Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Kadri-Kai Freimann
KODUTÖÖ
referaat
Tallinn 2015
SISSEJUHATUS
Selle töö eesmärgiks on õppida paremini tundma ja kasutama
Microsoft Wordi programmi. Saada sellega veel rohkem tuttavaks.
Lisasks õpin loodetavasti selle referaadi käigus vormitamist ja
kuidas lihtsamalt kõike seda teha, kuidas kulutada vähem aega ja
energiat referaadi õigele vormistamisele.
SISUKORD
SISSEJUHATUS2
SISUKORD3
1ROOTSI6
1.1Loodus6
1.1.1Rootsi ja tema naabrid7
1.2Kliima7
1.2.1Saared7
1.2.2Jõed8
1.2.3Loodusvarad8
1.2.4Taimestik8
1.2.5Loomastik9
1.3Riik9
1.3.1Riigikord9
1.3.2Haldusjaotus9
1.41.3 Majandus10
1.4.1Eksport10
1.4.2Import10
1.4.3Kultuur11
1.4.4Teadus11
1.4.5Haridus12
1.4.6Rahvastik13
1.4.7Keeled13
2PRANTSUSMAA14
2.1Loodus14
2.1.1Pinnamood14
2.1.2Loodusvarad16
2.1.3Maakasutus16
2.1.4Looduslikud ohud16
2.2Riik16
2.2.1Riigikord16
2.3Transport17
2.3.1Lennundus17
2.3.2Raudteed17
2.3.3Sõiduteed17
2.4Majandus17
2.4.1Eksport18
2.4.2Import18
2.4.3Energeetika19
3KOKKUVÕTE20
4KASUTATUD KIRJANDUS21
ROOTSI
Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik
(Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare
idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega
(586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri) (vt Joonis 1).
Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit
Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil
ühendatud Taaniga (Wikipedia, 2015).
Joonis 1. Rootsi asukoht
Loodus
Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km²
maismaad ja 39 060 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.
Rootsi ja tema naabrid
Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu.
Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.
Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa
maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks
loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik,
Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia
mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub
Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi
madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna).
Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna,
varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).
Kliima
Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu
Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on
muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel
suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal
saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja
soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem
talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes
15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.
Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas
−16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm
aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.
Saared
Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja
Öland (1347 km²).
Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on
kokku 10 574 km2[viide?], mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast.
Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008
lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud
püsiühendust mandriga.[2]
Jõed
Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja
suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve
suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on
kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.
Loodusvarad
Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-,
hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.
Taimestik
Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka
segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid
inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele
istutatud okaspuid.
Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat
kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.
Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt
ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.
Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas
maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik
kuusk.
Loomastik
Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on
haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid
nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste
arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja
jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud
loomaliigid on täieliku kaitse all.
Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub
lõunast palju erinevaid rändlinde.
Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases
meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja
mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud
heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes
elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.
Riik
1.
0.
Riigikord
Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995.
aastast Euroopa Liidu liige.
Haldusjaotus
Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290
kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla
mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad
tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab
ühtlasi ka lääni ülesandeid.
1.3 MajandusEksport
Rootsi suurimad ekspordiartiklid:[5]
· masinad (35%)
· mootorsõidukid
· paberitooted
· puit ja puidumass
· raua- ja metallitooted
· kemikaalid
Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa
10,5%, Norra 9,8%, Suurbritannia 7,8%, Taani 6,9%, Soome 6,5%,
Ameerika Ühendriigid 6,4%, Holland 5,2%, Prantsusmaa 5,2% ja Belgia
4,3%.[5]
Import
Rootsi suurimad impordiartiklid:[5]
· masinad
· nafta ja naftatooted
· kemikaalid
· mootorsõidukid
· raud ja teras
· toidukaup
· rõivad
Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa
18,3%, Norra 8,5%, Taani 8,3%, Holland 6,2%, Suurbritannia 5,7%,
Soome 5,4%, Hiina 4,9%, Venemaa 4,9% ja Prantsusmaa 4,7%.
Kultuur
Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid kirjanikke, sh August
Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga
pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi
kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad
maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl
Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi
filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman
ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika,
sealhulgas ABBA.
1.1
1.2
Teadus
Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid.
18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli
tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi
tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt, Šotimaalt,
Hollandist, Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud
käsitööliste ja kaupmeeste teene. Aastat 1739, mil asutati
Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien),
peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi
Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles nüüd algasid
süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti
universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste
ja tehnika arengus.
Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst,
millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori
panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi
SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta
820 eurot.
Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku
institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu
(Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni
rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega,
ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste
toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on
loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.
Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris.
Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi
farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist.
Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi
on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete
käsitsemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd
rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute
Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa
Lõunaobservatoorium (ESO).
Haridus
Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus.
Sellele järgneb vabatahtlik 3-klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on
Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite
abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi
hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja
kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale
õppele ja sugude võrdõiguslikkusele.
Rootsi osaleb Bologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa
kõrghariduse harmoniseerimine.
Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad
iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja
kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on
Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli
nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline
kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477)
ja Lundi Ülikool (asutatud 1666).
Rahvastik
Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa
Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12.
augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri.
86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on
soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest
Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on
tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.
Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik
elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.
67,5% rootslastest on luteri usku[6].
Keeled
Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis,
Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal
Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi
kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes
osades.
Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes
neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on
alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks (seaduses:
"peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi
keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud
vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja
jidiš. (Vikipeedia, 2015)
PRANTSUSMAA
Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on
Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja
Hispaania (Wikipedia, Prantsusmaa, 2015).
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on
ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.
1.
1.
LoodusPinnamood
Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses,
domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on
kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina
väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad
laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on
peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud
Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres,
moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool
läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide
(põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa
teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede
vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt
graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias
Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu
ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania
aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste
liivaluidete ahelik) ja mõned Prantsusmaa tasasematest aladest.
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine
ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt
vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga
kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib
vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid.
Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida
liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on
kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid).
Keskmassiivis on 1200–1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik
raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on
rannajoon sakiline.
Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai
viljakas Languedoci tasandik.
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged
mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on
algul Juura mäed ja seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal
Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ja suunduvad
põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja
Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike
toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku
siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim
tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest
madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud
ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega
Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii
hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti
ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim
tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad
Püreneed 3350 m kõrguseni.
Loodusvarad
Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi,
rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat,
päevakivi, puit ja kala.[2]
Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit,
kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi.[2]
Maakasutus
Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas
0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26
190 km2.[2]
Looduslikud ohud
Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid,
tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks
orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes,
Martiniques ja Reunionis.[2]
Riik
President François Hollande
Riigikord
Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb
Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta
tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat.
President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on
alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai
presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48%
häältest.
Transport Lennundus
Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud
hoovõturadadega[2]. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on
pikem kui 3 047 m, on 14[2]. Prantsusmaa suurim lennujaam on
Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57
906 866 reisijat [4]. Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal
kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik
lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.
Raudteed
Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas
Saksamaa järel suuruselt teine.
Sõiduteed
Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt
maailmas seitsmendal kohal ja Euroopas esikohal.
Majandus
Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega)
Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse
kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele
euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.
Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009.
aastal 9,1% ja 2008. aastal 7,4%.[2]
Eksport
Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on[2]
· masinate ja autode varuosad
· lennumasinad
· plastikatooted
· kemikaalid
· ravimid
· raud ja teras
· joogid
Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 15,88%,
Itaalia 8,16%, Hispaania 7,8%, Belgia 7,44%, Suurbritannia 7,04%,
Ameerika Ühendriigid 5,65%, Holland 3,99% (2009).[2]
Import
Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on
· masinate varuosad
· autod
· toornafta
· lennumasinad
· plastikatooted
· kemikaalid
Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%,
Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%,
Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44%
(2009).
Energeetika
77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse
tuumaelektrijaamades.
Kadri-Kai Freimann
2007. aastal toodeti 535,7 miljardit kWh elektrit, millest
kasutati 447,2 miljardit kWh. 2008. aastal eksporditi 58,69
miljardit kWh ja imporditi 10,68 miljardit kWh. (Vikipeedia,
2015)
1
2
KOKKUVÕTE
Sain ülesandega enamvähem hakkama. Võttis väga palju aega , kuid
ma ei andud alla ja enamus nõudmised said vast täidetud. Kindlasti
oleks saanud väga lihtsalt ja kiirelt, kuid enamus asju oli meelest
läinud ja tuli katsetada. Kinnistasin endale selle ülesande käigus
palju uut ja kasulikku edaspidiseks, näiteks kuidas teha
sissejuhatust ja kuidas vormistada referaati.
KASUTATUD KIRJANDUS
Wikipedia. (2015, jaanuar 20). Prantsusmaa. Retrieved veebruar
23, 2015, from Wikipedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/PrantsusmaaWikipedia. (2015, jaanuar
9). Rootsi. Retrieved veebruar 23, 2015, from Wikipedia:
http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi
