, seda vähem kulutusi soovitakse teha

� Liikumine mööda AD kõverat toimub siis,

kui muutub hinnatase

� Muutused kogutoodangus või hinnatasemes põhjustavad liikumise piki

kogunõudluskõverat

� Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale

� Kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule

2

Kogunõudluse suurenemine

AD

AD1

Reaalne SKP

Hinnatase

� Kulutuste taset riigis ja seega ka

kogunõudluskõvera nihkeid võivad

mõjutada:

� Tarbijate käitumise muutumine

� Kodumaiste kaupade tarbimise asendamine välismaiste kaupade tarbimisega (või vastupidi)

� Säästmiskalduvuse muutumine

� Tulevikuootuste muutumine

� Muudatused maksustamises

� Investeeringute mahu muutumine

� Muudatused intressimäärades

� Muudatused ettevõtete maksustamises

� Tehnoloogia areng

� Kasumiootuste muutumine

� Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine

� Muudatused ekspordis ja impordis

� Muudatused kaubanduspartnerite majanduses

� Valuutakursside muutumine

Tarbimine ja säästmine

� Kogunõudluse komponendid:

Y = C + I + G + X - M

C – erasektori tarbimiskulu

I – investeeringud

G – avaliku sektori kulutused

X-M – netoeksport

� Tänapäevane tarbimise ja säästmise analüüs lähtub Keynesi tarbimisfunktsioonist, mis seostab tarbimise (C) sissetulekuga (Y)

C = C0 + c Y

kus C0 ja c on konstandid

� Tarbimine ( C ) haarab enda alla kõik jooksvad kulutused, mis on tehtud kodumaiste kaupade ja

teenuste tarbimiseks

� Autonoomne tarbimine C0

on tarbimine, mis eksisteerib nulliga võrduva kasutatava tulu puhul. Seda nimetatakse mõnikord ka tarbimiseks elatusmiinimumi taseme

� Autonoomne tarbimine ei muutu kui kasutatav tulu muutub.

� Kui kasutatav tulu on väiksem kui C0,

siis tarbijad kas laenavad või kulutavad oma sääste, et tarbida vähemalt tasemel C

0

3

Tarbimise piirkalduvus c:

� näitab kui suur osa ühest kasutatava

tulu lisakroonist kulutatakse tarbimiseks

� on tarbimiskulutuste muutuse ja

kasutatava tulu muutuse suhe

Säästmine

� Majapidamised võivad oma kasutatavat

tulu kas tarbida või säästa.

� Sääst (S) on kasutatava tulu osa, mida ei

kulutata tarbimisele

S = Y– C

Investeerimine

� Investeerimine on uue kapitali tootmine ja

akumuleerimine jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks või

suurendamiseks.

� Rahvamajanduse arvepidamises seostatakse investeeringute mõistega

füüsilist kapitali

� ehk investeeringud on kulutused hoonete,

masinate, seadmete, varade soetamiseks.

� Investeeringud on säästmise alternatiiviks.

� Investeeringute puhul on eesmärgiks tarbimise nihutamine tulevikku eeldades,

et sellega kaasneb tulvase tarbimise suurenemine.

� Investeeringud on tunduvalt rohkem

muutlikud kui tarbimiskulutused.

� Keynesi kohaselt on just investeeringute mahu kõikumised majandustsüklite

tekkimise peapõhjuseks.

Tarbimise ja säästmise vahekord

K kapital

C tarbimine

K* -olemasolev kapital

E

Kui C on väga suur, siis jääb

liiga vähe investeerimiseks

Vastupidi, kui K on suur, siis

Jääb vähe tarbimiseks

cc

heaolu maksimeerimine

tegelikud investeeringud

� Kogupakkumine AS (aggregate supply) on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida

firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja

majapidamiste poolt antud hinnataseme

juures pakutud kaupade koguhulk.

Kaupade kogupakkumine:

� määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritega ja tootmistehnoloogiaga.

� on võrdne majanduse kogutoodanguga.

4

� Majanduse kogutoodang on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias.

� Kui kogunõudluse kõvera üle ei vaielda, siis kogupakkumise kõvera kuju üle vaidlevad majandusteadlased viimased kolmveerandsada aastat.

�Seetõttu võtame järgnevalt aluseks kogupakkumise kõvera keskmise tõusva kuju.

Kogunõudluse ja –pakkumise tasakaal

� Kogunõudluse kõvera ja kogupakkumise

kõvera lõikepunkt määrab tasakaaluhinna taseme ja reaalse sisemajanduse

kogutoodangu tasakaalukoguse.

� Kogunõudluse kõvera ja kogupakkumise

kõvera lõikepunktis võrdub kogutoodangu nõudlus kogupakkumisega.

Kogunõudluse ja – pakkumise tasakaal

Üldine hinnatase AS

PT

AD

0 Q0 Q* SKP

Kogupakkumise ja –nõudluse tasakaal

Klassikaline koolkond Keynesi koolkond

Käsitletakse majandust pikal

perioodil

Käsitletakse majandust lühiperioodil

Pikal perioodil on hinnad ja palgad

paindlikud

Lühiperioodil on hinnad ja palgad

jäigad

Majanduse loomulik seisund on

tasakaal

Majanduse tüüpiliseks seisundiks pole

tasakaal

Majandus on isereguleeruv Majanduses on pikaajaline seisak või

pidev ebastabiilsus

Tasakaal saabub potentsiaalse

tootmismahu korral

Tasakaal võib saabuda allpool

potentsiaalset tootmismahtu (ka

tööpuuduse korral).

Majandust saab mõjutada

kogupakkumise kaudu

Tööpuuduse põhjuseks on ebapiisav

kogunõudlus Tööpuudust on võimalik

leevendada, suurendades

kogunõudlust

Parim majanduse st.

kogupakkumise mõjutamise vahend

on rahapoliitika

Parim vahend kogunõudluse

mõjutamiseks on valitsuse

eelarvepoliitika

Pakkumine tekitab nõudluse

Efektiivne nõudlus tekitab pakkumise

Kompromisskäsitlus

� Kogupakkumise puhul tehakse vahet lühiperioodi ja pika perioodi kogupakkumiskõvera vahel

Keynesi koolkond

� Lühiperioodil eeldatakse, et tootmistegurite hinnad on suhteliselt jäigad. Seetõttu on lühiperioodi kogupakkumiskõver peaaegu horisontaalne.

� Kogupakkumiskõvera horisontaalses piirkonnas võib kogutoodang suureneda ilma hinnataseme tõusuta.

� Kogupakkumiskõvera kuju antud piirkonnas on tingitud sellest, et ei ole hindu tõstvat survet majandusele.

� Kogupakkumiskõvera horisontaalne piirkond viitab sellele, et majanduses on palju rakendamata tootmisvõimsusi. Vabu ressursse võib kasutada lisatoodangu tootmiseks ilma, et firmad peaksid hindu tõstma

5

Klassikaline koolkond

� Pika perioodi pakkumine on selline majanduse kogutoodangu tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive.

� Majandus (SKP) on saavutanud oma potentsiaalse taseme.

� Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase

� Toodangu mahtu, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel, nimetatakse potentsiaalseks toodanguks.

� Tavaliselt ei suudeta tootmissisendeid maksimaalselt ära kasutada ja nii tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel

Äritsüklid ehk majandustsüklid

Majandustsüklid

� Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus,

sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad

suurused.

� Turumajandusmaadele on iseloomulik

tsükliline areng

� Majandustsüklid on juba aastakümneid olnud majandusteadlaste huviorbiidis

� Varem peeti äritsüklite olulisteks

põhjusteks nõudlusepoolseid muudatusi –investeeringute nõudluse, valitsuskulutust

jms. muutusi.

� Tänapäeval peetakse sama olulisteks

pakkumispoolsetest teguritest põhjustatud muudatusi – tootmistegurite suhteliste

hindade muutused.

� Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta

aastakümneid.

� Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad toodangu mahud,

hinnad, investeeringud, firmade kasumid ja teised finantsnäitajad

� SKP väärtus muutub pidevalt.

� Võib eristada muutusi lühiperioodil ja

muutusi pikal perioodil.

� Muutusi pikal perioodil kajastatakse

potentsiaalse SKP muutustena.

6

� SKP on oma potentsiaalsel tasemel, kui

kõik tootmisressursid on hõivatud.

� Seega saab potentsiaalne SKP kasvada

sel juhul, kui suureneb tootmisressursside (maa, töö, kapital)

� maht

� või nende produktiivsus.

� Kuigi pikal perioodil saab SKP muutusi kajastada lineaarsena, esineb SKP arengus

lühiperioodil nii tõuse kui mõõnu.

� See tähendab, et SKP kord kasvab

kiiremini, siis aeglasemalt, mõnikord võib ka kahaneda. Neid kõikumisi SKP tasemes

nimetatakse äri- ehk majandustsükliteks(business cycles)

� Majandustsüklite jooksul kõigub reaalne

SKP ümber oma potentsiaalse taseme.

� Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline

kõikumine - suurenemine ja lähenemine potentsiaalsele tasemele, mis on

täistööhõive tase, siis aga vähenemine ning langemine potentsiaalsest tasemest

madalamale

� Majandustsüklit iseloomustab toodangu

üheaegne langus või tõus mitmes majandussektoris.

Majandustsükkel koosneb kahest

faasist:

� Kui reaalne SKP kasvab, siis sellist etappi

nimetatakse tõusufaasiks

� Kui SKP langeb või kasv aeglustub,

nimetatakse sellist etappi langusfaasiks

SKP SKP tegelik SKP potentsiaalne Aeg Joonis. Potentsiaalne SKP ja majandustsüklid

Tsükli langusfaasis ilmnevad järgmised

protsessid:

� Eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suurenevad, mis viib tootmise vähenemiseni, järelikult ka SKP vähenemiseni.

� Ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi, mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv.

� Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad, mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil.

7

� Langenud nõudluse tõttu alanevad ka tooraine hinnad.

� Tsükli põhjas toimub konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine ning tehnoloogiline hüpe teistes ettevõtetes st amortiseerunud

füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine

� Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelpoolkirjeldatud protsessid

toimuvad vastupidises suunas.

1

Majanduse alused

RIM 6001

9. loeng

Anneli Kommer

Tööpuudus

� Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud.

� Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega.

� Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks.

TTööööpuuduspuudus

� Tööpuudusega seondub mitmeid nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid kulusid, millest ainult osa on mõõdetavad.

� Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus.

� Tööpuuduse kulu ühiskonnale väljendub aga saamata jäänud rahvamajanduse kogutoodangus.

� Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed

� Tööealine rahvastik omakorda jaguneb kaheks:

�Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik

�Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik

� Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud moodustub nendest inimestest, kes

soovivad töötada ja on võimelised töötama.

�Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja töötud isikud.

� Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on

isikud, kes ei tööta ning ei ole end tööotsijana registreerinud.

�Sellesse kategooriasse kuuluvad õppurid, koduperenaised, heitunud isikud.

Tööjõud

� Tööjõu L moodustavad kõik hõivatud

isikud E ehk need kes töötavad ja töötud U ehk aktiivselt tööd otsivad inimesed.

L = E + U

2

Tööjõud

� Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv.

� Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Soov leida tööd tähendab, et isik on aktiivselt tööd otsinud uuritaval perioodil.

Eesti 2007 aasta II kvartal Allikas: Statistikaamet

Kogu rahvastik 01.01.07.1342 409

Tööealine rahvastik

1047 000

Lapsed ja pensionärid

295 409

Hõivatud

659 000

Töötud35 000

Mitteaktiivsed353 000

Tööjõud

E + U


Kogu rahvastik 01.01.08.1340 935 (-1474)


1043 000 (-4000)


297 935 (+2526)

Hõivatud

657 000(-2000)

Töötud27 000 (-8000)

Mitteaktiivsed359 000 (+6000)

Tööjõud

E + U = 684 000


Kogu rahvastik 01.01.09.1340 415


1039 000


301 415

Hõivatud

593 000(-64000)

Töötud92 000 (+65000)

Mitteaktiivsed354 000 (-5000)

Tööjõud

E + U = 685 000

� Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile

� Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid, jt.,

suurendades tööjõu hulka

� Kui majandus on langusfaasis, siis üldreeglina

taanduvad need rühmad tööjõuturult.

� Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka

Mitteaktiivsuse põhjused 2007 allikas Statistikaamet

359KOKKU

9,2Muud põhjused

7,3Heitunud isikud (kaotanud lootuse tööd

leida

132,9Pensionniga

13,6Vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest

26,5Sünnitus- või lapsehoolduspuhkus

51,8Haigus või vigastus

117,7Õpingud

3

� Tööhõivemäär (employment-to-

population ratio) on protsentides

väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui

tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga.

� Tööhõivemäär = tööealised

hõivatudtööga.

� Tööhõivemäär iseloomustab nii seda, kui palju on saadaval töökohti kui ka seda,

kuidas sobivad omavahel kokku inimeste tegelikud oskused ja need oskused, mis on

tööturul vajalikud.

� Nimetatud näitaja väärtus kasvab äritsüklite

tõusufaasis ja langeb langusfaasis.

� Majanduses toimib pidevalt protsess, kus osa tööga hõivatud isikutest kaotavad oma

töö ning osa töötutest leiavad töö.

Tööpuuduse määr

� Tööpuuduse määr on majandusnäitaja, mida kasutatakse riigis majanduse olukorra

hindamiseks.

� Mida suurem on tööpuuduse määr riigis, seda vähem kasutab see riik oma käsutuses olevaid ressursse, mille tulemusena jääb tootmata suur hulk kaupu ja teenuseid.

� Seega jääb rahuldamata ka suur hulk inimeste vajadusi ning inimeste elatustase on madal.

� Tööpuuduse määr on protsentides

väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga.

u = x 100 %

u = 92000/685000 x100% = 13,5%

L

U

� Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd.

Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta:

� ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul;

� on aktiivselt tööd otsinud eelneva 4 nädala jooksul;

� on võimeline kohe tööle asuma.

� Isikud, kes ei vasta märgitud kolmele tingimusele,

ei ole töötud ja seega ei kuulu tööjõu hulka.

� Tööpuudust on vabatahtliku ja mittevabatahtliku

� Tööpuudus eeldatakse olevat vabatahtliksiis, kui inimesed võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd.

� Tööpuudus on mittevabatahtlik, kui inimesed on kaotanud töö, kuid nad tahavad ja on võimelised tegema tööd isegi palga eest, mis on madalam kui antud oskustega oleks võimalik saada.

4

Tööpuuduse klassifitseerimine

� Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus

� Struktuurne tööpuudus

� Tsükliline tööpuudus

� Varjatud tööpuudus

Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus

� ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga.

�Uued töövõimalused võivad tekkida mõnel

tegevusalal teatud regioonis või tööstusharus, potentsiaalsed töövõtjad ja tööandjad vajavad aega turu-uuringuteks.

�Siirdetööpuudust peetakse vabatahtlikuks töötuseks. Vaba tööjõuturg ei saa eksiteerida

ilma siirdetöötuseta

Siirdetöötuse all võib eristada järgmisi alaliike:

� Ümberõppest tingitud siirdetöötus - kui inimene otsib tööd koolituse ajal, peetakse teda töötuse definitsiooni kohaselt töötuks. Tal võib asuda peale koolitust uuele töökohale, samas võib tal olla võimalus ka vanasse töökohta tagasi minna

� Töötajate voolavusest tingitud töötus – töösuhe on lõppenud seoses uue töökoha otsimisega või uuele töökohale siirdumisega.

� Sesoonne töötus – tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes. Hooajalinetööpuudus on põhjustatud tööjõu nõudluse või pakkumise muutustest kalendriaasta jooksul. Eriti tüüpiline on sesoonne tööpudus põllumajanduses, ehituses , turismis.

Struktuurne tööpuudus

� näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele.

�Tööjõu nõudluse muutumise ja tehnoloogia täiustumise tõttu võivad teatud piirkonnad vajada

kas rohkem või vähem kindlate oskustega töötajaid. See tähendab, et töötajad ei saa enam oma vanade oskustega tööd.

� Struktuurne tööpuudus võib ilmneda ka mingi ettevõtte sulgemisel.

Struktuursel töötusel on järgmised alaliigid:

� Demograafiline töötus – tööta on jäänud mõned kindlad elanikkonna grupid näiteks noored, pensionärid, vähemusrahvuste esindajad.

� Hariduspoliitikast põhjustatud struktuurne töötus – on omane nendele elukutsetele, kus mingitel põhjustel on spetsialiste võrreldes vajadusega rohkem ette valmistatud

� Kapitali puudumisest tingitud struktuurne töötus –olukord on tüüpiline arengumaadele. Kapitali defitsiidi tõttu jääb riigi tööjõupotentsiaal rakendamata ning kodumaise kogunõudluse suurenemine ei too kaasa tööjõuressursi paremat hõivet vaid impordi suurenemise ja inflatsiooni.

� Regionaalne töötus –struktuurne tööpuudus esineb riigi mõnedes geograafilistes piirkondades (ääremaadel, looduslikult halvemates tingimustes)

Tsükliline tööpuudus

� tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu.

�Tsükliline tööpuudus esineb majanduse

langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on

tööjõu nõudlus normaalsest madalam.

�Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb iseenesest ja hõive

majanduses taastub.

5

Varjatud tööpuudus

� töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata. � Varjatud töötus võib tekkida juhul kui töötajate

piirtootlikkus on null või negatiivne. Sellisel juhul oleks majanduse kogutoodang suurem, kui antud töötajad oleksid töötud või hõivatud mõnes teises valdkonnas, kus nende piirtootlikkus oleks positiivne.

� Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga. Täiskohaga töötamine pole võimalik tööturul kujunenud olukorra tõttu (ettevõttel pole piisavalt tellimusi, napib toorainet)

Tasakaal tööjõu turul

� Tööjõuturg määrab kindlaks palgad ja tööhõivetingimused.

� Tööturul saavad kokku tööandjad ja töövõtjad.

� Tööturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on ühesuurused

� Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. �Mida kõrgemat palka peab ettevõtja töötajale

maksma, seda vähem töötajaid soovib ettevõtja tööle võtta, sest töötajate palkamine muutub liiga kulukaks.

� Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. �Mida kõrgem on palk, seda rohkem inimesi

tahab selle palga eest töötada.

palgamäär

töötus S

w2

w1 D

L2 L1 L2 Töötajate arv

Joonis. Tööturu tasakaal.

Miinimumpalga seadus

� Kui miinimumpalk osutub kõrgemaks turu

tasakaalupunktist, siis tööjõu pakkumine suureneb, aga tööjõu nõudlus, vastupidi,

väheneb.

� Seega pakkumine ületab nõudlust ja tekib

ülejääk tööturul ehk tööpuudus

Tööpuudus ehk tööjõu liigpakkumine

Palgamäär

Töötajate arv

Pakkumiskõver S

4350 krooni

6000 krooni

20 tuh 26 tuh

AB

Nõudluskõver D

E

Tööpuudus 26 -16 =10 tuhat

16 tuh

6

Tööjõupuudus

� 2007.aastal oli iseloomulik, et ettevõtjad

kurtsid tööjõupuuduse esinemise üle

� Miks tekib tööjõupuudus?

Tööjõupuudus ehk tööjõu defitsiit

Palgamäär

Töötajate arv

Pakkumiskõver S

4350 krooni

3000 krooni

20 tuh 26 tuh

Nõudluskõver D

E

Tööjõupuudus 26 -16 =10 tuhat

16 tuh

Tööturupoliitika

� Tööturu reguleerimisel ja tööpuuduse

vähendamisel on suur osa valitsusel

� Tööpoliitikat saab jaotada:

�Aktiivseks

�Passiivseks

Aktiivne tööturupoliitika

� niisugune tööturu reguleerimine, mille abil püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada

� Uute töökohtade loomine – ettevõtluse soodustamine madalate maksude, ettevõtjate koolituse toetamise ning ettevõlust toetava infrastruktuuri loomise abil

� Täiend- ja ümberõpe – toetatakse inimeste oskuste taseme tõstmist

� Hädaabitööd – töömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd

� Tööturuprogrammid – erinevatele sihtgruppidele (noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed) suunatud meetmed, mille eesmärgiks on inimeste eneseusu ja kindluse taastamine

Passiivne tööturupoliitika

� on suunatud tööpuuduse tagajärgede

likvideerimisele

�Töötu abiraha – rahaline toetus mida töötu saab kindlaksmääratud aja jooksul

�Stipendiumid – võimaldavad töötutel ümber õppida

Töötuse määr Eestis Allikas: Statistikaamet

4,7

2007

12,2

1999

5,55,97,99,71010,312,6

2008200620052004200320022001

13,69,89,69,99,77,66,6

2000199819971996199519941993

7

Töötuse määr Eestis Allikas: Statistikaamet

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

1


Inflatsioon

10.Loeng

Anneli Kommer

Arthur Okun

Inflation gives people a feeling that they have no basis for planning, no sense of fairness and justice.

Arthur M Okun (1928 – 1980) is known mainly for Okun’s Law, which describes a linear relation between percentage-point changes in unemployment and percentage changes in gross national product. It states that for every percentage point that the unemployment rate falls, real GNP rises by 3 percent

Inflatsioon

� Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus.

� Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla

suurusega rahasumma ostujõud.

Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse:

� Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende

tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi

kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud

majanduses kodumajapidamised

� Tootjahinnaindeksit, mis väljendab

tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa

arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on

üksteiselt ostnud

� SKP deflaatorit – kogutoodangu hinnataseme

indeksit või SKP komponentide keskmist hinda

Klassikaline inflatsiooniteooria

� Varasemalt pidasid majandusteadlased

inflatsiooni põhjuseks ülemäärase raha ringlusse

laskmist.

� Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt

tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla

ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on

finantseerida eelarvedefitsiiti.

� Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni

näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille

põhjustas just raha juurdetrükkimine

valitsuskulude katteks

� Tänapäeval on majandusteadlased jõudnud arusaamale, et inflatsioonil on

mitmeid põhjuseid:

� Pakkumisinflatsioon

� Nõudlusinflatsioon

2

Pakkumisinflatsioon

� põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega

toodangu või tootmistegurite turgudelt.

� Pakkumis- (kulu-) inflatsioon võib kutsuda

esile olukorra, kus palgad ja hinnad spiraalina tõusevad, kõrgemad hinnad

viivad kõrgemate palkade nõudmiseni, mis

põhjustab hindade tõusu jne.

Pakkumisinflatsioon

� Pakkumisinflatsioon võib toimuda isegi suure tööpuuduse ja tootmissisendite

väikese hõive korral.

� Kuna palgad on tihti ettevõtete peamisteks kuludeks, võib inflatsiooni tekkepõhjuseks

olla ka palgatõus, mis ei ole tingitud

tootlikkuse kasvust.

Nõudlusinflatsioon

� põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles

� Kui majandus on allpool täishõive toodangu

taset ja nõudlus suureneb, siis SKP suureneb. Suurenemine saab toimuda SKP

täishõive tasemeni

� Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist,

kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid

on täielikult hõivatud

Nõudlusinflatsioon

� Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka:

� fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse

� rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid

(vaata loenguid 10 ja 11)

Inflatsiooni tagajärjedKas inflatsioon on hea või halb?

� Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme

tõusu tõttu majanduses tekkiva disproportsiooni

poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna

liikmetele.

� Kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest

ennast inflatsiooni vastu kindlustada.

� Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla

kaotajaid ja võitjaid.

Inflatsiooni tagajärjed

� Eristatakse kahte tüüpi inflatsiooni:

�äraavatud inflatsioon

�ootamatu inflatsioon.

3

Äraarvatud inflatsioon

� majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka majandustehingutes kajastatud hinnatõus

� Isegi siis kui on arvestatud kõikide

lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi

lisakulud.

Äraarvatud inflatsiooni lisakulud

�Raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed

hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta

tarbekaupu

�Menüükulud. Vajadus vahetada pidevalt

hinnasilte, seadistada ümber taksofone,

mänguautomaate jms.

�Maksutuludena eelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus. Võib tekkida olukord, kus

eelarvedefitsiit tekitab inflatsiooni, mis viib

omakorda maksutulude kahanemisele ja uuesti

eelarvedefitsiidi suurenemiseni

Ootamatu ehk prognoosimatu

inflatsioon

� Majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast inflatsiooni vastu kaitsta

� Ootamatu inflatsiooni tagajärjel jaotub rikkus erinevate elanike kihtide vahel ümber

Rikkuse ümberjaotumine

� Laenuandja ja laenuvõtja. Inflatsioon jaotab tulu ümber laenuvõtja kasuks.

� Tööandja ja töövõtja. Töölepingud sõlmitakse pikema aja peale ja nende ümbervaatamine ei toimu nii sageli.

Seega võidavad inflatsioonist tööandjad, töövõtjad aga kaotavad.

� Varade omanikud. Kaotavad finantsvarade omanikud. Kinnisvara on tavaliselt inflatsiooni eest kaitstud.

� Turusignaalide moonutamine. Firmade tulemid näivad inflatsiooniperioodil tegelikest suuremad, mis

võib kaasa tuua ebaratsionaalseid investeeringuid. Tulude ülehindamine kodumajapidamiste poolt võib viia

ületarbimiseni ja alasäästmiseni.

Seos inflatsiooni ja töötuse vahel

� Phillipsi kõver on Inglise majandusteadlase Phillips’i poolt välja

töötatud empiirilise uurimistöö käigus.

� Phillips leidis, et on kindel seos töötuse

määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 % -line tööpuudus hoiab

palgataseme paigal.

Phillipsi kõver

Inflatsiooni määr

2 %

Töötuse määr5,5 %

Phillipsi kõver

4

Phillipsi kõver

� Phillipsi kõver tähendab majanduspoliitiliselt, et

� töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni

hinnaga ja

� inflatsiooni saab vähendada töötuse määra

suurenemise hinnaga.

� Tavaliselt eelistavad poliitikut madalamat

tööpuudust madalamale inflatsioonile

� Suure võlakoormusega riikidele võib inflatsioon

meeldida

Phillipsi mudeli kriitika

� Phillipsi kõvera kohta on esitatud ka palju kriitikat:

�Naftakriisi perioodil suurenesid nii inflatsioon

kui tööpuudus

� On kasutusel rahaliidu teooriate puhul

analüüsi vahendina

Kas inflatsiooni tuleks pidurdada?

� Üldlevinud seisukoht on, et kui inflatsioon tõuseb üle majanduse arengut stimuleeriva

piiri, siis tuleb seda pidurdada.

� Majanduse arengut stimuleerivaks

inflatsioonitempoks loetakse 2-4% -list aasta keskmist hinnatõusu.

0

5

10

15

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Eesti tarbijahinnaindeksEuroala tarbijahinnaindeks (MUICP)

Eesti ja euroala tarbijahinnaindeksid

TARBIJAHINNAINDEKSI MUUTUS VÔRRELDES EELMISE AASTAGA

Kokku Kaubad ..toidukaubad ..tööstuskaubad Teenused

1992 1 076.0 1 004.0 921.0 1 152.0 1 785.0

1993 89.8 79.0 70.1 91.8 135.7

1994 47.7 31.0 32.0 29.3 82.0

1995 29.0 18.0 16.3 20.8 45.3

1996 23.1 19.6 21.2 17.0 27.2

1997 11.2 8.5 5.4 13.7 14.2

1998 8.2 6.2 6.0 6.5 12.7

1999 3.3 0.3 -2.2 3.5 9.7

2000 4.0 3.3 2.6 4.2 5.4

2001 5.8 4.9 7.1 2.4 7.6

2002 3.6 1.9 2.7 1.1 6.8

2003 1.3 -0.2 -0.6 0.3 4.3

2004 3.0 2.9 3.7 2.2 3.3

2005 4.1 4.0 3.7 4.3 4.2

2006 4.4 3.7 4.6 3.0 5.7

2007 6.6 4.8 8.0 2.3 10.0

2008 10.4 9.3 14.7 5.1 12.3

2009 -0.1 -1.8 -0.3 -3.0 3.1

Mõõtühik: protsenti

Miks Eesti peaks inflatsiooni

pidurdama?

� Maastrichti kriteeriumi kohaselt on inflatsiooni referentsväärtuseks

�kolme madalama riigi keskmine inflatsiooni

määr

�+ 1,5 %

� Tavapäraselt on see olnud ca 3 %

5

Eurole üleminek

� Praktilised ettevalmistused algasid jube enne liitumist Elga.

�15.jaanuaril 2004 aasta valitsuskabineti

nõupidamie – eesmärk olla euro

kasutuselevõtuks tehniliselt valmis 2006 aasta

kesküpaigaks, mi võimaldanusk eurole üle

minna 1.jaanuaril 2007

Eurole üleminek (2)

�27.aprill 2006 – uus eesmärk 1,jaanuar 2008

�30 november 2006 - otsus loobuda euro

kasutuselevõtu kuupäevalise eesmärgi

seadmisest

�9. aprill 2009 – uus eesmärk võtta euro

kasutusele hiljemalt 1.jaanuar 2011

Allikas: Riigi eelarvestrateegia 2011-2014

Mis on deflatsioon?

� Inflatsiooni vastandnähtus

� Üldise hinnataseme langus, mille

põhjustab liialt vähe raha võrreldes

majanduses toodetavate kaupade ja teenuste hulgaga

� Tavaliselt seotud ülikiire produktiivsuse kasvuga

� Jaapani majandus

1


11.Loeng Raha

Anneli Kommer

Adam Smith

� “Et tööstust käima panna, on vaja kolme asja: materjale mida töödelda, töövahendeid, mille abil neid töödelda ja palkasid või kompensatsioone, mille nimel seda tööd tehakse. Raha ei ole materjal, mida töödelda, ega töövahend, millega seda tööd teha, ning ehkki töötegija palk makstakse talle enamasti rahas, seisneb tema tegelik tulu, nagu kõigi teiste inimestegi oma, mitte rahas, vaid raha väärtuses; mitte metallitükkides, vaid selles, mida ta nende eest võib saada.”

� Uurimus riikide rikkuse ja iseloomu põhjustest, Ilmamaa 2005, lk 452

Raha

� Kaupa, mida saaksime igas olukorras rahaks

nimetada, pole kerge defineerida

� Kõige kindlamalt võib rahaks nimetada ringlevaid

paberrahasid ja münte ehk keskpanga poolt

emiteeritud sümbolraha

� Lisaks sularahale defineeritakse rahana ka

nõudmiseni hoiuseid pankades ehk jooksvaid

arveid pankades

� Peale nõudmiseni hoiuste täidavad raha

funktsiooni ka tähtajalised hoiused pankades

Raha funktsioonid - traditsiooniliselt

� Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab

hinnata kaupade ja teenuste väärtust

� Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –

aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab

vahetuse efektiivsemaks

� Vara kogumise vahend ehk

akumulatsioonivahend – võimaldab koguda

rikkust

Raha funktsioonid

� Paljudel kaupadel võivad olla eelpoolnimetatud funktsioonid,

� kuid ainult rahal on olemas kõik kolm

Raha mikroökonoomilised

funktsioonid

� arvestusühik - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.

� väärtuse mõõt - võimaldab hinnata kaupade väärtust

� vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit.

� maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.

� maksevahend edasilükkuvate maksete korral, sealhulgas ka laenusuhetes - krediit

� vara kogumise ehk akumulatsioonivahend - raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel

2

Raha makroökonoomilised

funktsioonid

� likviidne vara - kiiresti realiseeritav vara

� turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja

� majanduse põhjuslik tegur – käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid

� majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks

Raha nõudlus - monetaristid

� Raha nõudluse kujunemine on üks teema, kus makroökonoomikas ei ole

majandusteadlaste vahel ühist arusaama

� Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast,

� mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme

(inflatsiooni) vahel (vt. makroökonoomika kursus)

Raha nõudlus - Keynes

� Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga:

�Tehingumotiiv – soov omada raha, et

teostada igapäevaseid tehinguid

�Ettevaatusmotiiv – soov omada raha

ettenägematuteks juhtudeks

�Spekulatsioonimotiiv – soov omada raha

juhuks kui intressimäär tulevikus peaks

tõusma

Raha pakkumine majanduses

� Rahapakkumine kujutab endast kogu rahavaru,

mis on majanduses saadaval.

� Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on

rahaagregaadid.

� Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate:

� M0 = sularaha majanduses

� M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused

� M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused

Raha pakkumine - pangad

� Primitiivne pangandus – kullassepp

�Kuld toodi hoiule (deposiit) , vastu saadi

dokument, mida aktsepteeriti

maksevahendina (võlakiri)

�Jõude seisev kuld laenati välja

Raha loomine kommertspankade poolt

� Pangad tegutsevad kasumi saamise eesmärgil, võttes raha sisse madala protsendiga ja laenates välja kõrgema protsendiga.

� Klientide poolt arvele paigutatud summasid käsitletakse panga võlakohustustena

� Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata

� Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks

3

� Oletame, et reservinõue on 20 %.

� Kui kommertspank saab uusi hoiuseid 1000 krooni eest, siis peab ta jätma 200 krooni reservi ja 800 võib välja laenata.

� Väljalaenatud 800 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi.

� Uutest deposiitidest peab pank hoidma reservis 20% ehk 160 krooni, seega võib välja laenata 640 krooni. Laenusumma kasvab 1440 kroonini

� Väljalaenatud 640 krooni tuleb uute hoiustena panka tagasi

� Nüüd võib pank välja laenata 20 % ehk 512 krooni. Laenusumma kasvab 1952 kroonini

Varad Kohustused

Sularaha reserv R 1000

Laenud L 800

Kokku 1800

Nõudmiseni deposiidid D

1800

Kokku 1800


Laenud L 1440

Kokku 2440


2440

Kokku 2440


Laenud L 1952

Kokku 2952


2952

Kokku 2952

� Väljalaenatud 512 krooni tuleb uute hoiustena

panka tagasi

� Nüüd võib pank välja laenata 80 % ehk 410 krooni.

Laenusumma kasvab 2362 kroonini


panka tagasi




panka tagasi



Varad Kohustused


Laenud L 2362

Kokku 3362


3362

Kokku 3362

….. …..


Laenud L 4000

Kokku 5000


5000

Kokku 5000

� Kui protsess jätkub ning sularaha vahepeal välja

ei võeta, siis on pangad loonud uut raha

5000 –1000 (esialgne deposiit) = 4000 krooni.

� Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka

rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha

multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe.

� Raha multiplikaator on deposiitide laienemine

jagatud sularaha reserviga

� Kui reservinõue on 20 %, võib pankade

laenutegevuse tulemusena raha pakkumine

majanduses suureneda kuni 5 korda

1/ 20% = 1/ 0,2 = 5

Rahaturu tasakaal

� Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord.

� Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis.

� Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed

4

Joonis: Rahaturu tasakaal

Intressimäär

DM

SM

Raha kogus

Raha nõudlus (1)

� Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida

� Nõudlus sõltub tulude tasemest ja hinnatasemest

� Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk, mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks

Raha nõudlus (2)

� Raha nõudlus on pöördvõrdelises sõltuvuses raha hinna ehk intressimäärga

� Nõudluskõver DM on negatiivse tõusuga, �sest mida kõrgem on intressimäär,

�seda kõrgem on raha kasutamise alternatiivkulu ehk hoiuste intressitulu (raha kasutamine muutub suhteliselt kallimaks kui hoiustamine)

�ning raha nõutav kogus väheneb

Raha nõudlus (3)

� Kui intressimäär alaneb, siis raha hoidmise alternatiivkulu väheneb

� See suurendab raha vajadust, toimima

hakkavad

�ettevaatusmotiiv

�spekulatsioonimotiiv (soovitakse osta

väärtpaberid)

Raha pakkumine

� Rahapakkumise SM kõver on positiivse tõusuga,� sest mida kõrgem on intressimäär,

� seda rohkem soovivad isikud hoiustada, suurenevad säästud

� ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka

� Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni.

� Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine

Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika

� Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne.

� Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke,

mis on erinevates riikides väga erinevad

5

Põhiliselt võib eristada järgmisi

rahapoliitika eesmärke:

� hindade stabiilsus

� majanduskasv

� kõrge tööhõive

� finantsturgude stabiilsus

� intressimäära stabiilsus

� välisvaluuta reservide stabiilsus

Euroopa Keskpanga eesmärk

� http://www.ecb.eu/ecb/educational/facts/html/index.et.html

� Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada

�ranget rahapoliitikat

�ekspansiivset rahapoliitikat

Range (kitsendav) rahapoliitika

� tähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga.

� Tagajärjeks on intressimäärade tõus,

investeeringute vähenemine,

kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine

6

Ekspansiivne (laiendav) rahapoliitika

� tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga.

� Tagajärjeks on intressimäärade

alanemine, investeeringute suurenemine,

kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine

Laiendav

monetaar-poliitika

Raha pakkumise

suurenemine viib intressimäärade langemiseni

Madalamad intressi-

määrad viivad investeeringute mahu suurenemisele

Investeeringute nõudluse

suurenemine mõjutab sissetulekuid, suureneb tarbimine

Kogunõudlus ja SKP

suurenevad

Rahapoliitika vahendid (instrumendid)

� Rahapoliitika enamlevinud vahendid on:

�Avaturuoperatsioonid

�Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk

diskontomäär

�Pankade kohustuslikud reservid keskpangas.

Avaturuoperatsioonid

� Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset.

� Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi.

� Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka

Diskontomäär

� Diskontomäär on intressimäär, millega

keskpank laenab raha kommertspankadele.

� Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis

laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka

tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb

� Diskontomäära alandades on võimalik

keskpangal rahapakkumist suurendada.

Kohustusliku reservi määr

� Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiuste hoidmist reservidena keskpangas.

� Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes.

� Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb.

� Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada.

7

Valuutakomitee süsteemKeskpank Valuutakomitee

Pakub sularaha ja hoiuseid Pakub ainult sularaha

Fikseeritud või ujuv vahetuskurss Fikseeritud vahetuskurss reservvaluuta suhtes

Muutuvad välisvaluutareservid 100 % välisvaluuta reservid

Piiratud konverteeritavus Täielik konverteeritavus

Situatsioonikohane rahapoliitika Reeglitel põhinev rahapoliitika

Viimase instantsi laenuandja Ei ole viimase instantsi laenuandja

Sageli reguleerib kommertspankade tegevust Ei reguleeri kommertspankade tegevust

Läbipaistmatu Läbipaistev

Politiseeritud Kaitstud poliitilise surve eest

Madal usaldatavus Suur usaldatavus

Võib tekitada inflatsiooni Ei saa tekitada inflatsiooni

Saab rahastada valitsuse kulutusi Ei saa rahastada valitsuse kulutusi

Vajab eeltingimusi rahareformiks Ei vaja eeltingimusi rahareformiks

Aeglane rahareform Kiire rahareform

Eesti rahapoliitika

� Erinevalt enamikust keskpankadest kasutab

Eesti Pank otsest osalemist valuutaturul

� Eesti Pank müüb pankadele konverteeritava

välisvaluuta eest Eesti kroone ning Eesti

kroonide vastu konverteeritavat välisvaluutat.

� Raha hind ehk vahetuskurss on seejuures

fikseeritud.

� Sellist tegutsemist eeldab valuutakomiteele

tuginev rahasüsteem.

� Eesti Panga peamine rahapoliitika vahend on kommertspankadele pakutav välisvaluuta ostu-müügi püsivõimalus

� Eesti Panga väljastatud tegevuslitsentsi omavatel krediidiasutustel on õigus teha Eesti Pangaga piiranguteta ostu- ja müügitehinguid Eesti krooni ja välisvaluutade (hetkel 10 erineva vääringu) vahel.

� Sellega tagatakse krooni ja euro vaheline vahetuskurss 1:15.6466

� Eesti Pank on valmis igal hetkel rahuldama valuutaturu nõudluse krooni või välisvaluuta järele

� ning seega tasakaalustama turu fikseeritud kursi.

Eestis ringluses olev raha 30.09.08

Rahaline väärtus miljon krooni

osat Arv miljon. tk osat

1 kroon 4,6 0,04% 4,6 5,32%

2 krooni 39,6 0,34% 19,8 22,99%

5 krooni 49,7 0,43% 9,9 11,54%

10 krooni 94,6 0,81% 9,5 10,98%

25 krooni 234,1 2,01% 9,4 10,87%

50 krooni 56,3 0,48% 1,1 1,31%

100 krooni 1 194,0 10,25% 11,9 13,86%

500 krooni 9 971,7 85,63% 19,9 23,14%

Pangatähed kokku 11 644,7 100,00% 86,2 100,00%

5 senti 2,0 1,34% 40,9 9,07%

10 senti 15,1 9,88% 151,2 33,55%

20 sent 25,8 16,89% 129,2 28,68%

50 senti 26,8 17,50% 53,6 11,89%

1 kroon 73,9 48,30% 73,9 16,40%

5 krooni 9,3 6,09% 1,9 0,41%

Käibemündid kokku 153,0 100,00% 450,7 100,00%

Alates 1.jaanuar 2011

� Viimasel kolmel slaidil toodud informatsioon muutub ajalooks

� Eesti ühineb eurotsooniga ning

monetaarpoliitika määrab Euroopa Keskpank

Rahaliit

� 1. jaanuar 1999 - Rahaliiduga ühinesid esialgu 11 EL riiki

� Rootsi ja Kreeka ei täitnud kriteeriume

ning Taani ja Suurbritannia loobusid euro kasutuselevõtust

� 1. jaanuar 2001 - lisandus Kreeka

� 1. jaanuar 2002 - tulid käibele euro

paberraha ja mündid

8

Uued liikmed

� 1.jaanuar 2007 – liitus Sloveenia

� 1. jaanuar 2008 – Küpros ja Malta

� 1.jaanuar 2009 – Slovakkia

� 1.jaanuar 2011 – Eesti

Ülesanne

� Kommertspankadele kehtestatud kohustuslik reservinõue 15% tähendab:

� hoiustatud summadest saavad pangad välja

laenata ………. %

� pankade laenutegevuse tulemusena võib

raha pakkumine majanduses suureneda

kuni ……….. korda

Tabelis on toodud kommertspanga bilansi näitajad.

Kui kohustusliku reservi määr on 15 %; kas siis

panga reserv vastab keskpanga poolt kehtestatud

nõuetele? Selgitage vastust.

Panga varad (aktiva) Panga kohustused (passiva)

Reservid 200 000

Laenud 800 000

Deposiidid 1000 000

1

Majanduse alused RIM 6001

Fiskaalpoliitika

12. loeng

Anneli Kommer

Valitsuse roll majanduses

� Valitsuse tegevusel võib olla väga erinevaid eesmärke. Põhiliselt täidab

valitsus majanduses järgmisi rolle:

�ressursside paigutamine

�ümberjaotav roll

�regulatiivne roll

�stabiliseeriv roll - makroökonoomiline roll

Fiskaalpoliitika

� Majandusliku stabiilsuse tagamiseks on valitsusel kasutada kaks suurt hooba,

millega ta saab makroökonoomilist

keskkonda mõjutada:

�maksud

�avaliku sektori kulutused

Fiskaalpoliitika

� Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,

� et mõjutada töötust ja inflatsiooni,

� nimetatakse vastavaid muudatusi

eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks.

Maksud

� Maksud võib jaotada kolme rühma:

�maksud sissetulekutelt – tulumaks

�maksud kulutustelt – käibemaks

�maksud omandilt – maamaks

�ressursside kasutamise maksustamine

Maksutulud (allikas Rahandusministeerium)

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1995 1998 2001 2004 2007 2010*

Tööjõumaksud Kapitalimaksud Tarbimismaksud

2

Maksud

� Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi:

�otsesed maksud – isikutele, maksustatakse

nii füüsilistele kui juriidilistele isikute

sissetulekuid

�kaudsed maksud – kaupadele ja teenustele,

maksustatakse kaupade tarbimist,

maksumaksja ja maksukandja on erinevad

majandussubjektid

2011. aasta riigieelarves kavandatud maksutulude laekumine

Maksusüsteeme võib jaotada

kolme kategooriasse

� Regressiivne maksusüsteem – kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed

� Proportsionaalne maksusüsteem – kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust

� Progressiivne maksusüsteem – väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud

Maksukategooriad

Proportsionaa

lne maks

Regressiivne

maks

Progressiivne

maks

Tulu Maksu

summa

Maksu

määr

Maksu

summa

Maksu

määr

Maksu

summa

Maksu

määr

50000 12500 25% 15000 30% 10000 20%

100000 25000 25% 25000 25% 25000 25%

200000 50000 25% 40000 20% 60000 30%

Avaliku sektori kulutused võib

jaotada nelja rühma:� Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on

seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega

� Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks

� Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid

� Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid

Riigieelarve kulude osakaal tegevusalade lõikes 2011 aasta eelarve eelnõus

3

Riigieelarve

� Riigieelarve koosneb tuludest (millest

suurima osa moodustavad maksutulud)

ning valitsuse kulutustest.

� Seega on riigieelarve tulude kulude plaan

Riigieelarve

� Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve

tasakaalus. T=K

� Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve

ülejäägiga. T>K See ülejääk moodustab

valitsuse säästu.

� Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on

eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T<K

Riigieelarve

� Selleks, et selgitada, millised on valitsuse kulude ja maksutulude omavahelised seosed, tuleks eeldada,

�et valitsuse kulud on konstantsed, mis tähendab seda, et eelarve on parlamendi poolt vastu võetud ja kulutused seal fikseeritud.

� Maksutulusid ei ole võimalik fikseerida, sest nende laekumine sõltub juba konkreetsest majandusarengust.

� Parlament saab kehtestada ainult kindlad maksumäärad.

Valitsuse eelarve

SKP

Kulud

Maksutulud

Ülejääk

Defitsiit

SKP planeeritud

283 miljardit krooni

98 miljardit 98 miljardit

kroonikrooni

Riigieelarve

� Joonis kirjeldab, kuidas majandustõusu tingimustes maksutulud automaatselt suurenevad, tekitades sellega eelarve ülejäägi

� Majandusliku languse ajal võib eelarve ülejääk kiiresti muutuda defitsiidiks, sest maksutulud vähenevad.

� See, kuivõrd maksutulude suurenemine mõjutab eelarve puudujääki või ülejääki, sõltub maksutulude sirge kaldest.

� Viimane omakorda iseloomustab maksukoormust.

� Makroökonoomika enne- Keynes`i rõhutas

valitsuse eelarve tasakaalu olulisust.

� Kui eelarve on puudujäägiga, mis sisuliselt

tähendab riigivõla kasvu (sest puudujääk

finantseeritakse laenuga), siis on see väga

suureks koormaks järeltulevatele põlvedele.

� Tänapäeval pole riigieelarve puudujääk

erandlik nähtus.

� Riigieelarve puudujäägi olemasolul on väga

oluline eristada tegureid, mis on puudujäägi

põhjustanud

4

Eelarve puudujäägi võib põhjustada:

� valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika - maksude

vähendamine või valitsuse kulutuste

suurendamine.

� Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga.

� majandustsüklid, mis toovad kaasaeelarve

defitsiidiga.

� Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve

tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga.

Eelarvepoliitika ehk fiskaalpoliitika

� Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille

eesmärgiks on eelkõige

� majanduses täishõive saavutamine ja

kogutoodangu kasv.

Fiskaalpoliitika

� Valitsussektor püüab maksumäärade

alandamise abil suurendada tarbijate

ostuaktiivsust.

� Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori

ostud ja tulusiirded.

� Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti

ning suurendab tulude taset ühiskonnas,

� mida kokkuvõttes saab kujutada kogunõudluse

kõvera nihkega paremale, suurema tööhõive ja

SKP poole.

Fiskaalpoliitika efektid

� Multiplikaatori efekt – 1 krooni kulutamine valitsuse poolt kiirendab

majanduskasvu

� Väljatõrjumise efekt – valitsuse

kulutused tõrjuvad välja erakulutused

Multiplikaatori efekt

� Oletame, et valitsus suunab majandusse täiendavalt 100 miljonit krooni. (Koolimajade ehitus)

� See raha kasutatakse ehitusfirmade poolt palkade ja kasumite maksmiseks. Raha kasutatakse tarbimiseks ja säästmiseks.

� Olgu tarbimise piirkalduvus 0,8 ja säästmise piirkalduvus 0,2

� Järelikult saavad tarbijad suunata tarbimisse täiendavalt veel 80 miljonit krooni


Kulutused Tulemus

1.ring Investeeringud 100

2.ring Tarbimine 80

3.ring Tarbimine 64

Kokku SKP

suurenemine

500

5


� Seega tõi valitsuse kulutuste suurenemine 100 miljoni krooni võrra kaasa

� täiendava tarbimise suurenemise 400

miljoni krooni võrra

Fiskaalpoliitika mõju kogunõudlusele

AS

AD2

AD1

Fiskaalpoliitika

� Kui soovitakse majandust laiendada, suurendatakse avaliku sektori kulutusi või

vähendatakse maksusid, sellist poliitikat

nimetatakse ekspansiivseks

� Vastupidise eesmärgiga fiskaalpoliitikat nimetatakse kitsendavaks.

Fiskaalpoliitika mõju majandusele

Ekspansiivne

fiskaalpoliitika

Kitsendav fiskaalpoliitika

Avaliku sektori kulutuste

suurendamine või

Avaliku sektori kulutuste

vähendamine või

Maksude alandamine Maksude suurendamine

Viib kogunõudluse

suurenemiseni

Viib kogunõudluse

vähenemiseni

Tööhõive suureneb,

majanduskasv kiireneb

Inflatsioon pidurdub,

majanduskasv aeglustub

Fiskaalpoliitika

� Fiskaalpoliitika võib olla

� Automaatne

� Situatsioonikohane ehk reguleeriv

Automaatne fiskaalpoliitika

� Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid (AFS) on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas.

� Üks oluline automaatne stabilisaator on astmeline tulumaks.

� Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu.

6

Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid

� AFS töötavad seda efektiivsemalt, mida

suurem on riigi roll majanduses ning mida progresseeruvamad on maksud.

� Kuna Eestis on

�Sotsiaaltoetused tagasihoidlikud,

�maksukoormus suhteliselt madal

�maksud väheprogresseeruvad

� siis AFSi mõju majandustsükli tasakaalustajana on tagasihoidlik

Regulatiivne ehk

situatsioonikohane eelarvepoliitika

� Tagasihoidliku mõjuga AFSidega riikides

rakendatakse vajadusel lisaks

regulatiivseid eelarvepoliitilisi meetmeid

Regulatiivne fiskaalpoliitika

� Situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi.

� Reguleeriva fiskaalpoliitika meetmed

tähendavad muudatusi riigieelarves ja

maksupoliitikas


� Majanduslanguse tingimustes aitab nõudlust

tugevdada maksukoormuse alandamine ja

valitsuse kulutuste suurendamine, kas

eelarveülejääki vähendades või reservide

puudumisel laenuraha arvel

� Majandustõusu puhul tuleb toimida vastupidi –

kiire kasvu tingimustes vähendada kogunõudlust

riigipoolsete kulutuste kärpimisega ja lükata edasi

eelarvelisi kulutusi ning eemaldada raha

tarbimisest, suurendades seeläbi eelarveülejääki.


� Reguleeriva fiskaalpoliitika rakendamine võib olla problemaatiline.

� Nende mõju on seotud pika viitajaga ning võib seetõttu töötada oma eesmärgile vastu

� Reguleeriva eelarvepoliitika meetmed peavad vastama kolmele tingimusele.

� Nad peavad olema � täpselt ajastatud,

� hästi suunatud (kasutatakse tarbimiseks)

� nende mõju peab olema ajutine.

Fiskaalpoliitika võib mõjutada

� inimeste otsuseid valiku tegemisel töötamise ja vaba aja vahel

� säästmis- ja investeerimisotsuseid

� uute tehnoloogiate väljatöötamist

7

Kas maksusüsteem on ajendanud

inimesi töötama rohkem või vähem?

� Lühiperioodil on inimestel oma töötundide arvu osas vähem valikuid

� Töökohtadel on ette nähtud kindel töötundide arv

� See omakorda sõltub tehnoloogilistest põhjustest ning administratiivsetest määrustest (ametiühingu kokkulepped, valitsuse määrused)

� Samas on töönädala pikkus pidevalt lühenenud

� Kui aastal 1900 oli töönädala pikkus

tööstuses 55 tundi, siis praegu on see 40 tundi ja vähem

� Seega peegeldavad firmade poolt pakutavad lepingud ametiühingute poolt

sõlmitud kokkulepped siiski töötajate

eelistusi

� Tööjõu pakkumine eeldab valikut tööaja ja vaba aja vahel

� Kui palk on küllalt kõrge ja samal ajal napib vaba aega, on inimesed nõus loobuma teatud osast tööajast vaba aja kasuks

� Vastupidiselt on need inimesed, kelle palgatase on suhteliselt madal, nõus loobuma ühest osast vabast ajast, et saada rohkem palka

Maksu kehtestamine

� Kehtestame proportsionaalse tulumaksu

� Teenitud tuludest tuleb maksta kindel osa

valitsusele

� See nihutab eelarvejoone allapoole ja

tekib uus tasakaalupunkt E1

Maksueelne eelarvejoon

Maksujärgne eelarvejoon

Töötunnid nädalas

Tarbimine

ükskõiksuskõverad

E0

E1

40

10000 krooni7500 krooni

� Palgalt võetav maks vähendab algul inimese heaolu, ta hakkab vähem tarbima ja rohkem töötama

� See on maksu sissetulekuefekt

� Teisest küljest väheneb töö eest saadav tasu

� Kuna töötasu väheneb, väheneb ka tema töömotivatsioon

� See on maksu asendusefekt, isik asendab tarbekaupade tarbimise vaba ajaga

8

Tulumaksu kehtestamine on

ekvivalentne palga alandamisega

� Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ja tuluefekt vastassuunas:�Sissetuluefekt ajendab inimest rohkem

töötama

�Asendusefekt ajendab inimesi vähem töötama

� Teoreetiliselt on võimatu prognoosida, kumb efekt hakkab domineerima

Näide

� Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda.

� Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d.

Sisemajanduse koguprodukt, tööjõu pakkumine ja tootlikkus enam arenenud majandusega riikides 1993 – 1996. USA = 100

Riik SKP 15–64 aastase isiku kohta

Töötunde15-64 aastase isiku kohta

SKP töötunni kohta

Saksamaa 74 75 99

Prantsusmaa 74 68 110

Itaalia 57 64 90

Kanada 79 88 89

Suurbritannia 67 88 76

Jaapan 78 104 74

Ameerika Ühendriigid

100 100 100

� 2004.aasta Nobeli preemia laureaat E. Prescott uuris maailma juhtivate riikide andmeid ja avaldas 2004 aastal artikli “Why Do Americans Work so much more than Europeans” NBER Working Paper 10316, 2004

� Uuringu tulemusena selgus, et tööjõu pakkumine on oluliselt kõrgema Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides ning erinevused SKP suurusest per capita tulenevad mitte sellest, et Euroopa riikides on tootlikkus madalam, vaid sellest, et töötatakse vähem töötunde.

� Madalam tööjõu pakkumine tuleneb kõrgest maksukoormast. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias tuleb iga teenitud 100 euro kohta maksta maksudena 60 eurot ning tarbimiseks jääb vaid 40 eurot, Ameerika Ühendriikides aga makstakse maksudena 40 % sissetulekutest.

� Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi

säästa, sest teatavasti sõltub säästmine otseselt inimeste sissetulekutest.

� Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud.

� Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise ja potentsiaalse SKP kasvu.

� Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub

erainvesteeringute väljatõrjumine.

� Kõrged tulumaksumäärad võivad

pidurdada ka ettevõtjate soovi investeerida uurimis- ja arendustöödesse

9

� Klassikalise majandusteooria pooldajad peavad väga oluliseks �avaliku sektori kulutuste madalat taset,

� efektiivset maksude kogumist ning madalaid maksumäärasid,

� kuna kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis pidurdab majanduskasvu.

� Pehme majanduspoliitika pooldajad on aga seisukohal,

� et suuremate avaliku sektori kulutustega,

� mis nõuab ühtlasi ka kõrgemat

maksukoormust,

� on võimalik vähendada ebavõrdsust ja

kiirendada majanduskasvu.

1

Majanduse alused

RIM 6001

Rahvusvaheline kaubandus

13.Loeng

Anneli Kommer


� Avatud majanduses toimub majanduslik

koostöö teiste riikidega

� See võib toimuda:

�Kaupade ja teenuste ostu ja müügi kaudu maailmaturul

�Finantsressursside ostu ja müügu kaudu maailmaturul

Kaupade ja teenuste vood

� Kaupade ja teenuste müük välismaale on

eksport.

� Kaupade ja teenuste ostmist välismaalt

nimetatakse impordiks

� Kaubandusbilanss = eksport – import

� Kui riik impordib rohkem, kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss negatiivne ehk defitsiidis

� Kui riik ekspordib rohkem kui impordib, on tema kaubandusbilanss ülejäägiga.

� Üldine seaduspärasus ütleb, �mida väiksem on riik ja

�mida vähem on sellel riigil ressursse kõikide vajalike kaupade ja teenuste tootmiseks,

�seda suurem on selle riigi sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest.

Maksebilanss

� Kaupade ja teenuste liikumine Eesti riigi ja ülejäänud riikide vahel kajastub maksebilansis

� Maksebilanss koostatakse selleks, et kajastada riigi tehinguid muu maailmaga mingi aja, tavaliselt aasta (ka kuu ja kvartal) jooksul.

� Bilansimeetodi eeldab tasakaalu olemasolu ja tasakaalustavaks kirjeks ongi keskpanga reservide suurenemine või vähenemine.

� Maksebilansi ülesanded on samad, mis ettevõtte finantsaruandel

Maksebilanss

� Kirjeldab välismajandustegevusest

saadava tulu kujunemist

� Aitab hinnata riigi laenu- ja võlasuhteid

teiste riikidega

� Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid

2

Maksebilanss sisaldab:

� jooksevkontot

� kapitali- ja finantskontot

� reserve ja statistilist lahknevust.

Jooksevkonto jaguneb:

� Kaupade ja teenuste kontodel kajastatakse kaupade ja teenuste müügist saadavaid tulusid ja ostmisel tekkivaid kulusid (sisuliselt langeb kokku netoekspordiga).

� Tulude kontol kajastatakse tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisega ja kasutada andmisega seotud tulusid-kulusid (kompensatsioonid töötajatele, dividendid jne).

� Ülekannete kontol kajastatakse kõiki ülejäänud välismajandustehinguid, mis on seotud kogutulu kujunemisega (annetused, pärandused, liikmemaksud, EL-i abirahasid jne) ja mis ei samastu kapitalikontol kajastatavate tehingutega.

Kapitali- ja finantskonto

� Kapitalikontol kajastatakse peamiselt

immateriaalse varaga seotuid tehinguid (intellektuaalomandi ostmine-loovutamine), võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu

kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid.

� Finantskontol kajastatakse välisinvesteeringuid

(otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud).

Reservid

� Reservide all näidatakse keskpanga kulla

ja välisvaluutareservi muutumist

� Eesti rahasüsteemis moodustavad

keskpanga valuutareservid Eesti krooni kattevara

Maksebilansi defitsiit ja ülejääk

� Statistiliselt tasakaalustatakse maksebilanss keskpanga reservidega

� Maksebilansi defitsiit või ülejääk

tähendab selle osade (jooksevkonto vm) seisundit

Maksebilansi ülejääk

� Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime suureneb

� Teisalt tähendab ülejääk, et tarbimise ja investeeringute tase jääb tootmise tasemest maha, mis võib viia inflatsioonini

� Tööhõivele mõjub ülejääk lühiajaliselt positiivselt

� Välisriigid võivad hakata rakendama kaitseabinõusid

3

Maksebilansi defitsiit

� Maksebilansi defitsiidi puhul sõltub riik

kaubavahetuses teiste riikide krediitidest

� Defitsiidi allikaks on enamasti kaubandusbilansi puudujääk

� Kui maksebilanss on pidevalt puudujäägiga, siis kahaneb pidevalt ka

raha pakkumine

Eesti maksebilanss 2007 II kvartal (väljavõte)

7 435,1Kapitali- ja finantskonto

652,0Sh jooksevülekanded

-3 985,0Sh tulu

4 446,6 (veoteenusedSh teenused

-9 662,3Sh kaubad

-8 548,7 (14%SKP)Jooksevkonto

Jooksevkonto saldo riikide järgi II kv 2007

-8 548,7Kokku

1 740,1USA

4 448,6Ülejäänud riigid

-1 638,4Venemaa

-2 445,0SRÜ

-2 539,9Rootsi

-3 946,7Saksamaa

-10 552,3EL 27

Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise

põhjused on järgmised:

� Mitmepoolse kasu olemasolu

� Hindade erinevused – mõnikord on odavam importida kui ise toota.

� Ressursside piiratus – ressursid (kliima, geograafiline asend, tööjõud, kapital) on jaotatud ebaühtlaselt

� Toodete mitmekesisus – kaubanduse aluseks on tarbijate maitse-eelistused

Miks tegelevad riigid aktiivselt väliskaubandusega?

� Rahvusvahelise kaubanduse kasu

väljendub tema:

� absoluutses eelises teiste riikide ees

� suhtelises eelises teiste riikide ees.

Merkantilism (16.-18.sajand)

� Riigi rikkus sõltus kaubavahetuse käibest

ja väärismetalli varude suurusest

� Eksport peab ületama importi, see

tähendab rohkem kulda ja hõbedat ning rikkamat ja tugevamat riiki

� Positiivne kaubandusbilanss

4

Merkantilism

� Riigi roll on kehtestada kõrged tollimaksud importkaupadele ja soodustada eksporti

� Riikide majanduslikud huvid on antagonistlikud, kuna ressursside hulk on fikseeritud toob ühe riigi tulu, tähendab teisele riigile kaotust

� Väliskaubandus on nullsummaline mäng(zero-sum game)

Adam Smith - Absoluutse eelise teooria

� “Iga aruka perekonnapea juhtmõtteks on mitte kunagi valmistada kodus seda, mille tegemine läheb talle kodus kallimaks kui selle ostmine. Rätsep ei ürita ise endale kingi valmistada, vaid töötab rätsepana … Mis on arukas iga üksiku perekonna käitumise puhul, saab harva olla rumal suure kuningriigi puhul. Kui välisriik saab meid varustada mingi kaubaga odavamalt, kui me saame seda valmistada, siis parem ostame seda neilt mingi osaga omaenda töö toodangust, mis on rakendatud sellisel viisil, mille juures meil on mingi eelis.”

� Uurimus riikide rikkuse ja iseloomu põhjustest II, Ilmamaa 2005,lk 47

Absoluutse eelise teooria

� Absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad

riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega

� rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele,

� kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis

� ehk neid kaupu, mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga

Absoluutne eelis

� Absoluutne eelis võib olla looduslik eelis,

kui riigil on olemas soodsad looduslikud tingimused, mingi kauba tootmiseks.

� Absoluutne eelis võib olla omandatud eelis, mis tuleneb tehnoloogiast ja

tööoskuste kõrgest tasemest.

� Kui kaubavahetus riikide vahel toimub vabalt, siis

� riigid spetsialiseeruvad tootmistingimuste alusel ja

� iga riik hakkab tootma just neid kaupu, milliseid ta toodab efektiivsemalt.

� Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund võrreldes teiste riikide vastava tootmisharuga.

� Ekspordist saadud täiendavate vahendite eest saab rohkem importida kaupu, mida riigis ei

toodeta.

Absoluutne eelis

� Tabelist on näha, et Soomel on absoluutne eelis paberi ja Eesti kala

tootmise osas.

� Sama ajaga, mil Soomes toodetakse 5 tonni paberit, toodetakse Eestis ainult 1

tonn paberit

� Kui Eestis toodetakse 6 tonni kala, siis

Soomes samal ajal 3 tonni.

5

Toodetud kaupa tonnides ühe tunni jooksul

53Soome

16Eesti

paberkala

� Oletame, et rahvusvahelisel turul on tonn paberit ja kala ühesuguse hinnaga.

� Kui Eesti vahetab 6 tonni kala 6 tonni paberi vastu Soomest, siis Eesti võidab 5 tonni paberit (kodus saaks Eesti 6 tonni kala vahetada vaid 1 tonni paberi vastu).

� Need 6 tonni kala, mis Soome saab Eestilt nõuavad Soomes 2 tundi tööd.

� Kala tootmisest loobumine võimaldab toota 2x5=10 tonni paberit, seega Soome võidab 4 tonni paberit.

� Tegelikkuses tähendab see, et nii Eestis kui Soomes hoitakse kokku tööaega.

� Kui Eest loobub paberi tootmisest, siis vabaneb

1 töötund, mille saab suunata 6 tonni kala tootmiseks

� Kui Soome loobub kala tootmisest, vabaneb 1 töötund, mille saab suunata 5 tonni paberi tootmiseks

� Tänu spetsialiseerumisele suurenes kala tootmine 3 tonni võrra ja paberi tootmine 4 tonni

võrra

� Seega saadi tarbimiseks juurde kaupu ilma täiendavate tootmisressursside rakendamiseta

+ 4+ 5- 1Paber

+ 3- 3+ 6Kala

KokkuSoomeEesti

Tulu kaubandusest

Täiendavalt toodeti kaupu

Suhtelise eelise teooria (David Ricardo)

� Suhtelise eelise teooria ütleb, et

heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist.

� Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väiksem.

� Kui riigid spetsialiseeruvad oma suhtelise

eelisega kaupade tootmisele, võib maailmas toodang suureneda ilma, et selleks peaks lisanduma uusi tootmistegureid.

Suhtelise eelise mudel

Töötundide hulk, mis on vailik ühe ühiku kauba tootmiseks

128India

36Hiina

SaapadTekstiil

6

Suhteline eelis

� Hiina omab absoluutset eelist mõlema kauba tootmisel

� Saapaid toodab Hiina 4 korda efektiivsemalt ja tekstiili 4/3 korda efektiivsemalt kui India

� Suhtelise eelise teooria kohaselt peab riik eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelisseisund ehk mille tootmise absoluutne eelis on suurim

� India mahajäämus on väikseim tekstiili tootmisel, seega omab India suhtelist eelist tekstiili tootmisel.

Suhteline eelis

� Hiina loobub 1 ühiku tekstiili tootmisest

� Vabaneb 6 töötundi, mis suunatakse saabaste tootmisse ning toodetakse 2 paari saapaid

� India loobub 1 paari saabaste tootmisest

� Vabaneb 12 töötundi, mis suunatakse tekstiili tootmisse ning toodetakse 1,5 meetrit tekstiili

Suhteline eelis

+ 0,5+ 1,5-1Tekstiil

+ 1-1+ 2Saapad

KokkuIndiaHiina

Tulu

kaubandusest

Täiendavalt toodeti

kaupu

Suhtelise eelise teooria edasiarendus

(Heckscher – Ohlini teooria)

� Riik ekspordib kaupu, mille tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid ja seega odavamaid tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmine nõuab suhteliselt napima ja seetõttu kalli tootmisteguri intensiivset kasutamist

� Lihtsamalt: riik kus on palju odavat tööjõudu, ekspordib töömahukaid kaupu ja impordib kapitalimahukaid kaupu ja vastupidi

Suhteline eelis

� H-O teoori kohaselt viib rahvusvaheline

kaubandus tootmistegurite hindade ühtlustamisele erinevates riikides

�Riigis külluslikult leiduvate (odavamate) tootmistegurite hinnad tõusevad

�Riigis olevate nappide tootmistegurite hinnad langevad

Mastaabisääst - Paul Krugman Nobeli majanduspreemia 2008

� H-O teooria ei selgita, miks riigid vahetavad

omavahel samalaadseid kaupu, see on eriti levinud just rikaste riikide puhul (riikides, kus

tootmistegurite hinnad on juba ühtlustunud)

� Näiteks Rootsi ekspordib ja impordib autosid

� Krugman põhjendas seda mastaabisäästu olemasoluga - masstoodang vähendab ühe

ühiku toote omahinda

7

Mastaabisääst - Paul Krugman

� Krugmani sidus mastaabisäästu teooria uue ideega:

� Tarbijad hindavad toodete mitmekesisust –brändi

� Brändi omanik on teatud liiki monopol, isegi siis kui ta peab konkureerima teiste brändidega, ning suures koguses kaupu tootes tekib mastaabisääst

� Seega on kaupu kasulik vahetada mitte ainult erinevate tootmisteguritega riikidel, vaid ka sarnaste hindadega tootmisteguritega riikides

� Ühel riigil on kasulik omada ühte brändi ja vahetada kaupu teise riigiga, kes omab teist brändi

Arenenud riikide vahelise kauba-

vahetuse täiendavad põhjused

� Nõudluspoolsed tegurid – ettevõttel on olemas kogemus siseturul ning sarnane tarbijaskond eksisteerib teises riigis

� Uute toodete ja tehnoloogia juurutamine –algselt on uus toode oskustöömahukas ning seda toodetakse siseturule. Nõudlus viib ekspordini ja tootmine muutub kapitalimahukaks

� Mastaabisääst – spetsialiseerutakse mingile kitsale tegevusalale

� Tööstusharusisene – ühesugustest komponentidest kokku pandud kodumasinad

Kaubavahetust takistavad

� Suurte ülekandekulude tõttu pole paljude

kaupade eksportimine vaatamata madalale omahinnale kasulik

�Kauba kättetoimetamise kulud – transport, kindlustus

�Valuutatehingute kulud

�Kaubanduspiirangud – tollid, kvoodid


� Toob endaga kaasa positiivse tulemuse

kõikidele kaubanduses osalevatele riikidele

� Saavutatakse kõrgem heaolu tase kui see oleks ilma vaba kaubanduseta

� Sellega kaasnevad kindlasti ka kaotused

� Üldiselt võidud kompenseerivad kaotused


� Rahvusvaheline kaubandus suurendab

küll ühiskonna üldist heaolu,

� kuid mõjutab ühiskonnas erinevaid

sotsiaalseid gruppe erinevalt

Kasumid suurenevadKasumid vähenevad

Luuakse uusi töökohtiTöökohti jääb vähemaks

Tootmise suurenemineTootmise vähenemine

Eksportiv haruImportiv haru

8

Kaubanduspiirangud - qui bono?

� Vaba kaubandus paneb osa sotsiaalseid

gruppe ühiskonnas halvemasse seisu, kui nad oleksid võrreldes olukorraga kui

kaubandust piiratakse

� Kaubanduspiirangute õigustajateks on

alati teatud huvigrupid

Kaubanduspiirangud - qui bono?

� Kaubanduspiiranguid taotlevad riigis napi

ressursi omanikud

� Nende tulud on olnud seni suhteliselt

suuremad

� Vabakaubandus viiks hindade ühtlustumisele ning napi ressursi omanike

tulud kahanevad

Kaubanduspiirangud

� Tarbijale on kaubanduspiirangud

majanduslikult kahjulikud

� Tarbija peab kinni maksma ebaefektiivsest

tootmisest tingituna kauba,

� mis on kõrgema hinnaga, kui see kaup, mis oleks vabal konkurentsi turul

Kaubanduspiirangute kehtestamise

põhjused:

� Tootmistegurite paiknemine

� Sotsiaalse heaolu ümberjagamine

� Majanduse stabiliseerimine

Piirangute majanduslik põhjendatus:

� kodumaise tootmise kaitse välismaise konkurentsi vastu (nt oma toodangu müümine kunstlikult madalate hindadega);

� kohaliku tööhõive ning tootjate tulude kaitse;

� maksebilansi tasakaalustamine;

� riigieelarve tuluallikate laiendamine;

� struktuurimuutuste soodustamine.

Kaubanduspoliitilised vahendid:

� Importi mõjutavad vahendid

� Eksporti mõjutavad vahendid

� Sagedamini kasutatakse impordi piiramist

� Võidakse piirata

�Hindasid – imporditollid

�Koguseid - impordikvoodid

9

Kaubanduspiirangute liigid:

� Tollimaks on maks riigipiiri ületavalt kaubalt, mille abil püütakse muuta

kaupade suhtelisi hingu. On kõige levinum kaubanduspiirangu liik

� Imporditoll - kogutakse riiki

sisseveetavatelt kaupadelt riigipiiri ületamisel eesmärgiga piirata kauba

sissevedu. Motiiviks soov kaitsta kodumaist tootjat

� Eksporditoll – kogutakse riigist väljaveetavalt

kaubalt eesmärgiga piirata kauba väljavedu. Motiiviks esmatarbekaupade hinnataseme

alandamine siseturul. Toorainet eksportivatel riikidel motiiviks tõsta maailmaturu hinda

� Transiiditoll – kogutakse riigist läbiveetavatelt

kaupadelt eesmärgiga katta kaupade veoga seotud kulud (infrastruktuuri kasutamise kulud) ja teenida raha riigieelarvesse


� Impordikvoot kujutab endast kaubandustõket, mille puhul piiratakse importi või eksporti koguseliselt. Eesmärgiks on kodumaise tööstuse kaitsmine välismaise konkurentsi eest. Levinud põllumajanduses

� Impordilitsentsid – piiravad võrreldes kvootidega vähem. Litsentse müüb või annab valitsus


� Vabatahtlikud ekspordipiirangud – üks riik ajendab teist riiki vähendama mingi kauba eksporti vabatahtlikult.

� Ekspordisubsiidiumid – eesmärgiks on ekspordi suurendamine, kuna eksporttoodangu hind alaneb

� Tehnilised ja administratiivsed piirangud� Ohutus- ja tervishoiunõuded

� Pakendite tähistuste nõuded

Maailma kaubandusorganisatsioon WTO

� Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO (World Trade Organization) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib rahvusvahelist kaubandust.

� WTO raames on kokku lepitud konkreetsed kaubandusreeglid, mis toimivad WTO-ga liitunud riikides

� Seisuga 23.07.2008 oli WTO-ga liitunud 153 riiki.

� Eesti on WTO täieõiguslik liige alates 1999.a. sügisest (13.11.1999)

WTO töö juhindub WTO lepingutest

� WTO lepingud on õiguslikuks aluseks

rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale.

� Lepingutel on kolm peamist sihti:

� aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik

� liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes

� panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne

10

WTO süsteem koosneb kolmest

põhilepingust

� GATT - Multilateral Agreement on Trade in Goods including the General Agreement on Tariffs and Trade (GATT 1994) and its associate Agreements -Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud, sealhulgas Üldine tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994) ja selle siduslepingud

� GATS - General Agreement on Trade in Services -Üldine Teenustekaubanduse kokkulepe

� TRIPS - (Agreement on) Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights - Intellektuaalomandi õiguste kaitset reguleeriv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide kokkulepe

Kirjandus:

� WTO kodulehekülg

http://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/tif_e/org6_e.htm

1

Konkurentsivõime

RIM 6001

Majanduse alused14.loeng

Anneli Kommer

Majanduspoliitika

� Majanduspoliitika kohta võib leida mitmeid

erinevaid definitsioone:

� Majanduspoliitika on abinõude kogum, mis on suunatud

sellele, et korrastada majanduselu ja mõjutada

kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist

� Majanduspoliitikaks võib nimetada mistahes üldist

majandusstrateegiat, selles seatud eesmärke ja

vahendeid

� Majanduspoliitika on distsipliin, mis uurib avaliku

majanduse tegevust, sotsiaalsete valikute protsessi, institutsioonilisi valikuid ja valitsuse otsuseid

Majanduspoliitilised eesmärgid

� Stabilisatsiooni eesmärk (tööhõive,

hinnataseme stabiilsus)

� Kasvu eesmärk (sissetulekute kasv,

avalike teenuste pakkumise kasv)

� Struktuuri eesmärk (regionaalsete erinevuste tasakaalustamine)

� Jaotuse eesmärk ( õiglane heaolu jaotus)

Majanduspoliitilised eesmärgid

� Majanduspoliitika kujundamisel ja

suunamisel tuleb üheaegselt silmas pidada mitmeid majanduspoliitilisi

eesmärke

� Samas võivad need eesmärgid olla

omavahel vastuolus

Vabariigi Valitsuse eesmärgidaastateks 2009–2012

� Vabariigi Valitsuse tegevuse üldeesmärgiks

on tagada Eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng.

� Sellel sihil on kolm alaeesmärki:

�majanduse konkurentsivõime kasv;

�sotsiaalse sidususe kasv;

�keskkonna kasutamise säästvuse kasv

� Pikaajaline areng sõltub eeskätt majanduskasvu kiirusest: selleks tuleb tõsta majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagada majandusstabiilsus.

� Samuti on tähtis pöörata tähelepanu kasvava heaolu jaotumisele ühiskonnas ehk sotsiaalsele ja regionaalsele tasakaalule, millest oleneb ühiskonna sidusus. Vastasel juhul satub arengu pikaajalisus ohtu, sest sotsiaalsed probleemid võimenduvad ning riigi vahendeid ja arenguvõimalusi ei kasutata parimal viisil ära.

� Jätkusuutlikku majanduskasvu pole võimalik tagada ka ilma keskkonnasäästlikkuse suurendamiseta

Allikas: Riigi eelarvestrateegia 2009 -2012

2

Konkurentsivõime

� Kõrge konkurentsivõime on tänapäeva avatud

maailmas riigi üheks kõige olulisemaks tunnuseks ja tegevuse eesmärgiks.

� Konkurentsivõimeliste riikide eeliseks on, et nad suudavad rohkem kui teised müüa kaupu ja

teenuseid rahvusvahelistel turgudel ning saada rohkem välismaiseid otseinvesteeringuid.

Konkurentsivõime

� Sellega tagavad nad kiirema rikkuse kasvu ja

heaolu tõusu oma riigis.

� Enamus maailma riike teevad üha kasvavaid

pingutusi soodsate tingimuste loomiseks ettevõtluse arenguks oma territooriumil.

� Riigid mõistavad, et ettevõtted üksi (ilma riigi

abita) ei suudaks globaalses konkurentsivõitluses läbi lüüa.

Konkurentsivõime

� Riigid on nõus rahvusvahelise majandusedu

nimel alandama makse, moodustama mitmesuguseid subsideerimisfonde, võtma endale ettevõtete alustamise riske, arendama

infrastruktuuri jne.

� Seega riikide konkurentsivõime näitab, kuidas riigid loovad ja säilitavad keskkonda, mis annab

konkurentsijõudu nende ettevõtetele.

Konkurentsivõime

� Paljud riigid, sealhulgas Eesti, kasutavad oma rahvusvahelise konkurentsivõime positsiooni parandamiseks madalat maksukoormust või siis maksude alandamist.

� Euroopa Liidu uued liikmesriigid muutnud madalad maksud konkurentsivõitluse oluliseks instrumendiks.

� See, koos odava tööjõuga, on taganud nendesse riikidesse välismaiste otseinvesteeringute aktiivse sissevoolu.

Konkurentsivõime

� Samas on palju näiteid, kus riigid on saavutanud

kõrge konkurentsivõime ka kõrgete maksude ja suurte tööjõukulude juures (Taani, Rootsi, Soome).

� See näitab, et riikide käsutuses on erinevaid võimalusi edu saavutamiseks rahvusvahelises konkurentsis.

Konkurentsivõime

� Konkurentsivõime määratlemisel ei ole

kokkuleppele jõutud, erinevad inimesed omistavad sellele mõistele erinevaid tähendusi

� Konkurentsivõime puhul rõhutatakse:

� madalaid tootmiskulusid,

� vahetuskursi tähtsust,

� tehnoloogilist arengut,

� majanduskasvu

3

Konkurentsivõime mõõtmine

� Enamik konkurentsivõimet puudutavaid

uuringuid käsitleb selle mõõtmist

� Konkurentsivõime hindamisel rakendatakse mitmesuguseid

majandusanalüüsis traditsiooniliselt kasutatud näitajaid

� Seega valitseb teatud terminoloogiline

segadus

Konkurentsivõime

� Kirjanduses võib leida mitmeid majandusliku

konkurentsivõime kontseptsioone.

� Kõige süsteemsemalt on konkurentsivõimet

käsitlenud H.Trabold,

� kes tõi esile neli aspekti

� müügivõime (ekspordivõime),

� atraktiivsus ettevõtluse asukohana

� kohanemisvõime

� teenimisvõime (sissetulekute tase)

Konkurentsivõime

� Need aspektid moodustavad hierarhilise

süsteemi, milles teenimisvõime (sissetulekute tase) toetub kolmele ülejäänule aspektidele (vt joonis)

� Selle käsitluse kohaselt on teenimisvõime riigi konkurentsivõime kõige üldisem indikaator,

� mille suhtes riigi müügivõime (ekspordivõime), atraktiivsus ettevõtluse asukohana ning kohanemisvõime esinevad teguritena.

Müügi-võime

Atraktiivsus

ettevõtlusele

Kohanemisvõime

TEENIMISVÕIME

TEADMISED

Riigi majandusliku konkurentsivõime

hierarhiline süsteem

Konkurentsivõime

� Riigi majandusliku konkurentsivõime kõige üldisem tase (nn teenimisvõime) seostub riigi sisemajanduse

koguproduktiga.

� Täpsemalt SKP tasemega ühe inimese

kohta ja SKP dünaamikaga.

� Üldiselt peetakse võimet rikkust luua tähtsamaks kui rikkust ise.

� Võime rikkust luua garanteerib ka rikkuse kaotamise korral asendamise.

� Seega kerkivad konkurentsivõime puhul esile akumuleeritud teadmised tehnoloogia ja inimkapitali vormis.

� Riigi konkurentsivõime prognoosimisel tuleb seega hinnata eelkõige pikaajalisi investeeringuid tehnoloogia arengusse ja inimeste haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõstmisse

4

Konkurentsivõime kontseptsioonid on

arenenud mitmeetapiliselt:

� Konkurentsieeliseks on loodusressursid

� Investeeringute tähtsus tõuseb oluliselt

� Innovatsioonile orienteeritud tase

� Informatsiooni töötlemise kõrge aste.

Konkurentsieeliseks on loodusressursid

� Välisinvesteeringud suunatakse

loodusressursside ekspluateerimisele, peamiselt primaarsesse sektorisse

Investeeringute tähtsus tõuseb oluliselt

� Investeeringute osakaal SKP-s tõuseb

seniselt 5-8%-lt 15-20%-ni.

� Riigid suurendavad kulutusi haridusele, kasvatavad tööjõudu arenevatele

tööstusharudele.

� Avaliku sektori osa suureneb, teenused muutuvad kõigile kättesaadavaks, areneb

transport ja kommunikatsioon.

Innovatsioonile orienteeritud tase

� Riigist kujuneb rahvusvaheliselt aktsepteeritud kaubanduspartner.

� Suurenevad kulutused innovatsioonile.

� Elatustaseme tõustes hakkavad tarbijad

hindama diferentseeritud tooteid ja kvaliteeti.

� Konkurentsivõime põhineb juhtimisotsuste kvaliteedil, mitte loodusressursside

omamisel.

Informatsiooni töötlemise kõrge aste

� Vähesed riigid on jõudnud nii kõrgele

(USA, Jaapan, Saksamaa).

� Riigid kulutavad enim vahendeid teadus-ja uurimistööle (R&D).

� Eesmärgiks on uute toodete ja

tehnoloogiate arendamine.

� Riigil on selles oluline roll, eelkõige

turutõrgete ilmnemisel.

� Laiemalt võiks konkurentsivõimet käsitleda kui riigi võimet realiseerida sotsiaalseid ja poliitilisi eesmärke.

�Sissetulekute kasv

�Tööhõive suurendamine

�Haridustaseme tõstmine

�Tervise parandamine

�Tasakaalus kaubandusbilanss, mis tugineb tootlikkusele, kvaliteedile ja innovatsioonile

5

� Konkurentsivõimet on defineeritud ka kui võimet teha kiireid ja püsivaid edusamme elatustasemes

� Sageli püütakse määratleda konkurentsivõimet

riigi tasandil, defineerides seda kui üldist heaolu riigis

� Tegelikult unustatakse, et turul konkureerivad ettevõtted oma toodete-teenustega, mille baasilt

tekibki nende konkurentsivõime, kaugemas perspektiivis ka haru ja riigi konkurentsivõime.

Konkurentsivõime analüüsi tasemete

järgi võib eristada

� ettevõte

� majandusharu

� riik

Ettevõte

� Konkurentsivõimena võib käsitleda võimet pikaajaliselt toota ja müüa kaupu (tooteid, teenuseid).

� Sellise võime lõpphinnanguks on avatud sektoris ettevõtte (aktsiate) turuväärtus ja selle muutumine.

� Ettevõtte konkurentsivõime avaldub ka tema majandusolukorda iseloomustavates näitajates nagu:� toodangu turuosa suurus,

� tootmistegevuse kasumlikkus

� ning nende muutumine

Ettevõtte konkurentsitegurid

� Palgatase, palgataseme ja tootlikkuse suhe

� Tööjõu kvalifikatsioon, hoiakud ja töömotivatsioon

� Tooraine ja energiaga varustamise stabiilsus

� Ettevõtete asutamiseks ja elamuehituseks sobiva maa olemasolu

� Transpordi ja kommunikatsiooni infrastruktuur

� Uurimis- ja tehnoloogiaalane infrastruktuur

Majandusharukui analoogsete ettevõtete kogum

� konkurentsivõime on teatavas osas (väärtus ja kasumlikkus) analoogne ettevõtte konkurentsivõimega.

� Samal ajal konkureerib majandusharu sisemajanduslikult teiste majandusharudega � osatähtsust riigi sisemajanduse koguprodukti loomisel

ja selle muutust

� ning välismajanduslikult analoogsete majandusharudega teistes riikides � vastava haru toodangu kulutuste taseme ja kvaliteedi

vahekord erinevates riikides, � ekspordi ja impordi mahu suhe ning dünaamika

6

Konkurentsi ulatuse järgi võib eristada:

� Lokaalne (regionaalne) konkurents – toote või

teenuse pakkujate piiratus lähiümbrusega (omane teenuste turule)

� Riigisisene (natsionaalne) konkurents – toote või teenuse pakkujad piirduvad koduriigiga (iseloomulik kaubanduspiirangutega kaitstud

siseturule)

� Rahvusvaheline (globaalne) konkurents – toote

või teenuse pakkumisel konkureeivad tootjad kogu maailmast

Riik

� riigi rahvusvaheline konkurentsivõime tugineb:

� võimel juhtida olemasolevat füüsilist, inim- ja sotsiaalset kapitali nii, et oleks tagatud selle

võimalikult efektiivne kasutamine;

� võimel juhtida muutumist, et kiiresti kohaneda ja reageerida arengutele, mis maailma

konkurentsimaastikul aset leiavad.

Riigi üldised konkurentsikeskkonda

kujundavad tegurid:

� Riigi avatus maailmamajandusele

� Poliitiline stabiilsus regioonis

� Piirkonna majandusgeograafiline positsioon

� Looduslikud tingimused ja ressurssidega varustatus

� Demograafilised tingimused ja inimressursi struktuur

Riigi majanduspoliitika

konkurentsivõime mõjutajana

� Suhtumine välisinvesteeringutesse ja vaba turu toimimisse

� Riigi bürokraatia arengutase

� Raha ja hindade stabiilsus

� Maksud, subsiidiumid

� Omandisuhete korraldus

� Välismajandussuhete regulatsioon

Kirjandus:

� Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime. KI 2007

http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Eesti_rahvusvaheline_konkurentsivoime_Aastaraamat_20

07.pdf

� Eesti majanduse konkurentsivõime. TÜ kirjastus 1999

Documents

majanduse alused