tänapäeva sotsprobleemid

15.12.2010

1

STP6004 Tänapäeva sotsiaalprobleemid1. Loeng (4.11.2010) – Mis on sotsiaalprobleem?

Mis on sotsiaalprobleem?Mis on probleem?

• Probleem on takistus, mis muudab keerukaks soovitud eesmärkide poole püüdlemise, ja mis leiab aset konkreetses situatsioonis ning tingimustestingimustes

– Kas olulisemad on tingimused ise või see, kuidas me neid ette kujutame, millise tähenduse anname?

– Kas ja kuivõrd alluvad meie probleemide põhjused meie kontrollile?

Mis on sotsiaalprobleem?Sotsiaalprobleemide põhjused on sotsiaalsete võimaluste struktuuris

• Kahesugused probleemid:– Isiklikud probleemid (personal troubles), mis on isikliku elu küsimused ja mis ilmnevad indiviidi karakteris ja tema vahetutes suhetes teistega, nad mõjutavad vaid teda ennast ja seda piiratud osa tema sotsiaalses elus, milles ta osaleb isiklikult ja otseselt. ‐ *

– Sotsiaalprobleemid, mis on avalikud küsimused (public issues) ja mis tegelevad paljude selliste isiklike ümbruste organiseerimisega ajalooliste ühiskondade institutsioonideks, seejuures moodustavad sellised isiklikud ümbrused teineteisega kattudes ja segunedes sotsiaalse ja ajalooliste ühiskondade suuremaid struktuure. ‐ *

* ‐Mills, Charles Wright (1959). The Sociological Imagination. Oxford University Press.


• Sotsiaalprobleemide põhjused asuvad väljaspool inimese kontrolli, keda nad puudutavad, ja neid saab leevendada vaid mõjutades neid esile kutsuvaid protsesse ühiskonnas

• Ükski inimese probleem ei ole kunagi 100% sotsiaal‐ või isiklik probleem– Millisel määral tingivad inimese probleemi tema isiksusega seonduvad ja millisel struktuursed tegurid?

Mis on sotsiaalprobleem?Sotsiaalprobleemide põhjus on sotsiaalsete võimaluste struktuuris

• Isiklikel ja sotsiaalprobleemidel on keeruline vahet teha!– Traditsioonilised ja radikaalsed teooriad

– Seotud ajalooliste traditsioonidegaj g

– Poliitilised mõjud

• Tõestamaks, et tegu on sotsiaalprobleemiga, peame me analüüsima meid huvitavat fenomeni niihästi isikliku häda kui avaliku küsimusena!


• Inimeste probleemide peamised struktuursed põhjused: *– Sotsiaal‐majanduslik klassikuuluvus

– Sugu

– Külgepoogitud „sildid“

– Religioossed tõekspidamised

K l ili j ili ä i i– Kultuuriline ja etniline pärinemine

– Kuulumise mõnda sub‐kultuuri

– Hariduslik ja töine staatus

– Suhted sotsiaalsete institutsioonidega

– Sotsiaalsed uskumused ja müüdid

– Struktuursed muutused inimese elu jooksul

– Kultuurilise ja poliitilise kliima mõjud inimese kogemustele

* ‐ Fook, Janis (1993). Radical Casework: A Theory of Practice. Allen & Unwin

15.12.2010

2

Mis on sotsiaalprobleem?Sotsiaalprobleemide põhjus on sotsiaalsete võimaluste struktuuris

• Kui linnas, kus on 100 000 elanikku, on vaid üks töötu, siis on see tema isiklik häda ja viimase leevendamisel pöörame me tähelepanu tema isiksusele, oskustele ja vahetutele võimalustele. Kuid kui 50 miljoni töötajaga rahva seas on nende kõrval 15 miljonit töötut, siis on tegemist olukorraga kus me ei saa lahenduste otsimiseltegemist olukorraga, kus me ei saa lahenduste otsimisel lootma jääda, et me leiame neid tema isiklike võimaluste ringist. Kogu võimaluste struktuur on kokku varisenud. Niihästi probleemi määratlemine kui võimalike lahenduste otsimine eeldab, et me võtame arvesse ühiskonna majanduslikke kui poliitilisi institutsioone, mitte lihtsalt indiviidide isiklikke elusituatsioone ja iseloome. - *

* ‐Mills, Charles Wright (1959). The Sociological Imagination. Oxford University Press.

Mis on sotsiaalprobleem?Sotsiaalprobleemid ähvardavad meile kalleid sotsiaalseid

väärtusi

• Sotsiaalprobleem on tingimus, mida märkimisväärne hulk inimesi hindab kõrvalekaldumisena mõnest sotsiaalsest normist, mida nad kalliks peavad. ‐ *

• Ei ole olemas üldtunnustatud sotsiaalseid norme ja väärtusi! Iga sotsiaalprobleem koosneb /…/ objektiivsest tingimusest ja bj k ii ää l / / Vii äh dsubjektiivsest määratlusest. /.../ Viimases tähenduses

sünnivad sotsiaalprobleemid ja neid säilitatakse, sest inimesed ei jaga ühiseid väärtusi ega eesmärke. ‐ *

• Sotsiaalprobleemid hinnatakse ähvardavat eluvaldkondi, mida me peame enda jaoks tähtsateks ja olulisteks: tervist, heaolu, suhteid, vabadust, avalikku korda ja keskkonda.

* ‐ Fuller, Richard C; Myers, Richard C (1941). The Natural History of a Social Problem. American Sociological Review 6: 320‐329.


väärtusi

• Miks reageerivad inimesed sotsiaalprobleemidele erinevalt? ‐ *

– Ignorantsus

Fatalism– Fatalism

– Omakasu

– Puudulikud ekspertteadmised

* ‐ Kumar, Adarsh (2002). Societal Structure and Social Problems. Anmol Publications Pvt Ltd.


väärtusiRESPONSI

SIZE MORAL

T

Collectivity Organization Individual Max.

DeliberateRevolution Gang Criminal

Evil

IBILITY

THREAT

MoralSlum Mob

Feckless/ depraved

Wicked

Natural Soc. Pathology

Group Illness SickPathetic

Max. Disaster Disorder Nuisance Min.

POLITICAL THREAT

* ‐ Clarke, M. (1975) Social Problem Ideologies. British Journal of Sociology, vol. 26, no. 4, pg. 411.

Mis on sotsiaalprobleem?Sotsiaalprobleemid haaravad nii objektiivseid tingimusi ja subjektiivseid määratlusi

• Kolme liiki sotsiaalprobleemid: ‐ *

– Füüsilised probleemid (physical problems)

– Parandamisprobleemid (ameliorative problems)

– Moraaliprobleemid (moral problems)

• Meie arusaamad sotsiaalprobleemidest muutuvad siis, kui muutuvad nendena määratletud objektiivsed tingimused meie ühiskonnas või kui muutuvad meie arusaamad sellest, mis on ebasoovitav, destruktiivne või ebamoraalne.

* ‐ Fuller, Richard C; Myers, Richard C (1941). The Natural History of a Social Problem. American Sociological Review 6: 320‐329.

15.12.2010

3


• Objektivistlik ja konstruktivistlik lähenemine sotsiaalprobleemidele: *– Objektivistid eeldavad, et sotsiaalprobleeme põhjustavad tingimused eksisteerivad ühiskonnas ja aktivistid juhivad neile lihtsalt tähelepanu. Konstruktivistid eeldavad, ei ükski tingimus ei saa veel iseenesest olla sotsiaalprobleemükski tingimus ei saa veel iseenesest olla sotsiaalprobleem, kuni nende osas ei esitata nõudmisi ja inimesed ei hinda neid endi jaoks talumatutena.

– Objektivistid eeldavad, et sotsiaalprobleemid tulenevad sellest, milline maailm on. Konstruktivistid eeldavad, et sotsiaalprobleemid tulenevad sellest, mida inimesed usuvad, et maailm on ja sellest, kuidas see omakorda tuleneb sotsiaalprobleemidele tähendusi konstrueerivatest inimestest.

* ‐ Loseke, Donileen R. (2003). Thinking about Social Problems: An Introduction to Constructionist Perspectives. Aldine Transaction.


– Objektivistid liigitavad tingimused probleemiks, sest viimased rikuvad nende teoreetilist usku, kuidas asjad peaksid maailmas käima. Konstruktivistid keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumused, kuidas asjad peaksid maailmas käima.

– Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peaks ideaalis korraldatud olema. Konstruktivistid keskenduvad sellele, kuidas selliste väidete esitajad konstrueerivad “ideaalmaailma”.


– Objektivistid esitavad sotsiaalprobleemidest rääkides sageli selliseid küsimusi, nagu “Mis põhjustavad sotsiaalprobleeme?” ja “Mida peaks tegema, et need tingimused kõrvaldada?”. Konstruktivistid esitavad sotsiaalprobleemidest rääkides sageli selliseid küsimusi, nagu “Miks me muretseme ühtede tingimuste pärast ja jä kõ l i d k i i d l l õjätame kõrvale teised, kuigi need on erapooletult võttes sama kahjulikud?”, “Kuidas sotsiaalprobleemide osas nõudmiste esitajad veenavad avalikkust, nende nõudmised on soovitavad ja tähtsad?”, “Kuidas muudavad edukad konstruktsioonid objektiivset maailma meie ümber?” ja “Kuidas muudavad edukad konstruktsioonid seda, kuidas me hindame ja kategoriseerime oma kogemusi, iseennast ja teisi meie ümber?”

Mis on sotsiaalprobleem?Sotsiaalprobleemid on avaliku dispuudi teema

• Huvigruppidega seotud aktivistid, kes üritatavad veenda otsustajaid ja laiemat avalikkust võtma tingimusi tõsiselt, reageerima sotsiaalprobleemilereageerima sotsiaalprobleemile

• Avaldunud (manifested) versus latentsed(latent) sotsiaalprobleemid ‐ *

Merton, Nisbet (1971) Contemporary social problems. Harcourt, Brace, Jovanovich (New York)

15.12.2010

4

Mis on sotsiaalprobleem?Sotsiaalprobleemid on lahendatavad kollektiivse sekkumisega

• Sotsiaalseid tingimusi /mida nähakse sotsiaalprobleemina/ peab usutavasti olema võimalik leevendada kollektiivse tegevusega. ‐ *

– Kollektiivne tegevus – mis iganes meetmed, mida inimesed koos tegutsedes ette võtavad

• Peab põhinema üldisel ja kooskõlalisel arusaamal sotsiaalprobleemi määratlemise protsessist, probleemi ulatusest ja iseloomust ning selle põhjustest

* ‐ Robertson, Ian; McKee, Michael (1980). Social Problems. Random House Inc. (:6)

Mis on sotsiaalprobleem?Sotsiaalprobleemid on lahendatavad kollektiivse sekkumisega

• Strateegiad sotsiaalprobleemide leevendamisel ‐ *

Eelkõige ennetavad Eelkõige ennistavad

Heidutamine (deterrence) Kättemaks (retribution)

Sandistamine (incapacitating) Hüvitamine (restitution)

Võimaluste kõrvaldamine (removal of opportunity)

Heastamine (expiation)

Tingimuste parandamine (amelioration of conditions)

Moraalne taassünd (moral regeneration)

Ennetamine (prevention) Kergendus (relief)

Piiratud sekkumine (reduced intervention)

Rehabilitatsioon (rehabilitation)

Sotsiaalne re‐organiseerimine (Social reorganization)

* ‐ Henshel, Richard L. (1990). Thinking About Social Problems. Harcourt College Pub. (:107)

Mis on sotsiaalprobleem?Sotsiaalprobleemid on lahendatavad kollektiivse sekkumisega ‐ *

Ühendus

(coalescence)

Fragmenteeru‐mine

Institutsionaliseerumine

(institutionalization)

* ‐ Armand L. Mauss. 1975. Social Problems of Social Movements. Philadelphia: Lippincott.

Algstaadium

(incipiency)

Hingusele‐minek

(demise)

(coalescence)(fragmentation)

Mis ei ole sotsiaalprobleemid?8 levinud müüti sotsiaalprobleemide kohta ‐ *

• Inimesed saavad sotsiaalprobleemide olemusest ühtemoodi aru

• Sotsiaalprobleemid on loomulikud ja vältimatud• Sotsiaalprobleeme põhjustavad inimesed, kes mõtlevad ainult

enesele, käituvad brutaalselt, ekspluateerivalt ja hoolimatult• Sotsiaalprobleemidest rääkides me tegelikult loome neid• Sotsiaalprobleemidest rääkides me tegelikult loome neid• Kõik inimesed soovivad sotsiaalprobleemide leevendamist• Kui jätta sotsiaalprobleemid “rahule”, leevenevad need

iseenesest• Sotsiaalprobleeme saab leevendada kogudes ja tutvustades

avalikkusele nende kohta käivaid ümberlükkamatuid fakte• Sotsiaalprobleeme saab leevendada ilma institutsionaalsete

muutusteta

* ‐ Kumar, Adarsh (2002). Societal Structure and Social Problems. Anmol Publications Pvt Ltd.

Vaatame filmi“Death of a Nation”

• Death of a Nation (märts 2006; More4) :

– režissöör: Nick Hornby

– Pikkus: 45.59

– Tuntud briti novellisti Marcel Theroux reisist mööda Venemaad ajal, kui NSVL‐u kokkuvarisemisest on möödunud 15 aastat. Selle tänast päeva iseloomustavad äärmuslik ebavõrdsus, meeste keskmine eluiga, mis võrdub Bangladeshi omaga, aastaks 2020 on AIDSi surnud ilmselt üle miljoni inimese…

• Muljed?

15.12.2010

5

Vaatame filmi“Death of a Nation”

• Milliseid sotsiaalprobleeme te filmis kohtasite?

– Kes neid määratles/neile osutas?

• Kas ja miks need olid teie/autorite arvates• Kas ja miks need olid teie/autorite arvates sotsiaalprobleemid?

– Miks just sotsiaalprobleemid?

• Kas samu sotsiaalprobleeme võib kohata ka Eestis?

15.12.2010

1

Vaatame filmi“The Take”• The Take (2004):

– Režissöör: Avi Lewis– Stsenarist: Naomi Klein– http://www.imdb.com/title/tt0426596/– http://www.thetake.org/p g– Pikkus: 1:27:06– Buenos Airese agulis võtab kolmkümmend töötut töölist üle oma tühjana seisva autode varuosi tootnud tehase, kerib lahti magamismatid ja keeldub lahkumast. See juhtub pärast 2001. a Argentiinat ja teisi Ladina‐Ameerika riike tabanud majanduskrahhi, mis muuhulgas toob kaasa tohutu tööpuuduse.

• Muljed?

Vaatame filmi“The Take”• Milliseid sotsiaalprobleemi/sotsiaalse liikumise etappe filmis kajastati?

• Kuidas institutsionaliseerus filmis tehaste ülevõtjate liikumine?

K id / illi l id l i d• Kuidas/millistele argumentidele tuginedes põhjendasid Forja San Martini töölised oma endise töökoha ülevõtmist?

• Milliseid erinevaid arusaamu/tähenduste konflikte tööpuuduse probleemist ja selle lahendamisest filmis kohtasite?

STP6004 Tänapäeva sotsiaalprobleemid2. Loeng (18.11.2010) – Sotsiaalprobleemide arenguloost

Sotsiaalprobleemide arenguloostTraditsiooniline ettekujutus sotsiaalprobleemidest

• Traditsiooniliselt kujutati vaesust lääne kultuuriruumis jumaliku ettemääratusena, millegina, mille eest tasutakse tulevases elus. ‐ *

– Ära imetle patuse tegusid, usu Issandasse ja jää oma töö juurde, sest Issandal on kerge tehavaene äkitselt ja kiiresti rikkaks. (Srk 11:21)

– Aga Aabraham ütles: "Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu. (Lk 16:25)

* ‐ Jamrozik, Adam; Nocella, Luisa (1998). The Sociology of Social Problems. Cambridge University Press. (:21)

Sotsiaalprobleemide arenguloostValgustusajastu

• Lõpp feodaalsele hierarhiale ja religioossele ettemääratusele rajatud maailmapildile

• Universum on ratsionaalne, selles toimuvat saab kontrollida teaduslike teadmiste süstemaatilise arendamise ja ratsionaalse mõtteviisi levitamisega

• Inimene on saavutanud füüsilise maailma avastamisel ja sellega manipuleerimisel suurt edu usk inimese võimesse lahendada sotsiaalsed probleemid

• Thomas Samuel Kuhn (1922–1996): Teaduslike paradigmade määratud lahendused mosaiikpiltidele ja probleemidele peavad vältimatult viima progressini.

15.12.2010

2

Sotsiaalprobleemide arenguloostSotsiaaldarvinism

• Toetumine C. Darwini evolutsiooniteooria mõningatele teesidele (The Origin of Species, 1859), loodusliku valiku kui metafoori otsene rakendamine inimesele ühiskondliku elu kirjeldamisel

• Sotsiaalse õigluse garanteerib vaba turg. Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest. Ühiskond on koht, kus inimesed võitlevad omavahel ellujäämise nimel

• Vaesed on vaesed, kuna nad ühiskonna kõige ebasobivamad/vähem , g /kohanemisvõimelised liikmed; neil on puudu looduslikust talendist olla edukas

• Seos protestantlike väärtustega (töö, säästlikkus, saamahimu versuslaiskus, hoolimatus, rumalus, moraalinõrkus); sotsiaalprobleemid ‐ülerahvastatud slummid, pikad tööpäevad, näljapalgad, lastetöö, tööõnnetused ja kutsehaigused ning perioodiliselt tööpuudus ‐ on pattude ja eksimuste tulemus ‐ *

* ‐ Kyle, Richard G. (2006). Evangelicalism. Transaction Publishers. (:63‐65)

Sotsiaalprobleemide arenguloostEugeenika

• Sir Francis Galton (Inquiries into Human Faculty and Its Development, 1883): Eugeenika on kõigi inimkontrollile alluvate tegevuste uurimine, mis võivad kaasa aidata tulevaste põlvkondade rassilise kvaliteedi edendamisele või

Oskustöötajad, kirikutegelased, väikekaupmehed jne

Sõltumatud ametid, suurtööandjad jne

rassilise kvaliteedi edendamisele või parandamisele.

• Inimeste ja nende perede – s.h vaeste, intellektipuudega, pimedate, “kõlvatute naiste”, homode, tervete “rassiliste” gruppide – määratlemine “degenereerunute” või “sobimatutena”, sundsteriliseerimine või “eutanaasia”

Kriminaalid, pauperid, teised mittesoovitavad

Vaesed, alamakstud

“Lugupeetav” töölisklass

Sotsiaalprobleemide arenguloostTööstusrevolutsioon ‐ *

• Kohanemisprobleemid– Rahalistel suhetel põhinev majandus ja vajadus omada äraelamiseks tööd

– Isikliku elu desorganiseeritus, usuküsimused

• Muutused perestruktuuris• Muutused perestruktuuris– Üksi linna migreerunud meestel jäi sageli maale maha pere

– Patriarhaalne autoriteet hakkas kaduma: naiste õiguste rõhutamine, eakate prestiiži kadumine, suurenenud individualism

– Traditsioonilise pereelu katkemine mõjutas kõiki pereliikmeid: suutmatus toime tulla haigustega, töötusega, orvuks jäämisega, vanadus‐ ja lesepõlvega

* ‐Madan, G.R. (2003). Sociology of Development. Allied Publishers

Sotsiaalprobleemide arenguloostTööstusrevolutsioon

• Tööga seotud probleemid

– Stabiilsuse ja kvalifitseeritud töökohtade puudus tööstuses assimileerumisprobleemid

• Käsitöö ja puhkamisega seotud probleemid

– Käsitöö suutmatus konkureerida masinate abil toodetud kaupadega

• Isikliku desorganiseeritusega seotud probleemid

– Kohusetundetud, kuritegevus, vaesus, tööpuudus, prostitutsioon, alkoholism, enesetapud, neuroosid jms.

15.12.2010

3

Sotsiaalprobleemide arenguloostTööstusrevolutsioon

• Benjamin Disraeli (1804‐81): “Vaesus ja rikkus on nagu kaks rahvast, kes omavahel ei suhtle ja kelle vahel puudub igasugune sümpaatia.”

• Uurivad ajakirjanikud hakkavad koguma ja ld f k i l bl idavaldama fakte sotsiaalprobleemide

kohta– Mark Twain palus 1903. a. oma tööandjale

(The Timesi toimetajale) saadetud kirjas saata end artikli jaoks materjali hankima mitte tumedaimasse Aafrikasse või avastamata Tiibetisse, vaid East Londonisse, mis asub kiviviskekaugusel Ludgate’i Circusest, ent te ei tunne sinna teed

• Sidney Webb ‐ the Fabian Society 1884

15.12.2010

4

Sotsiaalprobleemide arenguloostEsimesed sotsiaalprobleemide teadusuuringud

• Charles Booth (1840‐1916)

• Life and Labour of the People (1889, 1891, 1903 – 17 köidet!)

• 1885 ‐ Henry Hyndman väidab, et 25% Londoni elanikest elab vaesusesLondoni elanikest elab vaesuses

• Uuring kestis 17.04.1886‐1903

• Tiimi kuulusid Beatrice Webb, Arthur Baxter, Clara Collet, David Schloss, George Duckworth, Hubert Llewllyn Smith, Jesse Argyle, and Ernest Aves

• Londoni kaardid


• Seebohm B. Rowntree (1871‐1954):– Poverty: A Study of Town Life (1901)

– Poverty and Progress (1941)

– Poverty and the Welfare State (1951)

• Ulatuslikud andmed palkade töötatud• Ulatuslikud andmed palkade, töötatud tundide, toitumisvajaduse, tarbimise jt.

• Yorki linna tööliste 19. saj. lõpu elustandardite kohta. 1/3 Yorki linna töötavast elanikkonnast elas süvavaesuses.


• Vaesuse primaarsed ja otsesed põhjused:– peamise sissetuleku teenija surm;

– peamise sissetuleku teenija töövõimetus õnnetuse, haiguse või vanaduse tõttu;

– peamise sissetuleku teenija töötus;

– peamise sissetuleku teenija töö krooniliselt irregulaarne iseloom;p j g ;

– pere "liigne" suurus;

– sissetuleku liigmadal suurus.

• Vaesuse sekundaarsed põhjused:– joomine;

– hasartmängude mängimine;

– oskamatu või hoolimatu majapidamine;

– ettenägematud kulutused, mis on tihti esile kutsutud sissetuleku ebaregulaarsusest.

15.12.2010

1

STP6004 Tänapäeva sotsiaalprobleemid3. Loeng (25.11.2010) – Sotsiaalprobleemide teoreetilised perspektiivid ja

Sotsiaalprobleemide konstrueerimine

Teoreetilised perspektiividSotsiaalprobleemide 7 teoreetilist perspektiivi

• Rubington, Earl; Weinberg, Martin S. (2003) The Study of Social Problems: Seven Perspectives:– Sotsiaalne patoloogia (20 saj. algus; social

pathology; ptk 2 lk 15‐46);– Sotsiaalne desorganiseeritus (1920dad; social

di i ti tk 3 lk 47 84)disorganisation; ptk 3 lk 47‐84);– Väärtuskonflikt (1930dad, value conflict; ptk 4 lk 85‐

118);– Hälbiv käitumine (1950dad, deviant behaviour; ptk 5

lk 119‐171);– Sildistamine (1950dad, labelling; ptk 6 lk 172‐220);– Kriitiline teooria (1970dad; critical theory; ptk 7 lk

221‐278)– Konstruktsionism (1970dad; constructionist ; ptk 8 lk

279‐356)

Teoreetilised perspektiividSotsiaalne patoloogia

• Kasvas välja 20. saj. alguse progressiivse ajastu sotsiaalreformaatorite, akadeemiliste ringkondade esindajate ja liberaalsete poliitikute liikumisest USA‐s

• Ühiskonda võiks võrrelda inimorganismiga; SP on hälve normaalsest/tervisest – haigus (võimukad äri‐ ja poliitikaliidrid, hariduse puudumine jne.)p , p j )

• Inimesed rikuvad moraalinorme, sest nende sotsialiseerumine on olnud ebaadekvaatne (sellele on ilmselt kaasa aidanud sotsiaalsed institutsioonid)

• Lahendus: inimeste moraalne harimine; mõningad institutsionaalsed muutused (ennekõike hariduse parandamine ja katsed veenda ühiskonda ning võimumehi patoloogiate leevendamise vajaduses)

Teoreetilised perspektiividSotsiaalne desorganiseeritus

• Chicago Ülikool, Robert Park• Sotsiaalsed probleemid on kiiresti muutuva

ühiskonna poolt põhjustatud pingete tulemuseks, millise sotsiaalsed institutsioonid/alaosad muutuvad aeg-ajalt sotsiaalselt desorganiseerituteks

• Kultuuriline mahajäämus (cultural lag); 3 desorganisatsiooni tüüpi:– Normitus– Kultuurikonflikt– Olemasolevate normide kokkuvarisemine, reeglid

muutuvad ebaefektiivseteks

• Lahendus: rakendatavate, sõnaselgete ja kooskõlaliste reeglite kehtestamine vastuseks muutunud sotsiaalsele situatsioonile

Teoreetilised perspektiividVäärtuskonflikt

• Mis on “hea ühiskond” ehk kelle normid määratlevad mingi käitumise, väärtuse, hoiaku vms. deviantsena? ‐ *

• Sotsiaalprobleemid on need, mida inimesed arvavad neid olevat ja kui olukord ei ole defineeritud sotsiaalse probleemina inimeste poolt, keda see puudutab, ei ole ka p ob ee a este poo t, eda see puudutab, e o e anende jaoks tegu probleemiga – ehkki see võib olla probleemiks kõrvalseisjate või teadlaste jaoks. ‐ **

• Pluralistlikke ühiskondi iseloomustab konflikt erinevate huvide vahel, erinev ligipääs ressurssidele, põlvkondadevahelised erinevused ja konfliktid

* ‐Mills, C. Wright (1963). Power, Politics & People. Oxford University Press: New York, London

** ‐ Fuller, Richard C; Myers, Richard C (1941). The Natural History of a Social Problem. American Sociological Review 6: 320‐329.

Teoreetilised perspektiividVäärtuskonflikt

• Sotsiaalprobleem kerkib esile olukorras, kus mõni gruppidest tunneb oma huve riivatuna ja hakkab otsima avalikkuse toetust; sotsiaalprobleemid varieeruvad sõltuvalt sellest, milline sotsiaalne rühm neid defineerib

• Sotsiaalprobleemide juured on gruppide majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete huvide vastuolulisuses ja paljususes puudub ühene lahendus, kaudseks on tasakaal

15.12.2010

2

Teoreetilised perspektiividHälbiv käitumine

• Sotsiaalprobleem eksisteerib, kui on olemas märkimisväärne lahkuminek selle vahel, mis on, ja selle vahel, mida inimesed arvavad, et peaks olema. ‐ *

• Ühiskonnas eksisteerivad üldiselt aktsepteeritud ja omavahel tasakaalus olevad rollid (töö‐ ning pereelus, seksuaalses käi i j id ih ld k j k id ih ldkäitumises jne. – mida ihaldatakse ja kuidas ihaldatavat saavutada?), mis on modernse ühiskonna funktsioneerimise seisukohalt hädavajalikud seega tuleb neid rolle kahjustavat käitumist vaadelda probleemsena

• Me õpime neid rolle sotsiaalse interaktsiooni käigus

• Deviantset käitumist põhjustab legaalsete võimaluste puudumine sotsiaalselt ihaldatavate eesmärkide saavutamisel

* ‐Merton, Robert K. (1976). Sociological Ambivalence and Other Essays. The Free Press: New York (:7)

Teoreetilised perspektiividHälbiv käitumine

• Robert K. Mertoni tööd sotsiaalse struktuuri ja anoomia kohta (Social Theory and Social Structure,1949, 1968):– Ritualism – reeglite järgimine nendega nõustumata– Taganemine (retreatism) – enese eemaldamine

ühiskonnast– Mäss (rebellion) – teadvalt anti‐sotsiaalne käitumine– Innovatsioon (innovation) – loob oma

väärtuste/käitumise süsteemid/mustrid

• Lahendus: deviantselt käituvate inimeste re‐sotsialiseerimine ja rehabiliteerimine läbi vastavate grupiprogrammide, deviantsete gruppide laialilöömine, sobilike saavutusvõimaluste pakkumine

Teoreetilised perspektiividSildistamine

• Sotsiaalsed probleemid pole mitte, “mida inimesed arvavad neid olevat”, vaid mida võimukad ja mõjuvõimsad inimesed arvavad neid olevat. ‐ *

• Deviantne käitumine pole indiviidipoolne üleastumine laialdaselt tunnustatud sotsiaalsetest normidest, vaid protsess, milles ühel inimeste rühmal on võimu sildistada/stigmatiseerida teist rühma deviantsena – olgu viimased sellega nõus või mitte

• Sildistaja ja sildistatava erinev võim ühiskonnas• Sildistaja saab sildistamisest kasu

* ‐ Becker, Howard S. (1963). Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance. New York: Free Press (:9)

Teoreetilised perspektiividKriitiline teooria

• Riik ja riigivõim kui valitseva klassi tööriistad

• Sotsiaalprobleeme saab tundma õppida vaid ühiskondlikku konteksti arvesse võttes, sotsiaalprobleemide lahenduse võti peitub ühiskonna võimustruktuuri muutmisesühiskonna võimustruktuuri muutmises– Sotsiaalprobleemide uurimise suurimaks puuduseks on kõnealuse ühiskonna kui terviku puudulik teoreetiline mõistmine. Mõeldes sotsiaalprobleemidest pelgalt kitsalt, heidame me kõrvale seosed isiklike probleemide ja sotsiaalsete hädade vahel. ‐ *

• Abstraktsiooni kõrge tase

* ‐ S. M. Miller (1976). The Political Economy of Social Problems: From the Sixties to the Seventies. Social Problems Oct 1976, Vol. 24, No. 1: 131–141.

Teoreetilised perspektiividKriitiline teooria

• Kriitika sotsiaalprobleemide patologiseerimise ja uurija väärtuste neutraalsuse osas

• Psühhologism ja müüt väärtuste neutraalsusest on kaks peamist takistust sotsiaalprobleemide uurimisel. Psühhologism on sotsiaalsete fenomenide seletamine pelgalt indiviidide hoiakute ja käitumise põhjal ilma ühiskonna struktuuri arvesse võtmata. Sellega taandatakse strukturaalsed faktorid lihtsalt indiviidide tundmuste ja ümbruste summaks. Väärtuste neutraalsuse müüt seisneb lihtsas uskumuses, et sotsiaalteadlased saavad olla objektiivsed, mida nad ei saa. ‐ *

* ‐ Lindenfeld, Frank (1973). Radical perspectives on social problems readings in critical sociology. Macmillan, Collier‐Macmillan: New York, London

Teoreetilised perspektiividKonstruktivism

• Berger, P. L. ja Luckmann, T. (1966). The Social Construction of Reality: A Treatise in the Sociology of Knowledge, Garden City, NY: Anchor BooksAnchor Books.

• Keskendutakse protsessile, mille käigus sotsiaalprobleeme konstrueeritakse ja interpreteeritakse

15.12.2010

3

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineMõisted

• Nõue (claim) – mis iganes verbaalne, visuaalne või käitumuslik akt, millega üritatakse veenda publikut võtma tingimusi tõsiselt reageerima sotsiaalprobleemiletõsiselt, reageerima sotsiaalprobleemile

• Nõudlejad (claim‐makers) – inimesed, kes esitavad nõudeid

• Publik (audiences) – inimesed, kes hindavad nõuete usutavust ja tähtsust

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineMõisted: publik

• Nõudlejad võistlevad publiku tähelepanu pärast.

• Nõuded, mis veenavad osasid inimesi sotsiaalprobleemi eksistentsis ja leevendamisesotsiaalprobleemi eksistentsis ja leevendamise vajaduses, ei tarvitse veenda teisi

• Kõige laiemas mõttes on publikuks kogu maa elanikkond

• Publik võib olla naiivne, küüniline või kriitiline

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineMõisted: nõudlejad

• Sotsiaalsete liikumiste aktivistid

• Teadlased

– Stuart Kirk ja Herb Kutchins võrdlevad Diagnostic and Statisticalvõrdlevad Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (DSM) II ja III väljaannet

• Massimeedia

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineTüpiseerimine

• Tüpiseerimine on sotsiaalprobleemidega tehtava töö (social problems work) selgrooks!

• Nõudlejad peavad konstrueerima ettekujutlused:ettekujutlused:

– tingimustest,

– inimestest, kes nende poolt kahjustatud on,

– “pahadest” (villains), mis/kes neid põhjustavad.

Märkus: teema põhineb peamiselt kahel allikal:

•Loseke, Donileen R. (2003). Thinking about Social Problems: An Introduction to Constructionist Perspectives. Aldine Transaction. Ptk 2‐5

•Loseke, Donileen R. & Best, Joel (2003). Social problems: constructionist readings. Aldine Transaction. Osad III‐V

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineTüpiseerimine

• Nõudlejad peavad olema valmis vastama publiku järgmistele küsimustele:– Millised on tingimuse omadused, mis seda iseloomustavad?

– Kui palju kahju tingimus põhjustab?

– Mis või kes põhjustavad tingimust?

– Mis või kes on tingimusest kahju saanud?

– Miks ei saa tingimust tolereerida?

– Kuidas saab tingimuse elimineerida?

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineKonstrueerides tingimusi

• Vastates publiku küsimustele tingimuse põhjustatud kahju ja ulatuse kohta konstrueerivad nõudlejad aluse (ground), põhilised “faktid”

• Vastates publiku küsimustele tingimuse põhjuste kohta konstrueerivad nõudlejad diagnostilised raamid (diagnostic frames) –

d d k dnõuded, mis konstrueerivad tingimusi probleemide tüüpidena (types)

• Vastates publiku küsimustele selle kohta, miks tingimus on kahjulik, konstrueerivad nõudlejad motivatsioonilised raamid (motivational frames)– Kultuurilised teemad (cultural themes) –

uskumused rahvusluse‐patriotismi, turumajanduse‐kapitalismi, individualismi, perekonna, religiooni jms. kohta

15.12.2010

4

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineKonstrueerides inimesi

• Kellest võivad saada sotsiaalprobleemi ohvrid? Ohvri juhuslik konstrueerimine, ohver kui “ükskõik, kes”

• Nõuetele aluse ja diagnostilise raami konstrueerimine haarab endas ka ohvri (victim) (Kes või mis kannatab?) ja süüdlase või “paha” (villain) (Kes või mis põhjustab kannatusi?) konstrueerimist

• Ohvrite tüpiseerimine inimestena, kes väärivad sümpaatiat ja toetust – komplitseeritud kultuuriliste tunnete kohta käivate reeglite poolt

Töötutele /…/ aga ütlen,kui väga sügavalt pudelipõhja ei vahi,kui

käid pakutavatel ümberõppekursustel ja võtad vastu esialgu ka ebameeldivad tööd /…/ siis tulete ise toime.

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineKonstrueerides inimesi

• Publik ei kipu tundma sümpaatiat kannatanute vastu, kui…– …kannatanu on kahju tekitamise eest (kaas‐

)vastutav.– …kahju on väike.– …kannatanu on “halb inimene”.

• Vahel võivad sotsiaalprobleemide inimestega seotud nõuded olla suunatud vihkamise esilekutsumisele publikus; süüdlasteks võivad olla sotsiaalsed struktuurid, sotsiaalsed jõud või ka inimesed

• Süüdistamine ei pea alati esile kutsuma vihkamist (sotsiaalprobleemide “meditsiinistamine”)

ei tunne kaasa l...de haledale elule. Ise on nad selle ropu ameti valinud. kätte. /…/ Ainult idioot muretseb lapsi kui pole kusagil

elada ega raha igapäeva kuludeks

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineKonstrueerides lahendusi

• Prognostilised raamid (prognostic frames) lähtuvad alusest ja diagnostilistest raamidest ja on vastuseks publiku küsimusele, “Mida tuleks teha?”

• Nõudlejad võivad taotleda sotsiaalseid muutusi läbi…– …sotsiaalpoliitika muutmise.

– …kultuurilise õhkkonna muutmise.

– Või mõlemat korraga.

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineMiks on probleemide konstrueerimine tähtis?

• Kui töö sotsiaalprobleemidega on edukas, võivad nõuded muuta…

– …maailma meie ümber,

viise kuidas me hindame ennast ja teisi– …viise, kuidas me hindame ennast ja teisi,

– …seda, kuidas me kogeme isiklikke probleeme.

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineMõned nõuanded

• Sotsiaalprobleemide valem (social problems formula story; “täispakett” nõudeid): lugu ekstreemsest kahjust, mis tehtud puhastele kõrge moraaliga ohvritele, nii et on selge, et midagi peab tegema (tingimuste, ohvrite ja süüdlaste osas)!

Välti lii dik l id õ d id!– Vältige liiga radikaalseid nõudeid!

– Põhjendage nõudeid konservatiivsetes (majanduslikes) raamistikes!

– Vältige vastuolulisi nõudeid!

– Vältige poolikuid nõudeid (“hädaldamist”)!

– Konstrueerige ohvritena lapsed, puudega inimesed, eakad vms.!

– Motivatsiooniliste raamide konstrueerimisel rõhutage isiklikku kasu!

– Nõue olgu sihitud!

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineMeedia roll

• Sündmuste põhjuse tõlgendamine:– sisemised või individualistlikud faktorid, mis

keskenduvad sündmuste kirjeldamisel inimeste personaalsusele, meelelaadile, võimetele, motivatsioonile.

– sotsiaalsed faktorid, mis keskenduvad sündmuste kirjeldamisel situatiivsetelesündmuste kirjeldamisel situatiivsetele jõududele ja tingimustele.

• Massimeedia on sotsiaalprobleeme kohta käivate...– ...faktide kollektiivse tarbimise keskne

mehhanism.– ...hinnangute kollektiivne väljendus.

• Massimeedia kallutab olulisel määral meie otsuseid individualistlike või sotsiaalsete seletuste kasuks – n. sotsiaalprobleemide personaliseerimine

Töötu Tiidu ametissesaamist segab saatuslik pudel õlut ‐ Reporter 19.02.2010

Kas kasiinosõltuvust saab võita? ‐Reporter 21.01.2010

15.12.2010

5


• Individualistlike seletuste domineerimisel on selge mõju inimeste suhtumisele heaoluprogrammidesse!

• Inimesed otsivad seletuste leidmisel ebatavalisust oma harjumuspärasest maailmapildist – samas on ebahariliku ja –tavalise kujutamine meedia peamisi taotlusi. Töötu kurb saatus: kõrgharidusega Avo

• Uudistelugudes räägitakse sotsiaalprobleemidest harva kui abstraktsetest, palju tavalisem on, et seal räägitakse inimestest, keda probleem otseselt puudutab.– Hiljutine CBS uudislugude kontentanalüüs näitas,

et 70% vaesusest rääkivatest lugudest keskendus kindlatele vaestele inimestele.

kannab elamist kotiga kaasas‐ Reporter 14.05.2010

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineMeedia roll: kolm võistlevat mudelit

Sotsiaalprobleemi määratlemise juures on oluline...

Massimeedia üritab...

...teadmine tingimustest, mis määravad heaolu

...harida inimesi, esitades neile faktemääravad heaolu. fakte.

...avalik hoiak tajutavate ohtude suhtes.

...peegeldada inimeste muresid.

...mida ametlikud institutsioonid jms. väidavad olevat ohud.

...kujundada ohtude märkamist ja vähendada nõudmiste legitiimsust.

Sotsiaalprobleemide konstrueerimineMeedia roll: olulised teemad

• Neutraalsuse ulatus?

• Side “ametliku” seisukohaga?

• Uudiste tugevalt harjumuspärane esitlus (n. tööturukonfliktide käsitlemine BBC‐s 1980‐tel)?

• Sotsiaalprobleemide trivialiseerimine

• Sotsiaalprobleemide “loodusõnnetustamine”

• Vähene tähelepanu sotsiaalprobleemide struktuursetele juurtele!

Suvi toob juurde tööpakkumisi‐ Reporter 25.06.2010


• Kas uudisloo tegemisel oli järgitud neutraalsuse reeglit ja teisi häid tavasid?

• Kui “ei”, siis milliseid rikuti?

• Milline oli käsitletud konflikti kuvand?

Saare hooldekodust (Kääpa Hooldekeskus) Kääpas ‐Reporter ?.01/02.2007

15.12.2010

1

STP6004 Tänapäeva sotsiaalprobleemid4. Loeng (2.12.2010) – Kodutus ja vaesus

Sotsiaalprobleemid: KodutusMõistest

• Kodutus kui kodu puudumine– (Füüsiline) eluruum (elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter või muu Elamuseadusele vastav ruum)

– eluase (elamine eluruumis ja sellega seonduvad sotsiaalsed suhted)k d (k d j i tii ki dl j t li t )– kodu (kodusoojus, intiimsus, kindlus‐ ja turvalisustunne…)

• Ühene tähendus puudub!– Uurijad on seda sõna kasutanud peaaegu kõigis võimalikes tähendustes – alates peavarju täielikust puudumisest kuni lihtsalt tõsiste majutusprobleemideni. ‐*

– Homelessness versus rooflessness

• Kodu ja kodutuse mõisted on tihedalt seotud ajalooliste ja kultuuriliste traditsioonidega!

* ‐ Brandon, David (1974) Homeless, London: Sheldon Press. (:5)

Sotsiaalprobleemid: KodutusMõistest

• Kodutute kategooriad:– eluase puudub täielikult– elavad ajutisel elamispinnal– elavad ebakindlal või ajutise kasutusõigusega elamispinnal

– institutsionaalselt hoolduselt vabanenud, kel puudub alternatiivne eluase

– jagavad sunnitult eluaset– elavad ühisel eluasemel, kus suhted teiste elanikega on väljakannatamatud või on elamistingimused ebainimlikud või on avaldatud selget soovi eraldi elama asuda

Sotsiaalprobleemid: KodutusTeooriad ‐ *

Kodutust seletavad teooriad

Individualistlikud teooriad Strukturalistlikud teooriad

Keskendutakse eluasepoliitika ja –turu küsimustele,P d k d t id Ei k d t id t t k ja turu küsimustele, probleemi seostele poliitika ja majandusega, eluaseme kättesaadavusele

Peavad kodutuid vastutavaks oma kodutuses

Stereotüübid, mida sageli seostatakse kodutusega: deviantsus, alkoholism, hulkurlus, “asotsiaalsus” jne.

Ei pea kodutuid vastutavaks oma probleemides

(vähemalt mitte täielikult)

Kodutuse seostamine psüühiliste häirete või ebaküpsusega

* ‐ Burrows, Roger; Pleace, Nicholas; Quilgars, Deborah (1997). Homelessness and social policy. Routledge. (:35‐37)

15.12.2010

2

Sotsiaalprobleemid: KodutusOhutrendid ‐ *

• Üksi elavate meeste arvu ja osakaalu kasv (2006. aastal elas üksi 14% rahvastikust)

• Naiste kasvav majanduslik sõltumatus

• Sotsiaalkaitse nõrkus kodutuse riskirühmade toetamisel (vanglast vabanenud, narkomaanid, institutsionaalselt hoolduselt vabanenud jne)

• Linnakeskuste rekonstrueerimine

Üksi elavad inimesed vanuse ja soo järgi, 2006

Sotsiaalprobleemid: KodutusOhutrendid ‐ *

Üksi elavad inimesed ja leibkonna keskmine suurus Euroopa riikides, 2001

Sotsiaalprobleemid: KodutusKodutus Eestis ‐ *

• 2000. a rahvaloendus: – Kodutud kui “isikud, kellel polnud üldse püsivat ööbimist võimaldavat elukohta”– 369 isikut e. 0,03 % elanikest.– 1989. a. rahvaloenduse ajal oli leibkondade arv Eestis 2% võrra suurem eluruumide

arvust. – 2000. a. rahvaloenduse ajal oli eluruume 5% rohkem võrreldes leibkondade arvuga.

• Kuidas saadakse kodutuks?Töötus alkoholi kuritarvitamine üürivõlad väljatõstmine või korteri müük– Töötus alkoholi kuritarvitamine üürivõlad väljatõstmine või korteri müük

– Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus

– Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus üürida eraturul eluaset sissetulekute puudumise ja sotsiaalse tausta tõttu

– Narkomaania perekonnast väljaheitmine eluaseme kaotus– Ränne töökoha leidmiseks linna (Tallinna) (püsiva) töö mitteleidmine ebapüsiv

eluase või kodutus– Omavoliline eluruumi kasutamine omaniku (k.a omavalitsuse) rangem kontroll

eluruumide üle varjupaika sattumine.

* - Kõre, Jüri (2003). Kodutus ja sotsiaaltöö - Eesti lahendused. Sotsiaaltöö nr 1, 2003.

Sotsiaalprobleemid: VaesusMõistest

• The New Encyclopaedia Britannica (vol. 9 (1990), 652): “Vaesus on seisund, mis eksisteerib, kui inimene ei suuda rahuldada oma põhivajadusi.”– Mis on põhivajadused? Need võivad olla defineeritud, nagu

“ellujäämiseks vajalikud” /absoluutne vaesus/ või “nad peegeldavad ühiskonnas valitsevat elustandardit.” /suhteline vaesus/

– Kas vaesus on puht‐materiaalne – rahaline ‐ või haarab ta ka sotsiaalseid norme ja väärtusi?

Mingi heaoluskaala (n. sissetulek kuus)

j

• Mis eraldab vaeseid mitte‐vaestest? Ei ole olemas absoluutset standardit heaolu määratlemiseks. Piir, mis eraldab vaeseid mitte‐vaestest on täiesti suvaline. ‐ *

• Vaesus on üks nendest sōnadest, mille defineerimine näib algul väga lihtne. /…/ Me näeme siin ideede segu, kenasti illustreeritud märkusega "vähe midagi". Kōige hullemate ning ekstreemsemate situatsioonide puhul ei teki meil vaidlusi vaesuse ümber, kuid kui ekstreemne peab situatsioon olema, et selles elav inimene oleks ikka veel tunnistatud vaeseks? ‐ **

* ‐ Eitzen, D. Stanley; Maxine, Baca‐Zinn (2003). Social Problems. (9th Ed.) Boston: Allyn and Bacon

** ‐ Hill, Michael; Branley, Glen (1990) Analysing Social Policy. Worcester

Vaesed

Mitte‐vaesed

Vaesus‐piir

Sotsiaalprobleemid: VaesusMõistest

Absoluutne vaesus

l dPrimaarne e.

Sekundaarne e. Toimetulekut

Suhteline vaesus

Materiaalsed ja sotsiaalsed põhjused

Materiaalsed põhjused Deprivatsioon

süvavaesusToimetulekut ohustav vaesus

Ebavõrdsusest tulenev vaesus

15.12.2010

3

Sotsiaalprobleemid: VaesusPõhjused ja tagajärjed

Sotsiaalprobleemid: VaesusMis iseloomustab vaesust? ‐ *

• Vaesus on dünaamiline:

– põhjused muutuvad koos muutustega ühiskonna demograafilises, sotsiaalmajanduslikus ja poliitilises sfääris;

– dünaamika vaesuse tunnetamise tähenduses

• Vaesus on kumulatiivne:

– Mida kauem on vaesuse tingimustes elatud, seda sügavamaks muutub sellega seonduv depressioon;

– Vaesus on kumulatiivne kui sotsiaalne protsess leiab aset läbi segregatsiooni.

• Vaesuse kogemise viiside diferentseeritus

* ‐ Davidson, Ralph; Erskine, Angus (1992). Poverty, Deprivation and Social Work. Taylor & Francis

Sotsiaalprobleemid: VaesusTeooriad ‐ *

• Vähemuste gruppide teooria (minority group theory)– üritatakse identifitseerida kindlate vaeste gruppide karakteristikuid

• Vaesuse subkultuuriteooria (sub‐culture of poverty). – Oscar Lewis (The Children of Sanchez 1965; Five Families – Mexican

Case Studies in the Culture of Poverty 1959; Anthropological Essays 1970)1970)

– Vaestel on tulenevalt nende piiratud võimalustest, unikaalsetest kogemustest ja vajadustest välja kujunenud erinevused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises – subkultuuriline kohandumine

– Subkultuur tõkestab kõik sootsiumi katsed muuta vaeste väärtusi, norme, uskumusi ja elustiili ning takistab vaeseid osa saamast industriaalühiskonna muutustest

* ‐ Townsend, Peter (1987). Poverty in the United Kingdom. A Survey of Household Resources and Standards of Living

Sotsiaalprobleemid: VaesusTeooriad

• Klassikalised majandusteooriad (orthodox economic theory)– L. Thurow: Kui inimese sissetulek on liiga madal, siis on madal ka tema

produktiivsus. Tema sissetulek saab kasvada ainult koos tema produktiivsuse kasvuga.

– Täiuslik konkurents ja turutasakaal on arenenud ning edasijõudnud turumajandustes piisavateks eeldusteks, et demonstreerida tugevat sidet sissetulekute ning marginaalse produktiivsuse vahel

l j t k t t i– normaalse jaotumuse kontseptsioon– loginormaalse jaotumuse kontseptsioon

• Duaalse tööturu ning radikaalsed teooriad (dual labour market and radical theories)

• Sotsioloogilised ebavõrdsuse käsitlused (sociological approaches inequality)

• Ebavõrdsuse ning vaesuse funktsionalistlikud seletused (functionalist explanations of inequality and poverty)

Sotsiaalprobleemid: VaesusFunktsioonid ‐ *

• Vaesus aitab tagada, et ka must, ohtlik, vähetasuv jms töö saab tehtud;

• Vaesed subsideerivad jõukamaid hoides neil raha kokku;

• Vaesed loovad töökohti, mis on seotud paljude inimestega;

• Vaesed ostavad väheväärtuslikke, kahjustatud ja vanu kaupu, kasutavad vastava erialase ettevalmistuse saanud

• Vaesed aitavad teistel end määratleda kui mitte‐vaeseid;

• Vaesed aitavad tagada mitte‐vaeste kõrgemat mobiilsust;

• Vaesed lisavad mitte‐majanduslikele gruppidele sotsiaalset vitaalsust;

• Vaesed täidavad kultuurilisi funktsioone (n tööjõud püramiidide ja templite ehitamisel);vastava erialase ettevalmistuse saanud

professionaalide teenuseid;• Vaesed aitavad ülal hoida ühiskonnas

valitsevate normide legitiimsust pakkudes näiteid nende rikkumisest;

• Vaesed aitavad tagada emotsionaalset rahulolu, kutsudes esile kaastunnet, haletsust ja heategevust, nii et jõukamad tunnetavad oma teguviisi õiglasena;

• Vaesed pakuvad jõukamatele inimestele asendavat osalust (n narkomaanias);

ehitamisel);• Vaesed elavad oma subkultuuris, mille

mingid osad võib omaks võtta dominantne kultuur;

• Vaesed esinevad kui sümboolsed valijad ja oponendid erinevate poliitiliste grupeeringute jaoks;

• Vaesed neelavad tihti ühiskonna muutumise ning kasvu poliitilise hinna;

• Vaesed mängivad suhteliselt väikest rolli poliitilistes protsessides, võimaldades seeläbi kaudselt teiste huvidel väänata süsteemi ning domineerida ühiskonnas.

* ‐ Gans, Herbert (1971) The Uses of Poverty: The Poor Pay All

Sotsiaalprobleemid: VaesusEestis kasutatavad vaesuspiirid

• Toimetulekupiir: “ametlik hinnang” vaesusele Eestis– 1000 kr. esimese ja 800 kr. iga järgneva pereliikme pealt pärast eluasemekulude tasumist (alates 1.01.2008)

• Arvestuslik elatusmiinimum: inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab

l ( )tööjõu säilitamist ja taastamist (1:0,7:0,5).– 2007: 2341 kr/149.62 € (30 p); minimaalse toidukorvi maksumus: 1031 kr/65.89 € (30 p)

• Suhtelise vaesuse määr EL‐us: näitab elanike osatähtsust, kelle sissetulekud jäävad allapoole 60% elanikkonna mediaansissetulekust (1:0,5:0,3).– 2007: 3328.26 kr/212.71€; 2008: 3725.41 kr/238.10 (30 p)

15.12.2010

4

Sotsiaalprobleemid: VaesusEestis kasutatavad vaesuspiirid

Toimetulekutoetust saanud pered

60000

70000

80000

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Sotsiaalprobleemid: VaesusKes on Eestis vaesed?

Suhtelise vaesuse määr ja ind. vaesusriskid (2008)

40

50

60

0

10

20

30

Males

Females

16‐64

0‐15

65 an

d

older

Estonian

s

Non‐

Estonian

s

Estonian

Other

Unspecified

Employed

Other

inactive

Retired

Unem

ployed

Belo

w upper

secondary

Upper

secondary

Tertiary

educatio

n

Total Gender Age Nationality Citizenship Labour status Education (16 and

older)


Suhtelise vaesuse määr ja leibk. Seotud

vaesusriskid (2008)

60

70

80

0

10

20

30

40

50

Total

Couple aged

64 an

d less

with

out ch

ildren

Couple w

ith one ch

ild

Couple w

ith tw

o ch

ildren

Househ

old with

children

Househ

old with

out ch

ildren

Couple w

ith th

ree or m

ore

children

Single p

erson aged

under 6

5

Adult an

d ch

ild(ren

)

One‐p

erson househ

old

Single p

erson aged

65 an

d

over


Suhtelise vaesuse määr ja elupaigaga seotud

vaesusriskid (2008)

30

35

0

5

10

15

20

25

Harju

county

Tallinn

Tartu

county

Lääne

county

Rapla

county

Järva

county

Pärn

u

county

Valga

county

Põlva

county

Lääne‐V

iru

county

Saare

county

Jõgeva

county

Viljan

di

county

Ida‐V

iru

county

Võru

county

Hiiu

county

Urban

settlement

Rural

settlement

Total County Urban‐

rural


Suhtelise vaesuse määrad EL‐us enne ja pärast sissetulekute

siirdeid (2008)

50,0

60,0

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

Hungary

France

Sweden

Austria

Czech

Republic

Germ

any

Polan

d

Belgiu

m

Luxem

bourg

Slovakia

New

Mem

ber States (1

2)

Ireland

Sloven

ia

Finlan

d

European

Union (2

7)

Denmark

Neth

erlands

Romania

Italy

Portu

gal

United

Kingdom

Malta

Greece

Bulgaria

Spain

Lithuania

Estonia

Iceland

Norw

ay

Cyprus

Latvia

At‐risk‐of‐poverty rates before social transfers At‐risk‐of‐poverty rates after social transfers Poverty reduction after social transfers

Sotsiaalprobleemid: VaesusPeamised vaesuse trendid Eestis

• Absoluutse vaesuse määr langes ‐2007…

– Põhjusteks majanduskasv ja hõivatuse suurenemise positiivset mõju inimeste elustandardile

• …ja on alates 2008 kiiresti kasvanud.

– Peamiseks põhjuseks üha kasvav töötus

• Suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel püsinud enam‐vähem samal tasemel või veidi kasvanud.

– Põhjuseks sissetulekute jätkuvalt kõrge ebavõrdsus, erineval määral osasaamine majanduskasvust.

15.12.2010

5

Sotsiaalprobleemid: VaesusKokkuvõtteks ‐ *

* ‐ Avo Trummi ettekanne tööseminaril "Vaesus ja sotsiaalabi tõhusus Eestis"

15.12.2010

1

STP6004 Tänapäeva sotsiaalprobleemid5. Loeng (9.12.2010) – Sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus

Sotsiaalprobleemid: Sots. tõrjutusMõistest

• kaasatus ↔ haavatavus ↔ tõrjutus ‐ *

• 1970.‐d ‐ sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega (sissetulekuvaesus)

• Deprivatsioon (ilmajäetus) ‐ teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine

• 1990.aastatate algus ‐ tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist ühiskonna, tõrjutud indiviidide ja gruppide väärtushinnangute ja käitumismallide muutumist jpm.

* ‐ Robert Casteli (1996). Cadrer l’exclusion. In: Karsz, Saül (ed.): L'exclusion, définir pour en finir.

Sotsiaalprobleemid: Sots. tõrjutusMõistest

• Pierre Strobel: ‐ *– Tõrjutus on eeskätt nii indiviide kui gruppe mõjutav süsteemne multidimensionaalne marginaliseerumis‐ ja eraldumisprotsess. Tõrjuja.

– Insiderid ja outsiderid

ST k i i l ifik i i jä• ST kui sotsiaalse stratifikatsiooni tagajärg.• ST kui teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalne eraldumine tulenevalt mingitest olulistest sotsiaalprobleemidest.

• ST kui mõnede gruppide suhtes “kuratlik vaesusring”.

* ‐ (1996) From poverty to exclusion: a wage‐earning society or a society of human rights? International Social Science Journal, No 148):

Sotsiaalprobleemid: Sots. tõrjutusSots. tõrjutuse liigid ‐ *

• Tööturualane tõrjutus

• Majanduslik tõrjutus

• Kultuuriline tõrjutus

• Isoleeritusest tingitud tõrjutus

• Ruumiline tõrjutus

• Institutsionaalne tõrjutus

* ‐ Kronauer, Martin (1998): Armut, Ausgrenzung, Unterklasse. In: Häußermann, Hartmut (ed.), Großstadt. Soziologische Stichworte

Sotsiaalprobleemid: Sots. tõrjutusTõrjutus millest? ‐ *

• toimetulek;

• kindel alaline töökoht;

• teenistus;

• omand, krediit või d

• heaoluriik; kodakondsus ja võrdsus seaduse ees;

• demokraatlik osalus;

• avalikud kaubad ja teenused;maaomand;

• eluase;

• minimaalne või valitsev tarbimise tase;

• haridus, oskused, kultuuriline kapital;

teenused;

• rahvus või domineeriv rass;

• pere ja seltskond;

• inimlikkus, lugupidamine, rahulolu ja mõistmine

* ‐ Silver, Hilary (1995). Reconceptualizing Social Disadvantge: Three Paradigms of Social Exclusion. In: Social Exclusion: Rhetoric, Reality, Responses, edited by Gerry Rodgers, Charles Gore, and Jose Figueiredo

Sotsiaalprobleemid: Sots. tõrjutusKeda ähvardab? ‐ *

• Sotsiaalse tõrjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja võib mõjustada mitut tüüpi elanikkonnakihte:

– keskklassi esindajad,

– kestvalt madala sissetulekuga inimesed,

– pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed,

– pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu.

* ‐ Leisering & Leibfried (2001) Time and Poverty in Western Welfare States

15.12.2010

2

Sotsiaalprobleemid: Sots. TõrjutusOhutrendid sots. tõrjutuse kujunemisel ‐ *

• Tehnoloogia‐, majandus‐ ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti.

• Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsidtendentsid.

• Riigi vähene haldussuutlikkus.

• Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni.

• Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust.

* ‐ Reich, R. B. (1992) The Work of Nations: Preparing ourselves for 21st Century Capitalism

Sotsiaalprobleemid: EbavõrdsusMõistest

• (Majanduslik) ebavõrdsus viitab disproportsioonidele majanduslikes väärtustes ja sissetulekutes

• Mis põhjustavad ebavõrdsust?– Tööturg– Kaasasündinud võimed– Haridus– Üleilmastumine– Sugu, rass ja kultuur– Arengumustrid (Simon Kuznetsi kõver)– Jõukuse kontsentratsioon– Inflatsioon

Sotsiaalprobleemid: EbavõrdsusGini indeks

• Gini indeks (GI; ka Gini koefitsient): Tulude ebavõrdse jaotumise levinuim mõõtmisvahend

• GI jääb alati vahemikku 0‐1 (0%‐100%): 0 – tulud jaotuvad absoluutselt võrdselt ja 1 ‐ tulud jaotuvad absoluutselt ebavõrdselt

• Tulude jaotust loetakse suhteliselt võrdseks kui GI on vahemikus 0,2‐0,35• http://www.sitesatlas.com/Thematic‐Maps/Gini‐index‐(distribution‐of‐

family‐income) htmlfamily income).htmlGini indeks Eestis 1990‐2008Allikas: Eesti Pank

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

Sotsiaalprobleemid: EbavõrdsusTagajärgedest

• Harvardi ja Berkeley Ülikoolide 50 USA osariiki haaranud ebavõrdsuse võrdlevast uuring.– George A. Kaplan et al., "Inequality in income and mortality in

the United States: analysis of mortality and potential pathways," British Medical Journal Vol. 312 (April 20, 1996), pp. 999‐1003.

B P K d t l "I di t ib ti d t lit– Bruce P. Kennedy et al., "Income distribution and mortality: cross sectional ecological study of the Robin Hood index in the United States," British Medical Journal Vol. 312 (April 20, 1996), pp. 1004‐1007.

– http://bmj.bmjjournals.com/content/vol312/issue7037/

• Bruce Kennedy: “Lõhe ulatus jõukate ja vähemjõukate vahel näib erinevalt vaeste elustandarditest olevat seotud suremusega.”

Sotsiaalprobleemid: EbavõrdsusTagajärgedest

• Kõrgemad suremuse määrad kõikides vanusegruppides

• KURITEGEVUS:• Rohkem mõrvu• Rohkem vägivaldseid kuritegusid• Kõrgemad kulutused politseile ja

korravalvele per capita• Rohkem kinnipeetavaid

• RAHVATERVIS:• Kõrgem imikute suremuse määr• Rohkem südame‐veresoonkonnahaigusi• Esineb rohkem vähki• Suurem osakaal inimesi ilma

tervisekindlustuseta• Alakaaluliste imikute suurem osakaal• Puude tõttu töövõimetute inimeste kõrge

• SOTSIAALPROBLEEMID JA –KAITSE:• Suurem tööpuudus • Sotsiaalabi ja toidutalongide saajate suurem

osakaal• HARIDUSELU:• Enam väljalangemisi koolidest• Vähem riiklike kulutusi haridusele per capita• Vähem raamatuid koolides õpilase kohta• Halvemad tulemused haridusvaldkonnas –

viletsamad lugemis‐ ja arvutusoskused

gosakaal

• Suitsetajate suur osakaal• Apaatsete ja heitunud inimeste suurem

osakaal• Kõrged ravikulud per capita

15.12.2010

3

Sotsiaalprobleemid: EbavõrdsusTagajärgedest: Tervis

* ‐ Handbook of Social Problems: A Comparative International Perspective (2003) ed. by George Ritzer. Sage Publications Inc

Sotsiaalprobleemid: EbavõrdsusTagajärgedest: Sotsiaalne sidusus

• Võrdsemates ühiskondades usaldavad inimesed üksteist rohkem, on enam haaratud kogukonnaellu, vähem tapmisi

• Kogukond ja võrsus võimendavad vastastikku teineteist. /…/ Heaolu ja sissetulekute jaotumise mõttes oli Ameerika 1950. ja 1960.‐tel egalitaarsem kui ta oli seda enne olnud

d l l d d k d l dsajandi vältel. Needsamad aastakümned olid ka sotsiaalse seostatuse ja kodanikuosaluse kõrgpunktideks. Sotsiaalse kapitali ja võrdsuse kõrged näitajad langesid kokku. Seevastu oli 20. sajandi viimane kolmandik kasvava ebavõrdsuse ja sotsiaalse kapitali erosiooni ajastu. ‐ *

* ‐ Putnam, R.D. (2000). Bowling alone, the collapse and revival of American community. Simon & Schuster, New York. (lk 359)

Sotsiaalprobleemid: EbavõrdsusTagajärgedest: Majanduslik jõukus

* ‐ Schauer, T. Radermacher, F. J. (2000) Equality and Diversity in the Information Age. URL: http://www.global‐society‐dialogue.org/eqeng.pdf

Sotsiaalprobleemid: EbavõrdsusLeevendustest

• Valitsusepoolsed meetmed:– Avalik haridus– Progressiivne maksustamine– Miinimumpalk– Selliste “eluliselt tähtsate”

hüvede, nagu toit, tervishoid, h id j lharidus ja eluase, natsionaliseerimine või subsideerimine

• Turupoolsed meetmed:– Väga suured disproportsioonid

tulude jaotuses viivad turumajandustes surveni nende vähenemiseks

– Heaolu kahanev piirväärtus

Allikas: Smeeding, T. M. (2000). Changing Income Inequality in OECD Countries: Updated Results from the Luxembourg Study (LIS). Luxembourg Income Study Working Paper No. 252

Documents

tänapäeva sotsprobleemid