Sportland Magazine #10

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Tuntud linnaratturid vallutavad tnavaid

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!NR 10 / kevad 2014

NR

10 /

ke

vad 2

014

4 742593 000031

Hind 1,90

Triatlon - mitte ainult hulludele

J oel

10. JUUBEL

I

VLJAANNE!Kes vidab

MM-i?

Asjatundjad

ennustavad

EM-i

valikgrupi

anals

Neymar - Selle Suve SuperSTaar

Legendaarse

vravakti

Andres Operi

lahkumismng

Tuntud ja tundmatud linnad, kus toimub suvine jalgpallipidu

Suur jalgpallieri

Suur kevadine tootekataloog!

Enneolematu rattavalik

K arl

vapustavad

kolmikvennad: - eNergia,

iNSpiraTSiooN ja vrSkuS!

Hans

K2 rulluisud vallutavad Eesti!

esitleb:

NR 10 / kevad 2014

Suur jALgpALLiEri!

Urmo Aava - euroopa autoralli tippsndmus eestis

elustiil jooksmine Mart Einasto nide

VljaandjaSportland Eesti ASPrnu mnt 142a

11317 Tallinn

TeostusMenu Kirjastus O

PeatoimetajaRaul Ranne

[email protected]

Toimetuse kolleegiumAre Altraja, Gerd Kiili,

Antti Adur

KujundusSilver Vaher

ReklaamHelina unapuu

[email protected]. +372 516 6996

Liina [email protected]. +372 5348 2859

TrkkPrintall AS

juhtkiri

ERilinE KEVad!

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

Kesolev kevad on eriline mitmes mttes kevad on Sportlandis alanud rohkem kui 600 uue erineva kevadise jalatsimudeliga, Sportland Magazine thistab oma esi-mest suurt juubelit ning Sportlandi kaupluste jaoks on alanud uus digitaalajastu.

Jrjekorras 10. Sportland Magazinei esikaas pulbitseb testosteroonist. Kolm tilka vett, liandekad multitalendid, vennad Antsonid, moodustavad heskoos ainulaadse tiimi, mis lks laineid ka triatlonil.Juubelivljaandes teeme juttu kigest, mis iseloomustab vrskes hus sportimist: jooksmine, rulluisutamine, jalgrattasit, purjetamine, triatlon ja loomulikult selle suve MEGARITUS jalgpalli maailmameistrivistlused. Ka seekord leiad eest kahepoolse Sportland Magazinei, mille teine pool lb latiinohngulises Brasiilia rtmis. Aasta oodatuima spordifestivali valguses ksime Eesti jalgpallispetsialistidelt nende favoriitide kohta ning rgime Eesti jalgpallikoondise tuleviku vljavaadetest. Rallirubriigis rgib Urmo Aava, kuidas on realiseerumas eestlaste uskumatu unistus tuua autoralli tippsndmus, Euroopa meistrivistlused, Eestisse.Kevad on inspiratsiooni ammutamise aeg. Aeg veeta esimesed tunnid roheluses sportides ning kevadist energiat ammutades. Kui talvisel perioodil meelitab televisioon miljoni phjusega kodus olema, siis kevadel annab Sportland miljon pjust ues veetmiseks. Bottecchia - jalgrattamaailma Ferrarid ON KOHAL, vrviline valik globaalseid SUPERSTAARE top-brndidelt ON KOHAL, maailma populaarseimad K2 rulluisud ON KOHAL ning valmis pakkuma unustamatuid emotsioone kogu kevad-suviseks perioodiks!Oleme valmis, oleme hambuni relvastatud, astu kindlasti lbi meie uuest vastavatud Lasname suurimast spordi- ja vabaajakauplusest Lasname Centrumis! Juba maikuus avame uue kontseptsiooni kauplused ka suvepealinna Prnu Kaubamajakas ning moemekas Viru Keskuses - astu lbi, gear up ning marss ue kevadet nautima!On ige aeg tmmata jooksujalatsid jalga, sest kohe antakse start populaarsele Eesti Linnajooksude sarjale, kus maailma tippjooksubrnd Mizuno premeerib kiki sarja edukalt lbinuid paari suurepraste jooksujalatsitega.186 leheklge kevadist spordienergiat ootab, head lugemist! Rattad alla ja rajal neme!Antti Adurturundusjuht

3

8 Juubelivljaanne

sisukord10 SPoRTland astub KauPluSTE uuEndamiSEga uude ajastusse

SlazEngERi legendaarsed TEnniSEPallid nd Sportland Tennise kauplustes Iga linnajooKSudE KuldRaja lbija saab endale mizuno jooksutossud SPEEdo ujumisprillid algavaks triatlonihooajaks ToKo caRE linE tooted pikendavad rivaste ja jalatsite kasutusiga

12 VEnnad nagu TRiaTlon16 liina TERnoV: Valu ma ei karda! 20 maRT EinaSTo: Maratoniks treenides on lihtne le pingutada 24 linnajooKSudE SaRi annab liikumisaastale hoogu juurde 29 KEllad KolmiKuTElE 36 jalgRaTaS teeb su PaREmaKS inimESEKS! 40 SPoRTlandi oma RaTTaTiim 43 jalgRaTaS! Kuidas valida see ige? 50 KEVad KES, lumi linud, RulluiSud KaPiST Vlja! 56 TRiaTlon mitte ainult hulludele 60 VETT ei ole vaja karta... 62 RmK KRVEmaa TRiaTlon tmbab magnetina 64 PuRjETaminE atraktiivne spordiala, mis ei ksi vanust! 68 11 naiST, 1 PaaT, 1 lahing! 80 miKS miTTE liiKuda? Iga pev natuke. 84 Sbrad, SEljaKoTid selga! 88 jalgPalliKlubi kogukond ja ideoloogia - Fc FloRa nide 90 Mngus ainult TdRuKud 100 TnaVaKoRVPall astub samme professionaalsuse suunas 104 PhaPEVaSPoRTlaSE fsilise vormi parandamine 108 myFiTnESS kehale ja hingele 110 REVoluTSioon toidulisandite maailmas 116 FanaTiSm ja tielik phendumine teeb TREEnERiST hEa TREEnERi 122 uRmo aaVa: See vistlus on hetkel lim, mida Eestis korraldada saab. 126 KRiSTiinE SPoRTlandi sportlik tiim 128 SPoRdiSTiPEndiumid maksuvabad vi mitte? 154 Ma pole htegi koledat SPoRTlaST kohanud! 156 SPoRTland SooViTab

29

116 16

122

104

50

36

#WEARIT

WELL

#WEARIT

WELL

20

14 T

imex

Gro

up U

SA, I

nc. T

IMEX

and

INDI

GLO

are

trade

mar

ks o

f Tim

ex G

roup

B.V

. and

its

subs

idia

ries.

p r i c e : 1 6 9 . 9 5

S A P O L E K U N A G I

N I I L A H E

E T M I T T E H I L I N E D A .

10 Juubelivljaanne

uudised

ToKo Eco Textile Wash on spet-siaalne keskkonnasbralik pesu-vahend krgekvaliteetsete spordi-riiete ja funktsionaalsete rivaste jaoks.

Omadused: sobib ideaalselt hingavatele ja

muudele tekstiilmaterjalidele, taastab membraankangaste (nt

GORE-TEX ) optimaalse funktsionaalsuse,

ei sisalda vrvaineid, valgendit ega fosfaate,

thus ka madalal temperatuuril pestes,

kontsentraat hest pudelist jtkub umbes 8 pesukorraks.

ToKo Shoe Proof & care on in-tensiivne impregneerimis- ja hooldusvahend spordi-, matka- ja vabaajajalatsite jaoks.

Omadused: muudab naha ja riide veekind-

laks ja mustust trjuvaks, silitab membraankangaste (nt

GORE-TEX ) hingavuse, viimaste uurimistulemuste ra-

kendamine aitab vimalikult hsti kaitsta niiskuse vastu,

spetsiaalsed toitained silitavad jalatsi paindlikkuse ja hoolda-vad vlismaterjali,

pikendab jalatsite kasutusiga, lihtne kasutada ja kestab kaua.

Sellele kevadele lheb Sportland vastu revuse ja suurte ootuste-ga. Kui kauba ja teenindusega oleme oma kliente igal aastal lla-tada soovinud, siis poodide eneste kontseptsioonid on psinud muutumatult juba aastaid. Nd on kes aeg, kui hakkame poo-de laiemalt renoveerima. Uuendamiskontseptsiooni mrksnaks kauplustes on digitaalsus.

Aprillis saab uueks Lasname Centrumis asuv suurim Sport-landi pood Lasnamel. Koguni 1100 ruutmeetril laiuva kaupluse fookus on kogu perel, tootevalikus on esindatud kik kaubakate-gooriad (k.a rattad, rulluisud).

Mais saab nha muutusi Viru keskuses, Sportland kolib seni-sest kohast n- keskuse sdamesse, otse Tammsaare pargi pool-se sissepsu juurde, pinnale, kus varem asus Seppl. Viru kes-kuse Sportland keskendub moele mgil on uusimad ja moe-kamad kollektsioonid kikidelt meie tippbrndidelt (Nike, Adidas, Converse, Helly Hansen, O`Neill, Quiksilver, Roxy jne)

Esimesel poolaastal uuendatakse ka Prnu Kaubamajakas paik-nevat suurimat Sportlandi Prnus seal on ka fookus kogu perel ning tootevalik sellest tulenev (k.a rattad ja rulluisud).

Prnu Keskuses asuvas sdalinna Sportlandis on peamiselt moekad jalatsid ja riided.

Juunis kolime Narva Astri Sportlandi uuele pinnale ja seetttu lbib ka sealne kauplus tieliku uuenduskuuri. Kui midagi vanast poest alles jb, siis on see suureprane teenindus ja lai kaubava-lik! Rohkem phendume jalatsitele ja riietele

TULGE MEILE KLLA! Leia lhim Sportland: www.sportland.ee/kontakt

Maailmakuulus spordirivaste ja -jalatsite tootja Mizuno ning Eesti Linnajooksude sari on lnud teist aastat jrjest ked ter-visespordi edendamiseks Eestis. Kiki Linnajooksude sarja Kuld-raja lbijaid premeeritakse 100 Sportlandi sooduskupongiga, millega on vimalik lunastada endale sobilikud Mizuno jook-sujalatsid. Mizuno brndijuhi Janno Viilupi snul on Mizuno eesmrk Baltikumis kuulsat jooksubrndi laiemalt tutvustada ning teha seda olulistel jooksuritustel, vahendades tooteid ot-se jooksjatele. Linnajooksude sarja peakorraldaja Mati Lillialli-ku snul on tnuvrne, et Mizuno soovib panustada jooksja-te tervisesse, jagades neile kvaliteetseid jooksujalatseid, et nad saaksid oma sportlikku vormi parandada.

Pole just palju tennisiste, kes ei hindaks tennise hte nurgakivi kuul-sat brndi Slazenger. See kaubamrk loodi aastal 1881, kuid sellest pal-ju olulisem aasta on 1902, millal Slazengerist sai Wimbeldoni tennisetur-niiri ametlik pallisponsor. Tnaseks tpselt 112 aastat kestnud suurturniiri ning tuntud firma koost on ldse maailma sporditurunduses kige pi-kemat aega kestnud koost. Alates sellest kevadest on kuulsad Slazen-geri pallid mgil ka Sportland Tennise kauplustes!

ToKo caRE linE TooTEd

PiKEndaVad RiVaSTE ja

jalaTSiTE KaSuTuSiga

SPEEDO on aastaid arendanud vlja spetsiaalset triatlonikollektsiooni, mis pakub suurepraseid tooteid nii eliitvistlejatele kui ka alles alaga alustanutele. Vib elda, et triatlonis on kolm erinevat spordiala ning seetttu ka kolm eri spordivarustuse toodet, milleta ei ole vimalik tritloni teha. Vaja lheb jooksujalanusid, jalgratast ning ujumisprille. Just viimase osas omab Speedo maailmaareenil juhtivat rolli. Sportlandi poodides on mgil lai valik Speedo ujumisprille, mis sobivad triatloniks. Spetsiaalselt avavees ujumiseks meldud prillide kollektsiooni leiad lemiste ja Zeppelini Sportlandist. aQuaPulSE maX miRRoR uus mudel, mida kiidavad ja kasutavad ka eliittriatleedid. Mudeli populaarsuse aluseks on ideaalne istuvus, mis on tagatud tnu IQ Fit tehnoloogiale. lemaailmsete pea skaneeringute andmete phjal on loodud mugav prilliraam, mis rahuldab ka kige nudlikumat kasutajat. Uudne prillirihmade reguleerimine tagab lihtsuse ja mugavuse. Peegelkattega klaasid tagavad kaitse ning parema nhtavuse pikselistes oludes.RiFT PRo maSK miRRoR uus mudel, suure ja laia ekraaniga ujumismask, mis sobib eriti hsti lainetega merevees. Maski kergus ja mugavus teevad temast mugava toote ka treeninguks basseinis. SpeedFit kiirreguleerimine ning ainulaadne Antifog Ultra ssteem muudavad need prillid mugavaks ja vastupidavaks. Vid kindel olla, et triatloni stardis on Rifti lihtne reguleerida ning ei pea kartma klaaside uduseks minemist. Saadaval nii peegel- kui ka tavalise klaasiga. aQuaPuRE uus mudel, kerge ja minimalistlik, kuid siiski mugav ja vastupidav. Sobiv mudel kigile, kes otsivad avavees ujumiseks vimalikult basseinivistlusprillidega sarnast toodet. Ideaalse istuvuse tagab IQ Fit tehnoloogia. lemaailmseid pea skaneeringute andmeid kasutades on loodud mugav prilliraam, mis rahuldab ka kige nudlikumat kasutajat. Uudne prillirihmade reguleerimisviis tagab lihtsuse ja mugavuse. Sarnaselt basseiniprillidega saab sellel mudelil valida klaasidevahelist laiust. Tumedad klaasid aitavad pikselisel peval edukamalt avavees orienteeruda ja kaitsevad ereda pikese eest.FuTuRa bioFuSE Speedo klassika ja ks kige populaarsemaid mudeleid. SpeedFit kiire reguleerimisviis, laiad klaasid ning ainulaadne Antifog Ultra ssteem teevad need prillid mugavaks ja vastupidavaks. Vib julgelt vita, et selle mudeli kasutajaid leiab igast basseinist ning triatlonistardist. Mudel on nd sadaval uues ja atraktiivses vrvikombinatsioonis.

Kik eelpool mainitud mudelid sobivad kasutamiseks nii basseinis kui ka avavees. ks soovitus avavees ujujale: valige endale mudel, kus prilliklaasid on kaetud peegelklaasiga vi siis tumeda vi sinaka tooniga. See teeb ujumise piksepaistes veelgi nauditavamaks.

SPEEdo ujumiSPRillid algaVaKS TRiaTlonihooajaKS

SPoRTland aSTub KauPluSTE uuEndamiSEga uudE ajaSTuSSE

SlazEngERi lEgEndaaRSEd TEnniSEPallid nd SPoRTland

TEnniSE KauPluSTES

iga linnajooKSudE KuldRaja lbija Saab EndalE mizuno jooKSuToSSud

12 Juubelivljaanne

kaanelugu

13Juubelivljaanne

oleme terve elu tegelenud spordiga. Mngisime lastena jalgpalli, pisut korvpalligi. Kisime niisama metsas jooksmas ning tegime kodus judu. Viks elda, et terve elu oleme tege-

lenud spordiga. Sport, tervislikkus see ongi me elustiil. On selge, et kui rgid korraga kolme nii hmmastavalt

sarnase inimesega, nagu seda vennad Antsonid ju kaht-lemata on, siis esimese hooga on pris raske jrge pidada, milline vendadest mida tpselt tleb.

Ja olgem ausad, eks ole vennaste jutus palju selliseid lauseid, mis algavad snaga me: Me oleme kogu aeg tervislikku toitu snud, rmpstoitu pole aastaid tahtnud. Loomulikult me ei joo ega suitseta.

Iga vennaga eraldi rkides ilmneb, et kuigi vlimus on neil vga sarnane, on kutid hobide ja sportlike harrastuste osas ootamatult erinevad. Ja see teebki nad huvitavaks.

Hans Markus, vendadest esimene, kellega satume omavahel rkima, teatab sissejuhatuseks, et ta praegune suur hobi ja kirg on loodusfotograafia. Ma poleks iial osa-nud arvata, et saan sellest tegevusest nii positiivse laengu. Et loodus vib nii tore olla, rgib noormees hinaga. tleb, et oma blogi kaudu ritab emotsiooni teistegagi jagada ning palub huvilistel seda lahkelt klastada.

Aga rgime Hansuga spordist.Veel hiljaaegugi tegeles ta vga tsiselt jalgrattaspordi-

ga. Olin vist 15, kui mtlesin, et mingi spordialaga peaks ikka pris tsiselt tegelema. Tublid spordipoisid olid nad vendadega ju niigi. Vhe on spordialasid, milles nad ni-teks kooli eest poleks vistelnud. Ja edukalt vistelnud.

Aga mis viks olla see oma ala? See, millega testi tsiselt tegeleda? Esmalt kisin koos (vend) Joeliga jooks-mas. Kuid hel hetkel tundus, et rattasport on see, millega tahaksin vgagi tsiselt tegeleda. Lksingi Kalevi jalgrat-takooli, rgib Hans.

Eks isa Margus oli see, kes Hansu rattaspordi juur-de suunas. Isa ise on kogu elu spordiga tegelenud. Teeb triatloni.

Aga Hans valis rattaspordi. Tegelikult oli mu suureks unistuseks saada tippratturiks. Kuigi mul polnud erilisi saavutusi, sest alustasin suhteliselt hilja ning kogemu-si polnud piisavalt. Kuid tahtmine oli seda suurem. Ma tahtsin tohutult trenni teha ja tegin ka. Treener ei pidanud mind kunagi tagant utsitama, pigem pidi ta mind vahel tagasi hoidma.

Paraku sekkus Hansu suurtesse tippratturiunistustes-se kuri saatus. Ta kergitab pisut pluusikist ning nhtavale tuleb pikk arm ksivarrel. Ka tema nos, kui teraselt vaa-data, vib mrgata arme.

2012. aasta Tabasalu rattarallil toimus suur grupi-kukkumine, nagu seda rattaspordis vahel paraku juhtub.

Sellest momendist ei mleta suurt midagi. Olin mn-da aega teadvuseta. Mu nos, nagu sa ned, on armid. nneks on need vga hsti paranenud. Suus olid mitmed mblused. Ksi on metallplaadiga kokku lapitud. Olukord oli toona vga halb, kirjeldab Hans.

See kukkumine ongi phjus, miks Hans tsisest ratturi-karjrist enam ei unista.

Thendab, prast tunamullust suvist kukkumist tegi ta siiski terve jrgmise talve tsise motivatsiooniga tren-ni, kis Hispaanias laagriski, aga kui lks vistlema, siis avastas, et ei julge sita. Ei julge riskida. Aga rattaspordis, eriti grupisidus, karta ei tohi. Vistlustel mrkasin enda mber hoopis teiste kukkumisi. Tajusin, et kki on see mingi mrk, et ei peaks rattaspordiga enam tsiselt tegele-ma, jutustab Hans. Ma ei ole loobuja. Mulle meeldib see ala ju vga. Mulle meeldib rattaspordi kiirus ning viimse piirini kannatamine. Raske oli lpetada.

Ega ta lplikult lpetanudki. Ainult need tippsportlase mtted pani Hans mdunud kevadel krvale.

Eraldistardi rattavistlustel, mis, olgu eldud, on ks eriline kannatamise ala, osaleb ikka. Eraldistardist sit mulle sobib. Treener tles, et ma olen kehatbiltki eraldistardi rattur. Aga grupisitu ma prast seda suurt kukkumist pelgan.

Rattasitude krvalt kib Hans tihti jooksmas ning on duatloni EMV-l tulnud mitmel korral poodiumile. Loodusfotograafia kaudu on ta avas-tanud, et ka hsti pikad matkad meeldivad aina rohkem. Nii mnigi kord unustab ta end niteks 12 tunniks vlja kondama. Mdunud ndalal sain kohe hommikul vga head pildid metskitsedest, lejnud peva lihtsalt matka-sin. 36 kilomeetrit tuli kokku. Mnus pev oli sain head pildid ja matk oli tubli trenni eest.

Karl Markus, kellega sportlikust elust jrgmisena vest-leme, tleb tutvustuseks, et on kunstnik. Pealtngija saa-tes, kus kolmikutest modellivendi laiemale avalikkusele esimest korda tutvustati, oli rohkelt juttu, et Karl on hea kega maalija. Aga talle meeldib ka filmikunst. Sest see, nagu maalikunstki, annab vimaluse maailmale oma tun-deid ja mtteid vahendada, maailmale oma lugu rkida. Karl teebki juba vikestviisi lhifilme, loeb filminduse kohta kikvimalikku kirjandust ning plaanib tulevikus minna (Ameerikasse) filmiasjandust ppima. Ja siis, miks

Sellest momendist ei mleta suurt midagi. ol

in

mnda aega teadvuseta.

Modellinduses ha suuremat populaarsust koguvad kolmikvendadest modellid hans markus, joel markus ning Karl markus antson, keda esindab agentuur Living Models, on muude gedate tegemiste krval ka sitked spordipoisid ks vendadest tegeleb phjalikult ujumisega, teine armastab rattasitu, kolmas jumaldab pikamaajooksu.

14 Juubelivljaanne

mitte, Hollywoodi. Tean, mu unistused on suu-red. Aga see on mu siht.

Mis puudutab sporti, siis, nagu enne sai eldud, on kolmikud kogu elu olnud vintsked spordikutid. Sport on olnud alati me elustiil, tleb Karl. Aga sel ajal, kui vennad Hans ja Joel hakkasid kaheksanda klassi paiku kooli kehalise kasvatuse petaja Alari Pllu koostatud plaani jrgi trenni tegema, olin ma neist parem jooksja. Mtlesin, et mul pole vaja trenni teha. Ja tegelesin hoopis oma kunstiasjadega.

Vend Hans leidis varsti enda jaoks rattaspordi, Joel ji jooksu peale. Mingil hetkel sain aru, et vennad saavad nii minust ju paremaks. Mis seal salata, eks meil ole omavahel vike rivaliteet. Ma ei tahtnud vendadest viletsam olla. Hakkasin ka ise jooksmas kima, selgitab Karl.

Aga eelmise aasta alguses ehk siis le aasta tagasi sain aru, et tahaks kll korralikult tren-ni teha, aga pikalt jooksmine hakkas teine-kord seljale.

Kuna vendade isa on pikalt tegelenud triat-loniga ja ala on neile tuttav, siis tuli kskord poolenisti naljatamisi jutuks, et Hans, Karl ja

Joel viksid kokku saada vgeva triatlonitiimi. Joel on likva jooksja ja Hans on likva rattur. Aga ujujat polnud. Ma mtlesin, et hakkan siis ise ujumisega tegelema. Kusjuures, kui aus olla, tegelikult mulle ujumine ldse ei meeldinud. Ma pigem vihkasin seda ala, tunnistab Karl.

Nii lkski ta petaja juurde, kellega koostasid korraliku treeningkava ja lks lahti. Ndseks olen le aasta regulaarselt ujumas kinud. Ma ei pea ennast mingiks eriliseks ujujaks, aga vin elda, et teen seda ala tsiselt.

Ujumine, mis varem Karlile ldse ei meel-dinud, on nd saanud omamoodi armsaks. Hakkas tsiselt meeldima. Vahel muidugi vib ujumine olla ksluine, eriti basseinis ujudes, kuid omal kombel on see vees kulgemine ikka naudi-tav ka. Mulle meeldib pikalt ujuda. Mitte ainult basseinis, vaid ka suvel avavees, teha Mnniku karjris ringe olen isaga seal ujumas kinud , see on ju huvitav.

Karl tleb, et teeb ujumis- ja jutrenni viis-kuus korda ndalas. Trenn on peva osa. Ilma trennita on kuidagi kehv.

Kuigi ujumine on Karlile vga meeldima hakanud, peab ta oma pris lemmikuks ikka-gi jooksmist. Tead, paned krvaklappidesse lemmik muusika mngima ja lhed. See lihtsalt on vimas. Jooksed niteks Tabasalu nlval ja taa-mal paistavad Tallinna tuled, suure linna kuma

kaanelugu

Naeratus tuleb nole, enesetunne on niivrd hea. Nagu korduvalt mainitud, tegeleb Hansu

ja Karli vend Joel Markus jooksmisega. Mulle meeldib jooksmine. See oli vist 2009. aastal, kui osalesime esimest korda SEBi sgisjooksu 10 km distantsil. Lks tegelikult pris hsti. Aga ma mt-lesin, et teeks rohkem trenni ja prooviks jrgmisel aastal olla parem.

Kooli kehalise kasvatuse petaja, kes on ise ka maratonijooksja, tegi Joelile treeningkavad ja nii see tsisem treenimine algaski. 56 korda ndalas, vahel pikemad otsad, teinekord lhemad ligu-trennid.

Neli korda olen ma ndseks sgisjooksul kinud kmmet kilomeetrit jooksmas. Viimati oli plaan joosta aeg alla 36 minuti, aga lpuks tuli ikka-gi natuke le 36 minuti. Alustasin liiga kiiresti, ma arvan, arutleb Joel.

Tavaliselt jookseb Joel Kakume kandis. Jook-seb ja mtleb. Minu jaoks on jooksutrennid suu-repraseks ajaks, kus olla oma mtetega omaette. (Olen usklik inimene.) Jooksmise ajal saan olla Jumalaga. Saan olla vaimse maailmaga kontaktis. See on aeg, kus mtlen asju selgemaks. Vib tulla mistmine mingitel religioossetel teemadel. Ni-teks, kui olen lugenud midagi, siis jooksu ajal saab selle le melda. Jooksmine on mu meelest hsti meditatiivne tegevus, tleb Joel.

Aga kas sulle rattasit vi ujumine ei meeldi? Mulle testi ei meeldi ujumine. Ei tule vlja,

samamoodi nagu ei tule vlja niteks suusatami-ne. Rattasit ei meeldi samuti eriti. Kuigi, kui olen sitnud Hansu suurepraste vistlusratastega, siis on olnud vgagi mnus. Aga jah, 100 km jrjest sita ja kannatada, see pole pris minu ala. Mulle meeldib joosta. See on asi, mida ma naudin. Nagu ka matkamist, lausub Joel.

Sel aastal on tal kindel eesmrk joosta sgis-jooksul 10 km alla 36 minuti. Plaanipidamine ja t selle nimel juba kib.

Ah soo, ma tahtsin he asja veel lisada, kui tohib, lausub Joel me vestluse lpuks. Ma tahtsin elda, et meil on 10-aastane de. Tema tegeleb hsti palju spordiga. Teeb tsiselt just nimelt triat-lonitrenni. Pluss tegeleb ta veel tantsimisega. Ta teeb ikka vga suure isuga trenni. Ja isa tegeleb

temaga pris tublisti, rgib Joel. Vennad Hans ja Karl on kah ligi tulnud. Mee-

nub, et meil on mitut puhku jutuks tulnud poiste isa, tubli spordimees, kes n- enda jaoks triatloni harrastab. Isa ongi meie suur sportlik eeskuju, abimees ja toetaja igal ajal. Ta on ise ikka kva spordimees. Ne, sel aastal sitis Vasaloppeti lbi. Tema innustab meid. Muidu me ehk nii kvasti seda sporti ei teeks, tunnistavad vennad.

Kuigi ema Haide ei ole ise eriti suur sporditegija, on ta suureprane toetaja ja raja krval kaasaelaja.

Tema on alati meisse uskunud, petanud meid suurelt unistama ning olnud toeks rasketel hetke-del. Kuna oleme kik jutukad, siis ema on ikka see, kes jaksab meid ra kuulata, lisavad Markused.

joel on likva jooksja ja

hans on likva rattur. aga ujujat

polnud. ma mtlesin, et hakkan

siis ise ujumisega tegelema.

persoon

16

Kas olete jooksnud kunagi 800 meetrit? Vi siis sootuks 1500 meetrit? Kas finiis oli tunne, et pilt tahab eest minna? Ehk lausa tundsite, et sooviksite sisemusest miskit vljutada?

Sakust prit Liina Ternov aga naudib seda. Iga meetrit 1500-meetrisest distantsist. See on spordiala, milleta ta oma elu ette ei kujutaks.

Jooks on ikkagi kergejustikualade kuninganna. Mulle meeldib ka, et see on hsti objektiivne. Kes kige kiiremini finiisse juab, on parim. Mingeid lisategureid pole tulemust mramas. Riietus ja vlimus ei anna mingeid eeli-seid, arutles 26-aas-tane sportlane.

Vanemad samuti jooksjadIntervjuu tegemise ajal viibis Ternov

parasjagu New Yorgis. Paar peva hiljem maandus ta juba Flagstaffis, Arizonases, et alustada krgmestikus koos Tiidrek Nurme, Kaur Kivistiku ja Andi Noodiga jrjekordset treeninglaagrit.

Just laagrid on need kohad, kus Ternov saab sajaprotsendiliselt ksnes jooksmisele keskenduda. Eestis teeb ta seda kike treeneri-ameti krvalt.

Kuigi suhtumine sporti on mul samasu-gune nagu professionaalsetel sportlastel, siis profiks ma ennast siiski ei pea. Eelkige just seetttu, et lisaks tippspordile teen ka td, aga nii toimetavad paljud tublid Eesti sport-lased, selgitas erinevates spordiklubides tree-nerina ttav Ternov. Hommikul teen tava-

liselt ise tugeva trenni, siis puhkan ning htul annan teistele trenni. Prast seda teen ise ka vahel veel he treeningu. Olen sellega juba nii harjunud!

Ehk siis trenn, trenn, trenn ja veel kord trenn! Aga kuhu jvad hobid? Ega ma mida-gi vga erilist tee. htuti juan koju kella 21 ajal, sn ja vajun sna pea magama. ri-tan end vahel sportlase rollist ikka vlja ka tuua, et vaimu vrskena hoida. Kin teatris ja kinos, see aitab mtteid mujale viia. Kui aega rohkem, siis meeldib kpsetada midagi

magusat, olen suur magusasber, tles ta ja lisas mtlikult: Treeningute and-mine on kll vahel vsitav, eriti prast seda, kui endal on raskem treening-

tskkel ksil. Aga tunnen, et see annab ka energiat. Olen tutvunud vga lahedate tis-kasvanute ja lastega. Spordil on imeline vime erinevaid inimesi hendada!

Viks arvata, et jooksjaamet oli Ternovi-le juba snnitusmajas ette kirjutatud. Nii tema ema Piia kui ka isa Aleksander tegelesid omal ajal edukalt jooksualadega.Tema isale kuulub siiani Eesti kigi aegade edetabelis 3000 meet-ri jooksus kolmas koht ajaga 7.59,4. Vaid Tiid-rek Nurme ja Toomas Turb on selle distantsi kiiremini lbinud.

Ometi ei mjutanud ttre spordialavalikut kumbki vanematest. Kuni viienda klassini mngis Ternov hoopiski sulgpalli. Siis aga kutsus kooli kergejustikutreener Tiiu Zirnask lapsi treeningutele ja Liina hing oligi mdud.

Tsi, keskmaajooksu juurde judis ta siis-

ki alles 11. klassis. Lksin keskkooli Auden-tese gmnaasiumisse ja sattusin Valter Espe juurde sprinterite rhma. hel hetkel aga mtlesin, et tahaksin proovida 800 meetri jooksu. Olin samal perioodil tegelemas pigem 400 m tkkejooksuga. Aga kuna 800 meetri jooks lks vistlusel hsti, siis selle juurde ma jingi, tles ta.

Kui kauaks, seda nitab vaid aeg. ks mis kindel Ternov tunnetab iga ihurakuga, et teeb praegu seda,mida hing kige enam ihal-dab.

Veel neli aastat tagasi seisis aga temagi keeruliste valikute ees. Kui enamik Eesti sport-lasi jtab tippspordiga prast keskkooli lppu hvasti, siis Ternoviga lks vastupidi.

Prast keskkooli ja Tartu likooli kehakul-tuuriteaduskonnas ppimist ta just nimelt avanes. Ta uuendas ht isiklikku rekordit tei-se jrel ning saavutas taseme, millelt lpeta-mine ei tulnuks kne allagi.

Ma mtlesin enda jaoks kuidagi vga selgeks, mida ma saavutada tahan ja mis minu eesmrgid on. Prast seda oli vga lihtne eda-si minna, sest olin pingetest vaba. Mistsin, et ma ei suuda ilma spordita elada, selgitas Ternov oma arenguhpet ja lisas: Sain aru, et kui ma sporti tsiselt vtan, siis vivad teis-tel minu suhtes ka teatud lootused tekkida, mul oli hirm pettumust valmistada. Aga ma ei peljanud seda enam ja philiseks sai minu sisemine motivatsioon. Kuidagi pingevaba oli edasi minna.

Vaatamata sellele, et treeningud muutusid varasemaga vrreldes oluliselt raskemaks ja professionaalsemaks, ei karda ta veel ht jrg-mist sammu astuda. Ma ei karda valu. Mned treeningud on kll rasked, aga et organism

TEKST ann hiiEmaa - FOTO ScanPiX

mistsin, et ma ei suuda ilma spordita elada

liina TERnoV: Valu ma Ei KaRda!

Rgitakse, et keskmaajooks on ks raskemaid ker

gejustikuala-

sid. Nii mnedki kutsuvad seda lausa masohhistide

spordi alaks.

Eesti parim naiskeskmaajooksja liina Ternov vaid

muigab selle

peale ja vastab: Noo, ju ma siis olen natuke ka mas

ohhist!

Juubelivljaanne

17Juubelivljaanne

liiga mugavaks ei lheks, on vaja teda okee-rida, avaldas ta.

Vlismaale vistlemaJa tulemused? Mulluse suvega tusis Liina

Ternovi tulemus Eesti tipptulemuste nime-kirja, kui jooksis mber 25 aastat Sirje Eichel-mannile kuulunud 1000 meetri Eesti tipp-tulemuse, uus rekord on 2.43,77. 1981. aastast Ille Kukele kuuluvast 1500 meetri Eesti rekor-dist lahutab Ternovi vhem kui sekund, sest 2014. aasta juulis sai ta sel distantsil oma rekordiks 4.14,93.

Samuti kuulub tema nimele 2000 meetris Eesti kigi aegade teine tulemus 6.09,37. Teda edestab nd vaid Sirje Eichelmann, kes jook-sis 1988. aastal 2000 meetrit ajaga 5.56,8. Roh-kem naisi pole seni suutnud kuue minuti piiri alistada.

Spordiga on nii, et mitu aastat lheb aega, enne kui hea tulemus tuleks. Tuleb olla tkas ja jrjepidev ning ennetada vigastusi. Ka minul vttis see omajagu aega, muigas Ternov.

Ta ei salga, et oma osa arenguhppes on ka treener Endel Prnal. Kuigi kogenud tree-

neri ke all treenivad teisedki Eesti kesk-maatipud nagu Andi Noot, Kaur Kivistik, siis treenib Liina enamjaolt siiski ksinda. Nd laagris olles saan mned treeningud koos teistega teha. Aga olen harjunud rohkem ksinda treenima. Mul lihtsalt pole Eestis olles teist varanti, kuid see ei vhenda minu moti-vatsiooni, lisas Liina Ternov.

Tnavuse hooaja eesmrgiks on Ternovil Euroopa meistrivistlustele ps. Tenoliselt tuleb tal selleks aga vimalikult palju vlis-maale vistlema pseda. Sest nii kurb, kui see ka poleks Eestis talle konkurente pole. Olen siin omal alal kll vga hea, aga pole siiski tsiselt hegi oma senise rekordi le veel rmustanud. Kui 1500 meetrit alla 4.10 jook-seksin, siis rmustaksin vga! snas ta.

Vaatamata korralikele tulemustele, pole Ternovil peale spordiklubi sportkeskus.ee ning Nike spordifirma sisuliselt htki sponso-rit Eestis. Vlja arvatud vanemad. Vimalusel pab ka kergejustikuliit aidata. Saan aru, et kui kiiremini jookseksin, oleks oluliselt ker-gem ka sponsoreid leida. Pean selleks rohkem pingutama, snas ta lpetuseks.

TiidREK nuRmE liina TERnoViSTPikkade treeninglaagrite kigus olen tutvunud kmnete erinevate inimes-tega. Liina on olnud ks parimaid laagrikaaslasi. Tema rmsameelsus ning pingevaba meelelaad aitab alati tuju leval hoida. Tema paindlik elu-hoiak letab ka kige suuremad eba-nnestumised. Tlikaks asjaoluks rei-simisel on tema ilus vlimus. Kaas-reisijana tunnen vastutust kaitsta teda vramaalaste rndavate pilku-de eest. Liina on lbi aegade ks andekamaid Eesti keskmaajooksjaid. Selleks on tal sobiv kehakuju ning vajalik tahtejud. Tema parimad tulemused on veel vlja jooksmata. Hoolimata erinevatest takistavatest asjaoludest viimastel aastatel, on ta sdilt jooksmisega edasi tegelenud.

liina TERnoVi SooViTuSEd jooKSjaTElE

Kui ilmad on ilusad ja saab le pika aja hakata vljas jooksma, siis ra kiirusta tempodega, eriti kui tree-ningus on olnud pikem paus.1

Kontrolli spordivarustus le, eriti jooksutossud, et need liiga vsinud poleks, sest siis vivad nad tugi-liikumisaparaati enam mitte kaitsta. 2

Kevadise ilmaga on mnus vrskes hus treenida, saab oma mtteid melda ja tekitab heaolutunde. Vhem televiisorit ja arvutit ning rohkem liikumist vrskes hus. 3

Joosta saab kikjal ja kevadel hakkab pike rohkem paistma ning lheb aina soojemaks, kuid siiski peaks olema et-tevaatlik liiga suviste riietega, ilmad on kavalad. Samas kui ilm kisub kehvaks, siis pole olemas kehva ilma, on kehv riietus. Ei mingeid vabandusi! 4

liina TERnoV: Valu ma Ei KaRda!

20

TEKST RaSmuS REKand (TaRTu EKSPRESS)

Mart Einasto sulest on ilmavalgust ninud ka kirjatkk, kus ta peab jooksmist thu-saks raviks nii kiilaspisuse, seagripi, koe-ranaelte kui ka jooksva ja lendva korral. Et tegu oli 1. aprilli lehega, ei tasu nuannet sna-snalt vtta, ent laiemas plaanis on liikumisest abi pea iga tve vastu.

MART EINASTO: maRaToniKS TREEnidES on lihTnE lE PinguTada

Kuidas treenida ja mida silmas pidada, kui

regulaarne srkimine on arenemas

tsisemaks jooksuhaiguseks? ige mehe,

kellelt asjakohast nu ksida, leidsime Tartu

likooli kliinikumi juhatusest.

Juubelivljaanne

21

jooks

mart Einasto andis silkamiskuradile srme 1997. aastal ning ndseks on linud palju rohkem kui ksi. Trennitossud tmbab ta varba otsa iga pev, maratoni on selja taga kol-me tosina jagu.

Kik sai alguse pingute ajal Turus, kus kolleegide mjutusel soostusin nime kirja panema kohalikul pool-maratonil, meenutab Einasto esmatutvust tulevase suur-kirega. Kartust ei olnud, sest stardipauguni ji tollest het-kest veel ligikaudu pool aastat.

Paremat motivaatorit, kui hvardavalt lhenev mara-tonipev pole vist olemaski. Liiatigi, kui kolleegid mngus ksi ponnistades vib lihtsamini alluda kiusatusele alla anda juba enne avapauku.

Tol ajal ei teadnud ma treenimisest peaaegu mitte midagi. Ainult ks asi oli varasemast kusagilt meelde j-nud, et iga pev tie rauaga trennida ei tohiks tuleb anda aega taastumiseks. Otsustasin jooksmas kima hakata lepeviti. Plaan oli limalt lihtne: jooksen nii kaugele, kui tunnen, et vsima hakkan, ja siis pran otsa ringi.

Kooliajast jnud dressid ll, Rimi mnekmnefimmi-sed tossud jalas, oli esimesel htul lipilaskla nurgani judes hing kinni ja keel vesti peal pelgalt 700 meetriga. Iga pevaga distants pikenes, aga kui palju ja mis ajaga lbitud sai, sellest polnud Mardil aimugi.

Kuu enne maratoni tegime juhendajaga peaproovi. Eeldasin, et poolmaratoni maa viksin lbida kahe tunni kanti. Mni minut lks le, aga enam polnud muret, olin kindel, et suudan vistluselgi finiisse juda. Otsustaval peval tuli aeg isegi 1.46.

Saadud emotsioonilaks osutus sedavrd vimsaks, et jrgmisel talvel registreerumise ajal polnud kahtlustki enam miski poolikuga ei jnda. Trenn jtkus sama metoo-dikaga ehk lepeviti niipalju kui mahti ja jaksu jagus. 3:45 elu esimese maratoni ajaks andis phjust uhkust tunda.

Alles siis ostsin endale pulsikella ja mis veel olulisem hakkasin internetist trenninpuniteid otsima. Neid leidub seal trobikond, igaks kardinaalselt teisele vasturkiv. Ligud, tempokross proovisin teha kike ja muidugi sain kiirelt tsise luumbrise pletiku ning nullisin varem intuitsiooni jrgi harjutades kogutud vormi paari kuuga tielikult.

Toona alustatud treeningpeviku pidamine on tnu-vrseks kombeks tnini. hel hetkel oma lesthenduste kohta teadjamalt nu ksides selgus tik, mis algajate puhul tpveaks praktika baasil vlja kujunenud kesk-mine tempo oli liiga krge.

Selle koha pealt ei saa teisi kopeerida vi loetu phjal otsustada. Tuleb lasta mrata aeroobse ja anaeroobse pulsi vahemikud, et neid jlgides trennist maksimaalset kasu saada, juab Einasto esimese postulaadini, mida tsisema taseme poole prgiv jooksumees eirata ei tohiks.

Ajapikku aeroobne lvi treenituse kasvuga ka kerkib. Kui minul oli see algselt 150 lki, siis ndseks on see 160ni judnud. Anaeroobne lvi ulatub 180 juurde. Seega rahuli-kud trennid on paras teha 138140 juures, pika krossi kesk-mine jb 158160 juurde, vrdluseks kmnekilomeetrise

vistluse ajal tuleb see 183185 kanti. Maratonide keskmine on170174. Aga tean, et minu loomuomased nitajad ongi kuni 20 lki krgemal minuvanuste tavaprasest.

Trennid soovitab mees jagada kindla regulaarsuse jrgi. Kord ndalas pikem, kestvust drilliv telgmine trenn. Distants viks siinkohal jda 15 ja 32 km vahele. Pulss vib olla ige pisut krgem kui taastaval jooksul, ent kind-lasti peab jma aeroobsesse tsooni. Kui pikk jooks jb tavapraselt ndala lppu, siis teised kaks trenni ndalas viks alustuseks olla lihtsalt srgid.

Pulss on oluliselt krgem likude, mkketusude, tem-pokrosside ja teiste intensiivsete treeningute ajal, mida sooritatakse ikkagi allpool anaeroobset lve. Ent just vii-mased on kige suuremaks riskiks vigastuste seisukohalt, seega soovitab Einasto lhtuda vanarahva tdemusest tark ei torma. Ometigi kiiruslike omaduste arendamiseks on nad heaks vahendiks.

Endale sobiliku rtmina lisaski Einasto esmalt ndala trenniplaani he mkkejooksude, tempokrossi vi likude peva. Ndseks on trennide arv ndalas kerkinud lausa kuue pevani, millest siis ks on pikk jooks, kahel-kolmel peval erinevad intensiivsemad harjutused ning lejnutel ikka taastav rahulik srk. Variatsioonidena vib tempotren-ne teha niteks knklikul maastikul. Vi proovida lbida like vi ringe kindla tempoga vi lausa tusvas tempos.

Kiiruslike omaduste parandamiseks sobib edukalt ka osalemine lhematel vistlustel. Neid korraldatakse meilgi juba piisavalt sageli, peaaegu aasta ringi. 521-kilomeet-rised sutsakad toovad lisaks tavaprasesse trennirtmi emotsionaalset vaheldust, olles arengu seisukohalt pris thusad ega ole nii vigastusohtlikud, kui tempotreeningud. See skeem, kus korra ndalas ks pikk jooks ja mned kergemad trennid ning iga paari ndala tagant mni rahva-jooksu vistlus, on vga nauditav ja pris thus. Soovitan.

Et joostes kulub llatavalt suur kogus energiat mitte ainult jsemetega sebimisele, vaid paras ports ainuksi selleks, et keha psti hoida, soovitab Einasto kindlasti ka ldisi juharjutusi juurde teha. Ikka selleks, et raam tugev psiks. Kuna lihased on paaris, ei tohiks niteks ainult seljale harjutusi teha, vaid ikka khulihaseid samavrra turgutada. Tpsemaid vtteid soovitab ta otsida mrk-snadega svalihased ning muud staatilised harjutused kere korseti tugevdamiseks.

Plata ei tasu ka kooliajast tuttavaid plve- ning sre-tstejookse, hppeid ja muud taolist, mis jalgadele rammu lisada aitavad. Siiski tuleb silmas pidada, et neid prakti-seeritaks pehmetel rajalikudel, mitte liiga kval pinnal.

Venitamine ja vimlemine on vaevalt paljudele meelt-mda, ent jooksusbrale trenni mdapsmatuks osaks, muidu on jalaprobleemid garanteeritud. Ei tasu liialt meldagi teemale, kui ttu see on jne. Suhtudagi

Proovisin teha kike ja

muidugi sain kiirelt tsise

luumbrise pletiku.

MART EINASTO: maRaToniKS TREEnidES on lihTnE lE PinguTada

Juubelivljaanne

22 Juubelivljaanne

jooks

asjasse nii, et venitamine kib trenniga lahutamatult kaa-sas. Kokku vttes on see siis pris mnus lpuks, sugeneb Einasto nole rahulolev muie.

Varustusel peatudes on rusikareegel taas lihtne kige thtsamad on tossud. Leida ikka sellised, mis tallajikuselt paslikumad ning jalavlviga koosklas. Enamikul eestlas-test on see pisut madalavitu.

Tihti unustatakse, et ka tossud vananevad. Normaalne jalanude lbisit on 1500 km. Algaja peaks seega tossu-dega lbi ajama umbes aasta, mul kulub teisi oma neli paari. Tossude pealt kokku hoida ei tohiks, kuna just neist sltub joostes kige enam. Kui jooksja isik ja vorm krvale jtta.

Samuti oma praktikale toetudes oskab Einasto nd

krgelt hinnata ka spetsiaalseid jooksusokke, mis ei muu-tu ka pikema kasutuse jrel niisketeks nartsudeks, vaid hingavad. Nagu ka srgid, mis tuule eest kaitsevad, ent niiskuse endast lbi juhivad. Lihtlabase puuvillase mai-kaga ei soovita Mart mingil juhul jooksma minna. Pkste ja pesu osas tasub juhinduda enda eelistustest, ent samuti meeles pidades, et peaaegu iga pev harjutades muutu-vad pisiasjadki oluliseks ning tavaliselt kige soodsamad tooted ei kesta vga pikalt.

Proovides kogu jooksuteemale hte lhikest joont alla tmmata, rhutab Mart Einasto edu pandiks olevat rtmi. Inimese elu koosneb rtmidest. Ja pole vahet, kas une, t, trenni vi mis tahes muu valdkonna puhul aitab kindlapiiriline pevakava, paikaseatud sihid ja plaanid. Treenin siis, kui tuju tuleb, on kllaltki nadi plaan.

Jooksmine sobib ideaalselt neile, kes muidu oma t tttu peavad rmiselt palju suhtlema. Srkides saab ise-endaga olles vaimu puhata, mtteid setitada ja plaane seada. Ma ise niteks ei vta htki olulist otsust enne vastu, kui olen seda he pika jooksu ajal saanud kaaluda.

Suhtudagi asjasse nii, et

venitamine kib trenniga

lahutamatult kaasas.

1 4 1 0 1 1 1 5 7 10 10 17 24 33 19

440

1135

645,5864,9 928,9

1325,1

450

1908,11708,2

2501,5

3278,6

5105

6034,3

6394,2

5556,3

0

5

10

15

20

25

30

35

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

vistlused aastamaht

aaSTamahT ja ViSTluSEd

24

jooksmine

Sarja kuulub 2014. aastal 7 jook-susndmust, kus saavad kaasa la nii jooksusbrad kui ka kimise ning kepiknnihar-rastajad. Kikidel etappidel on kavas ka lastejooksud.

Selver Linnajooksude avalk toimub laupeval, 24. mail Tartus, kui toimub Olm-piajooks, kus saab kaasa la kevadisel Ema-je kaldapealsel kulgeval 10 km jooksu- vi kimisrajal. Kuna Olmpiajooks on sarja ava-ritus, siis oleme koosts Eesti Olmpiako-mitee ja Liikumisaasta projekti meeskonnaga algatanud kampaania, kus inimesed, kes pole kunagi varem helgi rahvaspordiritusel osa-lenud, saavad Olmpiajooksule tasuta, kui registreerivad ennast aprillikuu jooksul.

Ndal hiljem, 1. juunil, toimub Rapla Selveri Suurjooks 10 km pikkusel distantsil. Mullu esmakordselt toimunud ettevtmine ti rajale ligi tuhat osalejat, mis pani Rapla jooksupeole tulevikuks vga korraliku vun-damendi. Tnavu kuulub Rapla Selveri Suur-jooks esmakordselt Linnajooksude sarja.

Kolmandana on sarjas sel aastal pha-peval, 15. juunil toimuv Narva Energiajooks, kus saab kaasa teha 21,1 km vi 7 km pik-

kusel rajal. Poolmaratonis peetakse seal ka Eesti meistrivistlused. Narva linnuse hoo-vis toimub sel peval suur koguperesndmus Energia pev, kus on tegevust ja tasemel esi-nejaid igale maitsele.

Neljas etapp Eesti jooks toimub tnavu 16. augusti htul Rakveres ja esmakordselt, nagu nimigi tleb, pimedal ajal. Kavas on poolmaraton, 10 ja 5 km jooks ning kimine. Nha saab nii valgus-showd kui ka tulevrki!

Traditsiooniline Jri Jaansoni Kahe Silla Jooks leiab aset 7. septembril. 9 km pikkusel rajal toimub nii ajavtuga jooks kui ajavtuta retk.

Kuuenda Linnajooksuna on kavas Eesti suurim rahvaspordisndmus SEB Tallinna Maraton koos Sgisjooksuga. Kahepevasesse programmi kuuluvad laupeval, 13. septemb-ril esmakordselt toimuv Nike Noortejooks, lastejooksud ning avatseremoonia, millega thistatakse htlasi Tallinna Sgisjooksu 15. aastapeva. Phapeval, 14. septembril joos-takse maratoni, poolmaratoni ja 10 km rajal. 10 km rajale lhevad ka kijad ja kepikndi-jad. Rahvusvahelise maratonijooksu raames peetakse ka Eesti meistrivistluste arvestust.

Linnajooksude finaaletapiks on tradit-

siooniliselt Paide-Tri rahvajooks, kus saab joostes, kepiknnis vi kies kaasa la 13,5 km vi 6,5 km pikkusel distantsil.

Selver Eesti Linnajooksude arvestuses sel-gitatakse vlja paremusjrjestus nn Kuldrajal ehk kikide osavistluste pikkadel ajavtuga distantsidel:

olmPiajooKS 10 KmRaPla SElVERi SuuRjooKS 10 KmnaRVa EnERgiajooKS 21,1 KmEESTi jooKS 21,1 KmjRi jaanSoni KahE Silla jooKS 9,86 KmSEb Tallinna maRaTon 42,2 KmViKing WindoW PaidE-TRi RahVajooKS 13,6 Km

6 kiiremale mehele ja naisele on vrtuslikud auhinnad. Kik need, kes Kuldraja lbivad, saavad Sportlandilt kinkekaardi 100 euro vrtuses Mizuno jooksujalatsite ostmiseks.

Kuldrajale on kige soodsam registreerida hekorraga sarja kodulehel www. linnajooksud.ee. htne registreerimine on avatud kuni 30.04.2014. Kuldraja osavtutasu on 100 eurot. Samas on ka tpne info auhindade kohta.

linnajooKSudE SaRi annab

liiKumiSaaSTalE hoogu juuRdE

Eesti suurimaid jooksusndmusi liitev Selver Eesti Linnajooksude

sarja kolmas hooaeg toob mitu pnevat uuendust. FOTO ScanPiX

linnajooKSudE SaRi annab

liiKumiSaaSTalE hoogu juuRdE

#WEARIT

WELL

#WEARIT

WELL

#WEARIT

WELL

20

14 T

imex

Gro

up U

SA, I

nc. T

IMEX

and

INDI

GLO

are

trade

mar

ks o

f Tim

ex G

roup

B.V

. and

its

subs

idia

ries.

P R I C E : 5 9 . 9 5

S A T E A D

K U I D A S V E E T A

N D A L A V A H E T U S T

29Juubelivljaanne

spordikellad

Tpsema nimega Timex IRONMAN Run Trainer 2.0 spordikell on varustatud GPSi seadmega, mis vimal-dab fikseerida treeningu ajal nii kiirust kui ka jooksutra-

jektoori (mida hiljem kaardi pealt saab jlgi-da), mdab pulssi ning annab vibratsiooniga mrku lbitud distantsi vi ajalimiidi kohta vi tuletab meelde niteks joogipausi aega jne. Vga asjalik kell.

Kolmikdedele antud Timexi kella puhul, vrreldes seda teiste analoogsete GPS- spordi kelladega, tuleks ehk mrkida, et tegu on kerge ning kompaktse kellaga, mis npsukeste maratonijooksjatest dede ke-le vga hsti sobib.

Aga kuivrd nii krgel tasemel jooks-jad ldse tehnilisi vidinaid abiks vajavad? kki on kellad ja muu selline oluline pigem asjaarmastajale? Proff tunnetab oma keha ju niigi, aga amatr vajab kella, mis talle siis ette tleb, kui kipub niteks jooksutempo-ga le pingutama. Eks see tde on kusagil vahepeal, tleb kolmikdede treener Harry Lember. On selge, et sportlane ei tohi muu-tuda n- kella orjaks. Kell ei tohi su tegemisi dikteerida. Kell peaks olema lihtsalt abimees.

See thendab tunnustatud jooksutreeneri hinnangul seda, et kindlasti ei ole mistlik pris iga pev kilomeetreid ja pulssi mt-va kellaga jooksma minna, vahelduseks on

mistlik lihtsalt omaenda enesetunde jrgi joosta. Aga kindlasti on spordikell objektiiv-sete nitajate hindaja ning sellest aspektist vaadates on see treeningu juhtimisel ikkagi hsti-hsti oluline abimees nii profisportlase-le kui ka asjaarmastajale, tunnistab Lember. Harrastajale ehk isegi rohkem, sest nemad kipuvad oma vimeid le hindama ja enda-le liiga tegema. Kui selline kell on keprast, ned sellel oma seisundit vljendavaid numb-reid, siis tead ka piiri pidada.

Mdunud sgisel kirjutas sdamearst Rein Vahisalu, et Eesti inimesed kipuvad ole-ma vga tehniliste vidinate usku ja tihtipea-le ei oska paraku adekvaatselt hinnata oma enesetunnet ega neid ohumrke ja signaale,

mida keha sportides vljastab. Selline oma enesetunde ja organismi eitamine vib viia vgagi raskete tagajrgedeni.

Eks ks asi on enesetunne ja teine asi on andmed, mida kell mdab. Neid asju ei tohi mingil juhul vastandada. Mistlik on enese-tunnet ning mdetud numbrite vahekordi analsida, rgib Lember.

Tnapeva nutitelefonide maailmas kasutavad paljud mobiiltelefoni tmmatud spordippe, mis samuti olulisi nitajaid m-davad. On see ikka meldav, et pris tipp-jooksjad, nagu niteks kolmiked Luiged, jooksevad maratoni, nutitelefon vvahel? Lemberi hinnangul on kiksugused pid ning telefoniga sportimised siiski pigem harrasta-jate rida. Ja oleme ausad, eks ole maratoni-jooksja jaoks lihtsalt ebamugav telefoni kaasas kanda. Kell on palju mugavam. Ja ega trenni ajal pea ju tegelikult ldsegi olema telefonitsi kttesaadav.

2016. aasta Rio de Janeiro olmpiaks valmistuvate tdrukute kevadist seisu hin-das treener Lember normaalseks. Seis ei

ole sugugi paha. Kaks de, Leila ja Liina, jooksid tublilt kevadisel poolmaratonil MMil Kopenhaagenis. Lily toibub talvi-sest jalahdast ja on maikuuks tenoli-selt titsa rea peal.

Tnavune olulisim vistlus on 16. augustil Zrichis toimuva kergejustiku EMi maraton. Seal peaksid Lemberi hin-

nangul kaks de kolmikutest kindlasti stardis olema. Kas ka Lily seks ajaks nii heasse vormi saab, ei osanud treener veel elda.

Thendab, et kena nimega ettevtmine trio to Rio on jus. Asjad laabuvad. Kik tdrukud ttavad praegu selle nimel, et kol-mekesi koos Rio maratonil joosta, kinnitab Lember.

Kindlasti on spordikell objektiivsete nitajate hindaja

KELLAD KolmiKuTElE

Sportland kinkis Eestis tuntud

spordikolmikule kolmekesi koos Rio de

Janeiro olm-piale prgivatele maratonijooks-

jatele leila, liina ja lily

luigele muga-vad ja moodsad Timexi spordi-

kellad.

rubriik

36 Juubelivljaanne

TEKST oliVER lomP, FinglER.com - FOTOD ShuTTERSTocK, ERaKogu

Enam ei ole ainult linnud need, kelle sirin annab trkavast

kevadest mrku. Kui linnatnavale ilmuvad kaherattalised

mitte need mrisevad , on see kindel mrk, et mnusad

ilmad pole enam mgede taga

JALGRATAS TEEB SU PaREmaKS inimESEKS!

37Juubelivljaanne

elustiil

aastaid seostusid Eestis jalg-rattasiduga ehani lputuid tiire tegevad jnglased, maakodus piima jrele si-tev tdi Maali vi telekast klg klje vastas finiijoone-

ni rhkivad puupakujmeduste reielihastega spordimehed. Aga vhemalt tallinlase jaoks on need ajad mdas.

Tegelikult veerevad juba sna jupp aega palju kirutud linnatnavatel ringi eri marki ja mtu jalgrattad ning nende uhked omani-kud. Mitte lapsed, vaid tiskasvanud, suisa eri eas mehed ja naised. Jalgrattasit pole nende phapevahobi, mille abil end jalutuskigust natukene valutumalt tuulutada, vaid tsine transpordivahend, millega igapevatoimetu-si ajada. Phjuseid, miks nad on oma liiklus-vahendiks just jalgratta valinud, on mitmeid, kuid kik need on sna veenvad.

Ma ei saa elda, et ks liiklusvahend oleks parem kui teine, sest see on iga inimese enda otsustada, kuidas ta liikleb. Ma ei tle, et kik peaks jalgrattaga sitma, kuid kui kee-gi tunneb hel hetkel, et autosit hakkab ter-

vise vi rahakoti peale, siis tuleks jalgrattale melda, mrkis Tallinnas ja Tartus umbes kaheksa aastat peamise liiklusvahendina jalg-ratast kasutanud, enamjaolt NO 99 teatrist tuntud nitleja Rasmus Kaljujrv. Ja loomu-likult ka keskkonnaksimus meil kigil on parem, kui saastatust on vhem.

Kella viie ajal htul prast pevatd on bussi vi autoga liiklejal lbi aknaklaasi jube nri tdeda, et ta sidab oma meeletute hobujudude toel vidu kbaraga mammi vi ranitsaga koolijtsiga. Pole harvad needki korrad, kui tnava lppu juab enne jalakija, mitte mootorimristaja. Jalgratas sedapuhku oleks samal ajal juba valgusaastate kaugusel. Jalgratas on lihtsalt ber-mugav sidu-vahend, millega linnas liigelda. Ja tipp tunni ajal on jalgratas kordades kiirem liiklus-vahend, kui seda on auto. Rkimata kiki-dest pisi- ja piktnavatest ning kangialustest, mille kaudu jalgrattaga saab shortcute teha, mrkis rattahooajal sadu ja sadu kilomeetreid maha vntav Von Krahli nitlejanna, eelmisel hooajal ka Kanal2 eetris vaatajaid hullutanud Naabriplika peaosatitja Loore Martma.

Eeltoodud phjused on need, mida iga loogiliselt mtlev inimene vib rattasidu eelistena vlja tuua. Isegi autojuhid. Kuid on nii palju sellist, mida tegelikult kohe ei oskagi

tajuda. Midagi sellist, mida ei saa ei raha, ter-vise ega keskkonna saastatusega mta.

Jalgratas on loomulik liikumisvahend ja jalgrattaga liikudes muutub inimese mtteviis tervemaks. Kik, mida me teeme, muudab meid see thendab, et phivalikud otsusta-vad selle, kui vrtuslikult oma elu elame, rkis samuti Tallinnas liigeldes tielikult rattausku Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Minu jaoks kuulub sarnaste valikute hulka ka lennukiga reisimisest loobumine vin kinnitada, et rongiga liikudes paistab maailm teistsugusena, mtted, mida mtled, on teised niteks tooksin vahe lennu- ja rongi jaamade vahel, viimases ned ausat lbi-liget maailmast pappkastides magavate kodututeni vlja.

Autojuhid jvad ilma kogu sellest linnu-laulust ja kevadistest lhnadest, mis meid ka siin urbaanses keskkonnas mbritsevad. Ning ma ei tea, aga mulle testi tundub nii, et jalg-ratturid on palju nnelikumad inimesed olete ju ninud nende naerul ngusid, pike pead paitamas ja tuul juustes sasimas, kui nad S-kujulisel trajektooril le Vabaduse vljaku

jalgratas on lihtsalt bermugav siduvahen

d,

millega linnas liigelda.

Loore Martma

38 Juubelivljaanne

elustiil

veerevad, lisas sarnase mtte Martma.Kindlasti pole selle artikli mte tekitada kelleski

vrarusaama, et jalgratturi elu on graatsiline ja mure-tu nagu pilvebaleriinil. Probleeme jagub kllaga ning jb vaid loota, et need aastate jooksul laabuvad.

Philine murekoht kergliiklusteede vrgustikus on see, et relinna ja kesklinna hendus on puudulik, praktiliselt olematu. Ja kindlasti ka teed prast talve on need htviisi halvad nii ratturitele kui ka autojuhti-dele, mrkis Kaljujrv.

Aastaid on rgitud sellest, kuidas autojuhid ei suu-da jalgratturitega arvestada, kuid Kaljujrve snul on asi paranemas. Kll aga on tnavatele ilmunud uus liik vandaale. Jalgratturid, kes end kotkaks vndanud.

Mida rohkem jalgrattaid tnavatele on ilmunud, seda paremaks on linud ka autojuhtide kitumine.

Samas ei saa seda alati elda jalgratturi kohta, kes manvrit tehes sageli ei arves-ta, et autojuhti kait-seb plekk-kast ja rattur on see, kes haiget saab, nentis Kalju jrv.

Jalgratturite hulgas on neid, kelle jaoks juba mis-te liikluskultuur on... liiga pikk sna, mida kokku lugeda. Rkimata sellest, et ta teaks, mida see then-dada viks, lisas lbi naeru Martma, kes aga kinnitas, et aeg-ajalt on ta ka endal autojuhtide vi jalakijate hukkamistvaid pilke tundnud.

Aga kas jalg rattasit vib olla ainult ajutine moergatus? Vib- olla on see teatud, pigem hingelt kunsti inimese poole kalduvate inimeste ajutine vai-mustus? Seda ei maksa siiski karta, kuna Eestil on ees

Skandinaavia ja Madalmaade nide, kus nii mitmeski linnas on jalgrattakasutajate protsent rgatult suur. Jalgrattaga liikumine on lihtsalt elustiili osa.

Ma olen looduseinimene ja kinud alati palju jala ja sitnud jalgrattaga. Sellisel moel nen maailma teise nurga alt ja ka mtted, mida mtlen, on toredamad. Usun, et inimene peab elama loomulikult ja jalgratas kuulub loomuliku elamisviisi hulka. Samas ei ole ma selline, kes sidaks jalgrattaga lihtsalt selleprast, et sita saan rattasidust elamuse siis, kui mul on vaja liikuda hest punktist teise ja ma saan seda teha jalg-rattaga. Tuge rattaga sitmiseks lhtub jrelikult minu mtteviisist, mrkis Pohlak.

Martma nustus: ta ei taha oma snadega sundida inimesi kaherattalist nelja- vi enamarattalise vastu vahetama, kuid soovib lihtsalt, et inimesed annaksid keskkonnasbralikumale siduvahendile vimaluse.

Eks igaks lhtub ikka omaenda mugavusest ja vimalusest, kll aga soovitan igal juhul anda endale vimaluse jalgrattasitu armuda. Kui vib-olla linnas vib tunduda autode ja teeaukude vahel manverda-mine ohtlik vi ttu, siis, tead, laena sbralt ratas vi veel parem vta sber ka kaasa ja mine juba sel ndala vahetusel rongiga Aegviitu ja siis sida sealt ni-teks 4 km Linajrve rde, tee vike piknik ja vaata kuhu tee edasi viib. Tagasi linna judes on kik teisiti. Kige paremas mttes! soovitas Martma.

Kik Sportland Magazineiga vestelnud kinnitasid aga justkui hest suust, et jalgrattureid viks linnapildis rohkem olla.

Mulle meeldiks, kui jalgrattaga sitjaid oleks Tal-linnas oluliselt rohkem, niteks Kuressaare on selles mttes skandinaavialikum. Jalgrattaga liikujad teevad linnapildi inimlikuks, vttis Pohlak kokku.

jalgratas kuulub loomuliku elamisviisi hulka. aivar Pohlak

Mgil ainult Sportlandis

40 Juubelivljaanne

Riigi toetus on olematu, oma-valitsused ehk harva aita-vad, firmade jaoks on spordi toetamine kaunis keeruli-seks aetud jne. Sestap on Eesti oludes tegelikult vga

suur asi seegi, kui Sportland oma rattamees-tel vistluste stardirahad kinni maksab ning rattad alla annab.

Aga ksime teistpidi milleks Sportlan-dile rattatiim?

Kivu snul on phjuseid laias laastus kaks. Esiteks, kes siis veel, kui mitte riigi suurim sporditarvete pood peaks tegelema vistlus spordi, tervisespordi vi siis ldise-malt sportlike eluviiside propageerimisega. Ja teiseks, kui oled suur rattamja, nagu Sport-land ju kindlasti on, siis on oma rattatiimiga vistlustel kohal olemine lihtsalt enesest-mistetav. Vistlus, see on justkui mess, kuhu kik need, kel rattaspordi vastu mingigi huvi, kohale tulevad. Seal neb uusi rattamudeleid n- tegevuses, kuuleb uudiseid, vahetatakse muljeid. Kik, kes rattaid mvad, pavad oma tiimiga vljas olla, selgitab Kiv.

Sportland mb teatavasti tuntud Itaalia firma Bottecchia rattaid, mistttu on mees-

konna nimigi just Sportland Bottecchia Team. Meeskonnas on kaheksa sitjat, neli neist on Sportlandi ttajad. Hea kinnitus sellele, et meie firmas ttavad testi oma ala asjatund-jad, tublid tnased ja endised sportlased. Kusjuures, peale jalgrattasidu veel vga pal-judel teistel spordialadel, osutab Kiv.

Kolmandat aastat tegutseva rattatiimi lhemate tegemiste kohta tleb ta, et algaval mgirataste vistlushooajal panustatakse pigem noortele sitjatele. Kui vaadata, kes valitsevad Eesti mgirataste vidusitudel puha vanad tegijad. Vaja on noori tegijaid toetada, selgitab Kiv.

Eks tuleb mnda, et rattasport kogub jrjekindlalt populaarsust, kuid noored sitjad kipuvad pigem maanteeratturiteks. Vib-olla seeprast, et rattaspordi suured rahad paistavad just nimelt maanteeratas-te vistlustel. Ja pris kindlasti on noortele eeskujuks mitmed meie andekad maantee-ratturid, kes on end maailma tugevamates rattaklubides ja suurtel vistlustel maksma pannud.

Sestap ongi Sportlandi rattatiim vtnud nuks aidata ka noori mgirattureid. Tahame vita Eesti peamises, kaheksast etapist koos-

nevas mgirataste vistlussarjas Estonian Cup kuni 23-aastaste ning kuni 18-aastaste ratturite arvestuses. Meeskondlikult on kindel plaan olla vistlussarja viie parima meeskon-na hulgas, tutvustab Kiv Sportland Bot-tecchia sjaplaane konkreetsemalt.

See pole niisama thi unistamine. Mees-konna kaheksa tubli sitja hulgas on ju ni-teks vgagi perspektiivikas noor rattur Sten Saarnits, kes mullusel hooajal Eesti mgi-rataste vistlussarja kokkuvttes omavanuste seas vitis. Miks ei viks sama noormees ni-data teistele selga ka algaval hooajal? Pole kahtlustki, et temast vib tulevikus vgagi asja saada, tunnustab ka Kiv.

Lisaks on algavaks hooajaks Sportland Bottecchia rattatiimi kutsutud ka noor sidu-mees Kirill Tarassov. Hiljuti 18-aastaseks saa-nud Tarassov vitis mdunud aastal Eesti mgirataste vidusidusarja just poolmara-tonide arvestuses. Selge see, et srase talen-di peale maksab panustada ka tnavusel hooajal just kuni 18-aastaste arvestuses.

Sportland Bottecchia rattatiimis on lisaks mainitud kahele noorele talendile ka Sander Linnus, Urmo Utar, Margus Mikson, Kaupo Krull, Sven Luks, Marek Kiv.

SPoRTlandi oma RaTTaTiim

Tegelikult kipub kogu see Eesti sport olema selline ala

armastavate fnnide isiklik asi entusiaste on meil Eestis

ju palju, raha aga neetult vhe, kirjeldab Sportland

Bottecchia rattatiimi mneder marek Kiv.

meie

360 PEVA RATTASIDUKS

IGAKS VIB SITA PIKESEPAISTES, KUID TELISED VITJAD SNNIVAD KARMIDES TINGIMUSTES

NAUDIPINGUTUST

Craft on vlja ttanud funktsionaalsed spordirivad kigi aastaaegade, ilmastikutingimuste ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Leia enda jaoks optimaalne rivastus ja parandada oma tulemusi aastaringselt.

Kogutud templitega saad allahindlust:

alates 39 ostult

alates 49 ostult

alates 59 ostult

alates 69 ostult

alates 79 ostult

alates 89 ostult

1 tempel

2 templit

3 templit

4 templit

5 templit

6 templit

5 eurot

10 eurot

15 eurot

20 eurot

25 eurot

30 eurot

43Juubelivljaanne

JALGRATAS! KUIDAS VALIDA SEE IGE?

kasulik

Teeme asjad vhe selgemaks. Maastiku-rattad on meldud sitmiseks vaheldu-val maastikul, selle eripraks on sportlik raami geomeetria, tugeva mustriga reh-vid ning suur kikude arv, selgitab Dima Smirnov Sportlandi outdoor-manager.

Maastikurataste vlimus on suhteliselt agressiivne ning ilmselt seeprast on maastikurattad meeste lemmikud.

Kui eesti mees kipub eelistama maastikuratast, siis mujal maailmas on enim levinud hoopis linnaratas. Linnarattaid iseloomustab suurem (28) rataste mt, siledam ja kitsam rehv, peenem disain ning enamasti ka rikkalik lisavarustus: porilauad, korvid ja pakiraamid, toonitab Smirnov ja lisab, et linnaratas sobib ideaalselt ka siduks kruusateedel. Sportlandi pakutavad Bottecchia rattad on tema hinnangul tstnud linnarataste disaini Eesti turul tiesti uuele tasemele.

Hbriidratas on linnaratta olemusega, ent natuke sport-likuma asendiga ning vahel ka amordiga ratas, mille kasu-tusala on hsti lai, hlmates kiki vimalikke teekatteid.

Maanteerattad on aga pigem tsisemate spordimeeste ja -naiste prusmaa treenimisel ja vistlustel.

Soovitus sportlastele!Kui olete otsustanud hakata tegelema rattaspordiga,

kas siis hobi korras vi vistlemiseks tsisemalt, peaksite mtlema kallima ratta peale, mille komponendid vastavad vistlustel tekkivatele pingetele ning nt kiguvahetajad on tpsemad, kiiremad ja vastupidavamad, soovitab Smir-nov. Vimalik on soetada ka ssinikust valmistatud raa-

miga ratas ning kui sinna juurde lisada likerged ja jigad jooksud ning lukustamisvimalusega amort, vite saada korraliku vistlusrelva omanikuks.

Vistlusteks meldud rataste hinnad mahuvad vahe-mikku 10005000 eurot. Kuid kindlasti mngib maratoni lbimisel phirolli sidumees ise ja vistelda saab ka lihtsamate ratastega.

Ratta valimine lapseleLasterataste philiseks valiku-

kriteeriumiks on lapse pikkus. Laps peaks ilusti pedaalideni ulatuma ning viksemate laste puhul on olu-line, et ta jaksaks neid pedaale ka rin-gi ajada, tleb Smirnov. ldjuhul saab ratast valida ka vanuse jrgi, kui ratas on niteks kingituseks meldud: 24- aastastele sobiks 12 abiratastega ratas, 35-aastastele 16, 46- aastastele 20 ning koolilastele viimasel ajal vga populaarseks saanud 24 rattad.

iga ratas vajab hooldustIga jalgratas vajab ka pidevat hooldamist. Kindlasti

peaks regulaarselt litama ketti, reguleerima pidureid ja kike, pumpama rehve ja kontrollima teisi liikuvaid osi. Mugavaim viis on kike seda teha Sportlandi rattahool-duses, kus pdevad mehaanikud lahendavad kik prob-leemid. Sportlandist ostetud Bottecchia ratastele kehtib ka tasuta esmahooldus. Rattahooldusteenust pakuvad Sportlandi lemiste ja Jrve kauplus Tallinnas ning Luna-keskuse ja Zeppelini kauplus Tartus.

Vistlusteks meldud rataste hinnad mahuvad vahemikku 10005000.

Parimates spordipoodides, nagu seda

Sportlandi poed kahtlemata ju on, vtab

erinevat tpi jalgrataste valik silme eest

kirjuks. Kas igem oleks osta maastiku-,

linna- vi siiski hbriidratas?

Kogutud templitega saad allahindlust:

alates 39 ostult

alates 49 ostult

alates 59 ostult

alates 69 ostult

alates 79 ostult

alates 89 ostult

1 tempel

2 templit

3 templit

4 templit

5 templit

6 templit

5 eurot

10 eurot

15 eurot

20 eurot

25 eurot

30 eurot

279,95

199,95

279,95

Lepingu tasu 15 .

Periood:(10 kuud)32,99





Periood:(10 kuud)39,99 Periood:(10 kuud)39,99







Periood:(10 kuud)23,99Periood:(10 kuud)22,99

BOTTECCHIA 315 28'' ALU FS 27V ACERAHind 599,95

BOTTECCHIA 316 28'' ALU FS 27V ACERAHind 599,95

BOTTECCHIA 766 28" ALU 21V ACERAHind 549,95

BOTTECCHIA 765 28" ALU 21V ACERAHind 549,95

BOTTECCHIA 311 28'' ALU 24V ACERAHind 499,95

BOTTECCHIA 223 28" ALU 21V TX 55Hind 449,95

BOTTECCHIA 286 FOLDING BIKE ALU 6VHind 449,95

BOTTECCHIA 310 28'' ALU 24V ACERAHind 499,95



BOTTECCHIA 200 28" ALU 6V TY 21Hind 329,95

ESPERIA SKYLAB 28" ALU 21VHind 329,95

ESPERIA SKYLAB 28" ALU 21VHind 329,95

ESPERIA SIVIGLIA 26" 1VHind 229,95

ESPERIA BOSTON 28" STEEL 6VHind 239,95

ESPERIA BOSTON 28" STEEL 6VHind 239,95

ESPERIA MANHATTAN 28" STEEL 6VHind 299,95

BOTTECCHIA 261 DOLCE VITA 26" 1VHind 429,95

BOTTECCHIA 220 28" ALU 21V TX 55

Hind 449,95


Periood:(10 kuud)89,99 Periood:(10 kuud)129,99 Periood:(10 kuud)219,99

BOTTECCHIA 55P 8AVIO 22S ULTEGRAHind 2199,95

BOTTECCHIA 52N DUELLO 20S SHI 105Hind 1299,95

BOTTECCHIA 50U UNICA 18S SORA MIXHind 899,95

LIARA

MNTRA

299,95 299,95199,95 199,95

299,95 449,95

Lepingu tasu 15 .




Periood:(10 kuud)44,99 Periood:(10 kuud)52,99Periood:(10 kuud)34,99 Periood:

(10 kuud)65,99



Periood:(10 kuud)319,99 Periood:(10 kuud)339,99Periood:(10 kuud)159,99



BOTTECCHIA 80C 27,5" ZONCOLAN XTHind 3199,95

BOTTECCHIA 81C 29" ZONCOLAN XTHind 3399,95

BOTTECCHIA 85B 29" STELVIO XT-DEORHind 1599,95

BOTTECCHIA 84B 27,5" STELVIO XT-DEOHind 1599,95

BOTTECCHIA 87A 29'' GAVIA SLX-DEOREHind 899,00

BOTTECCHIA 520 26" 27V ACERA DISKHind 659,95

BOTTECCHIA 130 27,5" FS 27V ALIVIOHind 759,95

BOTTECCHIA 86A 27,5'' GAVIA SLX-DEORHind 899,00

BOTTECCHIA 101 26" FS 21V TX 55Hind 349,95


ESPERIA SEATTLE 29" STEEL DISKHind 449,95

ESPERIA TORNADO 26" STEEL 21VHind 249,95


ESPERIA TRAXTER 26" ALU 21V DISKHind 349,95

BOTTECCHIA 110 26" FS 24V ALTUSHind 449,95

BOTTECCHIA 125 29" FS 27V ACERAHind 659,95

BOTTECCHIA 120 27,5" FS 27V ACERA

Hind 659,95

BOTTECCHIA 111 26" FS 24V ALTUS DHind 529,95

MSTIKURA

soodsamalt!

ostesBottecchia jalgratta,

saad BLIZ spordiprillid



-40%-40%

299,95 299,95199,95 199,95

299,95 449,95

Lepingu tasu 15 .




Periood:(10 kuud)44,99 Periood:(10 kuud)52,99Periood:(10 kuud)34,99 Periood:

(10 kuud)65,99



Periood:(10 kuud)319,99 Periood:(10 kuud)339,99Periood:(10 kuud)159,99



BOTTECCHIA 80C 27,5" ZONCOLAN XTHind 3199,95

BOTTECCHIA 81C 29" ZONCOLAN XTHind 3399,95

BOTTECCHIA 85B 29" STELVIO XT-DEORHind 1599,95

BOTTECCHIA 84B 27,5" STELVIO XT-DEOHind 1599,95

BOTTECCHIA 87A 29'' GAVIA SLX-DEOREHind 899,00

BOTTECCHIA 520 26" 27V ACERA DISKHind 659,95

BOTTECCHIA 130 27,5" FS 27V ALIVIOHind 759,95

BOTTECCHIA 86A 27,5'' GAVIA SLX-DEORHind 899,00



ESPERIA SEATTLE 29" STEEL DISKHind 449,95



ESPERIA TRAXTER 26" ALU 21V DISKHind 349,95

BOTTECCHIA 110 26" FS 24V ALTUSHind 449,95

BOTTECCHIA 125 29" FS 27V ACERAHind 659,95

BOTTECCHIA 120 27,5" FS 27V ACERA

Hind 659,95

BOTTECCHIA 111 26" FS 24V ALTUS DHind 529,95

MSTIKURA

soodsamalt!





-40%-40%47Juubelivljaanne


BOTTECCHIA 450 16'' FULL SUSPENSIONHind 249,95


BOTTECCHIA 475 20" ALU FULL S. 6VHind 329,95


BOTTECCHIA 012C 12" COASTERBRAKEHind 199,95

BOTTECCHIA 050 24" 18VHind 299,95

ESPERIA HAPPY 20" 6VHind 199,95


BOTTECCHIA 060 24" ALU FRONT S. 21VHind 349,95


BOTTECCHIA 017C 16'' COASTERBRAKEHind 219,95


BOTTECCHIA 030 20" FRONT S. 6VHind 259,95

ESPERIA BIMBO 16" STEEL 1VHind 159,95




ESPERIA MONVISO 24" 6VHind 239,95











139,95

179,95

Periood:(10 kuud)19,

LTERA

48 Juubelivljaanne


BOTTECCHIA 450 16'' FULL SUSPENSIONHind 249,95


BOTTECCHIA 475 20" ALU FULL S. 6VHind 329,95






BOTTECCHIA 060 24" ALU FRONT S. 21VHind 349,95




BOTTECCHIA 030 20" FRONT S. 6VHind 259,95
















139,95

179,95

Periood:(10 kuud)19,

LTERA

Juubelivljaanne50

vaba aeg

Siis on aeg seada sammud tei-sipeviti Saku Suurhalli ette ja neljapeviti Tallinna laulu-vljakule. Miks? Sest just seal toimuvad Eesti parimate uisu-tajate juhendamisel rulluisu-

koolitused kigile soovijatele!Kuna kikide tasemete gruppidel on oma

juhendajad, ei jookse kski rullibussis veede-tud tund mda klge maha. Niteks lasterh-made juhendajateks on Eesti parimad noored uisutajad Albe Teamist. See aga ei thenda, et keegi sunniks noori kontimurdvaid eriala-harjutusi tegema. Vastupidi! Kuni 10-aastased poisid ja tdrukud saavad oma esimesed koge-mused peamiselt mnguliste liikumiste abil.

Algajate rhma seevastu on oodatud kik, kes sooviksid esimeste sammudena suurendada iseenda ja ka teiste turvalisemat liikumist uiskudel. Rullibussis juhitakse the-lepanu erinevatele pidurdamise ja hoo vhen-damise viisidele. Piltlikult eldes keeratakse,

pratakse ja harjutatakse tasakaalu.Edasijudnute rhm on meldud aga

kigile neile, kes uiskudel seisavad mngle-va kergusega, liikudes ei kujuta ohtu endale ega teistele, aga soov kiirust veelgi tsta on kasvanud nii suureks, et professionaalsed npunited liiga ei teeks.

kskik, kas algaja vi edasijudja, ki-kidel rullibussi tundides osalejatel on kiivri kandmine kohustuslik. Muide, isegi oinas kannab kiivrit. Kui inimestel on eelarvamus, et oinas on rumal loom ja jookseb pea laiali otsas vastu teist oinast teadmata, mis selle tege-vuse tagajrjed on, siis nad eksivad. Looduslik kiiver sarvede nol on olemas isegi oinal! Miks inimene on oinast lollim ja kiivrit mitte kandes seda laiale publikule demonstreerib?

Just selleprast ongi kiivri kandmine kohustuslik kigil rullibussi koolitustel. Samu-ti kigile neile, kes oma invaliidistumisega lhedasi traumeerida ei soovi. Kiiver ja kaits-med on odavaim elukindlustus!

Rullibuss on liikvel kogu suve ja plaanib klastada paljusid eri paiku, et kohtuda rul-lispradega ka mujal Eestis. Sarnaselt eel-mise aastaga on plaanis klastada Narvat, Haapsalut, kia Rakveres, Metagusel, Tartus, Prnus ja paljudes teistes kohtades.

Tunnid algavad kell 18.00 ja hooaeg lheb lahti hiljemalt mais. Kui ilmad lubavad, siis juba aprilli teises pooles.

NB! Kogu vajaliku varustuse saab rentida kohapealt. Rullibuss pakub kvaliteetseid K2 rulluiske. Kes parasjagu uisuvarustuse soe-tamise kursil, aga uisud proovimata, siis on suureprane vimalus neid uiske proovida.

Alates algavast hooajast on kigile Sport-landist K2 rulluisud ostnud inimestele ks rullibussi koolitus tasuta. Treening- vi vist-lusklassi rulluisud soetanud kliendid saavad tasuta personaalkoolituse, mille viib lbi Eesti ks kogenumaid rulluisutajaid Kert Keskpaik. Fitnessklassi ja lasteuiskude ostjale on tasuta rhmatreening.

KEVad KES, lumi linud,

RulluiSud KaPiST Vlja!

Kas sina kuulud nende hulka, kes pole kunagi rulluisu-tanud, aga tahaks seda ala ppida? Vi hoopis nende sekka, kes on juba aastaid rulluisutanud, kuid sooviks uuele tase-mele juda?

RullibuSS aluSTab oma TEiST hooaEga!

Kinnitusssteem

1

TEHNOLOOGIAD

Olenemata sellest, kas oled kogenud vi algaja rulluisutaja, leiad K2 rulluisuvalikust sobivad uisud hulljulgete radade ja kitsaste kurvide lbimiseks ning juliseks kiirendamiseks. K2 ttab 365 peva aastas selle nimel, et pakkuda rulluisutajale parimat vimalikku varustust. Oleme sel aastal tiustanud Hi-Lo rataste seadistust ja paigutust Training ja X-Training (Performance Hi-Lo), Fitness (Fitness Hi-Lo) ning laste rulluiskudel (Youth Hi-Lo), et pakkuda veelgi efektiivsemat ja mugavamat treeningvarustust.Hi-Lo tehnoloogia juhtimineTnu kolme sorti Hi-Lo paigutusele suudame pakkuda mitmekesist manverdusvime ja kiiruse/stabiilsuse tasakaaluga uisuvalikut, olenevalt treenija eesmrkidest. Kik seadistused annavad rulluisutajale vimaluse kasutada suuremaid rattaid kehaasendit oluliselt muutmata.Lpptulemusena on sinu ksutuses kolm madala gravitatsioonikeskmega seadistust ainulaadse rulluisutamiskogemuse saamiseks.Performance Hi-Lo tehnoloogia kiire startK2 Training ja X-Training rulluiskudes kasutatud Performance Hi-Lo tehnoloogia vimaldab rulluisutajal kasutada vikeste esirataste kiirendus- ja manverdamisvimet, nautides samal ajal suuremate tagarataste tippkiirust. Performance Hi-Lo rulluiskude esirattad on 10 mm viksemad tagaratastest.Fitness Hi-Lo tehnoloogia tiuslik kaaslane prastel radadelTnu viksematele esiratastele on K2 Fitnessi kollektsiooni rulluiskudega lihtne manverdada nii suurematel kui ka madalamatel kiirustel. Fitness Hi-Lo sarja rulluiskude esi- ja tagarataste suurus erineb 4 mm.Youth Hi-Lo tehnoloogia maksimaalne sidurmK2 Youth Lo-Hi kollektsiooni rulluisud on madala gravitatsioonikeskmega, et suurendada uiskudel psimise kindlust ja minimeerida ohte. Youth Hi-Lo sarja uiskude rataste suuruste vahe on 4 mm.

Aastate jooksul on K2 eksperimenteerinud ja loonud unikaalseid kinnitusssteeme, mis tagavad parima mugavuse. K2 teostatud uuringud nitavad, et kski teine kinnitus pole nii sujuv ja htlane kui BOA ssteem. BOA ssteemi on vga lihtne pingutada ja jrgi lasta isegi sidu ajal. K2 on BOA eksklusiivne partner, tnu sellele toodab BOA kinnitusi, mis istuvad ideaalselt just K2 rulluiskudega.

ON AEG LE MINNA BOA KINNITUS SSTEEMILE.

Kiirpaelutusega saad pingutada oma rulluiske vaid he tmbega. K2 kiirpaelutus-sstee muudab rulluisu jalgapanemise ja ravtmise vga lihtsaks ja mugavaks. Tmba hte paela ja Sa oled uisutamiseks valmis just nii lihtne see ongi!

Tavaline paelutus aitab kohandada uisku ideaalselt erinevate jalakujudega. See vimaldab jtta niteks uisu alumise osa ldvemalt kinni, kui lemise osa.

Kas naudid rulluisutamise juures le kige tuult krvus vihisemas? Vortech ventilatsioonissteem annab sulle just samasuguse tunde kolmeosaline ventilatsioonissteem hoiab su jalad kuivad ja hutatud ka suurtel kiirustel. See suunab hu lbi uisu phja, talla ja peamise osa, et tagada maksimaalne hutatus. Vortech ei ole lihtsalt likerge, likiire ja limugav rulluisukonstruktsioon. See on tehnoloogia, mida sa ned, tehnoloogia, mida sa tunned... Tehnoloogia, mis paneb sind soovima, et see sit kestaks igavesti.

Boa kinnitusssteemilon eluaegne garantii

levaade Hi-Lo tehnoloogiastlevaade Hi-Lo tehnoloogiast

STIILNE

MUGAVKIIRE &

Kinnitusssteem

1

TEHNOLOOGIAD









STIILNE

MUGAVKIIRE &

Kinnitusssteem

1

TEHNOLOOGIAD









STIILNE

MUGAVKIIRE &

Lepingu tasu 15 .

FITNESSUISUDFITNESSUISUD

TREENINGUISUDTREENINGUISUD

TREENING/VISTLUSUISUDTREENING/VISTLUSUISUD

LASTE UISUDLASTE UISUD

RADICAL X BOA MArt. Nr. 3040005.1.1

RADICAL 100 MArt. Nr. 3040004.1.1

Radical 100 WArt. Nr. 3040103.1.1

x2

Pro LongmountArt. Nr. 3020030.1.1

ATHENA WArt. Nr. 3040102.1.1

F.I.T. 80Art. Nr. 3040001.1.1

VO2 90 BOA MArt. Nr. 3040009.1.1

179,95

249,95

129,95

249,95

169,95

129,95

99,95 99,95

179,95

279,95

219,95

279,95

399,95 349,95 349,95

219,95

329,95

529,95

129,95 129,95 119,95 119,95

ALEXIS X PRO WArt. Nr. 3040101.1.1

F.I.T. X PRO MArt. Nr. 3040002.1.1

ALEXIS BOA WArt. Nr. 3040100.1.1

F.I.T. BOA MArt. Nr. 3040000.1.1

CHARM X BOA Jr.Art. Nr. 3040200.1.1

SK8 HERO X BOA Jr.Art. Nr. 3040207.1.1

CHARM X PRO Jr.Art. Nr. 3040209.1.1

SK8 HERO X PROArt. Nr. 3040208.1.1

MARLEE PRO PACK Jr.Art. Nr. 3040203.1.1

RAIDER PRO PACK Jr.Art. Nr. 3040206.1.1

VO2 100 X BOA MArt. Nr. 3040006.1.1

VO2 90 BOA WArt. Nr. 3040105.1.1

VO2 90 PRO MArt. Nr. 3040008.1.1

VO2 90 PRO WArt. Nr. 3040104.1.1

STABILITY PLUS: See saabas seab taseme, mida vabaaja uisutajad ja itness-uisutajad vajavad oma rulluisus. Stability Plus on tiuslik kooslus mugavusest ja toestusest, olles madala kaalu juures ideaalne saabas paljudele erinevatele rulluisutajatele.

VO2: Luua saapaid treeninguiskudele vib olla keeruline, kuna tuleb arvestada, et suure-mate ratastega on vaja ka paremat toestus, samas lisamata kaalu. VO2 saabas on maailma parim kooslus heast toestusest ja kergest kaalust.

RADICAL: Treening-vistlusuiskude saapad erinevad lejnutest, kuna need on madalamad ja kergema kaaluga. Tnu sellele saate nidata oma parimat uisutehnikat. Lisaks sellele pakub Radical saabas ka suureprast toestust.

F.B.I.: raam summutab teel tekkivaid vibratsioone enam, kui kski teine K2 raam. Tnu sellele sobib see raam nii algajale uisutajale, kui ka nendele, kes uisutavad konarlikumal asfaldil.

TEC COMPOSITE: See vabaaja komposiitraam on integreeritud uisu phja klge. Tec Composite raam on disainitud summutamaks tekkivaid vibratsioone, samas viib uisutaja raskuskeskme madalale tagades seelbi sidu ajal parema kontrolli uiskude le.

D.C. ALUMINIUM: Die Cast Alumiinum raamid on tuntud sellepoolest, et need tagavad suureprase julekande ning stabiilsuse ka suurematel kiirustel. Need itness-seeria raamid on heade manverdamisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta koniguratsiooniga.

VO2.2: raam on kergeim alumiinium treeningraam, mille K2 on kunagi tootnud. Sellel heade manverdamisomadustega raamil on piisavalt pikkust ja jikust, et tagada stabiilsus ka suurimatel kiirustel. Lisaks pakub see raam ka sellist julekannet, mida varem vis leida ainult vistlusuiskudel.

RADICAL: See raam on loodud tagamaks stabiilsust suurimatel kiirustel, mida on rulluiskudega vimalik saavutada. Alumiiniumi sulamist Radical raami on kuumtdeldud, et suurendada jikust. Radical raami asendit on vimalik saapa suhtes muuta vastavalt uisutaja soovile.

3

RADICAL

Periood:(10 kuud)21,99 Periood:(10 kuud)21,99 Periood:(10 kuud)17,99 Periood:(10 kuud)17,99


Periood:(10 kuud)52,99 Periood:(10 kuud)39,99 Periood:(10 kuud)34,99 Periood:(10 kuud)34,99


LASTE- ja FITNESS

Documents

Sportland Magazine #10