11/20/2018

1

MSc, Talinisu aretaja

Reine Koppel

SPELTA ÜHE JA KAHETERANISU

NISU – väga rikas perekond

Eristatakse 20 nisuliiki:

I diploidsed (somaatilistes rakkudes 14 kromosoomi)

(T. aegilopoides; T. urartu; T. monococcum)

II tetraploidsed (2n=28)

(T. chaldicum; T.dicoccoides; T.timopheevi; T.paleo-colchicum;

T.dicoccum ehk turgidum; T.persicum;T.durum; T.orientale; T.polonicum)

III Heksaploidsed nisud (2n=42)

T.macha; T.spelta; T.aestivum; T.sphaerococcum; T.vavilovi;

T.amplissifolium

2n=56 – T.timopheevil võib redukstsioonjagunemine ära jääda. Kuid

vähepüsivad

11/20/2018

2

KUST SEE KÕIK ALGUSE SAI

Nisu hakati viljelema ligi 10 tuhat aastat tagasi

Neoliitline revolutsioon

Põllumajanduse ja karjakasvatuse teke viljaka poolkuu alal –

Fertile Cerscent (Lähis-ida st Iraan, Iraak Afganistan, Pakistan,

Türgi)

HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu

4

emmer

einkorn

spelta

saianisu

TÄNAPÄEVASE NISU TEKKIMISE MATEMAATIKA

11/20/2018

3

Triticum urartu (AA)

Triticum monococcum, pilt: http://m.inmagine.com/

2n=2x=14 – diploidne nisu

http://www43.tok2.com/home/pgpinst/Komugi/urartu.htm

Aegilops speltoides (BB)

Aegilops speltoides (Cerere psedospelta), pilt: http://luirig.altervista.org/flora/taxa/

11/20/2018

4

Triticum dicoccoides

= Triticum dicoccoides

Ehk Emmer nisu ehk kahetera nisu

2n=4x=28 – tetraploidne nisu

Aegilops squarrosa (DD, n=7)

Aegilops tauchii; Triticum tauchii

Pilt: http://www.sortengarten.ethz.ch/

11/20/2018

5

Aegilops squarrosa (DD, n=7)

Aegilops tauchii; Triticum tauchii

Pilt: http://www.sortengarten.ethz.ch/

AABB+DD

Triticum aestivum

AABBDD ; 42 kromosoomi

11/20/2018

6

Triticum aestivum sbb spelta ; Triticum spelta

AABBDD; 42 kromosoomi

EL spelta sordileht

EL sordilehel 67 spelta sorti

Meie katses neist olnud:

Zollernspeltz Eestis kasvatuses?

Öko 10

Titan

Oberkulmer Rotkorn Eestis kasvatuses?

Ostro

Emiliano

Foldersdoltz

Franckenkorn Eestis kasvatuses?

Divimar Eestis kasvatuses?

Ebners Rotkorn

11/20/2018

7

SPELTA SORDILEHEL

Eestis ei ole ühtegi spelta sorti sordilehel

Norras – Oberkulmer Rotkorn

Saksamaal 19 sorti sordilehel

Austrias 5

Shveitsis 14

Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ei ole spelta sordilehel

2017: 39,2 th ha

MAHETERAVILJA PINNAD

TALINISU 8%

SUVINISU 10%

SPELTA 1%

RUKIS 10%

ODER 8%

KAER 51%

TATAR 10%

TRITIK 2%

11/20/2018

8

Spelta kasvupinnad Eestis

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

ha

4. apr. 2017 Eesti Põllum ajandus-Kaubanduskoja uudised

Maheteraviljaga kaupleva Saksamaa ettevõtte Gut Rosenkrantz esindaja Hans-Henning Petersen Avinurmes toimunud konverentsil -

Saksamaa maheteraviljaturu olukorda analüüsides tõdes Petersen, et maheda toidunisu osas on nõudlus stabiilne või isegi kasvav, kuid nisu pakkumise olukord on kvaliteedi probleemide tõttu kohati ebapiisav. Spelta hinnad on suure pakkumise tõttu oluliselt langenud.

11/20/2018

9

SPELTA SAAK

• Saak Soome tingimustes 2-3 t/ha • Spelta-nisu ristandid on saagikamad • (Soome katsetes on saadud ligi 5 t/ha saake)

• Sõkalde osa saagis 20-30 %

• Terade puhastamiseks kasutatakse spetsiaalseid

koorimismasinaid, hõõreleid • Need on kallid ja väikesele kasvatajale ei ole

jõukohased .

MAHE SPELTA SAAK 2018 (kesta osakaaluks arvestatud 30%)

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

He

rcu

le

Sch

wab

en

spe

ltz

Alb

in

Re

ssa

c

Ska

gen

Fran

ken

korn

Else

ne

gge

r

Zolle

rnsp

elt

z

Po

em

e

Tita

n

Div

imar

Ob

erk

ulm

er

40

0

Fild

ers

tolz

Ob

erk

ulm

er

30

0

SPY

Ob

erk

ulm

er

20

0

Go

tro

11/20/2018

10

TAVA SPELTA SAAK 2017

8603

6715

8733

6603

5467

6557 6790

3133 2487

1893

7470

6137

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

80009000

10000

Ühetera nisu Talvekahju 8 palli

TAVA SPELTA KASVUAEG 2017

205

210

215

220

225

230

235

240

245Ühetera nisu

11/20/2018

11

MAHE SPELTA PIKKUS 2018

0

20

40

60

80

100

120

TAVA SPELTA PIKKUS 2017

0

20

40

60

80

100

120

140

160 Ühetera nisu

11/20/2018

12

TAVA SPELTA LAMANDUMINE 2017

0123456789

Ühetera nisu

2017

11/20/2018

13

2016

Talvekindlus enamustel aastatel hea Mõnel aastal hävivad kõik 2016 – aitas välja valida talvekindlamad

26

MIKS SPELTAT KASVATADA?

Talub paremini kehvasid kasvuolusid (toitainete vaesus, põud jne)– tugevam juurestik

Sobib hästi maheviljelusse

Toiteväärtus suurem kui tavalisel nisul – B grupi vitamiinid, aminohapped, rasvahapped, süsivesikud, kuidained (Stallknecht: lüsiini sisaldus speltas väiksem kui tavalises nisus!).

NB! väga hea tsingi ja fosfori allikana

NB! Kasarda, D’Ovidio, 1999. Cereal Chemistry: spelta sisaldab samasugust alfa-gliadiini nagu tavaline nisu ja spelta gluteen on samuti tsöliaakiat põdevatele inimestele toksiline

11/20/2018

14

PROTEIINI SISALDUS 2015

27

Speltanisu 13,4 % (varieerumine 10,7-16,6 %)

Tavaline nisu 11,1 % (varieerumine 10,1-12,5 %)

HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu

28

8,00

9,00

10,00

11,00

12,00

13,00

14,00

15,00

16,00

17,00

18,00 PROTEIINI SISALDUS 2015

11/20/2018

15

GLUTEENI SISALDUS 2015

HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu

29

Speltanisu 38,4 % (varieerumine 20,6-56,6 %)

Tavaline nisu 23,5 % (varieerumine 18,7-28,2 %)

HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu

30

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0GLUTEENI SISALDUS 2015

NIR

49

,3

NIR

26

,0

11/20/2018

16

HealthyMinorCereals has received funding from the European Union's Seventh Framework Programme under grant agreement no 613609eu

31

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90GLUTEENI INDEKS 2015

! !

SPELTA KÜLVISENORM

Oberkulmer Rotkorn 2018

Külvatakse ja kaalutakse koos kestaga:

200 idanevat tera 155 kg/ha saak 2,1 t/ha

300 idanevat tera 230 kg/ha saak 2,4 t/ha

400 idanevat tera 310 kg /ha saak2,6 t/ha

Kuid alati ei ole sellist ilusat seost tulnud

külvisenormi ja saagi vahel

11/20/2018

17

33

SPELTANISU KASVATAMINE

EELVILI ristikorohke põldhein või haljasväetiskultuur

MAAHARIMINE sarnane teiste taliviljadega

KÜLVIAEG sept I pool; ei ole külviaja suhtes nii tundlik kui talinisu

KÜLVATAKSE pähikutena mitte teradena, selliselt haiguste eest kaitstud

KÜLVISENORM 200-250 kg/ha, sügavius 3-5 cm

IDANEMINE ja tärkamine aeglasem kui harilikulnisul

LÄMMASTIKVÄETIST ei soovitata eriti panna kuna spelta pika kõrrega ja lamandub. N normid poole väiksemad kui tavalisele nisule (kevadel max 50 kg/ha)

PIKK KÕRS hoiab ära umbrohtumuse

Võib ÄESTADA nagu tavalist nisu

HAIGUSEID JA KAHJUREID veidi vähem kui tavalisel nisul

KORISTUS – niiskus max 25%, parem kui alla 20. Kuivatatakse 12-14 %-ni

SORDID: puuduvad nii Eesti kui Soome sordilehelt. Soomes levinuim talispelta ‘Oberkulmer Rotkornia’ (Sveitsist)

34

Soomlased: “Spelta tuleb lasta korralikult küpseda. See

muutub pruunikas-punakaks. Kui koristada vara, siis ei lagune pea korralikult pähikuteks. Ja siis on hilisem töötlemine raskendatud, terad ei eraldu. Kasutatakse kaera

peksmiseks kasutatavaid sõelu?“ Kuivatatakse nagu tavalist teravilja. Ladustatakse

lahtipeksmata pähikuid, siis säilivad maitseomadused

paremini. Terad peaksid enne küpsetamist 6-8 nädalat

seisma.

Robi Neeson, Austraalia - Spelta koristusega ei tohi hilineda, Sest muidu varisevad pähikud sõkalde küljest. Parem on koristada enne täisküpsust

11/20/2018

18

35

TÄNUD KUULAMAST!