Hind 1,90 €

NR 7 / TALV 2012/2013 NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

4 742593 000031 Suur Sportlandi talvine tootekataloog!

Sandra RajuRAJU, SPORTLIK, POSITIIVNE!

Kristjan Kasearu & The HeftSündinud selleks, et elada

SPORTLAND LENNUTAB ALPIDESSE

NÕMME KALJUEesti meister!

Esimene lumi on meid juba üllatanud, paljudel esimesed suusakilomeetridki selja taga. Meil on suurim heameel just täna tuua teieni Sportland Magazine nr 7.

132 lehekülge sporti ja sportlikke trende. Iga uue ajakirjanumbriga võtame endale kohustuse natukenegi muuta Sinu, hea lugeja, elu huvitavamaks, paremaks,

emotsionaalsemaks.Selle numbri ühes persooniloos kirjutame Jürgen Zoppist, noormehest, kes on hea näide

pingutusest, sihikindlast tööst ning sellest, et see kõik viib sind sinna, kuhu sa soovid jõuda. Jürgen on täna, 24-aastasena, Eesti edukaim meestennisist, olles ATP reitingus käinud ära lausa 71. kohal. Oleme veendumusel, et see pole kindlasti tema võimete lagi. Jõudu talle oma eesmärkide (ja ka unistuste) saavutamisel!

Jalgpalli osas puudutame samuti sihikindluse teemat, nimelt Nõmme Kaljut – Eesti meistrit. Ei uskunud sellesse meistritiitlisse just paljud, kui Kalju viis aastat tagasi jalgpalli-kaardile ilmus ja oma ambitsioonid teatavaks tegi… Lisaks avaldame persooniloo Igor Morozovist, mehest, kellelt vutisõbrad ootavad Eesti koondise kaitseliini tugevdamist, isegi n-ö uut tulemist. Ärgem alatähtsustagem kaitsjaid, sest maailmas ei ole teada ühtegi treenerit, kes ei jagaks filosoofiat, et KÕIK ALGAB KAITSEST!

„Suur“ Kalev vs Rock, tundub, et see on jälle SEE aasta. On toimunud korralik võidu-relvastumine ning vähemalt paberil (hooaeg on veel liiga noor, et õigest minekust juba täit pilti saada) tundub, et legendaarsed korvpalliklubid hakkavad siin jälle Piibelehe ja Vestmanni võitlust pakkuma. Kumbki ei rahuldu teise kohaga ning loomulikult on mõlemal ambitsioone ka Eestist väljaspool. Olgem ausad, oleks tagumine aeg saavutada ka Balti Liigas midagi säravamat, kui seda viimastel aastatel näidatud.

Korvpalliosas kirjutame ka perekond Venest, kes elab korvpallile. Kõik mängivad, kõik armastavad korvpalli ja mis peamine – kõik elavad kõigile kaasa. Suurepärane kooslus.

Tagasi talve juurde. Ajakirjas kirjutame, kuidas valida suuski nii lastele kui ka endale, kuidas riietuda, et mitte külmetuda. Suure uhkusega teatame, et Ülemiste Sportland on ametlikult saanud Baltikumi ainsaks Fischer Nordic Racing Centre’iks, see on kvaliteedimärk (ja samas ka suur vastutus).

Loomulikult ei puudu ajakirjast ka suur talve tootekataloog, seda kõike selleks, et teie ostlemine kergemaks teha. Ah jaa, ühest hullust naisest kirjutame ka, aga väga heas mõttes hullust. Loe kindlasti, kuidas Sandra Raju oma päevas 24 tunniga hakkama saab!

Tahan tänada ja kiita ka Sportlandi fantastilist meeskonda. Olen uhke teie kõigi üle, teie töö, pingutus ja lojaalsus on imekspandav ja teeb minugi töö nauditavaks. Teie peegel-date kõike seda, mida Sportland klientidele pakub ehk siis vaid kõige paremat: kvaliteetsemat, stiilsemat, modernsemat ja seda pari-mal viisil. Aitäh! Sportland Magazine jagab teile tun-nustust ka lehek üljel 123!

Head lugemist ja koh-tume trenni tehes!

Gerd Kiili, Sportland Eesti AS tegevjuht

3

VäljaandjaSportland Eesti ASPärnu mnt 142a

11317 Tallinn

TeostusMenu Kirjastus OÜ

PeatoimetajaMargus Müil

margus@menuk.ee

Toimetuse kolleegiumAre Altraja, Gerd Kiili,

Antti Adur

KujundusSilver Vaher

ReklaamSiim Kala

siim@menuk.ee5690 9356

TrükkKroonpress

juhtkiri

TERE, SPORDISÕBER!

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

Hind 1,90 €

NR 7 / TALV 2012/2013 NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

4 742593 000031 Suur Sportlandi talvine tootekataloog!

Sandra RajuRAJU, SPORTLIK, POSITIIVNE!

Kristjan Kasearu & The HeftSündinud selleks, et elada

SPORTLAND LENNUTAB ALPIDESSE

NR

7 /

tal

v 20

12/2

013

NÕMME KALJUEesti meister!

4

6

UUDISED6 O`NEILL, HELLY HANSEN JA THE

NORTH FACE saavad oma mäesuusanõlvad

ANTTI ADUR – Sportlandi uus turundusjuht

O`NEILL TALVEMAA Tartus pakub lumiseid rõõme

28 KOLMIKÕED LUIGED lõid Adidasega käed

ADIDAS otsib maailma originaalseimat tiimi!

46 SPEEDO trendikad ujumistrikood Sportlandis saadaval

60 BLISTEX hoolitseb huulte ja käte eest FISCHERI uued suusasaapad üllatavad

uue tasemega ALPINA JA PROFLIP rõõmustavad suusasõpru

61 TOKO JA MADSHUS pakuvad uudistooteid

TREENING8 SANDRA RAJU pöörane elu12 VIIS KUUMA treeningtrendi16 Treening ANNAB ÕNNETUNDE!18 MYFITNESS laienes Pärnusse

JOOKS20 NIKE+ muudab jooksu mõnusamaks22 13 AASTAT Sügisjooksu26 Miks inimesed JOOKSU NAUDIVAD?

TENNIS30 JÜRGEN ZOPP – tasa ja targu teel tippu34 Tennis – EMOTSIONAALNE, HAARAV,

INTELLEKTUAALNE

KORVPALL38 SIIM-SANDER VENE korvpalliperekond42 AIVAR KUUSMAA tahab võtta kõik, mis

võtta annab43 KEITH MCLEOD – NBAs karastunud

Kalevlane44 Tartus kõlab jälle ROCK!45 UUDISTOOTEID korvpalliväljakutele

sisukord

8

64

30

5

JALGPALL48 LILLEKÜLA JALGPALLIKOMPLEKS

hakkab kasvama50 NÕMME KALJU – Eesti meister!52 IGOR MOROZOV – FC Levadia kapten ja

Eesti koondise tulevikumees56 Teenekas treener PRIIT ADAMSON

lastest ja jalgpallist58 Nike jalgpallisaapad – KÕRGEM KLASS!

SUUSATALV62 RAUL OLLE ANNAB NÕU – kuidas

valmistuda elu esimeseks maratoniks66 JAAK MAE JAGAB NÄPUNÄITEID

varustuse valikuks68 Viigem lapsed SUUSATRENNI!70 VALIME lastele suusavarustust74 Kiviõli – Eesti pikimate nõlvade ja

Baltikumi suurima lumelauapargiga UUS MÄESUUSAKESKUS

80 Ülemiste Sportland – KUUMIM KOHT SUUSASÕPRADELE!

82 KÕRVEMAA TALVEPARADIIS pakub parimaid võimalusi aktiivseks puhkuseks

SPORTLIK MOOD72 MIS ON UUDIST O`Neilli

esinduskaupluses?88 Sportlandi SUUR TALVEKOLLEKTSIOON

on kohal!

MITMESUGUST112 KRISTJAN KASEARU JA THE HEFT –

Converse`i kuumad kutid116 SPORTLAND ALUSTAS KOOSTÖÖD

spordimeditsiini klastriga119 RICOTTA toorjuust rikastab sportlase

toidulauda.122 Sportlandi Narva kauplus pakub IDA-

VIRUMAA PARIMAT KAUBAVALIKUT123 Sportland TUNNUSTAB OMA

TÖÖTAJAID126 Sportland soovitab. VALIK TALVISEID

SPORDISÜNDMUSI128 SUUR RISTSÕNA130 URMAS SÕÕRUMAA sportlik elustiil

Nokamüts 24,95

Tennisesärk 84,95

Tennisepüksid 59,95

Tennisejalatsid 139,95

Käepael 12,95

Reket 249,95

Treeningkott 79,95

88 12

43

54

82

6

uudised

O’NEILL’I TALVEMAA OOTAB SIND!

ANTTI ADUR – SPORTLANDI UUS TURUNDUSJUHT

JAANUARIS AVATAVA KIVIÕLI MÄESUUSA- JA LUMELAUAKESKUSE KOLM NÕLVA SAAVAD O’NEILL’I, THE NORTH FACE’I JA HELLY HAN-SENI NIMED!

Sportland Eesti AS ja SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus sõlmisid kolmeaasta-se koostööleppe, mille kohaselt uhiuues Kiviõli suusakeskuses saavad kolm laskumisnõlva Sportlandi poolt esindatavate brändide nimed.

Jaanuaris avatakse Kiviõli vanal tuhamäel Eesti suurim, ligi 700-meet-riste laskumisradade ja 90-meetrise absoluutkõrgusega suusakeskus, kuhu peale suusanõlvade tulevad ka snowtubing’u rada lastele ning Baltikumi suurim lumelauapark. Suusakeskus katab umbes poole üle 80 ha suurusest seikluskeskusest, kus lisaks suusatamisele saab järgmisel suvel tegeleda jalgrattaspordi, ATV-sõidu, erinevate seiklusspordialadega ning kihutada krossirajal, kus igal aastal ka külgkorvide MM-etappe peetakse.

Vaid 133 km Tallinnast, 155 km Tartust, 88 km Narvast… Juba need numbrid seavad Kiviõli tuhamäe Eesti ekstreemsportlaste paradiisiks. Jälgi reklaami ja ole kindlasti kohal kohe, kui keskus lahti tehakse – mis saaks olla mõnusam, kui nautida adrenaliini siinsamas Eestis, laskuda mööda O’Neill’i, The North Face’i või Helly Hanseni nõlvu!

ÜHEKS VASTUTUSRIKKAMAKS AMETIKOHAKS SPORTLANDIS ON AJA-LOOLISELT OLNUD TURUNDUSJUHI AMAETIPOSITSIOON. ALATES AUGUSTIST PUREB SEDA PÄHKLIT „VANA KALA“ ANTTI ADUR

Töötada maailma juhtivate spordi- ja vabaajabrändide turundajana, see ei ole lihtne ülesanne. Teha seda Eesti juhtivas jaekaubandusketis – see lisab ka suure vastutuse. Mille üle aga eriti õnnelik olla ja mis kindlust lisab, on fakt et Antti Adur on just see mees, kes selle vastutuse välja kannab ning oma tööga teie elu paremaks ja emotsionaalsemaks muudab. Antti on Eesti meister noortekorvpallis ja mitmekordne noortemeister kergejõustikus. Hetkel paeluvad teda enim mountain bike, maanteeratas, spinning ja sulgpall. Lisaks on tal seljataga pea 10-aastane karjäär Sportlandis:

2003 okt – 2004 okt Lõunakeskuse Sportlandi teenindaja2004 okt – 2005 veebr Lõunakes-kuse Sportlandi vanemteenindaja2005 veebr – 2005 aug Kristiine Sportlandi juhataja2005 aug – 2007 märts Rocca al Mare Sportlandi juhataja2007 sept – 2012 juuli Lõunakesku-se Sportlandi juhataja2010 mai – 2012 juuli Tartu Kauba-maja Sportlandi juhataja2008 sept – 2012 juuli Lõuna-Eesti regioonijuht2012 aug – ... Sportland Eesti AS tu-rundusjuht

TARTU ELANIKEL ON PÕHJUST RÕÕMUSTAMISEKS – NÜÜD ON VÕIMALIK IGA PÄEV SNOWTUBE’I EHK LUMERÕNGAGA TALVER ÕÕME NAUTIDA. SEE VAHVA VÕIMALUS ON LOODUD TARTUS RAADI KARJÄÄRIS ASUVAL O’NEILL’I TALVEMAAL.

Tartu Seikluspark avas uksed 20. juunil ning sellest ajast saati on seal turnimas ja sportlikult aega veetmas käinud üle 15 000 huvilise. Selle pärast on ainuvõimalik lahendus, et seiklused peavad jätkuma talvel. Oma roll ettevõtmises on ka Sportlandil. Tänaseks on pargi arendajatega käed löödud ning O’Neill’ist on saanud Talvemaa ametlik riietaja ning nime-sponsor.

Varem sai snowtube`i-sõitu nautida Tartu Kassitoomel, ent see polnud klientide jaoks kuigi mugav. Snowtube’e oli seal vaid kümmekond ning vahel tuli ette helistada ja uurida, kas nendega üldse väljas ollakse.

O’Neill’i Talvemaa pakub uut taset. Emotsiooni loob mõnus talvine muusika, mäel on 10 korda rohkem snowtube’e, O’Neill’i soojendustelk pakub võimalust end soojendada ja jõudu koguda ning arutamisel on ka Eesti järseima ja kiireima tuubiraja avamine! Lisaks ei pea rõngaga enam ise mäest üles vantsima, vaid klientide käsutuses on tõstuk.

O’Neill’i Talvemaa juurde kuulub ka uisuväljak, mis üllatab õhtustel aegadel värvimuusikaga. Territooriumil tegutseb ka hubane kohvik, kus saab käia kakaod limpsi-mas ning keha kinnita-mas. O’Neill’i Talvemaa on ideaalne koht, kus veeta emotsionaalne päev täis rõõmu ja sporti!

EESTI PARIMAD LASKUMISNÕLVAD SAID NIMED!

VARSTI VALMIS. Kiviõli nõlvadel käivad veel viimased askeldused, et jaanuaris saaks kõik oskajad juba kaelamurdvaid trikke sooritada.

8

persoon

9

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD JAANUS REE, ERAKOGU

Sandra mässab TTÜ Tantsu-tüdrukutega, õpib TLÜ magistrantuuris, korraldab spordiklubis MyFitness laste ja noorte show-tantsutree-ninguid, on erinevate Eesti

popmuusikute taustatantsija, sõidab lume-lauda…

Enamikule inimestest 24 tunnist ööpäe-vas selleks ei piisaks. Sandra aga leiab, et mõistet „pole aega“ ei ole tegelikult olemas.

Miks on TTÜ Tantsutüdrukud atraktiivsemad kui mõned teised?

Eestis on nii, et kui teha midagi eriti vinget ja teistsugust, siis on võimalik ka meedia ja publiku tähelepanu tõmmata. Meie eesmärk pole kunagi olnud eksponee-rida oma kehalisi kurve, vaid pigem ikka oskusi, seepärast võtsime ette ka pealt-panekud ja trampeti-show, et pakkuda Eesti pallipublikule peale traditsioonilise tantsu midagi veel.

Oled üks tantsutüdrukute liidri-test. Mida see täpsemalt tähendab?

Enamasti tähendab see oma tüdrukute motiveerimist. Kuna me teeme seda tant-sutüdrukute tööd kõik puhtast fanatismist, siis on minu eesmärk leida tantsutüdruku-tele mitterahalisi väljundeid nende moti-veerimiseks. Näiteks üks meie sponsoritest on Sportland, kes andis meile eelmisel aas-tal esinemiskostüümideks väga vinge varustuse ning lisaks sellele kinkis igale tüdrukule isikliku tiimipusa. See on vinge,

et Eesti firmad on nõus toetama „väikseid kalu”, sest ühel hetkel võivad need viidikad oma pisikesest lahest suurde ookeani välja ujuda ning tänu oma toetajatele on ka meil just selline plaan. Oleme kahekordsed Eesti meistrid ning ka valitsevad Baltikumi meistrid, nii et lähiriikides on meil võetud kõik, mis võtta annab. Nüüd vaatame poole silmaga juba natuke kaugemale.

Üks sind tundev inimene ütles, et oled heas mõttes hull. Iseloomusta end veidi.

Hahahaaaa, see on hea kirjeldus!!! Mulle endale meeldib ka nii mõelda, et ma olen natuke hull, siis on hea, kui olen suut-nud sellise mulje ka teistele jätta. Püüan ise olla selline, nagu tahan näha inimesi enda ümber – rõõmsameelsete ja energilistena. Kohati on mul raske tunnistada, et ma olen täiskasvanud inimene ja pean käituma tea-tud mallide järgi. Kui see juhtub, siis sellisel juhul lähen ma üksi tantsusaali ja hakkan kava välja mõtlema – nii tekib parim too-dang! Mu lapsed (MyFitnessi show-tantsu tüdrukud) ütlevad ikka mulle, et, Sannu, sa pole ju üldse 25 aastat vana, sa ei käitu üldse nagu 25-aastane, sa käitud pigem nagu 18-aastane. Nad on kavalad ka, sest mulle see meeldib, kui nad nii ütlevad, ja sellisel juhul jäävad nii mõnedki kätekõver-dused tegemata, sest treener on härdunud.

„Hulludele“ meeldivad igasugu-sed „kiiksud“. Kuidas sulle?

Jah, mulle meeldivad ebatraditsiooni-

lised asjad, inimesed ja olukorrad. See on nii põnev teha midagi, mis on kiiksuga või pakub mingi huvitava lahenduse. Välja arvatud jõulud. Jõulud on minu suurim ja armastatuim traditsioon, mida ma vist ei vahetaks mitte millegi vastu. Samas seon alati jõulutraditsioonid oma kiiksudega, mulle väga meeldib isetehtud kingitusi saada ja kinkida, see ütleb kordades roh-kem kui mingi suvaline ostetud hilp.

Mu kiiksud väljenduvad väga erinevates asjades. Kuna olen pärit Lõuna-Eestist, siis räägin kohati nagu väike armas mats – meie kandi murrak on ikka veel mõnusalt sees ja ma kasutan seda nimelt nii palju kui või-malik, sest see on unikaalne ja huvitav. See paneb inimesi mõtlema hoopis teisiti ning minu arust annavad isiklikud kiiksud alati natuke juurde. Mul on üks sõbranna, kes kardab nööpe – see on nii lahe!!!

Kas ka mehed peaksid olema sinu meelest kiiksuga?

Klassikaline ideaalsus on minu jaoks igav, mulle meeldib ebatraditsiooniline suhtumine kõigesse ja kõigisse. See on

TTÜ KORVPALLIKLUBI TANTSUTÜDRUKUTE ÜHE LIIDRI SANDRA RAJU KOHTA ÖELDAKSE, ET TA ON HULL INIMENE. HEAS MÕTTES, MUIDUGI.

SANDRA! RAJU, SPORTLIK,

POSITIIVNE

Need vigastused käivad minu ala juurde.

10

palju huvitavam kui kindel maandumine – turbulents tekitab ju alati südamesse kii-remaid võnkeid.

Omadused, mis mõne puhul on ebaatraktiivsed, mõjuvad teisele jälle posi-tiivselt. Näiteks õllekõht – üldplaanis pole see väga minu teema, aga sõltub täiesti sel-lest, kelle küljes see on. Tean väga seksikalt lahedaid õllekõhuga mehi!

Millised on kõige hullumeelse-mad asjad, mida oled elus teinud?

Ma usun, et see meie trampetikava ja pealtpanekud on ikka päris ekstreemne. Olen peaaegu näoga vastu korvirõngast lennanud – mida julgemaks lähed, seda suurem on ka vigastuse oht. Kuna ma olen veerand oma elust sõitnud lumelauda, siis kõik ekstreemsused on mulle nagu punane värv härjale. Olen lumelaual suur hüppaja, tavaline edasi-tagasi kruiisimine pole minu jaoks. Vajan suurt kiirust ja seda, et maa-pind vahetevahel jalge alt kaoks. Täpselt nagu igapäevaelus püüan toimida ka lume-lauda sõites.

Hullud hobid toovad vahel kaasa ka hulle vigastusi…

Need vigastused käivad minu ala juurde. Tavaliselt saan arsti juurde minnes diagnoosi „liiga palju trenni” ja raviks palu-takse vähendada treeningkoormust. See ajab alati naerma, sest see on reaalselt või-matu – treenimine ja trennide andmine on minu töö! Eks mul ole paar vana vigastust, mis aeg-ajalt tunda annavad, pean ise olema meeletult tähelepanelik ja hoolas, et end hoida. Need liigutused, mis me esine-des ja treeningutel sooritame, on ju eba-normaalsed – inimese põlv ei ole loodud püstiasendis nina puudutama, ometigi seda ta meie puhul teeb.

Veidraimad juhtumused?Eks tantsimise ajal on neid seeliku sel-

jast kukkumisi ja tossu jalasttulekuid palju olnud. Võru võrkpalliklubi tantsutüdrukuna jäin ükskord jalgapidi võrku kinni – see oli... huvitav!

Kas sa olid juba lapsena selline askeldaja?

Kasvasin üles Rõuge küngaste vahel – mäest üles, mäest alla, siis jälle mäest üles, ette jäi paar puud, mille otsas oli kohustus-lik ronida, ja siis edasi mäest alla jne. Võin öelda, et minu lapsepõlv oli ideaalne. Ausalt! Ilma igasuguse häbita meeldib mulle keksida ja kiidelda oma lapsepõlve ja perekonnaga. Mul on nii toredad vane-

mad Terje ja Toomas ning noorem õde Sig-rid, kes on lisaks kõigele ka üks minu parim sõbranna. See on nii vinge ja meeliülendav tunne, kui saan seda öelda – minu õde ja minu parim sõbranna! Mu vanemad on alati olnud väga toetavad kõiges, mida ma teen ja ette võtan, et see on mind julgusta-nud ette võtma igasugu hulle trikke ja tegu-sid. Mu ema põhiline lause oli alati stiilis „mine proovi ja tee, küll me pärast kuidagi välja mõtleme, mis vahenditega”.

Oeh... ja olles kehalise kasvatuse õpe-tajate laps, siis ma olen oma elu jooksul vist kõigil erinevatel koolispordialade võistlus-tel käinud, sest kui keegi teine ei olnud nõus minema, siis lükati alati Sandra võistlus-tulle.

Missugune on trennitegemise ajal

parim muusika?Näiteks aeroobikatreeningutel tuleb

kasutada spetsiaalset aeroobikamuusikat,

mis on kindlate löökide peale üles ehitatud, et ei tekiks olukorda, kus 8 löögi asemel on 6 ja siis on sammud ja harjutused sassis. Tantsutrennis on juba teine jutt, seal kasu-tan kas oma lemmikmuusikat või midagi sellist, mis ka tüdrukutele meeldib. Ma olen tegelikult selline seinast seina muusikafriik, st kuulan väga erinevaid stiile. Minu töö on tihedalt muusikaga seotud, nii et pean olema avatud meelega, mitte et räpp jee-jee ja rokk fuih-fuih... Olen ise mõlema eelneva stiili suur austaja – head muusikat on lihtne armastada!

Kuulan erinevaid stiile, aga eks mul ole omad ajatud lemmikud, keda võin põhjatult kuulata: Foo Fighters, John Mayer, Jack Johnson, Joss Stone ja otse loomulikult kohustuslik Beyonce – naine kui masin!!! Mu playlist on seinast seina, ühel plaadil võib kõrvuti olla Justin Bieber ja Sigur Ros. Väga palju sõltub hetkelisest meeleolust ja üldisest tujust.

On põnev teha midagi, mis on kiiksuga!

persoon

Mis aitab sul hoida alati positiivset meelt?

No ikka õnn ja armastus selle vastu, mida ma teen. Eks vahetevahel tekib mõte, et peaks täiskasvanuks hakkama ja endale „päris töö“ leidma, sest kuidagi imelik on vahetevahel, kui tunnen, et mu töö ei tekitagi mulle stressi. Naljakas on kuulata, kuidas tuttavad räägivad, et tööl on raske ja nii pingeline… Sellistel het-kedel mõtlen alati, et oot-oot, kas mul on siis mingi mängutöö, et minul selliseid mõtteid pähe ei tule?! Minu puhul on nii, et kui mul on valida kahe tegevuse vahel, näiteks koolitöö või TTÜ tantsutüdrukute asjadega tegelemine, siis esimene jääb kindlalt kaotajaks. Oma „beebiga” tege-lemine annab mulle meeletult energiat. Kui sa oled olnud mingi asja sünni juu-res, näinud seda kasvamas ja arenemas, paitanud pead, kui on raske, püüdnud motiveerida nii headel kui halbadel aegadel, siis see kasvab niivõrd süda-messe, et loobuda on võimatu. Ja laulab 2 Quick Start – ...olen loooobudaaasust-prooovinuuuuud...

Kas sportlik tähendab sinu jaoks õnnelik?

On ju teaduslikult tõestatud, et keha-line liikumine suurendab endorfiini ja serotiini, mida teatakse õnnehormoo-nide nime all, tootmist kehas. Ma siis püüangi selle poole pürgida – mida roh-kem teed, seda rohkem jõuad, seda õnnelikum oled. Võin öelda, et see tuleb mul hetkel hästi välja!

Mida sa spordi- ja tantsuväliselt teha armastad?

Näiteks armastan väga aiatöid ning igal kevadel löön alati oma vanaema aias näpud mulda – kaevan, riisun, istutan, istutan ümber ja istutan uuesti.

Mida hindad inimestes ja mida ei suuda mitte kunagi aktseptee-rida?

Hindan kõrgelt pühendumust oma töösse ja tegemistesse. Mulle meeldivad kõik inimesed, kes teevad seda, mida nad naudivad – olgu see siis nende põhitöö või hobi! Igal inimesel peab olema see miski, mis teda kõrvupidi taevasse tõs-tab.

Asi, mida ma ei suuda aktsepteerida ei sõbra- ega paarisuhetes, on petmine. Väga vanamoodne, aga nii see on. Kui sa oled andnud lubaduse, siis tuleb seda täita!

treening

TULE TRENNI!SUVI ON MÖÖDAS NING SPORTLIKUM OSA RAHVAST TAAS SPORDIKLUBIDES RASSIMAS. HOOAJA VIIT KUUMIMAT TREENINGSTIILI TUTVUSTAB TREENER EVA OTTAS KLUBIST MYFITNESS. MIS MUUD KUI HEA TUJU KAASA JA TRENNI!

TRXTRX on USA mereväes leiutatud treeningvahend, mil-lega treenides kasutatakse harjutustes raskusena omaenese kehakaalu. TRX-treening võimaldab teha ohutult rohkem kui 70 harjutust tugevuse, paindlik-kuse, tasakaalu ja liikuvuse parandamiseks.

TRX on väga praktiline treeningvahend, mida saab kasutada nii iseseisvalt jõusaalis, rühmatreenin-gus kui ka personaaltreeningus, nii spordisaalis, kodus kui ka puhkusel olles. TRX-iga saavad praktilisi ja spetsiifilisi harjutusi teha pea kõikide spordialade harrastajad (golf, võitluskunstid, tennis, motosport, jalgpall jne). Igas korralikus jõusaalis peaks ka Eestis juba TRX leiduma. Tegemist on tulevikutrendiga, sest kes on TRX-iga korra treeninud, teab, kui tõhus ja funktsionaalne see „väike“ rihmake on.

MYRIDE+Igavad siserattatreeningud on ajalugu, sest spinningutreeningud on nüüd täis põnevust ja uudsust! Täna saab oma spordiklubis sõita Tour de France’il või avastada metsiku Califor-nia radasid. MyRide+ treeninguid saab teha koos treeneriga või virtuaaltreeneriga, see

tähendab, et trenni saab tulla just sinule sobi-val ajal, ei pea järgima treeningplaani, sest radasid erinevates maailmajagudes saab ise valida ning samuti sõidu raskusastet. Ideaalne treening neile rattafännidele, kellele grupis sõitmine ei meeldi.

12

TEKST EVA OTTAS - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND MAGAZINE

14

treening

GRUPI PERSONAAL-TREENINGUnusta individuaaltreening – odavam ja lõbusam on tree-nida väikeses grupis! Samas on treeneril siiski personaalne side treenijatega ja pingutada on lihtsam, kui tead, et kaas-treenija sind innustab.

Grupi personaaltreening on maailmas väga populaarne viis treenimiseks, see on ka tõusev trend Eestis, sest treeni-mise teadlikkus kasvab ning personaalne lähenemine tree-ningutes ja toitumisnõustamisel tagab kiiremad tulemused.

REEBOK EASYTONE-STEPSee on täiesti uudne treeningvahend, mis pakub mitmekülgset kogu keha tree-ningut.

Kaks pehmet õhuga täidetud patja stepi-laua küljes on spetsiaalselt välja töötatud sel-leks, et tekitada ebastabiilne hoiak ning see-tõttu haaratakse treenimisel töösse kõik suu-remad lihasgrupid.

Õhuga täidetud patjades saab reguleeri-da õhuvoolu, mis annab võimaluse tree-ningkoormust lihtsamaks või raskemaks muuta.

Easytone parandab tasakaalutunnet, arendab jõudu ja vastupidavust ning treenib kerelihaseid. Kuna kiires elutempos on kõige populaarsemad funktsionaalsed treeningud ehk sellised, kus ühe harjutusega kaasatakse võimalikult palju lihasgruppe, siis Easytone on suurepärane rühmatreening kõigile. Palju peab hoid-ma tasakaalu, mistõttu on selles treeningus väga ras-ke laiselda, vastasel juhul ei kulutata piisavalt ener-giat.

Selle treeningu puhul ei tohiks lasta ennast ni-mest eksitada, easytone tähendab, et selle tehnoloo-gia abil saab kergelt toonusesse, aga lihtne see treening pole, sest tempo on kõr-ge ja tasakaalu hoidmine on alati pingutav.

BOOTCAMPAina trendikamad on 2012.

aastal erinevad bootcamp’i tüüpi, enamjaolt ainult keharaskust kasu-tavad treeningud. Uuringud on näi-danud, et treening ei pea olema väga pikk. Põletamaks rasva ning kasvatamaks lihast, peab lihtsalt väga kõvasti treenima. Enamasti piisab 20 min kõrge intensiivsusega intervalltreeningust, milles kasuta-takse oma keharaskust.

See treeningstiil on ideaalne rasva põletuseks, ainevahetuse kii-rendamiseks ja lihasvastupidavuse treenimiseks. Tähtis on lühikese aja jooksul endast maksimum anda, sest mida intensiivsem on treening, seda suurem on energiakulu. Sellis-tel treeningutel peab kindlasti arvestama kõrge pulsisagedusega, kuigi puhkuseks tehakse ka kerge-maid harjutusi. Eriti tõhusad on hüpped, jooksud, kätekõverdused, väljaasted jne.

MINU VALIK.MINU VORM.

Treeningpakettide kuutasud * Tallinn Rocca al Mare

Tallinn Kristiine

Tallinn Viru Keskus

TartuLõunakeskus

NarvaFama

Pärnu

Liitumistasu (kaasa kingitus!) 30 30 30 30 30 5

Päevapakett 32 32 32 30 28 28

Täispakett 52 52 58 47 39 39

Noorte päevapakett (vanuses 16–24) 30 30 30 27 25 25

Noorte täispakett (vanuses 16–24) 49 49 56 42 35 35

MyFitness+ päevapakett 37

MyFitness+ täispakett 63

TREENINGUD ILMA SIDUVA LEPINGUTA!

LIITUMISEL KAASA KINGITUS!

* Hinnad kehtivad vaid liikme- ja otsekorralduslepingu sõlmimisel.

Kampaania kestab kuni 30. november 2012

UUS KLUBI PÄRNUS ON AVATUD

TartuLõunakeskus

NarvaFama

Pärnu

30 30 5

30 28 28

47 39 39

27 25 25

42 35 35

GITUS!AVATUD

LIITU ONLINE A L A T I S O O D S A M

myf

itne

ss.e

e

16

treening

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND MAGAZINE

TRENN TAGAB ÕNNETUNDE

KES KORD „TRENNIKURADILE“ SÕRME ANDNUD, SEE ENAM SELLEST EI PÄÄSE. JA ENAMASTI EI TAHAGI PÄÄSEDA. SEST HEA FÜÜSILINE JA VAIMNE TOONUS NING RAHULOLU TEHTUGA TOOB INIMESE IKKA JA JÄLLE TAGASI TRENNI.

„ÕNNESTUMISED LISAVAD ENESEKINDLUST!“OTT KIIVIKAS, KULTURIST JA TREENER:

Õnnestumised – kui näed trennis, et muutud tugevamaks ja saavutusvõime

kasvab - lisavad meeletult enesekindlust. Treening teadupärast eritab mõnuhor-mooni endorfiini, ja see ongi tunne, mille järele trenni tullakse - õnnetunne peale füüsilist koormust. Ning kui oled teinud mõnes jõunäitajas uue isikliku rekordi, siis valdab lisaks ka selline õnnetunne, nagu oleks maailmarekordiga hakkama saanud!

Loomulikult olen tundnud ka väsimust, tüdimust ja treeninguisu puudumist. Olen sporti teinud viimased 30 aastat ja selle aja jooksul on kõikvõimalikke emot-sioone kogetud, mida sport pakub. Nooremas eas proovisin eirata seda tunnet ja väga jäigalt täita n-ö treeningplaani. Praegu olen targem - kui täna ei ole minekut, siis teen kergemalt või jätan vahele ja üldjuhul järgmisel päeval on enesetunne sel-line, et tee või rekordeid. Eks kogu see sisemise mina kuulamine tuleb aastate ja kogemusega.

Võistlusspordi puhul on minu jaoks suurim emotsioon eelkõige peale õnnestu-nud võistlusi, see tunne on valdavalt see, mis sunnib selle teekonna uuesti ja uuesti ette võtma. Kuid võistluste vahepealsel ajal on ikkagi peamine see enesetunne, mis kaasneb treeningjärgselt, selline mõnus rammestus ja loomulikult ka füüsiline too-nus.

Trenni teen sõltuvalt perioodist kas võistlustevaheline periood või võistluseelne. Üldjuhul 5-6 korda nädalas ja korraga 2-3 tundi. Enne võistlusi võib maht ka natuke tõusta.

Minu treeningud koosnevad soojendusharjutustest, jõuharjutustest, kardiotree-ningutest mis on nii vastupidavuse kui rasvapõletuse eesmärgil ja venitusharjutus-test. Samuti teen aeg-ajalt koordinatsiooni parandavad harjutusi.

„PARIM SAAVUTUS ON HEA TERVIS.“KERTU JUKKUM, RAADIO- JA TELEINIMENE:

Tee trenni, ja sinu elu saab olema parem, emotsionaalsem ja lõbusam! Sest pärast väsitavat tööpäeva pole midagi paremat kui trenn. Olles terve ja füüsiliselt heas toonuses, on ka vaim virge ning immuunsüsteem tugevam. Ma ei mäleta, millal olin viimati haige ja seda võib kindlasti pidada üheks olulisemaks saavutuseks.

Treenin kaks-kolm kuni neli-viis korda nä-dalas ja minu treeningute intensiivsus sõltub sellest, kui kaugel või lähedal on üks või tei-ne eesmärk – ehk siis jooksumaraton, kus osalen, või triatlon. Olen pärit väga sportli-kust perekonnast ja olnud varasemas elus ja lapsepõlves ise spordikauge inimene ning teen nüüd rõõmuga järele seda, mis varem tegemata jäi.

„HOMMIKUNE TRENN ON HEA PÄEVA VÕTI!“KRISTJAN KASEARU, MUUSIK:

Jõusaalitreeningust on saanud minu elustiili lahuta-matu osa. Olen jõusaalis treeninud vahelduva eduga juba 4-5 aastat, ent viimastel kuudel olen trennis käi-nud ikka stabiilselt kuus korda nädalas.

Muusikuna on minu hommikud valdavalt vabad, mistõttu treenin hommikuti. Loomulikult on igasugu-ne füüsiline tegevus n-ö tuulutava efektiga, aga hom-mikune trenn on minu jaoks hea ja tegusa päeva käi-malöömise võti! Koos soojenduse ja venitusharjutus-tega tund-poolteist rassimist, ja ma olen terve päeva ergas ning reibas.

Loe Kristjan Kasearu tegemistest

ka lk 112-114!

16

treening

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND MAGAZINE

TRENN TAGAB ÕNNETUNDE

KES KORD „TRENNIKURADILE“ SÕRME ANDNUD, SEE ENAM SELLEST EI PÄÄSE. JA ENAMASTI EI TAHAGI PÄÄSEDA. SEST HEA FÜÜSILINE JA VAIMNE TOONUS NING RAHULOLU TEHTUGA TOOB INIMESE IKKA JA JÄLLE TAGASI TRENNI.

„ÕNNESTUMISED LISAVAD ENESEKINDLUST!“OTT KIIVIKAS, KULTURIST JA TREENER:

Õnnestumised – kui näed trennis, et muutud tugevamaks ja saavutusvõime

kasvab - lisavad meeletult enesekindlust. Treening teadupärast eritab mõnuhor-mooni endorfiini, ja see ongi tunne, mille järele trenni tullakse - õnnetunne peale füüsilist koormust. Ning kui oled teinud mõnes jõunäitajas uue isikliku rekordi, siis valdab lisaks ka selline õnnetunne, nagu oleks maailmarekordiga hakkama saanud!

Loomulikult olen tundnud ka väsimust, tüdimust ja treeninguisu puudumist. Olen sporti teinud viimased 30 aastat ja selle aja jooksul on kõikvõimalikke emot-sioone kogetud, mida sport pakub. Nooremas eas proovisin eirata seda tunnet ja väga jäigalt täita n-ö treeningplaani. Praegu olen targem - kui täna ei ole minekut, siis teen kergemalt või jätan vahele ja üldjuhul järgmisel päeval on enesetunne sel-line, et tee või rekordeid. Eks kogu see sisemise mina kuulamine tuleb aastate ja kogemusega.

Võistlusspordi puhul on minu jaoks suurim emotsioon eelkõige peale õnnestu-nud võistlusi, see tunne on valdavalt see, mis sunnib selle teekonna uuesti ja uuesti ette võtma. Kuid võistluste vahepealsel ajal on ikkagi peamine see enesetunne, mis kaasneb treeningjärgselt, selline mõnus rammestus ja loomulikult ka füüsiline too-nus.

Trenni teen sõltuvalt perioodist kas võistlustevaheline periood või võistluseelne. Üldjuhul 5-6 korda nädalas ja korraga 2-3 tundi. Enne võistlusi võib maht ka natuke tõusta.

Minu treeningud koosnevad soojendusharjutustest, jõuharjutustest, kardiotree-ningutest mis on nii vastupidavuse kui rasvapõletuse eesmärgil ja venitusharjutus-test. Samuti teen aeg-ajalt koordinatsiooni parandavad harjutusi.

„PARIM SAAVUTUS ON HEA TERVIS.“KERTU JUKKUM, RAADIO- JA TELEINIMENE:

Tee trenni, ja sinu elu saab olema parem, emotsionaalsem ja lõbusam! Sest pärast väsitavat tööpäeva pole midagi paremat kui trenn. Olles terve ja füüsiliselt heas toonuses, on ka vaim virge ning immuunsüsteem tugevam. Ma ei mäleta, millal olin viimati haige ja seda võib kindlasti pidada üheks olulisemaks saavutuseks.

Treenin kaks-kolm kuni neli-viis korda nä-dalas ja minu treeningute intensiivsus sõltub sellest, kui kaugel või lähedal on üks või tei-ne eesmärk – ehk siis jooksumaraton, kus osalen, või triatlon. Olen pärit väga sportli-kust perekonnast ja olnud varasemas elus ja lapsepõlves ise spordikauge inimene ning teen nüüd rõõmuga järele seda, mis varem tegemata jäi.

„HOMMIKUNE TRENN ON HEA PÄEVA VÕTI!“KRISTJAN KASEARU, MUUSIK:

Jõusaalitreeningust on saanud minu elustiili lahuta-matu osa. Olen jõusaalis treeninud vahelduva eduga juba 4-5 aastat, ent viimastel kuudel olen trennis käi-nud ikka stabiilselt kuus korda nädalas.

Muusikuna on minu hommikud valdavalt vabad, mistõttu treenin hommikuti. Loomulikult on igasugu-ne füüsiline tegevus n-ö tuulutava efektiga, aga hom-mikune trenn on minu jaoks hea ja tegusa päeva käi-malöömise võti! Koos soojenduse ja venitusharjutus-tega tund-poolteist rassimist, ja ma olen terve päeva ergas ning reibas.

Loe Kristjan Kasearu tegemistest

ka lk 112-114!

18

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Pärnus värskelt avatu on ühtekokku kuues My Fitnessi klubi. Enam kui 600 m2 pin-naga klubis on avar 142 m2 rühmatreeningute saal, 25 rattaga spinningusaal koos

MyRide+ virtuaaltreeningu ekraaniga ning avar jõusaal TechnoGym seadmetega.

Rühmatreeningutest pakutakse kuumi-maid nüüdisaegseid treeningstiile nagu LesMills, fit, toning, Zumba, dance, jooga ja ainsana Pärnus ka CoreBoard tasakaalu-lauaga treeningut.

Nagu kõikides MyFitnessi klubides, saab ka Pärnus teha kehaanalüüsi ning üle-vaate oma keha koostisest, vedelikest, rasva- ja lihasmassist ning sellest tulenevalt asjatundlikke soovitusi treeninguteks.

Tippklubi eeldab tipptreenereid. Pärnu MyFitnessis tegutsevad mitmed teada-tun-tud tegijad: Marge Rull (Zumba, pilates), Anne-Mari Jaago (BodyBalance), Sandra Põld (toning, kõht-selg-tuhar ja Core-Board), Triin Tõnts (selg-kõht-tuhar), Merili

Passel (dance, fit, jõusaalitreeningud), Margus Marksaar (BodyPump), pikaaja-lise Hatha jooga kogemusega Helje Kasearu, andekas tõusev BodyCombati ning spinningutreener Riina Lauer ning

Eva Ottas (CoreBoard, BodyBalance, kõht ja selg).

Ühe liikmepaketi raames saab treenida nii jõusaalis kui ka rühmatreeningutes – seega pakub MyFitness kompaktset ja ter-viklikku toodet, mis seni on Pärnus puudu-nud.

PÄRNU KESKLINNAS, AIDA TÄNAVAL ASUVAS SWEDBANKI ÄRIMAJAS AVAS 1. NOVEMBRIL UKSED UHIUUS JA TIPPTASEMEL SPORDIKLUBI MYFITNESS.

MYFITNESS MUJAL EESTISkorrusel, Rocca al Mare klubi aadressil Haabersti 5 ning Kristiine klubi Tulika põik 3.

treeningstiili ning nädalas üle 365 treeningu.

pikaajalise kogemusega ning klubi liikmete seas kõrgelt hinnatud. Inga Neissaar, Viktor Eksi, Gea Simson, Kristi Roosimägi, Ene Ottokar, Kaia Kanepi treener Kristjan Prüüs ning külalistreenerina ka Rein Taaramäe on nimed, keda selles maailmas tuntakse!

Pakutakse kuumimaid nüüdisaegseid treeningstiile

MYFITNESS LAIENES PÄRNUSSE

treening

20

jooks

NIKE+ - SINU PARIMAD JOOKSUDUUS NIKE+ JOOKSUKESKKOND MOTIVEERIB JA INSPIREERIB JOOKSUHUVILISI UUTE LAHEN-DUSTEGA NING TAGAB JUURDE-PÄÄSU NIKE+ KOGUKONDA, KUHU KUULUB JUBA ÜLE 7 MILJONI KASUTAJA ÜLE TERVE MAAILMA.

Nike+ keskkond võimaldab paljudel jooksjatel ja tervisespordi harrastajatel võrrelda, jälgida, mõõta ja jagada oma jooksutulemusi üle kogu maailma. Maailma suurim jooksuklubi areneb jõudsalt ja ühen-dab rohkem huvilisi, kui eales varem.

Nike täiustas Nike+ keskkonda uute aplikatsioonidega iPhone´ile ja Androidile, lisades mitmeid uusi funkt-sioone ja võimalusi. Uued funktsioonid hõlmavad uut liidest ja jooksu ajal navigeerimist, mis võimaldab kasutajatel kergesti vaadelda infot, näha marsruuti GPS-i kaudu kaardilt, vahetada taustalugusid ning võimalusel saada jooksvalt tagasisidet läbitud kilo-meetrite, jooksutempo jne kohta kõrva klappidesse.

Nike+ aplikatsioon iPhone´i jaoks ja täiesti uus aplikatsioon Androidile on suurepärase töökindlusega ja tagab sujuva ligipääsu Nike+ kodulehele, kuhu salvestatakse kõik Sinu jooksud. Mõlemad aplikatsioonid on tasuta ning võimaldavad jooksjatel jälgida, jagada ja võrrelda oma jooksu tulemusi reaalajas ka sotsiaalmeedia kaudu (Facebook, Twitter). Jagades oma jooksu algust Facebookis on sinu sõpradel võimalus „like“ või kom men-taaride kaudu sind jooksurajal ergutada.

Uuendusena pakub Nike+ jooksusõpradele app´i, mis lisaks iPhone´ile sobib ka Android süsteemi tele-fonidele.

21

GPS-i kaudu salvestub sinu jooksumarsruut kaardile ning pärast jooksu on sul võimalik näha oma jooksutempot erinevatel rajalõikudel ja vaheajapunkte, et saaksid oma treeningut paremini analüüsida.

Iga jooksu kohta on võimalus eraldi sisestada informatsiooni – kuidas oli enesetunne, mis pinnasel jooksid, milline oli ilm ja saad kirja panna ka oma jalatsid, millega jooksid. Samuti on pidev ligipääs sinu enda parimatele tulemustele, et Sul oleks võimalik neid jooksurajal ületada.

Nike+ keskkonda kasutades võid liituda mitmete välja-kutsetega üle terve maailma ning seada eesmärke, mis annavad sulle lisamotivatsiooni jooksmiseks. Vastavalt sinu jooksuaktiivsusele jagab süsteem sulle ka „auhindu“ – kiiremad ja pikemad jooksud, aktiivsus, radade valik jne. Nike+ on pidevalt muutuv ja jooksjaga suhtlev keskkond, mis muudab jooksud huvitavamaks kui kunagi varem.

22

jooks

Eesti, aga juba ka Baltimaade suurimaks rahvaspordi-sündmuseks kasvanud SEB Tallinna Maratoni ja Sügis-jooksu 13-aastase ajaloo võib jagada nelja ajajärku

järgmiste verstapostide järgi:

2000–2003 uus kaasaegne jooksuvõist-lus Eestis

2004–2006 Eesti suurima osalusega jooksuvõistlus

2007–2009 Eesti ja Balti-maade suurim rahvajooks Tal-linna südames

2010–2012 sügisjooksust maratoniks – Baltimaade suu-rim rahvaspordisündmus ja mainekaim maratonijooks

2000–2003Kõik sai alguse 2000. aastal, kui neli

edumeelset ettevõtet – AS Jalajälg (Nike esindus Baltimaades), Hansapank, TV 3 ja Eesti Päevaleht – panid seljad kokku ja käi-vitasid koos noore korraldustiimiga uue nüüdisaegse formaadiga jooksuvõistluse, mis sai nimeks Tallinna Sügisjooks. Võist-luspaigaks said Kakumäe teed ja tänavad. Esimesel aastal olid stardi ja finišipaik koos

vastvalminud Rocca al Mare kaubandus-keskuse parklas. Alates 2001. aastast koliti Saku suurhalli ümbrusesse.

Kohe algusest peale õnnestus Sügis-jooksule saada ka Eesti poolmaratoni meistrivõistluste korraldusõigused, mis lõi head eeldused läbilöögiks. Esimese Tal-linna Sügisjooksu põhidistantsi 21,1 km võitis Eesti parim pikamaajooksja Pavel

Loskutov kohe uue poolmaratoni Eesti rekordiga 1:03.23. Hiljem on Loskutov tul-nud võitjaks rekordiliselt seitsmel korral!

Algusaastatel oligi peamiseks eesmär-giks võita jooksuharrastajate poolehoid ning panna inimesed mõtlema liikumis-harrastusest, kui kõige kättesaadavamast ja odavamast investeeringust oma tervi-sesse. Uute tulijatena läks esialgu palju auru ürituse vajalikkuse tõestamiseks eri-nevatele ametnikele ja asutustele. Ka olid mitmed pika traditsiooni, aga väsinud for-

maadiga rahvaspordivõistluste korraldajad uustulnukate igat eksimust varmad ära kasutama ja rivaali võistluskalendrist välja suruma, et ei tekiks konkurentsi ning ei peaks oma korralduses senist harjumuspä-rast rutiini muutma. Jooksusõprade õnneks läks kõik siiski õiglast ja loogilist rada pidi ja aastaks 2004 oli Tallinna Sügisjook-sust saanud üle 5000 osalejaga Eesti suurim

jooksuvõistlus.

2004–2006Kuna üritus oli jõud-

nud rahvusvahelisse jook-sukalendrisse, hakkas

järjest rohkem jooksu-huvilisi saabuma välismaalt, esi-algu peamiselt naaberriikidest –

Lätist, Leedust, Soomest ja Venemaalt. Nimekaim neist oli kahekordne New Yorgi maratoni võitja Jelena Prokopcuka Lätist, kelle nimel on ka Tallinna Sügisjooksu naiste poolmaratoni rekord 1:11.25, mis on väga tugevast rahvusvahelisest klassist.

Sel perioodil oli areng tänu uutele entu-siastlikele koostööpartneritele (SEB, Sport-land, Viking Line, Postimees, Aura, Rakvere Lihakombinaat, Edelaraudtee jpt) tormi-line. 2006. aastaks jõuti 8474 osalejaga taas-iseseisvunud Eesti rahvaspordiürituste

13 AASTAT SÜGISJOOKSU

TEKST MATI LILLIALLIK - FOTOD SCANPIX

Raskeim katsumus oli ja on kesklinna liikluse ümberkorraldamine.

KUI OMAL AJAL NÄIS TARTU SUUSAMARATON OSA-VÕTJATE ARVU POOLEST LAUSA ULMEVALDKONDA KUULUVAT, SIIS 2009. AASTAST ALATES KANNAB EESTI SUURIMA RAHVASPORDIÜRITUSE TIITLIT SEB TALLINNA MARATON/SÜGISJOOKS.

24

jooks

rekordini. Rocca al Mare hakkas tänu ümb-ruskaudse elurajooni ja kaubanduskeskuse kiirele arengule sellise arvu rahvasportlaste teenindamiseks kitsaks jääma.

Kuna Tallinna Sügisjooksu inspiratsioo-niallikaks ja eeskujuks on algusest peale olnud juba aastaid toimunud suured linna-jooksud mujal maailmas, siis tehti esmapil-gul hullumeelsena tundunud, aga tagant-järele vaadates igati loogiline järgmine samm. Otsustati viia Sügisjooks üle Tal-linna kesklinna!

2007–2009Selleks, et korraldada Tallinna kesklin-

nas suure osavõtjaskonnaga rahvaspordi-üritus, polnud kogemusi eriti kusagilt saada – tuli ise kõik riskid võtta. Raskeim katsu-mus oli ja on senini kesklinna liikluse või-malikult valutu ümberkorraldamine ürituse ajal ning jooksuradade turvamine ja osa-võtjate teenindamine. Liiklusskeemide ja erilahenduste väljatöötamisel olid suureks abiks Tallinna Transpordiameti ja Kommu-naalameti inimesed, samuti politsei esin-dajad Põhja Prefektuurist. Kui esimene Tallinna kesklinnas toimunud Sügisjooks oleks 2007. aastal ebaõnnestunud, siis tõe-näoliselt rohkem jooksupidu sinna lubatud ei oleks. Tänu korraldajate poolt tehtud investeeringutele ja paljude asjatundjate kaasamisele korraldustiimi õnnestus üritus esimesel aastal suuremate viperusteta. Sel-lega sai võidetud jooksusõprade sümpaa-tia ja tõestatud nii Tallinna linnale kui ka korraldajatele endile, et Tallinna kesklinn on vääriline paik pealinna ühe maineüri-tuse ja Eesti suurima rahvaspordisündmuse läbiviimiseks.

Vabadussamba ehituse tõttu finišeeri-sid jooksjad 2008. aastal Wismari tänaval Taani saatkonna ees. Aga juba 2009. aastal lõpetas SEB Tallinna Sügisjooksu uue Vaba-dussamba jalamil 12 409 liikumisharrasta-jat, lüües legendaarse 1986. a Tartu Mara-toni rekordi (9858 osalejat) ja tõusis läbi aegade Eesti suurimaks rahvaspordi-sündmuseks.

2010–2012Samal ajal kui Sügisjooksu esimesi

kordi kesklinnas peeti, küpses korraldajail plaan, kuidas edasi areneda. Eestil puudus oma suur rahvusvaheline maratonijooks – see tühimik tuli täita. Korraldajad tutvusid lähinaabrite Riia, Helsingi ja Stockholmi maratonide köögipoolega ning omandasid kogemusi Veneetsia ja Hamburgi linnama-ratonidelt. 2010. aastal võetigi maratonidis-tants kavva – SEB Tallinna Sügisjooksu raames peeti esmakordselt ka maraton.

Kohe esimesel korral sündis Baltimaade maratonijooksude osavõturekord – Tal-linna Maratoni lõpetas 995 jooksjat.

2011. aastal oli ürituse ametlik nimi juba SEB Tallinna Maraton, mille raames peeti ka Sügisjooks lühematel distantsidel. Keenia esindaja Julius Muriuki tõstis Tal-linna Maratoni taseme väga kõrgele, saades ajaks 2:12,56. Naiste distantsi võitis etioop-lanna Alemu Almaz Balcha samuti kõrgest klassist tulemusega 2:34,14.

Tänu lisandunud uutele leidlikele koos-tööpartneritele (EAS, Tallinn 2011 SA, Tal-link, Saku Õlletehas) on maratonijooksu ja liikumisharrastuse populaarsus Eestis ter-vikuna väga kiiresti kasvanud, selle tunnus-tuseks valiti Tallinna Maraton maailma 50 mainekama maratonijooksu hulka.

Tänavusel SEB Tallinna Maratonil osa-les kõikidel distantsidel kokku rekordiliselt 18 785 liikumisharrastajat 37 riigist, neist maratonidistantsil 1574 jooksjat. Ühte-kokku on 13 aasta jooksul Tallinna Marato-nist ja Sügisjooksust osa võtnud 107 874 liikumisharrastajat! Need arvud on Eestis

ja Baltimaades enneolematud ning anna-vad korraldajatele julgust vaadata optimist-likult tulevikku.

2013SEB Tallinna Maraton koos Sügisjook-

suga toimub tuleval aastal pühapäeval, 8. septembril. Kavas on maraton (42,2 km), poolmaraton (21,1 km) ja 10 km jooks, kepi-kõnd ja käimine. Päev varem toimuvad lastejooksud ja avatseremoonia.

Registreerida saab internetilehel: www.jooks.ee

KIREVAD KILLUDFakte SEB Tallinna Maratonilt/Sügisjooksult 2012:

250 000 km40 000 liitrit vett ja spordijooki 20 000 Snickersi šokolaadi

1200 inimese37 riiki

60% naised, 40% mehed

Jooksma hakkasin viis aastat tagasi, 38-aasta-seks saades. Naljaga pooleks öeldes – tahtsin südamelihast paremini tööle saada ega soo-vinud neljakümneselt infarkti saada.

Jooksmine on üks lihtsamaid ja mugava-maid sportimisviise. Selleks ei ole vaja kusagi-le sõita ega omada mingit erivarustust. Sa lihtsalt astud kodust välja ja jooksedki!

Jooksen Kadrioru ja Pirita kandis, kolm korda nädalas ja iga kord kaheksa kilomeetrit. Algul tuli sageli kiirkõnnile üle minna ja üks paremaid emotsioone, mida olen kogenud, oli see, kui suutsin oma kaheksakilomeetrise ringi läbida esmakordselt nii, et ei pidanud vahepeal sammugi kõndima.

Armastan joosta värskes õhus, mitte tree-ningsaalis jooksulindil. Joosta on ka väga hu-vitav – tänu sellele hakkasin tõeliselt tunneta-ma seda, et meil on neli aastaaega. Märkama seda, kui puulehed hakkavad sügisel kolletu-ma, et kevadel hakkab soojemaks minema ja seda, kui paks on lumi. Vihm ja lumi mind joostes ei sega – olen jooksnud ka –12-kraa-dise külmaga ja ma ei mäletagi enam, millal viimati külmetushaigusi põdesin.

Ma käin jooksmas ka näiteks reisil olles, viimati Portugalis. Ei ole ju raske võtta soojale maale kaasa kergeid tosse ja jooksupükse!

Eelistan joosta lõuna paiku. Pidin Hommi-ku TV aegadel kaheksa aastat ärkama hom-mikuti kell viis ja ma vihkan varajast ärkamist. Kui ülejäänud elu on võimalik elada teisiti, siis ma seda võimalust ka kasu-tan.

Minu nüüdseks nelja aasta pikkune traditsioon on osaleda Sügisjooksul. Võistlen iseendaga, lootes igal aastal teha eelmisest parema tulemuse. Tõsi küll, parima tulemuse jook-sin teisel aastal, hal-vima sel sügisel.

26

jooks

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SCANPIX JA ERAKOGU

MIKS MA ARMASTAN JOOKSMIST?

RÕÕM ENESEÜLETAMI-SEST, POSITIIVNE ENER-

GIA, HEA TUJU – KÕIK SEE ON IGAÜHELE KÄTTESAA-

DAV. TARVITSEB VAID KODUUKSEST VÄLJUDA JA „KÄIK SISSE LÜKATA“.

„MÕNUS TUNNE – ÄRA TEGIN!“RENNA JÄRVALT, SPORDIÜRITUSTE KORRALDAJA:

„JOOKSEN ISEGI REISIL OLLES…“MARKO REIKOP, SAATEJUHT:

„OLULINE ON KA EESKUJU OMA LASTELE.“MEELIS ATONEN, TIPPJUHT:

Jooksmine teeb mulle hea tuju ning mõnusa enesetunde. Tihti on enne treeningut lausa raske olla ning tunne ei ole kõige parem, aga pärast on kummaline mõelda, et kuidas ma üldse sain väsinud olla... Ning loomulikult vaimustumine iseenese ületamisest, seda naudin ma isegi kõige rohkem. Sport aitab pingeid maandada ning tähtis on ka anda ees-kuju oma lastele. Kuna mu vanaema elas Viljandis staadioni kõrval, siis minu enda kirgastumine spordist toimus juba lapseeas. Mängisime seal sõpradega ning staadionil kehas-tusime loomulikult sportlasteks. Treeningutel hakkasin käi-ma kuueaastaselt, selleks hetkeks oli jooks juba mu lemmik, just pikem jooks. Kolm korda nädalas treenin minimaalselt, aga vahel on sportimiskordi rohkem kui nädalapäevi. Dis-tantsid varieeruvad, üldiselt alla 8 km ma korraga ei läbi, pi-kemad treeningud võivad ka üle 30 km olla. Ka osa võistlusi võtan pigem treeninguna. Aastas tuleb mul spordiüritusi ik-ka väga palju, koos orienteerumisega üle 70 stardi. Tänavu näiteks on juba ainuüksi maratone läbitud 17, aga aasta pole veel lõppenud.

„JOOKS ON ENERGIA ALLIKAS!“REMO HOLSMER, POLIITIK:

Olen 10-aastasest peale mänginud korvpalli ning jooksmist hakkasin nautima al-les 3–4 aastat tagasi. Paari sõbraga hakkasime käima ja sealt sain pisiku külge.

Jooks annab võimaluse end päevategemistest välja lülitada ja omi mõtteid mõtiskleda. Võtan jooksmist kui nauditavat tegevust.

Jooksujärgse mõnusa enesetunde väärtust teavad kõik, kes trenni teevad. Kui keha on trennidega harjunud ning kui jääb pikem paus sisse, on kohe tunda vä-simust. Seega jooks on väga selgelt energia allikaks.

Jooksen lume sulamisest lume tulekuni, 2–3 korda nädalas. Tavaliselt tempos 4.45–5.00 minutit kilomeetri kohta ning mitte alla 10 km korraga.

Jooksmine annab mulle hästi palju positiivseid laenguid ning ka argipäevamuresid saab väga hästi sportimisse uputada. Ka töö sujub paremini, kui pea saab värskes õhus selgeks. Teinekord, kui halva ilma tõttu on raske end jooks-ma sundida, on pärast mõnus rahulolutunne – ära tegin!

Tõsisemalt hakkasin jooksma 2008. aasta kevadel, kui otsustasin, et tahan sama aasta sügisel Veneetsias joosta oma elu esimese maratoni. Olin just saanud 30 ja tundsin,

et elus on kätte jõudnud murdepunkt ning ette tuleb võtta midagi uut ja intrigeerivat.

Tänaseks olen läbinud üheksa maratoni, neist viimase sel kevadel Prahas.

Igaühe jaoks paras koormus sõltub seatud eesmärki-dest. Teen igal nädalal ka muid treeninguid, jooksmas käin keskmiselt 2 korda nädalas – ühel korral 15 ja teisel korral 7–8 kilomeetrit.

28

uudised

ADIDAS JA KOLMIKÕED LUIGED LÕID KÄED

ADIDAS ALLKIRJASTAS KOOSTÖÖLEPINGU KOLMIKÕDE-DE LEILA, LIINA JA LILY LUIGEGA NING KOLME JOOKSU-KAUNITARI SAAB NÄHA KÕIKIDES ADIDASE UUE HOOAJA SPORDIRÕIVASTE KAMPAANIATES!

Kampaania algas septembris ning kollektsiooni märksõnadeks on mugavus ja stiil. Õed Luiged, kes kasutavad ka ise Adida-se treeningriideid, ütlevad, et treenimine ei ole iial olnud nii nauditav kui nüüd, sest peale funktsionaalsuse on Adidase kollektsioon ka stiilselt ilus. „Meie jaoks on ülioluline tunda end treenides mugavalt ja vabalt. Ka väljanägemine pole vähetäh-tis ja olles nüüd juba mõnda aega Adidase spordirõivastes treeninud, julgeme seda parima sporditulemuse saavutami-seks küll kõigile soovitada,” kinnitasid õed Luiged.

Lisaks uue kollektsiooni esitlemisele alustas Adidas ka uni-kaalse projektiga Adidas Women All Sports Team. See on oma loomult avatud Facebooki kommuun Adidas Women lehe-küljel, kuhu on oodatud kõik sportlikud naised, et üheskoos osaleda grupitreeningutel. Seltsis treenides on mitmeid eeli-seid üksiktreenimise ees, kinnitavad ka õed Luiged: „Koos tree-nides toetame üksteist, koormusi on lihtsam taluda. Rasketel treeningutel on hea, kui teine on kõrval, see teeb pingutuse kergemaks. Me hoiame väga kokku.“

ADIDAS VALIB VÄLJA MAAILMA ORIGINAALSEIMA TIIMIADIDAS ALUSTAS LENNA KUURMAA ÜLES-KUTSEGA YOUTUBE’I KESKKONNAS EESTI MEESKONDADELE UUT KAMPAANIAT, MIL-LE EESMÄRGIKS ON LEIDA KOGU MAAIL-MA ORIGINAALSEIM TIIM, KES ESINDAKS ADIDAST 2013. AASTA KAMPAANIAS.

Meeskonnakampaaniaga lansseerib Adidas uue hooaja Originals tänavaspordi kollekt-siooni.

Kampaanias võivad osaleda tiimid üks-kõik mis alalt, olgu selleks tänavakultuur, tantsimine, rulatamine, muusika või muu. Adidas soovib, et meeskond esitleks oma loovust ja erilisust ning selgitaks, miks just nende meeskond on teistest erinev ja origi-naalne. Eesmärgiks on aktiviseerida mees-kondi, kes suudavad näidata oma isikupära ning tugevust ühtse kooslusena ja samas esile tuua ka iga indiviidi rolli edukas mees-konnatöös. Mida originaalsemalt ennast esitletakse, seda suurem võimalus on silma paista ning võita!

Parimad meeskonnad saavad auhinnaks professionaalse Adidase fotosessiooni ja võitjameeskond saab lepingu osalemiseks Adidase 2013. a Originals kampaanias. Võit-ja selgitatakse juba novembrikuu jooksul. Et anda hääl oma lemmikmeeskonnale, külas-ta Adidas Originals Facebooki lehekülge!

30

Tänavune hooaeg oli Zoppi jaoks kahtlemata elu parim. Ta jõudis kõi-gil neljal suure slämmi turniiril põhitabelisse ja maikuus võitis ta Kaasa-

nis elu esimese ATP Challangeri turniiri.„Ilusaid hetki oli palju. Turniirivõit on

turniirivõit, aga Austraalias esmakordselt suure slämmi põhitabelisse jõuda oli ka ikka väga võimas tunne,” märgib Zopp. „Oli ka pettumusi, nagu näiteks Wimble-doni avaringi kaotus (pärast 3,4 tunnist lahingut kaotas Zopp Malek Jazirile (ATP 76) 6 : 4, 6 : 4, 3 : 6, 4 : 6, 7 : 9), kuid kõike

kokku võttes oli väga hea aasta.”

Aastaga tublisti arenenudLisaks üldisele edule ja maailma ede-

tabelis esisajasse tõusmisele valmistas Zopp tennisesõpradele rõõmu ka üksiku-tes mängudes. Varem olime harjunud, et maailma absoluutsete tippudega suudab madistada vaid naiste esireket Kaia Kanepi, nüüd aga tõusis nende tennisis-tide hulka ka Zopp. 24aastasele tenniseäs-sale endale jäi ehk kõige eredamalt meelde Prantsusmaa lahtiste avaring, kus ta tol hetkel veel mitte maailma esisajasse kuulununa kaotas võitlusliku mängu

JÜRGEN ZOPP TASA JA TARGU

TIPPKLASSITEKST OLIVER LOMP - FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

EESTI PARIM MEESTENNISIST JÜRGEN ZOPP ON ENDALEGI PISIKESEKS ÜLLATUSEKS TASA JA TARGU TÕUSNUD MAAILMA ESISAJASSE, KUID TUNNEB, ET ABSOLUUTSESSE TIPPU JÕUDMISEKS TULEB TAL VEEL IGAS ELEMENDIS ARENEDA.

tennis

31

kodupubliku lemmikule Richard Gasquet’le 3 : 6, 4 : 6, 6 : 7 (4 : 7).

„See mäng andis mulle tohutult enese-kindlust ja näitas, et hea mängu korral on võimalik kõigiga mängida,” ütles Zopp.

Kõike arvesse võttes tunneb 190 cm pikk ja 88 kg raske tennisist, et on viimasel aastal tublisti edasi arenenud. Kuigi ta rõhutab, et mingit skaalat ja mõõteriista pole, mis neid arvamusi kinnitaks.

„Olen alati olnud arvamusel, et kolme kuuga ei saada paremaks tennisistiks, aga 12 kuuga juba võib. Julgen öelda küll, et olen parem tennisist kui 12 kuud tagasi,” arvab Zopp. „Mänguliselt on löögid pare-maks läinud ja tasavägised mängud on lõpus muutunud kindlamateks.”

Mõõnaperiood pani mõtlema

Zoppi senine karjäär on kulgenud äär-miselt loogiliselt. 2007. aasta lõpuks oli ta maailma edetabelis 1277., järgmistel hoo-aegadel on tabeli lõppkoht olnud vastavalt 662., 441., 224. ja mullu 146. Tänavu on

Zopp, kelle karjääri kõrgeim oli septembri algul 71., tõusnud kindlalt maailma saja parima tennisisti hulka. Ent tegelikult on praegune edu tulnud pisikese üllatusena siiski ka tennisistile endale.

„Viis aastat tagasi, kui oma profikarjääri alustasin, poleks küll sajaprotsendiliselt uskunud, et 2012. aastal maailma 80 sees olen. Loomulikult ma lootsin seda, aga mäletan ka aegu, kus mõtlesin, et jube hea oleks, kui saaks TOP 700 sisse, et 100 00-dol-larilistel turniiridel otse põhitabelisse saada,” räägib Zopp.

Ometi pole ka Zoppi tippurühkimine päris valutult läinud. 2009. aasta lõpul tabas teda mitmekuuline mõõn, kus tulid järjest ainult kaotused. Päris loobumismõtteid tema peast küll läbi ei käinud, kuid väikesed kõhklused tekkisid küll. „Käid ja reisid ringi, pikad lennujaamades olemised, kuid tasuks ainult kaotused. Mõtlesin küll, et miks ma ennast piinan,” meenutab Zopp. Et ta mõõ-nast kiiresti välja ronis, tänab ta soomlasest treenerit Pasi Virtaneni, kes pooljuhuslikult tema ellu sattus.

Numbrite tagaajamine ei tee mind paremaks tennisistiks.

MÕNE SÕNAGA VARUSTUSEST Jürgen Zoppi jaoks on õigesti valitud tennise-varustuse tunnuseks sellega kaasnev mugavus ja hea enesetunne. Eriti oluliseks peab tenniseäss ja-lanõude valikut. Ise kasutab ta Nike jalatseid ja on nendega äärmiselt rahul.

„Tennisetosse on väga palju erinevaid mude-leid ning igaüks peaks leidma endale sobiva – iga inimese jalakuju on erinev, millele vastavalt peaks valiku tegema,” ütleb aastas suisa 13–14 paari jala-varje kulutav Zopp.

„Tennisetossu toestus on väga oluline, külgede peale liikumisel peab jalats piisavalt tuge pakkuma. Tean omast käest öelda, et pehmemate mudelite-ga võib hüppeliigese välja väänata.”

Aastatega on erinevate spordialade rõivaste tehnoloogia muutunud omaette teaduseks. Isegi mängusärgid on läbi teinud suure arengu.

„Vanasti olid sellised särgid, mis higistamisel jäid keha külge kinni, mistõttu tennisist hakkas se-da tahtmatult kohendama, see oli aga päris oluline takistav tegur. Praegused Nike särgid võivad aga olla läbimärjad, kuid ei takista ühtegi liigutust,” kii-dab Zopp.

Tennisisti kõige olulisema mänguvahendi – reketi – soetamisel oleks Zoppi sõnul mõistlik konsulteerida treeneri või kogenuma harrastajaga.

„Reket tuleb valida vastavalt mängutasemele – algaja peaks võtma sellise, millega pall läheb ker-gesti lendu ja mis on veidi pehmema raamiga. Edasijõudnule sobib jäigem reket.” Zoppil endal kulub reketeid aastas umbes 12. Kui mitte arvesta-da neid, mis ta emotsioonilainete laksudes vastu maad puruks virutab.

TENNIS LIIDAB. Tenniseklubides käib tihe elu. Ning seeläbi on võimalik leida uusi sõpru.

32

tennis

Tšempionide eine!Tšempionide eine!

Hea toit on edu pant!

Proovi Kikase kanašnitslit - maitsvat, tervislikku ja toitvat

klassikalist kanalihatoodet...

ũĂ�Ğŝ�ŵŝŶŐŝƚ�ŬƵŶƐƟ͘

MIKS VALIDA TENNISE-TRENN?

„Tennis pole odav sport ja trennimaks on võrreldes mitmete muude aladega kallis, kuid positiivset on väga palju,” soovitab Jürgen Zopp. „Tennis on näiteks ujumise või kerge-jõustikuga võrreldes väga mänguline ja tava-list last köidavadki ilmselt rohkem sellised alad. Tennise juures on väga suureks plussiks ka see, et seda võid mängida terve elu. Võid alustada juba 5-aastaselt, aga arvan, et on isegi 95-aastaseid harrastajaid. Võrreldes teis-te mänguliste aladega, kus harrastamiseks peab olema suurem punt (jalgpall, korvpall jne), piisab tennises tegelikult ainult ühest vastasest. Lisaks võlus mind individuaalsus. Sa oled omaenda boss ja kui läheb hästi, võid ennast kiita, ja kui halvasti, endaga kurjustada – teistest ei sõltu eriti midagi. Lisaks, kui lausa profiks jõuda, otsustad oma graafiku osas suures osas ise. Üks asi veel: tennis on ka vä-ga seltskondlik mäng, kuna klubides käib üs-na tihe elu. Näiteks mina olengi kõik parimad sõbrad saanud tänu tennisele.”

Üks asi veel: tennis on ka väga seltskond-lik mäng, kuna klubides käib koos palju ini-mesi ja nendega saab palju suhelda.

Üks eesmärkidest täidetud„Pasi tulek oli täiesti murranguline.

Pasiga koostöö alustamisest peale pole kriise peaaegu olnudki. Eks valusaid kao-tusi on ikka vahel kõigil, aga ränki mõõna-perioode pole ette tulnud,” kostab Zopp.

2010. aasta sügisel küsiti Virtanenilt, kas tema hoolealusel on potentsiaali jõuda

maailma tenniseeliiti ja teha seal tegusid nagu Kaia Kanepi naiste seas. Toona vastas Virtanen: „Ma ei tea, kas ta jõuab kunagi saja hulka, aga me töötame selle nimel. Praegu pole tema füüsiline pool veel päris valmis, tehnika osas on paar-kolm asja, mis võiksid paremini minna, ning ka vaimselt pole ta veel päris küps.”

Nüüd on kunagine eesmärk täidetud,

kuid tekib küsimus, kus võiks Zoppi lagi olla. Oktoobri keskel võitis ta Stockholmi turniiril Pablo Andujari (ATP 42) 6 : 4, 6 : 4, kuid kaotas siis Tomas Berdychile (ATP 6) kindlalt 1 : 6, 4 : 6. Berdychiga mängus tun-dis Zopp mitut elementi, milles tal veel tippudega võrreldes vajaka jääb.

„See, mis sealt vastu tuli, oli lihtsalt nii kvaliteetne ja puhas. Ta tegi vähe vigu ja samas oli löögikiirus suur. Eks mul on juurde panna igas aspektis: jalgade töö peab parem olema, vastupidavus samuti ja lööke võibki jääda harjutama,” nentis Zopp.

Numbreid taga ei ajaMingit kindlat maailma edetabeli kohta,

kus ta võiks järgmisel hooajal või üldse kar-jääri parimal hetkel asuda, Jürgen Zopp paika pole pannud. „Selliseid koosolekuid meil hooaja algul pole, kus paneme paika, et näiteks nüüd peame tõusma TOP 50 hulka. Lihtsalt arvan, et numbrite tagaaja-mine ja ülehindamine ei tee mind pare-maks tennisistiks. Pean mõtlema ja tegut-sema nii, et saaksin paremaks ja küll siis see kõik hoolitseb iseenesest ka edetabeli koha eest,” ütleb Zopp elutargalt.

Mõtlesin küll, et miks ma ennast piinan.

34

tennis

TEKST OLIVER LOMP - FOTOD ERAKOGU

TENNIS ON NAGU ELU PEEGELPILT. ET EDUKAS OLLA, TULEB KASUTADA OMA PEAD. SAMAS – MÄNGU NAUTIMISEKS EI OLE TARVIS TINGIMATA HEIDELDA PUNKTIDELE. PIISAVALT EMOTSIOONE VÕIB PAKKUDA KA LIHTSALT ILUS SOORITUS.

„MÄNGIME IKKA MÕISA PEALE!”VILLEM LAPIMAA, TREENER JA ENDINE MÄN-GIJA, NSV LIIDU NOORTEMEISTER 1970:

Tennis on hirmus põnev, mina lähen alati meeletult hasarti ja tahan võita! Ma olen nagu vana lahinguratsu, emotsioonid on kogu aeg üleval. Mängi-me ikka mõisa peale, läheme vahel isegi piltlikult öeldes kaklema, nii et suled lendavad.

Soomes mängitakse aga üldse nii, et kõik piirivaidlused loetakse enda kahjuks. Ja näiteks Urmas Ott ja Ain Allas ei mänginud üldse kunagi punkti-de peale. Kadunud Otilt küsiti ükskord, et miks ta ei taha seisu peale mängi-da, ja ta vastas, et saab emotsiooni kätte ilusast löögist. Läheb pärast mängu koju, teeb väikse Martelli ja kohvi ning naudib silme ees oma ilusat lööki. Inimesi on erinevaid, aga tegelikult on põhitõde see, et närvid tuleks korras hoida, muidu pärast vuntsi vahuseks ei saa – nii kirjutas Toomas Leius oma raamatus ja viitas sellele, et sporti tehes tuleb ikka sõpradeks jääda. Vahel ajab kaotus meele kurvaks küll, aga alati peaks ikka saama hea tundega koju minna. Selles suhtes on paaris-mäng hea, et alati saab pärast oma peas paarilist süüdistada.

„TENNIS ON PALLIMÄNGUDE MALE!”TOOMAS KUUM, ETTEVÕTJA, EESTI TENNISE LIIDU JUHATUSE LIIGE:

Mulle on tennis, nagu öeldakse, emapiimaga kaasa antud. Meie suguvõ-sas on väga vähe neid, kes pole reketit üldse käes hoidnud. Aga loomuli-kult ei saa sunniviisiliselt kedagi ala juures hoida ja ma ei tegeleks tenni-sega, kui see ei annaks mulle emotsiooni, põnevust ja füüsi-list koormust. Tore on ka rattasõit või jooks ilusas loodu-ses, aga tennisepõnevus on ikka midagi muud. Saad ennast tõeliselt välja elada. Tennises on kihvt ka see, et kui vastane tundub olevat füüsiliselt paremate eeldustega, ei pruugi sellest piisata. Mõistuse moment on väga oluline ja nagu öeldakse, tennis on pallimängude male. Tennist mängivad tihti intellektuaalselt kõrge potentsiaaliga ini-mesed ja tihti loob see hea baasi tõsisemaks suhtlemi-seks ka era- või ärielus. Lisaks on läbi tennise suhteliselt hea inimesi tundma õppida – võid kellegi käitumise järgi väljakul teada saada, millise inimesega on tegu või kelle-ga tasub kas või näiteks äripartner olla. Mõni on pehme, mõni vaidleb, aga esineb lausa sohitegemist. Tegelikult hinnatakse vaikimisi seda, kes ei ole loomult nii pehme.

„MEHED ON EDEVA-MAD KUI NAISED…”REET HÄÄL, ETTEVÕTJA, EESTI TENNISE LIIDU ASEPRESIDENT:

Tegelikult on tennis paljuski ka mõttemäng. Samas on see sportlik, strateegiline ja paarismän-guna ka väga seltskondlik. Alustasin mängimist 1995. aastal ja mäletan, et kui esiliiga võitsin, siis oli vist kuus inimest esiliigas. Nüüd käib jutt ikka sadadest mängijatest. Naised mängivad tegelikult tõesti palju, kuigi nad pole nii klubidesse organi-seeritud nagu mehed. Võib-olla ka seepärast, et naised pole nii edevad – meestele meeldib roh-kem oma sportlikest saavutustest rääkida.

Kui me aga vaatame näiteks profitasandit, siis on see väga naiselik mäng ja üks väheseid alasid, kus huvi naistippude vastu on sama suur kui meeste vastu.

Mina teeks üleskutse kõikidele – pange oma lapsed tennist mängima vähemalt kolmeks või viieks aastaks. See on tore sportlik mäng ja kui oled seda lapsena veidi proovinud, on 25-, 30- või 35-aastasena palju lihtsam alustada kui nullist. Saad endale mõnusa harrastuse kogu eluks, mida võid mängida kas või 70-aastaseni välja!

TENNIS – EMOTSIONAALNE, HAARAV, INTELLEKTUAALNE

TIPPTASEMEL TENNISEBRÄNDNÜÜD SPORTLANDIS.

36

kasulik

SEL KEVADEL ALUSTATI HÄÄDEMEESTEL TAAS MINERAALVEE TOOTMIST, MIS JÄTKAB MITUKÜMMEND AASTAT TAGASI KATKENUD TRADITSIOONI.

VANA HEA HÄÄDEMEESTEMINERAALVESI

ON TAGASI!

Mineraalvesi on juba muistsetest aegadest olnud elujõu ja tervise allikaks, aga ka sümbo-liks. Paljud antiikkan-gelased on oma jõu ja

vägilaserammu saanud mineraalveeallika-test, nende veesilmade lähedale ehitati ka templeid ja terme. Rahva usundi uurijate hin-nangul on pühapaikade tekke lähtekohaks elav traditsioon − näiteks ravivee ammuta-mine, ravimine, ohverdamine jm sellele vii-tavad märgid.

Tänapäeval kuulub mineraalvee joomine lahutamatult moodsa inimese elustiili juurde. See sobib hästi kaalu jälgivatele inimestele, nii on näiteks modellidel igapäevaseks har-jumuseks mineraalvett nii juua kui ka värs-kenduseks nahale pihustada. Toidu kõrvale joodud mineraalvesi võimendab maitse-

aistinguid ja -naudinguid. Mineraalvett soo-vitatakse tarbida kuni 0,5 liitrit päevas.

Vees sisalduvad looduslikud mineraalid on toeks perifeerse närvisüsteemi, güneko-loogiliste haiguste, reuma ja muude tõbede ravimisel. Mineraalvett soovitatakse mitmel pool juua ka krooniliste mao- ja soolepõletike ning maosekretsiooni puudulikkuse puhul.

Häädemeeste looduslik mineraalvesi on oma omaduste poolest väga mineraalide rikas ning seda ammutatakse Eesti sügavaimast, 610 meetri sügavusest puurkaevust. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mine-raalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta.

Häädemeeste looduslik mineraalvesi on tüübilt kloriidne kaltsiumi-naatriumiline vesi mineralisatsiooniga 3,1–3,4 g/l. Kaltsiumib-sisaldus vees on 192 mg/l, naatriumi 1640 mg/l, magneesiumi 90 mg/l ja kaaliumi 34

mg/l ja pH on ~7,7.Häädemeeste tehases toodetakse kolme

liiki vett:Häädemeeste loodusliku mineraalvee

tunned ära punase korgi järgi. Rimi valikus on mulliga ehk karboniseeritud ning mulli-deta mineraalvesi.

Häädemeeste looduslike mineraalidega vee pudel on sinise korgiga. See vesi on sega-tud 50% looduslikust mineraalveest ja 50% allikaveest. Ka siin saab valida mullidega ehk karboniseeritud või mullideta ehk karboni-seerimata vee vahel. Karboniseeritud vesi on ka Rimi kaubavalikus.

Häädemeeste lauaveel on valge kork. Lauavett ammutatakse 125 meetri sügavusest kaevust ja valikus on nii mullideta kui ka mul-lidega vesi. Kõiki Häädemeeste vee tooteid villitakse 1 l ja 0,5 l pudelitesse.

37

38

korvpall

TÕUSEV TÄHT. Siim-Sander Vene on Eesti koondises teinud ilusaid esitusi.

Tänavu suvel fänne mitme ilusa võiduga rõõmusta-nud Eesti korvpallikoondi-ses kerkis senisest särava-malt esile novembris 22aastaseks saav ääremän-

gija Siim-Sander Vene. Läbinisti korvpalli-perekonnast pärit mängumehe kõrval püüab tippu rühkida ka tema noorem vend, 18aastane Kent-Kaarel Vene.

Korvpall koduseinte vahelKahe noormehe elu on alati olnud korv-

palliga tihedalt seotud. Poiste omal ajal pikalt meistriliigas mänginud ja seejärel treeneriametisse asunud isa Priit Vene juhendab alates sellest hooajast meistrilii-gas pallivat Pärnu meeskonda. Ema Lea Vene on aga karjääri jooksul võitnud kaheksa Eesti meistritiitlit ning kaks tiitlit Soomest, lisaks on ta karastust saanud NSV Liidu kõrg- ja esiliigas mängides.

„Põhimõtteliselt võib öelda, et ma sün-disin saalis. Olin kogu aeg vanematega hal-lis kaasas. Päris esimesse trenni läksin siis, kui käisin esimeses klassis,” meenutab Siim-Sander Vene oma esimest lähemat kokkupuudet meelisalaga.

Seega on ka korvpall olnud sisuliselt ainus spordiala, millega praeguse koondise üks liidreid on kokku puutunud. „Kui Tartus elasime, siis käisin ühe aasta ka jalgpalli-trennis, kuid Tallinna tulles on olnud vaid korvpall. Ega mul palju valikut üle ei jää-nud,” muigab Vene.

Kuna Venede pere kõik neli liiget on ühe alaga tihedalt seotud, siis loomulikult tuleb see jutuks ka koduses keskkonnas. „Ega sellest päris mööda ei saa ja ikka arutame erinevaid olukordi. Asi nii hull ei ole, et seda vältima peaks,” märgib koondislane Siim-Sander.

„Kodus räägime ikka korvpallist ka, kuid ma ei taha enamasti vestelda võist-konna mängujoonisest. Kui mulle jääb midagi arusaamatuks, siis küsin, kuid selle koha peal pikemalt ei peatu. Pigem räägime poiste mängu individuaalsest poolest,” sõnab aastaid Eesti naiskonda kuulunud Lea Vene. „Loomulikult, kui läheb kehvasti, siis keegi ei taha halba tuju koju kaasa võtta, kuid korvpallist rääkimist me teadlikult ei väldi.”

Loomulikult peatuti kodus ka korvpal-likoondise edukatel mängudel, kus Siim-Sander Venel oli tänavu täita kandev roll.

„Ega ta eriti ei üllatanud ning ta mängis oma normaalset mängu. Individuaalses plaanis oli mul ikka natuke norida ka ning ütlesin seda talle. Aga pigem oli tema mäng ootuspärane. Noorte iga hakkab tema jaoks mööda saama ning aeg oleks ennast roh-kem näidata,” arvab ema.

Poegadele kaasa elamasSiim-Sander Vene tegi tänavu augustis

ja septembris tegusid Eesti A-koondises, tema noorem vend Kent-Kaarel Vene näitas aga säravaid esitusi meie U18 koondise ridades. Sarnaselt vanem vennaga üritab ka Kent-Kaarel tippu jõuda Leedu kaudu, ka tema liitus Kaunase Žalgirise noortesüstee-miga 15aastaselt.

„Leetu minnes oli nende olukord natuke erinev, kuna Siim-Sander läks sinna üksi ja kui Kent-Kaarel hiljem järele läks, siis oli tal sellevõrra lihtsam sisse elada. Samas on Siim-Sander parem suhtleja ja leiab endale kergemini sõpru, kuid Kent-Kaarel on natuke kinnisem. Võiks öelda, et Kent-Kaarli parim sõber on just tema vend,” räägib ema Lea.

Mängustiililt on mõlemad poisid kül-laltki sarnased, kuid suurimaks erinevuseks

VENEDE PEREKON-NAS – ET MITTE ÖELDA DÜNASTIAS - JÄLGITAKSE PIDE-VALT KA ÜKSTEISE TEGEMISI. SEST LISAKS MUULE SEOB NELJA PERELIIGET TIHEDALT KA PALL. KORVPALL.

ÜKS PALL JA NELI VENET

TEKST OLIVER LOMP - FOTOD SCANPIX JA ERAKOGU

39

on nende kasv – Siim-San-der Vene nime taha on märgitud pikkuseks 203 ning nooremal vennal 194 cm.

„Mõlemad on ühesuguse kiiruse ja reaktsiooniga, kuid pikkuse vahe mängib kindlasti rolli. Nad on ühest koolkonnast tulnud – esmalt alustasid nad Siili spordi-klubis, mõlemal on olnud isa treener ja lisaks on nad saanud osa ka Leedu kool-konnast,” kirjeldab Lea Vene.

Võimaluse korral läheb ema poegade mänge alati vaatama. Kui Siim-Sander Vene tuli oktoobri algul oma koduklubi Prienaiga Tallinnasse, siis noorema poja kohtumisi

tuleb kaemas käia Kaunases. Sel hooajal võttis ema esimese sellise käigu ette just

vahetult pärast seda, kui vanem poeg oli käinud kodumaal mängi-

mas. Samas tunnistab ta, et poe-

gade esitusi on palliplatsil kohati üsna keeruline jälgida. „Muidugi

on nende mänge raskem vaadata, kui mõnda teist korvpallimängu.

Eks ma ikka õudselt kardan, et nad saavad traumasid. Kui nad näiteks mõnes situat-sioonis ebaloomulikult kukuvad, siis kar-dan, kas ikka tõusevad püsti,” jutustab ema. ”Selles mõttes elan nende mängudele emotsionaalselt ikka teistmoodi kaasa.”

Ülikooliharidus leedu keeles

Nii nagu eelnevatel hooaegadelgi, kuu-lub 18aastane Kent-Kaarel ka tänavu Kau-nase Žalgirise duubelmeeskonda, kes män-

gib Leedu esiliigas. Seni ei ole tal õnnestunud ennast põhiviisiku mängijate sekka murda. „Kuidagimoodi tal ikka läheb. Ta teeb tööd ja eks aeg näitab,” märgib vanem vend.

Kent-Kaarlil on võistkonnaga leping veel selle hooaja lõpuni, kuid seda on või-malik ka pikendada. Samal ajal on noorme-hel käsil ka keskkooli viimane aasta.

Nagu ema, üritavad ka vennad võima-luse korral Leedus viibides teineteise mänge jälgida. „Kui aega on, siis ikka käime kohtumisi vaatamas. Enamasti mängud aga kattuvad,” rääkis tänavust hooaega Prienai klubi ridades alustanud Siim-Sander Vene.

Võrreldes varasemate aastatega on noorte korvpallurite elu Leedus tänavu ka veidi muutunud. Kui enne pidas nende isa samas paigas treeneriametit, siis alates sel-lest sügisest juhendab Priit Vene Eesti meistriliigas pallivat Pärnu meeskonda.

„Varem oli isa siin treener ja seetõttu

Kui nad ebaloomulikult kukuvad, siis kardan, kas ikka tõusevad püsti…

Ema Lea

ENDISELT MÄNGUS. Ema Lea Vene valutab tihti südant poegade kukkumiste pärast. Sel 2011. aastal Brasiilias, veteranide maailmamängudel tehtud pildil uurib Lea Vene ka enda hüppeliigest, ent kõik läks hästi - eestlannad naasid koju pronksmedalitega.

ISA JA POJAD. Siim-Sander Vene, Priit Vene ja Kent-Kaarel Vene puhkehetkel.

40

korvpall

saime tihemini kokku. Nüüd suhtleme iga päev telefoni teel,” räägib vanem poeg.

Kui noorem vend käib Leedus keskkoolis, siis Siim-Sander Vene asus pärast keskhariduse omanda-mist samas õppima ka ülikoolis. „Kolm aastat on praeguseks läbi. Õpin kaugõppes ja seega ei pea ma iga päev koolis kohal käima. Mingi hetk on kiire ja peab palju õppima, siis on jälle rahulikum. Alati on võimalik kokkuleppele jõuda,” räägib Eesti koondislane, kes oman-dab tarkust lausa leedu keeles. „Esimese aasta lõpul hakkasin normaalselt aru saama ja oskasin midagi ka vastu öelda. Leedu keeles korralikult rääkima, lugema ja kirju-tama hakkasin ma umbes kolme aastaga. Eks see mitmes keeles suhtlemine kohati segamini läheb. Osa ajast mõtlen eesti kee-les, teise osa inglise keeles ning siis mingi aeg veel ka leedu keeles.”

Siim-Sanderi klubivahetused

Siim-Sander Vene on jõudnud esindada juba päris paljusid klubisid. 15aastaselt

Leetu mängima läinud mängumees tegi esmalt tegusid kuulsa Kaunase Žalgirise noortetiimides (võitis 2007. aastal noorte Euroliiga) ning seejärel jõudis lepinguni ka põhimeeskonnaga.

Hooajal 2009/10 kuuluski ta Žalgirise ridadesse ning noor ääremängija teenis väärtuslikke mänguminuteid ka Euroopa klubikorvpalli kõrgeimal tasemel Euro-liigas. Praeguses Eesti koondises on selleni küündinud veel vaid Kristjan Kangur.

Žalgirisega pikaajalise lepingu sõlmi-nud Venel ongi praegune hooaeg viimane, mis teda selle tiimiga seob. Kuna Kaunase suurklubi on viimastel hooaegadel saanud kokku vägagi esindusliku koosseisu, siis

eestlane on laenulepingu alusel män-ginud erinevates Leedu klubides ning lisaks on ta jõudnud esindada Saksa-

maa tiimi EnBW Ludwigsburgi ja Läti tippmeeskonda Riia VEFi. Tänavu kuu-

lub Vene Prienai Rudupise ridadesse.„VEFi ja Saksamaa klubiga liitu-

mine oli minu enda valik ning Žalgi-risest keegi kätt ette ei pannud. Kui see aasta oleks midagi paremat ette

tulnud, siis võinuksin ka mujale minna. Prienai mängib Eurocupis ja see on hea väljakutse,” räägib Vene. „Praeguse mees-konna stiil on natuke harjumatu – mängi-takse hästi vaba korvpalli. Varasemates meeskondades on asjad olnud rohkem raamides.”

Kui mängumehe isa tuli tänavusel suvel Leedust tagasi kodumaale, siis Siim-Sander Vene loodab võimalikult pikalt piiri taga püsida. „Pigem üritan võimalikult kaua välismaal mängida, kuna Eesti klubist välis-maale saada on keerulisem kui Leedu lii-gast edasi minna. Hispaania oleks kõva sõna ja Venemaalt tulevale pakkumisele ka ära ei ütleks,” vaatab ta tulevikku.

Osa ajast mõtlen eesti, osa inglise ja osa ajast leedu keeles. Siim-Sander

TULEVIKUMEHED. Kas korvpallipublik näeb vendi Venesid Eesti põhikoondise särgis üheskoos suuri tegusid tegemas, näitab aeg õige pea.

42

korvpall

Eesti korvpallimaastiku vii-maste aastate teravaimas tipus püsinud BC Kalev/Cramo peatreeneril Aivar Kuusmaal kriibib hinge üks detail. Juba teist hooaega

järjest pole ülejäänud saavutuste kõrval suudetud triumfeerida kodustel karika-võistlustel. Eelmisel aastal kaotati finaalis 81 : 87 igipõlisele rivaalile Tartust, tuna-mullu jäädi aga suisa kolmandaks. Nüüd soovitakse auhinnalehel see iluviga paran-dada. „Kodusarjades on meil kindel lisako-hustus karikasari võita,” kinnitab Kuusmaa.

Allahindlust ei tuleKalevlaste eesmärk ei tähenda aga

seda, et kavatsetakse loobuda koduse liiga valitseja troonist. Kaks hooaega järjest võidetud meistriliiga kuld-medali kaitsmisel järeleandmisi ei tehta. Pealegi tõotavad kodused meistri-võistlused sel hooajal tulevat tasavägise-mad kui näiteks mullu.

„Kindlasti tulevad huvitavad Eesti meistrivõistlused. Ma ei oska päris adek-vaatset hinnangut anda, kas tase on ilmtin-gimata tõusnud, kuid fakt, et iga klubiga mängitakse läbi vaid kaks korda, üks kord kodus ja teine võõrsil, paneb kindlasti män-gudesse veel tõsisemalt suhtuma. Eksida ei tohi,” ütleb Kuusmaa. „Kevadised poolfi-naalid on mõnusaks magustoiduks.”

Kalevlased raja tagaPeale koduste sarjade katsub Kalev/

Cramo rammu ka piiri taga. Tõsiasi, et nüüd juba traditsiooniks saanud Balti liigast loo-busid Leedu hiiud Kaunase Žalgiris ja Vil-niuse Lietuvos Rytas ning lätlaste esiklubi Riia VEF, Kuusmaad väga ei morjenda.

„Kolme suurt küll pole, aga Eesti klubi-dele on madistamist küllaga. On EuroCupi klubisid (Rudupis) ja EuroChallange’il osa-levaid tiime (Tartu Rock, Ventspils). Tuge-vaid vastaseid küll ja küll,” kiidab Kuusmaa konkurente. „Kaheksa play-off’i jõudnud klubi vahel läheb väga põnevaks.”

Lisaks eespool mainitud sarjadele pal-lib Kalev/Cramo sel aastal taas ülitugevas VTB Ühisliigas, kus nendega samasse ala-gruppi kuuluvad St. Peterburgi Spartak, Kaasani Uniks, BC Himki, Mariampoli Azovmash, Samaara Krasnõje Krõlja, Astana, Turow, Donetsk ja Vilniuse Lietu-vos Rytas. Ühisliiga suhtes tahab Kuusmaa jääda aga realistiks ning kordaläinuks peab ta hooaega siis, kui suudetakse kodus ala-

grupi keskmike, kuid Kalev/Cramoga võr-reldes suuremate eelarvetega klubide vastu vastu võit võtta. „Kavatseme hambaid näi-data ja koguda umbes kolm kuni viis võitu,” teatab endine kolmepunktisnaiper.

Kellest koosneb raudvara?Kuusmaa kasutada on sel hooajal viis

leegionäri – juba tuttavale Bamba Fallile lisaks Tyshawn Abbot, Frank Elegar, Gary Wilkinson ja NBA kogemusega Keith McLeod. Kuusmaa peab klubi tugevuseks aga ühtsust.

„Tundub, et oleme end sel aastal nii komplekteerinud, et igale kohale on enam-vähem võrdne vahetus,” lausub Kuusmaa. „Treenerid peavad valmis

olema selleks, et kui ühel mehel mingil päeval ei lähe, tuleb ta vahe-tada ja teisele loota.”

Lisaks välismängijatele loodab Kuusmaa kolmikule, kes tema käe all

juba aastaid mänginud: Tanel Sokule, Gregor Arbetile ja Gert Dorbekule. „Eks nad on muutunud aastatega kogenumaks ja enesekindlamaks, mis loodetavasti tähen-dab seda, et pole suuremaid ärakukkumisi,” arvab Kuusmaa, kes panustab ka kodu-maale naasnud Rait Keerlesele. „Algul oli tal ehk raskusi oma rolli leidmisega, kuid tema suhtumine on väga professionaalne ja temast on kindlasti meile kasu nii kaitses kui ka rünnakul.”

Meil on kindel lisakohustus karikasari võita!

BC KALEV/CRAMO TAHAB TÄITA TÜHIMIKU

TEKST OLIVER LOMP - FOTOD SCANPIX

SIHID ON PAIGASBC Kalev/Cramo president Ivar Valdmaa:

Ootan sellel hooajal tiimilt uut taset. Oleme komplekteerinud meeskonna nii, et läbi lüüa ja meie ootused on suured. Hooaeg pole alanud päris ootuspäraselt, kuid loodame, et olukord pa-raneb ja tulemused muutuvad paremaks. Selle nimel oleme vaeva näinud. Balti liigas on miini-mumeesmärk jõuda nelja parema hulka, alla sel-le oleks kindlasti pettumus. Põhieesmärk on jõu-da finaali ja kui õnne on, siis liiga võita. Ühisliigas tahame jõuda alagrupis kuue parema hulka.

KINDEL EESMÄRK. Aivar Kuusmaa tahab sel hooajal BC Kalev/Cramoga teha kodustel tiitlivõistlustel “puhta töö”.

EESTI MEISTER BC KALEV/CRAMO TAHAB KÄESOLEVAL HOOAJAL AUHINNAKAPPI SEDA, MIS EELMISEL KORVPALLIAASTAL VÕITMATA JÄI.

43

TEKST OLIVER LOMP - FOTO SCANPIX

Kui Eesti korvpallimeister BC Kalev/Cramo pärast testi-perioodi Derek Glasseri minema saatis, kergitasid paljud kulmu ja mõtlesid, kas kohalikul korvpallihiiul

on taas tiimi komplekteerimisega prob-leeme. Ent võta näpust!

Pole mingit kahtlust, et sel hooajal Eesti klubides mängivatest leegionäridest on 188 cm pikkuse ameeriklase Keith McLeodi karjäär kõige muljetavaldavam. Sportland Magazine teeb ülevaate 5. novembril 33. sünnipäeva tähistava mängujuhi senisest korvpalluriteest.

Itaalia kaudu NBAsse1996. aastal McKinley keskkoolis

mängija karjääri alustanud McLeodi täht lõi särama Bowling Green State’i ülikooli meeskonnas. Kolme aastaga viskas ta põhi-tegijana keskmiselt 22,9 punkti mängus ning valiti Kesk-Ameerika konverentsi aasta mängijaks. Profikarjääri alustas mees St. Josephi Expressi meeskonnas, kuid siirdus õige pea Itaaliasse Livorno Mabo klubisse. Kui algul McKinley pelgas, et äkki ei saa ta võõral maal hakkama, siis tegelikkuses are-nes ta Euroopas nõnda palju, et köitis maa-ilma tugevaima korvpalliliiga NBA tähele-panu.

„Mu agent ütles mulle, et saan treenida Minnesota Timberwolves’iga ja loomulikult kasutasin kohe võimalust. Olin valmis män-gima!” meenutas McLeod ühes varasemas intervjuus. NBA debüüdi tegi ta 29. oktoob-ril 2002 ja lõi hooaja jooksul kaasa 33 män-gus, kus viskas keskmiselt tagasihoidlikud 2,7 punkti ja andis 1,8 resultatiisvet söötu. „Ühtäkki mängisin koos meestega, keda

olin harjunud nägema televiisorist,” nostalgitses McLeod. „Kuid kui nen-dega tõesti reaalselt kohtuda, on nad täiesti kahe jalaga maa peal. Lahedad sellid, tavalised inimesed nagu me kõik.”

Taas Itaalia kaudu NBAsseParaku jäi esimene NBA periood lühi-

keseks ja väikese vahepeatuse Gary Steel’is teinuna maandus McLeod 2004. aasta algul taas Itaalias, seekord Rooma Lottomaticas. Kuigi saapamaa pealinnas resideeris ta üsna vähe (14 mängust 13,5 punkti ja 3,1 resultatiivset söötu), jäi talle see eluperiood eredalt meelde. Tõsi, ühe teise spordiala tõttu.

„Rooma oli väga lahe. Meil oli hea meeskond, aga kõige rohkem jäi mulle meelde nende jalgpallimeeskond,” sõnas McLeod. „Korvpallihall oli jalgpallistaa-dioni lähedal ja kui meil oli umbes samal ajal mäng, siis pidin kell kaks kodust lah-kuma, et jõuda kell kuus algavale mängule. Jalgpall on seal täitsa hullumeelne.”

McLeodi senise karjääri muljetavalda-vam periood tuligi pärast Lottomaticat. NBA eelhooajal köitis ta Utah Jazzi tähele-panu, kelle peatreener, NBA Hall of Fame’i kuulunud Jerry Sloan mehe 2004. aastal palkas. Esimesel hooajal alustas ta 53st mängust algviisikus 47 korral ja kogus kesk-miselt 7,8 punkti, 4,5 lauaplli ja 1,2 vahelt-lõiget. Jazzis veedetud teisel hooajal kuulus ta 66st mängust 33 korda algviisikusse ning kogus 5,6 punkti ja 2,3 söötu.

„Jerry oli suurepärane treener. Ta oli väga aus. Kui töötasid ja mängisid hinges-tatult, andis ta sulle võimaluse. Ma võlgnen oma karjääris talle palju,” kiitis McLeod.

Kalev/Cramos mees omal kohal

Pärast Jazzis veedetud kaht aastat veetis McLeod lühikesed perioodid Golden State Warriors’is ja hiljem Indiana Pacersis, kuid NBA karjäär sai sellega otsa. Läbi Siena Montepaschi, Albuquerque Thunderbirdsi, Ateena Panionios ON Telecomi (Kreeka oli nii korvpalli kui ka muu poolest McLeodi sõnul jube koht – toim.), Canton Charge’i ja Erie BayHawksi on ta lõpuks Eestis. Veel 2011. aastal lootis ta, et saab veel kunagi ühe võimaluse NBAs. Äkki saab just Eestist McLeodi uus tähelend tiivad?

Et miski pole võimatu, tõestas ta juba esimeses Kalev/Cramo särgis peetud män-gus. VTB Ühisliiga kohtumises poolakate Turowi vastu viskas ta 25 punkti ja tabas koos lõpusireeniga võidu 81 : 80 toonud korvi.

„Peatreenerina on mul hea meel, et meil on mees, kellele tasub lõpus loota. Loomulikult ei pruugi iga kord tema päev olla, kuid usun, et ta on meile suurepärane täiendus,” kiidab Kalev/Cramo loots Aivar Kuusmaa. „Ta saabus meile juba väga heas vormis ning kohe ka tõestas seda.”

Kuigi ameeriklase CV on võrreldes meeskonnakaaslastega muljetavaldav, pole mees staaristaatusest pimestatud.

„Hästi positiivne kuju. Ta sai kohe hea klapi uute meeskonnakaaslastega ja temaga on mõnus suhelda,” kiidab Kuusmaa.

KEITH MCLEOD NBA-S KARASTUNUD KALEVLANEALANUD HOOAJAKS KOOSSEISU KOKKU PANNES TÕMBAS BC KALEV/CRAMO KAARDIPAKIST TÕELISE JOKKERI – KEITH MCLEODI.

44

Ajakirjanikel, fännidel ja isegi konkurentidel oli eelmisel korvpallihooajal üsna raske Tartu korvpalli lipulaeva nimevahetu-sega harjuda. Hooaja esi-

mestel kuudel oli ikka ja jälle kuulda, kuidas Tartu Ülikooli klubi lihtsalt Rockiks kutsuti.

Pole ka ime, sest 12 aastat mängis tiim suursponsor Saku õlletehase ühe põhilise kaubamärgi Rock nime all.

Lojaalseimad fännid Eestis?„Loomulikult on selle üle hea meel,

Tartu Rock oli ju juba kaubamärgiks kuju-nenud. Eestis, aga ka Euroopas teati ikka Tartu Rocki nime,” on Tartu Ülikool/Rocki peatreener Gert Kullamäe nimevahetusega rahul. „Eriti hea meel selle üle on aga kindlasti meie fännidel.”

Rocki fännid on Eesti mõistes legen-daarsed. Korvpalli olulisust tartlaste jaoks näitab kas või fännide aktiivsus. Aasta algul, kui tollal veel Indrek Visnapuu juhen-datav meeskond madalseisus siples ning ka kodusaali täituvus aina kesisemaks jäi, korraldati protestiaktsioon, mille tulemu-sena koostöö Visnapuuga lõpuks katkestati. Võib lausa öelda, et Rocki fännid liigutasid mägesid ja just tänu neile sai alguse klubi uuestisünd. Peatreeneriks sai Kullamäe ja kuigi kevadel tuli finaalis BC Kalev/Cramo kindlat paremust tunnistada, võib Kulla-mäed ja ümbersündinud Rocki hakata reaalselt hindama alles sellest hooajast.

Proovikivi EuroopasSel hooajal osaletakse peale Eesti sar-

jade ka uuenenud Balti liigas ning Euroopa tugevuselt kolmandas eurosarjas Euro-Challenge. Kuigi sportlaste loomuses on igal pool hästi esineda ja eesmärgiks on alati võit, peab Kullamäe just Euroopas esi-nemist eriliseks.

„Euromängud loovad alati mõnusa tunde ja näed, kus võrreldes Euroopa klu-bidega asud. Lisaks on see hea võimalus oma mängijatel suurematele klubidele silma jääda,” kirjeldab endine snaiper euro-mängude võlu.

Eesti liiga tugevnebKui Leedu tugevaimate Kaunase

Žalgirise ja Vilniuse Lietuvos Rytase ning lätlaste Riia VEFi loobumise järel on Balti liiga nõrgenenud – Kullamäe sõnul aga on konkurents endiselt tihe ja võib-olla ehk tasavägisemgi –, siis Eesti meistriliiga on sammu edasi astunud.

„Kahtlemata on Eesti liiga nüüd tuge-vam. Kas või selle poolest, et tugevaid välis-mängijaid on juurde tulnud. Meil on ühe asemel kolm välismaalast, Kalev/ Cramol on viis ja Tarvasel neli. Ja ega vanad olijadki

pole ju kuskile kadunud, vaid on teisi mees-kondasid tugevdanud. Keskmine tase on kindlasti kõrgem,” hindab Kullamäe. „Tei-salt mängitakse hooajal iga vastasega vaid kaks korda, mistõttu peab alati maksimaal-selt keskenduma. Eksimusi lubada ei saa, see võib valusalt kätte maksta.”

Kullamäe ei taha uue hooaja algfaasis meeskonna trumpe välja tuua, kuid ta loo-dab, et Rocki tugevuseks on ühtlane koos-seis. Leegionäridest toodi meeskonda tugevdama leedukas Egidijus Dimsa, vene-lane Ivan Neljubov ja ameeriklane Justin Ingram, kelle kohta pole Kullamäel seni ühtegi halba sõna öelda. Lisaks vanemate

kohalike mängijate (Vallo Allingu, Valmo Kriisa jt) teada-tuntud tasemele loodab Kullamäe eelkõige, et nooremad mehed astuksid tõsise sammu edasi. „Ootan tõe-liselt, et kolmikust Rain Veideman, Tanel Kurbas ja Timo Eichfuss astuks keegi jõuliselt esile,” avaldab Kullamäe.

PÄRAST AASTAST PAUSI ON TARTUS

„KORD MAJAS” – HEADE MÕTETE

LINNA KORVPALLIMEESKONNA

NIMES KÕLAB TAAS ROCK.

korvpall

TARTU ROCKIB TAAS!

„Kahtlemata on Eesti liiga nüüd tugevam.”

STRATEEG. Peatreener Kullamäe usub, et enim tunnevad Tartu esindusklubi nimevahetusest rõõmu fännid.

MIKS ROCK ON ROCK

Margus Kastein, Saku Õlle-tehase AS tegevjuht:

Sellel, miks Tartu korvpalliklubi on taas Tartu Rock, on mitu põh-

just. Kui eelmisel hooajal veidi väiksemas ma-hus toetama asusime, siis tegelikult saime tea-da, kui oluline on tartlastele ja fännidele Tartu Rock. Igalt poolt tuli signaale, et see polnud kõige targem samm. Lisaks on Tartu Rock brändina unikaalne, temas on teatud äkilisus ja fännid on nõus selle eest väljas olema. Olnuks patt see bränd nurka jätta, sest sellise kauba-märgi olemasolu on sobilik nii spordile kui ka fännidele.

TEKST OLIVER LOMP - FOTOD SCANPIX

Uus Orgaaniline Meeste Sari! Kaks Uut Toodet, Neli Uut Viisi Näha Välja Suurepärane!

JOHN MASTERS ORGANICS TUTVUSTAB

MÜÜGIL TALLINNA JA TARTU KAUBAMAJAS

Eukalüptuse Ja Agaavi Näopesu Ja RaseerimisvahtEukalüptuse Ja Agaavi Aftershave Ja Päevakreem

Kõige naiselikumad ja tren-dikamad trikood on Spee-dol koondunud kollekt-siooni Speedo Sculpture. Nende trikoode loomiseks uuriti ligi 5500 naise keha,

et luua toode, milles naine tunneks ennast mugavalt ja enesekindlalt nii vees kui ka veest väljas. Kõigil Speedo Sculpture’i kol-lektsiooni trikoodel on rinnatoestus ning spetsiaalne trimmiv ning keha toetav kan-gas. Paljudel trikoodel on reguleeritavad rihmad. Speedo Sculpture’i kangasse on lisatud XTRA LIFE LYCRA kiudu, mis tagab trikoo vormi ja vastupidavuse, et see kloo-

rises vees ega päikses ei kahjustuks. Sculpture’i trikoode numeratsioon kopeerib sportlike trikoode mõõte, kuid on saadaval ka kahe numbri võrra suuremana. Need trikood on mõeldud naistele, kes soovivad basseinis või mererannas välja näha tren-dikad ning tunda ennast mugavalt. Trikood sobivad ideaalselt ujumiseks ja vesiaeroo-bikaks, aga ka spaa- ja rannapuhkuse nau-timiseks. Lisaks leiab Sculpture’i kollekt-sioonist endale ideaalse toote ka rinnakas ja suurekasvuline naine. Speedo Sculpture’i kollektsiooni mudelid FINESSE U-BACK ja PREMIER CONTOUR on müügil enamikus Sportlandi poodides.

TRIKOOD MÜÜGIL SPORTLANDI KAUPLUSTES

SPEEDO SCULPTURE’I UJUMISTRIKOOD ON NAISELIKUD JA TRENDIKAD!MAAILMA SUURIMA UJUMISTOODETE BRÄNDI SPEEDO

KOLLEKTSIOONIS ON UJMISTRIKOOSID NII

VÄIKELASTELE KUI KA TIPPUJUJATELE. NAISTE

UJUMISKOSTÜÜMIDE DISAINIMINE JA TOOTMINE ON

SPEEDO PRIORITEEDIKS OLNUD JUBA ÜLE 80 AASTA.

48

jalgpall

Kuigi tänu eelmisele, õnnes-tunud valiktsüklile ei pea enam õnneks Eesti jalg-pallikoondise ajaloo ere-daimaks hetkeks pidama 2. juulit, mil saadi legendaar-

ses mängus Hollandi käest võitluslik 2 : 4 kaotus(!), jääb see päev sellegipoolest iga-veseks Eesti vutiajalukku. Just siis peeti esimene mäng Lilleküla jalgpallistaadionil, mis ehitatud maailma tolle aja kõige mood-samate standardite järgi.

Täismõõtmeis siseväljakPeahoone on Eesti jaoks tõelise mega-

projekti üks osa. Nüüd, 11 aastat hiljem, pole vutijuhid loorberitele puhkama jää-nud. Tööd on kompleksi juures veel nii palju, et paratamatult tekib soov tõmmata paralleel Tallinna linnaga, mis legendi järgi kunagi valmis ei saa.

„Päriselt nii ikka öelda ei saa, kuna ühel hetkel peaks see siiski lõplikult valmis saama,” lükkab Aivar Pohlak taolise väite ümber, kuid kinnitab samas, et nii suurte komplekside juures on paratamatult alati midagi teha. „Selles mõttes on see väide muidugi õige, et mingil hetkel tuleb staa-dioni erinevaid osasid nüüdisaegsemaks muuta.”

Sel aastal läks kompleks Eesti edukaima klubi FC Flora käest Jalgpalli Liidu valdu-sesse ja juba veebruari lõpuks on Lillekülla

TEKST OLIVER LOMP - FOTOD SCANPIX

LILLEKÜLA HAKKAB KASVAMAEESTI JALGPALLI LIIDU PRESIDENT

AIVAR POHLAK KINNITAB, ET

LILLEKÜLA KOMPLEKS POLE NAGU

TALLINNA LINN, MIS EI PIDAVAT

EALES VALMIS SAAMA. JÄRGMISED

SAMMUD KOMPLEKSI VALMIMISEKS

ONGI JUBA ASTUTUD.

PILT MUUTUB. Vaid mõne kuu pärast ei ole Lilleküla peaareen enam kompleksi ainus ehitis. Naabrusse kerkib ka täismõõtmetes sisehall.

planeeritud väga oluline täiendus. Valmis saab Eesti esimene statsionaarne täismõõt-metes sisehall!

Senised treenimisvõimalused sise-tingimustes on jäänud vaid talveks kilekupli peale saava Männiku staadioni ja väikese Kotka halli kanda, kuid nüüd saavad klubid aasta ringi ja ükskõik mis ilmaga püsivalt täsmõõtmetes väljakul treenida.

„Kindlasti on halli valmimine Eesti jalg-palli jaoks väga oluline samm. Meie soov on anda kasutusõigus minimaalsete kuludega esmajärjekorras meistri-liiga ja esiliiga klubidele. Seejärel noortekoondised ja kui aegu üle jääb, anda võimalus noorte eliitliigade sportlastele,” selgitab Pohlak.

Kuigi sisehalli ühe värava taha pai-gutatakse ka 800-kohaline tribüün (detailplaneeringu tõttu külje peale see lihtsalt ei mahuks), mis Eesti meistriliiga publikunumbreid arvestades on üsna kor-ralik, siis varakevadised ja hilissügisesed meistriliiga mängud jäävad Pohlaku sõnul endiselt välistingimustesse.

Suur tribüün Sportland Arenale

Sisehalli projekti valmimine on suur samm Eesti jalgpallile, kuid pisike Lilleküla jalgpallikompleksile. Järgmine plaan on viia peaareeni kõrval asuv Sportland Arena mahutatavus väljakukatte väärilisele tase-mele. Sportland Arena on viimastel hooae-gadel oma kvaliteetse soojendusega kunst-muruga olnud jäistel kuudel meistriliiga jaoks asendamatu. FIFA reitingus on selle hindeks kaks tärni, mis on oma kategoorias võimalikest kõige kõrgem. „Sisuliselt tähendab see seda, et seal võiks pidada

ükskõik milliseid mänge – ka Euroopa klubi sarjade eelringe või isegi MM- või EM-valikkohtumisi,” valgustab Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht.

Paraku ei rahuldu jalgpallifännid ainult korraliku pinnasega. Huvi meistriliiga vastu üha suureneb ja vutiliit tahab ära hoida situatsiooni, kus ühel hetkel kõik huvilised staadionile enam ei mahugi.

Kavas on 3500 inimest mahutava tri-büünihoone rajamine, mis tuleb praeguse kokkupandava tribüüni vastasküljele.

30 000 inimest peaareenilPikemas perspektiivis võib Lilleküla

jalgpallikompleksi territooriumile praeguse peaareeni, kahe kunstmuruväljaku ja kahe loodusliku muruga väljaku kõrvale ehitada veel ühe jalkaplatsi, kuna krundil on selleks koht olemas, kuid sellega pole esialgu kii-ret. Nagu ka praegu veidi alla 11 000 ini-mese mahutava Lilleküla peaareeni suu-rendamine.

„Kõike tuleb teha samm-sammult täht-suse järjekorras, kuid kindlasti peame min-gil hetkel ka peaareeni suurendamisele mõtlema. Staadion on projekteeritud nii, et saame seda ehitada nii kõrgeks, et see mahutaks 30 000 pealtvaatajat,” märgib Aivar Pohlak.

SAAB SUURE TRIBÜÜNI. Tulevikus saab heitlusi Sportland Arenal jälgida korraga 3500 silmapaari.

ARENG JÄTKUB. Lilleküla jalgpalli-kompleksi peaareen paisub vajadusel 30 000 inimest mahu-tavaks suurehitiseks.

SOOMENI ON VEEL PIKK MAA„Katkem Eesti jalgpallistaadionitega!” Just nii võiks kõlada Eesti Jalgpalli Liidu ja jalg-pallihuviliste slogan järgmiseks kümneks aastaks. Alaliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul käib selle nimel praegu tihe omava-litsustega suhtlemine ja arengukavade koostamine. Lisaks püütakse välja arvu-tada, kui palju jalgpalli harrastatavus ühes või teises Eesti osas kasvab, et uued rajata-vad väljakud oleksid võimalikult praktilised

ja et neid kasutaks võimalikult suur huviliste arv. „Tegu on lausa omaette teadusega,” nendib Pohlak.

Uusi väljakuid on aga ilmtingi-mata vaja. Jalgpall on tõusnud selgelt

harrastatavuse osas spordialaks num-ber üks ning taristu laiendamine peab huvi tõusuga kaasa tulema. Jalgpalli-

liidu infojuht Mihkel Uiboleht tõi välja võrdlusnumbrid teiste riikidega, kelleni meil on käia veel pikk maa. Näiteks Soome, kus tõeliseks rahvusspordialaks võib pidada hoopis jäähokit ja mille jalgpalli-koondis pole erinevalt Eestist kunagi suur-turniiri play-off’i küündinud, on jalgpalli-väljakutega totaalselt kaetud. Soome riigis olevat üks jalgpalliväljak iga 1500, Rootsis 2500, Sloveenias 6000, Eestis aga ainult 9500 inimese kohta.

Eesti Olümpiakomitee teatas septembri lõpul, et Eesti Spordiregistri andmetel tege-les 2011. aastal jalgpalliga Eesti spordiklu-bides 14 061 harrastajat, mis teeb veidi üle 1% elanikkonnast. Korralik number, kuid eesmärk on harrastajate arvu mitu korda suurendada.

„Oleme endale eesmärgiks võtnud 4%, mis teeb siis umbes 50 000 inimest. Suurtes jalgpalliriikides, nagu näiteks Holland, on see number umbes 5%,” lausub Pohlak.

Sisuliselt võiks Sportland Arenal pidada ükskõik milliseid mänge.

50

jalgpall

TEKST OLIVER LOMP - FOTOD SCANPIX

Kuigi 2007. aastal Eesti meistriliigasse jõudnud Nõmme Kalju president Kuno Tehva hõikas toona välja, et viie aastaga plaa-nitakse Eesti meistritiitel

võtta, pole tõenäoliselt siiski tegemist selgelt nägijaga. Ent hingega tehtud raske töö on lõpuks vilja kandnud.

Südamest tehtud tööVõib vaid ette kujutada, mida tundsid

„nõmmekad” eesotsas Tehva ja peatreener Igor Prinsiga, kui meistrikstuleku fakt lõpliku kinnituse sai.

Ja kuigi maailmas pole emotsioone mõõtvat aparaati veel leiutatud, on väga tõenäoline, et kõige suuremad emotsioonid mäslesid just Tehvas. Tema on mees, kes kõik need aastad kriitikute, kriiside ja nii-sama kaikaid kodaratesse loopijate kiuste on algusest peale klubi nagu oma last kas-vamas näinud. Lõpuks ometi on kõik ennast ära tasunud.

„Kui me viis aastat tagasi eesmärgid välja hõiskasime, siis tõepoolest hakkasime selle nimel ka südamest töötama. Oleme terve selle aja klubina kasvanud, muutunud kogenumaks ja finantsiliselt stabiilsemaks,” vaatab Tehva tehtud tööle tagasi.

Kõrvaltvaatajale näib, et Kalju ongi meeskond, kes jalgpalliskaalal vaid tõusu-joones liigub ja järjest enam Eesti rahva teadvusesse jõuab. Köögipoolele piiludes pole aga kõik alati nii roosiliselt läinud. Tehva tunnistab, et viie aasta suurim madalseis saabus üle-eelmisel hooajal, kui viivuks hakkas tunduma, et äkki nad ei suu-dagi unistusi plaanitud kiirusega täita.

VIIE AASTAGA

TIPPUSELGELTNÄGEMINE

VÕI MITTE, AGA

NÕMME KALJU

PRESIDENT KUNO

TEHVA ETTEKUU-

LUTUS – VIIE AAS-

TAGA EESTI MEIST-

RIKS –ON SAANUD

REAALSUSEKS.

9. OKTOOBER. Kristen Viikäe on löönud palli FC Kuressaare väravasse. Nõmme Kalju on esmakordselt Eesti meister!

FÄNNIKULTUUR. Nõmme Kalju fännikaubad on Sportlandi poodides minev kaup.

51

TIPPU„See aeg oli raske nii emotsionaalselt

kui ka finantsiliselt. Tegelikult oli terve Eesti majanduslanguses ja ka endal oli raske periood. Mõnes mõttes oligi see võib-olla meie eduloo murdemoment, kuna otsus-tasime raskustele vastata teisiti: panime kvaliteedi osas veelgi juurde,” meenutab Tehva. „Tagantjärele vaadates oli see ainu-õige otsus, kuna sellest ajast peale algas meie stabiilseim ajajärk.”

Kalju kui brändTegelikult jõudis Kalju juba eelmisel

hooajal tiitlile üsna lähedale, kuid tollal pani Eesti taasiseseisvumisaja edukaim klubi FC Flora hooaja lõpus kogemuse maksma ja nõmmekad pidid kullast suu puhtaks pühkima. Tänavusel hooajal aga teistel erilisi šansse polnud. Kogenud tree-ner ja hästi komplekteeritud meeskond on tekitanud sümbioosi, millega edu saavu-tada. Klubi ajaloo esimesele meistritiitlile lisab väärtust fakt, et Kalju eelarve 550 000 € oli Flora ja Levadia järel alles kolmas. Seega on arvamus, et Kalju on nagu Eesti Chelsea või Manchester City, keda lõpututena näi-vad rahalaevad toetavad, lihtsalt väärarva-mus.

„Meil ei ole kuskil Roman Abramovitšit. Usun, et oleme oma eelarveid aastate jook-sul Eesti klubidest kõige optimaalsemalt kasutanud,” märgib Tehva ja lisab, et näili-selt kõvasti finantsi nõudvad ettevõtmised

on tihti ära tehtud täiesti tasuta. „Näiteks välireklaami kampaaniaid, mida teeme, ei saaks me mitte kuidagi lubada. Oleme need koostöös välja kaubelnud ja selle nimel pingutanud.”

Et Kalju logod ja muud motiivid siin-seal tänavapildis silma hakkavad, on klubi-juhtide sihikindel töö. Eesmärgiks on võe-tud arendada Nõmme Kaljut ka kui brändi. Näiteks Eesti ühes juhtivamas spordi-poeketis Sportlandis on Nõmme Kalju müügiletid.

„See on meie teadlik eesmärk, et Kalju oleks nagu Coca-Cola ehk kõigile teada kaubamärk. Ja usun, et me praegu olemegi juba niikaugel, et Eestis on neid inimesi, kes meist üldse kuulnud pole, väga vähe,” arvab Tehva. „Eks väike näitaja on seegi, et Facebookis on meie lehel rohkem fänne kui kõikidel teistel klubidel ja isegi jalgpalli-koondisel kokku.”

Mis saab edasi?Ajal, mil Eestis teravaim tipp kätte või-

deldud, jääb vaid üle küsida, kuhu edasi? „Esmalt peame tipus püsima. Tihti rää-

gitakse, et tipus püsimine on raskem kui tippu ronimine,” kordab Tehva iidset spordi tarkust. „Teisalt tahame kasvatada oma noored pallurid, sest nemad on klubi tulevik. Meil on juba praegu 500 last erine-vas vanuserühmas, mis on päris korralik number, kuid tahame, et sealt tuleks järjest rohkem esindusmeeskonnale täiendust. Hetkel on juba paar päris head 16aastast poissi, kuid nad on meistriliiga jaoks veel natuke noored.”

Suurematest ambitsioonidest on sihi-kule võetud eurosarjad. Tehva sõnul arves-tati praeguse meeskonna komplekteerimi-sel juba ka sellega, et Euroopas hästi esineda. Tuleval hooajal, kui hakatakse mängima juba Meistrite Liiga eelringe, tahetakse olla edukad.

„Kindlasti ei taha me piirduda ühe voo-ruga, kuid päris alagrupiturniirile jõudmine eeldaks suuremat eelarvet. Kolme-nelja miljoniga võiks juba suuri asju teha,” hin-dab Tehva, kuid lisab täpsustuseks, et sel-liste asjade prognoosimine on üldiselt väga tänamatu töö.

Ja lõpetuseks: Eesti meistril Nõmme Kaljul on küll palju toredaid toetajaid, aga peasponsor, kelle nimi nende särgil ilut-seks, puudub. Võidujooks alaku!

UNISTUS OMA STAADIONISTKuigi Nõmme Kalju lootus ehitada valmis oma korralik staadion on saanud tagasilööke, usub klubi president Kuno Tehva, et lõpuks terve mõistus võidutseb ja spordiprojektid tervikuna pälvivad poliitikute suurema toetuse.

„Oled sa punane, roheline, sinine, kollane või isegi roosa, vahet pole, kui asi puudutab sporti. Ning poliitikud võiksid jõuda arusaami-seni, et staadionite rajamisest saavad kasu meie enda noored. Eestis on spordirajatisi ikka kahetsus väärselt vähe,” arvab Tehva.

Enda klubi puhul unistab Tehva umbes 3000–5000 inimesest mahutavast staadionist, millest tänases Eestis piisaks. Aastaid on meediast läbi käinud kui mitte sadu, siis kümneid juh-tumeid, kus üks või teine tuntud või vähem tuntud tegelane on mingi hüve saamiseks end polii-tikale maha müünud. Tehva oma tahtmise läbisurumiseks end poliitikale maha ei müü.

„Mina olen seda öelnud ja ütlen veel: ma pole poliitik, tahan vaid sporti arendada,” teatab Tehva.

Hakkasime eesmärgi nimel südamest töötama.

52

tõusev täht

TALLINNA LEVADIA KAPTENIST IGOR MOROZOVIST ON ÜHA KINDLAMALT SAAMAS TULEVIKUMEES EESTI KOONDISE KAITSELIINIS. TA INNUSTAB KAASLASI, KUI VAJA, SUUDAB LÜÜA VÄRAVAID, PAISTAB SILMA.

ÜHISE ASJA EEST VÄLJASTEKST MADIS KALVET (POSTIMEES) - FOTOD SCANPIX

53

Aastaid täitsid Eesti jalgpallikoon-dises kindlalt põhikeskkaitsjate rolli Raio Piiroja ja Taavi Rähn. Nüüd on sellel positsioonil liidri-koha ja lisaks ka kaptenipaela hõivanud Ragnar Klavan. Aina

rohkem on aga uksele koputamas 23aastane Igor Morozov, kes peaks järgmistes valiktsüklites koos Klavaniga olema just meie kaitseliini tugisammas.

Mehe aktsiad tõusevadJuba 2008. aastal sinisärkide ridades debüüdi

teinud Morozov on seejärel vahelduva eduga kuu-lunud koondislaste ringi, kuid tänavune edukas hooaeg Tallinna Levadias on keskkaitsja aktsiaid kõvasti tõstnud ning tõstnud ta ka Eesti koondise peatreeneri Tarmo Rüütli silmis aina suuremasse hinda. Nii on Morozov käimasolevas valiktsüklis saanud kirja esimesed täismatšid kohtumistes, kus mängitakse punktide peale (varem oli ta valik-sarjas platsile pääsenud vaid vahetusest 2009. aasta sügisel võidumängus 2 : 0 Belgia vastu).

„Koondise esindamine on suur au ja iga koh-tumine tekitab erilise tunde. Kindlasti ei lähe ma taolistes matšides närvi, kuid sellistel hetkedel tead, et terve riik vaatab ja sa ei taha kedagi alt vedada. Tuleb hoida pea külmana ja mängida nii hästi kui oskad,” jutustab ka koondises kindlat mängu näidanud Morozov.

Kaptenipael kohustab

Eelmise hooaja lõpus toimusid Leva-dia ridades suured muutused ja mitu senist põhitegijat lah-kus klubist. Rõhk pandi noortele ja kõige suurema vastutuse pidi võtma just Morozov, kellele usaldati ka kaptenipael. Seda rolli on keskkaitsja seejärel täitnud eeskujulikult ning temast on saanud koduse liiga üks silmapaistvamaid pallureid.

„Olen Levadias juba päris pikalt mänginud ja näinud vanemate meeste pealt, kuidas liidrid pea-vad meeskonda innustama. Üritan olla vahelüli treenerite ja mängijate vahel ning seeläbi ka ise kaaslasi rohkem pingutama sundida,” kirjeldab Morozov oma rolli. „Kaptenipael paneb ikka roh-kem kohustusi peale ja sunnib hea tulemuse nimel veelgi rohkem pingutama. Samas tuleb ka teisi julgustada ning aidata neil ebaõnnestumise järel taas ennast leida.”

Morozovi juhtimisel kerkis Levadia tänavu ka mõningase üllatusena väga teravalt tiitlikonku-rentsi, kuid lõpuks ei õnnestunud neil siiski Nõmme Kalju head hoogu pidurdada. „Kindlasti on meie meeskond tänavu mõnevõrra erinev, kuna kogemusi nii palju ei ole. Noortel poistel on see-eest väga palju tõestada ja iga mäng on vaja näidata iseloomu, töötahet ja võidelda oma koha eest,” sõnab Morozov, kes sai mai lõpul tiimi kap-

tenina esimesena pea kohale tõsta ka Eesti karika. „Ühelt poolt võib hooajaga rahul olla. Algul ei oodanud keegi meilt tiitlikonkurentsi sekkumist. Eesti meistrivõistluste kolmas ring ja neljanda ringi algus ei olnud meie poolt hea – kaotasime nendes kohtumistes liiga palju punkte. Seega on parandamisruumi veel küllaga.”

Pikk õudusunenäguMeeskonna innustamise ja kaitseliini juhti-

mise kõrval on Morozov Eesti liigas ka vastas-meeskondade kaitsjate õudusunenägu. Pika mehena on ta ohtlik standardolukordades, lisaks sellele kõmmutab ta külma rahuga vastaste puuri penalteid ning nii on ta tõusnud ka Eesti liiga üheks suuremaks väravakütiks.

„Seni olen penalteid edukalt löönud. Enamasti olen pidanud seda tegema ka selles mõttes raskes seisus, et oleme olnud kas kaotusseisus, napis eduseisus või on seis olnud viigis. Vaid korra Narva vastu sain lööma minna meeskonna 2 : 0 edu-seisul. Minu jaoks pole see senimaani raske olnud – väravani on ju vaid 11 m ning keegi sind selles olukorras ei sega,” räägib keskkaitsja, kelle vastu-tusalasse lisati see kohustus enne hooaja algust.

„Oligi nii, et Marko Kristal (Levadia pea-treener) tuli aasta esimese liigakohtumise eel minu juurde ja küsis, kas olen valmis vajaduse korral penalteid lööma. Ütlesin, et jah. Esimeses

kohtumises me kohe penaltit ei teeninud, kuid esimese võimaluse tekki-des kasutasin olukorra ära ja nii asjad jäidki,” täpsustab Morozov.

Loodab talvel üleminekutTerve senise profikarjääri Levadias veetnud

mehe tänavused etteasted annavad alust loota, et talvel leiab keskkaitsja endale piiri tagant uue töö-andja. Kontraht Tallinna klubiga lõpeb käimas-oleva hooaja lõpul. Seega on võimalus lahkumi-seks justkui olemas ja kuna ta on juba 23aastane, siis ei peaks välisklubist kosilane Levadiale tasuma ka noormängija kasvatajaraha.

„Kindlasti tahaks ennast kusagil mujal proo-vile panna. Praegu olen veel Levadia mängija ja annan nende eest endast alati maksimumi, kuid hooaja lõpul saab leping läbi. Samas sooviksid nad mind ka endale hoida. Eks aeg näitab, mis saab. Äkki õnnestub talvel kuhugi testima saada,” sõnab Morozov.

Jalgpallimaailmale omaselt on Eesti koondis-lase võimalikust siirdumisest välisklubisse räägi-tud ka varem ning mängumehe sõnul on võimalik klubivahetus juttude tasandil vestlusteemaks olnud omajagu, kuid reaalsete tegudeni on jõutud vähe. 2011. aasta algul oleks see äärepealt siiski ka tõeks saanud.

„Kui kohtusime eelmisel talvel Türgis peetud matšis Bulgaariaga, siis seal tekkis Bukaresti

ÜHISE ASJA EEST VÄLJAS

Koondise esindamine on

suur au!

54

tõusev täht

Dinamol minu vastu huvi. Nad olid tul-nud vaatama ühte vastasmeeskonna keskkaitsjat, kuid lõpuks jäin mina neile silma. Ülemineku vormistamise osas käis tõsine töö ning mul oli laua peal juba lepingu koopia ja lennupiletid, kuid viimasel päeval enne äralendu jäi asi katki. Täpseid põhjuseid ei tea ma siiani,” avaldab mängumees.

Jalgpall ühendab rahvusiEestis on palju toodud jalgpalli ees-

kujuks kui edukat integratsiooniprojekti eestlaste ja venelaste vahel. Ka Eesti ühes suuremas klubis kaptenirolli täitev Morozov nõustub, et pallimäng aitab ühiskonnal ühte sulanduda. „Kindlasti on jalgpall ini-mesi ühendav, kuna kõik on seal ühe asja eest väljas ja neil on ühine huvi,” sõnab keskkaitsja.

Levadia puhul on tihti räägitud ka kui vene klubist, tänavust hooaega ja klubis aset leidnud noorenduskuuri silmas pida-des pole aga tegemist tõese väitega. „Marko treeningud toimuvad eesti keeles. Ainult väravavaht Roman Šmiško on meil Ukrai-nast ja temaga räägitakse vene keeles või mõni mängijatest aitab tõlkida. Selles mõt-tes saavad kõik Eestis sündinud mängijad eesti keelest aru,” avaldab Morozov, kes loodab peagi näha Levadiat taas Eesti klubi jalgpalli absoluutses tipus.

Kindlasti tahaks ennast mujal proovile panna.

KAITSETALA. Kodusel Lilleküra murul heitlemas rumeenlastega.

MOROZOV VÕITLEB LÕPUNIMarko Kristal, FC Levadia pea-treener:

Oma suhtumise poolest on Igor treeneri jaoks peaaegu ideaalne mängija. Alati nõudlik ja kompromissitu iseenda suhtes, ning klubi kaptenina tulid esile ka tema liidriomadused. Mängijana võitleb ta alati lõpuni. Inimesena sobib meeskonnakaaslastega

suurepäraselt, temaga saab rää-kida absoluutselt kõikidest asja-dest. Suurepära-ne kapten!

IGOR MOROZOVSünniaeg: 27.05.1989Pikkus: 1.93 mPositsioon: keskkaitsjaKlubi: Tallinna Levadia (põhimeeskonnas aastast 2006)Särginumber klubis: 4Debüüt koondises: 31. mai 2008 Balti turniiril Leedu vastuMänge koondises: 14Särginumber koondises: 4Mänge U21 koondises: 16

56

lastevutt

rite liigaga – muidugi peab Eesti vutisõber esiteks olema kursis Eesti liigaga ja Eesti koondisega,” jätkab Adamson vutitrenni plusside üleslugemist.

Alustada võiks kuueseltAdamsoni gruppidest on sirgunud Ees-

tis (Andre Frolov, Ken Kallaste jt), aga ka laias maailmas läbi löönud pallureid, näi-teks Henrik Ojamaa. Et jõuda jalgpallis kaugele või vähemalt heal tasemel ama-töörmängijaks, tuleks Adamsoni sõnul regulaarsete klubitreeningutega alustada umbes kuue-seitsmeaastaselt. Samas peaks soov vutti taguda olemas olema juba

märksa varem.„Palju oleneb isast ja vanematest ven-

dadest-õdedest. Nemad peavad olema n-ö „süütajad“. Kui laps on õppinud palliga mängimist nautima, siis ta teeb seda ka las-teaias igal vabal hetkel. Ja sellest esialgu piisab,” arvab Adamson, kelle sõnul on mitme külgsuse arendamiseks lapsel kasu-lik paralleelselt tegeleda ka mõne muu alaga, kuid peaasi, et üle ei pingutata.

Eestlastele sobib jalgpallMõnede jalgpallivastaste lendu lastud

valearusaamadele, nagu poleks eestlane jalgpalluri tüüpi, vastab ta resoluutselt ei ja

TEKST OLIVER LOMP - FOTO FC FLORA

KAUAAEGNE JALGPALLITREENER PRIIT ADAMSON VÕIKSKI JÄÄDA ÜLES LUGEMA PÕHJUSI, MIKS LAPSEVANEM OMA LAPSE JALGPALLITRENNI VÕIKS PANNA.

JALGPALLITRENNÕPETAB LAST ELUS TOIME TULEMA

Teenekas treener Priit Adamson on noorte vuti-meestega tegelenud pea sama kaua kui teine Eesti Vabariik on eksisteerinud. 1995. aasta mais liitus ta

FC Flora Kehtna jalgpallikooliga, kust juba järgmisel hooajal liikus edasi Tallinna. Treenerikarjääris pea kõike näinud mees usub, et tema kunagine alavalik oli õige, ning on veendunud, et ka praegu tasub lastel vutitrenni tulla. Nii kasvab poisist või tüdrukust parem inimene.

Jalgpall annab sõbrad„Jalgpallitreeningul õpib laps grupis

käituma – vajaduse korral ennast kas keh-testama või siis jällegi piirama. Treening-protsessis õpib ta oma igapäevarežiimi hoidma ja eesmärkide nimel pingutama. Võistlustel jällegi raskustega toime tulema ja oma tiimi usaldama,” loetleb Adamson.

„Vanuses 13–15 on ta hõivatud treenin-gutega ja ei hulgu niisama ringi ning edas-pidiseks eluks saab ta võistkonnast kaasa 20 sõpra, kes teda usaldavad ja kui vaja, on ka toeks. Jalgpall on Euroopas enim levinud usk. On lihtne leida endale uusi sõpru ja tuttavaid Euroopast, kui oled kursis Meist-

NÕMME CUP 2012. Priit Adamsoni hoolealused, FC Flora 2001. aastal sündinud poisid (alt vasakult) Hans Christian Koot, Henri Lehtmets, Evert Grünvald, Andreas Jürgenson, Mattias Männilaan ning (ülalt vasakult) Alekasander Ojari, Andreas Pauri, Marcus Must, Fred Sinisalu ja Otto Kregor Tagapere on saavutanud 3. koha.

kinnitab, et andekaid poisse on kõikjal Eestis palju. Eesti Jalgpalli Liidu suvelaag-rite projekti raames mööda Eestit ringi sõi-tes tegi ta näiteks huvitava avastuse Kilingi-Nõmmel, kus teda üllatasid kohalike noorte väga head tehnilised oskused ja füüsilised võimed. Siiski tunnistab Adamson, kes pani oma külaskäigul sellesse Pärnumaa väike-linna kirja kuus nime, kellele ta ennustab suisa noortekoondise tulevikku, et oluline on see, mis talendiga edasi tehakse.

„Kõige olulisem on andekuse lahti-muukimine,” märgib ta. „Tihti laps ei teagi, et tal on üks või teine anne. Täiskasvanud

peavad olema need, kes aitavad lapsel tema tugevust avastada ja toetavad ta arengut.”

Jalgpallil tervikuna läheb Adamsoni sõnul hästi ning huvilisi tuleb üha juurde. Lapsed on jäänud lasteks, kuid hoopis lapse vanemad on need, kes on ajaga roh-kem nõudlikuks muutunud, mis alati ei pruugi hea olla.

„Varem oli lapsevanem rahul, kui tema laps oli pärast treeningut rõõmus ja väsi-nud. Nüüd ollakse tihti liiga ambitsiooni-kad ja hinnatakse treeninggruppe ja klubi-sid võistlustulemuste järgi,” tõdes Adamson. „Seejuures ei mõisteta, et väikestel lastel ei

olene võistlustulemus niivõrd treening-tööst, kuivõrd mängijate valikust ja treeneri hoiakust võitmisesse.”

Vutifilosoofia kandub edasi

Terve intervjuu jooksul kumab Adam-soni vastustest läbi filosoofihing ning selles võib „süüdlaseks” pidada tema enda kuna-gist treenerit Aapo Sarapit, keda Adamson peab oma elus väga oluliseks suunanäita-jaks. Kuigi Sarap oli teda treenides samuti noor treener, oskas ta keerulisel ülemine-kuajal koos oma toonaste õpilastega filoso-feerida ajastu muutumisest ja uue Eesti väärtushinnangutest. Sarapile oli eluliselt tähtis, et tema jüngritest kasvaksid sot-siaalselt ja moraalselt eeskujulikud täis-kasvanud ning seetõttu on Adamsoni sõnul nii mõnigi toonase Pantrite klubi liige nüüd treener. Ning annab oma filosoofiat edasi.

Annab kõva mahviAdamson ise aga jätkab noortetreene-

rina ilmselt veel kaua. Ja tema mahv on kõva. Nagu vanasti, kestab keskmine tree-ning endiselt poolteist tundi ning Adamson annab nädalas üheksa treeningut. Lisaks nädalavahetuseti peetavad võistlusmängud ja kodutöö aastate jooksul kogutud kons-pektidega. Pealegi astus ta kaks aastat tagasi Tallinna Ülikooli magistriõppesse, soovides end kurssi viia spordipedagoo-gika uute tuultega. Ta iseenesest justkui teab, et kõike seda on päris palju kuhjunud, kuid seni on entusiasm ületanud rutiini.

„Tuleb pingutada, et leida uusi väljakut-seid ja eesmärke. Neid sõnastades ja elu andes, saab neist jõudu ammutada,” märkis Adamson elutargalt.

Ja kuigi ta teab, et vähemalt Eestis tree-neritööga rikkaks ei saa, kompenseerib selle mõneti teadmine, et ta on elus aida-nud nii paljusid noori.

„Parim igapäevane preemia on rõõm noorte silmis ja rahu nende mõtetes, mida toetab toimiv ja väljakutset pakkuv tree-ningkeskkond,” märgib ta. „Treenerina tun-nen rõõmu, kui noortest pallivõluritest saavad õpihimulised, sotsiaalsed, kohuse-tundlikud ja rõõmsad täiskasvanud, kes mängivad jalgpalli.”

Jalgpall on Euroopas enim levinud usk.

58

jalgpall

59

60

uudised

UUED TOOTED BLISTEXILT!

BLISTEX MOISTURE MAX ON SUPERNIISUTAV HUULEPALSAM KUIVA-DELE JA LÕHENENUD HUULTELE. UUED KÄTEKREEMID AGA HOIAVAD KÄED ILUSAD JA PEHMED.

Täiustatud koostis ühendab endas üliniisutavaid koostisosi, tagades kaua-kestva kaitse huulte kuivamise eest. Huultel imekiiresti sulanduvad pehmed pärlid sisaldavad ekstra niisutavat sheavõid koos rahustava aaloega.

Kummeli lõhnaga, aga ka lõhnatud kergesti imenduvad kätekreemid ta-gavad naha loomuliku niiskussisalduse ja kaitsva toime, muutes käed peh-meks ja siidiseks. Blistex uued kätekreemid sisaldavad rikkalikke niisutajaid ning käte õrna nahka kaitsvaid ja rahustavaid koostisosi.

Saadaval Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning hästi varustatud apteekides.

FISCHERI UUED SAAPAD: IGA MOODSA SPORTLIKU NAISE UNISTUS!

FISCHERI RCS CARBONLITE CLASSIC UUS TULEMINE

FISCHERI TOOTEVALIKUS ON NÜÜD MEESTELE RCS CARBON-LITE CLASSIC TÄIELIKULT UUE-NENUD VÕISTLUSSAAPAD.

Uutel saabastel on madalam pe-bax-välistald, diago carbon-vahe-tald, veekindel lukk, frame-tehno-loogia ning meeste jalaanatoomiat järgiv liist.

SELLEL TALVEL TULEB FISCHER ESMAKORD-SELT EESTIS VÄLJA TÄIESTI UUTE TIPPKLASSI NAISTE UISU- JA KLASSIKASAABASTEGA RCS CARBILITE W`S SKATING JA CLASSIC.

Saabastel on naiste jalaanatoomiat arvestav liist, süsinikust jalavarretugi ja labajalga toetav cross-link-tugi. Lisaks snake lacing-paelutus, veekindel lukk ning antibakteriaalne pehmem sisu kui mees-te saabastel.

TIPPSUUSATAJATE SEAS SUURT POPULAARSUST KOGUNUD SUUSAPRILLIMUDEL PROFLIP PAKUB ESMAKLASSILIST KAITSET UV-KIIRGUSE, TUULE JA LUME EEST.

Proflip Bliz Active Eyewear prillide märksõnad on funktsionaalsus, mugavus ja disain, prillid on kerged, vahetatava klaasiga ja hea ventileeritavusega. Mudeli juurde kuulub ka reguleeritav pearihm, mis on seest kaetud silikooniga. Klaas on valmistatud tugevast, kergest ja vastupidavast polükarbonaadist.

Saadaval erinevates värvitoonides. Iga komplekti juurde kuulub ka läbipaistev lisaklaas.

Proflipi mudelivalikus on olemas ka prillid väiksemale näole – Proflip Small Face.

Bliz Active spordiprille kasutavad paljud maailma tippsuusatajad, s.h ka Marit Björgen, Charlotte Kalla, Marcus Hellner, Emil Jönsson, Daniel Richardsson, Oskar Svärd ja Jenny Ahrlin.

Bliz Active on ka Eesti Suusakoondise ametlik sponsor.

PROFLIP BLIZ ACTIVE EYEWEAR SAADAVAL SPORTLANDIS!SUUSASAAPATOOTJA ALPINA ON HOOAJAKS 2012-2013 LOONUD UUE JA

VEELGI PAREMA UISUTEHNIKA SAAPA ALPINA ELITE SK PRO.

Alpina ELITE saabast iseloomustavad suurepärane sobivus jalaga, stabiilsus ja ker-gus. See on võimalik, kui kasutada uusi tehnoloogiaid ja materjale, mida iseloo-mustab sõna „tippkvaliteet“.

Külgmise ja väände stabiilsuse tagab Alpine ELITE saapal süsinik-komposiidi osa pikendamine kannast pöia keskpaigani, see aitab suuska veelgi paremini ju-hida ja suunata. Uuendusena on saapa pahkluu osas kõrgendatud süsinik-kom-posiidist „kaussi“, mis võimaldab kergematel uisudistantsidel sõita ka ilma hüppe-liigesetoeta. Ilma toeta on suusatamine tunduvalt mugavam!

Saapa veekindluse tagab hoolikalt valmistatud õmblus-teta pealmine kattematerjal. Jalga hoiab kindlalt saapas aegumatu sisemine paeltega kinnitussüsteem.

Alpina ELITE saabas on ka ILUS!Alpina ELITE 2012–13 disain töötati välja tipptasemel

suusatajate, nagu Petter Northug, Dario Gologna, Vibe-ke Skofterud jt tähelepanekuid ja nõuandeid arvestades.

ALPINA ELITE – VEELGI PAREM VABATEHNIKASAABAS

www.craft.ee

CRAFT PARANDAB SINU TULEMUSI AASTARINGSELT!Meie spordipesu on välja töötatud kõigi aastaaegade, spordialade ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Funktsionaalne pesu aitab parandada sinu tulemusi aastaringselt. Vali oma spordiala ja leia enda jaoks optimaalseim rõivastus.

Spordipesu 360 päevaks

MADSHUS ÜLLATAB TAAS! UUS PARAFIIN: TOKO

HOT WAX TRIBLOCUUED MADSHUS NANO CARBON SUUSASAAPAD ON KERGEMAD, JÄIGEMAD NING MUGAVAMAD KUI EALES VAREM.

Uutel suusasaabastel on vähem õmblusi ning MemBrain ® Softshell konstruktsioon suurendab saapa hingavust ja veekindlust. Nano Carbon uisutehnikasaabas on väga kerge, täissüsinikust saapakõrgenduse ja fantastilise väändejäikusega.

Uisutehnikas peab saabas toestama ja hoidma jalga, säästma lihaseid liigse pinge eest. Lisaks peab kogu tõuge minema edasi liikumisse, st et kogu jõud peab olema rakendatud.

Madshus Nano Carbon ei ole mõistagi ainus tootevalikus olev suusasaabas. Saadaval on lisaks tippmudelitele ka harrastajatele ning päris algajaile mõeldud suusajalatsid.

Madshusi suusasaapaid on müüdud Eestis alates 2006. a sügisest.

TRIBLOC TEHNOLOOGIA – SEE ON KAKS AASTAT LABORI-ANALÜÜSE, LUGEMATUD TRI-BOMEETRIKATSED JA KOLM AASTAT PRAKTILISI KATSEID.

Tribloc tehnoloogia eelised on erakordselt head libisemisomadu-sed, suurepärased kiirendamis-väärtused ning maksimaalne või-me tõrjuda vett ja mustust.

TOKO uued parafiinid HF Hot Wax black, LF Hot Wax black ja NF Hot Wax black sisaldavad uut lisa-ainet DLC (Diamond Like Carbon).

Põhimäärdena või segatuna teise võistlusmäärdega annavad teemandisarnast süsinikku sisal-davad DLC kuumvahad lumel mitmeid eeliseid, nagu parem veetõrjuvus, suur kulumiskindlus ja väga hea püsivus.

62

kasulik

teeb. Peaks teadma oma ajalisi võimalusi, mis tagaks harjutamise sellises mahus, et läbida antud võistlusdistants oma tervist maratoni ajal ja ka hiljem ohtu seadmata. Võiks olla ettekujutus oma tahtejõust ja selle varjatud reservidest, et ettevõetud üri-tus ka lõpuni viia.

Millest peaks alustama algaja?Suusatamise juures ja eriti pikemate

distantside läbimisel on väga oluline teh-niline sooritus. Jooksus võib küll potent-siaalne maratonimees või -naine kibe jalg olla, kuid kui ikka ,,suusad segavad jooks-

mist”, siis võib distantsi läbimine üsna kee-rukaks ja ebameeldivaks osutuda. Kes aga üldse pole vastupidavusalaga varem kokku puutunud, võiks alustada järk-järgult pike-mate aeroobsete treeningutega.

Kui sihiks võetud maraton toimub näiteks veebruaris, siis millal on vii-mane aeg ettevalmistustega alustada?

Eks siingi kehtib vanasõna, et rege rauta suvel ja vankrit talvel, ehk siis mida pikem ja põhjalikum ettevalmistus, seda parem tulemus ja suurem nauding talvel.

Aga et asi nii hull ei tunduks, siis talve

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SCANPIX

KAS EESTI RAHVUSSPORDI MÕÕTMED

OMANDANUD SUUSAMARATONID ON

IGAÜHELE JÕUKOHASED? MEIE KÕIGI

AEGADE NIMEKAMAID MARATONI-

HUNTE RAUL OLLE JAGAB NÄPU-

NÄITEID, KUIDAS ALGAJANA

MARATONIKS VALMISTUDA

JA DISTANTS LÄBIDA.

?KUIDAS VALMISTUDA ELU ESIMESEKS MARATONIKS

Eesti Suusaliidu murdmaa-suusatamise spordidirektor Raul Olle soovitab igaühel, kel tervis lubab, kindlasti end maratonidel proovile panna. „See on hea võimalus

tekitada endale motivatsioonipakett tree-ningutega alustamiseks. Samuti on suusa-maratonidel osalemine väga hea talvine sportliku ajaviite võimalus,” räägib Olle. Ning paneb algajaile südamele, et enese proovilepanek ei tohiks tähendada mitte enese pildituks sõitmist, vaid ikka võimete-kohase tempoga distantsi lõpetamist.

Missugustel juhtudel ei tohiks maratoni ette võtta?

Haige olles. Ning vähese ja ebaregu-laarse harjutamise korral, kuigi seda tuleb ikka ja jälle ette. Tavaliselt ka maraton läbi-takse, kuid positiivset emotsiooni see ilm-selt ei taga.

Missuguses vanuses võib hakata mõtlema esimesele maratonile?

Kõik oleneb tervisest ja treenitusest. Olen täiesti kindel, et näiteks 14-aastane suusatrenni laps sõidab maratoni läbi ja seda tavasuusatajaga võrreldes üsna kii-resti, kuid kindlasti on see tema jaoks sel-line pingutus, millega maksab lõivu enda jaoks olulistel võistlustel osalemisele.

Missuguseid vigu tegite noorena treenides?

Ikka ainult ühte ja sedasama – palju ja kiiresti.

Mida peaks inimene, kes hakkab valmistuma oma esimeseks marato-niks, kindlasti teadma?

Kindlasti peaks ta teadma, miks ta seda

kasulik

64

saabudes kohe harjutama asudes saab usin harjutaja vähemalt maratoni läbimisega ikka hakkama.

Missugune on paras treeningkoor-mus algajale, missugused on treening-distantsid ja kui tihti? Milliste koor-mustega alustada?

3 korda nädalas kokku 4–6 tundi peaks alustuseks olema päris piisav ja selle sees siis nädalavahetusel üks pikem treening u 2–2,5 tundi. Nendest üks treening võiks olla käik-jooks – imitatsioon maastikul, üks treening rullsuuskadel ja üks saalitrenn. Ja sise- ning välistrenne peaks kindlasti valima ilma järgi.

Kuidas jaotada jõuvarusid distantsi läbides? Jõukohase tempo valik?

Enamik jõuvarusid peaks jääma ikka maratoni lõpuossa. Palju sõltub ka raja-profiilist. Kui lõpp on valdavalt allamäge või sile, siis võib ka veidi kiiremini alustada. Kuid selge see, et pigem jäägu lõpus jõudu pisut üle, kui täiesti äraaetud hobusena finišeeruda. Eriti kehtib see just algajate ja esimest korda maratoni läbijate suhtes.

Mis annab märku koormustega liialdamisest?

Märguandeid võib olla mitmeid ja ole-nevalt indiviidist ka väga erinevaid. Põhili-semad oleksid ehk suur väsimus, isutus, aeg-ajalt võivad tunda anda ka liigesed, kõhred ja lihased, mis ei taha suurele tree-ningkoormusele vastu pidada. Ei soovitaks kohe kindlasti teha treeningute algfaasis liiga intensiivseid treeninguid ja kes varem ei ole rullsuusatanud ja kavatseb sellise treeningvahendi nüüd oma ettevalmistuste arsenali kaasata, siis ka seal ei teeks esi-

algne ettevaatus paha.Hoiduda võiks ennekõike mõtteviisist

,,ühe kuuga tippvormi”, sest nii lühikesel ajavahemikul intensiivne ja mahurikas har-jutamine annab enamasti vastupidise efekti.

Kuidas treenida lumevabal ajal?Maht võiks olla ikka sama mis talvel,

aga treeningvahenditeks sobivad peale jooksu ja rullsuusatamise hästi veel ka jalg-ratas, ujumine jne. Aga eks nagu kõigi teis-tegi spordialade puhul, on ka suusatamise juures tähtis erialane töö, ehk ka suvel-sügi-sel oleks treeningutel vaja teha võimalikult palju sellele spordialale sarnaseid liigutusi.

Mitu maratoni hooaja jooksul oleks algajale harrastajale paras?

Kui ettevalmistus on sujunud ilma olu-liste tagasilöökideta, siis kaks korda talve jooksul võiks numbri rinnale kinnitada küll.

Kui palju on paras rajal söögi- joogipunktides süüa-juua, et edasist teekonda mitte ebameeldivaks muuta?

Palju sõltub inimesest endast, valitud tempost, ilmastikust ja näiteks ka kindlasti toitumisharjumustest tavaelus. Aga hästi üldine soovitus oleks, et juua-süüa tuleb täpselt nii palju, et nälga ei jääks ja janu ei

tekiks, aga samas ka pisikesest pingutusest rajal paha ei hakkaks.

Mida peaks kindlasti teadma ja tähele panema varustuse poole pealt?

Tähtis on, et varustus oleks korras ja varem treeningutel kasutatud. Riie-

tuses pole mõtet kasutada täiesti uusi asju, mis võivad esimest korda kasutades näiteks kuskilt hõõruma hakata.

Milline oli sinu enda esi-mene maraton ja mis eredai-malt meenub?

Võru maraton, nii ammu, et isegi täpset aastaarvu enam ei mäleta. Ere-dalt on meelde jäänud see, et alt Kubijalt üles Haanjasse sõites sai tempoga selgelt üle punnitatud ja tulemuseks oli totaalne ,,haamer”, mis lõppes sellega, et väga vae-valiselt finišisse jõudsin.

RAUL OLLE 5 SOOVITUST ALGAJALE Mõtle, kas oled maratoniks nii vaimselt kui

ka füüsiliselt valmis. Alusta ettevalmistust aegsasti. Treeni pigem 10% vähem kui 5% rohkem. Ära pea maratonil osalemise tulemust kõige

tähtsamaks. Püüa kogu protsessi nautida.

Enamik jõuvarusid peaks jääma maratoni lõpuossa.

ALUSTAME SUHTUMISEST. Raul Olle soovitab maratoniks valmistudes hoiduda mõtteviisist „ühe kuuga tippvormi”.

66

kasulik

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SCANPIX

Mida peaks algaja har-rastaja maratoniks sobivaid suuski otsides kindlasti teadma?

Hankida tuleks mõlema tehnika jaoks eraldi suusapaar. Universaalseid suuski ei ole ja kui üks asi kõlbab kõigeks, siis tegelikult ei kõlba see millekski. Harrastajal soovitan valida pigem pehmemad suusad, sest maratonil tagapool sõites on rada pehmem ja sellistes oludes on paindlikuma konstruktsiooniga suusk mugavam. Karta ei tohiks pikemaid suuski, nende libisemisomadused on paremad ja näiteks klassikatehnikas määrdeala pikem. Kui inimesel on kasvu üle 175 cm, siis klassika suusk võiks olla 207 cm ja vabateh-nikas 192 cm.

Millise hinnaklassi suusad on algaja jaoks piisavalt head?

Soovitaks keskmise hinnaga suuski, neid saab kvaliteetselt määrida ja plastik võtab ka parafiini sisse, mis tagab sõidu-naudingu. Tõsisele harrastajale soovitan võistlussuuski. Kas just päris tipp-võistlus-suuska, aga aste madalamat kindlasti. Brän-didest soovitan isiklikule kogemusele toe-tudes Fischerit, nende kvaliteet on kõige ühtlasem ja sobivat suuska on seega liht-sam leida.

Millised suusad on maratonile min-

nes kindlasti vale valik? Liiga jäigad ja liiga lühikesed suusad

sõitja kehakaalu ning kasvu arvestades.

Milliseid keppe soovitate? Keskmise hinnaklassi kepid sobivad

juba hästi. Soovitan kork-käepidet ja regu-leeritavat rihma, mis on mugavad ja lasevad sõitu nautida. Tippklassi kepid on väga ker-ged ja jäigad, aga külglöökide suhtes õrnad ja kipuvad suures massis purunema. Sobiv kepi pikkus klassikas – inimese pikkus mii-nus 30 cm, vabatehnikas miinus 20 cm.

Kuidas riietuda? Oluline on kihilisus ja „hingamine“. Esi-

mese kihina soovitan selga panna võrkpesu, selle peale panna õhem vahekiht, kas kom-binesoon või midagi sarnast. Siis hingav jakk. Oluline on jälgida temperatuuri ja kui vaja, kasutada hingavat tuuletõkkega jakki. Soojema ilma korral võib peale panna ainult vesti. Vältida tuleks umbseid, kilest jakke ning pükse. Puuvillaseid jakke ja pesu ei soovita samuti.

Milline on õige spordipesu? Spordipesu peab niiskuse läbi laskma,

keha lähedale peab jääma kuivem kiht. Sel-les osas on hea võrkpesu – näiteks MW või Craft.

Müts, kindad, sokid… Müts tuleb valida vastavalt ilmale, oleks

hea, kui see kataks kõrvad. Varuks võiks olla erineva paksusega mütse, nagu ka kindaid – pärast sõitu tuleb vahetada sokid, müts, särk ja kindad kuivade vastu. Sokkide osas sobivad spetsiaalsed spordisokid, näiteks Craft, Bridgedale. Kindad võiksid olla kesk-mise paksusega pluss ühed windstopper’id, näiteks Toko või Yoko. Külma ilma puhul on hea ka buff või kõrvaklapid.

Saapad ja klambrid? Proovida tuleks erinevaid mudeleid.

Sõltuvalt jalapöiast sobib kas kitsama või laiema liistuga saabas. Saabas peab olema mugav ja ei tohi olla liiga ümber. Pigem pool numbrit suurem, eriti uisutehnikas, kus pöid ei ole nii aktiivne ja kipub külme-tama.

Näiteks Fischeri saabas on natuke laiema liistuga kui Salomon. Õigete saa-baste leidmisel tasub vaeva näha. Nagu suuskade puhul, ei soovita ka siin kõige odavamaid. Klambrid ei ole nii olulised, vali sobivad saapa järgi. Klamber ei sega kiiret suusatamist!

ELU ESIMESELE SUUSAMARATONILE? VÄÄRT

MÕTE! AGA MILLISTE SUUSKADEGA? MIDA

SELGA JA MIDA JALGA PANNA? ELAV

SUUSALEGEND JAAK MAE ANNAB NÕU.

MARATON EELDAB ÕIGET VARUSTUST

JAAK MAE 5 RUSIKAREEGLIT 1. Hangi erinevate tehnikate jaoks eraldi suusad.2. Väldi liiga jäikasid ja lühikesi suuski.3. Riietus olgu hingav ja kihiline.4. Saabas olgu mugav ja sobiv.5. Leia aega regulaarseks harjutamiseks – ei sõida mitte varustus, sõidab inimene!

68

TEKST OLIVER LOMP - FOTOD SCANPIX

lastesport

LAPSED VÕIKSID TEHA ESIMEST

TUTVUST SUUSATAMISEGA JUBA

KAHE- VÕI KOLMEAASTASELT,

ÜTLEB EESTI SUUSALIIDU

MURDMAASUUSATAMISE

SPORDIDIREKTOR RAUL OLLE.

Eesti rahvustalispordi ala, murdmaa-suusatamise kandepind on vaata-mata tihti vingerpussi mängivale kliimale endiselt võimas. Näiteks ETV ja Swedbanki ühises noorte-sarjas osaleb stabiilselt 500–600 last

ning Andrus Veerpalu dopinguskandaal ja prae-guste tippude viimaste hooaegade kesised esinemi-sed tiitlivõistlustel ja maailmakarika etappidel pole õnneks suurt pitserit Eesti suusatamise rohujuure-tasandile jätnud.

„Kui oleme kvantiteedis natukene järele and-nud, siis minimaalselt. Ja suuresti on see mõjutatud ka sellest, milline talv parasjagu Eestis on. Näiteks kaks aastat tagasi, kui kogu Eestis oli võimas lumi-kate, oli ka lapsi tohutult suusatamas,” räägib Raul Olle.

Tervislik hobi kogu eluksSuusatrenni soovitab Olle lapsi igal juhul panna.

Kui arutleda, miks laps peaks just selle ala valima, siis põhjuseid on mitu.

„Esiteks: kogu tegevus toimub värskes õhus, mitte ei ole tubane. Pealegi on suusatamine spor-dialana popp ja kui sinust ei tule tippu – kõigist ei saagi tulla –, siis on sul vähemalt mõnus ja tervislik hobi terveks eluks. Lisaks on suusatamises võrrel-des teiste spordialadega võrdlemisi vähe spordi-traumasid,” toob Olle välja plussid, kuid lisab kõige olulisema, millega vanemad peaksid last trenni pannes arvestama. „Mina olen seda meelt, et esmalt tuleb ikkagi lapse käest küsida, mis trenni ta teha tahab. Vastu tahtmist pole asjal mõtet!”

LAPSED SUUSALUMELE!

ET OLEKS HOOGU. Suurimat valikut suusariideid- ja varustust ning asjatundlikku nõustamist pakuvad Sportlandi kauplused üle Eesti.

69

Suusatamisega võiks mingil määral alustada kas kahe- või kolmeaastaselt, et saaks selgeks tasakaal ja libisemise tunne-tus. Päris suusatrenni on oma võsuke mõist-lik panna ümbes üheksaselt. Ainus miinus, millega suusatrenni puhul peab arvestama, on raha.

„Loomulikult ei saa suusatamise kulu-kust võrrelda kardispordi või motokrossiga, kuid jalgpallist ja kergejõustikust on ta ikka oluliselt kallim. Korralik varustus kahe paari suuskade ja määrimistega nõuab aas-tas hinnanguliselt 800–1000 eurot. Lisaks trennide kuumaksud, mis on umbes 20–30 eurot,” nendib Olle. „Ja tegelikult on nii, et mida vanemaks sportlane saab, seda sarna-sem on varustus tippudega, mis tähendab ka suuremat hinda.”

Võimalustest lumevaesel talvel

Kuigi suusahuvilisi noori on Eestis palju, ei saa nende taseme kohta vähemalt praegu kõlavaid ülistuslaule leelotada. Vanuses 17–18, kui klassi mõõtmiseks on juba õige aeg, on Eesti suusatajad (näiteks Andreas Veerpalu ja Johann Talihärm) tiitli-võistlustel heal juhul jõudnud kümnenda koha piirimaile, praegu pole aga kunagisel paraadalal väga eredat liidrit ette näidata. Samas kui võrrelda Eestit teiste suusariiki-dega, pole loodetavasti ajutine madalseis mingi maailmaime. Näiteks Norra, Soome ja Rootsi noortel on vähemalt igal talvel või-malus lauad naturaalsel lumel alla panna, sest kui nende riikide lõunaosas on lumega kehvasti, siis põhjas saab alati harjutada. Eestlastel seda luksust tagataskust võtta pole ja lumelaagrites võivad käia vaid need noored, kelle vanemad oma raha kotiga appi tõttavad.

„Alaliit annab parima, kuid rahares-sursse on meil võrreldes Skandinaavia maa-dega ikka suhteliselt vähe. Ka klubidel pole lisa nii lihtsalt võtta. Õnneks leidub Eestis

aga entusiastlikke vanemaid, kes tahavad oma panuse anda ja nii on meil ikka neid lapsi ka, kes saavad lumelaagreid lubada,” märgib Olle.

Kel sellist võimalust pole, peavad lep-pima koduste tingimustega. Suusaliit on sellele mõelnud ja nii hoitakse eelmise aasta lund suviti saepuru all varjul nii Ote-pääl kui ka Jõulumäel. Lisaks on kuues kes-kuses lumekahurid ja kui ikka lund ei ole, siis tuleb need täiel võimsusel huugama panna.

Eestis on kaks paika, mille läheduses elavad suusa huvilised end kõige muretu-malt võivad tunda. Ida- Virumaal asuval Pannjärvel ja Lõuna-Eesti Haanja keskuse rajad on isegi lumevaestel aegadel valge

vaibaga kaetud. Hoopis kehvem lugu on aga näiteks Hiiumaal, Saaremaal ning Läänemaal. Seal on talvel sageli soo-jem kui mujal Eestis ja see kajastub ilmekalt ka noorte suusaharrastajate

arvus. Kasuks ei tule ka nendes piirkonda-des laiuv sile maastik. „Sealt käib vähem lapsi võistlemas ja vähemalt viimase nelja aastaga pole keegi esile ka tõusnud,” kinni-tab Olle.

Mida suusatajad suvel teevad?

Kuna suusatamisega saab tegeleda vaid siis, kui lumi maas, tekib küsimus, mida suusasportlased näiteks suvel teevad. Nii-sama istuda ja sellega vormikõverat alla kiskuda ju ei tohi. Norrakatel on lihtne – parematel aastatel käiakse riigi põhjaosas lume peal harjutamas tihti suisa jaanipäe-vani, Eestis võime sellest ainult unistada. Meie noored peavad muud moodi hakkama saama.

„Suvine trenn toimub siiski mustal maal – jooksmine, jooksmine keppidega, uju-mine ja jalgrattasõit,” loetleb Raul Olle. Tal-visele alale kõige lähedasem tegevus on rullsuusatamine. Kui lapsevanem tahab, et tema järeltulija saaks aasta läbi harjutada nagu tippsportlane, võiks ta selle välja-mineku teha. „Rullsuusatamine on suure-pärane abimees. See on peaaegu üksühene tavalise suusatamisega. Tavainimese jaoks on vahe väga minimaalne,” kinnitab Olle.

„Vastu tahtmist pole asjal mõtet!”

VAATA LISA!Uuri suusatamisvõimalusi Eesti eri paigus suusaliidu kodulehelt www.suusaliit.ee

70

kasulik

SuusadVäikese lapse esimeseks suusapaariks

sobivad plastik- või kaabelsidemega suu-sad, mis on mõeldud kasutamiseks tavalise talvesaapaga, sest üldjuhul sellises vanuses lapsed pigem jalutavad suuskadega. Väik-sematele lastele sobivad ka keskelt kala-saba mustriga suusad.

Sportlandi kauplustes on saadaval Jär-vineni suusakomplektid (oma saapaga sõit-miseks), Fischeri ja Madshusi lastesuusad ning Fischeri laste võistlussuusad, mis mõeldud lastele, kes tegelevad suusata-misega natuke tõsisemalt. Kui laps käib suusa trennis, on suusavaliku juures kind-lasti oluline treeneri arvamus, sest treener teab üldjuhul oma õpilaste oskusi kõige paremini.

Väikeste laste jaoks soovitame võtta lapse pikkused või natuke lühemad suusad, see aitab lapsel paremini liikuda ja manöö-verdada. Suusad võib võtta ka kuni 10 cm varuga, ent sel juhul on esimestel kordadel lapsel päris raske suuskadega hakkama saada.

Võistlusvarustust valides tuleb mõelda kindlasti vaid sellele hooajale, sest n-ö kas-vamise peale suuski ostes võivad lapse head tulemused jääda just varustuse taha.

Kindlasti ei tohiks osta vales pikkuses ja jäikuses suuski, seetõttu tasub suusa-varustust osta sealt, kus on olemas pädevad spetsialistid.

KepidLihtsamad laste suusakepid tehakse

kergest materjalist, rihm moodustab tava-

lise aasa, et kukkudes ei jääks käsi kinni, ning väiksematele tehakse vigastuste välti-miseks ka kepi alumine ots plastmassist. Laste suusakepid võiksid ulatuda õlani, väiksematel lastel võiksid olla natuke lühe-mad. Suusatrenni jaoks peaks kindlasti muretsema korralikumad jäigad kepid, et tõukejõud ikka õigesse kohta läheks.

Suusakeppide hinna määrab materjal. Kallimad kepid on tehtud 100% süsini-kust, mis tagab optimaalse jäikuse. Süsiniku sisaldus ja selle kvaliteet on erinevatel brän-didel erinev, tõsistel harrastajatel tasub valida kepid, mille süsinikusisaldus on umbes 60% . Oluline on ka rihm, mis võiks olla n-ö kinnasrihm, mis teeb sõitmise mugavamaks. Sportlandis on saadaval Swix’i, One Way ja Järvineni suusakeppe.

Saapad Saapad on kallid ja lapse jalg kasvab

kiiresti. Soovitame osta lapsele 1 suurus suuremad saapad, kõige rohkem 2 suurust, aga seda juhul, kui jalg saapas ei loksu. Saa-bas peab olema mugav.

Üldjuhul piisab tavalisest spordiso-kist, sest saapad on piisavalt soojad. Kuna saapad on suhteliselt jäigad, siis on raske aru saada, kus varbad on. Abiks on lapsele suunavad küsimused ja lapsevanema tuge-vad näpud. Samas kehtib ka suusasaabas-tele reegel, et kannaosas peaks üks sõrm kanna ja saapa vahele mahtuma.

Saapaid ostes vaadake, kas saabas sobib ikka teie suusaklambritega. Enim levinud on SNS (Salomon, Atomic) ja NNN (Fischer, Mad-shus, Rossignol, Alpina) klambri süsteemid.

KlambridSuusaklambrid jagunevad kahte

klambri süsteemi – SNS ja NNN. Olulist vahet neil ei ole, tähtis on, et saapa tald sobiks klambriga kokku. Laste klambrid käivad kergelt lahti, et laps jaksaks ise nen-dega toimetada. Harrastajate klambrid on automaatklambrid (neid saab kepiga vaju-tades lahti). Võistlusklambrid on hästi ker-ged ja neid peab käsitsi kinni panema.

RiidedRahuliku liikumise jaoks tuleb valida

soojemad riided – fliis, vest või paksem jope. Tõsisemal treenimisel tuleks aga läh-tuda kihilise riietumise printsiibist. Esi-meseks kihiks võiks olla soe spordipesu (nt Craft, Helly Hansen, North Bend), mis suu-nab kehaniiskust kehast eemale ning hoiab keha sooja ja kuivana.

Soojema ilmaga võib panna otse pesu peale suusajaki, mis on tavaliselt natuke paksem kui jooksujakk, eest tuuletõkkega ja tagant nn hingava fliisiga.

Kõvema külmaga tuleks pesu peale panna kehasoojust hoidev mikrofliis, mille peale suusajakk ja/või soe vest. Aktiivseks treeninguks ei sobi riided, mis imavad niiskust endasse (tavalised puuvillased särgid, villased kampsunid).

Suusamüts peaks olema soe, kuid hin-gav. Samuti ei tee halba, kui osaliselt on see ka tuulekindel. Õiged suusakindad on suh-teliselt õhukesed, kuid samas peavad tuule kinni ja hingavad.

TEKST DIMA SMIRNOV - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND MAGAZINE

KUIDAS LAPSELE SUUSKI VALIDA?LASTELE SUUSARIIETE JA VARUSTUSE VALIMISEL TULEB EELKÕIGE LÄHTUDA LAPSE VAJADUSTEST, OSKUSTEST NING MUGAVUSEST. VIIMANE ON VÄIKSEMATE LASTE PUHUL KÕIGE OLULISEM.

EELISTAGE ASJATUNDJAID. Sportlandi suusaekspert Dima Smirnov soovitab lastele osta suusavarustust kauplustest, kus osatakse ostjale asjalikku nõu anda.

FIVE SEASONS LOGO2001-04-10

LOGOTYPEN I EUROPEAN SCALE: GRÅ: CMYK 0 0 0 7 RÖD: CMYK 0 X X 05

LOGOTYPEN I PANTONE COATED: GRÅ: 431 C RÖD: 200 C

LOGOTYPEN I PANTONE UNCOATED: GRÅ: 431 U RÖD: 186 U

FIVE SEASONS AB, LERGÖKSGATAN 14, 421 50 V FRÖLUNDA, SWEDENTel: 031-89 59 00, Fax: 031-45 68 80, E-MAIL: sweden@fiveseasons-sportswear.com

72

vaba aeg

TEKST JANNO VIILUP - FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

60 aastat on O’Neill vorminud ja lihvinud tooteid paremaks, mugavamaks ja ainulaad-semaks. Lumelaudurite, surfarite, suusata-jate kogemus on vormitud suurepäraseks tulemuseks. „RIDERD DEVELOPE, RIDERS PROVEN“ – Sõitjate poolt loodud ja järele proovitud!

Just Jack O’Neill oli see, kes 1962. aastal lõi O’Neilli kaubamärgi ja leiutas esimese neopreenmaterjalist surfiülikonna (WET-SUIT = KALIPSO). Nagu ütleb ka nende reklaamlause „FIRST NAME IN THE WATER“, mis tõlkes tähendab „ESIMENE NIMI VEES“. Jack on ka öelnud, et „lumi on ainult külmunud vesi“. O’Neilli esimesed suusapüksid olid seetõttu samuti neopree-nist!

O’Neill Rocca al Mares2009. aasta kevadel, täpsemalt mais,

avati Tallinnas O’Neilli esinduskauplus. See kauplus on väga ainulaadne mitmel moel. Kaupluse kujunduses on väga palju ühist maailma esimese surfipoega. Avamise het-kel oli selliseid kauplusi maailmas ainult kolm – Amsterdamis, Londonis, Saksamaal. Tallinna kauplus oli neljas omalaadne.

Nimelt on kaupluses kaks erinevat ala. Garaaži imiteeriv ala on koopia Jack O`Neilli esimesest surfipoest Põhja-Californias. Materjalidena on kasutatud kulutatud puitu, et anda poele retrohõnguline välimus, ja põrandal ehedat betoon. Akses-suaarid, mis kaunistavad ja annavad poele juurde isikupära, on paljuski toodud Ameerikast. Lae all ripuvad ehtsad surfilauad. Piltide koopiad on ajast, kui O’Neill brändina maailmas veel tund-matu oli!

Vana ja uus aegNn garaažiosas müüakse täna tehnilist

spordi- ja vaba aja riietust, suvel ranna ja päikesega seonduvat: bikiine, plätusid, sur-fipükse ja t-särke, sügistalvisel perioodil loomulikult lumisema spordiga seonduvat: lumelaua- ja suusaspordist inspireeritud jopesid, pükse, sooje fliise, mütse, t-särke ja palju muud. Kõik see ikka selleks, et saaksite oma hobiga kauem tegeleda, ja O’Neilli too-ted hoiavad teid soojas, nendega on mugav liikuda.

Kaupluse esiosa on tänapäevasem: hal-

lides toonides vanaaegsed kappe ja kauba-riiuleid imiteerivad kaubaalad. Keskendu-tud on kauba väga heale presenteerimisele, et klientidel oleks mugav tooteid vaadata ja proovida. Hästi suured toodete presentee-rimislauad on parimad kohad kaupluses klientide teenindamiseks. Sellesse kaupluse ossa on paigutatud vaba aja tooted. Soojad mantlid-joped, püksid, fliisid, mütsid, kin-dad. Kogu kollektsioon on inspireeritud 1980 ja 90-ndate Ameerikast. Mõeldud ini-mestele kes armastavad oma vaba aega!

Kaupluse valgustus on harjumatult hämar, pehme, kollane ja hästi hubane. Loomulikult on sellel põhjus. See on üks osa O’Neilli poe kontseptsioonist. Klientidele tahame tekitada hästi mõnusa, sõbraliku ostukeskkonna.

Avamise hetkel oli selliseid kauplusi maailmas ainult kolm.

JUBA 60 AASTAT ON O’NEILLI KAUBAMÄRK PAKKUNUD

INNOVAATILISI TOOTEID KÕIGILE, KES ARMASTAVAD

HULLJULGEID PÖÖRDEID LAINETEL VÕI TRIKKE JA

KIIRUST LUMISTEL NÕLVADEL. SELLE TOOTEARENDUSE

MAGUSAIMAD VILJAD ON SAADAVAL KA EESTIS –

ROCCA AL MARE KESKUSE O`NEILLI POES.

TALVEKS VALMIS. Rocca al Mares on suurim ja rikkalikum O’Neilli valik kogu Ida- ja Põhja-Euroopas. Julged värvivalikud, uued materjalid, erinevad tegumoed… Kõik see iseloomustab seda kauplust.

AINULAADNE POOD SIINSAMAS TALLINNAS!

O’Neill -Riders Develope,

Riders Proven!O’Neill - sõitjate poolt arendatud ja järeleproovitud!

74

ekstreem

ÄSSAD TULEVAD! Juba veebruaris saab Kiviõli mäel näha lumelauamaailma vägevaid. S

eni oli Kiviõli tuhamägi ja selle ümbrus tuntud kui mootorispordisõprade palve-rännakupaik, nüüd on aga tegevust kuhjaga ka ekst-reemsemat laadi talispordi-

harrastajatel. Suurtel ja väikestel, algajail ja edasijõudnuil.

Maailma tipud saabuvad veebruaris

Tallinna ja Põhja-Eesti inimestel on lõuna poolsete mäesuusakeskuste asemel märksa mugavam sõita Kiviõlli. Vaid 133 kilomeetrit ja 1,5–2 sõidutundi pealinnast ning adrenaliinirohked elamused võivad alata.

„Meil on kolm tavanõlva pikkusega 400–700 meetrit, mis on jõukohased kõigile, kes juba natuke sõita oskavad,” tutvustab Ida-Virumaa regionaalset suurprojekti Kivi-õli Seiklusturismi Keskuse juhatuse liige Janek Maar. „Algajate jaoks on eraldi tõstu-kiga nõlv, nagu ka lumerõngaga liuglejate jaoks. Keskuse „lipulaevaks” on Baltikumi suurim lumelauapark, kus on tegevust nii päris algajaile kui ka proffidele.” Viimaseid täna veel kahjuks Eestis palju pole, ent Maar usub, et Kiviõli park kasvatab neid lähi-aastatel juurde.

Juba veebruaris on Kiviõli nõlvad aga tõeliste ässade käsutuses, kui uhiuues lumelauapargis peetakse esmakordselt Ees-tis maailma tugevaima rahvusvahelise lumelaua võistlussarja World Snowboard Tour etapp. Võistlus kannab nime Estonian Slopestyle Open. Slope style ehk pargisõit on 2014. aasta Sotši taliolümpia võistlusala. Kokku oodatakse võistlejaid kümnest riigist ja ka hulgaliselt publikut.

Laenutus ja mõistlikud hinnad

Kuna Eestis tipptasemel harrastajaid kogu talve vältel peibutavaid suuri mägesid pole, sõltub siinsete mäesuusakeskuste iga-päevaedu suuresti sellest, mida on pakkuda noortele ja algajatele. Nii on Janek Maari sõnul elementaarne, et Kiviõlis hakatakse rõhku panema ka koolitustele ja treeningu-tele.

Nii mäepiletite kui ka varustuse laenu-tuse hinnad jäävad Kiviõlis üldiselt vahe-mikku 10–20 eurot sõltuvalt päevast ja sõitja vanusest. Enamjaolt on tegemist uhiuue suusa- ja lumelauavarustusega ning ümber mäe kulgevale murdmaasuusarajale kibe-lejate jaoks on pakkuda ka murdmaasuusa-varustust.

Detsembris avab keskuse kõrval uksed ka 35-kohaline hostel. Samuti leidub heal

EESTI VINGEIMAD

NÕLVADOOTAVAD

KIVIÕLISJAANUARIS AVATAKSE IDA-

VIRUMAAL KIVIÕLIS EESTI

PIKIMATE SLAALOMINÕLVADE

JA BALTIKUMI SUURIMA

LUMELAUAPARGIGA

VABAAJAKESKUS.

TEKST MARGUS MÜIL

FOTOD SPORTLAND MAGAZINE, SCANPIX, MARGUS VILISOO

75

tasemel majutusvõimalusi lähikonnas Maidlas ja Sakal.

Uuringud ja eesmärgidKui kümmekonna aasta eest mäesuusa-

keskuse rajamise ettevalmistamiseks esi-mesi samme astuti, peeti ettevõtmise alga-tajaid pigem naiivseteks hulludeks, kes üsna varsti tagasi normaalse tegevuse juurde pöörduvad.

Aga seekord läks teisiti. „Tagantjärele oli algus väga raske, aga kuna me seda siis ei teadnud, olid igal aastal tehtavad erinevad mäeuuringud pigem uueks ja huvitavaks väljakutseks,” meenutab Maar. „Nagu ka kogu kuue aasta pikkune mäeuuringute etapp, mille lõpus alles selgus, et vana pool-koksimägi sobib siiski suurte rahvamasside meelelahutuskohaks.”

Alates 2007. aastast, kui tulevase seik-lusturismikeskuse arendajad mäe sulgesid ja ümberkujundamise käigus Olümpia

hotelli suuruse tüki mäge ühest kohast teise liigutasid ning suusanõlvad tekkisid, muu-tusid töö viljad ka silmaga nähtavaks.

Täna ollakse asjadega niikaugel, et lähem perspektiiv on saada kõige hinnatu-maks moodsa aktiivse puhkuse keskuseks 2013. aastal Eestis ning 2015. aastaks kogu Soome lahe regioonis.

Võimalused kogu aasta ringi

Lisaks mäesuusa- ja lumelauakeskusele ning aasta läbi tasuta liikumisharrastust pakkuvale terviserajale on järgmiseks

suveks kavas Kiviõlis avada ka Eestis vaiel-damatult pikim, 600 m pikkune trosslasku-mine ning põnevaid elamusi pakkuv mägi-autode rada. Samuti lubab Janek Maar, et külastajatele avatakse ka motokeskuse või-malused. See tähendab, et huvilistele paku-takse oma tehnikaga või keskusest rendita-vate ATVdega kulgemiseks põnevaid sõiduradu.

Niisiis – Ida-Virumaa on üha enam ära kasutamas seni trööstituna tundunud tööstusmaastike turismipotentsiaali. Mida ütleb Janek Maar neile, kes endiselt suhtuvad Ida- Virumaale

sõitmisse teatava eelarvamusega? „On viimane aeg oma suhtumist muuta!”

VAATA LISA!Uuri Kiviõli Seiklusturismi Keskust

lähemalt: www.tuhamagi.ee

MITTE AINULT SÕIDURÕÕMUDMida tähendab Kiviõli Seiklusturismi Keskuse areng kohalikule elu- ja ettevõtluskeskkonnale?

välisturistidele, meediale ning üritusturundus-firmadele – paraneb oluliselt piirkonna maine turismisihtkohana.

kohti. Lisaks hooajaliselt kuni 100 töökohta, mida vajatakse suurvõistluste läbiviimiseks 2–4 korda aastas.

sest kasvab talveperioodil piirkonna turismi-, majutus- ja teenindussektori klientide arv. Kes-kusse oodatakse 80 000 külastajat aastas.

Kiviõli piirkonda rajatavates majutusasutustes minimaalselt 150 voodikohta. Samuti tekivad uued toitlustus- ning meelelahutusasutused.

võistlust, mida kajastatakse terves maailmas. Kiviõli Motofestivali nime all toimunud moto-krossi maailmameistrivõistluste etappidele lisan-duvad keskuse valmimise järel murdmaasuusa-, lumelaua-, ratta- ja kestvusspordivõistlused.

konnast lahkuvate noorte ja haritud tööjõu hulk.

„Tagantjärele oli algus väga raske!“

TÖÖ KÄIB. Kogu kompleks saab töökorda detsembri keskel. Peagi pärast seda on oodatud ka külastajad.

LÄHITULEVIK. Peatselt valmiv mäekeskuse teenindushoone hakkab välja nägema nii.

80

kasulik

TEKST DIMA SMIRNOV - FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Talv on alanud ning tubli-matel juba esimesed suu-sakilomeetridki selja taha jäetud. Paljudel aga seisab suusavarustuse, enne-kõike suuskade soetamine

alles ees. Tänavuse talvehooaja kuumim paik on kahtlemata Ülemiste Sportland ja sealne Racing Center. Siin saab igaüks enda vajadustele vastavad ideaalsed võist-lussuusad valida. Kogenud müüjad aitavad teha õigeid valikuid, lisaks pakutakse määr-deinfot ning võimalust näiteks maratoni-deks suuski libisema/pidama panna.

Lai valik igaüheleSelle aasta suusavalik on lai ja hõlmab

kõik Fischeri suusamudelid alates palju kiitust ja medaleid võitnud n-ö auguga suuskadest kuni harrastajatele mõeldud Fischeri Classic Sport mudelini. Sama on ka saabastega, kus Fischer on tugevalt edasi arenenud ning hetkel on jõudnud samale tasemele teiste teada-tuntud ja Ees-tis palavalt armastatud saabaste brändi-dega.

Varustuse hulgas on ka Madshusi suu-sad ja saapad, Alpina saapad (ka uus uisu-mudel) ning Swixi, One way ja Järvineni kepid. Määretest on saadaval Swixi, Toko ja Stardi tooted ja klassikaspetside jaoks on lisaks ka Rode määrded.

Kogenud meeskond Roger Rooma juh-timisel on oma tuleristsed saanud ja koos püsinud ligi viis aastat. See tiim tunneb teie vajadusi läbi ja lõhki ning aitab just teile sobiva lahenduse leidmisel. Õige suusa-paari leidmiseks on Ülemistes olemas ka mitu abimeest – Fischeri testlaud ja n-ö kell, mis teeb õige paari leidmise lihtsamaks.

Ülemiste Sportlandi määrdetiim on viimasel viiel talvel saanud posi-tiivset tagasisidet – hakkama on saa-dud nii miinuskraadideks kui ka sula-ilmaks määrimisega. Sportlandi määrdemehed on olnud tasemel ning kohal suurematel suusaüritustel. Nii on näiteks maratonide läbijatelt saadud ohtralt tänusõnu. Plaanime ka sellel aastal sama hästi suuski mää-rida, et tagada hea tulemus, nii et teie saaksite kesken-duda ainult oma sooritusele.

Samuti jätkab Sportland ka sel aastal koostööd noorte suusataja-tega klubist CFC, aidates tulevasi tippe varustuse soetamisel. Ülemiste Sportlandi Fischer Nordic Racing Center pakub sellel aastal noortele nii lihtsamaid mudeleid kui ka võistlussuuski. Tagasiside lastevanema-telt ja treeneritelt on olnud positiivne ning jätkame samas vaimus.

Tahad minna mäele? Kui kliendil on soov minna liuglema ka

natuke kõrgemale, siis on ka mäesuusa- ning lumelauavarustuse valik sel aastal parem kui kunagi varem. Juba aas-taid Eestis laineid löönud riietebrändide O’Neill, Helly Hansen ja The North Face kõrvale on brändikorvi lisandunud ka mitmed mäevarus-tuse tootjad. K2 ja Head

mäesuusad ning lumelauad on maailmas kõrgelt hinnatud ning tipptehnoloogial tuginevad tooted. Laiast valikust peaks iga-

üks leidma endale sõiduoskustele vastava sõiduriista. Samuti on valikus ka saapad,

klambrid, kiivrid ja muu varustus.

Loodame, et talv tuleb lumerohke ning suusatada saab

sellel aastal vähemalt neli kuud. Ülemiste Sportlandi

suusaosakonna uksed on avatud iga päev. Ülemiste Sportland on põhjaliku

ümberehituse järel saanud ka uue väli-muse. Osakondade paigutus on muutunud loogilisemaks ning outdoor-osakond sai täiesti uue pinna.

KUUMIM KOHT SUUSASÕPRADELE!

KOOSTÖÖS FISCHERIGA SAI

ÜLEMISTE SPORTLANDIST SEL

AASTAL FISCHERI AMETLIK NORDIC

RACING CENTER, MIS TÄHENDAB

KLIENDI JAOKS MITMEKÜLGSET

VALIKUT FISCHERI VARUSTUST.

ÜLEMISTE SPORTLAND –

See tiim tunneb teie vajadusi läbi ja lõhki!

SUUSASPETS. Roger Rooma juhtimisel valmistatakse Ülemiste Sportlandi Racing Center`is klientide suuski ette näiteks maratonideks.

82

aktiivne puhkus

Igal aastal, kui suusalumi katab maa, muutub Aegviidu külje all asuv Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus nii tervisesport-laste kui ka spordiga tõsisemalt tegelejate seas hinnatud suusa-

mekaks. Siin ootavad sind ja tervet sinu peret vaheldusrikkad ja hästi hooldatud suusarajad pikkusega 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ning 24 km, mõnus kelgumägi ja äki-lisem snowtubing’u nõlv

Külastajad saavad Kõrvemaal osaleda ka suusakoolis, mis on mõeldud nii täis-kasvanutele kui ka koolilastele, käia põne-vatel saanimatkadel puutumatus looduses ja osa saada huvitavatest pühapäevastest perematkadest ning talvistest seiklus- ja orienteerumismängudest. Pärast aktiivset tegevust pakub keskus kuuma sauna, maits-vaid talve- ja jõuluhõngulisi toite, muusika- ja tantsuõhtuid.

Siberi husky kelgukoerad Kõrvemaal

Sel hooajal ootame külastajaid nädala-vahetustel ka siberi husky kelgukoertega tutvuma ja lõbusõitu tegema. Siberi husky koeratõug on välja arenenud Siberi ränd-hõimude hoole all ning kujunenud just selliseks, nagu neid tänapäeval tuntakse – vastupidavaks, seltsivaks ja vähenõudli-kuks.

Kelgukoertega läbi karge metsa kulge-mine pakub meeldejäävat elamust. Lisaks

vahetule kokkupuutele muinasjutuliselt kauni talvise loodusega tajub sõitja koerte jõudu ning tunnetab ise rakendit juhtides inimese ja looma koostööd. Saatjaks vaid lume sahin ja koerte jooksuhääl… Kõrve-maa lühisõidud kestavad kolmest seitsme minutini, aga võib minna ka kuni 10-kilo-meetrisele ringile. Kelgule mahub lisaks juhile üks täiskasvanu või kaks last, vahel ka keskmist kasvu täiskasvanu ja laps. Rakendeid on külastajate kasutuses kokku kolm.

Kelgukoerad on ülisõbralikud, äärmi-selt liikumisaltid ja avatud loomuga loo-mad. Muide, põhiliselt söövad nad lisaks kuivtoidule mitte liha, vaid kala, aga ka puu- ja juurvilja ning peavad lugu piima-toodetest.

Lõbusõite ja koerarakendi sõiduõpet on võimalik ka ette tellida, näiteks pakume sellist tegevust lastele jõulupeopaketis koos jõulumehega.

Lastele oma suusarajadSellel hooajal täiendame ka tasasel pin-

nal laiuvat väikelaste suusarada, kus saavad hakkama lapsed alates teisest eluaastast. Raja algusesse on lastevanemate jaoks pai-galdatud mõningad õpetussoovitused, kui-das lapsele suusatamist õpetada. Et suu-satamist põnevamaks muuta, ootavad lapsi rajal infopostid, kus on erinevate loomade ja nende jälgedega pildid.

Juba kogenumaid lapsi ootab eraldi

TALLINNAST VAID 55 KILOMEETRI JA VÄHEM KUI TUNNISE AUTOSÕIDU KAUGUSEL ASUV SPORTLAND KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUS PAKUB AMMENDAMATUID VÕIMALUSI AKTIIVSEKS TALVEPUHKUSEKS.

TERE TULEMAST TALVEPARADIISI!

TEKST MARILIN PEHKA - FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

UURI KÕRVEMAA VÕIMALUSI!WWW.KORVEMAA.EE

83

suusarada kelgumäe lähistel, kus lapsed saavad segamatult mäest laskumist harju-tada.

Keskuse suusalaenutusest leiab suusa-varustuse ka kõige nooremale pereliik-mele. Pärast suusatamist saavad lapsed keskuse söögimaja II korrusel lastetoas mängida.

Ettevõtetele oma maratonid

Suusatamine ja talvepäevad on taas popid. Kõrvemaa keskus pakub argipäeva-del ettevõtetele võimalust korraldada oma talvepäevi koos omanimelise maratoniga, olgu see maraton siis 5 km, 10 km, 19 km või 24 km pikkusel rajal. Keskuse poolt on ette valmistatud suusarajad, stardi- ja fini-šiala, soovi korral saab aega võtta ja võist-lustulemusi jäädvustada. Päeva lõpuks ootab kuum saun ning maitsvad kodused toitud söögimajas. Ja ühe võistluse juurde kuulub ikka ka üks korralik afterparty stiilis „Suusabaasis on tantsupidu”.

Matkad päeval ja ööpimeduses

Keskuses on võimalik ka sellel talvehoo-ajal minna matkale nii päevavalges kui ka ööpimeduses. Eriti põnev on aga öösel pealambi valguses või kuuvalgel looduses viibida. Koos matkajuhiga õpitakse kuu-lama looduse hääli ning tajuma ümbrust pimedas. Võib minna jalgsi, räätsadega või suuskadega matkale. Pärast on mõnus lõkke ääres end soojendada ja kosutavat kuuma teed või maitsvat suppi süüa.

Kooliperega ühisele suusapäevale

Ootame kooliperesid ühistele suusa-päevadele. Keskuse hästi korrastatud rajad, stardi- ja finišiala tagavad ürituse õnnestu-mise. Abistame ka suusapäevi ja võistlusi korraldada. Soovi korral saab keskusest kosutavat suppi ja käia kuumas saunas. Lisaks on lastel võimalus kelgutada, snowtube’iga sõita ning mootorsaaniga või kelgukoertega lõbusõidule minna.

TALVINE LASTELAAGER 1.–5. JAANUAR 2013

Kohe uue aasta algul on Kõrvemaa lastelaagri päralt. Tutvustame lastele talviseid matkamis võimalusi, läheme mootorsaaniga jäljejahile ja võtame kaasa ka ehtsa jahimehe. Veel on kavas suusakool, lumelauakool, uisutamine, kelgutamine, snowtubing, lumesõda ja palju muud. Laager maksab 130 eurot ning sisaldab rikkalikku programmi, toitlustamist ja majutamist. Oodatud on lapsed vanuses 7–14 aastat.

Lisainfo info@korvemaa.ee

84

Talvised paketid igale maitsele

Sellel hooajal pakub keskus talvist aktiivset tegevust igale maitsele – nii matka- kui ka spordihuvilistele, motoriseeritud tegevuse harrastajatele ja eheda emotsiooni otsijatele. Matkasõpradele saame pakkuda koostöös erinevate matkajuhtide ja -korral-dajatega huvitavaid jutuõhtuid mägi-, suusa-, ratta- ja veematka võimalustest üle maailma.

24 km suusarada – ainulaadne Eestis

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusa-keskusest saab alguse Eestis ainulaadne 24 km pikkune suusarada, mis läbib mitme-külgseid looduskauneid maastikuvorme, nagu näiteks soid ja rabasid: Lagesoo, Lill-soo ja Riistkõrve raba; mägesid, seljakuid ja oose: Veriorja mägi, Lõuniku mägi, Katku-mägi ja Venemägi. Raja lähedusse jäävad fantastilised rabajärved: Linajärv, Änni-järv, Harakajärv, Sillaotsa järv, Mustjärv ja Venejärv. Rada annab võimaluse 2–3 tun-niks metsa n-ö ära kaduda. Söögimajast antakse teele kaasa termosed teega. Ja kel-lele jääb 24 kilomeetrist väheks, see saab

minna 65 km pikkusele Kõrvemaa tervise-raja ringile.

Talvised matkarajadPeale suusaradadele mineku saab kes-

kuse külastaja teha iseseisvalt ka mõnusaid jalutuskäike. Sellel hooajal valmistame ette matkarajad jalgsi või tõukekelkudega mat-kamiseks.

Pühapäevased perematkadOleme koostanud selleks talvehooajaks

ka perematkade plaani, kuhu pered – lap-sed, vanemad, vanavanemad või suuremad lapsed – saavad omapäi tulla. Metsarahva ehk loomajälgede vaatlusmatka teeme koostöös seiklusturismifirmaga 360 Kraadi ja hoogsaid tõukekelgumatkasid koostöös Reimann Retkedega. Kombinee-rime matku lustaka sõiduga 9-kohalises mootorsaanis.

MootorsaanimatkadKõrvemaa maalilist ja kohati tundra-

maastikku saab kõige ehedamalt nautida mootorsaanimatkal. Võimalus on minna tunniks, kaheks, kolmeks või terveks päe-vaks talvisesse loodusesse ning kaotada seal reaalsustaju – on vaid lumi, puutumatu

loodus ja hea seltskond. Soovitame moo-torsaanimatkadele aja varakult broneerida. Keskuse lähipiirkonda saab minna ka poo-letunnisele proovisõidule. Mootorsaani matku korraldatakse 2-kohaliste või 9-koha-lise mootorsaaniga.

Lõkkeplatsid ja grillimiskohad

Pakume külastajatele võimalust pidada piknikku otse talvise looduse rüpes. Meie poolt on grillitarvikud, lõkkeplatsid, soojad istumisalused ja vajaduse korral soojad tekid.

Talvefestival 1. ja 2. detsembril

1. ja 2. detsembril on kõik oodatud osa saama hoogsast talveprogrammist. Tegevus algab laupäeval kl 14.00 ja pühapäeval kl 12.00. Tutvustame Kõrvemaa Suusakooli programmi, talvist matkaprogrammi, toi-muvad huvitavad ja lustakad võistlused.

Lisaks korraldame saanisõite lastele, saab ka vibulaskmist harjutada, pealampi-dega öömatkale minna ja palju muud. Kõik aktiivsed tegevused on tasuta.

Lisaks pakub keskus maitsvaid toite ja kuuma sauna. Laupäeva õhtuprogrammiks on „Tantsupidu suusabaasis”. Esimene talve-hooaja avapidu toimub stiilis „Kuumad kuulsad suusatajad”. Täpsem info ja prog-ramm kodulehel www.korvemaa.ee

aktiivne puhkus

TALVISED SÜNDMUSED JA VÕISTLUSED1.–2 .detsember –Talvefestival ja perepäev 1.–5. jaanuar – laste talvelaager 26. jaanuar – RMK Kõrvemaa suusamaraton8.–9. veebruar – Harjumaa meistrivõistlused suusatamises17. veebruar – vastlapäeva tähistamine ja perepäev 2. märts – Presidendimatk algusega Aegviidust3. märts - Tallinna suusamaraton10. märts – ”Tere lumelinn” ja perepäev22.–24. märts – husky kelgukoerte kevadvõistlus30.–31. märts – talvehooaja lõpetamine ja perepäev

Müts 12,95

Suusajope 299,95

Suusapüksid 199,95

Müts 29,95

Suusajope 229,95

Suusapüksid 129,95

Fliis 49,95

Saapad 99,95

Müts 29,95

Suusajope 229,95

Suusapüksid 129,95

Fliis 49,95

Saapad 99,95

88

Suusajope 199,95

Suusapüksid 199,95Suusajope 249,95

Suusapüksid 139,95

89

Müts 22,95

Suusajope 169,95

Suusapüksid 99,95

Kindad 34,95

Saapad 139,95

Suusajope 159,95

Suusapüksid 99,95

Kindad 32,95

Saapad 149,95

90

Müts 39,95

Suusajope 169,95

Suusapüksid 99,95

Fliis 34,95

Saapad 139,95

Müts 19,95

Suusajope 179,95

Suusapüksid 99,95

Kindad 44,95

Saapad 189,95

91

Müts 24,95

Suusajope 279,95

Suusapüksid 189,95

Müts 39,95

Suusajope 219,95

Suusapüksid 149,95

Kindad 39,95

Saapad 144,95

Saapad 134,95

Särk 79,95Naiste soe pesu

Meeste soe pesuSärk 69,95

Püksid 69,95

Püksid 69,95

Saapad 144,95

Saapad 134,95

Särk 79,95Naiste soe pesu

Meeste soe pesuSärk 69,95

Püksid 69,95

Püksid 69,95

Müts 39,95

Suusajope 299,95

Müts 24,95

Suusajope 279,95

Suusapüksid 189,95

Kindad 34,95

Naiste Saapad 94,95

Meeste Saapad 199,95

9494

Müts 39,95

Suusajope 299,95

Müts 24,95

Suusajope 279,95

Suusapüksid 189,95

Kindad 34,95

Naiste Saapad 94,95

Meeste Saapad 199,95

94

Barka 199,95

Suusapüksid 84,95

Müts 5,95

Suusajope 89,95

Suusapüksid 64,95

Müts 11,95

Suusajope 104,95

Suusapüksid 69,95

Kindad 8,95

96

Barka 199,95

Suusapüksid 69,95

Barka 109,95

Suusapüksid 74,95

97

25

persoon

„Lauaga sõites saad selle tõelise mäe-fiilingu kuidagi kergemalt kätte. Ja kui saad puudril sõidu kätte, on kaif seda vägevam.“

HIRMO FAKTOR LUMELAUAL

See oli ilmselt 1996. aastal, kui Hirmole nakkas mäesuusahaigus. Sest ajast peale on ta igal talvel üritanud leida nädalakese puhkust, et minna mägedesse, eks ikka peamiselt Alpi-desse.

Tõsi, esimestel aastatel, nagu paljud tei-sed kaasmaalased, käis ta mägedes suuskadega sõitmas.

Asi sai kiiresti enam-vähem selgeks ning raadiomees tundis end kahel suusal nõlvalt alla kihutades üha kindla-malt. Aga 2000. aastate algul hakkasid sõbrad üha jõulise-malt teda veenma, et mis ta nende suuskadega ikka niker-dab, proovigu lauda. See olla see päris nauding. Kõhklemist muidugi oli. Et kas maksab tervet suusapuhkust Alpides raisata lauaga sõidu õppimisele, kui suuskadel oli sõit kin-del? Ent üks nädal Austrias harjutamist ning … Pärast seda oli Hirmo, nagu öeldakse, kadunud mees.

Huvitav on see, et laugetel nõlvadel (à la Kuutsemäe) oli õppimine palju keerulisem kui Austria järskudel radadel. „Seal lihtsalt tuli sõpradel kannul püsida ja nii ei jäänud muud üle, kui saingi sõidu selgeks. Ühesõnaga, minu arvates on suurtes mägedes lihtsam õppida,“ selgitab Hirmo.

Oma suusavarustuse müüs lauausku pööranud Hirmo ühel suvel Pärnu rannas Sky saatejuhtide korraldatud täikal maha. Mis neist ikka koju tolmu koguma jätta, kui oled lauamees.

„Midagi pole öelda, võib-olla kõlab see kuidagi laisalt, aga lauaga sõites saad selle tõelise mäefiilingu kuidagi ker-gemalt kätte,“ tunnistab ta. „Ja kui saad puudril (värskelt mahasadanud koheval puutumata lumel – toim) sõidu kät-te, on kaif seda vägevam.“

Niisiis üritab raadiomees igal talvel ühe Alpi-reisi ikka teha.

Itaalia, Prantsusmaa, Austria … Ta on suusatanud, see tähendab lauda sõitnud Slovakkias ning Soome Himosel ja tuntumatel Skandinaavia nõlvadel. Neid kohti on aastatega

kogunenud ikka üksjagu palju. On käinud koos sõpradega, töökaaslastega, oma naisega… „Aga huvitav on see, et seni pole kaks korda samasse mäekuurorti sõitma sattunud.“

Kui arutada, milline kant talle siiski kõige enam meeldib, siis Hirmo meelest on igal paigal omad võlud. „On ju selge, et suusareis on eelkõige ikkagi puhkus. Ka kõik muu, lisaks suusatamisele, on samuti tähtis. Prantsusmaal ja Itaalias on suurepärased toidud, Austrias vägevad nn afterski-peod….“

Aga kui konkreetsemalt rääkida, siis vast kõige vägeva-ma elamuse pakkus viimatine reis Šveitsi ja Itaalia piiril asuvasse Zermatt-Cervinia suusapiirkonda. „Seal oli tõesti kõik viimase peal – mäed, toit … kogu komplekt.“

Aga ekstreemsused? Hirmsad kukkumised, luumurrud ja valusad nihestused? Igal staažikal lumelauahundil võiks olla varrukast võtta mõni äkilisem vahejuhtum. Hirmo ütleb, et mägedes ta eriline ekstreemsuste otsija pole. „Ja ma sõi-dan päris esimesest päevast alates kiivriga. Eriti pärast seda, kui nägin, kuidas üks sõber rängalt kukkus ja suuremast hädast just tänu kiivrile pääses, olen ma eriti veendunud kiivriga sõitja,“ räägib ta. „No ja tegelikult on vanus ka juba selline, et katsun kõiksugu hullumeelsustest hoiduda.“

Tõsi, kui karmimast elamusest rääkida, siis meenub Hirmole lugu, mis juhtus temaga päris n-ö mäesuusakar-jääri alguses Slovakkias. „Ei osanud toona mäekaarti luge-da, sattusin valele poole mäge parajasti nii hilja, et ükski tõstuk enam ei töötanud. Nii tuligi mul neis mäesuusasaa-bastes, mis pole pikemaks jalutuskäiguks just kõige muga-vamad, käia 15 kilomeetrit oma baasi. Kogu varustus loo-mulikult kaenlas,“ meenutab ta.

Päris lõpetuseks ütleb Hirmo, et kuigi ta peale lume-lauasõidu muude spordialadega kiidelda ei saa, on siiski üks ala, millega ta tõsiselt tegeleb. „See on lapsega jaluta-mine. Kuni ta aastaseks saamiseni sõidutasin iga päev lap-se käru, kokku tuli nii 100–120 kilomeetrit kuus. Nii et vor-mihoidmisega mul probleeme pole,“ muheleb ta.

See oli ilmselt 1996. aastal, kui Hirmole nakkas mäesuusahaigus. Sest ajast peale on ta igal talvel üritanud leida nädalakese puhkust, et minna mägedesse, eks ikka peamiselt Alpidesse.

sed kaasmaalased, käis ta mägedes suuskadega sõitmas. Asi sai kiiresti enam-vähem selgeks ning raadiomees

tundis end kahel suusal nõlvalt alla kihutades üha kindlamalt. Aga 2000. aastate algul hakkasid sõbrad üha jõulisemalt teda veenma, et mis ta nende suuskadega ikka nikerdab, proovigu lauda. See olla see päris nauding. Kõhklemist muidugi oli. Et kas maksab tervet suusapuhkust Alpides raisata lauaga sõidu õppimisele, kui suuskadel oli sõit kindel? Ent üks nädal Austrias harjutamist ning … Pärast seda oli Hirmo, nagu öeldakse, kadunud mees.

Huvitav on see, et laugetel nõlvadel (õppimine palju keerulisem kui Austria järskudel radadel. „Seal lihtsalt tuli sõpradel kannul püsida ja nii ei jäänud muud üle, kui saingi sõidu selgeks. Ühesõnaga, minu arvates on suurtes mägedes lihtsam õppida,“ selgitab Hirmo.

Oma suusavarustuse müüs lauausku pööranud Hirmo ühel suvel Pärnu rannas Sky saatejuhtide korraldatud täikal maha. Mis neist ikka koju tolmu koguma jätta, kui oled lauamees.

„Midagi pole öelda, võib-olla kõlab see kuidagi laisalt, aga lauaga sõites saad selle tõelise mäefiilingu kuidagi kergemalt kätte,“ tunnistab ta. „Ja kui saad puudril (värskelt mahasadanud koheval puutumata lumel – toim) sõidu kätte, on kaif seda vägevam.“

Niisiis üritab raadiomees igal talvel ühe Alpi-reisi ikka

Itaalia, Prantsusmaa, Austria … Ta on suusatanud, see tähendab lauda sõitnud Slovakkias ning Soome Himosel ja tuntumatel Skandinaavia nõlvadel. Neid kohti on aastatega

Ssed kaasmaalased, käis ta mägedes suuskadega sõitmas.

Asi sai kiiresti enam-vähem selgeks ning raadiomees tundis end kahel suusal nõlvalt alla kihutades üha kindlamalt. Aga 2000. aastate algul hakkasid sõbrad üha jõulisemalt teda veenma, et mis ta nende suuskadega ikka nikerdab, proovigu lauda. See olla see päris nauding. Kõhklemist muidugi oli. Et kas maksab tervet suusapuhkust Alpides raisata lauaga sõidu õppimisele, kui suuskadel oli sõit kindel? Ent üks nädal Austrias harjutamist ning … Pärast seda oli Hirmo, nagu öeldakse, kadunud mees.

Huvitav on see, et laugetel nõlvadel (õppimine palju keerulisem kui Austria järskudel radadel. „Seal lihtsalt tuli sõpradel kannul püsida ja nii ei jäänud muud üle, kui saingi sõidu selgeks. Ühesõnaga, minu arvates on suurtes mägedes lihtsam õppida,“ selgitab Hirmo.

Oma suusavarustuse müüs lauausku pööranud Hirmo ühel suvel Pärnu rannas Sky saatejuhtide korraldatud täikal maha. Mis neist ikka koju tolmu koguma jätta, kui oled lauamees.

„Midagi pole öelda, võib-olla kõlab see kuidagi laisalt, aga lauaga sõites saad selle tõelise mäefiilingu kuidagi kergemalt kätte,“ tunnistab ta. „Ja kui saad puudril (värskelt mahasadanud koheval puutumata lumel – toim) sõidu kätte, on kaif seda vägevam.“

Niisiis üritab raadiomees igal talvel ühe Alpi-reisi ikka teha.

Itaalia, Prantsusmaa, Austria … Ta on suusatanud, see tähendab lauda sõitnud Slovakkias ning Soome Himosel ja tuntumatel Skandinaavia nõlvadel. Neid kohti on aastatega

Suusamüts 19,95

Suusajakk 94,95

Suusakindad 39,95

Suusapüksid 74,95

Suusamüts 19,95

Suusajakk 99,95

Suusapüksid 79,95

Fliis 79,95

Suusajope 249,95

Suusapüksid 129,95

Saapad 99,95

Müts 29,95

Fliis 49,95

Suusajope 199,95

Suusapüksid 129,95

Suusamüts 19,95

Suusajakk 94,95

Suusakindad 39,95

Suusapüksid 74,95

Suusamüts 19,95

Suusajakk 99,95

Suusapüksid 79,95

99

Pusa 79,95

Sulejope 184,95

Püksid 79,95

Kott 44,95

Vabaajajalatsid 139,95

Pusa 89,95

Vest 109,95

Dressipüksid 49,95

Vabaajajalatsid 109,95

100

Nüüd Sportlandis!Nüüd Sportlandis!

Jope 199,95

Pusa 89,95

Püksid 109,95

Vabaajajalatsid 89,95

Pusa 79,99

T-särk 36,95

Püksid 79,95

Vabaajajalatsid 89,95

101

Müts 11,95

Suusajope 79,95

Suusapüksid 69,95

Kindad 12,95

Suusajope 64,95

Suusapüksid 54,95

Kindad 12,95

Suusajope 84,95

Suusapüksid 64,95

Kindad 12,95

102

Müts 24,95

Kombekas 139,95

Kindad 24,95

Müts 19,95

Suusajope 129,95

Suusapüksid 99,95

Kindad 12,95

Müts 19,95

Suusajope 89,95

Suusapüksid 69,95

Kindad 12,95

Müts 17,95

Fliis 39,95

Suusajope 99,95

Suusapüksid 89,95

Kindad 9,95

Saapad 94,95103

Müts 24,95

Suusajope 129,95

Suusapüksid 99,95

Kindad 9,95

Saapad 74,95

Müts 24,95

Suusajope 129,95

Suusapüksid 89,95

Kindad 12,95

Saapad 94,95

Müts 15,95

Suusajope 99,95

Suusapüksid 69,95

Kindad 12,95

CROCS saapad 54,95104

Müts 19,95

Suusajope 129,95

Suusapüksid 89,95

Saapad 74,95

Müts 29,95

Suusajope 119,95

Suusapüksid 89,95

Saapad 99,95

105

Tennisetopp 59,95

Tenniseseelik 54,95

Tennisejalatsid 119,95

Reket 149,95

Nokamüts 24,95

Tennisesärk 74,95

Tennisepüksid 54,95

Tennisejalatsid 139,95

Käepael 12,95

Reket 249,95

106

Tennisekleit 104,95

Spordikott 99,95

Tennisejalatsid 119,95

Reket 149,95

Nokamüts 24,95

Tennisesärk 84,95

Tennisepüksid 59,95

Tennisejalatsid 139,95

Käepael 12,95

Reket 249,95

Treeningkott 79,95

107

Treeningtopp 69,95

Treeningpüksid 62,95

Treeningpüksid 84,95

Treeningjalatsid 159,95

Spordikott 159,95

Treeningtopp 44,95

Treeningretuusid 49,95

Treeningpüksid 49,95

Treeningtopp 39,95

Treeningpüksid 54,95

Treeningjalatsid 114,95

Treeningjalatsid 99,95

Treeningsärk 36,95

Treeningpüksid 44,95

CASALL Joogipudel 6,95

Treeningjalatsid 89,95

Treeningtopp 69,95

Treeningpüksid 62,95

Treeningpüksid 84,95

Treeningjalatsid 159,95

Spordikott 159,95

109

Treeningpusa 74,95

Treeningsärk 34,95

Treeningpüksid 42,95

Treeningjalatsid 69,95

Treeningtopp 49,95

Spordikott 49,95

Treeningpüksid 64,95

Treeningjalatsid 109,95

110

Treeningpusa 74,95

Treeningsärk 34,95

Treeningpüksid 42,95

Treeningjalatsid 69,95

Treeningtopp 49,95

Spordikott 49,95

Treeningpüksid 64,95

Treeningjalatsid 109,95

112

elustiil

Kristjani ja The Hefti muu-sikat iseloomustavad kõige paremini sõnad „energia” ja „siirus”. Noored mehed on täis energiat ning tahavad

jõuda nii kaugele kui võimalik.

Saite äsja koostöös Sportlandiga valmis uhiuue ja vägagi efektse video.

Just! Lugu kannab pealkirja „Born to live”, mis räägib juba ise päris palju. Aga üldiselt on loo sõnum uskuda sellesse, mida sa teed, ja teha kõik, et su unistused täituks. Väga positiivne lugu!

Oled olnud hinnatud tegija Eesti rokimaastikul juba aastaid. Kas rock`n`roll’i ja tervislikke eluviise on sinu jaoks olnud keeruline ühen-dada?

Neid saab väga hästi ühendada, küsi-

mus on ainult tahtmises! Juba üks korra-lik pooleteisetunnine kontsert on tegeli-kult äärmiselt hea aeroobne trenn. Aga pigem on see kõik, jah, peas kinni. Loo-mulikult annaks elada ka igapidi ebater-vislikumalt ja kindlasti pidev ringisõit-mine ja peod seda ka soosiks, aga siin elus pole milleski muus küsimus kui tahtes! Ja ma ei tee palju kompromisse.

Miks üldiselt arvatakse, et rokka-rid on suured elupõletajad?

Eks see pilt ole juba ajalooliselt nii kujundatud ja sellest ka see arvamus. Ja eks see ka vahel – olgem ausad – nii ongi. See on žanr, mida ju algupäraselt ikka

„SA SÜNDISID ELAMA!“ KÕLAB KRISTJAN KASEARU PÕHIMÕTE. TUN-TUD ROKKARI JAOKS EI TÄHENDA SEE SIISKI ELUPÕLETA-MIST, VAID RISTI VASTUPIDIST. KASEARU ELUSTIILIS ANNAVAD TOONI SPORTLIKKUS JA POSITIIVSUS.

SIIRAS POISS SIIRAST BÄNDIST

THE HEFTKristjan Kasearu – laul ja kitarrMadis Muul – klahvpillidPriit Jääger – kitarrRauno Pella – trummid

THE HEFT FACEBOOKISJälgi Kristjan Kasearu ja The Hefti te-gemisi bändi ametlikul Facebooki lehelwww.facebook.com/theheftofficial

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD KERSTI NIGLAS

sellisest mässumeelsusest ja põletavast energiast loodi. Samuti peod ja möll selle ümber… Ma arvan, et täna on seda kõike siiski vähem, sest kui sa oled ikkagi tegija sellel alal, siis sa ei saa lubada endale eba-õnnestunud kontserte ja põrumist. Konku-rents ja kontsertide tempo nõuavad oma.

Paljud noored, ka muusikud, kipu-vad sõjaväest kõrvale viilima. Sina käi-sid seal ära. Oli raske?

Ma ei arva, et sõjavägi on hirmus ja raske! See „raskus“ on enamiku meeste peas kinni just vahetult enne sinna mine-kut. Loomulikult on raske sinna minna, kui sul on karjäär silme ees ja sa pead pikaks ajaks ühiskonnast eralduma, aga siiski arvan, et iga Eesti noormees võiks sõjaväes ära käia. Küsimus ei ole ainult sõjalistes oskustes, vaid ma nägin seal ka seda, kuidas need mehed, kes olid algul vähem suutli-kud enda eest seisma ja vastutama, läksid koju mitmeid kordi kindlamate ja tegusa-mate meestena!

Kui head, sportlikus mõttes, näe-vad laval välja Eesti pop- ja rokkmuu-sikud?

Ma arvan, et aina paremad! Tundub, et selline sportlik eluviis hakkab järjest ena-matele külge. Jõusaaliski näen juba päris paljusid muusikuid!

Milliseid spordialasid fännad? Olen olnud suur spordifänn ja mitte

ainult pallimängudes, vaid ka mootori-spordis. Ei möödunud ühtegi F-1 etappi, mida ma noorena poleks vaadanud!

Oled ka ise küllaltki usinasti sporti harrastanud.

Olen jah kogu oma Pärnus veedetud põhikooliaja ning ka keskkooliaja harras-tanud sporti! Alustasin tennisega, mida mängisin 4–5 aastat, ja viis aastat tegelesin ka võrkpalliga, kus sain võistlustel ka auhin-nalisi kohti. Samuti olen harrastanud korv- ja jalgpalli ning sellist võitluskunsti nagu wing tsun. See ei olnud nii väga tasemete hankimise trenn, vaid pigem selline väga reaalne enesekaitse suund. Õnneks pole vaja läinud. Viimasel ajal treenin peamiselt jõusaalis.

Kes sinu treeningplaane ja -koormusi timmib?

Sean oma treeningplaanid ja koor-mused ise. Olen ikkagi harrastussport-

lane, nii et midagi müstilist ma ei tee.

Kas sul on kodus palju spordiva-rustust?

Neid ikka on seal, näiteks mitmeid Converse’i tooteid. Ei midagi väga spetsii-filist, aga olemas on kõik vajalik, et sporti harrastada.

Millised on sinu suhted talispor-diga? Kas harrastad ja kui, siis mida?

Pean tunnistama, et ei ole olnud väga suur talisportlane, aga suusatada on siiski lahe.

SIIRAS POISS SIIRAST BÄNDIST

LAE THE HEFTI HITT "BORN TO LIVE" ALLA SIIT!

Iga Eesti noormees võiks sõjaväes ära käia.

Kas tänaste koolinoorte ellusuhtu-mine on piisavalt sportlik?

Eks see ole erinev, aga üldiselt mulle tundub, et sport on järjest popimaks saa-mas.

Milliste spordialade harrastamist soovitaksid lastele ja noortele?

Kindlasti hakatuseks pallimänge ja meeskonnatrenne! Need annavad piisavalt koormust ja arendavad meeskonnatööd. Jõusaal võiks natuke hiljem tulla.

Oled olnud alati noortele eesku-juks, või oled teinud ka midagi sellist, mille üle pigem uhkust ei tunne?

Kusjuures ma ei ole sellele kahjuks või õnneks väga mõelnud. Ma loodan, et siiski olen andnud alati positiivset eeskuju. Aga ma arvan, et keegi ei peaks midagi kellegi järgi tegema, vaid leidma ise endas selle tõe. Me oleme kõik erinevad ja tahame elult erinevaid asju. Aga üleüldiselt ma võtaks ette ühe lause meie loost: „Your not just a face, you were born to live!”

Kui sageli koos bändikaaslastega vaba aega veedad ja kas ka nemad on spordimehe hingega rokkarid?

Veedame vaba aega koos nii palju kui võimalik. Praegu tegutseme video kallal ja kõik on väga vinge ning põnev! Aga näiteks klahvimees Madisega teeme koos ka palju trenni.

Missugused on The Hefti lähiaja plaanid ja olulisemad ettevõtmised?

Praegu on suur siht ja rõhk meie teisel singlil „Born to live”! Loodame, et see lugu ja video avab jälle meie ees rohkem uksi. Me tahame bändiga elada hetkes ja seda täie rauaga. See on ka minu elu mõte! Me ei pea vajalikuks alati teha meeletult palju plaane, küll aga on meil kindlad sihid! Tahame minna nii kaugele kui võimalik.

Mida soovid lõpetuseks oma fänni-

dele öelda?Tahan kõigepealt teid kõiki tänada, sest

ilma teieta ei oleks meid! Täname, et usute meisse ja käite meie kontsertidel! Ja minu soovitus kõigile on „Olge kohal!”, nii elus kui ka kontserdil.

114

elustiil

THE HEFT ROKIB KOOS CONVERSE`IGA!Sportland on pikalt otsinud kohalikul muusikamaastikul tegijat, kes peegeldaks kõige paremini Converse’i mõttemaailma ja elustiili. Nüüd, kui Kristajn Kasearu on oma uue bändiga The Heft saanud värske hingamise, võime rõõmsalt tõdeda, et otsitu on leitud.

Kristjanil ja bändil on valminud uus singel „Born to live”. Lugu, mis muusikaliselt kasvab iga taktiga ning suudab üha uuesti ja uuesti üllatada. Singel on saanud ka väga omanäolise video. Nüansirohkus ja loomulikult selle video lõpulahendus paneb seda huviga ootama ja vaatama.

Nähes kõike seda kõrvalt – seda professionaalset tiimi videopromotsioonis eesotsas Peeter Rebase ja Sander Allikmäega. Nähes Kristjan Kasearu ja The Hefti positiivset sisemist põlemist ja veendumust, ongi Sportland õla alla pannud nii uue singli välja-töötamisele kui ka bändiga koostööle laiemalt. Soovides olla innustajaks veelgi kaugemale ja kõrgemale pürgimisel.

Converse rokib muusikamaailmas – trendi loovad endiselt mustad nahkjoped, teksad ja Converse All-Star ketsid. Seda juba alates Ramonesist ja Sex Pistolsist, kes muutsid Chuck Taylor All-star ketsid muusikamaailma alatiseks aksessuaariks.

Rokkmuusika on alati olnud julge ja eksperimenteeriv. Converse väärtustab julgust erineda ning Kristjan Kasearu ja The Heft suudavad seda lippu väärikalt kanda.

Kõik me tahame elult erinevaid asju!

116

kasulik

TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTOD SCANPIX

Selle aasta kevadel koondusid spordimeditsiini ning tugi- ja lisateenuseid pakkuvad asu-tused eesmärgiga hakata valdkonda üheskoos eden-dama Eesti spordimeditsiini

klastri SportEST kaudu.Projekti peamine eesmärk on eelkõige

terviseedendus, kus teavitustööd tehes ja ühiseid terviseteenuste komplekse välja töötades propageerida tervislikku sporti-mist ja vähendada sporditraumade arvu. Eesti spordimeditsiini teenustevõrku aren-dades ja süsteemsemaks muutes tekib suut-likkus eksportida samu teenuseid ka välis-turgudele.

Eesti on rahvusvaheliselt tuntud kui mitmekülgsete sportimisvõimalustega riik.

Pakkudes treening- ja võistlusvõimaluste kõrval ka kvaliteetseid ja kättesaadavaid spordimeditsiini teenuseid, saame veelgi rohkem parandada Eestis treenimise ja võistlemise võimalusi.

Sportland liitus klastriga suvel ning

Sportlandi üht eesmärki – rohkem terveid sportlasi ja rohkem sporti – aitab teenida klastri partnerite ühine eesmärk ära hoida sporditraumasid. Sportlandi meediakana-lite ja kontaktvõrgustiku abil tõstetakse eelkõige harrastussportlase ja spordiga seo-tud sidusgruppide teadlikkust tervislikust sportimisest. Oluline on siinkohal ka tege-vussuund spordipoodide klienditeenin-dajate tervisealaste teadmiste ja nende regulaarse täiendamise osas, mis tagab

klientidele kompetentsema teeninduse.Juba mõned kuud saab Sportlandi poo-

dides kassade juurest informatsiooni ala-seljavalude harjutuste, venitusharjutuste, sporditraumade jms kohta.

Novembri alguses said Sportlandi tee-nindajad laboriarstide poolt koolitust ter-visekontrollide osas. Järgmised taastusravi esmapõhitõdede koolitused on aasta algul.

Koos Sportland Eestiga teeb spordi-meditsiini valdkonnas ennetustööd Spor-dimeditsiini SA, Eesti Olümpiakomitee; Audentes Haldus; Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool; Spordi-ürituste Korraldamise Klubi; Ortopeedia Arstid; Füsioteraapia Kliinik; Quattro-med HTI Labor ja teised.

SPORTLAND EESTI ALUSTAS KOOS PARTNERITEGA SPORDI-MEDITSIINI VALDKONNA EDENDAMIST. SPORDIMEDITSIIN ON MEDITSIINIALA, MIS TEGELEB KEHALISE AKTIIVSUSEGA SEO-TUD VIGASTUSTE JA HAIGUSTE DIAGNOSTIKA, RAVI, ENNE-TUSE JA TAASTUSRAVIGA NING TERVISEEDENDUSEGA.

KOOS TERVISLIKULT TRENNI! UURI LISA!Klaster kajastab oma tegevusi www.sport.ee

TEKST FÜSIOTERAAPIA KLIINIKU FÜSIOTERAPEUT LAURI RANNAMA

MIS ON KINESIOTEIPIMINE?

117

Kinesioteipimise meetod on pärit Jaapanist ja on nüüd-seks levinud üle maailma. Kinesioteipimist on haka-tud laialdaselt kasutama nii spordis kui ka füsio-

teraapias. Kinesioteibis ei ole raviaineid, toime

saavutatakse mehhaaniliselt nahaaluses koes olevaid retseptoreid mõjutades. Näi-teks kui lihased on üle töötanud, siis nad tursuvad. Tursunud lihas avaldab seest-poolt survet nahale, mistõttu aeglustub lümfiringe, lümfivedelik kuhjub ja aktivee-ruvad valuretseptorid. Kui nahka venita-takse teibi asetamise ajal, siis teip ja selle all asetsev nahk moodustavad algasendisse tulles väikesi kortsukesi. Kortsukesed teki-tavad nn naha ülestõstmise efekti, mistõttu paraneb lümfivedeliku ringlus ja väheneb

surve naha valuretseptoritele. Samuti tajub närvisüsteem rohkem liigutustega seotud retseptoreid ja saab rakendada tööle suu-remas valikus lihaskiude. Need füsio-loogilised efektid võimaldavad kehal normaliseerida lihastoonust ja alustada ise eneslikku tervenemise protsessi.

Kinesioteibi asetsemise järgne efekt avaldub kohe ja see väljendub valu alane-mises, skeletilihaste jõu ja elastsusoma-duste paranemises ning liigese liikuvuse suurenemises.

Sellise mõju tõttu on kinesioteipimise meetod eriti hinnatud spordimeditsiinis. Kuna kinesioteip stimuleerib nahka, võib see stimuleerida ka reflekse, mis mõjutavad meie siseorganeid. Seetõttu saab teipi edu-kalt kasutada ka krooniliste üldhaiguste, nagu peavalud, ärevusseisundid, astma, unetus, menstruaalvaevused jms leeven-damisel.

AITA ENNAST JA LÄHEDASI!Parima tulemuse tagavad kindlasti koolitatud spetsialistid, kuid järgides alltoodud põhimõt-teid saad kinesioteibi abil edukalt ja turvaliselt ennast või oma lähedasi aidata.

Kinesioteipimise peamised põhimõtted on:

tud asendis.

kauem.

asetades.

siis liimub see paremini.

nahapinnaga tekitama lained või kortsud.

see ei sega pesemist.

Mõningad näited kinesioteibi kasutamise kohta.

Pinge ja valu alaseljasTeip asetatakse selgroosirgestaja lihasele.Lõka kaks 15–30 cm pikkust riba, või lõika teibi-riba Y-kujuliseks. Teibitav kummardub seistes maksimaalselt ette. Alusta teipimist ristluu kõrguselt ja aseta teibi-ribad selgroo kõrval kulgevatele lihastele. PõlvevaluTeip asetatakse reie nelipealihasele.Lõika kaks u 20 cm pikkust teibiriba.Istuvas asendis kõverda põlv maksimaalselt. Alusta teibi asetamist sääreluult põlvekedra alt. Üks teibiriba aseta põlvekedrast vasakule poole ja teine paremale poole ning kinnita reiele. Teipimisest on rohkem informatsiooni www.kinesioteip.ee Kinesioteipi saab osta apteekidest, spordipoodi-dest, spordimeditsiinikeskusest.

KAS OLÜMPIAMÄNGE JÄLGIDES PANITE TÄHELE VÄRVILISI TEIBIRIBASID SPORTLASTE KEHADEL? NEED OLID KINESIOTEIBID. KINESIOTEIPIMISE MEETOD ON TURVALINE JA EFEKTIIVNE VIIS LIHAS- JA LIIGESEVAEVUSTE LEEVENDAMISEKS.

KINESIOTEIBI ABIL- suureneb liigese liikuvus- paraneb lümfivedeliku ringlus - väheneb surve naha valuretseptoritele- alaneb valu- paranevad skeletilihaste jõu- ja elastsusomadused.

Labori- ja spordiarstide sõnul on üheks objektiivseks või-maluseks regulaarne vere-analüüsipõhine tervisekont-roll, mis koos asjatundliku lahtiseletusega annab neile

küsimustele vastuse. Vereanalüüs on liht-salt teostatav, proovi andmine võtab vähe aega ja suur osa saadud tulemustest esita-takse arvandmetena, mis võimaldab erine-vatel ajahetkedel saadud vastuseid omava-hel võrrelda. Tulemustele lisatakse ka referents- ehk normväärtused, mis aitavad neid õigesti hinnata.

Enamik (tervise)sportlasi külastavad kindlasti regulaarselt perearsti, kus neile tehakse ka vereanalüüse. Tavaliselt määra-takse perearsti poolt lisaks üldseisundit iseloomustavale hemogrammile vaid üksi-kuid laboratoorseid teste. Tavaliselt aitavad need lahendada kaebusi, millega perearsti

poole pöördutakse. Üsna harva tehakse aga süsteemseid uuringuid, mis annaksid ter-visesportlasele objektiivset tagasisidet tree-ningute mõju ja ka võimalike probleemide kohta.

Siiski on soovitatav leida aega ja võima-lusi treeningprotsessi ühe osana tervise kontrollimise eesmärgil teha põhjalikum vereanalüüs, mis annab üldisema ülevaate organismi kaitsevõimest, lihastalitlusest, neerude, maksa ja südame-veresoonkonna seisundist jne. Siinkohal tuleks lisada, et aktiivselt füüsilise koormusega tegelejatel võivad mõningad näitajad erineda pas-siivse eluviisiga isikute omadest ning vas-tava kogemuse puudumise tõttu võib neid valesti tõlgendada. Siin tulevad appi spor-diarstid, kellel on igapäevane kogemus suurte koormustega harjutajate analüüside hindamisel. Kindlasti tuleks selline konsul-tatsioonivõimalus leida

neil harrastajatel, kes harjutavad keskmi-sest suuremate koormustega. Pole harvad juhtumid, kus tervisesportlase koormused on ligilähedased tippsportlaste omadele ning siin on erialane nõu analüüsitule-muste lahtiseletamisel kindlasti vajalik.

Erinevate vereanalüüsidega on võima-lik õigel ajal tuvastada mitmesuguseid eba-õigest koormusest tekkida võivaid kõrvale-kaldeid meie organismis ning näiteks anda soovitusi koormuste ja toitumise muutmi-seks. Aga milliseid analüüse teha? Mida mingi analüüs näitab?

Sellele küsimusele on vastust otsinud väga paljud sportlased, treenerid, lapseva-nemad jp isikud ning seetõttu on labori- ja spordiarstid töötanud välja tervisesportla-sele vereanalüüsipõhise paketi, mida iga tervisesportlane võiks teha korra aastas.

118

kasulik

TEKST DR JÜRI LAASIK

VERI KUI KEHA SEISUNDI PEEGELPALJUDEL (TERVISE)SPORDIGA TEGELEJATEL ON TEKKINUD MITMEID KÜSIMUSI, NT KUIDAS OMA KEHALIST SEISUNDIT HINNATA?, MILLISED ON NÄITAJAD, MIS AITAVAD TREENINGUT EFEKTIIVSEMAKS MUUTA?, KUIDAS KOORMUSI REGULEERIDA, ILMA ET SELLE TULEMUSENA EI KAHJUSTATAKS TREENITAVAT ORGANISMI? JNE.

kasulik

Mis on vadakuvalgu kont-sentraadid?

Vadakuvalgu kontsentraadid (VVK), mida toodetakse juustuvadakust, on kõrge toiteväärtusega valgusegud, mis on asen-damatud kehalist koormust taluvate sportlaste dieedis energiavarude kiireks taastamiseks. VVK valgud koosnevad piima-seerumi- e. vadakuvalkudest, mis on kõr-geima bioloogilise väärtusega toiduvalgud ja mida inimese organism hästi omastab. Paraku on VVK tooted väga kallid, mis seab nende sagedasele kasutamisele omad pii-rangud.

Ricotta pakub alternatiiviRicotta kohupiim, mida valmistatakse

samuti juustuvadakust ja mille valguline osa moodustub VVK-le omastest vadaku-valkudest, pakub alternatiivi kallimasse hinnaklassi kuuluvatele VVK toodetele. Erinevus seisneb valkude natiivsuses – ricotta kohupiimas on vadakuvalgud termi-liselt töödeldud, see annab tootele iseloo-muliku struktuuri ja omadused. Näiteks ricotta maitsestamata kohupiim TERVISI!

sisaldab 100 g toote kohta u 105 kcal ener-giat, sh valke 7,8 g, mistõttu 500 g seda toodet rahuldab kõrge kehalise koormusega inimese päevasest energiavajadusest 15%. Ricotta on ka hea kaltsiumiallikas ja sisal-dab märkimisväärses koguses A-vitamiini, riboflaviini ja B12-vitamiini.

Mitte ainult sportlasteleRicotta kohupiima võiks soovitada

kõikidele, kes peavad lugu piimast ja piima-valgutoodetest ning eriti tervislikust toitu-misest. See on ka valdkond arstide ja dieto-loogidega konsulteerimiseks, sest ricotta kohupiima võiks soovitada inimestele, kellel on vastunäidustusi piimavalgu suhtes. Kui see on põhjustatud allergilisusest kasei-ini suhtes, saaks leevendust ricotta kohu-piima mõõdukast tarbimisest, mis tagaks täisväärtusliku toitumise. Kui piimavalgu tundlikkus on tingitud seerumivalkudest, siis teaduskirjanduse põhjal on termiliselt töödeldud seerumivalkude allergeenilised omadused väiksemad natiivsete seerumi-valkude omadest.

RICOTTA SOBIB SPORTLASTELERICOTTA ON TRADITSIOONILIST EESTI KOHU-

PIIMA MEENUTAV ITAALIAPÄRANE VÄRSKE TOOR-

JUUST, MIS ON VALMISTATUD PASTÖRISEERITUD

JUUSTUVADAKUST. OMA KASULIKE OMADUSTE

POOLEST SOBIVAD RICOTTA TOOTED RIKASTAMA

AKTIIVSELT TREENIVATE INIMESTE TOIDULAUDA.

RICOTTA 10 PLUSSI

Ricotta on mahe, õrnalt tuntava karamellise maitsega.

Ricotta on madalama happesusega kui tavaline kohupiim.

Ricotta on valgurikas lehmapiimatoode, millel on kõrgendatud toiteväärtus suure vadaku- ehk seeru-mivalkude (albumiinide) sisalduse tõttu.

Ricotta üldisest toote valgusisaldusest moodusta-vad seerumivalgud kuni 90%!

tavalise piimavalgu e kaseiini omastatavusest tundu-valt suurem, seetõttu on ricotta suurepärane valgu-allikas füüsiliselt aktiivsetele inimestele ja asendama-tu valguallikas sportlastele kiireks taastumiseks.

Ricotta on väga kaltsiumirikas – 100g tootes on 20-–25% täiskasvanud inimese päevasest kaltsiumi-vajadusest.

ricotta tasakaa-lustatud piimarasva sisaldus, nimelt on piimarasv ini-mese organismile asendamatu abivahend kaltsiumi omandamiseks.

ricot-ta eriti neile, kes ei talu hariliku kohupiima suhteliselt kõrget happelisust .

Ricotta’le ei ole tootmise käigus lisatud konser-vante.

Ricotta on tänu neutraalsele maitsele ja suhteliselt madalale happesusele laialdaselt kasutatav tänapäe-va kulinaarias erinevate soolaste ja magusate rooga-de ning küpsetiste valmistamiseks.

5DVNH

VÍQDGHVVH�SDQQD���

VÍQ

Toodetud Eestis Põltsamaa Meierei JT OÜ poolt ning eranditult kodumaisest toorainest!

120

kasulik

Labori- ja spordiarstid ning traumato-loogid on välja töötanud uudse teenuse Eestis. See on tervisesportlasele mõel-dud vereanalüüsi pakett, kus ühe vee-nivere proovi põhjal saab sportiv ini-mene ülevaate oma keha

üldkasutatavatest näitajatest, millele lisanduvad mõned spetsiifilisemad organite ja kudede talitlust kajastavad laboratoorsed testid.

VEREANALÜÜSID TERVISESPORTLASTELESPORTIMISEL ON OLULINE JÄLGIDA OMA TERVIST. ÜHEKS OBJEK-TIIVSEKS VÕIMALUSEKS ON TEHA VEREANALÜÜSE, MIS ANNAVAD ORGANISMI SEISUNDIST TERVIKLIKUMA PILDI, AIDATES PAREMINI HINNATA FÜÜSILISE KOORMUSE MÕJU NING ÕIGEAEGSELT AVAS-TADA SELLEGA KAASNEDA VÕIVAID NEGATIIVSEID TAGAJÄRGI.

TEKST DR JÜRI LAASIK

Spordimeditsiini klastrit SportEST rahastatakse EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Hemogramm koos 5-osalise leukogrammi e valgeverepildiga

– Üldine ülevaade organismi seisundist Näitab immuunsüsteemi seisundit Näitab vere hapnikutranspordi võimet Näitab organismi vedeliku tasakaalu olekut

Glükoos (veresuhkur)– Organismi esmane ja peamine energiaallikas

Oluline ainevahetuse regulaatorKõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaiguseleMadalad väärtused võivad esineda, kui toi-duga saadud süsivesikute kogus ei ole an-tud kehalisele koormusele piisav

Kaltsium (Ca)– Üks olulisemaid organismis sisalduvaid mine-raale

Üle normi näit võib viidata luude hõrenemiseleAlla normi näit võib viidata D-vitamiini puuduseleMadal kaltsiumisisaldus veres võib olla lihaskrampide põhjuseks

Magneesium (Mg)– Osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning lihaste ja närvide talitluses

Magneesiumivaegus põhjustab lihas-nõrkust ja krambivalmidust

Kreatiniin– Lihaste ainevahetuse lõpp-produkt

Kogus on sõltuv lihasmassi suurusestAitab hinnata neerude töö efektiivsust

Uurea– Valkude lõhustumise lõpp-produkt

Peegeldab valkude lõhustamise mahtu organismisVõib viidata lihaskonda tugevalt kahjusta-nud treeninguteleVõib viidata neerutalitluse häireteleKoos kreatiini kinaasiga näitab treeningu-järgse taastumise efektiivsust

Alaniini aminotransferaas (ALAT)– Peamiselt maksarakkude kahjustuse peegeldaja

Võib viidata ka skeletilihaste haigusteleNäit üle normi ka traumade ja tugeva füüsi-lise koormuse tagajärjel

Aspartaadi aminotransferaas (ASAT)– Lihaskoe kahjustuse näitaja

Mõõdukas tõus võib tähendada skeletilihas-te haigustMõõdukas tõus võib esineda ka pärast trau-mat ning väga tugevat füüsilist koormust Sisaldus veres suureneb ka maksakahjustu-se korral

Kreatiini kinaas (CK)– Rakusisene ensüüm, mida leidub kõikides lihastes

Kasutatakse füüsilise koormuse ja treeningu järgse taastumise jälgimisel Kõrgenenud väärtused võivad olla tingitud suurest lihaskoormusest või traumadest

Kõrge tundlikkusega C-reaktiivne valk (hs-CRP)– Tundlik põletiku ja südame-veresoonkonna haiguste riski marker

Südamehaiguste riski hindamiseks tuleb välistada samal ajal esinevad põletikulised haigused

Ferritiin– Näitab organismi rauavarusid

Madalad väärtused viitavad rauavaeguselePõletikuline protsess võib rauavaeguse avastamist segadaKõrged väärtused viitavad raua liiale

Tervisesportlase vereanalüüsi põhipakett maksab koos verevõtutasuga 23 €.

Vereanalüüsiks saab verd anda tööpäeviti 8.00–12.00 Quattromed HTI verevõtukabinettides üle Eesti (vaata täpseid asukohti www.quattromed.ee) Enne vereproovi andmist peab olema 10–14 tundi söömata ja joomata. Vajaduse korral võib selle aja jooksul juua ühe klaasi puhast vett.

Analüüside tulemused koos vanusele ja soole vastavate normväärtustega saab kuni 3 tööpäeva jooksul laborist või e-posti teel. Vereproovi and-misel küsitakse teilt isikukoodi ja e-posti aadressi. Vastused saate avades oma ID-kaardi alusel.

Kõrvalekallete ilmemisel võib hiljem teha lisa-uuringuid, nende vajadus sõltub east, põetavatest või põetud haigustest, kehalise aktiivsusega tege-lemise kestusest, selle aktiivsusest jne.

TERVISESPORTLASE VEREANALÜÜSIDE PÕHIPAKETT

122

meie

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Narva on Eestis unikaalne linn – Venemaast lahu-tab vaid Narva jõgi, mida „valvavad” iidsed Narva ja Jaanilinna lin-nused. Narva juga on

veelaskme poolest üks suurimaid Põhja-Euroopas. Ning Narvast vaid 12 km kaugu-sel asub hubane spaa- ja kuurortlinn Narva-Jõesuu, mille rannaliiva on peetud kogu Euroopas üheks parimaks.

Juba 19. sajandi algusest on Narva- Jõesuu olnud Peterburi elitaarsema selts-konna eelistatud puhkepaigaks. Tõusuteel on ka Skandinaavia turistide huvi piirkonna vastu.

Sportland igaüheleNarva Sportland asub Astri keskuses ja

tegutseb alates 1998. aastast. Keskuse rekonstrueerimise järel 2006. aastal kolis ka Sportland suuremale, enam kui 400 m2 suurusele pinnale. Kasvav nõudlus spordi-kaupade järele tingis eelmisel aastal kaup-luse suurenemise veel 200 m2 võrra.

Narva Sportlandis on regiooni suurim kaubavalik. Esindatud on nii Nike ja Adi-das kui ka Columbia, O’Neill, 8848 Altitude, Protest, Puma, North Bend, FiveSS, TNF, Converse ja paljud teised kaubamärgid. Seega – Narva Sportlandist leiavad endale meelepärast nii tipp- kui ka harrastussport-

lased, aga ka lihtsalt kvaliteetset vaba aja rõivast ja jalatsit otsivad kliendid. Hetkel on Narvas eriti jõuliselt esindatud kõikide kaubamärkide talvetooted.

Asjatundlik meeskondPraegune Narva Sportlandi meeskond

on kokku seitsmeliikmeline. Meie teenin-dajad läbivad igal hooajal tootekoolitused, tunnevad kaupa ja oma kliente, oskavad soovitada sobivaid tooteid ja lahendavad ka kõige nõudlikuma kliendi probleemid.

Kollektiiv on sõbralik ja üksmeelne, koos korraldatakse erinevaid üritusi ja kõik meie teenindajad tegelevad ka ise spordiga.

Meil on ühised tööalased eesmärgid ja arusaamine heast teenindusest. Oma püsikliente tunneme nime pidi ning oskame nende soove juba ette arvata ja sobivaid lahendusi leida.

Narva ja sportNarva on spordilinn. Sportlandi koos-

tööpartneriteks on kaks suuremat jalgpalli-klubi: Narva Trans ja FC Narva. Narva spordielu laiemalt iseloomustab sportimis-võimaluste kättesaadavus ja mitmekesi-sus nii lastele kui ka täiskasvanuile. Linnas on kaks spordiklubi ja mitukümmend spor-dikooli, palju erinevaid võimalusi pakub suur spordikeskus. Narvas on peetud ka saalijalgpalli meistrivõistlusi. Juba kaks aas-

tat on augustis korraldatud Narva Energia-jooksu.

Narva spordikoolides tegeletakse laua-tennise, sõudmise, ujumise, kergejõustiku, poksi, juudo, laskespordi, iluvõimlemise ja veel paljude teiste spordialadega. Väga populaarseks on viimaste aastatega saanud kepikõnd, mida harrastavad aasta ringi kõi-kide vanusegruppide esindajad.

Linnarahva suur lemmik on ka 4 km pikkune kergliiklusrada Tallinn-Narva mnt ääres, kus saab rulluiskude ja jalgrattaga sõita. Planeeritakse ka 12 km pikkust kerg-liiklusrada, mis viiks Narvast Narva- Jõesuusse.

NARVAT TASUB KÜLASTADA – LINN ASUB LOODUSLIKULT KAUNIS KOHAS JA PAKUB MÕNDAGI VAATAMISVÄÄRSET. NARVA SPORTLAND AGA PAKUB KOGU IDA-VIRUMAA PARIMAT KAUBAVALIKUT.

SPORTLAND NARVASPORTLANDI IDA-VIRUMAA UHKUS

KAUPLUSE JUHATAJA MERLE MEHIST:Sportlandisse tulin tööle novembris 2004. Alates 2006. aasta oktoobrist töötan juhatajana. Olen oma elus tegelenud mitmete spordialadega, nagu purjetamine, sõudmine, ratsasport ja jalgratta-sport. Praegu hoian vormi jalgratta ja kõndimise-ga, suvel käin aeg-ajalt ka ratsutamas. Oma mees-konda juhtides pean oluliseks ise töös eeskuju an-da, olla aus ja õiglane, olla nende jaoks alati ole-mas, toetada kui vaja ja tunnustada. Inimesi tuleb tunnustada ka väikeste saavutuste eest, siis tuleb tahtmine suuremate poole püüelda.

TERE TULEMAST! Anastassia Korda, Merle Mehist, Anna Dmitrieva ja Jelena Golubeva Narva Sportlandist.

126

KERGEJÕUSTIKAlates 08.12.2012 – TV 10 olümpiastarti!

Detsembris alustab järjekordset hooaega legendaarne koolinoorte kergejõustiku võistlussari „TV 10 olümpiastarti.“ Võistlussarja korraldamise eesmärk pole ainult tippsportlaste kasvatamine, vaid ka lastes spordi vastu huvi äratamine. Mitmekülgne treening arendab laste kehalisi võimeid ja võistlussarjas osalevatest noortest võib edaspidi saada mõne kergejõustiku üksikala, mitmevõist-luse või sootuks mõne teise spordiala harrastaja, aga ka lihtsalt sportlikke eluviise hindav inime-ne. „TV 10 olümpiastarti” on alates 1971. aastast toimuv võistlussari, millest on välja kasvanud enamik tänaseid Eesti kergejõustikutippe. Võistlushooaja 2012/2013 esimene etapp toimub 8. detsembril 2012 Tartu Ülikooli spordihoones ja teine etapp 9. veebruaril 2013 Tallinnas Lasnamäe kergejõus-tikuhallis. Uuri lisa: http://www.ekjl.ee/tv10os

EKSTREEMSPORT16.-17.03 Simple Session

BMX- ja rulamaailma üks suurimaid ja oodatumaid võist-lusi stardib sel aastal 16. märtsil.Uuri lisa: www.session.ee

spordikalender

TEKST MARGUS REINTAL - FOTOD SPORTLAND JA SCANPIX

SPORTLAND SOOVITAB

SPORTLAND INNUSTAB. 2011.–2012. aasta hooaja üldvõitjad said Sportlandilt uhiuued Bottecchia jalgrattad.

AASTA SPORDIPIDU!27.12. – Spordiaasta tähed 2012

Spordiaasta võetakse taas kokku pidulikul galakontserdil 27. detsembril 2012 Nokia kontserdihallis. Tehakse teatavaks, kes on aasta parimad sportlased, meeskonnad ja treenerid. Saa-daval on ka uhiuus raamat „Sporditähed 2012”!

SUUSAHOOAEG19.01.2013 – Viru Maraton

Selle hooaja esimene Estoloppeti etapp toimub Mõedaku spordibaasis. Kui ikka lund on! Uuri lisa: www.tartumaraton.ee/estoloppethttp://www.moedakuspordibaas.planet.ee!

26.01.2013 – RMK Kõrvemaa SuusamaratonSportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses saab 26. jaanuaril 2013 al-guse RMK Kõrvemaa Nelikürituse uus hooaeg. Sarja kuuluvad veel keva-dine jooks, suvine triatlon ja sügisene rattamaraton.Uuri lisa: www.jooks.ee/nelikyritus

03.03.2013 – Tallinna SuusamaratonMärtsikuu algust kuulutab Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses toimuv Estoloppeti 6. etapp – Tallinna Suusamaraton. Uuri lisa: www.tartumaraton/estoloppet

128

ristsõnaSI

LLE

AN

NU

K, P

OST

IMEE

S, S

CA

NPI

X

129

VÕIDA VINGED TALVESAAPAD!Kõigi õigesti vastanute vahel lähevad seekord loosi Timberland White Ledge talvesaapad poehinnaga 109,95 eurot!Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga „RISTSÕNA“ hiljemalt 15.12. 2012 postiaadressil:Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinnvõi meiliaadressil sportland@sportland.eeEelmise ristsõna vastus oli: „Kevad toob jalgratturid taas kodumaanteele."Nike Air Pegasus+ 28 jooksutossud võitis Rele Laud Haljalast. Palju õnne võitjale!

NIMI:

TELEFONINUMBER:

MEILIAADRESS:

POSTIAADRESS:

RISTSÕNA VASTUS:

TAIR

O L

UT

TER

, ÕH

TU

LEH

T, S

CA

NPI

X

130

kaanestaar

1. Mida sportlik eluviis Teile annab?Terves kehas terve vaim.

2. Millised on Teie elu parimad sportlikud tulemused mille üle uhkust tunnete?Autospordi mitmevõistluses ja teenistuslikus mitmevõistluses (100 m jooks ja ujumine, 3000 m jooks takistusjooks, vigursõit, laskmine) mitmekordne Eesti meister. 1000 m olen jooksnud ajale 2,32 ja 3000 m 8,44. Vormel-Renault 2000 Austria Meistrivõistlus-tel tulnud punkti kohale. Mootorratta vigursõidus Nõukogude Liidus 3. koht jne.

3. Kui kaua suudaksite tegevusetult aega veeta ja kas olete kunagi näiteks kuu aega "jalad seinal" puhanud?Küsimus on mulle arusaamatu.

4. Milliseid spordivõistlusi käite kõige sagedamini koha-peal vaatamas? Viimasel ajal tennise tippvõistlusi, aga ka muid maailma tipp-võistlusi, näiteks olümpiamänge.

5. Milliste spordialadega olete elu jooksul peale tennise veel tegelenud? Lisaks eelpool nimetatutele peotantsu, suusatamise ja kara-tega.

6. Teie elu kõige ekstreemsem spordielamus? Tänavasõidumootorrattaga ettekavatsetud 16 meetrine õhu-lend krossirajal.

7. Millist spordiala soovitaksite inimestel kindlasti proovida ja miks? Loomulikult tennist, mida võib mängida maast madalast kuni kõrge vanuseni. Selliseid suhteid ja kontakte, mida tennisemäng inimesele annab, on raske võrrelda – tennis aitab leida sõpru ja kontakte maailma kõikidelt kontinen-tidelt.

8. Kui rangelt oma toitumisharjumusi jälgite? Püüan mitte üle pingutada nii jälgimise kui ka söömisega.

9. Milliseid alasid harrastate talvel? Tennisele lisaks nii mäe-, kui ka murdmaasuusatamist.

10. Missugust stiili eelistate vaba aja riietuses ja miks?Pigem sportlikku vabaajadressi - kuna olen vabadust armastav inimene, ei tohi riietus minu kiiret tegutsemist takistada.

lõppsõna

TEKST MARGUS MÜIL - FOTO ERAKOGUMINU SPORTLIK ELUVIIS

TURVAFIRMA USS SECURITY NÕUKOGU ESIMEES URMAS SÕÕRUMAA ON ELU JOOKSUL TEGELEDA PALJUDE SPORDIALADEGA KARATEST MOOTOR-RATASTE VIGURSÕIDUNI. ENT ENNEKÕIKE SOOVI-TAB TA HARRASTADA TENNIST.

Tennis aitab leida sõpru

kõikjalt maailmast!