Suunanäitaja –Lastekaupade müüginõuded,

ohutus ja turundus

28. november, Tartu

Üldised nõuded toodete ohutusele

Angela Priks

Ekspert-valdkonnajuht

Tarbijakaitseamet

Tarbija õigused

• Tarbijal on õigus nõuda ja saada kaupa või teenust, mis:

vastab nõuetele on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud

• Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet

• Tarbijal on õigus saada teavet eesti keeles

Toodete ohutus

• Õigusraamistik: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95 tooteohutuse kohta, toote nõuetele vastavuse seadus, määrused, standardid, juhendidjne.

• Euroopa Liidu õigusaktidhttps://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et

• Euroopa Komisjoni toodete ohutuse lehekülg http://ec.europa.eu/growth/sectors/toys_en

• Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/index.html• Eesti Standardikeskus https://www.evs.ee/

• Tarbijakaitseamet teeb riiklikku järelevalvet tarbijale mõeldud toodetelekehtestatud nõuete täitmise üle.

Toodete ohutus

• Toodet mis ei ole ohutu, ei või turule lasta ega kasutusele võtta.

• Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiganing asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuetejärgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevatkeskkonda.

Toodete ohutuse hindamine

• Standardid

• Euroopa Komisjoni soovitused, milles antakse juhised toote ohutuse hindamiseks

• Konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reeglid

• Teaduse ja tehnika hetkeseisu

• Tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhtes

Lisaks on ohutuse kindlaksmääramisel olulised:

• Toote omadused, koostis, pakend, kokkupanekujuhendid, paigaldus-ja hooldusjuhendid;

• Mõju teistele toodetele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist;

• Toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave;

• Võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele.

Toote ohutuse väljaselgitamiseks on võimalus ka toodet testida.

Kes on kes turustusahelas?

• Tootja – isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteeridavõi valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgiall. Tootjana käsitletakse ka importijat ja levitajat, kes laseb tooteturule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turulelastud toodet viisil, mis võib mõjutada toote vastavust kohaldatavatelenõuetele

• Importija- Euroopa Liidus asuv isik, kes laseb toote kolmandastriigist turule

• Levitaja– turustusahelas olev isik, kes teeb toote turulkättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija

Tootja/importija üldised kohustused

Tootja annab tarbijale asjakohast teavet, mille alusel tarbija saab hinnata toote võimalikke ohte ning võtta kasutusele ettevaatusabinõusid nende ohtude vältimiseks

Tootja rakendab abinõusid mis võimaldavad tal

• olla teadlik ohust, mida toode võib põhjustada;• valida ohu vältimiseks sobiv tegevus (toote turult kõrvaldamine,

tarbijate hoiatamine või toote tarbijalt tagasinõudmine)

Abinõudeks on:

• Toote või selle pakendi märgistamine tootja nime või kaubamärgi ja kontaktandmetega viitega toote tüübi-, partii- või seerianumbrile või muule märkele, mis võimaldab toodet tuvastada

• Turule lastud toote pisteline katsetamine

• Vajaduse korral kaebusteregistri pidamist ja levitajate teavitamist sellekohasest seirest

Kui tootja ei asu Euroopa Liidus kohaldatakse nõudeid tootjaesindajale. Kui tootjal ei ole Euroopa Liidus esindajat, kohaldataksenõudeid importijale

Levitaja üldised kohustused

Levitaja tegutseb asjakohaselt, et tagada toote vastavus nõuetele

Levitajatel ei ole lubatud teha turul kättesaadavaks toodet

• Mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei ole ohutu;

• Mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei vasta nõuetele;

• Mille mittevastavust nõuetele oleks pidanud eeldama.

Ettevõtja täiendavad kohustused (harmoneeritud valdkond)

Tootja kohustused

• Tootja tagab, et ta on tootmisel järginud asjaomaseid õigusakte ning seal sätestatud nõudeid;

• Tootja koostab enne turule laskmist nõutud tehnilise dokumentatsiooni, teeb või laseb teha vastavushindamise;

• Kui vastavushindamisega on tõendatud toote vastavus nõuetele, koostab tootja vastavusdeklaratsiooni ning kinnitab tootele vastavusmärgise (CE vastavusmärgis);

• Tootja tagab, et tema toodet oleks võimalik tuvastada (toode kannab tüübi,partii- või seerianumbrit või muud märget); NB! Oluline dokumentatsiooniesitamisel, toote nõuetele vastavuse tõendamisel, dokumentide kokkuviimisel tootega jne.

• Tootja märgib oma nime või kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või,kui see ei ole võimalik pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti;

• Tootja tagab, et tootega on kaasas juhised ja ohutusteave, mis onlõppkasutajale arusaadavas keeles. Tarbijale turul kättesaadavaks tehtavatootega on kaasas vähemalt eestikeelsed juhised ja ohutusteave;

• Tootja rakendab vajalikud abinõud (toote vastavusse viimine, tootetarbijatelt tagasinõudmine, turult kõrvaldamine), juhul kui tal on põhjustuskuda, et toode mille ta on turule lasknud ei vasta nõuetele.

Ettevõtja täiendavad kohustused (harmoneeritud valdkond)

Importija kohustused

Importija laseb turule üksnes nõuetele vastava toote

Enne turule laskmist tagab importija, et:

• Tootja on teinud asjakohase vastavushindamise• Tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni• Toode kannab nõutud vastavusmärgist või märgiseid• Tootega on kaasas nõutud dokumendid• Toode on tuvastatav • Tootja on märkinud oma kontaktid tootele• Märgib oma nime ja kontaktaadressi tootele

Ettevõtja täiendavad kohustused (harmoneeritud valdkond)

Levitaja kohustused

Toodet turul kättesaadavaks tehes arvestab levitaja hoolsalt kohaldatavaid nõudeid

Enne turul kättesaadavaks tegemist kontrollib levitaja, et:

• Toode kannab nõutud vastavusmärgist või märgiseid• Tootega on kaasas nõutud dokumendid ning juhised ja ohutusteave• Toode on tuvastatav ning tootja on märkinud oma kontaktid tootele

• Näide:

• Tootel (mänguasi) puudub igasugune märgistus s.h mudelinumbrid vms identifitseerimist võimaldavad tähised

Kuidas viia dokumenti ja toodet omavahel kokku?

Identifitseerimistunnus peab võimaldama viia

konkreetset tüüpi toote selgelt kokku selle

vastavust tõendavate dokumentidega, eelkõige

ELi vastavusdeklaratsiooniga.

Toote identifitseerimistunnus peab olema sama

mis ELi vastavusdeklaratsioonis.

Tänan kuulamast!

Angela Priksangela.priks@tarbijakaitseamet.ee

Nõuded mänguasjade ja lastehooldustoodete

märgistusele ja ohutusele. Mänguasjade müük e-poes.

Anneli Nagel

Toote- ja teenuseohutuse nõunik

Tarbijakaitseamet

Mänguasjad – õiguslik raamistik

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ,

18.juuni 2009,

mänguasjade ohutuse kohta

Mänguasjad – õiguslik raamistik

Nõuded tulenevad:

• toote nõuetele vastavuse seadus

• MKM määrus nr 57 Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord

• standardisari EN 71 Mänguasjade ohutus

• standard EN 62115 Elektrilised mänguasjad. Ohutus

• erinevad juhised

Erinevad juhised

http://ec.europa.eu/growth/sectors/toys/safety/guidance_en

• Guidance document on scooters • Community legislation applicable to 'floating seats' • Guidance document on grey zone problem: Is a specific product covered by the Toy

Safety Directive 2009/48/EC or not • Guidance document on toys used in and on the water • Guidance document on pools covered by the Toys Safety Directive • Guidance document on books • Guidance document on the classification of music instruments • Guidance document on the classification of toys intended for children under 3 years

of age• Guidance document on packaging • Guidance document on crafts • Guidance document on sports equipment • Guidance document on writing instruments and stationery • Guidance document on electronic equipment • Guidance document on disguise costumes

Mis on mänguasi?

Mänguasi on toode, mis on kavandatudmängimiseks (üksnes või muu hulgas) alla 14-aastastele lastele.

alla 14-aastastele lastele kavandatud mängimiseks

- üksnes

- muu hulgas

Mis on mänguasi?

Mänguasjaks ei loeta:

1) pidudel ja pidustustel kasutatavad dekoratiivesemeid;

2) kollektsionääridele mõeldud esemeid, kui tootele või selle pakendile on nähtavalt ja loetavalt märgitud, et toode on ette nähtud vähemalt 14-aastasele kollektsionäärile;

3) sporditarbeid, sealhulgas üle 20 kg kaaluvatele lastele ette nähtud rulluisud ja rulad;

4) jalgrattaid maksimaalse sadulakõrgusega üle 435 mm, mõõdetuna vertikaalselt maapinnast sadula ülemise pinnani, nii et sadul on horisontaalses asendis ja selle toru on seadistatud madalaima märke asendisse;

5) tõukerattaid ja muid transpordivahendeid, mis on ette nähtud spordiks või mõeldud liiklemiseks avalikel teedel või neile transpordivahenditele ettenähtud radadel;

6) elektriajamiga sõidukeid, mis on ette nähtud kasutamiseks avalikel teedel või radadel või nende juures olevatel kõnniteedel;

Mis on mänguasi?

7) sügavas vees kasutamiseks ettenähtud sukeldumisvarustust ja laste ujumaõpetamiseks ettenähtud varustust, nagu ujumislauad ja ujumise abivahendid;

8) rohkem kui 500 osast koosnevaid kokkupandavaid piltmõistatusi;

9) surugaasiga käitatavaid püsse ja püstoleid, välja arvatud veepüssid ja veepüstolid, ning üle 120 cm pikki vibusid;

10) ilutulestikku, sealhulgas löökkapsleid, mis ei ole ette nähtud mängimiseks;

11) tooteid ja mänge, milles kasutatakse teravaotsalisi lendesemeid, näiteks metallotstega viskenoolte komplektid;

12) harivaid funktsionaalseid mänguasju, nagu elektripliidid, triikrauad ja muud funktsionaalsed üle 24 voldist nimipinget nõudvad tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes õppeotstarbel ja täiskasvanu järelevalve all;

13) tooteid, mis on ette nähtud koolides ja muudes haridusasutustes juhendaja järelevalve all toimuvaks õppeotstarbeliseks kasutamiseks, nagu teadusseadmed;

Mis on mänguasi?

Mänguasjaks ei loeta:

14) elektroonilisi seadmeid, nagu personaalarvutid ja mängukonsoolid, mida kasutatakse interaktiivse tarkvara ja väliste lisaseadmete abil, kui need elektroonilised seadmed või lisaseadmed ei ole välja töötatud ja ette nähtud lastele, ja neil seadmetel ei ole mängimise seisukohalt iseseisvat kasutamisväärtust, näiteks spetsiaalsed personaalarvutid, klahvistikud, juhthoovad ja roolid;

15) meelelahutuseks ja mängimiseks ettenähtud interaktiivset tarkvara, näiteks aruvutimängud, ja nende andmekandjaid, näiteks kompaktplaadid;

16) imikulutte;

17) lastele atraktiivseid valgusteid;

18) mänguasjade trafosid;

19) laste moeehteid, mis ei ole mõeldud mängimiseks.

Toote nõuetele vastavuse seadus

§ 14 lõige 5:

Toode kannab tüübi-, partii või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada.

§ 14 lõige 6:

Tootja märgib oma nime või kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti.

MKM määrus nr 57

Turule võib lasta ainult olulistele üldistele ohutusnõuetele ja Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisas esitatud eriohutusnõuetele vastavaid mänguasju.

Olulised üldised ohutusnõuded

Pidades silmas laste käitumist, ei tohi mänguasjad, kaasa arvatud nendes sisalduvad kemikaalid, kahjustada kasutajate ja kolmandate isikute tervist ja ohutust, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil.

Mänguasja kavandamisel tuleb arvestada laste ja vajaduse korral nende järelevaatajate suutlikust, eriti mänguasjade puhul, mis on mõeldud kasutamiseks alla 36 kuu vanustele lastele või teistele kindlaksmääratud vanuserühmadele.

Eriohutusnõuded

- füüsikalised ja mehaanilised omadused

- süttivus

- keemilised omadused

- elektrilised omadused

- hügieen

- radioaktiivsus

Standardisari EN 71 Mänguasjade ohutus

Osa 1: Mehaanilised ja füüsikalised omadused;

Osa 2: Süttivus;

Osa 3: Teatud elementide migratsioon;

Osa 4: Katsekomplektid keemiakatseteks ja samalaadseks tegevuseks;

Osa 5: Keemilised mänguasjad (komplektid), välja arvatud katsekomplektid;

Osa 7: Sõrmevärvid. Nõuded ja katsemeetodid;

Osa 8: Tegevusmänguasjad koduseks kasutamiseks;

Osa 9: Orgaanilised keemilised ühendid. Nõuded;

Osa 10: Orgaanilised keemilised ühendid. Proovide ettevalmistamine ja ekstraheerimine;

Osa 11: Orgaanilised keemilised ühendid. Analüüsimeetodid;

Osa 12: N-nitrosamiinid ja N-nitrosamiinideks muutuvad ained;

Osa 13: Lõhnavad lauamängud, kosmeetikakomplektid ja maitsmismängud;

Osa 14: Batuudid koduseks kasutamiseks.

Hoiatused

Arvestades mänguasjaga kaasneda võivaid ohte ja vanuserühma, kellele mänguasi on mõeldud, lisatakse mänguasjale hoiatus, kus märgitakse vähemalt:

- kasutaja minimaalne või maksimaalne vanus;

vajaduse korral:

- kasutaja suutlikus;

- kasutaja minimaalne või maksimaalne kaal;

- vajadus kasutada mänguasja ainult täiskasvanu järelevalve all.

Hoiatused

Mänguasjadele ei kanta hoiatusi, kui see on vastuolus mänguasja kavandatud kasutusega, vastavalt selle funktsioonile, mõõtmetele ja omadustele.

Väikelaste mänguasjad• sõrmevärvid• riidest, pehmest plastikust või paksude lehtedega raamatud• lihtsad puidust pusled• suured puust või plastikust püramiidi ladumise klotsid• kaisunukud• lihtsad sobitamismängud• eeslükatavad ja järeleveetavad mänguasjad v.a nukukäru• plastmassist liivakühvlid, ämbrid, lihtsa kujuga vormid• ladumisklotsid ja –püramiidid• pehmed pallid, rannapallid, kummipallid• kõristid• pigistatavad mänguasjad• tegelustekid ja –keskused• närimismänguasjad• vannimänguasjad

Hoiatus on vastuolus mänguasja olemusega

Mänguasjade klassifitseerimine

Infot milliste omadustega mänguasjad on mõeldud alla 3-aastastele ja millised vanematele, leiab:

- juhend CR 14379;

- CPSC vanuse määramise juhend;

- Euroopa Komisjoni juhenddokumendid.

Hoiatused

Hoiatused märgitakse selgesti nähtavana, kergesti loetavana ja arusaadavana mänguasjale, etiketile või pakendile.

Hoiatuse ette märgitakse kas „hoiatus“ või „hoiatused.

Teave peab olema eesti keeles. Võõrkeelse märgistuse korral peab olema lisatud nõuetele vastav eestikeelne teave kogu originaalteksti ulatuses.

Hoiatuste tõlkimine

HoiatusedMänguasjad, mis ei ole mõeldud väikelastele

Hoiatuse struktuur:

- eelneb sõna „hoiatus“ või „hoiatused“

- hoiatuse sisu ehk mille eest hoiatatakse

- piirangut põhjustava ohu lühikirjeldus ja vajadusel vigastuse selge kirjeldus

„Hoiatus. Ei ole sobiv alla 3 aasta vanustele lastele.

Väikesed osad.“

„Hoiatus. Ei ole sobiv alla 3 aasta vanustele lastele.

Pikk nöör. Poomisoht.“

Vanusepiirangu sümbol

Lause „ ei ole sobiv alla 3 aastastele lastele“ võib asendada vanusepiirangu sümboliga.

Hoiatus. Väikesed osad.

Vale vanusepiirangu sümboli kujutis

Hoiatused, mida kasutatakse samas sõnastusesTegevusmänguasjad „Ainult koduseks kasutamiseks”Funktsionaalsed mänguasjad „Kasutada ainult täiskasvanu otsese järelevalve all” Keemilised mänguasjad „Ei ole sobiv alla (*) aastastele lastele. Kasutada ainulttäiskasvanu järelevalve all”Laste uisud, rulluisud, rulad, tõukerattad ja mängujalgrattad „Soovitatakse kanda kaitsevarustust. Ei ole ette nähtudkasutamiseks liikluses”Veemänguasjad „Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all vees, kus laps ulatub jalgadega põhja

Hoiatused, mida kasutatakse samas sõnastusesToidukaupadega seotud mänguasjad „Sisaldab mänguasja. Täiskasvanu järelevalve on soovitav”Kaitsemaskide ja -kiivrite imitatsioonid „See mänguasi ei paku kaitset”Mänguasjad, mis on ette nähtud paelte, nööride või kummipaelte abil pingule tõmbamiseks üle hälli, võrevoodi või lapsevankri „Takerdumisest tingitud võimaliku vigastuse ärahoidmiseks eemaldage mänguasi, kui laps hakkab end kätele ja põlvedele püsti ajama neljakäpakil liikumise asendisse”Lõhnaainete pakend haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes „Sisaldab lõhnaaineid, mis võivad põhjustada allergiat”

Vastavusmärgis

Mänguasjale peab enne turule laskmist olema paigaldatud vastavusmärgis (CE-märgis).

CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile.

Vastavusmärgis

Ebaõige vastavusmärgis

Nõuetele vastavuse tõendamine

Tootja:

1. Koostab ohutushinnangu.

2. Kohaldab mänguasja kavandamisel ja valmistamisel harmoneeritud standardeid või esitab mänguasja EÜ tüübihindamisele.

3. Koostab tehnilise dokumentatsiooni.

4. Koostab vastavusdeklaratsiooni.

Ohutushinnang

Tootja analüüsib mänguasja keemilisi, füüsilisi, mehaanilisi ja elektrilisi ohte ning süttivuse, hügieeni ja radioaktiivsusega seotud ohte ning hindab nende ohtude esinemise tõenäosust.

Mänguasja esitamine tüübihindamisele

http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/nando/index.cfm?fuseaction=directive.notifiedbody&dir_id=140521

Lähimad tüübihindamisasutused

. NB 1326 LIMITED LIABILITY COMPANY LATVIAN CERTIFICATION CENTRE (LATSERT)

. NB 1529 BALTSERT LTD CERTIFICATION BUREAU OF DAUGAVPILS

. NB 1434 POLSKIE CENTRUM BADAN I CERTYFIKACJI S.A.

. NB 1435 INSTYTUT WLOKIENNICTWA

. NB 1456 INSTYTUT TECHNIKI GORNICZEJ KOMAG

Tehniline dokumentatsioon

1) tootedisaini ja valmistamise üksikasjalik kirjeldus, sh loetelu mänguasjas kasutatud koostisosadest ja materjalidest ning kasutatud kemikaalide ohutuskaardid;

2) ohutushinnang;

3) järgitud vastavushindamismenetluse kirjeldus;

4) EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia;

5) valmistamis- ja ladustamiskohtade aadressid;

6) tootja poolt vastavushindamisasutusele esitatud dokumentide koopiad;

7) katsearuanded ja vahendite kirjeldus, millega tootja tagab toodangu vastavuse harmoneeritud standarditele;

8) EÜ tüübihindamistõendi koopia ja vahendite kirjeldus, millega tootja tagab toodangu vastavuse EÜ tüübihindamistõendiskirjeldatud tooteliigile

Vastavusdeklaratsioon

1. Nr … (mänguasja kordumatu identifitseerimisnumber) 2. Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress: 3. Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja vastutusel: 4. Deklareeritav toode (mänguasja identifitseerimine, mis võimaldab toodet

jälgida). Siia alla kuulub piisavalt selge mänguasja värvikujutis mänguasja identifitseerimiseks.

5. Punktis 4 nimetatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste ühenduse ühtlustavate õigusaktidega:

6. Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited tehnilistele tingimustele, millele vastavust deklareeritakse:

7. Kui see on asjakohane: teavitatud asutus … (nimi, number) … teostas … (tegevuse kirjeldus) … ja andis välja tõendi:

8. Lisateave: Allkirjastatud: (väljaandmise koht ja kuupäev) (nimi, ametinimetus)(allkiri)

Vastavusdeklaratsioon

Nõuetele vastav mänguasi

- mänguasja tootmisel on lähtutud standarditest või see on läbinud tüübihindamise;

- on koostatud tehniline dokumentatsioon ja vastavusdeklaratsioon;

- tootele on lisatud tootja andmed;

- tootele on lisatud identifitseerimist võimaldav kirje;

- tootele on lisatud hoiatused (vajadusel, selgub ohutushinnangust);

- tootele on lisatud vastavusmärgis.

Mänguasjade hoiatused e-kaubanduses

Hoiatused, mis on määravad mänguasja ostmise otsusetegemisel, näiteks kasutajate maksimaalne ja minimaalnevanus, esitatakse mänguasja pakendil või on tarbijale muulviisil enne ostus sooritamist selgesti nähtavad, seda kajuhul, kui ost sooritatakse e-kaubanduse korras.

Lisaks peavad nähtavalt olema esitatud mänguasja ohutusedirektiivi V lisas välja toodud hoiatused (v.a punkti 9all esitatud hoiatus).

Vanuselise hoiatuse „Ei sobi alla kolme aastastelelastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht “, osasloetakse teave („Väikesed osad. Lämbumisoht“) tarbijaleantavaks lisateabeks ja seetõttu ei kohaldu selle suhtesnähtavuse nõuet.

Vanuseline hoiatus ja selle esitamine

Vanuselise hoiatuse „ei sobi alla kolme aastastele lastele“võib asendada ka sümboliga.

NB! Hoiatuse ette märgitakse vastavalt olukorrale sõna„hoiatus“ või „hoiatused“. Ka vanuselise sümboli ette.

Vanuseline hoiatus ja selle esitamine

Hoiatuse esitamine

Toode kannab hoiatust „Hoiatus! Ei ole sobiv alla kolme aasta vanustele lastele. Sisaldab väikeseid osi. Lämbumisoht“

Veebilehel esitatakse: „Hoiatus! Ei ole sobiv alla kolme aasta vanustele lastele“

või:

Hoiatus!

Näiteid, kuidas ei ole õige

• Lastele alates 3. eluaastast• Vanus alates: 3+• Ei ole soovitatav lastele alla 3.eluaasta• Soovitatav alates 3 eluaastast• Soovitatav vanus 3+

Eeltoodu puhul ei ole tegu hoiatustega, vaid viidetega vanuselistele soovitustele.

Järgnevad mänguasja ohutuse direktiivi (2009/48) V lisas toodud hoiatusedpeavad olema tarbijale enne ostu sooritamist nähtavad (seda ka e-kaubanduses):

• Tegevusmänguasjad (kiiged, liumäed, karusellid, ronimisraamid jne)

„Ainult koduseks kasutamiseks“

• Funktsionaalsed mänguasjad (mänguasi, mis toimib ja mida kasutataksesamamoodi kui täiskasvanuile ettenähtud toodet või seadet (nt õmblusmasin,kohvimasin))

„Kasutada ainult täiskasvanu otsese järelevalve all“

Mänguasja direktiiv V lisas toodud hoiatused

• Keemilised mänguasjad (mänguasi, mis on mõeldud keemiliste ainete ja segude vahetuks käitlemiseks nt: keemiakatsete komplektid, kristallide kasvatamise komplektid jne)

„Ei ole sobiv alla (*) aastastele lastele. Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all”.

• Laste uisud, rulluisud, rulad, tõukerattad ja mängujalgrattad

„Soovitatakse kanda kaitsevarustust. Ei ole ette nähtud kasutamiseks liikluses”.

• Veemänguasjad (mänguasi, mis on ette nähtud kasutamiseks madalas veel ning mis võib last vee peal kanda või toetada)

„Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all vees, kus laps ulatub jalgadega põhja.”

• Toidukaupadega seotud mänguasjad

„Sisaldab mänguasja. Täiskasvanu järelevalve on soovitav”.

• Kaitsemaskide ja -kiivrite imitatsioonid

„See mänguasi ei paku kaitset”.

• Lõhnaainete pakend haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes

„Sisaldab lõhnaaineid, mis võivad põhjustada allergiat”

NB! Need hoiatused peavad olema tarbijale enne ostu nähtavad. Hoiatuse eesmärgitakse vastavalt olukorrale kas sõna „Hoiatus“ või „Hoiatused“

CE-vastavusmärgise kuvamine kodulehel

Euroopa Komisjon on avaldanud seisukoha, et CE-märgispeab tarbijale olema e-kaubanduse korras enne ostusooritamist nähtav ning see peab olema seostatavkonkreetse tootega s.t näiteks esitatud foto konkreetse tootepakendil olevast CE-märgisest.

E-poes mänguasjade müügil

• Nähtaval peavad olema hoiatused, mis on määravad mänguasja ostmise otsuse tegemisel;

• Nähtaval peavad olema mänguasja direktiivi V lisas toodud hoiatused vastavas sõnastuses;

• Nähtaval peab olema CE vastavusmärgis;

• Võõrkeelse märgistuse korral peab olema lisatud nõuetele vastav eestikeelne teave kogu originaalteksti ulatuses ehk kui mänguasi tarbijani jõuab, peavad sellel olema esitatud hoiatused, kasutusjuhendid jm vajalik teave eesti keeles nii nagu tavakauplusest saadava kauba puhul.

Lastehooldustooted – õiguslik raamistik

Nõuded tulenevad:

- toote nõuetele vastavuse seadus

- tarbijakaitseseadus

Lastehooldustoodete ohutus

Tarbijakaitseseadus § 9

Kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt.

Lastehooldustoodete ohutus

Ohutust hinnatakse:

- Eesti standardiks ülevõetud rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard;

- algupärane Eesti standard;

- Euroopa Komisjoni soovitused, millega antakse juhiseid toote ohutuse hindamiseks;

- konkreetse tööstusharu/asjakohase valdkonna toote/teenuse ohutuse hea tava reeglid;

- teaduse ja tehnika hetkeseis;

- tarbija põhjendatud ootused ohutuse suhtes.

Lastehooldustoodete ohutus -standardid

Eesti standardikeskus

www.evs.ee

Lastehooldustoodete standardeid

- mööbel nt imikuvoodid ja hällid, klappvoodid, mähkimislauad, söötmistoolid;

- imikute kandetraksid ja –kotid;

- laste jalgrattatoolid;

- turvabarjäärid;

- lutiketid ja lutihoidjad;

- sööginõud ja –riistad, jooginõud ja abivahendid;

- võrevoodi pehmendused ja tekid

Lastehooldustoodete märgistamine

Toote nõuetele vastavuse seadus § 11 lõige 4 p 1:

Tootja kohustus on toote või selle pakendi märgistamine tootja nime või kaubamärgi ja kontaktandmetega viitega toote tüübi-, partii-või seerianumbrile või muule märkele, mis võimaldab seda tuvastada.

Lastehooldustoodete märgistamine

Kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada.

Kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab olema esitatud järgmine teave:1) kauba kogus või mõõtmed rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi

asjakohastes mõõtühikutes;2) kauba koostis ja koostisosade kogused;3) juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks;4) juhised kauba kasutamiseks ja kauba säilitamise tingimused;5) hoiatused ja ettevaatusabinõud kauba kasutamise või hävitamisega

seotud ohtude vältimiseks;6) kauba säilimisaeg;7) põhilised tehnilised andmed kauba kohta.

Lastehooldustoodete märgistamine

Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale peab tootja lisama kasutusjuhendi.

Kasutusjuhend peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba ohutuks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks. Kui kaup koosneb mitmest osast, lisatakse kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad).

Peamised probleemid

• edasimüüdavate toodete puhul eestikeelsete kasutusjuhendite puudumine/puudulikkus;

• isetehtud toodete puhul toodete ohutus.

Tänan kuulamast!Anneli Nagel

anneli.nagel@tarbijakaitseamet.ee

Nõuded lasterõivaste märgistusele ja ohutusele

Anneli Nagel

toote- ja teenuseohutuse nõunik

Tarbijakaitseamet

Lasterõivaste märgistamise nõuded

Majandusministri 12.04.2004 määrus nr 68 Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded

Üldnõuded rõivaste märgistusele

Märgistuses peab sisalduma vähemalt:

1) toote nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada;

2) rõiva suurustähistus;

3) toote kiukoostis (välja arvatud karusnahast ja nahast rõivastel);

4) juhised toote hooldamiseks(hooldustähistus).

Üldnõuded rõivaste märgistusele

Märgistus peab olema nähtav, selgelt loetav, tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav ning andma tõest teavet toote omaduste kohta.

Püsikinnitatud tekstiillindil olev märgistus peab püsima loetavana toodete mõistliku kasutamisaja jooksul toodete hooldustähistuses näidatud hooldustingimuste järgimise korral.

Suurustähistuse märkimine

Suurustähistus märgitakse:

• kas vahetult tootele või

• rõivaeseme külge püsikinnitatud tekstiillindile või

• toote külge kinnitatud etiketile.

Suurustähistuse märkimine

Suurustähistus esitatakse suurustunnuste (keha mõõtmed sentimeetrites, mida kasutatakse rõivasuuruse tähistamiseks) ja nende arvväärtuste abil või muu tähelise, numbrilise või tähelis-numbrilise tähistusena.

Suurustähistuse märkimisel suurustunnuste ja nende arvväärtuste abil on soovitatav lähtuda standardist

EVS-EN 13402 või muust samaväärsest standardist.

Kiukoostise märkimine

Märgistamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendija nõukogu määruses (EL) nr 1007/2011 „Tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodetekiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta“

Kiukoostise märkimine

Määruse I lisas on märgitud lubatud kiunimetused.

Kokku 48 eri nimetust.

Bambuskiudu ei ole loetelus.

Hooldustähistuse märkimine

Rõivaste märgistuses peavad sisalduma tekstiiltoodete hooldamiseks vajalikud sõnalised juhised või graafilised tingmärgid. Soovitatav lähtuda standardist EVS-EN ISO 3758 või muust samaväärsest standardist.

Tekstiiltoote hooldustähistus märgitakse vahetult tootele või toote külge püsikinnitatud tekstiillindile.

Lasterõivaste ohutus

Standard EVS-EN 14682:2015 Lasterõivasteohutus. Nöörid ja tõmbepaelad (ehk krookepaelad) lasterõivastel. Spetsifikatsioonid

Lasterõivastega seotud õnnetused

Tõsised (ka surmaga lõppenud) õnnetused saab jagada:

• Nooremate laste puhul: kapuutsi nööride takerdumine mänguväljakutel;

• Vanemate laste ja noorukite puhul: vöökohta ja alakeha katvate riiete nööride ja paelte takerdumine liikuvates sõiduvahendites.

Standardit ei kohaldata

• tooted lastele kasutamiseks ja nende hooldamiseks nt pudipõlled, mähkmed;

• kingad, saapad ja sarnased jalanõud;

• kindad, mütsid, sallid;

• lipsud kandmiseks särgi või pluusiga;

• rihmad v.a seotavad rihmad ja traksid;

• religioosne riietus;

• pidulik riietus;

• spetsiaalne spordiriietus ja tegevusriietus;

• teatrikostüümid, mida kantakse teatrietendusel

Väikelaps – laps alates sünnist kuni 7nda eluaastani. Kõik lapsed pikkusega kuni ja kaasa arvatud 134cm.

Vanem laps ja nooruk – laps alates 7ndast eluaastast kuni 14 eluaastani. Kõik poisid, kes on pikemad kui 134cm kuni 182cm ja tüdrukud, kes on pikemad kui 134cm kuni 176cm.

Keha piirkonnad

A = Pea, kaela ja rindkereülaosa piirkond

B = Rindkere ja vööpiirkond

C = Piirkond puusadest allpool

D = Selja piirkond

Olulised mõisted

Funktsionaalne nöör – nöör, kett, riba, pael või lint, mis on valmistatud mis tahes tekstiilsest või mittetekstiilsest materjalist, kaasa arvatud veniv materjal, mida kasutatakse ava suuruse või rõiva osa reguleerimiseks või rõiva enda sulgemiseks.

Tõmbepael/krookepael - nöör, kett, riba, pael või lint, mis on valmistatud mis tahes tekstiilsest või mittetekstiilsest materjalist, kaasa arvatud veniv materjal, mis läbib kanali, aasa(d) või nööriaugu(d), et reguleerida avause või rõivaosa suurust või on rõiva enda sulgemiseks.

Dekoratiivne nöör – mittefunktsionaalne nöör, kett, riba, pael või lint, mis on valmistatud mis tahes tekstiilsest või mittetekstiilsest materjalist, kaasa arvatud veniv materjal vaba otsaga, millel on või ei ole kaunistus, mis ei ole mõeldud kasutamiseks rõiva ava suuruse reguleerimiseks või rõiva enda sulgemiseks.

Väikelaste rõivaste ohutus –pea, kaela ja rindkere ülaosa piirkond

• tõmbepaelad ja funktsionaalsed nöörid ei ole lubatud;

• dekoratiivsed nöörid ei ole lubatud kus tahes kapuutsil või kaela taga, teistes piirkondades ei tohi need olla pikemad kui 7,5cm, neil ei tohi olla sõlmi, pöörasid, kolmemõõtmelisi kaunistusi ning need ei tohi asetseda selliselt, et neid saab siduda ümber kõri. Dekoratiivsed nöörid ei tohi olla valmistatud venivatest nööridest.

Väikelaste rõivaste ohutus –keelatud tõmbepaelad

Väikelaste rõivaste ohutus –keelatud funktsionaalsed nöörid

Väikelaste rõivaste ohutus –dekoratiivsed nöörid

Väikelaste rõivaste ohutus – pea, kaela ja rindkere ülaosa piirkond

• õlapaelad peavad olema vabade otsteta väljaspool rõivaid;

• Kaelataguse kinnitusega rõivad peavad olema vabade otsteta kaelal ja kõril

Näiteid ohtlikest lasterõivastest

Vanemad lapsed ja noorukid – pea, kaela ja rindkere ülaosa piirkond

• Tõmbepaeltel ei tohi olla vabu otsi ega väljaulatuvat aasa loomulikus olekus. Suurim lubatud aasa ümbermõõt võib olla kuni 15 cm, juhul kui see on nn „lapsele parajaks tehtud“.

• Funktsionaalsed nöörid ei tohi olla pikemad kui 7,5 cm ja ei tohi olla venivast materjalist.

• Dekoratiivsed nöörid ei tohi olla pikemad kui 7,5 cm ja ei tohi olla venivast materjalist.

Vanemad lapsed ja noorukid

Näiteid ohtlikest lasterõivastest –vabade otstega tõmbepaelad

Näiteid ohtlikest lasterõivastest –väljaulatuv aas

Rindkere ja vöö piirkond

Püksid, seelikud, bikiinid jm allpool vööd kantavad riided:

• tõmbepaelte vabad otsad ei tohi olla üle 20cm loomulikus olekus;

• funktsionaalsed nöörid ei tohi olla pikemad kui 20cm;

• dekoratiivsesd nöörid ei tohi olla pikemad kui 14cm

Näiteid ohtlikest lasterõivastest

Rindkere ja vöö piirkond

Särgid, jakid, kleidid, tunked jm sellised riided:

• tõmbepaeltel ei tohi olla vabad otsad pikemad kui 14cm;

• funktsionaalsed nöörid ei tohi olla pikemad kui 14cm;

• dekoratiivsed nöörid ei tohi olla pikemad kui 14cm

Näiteid ohtlikest lasterõivastest

Piirkond puusadest allpool

• Tõmbepaelad, funktsionaalsed nöörid või dekoratiivsed nöörid ei tohi rippuda allpool riietuseseme alumisest servast

Selja piirkond

• ei ole lubatud tõmbepaelad või funktsionaalsed nöörid, mis tulevad nähtavale riietuseseme seljalt või seotakse kokku selja tagant;

• dekoratiivsed nöörid ei tohi olla pikemad kui 7,5cm ning neil ei tohi olla sõlme, pööra või kolmemõõtmelist kaunistust;

• Reguleerimispaelad ei tohi olla pikemad kui 7,5cm ja ei tohi rippuda allpool rõiva alumist äärt

Näiteid ohtlikest lasterõivastest

Seotavad rihmad ja ehisvööd lasterõivastel

Seotav rihm või ehisvöö – dekoratiivne või funktsionaalne osa mis tahes materjalist laiusega mitte vähem kui 3 cm, mida kantakse ümber rindkere või vööpiirkonna ning mida kasutatakse rõivaste ülal hoidmiseks või dekoratsioonina.

Väikelastel lubatud kui:

• need ei ole pikemad kui 36cm ja

• lahtises olekus ei ripu need allpool rõivaeseme äärist.

Alla 3-aastastele lastele mõeldud rõivaste ohutus

Alla 3-aastastele lastele mõeldud rõivad ei tohi sisaldada väikeseid osakesi. Lämbumisoht!

Rõivaid ja nende kaunistusdetaile katsetatakse sarnaselt mänguasjadega:

- Kui kaunistusdetaili juurdepääsetav osa on kuni 6mm, siis rakendatakse jõudu suurusega 50N

- Kui kaunistusdetaili juurdepääsetav osa on suurem kui 6mm, siis rakendatakse jõudu suurusega 90N

Tänan kuulamast!

Anneli Nagelanneli.nagel@tarbijakaitseamet.ee

Toodete testimine, ohtlike toodete turult tagasi

kutsumine.

Rapex süsteem ja selle toimimine.

Angela Priks

Ekspert-valdkonnajuht

Tarbijakaitseamet

Toodete testimine, ohtlike toodete turult tagasi kutsumine

• Turujärelevalve asutusel on õigus võtta ettevõtjalt turule lastud toote näidis tasuta selle ohutuse või nõuetele vastavuse kontrollimiseks, vajaduse korral tellida toote ohutuse või nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks ekspertiis.

• Ekspertiisi kulud kannab turujärelevalve asutus. Kui tuvastatakse, et toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, hüvitab ettevõtja ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud.

Toodete testimine, ohtlike toodete turult tagasi kutsumine

Mille alusel me võtame toote testimisele?• vihjed, signaalid, kaebused• pisteline kontroll

Kuidas toote testimisele võtmine käib?

Milline on tootest tulenev oht?

• Nõuded toote suhtest kehtestab vastav regulatsioon(õigusaktid/standardid), nõuetele mittevastavus ei tähenda alatiautomaatselt tõsist ohtu.

• Järelevalve asutus teostab riskihindamist, et nõuetelemittevastavusest tulenevaid ohte hinnata.

Riskihindamine

• Toote kirjeldus, sellega kaasnev oht• Kasutajagrupp• Millist ohtu/vigastust tootel esinev nõuetele mittevastavus

põhjustab – vigastustsenaariumid• Vigastuse võimalik raskusaste• Vigastustsenaariumi tõenäosus• Riskitase

Riskihindamine

Edasised tegevused

Turujärelevalveasutusel on õigus:

Juhul kui toode võib teatud tingimustel põhjustada ohtu, nõuda selle märgistamist eestikeelse sõnalise hoiatusega;

Juhul, kui toode võib põhjustada ohtu teatud isikutele, nõuda nende isikute hoiatamist ohust sobival viisil ja ajal, s.h eraldi hoiatuste avaldamise abil;

Juhul, kui toode võib olla ohtlik, nõuda selle ajutist turult kõrvaldamist või keelata selle esitlemine ajaks, mis on vajalik ohutuse hindamiseks ja tagamiseks;

Keelata ohtliku toote turule laskmine ja rakendada meetmeid, mis tagavad sellise keelu täitmise;

Nõuda ohtliku toote viivitamatut turult kõrvaldamist ja korraldada kõrvaldamine;

Nõuda koos ettevõtjatega ohtliku toote tagasinõudmist tarbijatelt ja vajadusel korraldada selle hävitamist.

Toote turult tagasikutsumine

Kõigi turustusahelas olevate isikute teavitamine – tootja, importija, levitajad

Tarbijate teavitamine – tagasikutsumise teave läbi meedia, kodulehekülje, kauplustes välja pandud teabega. Oluline jõuda võimalikult paljude tarbijateni.

Kaua teavet üleval hoida? Kuidas see esitada?

Koostöö turujärelevalve asutusega – info jagamine kui palju tooteid on turule lastud, palju on müüdud, kus kohast toode on saadud, kuidas tagasikutsumine on korraldatud jne.

Testimised 2018

Valdkond Testimiste arv kokkuNõuetele vastavate toodete arv

Nõuetele mittevastavate toodete arv Ohtlikud tooted

Mänguasjade testimine s.h:

Mehhaanilised ja füüsikalised omadused (eralduvad väikesed osad)

7 2 0 5

Ftalaatide sisaldus mänguasjades 16 14 0 2

Elektriliste mänguasjade ohutus 17 14 3 0

Mänguasju kokku: 40 30 3 7

Tarbijatoodete testimine Kroom VI sisalduse osas 5 3 0 2

Moeehete testimine nikli sisalduse osas 5 3 0 2

Muud testimised 2 0 0 2

KOKKU: 52 36 3 13

Näiteid ohtlikuks osutunud toodetest

Väikeste osade eraldumine

Näiteid ohtlikuks osutunud toodetest

Väikeste osade eraldumine

Näiteid ohtlikuks osutunud toodetest

Ftalaatide sisaldus

Näiteid ohtlikuks osutunud toodetest

Muud ohud

Näiteid ohtlikuks osutunud toodetest

Muud ohud

RAPEX http://ec.europa.eu/avservices/video/player.cfm?ref=I108860

Mis on RAPEX?

• RAPEX on Euroopa Liidu ohtlikest tarbijatoodetest kiire teabevahetuse süsteem

Selle süsteemi abil saavad järelevalveasutused ohtlike kaupade kohta infot vahetada, et need võimalikult kiiresti liikmesriikides turult kõrvaldada.

Iga liikmesriik on määranud RAPEXi süsteemiga töötamiseks riiklikul tasandil

RAPEXi kontaktpunkti(asutuse).

• RAPEX kontaktasutuseks Eestis on määratud Tarbijakaitseamet (Pronksi 12 Tallinn).

RAPEXi kontaktpunkt korraldab ja juhib oma riigi RAPEXi võrgu

tööd.

Võrku kuuluvad:

• RAPEXi kontaktpunkt (meil: Tarbijakaitseamet)

• Tarbekaupade ohutuse üle teostatava järelevalve eest vastutavad

turujärelevalveasutused (meil: Terviseamet, Tehnilise Järelevalve

Amet jne)

• Välispiirikontrolli eest vastutavad asutused (meil: Maksu- ja

Tolliamet)

Milliseid tooteid RAPEX hõlmab?

• „Tarbijatele mõeldud tooted“- tooted, mis on kavandatud jatoodetud tarbijatele ning neile kättesaadavaks tehtud;

• „Tarbijaturule migreeruvad tooted“ – tooted, mis on kavandatudja toodetud professionaalsetele kasutajatele, kuid mida võivadmõistlikult eeldatavates tingimustest tõenäoliselt kasutada katavatarbijad. Nt: teenustega kättesaadavaks tehtavad tarbekaubad(masinate rent, professionaalsele kasutajale mõeldud tööriistade rent)

Milliseid tooteid RAPEX ei hõlma?

• Farmaatsiatooteid (direktiividega 75/318/EMÜ ja 81/851/EMÜ

reguleeritud)

• Meditsiiniseadmed (hõlmatud direktiividega 90/385/EMÜ,

90/42/EMÜ ja 90/385/EMÜ)

• Toit ja sööt (määrusega (EÜ) nr 178/2002 hõlmatud)

RAPEXi kaudu teavitamise kriteeriumid

• Toode on tarbekaup

• Toote suhtes kohaldatakse meetmeid, millega ennetatakse või

piiratakse toote võimalikku levitamist ja kasutamist või

kehtestatakse selle levitamise või kasutamise eritingimused

(ennetavad ja piiravad meetmed)

• Toode ohustab tõsiselt tarbijate tervist ja ohutust

• Tõsisel ohul on piiriülene mõju- n.ö „kohalikust juhtumist“ RAPEXi

kaudu ei teavitata

RAPEXi kaudu teavitamise kriteeriumid

• „Kohalik juhtum“ – olukord, kus liikmesriigil on põhjust uskuda, et

toodet ei ole tehtud ega tehta (mitte mingil tingimusel)

kättesaadavaks teise liikmesriigi tarbijatele. Nt: Üksnes ühes

liikmesriigis toodetud ja levitatud kohalik toode, mille suhtes on

kasutusele võetud meetmed

• Võttes arvesse kaupade vaba liikumist siseturul ja asjaolu, et tooteid

imporditakse EL-i eri turustuskanalite kaudu ning tarbijad ostavad

tooteid välisreiside ajal ja interneti kaudu, julgustatakse riiklike

ametiasutusi tõlgendama piiriülese mõju kriteeriumit suhteliselt

laias tähenduses

RAPEXi kaudu teavitamise kriteeriumid

RAPEX teade esitatakse seega juhul kui:

• Ei saa välistada, et ohtlikku toodet on tarbijale müüdud rohkem kui

ühes ELi liikmesriigis

• Ei saa välistada, et ohtlikku toodet on tarbijale müüdud interneti

kaudu või

• Toode pärineb kolmandast riigist ning seda on tõenäoliselt

imporditud ELi mitmete turustuskanalite kaudu.

RAPEX statistika

• 2018. aasta 10 kuu jooksul on RAPEX süsteemi kaudu vahetatud teavet 1800 ohtliku toote kohta.

562

356

181

148

130

46 59

Enamteavitatud tootegrupid 2018

Mänguasjad

Sõidukid

Rõivad, tekstiiltooted, jalatsid

Elektrilised tooted

Kosmeetika

Lastehooldustooted

Moeehted

• http://81.247.254.96/QvAJAXZfc/opendoc.htm?document=Rapid_Alert_System_statistics.qvw&host=QVS%40vsrv1463&anonymous=true

RAPEX statistika

• 2017. aasta 10 kuu jooksul on RAPEX süsteemi kaudu vahetatud teavet 1734 ohtliku toote kohta.

520

358

167

125

90

71

Enamteavitatud tootegrupid 2017

Mänguasjad

Sõidukid

Rõivad, tekstiiltooted, jalatsid

Elektrilised tooted

Lastehooldustooted

Moeehted

RAPEX statistika (Eesti)

Eesti on edastanud 2018 aastal RAPEXi kaudu meie turult avastatud toodete kohta 16 teadet:

• 5 mänguasja (ftalaatide sisaldus, väikeste osade eraldumine);• 5 kosmeetikatoodet (mittelubatud ainete sisaldus);• 3 jalatsid/nahkkindad (kroom VI sisaldus);• 2 moeehe (nikli sisaldus);• 1 kemikaal (keskkonnaoht).

Vastusteated

• Kõik riigid kontrollivad läbi RAPEX süsteemi teavitatud toodeteolemasolu oma turul ning toote avastamise korral on kohustatudsellest teavitama Euroopa Komisjoni RAPEX töörühma ning teisteriikide ametiasutusi – vastusteade läbi RAPEX platvormi

• Kokku on riigid 2018 aasta 10 kuuga teinud 3275 vastusteadet

• Eesti on edastanud 2018 10 kuu jooksul 156 vastusteadet meieturult leitud ohtlikest toodetest (mootorsõidukid, mänguasjad,lastehooldustooted, elektritooted, tarbekaubad jms)

RAPEX avalik vaade

• Avalik veebilehekülg, kus saab tutvuda EL turult avastatud ohtlike toodetega:

• https://ec.europa.eu/consumers/consumers_safety/safety_products/rapex/alerts/?event=main.listNotifications&lng=en

• Saadaval ka eesti keeles

2018 aasta trendid RAPEXis

• Õhupallid – nitrosamiinide sisaldus

• Mängulimad – broomi sisaldus

• Moeehted – kaadmiumi sisaldus

Turujärelevalve asutuse teavitamine

Kui ettevõtja teab või peab teadma tema valduses oleva teabe ja erialasteteadmiste põhjal, et tema poolt turule lastud või levitavat toodet ei saa pidadaohutuks, teavitab ta viivitamata turujärelevalve asutust, kes selle tootegrupi ülejärelevalvet teeb.

Tõsise ohu korral edastab tootja, importija või levitaja turujärelevalve asutusele:• Teabe mis võimaldab täpselt tuvastada asjakohase toote või tooteseeria;• Tootest tuleneva ohu täieliku kirjelduse;• Toote varasemate ja hilisemate vedajate ja pakkujate tuvastamist võimaldava

teabe;• Teabe ohtude vältimiseks rakendatud abinõude kohta;• Muu turujärelevalve asutuse poolt nõutava teabe.

Turujärelevalve asutuse teavitamine

• Ettevõtja teeb turujärelevalveasutusega koostööd, et vältida temapakutavast või tarbijale üleantud tootest tulenevaid ohte.

• Ettevõtja teavitab turujärelevalve asutust viimase nõudmisel kõigistettevõtjatest, keda ta on tootega varustanud või kes on teda tootegavarustanud.

• Tee selgeks konkreetsele tootegrupile kehtestatud nõuded;

• Kontrolli eestikeelsete juhiste/hoiatuste olemasolu tootel;

• Kontrolli CE märgi olemasolu toodetel (juhul kui CE märgise nõue onkehtestatud);

• Kahtluse korral tutvu toote dokumentatsiooniga (sertifikaadid/deklaratsioonid). NB! Dokumentatsiooni peab olema võimalik kokku viia konkreetse tootega;

• Jälgi RAPEX süsteemi kaudu tulevat infot;

• Küsimuste korral pöördu pädeva turujärelevalveasutuse poole.

Kokkuvõtteks

Tänan kuulamast!

Angela Priksangela.priks@tarbijakaitseamet.ee

Sidevahendi abil sõlmitud lepingud

Oskar Friedrich Oengo

Turujärelevalve osakonna jurist

Tarbijakaitseamet

• Müük sidevahendi abil• Lepingueelse teavitamise nõuded• 14-päevane taganemisõigus• Hinna esitamine• Näited

Teemad

Müük sidevahendi abil (VÕS § 52 - § 62)

• Pooled: tarbija ja ettevõtja

• Samaaegselt peavad esinema kolm tingimust:

1) Leping sõlmitakse vastavas turustus- või teenindussüsteemis

2) Pooled ei viibi samaaegselt ühes füüsilises ruumis

3) Tahteavaldused üksnes sidevahendi abil

Pildi allikas: http://www.warranteer.com/6-tips-for-smart-online-shopping

Lepingueelse teavitamise nõuded

• Võlaõigusseadus § 54

• Kohustuslik esitada enne lepingu sõlmimist

• Tarbija kinnitus

14-päevane taganemisõigus (VÕS § 56)

• Miks?

• Mis aja jooksul?

• Kuidas?

• Kelle kulul?

• Milliste toodete puhul?

Pildi allikas: http://www.comptoirdenfants.be/return-goods/

14-päevane taganemisõigus (VÕS § 56)

Miks?

• Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjustavaldamata 14 päeva jooksul.

• Eesmärk: anda tarbijale võimalus internetipoest tellitud kaupaproovida ning ebasobivuse korral see negatiivseid tagajärgi kartmatatagasi saata.

Mis aja jooksul?

• Taganemise tähtaeg algab päevast, mil tarbija saab kauba kätte.

• Näide: Tarbija saab 1. detsembril. 2018 kauba kätte. Viimane päevtaganemisavalduse esitamiseks 15.12.2018.

14-päevane taganemisõigus

Kui kaupleja ei teavita tarbijat 14-päevasesttaganemisõigusest, on tarbijal õigus lepingust taganeda 12kuu jooksul asja kättesaamisest ning tarbija ei vastutaselle aja jooksul kaubale tekkinud väärtuse vähenemise eest(VÕS § 56 lg 16; § 562 lg 4).

Taganemise avalduse tüüpvorm

Kaupleja kohustused lepingust taganemisel (VÕS § 561)

Kelle kulul?RAHA TAGASTAMINE

• Ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata,kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingualusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamisekulu.

• Asja kättetoimetamise kulu on kauba tarnekulu, mis tarbija kandis, et toode omavaldusesse saada.

• Kui tarbija on tellinud mitu asja, mis tulid ühe saadetisega, kuid tarbija soovibneist tagastada vaid ühe, siis tuleb tarbijale postikuludest tagastadaproportsionaalne osa.

Tarbija kohustused lepingust taganemisel (VÕS § 562)

ASJA TAGASTAMINE

• Tarbija saadab ettevõtjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päevamöödumisel taganemisavalduse tegemisest asja tagasi või annab asja üleettevõtjale.

• Asja tagastamise kulud on kauba tarnekulud, mis tarbija peab tasuma, et asikauplejale tagastada. Tarbija kannab asja tagastamisega seotud otsesedkulud vaid siis, kui kaupleja on tarbijat sellest enne lepingu sõlmimistteavitanud.

Tarbija kohustused lepingust taganemisel (VÕS § 562)

ASJA VÄÄRTUSE VÄHENEMINE

• Perioodi vältel, mil asi on tarbija valduses, võib ta tootega tutvuda (s.o veendudaasja olemuses, omadustes ja toimimises) üksnes nii, nagu tal lubatakstavapäraselt seda teha poes.

• Kui tarbija on asja kasutanud rohkem, kui seda lubataks poes teha, siis vastutabtarbija asja väärtuse vähenemise eest.

• Asja kasutamine rohkemal määral kui kaupluses lubatud, ei välistatarbija õigust lepingust 14 päeva jooksul taganeda!

Taganemisõiguse välistused

Võlaõigusseadus § 53 lg 4

Milliste toodete puhul?

1) Eritellimus

2) Enampakkumine

3) Tervisekaitse- või hügieenirisk tootel

Probleemsed tõlgendused 14-päevase taganemisõiguse välistamisel

1) ERITELLIMUS

• 14-päevase taganemisõiguse välistamiseks peab toode olema valmistatud tarbijaesitatud tingimuste kohaselt või tarbija isiklikke vajadusi arvestades (VÕS § 53lg 4 p 2 ja 3).

• Asi tuleb lugeda konkreetselt tarbija vajadustele kohandatuks juhul, kui tarbijavalikud muudavad asja sedavõrd spetsiifiliseks, et seda on mõnele teiselekliendile hiljem väga raske või võimatu maha müüa.

Probleemsed tõlgendused 14-päevase taganemisõiguse välistamisel

Eritellimus on olukord, kus:

1) tarbija esitatud mõõtude järgi valmistatakse ülikond, köögimööbel võikardinad;

2) tarbija on soovinud kaubale spetsiaalseid kohandusi, näiteks tellimuse aluselvalmistatud eridisainiga auto või spetsiaalne komponent arvutile, mis tuli sellekonkreetse tellimuse jaoks eraldi hankida ja mis ei moodustanud osa kauplejapoolsest laiemale tarbijaskonnale esitatud pakkumisest;

3) tarbija kontaktandmeid sisaldavad aadressisildid või personaalse pealetrükigaT-särgid.

Probleemsed tõlgendused 14-päevase taganemisõiguse välistamisel

Eritellimus ei ole olukord, kus:

1) tarbija valib toote suuruse kaupleja poolt pakutavate standardmõõtude valikust(XS, S, M; 34, 36, 38);

2) kaupleja asub toodet valmistama (nt kleiti õmblema) alles siis, kui tarbijatellimuse esitab (v.a. juhtum, kus toode valmistatakse spetsiaalselt tarbija pooltesitatud isiklike mõõtude järgi);

3) kaupleja tellib toote alles siis, kui tarbija on tellimuse esitanud, nn Facebooki„kiirtellimused“.

Problemaatilised tõlgendused 14-päevase taganemisõiguse välistamisel

2) ENAMPAKKUMINE

14-päevast taganemisõigust ei saa kasutada, kui toode on ostetud enampakkumiselt(VÕS § 53 lg 4 p 8)

• Internetioksjon antud sätte alla ei kuulu, kuivõrd tarbijal ei ole võimalikfüüsiliselt enampakkumise juures viibida ja pakkumisi teha. Seega on tarbijal14-päevane taganemisõigus, kui toode on ostetud online-platvormi vahenduseltoimuval enampakkumisel (oksjonid Facebookis, osta.ee, eBay portaalis)

Problemaatilised tõlgendused 14-päevase taganemisõiguse välistamisel

3) TERVISEKAITSE- VÕI HÜGIEENIRISK TOOTEL

• 14-päevane taganemisõigus ei kohaldu toote puhul, mis ei ole kõlbliktagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel, kui see on pärastkohaletoimetamist avatud (VÕS § 53 lg 4 p 41).

• Erandi kasutamiseks peavad sulgemiseks (nt kaitsva ümbrise või kile abil) olematõsised tervisekaitse või hügieenilised põhjused, näiteks huulepulgad, pesu,medikamendid, madratsid.

Näited

Seadusele mittevastavad müügitingimused:

• „Sul on õigus vahetada kättesaadud kaup sama hinnaväärtusega mingi muu tootevastu, kui kaup ei vasta e-poes vastavale tootele või kaubal esineb defekte - 14 päevajooksul kauba kättesaamisest. Kauba "lihtsalt" mittesobivuse tõttu (kui kaup vastab e-poes olevale kaubale ning kaubal ei esine defekte) kaupa tagastada ega ümbervahetada ei saa.“

• „14-päevane taganemisõigus ei kehti allahindlusega toodete puhul.“

• „Tagastame kliendile raha viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksullepingust taganemise teate jõudmisestmeieni.“

Näited

Seadusele mittevastavad müügitingimused:

• „Kauba tagastamisel ei hüvitata kauba kättetoimetamiskulusid.“

• „Lepingust taganemisel maksab klient leppetrahvi 50% toote hinnast.“

• „Kaupa ei saa tagastada, kui seda on kasutatud“ või „Rikutud toodet ei ole võimaliktagastada.“

• „Spetsiaalselt Teile tellitud tooteid ei ole võimalik tagastada.“

Näited

Taganemise näide:

Tarbija on saanud kauba kätte 01.11.2018. Tal on aega kuni 15.11.2018, etettevõtjale esitada taganemisavaldus.

Tarbijal on kohustus tagastada kaup kauplejale samuti 14 päeva jooksultaganemisavalduse jõudmisest ettevõtjani.

Ettevõtja, soovides veenduda, et tarbija talle kauba tagastab, võib enne rahatagasikande tegemist küsida tarbijalt tõendit asja tagasisaatmise kohta. Kuikauplejale ei ole laekunud 14-päeva jooksul tagastatud kaup või tõend asjatagasisaatmise kohta, siis on kauplejal õigus oodata makse tagasikandegakuniks ta kauba või tõendi saab.

Näited

Kättetoimetamiskulude hüvitamine:

Kaupleja pakub tasuta kauba kohaletoimetamist, kui ostusumma ületab 90eurot. Tarbija ostab 95 euro eest tooteid, kuid otsustab kõik tootedtagastada.

Kaupleja nõuab tarbija käest kättetoimetamiskulude hüvitamist.

Kas kauplejal on õigus nõuda kättetoimetamisekuludehüvitamist?

Näited

Kättetoimetamiskulude hüvitamine:

Lepingust taganemisel on VÕS § 561 lg 1 järgi kauplejal kohustustagastada tarbijale tarbija tasutud kauba kättetoimetamiskulu.

Antud juhul ei ole tarbija kättetoimetamiskulu tasunud, seega ei olekauplejal kohustus neid tarbijale tagastada. Kättetoimetamiskuludehüvitamise nõudega rikastuks kaupleja alusetult.

Seega ei ole kauplejal õigus nõuda kättetoimetamiskuludehüvitamist.

Näited

Kaupleja pakub tasuta kohaletoimetamist, kui ostusumma ületab 90 eurot.Tarbija ostab 95 euro eest tooteid, kuid otsustab 1 toote tagastada.

Kaupleja nõuab tarbija käest kättetoimetamiskulude hüvitamist kõikidetoodete osas.

Kas kauplejal on õigus nõuda kättetoimetamisekuludehüvitamist kõikide toodete osas?

Näited

Lepingust taganemisel on VÕS § 561 lg 1 järgi kauplejal kohustustagastada tarbijale tarbija tasutud kauba kättetoimetamiskulu.Kaupleja peaks tarbijale hüvitama kättetoimetamiskulu toote eest, mistarbija tagastas.

Kui tarbija seda kulu ei kandnud, kuid oleks pidanud kandma, kui taoleks ostnud tooteid vähem kui 90 euro eest, siis on kauplejal õigusnõuda kättetoimetamiskulude hüvitamist proportsionaalselt toodeteosas, mida tarbija ei tagastanud.

Seega ei ole kauplejal õigus nõuda kättetoimetamisekuludehüvitamist kõikide toodete osas.

Mida lubatakse tavapäraselt poes teha?

• Enne audio-/video- ja salvestusseadme ostmist lubatakse tarbijal tavaliseltkontrollida pildi ja heli kvaliteeti.

• Rõiva selga proovimisel kaupluses ei eemaldata tootja etikette.

• Tarbijal ei ole tavaliselt võimalik testida praktikas majapidamisseadmeid,näiteks köögiseadmeid, mille tegelikust kasutamisest jäävad paratamatult mahajäljed.

• Tarbija ei saa konfigureerida arvuti tarkvara, seega tähendavad sellise seadmemõistlikud lähtestamiskulud samuti väärtuse vähenemist.

Kauba lõpphind

Tarbijakaitseseadus § 7:

• Kaupa pakkudes tuleb esitada müügihind ja ühikuhind

• Ühikuhind on ühe ühiku (kg, m, l) lõpphind

• Müügihind = lõpphind

• Lõpphinnas peavad sisalduma käibemaks ja muud kaubamüügiga seonduvad maksud.

Teenuse lõpphind

Tarbijakaitseseadus § 8:

• Teenust pakkudes tuleb esitada teenuse lõpphind

• Kui teenuse lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitabkaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamisealustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusegaarvutada.

• Näiteks teenuse lõpphinda ei ole eelnevalt võimalik kindlaks määrata olukorras,kus teenuse hind sõltub tarbija poolt tehtavast valikust (nt mis summassoovitakse valuutavahetuses raha vahetada või millist transporti tarbija asjadesoovib).

Näited

Seadusega vastuolus:

• „Haldustasu“ - ettenähtud katmaks kulutusi, mis on seotud kaubaettevalmistusega ning laotöödega.

• „Tellimuse töötlemise tasu“ – kulud, mis tekivad tellimuse töötlemisegaseoses.

Näited

• Kauplus reklaamib: „Hinnad all kuni -70%“.

• Allahindluses on 540 toodet

• Allahindlused jagunevad: 1x -41%; -42%; -45%; -46%, -50%, -55% ning1x -68%. Ülejäänud allahindlused maksimaalselt -38%.

• Järeldus?

Käesoleval juhul ei ole kaupluses isegi -70% allahindlusega toodet,vaid on -68%.

Toodete koguhulk võrreldes suurte allahindlustega toodete puhul onebaproportsionaalselt väike.

Kauplus on kasutanud eksitavat kauplemisvõtet.

Soodustingimustel müügi teavitusnõuded

Kaubandustegevuse seadus § 11 lg 2:

Sõnu „soodusmüük“, „allahindlus“ või muid vastava tähendusega sõnu võiväljendeid võib soodustingimustel müügist teavitamisel kasutada, kui:

1) müük on seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kauba müügiga;

2) selline müük kestab piiritletud aja;

3) selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast.

Kaubandustavad soodusmüügi osas

• Allahindluse puhul tähendab lõpphind uut alandatud hinda.

• Allahindlusprotsent peab olema arvestatud samast hinnast, millegakaupleja on seda kaupa eelnevalt müünud.

• Kui kaupleja ei ole toodet enne müünud ja soovib kohe müüa toodetallahindlusega, tuleb lähtuda turu keskmisest hinnast.

• Hindu ei tohi enne allahindluse algust kunstlikult tõsta!

Kaubandustavad soodusmüügi osas

HOOAJALISTE SOODUSMÜÜKIDE PRAKTIKA

1) Prantsusmaa – 2 soodusmüügi perioodi (suvel ja talvel),maksimaalselt 6 nädalat

2) Itaalia – 2 soodusmüügi perioodi (suvel ja talvel), maksimaalselt 2kuud

3) Poola – 2 soodusmüügi perioodi, maksimaalselt 1 kuu

4) Eesti – hooajaline soodusmüük ei ole eraldi reguleeritud

NäidePakkumine veebipoes 11.09.18

NäidePakkumine veebipoes 14.09.18

Tänan!

Oskar Friedrich OengoOskarFriedrich.Oengo@Tarbijakaitseamet.ee

Pretensiooni esitamine ja vaidluse käsitlemine

Sander Sepa

Turujärelevalve osakonna jurist

Tarbijakaitseamet

Järelteenindus

Õiguslik regulatsioon

Komisjoni töökord

Näited praktikast

Pretensiooniõigus (VÕS § 218)• Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,

kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

• Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:• asjal ei ole kokkulepitud omadusi• tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga,

mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asjamüüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatudomaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel võietikettidel.

• Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuseeest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.

• Eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevastilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kuiselline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.

Pretensiooniõigus (VÕS § 218)

• Tarbija peab müüjat teavitama asja lepingutingimustele mittevastavusestkahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.

• Pretensiooni esitamise õigus kohaldub sarnaselt ka töövõtulepingutele(teenused, mille eesmärgiks on teatud töö valmistamine)

• Pretensiooni esitamise õiguse juures on oluline tähelepanud pöörataasjaolule, et asja või töö lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutabvastavalt siis müüja või töövõtja.

• Asja parandamise või asendamise korral hakkab asja parandatudosa/vahetatud asja suhtes kehtima uus kaheaastane pretensiooniesitamise õigus alates parandatud osa või asendatud asja üleandmisesttarbijale.

Pretensiooniõigus (VÕS § 218)

• Tarbijal on õigus kaebust/pretensiooni esitada kaks aastat kasoodushinnaga ostetud või kasutatud kaubale.

• Samuti kehtib pretensiooniõigus osaliselt ka defektse kauba osas.Siinkohal aga saab tarbija kaupleja poole pöörduda siiski nendepuuduste osas, millistest puudustest tarbija ostu hetkel eiteadnud.

Tõendamiskohustus (VÕS § 218)

• Tõendamise kulud esimesel kuuel kuul kannab kaupleja ning sedaolenemata, kes on defekti tekkimises süüdi või kuidas defekti tekkepõhjusetõendamist teostatakse (näiteks sõltumatu ekspertiisi abil).

• Seega on kaupleja kohustuseks esimesel kuuel kuul tõendada, kas asi vastablepingutingimustele või mitte.

• Ülejäänud pooleteise aasta jooksul on tõendamiskulude kandmise kohustussüüdlasel ehk tootmisdefekti või muu kaupleja poolsest kohustuse täitmisesttuleneva puuduse puhul kauplejal ja valest kasutamisest tingitud puudustekorral kauplejal.

• Juhul kui kaupleja otsustab tõendada ka pärast kuue kuu möödumist, mikson asi katki läinud, peab ka tarbijat teavitama kohustusest tasudatõendamiskulud, kui ta peaks süüdi jääma ning ütlema ka tõendamiseleorienteeruvalt kuluva summa.

Õiguskaitsevahendid

ja müügigarantii

Õiguskaitsevahendid

• Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral (VÕS § 101):

1) nõuda kohustuse täitmist;2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;3) nõuda kahju hüvitamist;4) taganeda lepingust või öelda leping üles;5) alandada hinda;6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Võimalikud nõuded

• Asja parandamine-asendamine (VÕS § 116; § 222)

• Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.

• NB ! Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Võimalikud nõuded

• Asja parandamine-asendamine (VÕS § 116; § 222)

• Valikuõigus lepingu täitmise nõude esitamise viisi osas onpõhimõtteliselt tarbijal. Siiski seab seadus talle valikuõiguseteostamisel teatavad piirangud, mistõttu ei saa nimetatud õigustpidada absoluutseks. Nii asja puuduse kõrvaldamist kui asjaasendamist saab müüjalt nõuda üksnes juhul, kui see ei põhjustamüüjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi.

• Nii asja puuduse kõrvaldamist kui asja asendamist saab müüjalt nõuda üksnes juhul, kui see ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi.

Võimalikud nõuded

• Asja parandamine-asendamine (VÕS § 116; § 222)

• Seaduse põhimõtte kohaselt pole müüjal aga õigus põhjendamata teostadaesmajärjekorras üksnes asja parandust. Kui tarbija nõuab, et seadeasendataks uuega, siis peab müüja esitama tarbijale ka mõjuvad tõendid, etasja asendamine on antud olukorras oluliselt kulukam või tekitab müüjalepõhjendamatuid ebamugavusi.

• Kui parandamise kulud ületaksid taastatud asja väärtuse, on parandaminereeglina ebamõistlik. Kui parandamise kulud ületavad parandatud asjaväärtust, saab parandamist eelduslikult nõuda üksnes juhul, kui ilmapuudust kõrvaldamata on asja eesmärgipärane kasutamine takistatud ningsamaväärse või sarnast funktsiooni täitva asja omandamine ei ole võimalik.Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastavaasjaga

Võimalikud nõuded

• Asja parandamine-asendamine (VÕS § 116; § 222)

• Üldjuhul saab asendamist nõuda reeglina alati, kui müüja on sõlminudmüügilepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Sellisel juhul võibasendamiskulude ebamõistlikkus või põhjendamatute ebamugavustepõhjustamine kõne alla tulla erandlikel juhtudel (näiteks müüdud asja enamei toodeta; müüja käsutuses ei ole enam müüduga samaväärseid asju ja nendehankimine on võimatu või seotud ebamõistlike kuludega).

• Juhul kui on tegemist mitteolulise lepingutingimuste rikkumisega, millekõrvaldamise kulud on oluliselt väiksemad uue asja väärtusest, põhjustab asjaasendamise nõue asja parandamisega võrreldes ebamõistlikke kulusid, kuimüüjale asja asendamise käigus tagastatud asja ei ole võimalik ka sellehilisema parandamise korral kaubanduslikult ilma olulise müügihinnaalandamiseta realiseerida

Võimalikud nõuded

• Taganemine (VÕS § 116, § 217, § 223, § 189)

Kui asja parandamine või asendamine

a) ei ole võimalik või ebaõnnestub

b) või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast

või

c) ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, loetakse seda lepingutingimuse oluliseks rikkumiseks

d) asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatuteebamugavuste tekitamine

Müügigarantii (VÕS § 230)

• Müügigarantiiks VÕS tähenduses on müüja, varasema müüja või

tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või

reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada,

parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või

reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale

seaduses sätestatust soodsam seisund.

• Müügigarantii pakkumine tootele on vabatahtlik.

• Seadus eeldab tarbijale soodsamat seisundit oma kaebuse

lahendamise protsessis võrreldes pretensiooni esitamise perioodiga

(2-aastane vastutus)

Müügigarantii (VÕS § 230)

Müügigarantii on müügilepingust eraldiseisev õigussuhe, mis annab

garantii järgi õigustatud isikule, kelleks on reeglina ostja, müügilepingu

objektiks olnud asjal ilmnevate puuduste korral lisaõigusi võrreldes

müügilepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega, pannes ostja seega

seaduses sätestatud müügilepingujärgse vastutusega soodsamasse

olukorda.

• Säilib ülejäänud õiguskaitsevahendite kasutamise õigus.

Müügigarantii (VÕS § 230)

• Müügigarantii on lepinguline suhe

• Garantiileping sõlmitakse tavaliselt koos müügilepingu või vähemalt

koos kauba üleandmisega.

• Juhul kui garantii järgi kohustatud isikuks ei ole müüja, vaid kolmas

isik (nt tootja), tegutseb müüja tema esindaja või kohustatud isiku

tahteavaldust vahendava isikuna.

Garantiijuhtum

• Müügigarantii puhul on garantiijuhtumiks müüdud asjal selle

lepingutingimustele mittevastavuse kaasa toova puuduse ilmnemine

(VÕS § 217).

• Müügigarantii tagajärjel tekivad ostjal garantiis ettenähtud õigused. (nt:

õigus nõuda müüdud asi asendada, parandada või teha muu garantiis

nimetatud müüjapoolne toiming, mis on suunatud asja

lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamisele või sellega

kaasnevate kahjulike tagajärgede korvamisele.

Müügigarantii (VÕS § 230)

Lisandväärtuse pakkumine

• Garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või

garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui

müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg

kulgema enne asja ostjale üleandmist.

• Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada

lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab

müügigarantii andja.

• Võimalus tingimustega tutvuda

• Tingimuste sisu VÕS § 231

Kaebuse lahendamine

Toode või teenus ei vasta tarbija ootusteleKuidas käituda ?

1) Kui kauba suhtes on ilmnenud pretensioon, tuleb tarbijal puuduseavaldumisel pöörduda müüja poole ning sellest teatada hiljemalt kahe kuujooksul pärast selle avaldumist.

2) Seaduse kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuseeest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Eeldatakse, etkuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenudlepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui sellineeeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. ( ST tõendamiskoormiseja kulude jaotumist)

3) Kauplejal tuleks asi ise üle vaadata või üle vaadata lasta ning maksimaalselt 15 päeva jooksul anda oma seisukoht tarbija pöördumisele. Juhul kui selle aja jooksul ei ole võimalik kaebust lahendada, on kaupleja kohustatud viivitust põhjendama ning määrama uue mõistliku tähtaja

NB ! VÕS § 223 lg 2 Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

Toode või teenus ei vasta tarbija ootustele Kuidas käituda ?

4) Kui kaupleja leiab, et tarbija nõue on alusetu või põhjendamatu ning tarbijaga kokkulepet ei saavutata või saavutatakse see osaliselt, väljastatakse tarbijale sellekohane kirjalik teade 15 p jooksul. Kaupleja on kohustatud tarbija nõude rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist põhjendama.

5) Kui kaupleja on

a) keeldunud tarbija kaebust lahendamast

b) või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega

Võib tarbija esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile, tarbijavaidluste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu.

Tarbijavaidluste komisjon

Tarbijavaidluste komisjon

• Kohtuväline vaidlusorgan

a)viib läbi tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi

b) soovitab või otsustab lahenduse

c)või toetab tarbijavaidluse poolte suhtlust eesmärgiga aidata neil jõuda kokkuleppele.

• Sõltumatu ja erapooletu

Tarbijavaidluste komisjon

Vaidluse menetlemisest keeldumine:

1) tarbija ei ole kaebuse lahendamiseks pöördunud asjaomase kaupleja poole, et probleemi vahetult kauplejaga lahendada;

2) vaidlus on sisutühi või pahatahtlik;

3) vaidlust menetleb või on eelnevalt menetlenud ja teinud otsuse teine tunnustatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus või kohus;

4) nõude väärtus on väiksem või suurem eelnevalt kindlaksmääratud rahalisest piirmäärast;

5) vaidluse lahendamine häiriks tõsiselt vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse tõhusat toimimist vaidluse keerukuse tõttu;

6) tarbija kaebusega kaupleja poole pöördumisest on möödunud rohkem kui 12 kuud.

Tarbijavaidluste komisjon

• Vaidlevatel pooltel võimaldatakse osaleda vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse menetluses nii elektroonilisel kui ka muul viisil, olenemata sellest, kus nad asuvad.

• Pooli ei kohustata menetluses osalemiseks kasutama õigusalaste eriteadmistega esindajat, kuid neil on õigus saada sõltumatult isikult nõu või olla esindatud või abistatud selle isiku poolt menetluse kõikides etappides. Pooli teavitatakse sellest õigusest enne menetluse algust.

Tarbijavaidluste komisjon

Komisjon teeb otsuse pärast vaidluse arutamist istungil. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoni liikmed.

Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning põhinema vaidluse asjaolude õiguslikul hinnangul. Otsuse tegemisel hindab komisjon kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele, mis kajastatakse komisjoni otsuses.

Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda erapooletuks.

Millised on ebaausad kauplemisvõtted

ning mida arvestada lastele suunatud reklaamis

Sander Sepa

Turujärelevalve osakonna jurist

Tarbijakaitseamet

Mis on reklaam?

Reklaam on teave, mis on:• avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul,• tasu eest või tasuta,• teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse

edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Reklaamiseadus (RekS) käsitleb lapsena isikut, kes on noorem kui 18 aastat.

Reklaami esitlusviis

• Oluline on arvestada lapse kehalise ja vaimse eripäraga• Reklaamis ei tohi põhjendamatult näidata last ohtlikes olukordades• Last ei tohi kasutada kauba või teenuse reklaamis, kui reklaamitava

kauba müümine või teenuse osutamine on keelatud

Lapse reklaamis kasutamisel on oluline lapse seadusliku esindaja eelnev nõusolek.

Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, ei tohi:• luua muljet, et mõne kauba omandamine või teenuse kasutamine

muudab lapse teistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidinemõju (RekS § 8 lg 4 p 1);

• tekitada lapses alaväärsustunnet (RekS § 8 lg 4 p 2);• sisaldada üleskutset selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena

laps satub või võib sattuda ohtlikku olukorda (RekS § 8 lg 4 p 3);• sisaldada last hirmutavaid elemente (RekS § 8 lg 4 p 4);• ära kasutada lapse usaldust vanema, õpetaja või teiste isikute vastu

(RekS § 8 lg 4 p 5);

Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, ei tohi:

- sisaldada pöördumist lapse poole, millega teda otseselt või kaudseltkutsutakse üles nõudma teiselt isikult reklaamitava kaubaomandamist või teenuse kasutamist (RekS § 8 lg 4 p 6);

- otseselt õhutada last iseseisvalt tehinguid tegema (RekS § 8 lg 4 p 7).

Kui reklaam on otseselt või kaudselt seotud lastega:

• reklaami teostus on lastepärane (kasutatakse laste joonisfilmide ja/võilastekirjanduse tegelasi/tegelaste kujutisi ja/või hääli, sisaldablastekaupade brände/brändide tunnuseid);

• reklaamitakse lastele mõeldud kaupu või teenuseid ( imikutarbed,seejuures ei ole mänguasjad käsitatavad imikutarvetena);

• reklaami avalikustatakse televisioonis või raadios (veebilehekülgedel,mis võimaldavad vaadata vastava telekanali omasaateid vastavalveebileheküljel, nt TV3 Play jms) lastesaate vahel või vahetult eelnevasvõi koheselt järgnevas reklaamiplokis;

Millist reklaami saab käsitleda lastele suunatud reklaamina?

• reklaami avalikustatakse internetis lastele suunatud veebilehekülgedel (ntveebileheküljel m.taheke.ee), sh ka sotsiaalmeedia;

• tarbijamängu auhinnaks on lastele mõeldud kaup või teenus;

• reklaamis kasutatakse laste- ja/või noortepäraseid väljendeid ja/või laste- janoortepäraseid visuaalseid ja helilisi kujundeid (näiteks: kollane mehikeDelma margariini reklaamis, lastelaulu viiside või viisi osade kasutaminereklaamis);

• reklaamis kõnetatakse otseselt lapsi või noori (näiteks: „Hei, lapsed!“; „Hei,noored!“);

• reklaamitakse toitu, mida reklaamis serveeritakse lapsele või näidatakse lastseda söömas.

Lubatud:

• Reklaam lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks (käte pesu, hammaste hügieen, teatud toitumis-alased väärtushinnangud nt taldriku reegel, suitsetamise halb mõju jm)

• Reklaam lastele suunatudürituste ja huviharidusesosalemise ning edasi-õppimisvõimaluste kohta(teatrietendused, huviringid,kultuurisündmused)

Ebaaus kauplemisvõte

Alati keelatud ja agressiivne kauplemisvõte on reklaamis sisalduv lastele suunatud otsene pöördumine, millega neid kutsutakse üles ostma reklaamitud kaupa või teenust või veenma vanemaid või teisi täiskasvanuid seda tegema (TkS § 16 lg 4 p 5).

Reklaam ei tohi:

• olla vastuolus heade kommete ja tavadega;• kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi

moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristadaõiguskuulekat käitumist;

• kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivallakasutamist;

• kutsuda üles inimese tervist ega keskkonda kahjustavale tegevusele;• eksponeerida tehnoloogiat ja seadmeid viisil, mis võib soodustada

reaalsusele mittevastava ohutustunde tekkimist või põhjustadaohtlikku käitumist;

• tugineda inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupivanusest tulenevat kergeusklikkust.

Üleskutse lastele suunatud reklaamis

RekS keelab reklaamis pöördumise, millega kutsutakse last ülesnõudma teistelt (vanematelt) reklaamitava kauba või teenuse ostmistning ei luba teda õhutada iseseisvate tehingute tegemisele. TKS keelabsisuliselt sama tegevuse.

Tarbijakampaaniate tekst tuleb koostada võimalikult neutraalne ningpüüda see suunata pigem lapsevanemale. Kindlasti tuleb vältidaüleskutseid tegevustele, mis seonduvad kauba/teenuse ostmisega javiiteid allahindlustele:

•Telereklaam, kus näidatakse mängukeskuse reklaami, kus üks laps ütleb teisele: „Tule ma näitan, milline on õigesünnipäevapidu!“

•„Hei lapsed! Pehmed Marsimehe Gummid vitamiinidega K ja D on head laste luudele nelja puuvilja maitsega – nämm, nämm! Leia karbist ka kingitus – helkiv marsimees! “

•Blend a Med hambapasta reklaam, kus väike tüdruk ütles: „Kui sul on tugevad hambad, saad teisi kõrvast hammustada”

Tänan kuulamast!

Sander SepaSander.Sepa@tarbijakaitseamet.ee

Juhendid ja meelespead leiate Ettevõtja rubriigisthttps://www.tarbijakaitseamet.ee/et/dokumendid-ettevotjale

Infopäeva materjalid pannakse üles aadressile: www.tarbijakaitseamet.ee/et/ettevotjale/suunanaitaja