SUHKURTÕBISUHKURTÕBI ――ssüvenev üleilmne üvenev üleilmne terviseprobleemterviseprobleem

Bela AdojaanBela Adojaan14.11.200314.11.2003

FinlandItalySwedenUSEstoniaHungaryLithuaniaLatviaPolandJapanKoreaMexico

0 10 20 30 40

Incidence rates of childhood onset IDDMper 100,000 per year in Estonia compared to

selected other populations.

II tüüpi diabeedi levimus

0

5

10

15

20

Poisid Tüdrukud

1980-1989 1990-1998

Haigestumus ISST-sse EestisHaigestumus ISST-sse Eestis

Haigestumus, /100 000

10,5 12,99,9 12,1

21

Suhkurtõve epidemioloogiaSuhkurtõve epidemioloogia Argentiina 7-8%Argentiina 7-8%

38% elanikest KMI 38% elanikest KMI >> 25, neist 50% kõrge 25, neist 50% kõrge kolkolesteroolesterool ja kehakaal ja kehakaal

Araabia maad 5-16%Araabia maad 5-16%20 aastat tagasi 2-3%20 aastat tagasi 2-3%

Austraalias 7%Austraalias 7% 16% glükoosi tolerantsuse häire16% glükoosi tolerantsuse häire

Eestis 2-3%, Eestis 2-3%,

kkümne aastaga tõus ümne aastaga tõus ligikaudu ligikaudu 2x2x

Suhkurtõve tekke põhjusedSuhkurtõve tekke põhjused

Tähtsaim põhjus liikumisvaegusTähtsaim põhjus liikumisvaegus Haigestuvad aHaigestuvad arenenud riikidrenenud riikidee

madalamad sotsiaalsed kihid, madalamad sotsiaalsed kihid, arengumaade paremini elavad grupidarengumaade paremini elavad grupid

Metaboolne sündroomMetaboolne sündroom Ravimid antidepressandid, HIV ravi, Ravimid antidepressandid, HIV ravi,

vererõhuravimid jnevererõhuravimid jne

Diabeedi tekke risk sõltuvalt kehakaalust ja vanusest

Diabeedi levimuse seos kaaluga

Suhkurtõve varajase Suhkurtõve varajase avastamise tähtsusavastamise tähtsus

Uuriti GTT-ga 17 514 Uuriti GTT-ga 17 514 üle 50 av mittesuhkruhaiget, kel oli dgnüle 50 av mittesuhkruhaiget, kel oli dgn c/v haigus võic/v haigus või

risk selleks.risk selleks.

23% suhkruhaigus23% suhkruhaigus

42% häirunud glükoosi häire42% häirunud glükoosi häire

35 % normis35 % normis

Deedwania et colleagueDeedwania et colleague

Suhkruhaigete suremusSuhkruhaigete suremus

Suremus 2 korda kõrgemSuremus 2 korda kõrgem Noorematel suhkruhaigetel suurem Noorematel suhkruhaigetel suurem

riskrisk

vavanuses alla 44 a. risk nuses alla 44 a. risk ↑ ↑ 3,6 x3,6 x

vvanuses 45-64 a.:anuses 45-64 a.:

Naistel Naistel ↑↑ 2,7 x 2,7 x

Meestel Meestel ↑↑ 2 x 2 x

Diabeedi tüsistused IDiabeedi tüsistused I

Südame- veresoonkonna haigusedSüdame- veresoonkonna haigused2-4 x 2-4 x ↑↑, sagedaseim surmapõhjus, sagedaseim surmapõhjus

InsultInsult 2-4 x 2-4 x ↑↑ Kõrge vererõhkKõrge vererõhk

73% RR kõrgem kui 130/80 või 73% RR kõrgem kui 130/80 või saavad saavad raviravi

Nägemise kaotusNägemise kaotus uute juhtumite põhjusena esikohal uute juhtumite põhjusena esikohal 20-74 a. seas20-74 a. seas

Diabeedi tüsistused IIDiabeedi tüsistused II

NeeruhaigusedNeeruhaigused

neerupuudulikkuse esmastest juhtudestneerupuudulikkuse esmastest juhtudest 43%43%

NärvisüsteemNärvisüsteem

60-70% omab kahjustust60-70% omab kahjustust HammastikHammastik

2 x 2 x ↑↑ igemete ja hammaste haigusi igemete ja hammaste haigusi

Diabeedi tüsistused IIIDiabeedi tüsistused III

Raseduse komplikatsioonidRaseduse komplikatsioonid

rasked sünnidefektid 5-10%rasked sünnidefektid 5-10%

iseeneslikke aborteiseeneslikke aborte 15-20% 15-20%

suure sünnikaaluga laps risk emale jasuure sünnikaaluga laps risk emale ja lapselelapsele

Teised komplikatsioonidTeised komplikatsioonid

Diabeetiline kooma, vastuvõtlikkus Diabeetiline kooma, vastuvõtlikkus haigustelehaigustele

Suhkruhaiguse kuludSuhkruhaiguse kulud USA-sUSA-s17 miljonit 17 miljonit haiget haiget - 6,2%, sealhulgas: - 6,2%, sealhulgas:

11 milj diagnoositud 11 milj diagnoositud 6 miljonit avastamata6 miljonit avastamata

Kulutused: 132 miljardit aastasKulutused: 132 miljardit aastasotsesed kulud 92otsesed kulud 92kaudsed 40kaudsed 40

(töötus, varajane suremus, puue)(töötus, varajane suremus, puue) 1 haige kohta 110 000 EEK aastas1 haige kohta 110 000 EEK aastas

II tüüpi suhkruhaigete II tüüpi suhkruhaigete ravijaotus USA-sravijaotus USA-s

19971997 SU mono SU mono 64%64% Metformiin Metformiin 17%17% Kombin SU+MKombin SU+M 5%5% InsulInsul.+.+peror peror 1%1% Insuliin Insuliin 12%12% GlükohemoglobiinGlükohemoglobiin

8,4% 8,4%

Kombin Kombin 6%6%

2000200036%36%15%15%18%18%2%2%11%11%

8,2%8,2%27%27%

Bowman et al.Bowman et al.

Intensiivse insuliinravi efekt Intensiivse insuliinravi efekt neerude funktsioonileneerude funktsioonile

1981-89 1981-89 DCCTDCCT

osales 1441 I tüübi haiget osales 1441 I tüübi haiget

Intensiivse ja tavalise insuliini Intensiivse ja tavalise insuliini raviskeemiga rühmadraviskeemiga rühmad

Intensiivne ravigrupp oli efektiivsem, Intensiivne ravigrupp oli efektiivsem, aeglustus nefroapaatia arengaeglustus nefroapaatia areng

Intensiivse insuliinravi efekt Intensiivse insuliinravi efekt neerude funktsioonileneerude funktsioonile

1990-98 jätkus uuring 1990-98 jätkus uuring EDICEDIC

kõik jätkasid intensiivse raviga, veresuhkrukõik jätkasid intensiivse raviga, veresuhkru

tase ühtlustus. tase ühtlustus.

Eelmise uuringu intensiivgrupis oli jätkuvaltEelmise uuringu intensiivgrupis oli jätkuvalt

parem neerufunktsioon, vähem retinopaatiatparem neerufunktsioon, vähem retinopaatiat

NY Reuters 21.oktNY Reuters 21.okt

Intensiivse insuliinravi efekt Intensiivse insuliinravi efekt neerude funktsioonileneerude funktsioonile

JÄRELDUS: JÄRELDUS:

kohene intensiivkohene intensiivse insuliinse insuliinraviravi

alustamine alustamine onon väga olulineväga oluline

HHoia glükohemoglobiini tase oia glükohemoglobiini tase normisnormis

Veresuhkru määramise uued Veresuhkru määramise uued meetodidmeetodid

6 erinevat meetodit6 erinevat meetodit

Koe radiatsiooni või vedeliku Koe radiatsiooni või vedeliku ekstekstrraktsiooniaktsiooni

mõõtminemõõtmine

50 firmat 50 firmat

Katsetused 20 aasta jooksulKatsetused 20 aasta jooksul

DAFNE uuring IDAFNE uuring I

Suhkruhaige vabadus söögivalikusSuhkruhaige vabadus söögivalikus1 rühm1 rühm 5 päevase eritreeninguga insuliinravi 5 päevase eritreeninguga insuliinravi

korrigeerimise oskus, vaba söögireziimkorrigeerimise oskus, vaba söögireziim

2 rühm2 rühm tavapärane õpetus tavapärane õpetus

Hinnanguks :Ghb,Hinnanguks :Ghb, subj subj enesehinnang elukvaliteedi kohta, enesehinnang elukvaliteedi kohta, hüper- ja hüpoglükeemia, RR, hüper- ja hüpoglükeemia, RR, lipiidid, vs profiil, süstete arv, dooslipiidid, vs profiil, süstete arv, doos

DAFNE tulemused DAFNE tulemused

Keskmine vanus 40 a., diabeedi kestus Keskmine vanus 40 a., diabeedi kestus 16,6 a., 37% ret16,6 a., 37% retiinopaatia, 13% nopaatia, 13% neuropaatianeuropaatia

Hüpoglükeemiad mõlemas rühmas Hüpoglükeemiad mõlemas rühmas sama sagedusega sama sagedusega

Subjektiivselt psühholoogiline Subjektiivselt psühholoogiline vabanemine dieedi negatiivsest mõjust vabanemine dieedi negatiivsest mõjust

(vabadus süüa !), elukvaliteedi (vabadus süüa !), elukvaliteedi paranemine.paranemine.

DAFNE tulemused DAFNE tulemused

12 kuulise jälgimise tulemusena uue 12 kuulise jälgimise tulemusena uue meetodi järgi elanud grupis langes meetodi järgi elanud grupis langes 25% haigetest 25% haigetest GHB >1,5%, c/v risk ei GHB >1,5%, c/v risk ei tõusnud, RR samatõusnud, RR sama

Süstete arv suurenes 12 kuu jooksul Süstete arv suurenes 12 kuu jooksul 3,63,6→→5.3x päevas 5.3x päevas

insuliini doos tõusis mitteinsuliini doos tõusis mitteoluliseltoluliselt 0,71 0,71 →→0,74 ü/kg0,74 ü/kg

Probleemid EestisProbleemid Eestis

Diabeedi kontroll Diabeedi kontroll Tüsistuste varajane Tüsistuste varajane

diagnostikadiagnostika DieetDieet