Suure-Jaani Kooli Tksi ppekoht

Suure-Jaani Kooli Tksi ppekoht

TKSI KOOLI RAHVATANTSURHMAD TALLINNAS TANTSUPEOL JA OMALOOMINGULINE TANTS NO NED

loovt

Ketlin Ko

8.klass

Juhendaja

Anu Mikkor

Tksi 2015

Sisukord

SISSEJUHATUS ...3

1. TANTSUPIDUDE AJALOOST4

2. TKSI KOOLI RHMAD TALLINNAS TANTSUPEOL11

3. OMALOOMINGULINE TANTS NO NED13

KOKKUVTE15

KASUTATUD KIRJANDUS16

LISAD17

LISA 117

LISA 218

LISA 319

LISA 420

LISA 521

LISA 622

LISA 723

SISSEJUHATUS

Loovt eesmrgiks oli luua omaloominguline tants, uurida Tksi kooli rahvatantsutraditsioone ja saada rohkem teada tantsupidude ajaloost.

Otsustasin valida oma loovtks just rahvatantsu, kuna olen sellega tegelenud 1. klassist peale ja mulle vga meeldib tantsida. See tunne, kui ma tantsin, on nii hea, et seda on raske kirjeldada. Seetttu otsustasin ise vlja melda tantsu, mida saaks teistele rmuks esitada.

Kuna minu de oli teinud kunagi uurimust Tksi kooli rahvatantsu ajaloost, soovitas petaja vtta tema t aluseks ja jtkata materjali kogumist. Eriti oluline tundus see seetttu, et meie koolis jrgmisel ppeaastal pole enam kiki kooliastmeid ja tantsurhmaks ei jagu lapsi ning pole tenoliselt enam kedagi, kes ajaloo tarbeks meie kooli rahvatantsuloo kirja paneks. Et t oleks huvitavam, ksitlesin oma ema, ema sbrannat ja oma petajat, kes rkisid mulle tantsupidudel kimise kohta huvitavaid lugusid. Kik see aitas mista, mis tantsupeol toimus ja kui mnus hkkond seal on.

Lisamaterjali otsisin peamiselt internetist, lehitsesin kooli kroonikaraamatuid ja vaatasin vanu postitusi kooli kodulehel ja ajaveebis. Uurides internetist veidi tantsupidude ajaloo kohta, sain aru, et tahan selleprast ise tantsu teha, et vib-olla kunagi mingil ajahetkel vib juda ka minu tants tantsupeole. Muidugi on see suur unistus, aga unistada tulebki suurelt, on mulle eldud, ja selle unistuse titumiseks tuleb td teha.

1. TANTSUPIDUDE AJALOOST

Tantsupidude traditsioon sai alguse tnu ldlaulupidudele. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. 1928. ja 1933. aasta laulupeol tegid kaasa ka rahvatantsurhmad.

Tantsupidude alusepanijaks vib pidada 1934. aastal toimunud I Eesti Mngude tantsu- ja vimlemispidu.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kodulehelt saab leida hulgaliselt materjali tantsupidude ajaloo kohta.

I tantsupidu 15.-17. juunil 1934 Tallinnas

Peo ldjuht oli Ernst Idla ja rahvatantsude ldjuht Ullo Toomi. Eesti Mngudel peetud vimlemispidu loetakse esimeseks ldtantsupeoks, kuna seal oli ldtantsupeole 3 iseloomuliku tunnust: tantsurhmi oli le Eesti, esineti rahvarivastes ja tantsijatest moodustati kujundeid. Platsile moodustati kigest 4 ringi ja ettekandmisele tuli 3 tantsu: Tska polka, Labajalg ja Tuljak, mida tantsitakse siiamaani. Kusjuures tantsijad esinesid viiulikoori saatel.[footnoteRef:1] [1: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i-tantsupidu/]

II tantsupidu 16.- 18. juunil 1939 Tallinnas

Peo ldjuht oli taas Ernst Idla, rahvatantsude ldjuhid Ullo Toomi ja Anna Raudkats. Seekord moodustasid tantsijad platsile juba mitukmmend ringi, mehed ja naised tantsisid ka eraldi tantse. Tantsijad esinesid viimasel ehk kolmandal peval. Kuna aplaus peale viimast tantsu, milleks oli Tuljak, oli katkematu, siis seda korrati. [footnoteRef:2] [2: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/ii-tantsupidu/]

III tantsupidu 29.-27. juunil 1947 Tallinnas

Peo ldjuht oli August Saukas ja rahvatantsude ldjuht jllegi Ullo Toomi. II maailmasda jttis laulu- ja tantsupidude toimumisse suure augu: peaaegu 10 aastat suuri pidusid ei toimunud. Kuna sjajrgsel ajal polnud kuskilt midagi saada, siis tekitas muret rahvariiete valmistamine. Seekord oli tantsijaid vhem.

IV tantsupidu 21. - 23. juulil 1950 Tallinnas

See tantsupidu oli kige sngem, kuna aasta enne pidu, oli toimunud mrtsikditamine, millest ei psenud ka tantsupeo juhid. Peo korraldamiseks otsustati kaasata kik, kes soovisid tantsida, ehk siis peole saabus umbes 2500 ebahtlase tasemega tantsijat. Peo juhiks mrati Aleksander Viner, aga ta ei saanud peo juhtimisega hakkama ja Ullo Toomi kutsuti tagasi, et psta tantsupidu. Ka selle peo lpetas Tuljak. [footnoteRef:3] [3: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/iv-tantsupidu/]

V tantsupidu 20.-22. juulil 1955 Tallinnas

Tantsupeo aujuht oli Anna Raudkats, ldjuht Ullo Toomi ja lavastaja Paul Mgi. 1953. aastal suri Stalin ja pidu ei pidanud kandma endas enam auavaldust Stalinile, kll olid mned lood phendatud Leninile ja parteile. Esimest korda tantsiti Komsomoli staadionil, tnasel Kalevi staadionil; sinna mahtus rohkem tantsijaid ja pealtvaatajaid. Esmakordselt esinesid peol ka nais- ja lasterhmad. Tnu sellele tusis tantsupeoliste arv. Platsile prooviti joonistada keerukamaid mustreid kui tavaliselt. Seekord tantsiti ka teiste rahvaste tantse. Pidu lpetati jllegi Tuljakuga. Kuna publiku huvi oli tantsupeo vastu vga suur, siis korraldati jrgmisel peval veel ks lisaetendus.[footnoteRef:4] [4: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/v-tantsupidu/]

VI tantsupidu 19.- 21. juulil 1960 Tallinnas

ldjuht oli taas Ullo Toomi. Esimest korda judis publikuni temaatiline pidu - pulm kolhoosis. Sellel aastal segas laulu- ja tantsupidu suur vihmasadu, tantsijad tegid peaproovi lausvihmas. Peopaigaks oli Komsomoli staadion ja seekord esinesid vaid tantsijad ja vimlejad. Lputantsuks oli jllegi Tuljak, aga seekord olid ringide keskel plevad tlvikud, millest lpuks moodustus tulesr.[footnoteRef:5] [5: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/vi-tantsupidu/]

I noortetantsupidu 28.juuni - 1.juuli 1962 Tallinnas

Idee korraldada noorte tantsu- ja laulupidu kisid vlja Tallinna Pioneeride Palee lastekoori (hiljem Ellerheina ttarlastekoori) dirigent Heino Kaljuste ning rahvatantsujuht ja tantsupedagoog Alfred Raadik. Lkkehtu ja tantsupeo lavastaja oli Leo Kalmet. Tantsupeost vttis osa 4000 tantsijat ja pidu lpetati tantsuga Oige ja vasemba.[footnoteRef:6] [6: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i-noorte-tantsupidu/]

VII tantsupidu 20.-21. juulil 1963 Tallinnas

Seekordne pidu ei toimunud koos laulupeoga ega Eesti mngudega ja selleprast kandis ta nime Eesti NSV I rahvatantsupidu. ldjuht oli Ullo Toomi ja lavastaja Ilmar Tammur. Peol esines 88 segarhma, 85 lasterhma ja 88 naisrhma. Seekord olid peol esindatud ka teiste maade tantsijad. Rahvatantsijate saatjaks olid koorid ja pillimehed, keda oli mitusada.[footnoteRef:7] [7: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/vii-tantsupidu/]

VIII tantsupidu 16.-18. juulil 1965 Tallinnas

Tantsupeo ldjuhid olid Ullo Toomi ja Alfred Raadik, peol osales 5049 tantsijat ja esmakordselt olid rhmad jagatud liikideks, esimest korda esines ka Noorte Viiuldajate Ansambel. Ikka lppes pidu Tuljakuga, millel oli sel korral teistsugune thendus, nimelt oli tantsu looja Anna Raudkats surnud mned kuud ennem tantsupidu.

II noorte tantsupidu 24.- 25. juunil 1967 Tallinnas

Tantsupeo ldjuht oli Alfred Raadik ja kuna 1967. aastal mdus 50 aastat Oktoobrirevolutsioonist, siis oli ideoloogiline suund leitud. Sellel peol prati erilist thelepanu rahvariiete kandmisele. Sooviti, et tantsijatel oleksid korrektsed rahvarivad ja et nad suudaksid neid ka vrikalt kanda.[footnoteRef:8] [8: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/ii-noorte-tantsupidu/]

IX tantsupidu 18.-19. juulil 1970 Tallinnas

Ullo Toomi, kes oli kogu aeg olnud ldjuht, sai nd aujuhiks ja Ilmar Mossist sai rahvatantsupeo ldjuht ning kunstiliseks juhiks oli Helju Mikkel. Jllegi oli peole soovijaid vga palju ja 677 rhmast pses peole 510 rhma. Tantsud olid jagatud kolmeks: rahvaprimuslikud, teiste rahvaste tantsud ja autorilooming. Need rhmad kes, tantsisid teiste rahvaste tantse, kandsid ka vastava maa rahvarivaid. Esmakordselt kasutati nii platsile minemiseks kui ka maha tulemiseks tribnide treppe ja menlvu. Kik etendused olid vlja mdud. [footnoteRef:9] [9: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/ix-tantsupidu/]

III noorte tantsupidu 23.-25. juunil 1972 Tallinnas

Tantsupeo aujuht oli ikka Ullo Toomi, ldjuht oli Alfred Raadik. Tantsupeol prati erilist thelepanu osalejate taseme tstmisele. Rahvatantsijaid oli 6500. Sellest peost vtsid esmakordselt osa ka Tallinna lasteaedade rhmad, see oli Alfred Raadiku idee. [footnoteRef:10] [10: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/iii-noorte-tantsupidu/]

X tantsupidu 30.juuni- 1. juulil 1973 Tallinnas

Selle aasta pidu oli taas populaarne, kigi kolme etenduse piletid osteti ra eelmgist. Tantsupeo ldjuhina jtkas Ilmar Moss ja pealavastajaks oli Heino Aassalu, kes oli seda nii kaua kuni tema koha vttis le 1994. aastal Mait Agu. Tantsupeo kandvaks ideeks oli rahvaste sprus. Oli ka uus liik nn tantsuveteranid.

XI tantsupidu 18.-20. juulil 1975 Tallinnas

le 10 aasta peeti jlle laulu- ja tantsupidu koos. Pidu kis vaatamas 75 000 inimest. Esimest korda esitati kontserti 5 korda ja lisaks oli vlja mdud veel peaproov. Publikumenu phjuseks olid ha keerukamad mustrid. Peo kunstiline juht oli Heino Aassalu.

IV koolinoorte tantsupidu 1.-3. juulil 1977 Tallinnas

Koolinoorte laulu -ja tantsupidu muutus ha populaarsemaks, sel korral oli peol 7000 tantsija. Tantsupeo ldjuht-pealavastaja oli Alfred Raadik ja tantsupeo aujuht Ullo Toomi. Esimest korda liigitati noorte tantsupidu alateemadeks: Me ees on avatud kik teed, ja Oleme kik rmsad lapsed. Pidu lppes jllegi Oige ja vasembaga.[footnoteRef:11] [11: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/iv-koolinoorte-tantsupidu/]

XII ldtantsupidu 3.-5. juulil 1981 Tallinnas

Peo pealavastaja oli Heino Aassalu. Algselt pidi pidu olema 1980. aastal, aga kuna oli olmpiaregatt, siis otsustati pidu edasi lkata. Peol tantsis umbes 7000 tantsijat ja vimlejat. Sellel peol anti 5 kontserti. [footnoteRef:12] [12: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xii-uldtantsupidu/]

V noorte tantsupidu Meie pev 2.-4. juulil 1982 Tallinnas

See noorte tantsupidu oli esimene pidu, mille lavastajaks ja ldjuhiks oli Mait Agu. Temaga liitusid ka teised noorema plvkonna tantsujuhid: Maido Saar, Angela Arraste ja Ene Jakobson. Vga palju oli tunda venestamise survet, kik teksti olid kakskeelsed. Etendus ise oli jagatud viieks osaks, nagu ppeaasta veeranditeks, lisaks suvi.[footnoteRef:13] [13: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/v-noorte-tantsupidu-meie-paev/]

XIII tantsupidu 19.-21. juulil 1985 Tallinnas

Tantsupeo kunstiline juht oli Heino Aassalu, kelle snul sai seekord vljak 100% ra kasutatud, kuna tantsiti kikjal: vljakul, jooksurajal, treppidel ja pealtvaatajate hulgas. Peo tipphetkeks oli Helju Mikkeli loodud tants Pikseloits, mida Jrvamaa ajaleht kirjeldas vga huvitavalt: Snge, sugestiivne muusika. Mehed mustades rpides, hundirattad, manasnad, rtmis hpped, tulipunaste rtikute shvimine Ja korduv aplaus tantsu vahele. Seda ei kirjelda, seda peab ngema. [footnoteRef:14] [14: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xiii-tantsupidu/]

VI noorte tantsupidu Aastaring tantsuringis 3.-5. juulil 1987 Tallinnas

Tantsupeo ldjuht ja pealavastaja oli Mait Agu. See pidu oli ajendatud Oskar Lutsu 100. snniaastapevast. Tantsupeol tantsisid Sleke ja Kurekell tantsu Toots ja Teele, mille autoriks oli Ene Jakobson. Eelmisel noorte laulupeol oli klanud lo Vinteri ja Enn Vetemaa Laul Phjamaast, millest Mait Agu oli selleks peoks loonud tantsu Phjamaa. See oli tantsijate lemmiktants ja seda on tantsitud ka 1999. aastal XVI tantsupeol ja 2011. aastal noorte tantsupeol Maa ja Ilm. [footnoteRef:15] [15: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/vi-noorte-tantsupidu-aastaring-tantsuringis/]

XIV ldtantsupidu 29. juuni - 1. juuli 1990 Tallinnas

Tantsupeo aujuht on Alfred Raadik ja ldjuht Heino Aassalu. Eesti kll ei olnud veel vaba, aga sellel peol pandi rhk sini-must-valgele. Tantsu- ja laulupeo tuli sdati Tartus 24. juunil. Tnu Eesti Meestelaulu Seltsile judis tuli Tallinna raekotta. Sellest peost alates sai traditsiooniks tuli sdata Tartus. Tantsupeol osales 8874 tantsijat, kelle hulka kuulusid ka Kanada, Ameerika hendriikide, Inglismaa ja Rootsi rhmad ja veel ks paar Austraaliast. [footnoteRef:16] [16: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xiv-uldtantsupidu/]

VII noorte tantsupidu 18.-20. juunil 1993 Tallinnas

Tantsupeo ldjuht ja pealavastaja oli Ilma Adamson. Pidu kandis pealkirja Kodu phjamaa pikese all. Taasiseseisvunud Eesti esimene noorte tantsupidu pidid toimuma aasta varem, aga rahanappuse prast lkati pidu edasi uude aastasse. Sellegipoolest ji eelarve tugevalt miinusesse.[footnoteRef:17] [17: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/vii-noorte-tantsupidu/]

XV tantsupidu 1.-3. juulil 1994 Tallinnas

Tantsupeo lavastaja oli Mait Agu. Ristitantsi tantsitie, Viru tantsi veeretie, Harju tantsi hakatie, Lne tantsi lhutie, Jrva tantsi jnnatie, Tartu tantsi tallatie - nendest ridadest vttis Mait Agu nitti. Algatuseks tantsiti kiki neid tantse, mida kige esimesel tantsupeol tantsiti, need olid Labajalg, Tuljak ja Tska polka. Lpetuseks tantsiti Lembe Livu ja Mait Agu tantsu Tantsuloits ja korrati veel ka Tuljakut. [footnoteRef:18] [18: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xv-tantsupidu/]

VIII noorte tantsupidu Mis on kodu, kus on kodu? 20.-22. juuni 1997 Tallinnas

Tantsupeo kunstiline juht oli Mait Agu. Enne pidu meldi, kas ldse enam noorte pidusid vaja oleks, aga kuna soovijate arv oli suur, siis pidu ikkagi toimus. Filmist Nukitsamees prit olev Kodulaul oli tantsupeo tegemisel inspiratsiooniks. Kalevi staadionist tehti kodutalu u, kus oli kaev ja mngisid koerad-kassid. Sel korral ei lpetanud pidu Oiga ja vasemba, vaid hoopis alustas.[footnoteRef:19] [19: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/tantsupidu-mis-on-kodu-kus-on-kodu/]

XVI tantsupidu Talismani tantsud 2.-4. juulil 1999 Tallinnas

Tantsupeo stsenaariumi autor on Mait Agu, lavastasid tema pilased. Peoga thistati tantsupidude 65. juubelit, esines 7973 tantsijat. Tantsupeol tantsiti nelja autori tantse, keda hendas talisman, mis oli tehtud Anna Raudkatsi Helsingi likooli lpusrmusest, mille ta oli kinkinud Helju Mikkelile. Edasi rndas talisman Kristjan Toropi ja Mait Agu ktte. Nd seisab see Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.

IX noorte tantsupidu Vikerkaar 28.-30. juunil 2002 Tallinnas

Tantsupeo kunstiline juht oli Angela Arraste. Sellel tantsupeol tantsiti mitmete eelmiste pidude tantse, mis oli kummarduseks tantsude autoritele ja eelnevatele pidudele. Tantsupeo pealkiri oli Vikerkaar. Samal ajal kui rahvatantsijad ja vimlejad tegid heskoos vljakule vikerkaare, laius le taeva pris vikerkaar.[footnoteRef:20] [20: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/ix-noorte-tantsupidu-vikerkaar-2/]

XVII tantsupidu Las jda kski mets 2.-5. juulil 2004 Tallinnas

Tantsupeo pealavastaja oli Kalev Jrvela. Tantsupeol esines 7136 tantsijat ja erakorraliselt ji peo II kontsert vihma tttu ra. Tantsijad kll vga soovisid tantsida, aga maapind oli selleks liiga pehme. Kuna sadas vihma, otsustati ka rongkik ra jtta, aga Eri Klas kutsust ikkagi tantsijaid ja lauljaid peotuld vljakule saatma. [footnoteRef:21] [21: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xvii-tantsupidu-las-jaada-ukski-mets/]

X noorte tantsupidu Lvel 29. juuni - 1. juulil 2007 Tallinnas

Tantsupeo kunstiline juht oli Maido Saar. Esmakordselt seoti tantsu- ja laulupidu nii sisult kui vormilt htseks peoks. Tantsupeo tants Puu on puude krgune tuli ettekandele tantsijate ja lauljate hisesituses. Tantsupeol tantsis pea 8400 tantsijat ja vimlejat. Maido Saare tants Jljed oli selle peo lemmiktants. Mrt Agu tegi Kaera-Jaanile tiesti uudse versiooni, Jaani rpi [footnoteRef:22] [22: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/x-noorte-tantsupidu-lavel/]

XVIII tantsupidu Meri 2.-5. juulil 2009 Tallinnas

Tantsupeo ideekavandi autor ja aujuht oli Henn Tiivel, kunstiline juht llo Luht. Tantsupeol osales 7460 tantsijat ja vimlejat, esitati 29 tantsu, millest 18 olid spetsiaalselt selleks peoks tehtud. Tantsupeo kunstiline juht tles lpetuseks: Tantsisime, nii et hing vljas, aga elu sees! Kapten tnab meeskonda ja reisijaid. Oleme pral. Sgav, hingephja puudutav nnetunne.[footnoteRef:23] [23: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/tantsupidu-meri/]

XI noorte tantsupidu Maa ja ilm 1.-3. juulil 2011 Tallinnas

Tantsupeo kunstiline juht oli Mrt Agu ja kiki laulu- ja tantsupeol osalejaid kokku oli 34 830. Seekord toimusid mlemad samas kohas ehk lauluvljakul. Esialgu kll arvati, et vljak jb tantsijatele kitsaks, aga siiski mahuti ra. Kuu enne tantsupidu tehti joonised mber ja lisati veel 400 tantsijat, et vimalikult palju noori saaks peost osa. Mrt Agu: See on lugu sellest, kuidas igatsusest ilma nha saab tahtmine tagasi tulla. Lputantsuks oli seekord Eesti muld ja eesti sda. [footnoteRef:24] [24: http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/xi-noorte-tantsupidu/]

XIX tantsupidu Puudutus 4.-6. juulil 2014 Tallinnas

ldjuht ja kunstiline juht oli Maido Saar, Sten Weidebaum oli ideekavandi ja loo autor. Aja puudutus. Puudutuse aeg, selles pealkirjas kohtuvad kaks sna, puudutus ja aeg. Selle tantsupeo mte on see, et sa oleksid rohkem avatud mrkama ja vrtustama seda, mis on su mber.

2. TKSI KOOLI RHMAD TALLINNAS TANTSUPEOL

Tksi kooli lapsed on osalenud vabariiklikel tantsupidudel alates 1972. aastast. Sel aastal kisid III koolinoorte tantsupeol 5.-6. klassi rhm ja neidude rhm, mlemaid juhendas Ene-Riina Ruubel (vt lisad). Ka jrgnevatel koolinoorte tantsupidudel 1977, 1982, 1987, 1997, 2002, 2007 ja 2011 oli Tksi kool esindatud. Vahele ji vaid 1992. aasta noorte pidu. Lisaks kidi 1975, 2009 ja 2014 ldtantsupeol.

Esimene tantsupetaja, kes juhendas rahvatantsurhmi nii koolis kui ka kultuurimajas oligi Ene-Riina Ruubel, kes ttas koolis matemaatikapetajana. Ta viis oma rhmad suurele peole lisaks 1972. aastale ka 1975. aastal (3.-4. klassi rhm) ja 1977. aastal (5.-6. klassi rhm). Prast Ene-Riina Ruubeli lahkumist Tksist, vttis tantsurhmade juhendamise le algklassi- ja muusikapetaja Ellen Randaru. Tema juhendatud 5.-6. klassi rhm judis Tallinna-peole 1982.aastal, kll polnud tal vimalik suurele peole kaasa sita, seeprast on pildil Anu ja Margus Mikkor. (vt lisa 3) Ka 1987. aastal vabariiklikule peole psenud 5.-6. klassi rhma juhendas Ellen Randaru.

1997. aasta peol osales 3.-4. klassi rhm, mille juhendaja Anu Mikkori lapsepuhkuse prast viis rhma Tallinna petaja Silva Kolk. Sama rhma tuumik osales ka 2002. aasta peol 7.-9. klassi liigis (juhendaja Anu Mikkor).

nnelik aasta oli 2007, kui suurele peole pses kaks rhma: 3.-4. klassi rhm (juhendaja Silva Kolk) ja 5.-6. klassi rhm (juhendaja Anu Mikkor). Ka jrgmisel noortepeol 2011. aastal oli Tksi kool esindatud kahe rhmaga: 3.-4. klassi rhma, kus oli tantsijaid 1.-4. klassini, sest laste arv koolis oli kahanenud, juhendas klassipetaja Silva Kolk, ja 7.-9. klassi rhmaga, mida juhendas emakeelepetaja Anu Mikkor.

Sel sajandil on kahel korral osaletud ka ldtantsupeol: 2009. aastal pses suurele peole 7.-9. klassi rhm, mille koosseisus tantsis ka 5. klassi tdrukuid ( juhendaja Anu Mikkor ) ja 2014. aastal 5.-6. klassi rhm, mille koosseisu kuulus lapsi 4.-9. klassini ( juhendaja Anu Mikkor ) .

Lisaks suurtele pidudele oleme igal aastal osalenud maakondlikel tantsupidudel ja valla laulu- ja tantsupidudel. Traditsiooniliselt on kik rhmad esinenud kooli julu- ja kevadpidudel.

Ksisin ka oma praeguselt rahvatantspetajalt Anu Mikkorilt meenutusi tantsupidudest. Ta meenutas oma esimest tantsupidu 1982. aastal. Nad olid binud Mustamel he 9-kordse maja krval ja lapsed tahtsid kangesti liftiga sitma minna. Tegemist oli maalastega ja lift polnud veel vga tavaliseks saanud. petaja Anu siis lubas, aga tles, et le he korra hes trepikojas sita ei tohi, muidu majaelanikud ei saagi koju. Lastel oli vga lbus.

Samal peol olid vga vihmased proovipevad, kilekeepe sel ajal veel polnud, aga Margus Mikkor kis Tallinna kaubamajas ja ksis sealt kilekotte. Need olid import-likondade pakendiks ja sobisid hsti lastele kaitseks vihma eest, kui pea- ja keaugud sisse ligata.

petaja meenutas veel, et 2002. aasta peol leidsid poisid endale uued tuttavad tdrukud hest Tallinna rhmast ja lksid htul koos vlja. rahu oli juba kes, aga poisse polnud kuskil. petaja hakkas siis uurima, kus poisid viksid olla, mispeale tdrukud vastasid, et lksid linnatdrukuid koju saatma. Sel ajal polnud kigil telefone, aga nneks hel noormehel siiski oli ja lpuks ta siis vttis petajaga hendust ning andis teada, et nad ei oska koju tulla. Kui neilt ksiti, kus nad on, vastasid poisid, et R-kioski krval. Ei osanud petaja muud soovitust anda, kui lasta poistel taksoga bimispaika tulla. Selles rhmas tantsis ka mu de Amelia ja kui oli viimane hommik tantsupeol, oli tulnud mu ema ja toonud rhmale uhke kodukpsetatud tordi.

Nagu eldud, on minu ema tegelenud rahvatantsuga 1. klassist peale, nii ma siis ksisin oma emalt ka, mis talle esimesena meenub kooliaegsest tantsupeost. Ta tles, et ta suurt ei mleta, aga tal on see meeles, kuidas igal htul peale rasket proovipeva, olid bimispaikade koridorides peod, sellised simmanid, kus tantsiti veel poole ni. Imestasin siis, kuidas kll neil tantsijatel pidi jaksu olema. Ema kis tantsupeol 6. klassis.

Minu ema sbranna Erika Hein rkis veel, et kui tema 1972. aastal Tallinnas tantsupeol kis, siis anti rhmadele riigi poolt riided ja jalanud, milleks olid siis tpiline seelik ja valged tennised, pluusi ta ei mletanud, aga ma ise eeldan, et valge. Need valged tennised pidid kogu aeg valged olema, aga kui vihma sadas ja kik oli porine, siis keegi ikka astus poriloiku ja tegi naabri tennised ka mustaks. Igal htul pesti tennised jlle puhtaks.

Usun, et meenutusi korjates ja les kirjutades saaks veel he meeleoluka ja huvitava t, aga mina lisasin siia vaid mned killud, et tajuksin rahvatantsija olemust ja mistaksin, enda kui tantsija juuri.

3. OMALOOMINGULINE TANTS NO NED

Tants No ned valmis 8. klassi loovtde arvestuseks 2015. aasta kevadel. See tants on meldud eelkige noorterhma soolopaarile. Tantsu muusikaks valisin oma lemmikloo, milleks on Mari Pokineni No ned, esitab samuti Mari Pokinen. Selle laulu viis tundus tantsu tegemiseks ige juba esimestel kuulamistel. Phisammudeks on kasutatud eesti rahvatantsu phisamme ja -liikumisi, mida on tiendatud kaasaegse tantsu elementidega.

Tants rgib sellest, kuidas tdruk prab poisile thelepanu, aga poiss seda ei mrka ja siis, kui poiss prab tdrukule thelepanu, ei pane tdruk teda omakorda thele. Mdub veidi aega, nad mtlevad teineteise peale, kuni tiesti ootamatul hetkel saavad taas kokku. Alguses on noored veidi arglikud, kuid pea mistavad, et on unistanud sellest hetkest vga kaua, jrgneb rm koosolemisest ja noorusest.

Tantsus olen ma peamiselt kasutanud jooksu-, knni- ja luisksammu ning erinevaid tsteid. Inspiratsiooni sain laulu snadest ja meloodiast, oma kujutluspiltidest ja tunnetest. Mte tantsu loomisest sai alguse juba viimasel suurel peol Tallinnas, kui ngin A-rhmade esituses tantsu Puudutus, mis mulle vga meeldis ja mille eeskujul ma hakkasin oma tantsu looma. Selle phjal valisin liikumise meeleolu ja stiili, millist tantsu ma umbes teha sooviksin, samas lootsin, et see siiski tuleks hoopis teistsugune ja omanoline.

Loomeprotsess ngi vlja nii: panin muusika mngima ja seisin peegli ees, mtlesin erinevaid liigutusi, katsetasin neid ha uuesti ja uuesti. Prastpoole, kui philiikumised valmis olid, hakkasin takte lugema ja erinevaid kombinatsioone muusikasse asetama. Alati kui ma mne vikse jupi valmis sain, pidin kohe oma emale tantsima, sest ma ise olin enda le vga uhke, et olin suutnud midagi vlja melda. Samas soovisin ka krvaltvaataja hinnangut, kartes, et kki ikkagi ei sobi ja vahel mni liigutus ei sobinudki.

Kui tants valmis sai, pidin selle petama selgeks oma tantsupartnerile. Algselt olin melnud tantsu kll kahele paarile, aga teist paari ei nnestunud leida. Otsustasin siis kohendada tantsu hele paarile ja vib-olla saigi nii parem. Tantsu ppimine lks suhteliselt valutult, kuna minu paariline Mehis on hea ja kiire ppija. Ta oli kohe nus mind aitama ja tles vaid: Teeme ra! Koos me veidi muutsime hiseid liigutusi, et need saaks sujuvamaks ja loogilisemaks. Rahavatants on ju nii kerge, teatas mu tantsupartner minu rmuks. Tema positiivne suhtumine aitas tprotsessi kiirendada.

Kuna igasugune looming on eelkige tunnetega seotud, olgu need positiivsed vi negatiivsed, siis vin elda, et ka minu tants on nii loodud. Minagi panin oma tantsu sisse selle ajahetke mtted ja tunded. Vib-olla jrgmisel aastal ei kneta see tants mind enam, aga tna rgin lbi tantsu sellest, kuidas mnikord inimene soovib ilmvimatut, midagi, mida tegelikult ei saa, vi otsib midagi, mida kunagi ei leia. Ta otsib ikka edasi, kaotamata lootust. Ja kui suur on rm siis, kui hel ootamatul hetkel otsitu leitakse.

Tants tuleb esmaettekandele emadepeva kontserdil 11. mail Tksi koolis.

KOKKUVTE

Kige enam panin rhku tantsu loomisele. See tuli minu enda arvates sna hsti vlja. Kui ma alguses mtlesin, et teen uurimust juurde ka tantsu, tundus see vimatu ja keeruline. Nd, kui tants juba valmis, on ikka hea tunne kll, et sellise raske lesande endale vtsin ja sellega hakkama sain. Mina ise jin tulemusega rahule ja mulle tundub, et petaja ka. Kige toredam loomeprotsessi juures oli see tunne, kui olin oma tantsupaarilisele vikese jupi juba selgeks petanud ja me saime seda koos muusikasse tantsida.

Kui hakkasin kooli tantsulugu kokku panema, selgus, et oma e td ma vga kasutada ei saa, tema t keskendus rohkem meenutustele.

Alguses huvitasid mind eelkige peod, millel olid osalenud ka Tksi kooli rhmad ehk noorte tantsupeod. Ma ei plaaninud ldse tantsupidude ajalugu nii phjalikult uurida ja refereerida, aga materjali lugedes leidsin aina rohkem olulist, mida tuleks ra mainida. Nd olen ise selle le vga nnelik, et ma ikka lugesin lbi kikide tantsupidude kohta kivad artiklid ja suutsin neisse ka sveneda. Prast selle t tegemist tean palju rohkem tantsupidude ajaloost. Mina ise olen judnud juba kahel tantsupeol esineda. Tean, mida thendavad trennid hommikust htuni, et need on kll vsitavad, aga lpptulemus kaalub selle kik les.

Ma sain palju huvitavat teada ka, kui ksitlesin oma ema, ema sbrannat Erikat ja oma petaja Anu. Need meenutused on nii huvitavad: ks on, kui lugeda internetist fakte tantsupidude kohta, aga hoopis teine lugu on, kui kuulata jutustusi, mis seal kike veel tehti ja oli. Oluline on seegi, et minu mlemad ed ja ema on tantsinud 1. klassist peale ja meil on palju hist, millest rkida.

Arvan, et titsin endale seatud lesanded, aga sain ka aru, kui palju materjali ji kasutamata ja teadmise, et mne uue tantsu viks ju kunagi veel teha.

KASUTATUD ALLIKAD

Internet

http://sa.laulupidu.ee/tantsupeod-1934-2009/ 30.03.2015

Mari Pokinen No ned https://www.youtube.com/watch?v=vrTF1xNtUvw 16.03.2015

Arhiivimaterjalid

Siret Ko Tksi Phikooli rahvatantsu ajaloost uurimuslik t

Tksi kooli aastaraamatud 1995-2013

Meenutused

Aire Ko, meenutused 16.03.2015

Erika Hein, meenutused 10.04.2015

Anu Mikkor, meenutused 13.04. 2015

LISADLISA 1

1972.a. noorte tantsupidu Tallinnas ( taga vasakult: Aivi Peva, Hilja Holm, lle Jaakson, p Ene-Riina Ruubel, Astrid Peva, Virve Sepp, Tiina Pent, Anne Pollmann, ees vasakult: Helve Sander, Reet Peva, Tiia Metsvahi, Sirje Gromova, Kadri Peva, Virve Metsvahi )

1972.a. noorte tantsupidu Tallinnas ( taga vasakult: Maie Reimal, lle Jrisson, Salme Ruubel, Tiina Kaalep, p Ene-Riina Ruubel, Milvi Miller, Mare Holm, Erika Hein, Sirje Ranname; ees vasakult: Rain Polmann, Mihkel Kolk, Hannes Kukk, Kalju Hillak, Andres Aarelaid, Kalju Jaar, Uno Schvede)

LISA 2

1975.a. tantsupeol Tallinnas (taga vasakult: Jri Sulg, Jaan Knnap, Mati Rebane, Toomas Herm, p Ene-Riina Ruubel, Peep Rink, Aivar Leppenen, Andres Leppenen, Jaak Randaru, ees vasakult: p Asta Esku, Piret Randaru, Piret Luup, Liia Rmel, Piret Kolla, Anne Schvede, Anneli Kukk, Eve Oja, Margit Laisaar)

1977.a. ENSV koolinoorte IV laulu- ja tantsupidu Tallinnas (Taga vasakult: Jaak Randaru, p Ene-Riina Ruubel, Peep Rink, Mati Rebane, Toomas Vahtra, Jri Sulg, Jaan Knnap, Toomas Herm, p Ellen Randaru ja ks laenatud Abja poiss, ees vasakult: Margit Laisaar, Anne Schvede, Piret Kolla, Anneli Kukk, Piret Luup, Piret Randaru, Anneli Vako, Eve Oja)

LISA 3

1982.a. V noorte tantsupidu Meie pev ( taga vasakult: p Margus Mikkor, Lauri Kalvik, Andres Oja, Raul Paas, Tnu Randaru, Heiki Randme, Madis Randaru, Alar Jakobson, Jaan Reiner, p Anu Mikkor, ees vasakult: Reet Ranname, Kersti Laisaar, Anneli Kalvik, Anne-Ly Pedaja, Eve Reiner, Age-Ly Pedaja, lve Ehala, Aire Vako)

1987.a. VI noorte tantsupidu Aastaring tantsuringis Tallinnas ( taga vasakult: p Maret Norak, Ruslan Issajev, Margo Uibo, Ats Rajame, Arli Aru, Lauri Sepp, p Ellen Randaru, ees vasakult: Katrin Pedaja, Mari Randaru, Helena Juronen, Age Ehala, Rea Kuriks, Riine Puttes, Maarika Toomsalu, Ille Kolesnikov)

LISA 4

1997.a. tantsupidu Mis on kodu, kus on kodu ? Tallinnas ( taga vasakult: Timo Salume, p Silva Kolk, Maido Kass, Birgit Laanoja, Silva Arro, Rein Aleksandrov, Risto Jrmann, Riho Salume, Ly Kukk, Martin Laan, Marko Laan, Jaan Jnes, ees vasakult: Amelia Ko, Meeli, p Anu Mikkor. Kristiina Kolk, Signe Hansen, Vika Tebotar)

2002.a. noorte tantsupidu Vikerkaar Tallinnas ( taga vasakult: Ingrid Jrvoja, Grete Kuts, Amelia Ko, Kristiina Kolk, p Anu Mikkor, Pirje Nuut, Gerika Hein, Kaidi Soonberg, Getter Kolk, ees vasakult: Jako Salume, Timo Salume, Risto Jrmann, Siim Jaska, Allar Aav, Raiko Jrmann, Riho Salume, Jaan Jnes)

LISA 5

2007.a. X noorte tantsupidu Lvel Tallinnas ( taga vasakult: Laura Rink, Teele Toomsalu, Marta Mikkor, Brita Randaru, p Silva Kolk, Anneli Tnisson, Merilyn Marjapuu, Maarja Hiieme, Triin Kingisepp, Kadi Kahila, ees vasakult: Tiit Kahila, Sander Saar, Mrt Kivipld, Kermo Randme, Henri Ilumets, Andrei Korbolin, Sten Suigusaar, Kaupo Salume, asendustantsija)

2007.a. X noorte tantsupidu Lvel Tallinnas ( taga vasakult: Elis Ilumets, Kerttu Randme, Kretel Orgme, Teele Kingisepp, p Anu Mikkor, Grol Saar, Kirsi Svarts, Siiri Pollmann, Mari-Liis Tiisler, p Mare Luht, ees vasakult: Margus Pollmann, Mats Mikkor, Rando Reinhold, Tanel Tamm, Koit Kalvik, Siim Tnisson, Otto Tors)

LISA 6

2009.a. tantsupidu Meri Tallinnas ( taga vasakult: Otto Tors, Martin Kabanen, Rando Reinhold, Tanel Tamm, p Anu Mikkor, Mats Mikkor, Siim Tnisson, Koit Kalvik, Margus Pollmann, ees vasakult: Laura Rink, Maarja Hiieme, Hanne-Liisa Tiisler, Elis Ilumets, Kirsi Svarts, p Kersti Pihel, Raidi Aleksandrov, Lilyan Leppik, Marta Mikkor)

2011.a. XI noorte tantsupidu Maa ja ilm Tallinnas ( taga seisavad: Taisi Toomsalu, Rasmus Leppik, Suvi-Mari Parts, Ketlin Ko, Johanna Jrmann, Dan-Denry Sarjas, Hiie-Helena Snter, p Silva Kolk, Teisi Toomsalu, Sander Kiis, ees istuvad: Madis Hiieme, Jako-Johannes Kuts, Tru-Tnn Parts, Mehis Suigusaar, Kertu Kalvik)

LISA 7

2011.a. XI noorte tantsupidu Maa ja ilm Tallinnas ( taga vasakult: Sten Suigusaar, Tiit Kahila, Raiko Paas, Martin Kabanen, p Anu Mikkor, Rando Reinhold, Tanel Tamm, Siim Tnisson, Mrt Kivipld, ees vasakult: Hanne-Liisa Tiisler, Marta Mikkor, Laura Rink. Silvia Luht, Brita Randaru, Lilyan Leppik, Raidi Aleksandrov, Maarja Hiieme)

2014.a. tantsupidu Puudutus Tallinnas ( taga vasakult: Rasmus Leppik, Rando Sulg, Dan-Denry Sarjas, Danel Leppenen, p Anu Mikkor, Jako-Johannes Kuts, Kaido Peetso, Madis Hiieme, Mehis Suigusaar, ees vasakult: Teisi Toomsalu, Taisi Toomsalu, Gerly Tamm, Sigrid Paas, Suvi-Mari Parts, Sandra Hiieme, Johanna Jrmann, Ketlin Ko)

2