35

Sulgpallis on õigel löögitehnikal kogu mängu käigule väga suur mõju. Nagu õige liikumine platsil, nii aitab ka õige löögitehnika mängijal energiat kokku hoida ja saavutada kõige tõhusamal viisil mänguline initsiatiiv või siis näi-teks juba ühe hea ja õnnestunud löö-giga vastase pressingu alt välja tulla. Kogu erinevate löökide arsenal, mida algaja mängija omandab, peab ole-ma efektiivne ja tehniliselt õige, sest kohe õige löögitehnika omandada on lihtsam kui hiljem oma löögitehnikat muuta.

Nagu õiget liikumist, on ka õiget löögitehnikat kõige parem omandada inimese nõndanimetatud motoorsel kuldajal. Kuna aga sulgpalliga teevad algust väga erineva vanusega inimesed, on põhireegel siiski, et juba esimestel kordadel, kui soovitakse mängima ha-kata sportsulgpalli, võetakse õppimise ja treenimise aluseks tehniliselt õiged reketihoided ning efektiivne ja tõhus löögitehnika. Kuigi algaja mängija võib saada palli kaugele lendama ka reke-tit nn pannhoides kätte võttes, hakkab pikemas perspektiivis reketit valesti käes hoides löögitugevus ja -kindlus

Hoided ja löögitehnika

alla jääma mängijatele, kes sooritavad oma lööke tehniliselt õigesti.

Alustama peaks põhilöökide oman-damisega ja treenimise käigus oma löögiarsenali mitmekesistama ja täius-tama. Mida rohkem valdab mängija erinevaid lööke, seda enam suudab ta panna vastasmängijat tasakaalu kao-tama või löögile hilinema. Erinevad löögid ja petted muudavad sulgpalli elavaks ja lõbusaks. Samuti toob efek-tiivne liikumine ja löögitehnika män-gijale suure tõenäosusega edu ning pakub sedasi lõppkokkuvõttes alati meeldivaid elamusi.

Kui löögiarsenal jääb kesiseks, võib mingil hetkel mängijat tabada mõõn. Ta avastab, et mäng muutub nüriks ja tal justkui pole relvi, millega vastast tasakaalust välja lüüa ning millega punkte võita.

Niisiis on hea jalgade töö ja korralik löögitehnika investeering mängija tule-vikku. Alustame kõigepealt reketi hoie-test.

Reketi hoided

Erinevad hoided aitavad lööke biome-haaniliselt õigesti sooritada ja muu-

Hoided ja löögitehnika

36

davad sedasi löögid tõhusaks. Võist-lussportlased harjutavad ja täiustavad erinevaid reketihoideid pidevalt, et need võimalikult hästi nende mänguolukor-rale sobiksid. Harrastusmängijad saa-vad hästi hakkama ka põhihoietega.

Sulgpallis on kolm põhilist reketihoiet:– universaalhoie– tagakäehoie– pannhoie ehk eeskäehoie

Universaalhoide puhul võetakse kinni reketivarrest, reket on suunatud ette üles, reketilaba on vertikaalne. Reketikäe peopesa keelestult otse alla käepidemele viies võetakse hoie, nagu hoitaks käes kirvest. Reketi laba on pööratud veidi päripäeva, nii et pais-tab keelestu vasakpoolne osa. Sõrmed on lõdvalt ümber käepideme, pöial on nimetissõrme ja keskmise sõrme va-hel. Käepideme ja peopesa vahele peab jääma vahe, millest võib läbi näha – see kindlustab, et reketit hoitakse käes lõdvalt.

Universaalhoidest reketit kas vas-tu- või päripäeva pöörates muudetak-se hoie kas eeskäe või tagakäehoideks. Pöörates reketit päripäeva, saadakse tagakäehoie, pöial asetatakse käe-pideme laiemale osale. Vastupäeva pöörates saadakse eeskäehoie ehk nn pannhoie. Hoiet muudetakse soovitud suunda pöialt ja nimetissõrme kasuta-des.

Reketi hoiet muudetakse mängu käigus kogu aeg, sest erinevad mängu-olukorrad ja palli asend mängija suh-tes muutub iga löögiga. Millises hoides reket käes on, sõltubki just sellest, kas mängija asub löögihetkel palli taga või on palli tabamishetk mängija külgedel või asub mängija löögihetkel võrgu ja palli vahel.

Energiaallikad, millest löök ammutab oma jõu

Põhilised energiaallikad sulgpalli löömisel on:– küünarvarrepööre – lihaste lõtvuse ja pingutuse vahest

tekkiv energia– keha- ja õlavarre pööre.

Suurem osa kõikide löökide tugevu-sest saadakse küünarvarrepöördest.

Universaalhoie. Sellise hoidega sooritatak-se suurem osa eeskäelöökidest.

Tagakäehoie.

Hoided ja löögitehnika

Pannhoie ehk eeskäehoie. Pannhoiet kasutatakse näiteks otse võrgu kohalt palli kiireks mahalöömiseks.

37

Ettekujutuse küünarvarrepöördest saab nii: hoia reketit otse ees univer-saalhoides, reket käe suhtes 90kraa-dise nurga all, ja pööra peopesa koos reketiga üles, nii et reket liigub pare-male ja alla, ning nüüd pööra peopesa sedasi alla, et reket liigub vasakule, läbi otseasendi vasakule alla.

Selleks et lihased saaksid arenda-da plahvatuslikku jõudu, peavad nad enne lööki olema lõdvestunud. Kui pingutada lõtva lihast löögimomendil, tekitab see löögile palli tabamise het-kel lisajõudu. Kui pingutus teha liiga vara, jääb jõu tekkimise efekt ära. Siit tulenebki vajadus hoida reketit kuni löögihetkeni lõdvalt käes. Lisaks muu-dab kramplikult käes olev reket löögi ebatäpseks.

Lõdvestunud oleku ja lihaste pingu-tamise vaheldumine kogu kehas teki-tab samasuguse energia kulmineeru-mise efekti.

Rannet kasutatakse sulgpallis ena-masti löökide suunamiseks ja energia-allikana mõne võrgulöögi juures.

Löögi erinevad faasid

Sulgpallis toimub löökide puhul pallist eemaldumise faas ja pallile lähene-mise faas. Enamiku löökide puhul on eemaldumise ja lähenemise faasiks küünarvarrepöörded. Eeskäe poolel kasutatakse pallist eemaldumise faa-sis küünarvarre väljapööret, tagakäe poolel küünarvarre sissepööret. Mida enam mängija tehnilised ja löögiosku-sed arenevad, seda lühemaks muutub pallist eemaldumise faas, sest see teeb liigutused vastasmängija jaoks raskes-ti loetavaks ja tõstab mängutempot.

Pallist eemaldumise ja pallile lähe-nemise faasile järgneb palli tabamine. See, kus täpselt palli tabatakse, mõju-Küünarvarrepööre sulgpallilöögis.

Hoided ja löögitehnika

1

2

3

4

6

5

38

li saatmine, mille lõpul tuuakse reket tagasi ooteasendisse. Paljude löökide puhul näitab saatmine löögi tehnilist õnnestumist või ebaõnnestumist.

Sulgpallis on väga suur tähtsus oskuslikult sooritatud pettelöökidel. Lööki, mida algul näidatakse, nime-tatakse alglöögiks. See on niinime-tatud viivitusega löök, kus algselt näidatakse üht, kuid lüüakse hoopis mujale. Alglöögi ajaline kestus on alati pikem kui löögil, mis tegelikult sooritatakse.

Fun factor kui mänguoskusi arendav asjaolu õppimise juures

Kõik, kes sulgpalliplatsile jõuavad, ta-havad kohe alustada punktimänguga. On küll võimalik omandada erinevad löögitehnikad ja hoided ka mängu käi-gus, kuid tavaliselt on sel juhul mängi-ja areng aeglane ja on suur oht oman-dada nii valed hoided kui ka ebaõiged liikumise alused.

Seega on hea, kui algajad, kes soo-vivad end sportsulgpalliga tõsisemalt siduda, teeksid treeningu alguses kas raamatus kirjeldatud harjutusi või siis treeneri poolt vabalt valitud harjutu-si, mis laovad vundamendi hilisemale efektiivsele mängule.

Nii laste kui ka täiskasvanute pu-hul ei maksa unustada, et sulgpall, nagu ka iga teine pallimäng, on lõbus tegevus. Sulgpalli käiakse mängimas kehale ja vaimule positiivse impulsi andmiseks ja mängutehnika õpetami-se harjutused võiksid sisaldada lõbu-said ja mängulisi elemente.

Kui löögitehnikale on alus pandud, on paras aeg minna edasi erinevate sulgpallis kasutatavate löökide juur-de.

Pallist eemaldumise faas: löögihoo kogu-miseks liigub reket pallist eemale.

Hoided ja löögitehnika

Pallile lähenemise faas: mängija on otsus-tanud, millist lööki ta kasutab, reket liigub palli poole. Enne palli puudutust tehakse vastase segadusse ajamiseks viivitus.

tab palli lennukõrgust, kiirust ja suun-da. Näiteks rabaku puhul on tabamis-koht keha ees üleval ja nii saab palli suunata alla.

Pärast palli tabamist toimub pal-

Palli saatmine: pärast lööki toimub nende löökide puhul, mis vajavad palli lennu õige suuna ja tugevuse kindlustamist, palli saat-mine reketiga.

39

Harjutused hoiete ja löögitehnika õppimiseks

1. „Helikopter“ Hea moodus õpetada küünarvarre-

pööret on võrrelda reketi liikumist helikopteri tiivikuga. Harjutuse sooritamiseks tuleb tõsta reketiga käsi üles ja liigutada reketit pea ko-hal nagu helikopteri tiivikut ühele poole ja teisele poole. Mida enam on reket vertikaalses asendis, seda väiksemaks muutub küünarvarre-pöörde osa.

2. Kolm kiirust Mängija seisab ettesirutatud reke-

tikäega võrgu ees ja liigutab reketit paralleelselt võrguga, muutes liiku-mise kiirust aeglasemast kiiremaks. Reket ei tohi võrku puudutada. Har-jutus õpetab mängijale säilitama te-ravnurka reketi ja käe vahel.

3. Kriipsu tõmbamine käele ja reketile

Selleks et paremini õppida univer-saalhoiet, võib tõmmata käele ja reke-ti käepidemele kriipsud, mis peaksid omavahel ühtima. Harjutuse käigus peab jälgima, et erinevatest hoietest taas universaalhoidesse minnes joo-ned taas omavahel klapiksid.

4. Kardin kui küünarnuki ettetoomise abivahend

Tehniliselt õigesti sooritatud pika tagant taha palli löömisel liigub küü-narnukk pallist eemaldumise faasi lõpul ette-üles palli suunas. Selle liikumise harjutamiseks on hea ka-sutada kardinat, mida küünarnukk peaks puudutama enne pallile lähe-nemise faasi.

5. Võrk kui algajaid segav vahend Sageli on erinevate löökide õppimist

alustades ebaõnnestunud katsete hulk suur ja see mõjub harjutajale

Küünarvarrepöörde treenimiseks võib reketi käe suhtes täisnurga alla ette viia ja seda liigutada paremalt vasakule nii, et kord näitab allapoole käeselg, kord peopesa. Seda harjutust võib teha, liigutades reketit paralleelselt võrguga, muutes reketi liiku-miskiirust aeglasemaks ja kiiremaks. Reket ei tohi võrku puudutada.

Hoided ja löögitehnika

40

emotsionaalselt negatiivselt. Kuigi on loomulik, et sulgpalliga alusta-des ja tehnika aluseid omandades tuleb leppida ebaõnnestunud löö-kidega, võib algajate puhul võrku üldse mitte kasutada, sest nii saab keskenduda õige löögiliigutuse õp-pimisele ja võrku lennanud pallid

ei tõmba harjutaja tähelepanu ära harjutuselt endalt.

Samuti on väikestel lastel küllaltki ebamugav harjutada võrgulööke, kui võrk on normaalkõrgusel, sest sellisel juhul peab lapse käsi olema kõrgele üles sirutatud ja võib kram-pi tõmbuda. Lapsi treenides võib mõningate löögiharjutuste puhul võrku allapoole lasta.

6. Palliga žongleerimine Palli üleslöömine nii ees- kui ka ta-

gakäepoolega aitab omandada löö-kide algtehnikat.

Eeskäega palli üles lüües on läh-teasend harkseis, parem käsi ees, reket universaalhoides või kerges eeskäehoides, reket pööratud 20 kraadi vastupäeva. Pallist eemaldu-mise faasi alguses tehakse küünar-varre väljapööre, seejärel tuuakse reketi käepideme põhi löögile lisa-jõu andmiseks pallile vastu ja lii-gutus jätkub pallile lähenemisega, milleks on küünarvarre sissepööre. Enne lööki on sõrmelihased lõdves-tunud, löögimomendil pingutatakse sõrmi, millega antakse lisaks küü-narvarrepöördele löögile lisaener-giat. Pärast lööki jätkab reketipea kergelt palli saatmist.

Tagakäepooltžongleeridesonhoi-deks tagakäehoie ja pallist eemal-dumise faasiks küünarvarre sis-sepööre, pallile lähenemise faasis sooritatakse küünarvarre väljapöö-re. Enne löögiliigutust liigub reketi-käepideme põhi pallile vastu. Järg-nevad liigutused on samad nagu žongleerimiseleeskäepoolelt.Reketi liikumine palli poole, käe-

pideme põhi ees, on väga oluline, sest õpetab kasutama kõigi löökide juures sõrmede antavat lisaenergiat.

Hoided ja löögitehnika

Palli üleslöömine nii ees- kui ka tagakäepoo-lega aitab omandada löökide algtehnikat.