Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja
arendustegevuse 2014. aasta koondaruanne
2015
2
Koostasid:
Teadusosakond
Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus
3
Sisukord
RIIKLIKUD TEADUSPREEMIAD JA AUTASUD ...................................................................... 4 RAHVUSVAHELISED JA SISERIIKLIKUD TUNNUSTUSED ................................................. 6
Siseriiklikud tunnustused: ............................................................................................................... 6 TTÜ TÖÖTAJAD RIIKLIKES TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD
OTSUSTUSKOGUDES .................................................................................................................. 8 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA AKADEEMIKUD ................................................................ 9 VÄLISAKADEEMIATE LIIKMED ............................................................................................ 10 TTÜ TÖÖTAJATE OSALEMINE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD
VÄLISORGANISATSIOONIDES ............................................................................................... 11
TTÜ MOTIVATSIOONISÜSTEEM ............................................................................................ 25 TIPPTEADLASED JA VÄLISPROFESSORID .......................................................................... 26 INSTITUTSIONAALNE AKREDITEERIMINE (teadus- ja arendustegevuse osa) .................... 27 TEADUSTEGEVUSE EVALVEERIMINE ................................................................................. 29 TEADUSE TIPPKESKUSED ....................................................................................................... 31
EESTI TEADUSE TEEKAART ................................................................................................... 32 RIIKLIKUD PROGRAMMID ...................................................................................................... 34
DOKTORIÕPE .............................................................................................................................. 37 Vastuvõtt .................................................................................................................................... 37 Välisdoktorantide kaitsmised 2010−2014 ................................................................................. 39 Juhendamised ............................................................................................................................ 40
Doktorantide mobiilsus ............................................................................................................. 40 2014. a KAITSTUD DOKTORITÖÖDE LOETELU ................................................................... 42
DOKTORIKOOLID ...................................................................................................................... 52 JÄRELDOKTORID ...................................................................................................................... 53 PUBLITSEERIMINE .................................................................................................................... 54
INNOVATSIOONI- JA ETTEVÕTLUSKESKUS ...................................................................... 59
Rahvusvaheline koostöö ja arendustegevus .............................................................................. 59
TTÜ tööstusomand .................................................................................................................... 59 Siseriiklik koostöö ja arendustegevus........................................................................................ 65
Spin-off`id .................................................................................................................................. 66 Tehnoloogia arenduskeskused ................................................................................................... 66 Klastrid ...................................................................................................................................... 67
TEADUSTARISTU UUENDAMINE .......................................................................................... 68
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE ÜLDMAHT ............................... 69 INSTITUTSIONAALNE UURIMISTOETUS JA SIHTFINANTSEERIMINE .......................... 71 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE BAASFINANTSEERIMINE ........................................ 75 FINANTSEERIMINE HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI EELARVEST................... 80
SA ETAg MEETMETE KAUDU RAHASTAMINE ................................................................... 81 FINANTSEERIMINE SISERIIKLIKE LEPINGUTE KAUDU .................................................. 83 EL STRUKTUURFONDIDE RAHASTAMISOTSUSED ........................................................... 85
RAHVUSVAHELINE TEADUSKOOSTÖÖ ............................................................................... 87 ÜLIÕPILASTE TEADUSTÖÖDE KONKURSID ....................................................................... 90 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE HINDAMINE ................................................................ 94
4
RIIKLIKUD TEADUSPREEMIAD JA AUTASUD
2014. aasta detsembris esitati nõukogu otsusega Eesti Vabariigi teaduspreemiate konkursile
teaduspreemia taotlemiseks silmapaistvate teadustöö tulemuste eest järgmised TTÜ teadlased.
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest:
- akadeemik, professor Jüri Engelbrecht,
- akadeemik, emeriitprofessor Rein Küttner,
- emeriitprofessor Rein Munter.
Väljapaistva avastuse eest TTÜ Tehnomeedikumi juhtivteadur Ago Samoson teadustöö
„Biomolekulaarsete struktuuride μMAS NMR spektroskoopia“ eest.
Aastapreemia kandidaatideks:
- täppisteaduste valdkonnas akadeemik, Küberneetika Instituudi juhtivteadur, arvutiteaduse
instituudi professor Tarmo Uustalu töödetsükli „Matemaatilised struktuurid
funktsionaalprogrammeerimises” eest;
- keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas matemaatika-loodusteaduskonna dekaan,
professor Tõnis Kanger teadustöö „Asümmeetrilised organokatalüütilised ja
kaskaadreaktsioonid” eest;
- tehnikateaduste valdkonnas infotehnoloogia teaduskonna biorobootika keskuse professor
Maarja Kruusmaa tööde tsükli „Bioloogiast inspireeritud allveerobotite liikumine ja tajud“ eest;
- arstiteaduste valdkonnas TTÜ Tehnomeedikumi kardiovaskulaarse meditsiini instituudi
professor Margus Viigimaa teadustöö „Arteriaalse hüpertensiooni diagnostika ja ravi
tehnoloogilised innovatsioonid“ eest;
- geo- ja bioteaduste valdkonnas Geoloogia Instituudi teaduskollektiiv koosseisus
vanemteadurid Siim Veski (kollektiivi juht), Anneli Poska ja Triin Reitalu uurimuste tsükli
„Uudne perspektiiv õietolmu analüüsis: värske lähenemine mineviku kliima, inimese ja taimkatte
seostele” eest ning Küberneetika Instituudi vanemteadur Irina Didenkulova tööde tsükli
„Lainepõhised ohud rannavööndis“ eest;
- põllumajandusteaduste valdkonnas keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna
toiduainete instituudi professor Toomas Paalme teadustööde tsükli „Toidu kvaliteet, sensoorsed
ja tervislikud omadused ning nende püsivus“ eest;
- kandidaadiks humanitaarteaduste valdkonnas sotsiaalteaduskonna Ragnar Nurkse
innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ahti-Veikko Pietarinen viimase nelja aasta
tööde „Märkide teooria ja filosoofia formuleerimisest“ eest.
Vabariigi Valitsus kinnitas 12.02.2015 toimunud istungil riigi teaduspreemiate laureaadid.
Teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Küberneetika
Instituudi juhtivteadurile, akadeemik Jüri Engelbrechtile ja Geoloogia Instituudi
emeriitprofessorile, akadeemik Anto Raukasele.
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti teaduspreemiad
Küberneetika Instituudi juhtivteadurile, akadeemik Tarmo Uustalule täppisteaduste alal ning
keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna toidutehnoloogia professor Toomas Paalmele
põllumajandusteaduste alal.
5
Riiklikud autasud
04.02.2015 otsusega andis Eesti Vabariigi president Valgetähe IV klassi teenetemärgid
järgmistele TTÜ töötajatele:
Ahto Buldas – küberneetikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor,
Tõnis Kanger – keemik, Tallinna Tehnikaülikooli professor,
Toomas Rang – elektroonikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor.
6
RAHVUSVAHELISED JA SISERIIKLIKUD TUNNUSTUSED
Rahvusvahelised tunnustused:
Professor, juhtivteadur Urmas Lips - Soome Valge Roosi Rüütelkonna I järgu rüütlirist töö eest
Soome lahe hüvanguks.
Vanemteadur Hele-Mai Haav – Läti Ülikooli audoktor.
Professor, vanemteadur Ahto Kalja – Läti Ülikooli audoktor.
Vanemteadur Irina Didenkulova – L’Oreal-UNESCO auhind „Naistele teaduses“.
Professor Toomas Paalme – Faculty of Agriculture and Forestry of University of Helsinki,
Honorary Degree of Doctor of Science (Food Science).
Professor Jarek Kurnitski – Energy & Buildings 2013, Certificate of Excellence in Reviewing.
Nooremteadur Kaur Tuttelberg – Sigvard Eklundi auhind parimale tuumatehnikaalasele
magistritööle Rootsis.
Dotsent Mart Speek – Baltic American Freedom Fund (BAFF) Research Scholar Award.
Professor Rainer Kattel – Alena Brunovska nimeline auhind (tunnustatakse parimaid avaliku
halduse õppejõude Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas, auhinda annab välja juhtiv Kesk- ja Ida-
Euroopa, Kesk-Aasia ja Kaukaasia piironna avaliku halduse võrgustik NISPAcee)
Professor Jaan Raik – rahvusvahelise tippkonverentsi IFIP/IEEE International Conference on
Very Large Scale Integration (VLSI-SOC) 2016 esimees.
Professor Raimund-Johannes Ubar – kutsutud plenaarettekanded konverentsidele:
• R. Ubar. Digital Test with Low- and High Level Decision Diagrams Invited talk
at the workshop „Digital System Technology: Education, Research, and Industrial
Aspects“ Teheran, Iran, February 6–10, 2014.
• R. Ubar. Fault Effect Reasoning in Digital Systems by Topological View on Low-
and High-level Decision Diagrams - Keynote talk at the conf. „Computer Aided
Technologies in Applied Mathematics“. Tomsk, Russia, June 10–12, 2014.
Juhtivteadur Olev Märtens ja vanemteadur Raul Land – Land (kaasautorid M. Rist ja A.
Pokatilov) - NI Products Best Application Contest Award of the IEEE Workshop on Metrology
for Aerospace, Benevento, Italy, 2014.
Doktorant Yar Muhammad Mughal (kaasautorid Yannick Le Moullec, Paul Annus, Mart Min)
– Young Investigator Award (YIA) by Springer and IFMBE for the paper „Development of a
Bio-Impedance Signal Simulator on the basis of the Regression-based Model of the Cardiac and
Respiratory Impedance Signals“.
Professor Jaan Alver – kutsutud esineja (keynote speaker) Lodzi Ülikooli korraldataval
rahvusvahelisel konverentsil „Trends in Accounting Research Conference“.
Vanemteadur Taivo Kangilaski, teadur Alexander Horst Norta – „Collaborative Project
Management Framework for Parner Network Initiation“, , „International DAAAM symposium
on Intelligent Manufacturing & Automation„ Best Poster Award. Shevtshenko E., Polyanchikov
I., Mahmood K., Kangilaski T., Norta A. “Collaborative Project Management Framework for
Parner Network Initiation“.
Siseriiklikud tunnustused:
Professor Hendrik Voll – Eesti riikliku teaduse populariseerimise auhind, II preemia kategoorias
„Tegevused/tegevuste sarjad teadus- ja tehnoloogia populariseerimisel“ projekti
„Päikeseenergiast energiasäästlike hooneteni“ eest.
7
Teadur Bert Viikmäe – Eesti Teaduste Akadeemia fondi noore teadlase stipendium toetamaks
doktorikraadiga Eesti teadlaste uurimistööd.
Maie Pihlakas (Raamatukogu) – Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA)
innovatsioonikeskuse „E-kursuse kvaliteedimärk 2014” keemiainformaatika kursuse eest.
Helje Riives (Raamatukogu) – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja TLÜ Akadeemilise
Raamatukogu tunnustus väljaande „Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud väitekirjad 1936–2000 :
bibliograafia” eest.
8
TTÜ TÖÖTAJAD RIIKLIKES TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD
OTSUSTUSKOGUDES
Teadus- ja arendusnõukogu koosseisus:
- Andres Keevallik, rektor;
- Mart Saarma, geenitehnoloogia instituudi külalisprofessor.
Haridus- ja teadusministrit nõustavas Teaduspoliitika komisjonis:
- Rainer Kattel, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor;
- Maarja Kruusmaa, biorobootika keskuse professor;
- Leo Mõtus, automaatikainstituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik;
- Erkki Truve, teadusprorektor.
Ministeeriumidevaheline valdkondlik komisjon:
- Leo Mõtus, automaatikainstituudi professor;
- Erkki Truve, teadusprorektor.
Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduskollektsioonide ekspertnõukogu (esimees):
- Olle Hints, Geoloogia Instituut, vanemteadur.
SA Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu koosseisus kuni 28.02.2015:
- Rainer Kattel, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor;
- Enn Mellikov, materjaliteaduse instituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik;
- Tõnis Timmusk, geenitehnoloogia instituudi professor.
Alates 1.03.2015:
- Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli professor;
- Margus Viigimaa, Tallinna Tehnikaülikooli professor, Põhja- Eesti Regionaalhaigla
kardioloogiakeskuse teadusjuht;
- Tõnis Timmusk, Tallinna Tehnikaülikooli uurija-professor.
Infoühiskonna nõukogu aseesimees:
- Andres Keevallik, rektor.
Eesti Arengufondi nõukogus:
- Andres Keevallik, rektor.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Kosmoseasjade Nõukogu:
- Tea Varrak, innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (perioodi 2007–2013) „Ettevõtluse uuendus- ja
kasvuvõime” ning „Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks” juhtkomisjon:
- Tea Varrak, innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor.
9
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA AKADEEMIKUD
15. oktoobril 2014. aastal toimunud ETA üldkogul valiti akadeemia presidendiks Küberneetika
Instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere.
- Mihkel Veiderma (liige aastast 1975)
- Hillar Aben (1977)
- Anto Raukas (1977)
- Enn Tõugu (1981)
- Dimitri Kaljo (1983)
- Ülo Lille (1983)
- Arvo Ots (1983)
- Jüri Engelbrecht (1986), juhatuse vabaliige
- Valdek Kulbach (1986)
- Lembit Krumm (1987)
- Mart Saarma (1987)
- Leo Mõtus (1993)
- Raimund-Johannes Ubar (1993)
- Rein Küttner (1997)
- Enn Mellikov (2003)
- Mati Karelson (2007)
- Tarmo Soomere (2007), president
- Tarmo Uustalu (2010)
- Jakob Kübarsepp (2011), osakonnajuhataja
- Margus Lopp (2011), peasekretär
- Andres Öpik (2013), juhatuse vabaliige
10
VÄLISAKADEEMIATE LIIKMED
Juhtivteadur Hillar Aben – Soome Tehnikateaduste Akadeemia, Academia Scientiarum et
Artium Europaea;
Külalisprofessor Peter Avo Andrekson – Rootsi Kuninglik Inseneriakadeemia (Swedish Royal
Academy of Engineering);
Professor, juhtivteadur Jüri Engelbrecht – Accademia Peloritana dei Pericolanti (Itaalia)
välisliige, Academia Scientiarum et Artium Europaea liige, Läti Teaduste Akadeemia välisliige,
Ungari Teaduste Akadeemia auliige, Göteborgi Kuningliku Teadus- ja Kunstiühingu välisliige,
Academia Europaea liige, Bulgaaria Teaduste Akadeemia välisliige, World Academy of Art and
Science (WAAS) liige, Lissaboni Teaduste Akadeemia välisliige;
Emeriitprofessor, juhtivteadur Hiie Hinrikus – International Academy for Medical and
Biological Engineering;
Professor, vanemteadur Jaan Kalda – Academia Scientiarum et Artium Europaea;
Vanemteadur Mati Karelson – Rahvusvaheline Arvutuskeemia Akadeemia (IAMC);
Rektor Andres Keevallik – Gruusia Inseneriakadeemia;
Emeriitprofessor, vanemteadur Arvo Ots - Soome Tehnikateaduste Akadeemia;
Professor Tauno Otto – International Academy of Engineering, Central European Branch
corresponding member;
Külalisprofessor Irina Raud – Berliini Kunstiakadeemia (Akademie der Kunste) liige;
Emeriitprofessor Anto Raukas – Euroopa Loodusteaduste Akadeemia;
Professor Mart Saarma – Soome Teaduste Akadeemia, Soome Tehnikateaduste Akadeemia,
Tanneri Akadeemia;
Professor Alvar Soesoo – Euroopa Loodusteaduste Akadeemia;
Juhtivteadur Tarmo Soomere - Academia Europaea;
Juhtivteadur Enn Tõugu – Academia Europaea;
Emeriitprofessor, vanemteadur Rein Vaikmäe – Academia Europaea;
Emeriitprofessor Mihkel Veiderma – Soome Tehnikateaduste Akadeemia,
New Yorgi Teaduste Akadeemia.
11
TTÜ TÖÖTAJATE OSALEMINE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD
VÄLISORGANISATSIOONIDES
Vt ka peatükk „Välisakadeemiate liikmed“
Ehitusteaduskond
Irina Raud
− Saksa Linnaehitusakadeemia (Die Akademie für Stadtebau und Landesplanung)
korrespondentliige
Targo Kalamees
− CIB-International Council for Building Research Studies and Documentation –W40-
Heat and-Moisture Transfer in Buildings, member of commission
− International Society of Indoor Air Quality and Climate, member
Jarek Kurnitski
− Vice-President of the REHVA (Federation of European Heating and Air-Conditioning
Associations), since April 18, 2012
− Chairman of the REHVA (Federation of European Heating and Air-Conditioning
Associations) Task Force on Nearly Zero Energy Buildings, 2010–
− Co-Chair of the REHVA Technology and Research Committee (TRC) since 2012
− member of the editorial board of Energy and Buildings (an international scientific
journal); member of the editorial board of the REHVA European HVAC Journal
− Member of the editorial board of the Journal of Building Physics, since 2014
− Vice-chairman of The Finnish Association of HVAC Societies SuLVI, 2010–2015
− member in CEN TC228 Heating Sytems in Buildings WG4 Calculation methods and
system performance and evaluation, 2014–2015
− member in CEN TC371 Project Committee – Energy Performance of Buildings project
group WG1 EPBD Standards group, 2012–2015
− Expert in CEN TC156 Ventilation for Buildings WG21 Revision of calculation standards
EN15241, 15242 and 15243, 2013–2015
Aldur Parts
- International Association of Bridge and Structural Engineering (IABSE), member
Alar Just
− International Association of Bridge and Structural Engineering (IABSE), member:
− Rahvusvahelise ekspertgrupi Fire Safe Use of Wood, member
− CEN/TC 250/SC 5 Eurocode 5, member
Valdek Kulbach
− Rakenteiden Mekaniikan Seura RY, member
− Honorary Doctor of Tampere University of Technology (since 1995)
Vello Otsmaa
− CEN/TC 250/SC 2 Eurocode 2: Design of concrete structures, expert
Valdo Jaaniso
− International Society for Soil Mechanics and Geotechnical Engineering (ISSMGE),
member
Johannes Pello
− International Society for Soil Mechanics and Geotechnical Engineering (ISSMGE),
member
Väino Voltri
− CIB-International Council for Building Research Studies and Documentation -W23 -
Wall Structures, member of commission
12
Karl Õiger
− Honorary Doctor of Science in Technology (Tampere University of Technology since
18.05.2012)
Alari Purju
− Ameerika Balti Uuringute Assotsiatsioon (AABS)
− Euroopa Evolutsioonilise Majandusteaduse Selts
− Ameerika Majandusteadlaste Assotsiatsioon
Ott Koppel
− Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu (IGIP)
− Society for the Study of Emerging Markets (SSEM)
− World Conference on Transport Research Society
− DAAAM International Vienna
Dago Antov
− International Cooperation on Traffic Safety Consepts and Theories (ICTCT)
Kati Kõrbe Kaare
− Council of Supply Chain Management Professionals
− DAAAM International Vienna
Ulrika Hurt
− University Association of Contemporary European Studies (UACES)
− DAAAM International Vienna
Janek Laanearu
− IAHR liige (International Association for Hydro-Environment Engineering and
Research)
− EUROMECH liige (European Mechanics Society)
− SGF liige (Svenska Geophysica Föreningen)
Aleksander Klauson
− ASA liige (Acoustical Society of America)
Kristjan Tabri
− ISSC Eesti correspondent (International Ship and Offshore Structures Congress) and is a
member of Accidental Limit State committee
Anatoli Vassiljev
− Nordic Association for Hydrology liige
− ICWQ liige (International Commission on Water Quality)
Roode Liias
− AECEFi juhatuse liige
Roode Liias, Irene Lill, Lembi-Merike Raado, Tiina Nuuter, Emlyn Witt
− CIB (International Council for Research and Innovation in Building and Construction)
erinevate töögruppide liikmed
Andrus Aavik
− World Road Association (PIARC), tehniline komitee Road Pavements, liige
− Transportation Research Board of the National Academies (USA) representative for
Tallinn University of Technology
Artu Ellmann
− International Association of Geodesy, Eesti korrespondentliige
Energeetikateaduskond
Elektroenergeetika instituut
− CIGRE liige
13
Jaan Niitsoo
− IEEE liige
Paul Taklaja
− IEEE ja NorKab liige
Jako Kilter
− Power Quality and Supply Reliability Conference - Teaduskomitee liige
− CIGRE B4.62 liige (Connection of Wind Farms to Weak AC networks)
− CIGRE B4.64 liige (Impact of AC System Characteristics on the Performance of HVDC
schemes)
− IEEE Power and Energy Society liige
− ENTSO-E EPS & CC DT HVDC AdHoc töögrupi liige
− CIGRE WG B4.55 liige (HVDC connection of offshore wind power plants)
− CIGRE WG C4.112 (Guidelines for Power quality monitoring – measurement locations,
processing and presentation of data) liige
− ENTSO-E EPS & CC töögrupi liige
− ENTSO-E WG EPS Requiremens for Generators töögrupi liige
− IEEE liige
Petri Hyvönen
− NorKab liige
Enno Reinsalu
− Ajakirja Oil Shale toimetuskolleegium
Ingo Valgma
- Maailma Mäekongressi rahvusvaheline orgkomitee
− Maailma Mäeprofessorite Ühing
− Maailma Mäeprofessorite Ühingu liikmelisuse arendamise komitee
− Ajakiri Oil Shale toimetus
− Internnational converence on topical problems of power and geotehnology komitee
− RLEPT orgkommitee
− International Oil Shale symposium
− EUExcert Assotsatsioon
− WTC 2011 teaduskomitee
Veiko Karu
− Maailma Mäeprofessorite Ühing
− Eurodoc - Euroopa doktorantide ja noorteadlaste nõukogu delegaat
Ülo Sõstra
− Geoloogilise Päranduse Säilitamise Euroopa Assotsiatsioon
Mall Orru
− International Peat society. Balneoloogia komisjon aseesimees
− International Peat society. Turbageoloogia komisjoni töögrupi juht
Heidi Soosalu
− Fennia, Soome Geograafia Seltsi rahvusvahelise ajakirja toimetuskonna liige
Infotehnoloogia teaduskond
Gert Jervan ja Kalle Tammemäe
− IEEE vanemliikmed
Raimund Ubar
− IEEE Computer Science Golden Core liige ja Harkovi Rahvusliku Raadiotehnika
Ülikooli auprofessor
Artur Jutman, Gert Jervan ja Raimund Ubar
14
− Euroopa Insenerihariduse Assotsiatsiooni EAEEIE Nõukogu liikmed
Gert Jervan ja Raimund Ubar
− Ülemaailmse Testi Tehnoloogia Tehn. komitee TTTC liikmed
− Euroopa Testi Tehnoloogia Tehn. komitee ETTTC liikmed
Ahto Kalja
− PICMET15 (USA) riikide esinduskomitee liige
− Acta Universitatis Latviensis seeria Informatics toimetuse liige
Enn Õunapuu
− Association for Computing Machinery (ACM)
− Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE)
− IARIA scientific committee member of the Journal Editorial Board
Mart Roost
− IFIP WG8.2 Information Systems and Organizations töögrupi liige
Toomas Rang
− Journal „Electronics and Electrical Engineering“ (Kaunas, Lithuania), member of the
editorial board
− International Program Commitee of Baltic Electronics Conference BEC (Estonia),
chairman
− IEEE (USA), member
− IEEE Education Chapter Estonia, chairman
− Board of the Estoninan Association of Engineers, member
Mart Min
− International Association for Bioelectromagnetism, president
− Journal „Electronics and Electrical Engineering“ (Kaunas, Lithuania), member of the
editorial board
− Journal of Electrical Bioimpedance, section editor
− International Society of Electrical Bioimpedance, member
− International Society of Electro-cardiology, member
− IEEE International Instrumentation and Measurement Society conferences I2MTC,
member of the program committee
− "Proceedings of Riga Technical University - Electronics and Telecommunications" (Riga,
Latvia), member of the editorial board
− International Committee for Promotion of Research in Bio-Impedance (ICPRBI),
member
Olev Märtens
− IEEE IM/EMB/ED, Estonian section, chapter chair
Peter Avo Andrekson
− Fellow of IEEE, Fellow of OSA
Tõnu Trump
− IEEE vanemliige
Leo Mõtus
− The Institution of Engineering and Technology (IET), fellow
− Euroopa Kaitseagentuuri „Information Superiority“ direktoraadi Eesti poolne
koordinaator
Jürgo–Sören Preden
− NATO Science and Technology Organization (STO), System Concepts and Integration
(SCI) paneeli esindaja
− NATO STO exploratory team SCI-014 „Requirements, Concepts and Challenges for
Integrating Defense and Homeland Security Systems", grupi juht, Eesti esindaja
15
− NATO STO task group SCI-206 „System Design Considerations and Technologies For
Safe High Tempo Operations In Degraded Environments“, Eesti esindaja
− NATO STO task group SET-189 „Battlefield Acoustics, Multi-modal Sensing, and
Networked Sensing for ISR Applications”, Eesti esindaja
− NATO STO exploratory team SCI-012 „Affordable Robotics for Military Operations“,
Eesti esindaja
− NATO STO task group IST-124 „Heterogeneous tactical networks improving
connectivity and network efficiency“, Eesti esindaja
Igor Astrov
− Institute of Electrical and Electronics Engineers, Inc (IEEE), Senior member
− The International Institute of Informatics and Systemics, USA
Andres Udal
− 2014–2017 Euroopa teaduskoostöö COST aktsiooni IC1208 (Uute seadiste ja materjalide
integratsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogias) juhtkomitee liige Eestist
− 2013–2017 Euroopa teaduskoostöö COST võrgustiku aktsiooni BM1205 (Nahavähi
detekteerimine laserkuvamise abil) juhtkomitee liige Eestist
− Euroopa teaduskoostöö COST võrgustiku aktsiooni MP1204 (THz & MIR tehnoloogiad)
juhtkomitee liige Eestist
Ennu Rüstern
− Institute of Electrical and Electronics Engineers, Inc (IEEE)
− The Institution of Engineering and Technology (IET)
Boris Gordon
− European Society for Engineering Education (SEFI), Working Group on Ethics in
Engineering Educations (EiEE)
Eduard Petlenkov
− FAC Computational Intelligence in Control Technical Committee
Vello Kukk
− Institute of Electrical and Electronics Engineers, Inc. (IEEE), senior member
− IEEE Estonia Section, Education Society Chapter – Chair, esimees
− COST IC1401 „Memristors - Devices, Models, Circuits, Systems and Applications
(MemoCiS)” „Memristorid – seadised, mudelid, sidud, süsteemid ja rakendused
(MemoCiS)” juhtkomitee Eesti-poolne liige
Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond
Vahur Oja
− European Federation of Chemical Engineering, töögrupi Thermodynamics and Transport
Properties liige
− European Federation of Chemical Engineering, töögrupi Education liige
Mihkel Veiderma
− Soome Keemia Seltsi kirjavahetajaliige
Juha Kallas
− International Ozone Assosiation, programmkomitee liige
− European-African-Australian Group, programmkomitee liige
Rein Kuusik
− rahvusvahelise võrgustiku GlobalTraPs (Global Transdisciplinary Process For
Sustainable Phosphorus Managament, 2010–2015 rahvuslik ja TTÜ koordinaator
Tiit Kaljuvee
− Ajakirja JTAC piirkondlik toimetaja
− ICTAC (International Confederation for Thermal Analysis and Calorimetry) liige
16
Andres Trikkel
− IGIP (International Society for Engineering Education and Modern Engineering
Pedagogy liige
Enn Mellikov
− esindaja EL koostöövõrgus MEERA, EERA-PV
Maarja Grossberg
− esindaja koostöövõrgus EERA-PV, PV-Baltic
Dieter Meissner
− esindaja koostöövõrgus PV-Baltic
Marit Kauk-Kuusik
− esindaja koostöövõrgus Nordic-PV
Olga Volobujeva
− esindaja koostöövõrgus PV-Baltic, teaduskomitee liige MEERA-s
Majandusteaduskond
Jaan Alver, Lehte Alver, Tarmo Kadak, Natalja Gurvitš, Margus Tinits, Monika Nikitina-
Kalamäe, Vaiva Kiaupaite-Grušniene, Kaidi Kallaste, Iivi Maspanov, Paavo Siimann,
Kristiina Saarniit, Xiaosong Zheng
− European Accounting Association liikmed
Aaro Hazak
− International Economics & Development Research Centre (IEDRC; Hong Kong)
vanemliige
− Society for the Study of Emerging Markets liige
− Rahvusvaheliste teaduskonverentside seeria „Economic Challenges in Enlarged Europe“
korralduskomitee esimees
Grigoi Fainštein
− IAES (International Atlantic Economic Society) konverentsidi sektsiooni juhataja
− EBES (Eurasian Business and Economics Society) liige
Kaie Kerem
− Member of Board of Directors of COPE
Merike Kukk
− European Economic Association, liige
Laivi Laidroo
− The Society for the Study of Emerging Markets, liige
Enn Listra
− Baltic Management Development Association (BMDA), juhatuse liige
− Academy of Management, liige
− SUERF, The European Money and Finance Forum, liige
− Academy of International Business, liige
Tatjana Põlajeva
− EAIE (European Association for International Education), liige
− Uppsala University, „Baltic University Programme“ juhatuse liige
Ako Sauga
− The Econometric Society, liige
Kaire Põder
− Rahvusvahelise projekti (The Lighthouse as a public good: theory, history and policy)
teaduskomitee liige
17
− ISNIE (International Society of New Institutional Economics), liige
Karsten Staehr
− Nationaløkonomisk forening [Danish Economic Association], liige
− European Economic Association (EEA), liige
− European Association for Comparative Economic Studies (EACES), liige
− International Network for Economic Research (INFER)
− Social Science Research Network (SSRN), http://www.ssrn.com, liige
− Society for the Study of Emerging Markets, liige
Tõnn Talpsepp
− European Finance Association, liige
Anu Leppiman
− Lapland Centre of Expertise for the Experience Industry (LCEEI) Certified Experience
Expert
− UWE-University Women of Europe, member
− Finnish Association for Socialpolice and Social Work Research, member
Aleksandr Miina
− EuroMA, member
Gunnar Prause
− Board Member of the Institute of Cooperative Studies at Humboldt University Berlin
− Board Member of Baltic China Science Park Network
− Member of the Institute of e-Government at Potsdam University
Virve Siirak
− Human Factors Ergonomics Europe Chapter, member
Piia Tint
− Human Factors Ergonomics Europe Chapter, member
Mike Wahl
− Indian Academy of Management (IAM), member
− European Institute for Advanced Studies in Management (EIASM), liige
− International Coorporate Governance Studies Network, member
− Int. Federation Cusinier Exclusive D’Europe e.V., member
Urve Venesaar
− Entrepreneurship Education Think Tank (a member), Estonian Chamber of Commerce
and Industry
− European Foundation of Management Development (EFMD) Steering Committee,
member
− Hanseatic Institute for Entrepreneurship and Regional Development (HIE-RO) Germany,
University of Rostock, member
− ESU- European University Network on Entrepreneurship, faculty member
− Estonian Economic Association, member
− Member of the European Council for Small Business and Entrepreneurship (ECSB)
Emeriitdots Ülo Kristjuhan
− European Commission Working Party of Self- Employed Workers, member European
Union Geriatric Medicine Society, member
Aksel Kirch
− rahvusvahelise teadusajakirja Etnicity. Politics of Recognition (Daugavpils, Läti)
toimetuskolleegiumi liige
Aleksandr Michelson
18
− 'People Protecting Places' (UNESCO World Heritage and Sustainable Tourism
Programme) liige
− INTBAU (International Network for Traditional Building, Architecture & Urbanism)
toetajaliige
− World Monuments Fund liige
− FUUH (Forum UNESCO-University and Heritage) liige
− Europa Nostra (the European Federation for Heritage) liige
− GDRC (Global Development Research Center) virtuaalne liige
Peeter Müürsepp
− Briti Teadusajaloo Ühenduse (British Society for the History of Science) liige
− Gottfried Wilhelm Leibnizi Ühenduse (Gottfried-Wilhelm-Leibniz Gesellschaft) liige
− Helsinki Collegium for Advanced Studies vilistlane
− ajakirjade Baltic Journal of European Studies ja Acta Baltica Historiae et Philosophiae
Scientiarum peatoimetaja
− Suomen Oppihistoriallinen Seura liige
Ton Notermans
− Maailmamajanduse Assotsiatsiooni (World Economics Association) liige
− Eurasian Business and Economic Society liige
− ajakirja Asian Journal of Comparative Studies (Jaapan) toimetuskolleegiumi liige
− ajakirja Baltic Journal of European Studies toimetuse liige
Liis Ojamäe
− CIB (International Council for Research and Innovation in Building and Construction) W
69 'Residential Studies' liige
− ESA(European Sociological Association) liige
− NSBB (Nordic Urban and Housing Research Network) liige
Katrin Paadam
− CIB (International Council for Research and Innovation in Building and Construction) W
69 'Residential Studies' kaaskoordinaator
− ESA (European Sociological Association) liige
− NSBB (Nordic Urban and Housing Research Network) liige
David Ramiro
− teadusajakirja “The Caucasus and the World” (Tbilisi) toimetuskolleegiumi liige
Kristel Siilak
− ESA (European Sociological Association) liige
− NSBB (Nordic Urban Research Network) liige
James Thurlow
− EUPRA (European Peace Research Association) liige
− EURAMES (European Association for Middle Eastern Studies) liige
Vlad Vernygora
− Austraalia ja Uus-Meremaa Ukraina Uuringute Assotsiatsiooni (Ukrainian Studies
Association of Australia & New Zealand) Täitevkomitee liige
− Wellingtoni (Uus-Meremaa) Victoria Ülikooli Antipoodide Ida-Euroopa Uuringute Grupi
(Antipodean East European Study Group) liige
Tarmo Tuisk
− ajakirja Baltic Journal of European Studies tegevtoimetaja
Matemaatika-loodusteaduskond
Ülo Rudi
− Oil Shale nõustajate kogu liige
19
− ajakirja Polityka Energetyczna (Energy Policy Journal, Poola Teaduste Akadeemia)
toimetuskolleegiumi liige
− International Centre on Energy and Environment Policy liige
Aleksander Kartušinski
− Euroopa Liidu COST programmi projekti 1106 juhtkomitee liige
− Euroopa Mehaanikanõukogu EUROMECH liige
Feliks Kaplanski
− Euroopa Mehaanikanõukogu EUROMECH liige
Sergei Tisler
− Euroopa Liidu COST programmi projekti 1106 juhtkomitee liige
Gert Tamberg
− American Mathematical Society
− European Mathematical Society
− Society for Industrial and Applied Mathematics (SIAM)
− Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE)
Lassi Päivärinta
− Soome Pöördülesannete Seltsi (Finnish Inverse Problems Society) asutajaliige
Peep Palumaa
− EMBO liige
Sirje Rüütel Boudinot
− Society for Developmental and Comparative Immunology liige
Erkki Truve
− International Committee on Taxonomy of Viruses, Plant Virus Sub-Committee and Chair
of the Sobemovirus Study Group liige
Mehaanikateaduskond
Jüri Lavrentjev
− Society of Automotive Engineers (SAE)
− International Institute of Acoustics and Vibration (IIAV)
Irina Hussainova
− Norra-Eesti teaduskoostöö programmi juhtkomitee aseesimees
Tauno Otto
− European Higher Education and Research Standing Committee (HERSC)
Mart Tamre
− Membership of Professional Societies
− IEEE (Robotics and Control)
− ASME
− Robotics Industries Association (RIA)
− AUVSI (Association for Unmanned Vehicle Systems International)
Trieu Minh Vu
− Membership of Professional Societies:
− Member of Institute of Electrical and Electronics Engineering – Control System Society
(IEEE-CSS)
− Member of Asian Control Association (ACA)
− Member of review Committee of Asian Journal of Control (AJC)
− Member of review Committee of International Symposium on Neutral Networks (ISNN)
Gennadi Arjassov
20
− Sankt- Peterburi Teaduste Maja ehitusmehaanika ja tugevusõpetuse teadusseltsi auliige
ning toimetuskolleegiumi liigerahvusvaheliste konverentside orgkomitee liige
Tiia Tammaru
− European Organization for Quality (EOQ) asepresident
− European Organization for Quality (EOQ) juhatuse liige
Toomas Kübarsepp
− Euroopa regionaalse metroloogiaorganisatsiooni EUROMET Eesti Vabariigi delegaat.
Andres Siirde
− Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee (WEC-Estonia) juhatuse liige;
− Ajakirja Scientific journal of Riga Technical University rahvusavalise
toimetuskolleegiumi liige
− Rahvusvahelise Sümpoosiumi „11th International Symposium on District Heating and
Cooling , Reykjavik, ICELAND, 2008 teaduskomitee liige
− Oil Shale ajakirja peatoimetaja asetäitja
− Euroopa Komisjoni Söe Nõuandva töögrupi liige. Euroopa Komisjon, Terase ja Söe
Uurimisfond
Alar Konist
− 2012–2014 IEA Eesti esindaja
Aadu Paist
− 2003– Ajakirja Oil Shale kolleegiumi liige
Sotsiaalteaduskond
Carlota Perez
− ÜRO poolt asustatud mõttekoja Global Commission on the Economy and Climate
majandusküsimustega tegelema hakkava töögrupi liige
Kärt Rummel
− LIHERG (Language in Higher Education Research Group; Academic Literacies Studies),
Suurbritannia (King’s College and Queen Mary’s College, University of London)
kutsutud välisliige 2010–
− CSW (Communication Skills Workshop) Soome ja Eesti ülikoolide ja rakendus-
kõrgkoolide keeleõppejõudude organisatiooni liige 1996, komitee esimees 2004–2008,
2013–
Tanel Kerikmäe
− EJIL, EAFIT Journal of International Law, Medellín - Colombia, member of editorial
board
− Centre for Asia-Pacific Studies, member of Council
− Baltic Journal of Law & Politics, member of editorial board
− Journal of Legal Education Committee, International Association of Law Schools
Lehte Roots
− Vice President, ECSA
Mare Teichmann
− Member of EAWOP
− Estonian (and Baltic) representative in ENOP
− WHO Quality of Life Centers, chairperson of WHO Estonian Quality Centre
Tiia Rüütmann
− Member of IEEE, member of IEEE EDUCON Steering Committee
− Member of IGIP Executive Committee
− President of IGIP International Monitoring Committee
21
− Member of IGIP www.igip.org
− Member of Delta Kappa Gamma – International Society for Key Women Educators
Raivo Sell
− Member of IGIP
Hants Kipper
− Member of IGIP
− Member of IGIP International Monitoring Committee
Mart Murdvee
− Founding member of Union of Estonian Psychologists
− Member of Estonian Work and Organizational Psychology Association (EWOPA)
Liina Randmann
− EAWOP Liaison of Estonian Work and Organizational Psychology Association
(EWOPA), Constituent of EAWOP
− Member of EAWOP
Velli Parts
− Member of Estonian Work and Organizational Psychology Association (EWOPA)
Constituent of EAWOP
− Member of EAWOP
Merle Lõhmus
− Member of Estonian Work and Organizational Psychology Association (EWOPA)
Constituent of EAWOP
− Member of EAWOP
Merle Parmak
− Member of Union of Estonian Psychologists
Raamatukogu
Signe Jantson
− Nordic Research School in Library and Information Science (NORSLIS)
Signe Jantson, Marita Paas
− The Nordic-Baltic-Russian Network on the History of Books, Libraries and Reading
(HIBOLIRE)
Jüri Järs
− International Association of Users and Developers of Electronic Libraries and New
Information Technologies
− European Library Automation Group (ELAG)
− International Association of Scientific and Technological University Libraries (IATUL)
(TTÜR esindaja)
− IATUL Special Interest Group on Library Organisation and Quality Management
(IATUL SIG-LOQUM)
Jüri Järs, Gerda Koidla
− European Assosiation of Distance Teaching Universities. Library and Learning Support
Working Group (EADTU)
Kate-Riin Kont
− EBSCO Academic Advisory Board member
Vahur Mägi
− Rahvusvaheline Tehnikaajaloo Komitee (ICOHTEC)
22
Meresüsteemide Instituut
Jüri Elken
− Horizon 2020 keskkonnavaldkonna programmikomitee ekspert
− Rahvusvahelise teadusprogrammi Baltic Earth nõuandva kogu esimees
− Läänemere Uuringute Instituudi (Warnemünde) teadusnõukogu liige
− Rahvuslik delegaat: IAPSO (Rahvusvaheline Füüsikaliste Ookeaniteaduste
− Assotsiatsioon) / IUGG www.iugg.org
Ain Kallis
− WMO Kliimauuringute Programmi (WRCP) päikesekiirguse baasjaamade võrgu (BSRN)
spektraalmõõtmiste töörühma liige
− Eco-Ethics International Union, Eesti esindaja
Sirje Keevallik
− Rahvusvahelise teadusprogrammi Baltic Earth teadusnõukogu liige
Tarmo Kõuts
− NATO STO (Science and Technology Organisation) MSTC (Maritime Science and
Technology Expert Committee) liige
Madis-Jaak Lilover
− International Council for the Exploration of the Sea töögrupi Data and Information Group
(DIG) liige
Inga Lips
− Läänemere operatiivse okeanograafia süsteemi (BOOS) Eesti poolne kontaktisik
− ICES-IOC-SCOR GEOHAB Läänemere uurimisrühma liige (ICES-IOC-SCOR Study
Group on GEOHAB in the Baltic)
Urmas Lips
− HELCOM töörühma STATE and CONSERVATION kaasesimees
− Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni HELCOM ase-eesistuja
− Soome lahe aasta 2014 Eesti juhtrühma liige
− Operatiivokeanograafia assotsiatsiooni EuroGOOS AISBL juhatuse liige
− Läänemere operatiivse okeanograafia süsteemi (BOOS) juhtkomitee esimees
− UNESCO Valitsustevahelise Okeanograafia Komisjoni (IOC) programmi IODE
koordinaator Eestis
Urmas Raudsepp
− Eesti esindaja JPI Climate juures
Küberneetika Instituut
Tanel Alumäe
− International Speech Communication Association (ISCA) liige
Jüri Engelbrecht
− ICSU Peaassamblee liige
− Euromech liige
− ERAWATCH nõukoja liige
− RP7 „Peoples Programme“ nõukoja liige
− ERA-NET Complexity juhtkomitee liige
Hele-Mai Haav
− Baltic Journal of Modern Computing toimetuskolleegiumi liige
− Proceedings of Riga Technical University toimetuskolleegiumi liige
− European Coordinating Committee for Artificial Intelligence (ECCAI) liige ja Eesti
koordinaator
Jaan Janno
23
− Abstract and Applied Analysis toimetuskolleegiumi liige
− Mathematical Modelling and Analysis – toimetuskolleegiumi liige
− The Open Acoustics Journal toimetuskolleegiumi liige
− Baltimaade ülikoolide konverentsivõrgustiku MMA liige
Ahto Kalja
− Baltic Journal of Modern Computing toimetuskollegiumi liige
Einar Meister
− International Speech Communication Association (ISCA) liige
Lya Meister
− International Speech Communication Association (ISCA) liige
Jaan Penjam
− EL 7. Raamkava IST programmi programmkomitee Eesti delegatsiooni ekspert
− ACM – Association for Computing Machinery liige
Ewald Quak
− Journal of Mathematics in Industry, Springer, toimetuskolleegiumi liige
Andrus Salupere
− IUTAM (International Union of Theoretical and Applied Mechanics) peaassamblee liige
− Euroopa Mehaanikaühingu Euromech liige
Tarmo Soomere
− Euroopa Teadusfondi Merekomitee aseesimees
− Journal of Marine Systems toimetuskolleegiumi liige
− Boreal Environment Research toimetuskolleegiumi liige
− Oceanologia toimetuskolleegiumi liige
− Euroopa Geoteaduste Liidu liige
− Euroopa Akadeemiate Nõuandva Kogu Keskkonnapaneeli liige
Enn Tõugu
− IEEE liige
− IEEE Computer Society, liige
− Computing and Informatics /Slovac Acad Sci) toimetuskolleegiumi liige
− Knowledge Based Systems (Elsevier) toimetuskolleegiumi liige
Tarmo Uustalu
− International Federation for Information Processing (IFIP), Working Group 2.1
„Algorithmic Languages and Calculi“ liige (al 2010)
− Journal of Universal Computer Science toimetuskolleegiumi liige
− Association for Computing Machinery (ACM) liige
− European Association for Programming Languages and Systems (EAPLS) liige
− European Association for Logic, Language and Informationn (FoLLI) liige
− European Association for Computer Science Logic (EACSL) liige
− European Association for Theoretical Computer Science (EATCS) liige
− Interest Group in Pure and Applied Logic (IGPL) liige
− Formal Methods Europe (FME) liige
Tehnomeedikum
Jana Holmar
− IEEE EMBS (IEEE Engineering in Medicine and Biology Society) liige
Jürgen Arund
− IbioMep liige
Ivo Fridolin
24
− the European Uremic Toxin Working Group of ESAO, endorsed by ERA-EDTA
(EUTox) liige
− Hiie HinrikusEuropean Alliance for Medical and Biological Engineering and Science
founding fellow
Maie Bachmann
− IEEE EMBS
Margus Viigimaa
− Rootsi Hüpertensiooni Ühingu auliige
− Bulgaaria Hüpertensiooni Liiga auliige
− Kasahstani Kardioloogide Assotsiatsiooni auliige
− Ungari Hüpertensiooni Ühingu auliige
Ruth Sepper
− American Thoracic Society liige
Kaiu Prikk
− European Respiratory Society liige
− American Thoracic Society liige
Ave Minajeva
− Federation of the Societies of Biochemistry and Molecular Biology liige
Katrin Gross-Paju
− Euroopa Neuroloogia Ühingute Föderatsiooni Neurorehabilitatsiooni paneeli liige
− Advisory Board – Multiple Sclerosis – Central East Europe liige
Peeter Ross
− Euroopa Radioloogia Ühingu (European Society of Radiology) kolme alamkomitee liige
− Ethical Compliance Subcommittee
− Audit and Standards Subcommittee
− eHealth and Informatics Subcommittee
− Finnish Society of Telemedicine and eHealth liige
Tartu Kolledž
Mari Ivask
− ajakirjade toimetuskollegiumi liige (International Journal of Sustainable Agricultural
Management and Informatics, European Scientific Journal, Acta Architecturae Naturalis,
Agronomy Research)
− IUCN juures tegutseva Europaean Sustainable Use Specialists Group liige (alates 1997)
25
TTÜ MOTIVATSIOONISÜSTEEM
TTÜ-s toimib alates 2005. aastast akadeemilise personali teadus- ja arendustegevuse
tulemuslikkuse tunnustamiseks tasakaalustatud materiaalse ja moraalse motivatsiooni süsteem.
Aasta teadusartiklid 2014
- tehnika ja tehnoloogia valdkond:
Kärber, E.; Abass, A.; Khelifi, S.; Burgelman, M.; Katerski, A.; Krunks, M. (2013). Electrical
characterization of all-layers-sprayed solar cell based on ZnO nanorods and extremely thin CIS
absorber. Solar Energy, 91(May), 48–58;
- loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkond:
Lamley, J.M.; Iuga, D.; Öster, C.; Sass, H.-J.; Rogowski, M.; Oss, A.; Past, J.; Reinhold, A.;
Grzesiek, S.; Samoson, A.; Lewandowski, J. R. (2014). Solid-State NMR of a Protein in a
Precipitated Complex with a Full-Length Antibody. Journal of the American Chemical Society,
136;
- sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkond:
Kukk, M.; Staehr, K. (2014). Income underreporting by households with business income.
Evidence from Estonia. Post-Communist Economies, 26(2), 257–276.
Aasta noorteadlane 2014
Teaduskomisjonis toimunud taotluste hindamise tulemusena valiti aasta noorteadlaseks
ehitusteaduskonna keskkonnatehnika instituudi professor Hendrik Voll.
Aasta teadlane 2014
Teaduskomisjonis toimunud taotluste hindamise tulemusena valiti aasta teadlaseks
Tehnomeedikumi kardiovaskulaarse meditsiini instituudi direktor, professor Margus Viigimaa.
26
TIPPTEADLASED JA VÄLISPROFESSORID
Teadlasmobiilsusprogrammi Mobilitas eesmärk on elavdada rahvusvahelist teadlaste ja
teadmiste vahetust. Mobilitas tippteadlase granti saavad taotleda rahvusvaheliselt edukad
teadlased, kes soovivad luua Eestis töötamiseks oma uurimisgrupi Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia eelisarendatavas valdkonnas.
Teadlasmobiilsusprogrammi Mobilitas raames töötas 2014. a TTÜ-s:
2009. a alustanud vanemteadur Teet Velling geenitehnoloogia instituudis.
2011. a alustasid:
- Tomas Torsvik vanemteadurina Küberneetika Instituudis;
- Raiker Witter vanemteadurina Tehnomeedikumis.
2012. a alustasid:
- Jarek Kurnitski professorina ehitiste projekteerimise instituudis;
- Urmas Arumäe vanemteadurina geenitehnoloogia instituudis.
DoRa meetme raames töötasid 2014. a TTÜ-s järgmised külalisprofessorid:
2010. a alustanud:
- signaalitöötluse professor Tõnu Trump raadio- ja sidetehnika instituudis;
- päikeseenergeetika ja materjalide professor Dieter Meissner materjaliteaduse instituudis;
- merefüüsika professor Victor Zhurbas Meresüsteemide Instituudis.
2011. a alustanud:
- polümeeride tehnoloogia professor Matti Elomaa polümeermaterjalide instituudis;
- sardsüsteemide professor Thomas Hollstein arvutitehnika instituudis.
2012. a alustanud:
- mehhanosüsteemide komponentide professor Trieu Minh Vu mehhatroonikainstituudis;
- energiatehnika professor Anouar Belachen elektrotehnika aluste ja elektrimasinate
instituudis;
- ehituskonstruktsioonide professor Jarek Kurnitski ehitiste projekteerimise instituudis;
- kõrgepingetehnoloogia professor Petri Hyvönen elektroenergeetika instituudis.
Meetme raames toetatakse korralistele ametikohtadele valitud või kutsutud kõrge
motivatsiooniga välisspetsialiste, kellel on potentsiaali ja huvi eriala ülestöötamiseks Eesti
kõrgkoolides ning kes on valmis end pikaajaliselt Eestiga siduma. Välisõppejõu töö tulemusel
oodatakse vastava eriala õppe- ja teadustaseme rahvusvahelises kontekstis
konkurentsivõimelisemaks muutumist.
27
INSTITUTSIONAALNE AKREDITEERIMINE (teadus- ja arendustegevuse osa)
2014. aasta sügisel läbis TTÜ institutsionaalse akrediteerimise (edaspidi IA). Ühe olulise osana
koostati selle raames viimase 5 aasta T&A, sh doktoriõppe korralduse ning tulemuslikkuse kohta
eneseanalüüsi aruanne. Aruande ning ekspertkomisjoni kohtvisiidil toimunud intervjuudele ja
laborite külastusele tuginevalt koostas rahvusvaheline 6-liikmeline ekspertkomisjon (Geoffrey
W. Chase – komisjoni esimees; San Diego State University, USA; Muzio M. Gola – Turin
Technical University, Itaalia; Alex-N. Eberle – University of Basel, Šveits; Andreas Moesgaard
Christiansen – Technical University of Denmark, üliõpilane; Ott Pärna – Estonian Investment
Corporation Ltd., Eesti; Paul Rullmann – Delft University of Technology, Holland) omapoolse
hinnangu tehtule.
Eneseanalüüs T&A valdkonnas koosnes 3 alajaotusest:
1. T&A tulemuslikkus
2. T&A ressursid ja tugiprotsessid
3. Üliõpilastööde juhendamine ja doktoriõpe
Iga alajaotus sisaldas ülevaadet Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) poolt
kehtestatud nõuetele vastavusest, sh TTÜ arengukavas ning T&A strateegias sätestatud
tulemusnäitajate täitmise dünaamikat ning (vastavate näitajate olemasolul) nende näitajate
võrdlust teiste ülikoolidega. Lisaks tavapärastele T&A valdkonda iseloomustavatele teemadele
(tulemuslikkus, ressursid, taristu, tugisüsteem, rahvusvaheline aktiivsus ja konkurentsivõime), oli
eneseanalüüsi üheks osaks arvestamine ühiskonna vajaduste ja tööturu hetkeseisu ning
arenguvajadustega. Kõigis kolmes eneseanalüüsi alajaotuses oli välja toodud nii tugevad küljed
kui ka parendamist vajavad tegevused:
ALAVALDKONNAD
T&A tulemuslikkus
Tugevused:
on oldud väga edukas T&A riiklike programmide taotlusvoorudes;
T&A eelarve maht ületab õppetegevuse eelarve mahu;
osaletakse edukalt 7 Eesti teaduse tippkeskuse ja 5 TAKi töös;
mitmed struktuuriüksused on edukad rahvusvahelistel T&A projektikonkurssidel.
Parendustegevused:
analüüsida doktoriõppe korraldust, sh juhendamise kvaliteeti ja doktoriõppe
tulemuslikkust;
töötada välja tegevuskava selle parandamiseks;
järjekindlalt suunata teadlasi avaldama publikatsioone eelkõige kõrgetasemelistes
teadusajakirjades;
arendada aktiivsemalt koostööd ettevõtlussektoriga.
T&A ressursid ja tugiprotsessid
Tugevused:
tagatud on teadlaskonnale vajalikud tugiteenused, rahulolu pakutavate teenustega tõuseb;
täidetud on arengukava eesmärk T&A rahastamise osas;
suurenenud on teadustöötajate osakaal akadeemilises personalis;
välja on arendatud heal rahvusvahelisel tasemel teadustaristu;
TTÜ Raamatukogu on taganud hea juurdepääsu teadusinformatsioonile.
Parendustegevused:
Süsteemsemalt kaardistada TTÜ struktuuriüksuste osalemine T&A võrgustikes;
analüüsida võimekust ettevõtetele senisest suuremas mahus T&A teenuste pakkumiseks;
28
mitmekesistada koostöövõimalusi;
osaleda aktiivsemalt rahvusvahelistel T&A konkurssidel;
aparatuuri efektiivsema kasutamise eesmärgil analüüsida seadmete kasutuskoormust ja
võimalusi ühiskasutamiseks.
Üliõpilastööde juhendamine ja doktoriõpe
Tugevused:
Loodud on tingimused ja tagatud tugitegevused välisdoktorantide vastuvõtuks;
üliõpilastel on olemas võimalused uurimis- ja projektitöödes osalemiseks ning
tehnoloogiasiirdega seotud tegevusteks, koostöö Mektory ja Tehnopoliga;
doktoriõppe läbiviimisesse on kaasatud tunnustatud teadlased ja õppejõud välisriikidest;
enamus doktorantidest on kaasatud doktorikoolidesse.
Parendustegevused:
Analüüsida juhendajate koormust ja juhendamise efektiivsust tagamaks piisav tähelepanu
juhendatavatele ja nominaalajaga lõpetamise kasv. Suurendada doktorikraadide
kaitsmiste arvu;
käivitada doktorantide regulaarsed rahulolu-uuringud saamaks tagasisidet doktoriõppe
korralduse parendamiseks.
Ekspertkomisjoni hinnang langes suures osas kokku TTÜ eneseanalüüsis toodud kokkuvõtvate
hinnangutega. Tunnustavalt märgiti Mektory keskkonda, kus saab arendada interdistsiplinaarset
koostööd ja innovatiivseid projekte nii ülikooli-siseselt kui ka laiemalt, kiideti teadustegevuseks
väljaarendatud kaasaegset taristut suurepärases ülikoolilinnakus, tulemuslikku koostööd
ettevõtlussektoriga (11% teadusrahadest tuleb ettevõtetelt), rahvusvahelistumist. Tunnustava
hinnangu said akadeemilisele personalile osutatavad T&A tugiteenused (teadlaste teavitamine,
nõustamine, abi taotluse kirjutamisel jm). Silmapaistvaks hindas komisjon ülikooli seotust
ühiskonnaga ning seda, millise pühendumuse ja missioonitundega ülikool toetab Eesti ühiskonna
laiapõhjalist arengut.
Välja toodi ka mitmed nõrgemad kohad. Soovitati senisest enam avaldada teadustulemusi eeskätt
kõrgelt hinnatud rahvusvahelistes ajakirjades, muret tunti akadeemilise personali vanuse pärast
ning soovitati teha teadustöötajate hulgas “ruumi” noortele tippteadlastele. Rahule ei jäänud
komisjon ka doktoriõppe tulemuslikkusega ning soovitas suuremat tähelepanu pöörata
doktorantide juhendajate valikule. Ohtu nähti ka stabiilse teadusrahastamise tagamisel.
Mitmeid soovitusi esitati ka riigile riikliku T&A korralduse muutmiseks. Näiteks kritiseeriti
liigset konkurentsipõhisust teaduse rahastamisel, mis võib ohtu seada stabiilsed uuringud Eesti
riigi arenguks olulistes teadusvaldkondades. Samuti juhiti tähelepanu, et ei ole piisavalt
riigieelarvest rahastatavaid kohti doktorantidele.
Nii eneseanalüüsi aruande kui ka ekspertkomisjoni hinnangu terviktekstid on avalikud ning
kättesaadavad Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskuse veebiaadressil:
http://ekka.archimedes.ee/korgkoolile/institutsionaalne-akrediteerimine/hindamisotsused-ja-aruanded/
29
TEADUSTEGEVUSE EVALVEERIMINE
2013. a toimunud sihtevalveerimise tulemused
2013. aastal toimus sihtevalveerimine kahes valdkonnas: energeetikas ja ehitusteadustes.
Evalveerimiskomisjonid esitasid oma lõppraportid Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM)
koos omapoolsete soovitustega valdkonnas parendustegevuste käivitamiseks 2014. aastal.
Mõlema raporti avalik arutelu toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis
(ehitusteadustes 28.04.14, energeetikas 5.05.2014).
Raportites tehtud ettepanekud arutati läbi ka 3.04.2014 toimunud teaduspoliitika komisjonis.
Mõlema sihtevalveerimise puhul soovis HTM tagasisidet hindamiskomisjoni raportis toodud
soovitustele – soovitusi pidi kommenteerima (sh kuidas ja millise ajakavaga kavatseb ülikool
tehtud soovitusi arvestada). Kommentaare sooviti ka hindamiskomisjoni toodud üldistele
ettepanekutele ning lisaks ka teistele asutustele tehtud ettepanekute ning selle kohta, kuidas
asutustevahelist koostööd energeetikavaldkonnas paremini korralda.
TTÜ esitas omapoolsed kommentaarid nii üldistele märkustele kui otseselt TTÜ-le antud
soovitustele koos olukorra parandamiseks kavandatavate tegevuskavadega.
Kavandatud parendustegevuste käivitamiseks otsustas TTÜ teaduskomisjon eraldada mõlemale
valdkonnale baasfinantseerimise vahenditest ja TTÜ Arendusfondist kokku 150 000 eurot.
2014. a läbiviidud sihtevalveerimised
Teaduspoliitika komisjoni ettepanekul viidi 2014. aastal läbi teaduse sihtevalveerimine kahes
valdkonnas:
- õiguseteadus;
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
Sihtevalveerimiste ettevalmistamiseks moodustatud komisjonides osalesid ka TTÜ esindajad.
Õigusteaduste sihtevalveerimist ettevalmistava komisjoni liikmeks nimetas haridus- ja
teadusminister professor Tanel Kerikmäe, IKT sihtevalveerimist ettevalmistava komisjoni juhiks
infotehnoloogia teaduskonna dekaani professor Gert Jervani.
Õigusteaduse sihtevalveerimises osales kolm suuremat ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna
Tehnikaülikool ning Tallinna Ülikool. TTÜ-s oli evalveerimisse kaasatud sotsiaalteaduskonna
õiguse instituut, kus tegeletakse põhiliselt avaliku õiguse, vähemal määral ka eraõiguse ning
keskkonnaõiguse teemadega. Evalveerimisaruanne (asutuse kohta üks terviklik aruanne) esitati
ETISe kaudu tähtaegselt (15.10.2014). Lõppraporti esitab rahvusvaheline hindamiskomisjon
2015. aasta kevadel.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase teadustöö sihtevalveerimises osales kokku seitse
T&A asutust: kolm ülikooli (TÜ, TTÜ ja TLÜ ning Cybernetika AS, ELIKO TAK, Tarkvara
TAK ja KBFI).
Kooskõlas Eesti Teadusagentuuri ning sihtevalveerimise läbiviimiseks moodustatud
ettevalmistava komisjoni poolt koostatud juhendile tuli evalveerimisaruanne esitada nii asutuse
kui terviku, aga ka iga uurimisgrupi kohta eraldi.
TTÜs olid IKT sihtevalveerimisega seotud terve infotehnoloogia teaduskond (uurimisgruppide
juhid professor Jaan Raik, professor Maarja Kruusmaa, professor Mart Min, professor Kuldar
Taveter, vanemteadur Jürgo Preden, professor Olaf Maennel, professor Jüri Vain,
külalisprofessor Peter Andrekson), energeetikateaduskonnast professor Tõnu Lehtla ning
vanemteadur Dmitri Vinnikovi uurimisgrupid, Küberneetika Instituudi neli uurimisgruppi
(juhtivteadur Tarmo Uustalu, vanemteadur Maris Tõnso, vanemteadur Einar Meister,
vanemteadur Ahto Kalja) ning Tehnomeedikumist professor Ivo Fridolini juhitav uurimisgrupp.
Seega esitas TTÜ koondaruande ning täiendavalt veel 15 uurimisgrupi aruanded.
30
Evalveerimisaruanded esitati ETISe kaudu tähtaegselt (17.10.2014). Lõppraporti esitab
rahvusvaheline hindamiskomisjon 2015. aasta kevadel.
31
TEADUSE TIPPKESKUSED
Tippkeskuste tegevuse eesmärgiks on tõsta tippuurimisrühmade koostöö ja lõimumise kaudu
Eesti teaduse tulemuslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Vahendid tippkeskuste
toetuseks saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandus toetuse saajate
omafinantseering ja täiendav toetus Eesti riigilt.
Tippkeskused TTÜ-s:
2008. a alustanud:
- Küberneetika Instituudi vanemteaduri Tarmo Uustalu juhitav „Arvutiteaduse tippkeskus“;
- arvutitehnika instituudi professori Raimund-Johannes Ubari juhitav „Integreeritud
elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus“;
- Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi professori Tanel Tensoni juhitav „Keemilise bioloogia
tippkeskus“, mille tegevuses osalevad keemiainstituudi professorite Mati Karelsoni ja
Margus Loppi juhitavad uurimisgrupid.
2011. a alustanud:
- Küberneetika Instituudi juhtivteaduri, professor Jüri Engelbrechti juhitav „Mittelineaarsete
protsesside analüüsi keskus“;
- Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Ülo Niinemetsa juhitav
„Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus“, mille tegevuses osaleb geenitehnoloogia
instituudi uurimisgrupp professor Erkki Truve juhtimisel;
- Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur Vladimir Hižnjakovi juhitav
„Mesosüsteemide teooria ja rakendused“, mille tegevuses osaleb materjaliteaduse
instituudi uurimisgrupp juhtivteadur Malle Krunksi juhtimisel;
- Tartu Ülikooli Keemia Instituudi professor Enn Lusti juhitav „Kõrgtehnoloogilised
materjalid jätkusuutlikuks arenguks“, mille tegevuses osaleb materjaliteaduse instituudi
uurimisgrupp professor Enn Mellikovi juhtimisel.
32
EESTI TEADUSE TEEKAART
Teekaart on pikaajaline (10–20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu
uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest.
Teekaarti täiendatakse regulaarselt (kolmeaastase tsükliga), et arvestada muutuvaid vajadusi ja
võimalusi. Taristu lülitamine teekaardi koosseisu ei tähenda rahastamisotsust ega omista
objektidele tähtsuse järjekorda, kuid teekaart on sisendiks edaspidistele investeeringuotsustele.
Teekaardi koosseisu lülitatavad infrastruktuurid võivad olla füüsilised objektid, teenust osutavad
struktuurid ja liikmelisused rahvusvahelistes organisatsioonides. Nad võivad olla kas ühes
kindlas kohas asuvad (single-sited, nt teleskoop, sünkrotron), hajus-struktuurid (distributed, nt
biopankade võrgustik), millel võib olla ühine teenus või virtuaalsed (virtual, nt andmebaasid,
arhiivid), millele on võimalik juurde pääseda lõppkasutaja töökohalt.
2010. aastal määrati Vabariigi Valitsuse korraldusega Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi
objektide loetellu 20 objekti, neist sai Vabariigi Valitsuse 11.03.2011 kinnitatud investeeringute
kava (aastateks 2011–2013 kogusummas 29,38 mln eurot) raames Euroopa Regionaalarengu
Fondi toetust kokku üheksa teadusobjekti. TTÜ osaleb partnerina viies teekaardi objektis:
- Eesti keeleressursside keskus (EKRK) 1 229 986,1 eurot (sh TTÜ osa 126 440 eurot);
- Eesti Keskkonna-observatoorium (KKObs) 4 243 733,5 eurot (sh TTÜ 457 506 eurot);
- Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) 2 812 112,5 eurot (sh TTÜ 783 498 eurot);
- Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR) 4 940 370,4 eurot (sh TTÜ 1 566 871
eurot);
- Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) 2 243 298,9 eurot (sh TTÜ
315 083,65 eurot).
Teekaart 2013
Haridus- ja Teadusministeerium tegi detsembris 2012 SA-le ETAg ülesande 2013. aasta lõpuks
teha Eesti teadustaristu teekaardi ülevaatamine ja objektide loetelu analüüs. ETAg moodustas
juhatuse teadustaristu komisjoni, mille ülesanneteks oli nõustada ETAg-i teadustaristu
küsimustes, osaleda Eesti teadustaristu teekaardi uuendamise läbiviimises, analüüsida
olemasolevate teekaardi objektide tegevust ja teekaardile esitatavaid uusi taotlusi ning teha
ETAg-ile ettepanekud teekaardi uuendamiseks.
Aprillis 2013 käivitas ETAg seniste teekaardi objektide vahearuannete ning uute taotluste
kogumise. Tähtajaks 09.09.2013 laekusid vahearuanded kõigilt seniselt 20 teekaardi objektilt ja
lisaks 12 uut taotlust. Taristukomisjon esitas detsembris 2013 ETAg-ile ettepaneku Eesti
teadustaristu teekaardi uuendamiseks koos soovituste ja kommentaaridega. ETAg tutvus
taristukomisjoni ettepanekuga ja otsustas selle edastada Haridus- ja Teadusministeeriumile.
ETAg esitas ettepaneku ministeeriumile 07.01.2014.
Objektid kinnitati Vabariigi Valitsuse 03.09.2014 korralduse nr 377 „Eesti teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”
rakendusplaan aastateks 2014–2017“ lisana.
Nimekirjas on TTÜ poolt esitatud taotlus Taimebioloogia infrastruktuur – molekulidest
kõrgtehnoloogilise põllumajanduseni (geenitehnoloogia instituut).
Partnerina osaleb TTÜ järgmistes taotlustes:
- Eesti Keskkonnaobservatoorium (TÜ);
- Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) (TÜ);
- Eesti keeleressursside keskus (TÜ);
- Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) (TÜ);
- Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused (NAMUR) (TÜ);
- ESS (European Spallation Source) – Euroopa neutronkiirguse allikas (TÜ);
- Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI) (TÜ);
33
- ELIXIR – Eluteaduste andmete teadustaristu (TÜ);
- Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO) (TÜ).
Eesti liikmelisus suurtes rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides ja -keskustes:
- Eesti osalemine Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) (TO);
- Eesti osalemine Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) (KBFI).
Vastavalt Eesti Arengufondi sisendile ja Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee 28.05.2014
otsusele panustavad otseselt nutika spetsialiseerumise eesmärkidesse järgnevad TTÜ osalusega
objektid:
- Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk;
- Eesti keeleressursside keskus;
- Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused (NAMUR) liidetuna Nano-biotehnoloogia ja
mikrofabrikatsiooni keskusega;
- Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI);
- ELIXIR – Eluteaduste andmete teadustaristu;
- Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO);
- Eesti osalemine Euroopa Kosmoseagentuuris (European Space Agency – ESA).
34
RIIKLIKUD PROGRAMMID
Vastavalt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia 2007–2013
„Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaanile rakendati riiklikud TA programmid prioriteetsete
suundade toetamiseks. Vastuvõetud programmide raames töötasid erinevad ministeeriumid välja
meetmed T&A valdkondlikuks toetamiseks. Toetusi vahendasid mitmed sihtasutused: SA
Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur ja Eesti Infotehnoloogia SA.
Tallinna Tehnikaülikoolis täideti 2014. aastal järgmisi riiklike TA programmide projekte:
Meede „Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“
- „Piimhappebakterite süsteembioloogiline disain“, vastutav täitja Raivo Vilu;
- „Põllukultuuride resistentsusaretus“, vastutav täitja Kadri Järve;
- „Development of Trk antagonists as drug candidates for the treatment of neuropathic
pain“, vastutav täitja Tõnis Timmusk.
Partnerina osaleb TTÜ:
- „Application of anaerobic nitrogen removal processes for treatment of diverse
wastewater streams“, vastutav täitja TTÜ-s Peep Pitk;
- „Design and application of novel levansucrase catalysts for the production of functional
food ingredients (Functional Food Ingredients, FFI)“, vastutav täitja TTÜ-s Signe
Adamberg;
- „Transgeensetel rottidel baseeruvate haigusmudelite loomine ja kuvamisplatvormid
haigusmudelite elupuhuseks uurimiseks“, vastutav täitja TTÜ-s Tõnis Timmusk.
Meede „Energiatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“
- „Põlevkivitehnoloogiate arendustöödes vajalike ainesüsteemide termodünaamilised
omadused: eksperimentaalne ja arvutuslik määramine ning määramisvõimaluste
parendamine“, vastutav täitja Vahur Oja;
- „Põlevkivi põletamisega kaasnevate tahkjäätmete uute kasutusalade alused (Tuhk)“,
vastutav täitja Rein Kuusik;
- „Uued materjalid päikeseenergeetikale“, vastutav täitja Enn Mellikov;
- „Anaeroobsel kääritamisel põhinevate biogaasi energiatehnoloogiate biokeemiliste
protsesside optimeerimine ning monitooringu ja juhtimissüsteemi arendus“, vastutav
täitja Raivo Vilu;
- „Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine“, vastutav täitja Ingo Valgma;
- „Põlevkivi maksimaalse vääristamise alused“, vastutav täitja Hans Luik;
- „CO2 heitme vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks muutmisega keevkihtkatlas“,
vastutav täitja Andres Siirde.
Meede „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse toetamine“
Alameede „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse toetamine“
- „Functional self-test, self-diagnosis and failure analysis for integrated electronics
systems“, vastutav täitja Jaan Raik;
- „Estonian Speech Recognition System for Medical Applications“, vastutav täitja Ivo
Fridolin;
- „Algorithms for automatic detection of brain disorders based on advanced EEG signal
processing techniques“, vastutav täitja Maie Bachmann;
- „Coinduction for semantics, analysis and verification of communicating and concurrent
reactive software“, vastutav täitja Tarmo Uustalu;
- „Model-based Java software development technology“, vastutav täitja Jaan Penjam.
Partnerina osaleb TTÜ:
- „Conceptual framework for increasing society`s commitment in ICT: approaches in
general and higher education for motivating ICT-related career choices and improving
competences for applying and developing ICT“, vastutav täitja Raivo Sell;
35
- „ChemInformatic platform for organization and sharing of predective models for
knowledge Discovery“, vastutav täitja Andre Lomaka.
Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse
riikliku programmi 2011–2015 (IKTP) rakendusprogramm
Rakendusprogrammi raames rahastatakse IKT-ga seotud õppe- ja teadustöö parendamisega ning
ühistegevuste arendamise ja väärtust lisavate teenustega seotud tegevusi.
Alameede „Keskkonnatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine”
- „Efektiivsete ja paindlike õhupuhastus- ja ventilatsioonitehnoloogiate kompleksne
arendamine hoonete energiatõhususe tõstmiseks“, vastutav täitja Teet-Andrus Kõiv;
- „Uus tehnoloogia keskkonnaohtlike mikrosaasteainete lagundamiseks vesifaasis:
molekulaarselt jäljendatud polümeeridest analüütiliste sensoritega varustatud
fotokatalüütiline puhastusseade“, vastutav täitja Andres Öpik;
- „Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide kasutamine Eesti tingimustes“,
vastutav täitja Andri Jagomägi.
Partnerina osaleb TTÜ:
- „Radionukliidide põhjaveest eraldamise tehnoloogia optimeerimine, tekkivate
radioaktiivsete jäätmetüüpide ja koguste väljaselgitamine ning veepuhastusjaama
kiirgusriskide hindamine“, vastutav täitja TTÜ-s Rein Munter (Anna Goi);
- „Hoonete keskkonnamõju vähendamine läbi energiatõhususe parandamise“, vastutav
täitja TTÜ-s Targo Kalamees;
- „Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide
omadused ja pikaajaline toimimine“, projektijuht TTÜ-s Kaia Tõnsuaadu;
- „Polaaralade kliima- ja keskkonnamuutused seotuna globaalsete muutustega ning nende
mõju Põhja-Euroopa kliima kõikumistele“, vastutav täitja TTÜ-s Rein Vaikmäe.
Meetme „Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“ raames
käivitatud programm „Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuses
(KESTA)“
- „Eesti kliima ja keskkonnaseisundi võimalike muutuste hindamine atmosfääri-, mere- ja
jõgede äravoolu dünaamiliste mudelite tulemuste põhjal (EstKliima)“, vastutav täitja
Alvina Reihan;
- „Bioloogiliselt raskesti lagunevate ainete kõrvaldamine reoveest füüsikalis-keemiliste ja
bioloogiliste meetoditega vesikeskkonna saastekoormuse vähendamiseks (CHEMBIO)“,
vastutav täitja Marina Trapido;
- „Eesti kliima ja keskkonnaseisundi võimalike muutuste hindamine atmosfääri-, mere- ja
jõgede äravoolu dünaamiliste mudelite tulemuste põhjal (EstKliima)“, vastutav täitja
Urmas Raudsepp;
- „Teaduspõhiste prognooside väljatöötamine ja riskide kvantifitseerimine kiireks ja
täpseks ohule reageerimiseks Eesti maismaa, veekogude, ranniku ja õhustiku kontekstis
(TERIKVANT)“, vastutav täitja Tarmo Soomere.
Partnerina osaleb TTÜ:
- „Elurikkuse, mulla ja maapõue andmesüsteemide geoinformaatiline arendus (ERMAS)“,
vastutav täitja TTÜ-s Olle Hints, teedeinstituudis Artu Ellmann;
- „Eesti veekeskkonna observatoorium (VeeOBS)“, vastutav täitja TTÜ-s Inga Lips.
Meede „Materjalitehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine”
- „Advanced Thin Hard Coatings in tooling“, vastutav täitja Priidu Peetsalu;
- „Carbon Nanotube Reinforced Electrospun Nano-fibres and Yarns“, vastutav täitja
Andres Krumme;
- „Smart composites – Design and manufacturing“, vastutav täitja üri Majak;
- „Efficient plasmonic absorbers for solar cells“, vastutav täitja Malle Krunks;
36
- „Kesterite materials for PV: investigation of mechanism and kinetics of formation of
materials and their fundamental properties“, vastutav täitja Enn Mellikov;
- „NanoCom – Nano-geometry and entanglement for design and prototyping of ceramic-
based high-performance nano-composites“, vastutav täitja Jakob Kübarsepp;
- „Permanent magnets for sustainable energy application (MagMat)“, vastutav täitja Renno
Veinthal;
- „Smart aerogels based on the nanostructured wood Cellulose – SmaCell“, vastutav täitja
Urve Kallavus;
- „Development of advanced coatings and polymer-ceramic composites for road
construction machinery wear parts (WearHard)“, vastutav täitja Priit Kulu.
Partnerina osaleb TTÜ:
- „Electroactive nanoporous carbon composite films technology“, vastutav täitja TTÜ-s
Mihkel Koel;
- „High-tech anti-wear coatings based on nanoparticles/ionic liquid combination for metal
and engineering industries (TRBOFILM)“, vastutav täitja TTÜ-s Renno Veinthal;
- „Li-cap“, vastutav täitja TTÜ-s Enn Mellikov.
Meede „Tervishoiutehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“
Alameede „Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse toetamine”
Osaleme partnerina Tartu Ülikooli projektis „Relevance of LSAMP in schizophrenia and
comorbidities of disease“, vastutav täitja TTÜ-s Tõnis Timmusk.
Programm: "Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programm TerVE"
Raivo Vokk sai toetust meetme tegevuse „Eluviisiga seotud tervisemõjurite uuringud“ rahastatud
Tervise Arengu Instituudi projekti „Rahvastiku faktilise toitumise uuring 2014–2015“ raames.
Meede „Rahvusvahelistumise toetamine“ rakendamisele suunatud programmi „Teaduse
rahvusvahelistumine“ Partnerina osaleb TTÜ:
- „Eesti osalus Euroopa Kosmoseagentuuri - kosmosteaduse ja -tehnoloogia
koostöövõrgustik GEOKOSMOS“, vastutav täitja TTÜ-s Urmas Lips (Tartu Ülikooli
projekt).
Riiklike TA programmide kogumahust moodustab TTÜ toetus 29%.
Tabel 1 Riiklike TA programmide mahud TTÜ-s
TTÜ osakaal (%)
Biotehnoloogia 14%
Energiatehnoloogia 66%
Keskkonnatehnoloogia ja KESTA 15%
Materjalitehnoloogia 38%
Tervisetehnoloogia ja programm TerVE 2%
IKT (HITSA ja Archimedes) ~46%
KOKKU 29%
37
DOKTORIÕPE
Vastuvõtt
2014/2015. õppeaastal võeti vastu 115 doktoranti. Tulemuslepingus kokkulepitud ning riigi poolt
finantseeritavate õppekohtade arv oli jätkuvalt 76. Ülikoolipoolse või muu rahastuse sai 39
doktoranti.
Joonis 1 Vastuvõtt doktoriõppesse õppeaastatel 2012/2013–2014/2015
Välisdoktorantide vastuvõtt on aasta-aastalt kasvanud. 2010/2011. ja 2011/2012. õppeaastal oli
märkimisväärse kasvu üheks põhjuseks ESF DoRa programmi kaudu toetuse taotlemise
võimalus välisdoktorantide vastuvõtuks.
Tabel 2 Aastatel 2010−2014 vastuvõetud välisdoktorandid
Aasta Vastuvõetud välisdoktorandid
2014 36
2013 21
2012 18
2011 25
2010 9
Kõige rohkem uusi välisdoktorante alustas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekaval
(14), majanduse õppekavale võeti vastu viis uut välisdoktoranti, mehhanotehnika õppekavale
neli, teistele õppekavadel kuni kolm.
Joonis 2 Välisdoktorantide arv aastal 2014 õppekavade lõikes
2012/2013 2013/2014 2014/2015
riigi poolt finantseeritav 67 76 76
ülikooli poolt finantseeritav 53 48 39
6776 76
5348
39
0
10
20
30
40
50
60
70
80
9
7
6
26
4
12
2
10
9
5
0 5 10 15 20 25 30
Avalik haldus
Ehitus ja keskkonnatehnika
Energia- ja geotehnika
Info- ja…
Keemia ja geenitehnoloogia
Keemia- ja materjalitehnoloogia
Maa-teadused
Majandus
Mehhanotehnika
Tehniline füüsika
38
2014. aastal kaitses TTÜ-s oma doktoritöö 57 doktoranti. TTÜ teadus- ja arendustegevuse
strateegia sätestab 2015. aastaks kaitsnud doktorikraadide arvuks 90.
Joonis 3 Doktorikraadide kaitsmised TTÜ-s aastatel 2010−2014 (arv)
2014. aastal oli kõige edukam kaitsmiste arvu poolest keemia- ja materjalitehnoloogia
teaduskond. Ka energeetikateaduskond on näidanud viimastel aastatel stabiilsust. Jätkuvalt ei saa
rahul olla infotehnoloogia teaduskonna doktoriõppe lõpetanute arvuga. Samuti on viimased
aastad langustrendis olnud ehitusteaduskonna lõpetajate arv.
Järjest rohkem on tulemas välisülikoolidega ühisjuhendamise lepingute raames tehtud
doktoritööde kaitsmisi, kus doktorant saab lõpetamisel kahe ülikooli (TTÜ ja välisülikooli)
doktorikraadi ja diplomi. 2014. aastal kaitses Küberneetika Instituudi doktorant Marika Eik oma
doktoritöö, mis oli valminud koosöös TTÜ ja Aalto Ülikooliga.
Joonis 4 Kaitsmised teaduskondades 2012−2014 (arv)
Asutustest näitas kõige paremaid tulemusi Küberneetika Instituut ning ka Geoloogia Instituut on
saanud madalseisust välja.
Joonis 5 Kaitsmised asutustes 2012−2014 (arv)
45
60
67
5457
90
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
2010 2011 2012 2013 2014 2015
4
7
13
11
6
10
6
23
78
0
6
13
9
12
76
11
5
9
7
1
0
2
4
6
8
10
12
14
2012
2013
2014
39
Kui järgida iga-aastast 10%-list kasvu, oleks TTÜ-s pidanud olema 2014. aastal 82 kaitsmist.
Doktorantide koguarv oli 750, s.o oleks kaitsnud 10,9% kogu õppivatest doktorantidest. Eelduse
valem: doktorantide arv õppekaval * 10,9/100.
Joonis 6 Kaitsmiste arv ja eeldus õppekavati 2014
Välisdoktorantide kaitsmised 2010−2014
Tabel 3 Doktoriõppe lõpetajad välisdoktorantide seas
Aasta Välisdoktorantide kaitsmised
Osakaal
kõigist
kaitsmistest
2010 1 2,22%
2011 7 11,67%
2012 7 10,45%
2013 3 5,55%
2014 1 1,75%
TTÜ arengukava 2011−2015 üheks visiooniks on aastaks 2015 viia doktorikraadiga lõpetajate
osakaal ülikooli lõpetajate hulgas 5%-ni. 2014. aastal oli see protsent 2,95. Viie aasta trend on
pigem kasvav, mida illustreerib alljärgnev graafik.
0
4
3
1
0
3
2 22
5
0
2
0
1
2
3
4
5
6
2012
2013
2014
8
8
16
7
10
11
4
4
10
5
6
7
6
11
5
10
2
2
7
1
0 5 10 15 20
ehitus ja keskkonnatehnika
energia- ja geotehnika
info- ja kommunikatsioonitehn
keemia- ja materjalitehnol
majandus
keemia ja geenitehnoloogia
tehniline füüsika
maa-teadused
mehaanika
avalik haldus
tegelik
eeldus
40
Joonis 7 Doktoritööde kaitsmiste osakaal (%) ülikooli lõpetanute üldarvust aastatel 2010–
2014
Juhendamised
2014. aasta edukaim juhendaja oli juhtivteadur Tarmo Soomere (kolm kaitsmist).
Viimase viie aasta lõikes on edukaim juhendaja prof R. Vilu 11 kaitsmisega. Kuus kaitsmist on
olnud aastatel 2010–2014 prof T. Paalmel, prof T. Rangil ning juhtivteadur T. Soomerel ja viis
kaitsmist oli järgmistel juhendajatel: prof L. Järvekülg, prof T. Lehtla, prof E. Loigu, prof M.
Kaljurand, prof P. Kulu ja prof J. Raik.
Doktorantide mobiilsus
2008. aastal käivitunud doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa viiakse ellu
inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Teadus- ja arendustegevuse
inimressursi arendamine” meetme „Jätkusuutlik ja atraktiivne teadus- ja arendustegevus”
raames. Programmi elluviijaks on SA Archimedes.
DoRa programmi on pikendatud 31. detsembrini 2015.
Kokkuvõte doktoriõpet toetavatest DoRa programmi tegevustest 2014. aastal:
Tegevus 3 (Teadusalane koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel)
Kokku on õppeaastatel 2008/2009–2011/2012 võetud DoRa 3 stipendiumiga TTÜ
doktoriõppesse 28 doktoranti. Neist kolm on õpingud katkestanud. Esimesed DoRa 3
doktorandid kaitsesid aastal 2012 (kaks doktoranti). 2013 ei kaitsenud ükski ning 2014 kaitses
kolm doktoranti.
Tegevus 4 (Välisüliõpilaste kaasamine doktoriõppesse)
Õppeaastatel 2009/2010 kuni 2011/2012 taotles TTÜ DoRa programmi vahenditest toetust 27
välisdoktorandi õpingute rahastamiseks. 2014. aasta lõpuks jätkab oma doktoriõpinguid 18
välisdoktoranti (neist kaheksal doktorandil lõppes nominaalaeg ning nad jätkasid
doktoriõpinguid ilma DoRa stipendiumita), seitse doktoranti katkestasid oma õpingud Eestis,
kaks doktoranti on edukalt kaitsnud (aastatel 2013 ja 2014).
Tabel 4 DoRa 4 doktorandid õppesuundade lõikes
Õppesuund Arv
Arvutiteadused 5
Füüsikalised loodusteadused 3
Tehnikaalad 7
2,38%
2,95%
3,48%3,21%
2,95%
0,00%
0,50%
1,00%
1,50%
2,00%
2,50%
3,00%
3,50%
4,00%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
41
Arhitektuur ja ehitus 3
KOKKU 18
Tegevus 5 (Külalisdoktorantide lühiajalised uurimisprojektid) raames viibisid TTÜs 2014. aastal
kokku 10 külalisdoktoranti, kes kokku kasutasid uurimisstipendiumeid 27 kuu ulatuses.
Keskmiseks viibimise perioodiks oli kolm kuud. Külalisdoktorandid tulid Belgiast, Hispaaniast,
Indoneesiast, Lätist, Poolast, Portugalist, Rumeeniast, Ukrainast ning Venemaalt.
Perioodil 01.01.2014–31.12.2014 lõppenud külalisdoktorantide Eestis viibimise perioodi eest
maksti Tallinna Tehnikaülikoolile õppe- ja teadustöö toetust kokku summas 14 725,08 eurot.
Tegevus 6 (Doktorantide semester välismaal) raames alustas 2014. aastal õpinguid või
teadustööd välisriigis 17 doktoranti. Välja makstud toetuste kogusumma oli 55 334 eurot.
Tegevus 8 (Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses) raames käis 2014.
aastal rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel ettekannetega esinemas, erialastest
kursusest osa võtmas või välisülikoolides ja -teadusasutustes uurimistööd tegemas kokku 140
magistranti/doktoranti/noorteadlast. Selleks otstarbeks eraldati neile sõidutoetusi summas
140 674,30 eurot.
42
2014. a KAITSTUD DOKTORITÖÖDE LOETELU
1. Indrek Koppel, geenitehnoloogia instituut
Teema: Transcriptional Mechanisms of BDNF Gene Regulation (BDNF geeni
avaldumise transkriptsioonilased mehhanismid)
Juhendaja: professor Tõnis Timmusk
Kaitses: 9. jaanuar 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)
2. Kristjan Pilt, Tehnomeedikum
Teema: Optical Pulse Wave Signal Analysis for Determination of Early Arterial Ageing
in Diabetic Patients (Optilise pulsilaine signaali analüüs arterite varase vananemise
määramiseks diabeedihaigetel)
Juhendajad: professor Kalju Meigas ja professor Margus Viigimaa
Kaitses: 24. jaanuar 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
3. Andres Anier, Tehnomeedikum
Teema: Estimation of the Complexity of the Electroencephalogram for Brain Monitoring
in Intensive Care (Elektroentsefalogrammi kompleksuse hindamine aju monitooringul
intensiivravis)
Juhendajad: professor Kalju Meigas ja professor Tarmo Lipping
Kaitses: 7. veebruar 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)
4. Bert Viikmäe, TTÜ Küberneetika Instituut
Teema: Optimising Fairways in the Gulf of Finland Using Patterns of Surface Currents
(Laevateede optimeerimine Soome lahel pinnahoovuste mustrite põhjal)
Juhendajad: juhtivteadur Tarmo Soomere ja vanemteadur Tomas Torsvik
Kaitses: 3. märts 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)
5. Heiki Tiikoja, masinaehituse instituut
Teema: Experimental Acoustic Characterization of Automotive Inlet and Exhaust System
(Autode sisse- ja väljalaskesüsteemi akustilised katsetusuuringud)
Juhendaja: professor Jüri Lavrentjev
Kaitses: 14. märts 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (tootmistehnika)
6. Raili Niine, keskkonnatehnika instituut
Teema: Population Equivalence Based Discharge Criteria of Wastewater Treatment
Plants in Estonia (Inimekvivalentidel põhinevad reoveepuhastite heitvee standardid
Eestis)
Juhendajad: professor Enn Loigu ja Walter Tang
Kaitses: 17. märts 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)
7. Aleksandr Michelson, rahvusvaheliste suhete instituut
Teema: Destination Branding and Constructing Symbolic Capital in the Reproduction of
Heritage Space: the Case of UNESCO Designated Hanseatic Old Towns (Sihtkoha
brändimine ja sümbolilise kapitali konstrueerimine pärandiruumi taastootmise protsessis
43
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate hansalinnade vanalinnade näitel)
Juhendaja: professor Katrin Paadam
Kaitses: 25. märts 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ärikorraldus)
8. Toivo Kallaste, Geoloogia Instituut
Teema: Pyroclastic Sanidine in the Lower Palaeozoic Bentonites – A Tool for Regional
Geological Correlations (Püroklastiline sanidiin Alam-Paleosoikumi bentoniitides –
regionaalstratigraafia uus töövahend)
Juhendajad: professor Alvar Soesoo ja vanemteadur Tarmo Kiipli
Kaitses: 28. märts 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (Maa-teadused)
9. Marika Eik, Küberneetika Instituut
Teema: Orientation of Short Steel Fibres in Concrete: Measuring and Modelling
(Metallist lühikiudude orientatsioon betoonis: mõõtmine ja modelleerimine)
Juhendajad: vanemteadur Heiko Herrmann ja professor Jari Puttonen
Kaitses: 4. aprill 2014
Kaitsmine toimus TTÜ ja Aalto Ülikooli vahel sõlmitud rahvusvahelise ühisjuhendamise
lepingu raames Aalto Ülikoolis
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)
10. Alar Kolk, ärikorralduse instituut
Teema: Co-evolution of Capabilities’ and Alliance Portfolios: Multinational Firms in
Global ICT Industry (Hargmaiste ettevõtete võimekuste ja liitude arendamine globaalses
infotehnoloogiatööstuses)
Juhendaja: dotsent Mait Rungi
Kaitses: 29. aprill 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ärikorraldus)
11. Dmitri Šumigin, polümeermaterjalide instituut
Teema: Composites of Low-Density Polyethylene and Poly(Lactic Acid) with Cellulose
and its Derivatives (Madaltiheda polüetüleeni ja polü(piimhappe)komposiidid tselluloosi
ning selle derivaatidega)
Juhendajad: professor Andres Krumme ja vanemteadur Elvira Tarasova
Kaitses: 6. mai 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
12. Erki Kärber, materjaliteaduse instituut
Teema: Properties of ZnO-nanorod/In2S3/CuInS2 Solar Cell and the Constituent Layers
Deposited by Chemical Spray Method (Keemilise pihustuse meetodil sadestatud ZnO-
nanovarras/In2S3/CuInS2 päikesepatarei ja selle koostisosade omadused)
Juhendajad: vanemteadur Arvo Mere ja juhtivteadur Malle Krunks
Kaitses: 7. mai 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
13. Aleksandr Käkinen, anorgaaniliste materjalide teaduslabor
Teema: The Role of Physico-chemical Properties and Test Environment on Biological
Effects of Copper and Silver Nanoparticles (Vase ja hõbeda nanoosakeste füüsikalis-
keemiliste omaduste ja testikeskkonna mõju nende bioloogilisele toimele)
44
Juhendajad: juhtivteadur Rein Kuusik ja juhtivteadur Anne Kahru
Kaitses: 20. mai 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
14. Julia Šommet, mäeinstituut
Teema: Analysis of Sustainability Assessment in Carbonate Rock Quarries
(Karbonaatkivimite karjääride jätkusuutlikkuse analüüs)
Juhendajad: dotsent Jüri-Rivaldo Pastarus ja Sergei Sabanov
Kaitses: 22. mai 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)
15. Julia Lehner, materjaliteaduse instituut
Teema: Formation of Cu2ZnSnS4 and Cu2ZnSnSe4 by Chalcogenisation of
Electrochemically Deposited Precursor Layers (Cu2ZnSnSe4 ja Cu2ZnSnS4
moodustumine elektrokeemiliselt sadestatud kihtide kalkogeniseerimisel)
Juhendajad: vanemteadur Olga Volobujeva ja professor Enn Mellikov
Kaitses: 28. mai 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
16. Ants Koel, T. J. Seebecki elektroonikainstituut
Teema: GaAs and SiC Semiconductor Materials Based Power Structures: Static and
Dynamic Behavior Analysis (GaAs ja SiC pooljuhtmaterjalidel põhinevad
jõustruktuurid: staatiliste ja dünaamiliste karakteristikute käitumise analüüs)
Juhendaja: professor Toomas Rang
Kaitses 30. mai 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroonika)
17. Reeno Reeder, T. J. Seebecki elektroonikainstituut
Teema: Development and Optimisation of Modelling Methods and Algorithms for
Terahertz Range Radiation Sources Based on QuantumWell Heterostructures
(Kvantaukudega heterostruktuuridel põhinevate terahertskiirgurite
modelleerimismeetodite ja –algoritmide arendus ja optimeerimine)
Juhendajad: emeriitprofessor Enn Velmre ja teadur Andres Udal
Kaitses: 30. mai 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroonika)
18. Marika Viisimaa, keemiatehnika instituut
Teema: Peroxygen Compounds and New Integrated Processes for Chlorinated
Hydrocarbons Degradation in Contaminated Soil (Peroksü-ühendite ja uute integreeritud
protsesside kasutamine kloorsüsivesinike lagundamiseks saastatud pinnases)
Juhendaja: vanemteadur Anna Goi
Kaitses 10. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
19. Ada Traumann, keemiatehnika instituut
Teema: Improvement of Work Environment through Modelling the Prevention of Health
Risks Focusing on Indoor Pollutants (Töökeskkonna parendamine tööruumi siseõhu
saasteainete poolt põhjustatud terviseriskide hindamise kaudu)
Juhendajad: professor Vahur Oja ja professor Piia Tint
45
Kaitses: 13. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
20. Olga Budarnaja, keemiatehnika instituut
Teema: Visible-light-sensitive Photocatalysts for Oxidation of Organic Pollutants and
Hydrogen Generation (Fotokatalüsaatorid orgaaniliste saasteainete fotokatalüütiliseks
oksüdatsiooniks ja vesiniku tootmiseks nähtavas valguses)
Juhendaja: vanemteadur Deniss Klauson
Kaitses: 16. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
21. Jelena Hruljova, keemiatehnika instituut
Teema: Role of Specifically Interacting Solvents in Solvent Swelling of Kukersite Oil
Shale Kerogen (Spetsiifiliste vastasmõjudega lahustite roll kukersiitse põlevkivi
kerogeeni pundumises)
Juhendaja: professor Vahur Oja
Kaitses: 17. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
22. Tanel Kivipõld, elektroenergeetika instituut
Teema: Real-Time Electricity Tariff System for Retail Market (Reaalaja tariifisüsteem
jaeturule)
Juhendaja: professor Juhan Valtin
Kaitses: 18. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroenergeetika)
23. Priit Uuemaa, elektroenergeetika instituut
Teema: Industrial CHP Optimal Management Model in the Energy Market under
Incomplete Information (Tööstusliku koostootmisjaama juhtimismudeli loomine
energiaturu tingimustes arvestades info mittetäielikkust)
Juhendajad: professor Heiki Tammoja ja professor Juhan Valtin
Kaitses: 18. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroenergeetika)
24. Jaan Übi, informaatikainstituut
Teema: Methods for Coopetition and Retention Analysis: An Application to University
Management (Koopetitsiooni ja väljalangevuse uurimise meetodid: rakendus ülikooli
juhtimises)
Juhendajad: dotsent Innar Liiv ja vanemteadur Mati Tombak
Kaitses: 18. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (informaatika)
25. Henrik Herranen, masinaehituse instituut
Teema: Design Optimization of Smart Composite Structures with Embedded Devices
(Integreeritud elektroonikakomponentidega targa komposiitmaterjali väljatöötamine)
Juhendajad: professor Martin Eerme ja juhtivteadur Jüri Majak
Kaitses: 19. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (tootearendus ja tootmine)
46
26. Jelena Priss, soojustehnika instituut
Teema: High Temperature Corrosion and Abrasive Wear of Boiler Steels (Katlateraste
kõrgtemperatuurse korrosiooni- ja kulumisuuringud)
Juhendajad: professor Ivan Klevtsov ja dotsent Andrei Dedov
Kaitses: 20. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (soojusenergeetika)
27. Anton Rassõlkin, elektrotehnika instituut
Teema: Research and Development of Trial Instrumentation for Electric Propulsion
Motor Drives (Elekterveoajamite katsekeskkonna uurimine ja arendamine)
Juhendajad: vanemteadur Hardi Hõimoja ja professor Valery Vodovozov
Kaitses: 25. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)
28. Aare Aruniit, materjalitehnika instituut
Teema: Thermoreactive Polymer Composite with High Particulate Filler Content (Suure
pulbrilise täiteaine sisaldusega termoreaktiivne polümeerkomposiit)
Juhendajad: professor Jaan Kers ja professor Andres Krumme
Kaitses 26. juuni 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (materjalitehnika)
29. Peep Pitk, keemiainstituut
Teema: Protein- and Lipid-rich Solid Slaughterhouse Waste Anaerobic Co-digestion:
Resource Analysis and Process Optimization (Proteiini- ja lipiidirikaste tahkete
tapamajajäätmete anaeroobne kooskääritamine: ressursi analüüs ja protsessi
optimeerimine)
Juhendajad: professor Raivo Vilu ja professor Prasad Kaparaju
Kaitses: 3. juuli 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia)
30. Kaspar Valgepea, keemiainstituut
Teema: Absolute Quantitative Multi-omics Characterization of Specific Growth Rate-
dependent Metabolism of Escherichia coli (Absoluutselt kvantitatiivsetel
oomikameetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi
kirjeldamine)
Juhendajad: professor Raivo Vilu ja vanemteadur Kaarel Adamberg
Kaitses: 9. juuli 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia)
31. Sigrid Hade, Geoloogia Instituut
Teema: GIS Applications in the Studies of the Palaeozoic Graptolite Argillite and
Landscape Change (GIS meetodite rakendused Paleosoikumi graptoliit-argilliidi ja
keskkonnaseisundi muutlikkuse uuringutes)
Juhendaja: professor Alvar Soesoo
Kaitses: 8. august 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (Maa-teadused)
32. Aivar Auväärt, elektrotehnika instituut
Teema: Development of Energy Reserve Optimization Methodology for Households with
Renewable Power Systems (Taastuva energia allikatega kodumajapidamiste
47
energiareservi optimeerimise metoodika väljatöötamine)
Juhendajad: professor Tõnu Lehtla ja professor Argo Rosin
Kaitses: 21. august 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)
33. Toomas Vaimann, elektrotehnika instituut
Teema: Diagnostics of Induction Machine Rotor Faults Using Analysis of Stator Signals
(Asünkroonmasina rootori diagnostika staatorisignaalide uurimise meetodil)
Juhendajad: dotsent Aleksander Kilk ja professor Anouar Belahcen
Kaitses: 21. august 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)
34. Dmitri Kartofelev, Küberneetika Instituut
Teema: Nonlinear Sound Generation Mechanisms in Musical Acoustics (Helitekke
mittelineaarsed mehhanismid muusikalises akustikas)
Juhendaja: vanemteadur Anatoli Stulov
Kaitses: 22. august 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (rakendusmehaanika)
35. Robert Tsanev, geenitehnoloogia instituut
Teema: Identification and Structure-Functional Characterisation of the Gene
Transcriptional Repressor Domain of Human Gli Proteins (Inimese Gli-valkude
transkriptsioonilise repressordomeeni määramine ja struktuurilis-funktsionaalne
iseloomustus)
Juhendaja: professor Lilian Järvekülg
Kaitses: 22. august 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)
36. Dmitri Gornostajev, mehhatroonikainstituut
Teema: Development of the Calculation Method for Barge Hull (Pargase korpuse uus
arvutusmeetod)
Juhendajad: dotsent Gennadi Arjassov ja dotsent Igor Penkov
Kaitses: 26. august 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (mehhatroonika)
37. Svetlana Raudonen, rahanduse ja majandusteooria instituut
Teema: Impact of Corporate Taxation on Foreign Direct Investments: Evidence from the
European Union (Ettevõtte tulumaksu mõju otsestele välisinvesteeringutele: järeldusi
Euroopa Liidu andmestikust)
Juhendajad: professor Enn Listra ja professor Andreas Freytag
Kaitses: 26. august 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (finantsökonoomika)
38. Innokenti Sobolev, automaatikainstituut
Teema: Hyperspectral Data Processing and Interpretation in Remote Sensing Based on
Laser-Induced Fluorescence Method (Hüperspektraalse andmete analüüs ja
tõlgendamine kaugseires laser-induced-fluorescence-meetodi põhjal)
Juhendajad: dotsent Eduard Petlenkov ja Sergei Babitšenko
Kaitses: 26. august 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (arvuti- ja süsteemitehnika)
48
39. Raivo Attikas, elektroenergeetika instituut
Teema: Modelling of Control Systems and Optimal Operation of Power Units in Thermal
Power Plants (Energiaplokkide juhtimissüsteemide modelleerimine ja talitluse
optimeerimine soojuselektrijaamades)
Juhendaja: professor Heiki Tammoja
Kaitses: 4. september 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)
40. Artur Noole, keemiainstituut
Teema: Asymmetric Organocatalytic Synthesis of 3,3’-Disubstituted Oxindoles
(Asümmeetriline organokatalüütiline 3,3’-diasendatud oksindoolide süntees)
Juhendaja: professor Tõnis Kanger
Kaitses: 4. september 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia)
41. Riina Koris, ärikorralduse instituut
Teema: Customer Orientation at a Higher Educational Institution: The Perspective of
Undergraduate Business Students in Estonia (Kliendiorientatsioon Eestis kõrghariduses
ärialast haridust omandavate bakalaureusetudengite vaatenurgast)
Juhendajad: professor Anu Leppiman, dotsent Petri Jouni Nokelainen ja professor Katri
Kerem
Kaitses: 12. september 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ärikorraldus)
42. Maija Viška, Küberneetika Instituut
Teema: Sediment Transport Patterns Along the Eastern Coasts of the Baltic Sea
(Settetranspordi mustrid Läänemere idarannikul)
Juhendaja: juhtivteadur Tarmo Soomere
Kaitses: 22. september 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)
43. Liina Lind, materjalitehnika instituut
Teema: Wear of PVD Coatings on Fineblanking Punches (PVD pinnete kulumine
silelõikestantsi templitel)
Juhendajad: vanemteadur Priidu Peetsalu ja professor Renno Veinthal
Kaitses: 26. september 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (materjalitehnika)
44. Kristi Joamets, õiguse instituut
Teema: Gender as an Element of Marriage Capacity in the Context of National and
Supranational Law in the European Union (Sugu kui abieluvõime element liikmesriigi ja
EL õiguses)
Juhendajad: professor Tanel Kerikmäe ja dotsent Lehte Roots
Kaitses: 7. oktoober 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (avalik haldus)
45. Ingrid Pappel, informaatikainstituut
Teema: Paperless Management as a Foundation for the Application of e-Governance in
Local Governments (Digitaalne asjaajamine kui alus e-valitsemise rakendamisel
kohalikes omavalitsustes)
49
Juhendajad: teadur Enn Õunapuu ja professor Rein Kuusik
Kaitses: 14. november 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (informaatika)
46. Kristel Hälvin, toiduainete instituut
Teema: Determination of B-group Vitamins in Food Using an LC-MS Stable Isotope
Dilution Assay (B-grupi vitamiinide määramine toiduainetes kasutades LC-MS isotoop-
lahjenduse meetodit)
Juhendajad: vanemteadur Ildar Nisamedtinov
Kaitses: 28. november 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
47. Jana Põldnurk, keskkonnatehnika instituut
Teema: Integrated Economic and Environmental Impact Assessment and Optimisation of
the Municipal Waste Management Model in Rural Area by Case of Harju County
Municipalities in Estonia (Hajaasustusala jäätmehooldusmudeli majandusliku ja
keskkonnamõju hindamine ning mudeli optimeerimine Eestis Harjumaa omavalitsuste
näitel)
Juhendajad: professor Enn Loigu ja külalisprofessor Karin Pachel
Kaitses: 1. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)
48. Agne Velthut-Meikas, integreeritud süsteemide bioloogia keskus
Teema: Ovarian Follicle as the Environment of Oocyte Maturation: The Role of
Granulosa Cells and Follicular Fluid at Pre-Ovulatory Development (Munasarja folliikul
kui munaraku küpsemise keskkond: granuloosrakkude ja follikulaarvedeliku roll
ovulatsioonieelses arengus)
Juhendajad: vanemteadur Anu Aaspõllu ja professor Andres Salumets
Kaitses: 2. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)
49. Irina Klimova, anorgaaniliste materjalide teaduslabor
Teema: Modification of Ammonium Nitrate Fertilizer (Ammooniumnitraatväetise
modifitseerimine)
Juhendajad: vanemteadur Tiit Kaljuvee ja professor Andres Trikkel
Kaitses: 4. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
50. Jekaterina Kazantseva, geenitehnoloogia instituut
Teema: Alternative Splicing of TAF4: A Dynamic Switch between Distinct Cell
Functions (TAF4 alternatiivne splaising kui raku funktsioonide dünaamilise
reguleerimise lüliti)
Juhendaja: vanemteadur Kaia Palm
Kaitses: 5. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)
51. Nicole Delpeche-Ellmann, Küberneetika Instituut
Teema: Circulation Patterns in the Gulf of Finland Applied to Environmental
Management of Marine Protected Areas (Soome lahe pinnahoovuste mustrite
rakendamisest looduskaitsealade haldamiseks)
50
Juhendaja: juhtivteadur Tarmo Soomere
Kaitses: 8. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)
52. Nikolai Voltšihhin, materjalitehnika instituut
Teema: Design and Technology of Oxides-Containing Ceramic-Based Composites
(Oksiide sisaldava komposiitkeraamika tehnoloogia)
Juhendajad: juhtivteadur Irina Hussainova ja vanemteadur Maksim Antonov
Kaitses: 8. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (materjalitehnika)
53. Jaanus Suurväli, geenitehnoloogia instituut
Teema: Regulator of G Protein Signalling 16 (RGS16): Functions in Immunity and
Genomic Location in an Ancient MHC-Related Evolutionarily Conserved Synteny Group
(G valkude signaaliülekande regulaator 16 (RGS16): osalus immuunvastuses ja
genoomne asukoht ürgses MHC-seoselises evolutsiooniliselt konserveerunud sünteenses
grupis)
Juhendaja: vanemteadur Sirje Rüütel Boudinot
Kaitses: 9. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)
54. Mailis Päri, geenitehnoloogia instituut
Teema: Characterization of the Oligoadenylate Synthetase Subgroup from Phylum
Porifera (Hõimkonna Porifera oligoadenülaadi süntetaaside alamrühma
iseloomustamine)
Juhendajad: vanemteadur Anne Kuusksalu ja vanemteadur Annika Lopp
Kaitses: 10. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)
55. Jana Toompuu, T. J. Seebecki elektroonikainstituut
Teema: Investigation of the Specific Deep Levels in p-, i- and n- regions of GaAs p⁺-pin-
n⁺ Structures (GaAs p+-pin-n+ struktuuride spetsiifiliste sügavate tsentrite uurimine p-, i-
ja n-alades)
Juhendajad: professor Toomas Rang ja vanemteadur Oleg Korolkov
Kaitses: 12. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroonika)
56. Ene Viiard, toiduainete instituut
Teema: Diversity and Stability of Lactic Acid Bacteria During Rye Sourdough
Propagation (Piimhappebakterite mitmekesisus ja stabiilsus rukkileivajuuretise
uuendamisel)
Juhendaja: vanemteadur Inga Sarand
Kaitses: 12. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)
57. Merle Rihma, ärikorralduse instituut
Teema: Ethics Audit: A Management Tool for Assessing of Corporate Social
Responsibility and Preventing Ethical Risks (Eetikaaudit kui ettevõtete sotsiaalse
vastutustundlikkuse hindamise ja eetiliste riskide ennetamise vahend)
Juhendajad: dotsent Mari Meel ja professor Anu Leppiman
51
Kaitses: 16. detsember 2014
Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ärikorraldus)
52
DOKTORIKOOLID
2014. aastal jätkusid veel ka doktorikoolide tegevused. TTÜ juhtimisel tegutsesid:
- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikool
- Energia- ja geotehnika doktorikool II
- Ehituse ja keskkonnatehnika doktorikool
Partnerina jätkati viies doktorikoolis:
- Majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikool
- Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool
- TÜ ja TTÜ doktorikool Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad
- Maateaduse ja ökoloogia doktorikool
- Eesti matemaatika ja statistika doktorikool
2014. aasta lõpus lõppesid TÜ ja TTÜ doktorikoolide Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad
ning Ehituse ja keskkonnatehnika projektid. Ülejäänud doktorikoolid said veel pikendust
järgmiseks aastaks.
Teadus- ja arendustegevuse strateegia aastateks 2005–2015 näeb ette, et ülikool osaleb aktiivselt
doktorikoolide tegevustes ning on koondanud valdava osa doktoriõppest doktorikoolidesse. TTÜ
doktorantide kuulumine doktorikoolidesse viimasel viiel aastal on kirjeldatud alljärgneva
graafiku kaudu.
Joonis 8 Doktorikoolidesse kaasatud TTÜ doktorantide osakaal (%)
TTÜ juhitavate doktorikoolide kõige edukamateks tegevusteks 2014. aastal olid:
- lühiajaline välismobiilsus (nii doktorantide kui ka õppejõudude ja juhendajate);
- kaasjuhendajate (Eestist, välisriikidest ja ka ettevõtlusest) kaasamine;
- koostöö ettevõtetega.
Energia- ja geotehnika doktorikoolis ja Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikoolis on
väga palju korraldatud ka intensiivkursusi ning käivitatud interdistsiplinaarseid uurimisprojekte.
66,6
68,9
72,8
71,070,5
63,0
64,0
65,0
66,0
67,0
68,0
69,0
70,0
71,0
72,0
73,0
74,0
2010 2011 2012 2013 2014
53
JÄRELDOKTORID
T&A strateegia näeb ette järeldoktorite töökohtade loomise. Järeldoktorite töökohtade loomist
toetavad SA ETF kaudu rahastatavad meetmed: teadlasmobiilsusprogramm Mobilitas ning 7.
raamprogrammi Inimesed programmi COFUND meetme kaasabil rahastatav programm
ERMOS.
2014. aastal töötasid TTÜ-s:
- 4 järeldoktorit SA ETAg koordineeritava programmi ERMOS kaudu;
- 9 järeldoktorit Mobilitas programmi kaudu.
Järeldoktoritest täpsemalt on kirjas peatükis „SA ETAG meetmete kaudu rahastamine“.
54
PUBLITSEERIMINE
TTÜ arengukava 2011−2015 näeb ette eelretsenseeritud publikatsioonide1 arvu kasvu ühe
akadeemilise personali täidetud ametikoha (täistööaja arvestuses) kohta aastaks 2015 1,3-ni.
2014. aastal oli vastav number 1,19.
Joonis 9 Eelretsenseeritavate teaduspublikatsioonide arv TTÜ-s ühe akadeemilise personali
täidetud ametikoha (täistööaja arvestuses) kohta (ETISe alusel)
Joonis 10 Eelretsenseeritavad teaduspublikatsioonid ühe täidetud ametikoha kohta
teaduskondades ja asutustes 2014. aastal
1 Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikaatori alusel 1.1, 1.2; 2.1; 3.1. Alus ETIS seisuga 7. aprill 2015. Alates
1.07.2014 arvestatakse 1.1 ja 3.1 publikatsioonide kategooriatesse ka andmebaasis Scopus kajastatud
teaduspublikatsioone ning on muudetud 2.1 sõnastust.
0,930,96
1,03 1,02
1,19
1,3
0,00
0,20
0,40
0,60
0,80
1,00
1,20
1,40
2010 2011 2012 2013 2014 2015
1,1
2,01,8
1,31,1
1,4
0,9
1,4
2,8
2,3
1,31,5
1,01,2
0,00
0,50
1,00
1,50
2,00
2,50
3,00
55
Joonis 11 Eelretsenseeritavad publikatsioonid TTÜ-s (ETISe alusel)
Joonis 12 Thomson Reuters ISI Web of Science artiklid Eesti suuremates ülikoolides
(baasfinantseerimise alusandmed, HTM)
TTÜ teadus- ja arendustegevuse strateegia seab eesmärgiks avaldada 2015. aastal 2200
teaduspublikatsiooni2.
2014. a avaldati3 TTÜ-s teaduslikke publikatsioone kokku 1817 (2010. a 1583, 2011. a 1614,
2012. a 1716, 2013. a 1721).
2 ETIS-es kasutatava klassifikaatori alusel 1.1, 1.2, 1.3,2.1, 2.2, 2.3,3.1, 3.2, 3.4, 3.5, 4.1, 4.2, 5.1, 5.2. Alates
1.07.2014 arvestatakse 1.1 ja 3.1 publikatsioonde kategooriatesse ka andmebaasis Scopus kajastatud
teaduspublikatsioone ning on muudetud 2.1 sõnastust. 3 Alus ETIS seisuga 7. aprill 2015
278306
346
390 377397
463
113 116
188 178199
255
160
1 1 4 2 1 0 12
303
231
321 315
378
289
486
0
100
200
300
400
500
600
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
1.1 1.2 2.1 3.1
267 299355 321 358
111 141 144 167166
775
943873
950
1100
130 126 137 138177
0
200
400
600
800
1000
1200
2009 2010 2011 2012 2013
TTÜ TLÜ TÜ EMÜ
56
Joonis 13 TTÜ publikatsioonid ETIS-e andmetel (arv)
Joonis 14 Teaduspublikatsioonid TTÜ-s 2010-2014 (ETIS-e andmetel)
Viimasel viiel aastal avaldatud TTÜ artiklitest on 10 enimtsiteeritut alljärgnevad (publitseeritud
2010–2014, seisuga 4.05.2015)
Ehret GB.; Munroe PB.; Rice KM. et al., (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2011. Genetic variants in
novel pathways influence blood pressure and cardiovascular disease risk. Nature 478:
103−109. Times cited: 441 (from ISI WOS), 461 (from Scopus);
Mancia G.; Fagard R.; Narkiewicz K. et al., (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013. 2013 ESH/ESC
Guidelines for themanagement of arterial hypertension The Task Force for the management
of arterial hypertension of the European Society of Hypertension (ESH) and of the European
Society of Cardiology (ESC). Journal of Hypertension 31 (7): 1281−1357. Times cited: 431
Nanoparticles Location: Rhodes, GREECE Date: OCT 05-08, 2008 TOXICOLOGY Volume:
269 Issue: 2−3 Special Issue: SI Pages: 182−189. Times cited: 88 (from ISI WOS), 93 (from
Scopus);
Grossberg, M.; Krustok, J.; Raudoja, J.; et al., 2011. Photoluminescence and Raman study of
Cu2ZnSn(SexS1-x)(4) monograins for photovoltaic applications THIN SOLID FILMS
Volume: 519 Issue: 21 Special Issue: SI Pages: 7403−7406 Times cited: 87 (from ISI WOS),
99 (from Scopus);
1 8301 946
2 040 1 9812070
1 583 1 6141 716 1721
1817
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
2010 2011 2012 2013 2014
Kokku sh teaduspublikatsioonid
346390 377 397
463
321 315378
289
486551520
593 570
458
244272 251
338286
0
200
400
600
800
2010 2011 2012 2013 2014
Teaduslikud raamatud, monograafiad
Thomson Reuters Web of Sc.-artiklid, alates 2014 Scopus (1.1)
Artiklid kogumikes (sh Web of Sc, alates 2014 Scopus, 3.1)
Eelrets./refer. teaduslikud artiklid
Muud teaduslikud artiklid
Teesid
Teadusväljaannete toimetamine
Muud eelrets teaduspubl
57
Vinnikov D.; Roasto I., 2011. Quasi-Z-source-based isolated DC/DC converters for distributed
power generation. IEEE Transactions on Industrial Electronics 58 (1): 192-201. Times cited:
78 (from ISI WOS), 100 (from Scopus).
Allpool on toodud TTÜ teadlaste 2005−2014 publitseeritud artiklid, mis on kõrgelt tsiteeritud
publikatsioonid oma eriala piires (Thomson Reuters Web of Knowledge, Essential Science
Indicators. Highly cited papers for TUT seisuga 4.05.2015).
Neuroscience & Behavior
Aid, T.; Kazantseva, A.; Piirsoo, M.; et al., 2007. Mouse and rat BDNF gene structure and
expression revisited. Journal of neuroscience research, Volume: 85 (3): 525−535.
Molecular Biology and Genetics
- Koettgen, A.; Albrecht, E.; Teumer, A.; et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013.
Genome-wide association analyses identify 18 new loci associated with serum urate
concentrations. Nature genetics, Volume: 45 Issue: 2 Pages: 145−154.
Physics
Altosaar, M.; Raudoja, J.; Timmo, K.; (...), Krustok, J.; Mellikov, E., 2008. Cu2Zn1-
xCdxSn(Se1-ySy)(4) solid solutions as absorber materials for solar cells. Physica Status Solidi
A- Applications and Materials Science. 205 (1), pp. 167−170
Plant & Animal Science
- Öpik M.; Metsis M.; Daniell TJ.; Zobel M.; Moora M., 2009. Large-scale parallel 454
sequencing reveals host ecological group specificity of arbuscular mycorrhizal fungi in a
boreonemoral forest. New Phytologist 184: 424−437;
- Öpik, M.; Zobel, M.; Cantero, J.J.; (...), Vasar, M.; Moora, M., 2013. Global sampling of
plant roots expands the described molecular diversity of arbuscular mycorrhizal fungi.
Mycorrhiza 23 (5), pp. 411−430;
- Soomere, T.; Viška, M., 2014. Simulated wave-driven sediment transport along the
eastern coast of the Baltic Sea. Journal of Marine Systems. 129, pp. 96−105.
Chemistry
Katritzky AR.; Kuanar M.; Slavov S.; Hall CD.; Karelson M.; Kahn I.; Dobchev DA., 2010.
Quantitative correlation of physical and chemical properties with chemical structure: utility for
prediction. Chemical Reviews 110: 5714−5789.
Environment & Ecology
- Scherber C.; Eisenhauer N.; Weisser WW. et al., (TTÜ-st Kuu A.), 2010. Bottom-up
effects of plant diversity on multitrophic interactions in a biodiversity experiment. Nature
468: 553-556;
- Blinova I.; Ivask A.; Heinlaan M.; Mortimer M.; Kahru A., 2010. Ecotoxicity of
nanoparticles of CuO and ZnO in natural water. Environmental Pollution 158: 41−47;
- Reitalu, T.; Helm, A.; Pärtel, M.; (...), Znamenskiy, S.; Prentice, H.C., 2014.
Determinants of fine-scale plant diversity in dry calcareous grasslands within the Baltic
Sea region. Agriculture, Ecosystems and Environment. 182, pp. 59−68.
Engineering
- Lawlor, V.; Griesser, S.; Buchinger, G.; (...), Cordiner, S.; Meissner, D., 2009. Review of
the micro-tubular solid oxide fuel cell. Part I. Stack design issues and research activities.
Journal of Power Sources. 193 (2), pp. 387−399;
- Vinnikov D.; Roasto I., 2011. Quasi-Z-source-based isolated DC/DC converters for
distributed power generation. IEEE Transactions on Industrial Electronics 58 (1):
192−201,
- Lätt, S.; Slavinskis, A.; Ilbis, E.; (...), Reinart, A.; Noorma, M. (TTÜ-st Vahter, A.; Liias,
P.; Vahter, T.; Evard, V.), 2014. ESTCube-1 nanosatellite for electric solar wind sail in-
58
orbit technology demonstration. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. 63
(2S), pp. 200−209;
- Montewka, J.; Ehlers, S.; Goerlandt, F.; (...), Tabri, K.; Kujala, P., 2014. A framework
for risk assessment for maritime transportation systems - A case study for open sea
collisions involving RoPax vessels. Reliability Engineering and System Safety. 124, pp.
142−157.
Clinical Medicine
- Ehret GB.; Munroe PB.; Rice KM. et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2011. Genetic
variants in novel pathways influence blood pressure and cardiovascular disease risk.
Nature 478: 103−109;
- Mancia G.; Fagard R.; Narkiewicz K. et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013. 2013
2013 ESH/ESC Guidelines for the management of arterial hypertension. European Heart
Journal. 34 (28): 2159+;
- Mancia G.; Fagard R.; Narkiewicz K. et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013. 2013
ESH/ESC Guidelines for themanagement of arterial hypertension The Task Force for the
management of arterial hypertension of the European Society of Hypertension (ESH) and
of the European Society of Cardiology (ESC). Journal of Hypertension Volume: 31
Issue: 7, 1281−1357.
- Mancia, G.; Fagard, R., Narkiewicz, K.; et al.; (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013. 2013
Practice guidelines for the management of arterial hypertension of the European Society
of Hypertension (ESH) and the European Society of Cardiology (ESC) Journal of
Hypertension, Volume: 31 Issue: 10 Pages: 1925−1938;
- White, HD.; Held, C.; Stewart, R.; et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2014. Darapladib
for Preventing Ischemic Events in Stable Coronary Heart Disease. New England journal
of Medicine, Volume: 370 Issue: 18 Pages: 1702−1711;
- Mancia, G.; Fagard, R.; Narkiewicz, K.; et al, (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2014. 2013
ESH/ESC Practice Guidelines for the Management of Arterial Hypertension. Blood
pressure, Volume: 23 Issue: 1 Pages: 3−16.
Pharmacology and toxicology
Bondarenko, O.; Juganson, K.; Ivask, A.; et al., 2013. Toxicity of Ag, CuO and ZnO
nanoparticles to selected environmentally relevant test organisms and mammalian cells in vitro:
a critical review. Archives of toxicology, Volume: 87 Issue: 7 Pages: 1181−1200.
59
INNOVATSIOONI- JA ETTEVÕTLUSKESKUS
Rahvusvaheline koostöö ja arendustegevus
Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse põhiülesanne on TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtlusalase
koostöö koordineerimine ülikooli siseselt, koostöö ettevõtete ja ettevõtlusorganisatsioonidega nii
Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, koostöö korraldamiseks vajalike tugiteenuste
väljaarendamine ja osutamine ning selle kaudu innovatsiooni- ja ettevõtluse, regionaaltegevuse
ning teadmiste ja tehnoloogiasiirde tulemuslikkuse tõstmine TTÜ-s. Keskuse töö
põhivaldkonnad on innovatsioonivaldkond, ettevõtlusvaldkond ja välisrahastamise valdkond.
Keskus koordineerib alates 2014. a detsembrist Tehnoloogiakooli tegevusi.
Ülikooli eduteguriks on rahvusvahelistumine ja innovatsioon. Ülikoolile on oluline nii
rahvusvaheliste üliõpilaste, teadlaste kui partnerite olemasolu. Eesmärgiks on tihedam ja
pikaajalisem koostöö ettevõtetega ning lepingute mahu suurendamine nii siseriiklikult kui ka
väljaspool. 2014. aastal jätkus koostöö järgmiste rahvusvaheliste suurfirmadega: Ericsson Eesti
AS, Mitsubishi Motors Corporation, Mitsubishi Motors, Samsung Electronics, Abeking &
Rasmussen, Vopak E.O.S. AS jt, kus on kaasatud palju rahvusvahelisi üliõpilasi.
Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava projekti „Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli
intellektuaalomandi kaitse ja kommertsialiseerimise süsteemi tõhustamine väliseksperdi
kaasamise teel Tallinna Tehnikaülikoolis“ toel on innovatsiooni -ja ettevõtluskeskuses tööl
väliseksperdid, kes teostavad TTÜ intellektuaalomandi analüüse, teevad ettepanekuid selle
kommertsialiseerimiseks ja viivad läbi valdkonna koolitusi. Projekt lõpeb 2015. aasta I kvartali
lõpuks.
TTÜ tööstusomand
TTÜ tööstusomandi aktiivses portfellis on seisuga 31.12.2014 kokku 50 leiutist (2002–2014).
Iga leiutis moodustab omaette patendiperekonna, kuhu kuuluvad esitatud patenditaotlused ja
välja antud patendid. Jõusolevaid patenditaotlusi on kokku 28, sh 7 Eesti ja 21 välispatendi
taotlust. Kehtivaid patente on 48, sh 22 Eesti ja 26 välispatenti. Lisaks on portfellis kuus
kasulikku mudelit. TTÜ-l on 18 kaubamärki.
Valdkondadest on enim leiutisi elektroonikas, järgneb materjalitehnoloogia ja lahendused
päikeseenergia kasutamiseks. Väga hea kompetents on toodete ja tootmisprotsesside jälgimiseks
kasutatavate kontaktivabade andurite konstruktsiooni alal. 2014. a sõlmiti TTÜ ja ELIKO
Tehnoloogia Arenduskeskuse ühise leiutise kasutusse andmiseks litsentsileping Soome firmaga
Injeq OY.
2014. aastal esitati TTÜ nimel 14 patenditaotlust, sh seitse Eesti, kaks Euroopa, kaks USA, üks
rahvusvaheline (PCT), üks Jaapani ja üks Suurbritannia patenditaotlus. TTÜ-le anti välja 11
patenti, sh kolm Eesti, kaks USA, üks Soome, Rootsi, Norra, Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa
patent. TTÜ nimel esitati üks kasuliku mudeli registreerimise taotlus. TTÜ-le anti välja kaks
Eesti ja üks Euroopa Ühenduse kaubamärgi registreerimise tunnistus.
TTÜ liikmeskonnale ja ettevõtetele anti 18 konsultatsiooni leiutiste ja kuus konsultatsiooni
kaubamärkide õiguskaitse alal. Nõustati viit TTÜ uurimisgruppi spin-off firma loomise teemal,
sh mehhatroonikainstituudi, materjalitehnika instituudi, geenitehnoloogia instituudi,
elektrotehnika instituudi ning e-Meditsiini laboratooriumi uurimisgruppe.
PATENDITAOTLUSED
TTÜ nimel esitatud Eesti patenditaotlused 7 tk:
1. EE201400003
Meetod ja seade tallatugede valmistamiseks
Taotlus esitatud: 31.01.2014
60
Autorid: Mart Tamre, Ahti Põlder, Maido Hiiemaa, Marko Tilk (MH)
Omanikud: TTÜ, AS Gadox
2. E201400013
Püsimagnetitega sünkroonreluktansmootor
Taotlus esitatud: 09.05.2014
Autorid: Kuno Janson, Anouar Belahcen, Ants Kallaste, Toomas Vaimann (AT)
Omanik: TTÜ
3. EE201400022
Katseseade materjalide abrasiivkulumise uurimiseks
Taotlus esitatud: 16.06.2014
Autorid: Maksim Antonov, Renno Veinthal, Irina Hussainova (MT)
Omanik: TTÜ
4. EE201400027
Meetod reoveest lämmastiku ja fosfori ärastamiseks segregeeritud aktiivmuda koosluste abil
kaheastmelises biopuhastis
Taotlus esitatud: 08.07.2014
Autorid: Olev Sokk, Enn Loigu, Karin Pachel (EK)
Omanik: TTÜ
5. EE201400029
Seade komposiitmaterjalide purunemismehhanismi uurimiseks
Taotlus esitatud: 11.08.2014
Autorid: Maksim Antonov, Sergei Nikitin (MT)
Omanik: TTÜ
6. EE201400044
Meetod ja seade täpsete ajatemplitega pideva pildivoo hõivamiseks
Taotlus esitatud: 18.12.2014
Autorid: Olev Märtens, Ago Mõlder, Raul Land, Tõnis Saar, Marko Reidla, Douglas Reid,
Alexander Girfanov (IE)
Omanikud: TTÜ, Eliko TAK
7. EE201400045
Virtuaalne ühendatud anumate süsteem
Taotlus esitatud: 18.12.2014
Autorid: Aleksei Tepljakov, Eduard Petlenkov, Juri Belikov (IS)
Omanik: TTÜ
TTÜ nimel esitatud välispatendi taotlused 7 tk:
1. EP2734847A1 (EP12750707.7)
Meetod ja testsüsteem B-kompleksi vitamiinide aktiivsuse samaaegseks kvantitatiivseks
määramiseks toidus
Taotlus esitatud: 13.02.2014
Autorid: Kristel Hälvin, Toomas Paalme, Ildar Nisamedtinov (KT)
Omanikud: TTÜ, AS TFTAK
2. WO2014173579A1
Anatomical kidney phantom with calyxes for drainage training in interventional radiology
Taotlus esitatud: 07.03.2014
Autorid: Peeter Ross (DK), Asko Ristolainen (IB)
61
Omanik: TTÜ
3. JP2014-126550
A method for preparation of (2-hydroxy-3-oxo-cyclopent-1-enyl)-acetic acid esters
Taotlus esitatud: 19.06.2014
Autorid: Margus Lopp, Anne Paju, Katharina Matkevitš (YK)
Omanik: TTÜ
4. US62/032,015
A substrate and a method for purification and analysis of fluids
Taotlus esitatud: 01.08.2014
Autorid: Irina Hussainova, Michael Gasik (MT)
Omanik: TTÜ
5. GB1415820.8
Device and method for preparing a continuous nanofibrous yarn
Taotlus esitatud: 08.09.2014
Autorid: Mihkel Viirsalu, Teet Kivirand, Andres Krumme (KM)
Omanik: TTÜ
6. US14/401,541
Bioreaktorite süsteem ja meetod mikroorganismide füsioloogilise seisundi kloneerimiseks
Taotlus esitatud: 17.11.2014
Autorid: Sten Erm, Raivo Vilu (YK), Kaarel Adamberg (KT)
Omanikud: TTÜ, AS TFTAK
7. EP13728952.6
Bioreaktorite süsteem ja meetod mikroorganismide füsioloogilise seisundi kloneerimiseks
Taotlus esitatud: 12.12.2014
Autorid: Sten Erm, Raivo Vilu (YK), Kaarel Adamberg (KT)
Omanikud: TTÜ, AS TFTAK
TTÜ teadlaste ülikoolivälised patenditaotlused 2 tk:
1. EP2740240A1
Analysis of a communication event
Taotlus esitatud: 06.03.2014
Autorid: Sören Vang Andersen, Andre Karpištšenko, Devid Liik, Andre Veski (TE), Ando
Saabas, Markus Vaalgamaa, Teele Tamme
Omanik: Microsoft Estonia OÜ
2. EP2753641A1
Neuroprotective cell-penetrating peptides
Taotlus esitatud: 17.03.2014
Autorid: Urmas Arumäe, Mart Saarma, Pia Runeberg-Roos (YT)
Omanikud: Urmas Arumäe, Mart Saarma, Pia Runeberg-Roos
PATENDID
TTÜ-le välja antud Eesti patendid 3 tk:
3. EE05720B1
Meetod süsiniknanokiudude kihi kõvapinde pinnale sadestamiseks
Patent välja antud: 15.08.2014
62
Autorid: Vitali Podgurski, Pavel Kudinski, Renno Veinthal (MT)
Omanikud: TTÜ, Mikromasch OÜ
4. EE05731B1
Bioreaktorite süsteem ja meetod mikroorganismide füsioloogilise seisundi kloneerimiseks
Patent välja antud: 15.12.2014
Autorid: Sten Erm, Raivo Vilu (YK), Kaarel Adamberg (KT)
Omanikud: TTÜ, AS TFTAK
5. EE05734B1
Meetod ja testsüsteem B-kompleksi vitamiinide aktiivsuse samaaegseks kvantitatiivseks
määramiseks toidus
Patent välja antud: 15.12.2014
Autorid: Kristel Hälvin, Toomas Paalme, Ildar Nisamedtinov (KT)
Omanikud: TTÜ, AS TFTAK
TTÜ-le välja antud välispatendid 8 tk:
1. US8674680B2
Meetod ja seade sageduskarakteristikute mõõtmiseks lühikeste skaleeritavate
siristussignaalidega
Patent välja antud: 18.03.2014
Autorid: Mart Min, Toivo Paavle, Raul Land, Paul Annus, Toomas Parve (IE)
Omanikud: TTÜ Eliko TAK
2. US8854030B2
Meetod ja seade sageduskarakteristiku mõõtmiseks
Patent välja antud: 07.10.2014
Autorid: Olev Märtens, Mart Min, Raul Land, Paul Annus, Tõnis Saar, Marko Reidla (IE)
Omanikud: TTÜ, Eliko TAK
3. SE2483849T3
Transponder ja meetod selle paigaldamiseks
Euroopa patent jõustatud Rootsis: 04.03.2014
Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)
Omanik: TTÜ
4. FI-EP2483849
Transponder ja meetod selle paigaldamiseks
Euroopa patent jõustatud Soomes: 14.03.2014
Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)
Omanik: TTÜ
5. NO-EP2483849
Transponder ja meetod selle paigaldamiseks
Euroopa patent jõustatud Norras: 10.03.2014
Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)
Omanik: TTÜ
6. PL-EP2483849
Transponder ja meetod selle paigaldamiseks
Euroopa patent jõustatud Poolas: 11.03.2014
Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)
63
7. Omanik: TTÜ7. FR-EP2483849B1
Transponder ja meetod selle paigaldamiseks
Euroopa patent jõustatud Prantsusmaal: 17.09.2014
Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)
Omanik: TTÜ
8. DE602010012422.3
Transponder ja meetod selle paigaldamiseks
Euroopa patent jõustatud Saksamaal: 13.02.2014
Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)
Omanik: TTÜ
TTÜ teadlaste ülikoolivälised patendid 10 tk:
1. EE05710B1
Meetod teekatendi fosfaatkeraamiliselt stabiliseeritud põlevkivituha sideainega aluskihi
rajamiseks
Patent välja antud: 15.04.2014
Autorid: Kalle Kirsimäe, Teddi Rull (HO)
Omanik: OÜ Everon Assets
2. US8907210B2
Semiconductor material and its application as an absorber material for solar cells
Patent välja antud: 09.12.2014
Autorid: Dieter Meissner, Mare Altosaar, Enn Mellikov, Jaan Raudoja, Kristi Timmo (KY)
Omanik: Crystalsol OÜ
3. US8802480B2
Method for the prodcution of a monograin membrane for a solar cell, monograin membrane, and
solar cell
Patent välja antud: 12.08.2014
Autor: Dieter Meissner (KY)
Omanik: Omanik: Crystalsol OÜ
4. US8901129B2
Methods of facilitating neural cell survival using GDNF family ligand (GFL) mimetics or RET
signaling pathway activators
Patent välja antud: 02.12.2014
Autorid: Mart Saarma, Mati Karelson, Maxin Bespalov, Mehis Pilv (YK)
Omanik: Genecode AS
5. US8773151B2
Method and device for multichannel multifrequency analysis of an object
Patent välja antud: 08.07.2014
Autorid: Mart Min, Paul Annus, Alar Kuusik, Raul Land, Toomas Parve, Ants Ronk, Antti
Haapalainen (IE)
Omanik: OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus
6. US8884330B2
LED wavelength-converting structure including a thin film structure
Patent välja antud: 11.11.2014
Autorid: Madis Raukas et al (CE)
Omanik: Osram Sylvania Inc
64
7. US8829777B2
Ceramic wavelength converter and LED light source containing same
Patent välja antud: 09.09.2014
Autorid: Madis Raukas et al (CE)
Omanik: Osram Sylvania Inc
8. US8624729B2
Monitoring method, a monitoring system and a sensor station
Patent välja antud: 07.01.2014
Autorid: Jürgo-Sören Preden, Jaanus Tamm, Madis Uusjärv, Villu Arulaane (IS)
Omanik: Defendec Inc
9. US8719576B2
Document verification with distributed calendar infrastructure
Patent välja antud: 06.05.2014
Autorid: Ahto Buldas, Märt Saarepera (ID)
Omanik: Guardtime IP Holdings Ltd
10. US8874921B2
System and method for generating keyless digital multi-signatures
Patent välja antud: 28.10.2014
Autorid: Ahto Buldas, Andres Kroonmaa, Märt Saarepera (ID)
Omanik: Guardtime IP Holdings Ltd.
KASULIK MUDEL
TTÜ nimel esitati üks taotlus. Kasuliku mudeli registreerimise tunnistusi välja ei antud.
1. U20140076
Ekstrakti tilkade tekitaja fluidik-mikrokiibile
Taotlus esitatud: 28.11.2014
Autorid: Jelena Gorbatšova, Merike Vaher, Maria Kuhtinskaja, Mihkel Kaljurand (YK)
Omanik: TTÜ
KAUBAMÄRK
TTÜ-le väljaantud kaubamärgi registreerimise tunnistused 3 tk:
1. Registrering 51473
TTÜ (kujutismärk)
Registreeritud: 01.04.2014
Omanik: TTÜ
2. Registrering 51479
Põlevkivi Kompetentsikeskus TTÜ Virumaa Kolledž
Registreeritud: 01.04.2014
Omanik: TTÜ
3. Robote where brains and metal meet
Registreeritud: 19.02.2014
Omanik TTÜ
65
Siseriiklik koostöö ja arendustegevus
Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory jätkus koostöö Eesti ettevõtetega ja teiste
organisatsioonidega, tegevustesse kaasusid AS Tallinna Sadama Energia, AS Eesti Post, AS
Trev2 jpt. Järjest olulisem on erinevate organisatsioonide kaasamine ühistesse projektidesse ja
sünergia otsimine ning huvide liitmine.
2014. aastal alustati keskusesse Äpilabori ja Ventilatsioonilabori loomist, kuhu on kaasatud üle
kümne ettevõtte. Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory on partneriteks üle 80 ettevõtte ja
saatkonna. 2014. aasta jooksul sõlmis keskus ca 35 teadus- ja arendustegevuse lepingut.
Alates 2013. aasta novembrist kuni 2014. aasta lõpuni on Mektory keskust külastanud kokku ca
46 500 külastajat, korraldatud 105 konverentsi ja suurüritust, tutvustatud keskust ca 530
ekskursioonigrupile ja 82 välisriigi delegatsioonile.
Suuremad muutused on olnud seoses õppetegevuse ja ettevõtete vajaduste (projektide)
sidumisega. Keskus korraldas viiendat korda ärimudelite konkursi. Lisaks viis läbi tasuta
infotehnoloogia ja elektroonika kursused nendele üliõpilastele, kes ei õpi infotehnoloogiat ega
elektroonikat (osalejaid ca 140 üliõpilast).
Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory toetab õppetegevuse ning ettevõtete sidusust ja
kujundab üliõpilastest asjatundlikud eksperdid omas valdkonnas. 2014. aasta jooksul on
käivitatud 37 sellelaadset projekti. Samas töötab süsteem, mis läbi koostöö ettevõtetega
motiveerib õppejõude juhendama Mektory projektides töötavaid tudengeid ning tagab selleks
lisavahendeid. Koostöös õppetöö vastutajatega on läbi viidud konkurss interdistsiplinaarsete
õppekavade arendamiseks (rahastuse said kuus õppekava). Lisaks on toetatud rahaliselt enam kui
10 üliõpilase ja õppejõu prototüübi loomise projekti.
TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory Kosmosekeskus käivitas 2014. aasta
sügissemestrist pilootprojektina nanosatelliitide arendamisele suunatud programmi. Programm
keskendub erinevate õppekavade magistriõppe tudengitele viiest erinevast teaduskonnast.
Satelliidiprogrammi eesmärk on ühiselt koos tehnoloogiaettevõtete ja teiste teadus- ja
uurimisasutustest partneritega nii Eestist kui välismaalt valmistada nanosatelliit ning sellega
pärast orbiidile saatmist edukalt opereerida. Väga oluline kaaseesmärk on pakkuda tudengitele
interdistsiplinaarset ja rahvusvahelist projektis osalemise kogemust. Programmi raames juurutab
Mektory Kosmosekeskus Euroopa kosmosestandarditega ühilduvat tehnilise dokumentatsiooni ja
kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis annab programmis osalenule olulise eelise ülemaailmsel
tööjõuturul pärast ülikooli lõpetamist kosmosefirmas või agentuuris hinnatud insenerina tööle
asuda.
2014. a toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) viimast korda Spinno programmi
raames TTÜ teadmiste ja tehnoloogiasiirde tegevuste jätkusuutlikkust eesmärgiga tõsta
väljatöötatud intellektuaalomandi ärilistel eesmärkidel rakendamise kvaliteeti ning mahtu
teadmiste ja tehnoloogiasiirde teenuste professionaalse ning tulemusliku osutamise kaudu, samas
tugevdades teadmiste- ja tehnoloogiasiirde teenuste osutamiseks vajaliku inimressursi ning
nendevaheliste koostöömehhanismide väljakujunemist ja toimimist. Toetuse summa 2014. a 11
kuu eest oli 158 755 eurot.
2014. a I kvartalis lõppes EAS toetusmeede Mektory prototüüpimiskeskuse loomiseks
(toetusperiood oli 2012–2014 kogusummas 349 998 eurot). Prototüüpimiskeskus on
rakendusuuringute tulemusel välja töötatud tehnoloogiate ning kaasnevate toodete ja teenuste
kontseptsioonide katsetamiseks loodav keskus, mille tegevusest teenitav tulu reinvesteeritakse
keskuse tegevustesse. Mektory keskuses integreeritakse innovatsioon, ettevõtlussuhted ning
tehnoloogiline arendustegevus õppe- ja teadustegevusega.
Koos SA-ga Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Swedbank AS-ga on loodud MTÜ Innovatsiooni
Rahastu (Prototron). Prototron on mõeldud innovaatiliste ideede toetamiseks prototüüpide
loomisel. Aastal 2014 toimus taotlusvoor, kuhu esitati viis taotlust ja toetuse (50 000 eurot) sai
materjalitehnika instituudi uurimisgrupp.
66
TTÜ osaleb erinevates äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes aktsionärina,
osanikuna, liikmena. 2014. a lõpuks oli nende organisatsioonide arv 58. Innovatsiooni- ja
ettevõtluskeskus koordineerib ülikooliga seotud juriidiliste isikute asutamist, nende tegevusega
seotud asjaajamist ja korraldab nende tegevuse üle järelevalvet.
Spin-off`id
TTÜs loetakse spin-off ettevõtteks äriühingut, mis on asutatud ülikooli töötajate või üliõpilaste
poolt või nende osalusel ja mille tegevus baseerub ülikooli teadus- ja arendustegevuse tulemustel
ja/või teadusmahukat tootmist/teenindust toetaval oskusteabe siirdel.
2014. a alustati spin-off poliitika põhimõtete koostamist.
2014. a lõpu seisuga on TTÜ-s registreeritud 13 spin-off ettevõtet:
1. Otter AG OÜ, tegevusvaldkond: mootorikütused ja sisepõlemismootorid (alus- ja
rakendusuuringud, konsultatsioon, koolitus);
2. IB Uneko OÜ, tegevusvaldkond: täiskasvanute täiendkoolitus tööohutuse ja töötervishoiu
valdkonnas ning kõrgendatud ohtlikkusega kutsealadel;
3. Vähiuuringute TAK, tegevusvaldkond: tehnoloogiliste platvormide väljaarendamine ning
rakendamine vähktõve varasel diagnoosimisel ja prognoosimisel;
4. OÜ Testonica Lab, tegevusvaldkond: süsteemide testimise ja diagnostika platvormide
arendamine;
5. Stratum OÜ, tegevusvaldkond: transpordiplaneerimine ja liikluskorraldus;
6. Crystalsol OÜ, tegevusvaldkond: päikesepatareide arendamine;
7. Biolaborid OÜ, tegevusvaldkond: pooltööstusliku GMP tingimustes tootmislabori
teenused ning täiendõpe kvaliteetsüsteemide, meditsiiniseadmete ja ravimite
regulatsioonide alal;
8. Defendec OÜ, tegevusvaldkond: traadita sensorvõrkude tehnoloogia arendus;
9. Artes Terraee OÜ, tegevusvaldkond: maastikuarhitektuur; linna- ja maapiirkondade
planeerimine ja kujundamine;
10. Prototuba OÜ, tegevusvaldkond: inseneeria;
11. SafeToAct OÜ, tegevusvaldkond: teadustulemuste kommertsialiseerimine biorobootika
ja e-tervise valdkonnas;
12. NAFMarker OÜ, tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste
vallas;
13. AbleTrace OÜ, tegevusvaldkond: teadustulemuste kommertsialiseerimine toodete ja
materjalide jälgitavustehnoloogia ning logistika valdkonnas.
Tehnoloogia arenduskeskused
Tehnoloogia arenduskeskused (TAK) on ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle
orienteeritud teadusasutused, mis on loodud avaliku sektori kaasabil. TAK tegeleb uute
tehnoloogiate arendamisega ning keskuses töötavad tippteadlased otsivad uusi ja innovaatilisi
tehnoloogilisi lahendusi just partnerettevõtetele olulistes valdkondades.
TTÜ osaleb viies arenduskeskuses:
1. OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus
elektroonikas, info- ja kommunikatsioonitehnoloogias;
2. MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: teadus- ja
arendustegevus bio- ja toidutehnoloogia valdkonnas;
3. AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: tehnoloogiliste
platvormide väljaarendamine ning rakendamine vähktõve varasel diagnoosimisel ja
prognoosimisel;
4. Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus,
tegevusvaldkond: äri ja tootmise planeerimise integreerimine tuginedes e-tootmise ja toote
elutsükli juhtimise süsteemidele;
67
5. OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: tehnoloogiate väljatöötamine
tarkvara arendamise efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmiseks.
Klastrid
Klaster on ettevõtjate või ettevõtjate, haridus- ja teadusasutuste ning teiste partnerite vaheline
kooslus, kellel on sarnased majandushuvid ja kes soovivad ühiselt ellu viia klastri algatusi.
Klastrialgatus on ühise tegevuse elluviimine ja pikaajalise strateegilise koostöö arendamine, mis
on suunatud klastri ettevõtjate ja teiste partnerite konkurentsivõime tõstmisele. Klastrite
programmi rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.
Ülikool osales 2014. a koostööpartnerina järgmistes klastrites: Eesti IKT klaster,
Logistikaklaster, Teedeehituse klaster, Medicine Estonia klaster, Jäätmete Taaskasutamise
klaster, IKT Demokeskuse ekspordiklaster, Tuuleenergia klaster, Väikelaevaehituse klaster,
Puiduehituse klaster, Puitmajade klaster, Tervisetehnoloogia klaster, Kaitsetööstuse klaster,
Rakuravi klaster, Finance Estonia klaster, Kosmosetehnoloogia klaster.
68
TEADUSTARISTU UUENDAMINE
Teadustaristu uuendamine on toimunud põhiliselt EL struktuurifondide 2007–2013 perioodiks
käivitatud meetme „Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“ raames käivitatud
alameetmete toetusel. 2014. a jätkusid alameetmete raames rahastatud projektid, uusi konkursse
ei toimunud.
- Alameede „Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine“.
Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri (toetuse maksimaalne määr 64 000 eurot) kaasajastamist
rahastati Eesti TA asutuste teadusteemade sihtfinantseerimise ning institutsionaalse
uurimistoetuse (edaspidi IUT) rahastamise raames. TTÜ-s on viie vooru tulemusena (alates
2010. aastast) saanud rahastamist 63 projekti (toetuse kogusumma 3,5 mln eurot).
- Alameede „Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine“.
Alameetme eesmärgiks on toetada Eesti TAI strateegia 2007–2013 prioriteetsete valdkondade
arengut. Alameetme raames toetatakse (toetused mahus 63 911–1 278 233 eurot) T&A
infrastruktuuri soetamist ja olemasoleva infrastruktuuri kaasajastamist ning nende tegevustega
otseselt või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulisi tegevusi. Kokku on
alameetme raames rahastatud 14 projekti ja toetuse kogusumma on 8,8 mln eurot.
- Alameede „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine”.
Vt punkt 1.13 „Eesti teaduse teekaart“.
Tabel 5 Toetused TTÜ-le meetme „Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“
raames
Toetus TTÜ-le
(mln eurot)
Väikesemahuline infrastruktuur 3,47
TA asutuste infrastruktuuri
kaasajastamine 8,81
Riikliku tähtsusega infrastruktuuri
kaasajastamine 3,25
Teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamiseks tehtud investeeringud TTÜ-s
moodustasid 2014. aastal 3 mln eurot4, sellest teaduskonnad 1,5 mln eurot (tabel 3).
Joonis 15 Teadustaristu uuendamine TTÜ-s (mln eurot)
4 Aruandeaastal soetatud teadusaparatuur, mille maksumus on suurem kui 2000 eurot (arvestus alates 2010. aastast),
ei ole arvestatud büroomööbli ja kontoritarvete soetamist
2,99
1,98
3,84
4,66
5,54
3,02
0
1
2
3
4
5
6
2009 2010 2011 2012 2013 2014
69
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE ÜLDMAHT
TTÜ TA finantseerimise üldmaht moodustas 2014. aastal 36,41 mln eurot5 (2011. a 31,46 mln
eurot, 2012. a 36,33 mln eurot, 2013. a 37,78 mln eurot vt tabelid 5–6).
TTÜ TA strateegia sätestab tulemusnäitajates, et 2015. aastal moodustavad TA tulud 34,5 mln
eurot.
Joonis 16 TTÜ TA rahastamise dünaamika (mln eurot)
Teaduskondadest olid TA üldfinantseerimises edukamad infotehnoloogia teaduskond (5,3 mln
eurot), keemia- ja materjalitehnoloogia (4,6 mln eurot) ning matemaatika-loodusteaduskond (3,9
mln eurot).
Joonis 17 T&A finantseerimine TTÜ asutustes ja teaduskondades ühe akadeemilise personali
töötaja (täistöökoha arvestuses) kohta (tuhat eurot)
TA allikate lõikes oli suurim TA finantseerimine läbi SA Archimedes meetmete (tippkeskused,
riiklikud TA programmid, TA infrastruktuuri meetmed, DoRa ja doktorikoolide rahastamise
meetmed).
5 TTÜ T&A finantseerimise analüüs on tehtud koostöös eelarvetalitusega ning on kooskõlas ülikooli majandusaasta
aruandega
25,86
31,46
36,3338,78
36,4134,50
0,00
5,00
10,00
15,00
20,00
25,00
30,00
35,00
40,00
45,00
2010 2011 2012 2013 2014 2015
21,63
36,11
15,23
41,68
53,51
5,17
33,44
46,0645,69
72,75
80,93
31,22
6,92
0,00
10,00
20,00
30,00
40,00
50,00
60,00
70,00
80,00
90,00
70
Joonis 18 TA finantseerimine allikate lõikes (mln eurot).
TA kogutulu langus võrreldes 2013. aastaga on osaliselt tingitud struktuurfondide perioodi
lõppemisest. Suurim langus on SA Archimedes kaudu rahastatavate meetmete tulus (võrreldes
2013. aastaga vähenes finantseerimine 2,7 mln eurot), aga ka välisprojektide (EL) ning HTM
kaudu rahastamise mahud on vähenenud (2014. a alates ei arvestata HTM-i vahendite hulka
Raamatukogu tegevustulusid, mis laekuvad vastavalt tulemuslepingule).
Joonis 19 TTÜ T&A finantseerimise dünaamika allikate lõikes (mln eurot)
Haridusministeerium (sh, SF, BF,
raamatukogu) ; 4,01
ETAG (sh Mobilitas, IUT, PUT); 7,26
Archimedes (sh tippkeskused, RP, infra, dok.koolid,
DoRa); 11,60Kaitsemin; 1,03
Keskkonnamin (sh KIK,
Keskkonnaagnetuur, Keskkonnamet); 0,59
MKM (sh EAS, RIA, Maanteeamet,
Veeteede Amet); 2,45
Siselepingud (muu avalik sektor, sh
omavalitsused); 0,68
Siselepingud (äriühingud,konsult
teenus); 4,77
Välislepingud (äriühingud); 0,58
Välisrahastamine (muu, sh õppe-arendus); 3,43
3,80
7,169
11,007
14,32
11,60
9,90 9,77 9,668,85
4,01
5,27
6,68 6,96
5,50
3,432,69 2,95 3,14
4,12
4,77
2,032,45 2,62
3,49
7,26
0,83 0,511,22
0,74
2,14
1,13 1,23 1,07 1,20
2,61
0,220,70 0,65 0,53 0,58
0,00
2,00
4,00
6,00
8,00
10,00
12,00
14,00
16,00
2010 2011 2012 2013 2014
SA Archimedes
HTM
Välisrahastamine(EL programmid,TA asutused,fondid)Siselepingudäriühingutega,konsult, teenus
SA ETAG (sh IUTja PUT)
SA EAS
Siselepingud,muu avalik sektor
Välislepingudäriühingutega
71
INSTITUTSIONAALNE UURIMISTOETUS JA SIHTFINANTSEERIMINE
Institutsionaalne uurimistoetus
TTÜ taotles 2014. aastaks rahastamist 33 uurimisteemale. Positiivse otsuse said neist 16 teemat
kogusummas 3 032 000 eurot (uurimistoetus).
− IUT19-01, teema juht Jaan Raik, teema nimetus „Usaldusväärsed mitmetuumalised
arvutisüsteemid“;
− IUT19-02, teema juht Ivo Fridolin, teema nimetus „Biooptilised ja bioelektrilised
signaalid meditsiinitehnikas“;
− IUT19-03, teema juht Erkki Truve, teema nimetus „Taim-patogeen molekulaarsed
interaktsioonid“;
− IUT19-04, teema juht Malle Krunks, teema nimetus „Õhukesed kiled ja nanomaterjalid
keemilistel vedeliksadestusmeetoditel uue põlvkonna fotovoltseadistele“;
− IUT19-06, teema juht Urmas Lips, teema nimetus „Erinevat mastaapi füüsikaliste
protsesside mõju biogeokeemilise signaali dünaamikale stratifitseeritud Läänemeres“;
− IUT19-08, teema juht Peep Palumaa, teema nimetus „Struktuurne ja meditsiiniline
metalloproteoomika“;
− IUT19-09, teema juht Nigulas Samel, teema nimetus „Lipiidide ja lipoproteiinide
metabolismi struktuursed ja regulatoorsed aspektid“;
− IUT19-11, teema juht Mart Min, teema nimetus „Impedants-spektroskoopia põhine
objektide identifitseerimine ja juhtimine: signaalid, algoritmid, energiasäästlikud
lahendused“;
− IUT19-13, teema juht Wolfgang Johannes Max Drechsler, teema nimetus „Väljakutsed
riigi moderniseerimisele 21. sajandi Euroopas: teoreetilise arengud ja
tulevikustsenaariumid“;
− IUT19-17, teema juht Tiit Koppel, teema nimetus „Dünaamilised protsessid
hüdraulilistes võrkudes, merekonstruktsioonides ja –keskkonnas“;
− IUT19-18, teema juht Tõnis Timmusk, teema nimetus „Geeniekspressiooni ja
signaaliülekande regulatsioon närvisüsteemis ja selle patoloogiates“;
− IUT19-22, teema juht Rein Vaikmäe, teema nimetus „Balti Arteesiabasseini põhjavee
geofiltratsiooni ajalugu, selles salvestunud paleokliima ja inimmõju andmed:
hüdrogeokeemilise teabe ja modelleerimise süntees“;
− IUT19-27, teema juht Toomas Paalme, teema nimetus „Süsteemibioloogia rakendused
toiduteaduses ja –tehnoloogias“;
− IUT19-28, teema juht Maarja Grossberg, teema nimetus „Uued materjalid ja
tehnoloogiad päikeseenergeetikale“;
− IUT19-29, teema juht Jakob Kübarsepp, teema nimetus „Mitmeastmeliselt struktureeritud
keraamika-baasil komposiitmaterjalid kasutamiseks ekstreemtingimustes“;
− IUT19-32, teema juht Margus Lopp, teema nimetus „Suunatud asümmeetriline
katalüütiline süntees: kompleksne integreeritud käsitlus“.
Jätkusid kolm 2013. aastal alustanud teemat:
− IUT115, teema juht Targo Kalamees, teema nimetus „Liginullenergia hoonete
lahendused ja nende rakendamine hoonete renoveerimisel“;
− IUT107, teema juht Marina Trapido, teema nimetus „Keemiatehnikapõhine lähenemisviis
prioriteetsete saasteainete ja uute esilekerkivate mikrosaasteainete kõrvaldamisele
veest/reoveest ja pinnasest: täiustatud oksüdatsioonitehnoloogiate kasutamine ja
optimeerimine“;
− IUT108, teema juht Siim Veski, teema nimetus „Pärastjääaja paleoökoloogia ja -kliima
Balti regioonis“ .
TTÜ-le eraldatud institutsionaalse uurimistoetuse kogusumma oli 2014. aastal 4,46 mln eurot
(sellest uurimistoetus 3,49 mln eurot).
72
Sihtfinantseerimine
Kuni teemade lõpptähtajani jätkuvad sihtfinantseeritavad teadusteemad, TTÜ-le eraldati teemade
täitmiseks 1,03 mln eurot.
Eestis tervikuna moodustas IUT maht 19,31 mln eurot (uurimistoetus) ning sihtfinantseerimine
4,16 mln eurot. Kokku oli IUT ja sihtfinantseerimise rahastamine 2014. aastal (ilma
infrastruktuuri ja taristu ülalpidamiskuludeta) 23,48 mln eurot. TTÜ maht moodustas sellest 4,51
mln eurot.
Joonis 20 Eesti suuremate ülikoolide IUT ja sihtfinantseerimise mahtude osakaalu dünaamika
aastatel 2009−2014 (alus HTM käskkirjad)
Joonis 21 IUT (alates 2013. a) ja sihtfinantseerimise mahtude dünaamika kokku TTÜ-s
aastate lõikes (mln eurot):
Joonis 22 IUT ja sihtfinantseerimise dünaamika 2013-2014 TTÜ teaduskondades
23,9% 24,0% 23,5% 23,7% 22,6%19,2%
48,4% 48,8% 49,5% 50,6%53,2%
55,8%
6,1% 5,9% 5,7% 5,1% 4,3% 4,1%7,6% 7,4% 7,4% 6,9% 7,1% 6,9%
0,0%
10,0%
20,0%
30,0%
40,0%
50,0%
60,0%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
TTÜ TÜ TLÜ EMÜ
4,03
4,58
6,24
5,71 5,53 5,41 5,44 5,31
4,51
0,00
1,00
2,00
3,00
4,00
5,00
6,00
7,00
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
73
Joonis 23 IUT ja sihtfinantseerimise dünaamika ühe akadeemilise töötja (täistööaja
arvestuses) kohta teaduskondades ja asutustes (tuhat eurot).
Joonis 24 IUT ja sihtfinantseerimise dünaamika ühe akadeemilise töötaja (täistööaja
arvestuses) kohta TTÜ-s (tuhat eurot)
275
85 99
776
902
42
1 392
447385
741
165
0
267
85 128
654
924
42
1 140
364 348245 230
88
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
Kokku IUT ja SF 2013 Kokku IUT ja SF 2014
0,000
2,000
4,000
6,000
8,000
10,000
12,000
14,000
16,000
2010 2011 2012 2013 2014
6,3405,943 5,903 5,839 5,763
4,783
0,000
1,000
2,000
3,000
4,000
5,000
6,000
7,000
2009 2010 2011 2012 2013 2014
74
Tuumiktaristu
Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu,
mis on loodud avalikes huvides ja mida teadusasutuse kehtestatud tingimustel on võimalik
kasutada ka teistel isikutel. Tuumiktaristu koondab kõrgetasemelist teadusaparatuuri või
tehnoloogiaid ning kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, sellise taristu põhifunktsiooniks on
teenindada oma ekspertiisi ja analüütiliste võimalustega valdkonna teadlasi, uurimis- ja
arendusgruppe teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtlussektoris.
Tuumiktaristud moodustatakse erinevate teadusasutuste koostöös ning nende eesmärk on
lähiaastatel investeeringute abil oma võimekust tõsta. Tuumiktaristu toetust võib kasutada ainult
tuumiktaristu asutustevahelise ühiskasutuse kulude katmiseks.
Tuginedes haridus- ja teadusministri 27.12.2011 määruse nr 73 „Institutsionaalse uurimistoetuse
taotlemise määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord“ § 3 lõikele 2 kinnitas ETAg-i
juhatus 28.02.2013 käskkirjaga tuumiktaristu loendi. Loendisse kuuluvad järgmised TTÜ-ga
seotud objektid, mida rahastati vastavalt sõlmitud konsortsiumlepingute lisadele:
- Eesti keeleressursside keskus (TÜ);
- Eesti Keskkonnaobservatoorium (TÜ);
- Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (TÜ);
- Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (TÜ);
- Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused (TÜ).
75
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE BAASFINANTSEERIMINE
Teaduse baasfinantseerimine eraldatakse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusele
kolme varasema aasta tulemuslikkuse alusel. Antud rahastamisinstrument võimaldab asutusel
endal otsustada, milliste konkreetsete teadus- ja arendustegevuste (edaspidi T&A) toetamiseks
raha kasutatakse.
Haridus- ja Teadusministeerium kinnitas ministri 3.01.2014 käskkirjaga nr 2 T&A
baasfinantseerimise jaotuse Eestis, millest TTÜ-le eraldati 1,93 mln eurot.
Tabel 6 TTÜ ja tema T&A asutustele tehtud baasfinantseerimise eraldised (tuhat eurot) ja
nende dünaamika (võrdluseks on esitatud andmed ka teiste Eesti suuremate ülikoolide
kohta)
2011 2012 2013 2014
Muutus
2013-14
(%)
Osatähtsus kogu baasis (%)
2011 2012 2013 2014
TTÜ KOKKU
(tuh eurot) 1 545,88 1 508,14 1 553,06 1 930,14 24,3% 21,5% 21,1% 21,7% 22,9%
Teaduskonnad 1 199,70 1 163,05 1 189,66 1 529,59 28,6%
Geoloogia
Instituut 96,90 90,42 80,42 89,20 10,9%
Küberneetika
Instituut 157,68 159,64 147,31 119,71 -18,7%
Meresüsteemide
Instituut 70,87 64,11 86,34 128,67 49,0%
Tehnomeedikum 20,73 31,18 49,34 62,97 27,6%
TLÜ KOKKU 471,92 533,44 547,40 657,06 20,0% 6,6% 7,5% 7,6% 7,8%
EMÜ KOKKU 627,92 632,92 611,01 700,53 14,7% 8,7% 8,8% 8,5% 8,3%
TÜ KOKKU 3 401,99 3 357,13 3 295,91 3 699,49 12,2% 47,4% 46,9% 46,0% 44,0%
Baasi kogufi-
nantseerimine 7 183,99 7 159,92 7 159,92 8 413,93 17,5%
Joonis 25 Baasfinantseermise mahu osakaalud Eesti suuremates ülikoolides (%, alus HTM
käskkiri)
TTÜ nõukogu määrusega 25.01.2011 (muudetud TTÜ nõukogu 18.06.2013 määrusega nr 8,
17.12.2013 määrusega nr 13 ja 21.01.2014 määrusega nr 1) on TTÜ-s kehtestatud teadus- ja
8,5% 8,4% 8,7% 8,8% 8,5%8,3%
5,0% 5,8% 6,6% 7,5% 7,6% 7,8%
22,7% 22,8% 21,5% 21,1% 21,7% 22,9%
47,9% 47,5% 47,4% 46,9% 46,0%44,0%
0,0%
10,0%
20,0%
30,0%
40,0%
50,0%
60,0%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
EMÜ TLÜ TTÜ TÜ
76
arendustegevuse (edaspidi TA) baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord (seletuskirja
lisa 1), mille alusel kasutas TTÜ TA baasfinantseerimiseks eraldatud raha oma strateegiliste
arengueesmärkide realiseerimiseks finantseerides:
- asutusi, teaduskondi (osakaal 2014. a baasfinantseerimisest TTÜ-s 36%);
- üleülikoolilisi TA projekte (sh infra kaasfinantseerimine ja reserv) (22%)
- toetusfondi (42%).
Tabel 7 Baasfinantseerimise vahendite jaotus TTÜ-s 2011−2014 (osakaal %)
2011 2012 2013 2014
Teaduskondadele ja
asutustele 37% 38% 38% 36%
Üleülikoolilised
projektid, infra
kaasfinantseerimine jm) 32% 41% 33% 22%
Toetusfond 31% 21% 29% 42%
Joonis 26 Baasfinantseerimise vahendite jaotus TTÜ-s 2011−2014 (tuhat eurot)
Tabel 8 Baasfinantseerimise vahendite kasutamine TTÜ-s 2014. a (tuhat eurot)
2014
Üleülikoolilised projektid: 299,000
Spinno kaasfinantseerimine 30,000
IOM 18,500
Ülikooli juhtimises osalevate teadlaste töörühmade
toetamine 28,700
Motivatsioonisüsteem 17,000
Doktorikoolide kaasfinantseerimine 32,000
Raamatukogu teavikud 86,100
DoRa kaasfinantseerimine 80,300
Ülikooli ajakirjade toetamine 6,400
Teadusprojektide toetusfond 809,573
0,0
100,0
200,0
300,0
400,0
500,0
600,0
700,0
800,0
900,0
1 000,0
Üleülikoolilisedprojektid:
Toetusfond Asutused Teaduskonnadja kolledžid
Infra kaasfin
2011 2012 2013 2014
77
Asutuste baasfinantseerimine 400,550
Teaduskondade baasfinantseerimine 286,017
Infra kaasfinanatseerimine 35,000
T&A teekaardi kaasfinantseerimine
Puudujääkide katmise reserv 100,000
KOKKU 1 930,140
TTÜ asutustele riigieelarvest eraldatud baasfinantseerimise kasutamise kord on sätestatud TTÜ
asutuste nõukogu/teadusnõukogu poolt.
TTÜ teaduskondadele ja kolledžitele eraldati vastavalt nõukogu määruses toodud sätetele 20%
TTÜ baasfinantseerimisest, millest on maha arvestatud TTÜ asutustele eraldatud
baasfinantseerimine.
Teaduskonnad ja asutused kasutasid neile eraldatud baasfinantseerimist peamiselt sise- ja
välisriiklike projektide kaasfinantseerimise katmiseks ning infrastruktuuri ajakohastamiseks,
samuti ka konverentside kaasfinantseerimiseks.
Toetusfondi vahendeid kasutati tippteaduse toetamiseks, talendikate noorteadlaste toetamiseks ja
teadusprojektide finantseerimiseks ning erandkorras uurimisgruppide finantseerimiseks.
Aruandeaastal rahastati viit tippteadlast. Tippteadlaste rahastamiseks tegi ettepaneku
teadusprorektor ning kriteeriumiteks olid:
teadusartiklite avaldamine kõrgetasemelistes ajakirjades;
kuulumine oma valdkonna maailma 1% enimtsiteeritud teadlaste hulka;
doktorantide edukas juhendamine viimase viie aasta jooksul;
ettevõtetega sõlmitud lepingute kaudu eelneval aastal enim lepingulist tulu toonud
teadlane.
Talendikate noorteadlaste toetamiseks ning teadusprojektide finantseerimiseks kuulutas
teadusprorektor välja konkursi. Konkursile laekus kokku 26 taotlust ning neid hindasid eksperdid
väljaspoolt Eestit.
Teadusprorektori ettepanekud tippteadlaste rahastamiseks ning konkursile laekunud taotlused
koos eksperthinnangutega arutas läbi ülikooli nõukogu teaduskomisjon 5.06 2014 toimunud
koosolekul. Komisjon tegi ettepaneku avada 2014. aastal seitse uut projekti (sh 2 noorteadlase
toetamiseks).
Toetusfondist eraldati uutele teadusprojektidele ning noorteadlaste toetamiseks ja aruandeaastal
jätkuvate teemade ja projektide täitmiseks ning tippteaduse toetamiseks 475 670 eurot.
Alates 2014. aastast sätestati TTÜ määruse muudatusega võimalus erandjuhul teadusprorektori
põhjendatud ettepanekul finantseerida uurimisgruppe konkursiväliselt (määruse § 4 lg 6).
Ettepanekud arutas läbi teaduskomisjon (9.01.2014 ja 6.02.2014) ning tegi rektorile ettepaneku
toetuse eraldamise ja suuruse kohta. 2014. aastal finantseeriti seitset uurimisgruppi summas
290 400 eurot.
Tabel 9 2014. a toetusfondist toetatud projektid ja uurimisrühmad
Teadusteemad: Teema juht
Noorteadlaste toetamine
Pinge asümmeetria tasandamise meetodid tarkades elektrivõrkudes Jako Kilter
Kolmetasandilisel kvaasi-impedants tüüpi vaheldil põhineva
multifunktsionaalse päikeseelemendi muunduri uurimine, väljatöötamine
ja optimeerimine Janis Zakis
78
Keemilistel meetoditel kasvatatud metalli oksiidide õhukesed kiled
elektroonikaseadistele Ilona Oja Acik
Uued käelised poolkukurbituriilid Riina Aav
Kuidas seletada poliitika muutusi: finants- ja fiskaalbürokraatia Balti
regioonis Ringa Raudla
Internetis hääletamise „tõendatavus“, selle põhjuslikkus ja elluviimise
modaalsused – juhtumite uuring Eesti, Norra ja Šveitsi näitel Robert Krimmer
Jätkusuutliku koostööd tõhustava kontseptuaalse mudeli väljatöötamine
ja rakendamine VKE-s masinaehituse valdkonnas
Eduard
Ševtšenko
Teadusprojektid
Arvutusmeetod laeva karilesõidu ja kokkupõrke vigastuste kiireks
hindamiseks Kristjan Tabri
Elektrimootorajamite projekteerimis- ja optimeerimismetodoloogia Anouar Belahcen
Tööturu institutsioonide ja poliitikameetmete majanduslikud mõjud Tairi Rõõm
Valgukinaas ULK3 struktuur-funktsionaalsed uuringud Marko Piirsoo
Kivimi raimamine ja rikastamise valikmeetoditega Ingo Valgma
Uuendusliku ettevõtlusõppe ja ettevõtliku teadusülikooli kontseptsiooni
arendamine Urve Venesaar
Raamistik inimmotoorika kvantitatiivseks analüüsiks Sven Nõmm
Riist- ja tarkvaralised lahendused kognitiivsetele sardvõrksüsteemidele
Yannick Le
Moullec
Tippteaduse toetamine
Professor Dieter Meissneri juhitava uurimisgrupi toetamine
Professor Margus Viigimaa uurimigrupi toetamine
Juhtivteadur Aivar Lõokese uurimisgrupi toetamine
Juhtivteadur Tõnu Pihu uurimisgrupi toetamine
Professor Raivo Vilu uurimisgrupi toetamine
Erandjuhul uurimisrühmade toetamine
Professor Mihkel Kaljuranna juhitav uurimisgrupp
Juhtivteadur Merike Kelve uurimisgrupp
Juhtivteadur Rein Kuusiku uurimisgrupp
Vanemteadur Jürgo-Sören Predeni uurimisgrupp
Professor Mart Tamre uurimisgrupp
Vanemteadur Ülo Rudi uurimisgrupp
Vanemteadur Omar Parve uurimisgrupp
79
Joonis 27 Baasfinantseerimise mahu dünaamika TTÜ-s (mln eurot)
0,82
1,06
1,32
1,83 1,761,64
1,55 1,51 1,55
1,93
0,00
0,50
1,00
1,50
2,00
2,50
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
80
FINANTSEERIMINE HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI EELARVEST
Summaarne TTÜ finantseerimine riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarve
kaudu moodustas 2014. aastal 8,52 mln eurot.
Tabel 10 HTM kaudu TTÜ teadus- ja arendustegevuse finantseerimine
mln eurot
Teadusteemade sihtfinantseerimine 1,03
Institutsionaalne uurimistoetus 3,49
IUT-ga kaasnev taristu ülalpidamiskulu 0,97
Tuumiktaristu toetus (IUT-ga seotud) 0,05
Baasfinantseerimine 1,93
Teaduskollektsioonid 0,06
Riiklik programm „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017“ 0,14
Infrastruktuuri kulud 0,30
Teadusraamatukogule6 teadusinfo hankimine 0,55
Joonis 28 TTÜ TA finantseerimine HTM eelarvest (mln eurot)
6 Alates 2014. a ei näidata T&A tegevuse juures raamatukogu tegevustulusid, mis laekuvad vastavalt tulemuslepingule
9,909,77
9,669,43
8,52
7,50
8,00
8,50
9,00
9,50
10,00
10,50
2010 2011 2012 2013 2014
81
SA ETAg MEETMETE KAUDU RAHASTAMINE
Personaalsed uurimistoetused
TTÜ teadlased esitasid 2014. aastaks 67 personaalse uurimistoetuse (edaspidi PUT) taotlust,
millest rahastati seitse uurimisteemat kogusummas 380 080 eurot (koos üldkululõivuga).
Jätkusid ka kuus 2013. aastal alustanud uurimisteemat. Kokku moodustas personaalsete
uurimistoetuste summa TTÜ-s 760 187 eurot.
Eestis eraldati 2014. a PUT-de rahastamiseks kokku 3,59 mln eurot, sellest TTÜ osa moodustas
21,15% (Tartu Ülikool 62,84%, Tallinna Ülikool 3,29%).
Joonis 29 PUT-de rahastamine 2013–2014 Eesti suuremates ülikoolides (tuh eurot)
Grandid
Jätkus endiste ETF grantide rahastamine kuni nende lõpptähtajani. TTÜ teadlastele eraldatud
grantide maht 2014. aastal moodustas 902,62 tuhat eurot, sellest teadustöö kuludeks 752,18 tuhat
eurot, TTÜ üldkulude katteks (üldkululõiv) 150,44 tuhat eurot. Kokku täideti TTÜ-s 79 granti.
Täiendavalt traditsioonilistele grantidele rahastati SA ETAg erinevate meetmete kaudu 2014.
aastal veel järgmisi projekte:
Mobilitas tippteadlase grandid (vt „Tippteadlased ja välisprofessorid“).
Mobilitas järeldoktori grandid:
- Oleksandr Husev (elektrotehnika instituut, juhendaja Dmitri Vinnikov), „Research, design
and implementation of qZS-derived DC/DC and multilevel DC/AC converters“;
- Alexandr Svetlicinii (õiguse instituut, juhendaja Tanel Kerikmäe), „Transplantation of the
EU competition rules and standards in a small market economy: case of Estonia from
regional, EU and international perspective“;
- Merit Kindsigo (anorgaaniliste materjalide teaduslabor, juhendaja Rein Kuusik),
„Põlevkivituha taaskasutus: pidevprotsesside arendus happeliste gaaside emissiooni
vähendamiseks ja sadestatud kaltsiumkarbonaadi saamiseks“;
- Naidu Revathi (materjaliteaduse instituut, juhendaja Olga Volobujeva), „Cu2ZnSn(SSe)4
õhukesed kiled päikeseenergeetikale“;
- Julia Gusca (soojustehnika instituut, juhendaja Andres Siirde), „Integrated Assessment
Analysis of Greenhouse Gases Emissions of Estonian Energy Production Sector“;
- Anu Ploom (keemiainstituut, juhendaja Margus Lopp), „Structure-reactivity relationships in
reactions at atoms of the third period elements“;
- Mari Palgi (geenitehnoloogia instituut, juhendaja Tõnis Timmusk), „Molecular studies of
bHLH transcription factor daughterless and its mammalian homologue TCF4 in Drosophila“;
118 118
380
760
1 343
2 259
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
2013 2014
TLÜ TTÜ TÜ
82
- Petra Tonarova (Geoloogia Instituut, juhendaja Olle Hints), „Diversification and
biogeography of Silurian jawed polychaetes“;
- Irina Nikolkina (Küberneetika Instituut, juhendaja Tarmo Soomere), „Ekstreemsete lainetuse
tingimuste ja sündmuste statistika Eesti rannavetes“.
ERMOS järeldoktori grandid:
- Irma Bogdanoviciene (anorgaaniliste materjalide teaduslabor, juhendaja Kaia Tõnsuaadu),
„Sorption of bio-molecules on synthetic Ca hydroxyapatites doped with metal ions“;
- Illia Krasnou (polümeermaterjalide instituut, juhendaja Andres Krumme), „Flow-induced
crystallization and rheology of polyester amides and their composites“;
- Fabio Auriemma (masinaehituse instituut, juhendaja Hans Rämmal), „Micro-grooved panels:
a novel technology for effective noise cancellation;
- Olya Bershtein (matemaatikainstituut, juhendaja Eugen Paal), „Kvant-Harish_Chandra
moodulite geomeetrilised realisatsioonid, mittekommutatiivne kompleks ja harmooniline
analüüs“.
EMP ja Norra finantsmehhanismid:
- Aleksander Kartušinski (mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslabor, University of
Bergen), „Kahefaasiliste kanal-vooluste modelleerimine DNS ja 3D Reynoldsi nihkepingete
meetoditega, arvestades osakestevahelisi põrkeid ja võimalikud rakendused“;
- Rainer Kattel (R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, University of Oslo, Hedmark
University College) „Kuidas seletada poliitika muutusi: finants- ja fiskaalbürokraatia
Läänemere regioonis“;
- Tõnis Timmusk (geenitehnoloogia instituut, University of Bergen) „Sünaptilise plastilisuse
võtmegeenide BDNF ja Arc aktiivsusest sõltuv regulatsioon“.
Eesti-Prantsuse ühisprogrammi „G.F.Parrot” reisigrandid (2013–2014):
- Aleksander Klauson (mehaanikainstituut) „Avamere tuuliku poolt tekitatava allveemüra
modelleerimine ja analüüs”;
- Tõnis Kanger (keemiainstituut) „Kaltsiumhüdroksüapatiidid kui efektiivsed katalüsaatorid
rohelises keemias“;
- Maris Tõnso (Küberneetika Instituut) „Arvutialgebra, sümbolarvutus ja automaatjuhtimine”.
Taiwani ja Eesti koostöölepingu raames rahastati Ago Samosoni reisgranti Taiwani projekti
„Development of nitrogen-14 overtone spectroscopy and ultrafast magic angle spinning for
applications in biological solid-state NMR“ raames (7.12.2013–19.02.2014)
EL ühiste tehnoloogiaalgatuste (Joint Technology Initiative) meetmest rahastatakse projekti
„Iseorganiseeruv intelligentne vahevara platvorm tootmis- ja logistikaettevõtete jaoks“, Leo
Mõtus (automaatikainstituut).
83
FINANTSEERIMINE SISERIIKLIKE LEPINGUTE KAUDU
TA siseriiklik rahastamine jagunes 2014. aastal järgmiselt:
- lepingud äriühingutega 2,06 mln eurot (2013. a 1,75 mln eurot);
- lepingud avaliku sektori institutsioonidega 2 mln eurot (2013. a 1,18 mln eurot);
- lepingud KIK-ga 0,48 mln eurot (2013. a 0,18 mln eurot);
- lepingud PRIA-ga 0,002 mln eurot;
- ministeeriumide (va HTM) poolt rahastatud riiklikud programmid 0,12 mln eurot (2013. a
0,08 mln eurot);
- EAS arendustoetused (sh Spinno) 2,14 mln eurot (2012. a 0,74 mln eurot);
- TA-ga seotud teenused ja konsultatsioonid7 ettevõtetele ja organisatsioonidele 2,71 mln eurot
(2013. a 2,37 mln eurot).
SA Archimedes meetmete kaudu laekus TTÜ-le 2014. aastal 11,6 mln eurot.
Joonis 30 Siseriiklik rahastamine 2010–2014 (mln eurot)
Tabel 11 Enim lepingulist tulu toonud siseriiklikud ettevõtted 2014
2014 TULU (€)
Eesti Energia AS8 651 804
Elering AS 359 300
Ericsson Eesti AS 73 160
Crystalsol OÜ 61 266
Viru Keemia Grupp AS9 53 107
TTÜ arengukavas ja TA strateegias on sätestatud ettevõtetega10 sõlmitud lepingute mahu
kasvamine 2015. aastaks 5,2 mln euroni (moodustab 15% TA eelarvest). 2014. aastal oli vastav
näitaja 5,35 mln eurot (osakaal TA eelarvest 14,70%).
7 Raamatupidamises SS, S, K ja 01 objektid, kuhu on kantud tulu teadustegevusest (sh T&A-ga seotud teenused arvete
alusel, sh HITSA kaudu rahastatava IT- akadeemia tulu 2013. a 1,2 mln eurot, 2014. a 1,4 mln eurot) 8 Eesti Energia AS, EE Narva Elektrijaamad AS, EE Kaevandused AS, EE Õlitööstuse AS; EE Elektrilevi OÜ 9 Viru Keemia Grupp AS, VKG Energia OÜ, VKG Kaevandused OÜ, VKG OIL AS 10 Lepingud ettevõtetega, teenused ja konsultatsioonid (raamatupidamises SS, S, K ja 01 objektid, kuhu on kantud tulu
teadustegevusest, sh T&A-ga seotud teenused arvete alusel, sh HITSA kaudu rahastatava IT- akadeemia tulu 2013.
a 1,2 mln eurot, 2014. a 1,4 mln eurot), lepingud välisettevõtetega
SA EAStoetused
SAArchimed
es
KIK,PRIA,
min-de (vaHTM) RP-
d
Lepingudavaliku
sektoriga(min-d,
omavalitsused)
Lepingudäriühingut
ega
Konsultatsioonid jateenused
2010 815 3 798 428 873 1 287 1 232
2011 514 7 169 299 929 1 518 1 430
2012 1 218 11 007 275 790 1 624 1 518
2013 739 14 323 18 1 180 1 751 2 373
2014 2 142 11 599 603 2 006 2 058 2 710
02 0004 0006 0008 000
10 00012 00014 00016 000
84
Joonis 31 Ettevõtetega (sh välisriiklikud ettevõtted) sõlmitud lepingute ning teenuste ja
konsultatsioonide (arvete alusel) mahu dünaamika (maht mln eurot ja osakaal %).
Joonis 32 Siseriiklike lepingute (sise- ja välisriiklikud lepingud ettevõtetega, teenused ja
konsultatsioonid) TTÜ teaduskondades ja asutustes (tuh eurot)
Joonis 33 Siseriiklike lepingute (sise- ja välisriiklikud lepingud ettevõtetega, teenused ja
konsultatsioonid) TTÜ teaduskondades ja asutustes ühe akadeemilise personali täidetud
ametikoha kohta (tuh eurot)
2,73
3,65 3,79
4,65
5,355,2
10,60%
11,59% 10,44%
11,99%
14,70%15,00%
0,00%
2,00%
4,00%
6,00%
8,00%
10,00%
12,00%
14,00%
16,00%
0,00
1,00
2,00
3,00
4,00
5,00
6,00
2010 2011 2012 2013 2014 2015
KOKKU (mln eurot) osakaal
516
722
10
1 695
283
73 76
1 141
41 3
18489
12 18 0
16055
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
1 800
5,95
16,04
0,15
13,24
3,34
0,770,65
15,03
1,490,07
7,43
3,80
0,62
3,27
0,00
4,63
1,01
0,00
2,00
4,00
6,00
8,00
10,00
12,00
14,00
16,00
18,00
85
EL STRUKTUURFONDIDE RAHASTAMISOTSUSED
Riigikogu võttis 04.06.2014 vastu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse, millega
reguleeritakse ka Euroopa Liidu struktuurivahendite, sh teadus- ja arendustegevuse suunatud
vahendite kasutamist 2020. aastani.
Aastal 2014 jätkusid struktuurifondide rahastuse saanud projektid/programmid DoRa, Mobilitas,
SA Archimedes poolt rakendatavad projektid (vt „Tippteadlased ja välisprofessorid“, „Teaduse
tippkeskused“, „Eesti teaduse teekaart“, „Riiklikud programmid“, „Doktorikoolid“ ja „ETAg
meetmete kaudu rahastamine“).
Programmi DoRa alategevused:
Tegevus 2 (Kõrghariduse kvaliteedi parandamine läbi välisõppejõudude kaasamise, vt
„Tippteadlased ja välisprofessorid“).
Tegevust laiendati kahe alategevusega:
- tegevus 2.2 Külalisõppejõudude õppevisiidid Eesti kõrgkoolidesse (1–0 kuud);
- tegevus 2.3 Eesti õppejõudude õppevisiidid väliskõrgkoolidesse (1–6 kuud).
Alategevuste võimalusi on kasutatud aktiivselt.
Alategevuse 2.2 Külalisõppejõudude õppevisiidid Eesti kõrgkoolidesse raames toetatakse
külalisõppejõu lühiajalist (1–10 kuud) töötamist meie kõrgkoolides ja rakenduskõrgkoolides.
2014. aastal olid TTÜs:
- Erwan Rauwel (Universitet I Oslo, Norra) Tartu Kolledžis;
- Ilja Galkin ( Rigas Tehniska Universitate, Läti) elektrotehnika instituudis;
- Karin Jõeveer (London School of Economics, Suurbritannia) rahanduse ja
majandusteooria instituudis;
- Lucio Tommaso De Paolis (Universita del Salento, Itaalia) Thomas Johann Seebecki
elektroonikainstituudis;
- Sergiy Martynenko (Kharkiv National Aerospace University, Ukraina) arvutitehnika
instituudis.
Alategevuse 2.3. raames viibisid väliskõrgkoolides:
- Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Turu Akadeemias, Soomes;
- Katarina Pijetlovic St Johns University, USAs;
- Kadri Männasoo Universität Hamburg, Saksamaal;
- Tiina Randma-Liiv Florida International University, USAs;
- Aaro Hazak Federal University of Rio de Janeiro, Brasiilias;
- Ringa Raudla University of North Carolina ar Charlotte, USAs.
Tegevused 3, 4, 5, 6 ja 8 – vt „Teaduskraadide kaitsmine“ peatükk „Doktorantide mobiilsus“.
Tegevus 7 (Magistrantide õpiränne) raames on ainekursuste ja praktika läbimiseks välismaa
kõrgkoolides saanud toetust 22 magistranti. TTÜ-le eraldatud kvoot ja summa on 100% ära
kasutatud. Valitud sihtkohtadeks olid Euroopa ülikoolide kõrval ka Taiwan, Lõuna-Korea ja
USA ülikoolid.
„Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Eesti teadus- ja
arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning
teadusasutuste kaasajastamise kaudu“ meetme „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide
õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine“ raames jätkub 2010. aastal
rahastamisotsuse saanud projekti „Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja tehnikateaduste
hoonestik“ elluviimine. Toetuse suurus ülikoolile oli 10,79 mln eurot (168,9 mln krooni).
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
86
2014. aastal valmis ja avati pidulikult TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia
õppekeskus, mille finantseerijaks oli KIK.
Kokku moodustas struktuurfondidest (SA Archimedes, SA EAS, KIK, PRIA ja Mobilitas
programmid) TA rahastamine TTÜ-s 2014. aastal 15,06 mln eurot (2012. a 13, 29 mln eurot,
2013. a 15,97 mln eurot).
Joonis 34 Struktuurfondide rahastamine TTÜ-s (mln eurot)
Joonis 35 Struktuurfondide rahastamise osakaal TTÜ T&A eelarves
25,86
31,46
36,3338,78
36,41
5,488,77
13,2915,97 15,06
0,00
5,00
10,00
15,00
20,00
25,00
30,00
35,00
40,00
45,00
2010 2011 2012 2013 2014
TA tulude maht sh EL str.fondid
0,00%
5,00%
10,00%
15,00%
20,00%
25,00%
30,00%
35,00%
40,00%
45,00%
0,00
5,00
10,00
15,00
20,00
25,00
30,00
35,00
40,00
45,00
2009 2010 2011 2012 2013 2014
TA tulude maht str.fondide osakaal
87
RAHVUSVAHELINE TEADUSKOOSTÖÖ
Käimasolevaid välisprojekte oli 2014. a TTÜ-s 116, TTÜ oli koordinaatoriks 24 projektis.
Uusi rahvusvahelisi projekte registreeriti teadusosakonnas 49, neist seitse raamprogrammi
raames:
- „Board and SoC Test Instrumentation for Ageing and No-Failure-Found (BASTION)“,
arvutitehnika instituut, J. Raik;
- „European Academy for Marine and Underwater Robotics (ROBOCADEMY)“, biorobootika
keskus, M. Kruusmaa;
- „Cost-reduction through material optimisation and higher energy output of solar photovaltic
modules - joining Europe's research and development efforts in support of its PV industry
(CHEETAH)“, materjaliteaduse instituut, M. Grossberg;
- „Excellent Tallinna University of Technology Research Chair in Green Chemistry and
Technology (TUTIC-Green)“, keemiainstituut, M. Koel;
- „Management of mental health disorders through advanced technology and services -
telehealth for the mind (MASTERMIND)“, eMeditsiini laboratoorium, P. Ross;
- „Economic impacts of Cybercrime (E-CRIME)“, arvutiteaduse instituut, M. Kääramees;
- „Pre-operational Marine Service Continuity in Transition towards Copernicus (MyOcean
FO)“, Meresüsteemide Instituut, J. Elken.
2014. aastal sõlmiti järgmised H2020 lepingud:
- „Development and advanced prefabrication of innovative, multifunctional building envelope
elements for MOdular REtrofitting and CONNECTions (MoreConnect)“, ehitiste
projekteerimise instituut, T. Kalamees;
- „Integrated Modelling, Fault Management, Verification and Reliable Design
(IMMORTAL)“, arvutitehnika instituut, J. Raik;
- „Around the Caspian: a doctoral training for future experts in development and cooperation
with focus on the Caspian regioon (CASPIAN)“, rahvusvaheliste suhete instituut, A. Polese;
- „Traffic Safety Cultures and the Safe Systems Approach – Towards a Cultural Change
Research and Innovation Agenda for Road Safety (TraSaCu)“, logistikainsituut, D. Antov;
- „Gap Analysis for Integrated Atmospheric ECV CLImate Monitoring (Gaia-Clim)“,
automaatikainstituut, K. Rannat ja K. Taveter.
Ettevalmistused tehti järgmiste 2015. aastal H2020 raames projektilepingute allkirjastamiseks:
- „Connecting Science with Society (EU-PolarNet)“, Geoloogia Instituut, R. Vaikmäe;
- „Sensors for LArge scale HydrodynaMic Imaging of ocean floor (LakHsMI)“, biorobootika
keskus, M. Kruusmaa ja Meresüsteemide Instituut, J. Elken.
COST-i projektid:
- „Manufacturable and dependable multicore architectures at nanoscale“, arvutitehnika
instituut, J. Raik;
- „Smart and green interfaces - from single bubbles and drops to industrial, environmental and
biomedical applications (SGI)“, mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslaboratoorium,
Ü. Rudi;
- „ICT COST Action IC1204 Trustworthy Manufacturing and Utilization of Secure Devices
(TRUDEVICE)“, arvutitehnika instituut, J. Raik;
- „The Voice of Research Administrators - Building a Network of Administrative Excellence
(BESTPRAC)“, teadusosakond, A. Auväärt.
Ühisalgatuste (JPI) projektid:
88
- „Ühisalgatus Kliima (JPI CLIMATE) Connecting Climate Knowledge for Europe“,
Meresüsteemide Instituut, U. Raudsepp.
- „Ühisalgatus Ookean (JPI Oceans) Healthy and Productive Seas and Oceans“,
Meresüsteemide Instituut, U. Lips.
Euroopa Liidu Balti mere regiooni programmi Seed Money Facility raames on toetuse saanud:
„Geopositional early warning system integration for marine oil spills recognition in the Baltic
Sea (GEOILWATCH)“, mida veavad Meresüsteemide Instituut ning innovatsiooni- ja
ettevõtluskeskus;
- „Platform of Baltic infrastructure for research, technology and innovation (BIRTI Platform)“,
mehaanikateaduskond, T. Otto;
- „Smart growth and sustainbale management in coastal areas (Smart Coast)“, Meresüsteemide
Instituut, U. Lips.
BONUS 2010–2017 programmi (The joint Baltic Sea research and development programme)
raames toetatuna Euroopa Nõukogu poolt on rahastuse saanud:
- „Cost efficient algal cultivation systems - A source of emission control and industrial
development (Microalgae)“, keskkonnatehnika instituut, A Iital;
- „Harnessing Coastal Radars for Environmental Monitoring Purposes“, Meresüsteemide
Instituut, T. Kõuts;
- „Sunken Wreck Environmental Risks Assessment“, Meresüsteemide Instituut, T. Kõuts.
Ülikooliga liitusid kaks ERC grandi hoidjat:
- külalisprofessor Lassi Päivärinta (matemaatikainstituut), „Inverse problems“;
- külalisprofessor Peter Avo Andrekson (füüsikainstituut), „Phase-sensitive optical parametric
amplifiers“.
2014. a jätkusid TTÜ osalusega lepingu sõlmimiseni jõudnud teadus- ja arendusprojektid,
muuhulgas ka:
Euroopa Kaitseagentuuri projekt „Information Interoperability ja Intelligence Interoperability bu
Statistics, Agents, Reasoning and Semantics“, automaatikainstituut, geenitehnoloogia instituut, J.
Preden;
Euroopa Kosmoseagentuuri projekt „The Role of Individual Plant Myosins in Gravitropism“,
geenitehnoloogia instituut, H. Paves.
Keemiainstituut ja professor Mihkel Kaljurand on üheks partneriks NATO projektis „Towards
the monitoring of dumped munitions threat“. Projekti koordinaatoriks Institute of Oceanology,
Poola.
TTÜ-s on registreeritud projektina teaduskoostöö erinevate Euroopa ülikoolide ja fondidega, sh:
- Baltisch-Deutsches Hochschulkontor (Läänemere mikroobide uuringud, Meresüsteemide
Instituut);
- The Swatch Group Research and Development Ltd (materjalitehnika instituut);
- Folke Bernadotte Academy (õiguse instituut).
Välisfinantseerimise kogumaht tulude osas moodustas 2014. aastal 4,02 mln eurot (2013. a 6,03
mln eurot), sh:
- välislepingud ettevõtetega 0,44 mln eurot (2013. a 0,4 mln eurot);
- EL raamprogrammide maht 1,15 mln eurot (2013. a 1,01 mln eurot);
- muud välislepingud (EL, fondid, asutused jm) 1,47 mln eurot (2013. a 4,25 mln eurot);
- konsultatsioonid ja teenused (arvete alusel) välisriiklikele ettevõtetele 0,14 mln eurot
(2013. a 0,13 mln eurot);
89
- EL õppe-arenduse programmid 0,81 mln eurot.
Joonis 36 Välisfinantseerimise dünaamika TTÜ-s (mln eurot)
Joonis 37 Välisfinantseerimine TTÜ teaduskondades ja asutustes 2014. aastal
Tabel 12 Suuremad välisriiklikud lepingupartnerid 2014.
LEPINGUPARTNER eurot
European Commission 3 036 160
incl 7 FP 1 146 151
European Defence Agency 80 000
Norway Grant 67 423
Cooperation Programme between the
Republic of Estonia and Switzerland
59 188
European Space Agency 40 000
GOStek OY 92 394
The Swatch Group Research and
Development Ltd Division Asulab
90 000
SmartBrain AS, neuroConn GmbH;
Primasil Silicones Ltd; Meytek GmbH
55 180
Ruukki Construction OY 44 000
Mitsubishi Corporation 40 000
5,49
7,387,61
6,03
4,02
0,00
1,00
2,00
3,00
4,00
5,00
6,00
7,00
8,00
2010 2011 2012 2013 2014
256
38
491
1 352
101 104155
262
56 23
210
970 19 0
10728
715
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
90
ÜLIÕPILASTE TEADUSTÖÖDE KONKURSID
Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud üliõpilaste 2014. aasta konkurss
2014. a laekus konkursile 511 teadustööd, mis on kõigi aegade suurim arv (võrdluseks – 2013. a
laekus konkursile 473 ja 2012. a 448 tööd).
Sel aastal kõrgemaid preemiaid pälvinud tööde puhul tõid retsensendid välja nii tulemuste suurt
rakenduspotentsiaali kui autorite põhjalikkust, uudset lähenemist, head orienteerumist
valdkonnas, meetodite oskuslikku kasutamist kui autorite suurt panust töö valmimisse. Ka sel
aastal paistab silma, et auhinnatud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates
rahvusvahelistes teadusajakirjades.
Tööde jaotus tasemekategooriate, valdkondade ja ülikoolide lõikes Pisut üle poole töödest (51%) laekus magistriõppes, järgnesid bakalaureuseõppes (32%) ja
doktoriõppes (17%) esitatud tööd.
Nagu varasemalt, esitati ka sel aastal suurem osa konkursitöödest (44%) ühiskonnateaduste ja
kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteaduste ja tehnika (31%), bio- ja keskkonnateaduste (16%)
ning terviseuuringute (9%) valdkonna tööd.
Kõige rohkem töid laekus ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna magistriõppe
tasemekategooriasse.
Konkursitöid saadeti 34 ülikoolist, sh 18 välisülikoolist. Ligi poole (48%) moodustasid Tartu
Ülikooli tudengite teadustööd. Tallinna Tehnikaülikooli tudengitelt laekus 21% ja Tallinna
Ülikooli üliõpilastelt 13% kõigist konkursitöödest.
Kokku tunnustati sel aastal 92 konkursitööd (18% kõigist laekunud töödest), neist 56 tööd
osutusid rahalise preemia ja 36 diplomi vääriliseks.
Tunnustatud töödest (rahaline preemia või tänukiri) üle poole (62%) moodustavad Tartu Ülikooli
tudengite konkursitööd, järgnevad Tallinna Tehnikaülikooli (16%), Tallinna Ülikooli (9%) ja
Eesti Maaülikooli (4%) üliõpilaste teadustööd.
TTÜ üliõpilaste tulemused
Konkursi peapreemiad
Valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele doktoritööle, sh
bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas Kaspar Valgepeale (juhendajad Kaarel Adamberg,
keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond, toiduainete instituut ja Raivo Vilu, matemaatika-
loodusteaduskond, keemiainstituut).
Kaspar Valgepea doktoritöö „Absoluutselt kvantitatiivsetel oomikameetoditel põhinev
kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine“ sisuks on
süsteemibioloogia platvormi väga oluliste elementide edukas kasutuselevõtmine enim uuritud
bakteri Escherichia coli kasvuerikiirusest sõltuvate ainevahetusprotsesside uurimisel. Autori
sõnul võimaldavad doktoritöös kogutud andmed oluliselt paremini kirjeldada kvantitatiivselt
metabolismi regulatsioonimehhanisme terve raku tasemel. Lisaks loodi töö tulemusena
esmakordselt vähendatud atsetaadi ülevoolumetabolismiga Escherichia coli tüvi, millel
puuduvad negatiivsed kõrvalmõjud. Seega edendab töö uudsete “terve
raku” taseme metaboolsete rakumudelite arengut ning efektiivsemate mikroobsete tootjarakkude
konstrueerimist.
Bio- ja keskkonnateaduste valdkonna preemiad:
Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
- diplom Merlin Everst (juhendaja Andres Veske, matemaatika-loodusteaduskond
geenitehnoloogia instituut) konkursitöö „Mikrotuubuli otsa seostuva valgu EB3 ja türosiinkinaas
91
retseptori TrkB interaktsioon” eest;
- diplom Priit Kallaste (juhendaja Kadriann Tamm, keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond
anorgaaniliste materjalide teaduslaboratoorium) konkursitöö „Tasakaalud süsteemis
põlevkivituhk-vesi” eest.
Magistriõppe üliõpilaste astmes:
- 2. preemia (1300 eurot) Tarvi Teder (juhendajad Helike Lõhelaid ja Alan Brash (Vanderbilt
University), matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) konkursitöö „Monotsükliliste
endoperoksiidide formeerumine rasvhappe epoksiidist lipoksügenaasi poolt katalüüsitud
reaktsiooni tulemusena: potentsiaalne P450 ja lipoksügenaasi radade interaktsioon” eest;
- diplom Angela Pärn (juhendajad Kaur Jaanson, matemaatika-loodusteaduskond,
geenitehnoloogia instituut) konkursitöö „Bakteriaalse kunstliku kromosoomi konstruktide
arendamine BDNF geeni regulatsiooni uurimiseks” eest.
Doktoriõppe üliõpilaste astmes:
- 1. preemia (1600 eurot) Peep Pitk (juhendajad Raivo Vilu ja Prasad Kaparaju (Griffith School
of Engineering), matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) konkursitöö „Proteiini- ja
rasvarikaste tahkete tapamajajäätmete anaroobne kooskääritamine: ressursi analüüs ja protsessi
optimeerimine” eest.
Terviseuuringute valdkonna preemiad
Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
- 3. preemia (700 eurot) Julia Gavrilova (juhendaja Peep Palumaa, matemaatika-
loodusteaduskond, geenitehnoloogia instituut) konkursitöö „Tsink- ja vaskioonide afiinsus
insuliini monomeeride suhtes” eest.
Loodusteaduste ja tehnika valdkonna preemiad
Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
- 3. preemia (320 eurot) Kaia Kalev (juhendaja Maie Bachmann, Tehnomeedikum) konkursitöö
„EEG sagedusribade valik depressiooni tuvastamiseks” eest.
Magistriõppe üliõpilaste astmes:
- 1. preemia (1600 eurot) Inga Gromõko (juhendajad Tatjana Dedova ja Malle Krunks, keemia-
ja materjalitehnoloogia teaduskond, materjaliteaduse instituut) konkursitöö „ZnO nanovarraste
elektrokeemiline sadestamine ja karakteriseerimine” eest;
- 2. preemia (1300.- eurot) Kaur Tuttelberg (juhendajad Jan Dufek ja Mati Valdma,
energeetikateaduskond, elektroenergeetika instituut) konkursitöö „STORM Monte Carlo
reaktorifüüsika arvutustes” eest;
- diplom Paul Klõšeiko (juhendaja Targo Kalamees, ehitusteaduskond, ehitiste projekteerimise
instituut) konkursitöö „Seespoolse lisasoojustusega tellisseina soojus- ja niiskustehniline
toimivus Kohtla-Järve koolimaja näitel” eest;
- diplom Anastasia Pavelkovich (juhendajad P. Naaber, M. Ivanova matemaatika-
loodusteaduskond, geenitehnoloogia instituut) konkursitöö „Molekulaarsete ja fenotüübiliste
meetodite kasutamine Läänemere regioonist isoleeritud Enterobacteriaceae tüvede
karbapeneemresistentsuse määramisel” eest;
Doktoriõppe üliõpilaste astmes:
- 1. preemia (1600 eurot) Artur Noole (juhendaja Tõnis Kanger, matemaatika-loodusteaduskond,
keemiainstituut) konkursitöö „Asümmeetriline organokatalüütiline 3,3’-diasendatud
oksindoolide süntees” eest;
- 3. preemia (700 eurot) Bert Viikmäe (juhendajad Tarmo Soomere ja Tomas Torsvik,
Küberneetika Instituut) konkursitöö „Laevateede optimeerimine Soome lahel pinnahoovuste
92
mustrite põhjal” eest;
- diplom Priit Uuemaa (juhendajad Juhan Valtin ja Heiki Tammoja, energeetikateaduskond,
elektroenergeetika instituut) konkursitöö „Tööstusliku koostootmisjaama juhtimismudeli
loomine energiaturu tingimustes arvestades info mittetäielikkust” eest.
Tänukirjad 2014. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil I preemia pälvinud
teadustööde juhendajatele
Magistriõppe üliõpilaste astmes:
- Tatjana Dedova (keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond, materjaliteaduse instituut) Inga
Gromõko konkursitöö „ZnO nanovarraste elektrokeemiline sadestamine ja karakteriseerimine”
juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
- Malle Krunks (keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond, materjaliteaduse instituut) Inga
Gromõko konkursitöö „ZnO nanovarraste elektrokeemiline sadestamine ja karakteriseerimine”
juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas.
Doktoriõppe üliõpilaste astmes:
- Raivo Vilu (matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) Peep Pitki konkursitöö
„Proteiini- ja rasvarikaste tahkete tapamajajäätmete anaroobne kooskääritamine: ressursi analüüs
ja protsessi optimeerimine” juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
- Tõnis Kanger (matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) Artur Noole konkursitöö
„Asümmeetriline organokatalüütiline 3,3’-diasendatud oksindoolide süntees” juhendamise eest
loodusteaduste ja tehnika valdkonnas.
Tänukirjad 2014. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil peapreemia pälvinud teadustööde
juhendajatele:
- Kaarel Adamberg (keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond, toiduainete instituut) ja Raivo
Vilu, matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) Kaspar Valgepea konkursitöö
„Absoluutselt kvantitatiivsetel oomika-meetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia
coli metabolismi kirjeldamine” juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas.
Eesti Teaduste Akadeemia konkurss 2014
Eesti Teaduste Akadeemia poolt 2014. aasta mais välja kuulutatud üliõpilaste teadustööde
võistlusele esitati 74 uurimistööd. Komisjon akadeemik Georg Liidja juhtimisel määras
parimatele 12 auhinda (à 400 eurot).
- Kaia Kalev bakalaureusetöö „Elektroentsefalograafilise signaali sagedusribade valik
depressiooni tuvastamiseks” (juhendaja Maie Bachmann, Tehnomeedikum).
- Laura Tamberg magistritöö „Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila
melanogaster’is” (juhendajad Mari Palgi ja Tõnis Timmusk, matemaatika-loodusteaduskond,
geenitehnoloogia instituut).
20 aastat tagasi, 1994. a üliõpilaste teadustööde võistlust käivitades seadis ETA sihiks selgitada
välja teadlaskarjääri lävele jõudnud noored talendid, tutvustada ja innustada neid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eripreemia
Esmakordselt andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Teadusagentuuri
korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil välja eripreemia parimale tööle
infotehnoloogia valdkonnas.
93
Preemia andis üle majandus- ja taristuminister Urve Palo ja selle pälvis magister Priit Kruus töö
„Eesti üleriigilise digiretsepti süsteemi hindamise raamistiku arendamine“ eest (juhendaja Liisa
Parv, Tehnomeedikum)
2014. aasta kaitsealaste magistri- ja doktoritööde konkurss
2014. aasta teadustööde konkursile laekus 1 doktoritöö ja 8 magistritööd.
TTÜ üliõpilased:
Magistritööd
- II preemia: Jaanus Kaugerand, „Autonomous Unmanned Aerial System as a Component in
Tactical System of Systems" (juhendaja Jürgo-Sören Preden, infotehnoloogia teaduskond,
automaatikainstituut);
- Lisapreemia: Heidi Lees, „Lõhkeainete plahvatusproduktide analüüs kasutades
juhtivusdetektoriga portatiivset kapillaarelektroforeesi instrumenti" (juhendaja Eeva-Gerda
Kobrin, matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut).
94
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE HINDAMINE
TTÜ nõukogu kinnitas 18.03.2014 otsusega nr 47 T&A hindamise korra ülikoolis. Selle alusel
lähtutakse hindamisel alltoodud tabeliandmetest aruandeperioodil ja võrrelduna kahe eelmise
aastaga.
Tabel 13 Tulemusnäitajad11 2014. aastal võrrelduna kahe eelmise aastaga
Näitajad 2012 2013 2014 2015
eesmärk
Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide12 arv
ühe akadeemilise personali täidetud ametikoha
(täistööaja arvestuses) kohta 1,03 1,02 1,19 1,3
Välisõppejõudude/-teadlaste osakaal
akadeemilises personalis (%) 8,0% 10,0% 10,7% 10%
Konkurss professori ametikohtade täitmiseks 1,10 1,31 1,63 1,50
TA eelarve osakaal13 õppe-, teadus- ja
arendustegevuse kogueelarves (%) 51,12% 54,09% 48,16% üle 50%
Ettevõtetega sõlmitud lepingute14 maht
3,8 mln
eurot
4,6 mln
eurot
5,4 mln
eurot 5,2 mln
eurot
Kaitstud doktorikraadide15 arv 67 54 57 90
Teaduskomisjon arutas tulemusnäitajad läbi korralisel koosolekul 7. mail 2015. Komisjon
märkis, et:
- murekohaks on endiselt kaitstud doktorikraadide arv, kus 2015. aastaks püstitatud
eesmärgi saavutamine on vähe tõenäoline;
- kahe näitaja osas (eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide arv ühe akadeemilise
personali töötaja kohta ja TA eelarve osakaal) on ülikoolil võimalus eesmärk järgmisel
aastal saavutada;
- kolme näitaja osas (välisõppejõudude/-teadlaste osakaal akadeemilises personalis,
konkurss professori ametikohtade täitmiseks ja ettevõtetega sõlmitud lepingute maht) on
2015. a püstitatud eesmärk täidetud.
11 Alates 1.08.2014. a liitus TTÜ-ga Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA). Sellega kaasnevalt suurenes akadeemilise personali
arv ning õppetegevusega seotud tulu. 12 Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide (1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1) arv ühe akadeemilise personali täidetud ametikoha kohta –
tulemusnäitaja kasvu 2013-2014 mõjutab selle arvutamisel aluseks olevate alusandmete oluline muutumine. Ühelt poolt
publikatsioonide koguarvu kasv, mis osaliselt tuleneb ETISe publikatsioonide klassifikaatori muutmisest. Alates 1.07.2014
arvestatakse 1.1 ja 3.1 publikatsioonide kategooriatesse ka andmebaasis Scopus kajastatud teaduspublikatsioone ning muudeti
monograafiate 2.1 selgitust (võrreldes 2013. aastaga suurenes 3.1 artiklite arv 97, 1.1 artiklite arv 66 ning 2.1 monograafiate arv
11 võrra). Tulemusnäitajat mõjutab ka akadeemilise personali arvu tõus, mis tuleneb liitumisest EMERAga ning nooremteadurite
ametikohtade arvu suurenemisest (EMERA täidetud ametikohtade arv 51,45; nooremteadurite täidetud ametikohtade arv 2013. a
oli 58,82, 2014. a 80,90) 13 TA eelarve osakaal õppe- ja TA kogueelarves – osakaal on võrreldes 2013. aastaga langenud nii TA kogutulu vähenemise (~2,3
mln €) kui ka õppetulu suurenemise tõttu (sh EMERA liitumisega kaasnev õppetegevuse tulu). TA kogutulu langus võrreldes 2013.
aastaga on osaliselt tingitud struktuurfondide perioodi lõppemisest. Suurim langus on SA Archimedes kaudu rahastatavate
meetmete tulus (võrreldes 2013. aastaga vähenes finantseerimine 2,7 mln €), aga ka välisprojektide (EL) ning HTM kaudu
rahastamise mahud on vähenenud (2014. a alates ei arvestata HTM-i vahendite hulka Raamatukogu tegevustulusid, mis laekuvad
vastavalt tulemuslepingule). 14 Ettevõtetega sõlmitud lepingute maht –lepingud ettevõtetega (sh välisriiklikud) ning T&A-ga seotud teenused arvete alusel (sh
HITSA kaudu rahastatava IT- akadeemia tulu 2013. a 1,2 mln eurot, 2014. a 1,4 mln eurot). Välisriiklikelt äriühingutelt laekuv
tulu (sh teenused/konsultatsioonid) on alates 2011. a stabiilselt 0,5-0,6 mln €. 15 Kaitstud doktorikraadide arv – Doktorikraadide kaitsmine on tunduvalt väiksem prognoositust, mitmes teaduskonnas ei lõpeta
suur osa doktorante nominaalajaga (ei ole täidetud 2010. a esitatud RKT, nt infotehnoloogia õppekavale anti 4 aastat tagasi 16
RE ja 10 REV kohta, 2014. a kaitses 6).