Upload
ngoanh
View
231
Download
11
Embed Size (px)
Citation preview
TAPA VALLAVALITSUSE 2013.AASTA KONSOLIDEERIMISGRUPI
MAJANDUSAASTA ARUANNE
Aruandekohuslase nimetus
Tapa Vallavalitsus
Asutuse registrikood
75033477
Aadress: Pikk. tn 15 45106 Tapa
Lääne-Virumaa
Telefon
372 3229650
Faks
372 3229651
E-post.
Interneti kodulehekülg
www.tapa.ee
Majandusaasta algus
01.jaanuar 2013
Majandusaasta lõpp
31.detsember 2013
Audiitor
Audest Audiitorteenuste OÜ
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 2 -
Vallavanem
Alari Kirt
SISUKORD
1 Tegevusaruanne
1.1 Vallavanema pöördumine
3
1.2 Konsolideerimisgrupi struktuur
4
1.3 Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest
5
1.4 Ülevaade majanduskeskkonnast
6
1.5 Ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest 7
1.6 Ülevaade finantsriskide juhtimisest ja sisekontrolli süsteemist 9
1.7 Ülevaade arengukava täitmisest
10
2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne
2.2 Konsolideeritud bilanss
37
2.3 Konsolideeritud tulemiaruanne
38
2.4 Konsolideeritud rahavoogude aruanne
39
2.5 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne
40
2.6 Eelarve täitmise aruanne
41
2.7 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad
51
3 Majandusaasta aruande allkiri
82
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 3 -
Vallavanem
Alari Kirt
1 TAPA VALLAVANEMA PÖÖRDUMINE
Tapa vallale oli 2013 aasta suhteliselt hea aasta. Eelarve maht kasvas, investeeringuid tehti palju ja
valla majanduslik võimekus suurenes. Samuti olid positiivsed arengud tööhõive ja keskmise palga
kasvu osas. Kahjuks vähenes endiselt Tapa valla elanike arv. Rahvaarv registriandmete põhjal oli 1
jaanuaril 2014 8085 inimest, mida on tervelt 253 võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem
vähenes tööealiste elanike arv ning kooliealiste laste arv. Suurenes samas eelkooliealiste ning üle
65-aastaste elanike arv.
2013 aastat jääb veel märkima kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Valimiste tulemusi
võib tõlgendada igaüks oma nurga alt aga üks oluline tähelepanek siiski on, esmakordselt osutus
Tapa valla volikogus naiste osakaal suuremaks meeste omast.
Tapa valla üks väga oluline tegevussuund on Tapa valla maine parandamine. Meedias avaldati
mitmeid positiivseid artikleid Tapa valla teemadel. Osaleti Leader programmis, anti välja vallalehte.
Toimusid traditsioonilised Tapa valla mainet kujundavad üritused (Tapa linnapäev, vorstifestival,
Tapa valla aukodaniku Priit Pärna nimeline animefestival) Toetati Tapa raudteevaksalis
teatriprojekti elluviimist. Kõrgel tasemel korraldati Tapa Rahvajooks. Kõik need üritused ja veel
paljud teisedki on aidanud oluliselt parandada valla mainet väljaspool. Samuti tehtud investeeringud
heakorda ja teedesse ning tänavatesse.
Kõige olulisemad investeeringud olid vee ja kanalisatsiooni projektide lõpuleviimine. Mitme aasta
kestel väldanud tööd hõlmasid mitte ainult Tapa linna vaid ka Lehtset ja Jänedat, kus vahetati välja
vana torustik ning põhjalikult rekonstrueeriti vanad puhastid.
Olulisematest investeeringutest veel, Vikerkaare lasteaia piirdeaia ja väravate vahetamine, laste
varjualuste remont, Pisipõnni lasteaia vene kooli hoones paiknevate rühmade ja saali
renoveerimine, õuesõppe õppevahendite soetamine ja paigaldamine, Jäneda koolis remonditi
personali sanitaarruumid.
2013. aastat jääb iseloomustama kindlasti ulatuslik teede remont ning uute tänavate ehitamine.
Kokku oli teede remondi- ja ehitustööde eelarve 1 266 000.- eurot, millest hooldustöödeks kasutati
ligikaudu 260 000.- eurot ning teede remondi ja ehitustöödeks kokku 1 000 000.- eurot.
Turvatunde tõstmiseks paigaldati linna 8 valvekaamerat ning rajati Tapale Pikale tänavale
ülekäiguradade valgustus. Valgustite paigaldamise kogumaksumuseks kujunes 38 700.- eurot ja
valgustati kokku 8 jalakäijate ülekäigurada.
Kommunaalüksuse käivitamine vallavalitsuse juurde oli tähendusrikas märk muutuvas
majanduslikus keskkonnas ja selge soovi väljendus osutada paremat teenust elanikkonnale,
pakkudes kaunimat ja hooldatud elukeskkonda. Kommunaalüksuse moodustamine vajadus tingis
pidevalt suurenev vajadus väga erinevate heakorratööde järele.
Endise NSVL sõjaväe hoonete lammutamine ja lammutusjääkide koristamine on väga oluline
kaunima elukeskkonna kujundamise ja Tapa valla maine parandamise jaoks. Seda tegevust on
plaanis jätkata jõuliselt igal aastal. Suurenenud tähelepanust heakorrale kaunimale elukeskkonnale
annab tunnistust ka Vilmsi platsi korrastamine ja Rohelise ja Linda ristmiku haljasala korrastamine.
Lõpetuseks võib öelda, et Tapa valla põhiliseks väärtuseks on tema aktiivsed ja tegusad kodanikud,
kellele ja kellega koos on hea teha elu Tapa vallas paremaks ja meeldivamaks.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 4 -
Vallavanem
Alari Kirt
2 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR
Konsolideerimisgrupi struktuur on toodud lisas nr 5
Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad
järgmised üksused:
A.Konsolideeriv üksus Tapa Vallavalitsus
Allüksuse nimetus
Töötajate
keskmine Töötasude kogu-
arv
majandusaastal summa majandus-
(taandatuna täis- aastal(tuhandetes
tööajale) eurodes)
Volikogu
2,1
23
Vallavalitsus ja teised vallavalitsuse üksused 34,29
427
Haridusasutused
218,28
1 816
2 gümnaasiumi,
109,08
1 033
2 lasteaed-kool
38,33
294
2 lasteaeda
70,87
489
Kultuuri- ja spordiasutused
44,43
307
2 kultuurimaja
7,00
45
raamatukogu
15,43
112
muusikakool
12,00
96
muuseum
1,00
6
2 spordihoonet
9,00
48
Sotsiaalne kaitse(hooldekodu,koduteenindus 16,72
108
töötud, päevakeskus.)
Ajutiste töölepingute alusel
59
Kokku Tapa Vallavalitsus 315,82 2 740
B. Konsolideeritud
üksused
Tapa VV
Töötajate
keskmine Töötasude kogu-
Üksuse nimetus
osaluse
arv
majandusaastal summa majandus-
määr (taandatuna täis- aastal(tuhandetes
( % ) tööajale) eurodes)
AS Tapa Vesi
100 10,30
101
Kokku konsolideeritud
üksused 10,30 101
Allikas: Tapa Vallavalitsus
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 5 -
Vallavanem
Alari Kirt
3 ÜLEVAADE TÄHTSAMATEST FINANTSNÄITAJATEST
Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (tuhandetes eurodes)
2013 2012 2011 2010 2009
Bilansi näitajad
Varad aasta
lõpus
26 104 24 733 13 296 10 978 11 142
Kohustused aasta lõpus
4 288 3 591 3 799 1 675 1 829
Netovara aasta lõpus
21 816 21 142 9 497 9 303 9 121
Tulemiaruande näitajad
Tegevustulud
9 069 12 831 7 821 7 655 8 115
Tegevuskulud
-8 705 -7 893 -7 427 -7 473 7 582
Tulem
364 4 938 194 182 533
Muud näitajad
Põhivarainvesteeringute
maht
2 781 7 053 2 146 763 925
Likviidsus
0,61 0,41 0,35 0,26 0,25
Lühiajaline maksevõime
1,11 1,05 0,97 0,66 0,90
Kohustuste osakaal
varadest
0,16 0,15 0,29 0,15 0,17
Laenukohustuste osakaal varadest 0,14 0,09 0,06 0,07 0,08
Piirmäärade täitmine arvestusüksuse
konsolideeritud näitajate
alusel
Põhitegevuse tulem
726 418
Netovõlakoormus
36,72 23,47
Piirmäärade
täitmine
konsolideerimata näitajate alusel
Põhitegevuse tulem
596 331
Netovõlakoormus
41,29 26,47
Suhtarvude arvutamisel kasutatud
valemid:
Likviidsus - likviidsed varad/lühiajalised kohustused
Lühiajaline maksevõime - käibevara/lühiajalised
kohustused
Põhitegevuse tulem-põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud
vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega, piirmäär on vastavalt KOFS § 33 null
(st ei tohi olla negatiivne)
Netovõlakoormus -KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ming KOFS §36 alusel arvestatud
likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS §32 lõikele 4
rahandusministri määrusega
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 6 -
Vallavanem
Alari Kirt
4 ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST
2013. aastal kujunes Eesti majanduse reaalkasvuks Statistikaameti täpsustatud hinnangul 0,8
protsenti. Kasvas töötajate palgatulu-8,6 protsenti. Keskmisest kiirem oli see tervishoius, haldus-ja
abitegevustes, töötlevas tööstuses ning majutuses ja toitlustuses.
Tänu kõrgel püsivale tarbijakindlusele oli eratarbimise kasv eelmisel aastal 4,2 protsenti. Kulutused
elamuasemeinvesteeringutele suurenesid aastaga 15 protsenti, kuid kiirenenud hinnatõusu tõttu
kujunes reaalkasvuks selles osas vaid 6 protsenti.
Kaupade ja teenuste eksport pöördus möödunud aasta teasel poolel langusesse, kuid aasta
kokkuvõttes oli siiski tegemist väikese 1,8 protsendilise kasvuga.
Kuigi üldine kindlustunne ja majandusaktiivsus Euroopas möödunud aasta teises pooles paranes, ei
ole Eesti ekspordipartnerite väljavaated viimasel ajal siiski oluliselt muutunud.
2013. aastat iseloomustavad järgmised Eesti majanduse põhinäitajad:
2013 a 2012 a 2011 a 2010 a 2009 a
Tööga hõivatute arv
vanuses 15-74 (tuh inimest) 621,3 614,9 603,2 568,0 593,9
Mitteaktiivsed
vanuses 15-74 (tuh inimest) 320,3 327,4 331,9 346,6 347,4
Keskmine brutokuupalk (euro) 986,0 917,8 839,0 792,0 784,0
Töötuse määr (%) 8,6 10,2 12,5 16,9 13,8
Tarbijahinnaindeksi muutus
võrreldes eelneva aastaga (%) 2,8 3,9 5,0 3,0 -0,1
SKP jooksevhindades (mln
eurot) 18 434,7 16 998,2 15 973,0 14 305,3 13 839,6
Kohalikesse eelarvetesse
laekunud
maksud (tuh eurot)
780
950,7
723
693,3
684
218,0 650 234,9 691 649,0
Füüsilise isiku tulumaks
723
709,5
665
082,6
618
539,4 584 706,7 633 969,4
Maamaks 57 241,2 58 610,7 51 467,4 51 296,9 48 227,4
Allikas:Statistikaamet, Maksu-
ja tolliamet
Märkus: 2013 aasta keskmine
brutokuupalk neljas kvartal
Rahandusministeeriumi 2013 aasta suvine prognoos näeb ette sisemajanduse koguprodukti kasvu
2014 aastal 3,6%. Majanduskasvu toetavaks teguriks on jätkuvalt peamiselt sisenõudluse kasv.
Sisemajanduse koguprodukti suuruseks pakub Rahandusministeerium sama suuruse nagu Eesti
Pank -19,2 miljardit eurot. Tarbijahinnaindeksi osas pakuvad mõlemad võrreldes 2013 aastaga
vähenemist. Rahandusministeerium 2,7 protsenti ja Eesti Pank 2,5 protsenti.
Jätkuvalt prognoositakse tööpuuduse vähenemist ning keskmise palga kasvu. Kasvuprotsendiks
pakub Rahandusministeerium 6,2 protsenti ning Eesti Pank 6,4 protsenti.
Tegevusaruande antud osa koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi, Statistikaameti ja
Eesti Panga veebilehtedel avaldatud teavet.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 7 -
Vallavanem
Alari Kirt
5 ÜLDINE ÜLEVAADE KONSOLIDEERIMISGRUPI PEAMISTEST
ARENGUSUUNDADEST
Tapa valla pindala on 262,8 km2 ning jaguneb 5 kandiks (piirkonnaks): Tapa, Lehtse, Jäneda, Saksi
ja Karkuse. Tapa valla asustustihedus on ca 35 inimest/km2. Rahvastikust paikneb suurem osa
vallasiseses Tapa linnas. Tiheasustusega asulad on Lehtse alevik, Jäneda küla ning Moe küla.
Tapa vallas elas 2014. a alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel 8 085 inimest. Ülevaate
demograafilisest suundumusest annab järgnev tabel.
Demograafiline struktuur seisuga 01.01.
lapsed 0-6 lapsed 7-18
tööealised
19-64
vanurid
65-…
Rahvaarv
KOKKU
2014 562 1 015 4 832 1 676 8 085
2013 561 1 037 5 077 1 663 8 338
2012 575 1 066 5 211 1 662 8 514
2011 597 1 082 5 275 1 655 8 609
2010 583 1 145 5 315 1 685 8 728
Nagu andmetest näha, on elanikkonna vähenemise tendents jätkunud, Nagu teisteski
maaregioonides, mängis 2013 aastal olulist rolli siserändes Tallinna tasuta linnatransport, seda
ennekõike tööealiste grupi osas. Suhtelised muutused eelneva aastaga võrreldes on toodud allpool.
Elanikkonna struktuaalsed muutused
protsentides
lapsed 0-
6
lapsed 7-
18
tööealised
19-64
vanurid
65-…
Rahvaarv
KOKKU
2014/2013 0,18 -2,12 -4,83 0,78 -3,03
2013/2012 -2,43 -2,72 -2,57 0,06 -2,07
2012/2011 -3,69 -1,48 -1,21 0,42 -1,10
2011/2010 2,40 -5,50 -0,75 -1,78 -1,36
2010/2009 1,75 -5,53 0,02 -0,77 -0,78
Nii nagu Eestis tervikuna, on kahanemine jätkuv ka õpilaste arvus.
Õpilaste arvud Tapa valla
üldhariduskoolides
2009 2010 2011 2012 2013
Jäneda Kool 67 64 58 53 52
Lehtse Kool 49 50 43 49 43
Tapa Gümnaasium 683 651 614 588 581
Tapa Vene Gümnaasium 252 236 230 203 185
Kokku 1 051 1001 945 893 861
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 8 -
Vallavanem
Alari Kirt
Keskmist sissetulekut iseloomustab alljärgnev aegrida.
5.1 KESKMINE SISSETULEK TSD-DEKLARATSIOONIDE ALUSEL
(JAN-DETS)
2009 2010 2011 2012 2013 Tapa vald
681 664 695 718 769
Lääne-Virumaa
697 682 720 758 806
Eesti
785 770 809 856 912
Olulisteks sündmusteks olid Tapa linnas ja Tapa vallas toimunud vee-ja kanalisatsiooni projektide
lõpule viimine, aga samuti Tapa linna soojatrasside rekonstrueerimise lõpetamine. Trasside
rekonstrueerimise lõpetamine võimaldas omakorda viia ellu ulatusliku teede ja tänavate remondi nii
Tapa linnas kui ka valla muudes piirkondades. Täpsemalt on projektidest arengukava täitmise
aruande vastavates alalõikudes.
2013 aastal toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Juhtkonna osas toimusid
muudatused nii volikogu kui ka vallavalitsuse liikmete osas.
Varem 5 liikmelise vallavalitsuse asemel on tööle asunud 6 liikmeline vallavalitsus. Muudatus
toimus ka OÜ Tapa Vesi juhatuses. Juhatuse liikmest kutsuti tagasi Vjatšeslav Suvorov ning uueks
juhatuse liikmeks valiti Mart Pihlak.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 9 -
Vallavanem
Alari Kirt
6 ÜLEVAADE SISEKONTROLLISÜSTEEMIST JA FINANTSRISKIDE JUHTIMISEST
Sisekontrollisüsteem on meetmete rakendamine riskide maandamiseks ning hõlmab allasutuste
struktuuri, juhtkonna suhtumist, kehtivaid protseduure ja asjaajamisreegleid. Meetmete
rakendamine peab andma piisava kindlustunde, et tagada :
asutuse tegevuse seaduspärasus;
varade kaitstuse raiskamiste, ebasihipärase kasutamise, pettuste ja ebakompetentsusest
tulenevate kahjude eest;
tegevuste töhusus ja mõjusus ning osutatavate teenuste kõrge kvaliteet;
autuse juhtimis-ja finantsinformatsiooni usaldusväärsus ja õigeaegsus.
Nimetatud tegevuste tagamiseks on kehtestatud asutusesisesed protseduurireeglid ja
raaamatupidamise sisekorra eeskiri, vajadusel rakendatakse teenistuslikku järelevalvet. Eraldi
sisekontrolöri ametikohta moodustatud ei ole.
Juhtkonna tegevuste seaduslikkust ja varade kasutamise sihipärasust kontrollib volikogu
moodustatud revisjonikomisjon.
Tapa valla eelarvepoliitika kavandamisel ja elluviimisel rakendatakse mitmeid alusdokumente-
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus
(KOFS), Tapa valla põhimäärus, Tapa valla arengukava, Tapa vallavara eeskiri ning iga
eelarveaasta kohta vastu võetud valla eelarve. Piirangud laenude ja muude kohustuste võtmisel
tulenevad ennekõike KOFS -ist ning vallavara eeskirjast.
KOFS on kehtestanud kõikidele omavalitsustele reeglid finantsdistsipliini tagamiseks, millest on
Tapa vald oma eelarvestrateegiates ka kinni pidanud.
Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse krediidiriski vähendamiseks sõlmiti Tapa Vallavolikogu
otsuse 29. augustist 2013 nr 191 alusel laenuleping tütarettevõttega OÜ Tapa Vesi.
Likviidsusriski maandamiseks on eelarve strateegias kavandatud alates 2014 kassareserv summas
200000 eurot, milline eesmärk on ka saavutatud. Likviidsusriski täiendavaks maandamiseks võib
vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks
ettenähtud kulutustest, kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud. Peale eelarve
vastuvõtmist täidetakse kinnitatud eelarvet vallavalitsuse ning alaeelarvete juhtide poolt jälgides
põhimõtteid, et personali- ja majanduskulud oleks kaetud, arvestades tegevuste sesoonsust. Eelarve
täitmise seisust antakse allasutuste juhtidele ülevaade igakuuliselt. Kvartaalselt informeeritakse
eelarve täitmisest volikogu. Vajadusel koostatakse lisaeelarved. Vallavalitsuse ja hallatavate
asutuste raamatupidamist korraldab vallavalitsuse rahandusosakond tsentraalselt. Investeeringute
tegemine kavandatakse vastavalt sõlmitud lepingutele ning vastavalt hallatavate asutuste tegevuse
omapärale. Vallavalitsuse rahandusosakonna poolt planeeritakse ja teostatakse riigieelarve
tasandusfondi ning riigieelarve sihtotstarbeliste eraldiste tellimused riigikassast.
Finantsinstrumentidest kasutatakse hoiustel oleva raha paigutamist krediidiasutuse
üleöödeposiitidesse.
Tapa Vallavalitsusel ja konsolideerimisgruppi kuuluval äriühingul on avatud tavapärasteks
tehinguteks pangakontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank. Bank DNB Nordiga ja Nordea Bank
Finland Plc sõlmitud laenulepingute kohaselt samas pangas avatud arvelduskontosid kasutatakse
intresside ja tuleviku laenutagastuste makseteks.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 10 -
Vallavanem
Alari Kirt
Tehingupartneritele sätestatakse sõlmitud lepingutes või väljastatud arvetel maksetähtajad.
Kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitakse pikaajaliste tehingute osas lepingud. Võlgnikele
edastatakse kirjalikke meeldetuletusi, esitatakse kiirmaksekäsu avaldusi või hagiavaldusi kohtule
ning esitatakse täitedokumente sundtäitmiseks kohtutäituritele.
Konsolideerimisgrupi pangakontodel on hoiused eurodes. Konsolideerimisgruppi kuuluvatel
isikutel ei ole sõlmitud lepinguid muudes valuutades kui eurod.
7 TAPA VALLA ARENGUKAVA TÄITMISE ARUANNE:
Tapa valla arengukavast on seatud 2020 aasta arenguvisiooniks:
Tapa vald on hea elukeskkonnaga, arenenud ettevõtluse ning avara kultuurieluga vald.
Visiooni koosneb neljast komponendist, mis tähendavad järgmist:
1. Aktiivsed, ettevõtlikud, haritud ning kohalikku kogukonda ja traditsioone
väärtustavad elanikud. Valla elanikud on aktiivsed nii töö ja ettevõtluse, vabaaja veetmise kui
ka hariduse ja eneseteostuse alal. Valla elanikud tahavad ja on võimelised töötama valla
territooriumil tegutsevates ettevõtetes. Valla elanike ettevõtlikus on kasvanud ja realiseerunud
uute ettevõtete näol; Valla logistiline eelis on ära kasutatud; Tapa vallas on väärtustatud haridus:
lapsed ja noored tahavad õppida ja areneda; valla elanikud on aktiivsed kasutama elukestva
õppe võimalusi. Elanikele on loodud võimalused mitmekülgseks kultuuri-, spordi- ja
vabaajategevusteks ning nad on aktiivsed neid kasutama. Vallas toimib tõhus sotsiaalse kaitse ja
tervishoiu süsteem. Eriti väärtustatud on lapsed ja lastega pered. Vallas toimivad tugevad
kodanikeühendused.
2. Kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kõrge kvaliteedi saavutamiseks ja hoidmiseks
säilitatakse ja kaitstakse looduskeskkonda; metsad ja maastik on hooldatud; tööstuslik ja
põllumajanduslik tootmine on keskkonda ja põhjavett säästev; linnakeskkond, ning
tiheasustusega asulad on hooldatud ja haljastatud, kauni välisilmega, säilitatakse
miljööväärtuslikud alad; tehniline infrastruktuur ja teedevõrk on kaasajastatud, ökonoomne ning
vastab elanike ja ettevõtete vajadustele.
3. Avar kultuurielu. Tapa valla spordi ja kultuurielu on aktiivne; Kõik soovijad on leidnud
enesele sobiva vabaajategevuse; Toimub aktiivne suhtlemine kultuurikollektiivide vahel.
4. Terviklik ja dünaamilise juhtimisega Eesti kohaliku omavalitsuse üksus. Tapa vald on
arenenud keskusega ning väärtustatud kantidega omavalitsusüksus. Vald tagab ligipääsu
haldusteenusele kogu valla territooriumil.
Arengukava peatükkides on välja toodud vastava teema eesmärk ning tegevused eesmärgi
saavutamiseks aastate lõikes. Aruanne kajastab 2013. aastal tehtut ning ka 2014. aastaks planeeritud
tegevusi ja investeeringuid.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 11 -
Vallavanem
Alari Kirt
7.1 RAHVASTIK
7.1.1 Arengueesmärgid
Peatada aastaks 2015 Tapa valla elanike arvu vähenemine
Läbi arengukava prioriteetide luua Tapa vallas elukeskkond, kus on hea ja turvaline elada.
Soodustada noorte perede tulemist valda
Valla elukeskkonna arenguks vajalike spetsialistide toetamine
7.1.2 Tegevused
Arengukava meetmed peavad tagama Tapa valla soodsa majandusliku ja sotsiaalse keskkonna,
saavutamaks elanike heaolu.
Elamupiirkondade planeerimine Tapa vallas.
Vallale vajalike spetsialistide toetamine
Noorte perede toetamise süsteemi väljatöötamine
Süsteemi loomine valla elukeskkonna arenguks vajalike spetsialistide kinnistamiseks Tapa
valda.
Linna videovalvesüsteemi analüüs ja tasuvuse korral videovalvesüsteemi paigaldamine.
7.1.3 Täitmine 2013
Jätkati vaatamata keerulistele aegadele sünnitoetuse maksmist. Jätkata toimetuleku toetamist
seaduses ette nähtud korras.
Tapa linnaruumi on paigaldatud 8 turvakaamerast koosnev süsteem, salvestiga Tapa
konstaablijaoskonnas Pikk 18A , jälgimisvõimalusega nii jaoskonnas kui mobiilselt politseiautodes.
Kaamerate asukohad: Roheline 19 (Arenduskoda/sotsiaalosakond), Pikk 15 – 2 tk (Tapa
Vallavalitsus), Pikk tn 7 (Teenindusmaja), Turu 8 – 2 tk (Kultuurikoda), Pargi 12 (Tapa
Gümnaasium), Kooli tn ja Turuplatsi vahelisel laste mänguväljakul.
Kõik kaamerad on distantsilt juhitavad automaatse öö/päevarežiimi ümberlülitusega, salvestisi
säilitatakse serveris 30 päeva.
7.1.4 Rahvastikuregistri andmed
Tapa valla elanike arv seisuga 01.01.2013 oli 8340 inimest ja 31.12.2013 seisuga 8087 inimest
Tapa linnas oli 2013.a alguses elanike arv 6049, aasta lõpuks 5854 inimest.
2013. aastal saabus Tapa valda 224, lahkus 432 inimest (mehhaaniline iive -208).
Sündis 90, suri 116 (loomulik iive -26).
Iive kokku -234
Valla elanike vanuseline koosseis 2013. aasta lõpu seisuga on:
0-6 aastaseid 476
6-18 aastaseid 1004
18-64 aastaseid 4841
> 64 1766
kõige eakam inimene on sündinud 28.08.1913 (naine).
7.1.5 Tegevused 2014
Jätkata valla eelarvest peredele sünnitoetuse maksmist. Pakkuda vajalikele spetsialistidele
elamispinda.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 12 -
Vallavanem
Alari Kirt
8 JUHTIMINE, HALDUSSUUTLIKKUS, MAINE
8.1 ARENGUEESMÄRGID
Valla tasakaalustatud arengu tagamine
Kodanike aktiivsuse suurendamine läbi kaasamise
Valla maine parandamine, positiivse esiletoomine
8.2 TÄITMINE 2013
Meedias avaldati mitmeid positiivseid artikleid Tapa valla teemadel. Osaleti Leader programmis,
anti välja vallalehte. Toimusid traditsioonilised Tapa valla mainet kujundavad üritused (Tapa
linnapäev, vorstifestival, Tapa valla aukodaniku Priit Pärna nimeline animefestival) Toetati Tapa
raudteevaksalis teatriprojekti elluviimist. Kõrgel tasemel korraldati Tapa Rahvajooks.
Üheks valda mõjutavaks tegevuseks olid 2013. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu
valimised
20. oktoobril 2013 toimusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Tapa vallas osalesid
valimistel kaks valimisliitu: Valimisliit Vaba Kodanik ja Valimisliit Valgejõgi, üks üksikkandidaat
ning neli erakonda: Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik
Erakond ja Eesti Keskerakond.
Tapa Vallavolikogu 3. koosseisu osutus valituks üks kandidaat valimisliidust Vaba Kodanik,
kümme Valimisliidu Valgejõgi kandidaati, kolm kandidaati Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast,
kaks Eesti Reformierakonnast ja viis Eesti Keskerakonnast.
Sõlmitud on koalitsioonileping Valimisliidu Valgejõgi ja erakonna Eesti Reformierakond vahel.
Moodustatud on kaks fraktsiooni. Fraktsiooni „Valla arengu eest“ kuulub 9 volikogu liiget ja
fraktsiooni „Valgejõe ja Reformierakonna fraktsioon“ 12 volikogu liiget.
Võrreldes eelmise koosseisuga on volikogus kuus uut liiget, neist esmakordselt volikogus viis
inimest. Volikogus on 13 naist ja 8 meest. Vanuseline skaala on 19 eluaastast kuni 70.
Vanuses 19 kuni 29 on 3 volinikku, 30 kuni 39 on 2, 40 kuni 49 on 2, 50 kuni 59 11, 60 kuni 70 on
3.
8.2.1 Volikogu tegevus
Tapa Vallavolikogu kolmanda koosseisus valiti volikogu esimeheks Urmas Roosimägi (Valimisliit
Valgejõgi), kes juhtis volikogu ka eelmisel valitsemisperioodil. Vahetus volikogu aseesimees,
kelleks valiti Reformierakonna esindajana Reigo Tamm.
Muutused volikogu komisjonide koosseisudes:
Eelarve- ja arengukomisjon on suurenenud inimese võrra, kokku on nüüd komisjonis 14
liiget. Komisjoni koosseisus on uusi liikmeid kokku 7, ehk 50%;
Hariduskomisjonis oli eelmisel valitsemisperioodil kokku 12 liiget, uues koosseisus on 9
liiget, kellest 2 liiget on täiesti uued liikmed;
Kultuurikomisjonis oli eelmisel perioodil kokku 15 liiget, uus koosseis vähenes kahe
inimese võrra. 13-st liikmest on uusi liikmeid viis.
Majanduskomisjoni koosseis on arvuliselt jäänud täpselt samaks, ehk 13 liiget. Uusi
liikmeid on nendest kokku kuus.
Sotsiaalkomisjoni koosseis suurenes ühe liikme võrra, kokku on liikmeid 11. Uusi liikmeid
on nendest viis.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 13 -
Vallavanem
Alari Kirt
Turvalisuse komisjoni otsustati mitte moodustada, eelmisel perioodil toiminud komisjoni
tööüleandeid täidab nüüd majanduskomisjon.
Revisjonikomisjoni uus koosseis on käesolevaks hetkeks kinnitamata.
2013. aastal toimus volikogu istungeid kokku 13. Neist kaheks istungit toimus eelmise koosseisu
põhiselt ning viis istungit uue koosseisuga. Põhimääruse kohaselt on istungivaba kuu aastas juuli
kuu.
2013. aastal võttis volikogu vastu 25 määrust, millest 20 määrust eelmise koosseisu poolt ning 5
määrust uues koosseisu poolt. Otsuseid võeti vastu kokku 49, nendest 32 otsust võeti vastu eelmise
koosseisu poolt ning 17 uue koosseisu poolt. Keskmiselt võeti vastu ühel istungi ligi kaks määrust
ja neli otsust.
8.2.2 Vallavalitsus
2009. aastal kinnitati vallavalitsuse struktuur 3-liikmelisena, vallavanem ja 2 valitsuse liiget. Hiljem
muudeti struktuuri ja vallavalitsuse struktuur kinnitati 5-liikmelisena; vallavanem ja 4 valitsuse
liiget.
2013. aastal otsustas volikogu kinnitada vallavalitsuse struktuuri 6-liikmelisena: vallavanem ja 5
liiget, kellest 2 liiget on uued. Vallavalitsusse kuuluvad lisaks vallavanemale abivallavanem,
finantsnõunik ja kolm valla erineva piirkonna esindajat.
Vallavalitsuse istungeid oli 2013. aastal kokku 51. Korraldusi võeti vastu 797 ning määruseid 8.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et volikogu ja vallavalitsuse määrused
avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate
terviktekstidena. Kokku avaldati 2013. aastal Riigi Teatajas 147 õigusakti alg- ja terviktekstidena.
8.2.3 Personal
Uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 01. aprillist 2013 viidi läbi olulised muudatused
vallavalitsuse teenistujate koosseisus. Kokku 8 teenistujat vabastati ametniku kohalt ja viid üle
töölepingul põhinevale teenistussuhtele. Sekretär- asjaajaja, IT- spetsialist, pearaamatupidaja, 4
raamatupidajat, vallakunstnik ja üks sotsiaaltöötaja.
Uute töökohtadena loodi 2013. aastal majandusosakonda juurde kahe majandustöölise töökohad.
Tegemist on 2013. aastal loodud majandusüksuse töötajatega. Üksus tegeleb lepingutega katmata
heakorra, haljastuse liikluskorralduslike küsimustega ning vallale kuuluvate rajatiste ja hoonete
hooldusega. Koondati üks raamatupidaja teenistuskoht.
Seisuga 31.12.2013 on vallavalitsuse kokku teenistuskohti 39. Neist ametikohti 20,5 ja töökohti
18,5.
8.2.4 Hanked
Tapa Vallavalitsus korraldab riigihankeid vastavalt riigihangete seadusele ja Tapa Vallavalitsuse
19. aprill 2012 määrusele nr 1 „Tapa valla hankekord“.
2013. a viis vallavalitsus läbi 5 avatud hankemenetlusega riigihanget, kolm lihtsustatud korras
tellitavate teenuste riigihanget ja 8 lihthanget.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 14 -
Vallavanem
Alari Kirt
Avatud hankemenetlusega riigihangetest viidi läbi 2 teenuste ja 3 ehitustööde tellimiseks,
lihthangetest kolm teenuste tellimiseks, kaks asjade ostmiseks ja kolm ehitustööde tellimiseks.
Lisaks viidi läbi 23 alla lihthanke piirmäära jääva hanke, mille maksumus ületas 3000 eurot ja mis
vastavalt hankekorrale avaldati Tapa valla kodulehel ning mille edukas pakkumus kinnitati
vallavalitsuse korraldusega.
8.3 TEGEVUSED 2014
Jätkatakse teadlikku positiivse kuvandi loomist Tapa vallast. Korraldatakse üldist tuntust
suurendavaid üritusi (Traditsioonilised üritused, teatriprojekt)
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 15 -
Vallavanem
Alari Kirt
9 HARIDUS
9.1 ARENGUEESMÄRGID
Tingimuste tagamine valla elanike erinevatele vajadustele vastava kvaliteetse ja
konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks alusharidusest kuni täiskasvanute
pidevõppeni.
Valla tingimustele ja võimalustele ning vallaelanike vajadustele vastava tasakaalustatud ja
areneva haridussüsteemi (s.o. õppeasutuste ja nende tööd korraldavate asutuste võrk koos
seostega selle süsteemi ja üldsuse vahel) kujundamine.
Õppe- ja töökeskkonna kaasajastamine
Noorte koolivälise tegevuse ning noorsootöö koordineerimine ja huvihariduse võimaluste
laiendamine.
Kodu ja kooli koostöö tõhustamine.
Õppimis- ja töövõimaluste kohta teavitamis- ja nõustamissüsteemi väljaarendamine
9.2 TÄITMINE 2013
9.2.1 Haridusvõrgu arengukava koostamine
Peamiseks väljakutseks 2013 aastal oli haridusvõrgu üldine tulevikuplaneerimine Tapa vallas.
Põhjalikult on analüüsitud haridusasutuste tulevikku ning sõltuvalt riigi rahastusmudelist on
analüüsitud haridusasutuste jätkusuutlikust. Arengukava koostamine on jõudnud lõppfaasi ja
kinnitatakse 2014 aasta jooksul
9.2.2 Haridusasutuste tegevuste kokkuvõte:
Tapa valla haridusasutused 2012 2013
Lapsi/õpilasi 332/948 353/887
rühmi/klassikomplekte 17/61 18/60
asutuste personali/õpetajaid 252/165 248/161
huviringe/ huviringides osalenud lapsi 80/746 81/787
lõpetas lasteaia/põhikooli/gümnaasiumi 74/85/61 72/76/46
Olulisemate struktuurimuudatustega (lasteaiarühmade ümberpaigutamine ja uue rühma avamine,
10. klassi mitteavamine vene gümnaasiumis ja eesti gümnaasiumis mittestatsionaarsesse õppesse
õpilaste vastuvõtu lõpetamine) kaasnes personali vähenemine lasteaias Vikerkaar ja vene
gümnaasiumis.
9.2.3 Olulisemad tegevused valdkonniti
1. Personaliarendamise valdkond- haridusasutuste koolitusvajadus sai rahuldatud; suurenes
sisekoolituste arv, projektõppes osalemine, koolituste temaatika ja maht.
2. Õppe-kasvatustöö valdkond- rakendus uus õppekava; lasteaias on valdav lõimitud tegevus
koos mängu eriliikidega; lasteaias töötavad õppekava arendusprojektide elluviimiseks
arendusrühmad ja vene õppekeelega rühmadele toimuvad alates kolmandast eluaastast eesti
keele tegevused; osaletakse vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasandil toimuvatel
loomekonkurssidel; lasteaiad on liitunud kahesuunalise keelekümblusprogrammiga;
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 16 -
Vallavanem
Alari Kirt
koolivalmiduse hindamisel ja koolivalmiduse kaardi (iga kooli mineva lapse kohta
täidetakse koolivalmiduskaart) koostamisel tehakse koostööd koolidega; koolides toimub
lisaks tavaklassidele õppetöö liitklassides (Jäneda ja Lehtse koolis), keelekümblusklassides
(Tapa vene gümnaasiumis) ja väikeklassides (Tapa eesti gümnaasiumis); toimub
süstemaatiline töö õpilaste ettevalmistamisel ainekonkurssideks (43 põhikooliõpilast ja 17
gümnaasiumiõpilast saavutasid koha esikümnes maakonnas, vabariikliku tunnustuse pälvis 3
põhikooli ja 10 gümnaasiumiõpilast).
3. Õppe-kasvatustööd toetavad tegevused- huviringid tegutsevad nii lasteaedades kui koolides;
õppetundide läbiviimiseks tehakse koostööd valla raamatukogudega, Tapa Kultuurikojaga,
Tapa Muuseumiga, õmblusvabrikuga „Segers Eesti OÜ“, Tapa Spordikeskusega, Tapa
Jakobi kirikuga, Kehra Paberivabrikuga, Lääne- Viru omavalitsuste liiduga,
Maanteeametiga, Riikliku Metsamajandamise Keskusega, Tapa Muusikakooliga, Lehtse
Kultuurimajaga; õppeprojektide rakendamisel olid koostööpartneriteks ka Keskkonna
Investeeringute Keskus, AS Väätsa Prügila, Maanteeamet, Tiigrihüppe SA, MISA,
Keelekümbluskeskus, Sagadi Looduskool, Ahhaa Teaduskeskus, Kirde Kaitseringkond ning
Tapa Vallavalitsus; gümnaasiumis tehakse õppesuundade rakendamiseks koostööd Lääne-
Viru Rakenduskõrgkooliga ja Rakvere Ametikooliga.
4. Õppekeskkonna arendamine- lasteaedades korrastati ja muudeti turvalisemaks õuealad,
Pisipõnni õuealale rajati liiklusväljak, renoveeriti rühmaruumid Tapa Vene Gümnaasiumis,
osteti uusi vooditarvikuid, lauanõusid; koolides ajakohastati koolimööblit, teostati ruumide
sanitaarremonti, uuendati IT vahendeid.
9.2.4 Tugiteenuste kasutamine
1. Tugiteenustega toetatud õpilaste arv on kasvanud- eelmisel aastal oli toetatud haridusliku
erivajadusega lapsi lasteaedades 97, koolides 171; individuaalset arenduskava rakendati 6
lasteaialapsele ja individuaalset õppekava 11 õpilasele, lihtsustatud õppekava 12 õpilasele;
õpiabi pikapäevarühmas osales 147 õpilast, arendustunnis erivõimetega õpilastele 52
õpilast; Lääne-Virumaa Õppenõustamiskeskuse spetsialistide teenuseid kasutasid Jäneda
Kool ja Tapa Gümnaasium, ühel korral ka Pisipõnni lasteaed; Tapa Vene Gümnaasiumil oli
koolisiseselt kasutada vaid ühe (logopeed on lapsepuhkusel, osalise tööajaga on koolil
psühholoog) tugispetsialisti abi; kõik teised õppeasutused on varustatud logopeedi
teenusega, kel on üldjuhul ka eripedagoogi kvalifikatsioon; sotsiaalpedagoog töötab Tapa
Gümnaasiumis. Kõikides koolides töötavad õpiabirühmad.
9.2.5 Asutuste eelarve üldiseloomustus lähtuvalt planeeritud tegevuste võimaldamisest
Õpetajate täiendkoolituseks on 2 kooli saanud eelarvele lisa omavalitsuselt. Seoses tasuta koolituste
mahu kasvuga suurenes koolitustel osalemise võimalus, mida erinevas mahus haridusasutuste poolt
ka kasutati.
Uue õppekava rakendumisega seotud õppevahendite soetamiseks ja õppekäikudeks on lisaks
eelarvele hangitud lisavahendeid projektidega (liikluskasvatusprojekt, Tiigrihüppe projekt jt).
Üldjuhul on planeeritud õppe-kasvatustöö tegevustega toime tuldud.
Suuremad investeeringud 2013 aastal- Vikerkaare lasteaia piirdeaia ja väravate vahetamine, laste
varjualuste remont, vooditarvikute väljavahetamine, arvutikomplekti soetus, uus televiisor ja
muusikakeskus jm tehnikat; Pisipõnni lasteaia vene kooli hoones paiknevate rühmade ja saali
renoveerimine, õuesõppe õppevahendite soetamine ja paigaldamine, printerite ja koopiamasina
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 17 -
Vallavanem
Alari Kirt
soetamine, uued arvutid; Jäneda koolis remonditi personali sanitaarruumid, uuendati rühmade ja
klasside mööblit, soetati robootikavahendeid.
Investeeringuteks eraldatud vahendid ei võimaldanud töid, mis on ootel: Tapa vene kooli
renoveerimistööd ja infotehnoloogiliste vahendite uuendamine, Jäneda kooli küttesüsteemi
uuendamine, suuremahulised Lehtse koolihoone remonttööd, samuti haridusasutuste arvutipargi
uuendamine. Lasteaiad soovivad lähitulevikus varustada kõik rühmad arvutiga, uuendamist ja ka
väljavahetamist vajavad laste vastuvõturuumide garderoobikapid jm.
Sihtfinantseeringutega on toetatud eesti keele õpetamist ja keelekümbluse arendamist HTMi poolt,
robootika- ja infotehnoloogia vahendite soetamist Tiigrihüppe SA poolt, keskkonnaalase ja
lõimumise õppeprojektide läbiviimist KIK ja MISA poolt, liiklusväljaku ehitamist ja õppevahend
„Liiklusvanker“ soetamist Maanteeameti poolt
2013. aasta suurimad sündmused ja ettevõtmised olid Lehtse Kooli „Lehtse Hariduselu 150“ ja
Tapa Vene Gümnaasiumi keelekümbluspäev „10 aastat keelekümblust Tapal“.
9.3 TEGEVUSED 2014
Jätkatakse koolide materiaaltehnilise baasi täiendamist. Viiakse lõpule haridusvõrgu arengukava
koostamine ning vajadusel võetakse vastu poliitilised otsused haridusvõrgu ümberkujundamise
osas.
10 SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID
10.1 ARENGUEESMÄRGID
Kõigile valla elanikele tingimuste (sotsiaalse infrastruktuuri) loomine, milles on võimalik
maksimaalselt iseseisvalt toime tulla.
Vähekindlustatutel eluga toimetulemist võimaldava sotsiaalabisüsteemi rakendamine ja
edasiarendamine
Eakatele suunatud huvitegevustega väärika vananemise tagamine.
Puuetega inimeste integreerimine tavaellu ning nende tõrjutuse vähendamine.
Vajaliku hooldekoduteenuse kättesaadavuse tagamine valla piires.
Kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse tagamine, arvestades kohalikke vajadusi .
Tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamine ja tervist edendava
tegevuse toetamine.
10.2 TÄITMINE 2013
Sotsiaalvaldkonna väljakutse on alati leida abivajajad ja aidata neid võimalust ja vajaduste piires.
Sotsiaalosakonna statistika toetuste ja tegevuste kohta 2013a:
1. Toimetulekutoetus – 269 inimest või perekonda, millest positiivne otsus oli 1566 korral,
negatiivne 102 korral. Toimetulekutoetusteks ja üksikvanema täiendavaks toetuseks
246739.65 eurot.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 18 -
Vallavanem
Alari Kirt
2. Vajaduspõhine peretoetus – 90 perekonda taotles toetust, millest positiivne otsus oli 91
korral, negatiivne 9 korral. Rahalised vahendid kulus – 3346,91 eurot.
3. Eluasemeteenus – isikule või perele on eraldatud 66 sotsiaalkorterit, , kulutused teenusele
2013a olid 26211.00 eurot.
4. Puudega lapse hooldajatoetus – kokku taotletud 93 korral, summas 1813.50 eurot.
5. Ühekordne sünnitoetus – välja makstud 94 korral, summas 24440.00 eurot.
6. Koduteenus – teenusel 64 klienti, kulutused teenusele kokku 41100,85 eurot, millest klient
on tasunud 3568,50 eurot ja vald 37532,35 eurot.
7. Hooldajatoetus – kulutused kokku 28556,40 eurot.
8. Ranitsatoetus – kulud kokku 2695.00 eurot.
9. Küttepuude toetus – välja makstud 27 korral summas 3456.00 eurot.
10. Täiendavaid sotsiaaltoetusi (ravimitoetus, täiendav peretoetus, toetus majanduslikult raske
olukorra puhul) on väljamakstud summas 9244.00 eurot.
11. Toidusoodustust on makstud järgmiselt – lasteaia söögisoodustus summas 5403.54 eurot ja
kutsekooli toidusoodustust summas 917.99 eurot.
12. Matusetoetus – välja makstud summas 7020.00 eurot.
13. Vältimatu sotsiaalabi – välja makstud summas – 1037.80 eurot.
10.2.1 Avahooldus:
Koduteenusel 2013 aastal oli 64 klienti, neist mehed 11 ja naised 53. Kulutused koduteenusele
kokku 41100,85, sellest klient on tasunud 3568.50 ja kohalik omavalitsus 37532.35. Kulud ühe
teenusekasutaja kohta aastas 642.20 eurot. Töötajaid avahoolduses on 6.
Hooldajatoetust 2013 aastal on määratud 796 kliendile 14967 eurot ja 142 kliendi eest
sotsiaaltoetust tasutud 13589.40 eurot. Keskmiselt ühes kuus 66 klienti. Vajadusel nõustame
hooldajaid, et paremini tulla toime hooldatavatega.
Tapa Vallavalitsuse eestkostel on 37 klienti, neist 21 klienti elavad Imastu Koolkodus ja 16 klienti
erinevates hooldekodudes üle eesti. Eestkostetavate kohta tehakse üks kord aastas aruanne kohtule
ning külastatakse neid üks või kaks korda aastas. Võtan osa eestkostel olevate klientide
individuaalse tegevusplaani kliendimeeskonna koosolekutest. Teist aastat järjest sai Imastu
Koolkodus olevatele eestkostetavatele osta jõuluks kingid vastavalt nende soovidele.
Hoolekandespetsialistina nõustan kliente ja aitan ka vormistada dokumente eriti vene keelt
kõnelevatel klientidel. Nõustan ka kliente telefoni teel ning vajadusel organiseerin transporti.
Reageerime ka naabrite informatsioonile ja külastame vajadusel vanureid, kes abi vajavad.
10.2.2 Tapa Hooldekodu:
Eesmärgiks on hooldusteenuse pakkumine valla elanikele ning teistele soovijatele vastavalt
hooldekodu kasutamise eeskirjale.
Hooldekodu tagab isiku ööpäevaringse hoolduse lähtudes isiku tahtest ja tervislikust seisundist,
koostöös perearsti ja eriarstidega.
Hooldekodu osutab abi isikule tema seaduslike õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel,
kusjuures ta ei ole isiku seadusliku esindaja õigustes.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 19 -
Vallavanem
Alari Kirt
Üritusi tähistatakse aastaringselt, klientide sünnipäeva õnnitlused, rahvakalendri tähtpäevad, (nii
Eesti kui Vene kalender) külas käivad erinevad ühendused, kes esitavad meelelahutuslikke etendusi.
Igapäevaselt on klientidel võimalus vaadata televiisorit ja kuulata raadiot. Hooldekodus on väike
raamatukogu, kust võib lugemiseks raamatuid võtta.
Lauamänge võib mängida igapäevaselt ja tegeleda käsitööga, hooldekodus on võimalus kasutada
õmblusmasinat.
Kliendid on võimalus aastaringselt veeta aega hooldekoduõuealal. Kõiki tegevusi ja võimalusi
kasutavad kliendid soovi kohaselt. Aasta jooksul osutati teenust 25 kliendile. Suri 4 inimest saabus
hooldusele ja 5 inimest suri.
10.3 TEGEVUSED 2014
Jätkatakse sotsiaaleluruumide parendamist. Otsitakse rahastamisvõimalusi sotsiaalobjektide
energiatõhususe parandamiseks ning olmetingimust parandamiseks sotsiaalobjektidel.
11 KULTUUR SPORT JA VABA AEG
11.1 ARENGUEESMÄRGID
Olemasolevad kultuuri- ja spordiobjektid on tehniliselt korras, ning varustatud tööks
vajaliku inventari ja personaliga.
Kultuuri- ja spordikollektiivid saavad vallalt tegevustoetust, kultuuri- ja spordielu on
mitmekesine ja katab sihtgruppide vajaduse.
Valla elanike vaba aja veetmise võimalused on mitmekesised ning eri piirkonnad on
tegevustega kaetud, kodanike algatusi hinnatakse toetatakse ja tunnustatakse.
Tapa valla kodulooline ja ajalooline pärand saab kogutud ja jäädvustatud.
Noori kaasatakse noortele suunatud tegevuste planeerimisse. Noortel on võimalused erineva
suunitluse ja erinevaid huve rahuldavaks vaba aja veetmiseks.
Tapa vallas jätkub traditsiooniliste kultuuri- ja spordisündmuste toimumine ja areng.
11.2 TÄITMINE 2013
11.2.1 Üldkirjeldus
2013. aastal olid kõik kultuurivaldkonna alad hästi korraldatud, kirjutati hulgaliselt rahataotlusi otse
valla ja erinevate MTÜ-de abil, aidates ratsionaalselt ja jätkusuutlikult majandada nii, et kõikides
eelarvete ridadel olid jäägid, mida sai vallavalitsus kasutada muudeks tegevusteks.
11.2.2 Sport
Kogu spordivaldkonda toetati spordi 081024 alt 90500.- euroga, lisaks noorsootöö 08107 alt ligi
800 euroga. Lisaks toetati eraldi ühisürituste 08109 realt valla rahvajooksu 2418.- euroga, millest
1782.- eurot saadi Leader programmist ja 265.- eurot sponsoritelt ja lisaks emadepäeva tervisepäeva
korraldamist omavahenditest 334.- euroga. Rahvajooksu ja emadepäeva tervisepäeva raames
korraldati peale jookse ka traditsiooniline kepikõnnimatk.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 20 -
Vallavanem
Alari Kirt
Noortesport – Tapa vald toetas 365 last pearahapõhiselt 6 spordiklubi ja 9 spordiala summas 71
500.- eurot. Lisaks toetas vald veel 4 spordiala huviringiliste tegevustena eraldiste ja viseeritud
arvete näol üle 2300.- euroga. Kokku sai sporditoetust üle 460 lapse ja noore. Täiskasvanute ja
meeskondlike alade sporditoetus – toetust sai 9 spordiala ja 9 klubi või huviringi summas 17 350.-
eurot. Täiskasvanuid toimetab vallas aktiivselt ligi 2-300 inimest, toetuste osas saab tuge neist ligi
25 %. Klubide poolt vallale korraldavate sportlike ürituste toetamiseks jagati toetusi 850.- eurot,
mille eest klubid korraldasid Tapa maadluspäeva, Tapa käsipalli karikavõistlused, Männikumäe
erinevad suusaspordi üritused, valla rannavolle võistlused. Erinevateks ühekordseteks projektideks
ja lähetusteks jagati toetusi ligi 800.- eurot. Nii noorsportlased, aga ka täiskasvanud osalevad läbi
hooaja erinevates arvukates liigamängudes alates meistriliigast ja lõpetades erineval tasemel
rahvaliigadega, kodumängudel on ka viimastel aegadel juurde tulnud ka pealtvaatajaid. 2014 .a.
väheneb toetavate laste arv, ürituste arv samuti väheneb, eraldiste osakaal ei lange, kuid teatud osa
tegevustoetuste jäägist suunatakse spordiobjektide korrastamiseks.
11.2.3 Religioon
Tapa vallas on toimetamas 2013. seisuga teadaolevalt 7 erinevat kogudust. Toetusi jagati 2013.
aastal kokku 4000.- euro eest 3 kogudusele, kes toetust küsisid ja kelledest üks küsija oli
naabervallast Amblast, kellega seob Tapa valla ühte kanti Lehtset aastatepikkune koostöö. Kirikud
on aktiivsed ja korraldavad iganädalasi liturgiaid, aga ka muid üritusi laiemale kogukonnale nt
suvekuudel toimuv igaaastane projekt "teeliste kirik". Kogudustest üks aktiivsemaid ja arvukamaid
on Tapa Jakobi kiriku kogudus, kellega koos Tapa vallavalitsus korraldab erinevaid üritusi,
suuremad neist on advendiaja tähistamine, vabariigi sünnipäeva tähistamine 24.02 jpm. Valla
koguduste hingekirjas on hinnanguliselt 7-800 inimest. 2014. aastal jääb toetuste hulk
samaks, kuid toetusi jaguneb seekord 4 koguduse vahel. Kogudused kasutavad toetusi
renoveerimisteks, ürituste korraldamiseks, küttekuludeks jms.
11.2.4 Noorsootöö
Noorsootöö toimub Tapa vallas kandipõhiselt, st läbi noortekeskuste või tubade, ürituste põhiselt,
sidusettevõtmiste põhiselt läbi erinevate valdkondade. Noorsootöö toimimiseks ja
koordineerimiseks jagati 2014 aastal tegevustoetusi 24 696 .- euro ulatuses kahele noortekeskusele,
lisaks said toetusi summas 800.- eurot ka Jäneda kool, kus peale koolitööd toimib noortetuba ning
Lehtse Kultuurimaja, kus toimuvad erinevad noorte huviringid. Noorsootööd aitab Tapa vallas
noorte poolt korraldada läbi erinevate ürituste, volikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni töös
osalemisel ka jõudumööda Tapa Valla Noortekogu, 2013. aasta alguses toimusid teistkordsed
valimised , noortekogu sai 2013. aastal vallalt toetust 800.- eurot.
Üle 4200. euro läks ka 2013. aastal Tapa linna noortekeskuse maja aadressil Kooli 24
ülalpidamiseks, mis kuulub otseselt valla bilanssi. 2013. aastal korraldati vanuses 13-17 ea 40 valla
noorele töölaager, mis pakkus töökasvatust, väikest taskuraha ning hulgaliselt ka huviringilist
tegevust, mida aitas oma rahalise panusega korraldada MTÜ Tapa Lastekaitseühing, kellega tehti
koostöös projekt Leader´isse ja saadi üle 4000 euro ühekordset toetust, lisaks saadi toetust ka
ENTK-lt 600.- euro ulatuses. Suurimaks noorte ürituseks on valla 1. juunil toimuv lastekaitsepäev,
kus osaleb igaaastaselt 5-600 last, 2013. osales seal üle 500 lapse, lisaks osaleb MTÜ Tapa LKÜ
väga aktiivselt erinevates kultuurvaldkonna projektides vabatahtlikuna, noori kaasati 2013. ka
vabatahtlikena vastlapäeva, linnapäeva, rahvajooksu jt ürituste korraldamisse.
2014. aastal noorsootöö eelarve ja tegevuste maht jääb põhimõtteliselt 2013. aasta tasemele.
11.2.5 Seltsitegevus
Seltsitegevuses on hetkeseisuga vallas ligi 30 erinevat huviringi, kelledest 22 sai ka 2013. a.
seltsitegevuse alt toetust koos sihtotstarbeliste laulu-ja tantsupeotoetustega 17 250.- eurot.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 21 -
Vallavanem
Alari Kirt
Huviringilistes tegevustes osales üle 450 inimese. Huviringid osalesid pea kõikides valla poolt
korraldatud suurematel üritustel (täpsemalt neist ürituste nimed all). Huviringilised tegevused
pakuvad inimestele iganädalast vaba- aja veetmise võimalust peamiselt läbi laulukooride ja
ansamblite (5), tantsimise (7), käsitöö (3), kunstiringide (2), orkestrite ja rahvamuusika ansamblite
(3), läbi mitme piirkonna keskuse (Moe, Karkuse) tegevuste. 2014. aastal eelarve väheneb ligi
2000.- eurot, millele lisanduvad siiski laulupeo sihttoetused.
11.2.6 Valla ühisüritused
Valla ühisürituste eelarve oli 2013. aastal 26 900.- eurot koos tunnustamisürituste eraldiste ja
meenetega, millest tunnustamisele oli mõeldud 5000.- eurot. Tapa Vallavalitsus toetas ligi 30
suuremat ettevõtmist, milledest suurema osa korraldas ise või kaasas ka lisaks kaas-korraldajaid.
Kokku koos kultuurimajadega korraldas ise või aitas kaudselt kaasa Tapa vallas üle 300 erineva
suurema või väiksema kultuuri- või spordiürituse ning näituse tegemisel.
Valla suuremad üritused 2013: Priit Pärna animafilmifestival (korraldas MTÜ Tapa Linna Arengu
Selts koos vallavalitsusega, 80 % eelarvest saadi toetustest) – ligi 5500 pealtvaatajat ja muud otsest
kasusaajat, lisaks kaudse kasuna ka Tapa vallale kogunenud meedia positiivne tähelepanu; Tapa
linnapäev koos allüritustega, sh vorstifestival – üle 2500 otsese külastaja laadal, kontsertidel,
festivalidel, tantsuõhtul, spordivõistlustel jne, eelarvest ligi 30% saadi erinevate tegevuste
piletimüügist; X Presidendimatk (MTÜ Presidendirada, milles vakd osaleb) - ligi 1500 külastajat;
Tapa valla muusikapäevad – ligi 250 esinejat ja ligi 500 pealtvaatajat; Suure Suve Sõnajala Simman
- üle 500 külastaja; OÜ Jäneda Mõisa 3 laata, kus on tuhandeid külastajaid ja kus vald aitab
koostada ja osaleda kultuuriprogrammides. 2014. a. eelarv väheneb 1000.- euro võrra, kui ürituste
hulk jääb samaks.
11.2.7 Kirjastamisteenused
Vallavalitsusel toetab rahaliselt või aitab leida toetajad Tapa valla elanike poolt välja antud
raamatutele, luulekogudele, heliplaatidele. 2013. ilmus 4 raamatut, milledest vald osales kaudselt 2
projektis ning teises 2-s vald aitas leida elanikel sponsoreid, kirjutas rahataotlusi jne, kuid ise
rahaliselt toetusi siin vallavalitsus ei jaganud. 2014. a on plaanis 2 uut projekti.
11.2.8 Abipolitseinike kasutamine
Kultuurivaldkond kasutas abipolitseinike abi 4 korral: Suure Suve Sõnajala Simmanil 1 inimese
osas öövalves ligi 8 tundi; Tapa linnapäevadel öövalves 1 inimese abil 6 tundi; Tapa valla
rahvajooksus raja turvamisel 1 inimese abil koos politseinikuga 1 tunni vältel; kooli alguse
tähistamise üritusel oli kaasatud politsei ja abipolitseinikud (1- 2 abipolitseinikku) rongkäiku
turvama 1 tunni ulatuses.
Teatud olukordades on abipolitseinike kasutamine asendamatu ja vältimatu, kuna politsei igale
poole ei jõua, pole tema haldusvaldkond ja kus turvaettevõtte on liiga kulukas, kuna tasu on
abipolitseinikule vaid tunnitasu alusel. Kui graafikud neil sobiks, kasutaks neid ka enam.
11.2.9 Tapa Spordikeskus
2002 aastal avatud Tapa Spordikeskuse haldusalasse kuuluvad ka Tapa linna staadion, Jäneda
staadion, Jäneda spordihoone ja pallimängudeväljak. Põhilisteks tegevusaladeks on spordi- ja
kultuuriteenuste osutamine. Olulisemateks sihtgruppideks on valla spordiklubid, koolid ja elanikud.
Lisaks käib tihe koostöö erinevate spordialaliitudega, kellega koos korraldatakse Eesti
meistrivõistlusi näiteks maadluses, käsipallis, saalihokis jne.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 22 -
Vallavanem
Alari Kirt
Tapa Spordikeskuses on võimalik mängida korvpalli, käsipalli, võrkpalli, sulgpalli, tennist,
maadlus-, jõusaali ja jooksurada ning ronimisseina. Samuti saab mängida lauatennist. Külastaja
saab kasutada pesemis- ja riietusruume, kahte sauna, infrapunasauna, solaariumit, soolakambrit.
Võimalik on korraldada erinevaid üritusi.
2013. aastal valmis jõusaali juurdeehitus, mille maksumuseks kujunes 20106€. Lisaks soetati 5 uut
trenažööri: 2 sõudeergomeetrit, 2 jooksulinti, 1 elliptiline crosstrainer.
Jäneda Spordihoone on valminud aastal 1989 aastal. Algselt projekteeritud kombainikuuriks,
mõõtmetega 18x56m. Peale JST lagunemist jäi spordihoone seisma, kus kaks aastat ei köetud ega
toiminud mingisugust tegevust. 1996 aastal anti spordihoone Lehtse valla haldusalasse (alates
2005.a.oktoobrist Tapa valla haldusesse). Samal aastal algas seal ka aktiivne sporditegevus.
Spordihoones saab mängida korvpalli, võrkpalli, käsipalli, jalgpalli ja saalihokit. Ametlike
mängude läbiviimiseks käsipallis ja saalihokis jääb Jäneda spordihoone kitsaks. Peamisteks
kasutajateks Jäneda PK, Jäneda SK, Aegviidu vald, kohalikud inimesed ja koolivaheaegadel ka
üksikud laagrid. Laiemat kasutamist takistab spordihoone kehv ehituslik seisund. Spordihoone
vajab täielikku ümberehitust, et tulevikus välja areneda arvestatavaks spordikeskuseks kogu Eestis.
Käesolevaks hetkeks on tänu PRIA Leader projektidele kaasajastatud riietus- ja pesuruumid,
renoveeritud saalipõrand ning soetatud elementaarne jõusaali sisustus.
Jäneda Spordihoone renoveerimise esimene etapp: riietus –ja pesuruumide ehitus ning jõusaali
sisustamine. Projekti kogumaksumus oli 372350,27 EEK, millest Leader programmi raames saadud
toetus oli 335115 EEK.
Teine etapp: riietus –ja pesuruumide ning uue sissekäigu ehitus, välisuste vahetus, põranda remont
ja vahekardina paigaldus. Projekti maksumus oli 40333,20 EUR, millest Leader programmi raames
saadud toetus oli 36299,88 EUR.
11.2.10Jäneda küla pallimänguväljakud
LEADER piirkonna strateegia meetme 1.1 (eesmärgiks kohaliku tervikliku elukeskkonna
arendamine) abiga valmis 2013. aasta lõpuks avalikus kasutuses olev pallimänguplats, mis rajati
olemasoleva amortiseerunud palliplatsi asemele. Selleks freesiti vana asfaltkate ja paigaldati uus,
mis kaeti spordikatendiga. Paigaldati korvpallikonstruktsioonid ning tennise ja võrkpallipostide
hülsid. Väljakutele jooniti tennise, võrkpalli, korvpalli ja saalihoki piirjooned. Samuti hõlmas
projekt vajalikku inventari. Tööde kogumaksumuseks oli 49758€, millest toetusesumma oli 29000€.
Töid teostas Kuldvillak-Sport OÜ.
11.2.11Tapa linna ja Jäneda staadion
Staadioneid kasutatakse põhiliselt jalgpalli treeninguteks ja võistlusteks. Lisaks ürituste (n.
rahvajooksude, suusavõistluste jt stardi-finiši paikadena) korraldamiseks. Staadionite jooksurajad
on vahendite nappuse tõttu väga kehvas olukorras ja vajaksid kapitaalset remonti.
2013. aastal toimus lisaks igapäevastele kehalise kasvatuse tundidele ja õhtustele treeningutele
ligikaudu 60 üritust (võistlused, sõprusmängud jne).
11.2.12Tapa Muuseum
Tapa Muuseum, asub aadressil Tapa, 1.Mai pst.34. Eelmise aasta jooksul on toimunud 3 näitust:
ENSV aegne kaubandus, fotonäitus “Tapa linn läbi aegade”, Rootsi käsitöö. Külastajaid käis aasta
jooksul 511.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 23 -
Vallavanem
Alari Kirt
Muuseumil on toimiv koduleht aadressil tapamuuseum.ee ja konto Facebookis. Eelmisel aastal sai
vahetatud üks suur aken ja ehitatud üks osa vaheaeda naabritega.
Muuseum soetas museaale: jalaga Singer õmblusmasin, suupill, petrooleumlamp, sõjaväe
joogipudel, kristallvaagen, käsitöö pussnuga, hõbedast suhkrutoos, EW vapiga hõbesõrmus,
portsigar, rätsepakäärid, käsi-aiaprits, garnituur, kaks petrooleumlampi, mitmesuguseid portselanist
lauanõusid: kann, koorekann, vaagen, taldrek, viinerikauss.
Annetatud on albumeid, käsitöölinikuid, raamatuid, käsikirju. Muuseumi kogudesse lisandus aasta
jooksul suur hulk fotosid Tapa sündmustest, samuti fotosid ENSV perioodist ja EW ajast.
Õnnestus hankida Tapa elanikule kuulunud EW aegne raamatukapp.
11.2.13Tapa Linnaraamatukogu
Tapa linnaraamatukogus 2013. aastal toimunud olulisemad sündmused:
Väga palju korraldati üritusi lastele – teema- ja raamatutunnid, kohtumised kirjanike, kunstnike ja
teiste tuntud inimestega (Sulev Oll, Wimberg, Heiki Vilep, Ilmar Trull, Jaanus Vaiksoo, Gunta
Randla, Piret Päär), kasutajakooli-tused, osalemine Kratimängus (vt 4.3).
Korraldasime koostöös Tapa valla kirjandusklubi ja Tapa Gümnaasiumiga üle-riigilise
etluskonkursi “Ellen Niiduga Midrimaal”.
Toimus rida kunstinäitusi Eesti ja välismaa tuntud kunstnikelt.
Hea ja tulemuslik oli koostöö paljude asutustega, tihedaim aga Tapa Gümnaa-siumi algklasside
õpetajatega ja lasteaiaga Pisipõnn.
Koostöös Eesti Rahvusringhäälingu muuseumiga toimus kaks lugejatelt head vastukaja leidnud
üritust/näitust: “Valdo Pant – aastaid hiljem” ja Gunta Rand-la näitus “Kõige suuremad sõbrad”.
Toimus kahe kodukandi autori raamatu esitlus – Kalju Soomeri “Tapa 1. Keskkooli 41. lend 1952–
1963” ja Loone Astula “Tundemõtted” ning kohtu-mine Tapal elanud kirjaniku Avo Kulliga (vt
4.4).
Elanikkond vähenes ja see andis tunda ka koondarvudes. Rõõmustas TLRK IT-alane ja
raamatukoguprogrammi RIKS arendustöö (vt 2.6). Tunnustati Tapa linnaraamatukogu töötajaid
11.2.14Tapa Kultuurikoda
Kultuurikoda korraldas 2013. aastal 104 üritust 9873 osaluskorraga. Majas tegutseb 21
kultuurikollektiivi 358 osalejaga. Tapa Kultuurikojal on 4 koosseisulist töötajat ning 20 ringijuhti.
15 ringijuhti saab oma töö eest tasu, 5 tegutsevad vabatahtlikkuse alusel.
Tähtsamad sündmused ja saavutused kultuuriasutuse ja kollektiivide töös 2013 aastal.
Tapa VorstifestivalTapa linnapäevad
Tapa valla muusikapäevad
Tapa Kultuurikoda 20
Tapa valla aastategija auhindade jagamine
Priit Pärna Filmifestival
Programmi Muusika Eestimaale kontsertsari koostöös Eesti Kontserdiga
Tapa linna laste jõuluetendus
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 24 -
Vallavanem
Alari Kirt
RAAM teatri suvetendus „Titanicu orkester“ Tapa vanas jaamahoones
Vene Noorsooteatri külalistendused Tapal
Rahvamaja 24
Tunneme uhkust ja heameelt, et meie lasteringid on kiiresti populaarseks saanud. Osalejate
arv on kasvutrendis.
11.2.15Lehtse Kultuurimaja
Lehtse Kultuurimaja tegutseb vabaaja-, kultuuri- ja spordikeskusena, samas tegutseb ka
noortekeskus. Pakume ruumide renti suurüritusteks, tähtpäevadeks, koolitusteks ja konverentsideks
(3 saali, lava, kohvik, abi- ja pesuruumid). Lehtse Kultuurimajas toimus 2013. aastal 130 üritust,
millest võttis osa 5680 inimest.
Lehtse kultuurimajas tegutsevad täiendus- ja huvialaringid: lauatennise klubi PPP, Mälumänguklubi
"Lehtse Külakilb", pensionäride klubi "Ehavalgus", Käsitööseltsing, MTÜ Lehtse Kammerkoor,
kapell "Veereke", naisrühm "Mõisapiigad", line-tantsu ring "Lehtse Liinirahvas”, ansambel (VIA)
"UBA 2", Zumbatantsijad, keha ja meele treeninggrupp, noortekeskus, spordisaal korv- ja
võrkpallimängudeks, treeninguteks Püsinäituste pinnad on kolmes ruumis. Lehtses toimetab 17
huvialaringi nii täiskasvanutele kui noortele.
Noortetöös osaleb noori 7 – 26 eluaastani. Nooremaid põhikooliealisi käib regulaarselt kuni 15,
ringitöös, treeningutes osalevad veel paljud. Kokku külastab igal nädalal maja a`25 – 30 noort.
Lisaks veel üritused, millel osaletakse. Tegevused on suunatud ja temaatilised. Kasutatakse palju
spordivahendeid, mänge, kirjandust jms.
Tegevuste juhid ja vastutajad on Lehtse Kultuurimaja perenaised Elle Simm ja Diana Luhasoo.
Huviringidel on juhendajad.
Lehtse Kultuurimaja suuremad üritused aastal 2013:
Ülevallaline tantsijate-liikujate pidu „LEHTSE LÄMAKAS“
MMM-ÕHTU ehk Mõnusate MuusikaMeeste pidu – igat masti muusikarahvale
Munadepüha üritused mudilastele ja koolilastele „MUNA NII JA MUNA NAA…“
Emadepäeva üritus „LILLEVAIP EMALE“ kultuurimaja platsil + KONTSERT
EV Taasiseseisvumispäeva üritus „PIDUPÄEV PEREGA“
Perepäev „PÜHAPÄEV KOOS ISAGA“
Vanavanemate päev „MEMME-TAADI PANNKOOGIPIKNIK“
Tapa valla MUUSIKAPÄEVAD II kontsert + lõpupidu
Lehtse JÕULULAADAKE.
11.3 TEGEVUSED 2014
Koostatakse Jäneda Spordikeskuse rekonstrueerimise projekt, jätkatakse kultuuri ja
spordikollektiivide tegevuse toetamist, osaletakse Leader programmi kaasrahastamisel.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 25 -
Vallavanem
Alari Kirt
12 TURISM JA TEENINDUS
12.1 ARENGUEESMÄRGID
Jäneda piirkonna turismipotentsiaali edasiarendamine koostöös Aegviidu, Anija ja Albu vallaga.
Tapa linna teenindus- ja majutusasutuste lisandumine ning areng.
Tamsalu-Neeruti-Pariisi matkaradade areng.
12.2 TÄITMINE 2013
Osaleti projektis Kõrvemaa ühendatud matkarajad, Osaleti Piibe maanteed tutvustavas projektis.
12.3 TEGEVUSED 2014
Jätkatakse Jäneda külastuskeskuse arendamist ja finantseerimisvõimaluste otsimist Jäneda lossi
rekonstrueerimiseks.
13 ETTEVÕTLUSE ARENDUSTEGEVUS
13.1 ARENGUEESMÄRGID
Valdkonna eesmärk on luua Tapa vallas ettevõtluseks soodsad tingimused, viies bürokraatia
miinimumini.
Vallaelanike ettevõtlikkuse kasv
Tapa Tööstuspargi ala planeerimine
Ettevõtete koostöö soodustamine
13.2 TÄITMINE 2013
Peeti läbirääkimisi potentsiaalsete investoritega valla omandis olevate tootmismaa sihtotstarbega
kinnistute võõrandamiseks või hoonestusõigusega koormamiseks. Jätkati ettevõtjate ümarlaua
tegevust. Osaleti EAS investorteeninduse projektis ning Lääne-Viru maakonna kergliiklusteede
teemaplaneeringus.
2013.a. on Tapa Vallavalitsus väljastanud järgmisi lubasid:
- ehituslubasid 36 tk, sellest vallavalitsusele 1 tk (Tapa Spordihoone jõusaali laiendamiseks);
- kasutuslubasid 22 tk, sellest vallavalitsusele 1 tk (Jäneda mängude platsi ehitamiseks);
- kirjalikke nõusolekuid 14 tk, sellest vallavalitsusele 1 tk (Tapa Hooldekodu osaliseks sisemiseks
rekonstrueerimiseks).
Riigilõivudena on ehitus- ja kasutuslubade eest laekunud 9852,99 eurot.
13.3 TEGEVUSED 2014
Läbirääkimised potentsiaalsete investoritega valla omandis olevate tootmismaa sihtotstarbega
kinnistute võõrandamiseks või hoonestusõigusega koormamiseks.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 26 -
Vallavanem
Alari Kirt
14 TEED JA TRANSPORT
14.1 ARENGUEESMÄRGID
Kõige tähtsam arenguline eesmärk on kapitaalselt remontida ning viia mustkatte alla Tapa-Lehtse-
Jäneda riigimaantee (15123), kuna tegemist on Tapa linna ning Lehtse ja Jäneda kanti ühendava
põhiliiklussoonega. Viru Teedevalitsus alustas 2006/2007 eelnimetatud tee Lehtse-Jäneda lõigu
rekonstrueerimist. Äärmiselt vajalik on jõuda Viru Teedevalitsusega kokkuleppele ka Tapa-Lehtse
lõigu rekonstrueerimiseks. Rekonstrueeritult on kõnealusel teel potentsiaali muutuda oluliseks
regionaalseks tuiksooneks.
Tapa raudteeületusprobleemi lahendamine.
Kohalike teede osas on vaja tagada nende stabiilne seisund, milleks on vaja koostada
teehoiukava.
Tapa linna tänavad peavad pikemas perspektiivis muudetama kõik tolmuvabaks lähtudes
teehoiukavast.
Reisirongiliikluse arendamine ja tihendamine, muuhulgas Aegviidu-Tapa-Rakvere
elektriraudtee väljaehitamine.
Tihendamist vajab Tapa-Aegviidu bussiliikluse suund ning stabiilne bussiliiklus on vaja tagada
Tapa-Karkuse suunal.
14.2 TÄITMINE 2013
14.2.1 Teede remondi ja ehitustööd aastal 2013
Tapa valla 2013. aasta tänavate ja teede remondid ja rekonstrueerimised realiseeriti kooskõlas valla
arengukavaga, Valla teede ja tänavate teehoiukavaga 2013 – 2015, valla 2013.a. eelarvega ja
hankeplaaniga.
2013. aasta teede remondi- ja ehitustööde eelarve oli kokku 1 266 000.- eurot, millest
hooldustöödeks kasutati ligikaudu 260 000.- eurot ning teede remondi ja ehitustöödeks kokku 1 000
000.- eurot. Riigipoolne dotatsioon teedeehituseks Tapa vallale moodustas 247 000.- eurot.
Hooldustööde käigus teostati lumetõrjetööd ja suvine teedehooldus, mis koosneb kruusakattega
teede tolmutõrjest kloriidilahusega, greiderdamisest ja kruusatäitetöödest. Samuti teostati
hooldustööde käigus mustkattega teede ja tänavate asfaltaukude parandustööd, teepeenarde niitmine
ja võsaraie.
Täielikult rekonstrueeriti Eha tn (Paide mnt ja Üleviste tn vaheline lõik) ja Roheline tn (Pikk tn ja
Linda tn vaheline lõik). Tööd teostati vastavalt SKA Inseneribüroo AS ja Tarva Projekt OÜ poolt
koostatud projektidele. Tööde käigus rekonstrueeriti tänavate mulded ja katendid ning jalakäijate
liiklemise ohutuse ja turvalisuse tõstmiseks ehitati kõnniteed ning rajati tänavavalgustus.
Eha tänava rekonstrueeritud lõigu kogupikkus on 376 m tööde maksumusega kogusummas
149 441.- eurot. Tööd teostas Viamer Grupp OÜ.
Rohelise tänava rekonstrueeritud lõigu kogupikkus on 861m tööde maksumusega kogusummas 458
156.- eurot. Tööd teostas Järva Teed AS.
Remondi- ja ehitustööde käigus taastati asfaltkattega tänavaid kogupikkuses ligikaudu 5,5 km
tööde maksumusega kogusummas 204 400.- eurot. Tööd teostas Lemminkäinen Eesti AS.
Asfaltkatte taastustööd hõlmasid teekatte profiili parandust asfaltbetooniga, kanalisatsiooni- ja
sadevete restkaevude kaevuluukide tasapinda viimist ning teekatte ühekordset pindamist
emulsiooniga ja graniitkivikillustikuga. Asfaltkattega tänavate katted taastati Tapal järgmistel
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 27 -
Vallavanem
Alari Kirt
tänavatel: Pikk, 1 Mai pst, Ülesõidu, Õuna, Nooruse, Kalmistu, Ambla mnt, Jaama, Linda ja
Hommiku pst. Karkuse külas Karkuse tee.
Kruusakattega teede ja tänavate tolmuvaba katte ehitustööd hõlmasid kahekordset eelpuistega
pindamistöid emulsiooniga ja paekivikillustikuga. Tolmuvaba katteid ehitati ligikaudu 3 km tööde
maksumusega kogusummas 77 800.- eurot. Tolmuvaba katted ehitati järgmistel Tapa tänavatel:
Aia, E. Vilde, Tähe, Põllu, Väike, Loode, Vaimu, Koidu, Piiri, Kabala ja Side.
Kõnniteede katted taastati asfalteerimisega ligikaudu 870 m tööde maksumusega kogusummas
73 700.- eurot. Katendi taastustööde käigus utiliseeriti vana asfaltbetoonkate, taastati kõnniteede
mulded ning asfalteeriti kõnniteed. Renoveeriti järgmised kõnniteed Tapal: Pargi tänava kõnnitee,
Lai tänava kõnnitee ja Ambla mnt kõnnitee.
Parklate ja ristmike asfaltkatted taastati mahus 1890 m² tööde maksumusega kogusummas 55 650.-
eurot. Taastustööd hõlmasid vana asfaltkatte utiliseerimist, asfaltkatte aluse ehitust ja
asfalteerimisetöid. Parklad ja ristmike katted taastati järgmistel objektidel: Lehtses kultuurimaja
parkla, raamatukoja parkla, Keskuse tn ja Rohelise tn ristmik ning Rohelise ja Pikk tn ristmik. Tööd
teostas AS Tref.
2013 aasta liikluskorralduse eelarvest paigaldati liikluskorraldusvahendeid kokku summas 5 200.-
eurot, millest 2 300.- euro eest paigaldati Tapa linna suunaviitasid. Liikluskorraldusvahendid
valmistasid AS Eesti Teed ja Järva Teed AS
Paigaldati kaks bussiootepaviljoni Pikk tänavale: Õhtu pst ja Autobaasi peatustesse.
Bussiootepaviljonide maksumus koos paigaldamisega moodustas 3 960.- eurot, need valmistas ja
paigaldas AS Teede Rev-2.
Liikluskorralduse suurimaks investeeringuks võib lugeda Tapal Pikk tänava ülekäiguradade
valgustuse rajamist. Valgustite paigaldamise kogumaksumuseks kujunes 38 700.- eurot ja valgustati
kokku 8 jalakäijate ülekäigurada. Tööd teostas Lepna Elekter OÜ Särts OÜ poolt koostatud projekti
alusel.
Tapa valla tänavavalgustuse hooldustöid teostab Särts OÜ. Kaks korda kuus teostatakse plaanilist
kontrolli kogu vallas ja likvideeritakse avastatud rikked. Tänavavalgustuse hoolduslepingu järgselt
on hooldaja kohustatud vahetama valgustite lambid, sirgeks ajama viltuvajunud valgustuspostid,
eemaldama valgust varjavad puuoksad, teostama elektriarvestite näitude võtmist ja edastamist Eesti
Energiale, avastama rikked ja teavitama nendest Tapa Vallavalitsust. Samuti kuulub
tänavavalgustuse hoolduslepingu alla suusaradade valgustus Jänedal ja Tapal.
Õpilaste transporti kodust kooli ja koolist kodu korraldatakse ühistranspordiga (maakonnaliinid),
koolitranspordiga (valla poolt korraldatud õpilasliinid) ja vajadusel kompenseeritakse vanematele
isikliku transpordi kulud õpilase veoks kooli ja koolist kodu. Ühistranspordiga sõitvatele õpilastele
väljastatakse liinivedaja poolt tasuta sõidukaardid. Arved esitatakse Vallavalitsusele
õpilassõidukilomeetrite alusel. 2013 väljastati 115 tasuta sõidukaarti ja päevas sõideti 1774
sõidukilomeetrit. Ühistranspordi vedusid teostavad Go Buss, Järve Bussipark ja MTÜ Järva
Ühistranspordi Keskus. Valla korraldatud õpilasliine on kokku kolm; Tapa õpilasliin, ( Tapa-
Karkuse- Metsa- Saiakopli- Moe- Tapa), Jäneda õpilasliin (Käravete- Jäneda- Läpi- Aru- Jäneda) ja
Lehtse õpilasliin (Rägavere- Lehtse- Lehtse mõis- Lehtse kool).
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 28 -
Vallavanem
Alari Kirt
Tapa õpilasliini pikkus on 60 km päevas, Lehtse õpilasliini pikkus päevas on 17,4 ja Jäneda
õpilasliini pikkus on 38,4 km päevas.
14.3 TEGEVUSED 2014
Jätkub teehoiukava teostamine.
15 INFOSÜSTEEMID
15.1 ARENGUEESMÄRGID
Kaasaegse tehnilise infokeskkonna väljaarendamine ja seeläbi parema elu- ja töökeskkonna loomine
elanikele.
15.2 TÄITMINE 2013
Kogu Tapa valla territooriumil on võimalik kasutada internetiühendust.
Tapa Vallavalitsuse töötajaile on tehnika järjepidevuse tagamiseks soetatud 7 arvutit koos vajaliku
tarkvaraga, mis asendasid moraalselt ja füüsiliselt aegunud või riknenud arvuteid, kogusummas
5879.71 EUR. Neist 3 lauaarvutit (heakorraspetsialist, vallakunstnik, sekretär) ja 4 sülearvutit
(vallavanem, lastekaitsespetsialist, volikogu sekretär, IT spetsialist).
Soetatud on ka 1 kaasaskantav projektor riknenud ühiku asenduseks maksumusega 735.42 EUR.
Arvutite lisaseadmetest on ostetud 2 printerit, varuosi, detaile ja võrguseadmeid olemasoleva
tehnika töövõime säilimise ja parandamise eesmärgil.
Täieliku rekonstrueerimise tegi läbi Arenduskoja ja sotsiaalosakonna arvutivõrk Roheline 19 majas
koos uue kaabelduse ja kõigi võrguseadmete vahetusega kaasaegsete vastu.
15.3 TEGEVUSED 2014
Jätkata koostööd sideteenuste pakkujatega leviala suurendamiseks ning teenuse kvaliteedi
parandamiseks.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 29 -
Vallavanem
Alari Kirt
16 ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON
16.1.1 Arengueesmärgid
Tapa valla tiheasustusega piirkondades ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise
võimaldamine
Torustike ja puhastusseadmete rekonstrueerimine ning toorjoogivee puhastamine, tagamaks
tarbijatele normidele vastava kvaliteediga vee kättesaadavus .
Valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamine ning rakendamine.
16.2 TÄITMINE 2013
16.2.1 Tapa valla Veemajandusprojekt
2013. aastal lõpetati Tapa valla viimaste aastate üks suurimaid ehitusalaseid ettevõtmisi: Tapa valla
Veemajandusprojekt. Valla veemajandusprojekti kogumaksumuseks kujunes 8 663 360 €.
Kõik valla veemajandusprojekti tööd teostati ligikaudu 82% ulatuses Keskkonnainvesteeringute
Keskuse poolt eraldatud Euroopa Liidu rahalise toetusega. Euroopa Liidu liikmesriikide
majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, eri regioonide arengutaseme
ühtlustamiseks ning mahajäämuse vähendamiseks asutati 2006. aastal Euroopa Nõukogu määrusega
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Tapa linnas ehitati uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud, korrastati nii joogiveepumplad kui reovee
ülepumplad. Täielikult rekonstrueeriti linna reoveepuhastusjaam. Kokku rajati ja rekonstrueeriti
44 371 meetrit kanalisatsiooni- ja joogiveetorustikku, paigaldati veetorustikule 13 tuletõrjehüdranti.
Rekonstrueeriti või ehitati 9 reovee ülepumplat, 4 olemasolevat joogivee puurkaevu-pumplat
rekonstrueeriti linna veevarustuse varupumplateks. Pumplad tagavad linna veega varustamise juhul,
kui linna peapumplas tekib rike.
Sarnased tööd viidi läbi ka Lehtses ja Jänedal. Ehitati 1384 m vee- ja kanalisatsioonitrasse Lehtses
ja 4629 m Jänedal, kolm reovee ülepumplat. Nii Lehtsesse kui Jänedale ehitati täiesti uued ja
moodsad reoveepuhastid, kusjuures vanad ja praktiliselt mittetöötavad puhastid lammutati ning
maa-ala korrastati. Lehtse puurkaev-pumpla rekonstrueeriti ja sisustati kaasaegsete seadmetega.
Jäneda vana puurkaev-pumpla lammutati ning rajati uus hoone, mis sisustati kaasaegsete
seadmetega.
Kõik loetletud veemajandusprojekti ehitus- ja rekonstrueerimistööd võeti ette eesmärgiga anda valla
tiheasustusega asulate elanikele võimalus ühineda puhta joogivee- ja reovee ärajuhtimise
süsteemidega, vältida halvasti puhastatud reovee sattumist keskkonda ja kaasajastada seadmeid.
16.2.2 Tapa Vallavalitsuse tütarettevõtte OÜ Tapa Vesi tegevus:
OÜ Tapa Vesi põhitegevusala on Eesti standarditele vastava joogivee tootmine ja tarbijateni
juhtimine, samuti heitvete ärajuhtimine ja puhastamine.
2005.aasta lõpus moodustati Tapa vald ning seoses sellega kasvas 2006 aastal AS Tapa Vesi
teeninduspiirkond. Lisandus endise Saksi valla Moe, Vahakulmu, Saksi ja Näo küla vee - ja
kanalisatsiooniteenuste tarbijad ning alates 2006.aasta septembrist, kui ühendati AS Tapa Vesi`ga
OÜ Soveska, Lehtse aleviku ja Jäneda küla vee - ja kanalisatsiooniteenuste tarbijad.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 30 -
Vallavanem
Alari Kirt
2010 aastal ühendati Tapa Vallavalitsuse otsusega OÜ Tapa Elamu AS Tapa Vesi- ga. Ühinemisega
lisandus uus tegevusvaldkond – soojatorustike haldus. Omandatud soojatorustike rendib ettevõte
soojatootjale. OÜ Tapa Vesi omanduses on ca 7,4km kaugküttetorustikku.
Tapa Volikogu otsuse põhjal kujundati aktstsiaselts Tapa Vesi ümber osaühinguks Tapa Vesi.
Ümberkujundamine.
registeeritud registriosakonnas 06.08.2012. Osaühingu juhatus on 3 liikmeline ning ettevõtte
igapäevast tööd korraldab tegevjuht.
Tulud, kulud ja kasum
OÜ Tapa Vesi tulu majandustegevusest oli 526 tuhat eurot, mis oli 6% kõrgem kui 2012 aastal.
Tulude suurenemine oli tingitud vara rendi ning muude toodete ja teenuste müügist.
Sihtfinatseerimist põhivara soetamiseks saadi 1,47 miljonit eurot.
2013 aasta käive vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist oli 474 tuhat eurot, mis tähendas 0,3%
tulude vähenemist. Tulude vähenemist põhjustas eelkõige juriidiliste isikute väiksem vee- ja
kanalisatsiooniteenuse tarbimine ~4%. Elanikkonna veetarbimine vähenes ~1%,
kanalisatsiooniteenuse tarbimine suurenes elanikkonnal ~4%. Teenuste hinnad 2013 aastal ei
tõusnud.
OÜ Tapa Vesi tegevuskulud olid 2013 aastal 717 tuhat eurot, millest 319 tuhat eurot moodustab
põhivara kulum.
Kulud vähenesid enim loodusressusside kasutamise ja saastetasu osas 45%. Projekti investeeringu
teostamise järgselt on saasteainete parameetrid viidud normi piiresse – Tapa RVP-s alates 2012
aasta detsembrist ning Jäneda ja Lehtse RVP-s 2013.a. IV kvartalis. Sõlmitud on „Saastetasu
asendamise leping“, mis jõustus 1.septembrist 2011 ja lõpeb eeldatavalt I kvartal 2014. Saastetasu
asendamise lepingu kohaselt on loodud võimalus asendada saastetasude maksmist kohustusega
finantseerida keskkonnakaitselisi investeeringuid. Aastal 2013 asendatud veesaastetasu 11 tuhat
eurot.
Suurenenud on elektri kulu ~46%, korrashoiuteenuste ning korrashoiu- ja remondimaterjalide kulu
vastavalt ~42% ja ~98%.
OÜ Tapa Vesi kasum 2013 aastal oli 1,28 miljonit eurot.
16.3 INVESTEERINGUD
Suuremad investeeringud 2013.a. olid:
2009 aastal alguse saanud Tapa valla veemajandusprojektid, mis lõpetati 2013.a.
Projektidega viidi Tapa linna, Lehtse aleviku ja Jäneda küla reoveekogumisala vastavusse
Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad reoveekogumist ja –
puhastust, põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti.Tapa linna reoveekogumisala
veemajandusprojekt ning Tapa valla veemajandusprojekt - kaasrahastamine toimus läbi
Keskkonnainvesteeringute Keskuse Ühtekuulufondi, kes finantseeris 81,46% projektidest.
Tapa linna täiendavate veevarustuse ja reoveekogumistrasside rajamine - KIK-i
Keskkonnaprogrammi kaudu kaasfinantseeritud projekti toetas KIK 85%-ga.
Tapa valla kaugküttetorustiku projekt - CO2 kvoodimüügist saadud rahadest toetas KIK
Tapa linna kaugküttetrasside rekonstrueerimist 50%-ga.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 31 -
Vallavanem
Alari Kirt
Näo külas Vilguta ühisveevärgi laiendamine
GIS tarkvara soetamine
Rakvere mnt 1 territooriumi asfalteerimine
Alljärgnevalt suuremad projektid.
Ühtekuulufondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.09-0008 Tapa linna reoveekogumisala
veemajandusprojekt.
Projekti käigus rekonstrueeriti ca 44,4 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke, 1 reoveepuhasti, 9
reoveeülepumplat ja neli joogiveepumplat. Projekti kogumaksumus oli 6,47 miljonit eurot. Sellest
AS Merko Ehitus Eesti ja AS Merko Infra poolt teostatud Tapa linna vee- ja
kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine 4,30 miljonit eurot ning AS Terrat Tapa reoveepuhasti
rekonstrueerimine 1,97 miljonit eurot. Projektijuhtimise ja omanikujärelvalve eest tasuti 198 tuhat
eurot. Enamus töödest lõpetati 2012 aasta lõpuks, kuid lõplik vastuvõtmine jäi 2013.a. esimesse
poolaastasse – Tapa RVP tööd lõpetati 7.jaanuar.2013 ning Tapa linna trasside tööd lõpetati
9.veebruar.2013. Põhivarana võeti arvele 2013 aastal.
Ühtekuulufondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.10-0101 Tapa valla veemajandusprojekt –
Lehtse alevik Jäneda küla.
Projekti raames rekonstrueeriti ca 3,7 km veetorustikke, 2,5 km kanalisatsioonitorustikke, kaks
reoveepuhastit, kolm reoveepumplat, 2 puurkaevpumplat Jäneda külas ja Lehtse alevikus. Projekti
raames teostatud töid 2,12 miljoni euro eest. Sellest AS Paide MEK poolt teostatud Jäneda ning
Lehtse vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine 844 tuhat eurot, AS Viimsi Keevitus poolt
teostatud Jäneda ja Lehtse reoveepuhastite ehitus 950 tuhande euro eest ning AS Paide MEK poolt
teostatud Jäneda Keskuse ning Lehtse Keskuse puurkaevpumplate ehitus 200 tuhande euro eest.
Projekteerimise, projektijuhtimise ja omanikujärelvalve eest tasuti 128 tuhat eurot. Jäneda ja Lehtse
reoveepuhastite ehitus algas novembris 2012.a. Heitvee vastavus veeerikasutusloas esitatud
piirnormidele saavutati 2013.a. IV kvartal. Tööd lõpetati 27.juuli.2013. Jäneda Keskuse ja Lehtse
Keskuse puurkaevpumplate rekonstrueerimise käigus paigaldati hoonetesse ka
veepuhastusseadmed. Tööd lõpetati 14.november.2013. Põhivarana võeti arvele 2013 aastal.
Keskkonnaprogrammi projekti nr. 3176 Tapa linna täiendavate veevarustuse ja
reoveekogumistrasside rajamine.
Projektiga olid haaratud osaliselt nendest elamukruntidest Tapa linnas, mis jäid välja
Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatud projektidest. Ehitustöid teostas OÜ Vesiehitus. Kokku rajati
selle projekti raames ca 0,5km vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning ehitustööde maksumus oli
65,3 tuhat eurot. Tööd lõpetati 10.juuni.2013. Põhivarana võeti arvele 2013 aastal.
Tapa valla kaugküttetorustiku projekt 3-10/2133.
2011 aastal alustati Tapa linna kaugküttetorustike rekonstrueerimise projekteerimist ning 2012.a.
algasid ehitustööd. Ehitustöid teostas AS Magma. Projekti käigus rekonstrueeriti ca 4,4km
kaugküttetorustikke. Projekti kogumaksumus oli 1,45 miljonit eurot. 50% rahastamiseks tuli
taastuvenergia rohelisest investeerimisskeemist ja 50% OÜ Tapa Vesi omavahenditest (sõlmitud
laenuleping Tapa Vallavalitsusega). Tööd lõpetati 30.juuni.2013. Põhivarana võeti arvele 2013
aastal.
2013 aasta jooksul on lisandunud 50 uut klienti ning 90 eelnevalt ainult veetrassiga ühenduses
olnud klienti on liitunud ühiskanalisatsiooniga (projekti algusest on lisandunud 140 uut klienti).
2013.a. liitumised on olnud suuremas enamuses Tapa linnas, kuid kaks klienti ka Näo külas (saavad
joogivett Tapa linna veetrassist).
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 32 -
Vallavanem
Alari Kirt
Eesmärgid
parandada vee- ja kanalisatsioonitrasside hooldussüsteemi,
rajada uusi ning renoveerida amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonivõrke,
vähendada arvestamata vee osatähtsust veebilansis 10%-ni,
konkretiseerida vastastikuseid kohustusi omavalitsusega ning klientidega.
Ettevõte on jätkuvalt tegutsev ja arenev ettevõte.
16.4 TEGEVUSED 2014
Parandatakse vee kvaliteeti, jätkatakse liitumiskampaaniat, rajatakse uusi ning renoveeritakse
amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonivõrke.
17 SOOJAMAJANDUS
17.1 ARENGUEESMÄRGID
Säilitada ja arendada kaugküttel põhinevat soojamajandust Tapa linnas.
Hoida kaugküttevõrk jätkuvalt valla omandis .
17.2 TÄITMINE 2013
2013. aasta juunis lõpetati Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustike rekonstrueerimine,
kusjuures ehitustöid alustati 2012.a. mais.
Tapa Vallavalitsuse poolt läbiviidud tehnilise hindamise tulemusel selgus, et vallakeskuse
soojamajandus vajas olulist parendamist põhjusel, et seniajani kasutuses olnud, Nõukogude ajal
ehitatud, torustikud on amortiseerunud ning väga suurte soojakadudega. Vajalikuks osutus
kütttorustike väljavahetus kuni tarbijate soojasõlmedeni.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahuldas Tapa valla rahalise toetuse taotluse projekti
finantseerimiseks.
Tööde maksumus kokku on ligikaudu 1 454 000.- eurot, millest 50% finantseeris Tapa vald ja 50%
KIK (Eesti riigi poolt saastekvoote müües teenitud vahenditest). Vallakeskuses rajati kokku 4,2 km
uusi küttetrasse. Uued paigaldatud torud on kaetud kaasaegse isolatsioonimaterjaliga, mis aitab
vähendada soojakadusid ja hoida tagasi toasooja hinna kallinemist.
Kaugküttetorustikud vahetati välja Turu, Kesk, Kooli, Nooruse, Roheline, Lembitu, 1. Mai,
Ülesõidu, Veski, Lai, Üleviste, Eha tänavatel.
2013. aasta suvel ehitas kaugküttepiirkonna soojusettevõte Termoring Grupp OÜ omavahenditega
soojatorustiku Roheliselt tänavalt raudteede alt läbindades Ülesõidu tänavani ning sellega ühendati
linna põhjapoolne küttesüsteem lõunapoolse küttesüsteemiga.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 33 -
Vallavanem
Alari Kirt
17.3 TEGEVUSED 2014
Jätkatakse soojatrasside rekonstrueerimist, otsitakse lahendust teravale küttevõimsuse puudumise
probleemile. Koostatakse soojamajanduse arengukava, milles nähakse ette Tapa linna soojusvõrgu
ja kaugkütte edasise arengu stsenaariumid.
18 JÄÄTMEKÄITLUS, KESKKOND
18.1 ARENGUEESMÄRGID
Jäätmemajanduse korrastamine ja sellealase järelevalve tugevdamine vallas.
18.2 TÄITMINE 2013
Viidi läbi hange Tapa valla jäätmete kogumispunkti haldamiseks
Algatati Tapa valla jäätmekava ajakohastamine
Jäätmete kogumispunkti soetati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) toetusega
uus ohtlike jäätmete konteiner
Tapa linnas Loode tänaval lammutati vanad lennuväeosa hooned, planeeriti pinnas ning
heakorrastati ümbrus. Tegevusi toetas SA KIK.
Jätkati Jäneda Allikajärve puhastamise eelprojekti koostamiseks ning limnoloogiliste
uuringute läbiviimiseks toetuse taotlemist SA-st KIK.
Toimub pidev valla territooriumi heakorrastamine ning välja arendatud jäätmete
liigitikogumise edendamine ning järelevalve tugevdamine.
Tapa linnas Ülesõidu 8 asub Tapa valla jäätmete kogumispunkt. Kogumispunktis võetakse
eraisikutelt tasuta vastu ohtlikke jäätmeid, vanarehve, elektri- ja elektroonikajäätmeid,
suurjäätmeid. Igal aastal toimub valla territooriumil eterniidi ja lehtklaasi
kogumiskampaaniad. Ohtlike jäätmete ja eterniidi elanikkonnalt kogumiseks ja käitlemiseks
saadi toetust SA-lt KIK.
Alates 01.04.2011 kuni 01.04.2016 omab valla territooriumil olmejäätmete veo ainuõigust
AS Eesti Keskkonnateenused.
Tapa valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevalt peab elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kui
kinnistul on vähemalt viis korterit, koguma eraldi mahutisse vanapaberit ja pappi ning kui
kinnistul on vähemalt 19 korterit, tuleb eraldi koguda biolagunevaid jäätmeid. Sorditud
jäätmete veo ja käitlemisega tegeleb Tapa vallas AS Väätsa Prügila.
Valla territooriumil asub 30 avalikuks kasutamiseks mõeldud segapakendikonteinerit, 10
vanapaberikonteinerit ning 4 klaasikogumiskonteinerit. Avalike konteinerite haldamisega ja
finantseerimisega tegelevad Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Eesti
Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Eesti Pakendiringlus MTÜ ning Tapa Vallavalitsus.
18.3 TEGEVUSED 2014
Esitatakse uus taotlus Jäneda Allikjärve uuringuteks ja rekonstrueerimise projekteerimistöödeks.
Otsitakse lahendust jäätmejaama ehituse rahastamiseks.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 34 -
Vallavanem
Alari Kirt
19 HEAKORD, HALJASTUS
19.1 ARENGUEESMÄRGID
Tapa valla elukeskkonna parandamine läbi haljastuse.
Valla tiheasustusalade haljastuse parandamine
19.2 TÄITMINE 2013
19.2.1 Kommunaalmajandusüksuse asutamine
Realiseerides vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid valla heakorra- ja haljastustööde kvaliteetse
korraldamise tagamiseks, asutati 1. aprillil 2013.a. Tapa Vallavalitsuse majandusosakonna
koosseisus kommunaalmajandusüksus.
Kommunaalmajandusüksuse ülesandeks on tegeleda heakorra, liikluskorralduse, keskkonna ning
teiste valdkondadega seotud vajalike töödega.
Alates 1. aprillist töötavad kommunaalüksuse kooseisus 2 majandustöölist.
Kommunaalüksuse töö tagamiseks soetati 2013. aastal väikeveoauto IVECO Daily (33 400 eurot),
murutraktor/raider HUSQVARNA (8300 eurot), lumepuhur HUSQVARNA (1760 eurot),
mootorsaag, murutrimmerid, elektrilised ja muud tööriistad, tööriietus ja töövahendid (kokku 8350
eurot).
Kommunaalmajandusüksus võttis 2013. aastal üle Lehtse ja Jäneda heakorra- ja haljastustööd, mis
varem osteti valla poolt hangetega sisse (aastamaksumus 12 600 eurot).
Tapa linnas teostab kommunaalmajandusüksus kõik tööd, mis ei ole kaetud hankejärgse heakorra-
ja haljastuslepinguga, teostab transporditöid ja tegeleb liikluskorraldusvahendite ning vallavara
korrashoiuga.
19.2.2 Pargid ja teised haljastud, kalmistu 2013.a. Lemmikloomad, hulkuvad loomad
Kooskõlas valla kehtiva arengukavaga, volikogu poolt kinnitatud 2013.a. eelarvega ning valla
hankeplaaniga teostas Tapa vald möödunud suvel mitmed tööd parkide ja teiste haljastute
ümberkujundamisel.
Valla elukeskkonna ja koos sellega avaliku ruumi ümberkujundamine on, kooskõlas Kohaliku
omavalitsuse korralduse seadusega, Tapa kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus.
Lastepark Kooli tänaval: eesmärgiks oli pargi mänguväljaku osa ümberkujundustööde
lõpetamine. 2012. aastal rajati parki piirdeaiaga ümbritsetud atraktsioonidega laste mänguväljak.
2013. aastal rajati mänguväljaku ümber ringtee, samuti neli jalgteed, mis viivad mänguväljaku
väravate juurest Kooli tänava kõnniteele ja linnaturu poolsele kõnniteele. Paigaldati kaablid ja
valgustuspostid LED-valgustitega. Teostati ümbritseva ala haljastustööd. 2013. aasta tegevuste
maksumuseks kujunes kokku 27 507,66 eurot.
J.Vilmsi plats: eesmärgiks oli linna ühe keskse avaliku ala ümberkujundamine. Tapa kõrghaljastus
on rajatud suures osas enne Teist maailmasõda, samuti 1950-tel aastatel. Seda ei ole hooldatud ning
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 35 -
Vallavanem
Alari Kirt
tänase seisuga on linnas piisavalt vanu ja kõrgeid puid (need on sageli ohtlikud, sest juba üsna
väikese tuulekiirusega puud murduvad). Eelöeldu käib ka kõnealuse haljastu kohta.
Haljasalal langetati vanad ja väljakasvanud puud, rajati kõnniteed ja pargipinkide taskud. Muruala
korrastati ning istutati uued sobivad alleepuud- pärnad. Paigaldati uued pargipingid ja prügiurnid.
Sellega loodi vallakodanike jaoks meeldiv keskkond linna keskosas kaubanduskeskuste naabruses.
J.Vilmsi platsi ümberkujundamisega seotud tööde kogumaksumuseks kujunes 16 221,20 eurot.
Rohelise ja Linda tn ristmiku ümberkujundamine: eesmärgiks oli rohtunud ja võsastunud
haljasala korrastamine. Tööd teostati Rohelise tänava rekonstrueerimise käigus, mille üheks osaks
oli ka Rohelise ja Linda tn ristmiku ümberehitamine ja liikluskorralduse parandamine. Rajati
sillutatud ringteega skväär, kuhu paigaldati pingid ja prügikastid.
Pargipinkide paigaldamine Tapa parkidesse ja Jäneda mõisa parki: eesmärgiga jätkata Jäneda
mõisa pargi kujundamist ja seoses Jäneda esmamainimise 660. aastapäevaga paigutas kohalik
omavalitsus 2013.a. suvel sinna 5 uut pargipinki.
2013. aastal soetati Tapa valda 20 uut metallist prügikasti, millest 15 paigutati Tapa kesklinna ja 5
Jäneda mõisaparki. Veel paigaldati Tapa linna 12 uut seljatoega pargipinki - J.Vilmsi platsile,
Kooli tänava Lasteparki, Rohelise ja Linda tn ristmiku äärde ning 2 pargipinki Jänedale
kergliiklustee äärde. Kokku kujunes paigaldatud pargiinventari maksumuseks 2013. aastal 11 750
eurot.
Kõik kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavad ehitustööd parandavad vallale kuuluva
infrastruktuuri ja hoonete tehnilist seisukorda ning kujundavad vallakeskuse ja asulate avalikku
ruumi ning elukeskkonda kaasaegsemaks ja kaunimaks.
Tapa linna, Moe küla ja Saiakopli küla heakorra ja haljastuse hoolduse eest vastutas 2013. aastal
Kinnisvarateenindus OÜ. 2013 aasta tööde eest maksti Kinnisvarateenindus OÜ-le 54 726,60.
Lehtse ja Jäneda heakorra ja haljastuse hoolduse korraldas Tapa Vallavalitsuse heakorraüksus.
Tapa linna kalmistu eest hoolitses 2013 aastal, kooskõlas läbiviidud hankega ja sõlmitud
hoolduslepinguga, Suurmaa Grupp OÜ. 2013 aasta hooldustööde maksumus oli 8 628,07 EUR.
Leping lõpeb 31.12.2014 aastal.
2013. aastal väljastati vallas 33 raieluba, mille alusel lubati likvideerida 119 puud.
Varjupaikade MTÜ viis Tapa vallast varjupaika 2013. aastal 12 koera ja 32 kassi, nendest kahele
tulid omanikud järele. Kahele kassile ja ühele koerale oldi sunnitud tegema eutanaasia. 2013 aastal
maksti Varjupaikade MTÜ-le Tapa vallalt hulkuvate lemmikloomadega seotud teenuste eest
5214,08 eurot.
Tapa lemmikloomaregistris on hetke seisuga 363 erineva omaniku 455 lemmiklooma. 2013. aastal
kanti registrisse 2 kassi ja 16 koera.
19.3 TEGEVUSED 2014
Jätkuvad haljastuse ja heakorra jooksvad tegevused. Uuritakse võimalusi Valgejõe äärse puhkeala ja
ujumisbasseinide rekonstrueerimiseks.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 36 -
Vallavanem
Alari Kirt
20 PLANEERIMIS- JA EHITUSALANE TEGEVUS
20.1 EESMÄRGID
Tasakaalustatud ja mitmekesine valla areng
Vallakeskkonna turvalisem planeerimine
Arendada välja valla atraktiivsed piirkonnad – Tapa vaksali ümbrus, Tapa Kesklinn ja
Jäneda külasüda
Arendada välja valla- ja maakonnapiire ületav turismi- ja rekreatsioonipiirkond Jänedal
koostöös Aegviidu, Anija ja Albu vallaga
Määratleda potentsiaalsed elamuarenduspiirkonnad
Määratleda potentsiaalsed tööstuspiirkonnad, arendamaks ettevõtlust ja suurendamaks
tööhõivet
Tõsta inimeste teadlikkust planeeringutest
Lihtsustada protsessi ettevõtjatele ja vallakodanikele planeeringutega kokkupuutumisel
Muuta valla liiklusskeem lihtsamaks, selgemaks ning jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks
20.2 TÄITMINE 2013
Planeerimisvaldkonna eesmärkide täitmiseks tehtud tegevused:
Jätkus vallavolikogu poolt algatatud Tapa valla üldplaneeringu koostamine. Üldplaneeringu
menetlus on kooskõlastamise etapis.
Jätkus Tapa kesklinna detailplaneeringu koostamine. Tapa kesklinna detailplaneering on
vastu võetud ning läbinud avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste avaliku
arutelu. Menetluslikult läbib planeering veel maavanema järelevalve, mille järgselt saab
planeeringu kehtestada.
20.3 PLANEERIMISVALDKONNA EESMÄRKIDE TÄITMISEKS TEHTAVAD
TEGEVUSED (2014):
Viiakse lõpule Tapa valla üldplaneeringu koostamine.
Viiakse lõpule Tapa kesklinna detailplaneeringu koostamine.
20.4 OLULISEMA MÕJUGA DETAILPLANEERINGUD TAPA VALLAS:
Tapa linnas kehtestati 2013 aastal Hommiku pst 31 // Tapa depoo kinnistu detailplaneering.
Detailplaneeringu ülesanne on raudteetaristu korrastamine, uushoonestuse ja renoveeritavate
hoonete ulatuse ja mahu planeerimine ning liikluskorralduse lahendamine.
Detailplaneeringut on asutud osaliselt ellu viima.
Tapa linnas kehtestati 2012 aastal Pikk tn 33, Pikk tn 33a ja Pikk tn 35 kinnistute ja lähiala
detailplaneering. Detailplaneeringu ülesanne on planeeritaval maa-alal asuvate kruntide
liitmine, kauplusehoone laiendamine ja ärihoone teenindamiseks parkla planeerimine ja
rajamine. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 37 -
Vallavanem
Alari Kirt
KONSOLIDEERITUD BILANSS tuhandetes eurodes
Lisa 31.12.2013 31.12.2012
VARAD Käibevara Raha 2 692 591
Maksunõuded 3 360 339
Muud nõuded ja ettemaksed 4 202 588
Varud
1 1
Käibevara kokku
1 255 1 519
Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 5 1 1
Kinnisvarainvesteeringud 6 87 90
Immateriaalne põhivara 7 7 0
Materiaalne põhivara 8 24 754 23 123
Põhivara kokku
24 849 23 214
Varad kokku
26 104 24 733
KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele
199 697
Võlad töövõtjatele
373 364
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 9 195 211
Laenukohustused 10 363 181
Lühiajalised kohustused kokku
1 130 1 453
Pikaajalised kohustused Laenukohustused 10 3 152 2 132
Muud kohustused ja ettemaksed 9 6 6
Pikaajalised kohustused kokku
3 158 2 138
Kohustused kokku
4 288 3 591
Netovara Aruandekohuslaste omanike netovara Vallavalitsuse netovara
12 288 12 582
Kassareserv
0 91
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem
9 164 3 531
Aruandeaasta tulem
364 4 938
Netovara kokku
21 816 21 142
Kohustused ja netovara kokku
26 104 24 733
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 38 -
Vallavanem
Alari Kirt
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE
tuhandetes eurodes
Lisa 2013 2012
Tegevustulud Saadud toetused
13 4 363 8 492
Maksutulud
3 3 673 3 374
Tulud kaupade ja teenuste müügist
11 994 942
Muud tegevustulud
12 39 23
Tegevustulud kokku
9 069 12 831
Tegevuskulud Tööjõukulud
14 -3 819 -3 700
Majandamiskulud
16 -2 093 -1 953
Antud toetused
15 -712 -974
Maksu-ja lõivukulud
16 -584 -566
Põhivara amortisatsioon
6,8 -1 451 -668
Tegevuskulud kokku
-8 659 -7 861
Tegevustulem
410 4 970
Finantstulud ja -kulud Intressikulud
10 -46 -33
Intressitulu
2 0 1
Finantstulud ja -kulud kokku
-46 -32
Aruandeperioodi tulem
364 4 938
Vallavalitsuse osa tulemist
-391 -1331
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 39 -
Vallavanem
Alari Kirt
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes eurodes
Lisa
2013 2012
Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem
410 4 970
Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon 6,8
1 451 668
Käibemaksukulu põhivara soetuselt 16
216 157
Kasum põhivara müügist 8
-6 3
Saadud sihtfinants. põhivara soetamiseks 13
-1 358 -5 393
Muud korrigeerimised
-46 -95
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 16
0 12
Korrigeeritud tegevustulem
667 322
Põhitegevusega seotud käibevarade muutus
23 -13
Põhitegevusega seotud kohustuste muutus
-71 128
Kokku rahavood põhitegevusest
619 437
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetamisel
-1 773 -2 368
Laekunud põhivara müügist 6,8
8 15
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
101 476
Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
0 -5
Laekunud finantsinvesteeringute müügist
0 0
Laekunud finantstulud
0 1
Rahavood investeerimistegevusest kokku
-1 664 -1 881
Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud
1 374 1 774
Laenude tagasimaksed 10
-181 -229
Kapitalirendi tagasimaksed 10
-1 -12
Tasutud intresse
-46 -29
Rahavood kokku finantseerimistegevusest
1 146 1 504
Puhas rahavoog
101 60
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2
591 531
Raha ja selle ekvivalentide muutus
101 60
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2
692 591
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 40 -
Vallavanem
Alari Kirt
KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes eurodes
Lisa Kassa- Akumulee- Kokku
reserv ritud tulem
Saldod seisuga 31.12.2011
72 9 408 9 480
Sihtfinantseerimise arvestus- põhimõtete muutus 12
1 721 1 721
Põhivara ümberhindlus 6,7
5 003 5 003
Reservide kasutamine
19 -19 0
Aruandeaasta tulem
4 938 4 938
Saldod seisuga 31.12.2012
91 21 051 21 142
Põhivara ümberhindlus 8
310 310
Reservide kasutamine
-91 91 0
Aruandeaasta tulem
364 364
Saldod seisuga 31.12.2013
0 21 816 21 816
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 41 -
Vallavanem
Alari Kirt
EELARVE TÄITMISE ARUANNE tuhandetes eurodes
Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koos-
seisult konsolideerimata finantsaruannetele.(vt lisa20)
Arvestades asjaolu, et eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab
teatud muid erinevaid arvestuspõhimõtteid, ei ole see konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav.
esialgne eelarve
lõplik eelarve
eelarve täitmine
Põhitegevuse tulud kokku 6 776 7 156 7 175
Maksutulud 3 471 3 614 3 660
sh tulumaks 3 323 3 463 3 508
sh maamaks 148 148 149
sh muud maksutulud 0 2 3
Tulud kaupade ja teenuste müügist 440 498 509
Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 839 3 018 2 978
sh tasandusfond ( lg 1) 972 983 983
sh toetusfond ( lg 2) 1 650 1 673 1 673
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 217 362 322
Muud tegevustulud 26 27 27
Põhitegevuse kulud kokku 6 638 6 923 6 671
Antavad toetused tegevuskuludeks 922 811 724
Muud tegevuskulud 5 716 6 112 5 948
sh personalikulud 3 673 3 733 3 675
sh majandamiskulud 2 023 2 358 2 273
sh muud kulud 20 21 0
Põhitegevuse tulem 138 234 503
Investeerimistegevus kokku -1 759 -1 665 -1 640
Põhivara müük (+) 0 8 8
Põhivara soetus (-) -1 343 -1 316 -1 304
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 197 91 91
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -541 -399 -391
Finantstulud (+) 0 0 0
Finantskulud (-) -73 -50 -45
Eelarve tulem -1 621 -1 431 -1 137
Finantseerimistegevus 1 343 1 202 1 202
Kohustuste võtmine (+) 1 525 1 384 1 384
Kohustuste tasumine (-) -181 -183 -183
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -278 -230 65
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 215 263 557
Eelarve tulude-kulude täitmine valdkondade ja tegevusalade lõikes on toodud alljärgnevalt:
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 42 -
Vallavanem
Alari Kirt
tulu Tulu nimetus esialgne lõplik eelarve
liik
eelarve eelarve täitmine
ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 1 001 1 011 1 011
32 Kaupade ja teenuste müük 10 10 9
35 Toetused 991 1 001 1 001
Valla- ja linnavalitsus 22 22 21
32 Kaupade ja teenuste müük 10 10 9
35 Toetused 12 12 12
Muud üldised teenused 6 6 6
35 Toetused 6 6 6
Üldiseloomuga ülekanded valitsussektoris 972 983 983
35 Toetused 972 983 983
MAJANDUS 266 263 264
30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0 2 3
32 Kaupade ja teenuste müük 0 12 12
35 Toetused 266 249 249
Maanteetransport 266 263 264
30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0 2 3
32 Kaupade ja teenuste müük 0 12 12
35 Toetused 266 249 249
KESKKONNAKAITSE 5 41 8
35 Toetused 5 41 8
Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 5 41 8
35 Toetused 5 41 8
ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 33 52 53
32 Kaupade ja teenuste müük 33 33 35
35 Toetused 0 10 10
38 Muud tulud 0 8 8
Elamumajanduse arendamine 30 38 39
32 Kaupade ja teenuste müük 30 30 31
38 Muud tulud 0 8 8
Veevarustus 0 8 8
35 Toetused 0 8 8
Muu elamu- ja kommunaalmajandus 0 2 2
35 Toetused 0 2 2
Jäneda loss 3 3 3
32 Kaupade ja teenuste müük 3 3 3
TERVISHOID 29 29 34
32 Kaupade ja teenuste müük 1 29 34
35 Toetused 28 0 0
Üldmeditsiiniteenused 1 1 1
32 Kaupade ja teenuste müük 1 1 1
Avalikud tervishoiuteenused 28 28 33
32 Kaupade ja teenuste müük 0 28 33
35 Toetused 28 0 0
VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON 108 116 116
32 Kaupade ja teenuste müük 70 67 66
35 Toetused 38 48 48
38 Muud tulud 0 1 2
Tapa Spordikeskus 32 26 27
32 Kaupade ja teenuste müük 32 25 25
38 Muud tulud 0 1 2
Jäneda Spordihoone 1 1 1
32 Kaupade ja teenuste müük 1 1 1
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 43 -
Vallavanem
Alari Kirt
Puhkepargid 25 25 25
35 Toetused 25 25 25
Laste muusika- ja kunstikoolid 20 21 21
32 Kaupade ja teenuste müük 20 20 20
35 Toetused 0 1 1
Vaba aja üritused 2 7 7
32 Kaupade ja teenuste müük 2 5 5
35 Toetused 0 2 2
Raamatukogud 14 14 14
32 Kaupade ja teenuste müük 1 1 1
35 Toetused 13 13 13
Tapa Kultuurikoda 11 15 13
32 Kaupade ja teenuste müük 11 11 9
35 Toetused 0 4 4
Lehtse Kultuurimaja 3 4 4
32 Kaupade ja teenuste müük 3 3 3
35 Toetused 0 1 1
Seltsitegevus 0 2 2
35 Toetused 0 2 2
HARIDUS 1 677 1 737 1 744
32 Kaupade ja teenuste müük 228 246 253
35 Toetused 1 449 1 491 1 491
Lasteaed Pisipõnn 66 67 68
32 Kaupade ja teenuste müük 66 66 67
35 Toetused 0 1 1
Lasteaed Vikerkaar 31 40 40
32 Kaupade ja teenuste müük 31 34 34
35 Toetused 0 6 6
Lasteaiakohad 56 68 71
32 Kaupade ja teenuste müük 56 68 71
Toetus lasteaedade toitlustamiseks 5 7 7
35 Toetused 5 7 7
Jäneda kool 11 13 13
32 Kaupade ja teenuste müük 11 11 11
35 Toetused 0 2 2
Lehtse kool 11 7 7
32 Kaupade ja teenuste müük 5 6 6
35 Toetused 6 1 1
Tapa Gümnaasium 7 15 18
32 Kaupade ja teenuste müük 6 6 10
35 Toetused 1 9 8
Tapa Vene Gümnaasium 3 7 7
32 Kaupade ja teenuste müük 3 4 4
35 Toetused 0 3 3
Õpilaskohad 51 51 50
32 Kaupade ja teenuste müük 51 51 50
Muud hariduse abiteenused 0 1 1
35 Toetused 0 1 1
Muu haridus, sh hariduse haldus 1 437 1 460 1 460
35 Toetused 1 437 1 460 1 460
SOTSIAALNE KAITSE 347 358 350
32 Kaupade ja teenuste müük 89 91 90
35 Toetused 259 267 260
Tapa hooldekodu 85 85 84
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 44 -
Vallavanem
Alari Kirt
32 Kaupade ja teenuste müük 85 85 84
Koduteenindus 3 3 4
32 Kaupade ja teenuste müük 3 3 4
Riiklik lapsehoiuteenus 0 9 9
35 Toetused 0 9 9
Töötute sotsiaalne kaitse 51 51 45
35 Toetused 51 51 45
Päevakeskus Valve 30 1 3 2
32 Kaupade ja teenuste müük 1 3 2
Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 207 207 207
35 Toetused 207 207 207
ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 602 575 547
4 Eraldised 23 23 23
5 Tegevuskulud 486 482 478
50 Personalikulud 347 341 339
55 Majandamiskulud 138 141 139
6 Muud kulud 94 71 45
Valla- ja linnavolikogu 35 35 33
5 Tegevuskulud 35 35 33
50 Personalikulud 33 33 31
55 Majandamiskulud 2 2 2
Valla- ja linnavalitsus 444 440 439
5 Tegevuskulud 443 439 439
50 Personalikulud 309 303 302
55 Majandamiskulud 134 137 137
6 Muud kulud 1 1 0
Reservfond 20 20 0
6 Muud kulud 20 20 0
Muud üldised valitsussektori teenused 31 31 29
4 Eraldised 23 23 23
5 Tegevuskulud 8 8 6
50 Personalikulud 5 5 5
55 Majandamiskulud 2 2 1
Valitsussektori võla teenindamine 73 50 45
6 Muud kulud 73 50 45
AVALIK KORD JA JULGEOLEK 24 24 22
15 Põhivara soetamine 20 20 20
5 Tegevuskulud 4 4 2
50 Personalikulud 4 4 2
Muu avalik kord ja julgeolek, sh haldus 24 24 22
15 Põhivara soetamine 20 20 20
5 Tegevuskulud 4 4 2
50 Personalikulud 4 4 2
MAJANDUS 1 823 1 769 1 750
15 Põhivara soetamine 1 186 1 096 1 086
4 Eraldised 276 222 221
5 Tegevuskulud 360 450 443
50 Personalikulud 171 171 168
55 Majandamiskulud 190 280 275
Maakorraldus 3 3 2
5 Tegevuskulud 3 3 2
55 Majandamiskulud 3 3 2
Elektrienergia 8 8 8
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 45 -
Vallavanem
Alari Kirt
5 Tegevuskulud 8 8 8
55 Majandamiskulud 8 8 8
Muu energia- ja soojamajandus 254 199 199
4 Eraldised 254 199 199
Maanteetransport 1 266 1 266 1 261
15 Põhivara soetamine 1 166 1 076 1 068
5 Tegevuskulud 100 190 193
55 Majandamiskulud 100 190 193
Liikluskorraldus 52 52 46
5 Tegevuskulud 52 52 46
55 Majandamiskulud 52 52 46
Üldmajanduslikud arendusprojektid 60 60 57
15 Põhivara soetamine 20 20 19
4 Eraldised 23 23 22
5 Tegevuskulud 17 17 17
55 Majandamiskulud 17 17 17
Muu majandus (sh majanduse haldus) 180 180 178
5 Tegevuskulud 180 180 178
50 Personalikulud 171 171 168
55 Majandamiskulud 10 10 10
KESKKONNAKAITSE 122 154 117
15 Põhivara soetamine 0 4 4
5 Tegevuskulud 122 150 113
55 Majandamiskulud 122 150 113
Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 30 69 33
15 Põhivara soetamine 0 4 4
5 Tegevuskulud 30 65 29
55 Majandamiskulud 30 65 29
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 93 85 85
5 Tegevuskulud 93 85 85
55 Majandamiskulud 93 85 85
ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 553 525 509
15 Põhivara soetamine 25 80 80
4 Eraldised 287 199 191
5 Tegevuskulud 241 245 237
50 Personalikulud 23 20 19
55 Majandamiskulud 218 225 218
Elamumajanduse arendamine 29 39 38
5 Tegevuskulud 29 39 38
50 Personalikulud 1 1 1
55 Majandamiskulud 28 38 37
Veevarustus 297 211 202
4 Eraldised 287 199 191
5 Tegevuskulud 10 12 10
55 Majandamiskulud 10 12 10
Tänavavalgustus 126 154 153
15 Põhivara soetamine 0 39 39
5 Tegevuskulud 126 116 114
55 Majandamiskulud 126 116 114
Muu elamu- ja kommunaalmajandus 59 77 75
15 Põhivara soetamine 25 42 42
5 Tegevuskulud 34 36 33
50 Personalikulud 19 15 14
55 Majandamiskulud 15 20 20
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 46 -
Vallavanem
Alari Kirt
Jäneda loss 23 25 24
5 Tegevuskulud 23 25 24
50 Personalikulud 3 4 4
55 Majandamiskulud 20 21 20
Kalmistud 13 13 12
5 Tegevuskulud 13 13 12
55 Majandamiskulud 13 13 12
Hulkuvate loomadega seotud kulud 7 5 5
5 Tegevuskulud 7 5 5
55 Majandamiskulud 7 5 5
TERVISHOID 45 46 51
4 Eraldised 42 15 15
5 Tegevuskulud 3 31 36
55 Majandamiskulud 3 31 36
Üldmeditsiiniteenused 6 6 6
4 Eraldised 4 4 4
5 Tegevuskulud 3 3 3
55 Majandamiskulud 3 3 3
Avalikud tervishoiuteenused 38 39 44
4 Eraldised 38 11 11
5 Tegevuskulud 0 28 33
55 Majandamiskulud 0 28 33
VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON 959 1 008 998
15 Põhivara soetamine 20 36 36
4 Eraldised 157 154 155
5 Tegevuskulud 782 819 807
50 Personalikulud 443 446 443
55 Majandamiskulud 339 373 364
Tapa Spordikeskus 110 138 138
15 Põhivara soetamine 0 21 21
5 Tegevuskulud 110 117 117
50 Personalikulud 52 52 52
55 Majandamiskulud 58 65 65
Jäneda Spordihoone 57 56 56
5 Tegevuskulud 57 56 56
50 Personalikulud 10 11 11
55 Majandamiskulud 47 45 45
Spordirajatised 8 8 8
5 Tegevuskulud 8 8 8
50 Personalikulud 1 1 1
55 Majandamiskulud 7 7 7
Toetused spordiklubidele-ja organisatsioonidele 90 91 89
4 Eraldised 90 90 88
5 Tegevuskulud 0 1 1
55 Majandamiskulud 0 1 1
Puhkepargid 28 28 28
15 Põhivara soetamine 20 12 12
5 Tegevuskulud 8 16 16
55 Majandamiskulud 8 16 16
Laste muusika- ja kunstikoolid 154 156 156
5 Tegevuskulud 154 156 156
50 Personalikulud 129 130 130
55 Majandamiskulud 26 26 26
Noorsootöö ja noortekeskused 38 38 37
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 47 -
Vallavanem
Alari Kirt
4 Eraldised 25 25 25
5 Tegevuskulud 13 13 11
50 Personalikulud 7 7 5
55 Majandamiskulud 6 6 6
Vaba aja üritused 26 29 29
4 Eraldised 7 4 4
5 Tegevuskulud 19 25 25
50 Personalikulud 0 0 1
55 Majandamiskulud 19 25 24
Raamatukogud 224 231 231
5 Tegevuskulud 224 231 231
50 Personalikulud 151 151 151
55 Majandamiskulud 73 80 80
Tapa Kultuurikoda 100 107 107
15 Põhivara soetamine 0 3 3
5 Tegevuskulud 100 105 104
50 Personalikulud 56 56 56
55 Majandamiskulud 44 48 48
Lehtse Kultuurimaja 61 61 60
5 Tegevuskulud 61 61 60
50 Personalikulud 29 29 29
55 Majandamiskulud 32 32 32
Muuseumid 17 17 13
5 Tegevuskulud 17 17 13
50 Personalikulud 8 8 8
55 Majandamiskulud 8 8 6
Seltsitegevus 17 20 18
4 Eraldised 6 6 8
5 Tegevuskulud 12 14 10
50 Personalikulud 0 0 0
55 Majandamiskulud 12 14 10
Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 26 26 26
4 Eraldised 26 26 26
Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 4 4 4
4 Eraldised 4 4 4
HARIDUS 3 533 3 637 3 569
15 Põhivara soetamine 60 48 48
4 Eraldised 251 170 157
5 Tegevuskulud 3 222 3 420 3 364
50 Personalikulud 2 420 2 486 2 447
55 Majandamiskulud 802 934 917
Lasteaed Pisipõnn 489 500 499
5 Tegevuskulud 489 500 499
50 Personalikulud 391 392 392
55 Majandamiskulud 98 108 107
Lasteaed Vikerkaar 314 314 302
15 Põhivara soetamine 31 27 27
5 Tegevuskulud 283 287 275
50 Personalikulud 215 215 206
55 Majandamiskulud 69 72 69
Lasteaiakohad 28 32 29
5 Tegevuskulud 28 32 29
55 Majandamiskulud 28 32 29
Laste päevahoiuteenus(vald) 33 35 34
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 48 -
Vallavanem
Alari Kirt
4 Eraldised 33 33 33
5 Tegevuskulud 0 1 1
55 Majandamiskulud 0 1 1
Toetus lasteaedade toitlustamiseks 19 21 19
4 Eraldised 13 14 10
5 Tegevuskulud 6 8 9
55 Majandamiskulud 6 8 9
Jäneda Kool-lasteaiaõpetajad 38 38 38
5 Tegevuskulud 38 38 38
50 Personalikulud 38 38 38
Lehtse Kool-lasteaiaõpetajad 37 37 35
5 Tegevuskulud 37 37 35
50 Personalikulud 37 37 35
Jäneda kool 308 310 308
15 Põhivara soetamine 0 7 7
5 Tegevuskulud 308 304 302
50 Personalikulud 215 215 215
55 Majandamiskulud 93 88 86
Lehtse kool 259 245 242
15 Põhivara soetamine 19 0 0
5 Tegevuskulud 240 245 242
50 Personalikulud 186 186 183
55 Majandamiskulud 54 59 59
Tapa Gümnaasium 1 131 1 196 1 195
15 Põhivara soetamine 0 10 10
4 Eraldised 0 1 1
5 Tegevuskulud 1 131 1 185 1 184
50 Personalikulud 885 915 907
55 Majandamiskulud 246 270 277
Tapa Vene Gümnaasium 591 631 607
15 Põhivara soetamine 10 4 4
5 Tegevuskulud 581 627 603
50 Personalikulud 453 489 470
55 Majandamiskulud 129 138 133
Koolitoidu toetus 57 0 0
4 Eraldised 57 0 0
Õpilaskohad 65 55 49
5 Tegevuskulud 65 55 49
55 Majandamiskulud 65 55 49
Koolitransport 58 60 60
4 Eraldised 58 60 60
Koolitoit 100 157 150
4 Eraldised 86 57 53
5 Tegevuskulud 14 100 97
55 Majandamiskulud 14 100 97
Muud hariduse abiteenused 5 6 2
4 Eraldised 3 5 1
5 Tegevuskulud 1 1 0
55 Majandamiskulud 1 1 0
SOTSIAALNE KAITSE 933 949 848
15 Põhivara soetamine 32 32 30
4 Eraldised 426 427 352
5 Tegevuskulud 475 490 466
50 Personalikulud 264 265 257
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 49 -
Vallavanem
Alari Kirt
55 Majandamiskulud 211 225 209
Muu puuetega inimeste sots.kaitse 13 7 6
4 Eraldised 3 3 3
5 Tegevuskulud 10 3 3
55 Majandamiskulud 10 3 3
Puuetega inimeste hooldajatoetus 32 32 30
4 Eraldised 32 32 30
Puudega lapse hooldajatoetus 42 42 9
4 Eraldised 42 42 9
Tapa hooldekodu 135 136 133
15 Põhivara soetamine 11 11 11
5 Tegevuskulud 124 125 122
50 Personalikulud 81 81 81
55 Majandamiskulud 43 44 41
Teenuse ostmine teistelt hooldeasutustelt 79 93 89
5 Tegevuskulud 79 93 89
55 Majandamiskulud 79 93 89
Koduteenindus 42 42 41
5 Tegevuskulud 42 42 41
50 Personalikulud 41 41 41
55 Majandamiskulud 1 1 0
Muu eakate sotsiaalme kaitse 10 10 10
4 Eraldised 10 10 10
Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 39 39 39
4 Eraldised 34 34 37
5 Tegevuskulud 5 5 2
55 Majandamiskulud 5 5 2
Riiklik lapsehoiuteenus 16 21 21
4 Eraldised 2 4 3
5 Tegevuskulud 14 17 18
55 Majandamiskulud 14 17 18
Vajaduspõhine peretoetus 15 15 4
4 Eraldised 14 14 3
5 Tegevuskulud 2 1 1
50 Personalikulud 1 1 1
55 Majandamiskulud 2 0 0
Töötute sotsiaalne kaitse 59 59 48
5 Tegevuskulud 59 59 48
50 Personalikulud 41 41 34
55 Majandamiskulud 18 18 14
Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 28 28 26
5 Tegevuskulud 28 28 26
55 Majandamiskulud 28 28 26
Päevakeskus Valve 30 12 15 15
5 Tegevuskulud 12 15 15
50 Personalikulud 6 6 6
55 Majandamiskulud 6 9 9
Riiklik toimetulekutoetus 297 297 265
15 Põhivara soetamine 21 21 18
4 Eraldised 276 276 247
Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 14 14 11
4 Eraldised 13 13 10
5 Tegevuskulud 1 1 1
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 50 -
Vallavanem
Alari Kirt
55 Majandamiskulud 1 1 1
Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 101 101 100
5 Tegevuskulud 102 102 100
50 Personalikulud 95 95 94
55 Majandamiskulud 6 6 6
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 51 -
Vallavanem
Alari Kirt
LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE
LISA 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid
Käesolev konsolideerimisprupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea
raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille
põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Riigi
raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid.(RTJ) Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse
printsiibist ning. olulised enne 1995.a. soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara
on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses.
Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes
Arvestus- ja esitusvaluuta muutus Alates 01.01.2012 muutis konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing varade sihtfinantseerimise arves-
tuspõhimõtteid tulenevalt uute RTJ-de rakendamisest. Vastavalt riigi raamatupidamise üldees-
kirjale lubati lihtsustamise eesmärgil varasemate perioodide andmed jätta korrigeerimata. Äri-
ühingud kajastavad oma aastaaruandes esitatud kasumiaruandes lisaks kasumit/kahjumit , mis
oleks tekkinud varasematel perioodidel kasutatud varade sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete
korral. Varade sihtfinantseerimist kajastasid kasumi teenimise eesmärki omavad tüttarettevõtted varase-
malt bilansis esmalt kohustusena ning amotriseerisid selle tulusse varade kulumi arvestuse perioo-
dil. Seetõttu oli varem kajastatud sihtfinantseerimise mõju nende kasumiaruandele null eurot.
Uute arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse varade sihtfinantseerimine tuluna varade saamise
perioodil. Seisuga 31.12.2011 konsolideerimisgrupis kajastatud sihtfinantseerimise kohustus
summas 1 721 tuhat eurot kajastati arvestuspõhimõtete muutmise tulemusena seisuga 01.01.2012
eelmiste perioodide jaotamata tulemina. Vastavalt uutele RTJ-dele lõpetati müügiootel põhivarade kajastamine.
Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajaliseks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või
kohustuste eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansipäevast arvestatuna.
Raha ja selle ekvivalendid Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ja pankades olevaid arvelduskontode jääke
(v.a. arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks
kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.
Finantsinvesteeringud Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla
20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende
õiglast väärtust pole võimalik usaldusväärselt hinnata. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.
Nõuded Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõe-
näoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata
nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga sama-
liigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide
statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõe-
näoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, kuid perioodidel varasematel
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 52 -
Vallavanem
Alari Kirt
perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodil ebatõenäoliste nõuete kulu
vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude
kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.
Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast v.a käibemaks ja muudest
soetamisega seotud kulutustest. Varude kuludesse kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse
arvestamisel kasutatakse individuaalse hindamise meetodit.
Osalused konsolideerimata aurannnetes Aruandekohuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi äriühingutes,
mille üle aruandekohuslasel on valitsev mõju. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtust
kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus.
Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustus-
lasele kuuluv osa on langenud allapoole osaluse bilansilist väärtust. Kajastatud allahindlusi
taastatakse järgmisel perioodil, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.
Konsolideerimine Valitseva mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva
mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste soetamist kajas-
tatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud varad ja kohustused nende õiglases
väärtuses (v.a. ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende raamatupidamises).
Valitseva mõju all olevate äriühingute finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-
realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused,
tulud, kulud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.
Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned) , mida hoitakse
väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida konsolideerimisgrupp ega ükski teine
avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuse meetodil(soetus-
maksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt
materiaalse põhivara kajastamisele.Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit
sõltuvalt vara kasulikust elueast.
Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jook-
sul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2 000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud
varade korral 1917 eurost) Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse
materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse
vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Teede pindamine võetakse arvele kogumina, kuna keskmine kasulik eluiga on neil ühesugune.
Kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a
soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu- koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna.
Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja või-
malikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset
meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnanguliselt
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 53 -
Vallavanem
Alari Kirt
kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponendist,
mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele.
Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Hooned
30-50 aastat
Rajatised
10-20aastat Tänavad ja kõnniteed
7-33 aastat
Masinad ja seadmed
4-10 aastat Inventar
5-6 aastat
Transpordivahendid
3-15 aastat Infotehnoloogilised seadmed ja tarkvara
20% 2-5 aastat Muu inventar
2-4 aastat
Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara võetakse kasutusse.
Põhivara väärtuse languse korral viiakse läbi allahindlus , mis kajastub aruandeperioodi kuludes.
Vallavalitsuses hinnatakse iga aasta lõpul lõpetamata ehituste kontol olevate ehitusprojektide
edasise kasutamise võimalusi. Projektid, mille kasutamine on edasi lükkunud vähemalt 4 aastat
ning nende kasutusele võtmise aeg pole teada või selleks puudub täielik kindlus, hinnatakse alla
nullväärtusele vara bilansist väljakandmata, kajastades tehingut lõpetamata ehituse allahindluse
kuluna. Projekti edaspidise kasutamise kindlust näitab konkreetse projektiga seotud ehitusobjekti
lülitamine järgneva(te ) aasta(te) eelarvesse. Ehitusprojekti hilisemal rakendumisel tühistatakse
allahindlus ja taastatakse kuni esialgse soetusmaksumuseni kajastades tehingut läbi perioodi
tulemi.
Ümberhindlus Aastal 2005 viidi läbi kinnisavarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus,
mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.a.toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida vara-
semaid puudujääke raamatupidamises. Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluse kajastamist jätkatud ka peale 2005.a , võttes
arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhind-
lusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses päri-
jate puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Maa arvelevõtmiseks kasuta-
takse maksustamishinda, kui turuhind pole teada.Turuhinna puudumise korral on teistelt avaliku
sektori üksuselt saadud põhivara lubatud erandjuhul võtta arvele ka üleandja bilansilises jääk-
väärtuses.
Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses alates 2 000 eurost.
(kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost) Bilansis kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum. Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni
arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäärad immateriaalsele põhivarale
on 20 %. Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud aruandeperioodi kuluna.
Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad
riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas.
Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,kus-
juures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga. Kapitalirendi maksed jagatakse
kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuludeks.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 54 -
Vallavanem
Alari Kirt
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina ja rendimaksed kajastatakse kuluna rendi-
perioodi jooksul
Eraldised ja tingimuslikud kohustused Lubaduse, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohus-
tusteks, kuid mille kohustusena realiseerimise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.
Kohustused Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi-ja pikaajalised
võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaal-
väärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas
summas.
Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused,
milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine
leiab aset. Saadud sihtfinantseemise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii
saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi.
Tegevuskulude sihtfinantseeriminse kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist
ning tulu sihtfinantseerimist kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.
Varade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele
tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse
tuluna. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse tulemiaruandes real saadud toetused.
Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhi-
selt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ning Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele.
Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga
seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt
määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme
meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividenditulu dividendide väljakuulutamisel.
Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad
maksud ja lõivud, s.h.käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamis-
hetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Arendusväljaminekud kajastatakse kuluna
tekkimise momendil
Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse Tapa Vallavolikogu,valitsuse liikmed ja asutuste juhid, kellele on antud
õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute nõukogude ja juha-
tuse liikmed, kõigi eespool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed,
samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad mittetulundusühingud ja äriühingud.
Bilansipäevajärgsed sündmused Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste
hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande vahemikul, kuid on seotud
aruandeperioodil või varasematel perioodidel toiminud tehingutega.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 55 -
Vallavanem
Alari Kirt
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid
mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise
aastaaruande lisades.
Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta(konsolideerimata) kassapõhiselt, mis-
tõttu andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes(vt lisa20 )
kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on
selles kasutuses veel järgmised olulised arvestuspõhimõtted: 1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ja põhivara müügist
laekunud summad tuluna, amortisasiooni ning muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid
eelarve täitmise aruandes ei kajastata, 2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks on eelarve täitmise aru-
andes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises
aruandes eraldi tulemiaruande real( Muud tegevuskulud).
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 56 -
Vallavanem
Alari Kirt
Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid tuhandetes eurodes
31.12.2013
31.12.2012
Arvelduskontod pankades
277
141
Üleöö deposiidid
413
448
Sularaha kassas
2
2
Kokku raha 692 591
Tähtajalised deposiidid pangas on üleöö deposiidid, millelt saadud intressitulu on alla tuhande euro
(2012 a. 1tuhat eurot)
Lisa 3 Maksud tuhandetes eurodes
A. Maksunõuded ja maksukohustused
Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused
31.12.2013 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2012
Maksud brutosummas Tulumaks
349 333
47 51
Maamaks
0 3 Sotsiaalmaks
92 102
Töötuskindlustusmaksed
8 12
Kogumispensionimaksed
4 4
Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks
0 1
Käibemaks
6 Kokku maksud
349 336
157 170
Loodusressursside kasutamise 11 3
7 7
ja saastetasud Kokku maksunõuded
ja maksukohustused 360 339 164 177
B. Maksu- ja lõivutulud
TULUD Kulud nõuete
ebatõenäoliselt
laekuvaks hindamisest
2013 2012 2013 2012
Maksud
3 673 3 374 0 0
Tulumaks
3 525 3 241 Maamaks
146 124
Teede ja tänavate sulgemise maks
2 9 Lõivud (vt.lisa11)
10 13
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud (vt lisa12)
32 12
Tasud vee erikasutamisest
13 10
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 57 -
Vallavanem
Alari Kirt
Maardlate kaevandamisõiguse tasud
19 -2 Saastetasud
0 4
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
4 1
(vt.lisa 16) Kokku maksud,lõivud 3 715 3 399 4 1
Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes
Lühiajalised nõuded 31.12.2013 31.12.2012
Nõuded ostjate vastu
98
80 Brutosummas
125
101
Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud
-27
-21 Muud nõuded
22
108
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
21
106
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0
1 Muud nõuded(kahjutasud)
1
1
Sihtfinantseerimise ettemaksed ja nõuded(vtlisa13) 82
400 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 202 588
Lisa 5 Osalused tütarettevõtjates ja pikaajalised finanatsinvesteeringud tuhandetes eurodes
Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju all olevad äriühingud:
Nimetus, aasta Osa- Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad
luse aasta lõpus
määr Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Neto-
% tulud kulud varad
OÜ Tapa Vesi 2013.a.
100 1 472 -717 755 11 743 10 910
2012.a.
100 6 781 -512 6 269 10 481 9 852
Pikaajaliste finantsinvesteeringutena on bilansis kajastatud AS Eesti Veevärk aktsiad soetusmaksumuses 1 tuhat eurot (seisuga 31.12.2012 1uhat eurot)
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 58 -
Vallavanem
Alari Kirt
Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes
Amortisatsioon
-2 Jääk seisuga 31.12.2011
Soetusmaksumuses
136 Akumuleeritud kulum
-21
Jääkväärtus
115 2012.aastal toimunud muudatused
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine
6 Ümberhindlus
3
Soetused
7 Üle toodud materiaalsest põhivarast
4
Üle viidud materiaalsesse põhivarasse
-15 Müük müügihinnas
-13
Müügikasum
-4 Amortisatsioon ja allahindlused
-13
Liikumine kokku
-25 Jääk seisuga 31.12.2012
Soetusmaksumuses
100 Akumuleeritud kulum
-10
Jääkväärtus
90 2013.a. toimunud muudatused
Müüdud vara müügihinnas
-2 Amortisatsioon ja allahindlused
-1
Kokku liikumine
-3 Jääk seisuga 31.12.2013
Soetusmaksumuses
98 Akumuleeritud kulum
-11
Jääkväärtus
87
2013 2 012
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt.lisa 11)
1 1 Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt
tulevastel perioodidel
3 2 Järgmisel majandusaastal
1 1
1.kuni 2.aastal
1 1 2.kuni 3.aastal
1 0
Aruandeperioodil müüdi korter Hommiku pst.2-32 2 tuhat eurot.
Lisa 7 Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes
Tarkvara
Jääkväärtus 31.12.2012
0 Soetusmaksumus
0
Akumuleeritud kulum
0 Soetused
7
Amortisatsioon
0
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 59 -
Vallavanem
Alari Kirt
Jääkväärtus 31.12.2013
7 Soetusmaksumus
7
Akumuleeritud kulum
0 Vara kasutusel alates 2014.a.
Lisa 8/ Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes
Maa Hooned ja Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku
rajatised seadmed põhivara tööd ja
ettemaksed
Jääk seisuga 31.12.2011 Soetusmaksumuses 18 12 224 166 274 2 645 15 327
Akumuleeritud kulum
-3 339 -137 -159
-3 635
Põhivara jääkväärtus 18 8 885 29 115 2 645 11 692
Soetused
765 3 1 6 277 7 046
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine
1 29
30
Üle toodud kinnisvara- investeeringutest
15
15
Üle viidud kinnisvara-
-4 -4
investeeringusse Ümberklassifitseerimine
13
3 -17 -1
Müüdud vara müügih. -1
-1
Kasum müügist 1
1
Amortisatsioon ja alla-
-552 -18 -20 -21 -611
hindlused Mahakandmine
-34
-2 -8 -44
Ümberhindlused
5 000
5 000
Kokku liikumised 0 5 208 14 -18 6 227 11 431
Jääk sesisuga 31.12.2012 Soetusmaksumus 18 17 521 187 271 8 872 26 869
Akumuleeritud kulum 0 -3 428 -144 -174
-3 746
Põhivara jääkväärtus 18 14 093 43 97 8 872 23 123
Soetused
1 037 64 6 1 664 2 771
Ümberklassifitseerimine
8 335 1 794
-10 129 0
Ümberhindlised
300 10
310
Müüdud vara müügih.
-6
-6
Kasum müügist
6
6
Amortisatsioon ja alla- hindlused
-820 -88 -17 -388 -1 313
Mahakandmine
-132
-5 -137
Kokku liikumised
8 720 1 780 -11 -8 858 1 631
Jääk sesisuga 31.12.2013 Soetusmaksumus 18 26 209 2 055 245 14 28 541
Akumuleeritud kulum 0 -3 396 -232 -159 0 -3 787
Põhivara jääkväärtus 18 22 813 1 823 86 14 24 754
Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana1 773tuh eurot
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 60 -
Vallavanem
Alari Kirt
mis tuleneb järgmistest summadest: aruandeaasta soetuste summa 2 771tuh eurot
käibemaksukulu aruandeaastal soetustelt 216 tuh eurot(vt lisa15) lahutatud aasta lõpuks tarnijatele tasumata summa 8 tuh eurot ja liidetud aasta alguseks
tarnijatele tasumata summa 86 tuh eurot lahutatud aruandeaastal kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara summas 10 tuhat eurot
lahutatud sihtfinantseerimise arvel saadud põhivara summas1282 tuh eurot, mille eest tasusid toetuste andjad otse tarnijale ja mis ülaltoodud tabelis on kajastatud soetusena
Ümberhindlusena on täiendavalt arvele võetud vallale kuuluvad teed summas 6 tuh eurot (Sügise ja Välja)
ja OÜ Tapa Vesi poolt ümberhinnatud põhivara 304 tuhat eurot Eelneval majandusaastal töötati ümberhindlust läbiviiva komisjoni poolt juhend, mida kasutati ka
aruandeaastal ümberhindluse läbiviimiseks. Komisjoni koosseisu kuulusid Tapa Vallavalitsuse
spetsialistid ja OÜ Tapa Vesi ümberhindlust viis läbi juhatuse poolt kinnitatud komisjon. Komisjoni
koosseisu kuulusid OÜ Tapa Vesi vastavad spetsialistid. Seni ümberhindlust OÜ Tapa Vesi läbi viidud
ei ole.Ümber jäeti hindamata põhivara objektid, mis olid vallalt tulnud mitterahaliste sissemaksetena
aktsiakapitali 2009.a.
Kapitalirendi tingimustel renditud vara Transpordi Kokku
vahendid Jääkväärtus 31.12.2012
0 0
Soetusmaksumus
0 0 Akumuleeritud kulum
0 0
Jääkväärtus 31.12.2013
10 10 Soetusmaksumus
10 10
Akumuleeritud kulum
0 0
Kasutusrendile antud materiaalne põhivara Hooned Rajatised Kokku
Jääkväärtus 31.12.2012
237 417 654
Soetusmaksumus
281 450 731 Akumuleeritud kulum
-44 -33 -77
Jääkväärtus 31.12.2013
246 1 844 2 090 Soetusmaksumus
307 1 897 2 204
Akumuleeritud kulum
-61 -53 -114
2 013 2 012
Kasutusrenditulud materiaalselt põhivaralt(vt.lisa11)
55 22 Renditulu katkestamatutelt kasutusrendi-
lepingutelt tulevastel perioodidel
40 56 Järgmisel majandusaastal
38 24
1.kuni 2.aastal
1 32 2.kuni 3.aastal
1 0
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 61 -
Vallavanem
Alari Kirt
Lisa 9 Muud kohustused ja saadud ettemaksed tuhandetes eurodes
31.12.2013 31.12.2012
Lühiajaline Pikaajaline Lühiajaline Pikaajaline
osa osa osa osa
Maksukohustused (vt.lisa3)
164
177 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 12
15
(vt.lisa 13) Saadud maksude ettemaksed
4
3
Intressivõlad
8
8 Teenuste ettemaksed
3
3
Muud kohustused
2 6 3 6
Muud saadud ettemaksed
2
2 Muud kohustused ja saadud
ettemaksed kokku
195 6 211 6
Lisa 10 Laenukohustused tuhandetes eurodes
Pangalaen
Kapitalirent Kokku
Jääk seisuga 31.12.2012
2 313
0 2 313
Lühiajalised
181
0 181
Pikaajalised
2 132
0 2 132
Suurendatud kohustusi
1 374
10 1 384
Tagasimaksed
-181
-1 -182
Jääk seisuga 31.12.2013
3 506
9 3 515
kuni 1aasta-lühiajalised 360 3 363
1 kuni 2 aastat
354
3 357
2 kuni 3 aastat
354
3 357
3 kuni 4 aastat
354
0 354
4 kuni 5 aastat
354
0 354
üle 5 aasta
1 730
0 1 730
Kokku pikaajalised 3 146 6 3 152
Informatsioon laenulepingute kaupa Laenu andja Lõpp- Intressi- Alus- Jääk Intressikulu
tähtaeg määr valuuta 31.12.2013 31.12.2012 2013 2012
AS Swedbank 15.10 2,9%+ EUR 47 110 3 6
2014.a. 6 kuu
Euribor
AS Swedbank 15.12.2022 1,34%+ EUR 320 400 6 2
6kuu
Euribor
SEB Pank 15.12. 2,55% + EUR 0 38 1 2
2013.a. 6 kuu
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 62 -
Vallavanem
Alari Kirt
KIK SA 27.08 1,00%+ EUR 1412 1221 19 17
2023.a. 6kuu
Euribor
Bank DNB AS 15.12.2023 1,22%+ EUR 727 544 10 4
6kuu
Euribor
Nordea Bank 15.12.2023 1,46%+ EUR 1 000 0 6 1
6 kuu
Euribor
AS Swedbank
4,0%+ EUR 9 0 0 0
Liising
6 kuu
Euribor
Kokku laenud ja intressikulud 3 515 2 313 45 32
AS Swedbank sõlmitud arvelduskrediidilepingu tagatiseks on OÜ Tapa Vesi käibevara 64 tuh euro
suuruses summas, millelt tasutud intressikulu 1 tuhat eurot(2012.a. 1 tuhat eurot).
Lisa 11 Tulud kaupade ja teenuste müügist
tuhandetes eurodes
2013
2012
Tulu elamu-ja kommunaaltegevusest
484
490
Tulud haridusalasest tegevusest
248
240
Tulud sotsiaalabialasest tegevusest
87
91
Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest
40
44
Tulud spordialasest tegevusest
29
32
Tulud tervishoiust
33
0
Üüri ja renditulud(vt lisa8)
55
22
Riigilõivud (vt lisa3)
10
13
Üür ja rent kinnisvarainvesteeringutelt(vt.lisa6)
1
1
Muu kaupade ja teenuste müük
7
9
Kokku tulud kaupade ja teenuste müügist 994 942
Lisa 12 Muud tegevustulud tuhandetes eurodes
2013
2012
Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist
0
-4
(vt.lisa 6) Tulud loodusressursside kasutamisest (vt lisa3)
32
8
Saastetasu (vt lisa3)
0
4
Kasum materiaalse põhivara müügist(vt lisa8)
6
1
Muud tulud
1
14
Kokku muud tegevustulud 39 23
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 63 -
Vallavanem
Alari Kirt
Lisa 13 Saadud toetused tuhandetes eurodes
2013 Jääk 31.12.2013
Saadud Saadud Muud Nõuded Laeku-
tegevus- sintfinant- toetused (sihtfinant- nud
kulude seerimine seerimise ette-
sihtfinant- põhivara
ette- maksed
seerimine soetuseks maksed)
Rahalised sihtfinantseerimised 347 76 2 656 82 12
Riigieelarvest Rahandusmin.
2 656 Riigieelarvest teede korrashoid 200 47
Haridus- ja Teadusministeeriumi 4 eelarvest
Siseministeerium lastemängu-
5 väljaku renoveerimine
Riigieelarvest õppelaenude 12 tasumiseks
PRIA lasteasutuste piimatoetus 7 Eesti Töötukassa
juhendamistasu 1 Rakvere Linnavalitsus
raamatute 13 dotatsioon
Lääne-Viru Maavalitsus üritused 11 ujumiskulud
Sotsiaalkindlustusamet 1 matusetoetused
3
Muude residentide toetused 11 13 Hajaasustuse veeprogrammi
2 9
ettemaksed isikutele Tiigrihüppe SA toetus koolidele 3
infotehnoloogia kuludeks Eesti Kultuurkapital toetus 5
kultuurile SA Innove töötute koolitus 39
projekti kulud SA KIK veemajanduse projekt 37
80
Keskkonnamet prügikonteiner
11 Eesti Noorsootöökeskus 1
Integratsiooni SA 2 Mitterahalised sihtfinantseeri- 0 1 282 0 0 0
mised(põhivara soetamiseks, tasus toetuse andja otse tarnija- le(vtlisa8) KiK kaasfinantseerimine
1 258 vee- ja soojamajanduse
rekonstr.. KIK põhivara soetuseks
24 Kaupadena saadud mitteraha- 2
lised sihtfinantseerimised Residendid(krt.Valgejõe8-23) 2
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 64 -
Vallavanem
Alari Kirt
Kokku saadud toetused 349 1 358 2 656 82 12
Rahalised sihtfinantseerimised 154 491 2 945 400 15
Riigieelarvest tasandusfondi
2 929 Riigieelarvest teedeehituseks
166
Haridus-ja Teadusministeeriumi 16 eelarvest
Kaitseministeerium kergliiklustee
204 Siseministeerium
10
Riigieelarvest õppelaenude 14 tasumiseks
PRIA lasteasutuste piimatoetus 4 PRIA toetus üritusteks 12 25
25
EAS hoonete renoveerimine
26 Tervise Arengu Instituut AIDSI-i 26
Ennetuskeskuse tegevuskulud Eesti Töötukassa
juhendamistasu 3 Rakvere Linnavalitsus
raamatute
13 dotatsioon
Hajaasustuse veeprogrammi
8
2 1 ettemaksed isikutele
Lääne-Viru Maavalitsus õpilaste 2 ujumiskoolitus, lapsehoiuteenus
Sotsiaalkindlustusamet 1 matusetoetused
Eesti Kultuurkapital SA
3 Tiigrihüppe SA toetus koolidele 1
infotehnoloogia kuludeks SA Innove töötute koolitus 58
6
projekti kulud Kultuuriministeerium 1
SA Archimedes Comenius projekt 8
SA KIK veemajanduse projekt
52
367 11 Muude residentide toetused 6
3
SA Kredex 1 Maanteeamet 1 Mitterahalised sihtfinantseeri- 0 4 866 0
0
mised(põhivara soetamiseks, tasus toetuse andja otse tarnija- le) (vt.lisa 8) Majandus-ja Kommunikatsiooni- ministeerium KiK kaasfinantseerimine
4 866 veemajanduse rekonstrueer.
renoveerimine Kaupadena saadud mitteraha- 0 36
lised sihtfinantseerimised (vt.lisa87) Residendid
6
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 65 -
Vallavanem
Alari Kirt
Sotsiaalministeerium
29 Maanteamet
1
Kokku saadud toetused 154 5 393 2 945 400 15
Riigieelarvest saadud maksed tasandusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks:hariduskuludeks
1 460 tuhat eurot(2012.a.1576tuh.eurot), toimetulekutoetusteks 176 tuh.eurot(2012.a.369 tuh.eurot)
puuetega lapse hooldajatoetus 16 tuh.eurot(2012.a 15 tuhat eurot) ning üldisesse fondi kohalike oma-
valitsuste maksulaekumiste erinevuste tasandamisest tulenevalt 983 tuhat eurot(2012.a 969 tuh.eurot)
vajaduspõhine peretoetus 15 tuhat eurot ja maamaksu kompensatsioon 6 tuhat eurot. EL Ühtekuuluvusfondist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA poolt finantseeritav vee- ja sooja-
trasside renoveerimist alustati 2011.a ja lõpetati 2013.a.
Lisa 14 Tööjõukulud tuhandetes eurodes
Tegevusvaldkond 2013 2012
Töötajate Töötasu Töötajate Töötasu
arv kulud arv kulud
Haridus
218,28 -1 816 228,63 -1 746 Vaba aeg, kultuur
44,43 -307 44,58 -295
Vallavalitsus
14,79 -214 15,20 -206 Sotsiaalkaitse
22,72 -179 25,53 -193
Majandus
11,90 -130 10,66 -114 Elamu-ja kommunaalmajandus
5,70 -49 5,90 -52
Keskkonnakaitse
6,20 -64 4,50 -37 Volikogu
2,10 -23 2,10 -23
Kokku töötajate arv ja töötasud 326,12 -2 782 337,1 -2 666
Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute
korral ei ole töötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid
aruandeperioodil 59tuhat eurot ja võrreldaval perioodil 77 tuhat eurot
2013 2012 Töötasukulud
-2 841
-2 743
Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed
-968
-945 Tulumaks erisoodustustelt
-2
-3
Erisoodustused
-8
-9 Töötajate õppelaenude kustutamine
-7
-8
Muud erisoodustused
-1
-1 Kokku tööjõukulud -3 819 -3 700
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 66 -
Vallavanem
Alari Kirt
Lisa 15 Antud toetused tuhandetes eurodes
2013
2012
Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele
-440
-528 Toimetulekutoetus
-247
-276
Õppetoetused
-106
-167 Peretoetused
-32
-29
Toetused puudega inimestele ja
-38
-41 nende hooldajatele
Preemiad
-1
-1 Muud sotsiaaltoetused
-16
-14
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
-249
-411 Imastu Kooli Seltsile
0
-163
Spordiklubidele ja-seltsidele
-110
-89 Mittetulundusühingutele sotsiaalvaldkonnas
-25
-15
Teistele mittetulundusühingutele
-87
-90 Tervishoiule
-14
-35
Lääne-Viru Omavalitsusliidule
-1
-9 Kultuurivaldkonnas tegutsevatele seltsidele
-11
-9
Muud
-1
-1 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
0
-12
Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
0
-4 Sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 0
-8
Liikmemaksud
-23
-23 Kohalikele omavalitsusliitudele
-14
-12
Muud liikmemaksud
-9
-11 Kokku antud toetused -712 -974
Lisa 16 Majandamis-, maksu- ja lõivukulud tuhandetes eurodes
2013 2012
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -558
-567 Rajatiste majandamiskulud
-495
-476
Inventari majandamiskulud
-103
-85 Õppevahendite ja koolituse kulud
-153
-150
Sõidukite majandamiskulud
-94
-104 Administreerimiskulud
-96
-94
Kultuuri- ja vaba aja sisustatamise kulud
-79
-89 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia majandamiskulud -74
-69
Toiduained ja toitlustuskulud
-154
-83 Teavikute ja kunstiesemete kulud
-28
-28
Koolitus- ja lähetuskulud
-30
-45 Sotsiaalteenuste kulud
-149
-97
Uurimis- ja arendustööde kulud
-8
-2 Meditsiini- ja hügieenikulud
-17
-16
Eri- ja vormiriietus,muu materjal
-5
-1 Muud majandamiskulud
-50
-47
Kokku majandamiskulud
-2 093
-1 953 Käibemaksukulu
-312
-307
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 67 -
Vallavanem
Alari Kirt
Käibemaksukulu põhivara soetuselt
-216
-157
Maksu- ja lõivukulud
-52
-101 Kulu nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest -4
-1
Kokku maksu-ja lõivukulud
-584
-566 Kokku majandamiskulud -2 677 -2 519
Konsolideerimisgrupp on võtnud kasutusrendile transpordivahendeid ja infotehnoloogilist riistvara.
Vastavad rendikulud (sisalduvad ülaltoodud tabelis koos vastavat liiki varade majandamiskuludega)
ning mittekatkestavatest kasutusrendilepingutest tulenevad järgmiste perioodide kasutusrendimaksed
on järgmised:
2013 2012
Trans- Infotehno- Kokku Tran- Infotehno- Kokku
pordi- loogiline
spordi- loogiline
vahen riistvara,
vahendid riistvara
did inventar inventar
Rendikulu kasutusrendi- 16 3 19 13 3 16
lepingutelt
Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel 1 2 3 19 3 22
Järgmisel majandusaastal 1 2 3 17 2 19
1.kuni 2. aastal
2
Lisa 17 Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes
Turuhinnast erinevad tehingud vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetega ning asutuste juhtidega
seotud mittetulundusühingute ja äriühingutega Antud sihtfinantseerimine Liikmemaksud
tegevuskuludeks(vt.lisa 14) (vt.lisa14)
2013 2012
2 013 2 012
MTÜ Tapa Spordiklubi 60 60 MTÜ Arenduskoda 26 26
9 8 MTÜ Trönderikodu lapsehoid 16 16
Lääne-Viru OV Liit
9
8 8 MTÜ Männikumägi 5 6
MTÜ Rakvere Haigla
1 1 MTÜ Spordiklubi presidendirada 0
1 1
MTÜ Tapa SHK 2 2 OÜ Perearstikeskus 2 3 Tapa Linna Arenguselts MTÜ 1 1 Spordiklubi STEV 3 4 Jäneda Küla Arendamise Selts
KOKKU 115 194 19 18
Lisaks on antud grupis seotud osapoolteks veel OÜ Termoring Grupp, AS Tapa Haigla,
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 68 -
Vallavanem
Alari Kirt
OÜ Tanyv, Hoogla Talu, Tapa Autokool Tapa Perearstikeskus OÜ, Tapa Autobussipark OÜ ja OÜ Arelo kellega ei ole konsolideerimisgrupp teinud turuhinnast erinevaid tehinguid ei aruande -
aastal ega ka sellele eelnenud aastal.
Saldod seotud osapooltega: tuhandetes eurodes
31.12.2013
31.12.2012
Nõuded Volikogu ja vallavalitsuse
liikmetega
31
25 seotud ettevõtted
Nõuded kokku 31 25
Kohustused Volikogu ja vallavalitsuse
liikmetega
2
28 seotud ettevõtted
Kohustused kokku 2 28
Konsolideerimisgrupi tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud
Tegev-ja kõrgema Tasude kogusumma
juhtkonna keskmine
arv(taandatuna
täistööajale)
2013 2012 2013 2012
Volikogu liikmed 2,10 2,10 23 23 Vallavalitsuse liikmed 3,20 3,20 66 64 Asutuse juhid 18,48 18,50 232 213 Juhatuse liikmed 1,50 1,00 2 12 KOKKU 25,28 24,80 323 312 Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka
on arvestatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid soodustusi tegevjuhtkonna ja kõrgema
juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud ei ole.. Tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud lähedastele pereliikmetele soodustusi tehtud ei ole
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 69 -
Vallavanem
Alari Kirt
Lisa 18 Bilansipäevajärgsed sündmused
Bilansipäeva järgselt on omandatud korteriomand Kabala1-54 ja kinnistu Loode tn.7 kingitusena.
Müüdud Ambulatooriumi 2 korterid 14 ja 15 summas 8,0 tuhat eurot ning kavatsetakse müüa kinnistu
Karja 1 ja korteriomandeid.
Lisa 19 Tingimuslikud kohustused ja varad tuhandetes eurodes
2013
2012
Tingimuslikud kohustused
Panditud käibevara Swedbank AS
0
64 Sõlmitud hankelepingud
0
1 209
Toetuse andmise kohustused
0
10 Kokku kohustused 0 1 283
Tingimuslikud varad
Toetuste saamise nõuded SA Innove
0
45 Keskkonnainvesteeringute SA
0
931
Swedbank garantii AS Merko Infrale
146
146
Swedbank garantii AS Terrat
167
0 Swedbank garantii AS Merko Ehitus Eesti
241
0
Swedbank garantii AS Magma
43 SEB Pank garantii AS Paide MEK
9
0
SEB Pank garantii AS Viimsi Keevitus
47
0 DanskeBank AS garantii Infragate Eesti AS
1
0
Kokku nõuded 654 1 122
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 70 -
Vallavanem
Alari Kirt
Lisa 20 Konsolideerimata finantsaruanded
Konsolideerimata bilanss
tuhandetes eurodes
31.12.2013
31.12.2012
Varad
Käibevara
Raha
557
492
Maksunõuded 360
339
Muud nõuded ja ettemaksed 142
173
Käibevara kokku 1 059
1 004
Põhivara
Osalused tütarettevõtjates 1 382
1 382
Pikaajalised finantsinvesteeringud 1
1
Pikaajalised laenunõuded 656
0
Kinnisvarainvesteeringud 87
90
Materiaalne põhivara 13 287
13 334
Põhivara kokku 15 413
14 807
Varad kokku 16 472
15 811
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele 127
196
Võlad töövõtjatele 361
352
Muud kohustused ja ettemaksed 174
271
Laenukohustused 363
181
Lühiajalised kohustused kokku 1 025
1 000
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 3 153
2 132
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 6
6
Pikaajalised kohustused kokku 3 159
2 138
Kohustused kokku 4 184
3 138
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 679
14 004
Aruandeaasta tulem -391
-1 331
Netovara kokku 12 288
12 673
Kohustused ja netovara kokku 16 472
15 811
Konsolideerimata tulemiaruanne
tuhandetes eurodes
2 013
2012
Tegevustulud
Maksutulud 3 673
3 374
Saadud toetused 3 074
3 574
Tulud kaupade ja teenuste müügist 502
472
Muud tegevustulud 38
24
Tegevustulud kokku 7 287
7 444
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 71 -
Vallavanem
Alari Kirt
Tegevuskulud
Tööjõukulud -3 684
-3 561
Majandamiskulud -1 915
-1 805
Antud toetused -368
-2 342
Maksu-ja lõivukulud -534
-470
Põhivara amortisatsioon -1 132
-566
Tegevuskulud kokku -7 633
-8 744
Tegevustulem -346
-1 300
Finantstulud ja -kulud
Intressitulu 0
1
Intressikulu -45
-32
Muud finanatstulud ja -kulud
Finanatstulud ja -kulud kokku -45
-31
Aruandeaasta tulem -391 0 -1 331
Konsolideerimata rahavoogude aruanne 2013
2012
tuhandetes eurodes
Rahavood põhitegevusest
Aruandeperioodi tegevustulem -346
-1 300
Korrigeerimised
Põhivara amortisatasioon ja allahindlus 1 132
566
Käibemaksukulu põhivara soetuselt 215
157
Kasum põhivara müügist -6
3
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -69
-475
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -344
1 380
Kokku korrigeeritud tegevustulem 582
331
Põhitegevusega seotud käibevarade muutus -33
-20
Põhitegevusega seotud kohustuste muutus -68
132
Kokku rahavood põhitegevusest 481
443
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud põhivara soetamisel -1 282
-945
Laekunud põhivara müügist 8
15
Laekunud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 91
424
Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -380
-1 373
Laekunud finantstulud 0
1
Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 563
-1 878
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 72 -
Vallavanem
Alari Kirt
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 1 374
1 774
Laenude tagasimaksed -181
-229
Kapitalirendi tagasimaksed -1
-12
Tasutud intresse -45
-28
Rahavood finantseerimistegevusest 1 147
1 505
Puhas rahavoog 65
70
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 492
422
Raha ja selle ekvivalentide muutus 65
70
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 557
492
Konsolideerimata netovara muutuste aruanne
tuhandetes eurodes
Kassa Akumulee- Kokku
reserv ritud tulem
Saldod seisuga 31.12.2011 72 8 520 8 592
Reservide kasutamine 19 -19 0
Põhivara ümberhindlus
5 003 5 003
Arvestuspõhimõtete muutus
409 409
Aruandeaasta tulem
-1 331 -1 331
Saldod seisuga 31.12.2012 91 12 582 12 673
Reservide kasutamine -91
0
Põhivara ümberhindlus
6 6
Aruandeaasta tulem
-391 -391
Saldod seisuga 31.12.2013 0 12 197 12 288
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 73 -
Vallavanem
Alari Kirt
Lisa 21 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta
Tapa valla 2013 aasta eelarve kinnitati volikogu määrusega 31. jaanuar 2013 nr 80. Esialgse eelarve
koostamisel lähtuti nagu varasematel aastatel põhitegevuse tulude planeerimisel konservatiivsuse
printsiibist ning aasta jooksul korrigeeriti neid vastavalt tegelikele tulemustele ning täiendavalt
laekunud toetustele. Juba esimese lisaeelarvega, mis kinnitati volikogu 30. mai 2013 määrusega nr 89, kasvas oodatava
tulumaksu laekumine 70 tuhat eurot. Riigieelarveliste eraldiste selgumine veebruaris 2013 lisas
eelarvesse täiendavaid toetusi 33 tuhat eurot. Lumetõrjeks kulunud summa 100 tuhande euro võrra
kanti teedehoiuks eraldatud raha investeerimistegevuse alt majandamiskuludesse. Tapa linna vee-
projekti lõppemisega täpsustus tegelik omafinantseeringu vajadus, mis vähenes eelnevaga võrreldes
87 tuhande euro võrra. Teise lisaeelarvega 26. septembrist 2013 (volikogu määrus nr 94) lisati eelarvesse juunis heakskiidu
saanud projektide toetussummad keskkonnakaitsele, millest olulisemaks oli toetus Tapa linnas
asuvate endiste Vene Föderatsiooni relvajõudude lennuväeosa hoonete lammutamiseks eraldatav
summa ligi 32 tuhat eurot. Oluline muudatused investeerimistegevuses ja finantseerimistegevuses
olid seotud Tapa linna soojatorustike rekonstrueerimise omafinantseeringu vajaduse vähenemisega
üle 54 tuhande euro. Korrigeeriti ka muid põhitegevuse tulusid ja kulusid. 2013 aasta viimane, kolmas lisaeelarve kinnitati volikogu 28. novembri 2013 määrusega nr 1.
Kolmanda lisaeelarvega kajastati lähtudes Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest
volikogu otsuse30. maist 2013 nr 184 alusel Tapa Gümnaasiumi sõiduki kapitalirendi kohustus. Teistkordselt suurendati oodatava tulumaksu laekumist 70 tuhande euro võrra. Tegevustulude kasvust
enamik suunati kassareservi, üle 78 tuhande euro. Volikogu poolt kinnitatud eelarvele ja lisaeelarvetele täiendavalt suunati eelarve täiendamiseks Tapa
vallavalitsuse korralduste alusel laekunud sihtotstarbelisi toetusi kolmel korral. Korraldusega nr 505
25. juulist 2013 lisati eelarvesse 7430 eurot, korraldusega nr 674 10. oktoobrist 2013 lisati 7104
eurot ja aastalõpu laekumised korraldusega 02. jaanuarist 2014 nr 4 summas 16683 eurot.
Kõikidest vallavalitsuse korraldustest informeeriti volikogu.
Eelarve täitmise tulemus protsentides on alltoodud tabelis.
Tapa vald esialgne eelarve
lõplik eelarve
eelarve täitmine
Põhitegevuse tulud kokku 6 776 7 156 7 175 100,25%
Maksutulud 3 471 3 614 3 660 101,30%
sh tulumaks 3 323 3 463 3 508 101,30%
sh maamaks 148 148 149 100,93%
sh muud maksutulud 0 2 3 113,22%
Tulud kaupade ja teenuste müügist 440 498 509 102,18%
Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 839 3 018 2 978 98,68%
sh tasandusfond ( lg 1) 972 983 983 100,00%
sh toetusfond ( lg 2) 1 650 1 673 1 673 100,00%
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 217 362 322 89,03%
Muud tegevustulud 26 27 27 100,73%
Põhitegevuse kulud kokku 6 635 6 923 6 671 96,37%
Antavad toetused tegevuskuludeks 922 811 724 89,22%
Muud tegevuskulud 5 713 6 112 5 948 97,32%
sh personalikulud 3 673 3 733 3 675 98,44%
sh majandamiskulud 2 023 2 358 2 273 96,38%
sh muud kulud 18 21 0 2,29%
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 74 -
Vallavanem
Alari Kirt
Põhitegevuse tulem 141 234 503 215,25%
Investeerimistegevus kokku -1 762 -1 665 -1 640 98,47%
Põhivara müük (+) 0 8 8 100,00%
Põhivara soetus (-) -1 346 -1 316 -1 304 99,07%
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 197 91 91 100,00%
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -541 -399 -391 97,99%
Finantstulud (+) 0 0 0 100,00%
Finantskulud (-) -73 -50 -45 89,64%
Eelarve tulem -1 621 -1 431 -1 137 79,41%
Finantseerimistegevus 1 343 1 202 1 202 100,00%
Kohustuste võtmine (+) 1 525 1 384 1 384 100,00%
Kohustuste tasumine (-) -181 -183 -183 100,00%
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -278 -230 65 -28,30%
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 215 263 557 212,23%
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 3 657 3 515 3 515 100,00%
Netovõlakoormus (eurodes) 3 442 3 253 2 958 90,94%
Netovõlakoormus (%) 50,8% 45,5% 41,2% 90,71%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 4 066 4 294 4 305 100,25%
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 100,00%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 624 1 041 1 347 129,36%
PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU
Maksutulud
tulumaks
eelarve täitmine jääk %
3 463 265
3 508 428 -45 163 101,3
Kuigi tulumaksu osas tõsteti laekumise prognoosi kaks korda, ületas tegelik laekumine eelarve
üle 45 tuhande euro, täitmise protsendiks kujunes 101,3%-i. Kasv 2012 aastaga oli 8,9 %-i.
maamaks
eelarve täitmine jääk %
148 000 149 374 -1 374 100,93
27. detsembri 2012 volikogu määrusega nr 75 kehtestati vallas uued maksumäärad. Sõltuvalt
hinnatsoonist ja maa kasutusotstarbest kinnitati maksumääradesks 1,4-2,5% maa maksustamis-
hinnast. Eelmiste aastatega võrreldes suurenes oodatav maksulaekumine ligi 25 tuhat eurot.
Tegelik laekumine ületas prognoositu ning täitmiseks kujunes 100,93%-i.
muud maksutulud
eelarve täitmine jääk %
2 262 2 561 -299 113,21
Muude maksutulude all kajastatakse laekumised valla teede ja tänavate sulgemise maksust.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 75 -
Vallavanem
Alari Kirt
Määrus maksu kehtestamise kohta võeti kinnitati Tapa Vallavolikogu määrusega 13. jaanuarist
2011 nr 39. Olulisem osa maksust laekus seoses tänavate sulgemisega soojatrasside rajamisel
Tapa linnas. Eelarve täitmise protsendiks kujunes 113,1%-i seoses novembris ja detsembris
laekunud maksudega.
Tulud kaupade ja teenuste müügist
eelarve täitmine jääk %
497 903 508 778 -10 875 102,18
Kokku ületati kavandatud laekumiste eelarve 10875 eurot ning protsendiks kujunes 102,18%-i.
Saadavad toetused tegevuskuludeks
tasandusfond
eelarve täitmine jääk %
982 585 982 585 0 100
Tasandusfond on ette nähtud kohalike omavalitsuste arvestuslike tulu-ja kuluvajaduste vahe
katmiseks riigieelarvelistest vahenditest ning sõltub mitmest parameetrist. Arvestusliku tulu määramisel võetakse aluseks eelmise kolme aasta tulumaksu laekumised ning
laekumised kohalike maardlate kaevandamisõiguse tasudest. Maamaks võetakse arvesse eelmise
keskmiste määradega. Arvestuslike kulude arvutamisel võetaks aluseks elanikkonna demograafiline koosseis, hooldatavate
ja hooldajateenusele suunatud isikute arv ning kohalike teede ja tänavate pikkus.
toetusfond
eelarve täitmine jääk %
1 673 415
1 673 415 0 100
Toetusfondi kaudu kuulusid 2013 aastal jaotamisele järgmised vahendid
eelarve täitmine jääk %
Hariduskulu vahendite eraldis
1 359 998
1 359 998 0 100
Toimetulek 175 700 175 700 0 100
Vajaduspõhine peretoetus 15 058 15 058 0 100
Koolitoit 100 465 100 465 0 100
Puuetega lapse hooldajatoetus 15 777 15 777 0 100
Registritoetus 340 340 0 100
maamaksu kompensatsioon 6 077 6 077 0 100
muud saadud toetused tegevuskuludeks
eelarve täitmine jääk %
361 879 322 167 39 712 89,03
Laekumata jäid kavandatud toetused:
Tapa linnas asuvate endiste Vene Föderatsiooni relvajõududele kuuluvate hoonete lammutamiseks
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 76 -
Vallavanem
Alari Kirt
kavandatud projektitoetus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt summas 32 792 eurot ja
projekti "Vabad käed, vaba süda" tegevuste vähenenmise tõttu sotsiaalministeeriumi toetus
summas 6 920 eurot. Kokku vähemlaekumine eelarvega võrreldes 39 712 eurot. Toetussumma hoonete lammutamiseks on kavandatud 2014 aasta eelarvesse.
eelarve täitmine jääk %
26 995 27 193 -198 100,73
Muude tegevustulude hulka kuuluvad
eelarve täitmine jääk %
Kaevandamisõiguse tasu 11 735 11 735 0 100
Laekumine vee erikasutusest 13 245 13 244 1 99,99
Saastetasud 200 202 -2 101
Eespool nimetamata muud tulud 1 815 2 012 -197 110,85
Muude tulude hulgas on käibemaksu tagastus Tapa Spordikeskuselt summas 1 602 eurot ning
laekunud trahvinõuded.
PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU
antavad toetused tegevuskuludeks
eelarve täitmine jääk %
810 918 723 520 87 398 89,22
Enim jäi kasutamata jääke riiklike toetuste osas
eelarve täitmine jääk %
Puudega lapse hooldajatoetus 41 969 9 453 32 516 22,52
Vajaduspõhine peretoetus 13 637 2 867 10 770 21,03
Riiklik toiemetulekutoetus 276 365 246 740 29 625 89,28
Kasutamata jäägid on suunatud 2014 aasta eelarvesse
personalikulud
eelarve täitmine jääk %
3 733 101
3 674 862 58 239 98,44
Personalikuludest täideti 98,44%-i. majandamiskulud
eelarve täitmine jääk %
2 358 102
2 272 648 85 454 96,38
Majandamiskuludest täideti 96,38%-i. Oluliselt mõjutas täitmist jäätmekäitluses kajastatud projekti
summade ülekndumine 2014 aastasse ning projekti"Vabad käed, vaba süda" tegevuste vähenemine.
(vt. muud saadud toetused tegevuskuludeks)
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 77 -
Vallavanem
Alari Kirt
muud kulud
eelarve täitmine jääk %
20 500 469 20 031 2,29
Muude kulude hulka kuuluvad makstud riigilõivud ning reservfond. Eelarve reservfondi kasutas vallavalitsus ühel korral. Seoses Tapa Kultuurikoja kinoprojektori kiire
asendamise vajadusega suunati sinna vallavalitsuse korraldusega nr 157 15. veebruarist 2013
2700 eurot.
Reservfondi suurus 20 tuhat eurot taastati juba esimese lisaeelarvega 30. mail 2013.
Põhitegevuse tulem
Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus
aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne.
Põhitegevuse tulemiks kujunes 2013 aastal 503 002 eurot.
INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU
Vara müük
eelarve täitmine jääk %
8 189 8 189 0 100
2013 aastal realiseeriti neli korteriomandit summas 8 189 eurot.
Põhivara soetus
eelarve täitmine jääk %
1 316 097
1 303 868 12 229 99,07
Põhivara soetuse all kajastatakse põhivara soetuse ja rekonstrueerimise kulud. Investeerimisobjektid 2013 aastal olid tegevusalade lõikes järgmised
eelarve täitmine jääk %
Muu avalik kord ja julgeolek, sh haldus Videovalvesüsteemi väljaehitamine Tapal 19 782 19 782 0 100
Maanteetransport
Teede ja tänavate rekonstrueerimine 1 076
446 1 067
508 8 938 99,17
Üldmajanduslikud arendusprojektid MTÜ Arenduskoja ja valla sotsiaalosakonna ruumide 20 000 18 537 1 463 92,68
remont Roheline tn 19 summas 10 261 eurot ja Valve 30 uus elektriliitumisleping koos inva WC ehitusega 8 276 eurot
Jäätmekäitlus (sh prügivedu) Täiendava ohtlike jäätmete konteineri soetamine
Tapale 4 249 4 249 0 99,99
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 78 -
Vallavanem
Alari Kirt
Tänavavalgustus Pika tn ülekäiguradade valgustus 38 772 38 772 0 100
Muu elamu- ja kommunaalmajandus 2013 aastal tööd alusatanud kommunaalgrupile
veoauto 41 638 41 638 0 100
ja murutraktori soetamine koos lisavarustusega
Tapa Spordikeskus Jõusaali laiendamine 20 700 20 766 -66 100,32
Puhkepargid Kooli 11 mänguväljaku valgustus 12 300 12 295 5 99,96
Kinoprojektor Panasonic koos laekinnitusega 2 700 2 641 59 97,82
Lasteaed Vikerkaar Lasteaia piirdeaia ehitus ja varjualuste remont, sellest 27 284 26 984 300 98,9
piirdeaed 14 476 eurot
Jäneda kool haldus Personali puhkeruumi remont 6 540 6 540 0 99,99
Tapa Gümnaasium haldus Tapa Gümnaasiumi sõiduauto kapitalirendi kohustus 9 906 9 906 0 100
Tapa Vene Gümnaasium Hoone elektripaigalduse projekt 4 000 4 350 -350 108,75
Tapa hooldekodu Teise korruse ruumide remont 11 367 11 367 0 100
Riiklik toimetulekutoetus Saiakopli 2 sotsiaalmaja välispiirete uuendamine ning 20 413 18 534 1 879 90,8
kanalsatsioonimahuti paigaldamine
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine
eelarve täitmine jääk %
91 318 91 317 1 100
Sihtfinantseringuid põhivara soetuseks tehtud või tehtavate kulude katteks laekus 2013 aastal
alltoodud tegevusaladele ja objektidele alljörgnevalt:
Maanteetransport eelarve täitmine jääk %
49 372 49 372 0 100
Summa suunatud teede ja tänavate rekonstrueerimiseks Kohalike teede hoiuks eraldadakse igaaastaselt toetusi riigieelarvest. 2013 aastal eraldati Tapa vallale kokku
246 804 eurot, millest investeeringukuludesse suunati 46 804. Ülejäänud riigipoolset toetust kasutati teede ja tänavate tali-ning suvihoolduseks. 2 568 euroga toetas tänavaparkla rajamist eraettevõte.
Jäätmekäitlus (sh prügivedu) eelarve täitmine jääk %
3 824 3 824 0 100
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 79 -
Vallavanem
Alari Kirt
SA Keskonnainvesteeringutelt laekunud toetus ohtlike jäätmete konteineri soetamiseks Tapa linnas
Veevarustus eelarve täitmine jääk %
8 000 8 000 0 100
Lääne-Viru Maavalitsuselt laekunud summa hajaasustuse veeprogrammi toetuseks. Laekunud summa lisatud 2014 aastal ülemineva kuluna eelarvesse.
Puhkepargid eelarve täitmine jääk %
25 122 25 122 0 100
2012 aastal rekonstrueeriti Kooli tänava pargis laste mänguväljak. Rekonstrueerimise toetuseks esitati PRIA-le
projekt. Toetusumma laekus 2013 aasta veebruaris.
Lasteaed Vikerkaar eelarve täitmine jääk %
5 000 5 000 0 100
Siseministeeriumiga sõlmitud toetuslepingu alusel lasteaia õueala korrastamiseks eraldatud toetus.
põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine
eelarve täitmine jääk %
398 777 390 777 8 000 97,99
Toetusi eraldati alljärgnevalt:
Muu energia- ja soojamajandus eelarve täitmine jääk %
199 362 199 362 0 100
2013 aastal jätkus Tapa linnas soojatorustike uuendamine. Projekti teostajale tütarettevõttele OÜ Tapa Vesi kanti üle omafinantseeringu katteks 189 082 eurot. 2012 aastal valmis AS Hoolekandeteenused Tapa Kodu. Projekti
teostamist toetas lepingu alusel Tapa vald summas 10 280 eurot, mis kanti lepingu tingimuste kohaselt üle 2013
aastal.
Veevarustus eelarve täitmine jääk %
199 415 191 415 8 000 95,99
Jätkus OÜ Tapa Vesi poolt rekonsrueritavate Tapa linna ja Lehtse-Jäneda veeprojektide elluviimiseks vajaliku
omafinantseeringu katmine Tapa valla poolt. Toetusest kuulus Tapa linna trasside kaasfinantseerimiseks 44 200 eurot ja Lehtse-Jäneda veeprojekti tarbeks 147 215 eurot. 8 000 eurone jääk on suunatud 2014 aasta eelarvesse maakondliku hajaasustue veeprojekti katteks.
Finantstulud
eelarve täitmine jääk %
380 380 0 100,13
Finantstulude osas kajastatakse intressitulusid pankades olevatelt hoistelt ning antud laenudelt. 2013 aastal on
laekunud summa hoistelt pankades.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 80 -
Vallavanem
Alari Kirt
Finantskulud eelarve täitmine jääk %
50 021 44 838 5 183 89,64
Finantskulude all kajastatakse intressikulud võetud laenudelt ning kapitalirendi intressid. 2013 aastal tasuti
laenuintressidena 44 508 eurot ja Tapa Gümnaasiumi sõiduauto kapitalirendilt 329 eurot. Intressikulud on seotud
lepingute alusel 6 kuu EURIBOR-iga, mis 2013 aastal püsis pidevalt alla 0,4 %-i.
Eelarve tulem
Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet,
millele on liidetud investeerimistefevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse Kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt eelarve tulemiks. Eelarve tulemiks 2013 aastal kujunes -1 136 595 eurot. Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem
on negatiivne.
Finantseerimistegevus
Kohustuste võtmine eelarve täitmine jääk %
1 384 321
1 384 321 0 100
sellest
laenude võtmine 1 374
415 1 374
415 0 100
kapitalirendi kohustus 9 906 9 906 0 100
Võetud laenud kasutati vastavalt Tapa Vallavolikogu poolt vastu võetud otsustele.
Tapa linna soojatrasside rekonstrueerimiseks 183 000 eurot, laenuleping sõlmitud DNB Bank AS
Eesti filiaaliga Tapa linna veeprojekti kaasfinantseerimiseks 44 200 eurot, laenuleping sõlmitud SA
Keskkonnainvesteeringute Keskusega Lehtse-Jäneda veeprojekti kaasfinantseerimiseks 147 215 eurot, laenuleping sõlmitud SA
Keskkonnainvesteeringute Keskusega Tapa valla teede ja tänavate ehituseks ja remondiks 1 000 000 eurot, laenuleping sõlmitud
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga
Liisinguleping sõiduauto Mitsubishi Grandis 2,0 liisimiseks sõlmitud Swedbank Liising AS-iga
Kohustuste tasumine
eelarve täitmine jääk %
Laenude tagasimaks 181 407 181 407 0 100
Kapitaliliising 1 300 1 300 0 100,02
2013 aastal lõppes Lehtse Kultuurimaja renoveerimiseks võetud laenu tagastamine AS-ile SEB Pank
summas 38 370 eurot. Tapa Gümnaasiumi hoone ja staadioni rekonstruuerimise omaosaluse katteks KOIT kava raames
võetud laenu tagastati AS-ile Swedbank summas 63 037 eurot. Tapa linna kergliiklustee rajamiseks võetud laenu tagastati AS-ile Swedbank summas 80 000 eurot.
Likviidsete varade muutus
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 81 -
Vallavanem
Alari Kirt
Likviidseteks varadeks Tapa vallas on rahalised vahendid pangakontodel. Võrreldes eelmise, 2012
aastaga kasvas rahasumma pangakontodel 65 019 euro võrra.
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpus
Rahaliste vahendite summa kõikidel pangakontodel aasta lõpu seisuga-557 346 eurot.
Võlakohustused kokku moodustasid Tapa vallas 2013 aasta lõpuga 3 515 240 eurot. Netovõlakoormuse protsendiks kujunes 41,2%-i.
Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne
- 82 -
Vallavanem
Alari Kirt
Majandusaasta aruande allkiri
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Tapa Vallavalitsus. Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Tapa Vallavalitsuse otsus
aruande heakskiitmise kohta.
allkirjastatud digitaalselt
Alari Kirt vallavanem