Eesti Panga majanduskommentaar 28. aprill 2010 1

Märten Ross2. juuni 2010

Eesti majanduse väljavaade ja ühinemine euroalaga

Märten Ross 2. juuni 2010 2

Teemad

• Eesti majanduse väljavaated lähiajal• Milleks on meile eurot vaja?• Euro kasutuselevõtu tingimused, Maastrichti

kriteeriumid• Üleminek uuele vääringule

Märten Ross 3

Maailmamajandus on taastumas, aga taastumise aeg ja kiirus pole selge

Väliskaubanduspartnerite kaalutud SKP kasv

Pessimistlik kaalutud keskmin

8%

4%

0%

-4%

-8%

-12%

e Optimistlik kaalutud keskmine Kaa

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

lutud keskmine

2. juuni 2010

Märten Ross 4

Kasvu taastumine põhineb ekspordil

Lähiajal võime näha heitlikke näitajaid, millest ei tasu teha pikaajalisi järeldusi kasvuvõimekuse kohta

6000

7000

8000

9000

10000

11000

12000

13000

14000

2005 2006 2007 2008 2009 2010

mln EEK

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

Kaupade ekspordi maht (vs) Kaupade ekspordi aastakasv (ps)

2. juuni 2010

Märten Ross 5

Lähiajal sõltub kasv peamiselt kasutamata ressursi taasrakendamisest

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 201050%

55%

60%

65%

70%

75%

80%

85%

kasumlikkus (vasak telg) tootmisvõimsuse rakendatus (paremtelg)

Tööstuse kasumlikkus ja tootmisvõimsuse rakendatuse tase

2. juuni 2010

Märten Ross 6

Välismajanduse taastumise kulg mõjutab oluliselt ka Eestit

Kaupade ja teenuste eksport (kasv)

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

20022003200420052006200720082009201020112012

Baas Optimistlik kaalutud keskmine Pessimistlik kaalutud keskmine

SKP vahemik

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Mld

kroon

i

2. juuni 2010

Märten Ross 7

Tööturg kosub aeglasemalt

tuha

tinim

est

0%

5%

10%

15%

20

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012540

560

580

600

620

640

660

680

hõive (paremtelg)töötus (vasak telg)

%

Hõive ja töötus

2. juuni 2010

Eesti Panga majanduskommentaar 8

Tööturuolukord pidurdab hinnasurvet

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

alusinflatsioon toit, alkohol ja tubakas energia THI aastakasv

Inflatsiooni struktuur ja prognoos

2. juuni 2010

Märten Ross 9

Kulupoliitika eeldused• 2010. aastal vastavalt eelarvele• 2011. aastal arvestatud kulude külmutamisega (v.a intressikulud, töötukassa kulud,

ELi rahadega seotud kulud jms)• 2012. aastal suurenevad lõpptarbimine ja investeeringud SKPga samas tempos

Eelarve tasakaalustamine on vajalik majanduse usaldusväärsuse hoidmiseks

Eelarve tasakaal

-6%-4%-2%0%2%4%6%8%

10%12%14%16%18%20%22%24%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012-4%-2%0%2%4%6%8%10%12%14%16%

tulude kasv (vasak telg)kuludekasv(vasak telg)

ko

%SK

Pst

ondeelarve tasakaal (paremtelg)valitsuse konvergentsiprogramm2010(paremtelg)

2. juuni 2010

Milleks on meile eurot vaja?

10

Euro on Eesti majanduse jaoks toetav tegur

• Väikeriigi jaoks tähendab valuutapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ja rahvusvahelise usaldusväärsuse kasvu

• Võrreldes krooniga on euroalal:• Risk järsuks intressitõusuks igal juhul väiksem• Hindade võrreldavus välisturuga igal juhul suurem• Tehingukulud igal juhul väiksemad

• Liitudes europiirkonnaga saaks Eesti maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osaks koos võimalusega mõjutada majanduspoliitilisi otsuseid

• Seotud kursi tõttu järgib kroon juba praegu euro väärtust ja selle muutusi

• Liitumist toetab Eesti majanduse tihe integreeritus juba praegu euroalaga

Märten Ross 112. juuni 2010

Kuid euro suhtes tasub olla realistlik

• Euro suurendab keskkonna usaldusväärsust• Euro puhul kaovad valuutavahetustehingute kulud ja see

lihtsustab eksportööride elu• Loodetavasti tugevdab euro konkurentsi, sh kõige

problemaatilisematel aladel• Kuid – euro ei tee meie eest ära vajalikke otsuseid:

– Eelarvepoliitikat– Õigeid äriotsuseid

• Oluliseks saab olema valmisolek jätkata senist majanduspoliitikat jätkusuutlikult

Märten Ross 122. juuni 2010

Euro kasutuselevõtu tingimused, Maastrichti kriteeriumid

13

Maastrichti kriteeriumid I

• Euroalaga ühinemise eelduseks on see, et Eesti täidab edukalt Maastrichti lepinguga sätestatud euro kasutuselevõtu kriteeriumid

• Kriteeriumide eesmärgiks on tagada euroala majanduse tasakaalustatud areng ning seeläbi kindlustada Euroopa rahaliidu sujuv toimimine ja stabiilse hinnataseme säilimine

• Kriteeriumide täitmist hindavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank. 12. mail avaldatud ülevaadetes tõdeti, et me täidame kõiki kriteeriume ja Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kutsuda Eesti 17-ks euroala liikmeks.

Märten Ross 142. juuni 2010

Maastrichti kriteeriumid II

• Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM IIga ettenähtud normaalsetes kõikumispiirangutes ilma tõsiste pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi muuta

• Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi 12 kuu keskmisena ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist

• Intressimäärad. Rahvusvaluutas emiteeritud vähemalt 10-aastaste riigi võlakirjade intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist

• Riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Valitsussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst. Valitsussektori võlg ei ületa 60% SKPst

Märten Ross 152. juuni 2010

Üleminek uuele vääringule

16

• 12. mail avaldati Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne

• 8. juunil koguneb Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) ning arutab Euroopa Komisjoni ja EKP hinnangute alusel Eesti vastavust eurokriteeriumidele. Samuti konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga

• 18. juunil arutab Euroopa Ülemkogu Eesti sobivust euroalale

• 13. juulil kogunev Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) peaks eelnevate etappide positiivse läbimise korral kinnitama lõplikult Eesti liitumise euroalaga ja vahetuskursi alates 01.01.2011

Eurole ülemineku otsustusprotsess

Märten Ross 172. juuni 2010

• Eesti eurole ülemineku tehnilist üleminekut koordineerib asjatundjate komisjon (ATK)

• ATK on moodustanud valdkondades esineda võivate probleemide kaardistamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks 7 töögruppi

– Eesti Panga ja krediidiasutuste vaheline töögrupp, ärikeskkonna, valitsusasutuste tehnilise valmisoleku, tarbijakaitse, õigusloome, kommunikatsiooni ning kriteeriumide täitmise seire ja arvestuse töögrupp

• ATK ja töögruppide koostöös on valminud ja Riigikogus vastu võetud Euro kasutusele võtmise seadus

– reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud seadusemuudatused.

• Üleminekuga kaasnevad muudatused on lahti seletatud Europlaanis, leitav avaliku dokumendina www.fin.ee/euro või www.eestipank.ee/pub/et/EL/ELiit/

Eurole ülemineku ettevalmistused

Märten Ross 182. juuni 2010

• Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuna (“big bang”), st üleminekuperioodi ei ole

• Alates €-päevast kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood

Maksta saab nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha eurodes

Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis

Uue raha kasutuselevõtt toimub järsu üleminekuna

Märten Ross 192. juuni 2010

• €-päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused automaatselt ja teenustasuta eurodeks

• Hoiused säilitavad oma väärtuse samasugusena nagu nad olid kroonides

• Sularahavahetus toimub tähtajatult• Ümberarvestamine €-sse Euroopa Liidu Nõukogu

kehtestatud kursiga (kinnitab Ecofin juulis)– Eesti krooni kurss olnud juba praegu fikseeritud euroga (1EUR =15,6466 EEK)

Rahavahetuse peamised põhimõtted

Märten Ross 202. juuni 2010

Krooni sularaha vahetatakse tähtajatult

Märten Ross 212. juuni 2010

• Kõik sularahateenuseid osutavad pangakontorid vahetavad kroone eurodeks juba 1 kuu enne (alates 1.12.2010) füüsilistele isikutele– pangatähti– keskkursiga – teenustasuta– jätkatakse väljakujunenud valuutavahetuse formaati, säilitades

senise broneerimissüsteemi• kuni 6 kuud pärast €-päeva keskkursiga ja teenustasuta• piiratud kontorivõrguga vahetatakse kuni 12 kuud• Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks

tähtajatult ja piiranguteta

• Euro sularaha lastakse ringlusse 3 põhilise kanali kaudu: – pangakontorid – sularaha automaadid (ATM) – jaekaubandus

• Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega hiljemalt 48h jooksul

• Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu

Rahavahetus toimub mitme kanali kaudu

Märten Ross 222. juuni 2010

Suurim väljakutse on uue vääringuga harjumine

• Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus- Alates 1. juulist 2010 kuni 6 kuud pärast €-päeva on

jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes, et aidata tarbijatel harjuda uue vääringuga

• “Aus ümardamine”- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine

vähemalt ühe eurosendi täpsusega• “Aus hinnastamine”

hea tava ja kokkulepe, millega ettevõtted saavad liituda.• Hinnavõrdluste teostamine

- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja pärast euro kasutusevõttu

Märten Ross 2. juuni 2010

Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada

• Euro tulek iseenesest hüppelist hinnatõusu kaasa ei too– Raha ühik hinnataset ei määra– Euro loob strateegiliselt tausta väiksemaks

hinnatõusuks– Euroriikide kogemus: ühekordne mõju 0,1-0,3%

• Hinnatõusu täheldati restoranides ja kohvikutes, juuksuris jm kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises

– Seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega, mis kajastab ka varasemate muutuste edasilükkamist

• Samas peab olema realistlik: kui euro tulek toetab majanduskonjunktuuri, siis on tugevam hinnatõususurve loogiline ja selle ohjes hoidmine tavapärane tegevus

Märten Ross 2. juuni 2010

25

Aitäh!www.eestipank.eehttp://euro.eesti.ee