Maalehe nõuandelisa Nr 23 9. juuni 2011

JAANIPÄEV:Eestil kaks jaanililleLk 363–364

REISIME:Koosta reisiapteekLk 368–369

GRILLIHOOAEG: Vahvad salatidLk 372–373

JAANI OOtEL

354 Jaani ootel

Jaani ootel 363

Ära unusta elamastSuvesüda on nagu terve elu.

Selles on õnne, traagikat, al-gust ja lõppu. Kõike on kor-

raga liiga palju ja liiga vähe. Kes jaanikule ei lähe, sellel lä-

heb maja põlema (vanarahva-tarkus); kes pidutseb liialt, sellel võib valge öö muutuda kottpime-daks (tänapäevane liiklusõnne-tuste ja uppumissurmade statis-tika).

Kus on parajus? Vähiliidu meditsiininõustaja

dr Tiiu-Liis Tigane loetleb oma intervjuus mitmeid uue aja häda-sid, mis võivad viia tervise. Kuid tema sõnum on lihtne ja elujaa-tav: “Maailm on küll saastunud, kuid me ei saa lakata hirmude pä-rast elamast!”

Niisiis, teades elu reegleid ja karisid, hajuta riske. Jaaniööl korja seitset sorti lilli ja argipäe-val söö eri toiduaineid.

Kui vanasti kahtlustati igaüht, kes jaaniööl võõral põllul kõndis, nõiduses, siis nüüd hoiatatak-se kurikaelte eest. Hoia distant-si, aga südames usu, et kõndija on lihtsalt armuvalus või purjakil naabripoiss.

Jaanikule mine kindlasti, sest hingepuhastust saad sealt niikui-nii. Aga sa ei pea hüppama üle kõige kõrgema lõkke ja tundma-tusse veekogusse.

Ja veel – jaaniööl ei pea sa tõesti magama kaheksa tundi jut-ti, nagu terviseteadlased soovita-vad.

KAJA PRÜGI

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja: Kaja Prügi, 661 3337 / Kujundaja: Mari PetersonVäl jaand ja AS Maaleht / Trükk AS KroonpressLehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011ILMUB KOOS MAALEHEGA

JAANI OOTEL

Eestlased on ikka natuke põikpäised olnud ja oma taga ajanud. Isegi ühises jaanililles pole põhja- ja lõunaeestlased suutnud kokku leppida.

Põhja-Eestis on jaanililleks pääsusilm

Heal lapsel olevat ikka mitu nime ja seda ka jaanilillel ehk pääsusilmal: käosilm, kukesilm, neitsitina, siniõl-lud, õlõngas jt.

Jaanilill ehk pääsusilm (Primula fa-rinosa) on lähedane sugulane harili-ku nurmenukuga (P. officinalis), aga on meie looduses vähem levinud ja ka väiksema praktilise kasutusega. Jaani-lill eelistab nimelt aluselist kasvukohta ja seda tuleks rangelt jälgida ka tema külvil koduaeda ning kasvatamisel.

Looduses leidub pääsusilma lubja-lembestel niiskematel niitudel, madal-soos ja kraavikallastel. Tegu on lühiaja-lise püsikuga, mille peamine osa asub lühikese risoomi näol pinnakamaras.

Jaanilill õitseb mais-juunis. Lehe-kodarikust väljub enamasti üks (har-

va kaks) keskmiselt paarikümne senti-meetri pikkune roosakas-punakas leh-tedeta kobarõisik. Õiekrooni läbimõõt on 7–10 cm, kultuursortidel suurem.

Äraspidimunajad kuni süstjad le-hed asetsevad juurmise kodariku-na. Juuli keskel kuivab enamik lehe-kodarikust ära ja pärast väikest puh-kepausi ilmuvad sügisel uued lehed, millega taim ka talvitub. Paljuneb seemnetega.

Vanemas rahvameditsiinis on jaani-lille kogutud kevadel. Kuivatatud lehe-ürdiga, aga ka õitega, on ravitud köha. Uuemates ravimtaimeraamatutes teda ei mainita.

Küll võiks jaanilille senisest rohkem kasvatada koduaias kiviktaimlas, laigu-na püsilillepeenral koos nurmenukuga. Suvel tekkiva tühimiku täiteks sobivad madalad astrid või külvake saialille, et kesksuvel ja sügisel oleks, mida vaada-ta ning vajadusel vaasi viia.

Arvestada tuleb ka seda, et jaanilill ei ole ka koduaias pikaealine. Kolme-nelja aasta pärast tuleks teha kordus-külv ja vanad taimed välja kitkuda.

Järg lk 364

JAANILILLEDE kaks nägu ja tegu

Põhja-Eesti jaanilill ehk pääsusilm.

ARHIIV

Jaani ootel356

Algus lk 363

Lõuna-Eestis on jaanililleks härgheinadHarilik härghein, jaanilill ehk kuu-päevarohi (Melampyrum nemoro­sum) on niiskete puisniitude ja hõre-date metsade taim ning hakkab oma-pärase värvika iluga kaugelt silma. Eestis on ta kõikjal sage.

Härgheinad on väikesed üheaas-tased vastastikuste lehtedega roht-taimed. Tema õied on kollased, aga kõrglehed, mille kaenlas õied paikne-vad, lillakad. Seega tundub esmasel vaatlemisel, et tegu on kollase-sinise-lillakirjude õitega. Kõrglehed tundu-vad õitena vahel ka seetõttu, et päris õisiku tipul asub nendest moodustu-nud tihe lillakas tutt. Õisikud võivad olla 2–15 cm pikkused.

Miks jaanilill? Arvata on, et nime-valikul polnud mingit tähtsust mehe-poeg Jaanil, vaid need mailaseliste hulka kuuluvad lilled said jaanililleks hoopiski põhjusel, et hakkavad õitse-ma suve saabudes, jaanipäeval. Õit-seb juunist augustini.

Looduses on harilikul härgheinal veel teine, aga vähem värvikas ja sil-mapaistev sugulane palu-härghein (M. pratense). Haruldasem, aga ehk samas ka kõige kaunim on peamiselt Lääne-Eesti saartel esinev põld-härg-hein (M. arvense).

Kõik härgheinad on poolparasii-did. Poolparasiit on taim, kes osa oma toitainetest toodab ise, kuid osa saab teistelt taimedelt. Sellise kohastumise tõttu on härgheina enda juured väga kehvalt arenenud, õieti tal polegi suu-remaid juuri. Kinnitub tavaliselt puu-de ja põõsaste juurtele.

Härgheinad on mürgised. Tema seemneid söövad aga meeleldi met-salinnud. Sobib hästi lõikelilleks vaa-si ja püsib seal üsna kaua, eriti veel kui taimed kiskuda üles koos õrna-de juurtega ja pakkida need niiskes-se samblasse.

TOIVO NIIBERG

Lõuna-Eesti jaanilill ehk härghein.

ARHIIV

Jaani ootel 365

Suvisted Eesti PõllumajandusmuuseumisÜlenurme mõisa- ja talupäevEesti punase tõu näitus-konkurss VISS 2011

11. juunil kell 10–16Eesti Põllumajandusmuuseumis

10.00 Rekonstrueeritud Ülenurme mõisapargis asuva tiigi ja kraavide avamine. Toetas SA KIK Esineb folkloorirühm Haavikuemandad11.00–15.00 Areenil valitakse ilusaim eesti punast tõugu lehm12.00 Kambja harrastusteatrilt O. Lutsu naljamäng Pärijad13.00 Meenutame 1941. a juuniküüditamist10.00–16.00 Avatud näitused ja õpitoad Saunavihtade õpituba Laastukorvi õpituba – Avinurme Elulaadikeskus Kangakudumine, puukoorest laevade meisterdamine Sepatöö Võid ja sõira valmistab Eesti Piimandusmuuseum Tartu Kutsehariduskeskus pakub piimakokteile Laulab Raen Väikene Laat – käsitöömeistritel ja kauplejatel palume helistada 738 3822

www.epm.eePargi 4, Ülenurme Tartumaa

Vahepealsetel aastatel varjusurmas püsinud Vene-maa reisid on taas uuele elule ärganud. Seda ka tänu ühele võimalusele, mida pakub 72tunnine viisavaba kruiis meile lähimasse suurlinna Peterburisse.

Põhjala Veneetsiaks tituleeritu oma valgete ööde, ülestõstetud sildade ja arvukate kanalitega pakub jälle avas-tamist ja äratundmist. Eriti neile, kes pole viimased paarkümmend aastat Neevalinna sattunud.

Kui laevafirma St. Peter Line mullu aprillist viisavabade kruiisidega Helsin-gist algust tegi, polnud paljudel eestlas-tel ahvatlevast võimalusest aimugi. Tä-navu on sõit mööda Soome lahte Vene-maale nii populaarne, et pileti bronee-rimine nõuab üksjagu osavust ja kan-natust.

Mugav laevaühendus Kui harilikult peab teekonna Tallin-nas ette võtma üle Helsingi, siis alates 3. aprillist saab kohale otse kodust, kasutades pühapäeviti käigus olevat Stockholmi ja Neevalinna vahel kur-seerivat laeva.

Kultuurihuvilisele sobib selline otse-reis kõige paremini, sest see annab või-maluse huviväärsustega tutvuda ter-velt kolm ööpäeva. Peterburi jõutakse esmaspäeva hommikul kell 9.30 Mosk-va aja järgi. Tagasiteed koju saab alus-tada alles kolmapäeva õhtul ning siis üle Helsingi.

Venemaale saabumisel peab Peter-buri merevaksalis piirikontrollile ette näitama kehtiva passi ning nõutava hotellibroneeringu. Viimase saab in-ternetis ise teha, olles eelnevalt tutvu-nud pakutava valikuga.

Meeles tasub pidada, et Peterbu-ri hotellid kuuluvad maailmas kallite kategooriasse. Mujal Euroopas laialt levinud 2–3 tärni öömajasid seal na-pib, vene traditsioonide kohaselt peab kõik olema luksuslik ning seepärast panustataksegi uutele 4–5 tärni ho-

tellidele. Öö eest peab seal loovutama kaugelt üle 100 euro.

Kes on kokkuhoidlik ja tahab lü-hemat aega Peterburi õhku nuusuta-da, saab valida Helsingist kolmel päe-val nädalas väljuva reisi. Selle hind on sõltuvalt kajuti kategooriast 35 eurot suund.

Luksuslikud kruiisidKäigus olevad alused Princess Anasta-sia ja Princess Maria on tõeliselt luk-suslikud kruiisilaevad ning väärivad omaette avastamist. Meeskond on val-mis täitma teie iga soovi. Laevadel saab edukalt hakkama eesti keelega, sest nendel töötav personal on suurelt jaolt meie kaasmaalased. Varasematel aas-tatel teenisid nad leiba ühes teises suu-res Läänemere laevafirmas. Vene pool oskas tööta jäänud inimeste teadmisi ja oskusi väärtustada ning ka head palka maksta.

Õhtusöögi-buffet’s on mõlemal lae-val söögid-joogid vene kombe koha-selt külluslikud ning vastupidiselt Tal-linki alustele ei pea seal jookide eest sentigi juurde maksma. Õhtustajat oo-tab lauas tervituseks härmas pits hun-dijalaveega ning juurde mõistagi ime-hea sakuska.

Kui kõht täis, siis ajaveetmiseks on mitmeid võimalusi. Nii poed kui koh-vikud väärivad ülevaatamist. Sõuprog-rammis annab etendusi maailmakuu-lus Peterburi Music Hall.

Ideid linnaga tutvumiseks Expressreiside reisikorraldaja Valdo Pampa sõnul randuvad laevad Peter-buri merevaksalis. “Koht on kesklin-nast suhteliselt kaugel, kindlam viis Ermitaaži juurde või Nevski prospek-tile jõudmiseks on 20 eurot maksev bussitransfeer. Õhtul toimetavad bus-sid kindlatest kohtadest rahva taas lae-va tagasi.

Linnaga tutvumist võib alustada juba kuulsate Rostra sammaste juu-rest. Bussijuhile tuleb oma soovist aeg-sasti teada anda ning tehakse peatus.

Uudistada saab läheduses asuvat meremuuseumi, kui sisse põigata Pee-

ter-Pauli kindlusesse ning vaadata sa-mas katedraalis asuvat Romanovite dünastia matmispaika.

Hästi toimiv ühistransport, eriti aga metroo, toimetab kiiresti teisele poole Neevat.”

Linna 300. aastapäevaks tundmatu-seni uuenenud Nevski prospektil jääb Valdo Pampa sõnul aega ka jalutami-seks. Kui veel viitsimist on, võib sam-mud seada paleeväljakule ning pildis-tada seal asuvat Aleksander I sammast. Selle kinnitusel pole kasutatud ühtegi kruvi ega polti ning see püsib vaid gra-vitatsiooni mõjul.

Mõistagi tuleks sisse astuda Kaasa-ni katedraali, kus asub Liivimaalt pä-rit feldmarssal Barclay de Tolly põrm.

Jäta meelde Transfeerbussi peatused linnas on Er-mitaaži vastas ning Vene muuseumi juures. Need on tähistatud laevafirma logoga.

Enne tuleb muidugi venepoolselt reisiesindajalt küsida, mis kell peab Vene muuseumi ja Ermitaaži juures peatuses olema, et sadamasse jõuda probleemideta. Suurlinnas liikumine nõuab aega ning bussid võivad tipp-tunnil ummikusse jääda.

Lohutuseks olgu see, et laev ei välju enne, kui kõik viisavaba kruiisi reisijad on õnnelikult pardale jõudnud.

Turismitöötajate kinnitusel jõuab linnas viibitava seitsme tunniga näha piisavalt palju, on aega keha kinnita-da ja koju maitsvaid Vene komme ning suveniire osta. Igal juhul tasub üritada, sest Peterburi ootab taasavastamist.

VAMBOLA PAAVO

Jaani ootel366

Taaskohtumine PETERBURIGA

Mosaiikkirik ehk Spas na krovi on ehi-tatud kohale, kus tsaar Aleksander II 1881. aastal surmavalt haavata sai.

SXC.HU

Jaani ootel 367reklaamTekST

Bussiliiklus on ühistrans­pordi tegus ja tähtis osa. Ääre aladel tuleb leppida hõre dama bussiliiklusega, linnas väljuvad bussid vaat et iga paari minuti tagant. Täiesti isemoodi on aga need bussid, mida tellitakse. Kuhu ja miks SEBE bussiga sõita võiks?

Ärev suve algus Vaid vähesed inimesed suudavad võidu-

pühal toas teleri ees lösutada. Väike grill ja lõ-bus olemine lähedaste seltsis on nauditavalt poolkohustuslik. Jaanipäevaeelne aeg on ärev ka paljudele koolilõpetajatele – sündmus va-jab tähistamist!

Laheda õhtu transpordikorralduse eest on valmis hoolt kandma SEBE. Tellida saab suure või väikese bussi. Ilusa ilmaga pole harvad ju-hused, kus piknikukorv head ja paremat täis

pakitakse ning sõpruskonnaga looduslikult kaunisse kohta sõidetakse. Palju kindlam tun-ne on pidutseda, kui roolis on professionaal-ne bussijuht.

Suvine bussipuhkusBussipuhkus ei tähenda mitte seda, et pu-

hatakse bussisõidust, vaid et puhkusele sõide-takse bussiga. Endiselt reisitakse bussiga möö-da Euroopat – nii näeb rohkem ning bussiselts-kond on kokkuhoidev ja lõbus.

SEBEst tellitakse busse ka pulmakülaliste transpordiks. Mõnikord külastatakse teist lin-na ka liinibussiga – see on mugav, turvaline ja mõistliku hinnaga variant. Miks mitte minna üheks päevaks ilusa ilmaga Pärnu randa päi-kest võtma.

Sõida või päevaksMTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesindus-

te Liidu korraldatud noortefoorumil „101 last Toompeale” valiti 2010. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon. Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelaseks valiti pe-rekond Värton, kes on rajanud Uue-Antslasse Euroopas ainulaadse siseliikluslinnaku, mille

eesmärk on jagada lastele liiklusõpetust reaal-se linna tingimustes. Lapsesõbraliku organi-satsiooni tiitli sai aga bussifirma SEBE. Noorte-foorumi delegaadid põhjendasid oma valikut sellega, et SEBE liinibussidel on laupäeviti noor-tele soodsad sõidupiletid (alates 1. juunist 50% odavamad, tööpäevadel aga 10%).

Harvad pole juhused, kui Harjumaa noo-red või ettevõtted SEBE tellimusreisi bussidega Lõuna-Eestisse sõidavad, et end sealses liiklus-linnakus harida. Kusjuures paljud firmad korral-davad seal ka oma üritusi, pidades seda üheks toredaks võimaluseks sõita bussiga päevaks täiesti ainulaadsesse kohta.

Naljatades võiks ju mõelda, et kaugel see talvgi enam on – aeg suusareise planeerima hakata!

Pole vahet, kas sõidad liinibussiga või ekst-ra tellitud bussiga, peaasi et reis oleks turvali-ne ja meeleolukas.

SEBE tellimusreisid ootavad päringuid telefonil 681 3403 või e-posti teel tellimine@sebe.ee.

sa bussiga reisid?Kuhu ja miKs

Jaani ootel368

VALI ENDALE

SOODUSTUS

www.optika.ee

Soodustus kehtib ühevaateliste klaaside tellimisel. Soodustus kehtib raamide ja klaaside koosostul kuu lõpuni.

Tallinn Pärnu mnt 68, tel 645 3941; Väike-Karja 5, tel 644 3121; Pärnu mnt 17, tel 665 1740; Kaubamaja 6, tel 677 8219; Sõpruse pst 213, tel 652 3235; Järve Selveris Pärnu mnt 238, tel 667 3677; Tartu mnt 45, tel 648 4874, Rocca al Mare kaubanduskeskuses Paldiski mnt 102, tel 652 2444. Tartu Rüütli 10, tel 742 3659. Pärnu Hospidali 14, tel 444 0345, Lai 11 (Port Artur 2), tel 447 8690. Rakvere Tallinna mnt 16, tel 322 3354.Paide Vee 3, tel 385 0767. Jõhvi Narva mnt 5, tel 335 2258. Kuressaare Kohtu 1, tel 455 5601. Kärdla Heltermaa mnt 14a, tel 463 2057. Rapla Tallinna mnt 14, tel 485 5540. Viljandi Tartu tänav 3, tel 433 3322.

Meie kauplused:

SILMA-NÄGEMISE KONTROLL

PRILLITELLIJALE

TASUTA!

RAAMID

–40%KLAASID*

–40%VÕI

Juba kodus tasub läbi mõelda põhilised reisiga kaasnevad terviseriskid ning nendeks targalt valmistuda.

Reisikotti pakib iga terviseteadlik kroonilise haiguse all kannatav inimene kaasa need ravimid, mida ta iga päev vajab. Kuid meist igaühel võib võõrsil ette tulla ka ettenägematuid tervisehädasid. Kui suure apteegi-pagasiga õieti teele asuda?

Põhitähtsad ravimid osta käsimüügist“Valuvaigisti, palavikualandaja, söe-tabletid, allergiaravimid, desinfit-seerimisvahendid,” loetleb Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) arst He-len Mülle üles elementaar seima rei-siapteegi. Teiste ravimite puhul tu-leks eelkõige lähtuda sellest maast, kuhu sõidetakse. Samuti pole vä-hetähtis, kas tegu on loodusmatka, puhkusereisi või näiteks konverentsireisiga, kus viibi-takse vaid pealinnas ja viietärnihotellis.

“Kindlasti peab endale teadvustama, kui kõrge on külastatava maa hügieenitase. Vähimagi kahtluse kor-ral tuleks apteegi käsimüügist kaasa osta kõhulahtisu-se vastaseid ravimeid: söetablette, probiootikume või siis näiteks selline tõhus ravim nagu loperamiid.”

Abi võib saada ka kohalikest apteekidest, kuid ku-nagi ei tea, milline on seal ravimite hinnatase. Samuti hoiatab doktor arengumaadest, näiteks Aasiast osteta-vate ravimite eest, sest sealsel turul liigub palju võlts-ravimeid. Arvate, et võtate tõhusa valuvaigisti, aga sööte sisse vaid kriiti.

Turvalise reisi terviseks

Helen Mülle.

Hea Lootuse neemele –

aga ka mujale Aafrikasse,

Aasiasse või Kesk- ja Lõuna- Ameerikasse –

reisides võib juhtuda, et

ainuüksi heast lootu-sest ei piisa.

Mõistlik oleks siiski juba kodus end võimalike

terviseriskide vastu

kindlustada.

Jaani ootel 369

UUS TOODE!

Turvalise reisi terviseks

SXC.HU

Kui tegu on reisiga Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Aasiasse või Aafrikasse, tuleks kaaluda vaktsineeri-mist. Internetiajastul on võimalik välja uurida, mil-lised on teie külastataval maal levinumad haigused ja kas seal on parajasti mingeid haiguspuhanguid. Muidugi pole meil vaktsiine kõikmõeldavate hai-guste vastu, kuid riske tasub vähendada.

Tohtritelt saab hüva nõuLTKH polikliinikus töötab reisimeditsiini kabinet, kus nõustatakse kaugetesse maadesse reisijaid. Siin on oodatud nii reisifirmade esindajad kui ka reisijad, tuleb lihtsalt end eelnevalt registreerida.

Reisinõustamisele soovitab doktor Mülle tulla eeskätt iseseisvalt ja lastega reisivatel ning kroo-nilist haigust põdevatel inimestel. Just viimastega tuleb vaktsinatsiooni skeemid eriti hoolikalt läbi mõelda ja kindlaks määrata.

Statistika järgi pole meie inimeste troopilistesse haigustesse haigestumise arv kuigi suur. Mine tea, kas haigusohtlikesse maadesse reisitakse vähem või on abi olnud vaktsineerimisest.

Viimasel ajal on vaieldud rasedate ja väikelaste-ga reisimise üle. Doktor Mülle tunnistab, et maa-ilmas reisitakse praegu lastega üsna palju. Kuid kindlasti ei tohiks rase ega väike laps reisida malaa-riariski piirkonda. Või kui on teada, et sellel maal on ülihalb hügieeniolukord.

Kokkuvõttes ei sea doktor niivõrd keelu- ja käsu-laudu, vaid soovitab hoolida – nii endast kui oma perest.

KAJA PRÜGI

Jaani ootel370

Toidul on suur vägi. Oled see, mida sööd. Toit teeb haigeks ja terveks, paksuks ja saledaks. Dr Tiiu-Liis Tigane on paljude muude töökohustuste kõr-val ka Eesti Vähiliidu meditsiininõustaja, kes teab toidu seost nii vähi kui ka teiste haigustega. Ja terve olemise tarkust. Õn-neks koorub tema jutust välja soovitus: “Mõtle, mida sööd, aga ära üle mõtle!”

Kui alustadagi sellest kõige kardetu-mast haigusest, siis millised on vähi-haige toitumise põhitõed?

Vähihaigetele antakse kaasa kind-lad soovitused, mida süüa ja mida mit-te. Näiteks rinnavähi puhul tuleks hoi-duda magusast. Magusa söömine tõs-tab veresuhkrut. Et seda nivood regu-leerida, eraldab pankreas insuliini ning see soodustabki vähirakkude arengut.

Vanasti räägiti, et tomati söömine tekitab vähki.

Kindlasti mitte. Aga seda tomati valget osa, millega vili varrele kinni-tub, ei maksa süüa, sest sinna kogu-nevad mürgid. Vastupidi, on leitud, et tomatis on lükopiini. See on vitamiin-antioksüdant ning organism omas-tab seda kergemini, kui tomatit natu-ke kuumutada. Isegi on leitud, et to-mat kaitseb mehi eesnäärmevähi eest.

Kas on veel toiduaineid, mis meid vähi eest kaitseksid?

Ameeriklased on teinud päris suu-re uurimuse ja leidnud, et oomega-3 rasvhapped pärsivad vähirakkude kasvu. Kui mõelda, et Gröönimaa es-kimo naistel rinnavähki üldse ei esi-ne, siis tundub see järeldus loogiline. Eskimod toituvad ju lapsepõlvest saati põhiliselt kalast. Ka Indias esineb rin-navähki vähe, sest nemad söövad jäl-legi soja.

Kuid siin on üks konks. Vähiriski alandamiseks peavad soja ja/või oo-mega-3 rasvhapped menüüs olema juba lapseeast peale, eriti aga puber-teedieas, mil kujuneb välja organismi hormonaalsüsteem ja pannakse alus rindade tervisele. Just sel ajal peab

olema toit eriti tervislik. On leitud, et meie puberteedieas laste toit on para-ku liiga rasvane ja vitamiinivaene.

Kuna teadlastel ei ole veel piisavalt uurimisandmeid, et teha lõplikku jä-reldust sojaproduktide mõju kohta rinnavähile, ei soovitata rinnavähi-haigetel soja süüa.

Aeg-ajalt kuulutatakse meil mõni toiduaine inimese tervisele igal juhul kahjulikuks. Näiteks muna ei soovita-ta palju süüa.

On olemas pärilik hüperkolestero-leemia. Selle puhul võib juhtuda, et end terveks pidav noor inimene võib jalapealt surra infarkti, aimamata kui ummistunud tema südame pärgarte-rid on. Sellise päriliku eelsoodumuse-ga inimesed peavad olema väga ette-vaatlikud kolesteroolirikaste toiduai-nete söömisel ja kindlasti ei tohi nad süüa rohkem kui üks muna nädalas. Need aga, kes seda haigust ei põe, või-vad julgelt süüa rohkem mune, ilma et see tervist kahjustaks.

Kaugetest maadest tuuakse sisse igasugu imemarju, mis teevad noo-remaks, ilusamaks ja tervemaks. Kas meil endal selliseid väärtuslikke toi-duaineid polegi?

On ikka. Kodumaised, eriti oma aia puu- ja juurviljad. Palju on propagee-ritud (täistera) rukkileiba. Linaseem-netel on vähivastane toime mitme vä-hivormi puhul: rinna-, emaka- ja ees-näärmevähk. Aga neid tuleb kindlasti 10 minutit kuumutada, et linamariin, mis on sinihappe allikas, väheneks ja toksilisus kaoks. Linaõlis ja -jahus tok-silisust kartma ei pea.

Euroliitu astudes veendi meid, et peame Euroopast saabunud toidus-se suhtuma nagu kodumaisesse. Sest see on rangete reeglite järgi kontrol-litud. Aasta-aastalt on siiski haka-tud rääkima, et kodumaine on ter-vislikum. Kas on?

Ei saa öelda, et kodumaine toit on ilmtingimata tervislik. Ega kodumai-negi vili kasva ilma väetisteta.

Teisalt, kui jällegi mõelda nende aed-, köögi- ja puuviljade ning mar-jade peale, mis tulevad meile sooja-dest maadest, siis on alust kahtlusta-da, et sealne väetamine on veelgi ter-visevaenulikum. Tegu on ikkagi mega-

tööstustega, mis toidavad poolt maail-ma ning on selge, et nende kasumisaa-mise marginaal on suurem. Kuid see on vaid oletus. Ei ole meil ju ka ala-ti lõunamaisele päikesele midagi vas-tu panna.

Seega saame usaldada vaid maava-naema, kellel on õues väike kasvu-hoone?

Umbes nii see on. Näiteks räägitak-se lehtsalati tervislikkusest. Aga need väikestes pottides müüdavad kodu-maised salatid kasvatatakse vedela väetise peal üles.

Salat kogub endasse suurel hul-gal nitraate. Mõni aeg tagasi tehtud uurimuse kohaselt olid Eestis kasva-tatavates köögiviljades keskmised nit-raatide sisaldused erinevad. Kui tomat sisaldas 41 mg/kg, kartul 57 mg/kg ja kapsas 302 mg/kg, siis lehtsalat 2160 mg/kg.

Nitraate peetakse vähetoksiliseks, kuid inimorganismis muutuvad nad nitrititeks, mis on üle kümne korra mürgisem. Põhilise koguse nitriteid saame lihatoodetest (vorstid, singid, peekon), kuhu neid lisatakse tehno-loogilise protsessi käigus – tapavad baktereid.

Meie toit on ju aastatega paratama-tult muutunud.

Me oleme ju segatoidulised ning sööme ka liha ja kala. Areneva töös-tuse ja üleüldise saastatuse tagajärjel on meie toiduahelasse tunginud diok-siinid. Looduslikke dioksiine tekitavad metsapõlengud ja vulkaanipursked.

Rahvusvaheline organisatsioon Woman in Europe for a Common Fu-ture, kes uurib kemikaalide mõju or-ganismile, avaldas hiljaaegu rapor-ti, kus antakse teada, et dioksiinid on tunginud läbi toiduahela ka juba rin-napiimasse. Dioksiinid on rasvlahus-tuvad ja talletuvad keha rasvkoes. Aga vähemalt 60 protsenti emapii-ma rasvast võetakse ema rinna rasva-reservidest.

Kas oomega-3 rasvhappeid sisalda-vaid kalu süües võime muretud olla, et vesi, kus kalad elanud, saastatud pole?

Norra lõhede suhtes võite muretud olla, sest norrakad kontrollivad hoo-likalt kalakasvandustes dioksiinide

Suvemenüü nopi peenralt

Tiiu-Liis Tigane.

Jaani ootel 371

sisaldust kalatoidus. Ma ei tea, kas meil seda tehakse.

Kuid tiikides kasvatatud kalad peaksid olema puhtamad kui meres. Balti meri on teadupärast väga aegla-se isepuhastusvõimega, vesi vahetub seitsme aastaga. Sinna on jõudnud nii põllumajanduses kui tööstuses kasu-tatavaid/toodetud mürke, mis para-tamatult jõuavad kaladesse ja nende kaudu inimese toidulauale. Rootsla-sed ei soovita näiteks süüa suuri räi-mi, kes on kaua elanud ja endasse pal-ju dioksiine kogunud.

Tore oleks, kui saaksime suvel kõik väärtusliku nii-öelda ette süüa, et energiat jaguks ka talveks.

Paraku vitamiine oma kehasse ette koguda ei saa. Aga pange marjad sü-gavkülma! On valearvamus, et toor-moos säilitab vitamiine. Tegelikult mida rohkem te neid marju purusta-te ja segate, seda suurem on õhu juur-

depääs, mis omakorda hävitab C-vita-miini.

Suvisel grillihooajal tahaks aga eriti hoiatada kõrbenud liha söömise eest. Rasva kõrbemisel tekivad orga-nismile ülikahjulikud kantserogeen-sed ühendid.

Milline on pääsetee?Kõige tervislikum on süüa mahe-

dalt toodetud toitu. Aga me ei saa ala-ti mahetoitu kätte ja see on kallis. Ses-tap tegutsegem mõistlikult ja hajuta-gem riske! Ehk siis – ärge sööge päe-vast päeva ühte ja sedasama toitu. Võimalikult mitmekesiselt süües haju-tategi toidust tulenevaid terviseriske.

Me ei saa lakata hirmude pärast elamast. Peske lihtsalt hoolega kõi-ke letilt ostetut, aga ei tee paha, kui peenralt nopitud salati ja muu roheli-segi voolava vee alt läbi lasete.

KAJA PRÜGI

Suvemenüü nopi peenralt

Salat kogub endasse suurel hulgal nitraate. Mõni aeg tagasi tehtud uurimuse kohaselt sisaldas Eestis kasvatatud tomat 41 mg/kg, kartul 57 mg/kg ja kapsas 302 mg/kg, leht-salat aga koguni 2160 mg/kg.

SXC.HU

Jaani ootel372

Käes on suvine grillimisaeg. Grill-liha lausa nõuab enda kõrvale maitsvat toorsa-latit, mis aitaks kogu seda lihakraami seedida.

Toorsalatit oleks mõistlik pakkuda juba enne liha valmimist, sest täiskõhutun-ne tekkivat alles 20–25 minutit pärast sööma hakkamist. Nii saab midagi kõh-tu juba enne, kui kalli grillitud lihani jõutakse – peremehel väiksem kulu ja pidutsejatel jääb ära kõhuvalu.

Kuna suvel on tegemisi niigi palju, peaks salati valmistamine olema liht-ne ning salatimaterjal suvilas või maa-kodus võimalikult käepärane või poest kergesti kättesaadav. Kaunistuseks võib salatile peale puistata ka terveid või veidi puruks rebitud lilleõisi. Kau-nistuseks sobivad meelespea, saialill, võilill, ristik, hiirehernes, kellukad, si-rel, päevaliilia, krüsanteem, mungalill, lillhernes, tokkroos, rebashein, mugul-begoonia, portulak, kurgirohi, kanni-kesed jne.

Grillitud kala kõrvale Mädarõikalehe ja hiina kapsa salat. Võta 1 osa noori peeneks ribaks lõigatud mädarõikalehti ja 2 osa peeneks ribaks lõigatud hiina kapsast. Maitsesta salat sidrunipipraga, lisa veidi soola ja suhk-rut, sorts valget veiniäädikat ning sega salat kergelt läbi. Nüüd mulju salatit veidi puunuiaga, sega veel kord läbi ja aseta tunniks külmikusse. Võimaluse korral asenda mädarõikalehed või siis osa nendest ribadeks lõigatud mungalil-lelehtede ja noorte võrsetega.

Lihtne võilillelehe salat. Korja 2–3 peotäit nooremaid võilillelehti ja vala peale kange soolalahus (lahusta 1 klaasis 1 sl soola). Hoia 30 minutit, nõ-ruta ja haki peeneks. Sega maitse järgi juurde peeneks riivitud mädarõikajuurt, maitseks veidi suhkrut ja sorts valget veiniäädikat. Kaunistuseks võib peale puistata veidi võililleõite kollaseid kroon-lehti. Aseta salat tunniks jahedasse.

Rakvere raipe (tõlkja) salat. Seda vürtsikat ja vitamiinidest ning kasulikest bioaktiivsetest ainetest pungil umbrohtu leidub Eestimaal pea kõikjal. Võta tõlkja noori lehti ja võrseid, pese ja lõika hästi peeneks. Maitsesta salat soola ja suhk-ruga, tambi kergelt läbi ning sega juurde sorts valget veiniäädikat. Aseta salat paa-riks tunniks jahedasse, sega uuesti läbi ja serveeri. Soovi korral võib segada juurde ka veidi peeneks hakitud murulauku.

Kaalika-vesiheinasalat. 300–400 g jämedalt riivitud toorele kaalikale, nae-rile või mustale talirõikale sega juurde peotäis peeneks lõigatud vesiheina, maitseks soola ja suhkrut ning sorts valget veiniäädikat ning 1 sl õli. Sega ja aseta salat tunniks jahedasse.

Grillitud kanale

Lihtne teelehe-aedviljasalat. Võta paar peotäit nooremaid teelehti, pese, nõruta ja lõika peenteks ribadeks. Riivi jämedalt paar porgandit või üks juursel-ler, lõika peenteks ribadeks üks lava-kurk. Sega kõik läbi, lisa 2 sl õli, veidi suhkrut ja soola ning valget veiniäädikat (1–2 sl). Aseta salat tunniks jahedasse. Šampinjoni ja murulaugu salat. Võta 300–400 g värskeid šampinjone. Pese seened, nõruta ja lõika pikuti õhukesteks viiludeks. Aseta viilud sõelale ja tõsta mõ -neks minutiks keeva, sidrunhappega ha-pustatud vette (1 tl liitrile veele). Jahuta seened jooksva külma vee all ja nõruta. Sega juurde 1 klaas peeneks hakitud murulauku, 1–2 sl õli, 2–3 sl valget veini-äädikat. Maitsesta soola ja suhkruga ning tõsta paa-riks tunniks külmi-kusse. Sega veel korrali-kult läbi ja serveeri.

Grillitud sealiha kõrvale Vesiheina-mädarõikasalat. Võta 300–400 g vesiheina, pese, nõruta, lõika parajaks. Tambi puunuiaga kergelt läbi, et salat veidi kokku vajuks. Sega juurde ½ klaasi värskelt riivitud või marineeritud mädarõikajuurt, maitseks veidi soola ja suhkrut, veidi valget veiniäädikat ja õli (võimalusel sega sisse ka ühe sidruni pee-neks riivitud väline koor). Sega kõik hästi läbi ja aseta salat tunniks külmikusse.

UUendUslik mUtilõksMüügil ainult e-poes.

www.mullamutt.eeVõta kutsuMata külalised oMa aias Väärikalt Vastu.

Võilill.

murulauku, 1–2 sl õli, 2–3 sl valget veini-äädikat. Maitsesta soola ja suhkruga ning tõsta paa-riks tunniks

Sega veel

kult läbi ja serveeri. Šampinjonid.

Toorsalateid grilltoitude juurde

Jaani ootel 365

Tervislikjaaniõhtu

Tervixiga!

TERVIXI ŠAŠLÕKK3–4 kg liha1 purk Tervixi kuusevõrsesiirupit1 purk Tervixi astelpajusinepit2 dl lahjat veini- või õunaäädikat3–4 sibulat, purustatud pipart maitse järgi soolaHoida 24 tundi jahedas.

Meie esivanemate aegadest teada-tuntud ravijuurte ja -võrsete järele ei peagi linnainimene iga kord metsa minema. Nüüd on need saadaval ka poeletil vägagi mugavates pakendites.

Vitamiinidest pungil taimede ekstraktelihatoitudele lisades saate põneva maitseelamuse ja terviselaksu (tugev-nenud vastupanuvõime haigustele) pealekauba.

KUUSEVÕRSE-SIIRUP on ideaalne lihatoi-

tude maitsestami-seks ja marineeri-miseks, kastmete valmistamiseks ning grilltoitudele (nii lihale kui ka kalale) jume andmiseks. Siirup sisaldab kuusevõrseekstrakti ja suhkrut.

ASTELPAJU-SINEP on õige terava

maitsega! Sisaldab astelpajupulbrit ning sobib grillvorstidele ja -lihale.

www.tervix.eeTervixi tooted on müügil apteekides ja loodustoodete

poodides. Suvel kindlasti ka suurematel laatadel.

Punase peedi toor-salat küüslaugu ja mädarõikalehtedega. Võta 300–400 g peeneks riivitud toorest punast peeti, 1 klaas peeneks ri-baks lõigatud küüslauguleh-ti või murulauku ja sama palju peeneks ribaks lõigatud noori mädarõikalehti. Sega kõik segamini, maitseks veidi soola ja suhkrut, 1–2 sl õli, 2–3 sl punast veiniäädikat. Aseta salat paariks tunniks külmikusse. Hapukapsasalat kadaka- või kuusevõrsetega. Võta 300–400 g hea kvaliteediga hapukapsast (kergelt krõmpsuv) ja 1 kuhjaga klaas noori helerohelisi mahlaseid kuuse- või kada-kavõrseid. Lõika hapukapsas ja võrsed väiksemateks tükkideks, lisa maitseks suhkrut või mett, 2–3 sl õli ja sega kõik hästi läbi. Aseta salat paariks tunniks külmikusse.

Punase ristiku salat. Võta 2–2,5 klaasi punase ristiku õienutte, pese, nõruta ja rebi näppude vahel väik-semaks. Sega juurde 1–1,5 klaasi peeneks kuubikuks lõigatud rabarbrit või kergelt laiaks litsutud punaseid sõstraid või tükeldatud tooreid tikreid. Lisa maitseks veidi soola ja suhkrut, 1 sidruni õhukeselt riivitud väline koor, 2 sl õli ja 2–3 sl valget veiniäädikat. Sega kõik hoolikalt läbi ja aseta salat tunniks külmikusse. Sega veel kord ja serveeri.

Grillitud lambaliha kõrvale

Hiina kapsa salat kadakamarja-dega. Võta üks hiina kapsas, lõika peeneks ribaks ja tambi puunuiaga kergelt läbi. Võta ½ klaasi kadakamarju

(korja ise või osta apteegist), uhmer-da kergelt läbi, ja pole viga, kui mõni mari (tegelikult käbi) jääb ka terveks. Lisa maitseks soola ja suhkrut, mett või siirupit (meesiirupit). Väga hea lisand on ka veidi peeneks uhmerdatud köömned. Sega juurde 1–2 sl õli, 2–3 sl valget veiniäädikat ja aseta salat poo-leks tunniks külmikusse, sega korrali-kult läbi ja serveeri. Punase peedi toorsalat kadakamar-jadega. Võta 300–400 g peeneks riivi-tud toorest punapeeti, ½ klaasi uhmer-datud kadakamarju, maitsesta suhkru ja soolaga, sega juurde 1 kuhjaga sl peeneks hakitud värskeid piparmündi-, basiiliku-, melissi- või koriandrilehti, lisa 1–2 sl õli ja 2–3 sl punast veiniää-dikat. Sega salat hoolikalt läbi ja tõsta paariks tunniks jahedasse.

Grillitud loomalihale Põldsinepi- või põldrõikasalat. Ka neid tervislikke, aga samas väga tüli-kaid umbrohtusid on kogu Eesti põllud ja aiamaad täis. Tavainimesele on nad peaaegu äravahetamiseni sarnased taimed. Lõika sinepi või rõika lehed või noored taimed tervikuna (enne õitse-mist) peeneks ribaks, tambi kergelt läbi, maitsesta soola ja suhkruga, lisa õli ja veiniäädikas, sega korralikult läbi ning salat ongi valmis. Naadi ja lehtsalati salat. Kui naati suvi läbi niita, saab kogu aeg värskeid, mahlaseid ja toitvaid naadilehti, aga ka piirata tema lopsakat kasvu. Seega on salatimaterjal sügiseni omast käest võtta. Võta 1 osa noori naadilehti (näe-vad välja nagu varesejalad) ja 2 osa suvalist lehtsalatit. Lõika naat peeneks, aga salat laiaks ribaks. Lisa maitseks veidi suhkrut, soola, õli ja sorts valget veiniäädikat, sega hästi segamini ning lase pool tundi seista. Sega uuesti läbi ja serveeri.

TOIVO NIIBERG

Punane ristik.

baks lõigatud küüslauguleh-ti või murulauku ja sama palju peeneks ribaks lõigatud noori mädarõikalehti. Sega kõik segamini, (korja ise või osta apteegist), uhmer-

Toorsalateid grilltoitude juurde

Punane peet.

SXC.HU

Õlu ahvatleb enda kõrvale hõrke ampse valmistama.“Kas tead, miks õlu on parem kui nai-ne?” küsis mõni aeg tagasi Tarmo Kruusimäe alias Kojamees – poliitik, jalgpallifänn ja endine rokistaar. “Sil-did tulevad lihtsamini maha, ja kui sul koju tulles on kolm õlut kaasas, siis õlu ei pahanda selle üle,” vastab ta ise lõ-bustatult. Täiskarsklasena on Kojamees juba aastaid tarbinud vaid alkoholiva-ba õlut ja naudib enda sõnul just õlle unikaalset humalast maitsebuketti.

Õllekultuuri kontekstis pole õlu su-gugi kõige olulisemal kohal, pigem kõik sellega kaasas käiv. Soovime ju saada eelkõige emotsiooni toidust ning sinna juurde pakutavast. See omakor-da sõltub isuäratavast serveeringust ning värskest, korraliku tihke vahu ja õige temperatuuriga (2–7 kraadi) pa-kutud õllest.

Õlu pole üksnes meestejookÕlu sisaldab mitu korda vähem kalo-reid kui kangemad joogid ja sobib häs-ti ka naistele. Õllel on veel mitmeid ka-sulikke omadusi – vähene alkoholisi-saldus, peletab hästi janu ja tõstab too-nust. Samas soodustab õlu ainevahe-tust ja parandab toidu omastatavust.

Õlles leidub mär-gatavas koguses B-grupi vitamiine: B1 toimib närvisüs-teemi regulaatori-na; B2 säilitab naha elastsuse, terved küüned ja juuksed; B3 osaleb organismi ainevahetuses ja pi-durdab vananemist.

Kogu ööpäevase B-vitamiinide vaja-duse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest.

Hõrgud õlleampsudTuntud delikates-sidega moodustab õlu üllatavaid mait-sekombinatsioone.

Näiteks värsked austrid, millele on sidrunimahla peale pigistatud, loob he-leda õllega ideaalse koosluse.

Või siis graavilõ-hest kuubikud koos kreemja toorjuustu, värske peterselli ja kapparitega (alumi-sel fotol).

Kanafileerull toorjuustuga(neljale)

Vaja läheb:n 800 g kanafileed n 200 g toorjuustu (Maag või Pihaldelphia)n peotäis värskeid ürte (peterselli, spinatit, naati, nõgest)n maitsestamiseks soola ja pipartn mandlilaaste

Valmistamiseks lõika kanafilee keskelt lahti ning vasarda õhukeseks. Liha-haamri või tainarulliga tuleb ettevaatli-kult ringi käia, kuna kanafilee on väga õrn. Maitsesta soola ja pipraga. Sega saumikseriga purustatud värsked ür-did toorjuustuga ja määri saadud segu paksu kihina maitsestatud fileele.

Mahlakama tulemuse saamiseks mässi kanarull toidukilesse ja pane 110kraadisesse eelkuumutatud ahju pooleks tunniks küpsema. Seejärel ee-malda kanarullilt toidukile ja puista üle mandlilaastudega. Serveerimisel lõika kanarullist viilud, säti neile lisaks päi-kesekuivatatud tomatid, kirsstomatid, oliivid ja petersellioksad.

Järg lk 376

ÕLLEST söögi- ja joogikultuuris

Jaani ootel374

FOTOD: TiiT BLaaT, MargiT KirSipuu

Jaani ootel 367

Jaaniõlut on tehtud juba iidsetest aega-dest. Eestis on ikka kombeks olnud jaani-päevaks õlut valmistada. Siin on üks lihtne jaaniõlle valmistamise retsept. 2 pudelit maltoosat (2,4 kg) lahustada 12 liitris kee-detud kuumas vees, kuhu on lisatud 0,5 kg suhkrut (võib teha ilma suhkruta). Lasta jahtuda toatemperatuurini ja lisada siis virdele 25 g presspärmi, mis vähese suhk-ruga hõõrutud ja mõni tund seista lastud.

Õllenõu katta õhukese riidega, nt marliga, ja lasta üks ööpäev seista. Seejärel nõu sulgeda ja jahedasse kohta viia. Paari päe-va pärast võib õlut juua. Kui soovi on, võib õlut maitsestada kadakamarjade leotise-ga, piparmündi või ingveriga. Maitseained lisatakse õlle valmistamise alguses kuuma vette.

Head joomist!

Tore

dat s

uv

e ja jaani!

Jaaniõlu

RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ, Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-Virumaatel 327 0868, 527 8308, faks 327 0860; rpmt@rpmt.ee, maltoosa@rpmt.ee; www.rpmt.ee

MÜÜVAD: ETK, Kaupmees ja Ko, Grossi Toidukaubad

Algus lk 374

Suitsuräimed Ahjusoe suitsuräim käib kokku sooja pärastlõuna, saunaskäigu ja koduõlle-ga. Räimesaagi suuremad isendid lähe-vad tervelt peadpidi põikivardas kuu-maks köetud suitsuahju. Lepahalud on kalasuitsutamiseks kõige etemad. Tuli peab aga kogu aeg all olema ning õhk kenasti läbi käima, nii saab kala kenasti kuldpruuniks ja talle ei tule vingumait-set juurde.

Kui räimesaak on kesisem ja kalad pisemad, on neid siiski etem puhasta-da ja praadida.

Praetud räimepihvid

Vaja läheb: 1 kg värskeid räimi (ka kilu sobib) 2 muna suur kimp tilli paneerimiseks jahu praadimiseks õli

Valmistamiseks puhasta kõigepealt kalad. Selleks lõika kääridega pead ja sabad, seejärel lõika kõht lahti ja lük-ka pöidlaga sisikond välja ja eemalda selgroog. Sellega ühele poole saanud, haki till. Seejärel riputa puhastatud ka-lafileedele soola, vajuta üks filee haki-tud tilli sisse ja teine filee sellele vastu. Kasta kalapihv lahtiklopitud munas-se ja keeruta jahus. Kui kõik pihvid on praadimiseks valmis, kuumuta pannil õli ja lao ükshaaval pannile. Prae mõle-malt pool kuldpruuniks. Serveeri koos sibularataste, sidrunisektori ja värske salatiga koos õlle kõrvale.

Kartuli- ja bataadilaastud

Vaja läheb: 4 kartulit ja/või 2 bataati 2 sl õli rosmariini- või tüümianioksi meresoola

Valmistamiseks lõika kartulist ja ba-taadist hästi õhukesed viilud. Kuumu-ta pannil õli, kuhu lisa peoga rosmarii-ni ja tüümiani. Friteeri kartulilaastud kuumas õlis korralikult krõbedaks. Seejärel tõsta laastud köögipaberile, et liigne õli imenduks. Jahvata peale värsket meresoola. Vala maitsestatud laastud paberituu-tusse ja serveeri külma õlle-ga.

KrabipirukadSõbrannalt kuulsin, et Rootsis on just naissoost õllesõprade seas levinud soo-lased pirukad õlle kõrvale pruukimi-seks. Sõbranna pakkus ka omalt poolt ühe retsepti.

Tainaks läheb vaja: 350 g jahu 175 g võid 2 sl vett soolaTäidiseks: 175 g krabiliha või makranuudleid 50 g riivitud Parmesani juustu sorts heledat õlut 2 muna 150 g créme fraiche’i 1 sl oliiviõli väike hakitud sibul hakitud küüslauguküüs värskelt hakitud peterselli maitsestamiseks soola, pipart ja muskaatpähklit

Valmistamiseks sega tainaks omavahel jahu, sool, või ja vesi. Kuumuta haki-tud sibulat oliiviõlis, kuni see muutub klaasjaks. Lisa hele õlu, hakitud küüs-lauk ning kuumuta veel 2 minutit, kuni õlu on peaaegu aurustunud. Tõsta pann tulelt, klopi munad lahti ja sega hulka créme fraiche, juust, petersell, si-bulad ja krabinuudlid. Maitsesta soola, pipra ja riivitud muskaatpähkliga.

Rulli tainas õhukeseks, jaota täidi-seportsud tainale ja lõika kruusiga (või vormiga) sellest pirukad välja. Tõsta üks pool tainast teisele peale, vajuta ääred kõvasti kokku ning määri pealt munaga. Pirukad tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta eelsoojenda-tud 190° ahjus 25–30 minutit, kuni pi-rukad jäävad kaunilt kuldpruunid. Pi-sut jahutnud pirukad sobivad külma

õlle kaaslaseks.

MARGIT KIRSIPUU

FOTOD: TIIT BLAAT, MARGIT KIRSIPUU

laastud paberituu-tusse ja serveeri külma õlle-

rukad jäävad kaunilt kuldpruunid. Pi-sut jahutnud pirukad sobivad külma

Jaani ootel376

Jaani ootel 369

Tõeliselt maitsvad ja naturaalsed lepasuitsujuustud.

Eesti juustu tegija.

LEPASUITSU RIIVJUUSTPõnevam omlett, pitsad, salatid, vormi- ja pastaroad.

SULATATUD LEPASUITSU JUUST VIILUTATUDKiire lahendus argise võileiva erilisemaks muutmiseks.

LEPASUITSU MÄÄRDEJUUSTMõnus leiva- või saiakate suitsujuustusõbrale.

180g200g150g

Puhtast piimast naturaalse lepasuitsuga suitsutatud juustud on pehme ja mõnusa mekiga. Heaks vahelduseks igas päevas.

Lepasuitsu Eesti juust

Naudi grilliõhtul suupistena või erilisema

juustu- ja liharoa koostises.

UUSTomlett,

pitsad, salatid, vormi- ja pastaroad.

Msu

www.epiim.ee

Suvel eelistagem kergemaid veine, hea valik on roosa vein, mis kustutab hästi janu.

Jaanipäev seostub kõige muu kõrval tavaliselt õllekapaga. Aga vein? Mil-list veini võiks lõkke juures mekkida? Kõige sobivam on seda ehk küsida Ees-ti Sommeljeede Assotsiatsiooni asuta-jalt ja esimeselt presidendilt, Sommel-jeede Erakooli lektorilt ja Rotermanni Veinitoa juhatajalt Rein Kaselalt.

Õuepeole kange kraam ei sobiJaanipäev on Eestimaal suur pidu. Süüakse palju ja selle juurde kulub nii õlut kui veini. On rõõmustav, et kangelt alkoholilt minnakse meil üha enam ja enam lahjade alkohoolsete jooki-de poole. Nii et viina vähem ja veini rohkem.

“Keeldude ja käskudega seda kul-tuuri muuta ei saa, traditsioonid ku-junevad aastatega,” on Rein Kasela kindel.

“Vein ja ka õlu on looduslikud pro-duktid, kääritatud viinamarjadest või teraviljast. Veinijoomise filosoofia on leida toidu ja joogi kooskõla.

Jaaniõhtut peetakse põhiliselt va-bas õhus. Grillitakse liha või kala. Sin-na kallid veinid, mida nauditakse klaa-sist, loomulikult ei sobi. Tuleks valida midagi kergemat. Valgete ja punaste kõrval on viimasel ajal leidnud soosin-gut roosad veinid, mis suvesoojaga eri-ti hästi kokku käivad, need kustutavad janu paremini kui muud.

Grill-liha juurde võib juua nii punast kui valget veini, see toit ei vaja kindlas-ti tugevat veini.

Kergem vein pole väga pargine, pole hoomatavalt sügava maitsega, pole tammevaadis kaua küpsenud, tundub mahlasemana. Tulel küpsetatud liha on ka mahlane ja need kaks sobivad hästi kokku.

Roosad veinid on samuti kergemat laadi, mistõttu on ka populaarsust võit-nud ning kõlbavad jaanitule äärde suu-repäraselt.

Muide, valge veini tarbimine on vii-masel ajal hakanud kasvama. Sellel on mitu põhjust. Kui punane vein on veel

noor ehk toores, parkained liiga esile-kerkivad, või kui viinamarjaistandus-tes või ka veini valmistamisel on liialt kemikaale kasutatud (näiteks käärimi-se peatamiseks), sisaldab ka vein sul-fiite, mis võivad pea valutama panna. Muidugi siis, kui janu on liiga suur ol-nud. Aga eks jaaniõhtud ja -ööd ole pi-kad ning janu ka. Nii et väga noort vei-ni ei maksaks pruukida.

Valge vein sobib hästi kala, valge liha, nagu näiteks kana ja salatite juur-de. Muidugi on maitsed erinevad, eks igaüks leiab oma.

Müüakse ka palju magusaid veine, kuhu on pärast käärimist suhkrut lisa-tud. Ka niisuguste veinidega tasub olla ettevaatlik – magus ja maitsev, kuid mitte loomulik, mis inimese organis-mile ei meeldi.”

Hinnakem kodust ja kodumaistEestis on lisaks tüüpilistele koduveini-dele hakatud tegema ka kuiva veini siin kasvatatud viinamarjadest.

“Need on päris maitsvad, kui on kor-ralikult kääritatud,” teab Rein Kasela.

“Haapsalus peetavad veinikonkur-sid kinnitavad küll, et meil osatak-se üsna häid veine teha. Kodus teh-tud toite või jooke tasub propageeri-da. Kui sõidame kuskil maailmas ringi, siis ollakse igal pool oma kandi asjade üle uhked. See käib ka veini või min-gi muu napsi kohta, mis ei ole tehtud ilmtingimata viinamarjadest, võib-olla hoopis õuntest, pirnidest või kirssidest. Meil on tooraineks enamasti pihlakad, marjad ja õunad.”

Õpi ja siis ostaVeinivalik on nüüd ka Eesti kaubandu-ses suur ja ostja satub otsustamisel tih-ti raskustesse.

“See on tõesti nii. Kahjuks pole kaupluste töötajad vastavat koolitust saanud. Seetõttu oleks tark aeg-ajalt osta veini spetsiaalpoodidest ehk vino-teekidest, kus osatakse anda soovitusi. Seal võib julgelt avaldada planeeritava menüü ja müüja pakub veini, mis sinna sobib. Nii kujunevad välja meelismar-gid, mida saab hiljem juba julgelt igalt poolt osta.

Näiteks lamba grillimisel tasuks proovida Prantsuse Rhone või Hispaa-nia Rioja veine. Sealiha tahab kerge-maid veine,” soovitab veiniasjatundja.

“Tähtis on, et vein ei oleks liiga happeline. Kui Chardonnayst hakka-vad inimesed pikkamööda tüdinema, siis tasub asemele võtta näiteks Pinot Blanci. Uusi sorte võiks otsida ka Itaa-liast ja Lõuna-Prantsusmaalt. Mina kii-daksin Alsace’i. Hispaania valged vei-nid on jaanipäevaks ehk liiga tugevad, sealt tasub vaadata punaseid.”

Pakiveini ei maksa alahinnataJaaniõhtule on mugav kaasa võtta pa-kiveini, tühjaks saanud karp põleb tu-les ära ning pudelite kojukandmine jääb ära. Kuid vahel arvatakse, et see vein on kvaliteedi poolest teisesordili-ne. Rein Kasela niisugust kahtlust kõi-kehõlmavalt ei jaga.

“Paremad veinid villitakse kraani-ga pakendisse, kus need ei rikne ka pä-rast kraani avamist, sest õhk ei pääse sisse. Pakivein on pudelitega võrreldes ka mõnevõrra odavam. Pakki on liht-sam avada kui pudelit.

Tetrapakis veiniga tuleks ettevaat-lik olla. Need on odavad veinid, kiires-ti kääritatud, sestap ka toored, sisalda-vad sulfiite, ja kui pakk on kord ava-tud, ei saa seda enam sulgeda – karbi nurk lõigatakse maha. See ei tähenda, et need juua ei kõlba. Aga ikkagi sama soovitus: eelkõige peaks otsima veini, mis pole toores. Pakiveini on lihtne ka jahutada, kui veekogu on läheduses.”

Lõpuks nentis veiniasjatundja: “Naudi veini, aga ära liialda, mis ei lase nautida.”

VELLO MADIS

Lõkke äärde sobib vein ka

Jaani ootel378

Üks Rein Kasela soovitus jaaniõhtuks on pakiveinidest Prantsuse Rose de Merlot Celebration.

Spetsiaalveinipoodides on hulk niisuguseid riiuleid, kust müüja aitab valikut teha.

Jaani ootel 379

ARHIIV

Jaani ootel380

Jaanipäev on muistne püha, mille juurde sobivad Eesti tra-ditsioonidega kokku käivad joogid. Üldjuhul peetakse õigeks jaanijoogiks õlut, kuid selleks passib ka ehtne ja õigesti valmistatud kali. Kuidas kaljapruulimine Eestis varem käis ning kui olulist rolli kali jaani-päeval mänginud on, meenutas Ema-jõe kallastel Eesti õlle- ja kaljaajaloo elav legend, A. Le Coqi õllemuuseumi juhataja Ilmar Kõrgesaar.

Kõrgesaare sõnul on kalja Eestis tehtud aastasadu ning seda tarvitati eeskätt igapäevaseks janukustutami-seks. “Oli aeg, mil kaevuvee joomist peeti linnade halbade sanitaartingi-muste tõttu omamoodi kahjulikuks. Veejoojat ähvardas oht haigeks jää-da,” selgitas ta. Kali oli seetõttu asen-damatu joogipoolis nii argisel toidu-laual kui ka jaanipäeva pidustustel.

Poolsada kaljaretseptiKõrgesaare sõnul käis kaljategu õlle-teoga käsikäes. Õlleraba, mis õlle val-mistamisest üle jäi, pesti läbi ning tek-kinud virdest valmistati kali. “Kõige korralikum ja kangem õlu saadi esi-mesel korral, teist ja kolmandat korda õlleraba pestes sai lahjema õlle ning kõige viimasena valmistati järelejää-nud kraamist kali.”

Õllevirdest kalja tegemine oli vana-del eestlastel vaid üks viis – kaljasor-te leidus tol ajal mõningatel andmetel lausa poolsada. Kalja valmistati nii ka-semahlast, leivast, marjadest, puuvil-jadest kui ka kuivikutest.

“Kevadel korjatud kasemahl villiti vaati ning lisati mõned rosinad. Rosi-na kestal asuvad pärmiosakesed teki-tasid joogis käärimisprotsessi ning nii-viisi valmistati kasemahlakali,” kirjel-das vanameister.

Omal ajal nimetati kõiki jooke, mil-le valmistamise käigus toimus kääri-tamine, kaljaks. Kalja üks tunnuseid on väga väike alkoholisisaldus, mis ei anna joovastavat efekti.

Traditsioonilise kalja võidukäikKali, nii nagu me seda tänapäeval tea-me, jõudis Eestisse Vene aja saabumi-sega, sest just siis hakkas kaljategemi-ne meil hüppeliselt arenema. Üheks põhjuseks peab Kõrgesaar kalja val-mistamisel rangete nõuete puudu-mist.

“Kui õllevalmistamise üle käis ran-ge kontroll, siis kalja sai teha pea iga-üks nii oma tarbeks kui ka edasimüü-miseks.”

Jook, mis meile praegugi nostalgia-hõngu tekitab, sai aga tuntuks nõuko-gude ajal. Meile tuntud traditsioonili-sed kääritatud kaljad, nagu A. Le Coqi kali, valmistatakse tänaseni spetsiaalse-test rukki- ja odralinnastest, mis anna-vad kaljale iseloomuliku värvi ja maitse.

Kõrgesaar möönab, et tänapäe-val võib poodidest leida mitmeid kal-jataolisi jooke, kuid selle ehtsa kalja tunneb ära valmistamisprotsessi järgi. “Õige kali valmistatakse alati käärita-mise teel. Kui kääritamist joogis ei toi-mu, ei saa seda ka kaljaks nimetada.”

Olgugi et vanameister ise joob jaa-nipäeval meelsamini õlut, soovitab ta lisada joogimenüüsse ka kalja. Kalja-tegu ja -joomine on üks osa meie esi-vanemate traditsioonidest ja kombes-tikust, mis käis alati jaanipäevaga kä-sikäes. “Korralik õlu ja kali oli ning on tänaseni õige peremehe uhkus – see peab olema maitsev ja vahutav!”

MARIA KAASIK

Jaanijoogiks passib ka kali

Kuidas ära tunda õiget kalja? Poes kalja valides tasub kindlasti uurida pudeli silti. Kui pudelile on kirjutatud “Kääritatud kali” ning märgitud vähene alkoholiprotsent, on tegu ehtsa kaljaga ning võib kindel olla, et jaanitulele minnes on kaasas õige, kosutav jaanirüübe. Eestis on eelistatuim kali A. Le Coqi kali, kuid lisaks on võimalik osta ka Lätist ning Venemaalt toodud naturaalset kalja.

K ALI

mille juurde sobivad Eesti tra-

Kuidas kaljapruulimine Eestis varem käis ning kui olulist rolli kali jaani-päeval mänginud on, meenutas Ema-jõe kallastel Eesti õlle- ja kaljaajaloo elav legend, A. Le Coqi õllemuuseumi

Kõrgesaare sõnul on kalja Eestis

Jaanijoogiks passib ka kali

Selleks läheb vaja: 6 keedetud kartulit (soovitatav varajane värske kartul) 3 keedetud väiksemat porgandit punt rediseid 4 väikest värsket kurki 2 muna 4 sl meelepäraseid ürte (hästi sobivad till, murulauk, sibulapealsed ja petersell) 1 tl kanget sinepit soola, pipart pudel A. Le Coqi naturaalselt kääritatud kalja

Haki kartulid ja porgandid kuubi-kuteks. Redised lõika sektoriteks. Eemalda kurkidelt keskmine vesine seemneosa ning lõika kurk kuubiku-teks. Haki muna peeneks ning sega kokku teelusikatäie sinepiga. Haki ürdid peeneks.

Lao kaussi kihiti kartul, porgand, kurk ja redised. Maitsesta soola ja pipraga. Keskele tõsta sinepine munamass, puista peale ürdid. Vala peale külmkapikülm kali, et köögivil-jad oleksid kaetud. Serveeri kohe.

Retsept: Kätrin Maidla

Kaljast saab valmistada ka maitsva külma supi – okroška

ERAKOGU

Jaani ootel 381

i n f o @ i n g l i p a i . e e I n g l i P a i f a c e b o o k i s

K õ i g e p u h t a m k o d u m a i n e k o s m e e t i k a

Soovitame randa minnes ja rannast tulles kasutada Ingli

Pai sarja „Topeltpäike” päikeseõlisegu ja päikesepiima.

Ideaalsed just pärast päevitamist: niisutavad päikesest kuivanud nahka,

rahustavad punetust ja annavad ühtlase jume. Sarja „Topeltpäike” regulaarne

kasutamine aitab päevitusest saadud jumet säilitada.

Ingli Pai uued looduslikud tooted sarjast „Sääsehirm” on sääsele ebameeldiva, kuid inimesele meeldiva lõhnaga.

Sarja kuuluvad Sääsepeletaja lõhnalampi, Sääsepeletaja ihule ja riietele pihustamiseks ning sääsekupu leevendaja sääsekuppude ja putukahammustuste raviks ning sügelemise leevendamiseks. Sääsekupu leevendajat soovitame ka lastele.

E e s t i e s i m e n e j a s u u r i m l o o d u s l i k u ko s m e e t i k a t o o t j a I n g l i Pa i .100% looduslike toodete sari.

Tänavu korraldas Kose Lions Klubi juba 15. korda heategevusliku kevadlaada.

Hea tegu seisnes selles, et müügiplatside müügist saadud tulu kingiti Kose valla puuetega laste laagri korraldamiseks, seda juba kolmandat aastat järjest. Varem on toetatud laste mänguväljakute ehitamist valla asulates ning muid lastega seotud projekte.

Traditsiooniliselt pee-takse Kose kevadlaa-ta emadepäeva-eelsel laupäeval, tänavu siis 7. mail ja tuleval aastal 12. mail.

Temaatiliste laatade korraldajad on sageli hä-das pakutava kaubavaliku kirjususega, kuid Andres Lutsar, üks korraldajaid, siin probleemi ei näe.

“Kuna tegu on heate-gevusliku laadaga, siis ei pane me ühelegi müüja-le kätt ette. Hoopiski tee-me võimalikult head orga-niseerimistööd: paigutame müüjad kindlate temaati-kate järgi.

Igal laadal müüakse lil-li, taimi ja istikuid, müügil on talukaup, kindel koht on käsitööl ja ka nn kirbu-

turu kauba jaoks on oma platsiosa. Ükski laadakü-lastaja ei jää kaubata ega müüja tuluta. Teist aas-tat on laadal ka vanavara müük.”

Kuna ühel hiljutisel laa-dal loendati kokku 5000 külastajat, siis on loomu-lik, et mõeldakse ka mee-lelahutusele ja kehakinni-tusele.

Tänavu said lapsed lus-tida lastelinnakus, kuns-tikooli õpilastelt sai telli-da uhkeid näomaalinguid jne. Peeti ka jalgrattavõist-lus, Kaitseliidu Kose ma-levkond näitas oma teh-nikat ning Padise Pääste-selts demonstreeris, kui-das käsitseda kustutusva-hendeid. Kose laululapsed laulsid päeva veelgi päike-selisemaks.

Ka kohalike ettevõte-te toetatud loterii ei olnud õnnetoomisega kitsi: üks laadaline viis koju muru-niiduki, teine lahkus uhkel linnajalgrattal, lisaks hul-galiselt muid auhindu.

Rahvusvahelisel Lions Klubide Eesti piirkonnal on praegu kokku 1271 lii-get, kes koondunud üle Eesti 61 klubisse. Lioneid, keda on üle maailma 206 riigis kokku 1,35 miljonit, ühendab moto “We Serve – meie abistame!”.

Kose laat tegi lastele head

6.–9. juulini toimub Tallinna lauluväljakul järjekordne Õlle­summer.Muusikasõprade tõmbe-numbriks on megastaar The Cranberries ja Queeni tun-nustatuim tribuutbänd Kil-ler Queen.

Eesti paremik astub üles kahel suurel laval. Pealaval esinevad Metsatöll vs. Ku-kerpillid, Tanel Padar & The Sun, 2 Quick Start, Ultima Thule, Winny Puhh. Uuel Estrella laval on ühendatud meie pop- ja rokkmuusika paremik Koit Toomest Out-loudzi ja Terminaatorini.

Huvitavaid souli- ja džäs-si kontserte pakub Jacob’s Creeki džässi- ja veiniaed. Muu hulgas annavad eri-kontserdi Gerli Padar Ees-

ti disko tõlgendusega ning Tanja Mihhailova Madonna tribuutkontserdiga. Eesti-keelse muusika päralt on El-mari lava, kus astuvad üles meie armastatud lauljad Ivo Linnast Meie Meheni.

Lauluväljaku siseruu-mides saab silmailu nauti-da erootilise programmiga Playboy Lounge’is ning DJ-hitte JägerClubis.

Söögi- ja õllesõprade eest kannavad hoolt kümned õl-lebaarid ning erineva köö-giga rahvusrestoranid, mil-le krooniks on Eesti suurim söögikoht vabas õhus – Coca Cola välirestoran.

Lisaks tuleb Õllesumme-rile möödunud aastate suu-rim atraktsioonide park, kus sportlikku tegevust ja lõbu jätkub igale vanusele ja maitsele.

Õllesummer saab 18The Cranberries.

REPRO

Jaani ootel382

Jaani ootel 375

Infot ürituse kohta saab aadressiltwww.meelejahutaja.ee

või telefonil 524 4374.

Küüslaugu Festivalist on kujunenud kolme aastaga tuhandetele eestlastele populaarne ja omanäoline suvelõpu pereüritus.Jõgevale sõidetakse kokku üle Eesti, et teha sisseostud talvevarudeks, kuna Küüslaugu Festivalil kaubeldakse ainult eestimaise päritoluga kaubaga, mida ei näe Eesti festivalidel–laatadel just tihti. Nii võib ühelt ürituselt soetada endale küüslaugu- ja sibulavanikud, talvekartulid ja miks mitte ka andekate eesti käsitöölis-te poolt valmistatud jõulukingitused.

Parimad kokad pakuvad kehakinnituseks sel päeval just küüslaugutoite.

Üllatusi jagub kaupmeestel küllaga: küüs-laugušokolaad, küüslaugujäätis, küüslau-guõlu, küüslaugukomm, küüslaugusupp, küüslaugujuust, küüslauguvorst, küüs-laugukohv…

Ja need on ainult mõned näited.

Küüslaugukasvatajatele toimuvad loengud teemal „Küüslaugu kasvatamine ja areta-mine”. Meelelahutust hea toidu kõrvale leiab nii pisipõnn kui ka vanaema. Tradit-siooniks on kujunenud suurima küüslaugu ja kauneima küüslaugukübara valimine. Selleks meisterdage juba kodus valmis fantaasiarikas kübar, kus ehteks kasutatud loodusande ning loomulikult küüslauku.

Jõgeva IV Küüslaugu Festival 27. augustil kl 10

Jaani ootel376

Thule on Eestis kõigile tuntud kui tõeliselt kvaliteetsete katuse-raamide, jalgrattahoidjate, katusebokside, veokonksude, kara-vanivarustuse ja lumekettide tootja. Kas teadsid aga, et Thule on ka Euroopa suurim haagisetootja? See sama rootsi kva-liteet, millega oled teiste Thule toodete puhul harjunud, ootab Sind ka haagiste koostekvaliteedis ja läbimõelduses.

Thule Trailers tootevalik on väga rikkalik – pakume nii avatud haagiseid, auto- ja transport haagiseid,

paadihaagiseid, hobuhaagiseid, kui ka ATV, mototehnika jms haagiseid.

Millist haagisemudelit iganes vajad, võid kindel olla, et Thu-le haagised on vastupidavad, kindlad ja mugavad kasutada. Lai lisavarustus avardab haagiste kasutusvõimalusi veelgi. Nii leiab igaüks just endale sobivaima lahenduse. Oleme Thule haagiste kvaliteedis nii kindlad, et pakume oma haagis-tele Eestis ainsana 3-5 aastast garantiid!

EUROOPA SUURIM HAAGISETOOTJA ON THULE

2513 GT

2260 S 7260 TB

HAAPSALU Lihula mnt. 23, Tel 47 31 116 JÕHVI Narva mnt 141a, Tel 33 55 995 KURESSAARE Tallinna 58, Tel 45 33 363 NARVA Tapamaja 1, Tel 35 77 111 PÄRNU Tallinna mnt 70, Tel 44 27 317 RAKVERE Jaama pst 21, Tel 32 23 133 RAPLA Vahtra tn 8, Tel 48 94 008 TALLINN Mustamäe tee 54, Tel 65 80 230 TARTU Ringtee 35, Tel 73 37 081 TARTU Jaama 173B, Tel 74 84 008 VILJANDI Leola 58, Tel 43 40 380 VÕRU Räpina mnt 14, Tel 78 20 824

LISAINFO : www.thulehaagised.ee

www.autoekspert.ee

260 TB