2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................. 2

1. Veterinaar- ja Toiduamet aastal 2018 ............................................................................ 3

2. Arenguteekonna kaardi juhtimine .................................................................................... 5

4. Peamised strateegilised valikud .................................................................................... 10

4.1 Kriitilised edutegurid .................................................................................................. 10

4.2 Strateegilised valikud kriitiliste edutegurite juhtimiseks .................................... 11

5. Valdkondlikud strateegiad ja nende rakendamine ...................................................... 13

5.1 Toiduohutus, loomatervishoid ja turukorraldus ................................................ 13

5.2 Personalistrateegia .................................................................................................... 14

5.3 Kommunikatsioonistrateegia ....................................................................................... 15

5.4 Kriisijuhtimise strateegia .......................................................................................... 15

5.5 Kvaliteedistrateegia ................................................................................................... 16

5.6 IKT strateegia .............................................................................................................. 16

Lisa 1. Tegevuste ja eesmärkide detailne kirjeldus aastatel 2017 - 2020 .............................. 17

3

1. Veterinaar- ja Toiduamet aastal 2018

VTA on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab

riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi veterinaartegevuse, söödahügieeni,

toiduohutuse, põllumajandusloomade aretuse, turukorralduse ja mahepõllumajanduse

valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. VTA terviklik toiduohutuse

süsteem on kujutatud alljärgneval joonisel.

4

VTA visioon on koostööasutuse rolli järjepidev loomine ja hoidmine arenguteekonna

kaardi eesmärkide kohaselt. VTA missioon on seista tarbimisväärse toidu ja tervete

loomade eest Eestis.

VTA loodi 2000. aastal Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni (VTI) ümberkorraldamise

teel. Ümberkorraldamise aluseks olid sama aasta 1. jaanuaril jõustunud

veterinaarkorralduse seadusest, loomatauditõrje seadusest ja toiduseadusest

tulenev VTI senise pädevuse laienemine, mis eeldas ka sätestatud ülesandeid täitva

valitsusasutuse staatuse muutmist. Viimase kümne aasta jooksul on VTA tegevuste

hulka lisandunud jaekaubanduse kontroll, põllumajandusloomade aretus,

turukorraldusmeetmete järelevalve ja alkoholiregister. 2017. aasta detsembrist liitus

VTA meeskonnaga enne Maaeluministeeriumi koosseisu kuulunud kalapüügi

korralduse ja andmete analüüsi büroo.

VTAs on (01.11.2018 seisuga) 323 töötajat, nendest 90 töötab keskasutuses, 210

maakondlikes veterinaarkeskustes ning 23 inimest piiripunktides. Alates 01.01.2018

korraldati ümber nn volitatud veterinaararstide süsteem. Kõiki ametlikke

kontrollitoiminguid (väiketapamajades lihakontrolli ja loomade heaolu nõuete

kontrolle loomapidajate juures) teostavad alates 01.01.2018 ainult

järelevalveametnikud. Töökorralduse muutmise eesmärgiks oli tagada ühetaoline ja

samaväärne järelevalve ning korraldada toimiv sisekontrollisüsteem. Muuhulgas

väheneb uues süsteemis huvide konfliktide esinemise tõenäosus. Volitatud

veterinaararstide tööülesandeks jäi riikliku loomatauditõrje programmi

rakendusmeetmete raames teostatavate kohustuslike profülaktiliste menetluste,

vaktsineerimiste ja diagnostiliste uuringute teostamine Veterinaar- ja Toiduameti poolt

volitatud veterinaararsti tööpiirkonnale planeeritud mahtudes.

VTA töötajate jagunemine maakondade lõikes:

5

01.09.2018 jõustus ameti uus põhimäärus, millega maakonnakeskused muudeti ameti

osakondadeks. Moodustati Läänemaa-Raplamaa, Virumaa, Jõgevamaa-Tartumaa,

Hiiumaa-Saaremaa keskused. Teenuse tagamiseks on ametil esindused igas liidetud

maakonnas. Lisaks korraldati ümber büroojuhatajate ametikohad

(juhtivspetsialistideks) ning aretuse ja söötade piirkondlike ametnike töökorraldus.

Muudatuste eesmärk oli vähendada juhtimistasandeid ja viia töökorraldus vastavusse

tegeliku tööjaotusega.

VTA on tulevikku vaatav ja dünaamiline asutus, kes soovib oma arengus olla eeskujuks

ka teistele riigiasutustele. Oleme igal tasandil avatud uutele ideedele ja püüdleme

koostööasutuse kuvandi poole. Peame oluliseks klientide ja huvipoolte võrdset ja

lugupidavat kohtlemist. Kõikides oma praegustes ja tulevastes tegevustes lähtume

VTA väärtustest, mis on:

Asjatundlikkus Oleme oma tööle pühendunud professionaalid, kes täiendavad pidevalt oma erialaseid teadmisi.

Oskame eristada olulist ebaolulisest.

Kasutame parimaid praktikaid ja jagame seda teistega.

Avatus Oleme avatud uuendustele ja uutele ideedele.

Tegutseme läbipaistvalt ja anname selgitusi enda tegevuste kohta.

Teeme koostööd, jagame oma teadmisi ja enda valduses olevat infot.

Usaldusväärsus Võtame vastutuse oma sõnade ja tegude eest, julgeme tunnistada eksimusi.

Protsessid ja tegevused on läbipaistvad ja arusaadavad.

Peame kinni oma lubadustest.

Hoolivus Väärtustame enda ja teiste aega

Loome toetavat ja sõbralikku tööõhkkonda.

Oleme näoga kliendi poole, kuulame ära, püüame mõista ja aidata leida lahendusi. Oleme

vastutulelikud ja arvestavad.

2. Arenguteekonna kaardi juhtimine

Arenguteekonna kaart 2017–2020 on tervikdokument VTA eesmärkide

saavutamiseks. Selle koostamisel lähtusime määratletud strateegilistest valikutest.

Eesmärkide seadmisel võtsime arvesse siht- ja huvigruppide – klientide

(toidukäitlejad, loomakasvatajad jne), tarbijate, teiste ametiasutuste,

koostööpartnerite ja töötajate ootusi ja huve. Lisaks toetavad käesolevas

dokumendis püstitatud eesmärgid Maaeluministeeriumi põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukavas (PÕKA) ja valitsemisala organisatsiooni arengukavas (VOU)

seatud eesmärkide (vt täpsemalt http://www.agri.ee/et/ministeerium-

kontakt/maaeluministeeriumi-arengu-ja-tegevuskavad) elluviimist.

Strateegiline juhtimine jaguneb VTAs kolmele tasandile:

VTA arenguteekonna kaart (koostatakse 4 aastaks);

valdkondlikud strateegiad/suunad (koostatakse 4 aastaks);

6

iga-aastased (valdkondlikud) tööplaanid.

Arenguteekonna kaardi ning valdkondlike suundade uuendamine toimub vähemalt

kord aastas (IV kvartalis). Sellele eelneb valdkondade ülene riskide hindamine ning

eelneval perioodil tehtud tööde analüüs. Seejärel planeeritakse ja eelarvestatakse

tegevused ning koostatakse järgmise perioodi valdkondlikud tööplaanid. Juhtimise

aastaringi on detailsemalt kirjeldatud joonisel 1.

Joonis 1. Juhtimise aastaring.

Eesmärkide saavutamist hinnatakse igaks aastaks seatud mõõdikute alusel.

Arenguteekonna võtmemõõdikud on toodud alljärgnevas tabelis.

2017 2018-2019 2020

Kompetentside hindamine – juhid UUS!

Tarbija teadlikkuse uuring (MeM 2019) UUS!

Kompetentside hindamine

Ressursside tagamine

(palgad, infosüsteem, muud prioriteetsed tegevused)

Kliendi rahulolu (2019) UUS!

(sh koostööpartnerite rahulolu)

Töörahulolu uuring

Peaspetsialistide hindamine (2019 III kv)UUENDAMINE!

Kliendi rahulolu

Töörahulolu uuring (2018)

7

Arenguteekonna kaardi, valdkondlike strateegiate/suundade ning tööplaanide

juhtimise eest vastutavad:

arenguteekonna kaart – peadirektor;

nõuetekohane toit (edaspidi toiduohutus), loomatervishoid ja

põllumajandustoodete ühine turukorraldus – peadirektori asetäitjad oma

vastutusalas;

personalistrateegia – üldosakonna juhtivspetsialist (personal);

kommunikatsioonistrateegia – peadirektor;

kriisijuhtimine – kriisijuht;

kvaliteedistrateegia – kvaliteedijuht;

IT-strateegia – finantsjuht;

valdkondlikud tööplaanid – osakonnajuhatajad oma vastutusalas.

Joonis 2. Arenguteekonna kaardi hierarhia.

Kõik asutuse töötajad annavad igapäevatöös oma panuse valdkondlikes tööplaanides

kirjeldatud eesmärkide täitmisse. Tööplaanide rakendamist hallatakse elektroonilises

keskkonnas.

Uut arenguteekonna kaarti aastateks 2021–2024 hakatakse koostama 2019. aasta II

poolaastal.

Vastavalt SWOT- ja PESTEL-analüüsidele ning erialaliitudelt ja ekspertidelt saadud

tagasisidele lähtub VTA järgmistel aastatel oma tegevusi planeerides järgmistest

arengusuundadest.

8

1. Uued majandussuunad

Üha populaarsemaks on muutunud jagamismajandus, e-kaubandus ning kohvikute- ja

kogukonnapäevad, oma tooteid ja teenuseid pakuvad varasemast aktiivsemalt

väikekäitlejad (nt toiduainete tootmine eraelamutes).

E-kaubandus. Statistikaameti andmetel oli kodune internetiühendus 2016. aasta I

kvartalis 86%-l leibkondadest, mis loob eelduse e-kaubanduse teenuste kasutajate

osatähtsuse suurenemiseks. E-kaubanduse Liidu viimase tarbijauuringu (juuni 2016,

allikas http://e-kaubanduseliit.ee/internetist-ostmine-kogub-hoogu-eelistatud-on-

kodumaiseid-e-poed/) põhjal selgub, et internetist ostmine on eestlaste seas

sagenenud ning kauba nägemine-proovimine enne ostu muutub üha vähem tähtsaks.

Tarbijad peavad usaldusväärsemaks kodumaiseid e-poode, kust sooritatakse

suurem osa ostudest.

Populaarseimaks kaubagrupiks, mida interneti vahendusel ostetakse, on sarnaselt

2015. aastaga piletid (teater, kino, kontsert), teisel kohal on kodumasinad ja

elektroonika ning kolmandal kohal naisteriided. Tänu suuremale pakkumisele on

eelviimaselt kohalt ettepoole tõusnud toidukaubad, mis näitab, et tarbijate valmisolek

toitu internetist tellida on suur.

Joonis 3. Vastus küsimusele „Milliseid kaubagruppe Te olete ostnud interneti

vahendusel?“. (Allikas http://e-kaubanduseliit.ee/internetist-ostmine-kogub-hoogu-

eelistatud-on-kodumaiseid-e-poed/)

Kui 2015. aastal eelistas 56% vastajatest ülaltoodud kaubagruppe enamasti osta

tavapoest, siis 2016. aastal moodustasid 48%-l vastajatest internetiostud väiksema

osa kui ostud tavapoest. 22% ostis võrdselt tava- ja e-poodidest, 30%-l vastajatest

moodustasid internetiostud suurema osa kui ostud tavapoest.

Väikekäitlejad. 2016. aasta alguses oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 1016

eraelamus toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet. Loomset toitu käitlevad ca 19% (6%

liha, 10% kala ja 3% piim) ning sushi’t 1% käitlejatest. 81% käitlejatest tegelevad toidu

9

valmistamise ja serveerimisega, puu-, köögivilja- ja marjatoodete, kondiitritoodete, liht-

ja valikpagaritoodete käitlemisega. Eraelamus toidu käitlejate arv suurenes 2015.

aastal ca 16% võrra – aastaga lisandus 160 uut toidukäitlejat. Käitlejate huvi

eraelamus toidu valmistamise vastu on jätkuvalt suur, seda kinnitab nii aasta jooksul

lisandunud käitlejate arv kui ka käitlejate poolt sage infoküsimine nii telefoni kui ka

kirja teel.

Tegevusvaldkonnad on muutunud ka loomakasvatussektoris. Piimakarja- ja

seakasvatused on koondunud suurettevõtetesse. Piimatoodangult lehma kohta ja

toodangu kasvu poolest on Eesti Euroopa üks liidritest. 2015. aasta

piimandusstatistika põhjal on Eesti piimalehmade toodang Taani järel Euroopa Liidu

(EL) liikmesriikide hulgas teisel kohal. Piimakarja ja sigade kasvatamisest loobunud

väikemajapidamised on omakorda leidnud väljundeid lihaveise-, kitse- ja

linnukasvatuses. Väikemajapidamised on järjest rohkem huvitatud oma toodangu

väärindamisest.

Alternatiivina on põllumajandusse jõudnud ka meie jaoks seni eksootilised liigid,

näiteks alpakad, valgurikkad putukad, vihmaussid. Need omakorda esitavad

väljakutseid järelevalvele, kuna meil puuduvad seni vastavaid loomakasvatusharusid

tundvad spetsialistid.

Üha enam suureneb ettevõtete huvi eksportida oma tooteid ja loomi Euroopa Liidust

väljapoole, mistõttu VTA mängib uute võimalike turgude väljaselgitamisel ja avamisel

aina suuremat rolli. Näiteks tõuveiste eksport on rekordiliselt kasvanud. Kui varem

müüdi aastas umbes 1400 tõuveist, siis 2016. aastal 4000 veist.

Järjest aktiivsem kauplemine loomakasvatussaadustega ning lemmikloomadega

reisimise sagenemine suurendab pidevalt loomataudide leviku riski. See omakorda

esitab meile järjest suureneva kohustuse tegeleda taudide ennetamisega. Üks

tähtsamaid osasid ennetustöös on loomakasvatajate nõustamine ja koolitamine, sest

just neil lasub kõige olulisem roll taudileviku tõkestamisel.

2. Teaduse ja tehnika kiire areng

Mõjusa, efektiivse ja tõhusa järelevalve teostamiseks on otstarbekas arendada ja

kasutusele võtta tänapäevaseid infotehnoloogilisi süsteeme ja abivahendeid (nt riist-

ja tarkvarad, infosüsteemid, andmekogud, droonid, mobiilirakendused, QR-koodid, GIS

Map Info).

Väljaarendatud kaardirakendused on suureks abiks ressursside jaotusplaanide

tegemisel ning taudipuhangutele reageerimisel. Juba nüüd on paljudes lüpsifarmides

kasutusel operatsioonisüsteemid, mis annavad lüpsijärgselt iga looma kohta

hulgaliselt arvnäitajaid, mille alusel saab võtta vastu otsuseid looma füsioloogilise

seisundi kohta. Lisaks kasutatakse paljudes farmides ka raviarvestuse aluseks

infosüsteeme, mis võimaldavad teha laialdasi analüüse ning aitavad tagada ravimite

optimaalse kasutuse.

Arenguga kohanedes peame suurendama ametnike teadmisi uute tehnoloogiate

vallas ning tagama vajaliku välja- ja ümberõppe ning nüüdisaegse varustatuse. Uute

tehnoloogiate edulood peavad jõudma kogu sektorini.

10

Viimase aastakümne jooksul on meedia muutunud – digitaalne klikipõhine

tuluteenimine on toonud kaasa kiire infokäibe. Uued meediakanalid, ajaveebid ja

sotsiaalmeedia lisavad infoväljale arvamusi, mis tunduvad inimestele huvitavad, kuid

võivad põhineda valefaktidel või olla poolikud. Probleemsed olukorrad, nagu näiteks

uute loomataudide, saastunud toidu, sööda või toidutekkeliste nakkuspuhangute levik

võib kaasa tuua valeinfo kiire võimendumise, sest kui tavapärased infoallikad pole

usaldusväärsed või piisavalt kiiresti kättesaadavad, pöörduvad inimesed

alternatiivsete infoallikate poole.

3. Riigireform

Reform jaguneb riigivalitsemise reformiks (sh riigi ülesannete analüüs) ja

haldusreformiks. Riigivalitsemise reformi elluviimist juhib Rahandusministeerium

koostöös teiste ministeeriumidega (vt täpsemalt http://www.fin.ee/riigivalitsemise-

reform/). Riigivalitsemise reform nõuab avalikult sektorilt eelkõige efektiivsemat

tegutsemist, mis tähendab ka meie jaoks vajadust aastaks 2020 üle minna tekke- ja

tegevuspõhisele planeerimisele ja eelarvele, kaardistada ja mõõta avalikke teenuseid,

optimeerida kinnisvara kasutamist, tsentraliseerida tugiteenuseid jne. Samuti tuleb

proaktiivselt arvestada riigiülesannete analüüsist tulenevate muudatustega (nt

asutuste võimalike ümberkorraldamistega või maakonna veterinaarkeskuste

ümberstruktureerimisega).

4. Peamised strateegilised valikud

4.1 Kriitilised edutegurid

VTA strateegia keskmes on kriitilised edutegurid, mille abil VTA seob oma sisemised

protsessid siht- ja huvigruppide rahuloluga. Eduteguritega tegelemine määrab ära ka

selle, kui edukalt VTA suudab väliste suundumustega toime tulla. Analüüsid näitavad,

et oluline on kuni aastani 2020 VTAs keskenduda eelkõige järgmiste edutegurite

arendamisele:

juhtimine (sh struktuur ja protsessid);

koostöö ja kompetentsivõrgustik;

personal;

IT ja tehnoloogia.

Juhtimise arendamine (sh struktuur ja protsessid)

Asutuses tuleb arendada juhtimiskompetentsi ning eelkõige tuleb keskenduda

keskastmejuhtide arendamisele. Selleks on vaja kaardistada olulised

juhtimiskompetentsid (planeerimisoskus, strateegiline mõtlemine, inimeste juhtimine

ja arendamine), luua juhtide hindamise ja tagasisidestamise süsteem. Juhtide

mõtlemine ja tegutsemine ei peaks piirduma ainult oma struktuuriüksusega, vaid

muutuma piirideüleseks.

Lisaks on oluline kriitiliselt analüüsida kõik juhtimistasandeid, et olla veendunud, kas

struktuur, ressursid ja töökorraldus võimaldavad saavutada püstitatud eesmärke.

Struktuur peab tagama kiire ja operatiivse reageerimise ohuolukordades (ohtlikud

11

taudid, toidutekkelised nakkushaiguspuhangud jne). Maakonnakeskustes tuleks

kaaluda paindlikuma struktuuri loomist (nt regioonipõhine juhtimine) ja ümber

korraldada volitatud veterinaararstide süsteem.

Asutuse ühtsete juhtimispõhimõtete tagamiseks on VTA valinud protsessipõhise

juhtimise. See aitab liikuda aina enam ühetaolise ja kvaliteetse järelevalve ja

loamenetluse teenuse suunas, leida erinevates protsessides kokkuhoiuvõimalusi ning

koguda juhtidele vajalikku olulist infot, mis on abiks juhtimisotsuste tegemisel.

Koostöö ja kompetentsivõrgustiku arendamine

Toidukäitlemis- ja loomapidamisettevõtete ning VTA ühine eesmärk on tagada

inimestele turvaline toit ning loomade tervis ja heaolu. Soovime arendada

huvipooltega asjatundlikku koostööd, mis loob eeldused vastastikku paremaks info

ja teadmiste jagamiseks. Selleks hakkame järjest rohkem pöörama tähelepanu

koostöövõrgustike (ülikoolid, teadusasutused, liidud jne) loomisele ja arendamisele.

Lisaks on üks olulisi strateegilisi eesmärke selgitada siht- ja huvigruppidele paremini

VTA funktsioone, et tõsta nii avaliku kui ka erasektori teadlikkust VTA

kompetentsidest.

Siht- ja huvigrupid ootavad VTA-lt ennetavate ja nõustavate tegevuste osakaalu

suurendamist, sh kaasamist ja info jagamist. VTA tugi info jagamisel toetab nii

ettevõtjate püüdlusi kui ka suurendab toidu usaldusväärsust tarbija silmis. Seepärast

peab VTA vajalikuks tähtsustada teabe jagamist eesmärgiga suurendada tarbijate ja

klientide teadlikkust toidu ja selle käitlemise ning loomade heaolu teemadel.

Kuna VTA mängib üha suuremat rolli ka uute võimalike eksporditurgude

väljaselgitamisel ja avamisel, on tekkinud vajadus teha oluliselt suuremat koostööd

teiste valitsusasutustega, Eesti esindustega välisriikides, sihtgruppidega, aga ka teiste

liikmesriikide ja võimalike sihtriikide pädevate asutustega ning olla selles valdkonnas

avatud ja konstruktiivne partner.

4.2 Strateegilised valikud kriitiliste edutegurite juhtimiseks

Iga kriitilise eduteguri täitmiseks koostatakse alategevustest koosnev strateegiline

programm. Alljärgnevas tabelis on esitatud iga strateegilise programmi pikaajaline

visioon (aastani 2020). Täiendavalt on Lisas 1 välja toodud ka iga programmi

peamised tegevused detailselt iga aasta kohta vahemikul 2017-2020.

12

Strateegiline

programm Kriitilised tegevused 2017

Vahe-eesmärgid

2018. a lõpuks Eesmärgid 2019-2020

Juhtimise

arendamine

1. Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni loomine ja dokumenteerimine (sh kommunikatsiooni-, kriisijuhtimis-, kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine) 2. Volitatud veterinaararstide süsteemi analüüsimine ja ümberkorraldamine 3. Ministeeriumi kalamajanduse büroo sujuv ületoomine VTA koosseisu ja klientidele tõrgeteta teenuse osutamise jätkumine 4. Valmisolek riigivalitsemise ja riigi haldusreformi sisenditest tulevateks võimalikeks muudatusteks (Põllumajandusameti ja VTA optimeerimisanalüüs) 5. Eesistumise ajaks tõrgeteta sisemise töö korraldamine

1. Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni loomine ja dokumenteerimine 2.Ühtse ja ühetaolise kriisijuhtimissüsteemi väljatöötamine 3.Tegevuspõhise planeerimise ja eelarvestamise järkjärguline rakendamine

1. Mõjus, tõhus ja efektiivselt toimiv asutus – tarbimisväärne toit ja terved loomad

2. Asutusel on koostööasutuse kuvand ja on saadud sisend ministeeriumi poolt läbiviidud tarbija teadlikkuse uuringust.

3. Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise süsteem on välja töötatud ja kliendi rahulolu 60–70%

4. Valmis on uus arenguteekond 2021-2024

Koostöö-

võrgustikud

Koostöövajaduste ja koostööpartnerite (sh olulised välispartnerid) kaardistamine ning osapoolte ootuste ja võimaluste väljaselgitamine

Kliendinõukoda on alustanud tegevust, VTA on koostöös nõukojaga parendanud oma töökorraldust kokkulepitud valdkondades.

Toimiv koostöö- ja kompetentsi-võrgustik, mis tagab odavama, kiirema ja kvaliteetsema teenuse, tänu millele on kasvanud klientide ja töötajate rahulolu

IT

1. JVISi arendustele rahastuse leidmine

2. Andmeanalüütika juurutamine koostöös Maaeluministeeriumi IT-osakonnaga

1. JVIS arenduste I etapp on valmis

2. E-teenuste arendamine Kliendiportaalis

1. Enamik teenuseid on liikunud e-kanalitesse

2. Olemas on kvaliteetne andmeanalüüs, mis on seotud JVISi ja väliste andmebaasidega

Personal

1.2017. a lõpuks juhtide kompetentsimudeli juurutamine ja sidumine koolitusprogrammidega

2.Palkade tõstmine loomatervise ja loomakaitse valdkonna ja tapamajade järelevalveametnikel avaliku sektori keskmisele tasemele lähemale

1. Personalistrateegia on valmis

2. Koolituste eelarve moodustab palgafondist 3%

3. Ametikohtade profiilide kirjeldamine ja hindamine

4. Motiveeriva ja läbipaistva/ konkurentsivõimelise kogutasusüsteemi loomine

1. Väärtuspõhine organisatsioonikultuur (väärtuste audit) – asutuses on hea töötada

2. Juhtide ja töötajate arendamine vastavalt personalistrateegiale

3. VTA töötajad saavad avaliku teenistuse keskmist mediaanpalka

4. Personali rahulolu kõrge (ca 75 %)

5. Personali vabatahtlik voolavus optimaalne (7- 10%)

13

5. Valdkondlikud strateegiad ja nende rakendamine Arengutee aluseks on valdkondlikud strateegiad ning nendest tulenevate eesmärkide

elluviimiseks kavandatud meetmed koos vastavate tööplaanidega. Arengutee (sh

valdkondlike strateegiate) koostamisel, ülevaatamisel ja rakendamisel annavad olulise

sisendi valdkondade arengusuunad, Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava ja

valitsemisala organisatsiooni arengukava, mille koostamisel on omakorda arvesse

võetud VTA strateegilisi eesmärke.

Valdkondlike strateegiate täitmiseks kavandatavad meetmed koos

rakendustegevustega sätestatakse mitmeaastases kontrollikavas (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse nr 882/2004 artiklis 41 nimetatud mitmeaastane

kontrollikava, mida laiendatakse vastavalt VTA tegevusvaldkondadele) ja

valdkondlikes tööplaanides. Meetmete kavandamisel ja rakendamisel on arvestatud

kriitiliste eduteguritega.

5.1 Toiduohutus, loomatervishoid ja turukorraldus

Meie eesmärk on saavutada kogu toidukäitlemise ahela (laudast lauani, põllult põske

jne) ulatuses olukord, kus tarbija ja käitleja (sh esmatootja, töötleja ja turustaja) on

vabad ja teadlikud oma valikutest ja võimalustest nii sise- kui ka välisturul.

Toiduohutuse valdkonnas peame oluliseks, et turustatav toit (omatoodang ja import)

on ohutu ja tarbimisväärne, varustatud asjakohase teabega ning ekspordi korral vastav

sihtriigi nõudmistele.

Selleks on seatud järgmised tulemuseesmärgid:

toiduga kaasneb piisav hulk teavet teadliku valiku tegemiseks; toidu käitleja on õiguskuulekas ja rakendab kõiki temast olenevaid abinõusid

toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks;

toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse kontroll on tõhus ja tulemuslik kogu kontrollitegevuse osas (planeerimisest kuni aruandluseni);

põhjendatud ja eesmärgipärase seire alusel on VTA-l olemas ülevaade toiduohutuse olukorrast;

toiduga seotud ohuolukordade ja avalikkuse huvist lähtuvate sündmuste ennetamiseks, nendeks valmisolekuks, nende lahendamiseks ja järeltegevuseks on loodud tõhus ja tulemuslikult toimiv koostöövõrgustik ja VTA-sisene süsteem.

Loomatervishoiu (sh loomakaitse, aretuse ja söötade) valdkonnas on VTA eesmärk, et Eesti loomakasvatuse saadused (elusloomad, geneetiline materjal, loomsed saadused) on konkurentsivõimelised nii siseturul, Euroopa Liidu siseturul kui ka kauplemisel kolmandate riikidega.

Selleks on seatud järgmised tulemuseesmärgid:

loomataudide, sh inimesele ja loomadele ühiste nakkushaiguste eesmärgipärane (riskiprofilist tulenev) seire ja järelevalve taudide ärahoidmiseks;

14

loomataudide ennetamiseks, nende tõrjetegevuseks valmisolekuks, tõrjeks ja järeltegevuseks on loodud tõhus ja tulemuslikult toimiv koostöövõrgustik ja VTA-sisene süsteem;

loomapidajad ja söödatootjad on oma tegevuses teadlikud loomade hea tervisliku seisundi tagamisest, sh loomataudide ennetamisest ja tõhusast tõrjumisest;

loomadele on tagatud sobiv hooldus ning muu terviseks ja heaoluks vajalik;

sihipärase ja tasakaalustatud aretustegevusega on saavutatud loomade hea tootlikkus, vastupanuvõime haigustele, sobivus pidamise eesmärkidega ning geneetiliste ressursside (ohustatud tõugude) säilimine.

Põllumajandustoodete ühise turukorralduse valdkonnas on VTA eesmärk maaettevõtluse konkurentsivõime saavutamine kvaliteetsete põllumajandussaaduste tootmise kaudu. Selleks on seatud järgmised tulemuseesmärgid:

maaelu arengu toetamine ja tootjate konkurentsivõime parandamine maaelu arengukava toetuste abil;

bioloogilise mitmekesisuse säilimine ja keskkonnasäästlikumaks muutumine, sh ohustatud tõugude säilimine;

kalavarude jätkusuutlik haldamine;

põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude nõuetekohane rakendamine;

mahepõllumajandusliku tootmise konkurentsivõime ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamine;

põllumajandussaaduste kvaliteedi ja ELi kvaliteedimärgi süsteemide toimimine.

5.2 Personalistrateegia

VTA-s on 30.10.2018 seisuga kinnitatud personalistrateegia 2019-2022.

Personalistrateegia toetab VTA arenguteekonna kaardis toodud eesmärkide

elluviimist ning järgib riigi kui tööandja personalipoliitika üldeesmärki, milleks on luua

ühiskonna muutuvate vajaduste ja võimalustega kohanduv ning võimekas

valitsussektori töötajaskond.

Personalistrateegia käsitleb peamiselt 4 valdkonda, kuhu asetatakse järgmise 4 aasta fookus: väärtuspõhine organisatsioonikultuur, juhtimise (s.h. juhtide) arendamine, töötajate arendamine, motiveeriv kogutasusüsteem. Personalistrateegiat muudetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas arenguteekonna kaardi uuendamise protsessi käigus.

VTA hoolib tööandjana oma töötajatest, arendab pidevalt töökeskkonda ja rakendab

paindlikke töötamisvõimalusi. VTA juhtkond seisab selle eest, et juba lähiaastatel

saaks iga töötaja öelda, et VTA hoolib tööandjana oma töötajatest pakkudes parimat

töö-ja arengukeskkonda oma ala spetsialistidele.

15

5.3 Kommunikatsioonistrateegia

Meie eesmärk on veenda avalikkust, et Eesti riigi kontrollisüsteem toiduohutuse,

loomatervise ja loomakaitse valdkonnas on usaldusväärne ja läbipaistev. Selleks peab

VTA muu hulgas kriitilisemates olukordades tõhusalt tegutsema ning edastama

kiiresti usaldusväärset infot. Eesmärk on, et iga kriitiliselt tähtsa uudisega käivad

kaasas soovitused, mida inimesed ise ühes või teises olukorras teha saavad. Selle

strateegilise ülesande täitmist toetab pikemaajaline kommunikatsioonistrateegia, mis

loob ühtse raamistiku planeeritud sihipärastele teavitustegevustele, kirjeldab VTA

kommunikatsioonitöö põhivaldkondi ja -teemasid ning sihtrühmi ja viise, kuidas on

kavas erinevate sihtrühmadega suhelda. Kõikides kommunikatsioonitegevustes on

oluline kaasata VTA partnereid, eksperte ja arvamusliidreid.

Planeeritud süsteemne ja järjepidev kommunikatsioon suurendab VTA

usaldusväärsust ja tagab inimestele võimaluse tunda end veterinaar- ja toiduohutuse

valdkonnas turvaliselt. Samuti edendab see ühiskonna teadlikkust veterinaar- ja

toiduvaldkonna toimimise alusprintsiipidest, õigustest, võimalustest ja kohustustest

neis valdkondades. Toidukäitlejad ja loomapidajad teavad eesmärgipärase

kommunikatsiooni kaudu, et reeglite eiramine võidakse kergesti avastada ja teatud

tingimustel ka avalikustada.

Pöörame tähelepanu ka meedia ja avalikkuse soovile saada kiiret infot otseallikast.

Koostööasutusena on meie eesmärk usalduslik suhtlus meediaga. Seda saab ehitada

VTA protsesse paremini avavate briifingute ja meedia harimise kaudu.

5.4 Kriisijuhtimise strateegia

Aastaks 2020 on Veterinaar- ja Toiduametis juurutatud kriisireguleerimise süsteem,

mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra

lahendamise ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise abinõusid.

Välja on töötatud ja juurutatud terviklik kriisijuhtimissüsteem, mis tagab kiire ja

operatiivse hädaolukorra lahendamise ja/või selle tagajärgede minimeerimise. Selleks

et neid süsteeme edukalt rakendada, on vaja jõuda järgmiste eesmärkideni:

igas maakonnas on koolitatud kriisimeeskond;

kriisireguleerimise õppused ja koolitused toimuvad regulaarselt;

hinnatud on kõik võimalikud riskid ja välja on pakutud leevendusmeetmed;

asjassepuutuvaid isikud on teadlikud võimalikest riskidest ja on valmis kiiresti

võtma meetmeid hädaolukorra ärahoidmiseks või selle minimeerimiseks;

sõlmitud on kokkulepped hädaolukorras kaasatavate asutustega;

kaardistatud on ressursid ning välja on arendatud GIS-infosüsteem;

toimib riski- ja kriisikommunikatsioon;

VTA on arvestatav partner kriisireguleerimises.

16

5.5 Kvaliteedistrateegia

Kvaliteedistrateegia käesoleva dokumendi mõistes hõlmab nii kvaliteedi- kui ka

protsessijuhtimise üldkontseptsiooni loomist. Tervikliku kvaliteedi- ja

protsessijuhtimise süsteemini jõudmiseks on vaja kõigepealt töötajaid koolitada ning

saada ülevaade kõikidest VTA protsessidest. Paralleelselt nende tegevustega on

eesmärk ühetaolise ja lihtsa teenuse arendamine kõikide valdkondade järelevalve- ja

loamenetluse protsessides, mis eeldab neile ühtse raamistiku loomist. Protsesside

kirjeldamine ja nendevaheliste seoste leidmine lihtsustab juhendite koostamist ja

lugemist, mis omakorda toetab keskasutuse ja maakonnakeskuste infovahetust.

Lisaks on oluline arendada asutuse sisekontrollisüsteemi, et anda hinnanguid

valdkondade järelevalve toimivusele ning tõsta läbi parendustegevuste teenuste ja

protsesside kvaliteeti.

Kavas on luua klienditeeninduskontseptsioon ja klientide tagasiside süsteem, saada

ülevaade kõikidest ressurssidest (inimene, aeg, raha) ning seada protsessidele

mõõdikud. Ressursside kaardistamine (eriti protsesside ajakulu mõõtmine) on abiks

töökoormuste ühtlustamisel, toetab tegevuspõhisele planeerimisele ja

eelarvestamisele üleminekut ning võimaldab teha paremaid juhtimisotsuseid.

5.6 IKT strateegia

Strateegilise juhtimise paremaks haldamiseks ja järelevalveametnike töö

tõhustamiseks peab VTA suutma tehnoloogilise arenguga sammu pidada ning

arvestama, kuidas areng mõjutab tööde mahtusid. Järelevalve lihtsustamiseks peab

võtma kasutusele nüüdisaegseid tehnoloogiaid. Selleks et kiire IT ja tehnoloogia

arenguga kaasas käia, tuleb lähiaastatel keskenduda 5G-interneti võimaluste

kasutamisele (andmete kiire edastamine ja sensorid), e-kaubanduse kontrollile, uute

tarkvarade kasutuselevõtmisele ja andmeanalüütika kompetentsi juurutamisele.

Piiratud eelarve tingimustes tuleb väärtustada inimeste tööd ja aega, mistõttu tuleb

alustada ametikohapõhiste tehniliste vahendite kaardistamisega ja varustada kõik

ametnikud tööks vajalike mobiilsete vahenditega.

Esmatähtsaid eesmärke on järelevalveinfosüsteemi (JVIS) arendamine loomatervise,

loomakaitse, kauplemise ning ekspordi ja aretuse valdkonnas sarnaselt toidu- ja

söödavaldkondades tehtud arendustega. Infosüsteem hoiab kokku

järelevalveametnike tööaega, võimaldab suurendada ennetavale ja nõustavale tööle

kuluvat aega, parandab aruandluse kvaliteeti ja aitab teha paremaid juhtimisotsuseid.

Kõikide valdkondadele jaoks arendatav ühine järelevalvemoodul viib meid lähemale ka

ühetaolise teenuse rakendamise eesmärgile ning arendatavad e-teenused hoiavad

kokku klientide aega.

Lisa 1. Tegevuste ja eesmärkide detailne kirjeldus aastatel 2017 - 2020

Strateegiline

programm

Kriitiliste tegevuste seis

2017.a lõpuks

Eesmärgid ja tegevused 2018. a

lõpuks Eesmärgid ja tegevused 2019 Eesmärgid 2020

Juhtimise

arendamine

1. Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni loomine ja dokumenteerimine

1.2. Ühtse ja ühetaolise kriisijuhtimissüsteemi väljatöötamine

1.3. Tegevuspõhise planeerimise ja eelarvestamise järkjärguline rakendamine

Tegevuspõhine riigieelarve (lühend TERE MEM) projekti algus (teenuste kaardistamine haldusalas ühtsetel põhimõtetel)

1.Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni loomine ja dokumenteerimine Planeerimise juhendi ümber tegemine Juhtimissüsteemi kirjelduse valmimine

1.2. Ühtse ja ühetaolise kriisijuhtimissüsteemi väljatöötamine

Tervikliku ohuolukordadele reageerimise süsteemi väljatöötamine

HOLP (hädaolukorra lahendamise plaan) koostamine (loomataudid)

1.3. Tegevuspõhise planeerimise ja eelarvestamise järkjärguline rakendamine

Tervikteenuste analüüs (toiduohutus, kutseline kalapüük, ekspordivõimekuse edendamine ja taimekaitse)

Kulumudeli koostamine ja rakendamine

1.Juhtimissüsteemi tervikkontseptsiooni rakendamine Planeerimine vastavalt ministeeriumi juhtimiskellale 1.2. Ühtse ja ühetaolise kriisijuhtimissüsteemi rakendamine 1.3. Tegevuspõhise juhtimise rakendamine ja eelarve planeerimine (aastaks 2020)

Tervikteenuste analüüs (söödaohutus, loomade heaolu, loomatervis, põllumajandusloomade aretus, riskijuhtimine ja põllumajandusturgude volatiilsus jt)

1. Mõjus, tõhus ja

efektiivselt toimiv asutus, mis tagab – tarbimisväärse toidu ja terved loomad

18

1.4. VTA uus organisatsiooni disain (Asutuse eri juhtimisetasandite ümberkorraldamine)

Jätkuanalüüs ehk juhtrühma kokkulepped edasisteks tegevusteks, töörühmade tööks aluspõhimõtete kokkuleppimine (august-detsember 2017)

1.5. Sise- ja väliskommunikatsiooni süsteemi loomine

Kriisikommunikatsiooni põhimõtete kokkuleppimine

Kommunikatsiooniplaanid tehtud seagripi, linnugripi, loomakaitsevaldkonna töö tutvustamiseks.

Uue kodulehe visioon

1.6 Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise kontseptsiooni väljatöötamine

Ühtse järelevalve töörühma analüüs

Planeerimisprogrammi PLANPRO-juurutamine

Ajakulu mõõtmise alustamine programmis BEGIN (toetab juhtimistasandite analüüsi ja TERE MEMi projekti)

1.4. VTA uus organisatsiooni disain

Maakondade staatuste muutmine ning aretuse ja söödaametnike tööde ümberkorraldamine 1.09.2018

Enesekontrollilaborite ning turukorralduse ja mahekontrollide järelevalve ümberkorraldamine 1.01.2019

Tugiprotsesside (asjaajajate) tsentraliseerimine 01.01.2019

1.5. Sise- ja väliskommunikatsiooni süsteemi loomine

Uue veebi arendamine

Toiduvaldkonna kommunikatsiooniplaanide loomine

1.6 Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise kontseptsiooni väljatöötamine

Ühtne järelevalve protsess Valdkondlike nn valgusfooride väljatöötamine Juhendi uuendamine ja pilotiseerimine

Teenuste/protsesside kirjeldamine (TERE MEM)

Ajakulu kaardistamine programmis BEGIN ja PLANPRO

Ühetaolisema sisekontrollisüsteemi arendamine

Juhtumite analüüsi kontseptsiooni väljatöötamine

1.4. VTA uus organisatsiooni disain

Juhtimine on ümber korraldatud (regioonid) 1.10.2019

Valdkondade analüüsid (liha, kala, piim, loomakaitse jms) on lõpetatud ja tööd ümber korraldatud alates 01.01.2020

1.5. Sise- ja väliskommunikatsiooni süsteemi loomine

Uus veeb on valmis I p/a

Sisekommunikatsiooni kontseptsiooni arendamine (siseveeb, meililistide ülevaatamine, kvartaalsed nn majakoosolekud)

1.6 Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise kontseptsiooni väljatöötamine

Ühtse järelevalve protsess – põhimõtete rakendamise testimine

Töökoormuste ühtlane jaotamine ja kompetentside sihipärane rakendamine

Klienditeenindus-kontseptsiooni pilootanalüüs (klientide rahulolu 2019 IV kv)

Ühetaoliste sisekontrolli põhimõtete rakendamine

Ametnike hindamise süsteemi ülevaatamine osakondades

2. Pikemaajalise

kommunikatsiooni-strateegia väljatöötamine

3. Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise süsteem on välja töötatud, kliendirahulolu 60–70%

19

1.7 Valdkondlike riskide hindamise süsteemi (mudel ja metoodiline juhend) väljatöötamine

Toiduvaldkonna pilootprojektiga alustamine mudeli ja metoodilise juhendi väljatöötamiseks

2. Volitatud veterinaararstide süsteemi analüüsimine ja ümberkorraldamine Töörühma analüüs ja süsteemi ümberkorraldamine 01.01.2018 3. Ministeeriumi kalamajanduse valdkonna sujuv ületoomine VTA koosseisu ja klientidele tõrgeteta teenuse osutamise jätkumine Büroo toodud üle 1.12.2017 4. Valmisolek riigivalitsemise ja riigi haldusreformi sisenditest tulevateks võimalikeks muudatusteks

PMA ja VTA optimeerimisanalüüs

Töökohad pealinnast välja

Riigimajade kontseptsioonis osalemine

5. Eesistumise ajaks tõrgeteta sisemise töö korraldamine, ressursi valmisoleku tagamine Suurimad võidud ja tegemised:

Juhtivate veterinaarametnike (CVO) nõukogu töögrupp

Potsdam töörühm

1.7 Valdkondlike riskide hindamise süsteemi (mudel ja metoodiline juhend) väljatöötamine koostöös EMÜga.

1.8 Valdkondlike suundade ja prioriteetide määratlemine 2. Volitatud veterinaararstide

süsteem on ümber korraldatud ning tulemust hinnatud

3.Kalamajanduse valdkonnas on analüüsitud Kutselise Kalapüügi Registri (KIR) toimivust ja tehtud ettepanekud ministeeriumile ärianalüüsi läbiviimiseks ja töörühma moodustamiseks

1.7 Valdkondlik riskihindamine – uue riskide hindamise metoodika testimine ja tulemuste alusel osaliselt 2020a järelevalve planeerimine

2. Uue arenguteekonna kaardi analüüs ja koostamine (sh valdkondlikud suunad)

3. Tarbija teadlikkuse uuringus osalemine koostöös

4. Valmis on uus arenguteekond 2021-2024

20

Loomatervise töörühm

Euroopa Loomakasvatuse Föderatsiooni konverents Tallinnas (EAAP)

Koostöö-

võrgustikud

Koostöövajaduste ja koostööpartnerite (sh olulised välispartnerid) kaardistamine ning osapoolte ootuste ja võimaluste väljaselgitamine

Kliendinõukoja loomise kontseptsioon ja juhend

Koostöö edendamine: Kliendinõukoja loomine

Koostöö edendamine: Kliendinõukoja valitud ettepanekute rakendamine

Toimiv koostöö- ja kompetentsi-võrgustik, mis tagab odavama, kiirema ja kvaliteetsema teenuse, tänu millele on kasvanud klientide ja töötajate rahulolu

IT

JVISi arendustele rahastuse leidmine

Kevadel 2017 taotlust ei rahuldatud, uus taotlus esitatud 4.12.2017

1. JVIS arenduste I etapp on valmis

JVISi arenduste detailanalüüs ja arendustööd ning testimised

E-teenuste arendamine kliendiportaalis

JVIS arenduste II etapp on valmis

Järelevalvele ja lubade menetlusele kuluv aeg on vähenenud

Andmeanalüütika juurutamine koostöös Maaeluministeeriumi IT-osakonnaga

Enamik teenuseid on liikunud e-kanalitesse

Olemas on kvaliteetne andmeanalüüs, mis on seotud JVISi ja väliste andmebaasidega.

Personal

1. 2017. a lõpuks juhtide kompetentsimudeli juurutamine ja sidumine koolitusprogrammidega

2. Palkade tõstmine loomatervise ja loomakaitse valdkonna ja tapamajade järelevalveametnikel avaliku sektori keskmisele tasemele lähemale

Personalistrateegia loomine

Koolituste eelarve moodustab palgafondist 3%

Ametikohtade profiilide kirjeldamine ja hindamine

Motiveeriva ja läbipaistva/ konkurentsivõimelise kogutasusüsteemi loomine

Personalistrateegia juurutamine

Personali planeerimise, värbamise, valiku ja sisse-elamise protsesside parendamine

Juhtide ja töötajate arendamine

Meeldiva ja ohutu töökeskkonna loomine

1. Väärtuspõhine organisatsioonikultuur (väärtuste audit) – asutuses on hea töötada

2. VTA töötajad saavad avaliku teenistuse keskmist mediaanpalka

3. Personali rahulolu kõrge (ca 75 %)

4. Personali vabatahtlik voolavus optimaalne (7-10%)