TARTU ÜLIKOOLI 2002. AASTA ARUANNE...10 2002. aasta aruanne 1.1. Üldandmete tabel 2002 2001 2000 1999 1998 1 TÖÖTAJATE ARV 2828 2961 2922 2925 2952 2 sh akadeemiline personal 1237

TARTU ÜLIKOOLI 2002. AASTA ARUANNE

2002. aasta aruanne 2

Finantseerimine 3

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOLI 2002. aasta aruanne

Tartu 2003


Tartu Ülikooli 2002. aasta aruanne

Koostanud Tartu Ülikooli teabetalitus Ülikooli 18, 50090 Tartu

[email protected] 07 375 509

http://www.ut.ee

Toimetanud Leeni Uba

[email protected]

Kaane kujundanudTiit Kaunissaare

Tartu Ülikool, 2003

ISSN 1406–3042

OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ut.ee

Tellimus nr 283

SISUKORD

1. PEAMISED TEGEVUSSUUNAD. Jaak Aaviksoo ............................................................ 9 1.2. Üldandmete tabel .......................................................................................................... 10

2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON. Sirje Mark ...................... 11 Struktuuri skeem ................................................................................................................. 12

3. LIIKMESKOND ................................................................................................................. 13 3.1. Töötajad. Raivo Valk .................................................................................................... 13 3.2. Üliõpilased. Ülle Hendrikson ....................................................................................... 17

4. ÕPPETÖÖ. Ülle Hendrikson .............................................................................................. 20 4.1. Üliõpilaste vastuvõtt ..................................................................................................... 20 4.2. Õppetöö korraldus ........................................................................................................ 22 4.3. Õppetöö kvaliteet, õppetegevuse arendamine ............................................................... 25 4.4. Ülikooli lõpetamine, kaitsmised ja eksmatrikuleerimine .............................................. 28

5. TEADUSTÖÖ. Viktor Muuli .............................................................................................. 30 5.1. Silmapaistvamad tulemused ......................................................................................... 30 5.2. Publikatsioonid ............................................................................................................. 33 5.3. Teadusürituste korraldamine ja neil osalemine ............................................................ 34 5.4. Teadustöö finantseerimine ........................................................................................... 35 5.5. Teadustegevuse evalveerimine ..................................................................................... 39

6. ARENDUSTEGEVUS ........................................................................................................ 40 6.1. Arendustegevuse põhisuunad. Karin Jaanson ............................................................. 40 6.2. Innovatsioonitegevus. Karin Jaanson .......................................................................... 40 6.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid. Karin Jaanson .............................................. 41 6.4. Infotehnoloogia. Andres Salu ....................................................................................... 42 6.5. Rahvusvaheline suhtlus. Sirje Üprus ............................................................................ 44 6.6. Regionaaltegevus. Aire Luts-Vähejaus ......................................................................... 45 6.7. Teadustulemuste tutvustamine. Leeni Uba, Tiiu Sild ................................................... 45 6.8. Täppisteaduste kool. Viire Sepp ................................................................................... 46

7. TUGITEGEVUS ................................................................................................................. 47 7.1. Haldus-majandustegevus. Urmas Aunin ...................................................................... 47 7.2. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ja teenused ühiskonnale. Leeni Uba .......................... 49

8. FINANTSTEGEVUS. Taimo Saan ..................................................................................... 54 8.1. Eelarve täitmine ............................................................................................................ 54 8.2. Põhieelarve ................................................................................................................... 54 8.3. Kapitalieelarve .............................................................................................................. 56 8.4. Eelarvejääkide ülekandmine ......................................................................................... 56 8.5. Eelarvevälised vahendid ............................................................................................... 57 8.6. Laekumised ja kulutused aastatel 1999–2002 .............................................................. 58


LISAD, andmed seisuga 31.12.2002

1.1 Kasutatud lühendid ........................................................................................................ 61 1.2. Tartu Ülikooli juubeliaasta ........................................................................................... 62

2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON ......................................... 63 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid ............................................................. 63 2.2. Ülikooli valitsuse koosseis ........................................................................................... 652.3. Ülikooli kuratooriumi koosseis .................................................................................... 65 2.4. Ülikooli struktuur ........................................................................................................ 65 2.5. Ülikoolis tegutsevad nõukogud .................................................................................... 67 2.6. Ülikooli struktuuri muutused 2002. a ........................................................................... 68

3. LIIKMESKOND ................................................................................................................. 69 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad ........................................................................... 69 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad ..................................................................... 70 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad ................................................................. 70 3.4. Töötajate teaduskraadid ............................................................................................... 713.5. Ülikooli vabade kunstide professorid 1994–2002 ....................................................... 71 3.6. Töötajate vanuseline ja sooline koosseis ...................................................................... 72 3.7. Üliõpilaste arv õppeastmete järgi teaduskonniti ......................................................... 73 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel 1998–2002 ............................................................... 75 3.9. Põhiõppe üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondades ja linnades ............................ 76 3.10. Vahetusüliõpilased ..................................................................................................... 783.11 Välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi ..................................................................... 79 3.12. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta teaduskonniti ....................................................... 81 3.13. Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused .................................................................. 82

4. ÕPPETÖÖ ........................................................................................................................... 85 4.1. Õppetöö maht ainepunktides 2000/2001. õa ................................................................ 85 4.2. Ainepunkte ühe riigieelarvelise õppekoha üliõpilase kohta ........................................ 86 4.3. Ainepunkte ühe õppejõu kohta .................................................................................... 87 4.4. Vastuvõtt bakalaureuseastmelt algavatele õppekavadele ............................................. 87 4.5. Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtt ............................................................................... 90 4.6. Diplomi-, bakalaureuse- ja arstiõppe lõpetamine ......................................................... 91 4.7. Magistrikraadid 2002. a ................................................................................................ 934.8. Doktorikraadid 2002. a ................................................................................................. 94 4.9. Internatuuri ja residentuuri lõpetamine ........................................................................ 97 4.10. Õpetaja kutsetunnistuse väljaandmine ....................................................................... 98 4.11. Avatud ülikooli täienduskoolitus ................................................................................ 99

5. TEADUSTÖÖ .................................................................................................................... 100 5.1. Teadusprojektide arv ja liigitus finantsallikate kaupa .................................................. 100 5.2. Teaduspublikatsioonid ja nende liigitus ....................................................................... 101 5.3. Ülikooli liikmete korraldatud teadusüritused ja teadusüritustel osalemine .................. 102 5.4. Teadus- ja arendusprojektide rahastamine .................................................................. 103 5.5. Ülikooli struktuuriüksuste 2002. a evalveerimistulemused .......................................... 103 5.6. Riikliku teadusraha jaotamine Eestis ........................................................................... 104 5.7. Tartu Ülikooliga seotud teaduse tippkeskused ............................................................. 104 5.8. 2002. a riiklike preemiate laureaadid Tartu Ülikoolist ................................................. 104

6. ARENDUSTEGEVUS ........................................................................................................ 105 6.1. Arendustegevuseks kehtestatud dokumendid .............................................................. 105 6.2. ESTAG-i toetus ja spin-off-ettevõtted .......................................................................... 105

Sisukord 7

6.3. Patendid ja patenditaotlused ......................................................................................... 1066.4. Infotehnoloogia areng .................................................................................................. 1076.5. Välislektorid Tartu Ülikoolis ........................................................................................ 1096.6. Tartu Ülikooli lektorid välismaal ................................................................................. 110 6.7. Tartu Ülikooli lepingud teiste riikide ülikoolidega ...................................................... 111 6.8. Ülikooli üritused maakondades ja teistes linnades ....................................................... 111 6.9. Osavõtt messidest ja näituste korraldamine ................................................................. 113 6.10. Täppisteaduste kool .................................................................................................... 114

7. TUGITEGEVUS ................................................................................................................. 115 7.1. 2002. a omandatud kinnistud ........................................................................................ 115 7.2. Ülikooli korraldatud suuremad riigihanked ................................................................. 115

8. FINANTSTEGEVUS ........................................................................................................... 1178.1. Tartu Ülikooli 2002. a eelarve täitmine. Eelarve tulud ................................................ 117 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste järgi .................................................................... 118 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste järgi .................................................................... 120 8.4. Kapitalieelarve .............................................................................................................. 123 8.5. Rektori reservfond ........................................................................................................ 124 8.6. Eelarveväliste vahendite laekumised ja väljamaksed ................................................... 125 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmise võrdlus 1999–2002 .................................................... 126


1. PEAMISED TEGEVUSSUUNAD

Möödunud 2002. aastal täitus Tartu Ülikoolil 370 aastat asutamisest ja 200 aastat taasavamisest keiserliku ülikoolina. Nimetatud tähtpäevade puhul toimus terve aasta jooksul nii juubeli- kui ka teadusüritusi (lisa 1.2), mis andsid hea võimaluse ülikooliperel koos külalistega vaadata mine-vikku ja teha paljutõotavaid plaane tulevikuks.

Ülikooli 2002. aasta tegevus ja areng näitab, et ülikool liigub järjekindlalt teadusülikooli ideaali suunas, kus õpe on tihedalt läbi põimunud teadustööga nii õppejõudude kui ka üliõpilaste seisukohalt. Teaduskeskusena oleme kinnitamas oma kohta Euroopa ja maailma ülikoolide seas — käivitus tehnoloogiainstituudi töö ülikooli asutusena, teaduseelarve suurenes 11,8%, juhiti kokku üle 600 teadusteema ja -projekti, ülikooli teadlased pälvisid neli riiklikku teaduspreemiat üheksast. Ülikooli innovatsioonitegevuse arendamisele tuleb koostöös Eesti riigiga leida tuge-vamad infrastruktuursed alused juba järgnevatel aastatel. Jõudu kogub ülikooli rahvusvaheline koostöö, muu hulgas kutsuti Tartu Ülikool esimese Baltimaade ülikoolina Euroopa hinnatuimaid teadusülikoole ühendava Coimbra grupi liikmeks.

Seoses Euroopa ühtse kõrgharidusruumi väljakujundamisega läks ülikool 2002. aasta sügisest üle uuele, Bologna deklaratsioonil põhinevale 3+2 õppesüsteemile, on reformitud ka enamik õppekavasid. Ülikooli õppetegevuse seisukohalt on oluline edasiminek uue elektroonilise õppe-infosüsteemi (ÕIS) käivitumine — vaatamata süsteemi pidevale edasiarendamisele on juba prae-guseks märgatavalt paranenud ülevaade ülikooli õppetööalasest teabest. 1. juulil 2002. aastal käi-vitus Tartu Ülikooli Õigusinstituudi töö Tallinnas, ülikooli üliõpilaste arv kasvas ka 2002. aastal, küündides aasta lõpus 17 550-ni. Lõpetanute arv kasvas 14%.

Ülikooli ühiskonnale suunatud tegevus jätkus edukalt paljudes valdkondades — teaduskeskuse AHHAA korraldatud näitustel osales üle 60 000 inimese, ülikool reorganiseeris oma sporditege-vuse, moodustades MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, mis on üks Eesti tugevamaid spordiklubisid nii oma sportlike saavutuste kui tegevuse laiahaardelisuse poolest. Koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Tartu linnaga remonditi botaanikaaeda, Tartu linna ja Kultuuriministeeriumi kaasabil jätkati Toomkiriku konserveerimist, uue elu sai peahoone aula.

2002. aasta eelarvetulud olid kokku 736,99 miljonit krooni — eelarve kasv tuli ennekõike investeeringuteks võetud laenude arvelt. Ühiselamute renoveerimis- ja ehitusprogrammi raames anti käiku 700-kohaline ühiselamuhoone Raatuse tänaval (kogumaksumus 89,47 mln kr), augusti lõpuks renoveeriti ja möbleeriti Tiigi 14 ühiselamu (kogumaksumus 20,64 mln kr), projekteeriti Narva 25 ja Narva 27 ühiselamud. Aasta lõpuks valmis Tartu Ülikooli viimase nn keldri-teaduskonna, matemaatika-informaatikateaduskonna uus hoone Toomel. Ülikooli keskendumist oma põhitegevusele rõhutab ülikooli kolme osaühingu tegevuse käivitamine: OÜ Tartu Ülikooli Kesklinna Apteek ja OÜ Tartu Ülikooli Tamme Apteek alustasid tegevust aasta algul, OÜ Tartu Tehnoloogiapark kanti äriregistrisse detsembris ja sisuline käivitamine jääb 2003. aastasse.

Olen veendunud, et tehtud töö annab Tartu Ülikoolile alust vaadata lootusrikkalt tulevikku.

Jaak Aaviksoo Tartu Ülikooli rektor


1.1. Üldandmete tabel

2002 2001 2000 1999 1998

1 TÖÖTAJATE ARV 2828 2961 2922 2925 29522 sh akadeemiline personal 1237 1234 1163 1104 10603 neist (korralised) professorid 122 125 122 122 1234 Teaduskraadiga töötajad 1185 1105 996 969 8735 sh teadusdoktorid + kandidaadid 724 704 655 652 5897 magistrid 461 410 341 317 284

8 ÜLIÕPILASI KOKKU 17550 15840 14261 12283 106729 Statsionaarseid üliõpilasi 13086 12040 11350 10144 916010 sh põhiõppes 10110 9276 8981 8082 724711 sellest riiklik tellimus 7194 7384 7391 7228 669712 riigieelarvevälised õppekohad 3006 1892 1467 854 46613 Välisüliõpilasi 268 258 266 258 26914 Väliskülalisüliõpilasi 81 81 68 80 7515 Külalisüliõpilasi Eestist 154 124 55 9 916 Õpetaja kutseaasta 149 183 191 119 10717 Interniõpe 94 115 110 110 17218 Residendiõpe 371 388 395 352 31419 Kaugõppe üliõpilasi (avatud ülikool) 4464 3800 2911 2139 151220 Magistriõppes kokku 2206 1744 1461 1111 99421 sh statsionaarseid üliõpilasi 1387 1200 1056 840 81122 kaugõppes / avatud ülikoolis 819 544 405 271 18323 Doktoriõppes kokku 741 673 617 557 50924 Vabakuulajaid 28 29 34 65 26725 Kaitsti doktoridissertatsioone 42 50 52 58 4526 Kaitsti magistritöid 289 240 196 177 191

27 KOONDEELARVE tuh kr 706756.3 635564.2 529163.0 560134.5 538094.7

28 TEADUSTEEMASID JA PROJEKTE 669 658 528 446 42929 sihtfinantseeritud 98 101 88 83 8230 sihtasutuse ETF grandid 333 301 279 275 27931 Korraldati konverentse 315 280 205 169 18932 Ettekandeid 2877 2602 2506 2480 2169

33 PUBLIKATSIOONE 3365 3023 3310 2951 3025

34 sh CC ja ISI artikleid 467 481 406 394 32335 muid teaduslikke artikleid 1666 1500 1909 2028 1582

2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JAORGANISATSIOON

Tartu Ülikool (TÜ) on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.

TÜ kõrgeim otsustuskogu on ülikooli nõukogu. Nõukogu koosseisu kuuluvad rektor, prorekto-rid, dekaanid, akadeemiline sekretär, raamatukogu direktor ning teaduskondade ja üliõpilaskonna valitud esindajad. Nõukogu otsusel kuuluvad selle koosseisu kolledžite ning teadus- ja arendus-asutuste esindajad. Nii on ülikooli nõukogu liige füüsika instituudi direktor, 2002. aastal lisandus ka õigusinstituudi direktor.

Nõukogu moodustab küsimuste ettevalmistamiseks ja ettepanekute tegemiseks alalised komis-jonid — akadeemilise komisjoni, eelarvekomisjoni, teadus- ja arenduskomisjoni ning õppekomis-joni. Akadeemilise komisjoni esimees on rektor, teiste komisjonide esimeesteks on rektori nime-tamisel üks prorektoritest. TÜ nõukogu liikmed ja selle alaliste komisjonide koosseis seisuga 31. detsember 2002 on toodud lisas 2.1.

Tartu Ülikooli juhib rektor, kelle valib ülikooli valimiskogu viieks aastaks. Rektor teostab ülikoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu, vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu eest. Alates 1998. aastast juhib Tartu Ülikooli rektorina optika ja spektroskoopia professor, akadeemik Jaak Aaviksoo. Tegevusvaldkondade juhtimiseks nimetab rektor ametisse prorektorid ja vastutus-alade direktorid. 31. detsembril 2002 kuulusid rektoraati lisaks rektorile õppeprorektor, rakendus-geoloogia professor Volli Kalm, arendusprorektor, hematoloogia professor Hele Everaus, admi-nistratsioonidirektor Reet Mägi, finantsdirektor Taimo Saan, haldusdirektor Riho Illak ja akadee-miline sekretär Ivar-Igor Saarniit. Aruandeaastal vahetus rektoraadis administratsioonidirektor. Alates 27. aprillist 2002 on sellel ametikohal Reet Mägi.

Ülikooli operatiivseks juhtimiseks moodustab rektor käskkirjaga ülikooli valitsuse, mille koos-seisu kuuluvad prorektorid, kõikide teaduskondade dekaanid ja üliõpilasomavalitsuse esindaja. Ülikooli valitsuse istungitel osalevad sõnaõigusega vastutusalade direktorid. Tartu Ülikooli valitsuse koosseis 31. detsembril 2002 on toodud lisas 2.2.

Nõuandva koguna on Tartu Ülikooli juurde moodustatud kuratoorium — ühiskonna ja ülikooli täiendav ühenduslüli mõlemapoolsete huvide tasakaalustatud arvestamiseks. Kuratoorium koos-neb majandus- ja kultuuriringkondade ning valitsusasutuste esindajaist. Kuratooriumi liikmete nimekiri 31. detsembril 2002 on toodud lisas 2.3.

Tartu Ülikooli struktuur koosneb akadeemilisest struktuurist, haldus- ja tugistruktuurist ning ülikooli asutustest. TÜ struktuuri skeem seisuga 31. detsember 2002 on toodud joonisel 2.1. Lisas 2.4 on struktuuriüksuste loetelu.

Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonnad, nende koosseisus olevad all-üksused ja ülikooli asutused. 2002. aasta lõpu seisuga on ülikoolis üksteist teaduskonda. Teadus-kondade koosseisus võivad olla osakonnad, instituudid või teised struktuuriüksused vastavalt teaduskonna põhimäärusele. Teaduskonna tööd juhib dekaan. Teaduskonna kõrgeim otsustuskogu on teaduskonna nõukogu. Teaduskondade (osakondade) nõukogude esimeeste ja sekretäride nime-kiri 31. detsembril 2002 on toodud lisas 2.5.

Ülikooli haldus- ja tugistruktuuri allüksused tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud struktuu-riüksuste kirjeldustes määratud eesmärgil ja ülesannete täitmiseks neile antud õiguste piires. Allüksuste juhatajad annavad aru rektorile, prorektorile või vastutusala direktorile. 31. detsembril 2002 oli ülikooli haldus- ja tugistruktuuris 13 osakonda, sh rektoraat, kaks keskust ja üks büroo.


Ülikooli asutus on ülikooli akadeemilise või haldus- ja tugistruktuuri koosseisu kuuluv iseseis-vaid ülesandeid täitev üksus, millele ülikooli nõukogu on tema põhikirjaga delegeerinud juriidilise isiku või muid õigusi. Aruandeaasta lõpul oli ülikoolis 19 asutust, neist neli teadus- ja arendus-asutused Eesti mereinstituut, füüsika instituut, raamatukogu ja tehnoloogiainstituut.

Seoses ülikooli sporditegevuse ümberkorradamisega lõpetasid tegevuse kehakultuuriteadus-konna spordikeskus ja ülikooli asutusena tegutsenud spordibaasid (vt lk 52). Tehnoloogiakeskusotsustati ühendada tehnoloogiainstituudiga. Muudeti veel arsti-, filosoofia- ja sotsiaalteaduskonnastruktuuri. Ülikooli struktuuri muudatustest 2002. aastal annab ülevaate lisa 2.6.

T A R T U Ü L I K O O L I S T R U K T U U R J A O R G A N I S A T S I O O NT A R T U Ü L I K O O L I S T R U K T U U R J A O R G A N I S A T S I O O N

(31.12.2002 seisuga)

Dekaan profKalle MeruskDekaan profKalle Merusk

ÕIGUS-TEADUSKOND

ÕIGUS-TEADUSKOND

468 töötajat468 töötajat

9 instituuti18 kliinikut

3 keskust, sh 2*1 osakondvivaarium

46 õppetooli

9 instituuti18 kliinikut

3 keskust, sh 2*1 osakondvivaarium

46 õppetooli

Dekaan profToomas AsserDekaan profToomas Asser

ARSTI-TEADUSKOND

ARSTI-TEADUSKOND

7 õppetooli7 õppetooli


2 instituuti11 õppetooli



Dekaan profTõnu LehtsaarDekaan profTõnu Lehtsaar

USU-TEADUSKOND

USU-TEADUSKOND


2 osakonda7 instituuti2 asutust

21 õppetooli

2 osakonda7 instituuti2 asutust

21 õppetooli

Dekaan profJaak JärvDekaan profJaak Järv

FÜÜSIKA-KEEMIA-

TEADUSKOND

FÜÜSIKA-KEEMIA-

TEADUSKOND


7 osakonda10 keskust, sh 9*28 õppetooli

7 osakonda10 keskust, sh 9*28 õppetooli

Dekaan profBirute KlaasDekaan profBirute Klaas

FILOSOOFIA-TEADUSKONDFILOSOOFIA-

TEADUSKOND


6 osakonda3 keskust*

andmearhiiv*14 õppetooli

6 osakonda3 keskust*

andmearhiiv*14 õppetooli

Dekaan profJaanus HarroDekaan profJaanus Harro

SOTSIAAL-TEADUSKOND

SOTSIAAL-TEADUSKOND

54 töötajat

2 instituuti6 õppetooli2 instituuti6 õppetooli

Dekaan profVahur ÖöpikDekaan profVahur Ööpik

KEHA-KULTUURI-

TEADUSKOND

KEHA-KULTUURI-

TEADUSKOND

78 töötajat



Dekaan profJüri SeppDekaan profJüri Sepp

MAJANDUS-TEADUSKONDMAJANDUS-

TEADUSKOND


5 instituuti1 keskus*

23 õppetooli

5 instituuti1 keskus*

23 õppetooli

Dekaan profAin HeinaruDekaan profAin Heinaru

BIOLOOGIA-GEOGRAAFIA-TEADUSKOND

BIOLOOGIA-GEOGRAAFIA-TEADUSKOND

KURATOORIUM

ÜLIKOOLI NÕUKOGUesimees rektor prof J. Aaviksoo

63 liiget

ÜLIKOOLI NÕUKOGUesimees rektor prof J. Aaviksoo

63 liiget

REKTORprof Jaak Aaviksoo

REKTORprof Jaak Aaviksoo

VALITSUSrektor, prorektorid,

dekaanid jaüliõpilaskonna esindajad

VALITSUSrektor, prorektorid,

dekaanid jaüliõpilaskonna esindajad

REKTORAATrektor ja prorektorid,

vastutusala direktorid,akadeemiline sekretär

REKTORAATrektor ja prorektorid,

vastutusala direktorid,akadeemiline sekretär

2 osakonda1 keskus1 asutus4 õppetooli

2 osakonda1 keskus1 asutus4 õppetooli

95 töötajat

Asutajadekaanprof Toomas TennoAsutajadekaan

prof Toomas Tenno

HARIDUS-TEADUSKOND

HARIDUS-TEADUSKOND

Dekaan profToivo LeigerDekaan profToivo Leiger

MATEMAATIKA-TEADUSKONDMATEMAATIKA-TEADUSKOND




rahandusosakond

Taimo SaanTaimo Saan

FINANTS-DIREKTORFINANTS-DIREKTOR

üldosakondpersonaliosakondinfotehnoloogiaosakond

üldosakondpersonaliosakondinfotehnoloogiaosakond

Reet MägiReet Mägi

ADMINIST-RATSIOONI-DIREKTOR

ADMINIST-RATSIOONI-DIREKTOR

haldusdirektoribüroohaldusosakondkommunikats.tehn.osakondpeainseneriosakondKääriku spordi- japuhkekeskusbotaanikaaed

haldusdirektoribüroohaldusosakondkommunikats.tehn.osakondpeainseneriosakondKääriku spordi- japuhkekeskusbotaanikaaed

Riho IllakRiho Illak

HALDUS-DIREKTORHALDUS-

DIREKTOR

õppe- ja üliõpilas-osakondkaugkoolituskeskusmultimeediakeskusEuroopa kolledPärnu kolledTüri kolledNarva kolledtäppisteaduste koolõigusinstituut

þþ

þþ

õppe- ja üliõpilas-osakondkaugkoolituskeskusmultimeediakeskusEuroopa kolledPärnu kolledTüri kolledNarva kolledtäppisteaduste koolõigusinstituut

þþ

þþ

prof Volli Kalmprof Volli Kalm

ÕPPE-PROREKTOR

ÕPPE-PROREKTOR

teadus- ja arendus-osakondEesti mereinstituutfüüsika instituuttehnoloogiakeskustehnoloogiainstituut

teadus- ja arendus-osakondEesti mereinstituutfüüsika instituuttehnoloogiakeskustehnoloogiainstituut

prof Hele Everausprof Hele Everaus

ARENDUS-PROREKTORARENDUS-

PROREKTOR

prof Jaak Aaviksoo

REKTORIOTSEALLUVUS

REKTORIOTSEALLUVUS

rektoraatajaloomuuseumkunstimuuseumraamatukogu

rektoraatajaloomuuseumkunstimuuseumraamatukogu

51 töötajat 25 töötajat 350 töötajat 197 töötajat 257 töötajat 301 töötajat

* sh interdistsiplinaarsed üksused

Joonis 2.1. Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon.

3. LIIKMESKOND

3.1. Töötajad

Ülikoolis töötas töölepingu alusel 2002. aasta viimasel päeval 2828 inimest (lisa 3.1), see tähen-dab, et ülikooli töötajaskond on võrreldes 2001. aasta sama kuupäeva seisuga 133 liikme võrra vähenenud. Ka 2002. aasta personaliandmeid iseloomustab sarnaselt varasema nelja aastaga suundumus õppejõudude ja teadustöötajate arvu suurenemisele ning muu personali arvu langusele (joonis 3.1.1). Viimastel aastatel on märkimisväärne just viimatinimetatud muutus — 31. det-sembril 2002 töötas ülikoolis 136 mitteakadeemilist töötajat vähem kui aasta varem. Ülikooli töötajaskonna arvu vähenemist on enim mõjutanud 53 töötajaga TÜ spordibaaside, 45 töötajaga TÜ Kesklinna ja Tamme apteegi ning 26 töötajaga TÜ Eesti Mereinstituudi merefüüsika sektori lahkumine ülikooli koosseisust. Ülikooliga liitus 2002. aastal 24 töötajaga õigusinstituut.

1060

1892

1103116312341237

182217591727

1591

0200400600800

100012001400160018002000

2002 2001 2000 1999 1998

õppejõud ja teadustöötajad muu personal

Joonis 3.1.1. Akadeemiline ja mitteakadeemiline personal 1998–2002

Üle poole (58%) ülikooli personalist töötas 2002. aasta lõpus teaduskondades, teaduskonnavälis-tes asutustes ning haldus- ja tugistruktuuris oli ametis vastavalt 26% ning 16% ülikooliga töö-lepingu sõlminuist (joonis 3.1.2). Aasta lõpu seisuga oli ülikoolis täidetud 2538,55 ametikohta.Ülikooli töötajate keskmine töökoormus (0,9) pole võrreldes 2001. aastaga muutunud.


TK58%

TKV26%

HTS16%

Joonis 3.1.2. Töötajate arvu jaotus teaduskondade (TK), teaduskonnaväliste asutuste (TKV) ja haldus- ning tugistruktuuri töötajate (HTS) vahel.

Üksteist teaduskonda on personali koosseisu silmas pidades võrdlemisi eripalgelised (joonis3.1.3). Kõige väiksemas (20 töötajat) — usuteaduskonnas — on suhteliselt kõige rohkem õppe-jõude ja teadustöötajaid (80%). Väikse haldus- ja tugistruktuuriga paistavad silma veel kehakultuuri-, matemaatika-informaatika- ja filosoofiateaduskond. Jätkuvalt oli teaduskondadest suurim 428 töötajaga arstiteaduskond (lisa 3.1). Järgnesid filosoofiateaduskond 291 ning bioloogia-geograafiateaduskond 232 töötajaga. Kolmes suurimas teaduskonnas töötas 57,7%,kolmes väikseimas 7,5% teaduskondade personalist.

67%65%

50%

65%

46%

27% 30%

59% 59%

50%

59%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SOõppejõud teadurid muud

Joonis 3.1.3. Töötajate jagunemine teaduskondades.

Dekaani valimised toimusid 2002. aastal kolmes teaduskonnas. Filosoofiateaduskonna dekaaniksvaliti tagasi eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas, füüsika-keemiateaduskonna juhinajätkas tööd orgaanilise keemia professor Jaak Järv ning majandusteaduskonna dekaaniks valititagasi majanduspoliitika professor Jüri Sepp. Õpetajate seminari asus juhtima Toomas Kink,õigusinstituudi juhiks valiti järgmiseks perioodiks mereõiguse professor Heiki Lindpere ja tehnoloogiainstituudi juhiks mikrobioloogia ja viroloogia professor Mart Ustav. Vabade kunstide professori ametikohale kutsus rektor 2002. aastal Ain Kaalepi (lisa 3.5).

2002. aastal tunnustati viit teadlast väljapaistvate teadussaavutuste ja pikaaegse tulemuslikukoostöö eest Tartu Ülikooliga audoktoriks valimisega. Tartu Ülikooli audoktoriks valiti Münsteri Ülikooli emeriitprofessor Manfried Leonhard Georg Dietrich, Freiburgi Ülikooli professor Peter Schlechtriem, Helsingi Ülikooli professor Thomas Wilhelmsson, Helsingi Ülikooli professor Martti Marvola ja Nantes’i Ülikooli professor Michel Bourin. Tartu Ülikooli auliikmeteks

Liikmeskond 15

nimetati ülikoolile märkimisväärse materiaalse toetuse osutamise eest Linda Roose Kaljot ja Magda Puusepp.

Aruandeaasta jooksul suurenes teaduskraadiga töötajate arv (2002. a — 41,9%; 2001. a —37,3%). Aasta viimaseks päevaks oli magistrikraad kõrgeimaks kraadiks igal kuuendal töötajal, doktorikraadini oli jõudnud iga neljas ülikooli töötaja (lisa 3.4). Kogu ülikooli ulatuses kasvas teaduskraadiga töötajate arv 80 võrra, kõrvutatuna 2001. aasta sama näitajaga. Teaduskondadesoli teaduskraad 59%-l töötajaist. Kõige suurem oli teaduskraadiga töötajate osakaal usuteadus-konnas (80%), järgnesid matemaatika-informaatikateaduskond (77%) ja sotsiaalteaduskond (72%) (joonis 3.1.4). Teaduskraad oli keskmiselt 27%-l teaduskonnaväliste asutuste personalist. Arvukate doktori- ja magistrikraadidega tõusevad teiste teaduskondade koosseisu mittekuuluvateasutuste hulgast esile mereinstituudi (66%), füüsika instituudi (56%) ja tehnoloogiakeskuse (56%) töötajad. Haldus- ja tugistruktuuris oli vastav näitaja vaid 6% (lisa 3.4).

38

232739

2616

3428

6

2940

3454

35

30

12

48

4127

37

31

40

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO

magistrikraad doktorikraad

Joonis 3.1.4. Teaduskondade töötajate teaduskraadid.

Akadeemilisest personalist töötas ülikoolis 2002. aasta lõpus enim lektoreid ja vanemassistente(274), arvukuselt järgmise grupi moodustasid assistendid ja õpetajad (245). Teadureid töötasülikoolis 235, dotsente 198, vanemteadureid 148 ning professoreid 137 (lisa 3.2 ja 3.3). Kõigerohkem professoreid töötas ülikoolis seisuga 31.12.2002 suurimates teaduskondades — filosoofia-teaduskonnas (27) ning arstiteaduskonnas (24). Kokku töötas ülikoolis 122 korralist ja 13 erakorralist professorit ning esmakordselt 2 uurija-professorit (lisa 3.2), see on 12 professoritrohkem kui 2001. aasta lõpus. Ametikohtade järgi suurenes 2002. aastal enim teadurite ning vähe-nes assistentide ja õpetajate arv (joonis 3.1.5).


304

125

195145

222

122

204239

106

188

277270

137198

245274

148

235

050

100150200250300350

Professor Dotsent Lektor,vanem-assistent

Assistent,õpetaja

Vanem-teadur

Teadur

2000 2001 2002

Joonis 3.1.5. Õppejõudude ja teadustöötajate arvu muutus 2000–2002.

Ülikooli töötajaskonna keskmine vanus oluliselt ei muutunud (2002. a — 45 a; 2001. a — 45,2 a),ka teaduskondade töötajate keskmine vanus jäi samaks (2002. ja 2001. a — 43,7 a; lisa 3.6). Teaduskondades oli töötajate keskmine vanus suurim füüsika-keemiateaduskonnas (49,3) ja mate-maatika-informaatikateaduskonnas (45,7). Keskmiselt kõige nooremad olid sotsiaalteaduskonna(39,8) ja õigusteaduskonna töötajad (41,2). Töötajate vanuserühmade jaotust teaduskonniti illustreerib joonis 3.1.6.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

US

AR

BG

HT

MJ

SO

<=30 51-60 >6031-40 41-50

Joonis 3.1.6. Töötajate vanusegrupid teaduskondades.

Ülikooli töötajatest oli 31. detsembril 2002. aastal mehi 40,9% (2001. a — 40,6%) ning naisi59,1% (2001. a — 59,4%). Teaduskondade kaupa valitses suurim naiste arvuline ülekaalharidusteaduskonnas (79%) ja filosoofiateaduskonnas (69,4%), mehed olid arvulises enamusesfüüsika-keemia- (67,2%), usu- (60%) ja bioloogia-geograafiateaduskonna (53,9%) töötajas-konnas.

Liikmeskond 17

3.2. Üliõpilased

Ülikooli üliõpilaste koguarvu moodustavad statsionaarsed ja kaugõppe üliõpilased. Kõrghariduse esimene aste hõlmab diplomi-, rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpet ning integreeritud bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavu (arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe, klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolitus). Kõrgemate õppeastmetena järgnevad magistri- ja doktoriõpe. Lisaks erialasele ettevalmistusele toimub ettevalmistus õpetaja, üld- (internatuuris) ja eriarsti (residen-tuuris) kutse saamiseks.

Lähtuvalt õppekoha finantseerimisest moodustub TÜ üliõpilaste koguarv riikliku koolitus-1tellimuse alusel loodud e riigieelarvelistele õppekohtadele immatrikuleeritud üliõpilastest jariikliku koolitustellimuse välistele e riigieelarvevälistele, s.o teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute loodud õppekohtadele immatrikuleeritud üliõpilastest (joonis 3.2.1).

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

1999 2000 2001 2002 1999 2000 2000 2002

Riiklik koolitustellimus

Riigieelarveväline

Statsionaarne

Joonis 3.2.1. Riiklik koolitustellimus ja riigieelarvevälised õppekohad 1999–2002.

2002. aastal jätkus viimaseid aastaid iseloomustav üliõpilaste arvu kasv ülikoolis (joonis 3.2.2 jatabel 3.2.1). Statsionaarsete üliõpilaste arv suurenes 1046 üliõpilase võrra, millest suurema osamoodustab Tallinnas TÜ Õigusinstituudi tekkega lisandunud üliõpilaste hulk. Samuti on samalajal riigieelarvelistel õppekohtadel õppijate vähenemisega (2001. a — 9698, 2002. a — 9500)kasvanud riigieelarvevälistel õppekohtadel õppijate arv (2001. a — 2137, 2002. a — 3351).

12283

1426115840

17550

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

20000

1999 2000 2001 2002

Tudengite arv

Joonis 3.2.2. Üliõpilaste arvu kasv.


Tabel 3.2.1. Statsionaarõppe üliõpilaste üldarvu ja eri õppeastmetes õppijate arvu muutus 1998–2002

2002 2001 2000 1999 1998

Kõrghariduse esimese astme õpe 10110 9481 8981 8171 7247sh külalisüliõpilasi 235 205 123 89 84Õpetajakoolituse aasta 149 183 191 119 107Internatuur 94 115 110 110 172Residentuur 371 388 395 352 314Magistriõpe 1387 1200 1056 840 811Doktoriõpe 740 673 617 552 509

Kokku 13086 12040 11350 10144 9160

Kasvamist jätkas ka kaugõppe üliõpilaste hulk. 2002. aasta lõpuks moodustasid avatud ülikooli üliõpilased veerandi ülikooli üliõpilaste koguarvust (2002. a — 25,4%, 2001. a — 24 %, 2000. a — 20,4%). Sealjuures Pärnu kolledžis ja haridusteaduskonnas on avatud ülikooli üliõpilasi üle 50% struktuuriüksuse üliõpilaste koguarvust; õigusteaduskonnas, majandusteadus-konnas, Türi kolledžis, Narva kolledžis ja õpetajate seminaris üle 40% üliõpilaste koguarvust. Kokku õppis 2002. aasta lõpu seisuga ülikooli statsionaar- ja kaugõppes 17 550 üliõpilast. Lisad 3.7 kuni 3.12 annavad ülevaate üliõpilaste arvudest.

Teaduskondadest on üliõpilaste arvult suurim filosoofiateaduskond: seal õppis 18,3% TÜ statsionaarsetest üliõpilastest; arstiteaduskonnas õppis 14,2%, bioloogia-geograafiateaduskonnas 10,7%, sotsiaalteaduskonnas 10,6% ja füüsika- keemiateaduskonnas 7,7% statsionaarsetest üliõpilastest. Koos avatud ülikooli üliõpilastega on suuremate teaduskondade esiviisik järgmine: filosoofiateaduskond annab 16,6%, nii arsti- kui ka sotsiaalteaduskond 11,4%, majandusteadus-kond 8,5% ja bioloogia-geograafiateaduskond 8,3% TÜ üliõpilaste koguarvust.

Lisa 3.9 kajastab esimese kõrgharidusastme üliõpilaste jaotust päritolu järgi maakondade ja suuremate linnade kaupa. Võrreldes 2001. aastaga on statsionaarsete üliõpilaste puhul veidi suurenenud Tallinnast pärit üliõpilaste osakaal (2001. a — 17%, 2002. a — 22%), suurima osa-kaaluga on endiselt Tartust (23%) ja Tartu maakonnast (6%) pärinevad üliõpilased. Samal ajal on veidi vähenenud Tallinnast (2001. a — 23%, 2002. a — 21%) ning suurenenud Tartu linnast (2001. a — 15%; 2002. a 17%) pärit üliõpilaste osakaal avatud ülikooli üliõpilaste seas.

Aruandeaastal suurenes magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste arv. Kui doktoriõppes toimus suurenemine riigieelarveliste õppekohtade arvu kasvu tõttu, siis magistriõppes on riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate üliõpilaste arvu suurenemisele (2001. a — 1123, 2002.a — 1246) lisaks oluline ka riigieelarvevälistel kohtadel õppijate arvu kasv (2001. a — 165, 2002. a 302).

Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta (lisa 3.12) on tõusnud ka 2002. aastal: ühe õppejõu täidetud koha kohta oli keskmiselt 22,7 üliõpilast, statsionaarseid üliõpilasi õppejõu kohta oli 16,9; 2001. aastal 15,7; 2000. aastal 14,9. Suurim oli see suhe sotsiaal- ja majandusteaduskonnas.

Lisa 3.13 kajastab üliõpilaste nimestikust kustutamist e eksmatrikuleerimist, (vt lk 28).

Välisüliõpilased 2002. aastal Välisüliõpilaste üldarv on viimastel aastatel püsinud muutumatuna (joonis 3.2.3, lisa 3.11). Erine-valt varasematest aastatest ei toimunud vastuvõttu riikliku soome-ugri rahvuste esindajate toeta-mise abiprogrammi raames. Uue programmina sai alguse endise Nõukogude Liidu territooriumil elavate eesti päritolu noorte abistamise programm, mille eesmärk on pakkuda noortele õppimis-võimalusi Eesti kõrgkoolides. Ülikoolis alustas sügissemestril oma keeleõpinguid kolm üliõpilast, kes jätkavad bakalaureuse- või magistriõppes.

Liikmeskond 19

7 23 3454

80

141

278

333351 366

388367

385 384 387

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99

99/0

0

00/0

1

01/0

2

02/0

3

õppeaasta

arv

Joonis 3.2.3. Välisüliõpilased 1989–2002.

Olulisi muutusi on toimunud väliskülalisüliõpilaste osas. Väliskülalisüliõpilasi vaadeldakse kahe suurema grupina: kahepoolsete vahetuslepingute ja Erasmuse programmi alusel ülikoolis semestrivõi kaks õppivad välisüliõpilased. Tartu Ülikool ühines Erasmuse programmiga 1999/2000. õppeaastal. Erasmuse tudengite osakaal väliskülalisüliõpilaste hulgas on järjest suurenenud (joonis 3.2.4). Kui 1999/2000. õppeaastal võimaldasid üliõpilasvahetust Erasmuse programmikaudu 29 lepingut, siis käesoleval õppeaastal on lepingute arv tõusnud 141-ni (vt lk 44).Vahetusüliõpilasi käsitleb lisa 3.10.

1624

3029 30 29

30

28

35

37

70

10

20

30

40

50

60

70

80

1996/1997 1998/1999 2000/2001 2002/2003õppeaasta sügissemester

arv

Erasmus Teised koostöölepingud

Joonis 3.2.4. Vahetusüliõpilased Tartu Ülikoolis 1996–2002.

4. ÕPPETÖÖ

Aruandeaasta märksõnad õppetöö vallas on uute üliõpilaste vastuvõtt kolmeaastastele bakalaureuse-õppekavadele, TÜ õigusinstituudi käivitumine (lk 23) ning õppeinfosüsteemi täies mahus rakendu-mine (lk 26 ja 43, lisa 6.4.3).

4.1. Üliõpilaste vastuvõtt

2002. aastal esitati statsionaarõppe bakalaureuseastmelt algavate ja rakenduskõrghariduse õppe-kavade 1309 riigieelarvelisele õppekohale kandideerimiseks 4675 isikult 8344 avaldust (lisa4.4.1). Riigieelarvevälistele õppekohtadele esitati 2727 avaldust, vastu võetud 1312 üliõpilas-kandidaadist immatrikuleeriti 906 üliõpilaseks.

Tartu Ülikooli finantseeritavatele õppekohtadele võeti üleriigilistel õpilasolümpiaadidel saavu-tatud tulemuste põhjal vastu 28 ning silmapaistvate sporditulemuste põhjal viis üliõpilast. TÜ finantseerib ka viit maalikunsti õppekaval õppijat (joonis 4.1). Ülikooli finantseeritavateleõppekohtadele eritingimustel vastuvõetud asusid õppima 18 õppekava järgi.

1397

1215

682

32 28 38

1309

703906

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

2000 2001 2002 aasta

riigitellimus riigieelarvevälised õppekohad TÜ finantseeritavad õppekohad

Joonis 4.1. Tartu Ülikooli statsionaarõppe bakalaureuseastmelt algavatele ja rakenduskõrghariduse õppe-kavadele vastuvõetute jagunemine finantseerimise alusel.

Riigieelarvelistele õppekohtadele kandideerimiseks esitati keskmiselt 6,4 avaldust ühe õppekoha kohta. Kõige suurem arv, 527 üliõpilaskandidaati, soovis õppida majandusteadust bakalaureuse-õppes. Kõige rohkem avaldusi, 27,2 ühe õppekoha kohta esitati TÜ õigusinstituudi õigusteaduse õppekavale. Kõige vähem, 1,2 avaldust riigieelarvelise õppekoha kohta, esitati muusikaõpetajaerialale. Riigieelarvelisele õppekohale vastuvõtuks pidi üliõpilaskandidaadi minimaalne summaar-ne punktide arv olema 76% maksimaalselt võimalikust punktisummast. Tartu Ülikooli vastu-võtuks vajalik keskmine punktisumma on võrreldes 1999. aastaga tõusnud 5% võrra. Enim punktemaksimaalselt võimalikust punktisummast oli vaja õigusteaduse erialale 92,0% õigustea-duskonnas ja 91,0% õigusinstituudis ning kõige vähem — 26,7% — muusikaõpetaja eriala

Õppetöö 21

riigieelarvelisele õppekohale vastuvõtuks. Riiklikult rahastatavatele õppekohtadele võeti vastu 195 kooli lõpetanuid, sh 47st vene õppekeelega koolist 230 lõpetanut. Üks riigieelarvelisele õppekohale vastuvõetud üliõpilane oli lõpetanud kooli välismaal.

Riigieelarvevälistele õppekohtadele statsionaarõppesse vastuvõetute arv on suurenenud 143-lt 1996. aastal 906-ni 2002. aastal. Võrreldes 2001. aastaga suurenes 2002. aastal riigieelarvevälis-tele õppekohtadele vastuvõetute arv 22% võrra (joonis 4.1).

Avaldusi ülikooli astumiseks laekus 2002. aastal kõigist maakondadest. Kõigist laekunud aval-dustest 25% esitasid Tartust (19%) ja Tartumaalt (6%) pärit isikud, Tallinnast ja Harju maa-konnast laekus 22%, Ida-Virumaalt 13% avaldustest. TÜs õppida soovinuid oli kõige vähem Hiiu-maalt (1%). Vastuvõetute hulgas oli Tartust ja Tartumaalt ning Tallinnast ja Harjumaalt pärit üli-õpilaskandidaate suhteliselt rohkem kui sealt avalduse esitanuid. Teistest regioonidest pärit vastuvõetud moodustasid võrreldes avalduse esitanutega proportsionaalse või 1% võrra väiksema osa.

Kaugõppesse e avatud ülikooli esitati 2002. aastal bakalaureusetasemelt algavatele ja rakendus-kõrgharidusõppe õppekohtadele 1481 avaldust (2001. a — 1438) (lisa 4.4.2). Avalduste arvu kasv on seotud eelkõige uute õppekavade avamisega. Valdaval enamusel “vanadel” õppekavadel on konkurss vähenenud. Riigieelarvelistele õppekohtadele esitati keskmiselt 3,6 avaldust ühe õppekoha kohta. Kokku esitati 402 avaldust (2001. a — 371). Immatrikuleeriti 112 üliõpilast.

Eriti populaarsed on riigitellimusega õppekavad töötavatele õpetajatele. Kõige suurem konkurss oli alushariduse pedagoogi õppekava valinute vahel — 13,8 avaldust ühele õppekohale, järgnes inglise keel ja kirjandus 9,4 avaldusega kohale. Suur oli konkurss veel eripedagoogika, muusikaõpetaja, ajaloo ja klassiõpetaja õppekavale kandideerijatel. Kõige väiksem oli konkurss haridusteaduse (loodusained) õppekavale. Riigieelarvevälistele õppekohtadele esitati 1079 aval-dust (2001. a — 1057), immatrikuleeriti 698 üliõpilast. Populaarseimad tasulised õppekavad on turismi- ja hotelliettevõtlus ning ärijuhtimine Pärnu kolledžis, Tartus inglise keel ja kirjandus ning psühholoogia.

Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste vastuvõtt (lisa 4.5)Eelmise aastaga võrreldes suurenes vastuvõtt magistriõppe riigieelarvelistele kohtadele 39 võrra. Riigieelarvelistele õppekohtadele võeti kokku 442 magistranti, neist 58 avatud ülikooli. Vastuvõtt suurenes eelkõige kahe uue õppekava alusel esitatud riikliku koolitustellimuse tõttu. Uuele õendusteaduse magistriõppekavale võeti 25 magistranti ja Narva kolledži põhikooli humanitaar-ainete õpetaja magistriõppekavale (avatud ülikoolis) 30 magistranti. Kõige enam vähenes riigi-eelarveliste magistriõppe kohtade arv humanitaarteaduste valdkonnas.

Enam kui poole võrra suurenes statsionaarsetele riigieelarvevälistele kohtadele õppima asunud magistrantide hulk. Õigusteaduskonnas ületab nn tasuliste magistrantide arv riigieelarveliste oma. Sotsiaalteaduskonnas võeti tasulisi magistrante pea sama palju kui riigieelarvelisi. Seega on jätku-valt populaarseimad sotsiaalteaduste erialad, samas on viimastel aastatel siin vähenenud riiklik koolitustellimus. Suurimad kandideerijate absoluutarvud erialati olid kirjaliku tõlke kutse-magistriõppesse (92), majandusteadusse (53) ja õigusteadusse (39).

Osalt väga väikese riigitellimuse tõttu kujunesid konkursid suurimaks õigusteaduses, peda-googikas, liikumis- ja sporditeadustes, meediaerialades, politoloogias ja sotsiaaltöö alal. Nendel erialadel kandideerib viimastel aastatel üle kolme inimese ühele riigieelarvelisele õppekohale. Magistriõppes on populaarsed samad erialad, mis bakalaureuseõppeski. Lisaks on palju magistriõppe kandidaate erialadel, kus eelneva hariduse valdkond ei ole kitsalt piiritletud.

Avatud ülikooli magistriõppe kohtadele esitati 466 (2001. a — 312) avaldust. Avalduste arvu kasv on ka magistriõppes seotud eelkõige uute õppekavade avamisega. Ka siin on “vanadel” õppekavadel konkurss vähenenud. Riigieelarvelistele kohtadele esitati 167 (2001. a — 105) aval-dust, immatrikuleeriti 58 üliõpilast. Töötavatele õpetajatele on riik tellinud õpet avatud ülikooli


kahel õppekaval: koolikorralduse kutsemagistriõpe (konkurss 4,3 avaldust ühele õppekohale) ja humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis. Riigieelarvevälistele kohtadele esitati 306 avaldust, immatrikuleeriti 144 üliõpilast. Populaarseim oli filosoofiateaduskonna uus õppekava kultuurikorraldus. Avatud ülikooli ainus õpetajakoolituse aasta õppekava on tehnikavaldkonna õpetaja. Riigi rahastatavatele õppekohtadele immatrikuleeriti 20 üliõpilast, riigieelarvevälisele õppekohale üks üliõpilane.

Doktoriõppe vastuvõtt suurenes võrreldes eelmise aastaga 14 võrra seoses mahukama riigitelli-musega loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Samal ajal vähenes sotsiaalteaduste doktoriõppe tellimus. Doktoriõppesse kandideerijatel tuleb konkureerida peamiselt mõnedel humanitaar- ja sotsiaalteaduste erialadel. Muudes valdkondades on riigitellimus ja kandideerijate arv enam-vähem tasakaalus.

Riigieelarvevälistele kohtadele asus õppima viis doktoranti: üks füüsika-keemiateaduskonnas, kaks majandus- ja kaks sotsiaalteaduskonnas. Tasuliste doktorantide arv ei ole viimastel aastatel kasvanud.

4.2. Õppetöö korraldus

4.2.1. Õppetöö maht

Õppetöö mahu arvestamise alus on ainepunkt (AP) ja sellele vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase tööd, millesse on arvestatud auditoorne ja iseseisev töö ning teadmiste kontroll.

2001/2002. õppeaastal suurenes õppetöö maht võrreldes 2000/2001. õppeaastaga 8,4%, tõustes 343 494 AP-lt 372 435 AP-ni. Teaduskondadest kasvas ainepunktide hulk võrreldes 2000/2001. õppeaastaga kõige enam õigusteaduskonnas 39,6% ja Pärnu kolledžis 18,1%. Uue teaduskonnana andis haridusteaduskond kokku 14 137 AP. Mõnevõrra kahanes ainepunktide hulk, võrreldes 2000/2001. õppeaastaga matemaatika-informaatikateaduskonnas (19,2%), sotsiaalteaduskonnas (15,5%) ja filosoofiateaduskonnas (7,4%).

Väljapool oma teaduskonda tehtava õppetöö osakaal, võrreldes kogu teaduskonnas tehtava õppetööga oli 2001/2002. õppeaastal suurim matemaatika-informaatikateaduskonnas (37,7%). Järgnesid füüsika-keemiateaduskond (29,4%), filosoofiateaduskond (26,8%), sotsiaalteaduskond (24,6%), haridusteaduskond (23,6%), kehakultuuriteaduskond (19,1%), majandusteaduskond (18,5%), usuteaduskond (13,7%), õigusteaduskond (13,5%), bioloogia-geograafiateaduskond (12,2%), Euroopa kolledž (6,7%), arstiteaduskond (6,2%), õpetajate seminar (1,2%) ja Pärnu kolledž (0,2%). Õppetöö maht ainepunktides teaduskonniti on toodud lisades 4.1.–4.3.

4.2.2. Avatud ülikool

2002. aasta üks tähiseid avatud ülikoolis oli interdistsiplinaarne õppekava täienduskoolituse baa-sil. Koostöös sihtgrupiga ja mitme teaduskonna potentsiaali ühendades välja töötatud uut tüüpi õppekavade plussid on kiirus ja paindlikkus õppekava käivitamisel, avatus baashariduse eri-aladele, õppimisvalmiduse testimise võimalused jm. Sellelaadsetest õppekavadest on juba toimi-nud koolikorraldus, kuhu oli ka 2002. aastal jätkuvalt kõrge konkurss, esmakordselt avati 2002. aastal kultuurikorraldus (2001 alustati pikaajalise täienduskoolitusena), 2002. aasta sügisel käivitus täienduskoolitusena rahvusvaheline ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise õppekava (vt ka lk 40), hakati välja töötama infojuhtimise õppekava. Uued õppekavad avatud ülikooli raames on veel kalandus ja veekogude majandus ning semiootika ja religiooniantropoloogia. Avatud ülikooli üliõpilaste arv kasvas ligi 10%, 3800-lt 4200-le.

Õppetöö 23

Paari viimase aasta jooksul on ülikool lisaks tavapärastele täienduskoolitusprogrammidele pakkunud täienduskoolitusena ka üksikuid ainekursusi registreeritud õppekavadest. Võrreldes eelmise aruandeaastaga on suurenenud täienduskoolituskursustena võetud kursuste arv, õppijate arv aga suurenenud ei ole. Kursusi ja loenguid peeti nii Tartus kui ka maakondades. Täiendus-koolitust kajastab lisa 4.11.

2002. aasta suvel toimus esimest korda suveülikool kombinatsioonis veebipõhiste kursustega: intensiivne õpe kohapeal ja pikaajaline veebitugi enne ja pärast — see on uus võimalus kaasata välistudengeid. Kevadel avatud e-ülikooli portaal tutvustab virtuaalõpet; pakutakse toetust ja abi õppejõududele ja üliõpilastele, kes soovivad e-õppes osaleda, ning antakse teavet veebikoolituste ja -seminaride korraldamiseks. 2002. aastal korraldati ideede konkurss õppeotstarbeliste CD-de väljaandmiseks. Kolmest parimaks tunnistatud ideest kujundatakse multimeediakeskuses CD-d ja antakse välja väiketiraažides. 5. novembril 2002 toimus Tartu Ülikoolis interneti vahendusel esi-mene loengu videoülekanne, mida jälgisid korraga üle paarisaja tudengi Vanemuise 46 ringaudi-tooriumis ja rohkem kui 1600 huvilist mujalt Eestist, samuti Belgiast, Soomest ja Prantsusmaalt.

4.2.3. Kolledžid

Euroopa kolledži Euroopa õpingute magistriprogrammi alusel magistrandiks pürgijaid on olnud rohkem, kui kolledž on suutnud vastu võtta. Euroopa Liidu alases täienduskoolitustegevuses on kolledž edukalt rakendanud internetipõhist õpet, õppeotstarbelisi CD-sid jt uudseid õppevorme ja -vahendeid. Kolledži toel anti välja kaks raamatut, üllitati kultuuridevahelist kommunikatsiooni käsitlevate õppefilmide ja kogumike pakett ning kolledži loengute sarjas ilmus 15 uurimust (vt ka lk 33). Koostöös teiste organisatsioonide ja valitsusasutustega on tehtud mitmeid Euroopa Liidu ja eurointegratsioonialaseid uuringuid. Lõppenud aastal on kolledž vahendanud kümneid Kesk-Euroopa Ülikooli, euroteaduskonna ning Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste stipendiume.

Paralleelselt olemasoleva õppekava täiustamisega töötati välja 2003. aastal rakenduv Euroopa õpingute magistriõppekava uute EL-alaste kursustega ning rõhuga teadustöö metodoloogilistel ja teoreetilistel aspektidel. Robert Schumani Fondi mahukas grant Euroopa Liidu alase kirjanduse ja perioodika soetamiseks ning infosüsteemide parandamiseks annab arengutõuke euroteaduskonna ja Euroopa kolledži ühisele raamatukogule. 2002. aastal käivitus Briti Nõukogu finantseeritav kuueaastane partnerlus Loughborough’ Ülikooli Euroopa õpingute osakonnaga.

Õigusinstituut. Alates 1. juulist 2002 alustas ülikooli õppeasutusena Tallinnas tegevust Tartu Ülikooli Õigusinstituut, asutatud (TÜ nõukogu otsus detsembrist 2001) eraülikooli Õigusinstituut baasil, andmaks konkurentsivõimelist ja laiapõhjalist akadeemilist haridust õigusteaduse valdkon-nas. Õigusinstituudil on õigusteaduskonnaga ühised õppetoolid, millest osa asub Tallinnas ja osa Tartus. Õigusinstituudi juures avati kolm uut õppetooli: mereõiguse, intellektuaalse omandi ning kognitiiv- ja õiguspsühholoogia õppetool, eesmärgiks kaasata paremaid õppejõude ning luua uusi ja huvitavaid õppimisvõimalusi üliõpilastele, samuti ühendada Tallinna ja Tartu teadus-potentsiaali.

Kohe sügissemestrist alustati õppetööd juba uue, 3+2 õppekava alusel. Bakalaureuseõppesse võeti vastu 144 uut üliõpilast ning teadusmagistri õpingutele 30 uut magistranti. Riigitellimuse alusel alustas õppetööd viis üliõpilast bakalaureuseõppes ja kolm magistranti magistriõppes. Kokku alustas või jätkas sügisesemestril õppetööd 838 üliõpilast.

Pikemas perspektiivis kavatseb õigusinstituut asetada suuremat rõhku rahvusvahelise õiguse ja Euroopa õigusega seonduvatele valdkondadele ning erialase võõrkeele õppele. Instituudi teadus-tööst vt lk 33.

Narva kolledži jaoks oli 2002. aastal kõige olulisem uute, bakalaureuse- ja magistritasemel õppe-kavade väljatöötamine ja rakendamise algus. Kolledžis saavad ettevalmistuse tulevased lasteaia-


ning põhikooliõpetajad. Oluliseks teetähiseks on keelekümblusõpetajate ettevalmistuse alusta-mine. Kolledž teeb koostööd mitmekeelse kooli edendamisel Eestis. Kolledži asutamine Narva on end õigustanud. Seda kinnitab kolledži neljandal tegevusaastal konkurss 6,3 üliõpilaskandidaati ühele kohale (2001. a — 3,6; 2000. a — 2,5). Kolme aasta jooksul on kolmekordistunud üliõpilaste arv, tõustes 250-lt 750-le. Kõige kiirem kasv on olnud avatud ülikoolis (2002. a — 326 üliõpilast; 2001. a — 212), kus eesti keelt emakeelena kõnelevad üliõpilased moodustavad 33,7%.

Noor kollektiiv, kus 60% põhikohaga õppejõududest on alla 35aastased, on võtnud sihiks edendada teadustööd ja tõsta õppetöö akadeemilist taset. Võrreldes möödunud aastaga kasvas 2002. aastal märkimisväärselt teadustöö maht (vt lk 33). Kolledži õppetöö edendamisele aitavad kaasa kaks välisõppejõudu, üks Saksamaalt, teine Ameerika Ühendriikidest. Märtsis avati eesti keele ja kultuuri infokeskus Eesti Kodu Narvas. Selle üks töösuundi on eesti keele õppe toetamine kolledžis.

Pärnu kolledžis käivitati õppetöö kahel uuel erialal: majandusteaduskonna majandusteaduste bakalaureuse õppekaval 53 üliõpilasega ning kolledži enda õppekaval kalandus ja veekogude majandamine 32 üliõpilasega avatud ülikooli õppegruppides. 2002/2003. õppeaastal viidi kolledži olemasolevad õppekavad (ärijuhtimine, turism ja hotelliettevõtlus, sotsiaaltöö korraldus) vasta-vusse rakenduskõrghariduse standardiga, suurendades õppepraktika mahtu kuni 30 AP-ni. Sotsiaaltöö korralduse õppekavale andis rahvusvaheline komisjon täisakrediteeringu.

Jätkus koostöö välispartneritega. Sotsiaaltöö korralduse eriala üliõpilasvahetus toimis Järven-pää Kõrgema Diakooniakooliga Soomes ning Merseburgi Ülikooliga Saksamaal. Välispartne-ritega koostöös läbiviidav puuetega inimeste sotsiaalteenuste alane teadustöö võimaldab Eesti kodutöötajate tegevuse uurimisel ka üliõpilastel oma teadlasevõimeid proovile panna. Pärnu linna, Pärnu kolledži ja Pärnu politseiprefektuuri koostööleping aitab juurutada linnavalitsuse ja prefektuuri töösse nüüdisaegseid meetodeid ja akadeemilisi teadmisi ning teiselt poolt annab kolledžile võimaluse kontrollida teadustöö tulemusi praktikas. Selle koostöölepingu raames on kolledži sotsiaaltöö korralduse üliõpilased kümnes diplomitöös käsitlenud Pärnu linna ja maakonna turvalisust, sõltuvuse, vägivalla ja kuritegevuse ennetamist jm. Teadus- ja arendustöö lepingute arv on kasvanud kuueni, millest kolm on sihtfinantseeritavad doktoritööd. Kolledži õppejõud on osalenud konverentside, seminaride, näituste, messide jms korraldamisel ning esine-nud ettekannetega nii rahvusvahelistel kui ka kodumaistel teaduskonverentsidel ja seminaridel. Turismipoliitika konverents Pärnus oli juba kolmas. Kolledži töötajad korraldasid sotsiaaltöötajate suvekooli “Kompetentsus ja koostöö” ning täienduskoolituskursused psühholoogilise perenõusta-mise, psühholoogia, suhtlemispsühholoogia, õiguse aluste ning sotsiaaltöö eetika alal.

Tõhusat toetust kolledži edasiminekule pakub raamatukogu. 2002. aasta lõpuks oli raamatu-kogus 829 lugejat ning arvel 11 264 raamatut. Võrreldes aastaga 2001 kasvas raamatute arv 1512 eksemplari (1078 nimetust) võrra.

Õpetajate Seminari märksõnad aastal 2002 olid uute õppekavade ja ainekursuste väljatöötamine ja aineprogrammide vastavusse viimine ülikooli nõuetega. Alus- ja alghariduse lektoraadis valmisid viieaastased magistriõppekavad klassiõpetaja ning klassiõpetaja vene õppekeelega koolis ja nelja-aastane alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppekava, neist kaks viimast täiesti uued. Koolimuusika lektoraadis töötati välja uus magistriõppekava ning täiendati diplomi- ja baka-laureuseõppekavu. Muusikaõpetaja õppekavva loodi lisaerialasid. Töö õppekavadega jätkub. Uusi ainekursusi koostasid või lugesid kõik õppejõud. Ainete sisestamiseks ÕIS-i tuli üle vaadata kõik aineprogrammid, varustada need koodidega ning teha täiendused ja parandused. Uutes õppe-kavades on arvukalt kursusi, kus õppejõud on väljastpoolt seminari. See on sundinud oma tööd teise pilguga vaatama ning õpetanud nii ennast ja kui ka teisi paremini analüüsima.

2002. a sügissemestril oli korraga käibel kuus õppekava (diplomi-, bakalaureuse- ja magistri-õpe), mille järgi õppis 11 kursust või õpperühma. Selline õppekavade ja erinevate ainekursuste rohkus teeb näiteks akadeemiliselt puhkuselt naasnuile õpingute jätkamise üsna keeruliseks.

Õppetöö 25

Mitmed seminari tegevused on suunatud tulevikku: valmistatakse ette uut arengukava, stimuleeritakse õppejõudude pedagoogikaalast teadustegevust, laiendatakse täienduskoolituse süsteemi, käivad eeltööd struktuuri optimeerimiseks ja lektoraatidelt õppetoolidele üleminekuks, valmistatakse ette muudatusi pedagoogilises praktikas ning kavas on tihedamate kontaktide loomine täienduskoolituse potentsiaalsete klientidega nende soovide väljaselgitamiseks.

Türi kolledži aruandeperioodile avaldas laiemas tähenduses mõju ülikoolihariduse reform, mis käsitleb senist ülikoolis toimunud diplomiõpet rakenduskõrgharidusõppena ja esitab õppekavadele täpsustatud nõuded. Keskkonnateaduse õppekava läbis edukalt rahvusvahelise akrediteerimise.

Tänu Järvamaal tihenenud koostööle, sihtgruppide selgitamisele ja projektitoetustele hoogustus täiendusõpe. Koostöö laienemist võib üldse pidada Türi kolledži aasta märksõnaks. Lähemad partnerid olid keskkonnaministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Järvamaa Keskkonna-teenistus, Lõuna-Järva Arendusühing, Türi linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit ja Türi Tehnika- ja Maamajanduskool. Koostöövormid ulatusid õppekavade ja täiendusõppe arendamisest ja kolled-žile loodushariduskeskuse staatuse taotlemisest projektide koostamise ja rahastamiseni ning üliõpilaste kaasamiseni linna ja maakonna planeeringu- ja arendustöödele.

Rahvusvahelise koostöö vallast tuleb märkida Briti Nõukogu korraldatud seminari õppimis-võimalustest Inglismaal ja näitust kuulsatest naisteadlastest. Jennifer Otis Vermounti ülikoolist korraldas seminari ülikooli ja ümbruskonna koostöökogemustest. Alustati koostööd saksamaa Rostocki piirkonnaga.

4.3. Õppetöö kvaliteet, õppetegevuse arendamine

4.3.1. Uued õppekavad 2002. aastal

2002. aastal jätkus õppekavade reform. Jaanuaris täiendas ülikooli nõukogu õppekava statuuti õpetajakoolituse õppekavadele esitatavate nõuetega. Seejärel koostati teaduskondades ning kin-nitati ülikooli nõukogus 31 õpetajakoolituse õppekava. Neist kaks alushariduse pedagoogi kava, üks Narva kolledžis venekeelse õppe baasil ja teine õpetajate seminaris, koostati vastavalt tol ajal kehtinud õpetajakoolituse raamnõuetele nelja-aastase bakalaureuseõppekavana. Teised õpetaja-koolituse kavad sobituvad nn 3+2 õppesüsteemi. Bakalaureusetasemel avati järgmised õppe-kavad: humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis, haridusteadus (humanitaarained), haridus-teadus (reaalained), haridusteadus (loodusained), kutseõpetaja, eripedagoogika.

Magistritasemel loodi 20 uut õppekava põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja ettevalmistamiseks. Et õpetajakoolituse raamnõuete järgi saab uues süsteemis õpetajakutset omandada vaid magistri-tasemel ülikooli lõpetanu, on järgmiste bakalaureuseõppekavade lõpetanutel vaja jätkata magistri-tasemel: humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis, põhikooli humanitaarainete õpe-taja, põhikooli reaalainete õpetaja, põhikooli loodusteaduste õpetaja, eripedagoogika, kasvatustea-dused. Eelkõige gümnaasiumiõpetaja koolituseks koostati järgmised õppekavad: matemaatika-õpetaja, informaatikaõpetaja, füüsikaõpetaja, keemiaõpetaja, bioloogiaõpetaja, geograafiaõpetaja, ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis, inglise keele õpetaja, saksa keele õpetaja, prantsuse keele õpetaja, kunstiõpetuse õpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja.

Erandi moodustavad uues süsteemis viieaastased integreeritud bakalaureuse- ja magistri-õppekavad, mille puhul ei ole eristatud bakalaureuse- ja magistriastet. Need on klassiõpetaja vene õppekeelega koolis, muusikaõpetaja ja klassiõpetaja õppekavad.

Lisaks õpetajakoolitusele avati viis uut magistriõppekava teistel erialadel. Kehalise kasvatuse ja spordi magistriõppekava sisaldab ka õpetajakoolituse osa. Uus suund on magistriõppekavad, millele ei eelne kindlat bakalaureusekava: kultuurikorraldus, rahvatervishoid, ettevõtlus ning


tehnoloogia juhtimine. Õendusteaduse uus magistriõppekava võimaldab magistriõppes jätkata lisaks bakalaureusekraadiga õdedele ka meditsiinikoolis rakenduskõrghariduse saanud õdedel.

Nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel avati keskkonnatehnoloogia ja ökoloogia ning bioloogilise mitmekesisuse õppekavad. Koostöös Eesti Põllumajandusülikooliga loodi ühine doktoriõppekava veterinaarmikrobioloogia. Pärnu kolledžis avati rakenduskõrghariduse õppekava kalandus ja veekogude majandamine. Kokku avati 2002. aastal 42 uut õppekava.

4.3.2. Õppekavade reformi rakendamine

2002. aasta suvel toimus üliõpilaste vastuvõtt uutele (3+2) bakalaureusetasemelt algavatele ja rakenduskõrghariduse õppekavadele. Varasemate nelja-aastaste bakalaureuseõppekavade asemel alustati septembris õppetööd kolmeaastaste bakalaureuseõppekavade, samuti bakalaureuse- ja ma-gistriõppe integreeritud õppekavade alusel. Uued õppekavad jaotuvad kuude valdkonda: haridus-teadused, humanitaarteadused, loodusteadused, meditsiini- ja sporditeadused, sotsiaalteadused ja täppisteadused ning neis on vähemalt 16 ainepunkti ulatuses valdkonna õppekavade ühisosa. Sügissemestril alustatud valdkonnaained koondasid õppetöö rohke üliõpilaste arvu tõttu või-malikult suurtesse õpperuumidesse.

4.3.3. Õppeinfosüsteemi rakendamine

Alates 2002. aasta kevadsemestrist hakkas ülikooli õppeprotsesse toetama ühtne õppeinfosüsteem ehk ÕIS. Sinnamaani oli teaduskondades kasutusel paralleelselt mitu õppetööalast teavet haldavat arvutiprogrammi ja puudus nendevaheline automaatne andmevahetus. Uue süsteemi osad e moo-dulid võeti kasutusele järgemööda sõltuvalt ülikooli õppetöö hooajalisest iseloomust. Esimestena rakendati töösse õppeainete moodul ning tunniplaanide moodul. Seejärel said esimesed tuleristsed üliõpilased, kes registreerisid end ainekursustele uue süsteemi kaudu — käivitati ainetele ja eksamitele registreerumise moodul. Suuremat vaeva tuli näha eksamiprotokollidega, sest samal ajal uute protokollide vormistamisega vajasid ülevaatamist ja korrastamist ka varasematest andmebaasidest ülekantud õpitulemused.

Õppekavade ÕIS-i sisestamisega toimus ülikooli jaoks omamoodi murrang, sest siiamaani hallati andmebaasi tasandil vaid õppekavade üldandmeid. Vastuvõtumoodul oli osalise koormu-sega esimest korda kasutusel 2001. aasta vastuvõtuperioodil. Üsnagi edukalt toetas õppeinfo-süsteem juba täismahulist vastuvõttu ja vastsete üliõpilaste immatrikuleerimist aastal 2002. Viimasena võeti kasutusele kõige töörohkem ja keerulisem üliõpilasolekute haldamise moodul. Selle abil peetakse arvestust üliõpilaste õppetöö tegemise ja õppekava täitmise üle, vormistatakse üliõpilasi puudutavaid ja õppetöödokumente. Aja möödudes ja uue süsteemiga harjudes kasvasid ootused ÕIS-ile suuremaks, kui esialgne nägemus endas hõlmas. Õppestipendiumide väljamaksete tegemise näol lisandus süsteemile osaliselt raamatupidamisprogrammi funktsioon.

Nagu igale uuele asjale omane, vajas ÕIS-i omaksvõtmine ja sellega kohanemine aega. Süs-teemi rakendamine on oluliselt parandanud ülevaadet õppetööga seonduvatest andmetest nii üksi-kute teaduskondade kui kogu ülikooli tasandil. ÕIS-i arendamise eesmärk on hoida uut süsteemi pidevalt ja paindlikult kooskõlas ülikooli muutuvate vajadustega ning luua kasutajatele mugav töökeskkond. ÕIS-i ulatusest ja kasutussagedusest annab aimu lisa 6.4.3.

Õppetöö 27

4.3.4. Akrediteerimine ja küsitlused

2002. aastal akrediteeris kõrghariduse hindamise nõukogu järgmised ülikooli õppekavad: kesk-konnateaduse ja sotsiaaltöö korralduse diplomiõppekavad; filosoofia, hispaania keele ja kirjan-duse, prantsuse keele ja kirjanduse, klassikalise filoloogia ja sotsiaaltöö bakalaureuseõppekavad; hispaania keele õpetaja, prantsuse keele õpetaja ja ladina keele õpetaja õpetajakoolituse aasta õppekavad; filosoofia, kirjaliku tõlke, konverentsitõlke, germaani-romaani filoloogia ja sotsiaal-töö magistriõppekavad; filosoofia doktoriõppekava. Tingimisi akrediteeriti filosoofiaõpetaja õppekava.

Õpetamise ja ainekursuste hindamine. Tagasiside saamiseks õpetamise ja ainekursuste kohta ning saadud informatsiooni alusel õppetöö kvaliteedi parandamiseks viidi juba kolmandat aastat läbi üliõpilaste küsitlus põhiõppe ainekursuste kohta.

2001/2002. õppeaasta kevadsemestril hindas ainekursusi ja õppejõude 12 995 statsionaarõppe üliõpilast ning 1928 avatud ülikooli üliõpilast. Statsionaarõppes hinnati 485 õppejõudu ja 566 ainekursust, avatud ülikoolis 68 õppejõudu ja 72 ainekursust. Enamikule vastanutest (statsionaar-õppes 77% ja avatud ülikoolis 96%) oli hinnatav ainekursus kohustuslik, valikaineid oli statsio-naarõppes 14% ja avatud ülikoolis 3% ning vabaaineid statsionaarõppes ligikaudu kümnendik ja avatud ülikoolis 1%. Kui avatud ülikooli üliõpilastest käis 76% peaaegu kõigil loengutel, siis statsionaarses õppevormis käisid vaid pooled vastanutest peaaegu kõikidel loengutel. Õppeaine raskusastet hinnati mõlemas õppevormis sarnaselt: ligikaudu 70% tudengitest pidas õppeainet jõukohaseks, 3%-le osutus ainekursus väga raskeks. Õppeaine raskusastet hinnati erinevalt lähtu-valt sellest, kas ainekursus oli kohustuslik, valik- või vabaaine. Kohustuslikke aineid hinnati sage-damini raskeks või väga raskeks kui valik- ja vabaaineid. Aineprogramm oli kättesaadav 85%-le avatud ülikooli ja 77%-le statsionaarsetest üliõpilastest, 8% avatud ülikooli ja 17% statsio-naarsetest üliõpilastest ei tundnud aineprogrammi vastu huvi ning 5%-le kummagi õppevormi üliõpilastest ei olnud aineprogramm kättesaadav. Ligikaudu pool üliõpilastest mõlemas õppevormis leidis, et võimalused õppejõuga vajadusel kontakteeruda on piisavad. Kolmandik vas-tanutest hindas võimalust õppejõuga kontakteeruda väga heaks, samas ei tundnud ligikaudu 17% üliõpilastest vajadust õppejõuga kontakteeruda. Valdav osa (79%) üliõpilastest leidis, et õppejõud kohtles üliõpilasi alati õiglaselt ja erapooletult. Vastanutest 80% leidis, et kursuse eest antavad ainepunktid vastavad kursuse läbimiseks vajalikule tööhulgale, umbes 17% oli neid, kes leidsid, et nad said ainekursuse eest liiga vähe ainepunkte. Märgatav erinevus tulenes sellest, kas ainekursus oli kohustuslik, valik- või vabaaine. Üliõpilased, kellele ainekursus oli kohustuslik, leidsid enam kui valik- ja vabaainete kuulajad, et nad saavad ainepunkte liiga vähe. Kokkuvõttes hindas 75% avatud ülikooli üliõpilastest vastava ainekursuse õpetamist tulemuslikuks, 22% keskpäraseks ning 3% vähetulemuslikuks, statsionaarõppes olid näitajad vastavalt 65%, 31% ja 4%.

Lõpetanute tööhõive Küsitlusele vastas 715 lõpetanut e 45% 2002. aasta vilistlastest. Küsitleti põhiõppe, magistriõppe ning õpetajakoolituse lõpetanuid keskmiselt kuus kuud pärast lõpetamist. Lõpetamisjärgsetest tegevustest annab ülevaate joonis 4.2. End tööotsijana määratlenuid (4%) on üle kahe korra vähem kui Eesti keskmine (9,1%).


Põhiõppe lõpetanute tegevusvaldkonnad (%)

töötan48%

õpin14%

töötan ja õpin29%

otsib tööd4%

kodune4%

muu1%

Joonis 4.2. Lõpetanute tegevusvaldkonnad keskmiselt kuus kuud pärast lõpetamist.

Aastatel 1999–2002 pole küsitluste tulemused olulisi muutusi lõpetamisjärgses põhitegevusesnäidanud.

4.4. Ülikooli lõpetamine, kaitsmised ja eksmatrikuleerimine

4.4.1. Lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

2002. aastal lõpetas Tartu Ülikooli diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti ja proviisoriõppekokku 1488 üliõpilast (2001. a — 1327, 2000. a — 1257, 1999. a — 954, 1998. a — 874), neist cum laude diplomiga 52 üliõpilast (3,5%, 2001. a — 5,1%, 2000. a — 5,4%, 1999. a — 8%, 1998. a — 9%;) (lisa 4.6). 2002. aastal lõpetasid bakalaureuseõppe esimesed geenitehnoloogia ja materjaliteaduse üliõpilased ning diplomiõppe esimesed ülikooli õpetajate seminari tudengid.Põhiõppe lõpetas 32 välisüliõpilast (sh viis eksterni), neist 13 arsti-, kuus filosoofia-, kuus sotsiaal-, kolm õigus-, kaks majandus-, üks bioloogia-geograafia- ja üks kehakultuuriteaduskonna.

Aruandeaastal anti ülikoolis välja 334 õpetaja kutsetunnistust. 90 kutsetunnistust anti õpetaja kutseaasta lõpetanutele, 15 avatud ülikooli informaatikaõpetaja kutsekursuse läbinuile ja 229õpetajakoolituse paralleelselt erialaõpingutega sooritanuile (lisa 4.10). Internatuuris oli 100,residentuuris 103 lõpetanut. Enim residente lõpetas peremeditsiini, sünnitusabi ja günekoloogia ning üldkirurgia erialal (lisa 4.9).

Ülikoolist eksmatrikuleeriti kokku 3264 erineva õppeastme ja -vormi üliõpilast (lisa 3.13). Neist 53% (1730) eksmatrikuleeriti seoses õppekava täitmisega täies mahus e lõpetamisega.Lõpetanute osakaal oli suurim statsionaarses põhiõppes (ligikaudu 3/5 eksmatrikuleerituist),väikseim avatud ülikooli põhiõppes (ligikaudu 1/3 eksmatrikuleerituist).

Õppekava täitmist kõrvale jättes on olulisimad eksmatrikuleerimise põhjused statsionaarõppes omal soovil lahkumine, edasijõudmatus ja õppe lõpptähtaja möödumine. Neist õppe lõpptähtajamöödumine on (lõpetamise kõrval) endiselt suurima osakaaluga magistrantide ja doktorantide eksmatrikuleerimise põhjus, doktoriõppes ületab sel põhjusel eksmatrikuleeritute arv õppekava täitnute arvu. Avatud ülikoolis on (lõpetamise järel) suurima osakaaluga õppeteenustasu tasumatajätmise tõttu eksmatrikuleeritute hulk.

Õppetöö 29

Dissertatsioonide kaitsmine 2002. aastal ületas magistrite arv esmakordselt 300 piiri (lisa 4.7). Kõikides teaduskondades kasvas kaitstud magistritööde arv, võrreldes eelmise aastaga. Vaid matemaatika-informaatika-teaduskonnas on iga-aastane magistrite juurdekasv olnud stabiilne. Üle kolmandiku 2002. aastal omandatud magistrikraadidest on saadud nominaalõppeajaga.

Magistrite juurdekasvu oluliseks allikaks on kutsemagistriõpe. Avatud ülikoolis õppivate äri-juhtimise ja koolikorralduse magistrantide kaitsmiste arv suureneb aasta-aastalt. Euroopa kol-ledžis kaitsti esimesed seitse magistritööd Euroopa õpingute alal. Ka on osutunud edukaks kirja-liku tõlke ja konverentsitõlke üheaastased kutsemagistriõppekavad.

Üks Tartu Ülikooli magistrant kaitses magistritöö Helsingi Tehnoloogiaülikoolis. Doktori-dissertatsiooni kaitses 2002. aastal 52 ülikooli doktoranti, neist 42 koduülikoolis. Lisaks doktoran-tidele kaitses doktoridissertatsiooni viis eksterni. Doktorikraadi kaitsnute jaotus erialati ning Tartus kaitstud doktoritööde pealkirjad on toodud lisas 4.8.

Nominaalajaga jõudis doktoridissertatsiooni kaitsmiseni kümme doktoranti, mis on alla 10% neli aastat tagasi alustanud doktorantidest. 18 kaitsnut lõpetas viie aastaga, seitse kuue aastaga ja kaheksa kaitsnut seitsme aastaga. Mitme aasta doktorite õppeaja võrdlemisel on näha, et põhiosa kaitsnud doktorante jõuab doktoridissertatsiooni valmimiseni viie kuni seitsme aasta jooksul. Siit ka esimesed tulemused erialadel, kus doktoriõpet alustati alles 1990. aastate keskpaigast. Stabiilselt on viimastel aastatel kaitstud doktoridissertatsioone majandus- ja õigusteaduskonnas. Üle mitme aasta saadi doktorikraad kehakultuuriteaduskonnas.

Põhiosa sotsiaalteaduskonna värskeid doktoreid kaitses kraadi välisülikoolides. Väljaspool Tartu Ülikooli kaitsti doktoridissertatsiooni arstiteaduses Jaapanis ja Manchesteri Ülikoolis Suur-britannias ning Karolinska Instituudis Rootsis; keemias Georgia Tehnoloogiainstituudis USA-s, füüsikas Durhami Ülikoolis Suurbritannias, inseneriteadustes alal Saarimaa Ülikoolis Saksamaal, ajakirjanduse alal Turu ja Tampere Ülikoolis, sotsiaaltöö alal Tampere Ülikoolis Soomes ning sotsiaalantropoloogias Cambridge’i Ülikoolis Suurbritannias.

5. TEADUSTÖÖ

Teadustöö on ülikooli tegevuse kandev osa, millele tugineb nii õppetöö kui ka ühiskonna vaja-duste rahuldamiseks suunatud arendus- ja koolitustegevus. Universitasele kohaselt hõlmab teadus-töö väga erinevaid valdkondi. 2002. aastal täideti ülikoolis 669 teadusteemat/projekti kogumahus 183 miljonit krooni. Aastat iseloomustab teadusprojektide finantseerimise võrdlemisi suur tõus. Lisad 5.1 ja 5.4 annavad ülevaate teadusprojektide arvust ja liigitusest ning finantseerimisallika-test. Kaheksast 2002. aastal välja antud riiklikust teaduspreemiast viis said Tartu Ülikooli liikmed (lisa 5.8). Kümnest teaduse tippkeskusest kuus on moodustatud põhiliselt ülikooli teadlasest (lisa 5.7). Teaduse rahvusvahelisel evalveerimisel ülikooli kümnes allüksuses oli keskmine hinnang hea (good) (lisa 5.5).

5.1. Silmapaistvamad tulemused

Usuteaduskonna teadustegevuse silmapaistvamateks sündmusteks olid ajakirja Trames välja an-tud teoloogia erinumber Epistemes of Faith (1/2002), kus avaldasid oma teadustöid peamiselt usuteaduskonna õppejõud. Teaduskonna lektor Pille Valk esitas aasta lõpus kaitsmisele oma doktoritöö Eesti religiooniõpetuse kontseptsioon, mis annab religiooniõpetusele teoreetilise aluse selle laialdasemal juurutamisel Eesti üldhariduskoolides.

Õigusteaduskonna olulisimaks teadustööks võib pidada osavõttu EV põhiseaduse kommentee-ritud väljaande koostamisest. Kommentaarid kujutavad endast põhiseaduses sätestatud demokraat-like ja õigusriiklike mehhanismide toimimise igakülgset analüüsi. Samuti väärib märkimist kolme doktoriväitekirja kaitsmine: Margus Kingisepa “Kahjuhüvitis postmodernses deliktiõiguses”, Irene Kulli “Hea usu põhimõte kaasaegses lepinguõiguses” ja Vallo Olle “Kohaliku omavalitsuse teostamine vahetu demokraatia vormis: kohalik rahvaalgatus ja rahvahääletus”.

Arstiteaduskonna suurimaks saavutuseks tuleb pidada Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu tipp-keskuse nimetuse andmist molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskusele. Mikrobioloogia insti-tuudis tehtud uurimistööd inimese normaalsest mikrofloorast ja olulisematest bakteriaalsetest infektsioonidest Eestis leidsid tunnustust prof Marika Mikelsaarele antud Eesti 2002. aasta medit-siinialase teaduspreemia näol. Psühhiaatriakliiniku teadurite ja õppejõudude kaasabil ja otsesel osalusel toimus Võru-Kubijal septembris ECNP (European College of Neuropsychopharmaco-logy) Baltimaade noorpsühhiaatrite teaduslik koolitusseminar. Arendustegevuse valdkonnas töö-tati närvikliiniku õppejõudude ja teadlaste osalusel välja SA Tartu Ülikooli Kliinikum patoloogia-teenistuse koepanga tegevuspõhimõtted ja põhikiri ning käivitati koepanga tegevus.

Filosoofiateaduskonna mitmepalgelises teadustöös väärivad märkimist Tõnu Luige monograafia “Filosoofiast kõnelda”, Epp Annuse monograafia “Kuidas kirjutada aega”, Rein Veidemanni toimetatud artiklikogumik “Aeg ja kirjandus” ning Tiiu Jaago toimetatud artiklikogumik “Lives, histories and identities” I–III, samuti interdistsiplinaarse eetikakeskuse ülesehitamine. Üllitati laserplaat “Võõrkeeleõpe muutuvas maailmas”, mis koondab ühise nimetaja alla 19 autori artiklid viies keeles. Anne Parmasto pälvis Tartu Linnavalitsuselt ning Tartu Kunstnike Liidult Ado Vab-be nimelise aastapreemia. Koostöös semiootika osakonnaga korraldati rahvusvaheline kongress

Teadustöö 31

“Cultural semiotics: Cultural mechanisms, boundaries, identities”, samuti rahvusvaheline juubeli-konverents “200 aastat vene ja slaavi filoloogiat Tartus”.

Bioloogia-geograafiateaduskonnas väärivad esiletõstmist zooloogia- ja hüdrobioloogia instituudi uuringud evolutsioonilise loomaökoloogia vallas (töögrupi juht prof Raivo Mänd), mis pärjati riikliku teaduspreemiaga. Koostöös TPÜ ökoloogia instituudiga prof Olavi Kulli juhtimisel tehtud süsinikuringe ökofüsioloogiliste aluste uuringud andsid tagasisidet keskkonnatingimuste ja taimekoosluste ruumilise heterogeensuse vahelistest seostest. Ülevaateartikkel uutest uurimistule-mustest lehestiku fotosünteesi alal ilmus ajakirjas Oecologia. Prof Ülo Manderi juhtimisel ana-lüüsiti maastiku struktuuri ja aineringe dünaamikat. Uuriti veekogude kaitseribade ja -vööndite mõju lämmastiku ja fosfori väljakandele ning tuvastati, et erinevate voogude osatähtsus lämmastiku-bilansis on seotud puistu vanusega ja reostuskoormusega. Esmakordselt veekoguäärsetes puhver-kooslustes mõõdeti uue, He-O-meetodiga N2 ja N2O emissiooni vahekorda denitrifikatsiooni-protsessis ja leiti olulisi erinevusi Lõuna-Eesti ja Saksamaa analoogsetes mullastikutingimustes tehtud uuringute tulemustes. Jätkusid lämmastikuga väetamise mõju uuringud. Läänemere re-giooni maakoore struktuuri ning selle kujunemise ja arenguloo uurimise (prof emer Väino Puura) põhitähelepanu oli 2002. aastal pööratud Eesti ala aluskorra plokk- ja murrangehitusele ning settekatte kujunemise, deformatsiooni ja erosiooni ajaloole. Baltoskandia maakoore koostise ja ehituse uurimise tulemused näitavad, et Eestis tervikuna ülepaksenenud mandrikoore plokid (Põhja- ja Lõuna-Eesti) erinevad ülemise ja alumise koore paksuselt ning deformatsioonide laa-dilt. Transkriptsiooni- ja replikatsioonimehhanismide ning nende regulatsiooni uurimisel (prof Mart Ustavi juhtimisel) jõuti veise papilloomiviiruse (BPV1) DNA replikatsioonimehhanismidega seoses olulise tähelepanekuni BPV origini replikatsiooni sõltuvuse kohta viiruse replikatsiooni-valgu E1 kontsentratsioonist.

Füüsika-keemiateaduskonna teadus- ja arendustegevuse tulemusi iseloomustab rida kõrgetase-melisi publikatsioone maailma juhtivates ajakirjades. Ilmar Koppeli juhitud ja koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega tegutsev keemia ja materjaliteaduse tippkeskus pälvis Eesti teaduse tippkeskuse nimetuse. Riiklik teaduspreemia täppisteaduste alal anti Ene Ergmale tööde tsükli “Kompaktsete objektidega kaksiktähtede evolutsioon” eest. On arendatud uus teooria, mis kirjeldab tugevalt mittelineaarseid võnkeergastusi tahkistes. Uuriti keemiliste ühendite happelis-aluseliste omaduste sõltuvust aine elektronstruktuurist ja keskkonna parameetritest. Radikaalselt modifitseeriti ja üldistati tugevamate neutraalsete superhappeliste süsteemide loomise strateegiat. Tulemused on olulised uute liitium-ioonpatareide, kõrgmahutavusega kondensaatorite ning kõrg-efektiivsete katalüsaatorite väljatöötamisel. On loodud uued nukleotiidide mittefosfaatsed ana-loogid, mis toimivad proteiinkinaaside ja nukleotiidide retseptoritena. Nende ühendite loomisega on avatud uued perspektiivid nukleotiidide retseptorite antagonistide konstrueerimiseks, mis on oluliselt tähtis nüüdisaegse farmakoloogia jaoks.

Haridusteaduskonna oluliste teadussündmustena võib välja tuua sihtfinantseeringu saamise õpetajauuringute töörühma asutamiseks ja kahe teadusmonograafia avaldamise, millest üks käsit-leb koduse kasvatuse tähtsust Soomes, Venemaal ja Eestis ning teine õpetajakoolituse arengut Eestis. Lisaks võib esile tõsta prof Aaro Toomela poolt sõnastatud arengupsühholoogia alateooria ja prof Jaan Kõrgesaare võrdlevuuringu Eestis ja Soomes väljakujunenud erikoolide ja õpiabi võrgustikust. Olulised on viipekeele-alased uurimused — selles valdkonnas kaitstud magistritööd osutavad võimalusele minna selle õppe-, arendus- ja uurimissuunaga kõrgemale tasandile.

Kehakultuuriteaduskonna silmapaistvamate teadussündmustena peeti Tartus 23. ICPAFR (International Council for Physical Activity and Fitness Research) rahvusvaheline korraline sporditeaduse sümpoosion “The Measurement and Testing in Physical Fitness, Physical Activity


and Health: New Perspectives ning üle-eestiline teaduskonverents “Teadus, sport ja meditsiin”. Teaduskonda tervikuna iseloomustas teadustegevuse aktiivsuse ja tulemuslikkuse tõus.

Majandusteaduskonna teadus- ja arendustegevuse väga olulise osana käivitus koostöös Zernike Grupi ja Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise täienduskoolitus, mis järgmisel aastal jätkub juba magistrikavana (vt lk 22). Iga kaitstud doktori-kraad on majandusteaduskonnas väga oluline sündmus. 2002. aastal kaitses oma doktoritöö rahva-majanduse instituudi doktorant Kaia Philips teemal “The Changes in Valuation of Human Capital During the Transition Processes in Estonia”. Aasta lõpul kaitses Tõnu Roolaht juhtimise ja turun-duse instituudis doktoritöö “The Internationalization of Estonian Companies: an Exploratory Study of Relationship Aspects”. Kolmanda saavutusena võiks esile tuua fakti, et esimest korda esitas majandusteaduskond riiklikule teaduspreemiale oma kandidaadid: välismajanduse õppetooli professor Janno Reiljan ning rahvusvahelise ettevõtluse õppetooli professor Urmas Varblane, mõlemad seniste teadussaavutuste eest.

Matemaatika-informaatikateaduskonnas ilmus emeriitprofessori Ülo Kaasiku “Matemaatika-leksikon”, pakuti välja uusi regularisatsiooniparameetri valiku eeskirju esimest liiki integraal-võrrandite lahendamisel projektsioonimeetoditega ning enesekaassete mittekorrektsete ülesannete lahendamisel Lavrentjevi meetodiga; töötati välja plastsete ruudukujuliste plaatide optimeerimise metoodika.

Sotsiaalteaduskonna teadustegevuse tulemustest tuleks esile tõsta prof Jüri Alliku toimetatud kogumikku R.R. McCrae ja J. Allik, “The Five-Factor Model Across Cultures”, mis ilmus NewYorgis kirjastuse Kluwer-Plenum väljaandel. Vello Pettai artiklis “Understanding processes of ethnic control: segmentation, dependency and co-optation in post-communist Estonia (Nationsand Nationalism)” asetatakse Eesti etnopoliitika ning integratsiooniprotsess uude teoreetilisse raamistikku, mis teoretiseerib etniliste gruppide hierarhiliste suhete kujunemise üle. Tähelepanu väärivad kaks ingliskeelset monograafiat: Marju Lauristini ja Mati Heidmetsa toimetatud “TheChallenge of the Russian Minority: Emerging Multicultural Democracy in Estonia” ja Peeter Vihalemma toimetatud “Baltic Media in Transition”. Taavi Annuse ja Wolfgang Drechsleri artikkel “Die Verfassungsentwicklung in Estland von 1992 bis 2001” väljaandes “Jahrbuch des öffentlichen Rechts der Gegenwart” on esimene põhjalik Eesti põhiseadusliku arengu analüüs, mis on avaldatud Saksa juhtivas välisriikide õigust kajastavas väljaandes. Semiootika osakond korral-das rea teadusüritusi: suur rahvusvaheline Juri Lotmanile pühendatud kultuurisemiootika kongress Tartus, rahvusvaheline biosemiootika konverents Tartus ja Tallinnas, koostöös Eesti Instituudiga rahvusvaheline konverents Tallinnas ning üle-estiline semiootika sügiskool Põltsamaal.

Eesti mereinstituudi teadustegevuse ja keeruka sisulise toimetamistöö tulemustena valmis rahvusvahelisele teadusüldsusele Eesti ihtüoloogiateadusest ülevaadet pakkuv 28 autori üle 400-leheküljeline monograafia “Fishes of Estonia”, toimetajad Evald Ojaveer, Ervin Pihu, Toomas Saat. Rahvusvahelistes teadusajakirjades ja teadussümpoosionidel näidati, et Läänemere elus-varude hindamist ja haldamist ei ole võimalik otstarbekalt korraldada, arvestamata selle mere ökoloogilisteks alasüsteemideks jagunemist ja lokaalseid kalapopulatsioone. Mereinstituudi uuringute tulemus on Eesti valitsuse poolt Eesti vetes kalapüügikvootide kehtestamise teadus-likuks aluseks. On koostatud mereökosüsteemi mudelite kompleks FRESCO (Finnish-Russian-Estonian-Swedish Cooperation), mis hõlmab nii atmosfääri-, veeökosüsteemi- kui ka kala-koosluste mudeleid.

Füüsika instituudi teadustegevus oli vägagi edukas: esitati kontseptsioon, mis võimaldab funda-mentaalsete lokaliseeritud laineväljade markantseima esindaja, nn fookuslainete optilist gene-reerimist, mida on mitmed uurijad ligi 20 aasta jooksul üritanud, kuid pole suutnud teha. Näidati,

Teadustöö 33

et selliseid lainevälju saab formeerida, kombineerides erilisi Besseli kimpe tekitavaid optilisi elemente. Fookuslainete tekitamiseks korraldatud esmakordsete katsete tulemused on heas kooskõlas arendatud teooriaga ja lisaks avavad lokaliseeritud lainete füüsikalise olemuse. On välja töötatud uurimismeetod gaasides laservalguse kolmanda harmooniku genereerimiseks erinevates koonilistes valgukimpudes, mis osutus, nagu katsed näitasid, oluliselt informatiivsemaks kui traditsioonilised, Gaussi valguskimpu kasutavad meetodid. Loodi hapnikumõõturi uudne proto-tüüp. Seade töötab optilisel printsiibil, mõõturi prototüübi esialgne versioon on valminud, edasi on kavas välja töötada taatlemisprotseduur ja kanda andurite valmistamismetoodika üle tehno-loogiasse. 29.–31. mai korraldati Tartus rahvusvaheline IV Põhja- ja Läänemeremaade teravik-mikroskoopia konverents (4th Nordic-Baltic SPM Workshop) 94 osavõtjaga 12 riigist, esitati 14 ettekannet, neist kaks FI teadlastelt. Menetluses on Eesti patenditaotlus “Meetod optiliselt läbipaistva elektrit juhtiva kiu saamiseks ja sellest kiust valmistatud teravikmikroskoobi andur” (autorid T. Tätte, T. Avarmaa, R. Lõhmus, U. Mäeorg, M-E. Pistol, I. Sildos, A. Lõhmus). Sama kohta on esitatud rahvusvaheline PCT patenditaotlus (International Application No PCT/EE02/ 00007).

Raamatukogus ilmusid biograafilised ülevaated endiste raamatukogu töötajate kohta (H. Kapp, A. Rastorgujev, O. Freymuth) ning raamatukogu infootsisüsteemide arengut käsitlev uurimus. Igati läks korda 140 osavõtjaga rahvusvaheline konverents “Trükiväljaandest digitaalseni. Tartu Ülikooli Raamatukogu 200”.

Ajaloo muuseumi teadustöö tulemusena inventeeriti üle 2000 museaali ning korraldati Tartu Ülikooli taasavamise 200. aastapäeva konverents.

Kunstimuuseumi teadustegevuse tulemusena anti joonistuskooli 200. aastapäevaks välja kata-loog, samuti ilmus kaks artiklit rahvusvahelises ja Eesti retsenseeritavas kunstiajaloo ajakirjas.

Tehnoloogiakeskuses võib esile tõsta reovee ökotoksikoloogilise analüüsi ja degradeeritavuse uurimist, multiagentide arenduskeskkonna prototüübi loomist ning kõrgjõudlusega arvutussüs-teemi veebiliidest (vt ka lisa 2.6).

Euroopa kolledžis väärib märkimist konverentsi “The Common Agricultural Policy” korral-damine ning kultuuridevahelise kommunikatsiooni koolituse metodoloogia väljatöötamine, vt lk 23.

Narva kolledžit iseloomustab aruandeaastal ilmunud 34 artiklit, kolledži oma artiklikogumiku Acta et commentationes collegii Narovensis esimene väljaanne ning teadusseminaride sari.

Pärnu kolledži teadus- ja arendustegevus on muutunud mahukamaks, võrreldes eelnevate aastatega: on suurenenud nii teadus- ja arendustöö lepingute arv kui ka publitseerimise tase.

Õigusinstituudi teadustulemustest paistab silma mitme märkimisväärse kogumiku, käsiraamatu ja monograafia ilmumine, samuti osalemine EV põhiseaduse kommentaaride ja teadusliku käsitluse koostamisel jm.

5.2. Publikatsioonid

2002. aastal avaldasid ülikooli töötajad 3365 publikatsiooni (2001. a — 3023, 2000. a — 3310). Publikatsioonide koguarv on suurenenud valdavalt rahvusvahelise levikuga publikatsioonide


arvel. 475 artiklit avaldati Institute of Scientific Information (edaspidi ISI) tsiteerimisindeksitesrefereeritavates ja/või sisuajakirja Current Content (edaspidi CC) jälgitavates ajakirjades (2001. a — 481, 2000. a — 467). Lisas 5.2 on toodud ülikooli teadlaste ja õppejõudude poolt2002. aastal avaldatud publikatsioonide koguarv ning ISI/CC artiklite arv.

Aruandeaastal moodustas ISI/CC artiklite osakaal kõigist ülikooli liikmete avaldatud publikatsioonidest 14% (2001. a — 16%, 2000. a — 14%). ISI/CC artiklite osakaal kõigistilmunud publikatsioonidest oli kõige suurem tehnoloogiakeskuses (73%), füüsika instituudis(63%), füüsika-keemia- (44%) ja bioloogia-geograafiateaduskonnas (28%).

Aruandeaastal avaldati kõige rohkem publikatsioone filosoofia- (883), majandus- (474) ja bioloogia-geograafiateaduskonnas (362). Parema ülevaate teadustöö tulemuslikkusest annabpublikatsioonide arv ühe õppejõu/teaduri kohta. 2002. aastal avaldati ülikoolis keskmiselt 3,0publikatsiooni ühe õppejõu või teaduri kohta (2001. a — 2,4, 2000. a — 3,4). Rohkem pub-likatsioone avaldati ühe õppejõu/teaduri kohta majandusteaduskonnas (11,0), tehnoloogiakeskuses (5,0) ja kehakultuuriteaduskonnas (4,5).

ISI/CC artikleid avaldasid ühe õppejõu/teaduri kohta aruandeaastal enim tehnoloogiakeskus, füüsika instituut ning füüsika-keemiateaduskond, vastavalt 3,6, 1,8 ja 1,1 artiklit üheteaduri/õppejõu kohta. Ülikooli keskmine oli 0,4 (2001. a — 0,4, 2000. a — 0,5). Joonis 5.1 an-nab ülevaate 2002. aastal teadlaste ja õppejõudude kirjutatud ISI/CC artiklitest struktuuriüksuste kaupa ühe teaduri/õppejõu kohta.

3,6

1,8

1,00,9 0,8

0,4 0,4 0,3 0,3 0,30,1 0,1 0,1 0,0 0,0

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

P1TL P1FY FK KK BG TÜ AR P1MI MT SO FL US OI MJ HT

Joonis 5.1. ISI/CC artiklite arv TÜs struktuuriüksuste kaupa õppejõu/teaduri kohta 2002. a.

5.3. Teadusürituste korraldamine ja neil osalemine

2002. aastal korraldas Tartu Ülikool 315 konverentsi või seminari (2001. a — 280, 2000. a — 205), neist 153 olid rahvusvahelised (2001. a — 131, 2000. a — 93) (lisa 5.3). Kõige rohkem — 75 teadusüritust, neist 32 rahvusvahelised — korraldas arstiteaduskond. Kõige enam seminare jakonverentse ühe õppejõu/teadlase kohta korraldas aga sotsiaalteaduskond: 0,4 teadusüritustõppejõu/teaduri kohta.

Ülikooli töötajad osalesid 2002. aastal ettekannetega konverentsidel ja seminaridel 2877 korral(2001. a — 2602, 2000. a — 2506). Rohkemal arvul osalesid filosoofiateaduskond (696) ja arsti-

Teadustöö 35

teaduskond (594 ettekannet). Ühe õppejõu/teaduri kohta olid aktiivsemad ettekannetega osalejadtehnoloogiakeskus, sotsiaal- ja filosoofiateaduskond (vastavalt 5,3, 3,7 ja 3,5 ettekannet õppejõu/teaduri kohta, ülikoolis keskmisena 2,6 ettekannet) (joonis 5.2).

5,3

3,73,5

3,23,0

2,82,6

2,3 2,2 2,1 2,0 1,91,7

1,4 1,3

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

P1TL SO FL MJ KK AR TÜ OI P1FY MT BG P1MI FK HT US

Joonis 5.2. Teadusüritustel ettekannetega osalemine ühe õppejõu/teaduri kohta.

Nii korraldatud teadusürituste ja ettekannetega esinemiste arv kui ka intensiivsus ilmutavad võr-reldes paari viimase aastaga tõusutendentsi.

5.4. Teadustöö finantseerimine

Teadustööd finantseeritakse projektidena riigieelarve ja riigieelarvevälistest vahenditest. 2002.aastal juhtis ülikool kokku 669 teadusteemat/projekti (2001. a — 658, 2000. a — 528) kogumahus183,0 miljonit krooni (2001. a — 159,5 mln kr, 2000. a — 144,1 mln kr). Kuigi projektide arv pole palju suuremaks läinud (1,7%), siis on oluliselt suurenenud (14,7%) finantseerimise maht,põhiliselt riigieelarvevälise finantseerimise kasvu arvel. Lisa 5.1 annab ülevaate ülikooli teadustöö teemade ja projektide arvust 2002. aastal finantsallikate kaupa.

Teadustöö finantseerimise kogumaht oli ülikoolis aruandeaastal 203 miljonit krooni. Viimastelaastatel ilmutab ühtlast tõusutendentsi lepingulise tegevuse osakaal (lisa 5.4). Ülevaade teadus-tegevuse finantseerimisest ülikoolis 2002. aastal on toodud joonistel 5.3, 5.4 ja 5.5.


SF42%

ETF17%

SL16%

VL14%

Infra10%

Muu1%

Joonis 5.3. Eri allikatest laekuvate teadustöö finantseeringute vahekord ülikooli teadusfinantseeringutes2002. a (%) SF — teadusteemade ja doktorantide sihtfinantseerimine, ETF — ETF grandid, SL — riigisisesed teadus- ja arenduslepingud, VL — välislepingud ja -grandid, Infra — infrastruktuuri rahasta-mine, Muu — muud allikad.

840

679

353291

186 165 139 130 114 89 80 79 76 7543

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

P1TL P1MI P1FY BG FK TÜ AR MT SO MJ KK US HT FT OI

Joonis 5.4. Teadus- ja arendusraha jaotumine ülikoolis õppejõu/teaduri kohta struktuuriüksuste kaupa 2002. a (tuh kr), infrastruktuurikulusid arvestamata.

Teadustöö 37

0%

20%

40%

60%

80%

100%

P1FY OI

KK SO FTBG FK AR TÜ M

T USP1T

L MJ

P1MI

HT

Riigieelarveline ETF grandid TAT lepingud

Joonis 5.5. Ülikooli teadus- ja arendustöö finantseerimise jaotus finantsallika järgi 2002. a (%), infrastruk-tuurikulusid arvestamata. Tähistused: Riigieelarveline — teadusteemade, järeldoktorite ja doktorantide siht-finantseerimine, ETF grandid — SA Eesti Teadusfond grantfinantseerimine, Lepingud — teadus- jaarendustegevuse lepinguline finantseerimine.

5.4.1. Finantseerimine riigieelarvest

Riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse finantseerimine tähendab teaduse tippkeskuste, teadusteemade ja doktorantide teadustöö sihtfinantseerimist ning infrastruktuurikulude katmist.Eestis tervikuna finantseeriti teadustegevust 2002. aasta riigieelarvest 247,6 miljoni krooni ulatu-ses (2001. a — 226,6 mln kr, 2000. a — 219,0 mln kr), vt lisa 5.6. Riigieelarveline finantseeri-mine suurenes 2002. aastal 9,3% võrra eelkõige teaduse tippkeskuste finantseerimise kasvu taga-järjel.

Ülikooli teadustegevuse riigieelarveline finantseerimine moodustas 2002. aastal 43% riigi kõi-gist eelarvelistest teadusfinantseeringutest (2001. a — 43%, 2000. a — 38%). Riiklike teadus- jaarendustegevuseks mõeldud vahendite jaotus Eestis aastatel 2001-2002 on toodud joonisel 5.6.

TÜ43%

TTÜ21%

EPMÜ11%

TPÜ4%

KBFI6%

TO3% Muud

12%

Joonis 5.6. Riiklike teadus- ja arendustegevuse vahendite jaotus Eesti kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel (%).


Ülikooli teadustegevuse riigieelarveline finantseerimine oli 2002. aastal 107,5 miljonit krooni (2001. a — 96,6 mln kr, 2000. a — 82,2 mln kr), kusjuures Tartu Ülikooli osakaal kogu Eesti riigieelarveliste vahendite kogumahus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Riigieelarvelise finantseerimise kogumaht Eestis suurenes võrreldes 2001. aastaga 9,3%, TÜ rahastamine suurenes 11,3%.

Sihtfinantseeritavate teadusteemade rahastamiseks eraldati 2002. aastal Eestis kokku 179 mil-jonit krooni (2001. a — 158 mln kr, 2000. a — 156 mln kr). 75,9 miljonit krooni sellest moo-dustas TÜ finantseerimine (2001. a — 61,1 mln kr, 2000. a — 55,1 mln kr), mis oli 42% kogu sihtfinantseeringute mahust Eestis (2001. a — 40%, 2000. a — 35%). Ülikoolis täideti 2002. aas-tal 117 sihtfinantseeritavat teadusteemat (sh 14 järeldoktori teemat) (2001. a — 113/12, 2000. a — 110/11) keskmise mahuga 639 tuhat krooni (2001. a — 564 tuhat kr, 2000. a — 557 tuhat kr), mis näitab teemamahtude olulist suurenemist viimaste aastatega võrreldes. Suurim siht-finantseeritavate teadusteemade maht oli bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskonnas ning füüsika instituudis (vastavalt 19,3, 13,5 ja 13,1 mln kr). Ühe õppejõu/teaduri kohta laekus ülikooli struk-tuuriüksustele keskmiselt 68 tuhat krooni, rohkem tehnoloogiakeskusesse (329 tuh kr), füüsika instituuti (220 tuh kr) ja bioloogia-geograafiateaduskonda (144 tuh kr). Sihtfinantseeritavate teadusteemade raames on alusuuringute osakaal võrreldes 2001. aastaga suurenenud: kui 2002. aastal moodustasid alusuuringud 79%, rakendusuuringud 16% ja katse-arendustegevus 5%, siis 2001. aastal olid vastavad näitajad 72%, 22% ja 10% ning 2000. aastal 77%, 19% ja 4%.

Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri kulusid finantseeriti Eestis 2002. aastal 50,6 miljoni krooni ulatuses, mis on samal tasemel, võrreldes paari varasema aastaga (2001. a — 50,6 mln kr, 2000. a — 49 mln kr). Ülikooli ja tema struktuuriüksuste infrastruktuuri kulusid finantseeriti 2002. aastal 20 miljoni krooni ulatuses (2001. a — 20,2 mln kr, 2000. a — 17,4 mln kr), mis moodustas 40% kogu infrastruktuurikulude mahust Eestis (2001. a — 40%, 2000. a — 35%).

Doktorantide teadustöid on Eestis viimasel kolmel aastal finantseeritud 14 miljoni krooni ulatuses. Ülikooli doktorante finantseeriti 2002. aastal mahus 8,9 miljonit krooni (2001. a — 10 mln kr, 2000. a — 9,7 mln kr, 1999. a — 10,2 mln kr), mis moodustas 64% kogu doktorantide teadustöö finantseeringust Eestis (2001. a — 72%, 2000. a — 69%). Siin ei võimalda finant-seeringute väike maht, doktorantide suur arv ja riigitellimuse suhteline stabiilsus kiireid muutusi.

5.4.2. Riigieelarveväline finantseerimine

Ülikooli teadustegevuse riigieelarveväline finantseerimine oli 2002. aastal 95,8 miljonit krooni, mis näitab olulist tõustendentsi võrreldes eelmiste aastatega (2001. a — 65,6 mln kr, 2000. a — 61,9 mln kr). Riigieelarveväline teadustegevuse finantseerimine moodustas 47% kogu ülikooli teadustegevuse finantseerimisest (2001. a — 41%, 2000. a — 43%).

Kokku eraldas Sihtasutus Eesti Teadusfond 2002. aastal grantideks 77,4 miljonit krooni (2001. a — 70,9 mln kr, 2000. a — 70,6 mln kr). 2002. aastal finantseeris ETF ülikooli teadlasi 35,2 miljoni krooni ulatuses (2001. a — 31 mln kr, 2000. a — 28,8 mln kr), mis moodustas 45% ETF-i grantide kogumahust (2001. a — 44%, 2000. a — 41%). Suurimad ETF-i grantide mahud 2002. aastal olid arsti- ja bioloogia-geograafiateaduskonnas ning füüsika instituudis (vastavalt 8,9, 6,5 ja 4,8 mln kr). Ühe õppejõu/teaduri kohta laekus ülikooli allüksustele ETF-i grandirahasid keskmiselt 31,7 tuhat krooni, enam füüsika instituuti (79,9 tuh kr) ning bioloogia-geograafia-teaduskonda (48,7 tuh kr). ETF-i grantide raames tehtavas teadustöös moodustasid 2002. aasta alusuuringud 81%, rakendusuuringud 13% ja katse-arendustegevus 6% (2001. a vastavalt 74%, 21% ja 5%; 2000. a — 74%, 26% ja 4%).

Teadus- ja arendustöö lepingute maht jätkas viimaste aastate kasvutendentsi, moodustades 2002. aaastal 60,6 miljnit krooni (2001. a — 34,6 mln kr, 2000. a — 33,2 mln kr). Eesti-siseste lepingute maht kasvas 2001. aastaga võrreldes üle pooleteise korra, ulatudes 31,7 miljoni kroonini (2001. a — 18,7 mln kr, 2000. a — 15,2 mln kr). Välislepingute maht ulatus 2002. aastal 28,9

Teadustöö 39

miljoni kroonini, suurenedes oluliselt (81,8%) eelmise aastaga võrreldes (2001. a — 15,9 mln kr,2000. a — 18,0 mln kr). Suurimad teadus- ja arenduslepingute mahud olid Eesti mereinstituudis(12 mln kr), bioloogia-geograafia- (11,3 mln kr) ja arstiteaduskonnas (6,2 mln kr). Üheõppejõu/teaduri kohta laekus ülikooli struktuuriüksustele teadus- ja arenduslepingutelt keskmiselt54,7 tuhat krooni (2001. a — 25 tuh kr, 2000. a — 24 tuh kr), enim Eesti mereinstituuti (522,9 tuh kr), tehnoloogiakeskusesse (489,7 tuh kr) ning bioloogia-geograafiateaduskonda (84,3 tuh kr).

5.5. Teadustegevuse evalveerimine

Aruandeaastal viidi kümnes ülikooli struktuuriüksuses läbi teadustegevuse rahvusvaheline eval-veerimine. Evalveerimine näitas ülikooli teadustegevuse head taset võrreldes teiste evalveeritud teadus- ja arendusasutustega (vt joonis 5.7).

3,8

4,0

3,7

3,4

3,0

4,0

1 2

TÜ

Muud

Joonis 5.7. Rahvusvahelise teadusevalvatsiooni koondtulemused teadusvaldkondade kaupa 2002. a eval-veeritud allüksuste tulemuste põhjal: 1 — sotsiaalteadused (sotsioloogia, politoloogia, sotsiaalantropo-loogia ja etnoloogia), 2 — humanitaarteadused (kirjandus ja folkloristika).

Kirjanduse ja rahvaluule osakonna evalveerimine näitas valdkonna kõrget taset ülikoolis ning ka TÜ evalvatsiooni keskmised tulemused olid tublisti kõrgemad kui Eesti teistes teadusasutustes. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli (juhataja prof Ülo Valk) teadustegevus tunnistati maailmatippu e esimese kuue analoogilise õppetooli hulka kuuluvaks. Ülikooli sturktuuriüksuste evalvee-rimistulemused ja hinnangute teisendamine arvulisteks on toodud lisas 5.5.

6. ARENDUSTEGEVUS

6.1. Arendustegevuse põhisuunad

Ülikooli arendustegevuse põhisuunad aruandeaastal on kirjas arendusülesannetena 2001/2002. õppeaastaks (kinnitatud ülikooli nõukogu 21.06.2002. a otsusega nr 50) ja 2002/2003. õppeaas-taks (kinnitatud ülikooli nõukogu 22.06.2001. a otsusega nr 40). Arendustegevust toetavatest või reguleerivatest 2002. aastal kehtestatud dokumentidest annab ülevaate lisa 6.1.

Aruandeaastal hakati koostama ülikooli strateegilist arenguplaani aastani 2008. Ülikooli taotlusel korraldas Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni kõrgetasemeline meeskond läbi ülikooli institutsionaalse evalveerimise. Asutushindamise protsess ning selle tulemusena valminud kirjalik raport aitasid kaasa ülikooli arengusuundade valikule.

Õppe valdkonnas jõuti lõpule ülikooli õppekavade reformiga. 2002/2003. õppeaastal toimus vastuvõtt juba põhiõppe uutele õppekavadele. Tallinnas eraülikoolina tegutsenud õigusinstituut ühines ülikooliga (lisa 6.1), tihendades koostööd õigusteaduskonnaga (vt lk 23).

Tehnoloogilise infrastruktuuri arendamiseks asutas ülikool OÜ Tartu Tehnoloogiapark. Koos-töös Zernike Group B.V-ga ja Phare rahalisel toel valmistas majandusteaduskond ette uue magistriprogrammi “ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine”. Tehnoloogiainstituudi direktoriks valitud prof Mart Ustavi eestvedamisel valmis instituudi arengustrateegia ja äriplaan.

Suurenes ülikooli teadlaste osavõtt Euroopa Liidu teadusprojektidest. Lisandus kaks põhiliselt ülikooli teadlastest koosnevat teaduse tippkeskust (lisa 5.7). Ülikooli üliõpilased olid edukad haridusministeeriumi (58,7% preemiakohtadest) ja teaduste akadeemia (75% preemiakohtadest) üliõpilaste teadustööde konkurssidel.

Koos Tallinna tehnikaülikooli ning Tartu linna ja maavalitsusega osales ülikool aktiivselt ettepanekute tegemisel riiklikusse arengukavasse, mille tulemusena võib loota, et 2004–2006 leiavad rahastamist mitmed ülikooli osalusega projektid.

Senise tegevuse põhjal pälvis Tartu Ülikool kutse Euroopa mainekamaid ülikoole ühendavasse Coimbra gruppi (vt lk 44).

6.2. Innovatsioonitegevus

Aruandeaasta alguses toimusid ülikooli innovatsiooni tugistruktuurides mitmed muudatused. Lõ-petati projekti Innovatsioonikeskus tegevus, innovatsiooni tugiteenuste ning teadustulemuste rakendamisega seonduvad funktsioonid anti üle 2001. aastal loodud tehnoloogiainstituudile. Üli-kooli nõukogu otsustas ühendada tehnoloogiakeskuse tehnoloogiainstituudiga alates 1. jaanuarist 2003.

Tehnoloogiainstituut töötas välja oma arengusuunad ja strateegia aastateks 2003–2007 (lisa 6.1) ning jätkas innovatsiooni tugiteenuste pakkumist. Esimese sammuna seati eesmärk hõlmata tehnoloogiainstituudi tegevusega uurimisrühmad, kes paneksid aluse arenduskeskustele ning välja töötada tehnoloogiainstituudi hoone Nooruse 1 renoveerimiskava. Tehnoloogiainstituut konsul-teeris ülikooli poolt Eesti Tehnoloogiaagentuurile (ESTAG) esitatavaid projekte. Aruandeaastal otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetada viit ESTAG-ile esitatud projekti 9,5 miljoni krooni ulatuses (lisa 6.2.1). Finantseeriti kahe projekti eeluuringuid, ühe projekti

Arendustegevus 41

rakendusuuringute järgnevat faasi ning ühe projekti jätkuvat teadus- ja arendustegevust, samuti innovatsiooni tugistruktuuride arendamise projekti Tartu Spinno esimest etappi.

Ülikoolist võrsusnud 11 spin-off-ettevõtet (lisa 6.2.2) jätkavad tegevust, leides uusi kliente ja partnereid ning suurendades oma käivet.

Aruandeaastal olid Eesti Patendiameti menetluses kuus ülikooli patenditaotlust, sh üks eral-datud patenditaotlus, 2002. aastal anti samade leiutiste kohta sisse viis uut rahvusvahelist patendi-taotlust ning menetluses on müomeetri patenditaotlus Jaapanis. Ülevaade ülikooli patentidest ja patenditaotlustest on toodud lisas 6.3. Müomeetril on jõus üks Eesti patent ja üks USA patent, registreeriti europatent ning esitati selle jõustamise taotlused Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Soome, Itaalia ja Prantsusmaa kohta.

Sõlmiti litsentsileping mikrobioloogia instituudis loodud probiootilise bakteritüve ja biokeemia instituudis loodud Lactobatsillus Fermentum ME-3 kasutamiseks tervisejuustus. Valmistati ette litsentsilepingute sõlmimist piima- ja juustutööstustega. Alustati läbirääkimisi Taani kontserniga A/S Christian Hansen probiootilise bakteritüve tööstuslikuks tootmiseks.

Ülikooli ja Hollandi Zernike grupi koostöös koostati ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magistriõppe (Entrepreneurship and Technology Management) õppekava (vt allpool ja lk 22) ning korraldati õpet tutvustavaid üritusi. Majandusteaduskond alustas novembris ettevõtluse ja tehno-loogia juhtimise kursustega, mille 32 osavõtjat võivad 2003. aasta septembrist jätkata majandus-teaduskonna magistriõppes.

Tartu regionaalse innovatsioonisüsteemi arendajana teevad tihedat koostööd ülikooli teadus- ja arendusosakond, majandusteaduskond, tehnoloogiainstituut, Eesti Põllumajandusülikooli teadus- ja arendusosakond ning sihtasutus Tartu Teaduspark, kes on pidanud otstarbekaks määrata oma-vaheline tööjaotus ja koostada ühine tegevuskava. Koos taotleti toetust ESTAG-i Spinno-programmist.

6.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid

6.3.1. Phare 2000 rahvusliku programmi projekt Carin(Co-ordinated Assistance for Regional Innovation)

Projekti eesmärk on tugevdada Tartumaal innovatsiooni tugisüsteemi, soodustades innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning luues tingimusi uute ettevõtete ja töökohtade tekkeks. Projekti elluviimiseks on kavandatud kaks miljonit eurot. Ülikooli koordineeritava projekti sisulised tegevused algasid kevadel 2001 ning lõpevad 2003. aasta keskel. Koostööpartneritena osalevad Carinis Eesti Põllumajandusülikool ja Sihtasutus Tartu Teaduspark, Tartu Maavalitsus ja Tartu Linnavalitsus. 2002. aastal täpsustati projekti lähteülesandeid ning viidi läbi riigihanked ja Phare regulatsioonidega hanked, mille tulemusena tehnoloogiainstituut sai kontorivarustust jm, Vane-muise tänava õppehoones sisustati biotehnoloogia õppeklass, alustati Tartu kui innovaatilise regiooni avalikkussuhete strateegia loomist ning telliti Eesti biotehnoloogia sektori arengut ja bio-tehnoloogia kasutuselevõttu käsitlev uuring. Projekt toetas ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magistriprogrammi ettevalmistusi.

6.3.2. Keskkonnaseire projekt

2002. aastal jätkas ülikool riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimist. Programmihaldu-ses tehti 19 riigihanget ning korraldati lisaks veel 15 seiretööd. Nagu varasematel aastatel oli programmiarenduse võtmeteemaks Euroopa Liidu keskkonnadirektiivide rakendamine, eelkõige vee- ja välisõhuseires. Euroharmoniseerimise raames töötati välja mitmeid keskkonna-alaseid


õigusakte, mis sätestavad keskkonnaseire põhimõtteid nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Tallin-nas peetud seminar “Ohtlikud ained keskkonnas — mida ja kuidas seirata” oli vahekokkuvõtteks nimetatud valdkonna eelisarendamisele viimastel aastatel. 2002. aastal algatati töid kaugseiremee-todite laialdasemaks kasutamiseks ning põllumajanduse keskkonnaseireks. Üldistades eelmiste aastate seiretöid, kirjastati tervikliku keskkonnaülevaatena kogumik “Eesti keskkonnaseire 2001”. Samuti üllitati 14 kaardilehel “Keskkonnaseire jaamade atlas”, millele eelnes seirevõrgustike täpsustamine. Seireprogrammi koduleheküljele www.seiremonitor.ee lisati uusi lahendusi, mis hõlbustavad keskkonnainformatsiooni kättesaadavust. Seireandmete kvaliteedikontrollis pöörati tähelepanu nõuetele, mis kaasnevad keskkonnaregistri käivitamisega riigi põhiregistri staatuses.

Ülikoolist olid teadus- ja arendusosakonna juhtimisel seireprogrammi töödesse kaasatud geograafia instituut, geoloogia instituut, keskkonnafüüsika instituut, botaanika ja ökoloogia instituut, zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, multimeediakeskus ning katsekoda.

6.3.3. Deucee Tartu projekt esitati Phare CBC projektitaotlusvooru 2002. aasta kevadel. Projekti sisuks on TÜ tugistruktuuride, EL raamprogrammi projektijuhtide ning tulevaste projektijuhtide koolitamine erinevates raamprogrammiga seotud valdkondades. Kogu esialgse projektikonkursi tulemus tühistati, kuid projekt esitati uuesti kevadel 2003 (vt ka lisa 8.2).

6.4. Infotehnoloogia

Tulenevalt 2001. aastal kinnitatud infotehnoloogiateenuste osutamise korrast moodustati aruande-aasta veebruari alguses infotehnoloogia spetsialistide töörühm, kuhu kaasati liikmeteks ülikooli teaduskondade ja kolledžite infotehnoloogiaspetsialiste. Selle töörühma loomisega paranes üli-kooli IT- (infotehnoloogia-) tegevuse koordineerimine. Töörühm viis lõpule kahe dokumendi ette-valmistused: IT standardid ja arvutivõrgu kasutamise reeglid kinnitati rektori käskkirjadega (lisa 6.1). IT standardid kehtestati ülikoolis esmakordselt. Dokumendiga loodi alus ülikooli infotehno-loogiliste vahendite ühtsele hankimisele ja ühiste kvaliteedinõuetega süsteemide kasutamisele. Kuivõrd varem hangitud seadmeid ei saa üleöö välja vahetada, peaks standardite mõju IT-vahendite kasutusele ilmnema 3–4 aasta pärast, kui suur osa olemasolevatest seadmetest on välja vahetatud. Töörühma koostatud ülikooli IT turvakontseptsiooni projekti kehtestamine otsustati jätta 2003. aastasse. Infoteholoogia kasutamise ja arengu kohta pakub statistilist materjali lisa 6.4.

Septembris 2002 kolis infotehnoloogia osakond senisest arvutuskeskuse hoonest Liivi t 2 ülikooli peahoone kõrvale, Ülikooli 18a teisele korrusele.

6.4.1. Arvutivõrgud ja keskserverid

2002. aastal tehti olulised investeeringud ülikooli keskserveritesse ja seda aastat võikski tinglikult nimetada “serveriaastaks”. Üle kui nelja miljoni krooni eest hangiti keskse serveri madli.ut.ee ase-mele klastersüsteem, mis oma olemuselt koosneb kahest serverarvutist ja andmehaldussüsteemist. Klaster võimaldab üle elada väiksemad seadmete tõrked nii, et üldine süsteemide kasutamine lõppkasutaja jaoks ei ole häiritud, teenused jäävad töösse, kuigi kasutuskiirus väheneb. Pärast selle süsteemi täielikku juurutamist 2003. aastal peaks oluliselt paranema e-posti jt ülikooli jaoks oluliste teenuste kvaliteet.

Aruandeaastal pandi eelmisel aastal toimunud katsetuste järel tööle ülikooli esimene info-edastuskiirust 1 Gbps võimaldav võrguühendus kahe olulise võrgusõlme vahele: Lossi 3 — Liivi 2 ja Lossi 3 — Ülikooli 18a, viimases asub serverite varukoopiate tegemise seade. 2003. aastal on plaanis oluline 1Gbps-ühendusliinide laiendamine enamikku ülikooli õppehoonetesse. Valgus-kaabliga ühendati ühiselanud Tiigi t 14, Narva mnt 89, 27, 25 ja Raatuse t 22.

Arendustegevus 43

6.4.2. Infosüsteemid

Kui ülikooli veebi kodulehekülg sai 2001. aastal uue kujunduse, siis 2002. aastal soetati veebi-halduse vahend AutomatWeb, mille kasutuselevõtt hakkab oluliselt mõjutama ülikooli teabekorral-dust ülikooli veebilehelt kättesaadava info suhtes. Selle juurutamisega alustati 2002. aastal, töö jätkub.

Infosüsteemide alal jätkus aruandeaastal tegevus 2000. aastal alustatud õppeinfosüsteemi(ÕIS) juurutamise kallal. 2002. aasta üliõpilaste vastuvõtt toimus täielikult uut süsteemi kasuta-des. Nende üliõpilaste suhtes hakkab süsteem alles tegelikult oma võimalusi avama, sest varase-mad andmed kanti üle vanadest süsteemidest ja sellega kaasnes paratamatult mitteühildumise probleeme, mis nõudsid ükshaaval lahendamist. Sügisel loodud ekspertkomisjon vaatas veel kord üle õppeinfosüsteemi funktsionaalsuse ja tõi oma aruandes välja puudused ning täiendusettepane-kud edasisteks arendustöödeks, need on planeeritud ka 2003. aasta eelarvesse. ÕIS-i raken-damisest on lähemalt lk 26 ja statistikat lisas 6.4.3.

Koostöös personaliosakonnaga võeti 2002. aasta jaanuaris kasutusele puhkuste infosüsteem.Selle abil saavad struktuuriüksused planeerida töötajate puhkusi ja teisalt saavad ülikooli liikmed vaadata töötajate puhkusegraafikuid.

2002. aastal alustati kasutajate infosüsteemi (KIS) loomist. Selle süsteemi eesmärk on hallata paremini ja operatiivsemalt ülikooli arvutivõrgu kasutajakontosid. Juurdepääsuõiguste informat-siooni vahetamise standardina võetakse süsteemis kasutusele LDAP-protokoll. KIS peaks hakka-ma vahetama andmeid teiste infosüsteemidega, nagu ÕIS ja personali andmebaas, et kasutaja-kontode loomine ja kustutamine toimuks vastavalt sellele, kas inimesel on ülikooliga aktiivne seos või mitte. Senine paberkandjal infovahetus ei võimaldanud operatiivselt tegutseda. KIS-i lõplik juurutamine jääb 2003. aastasse.

Jätkus haldustarkvara Archibus rakendamine (vt lk 47).

6.4.3. Infotehnoloogia teenused, koolitus ja e-õpe

Ülikool sõlmis lepingu Eesti Telefoniga nende serverite ja jaotusvõrkude kasutamiseks ülikoolis genereeritud videovoogude levitamiseks. Selle lepinguga on sisuliselt tekitatud võimas jaotus-kanal ülikoolis toimuvate loengute, konverentside, seminaride jne levitamiseks ja reklaamiks ter-ves maailmas. 2002. aastal oligi multimeediakeskuse suurim projekt loengute edastamine video vahendusel arvutivõrgus. Ülikooli juubeliaktuse ülekandele arvutivõrgus 5. mail tehti 650 edukat päringut. Statsionaarsetele üliõpilastele oli esimene suurem loengu otseülekanne 5. novembril multimeediakeskuse auditooriumist ja seda jälgis Vanemuise 46 ringauditooriumi suurelt ekraanilt üle 200 üliõpilase. Loengu jälgimiseks tehti serverile 1616 edukat päringut nii mujalt Eestist kui ka Soomest, Prantsusmaalt ja Belgiast.

Arvutivõrku otseülekandena suunatavate loengute ajakava ja arhiivist serveeritavate loengute lingid on nähtavad e-ülikooli kodulehel koos võimalusega salvestada enda arvutisse lektori näit-materjalid. Videovoogude levitamine ja vahetamine Eestis ja väljaspool aitab parandada ülikooli õppetegevuse kvaliteeti ja laiendada sihtgruppe. E-ülikooli internetil põhinev õpe täieneb uue atraktiivse haruga, võimaldades üliõpilastel, sh avatud ülikooli üliõpilastel vaadata serverist loen-guid neile sobival ajal. Salvestatud loengute vaatamine peaks parandama loengute esitamise kvali-teeti, võimaldades õppejõududel teha eneseanalüüsi ja vastastikust positiivsele tulemusele suunatud kriitikat.

2001. aastal ülikooli suurtesse auditooriumidesse paigaldatud presentatsioonitehnika sobib videoürituste näitamiseks auditooriumide suurtel ekraanidel. Õppejõud kasutavad eelnimetatud tehnikat igapäevases õppetöös järjest aktiivsemalt: kui 2002. aasta kevadsemestril kasutati arvuti-projektorit üldauditooriumides keskmiselt igas viiendas loengus, siis sügissemestril juba igas kolmandas loengus.


Iga semestri alguses korraldavad multimeediakeskuse töötajad õppejõududele üldauditooriu-mide tehnika kasutamise praktilisi koolitusi. IT-spetsialistide töörühmale korraldati õppereis välis-ülikoolidesse ja serveritarkvara SOLARIS kahe esimese mooduli koolitus. Novembris Hollandi fondi SURF ja TÜ infotehnoloogia osakonna korraldatud rahvusvahelisest konverentsist “State of the Art in Administrative Computing” Tartus võtsid osa seitsme riigi IT-spetsialistid 25 ülikoolist.

Aruandeaastal valmis multimeediakeskusel mitu elektroonset väljaannet: koostöös teabetalitu-sega ülikooli juubeliks ingliskeelne ülikooli tutvustav CD, teaduskondade tellimusel kujundati ja anti välja kaks õppeotstarbelist CD-d ja kaks CD-d artiklite kogumikena.

6.5. Rahvusvaheline suhtlus

2002. aasta läbiv tegevussuund välissuhtluse vallas oli koostöö avardamine ning aktiivsem osale-mine rahvusvahelistes organisatsioonides. Ülikoolil on kindel soov koguda tuntust teadusülikoo-lina ning jääda püsima ja areneda tihedas ülikoolide konkurentsis. Eelöeldu üks tagatisi on osale-mine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Ülikool esitas taotluse saada Euroopa traditsioonidega teadusülikoole ühendava Coimbra grupi liikmeks. Aasta lõpuks saabus grupi korraldavalt komi-teelt liitumiskutse. See on tunnustus Tartu Ülikooli ja kõigi tema liikmete tööle.

Läänemeremaade ülikoolide võrgustik Baltic Sea Region University Network (BSRUN) ühen-dab 17 ülikooli Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Soomest ja Venemaalt. BSRUN-i algatusel toi-mus 6.–7. maini Tartu Ülikoolis 3. Baltimaade ülikoolide administraatorite seminar, mis tõi kokku üle saja osavõtja seitsmest riigist. Seminaril keskenduti teaduskondade juhtimisele, finantsplanee-rimisele ja ümberkorraldustele ülikoolide välissuhtlust koordineerivate osakondade struktuuris.

Jätkus rahvusvahelise haridus- ja teaduskoostöö areng. Ülikool on sõlminud koostöölepingud 30 välismaa ülikooliga (lisa 6.7). Partnerülikoolide esindajad võtsid osa Tartu Ülikooli juubeli-üritustest, osaledes nii päevakohasel konverentsil kui ka juubelipidustustel. Traditsiooniliselt on ülikoolil olnud viljakas koostöö Saksa ja Skandinaavia ülikoolidega. 2002. aastal tehti etteval-mistusi koostööpartnerite ringi laiendamiseks uutes regioonides, valmistades ette partnerlepingute sõlmimist

Austria, Kreeka ja Hong Kongi ülikoolidega. Ülikooli töötajad viibisid aasta jooksul 42 riigi ülikoolides ja teadusasutustes, Tartu Ülikool omalt poolt võõrustas 26 riigi teadlasi ja õppejõude, lähemalt vt lisad 6.5 ja 6.6.

Euroopa Liidu haridusalase koostööprogrammi Socrates kõrgharidusprogrammi Erasmus raames sõlmisid ülikooli allüksused 2001/2002. õppeaastaks 69 partnerülikooliga 118 üliõpilaste ja õppejõudude vahetuslepingut ning 2002/2003. õppeaastaks 141 üliõpilaste ja õppejõudude vahetuslepingut. Kevadsemestril 2002 õppis Erasmuse raames partnerülikoolides 46 TÜ üliõpi-last. Õppejõudude välisvahetuses osales 14 õppejõudu. Raha vähesuse tõttu ei olnud võimalik välja saata kõiki soovijaid. Sügissemestril 2002 läks partnerülikoolidesse õppima 69 TÜ üli-õpilast, õppejõude osales välisvahetuses viis. Ülikoolis õppis 2002. aasta kevadsemestril 18 Eras-muse vahetusüliõpilast Aberdeeni, Helsingi, INALCO, Jaeni, Joensuu, Jyväskylä, Kölni, Lille’i, Milano, Padova, Poitiersi, Turu ja Uppsala ülikoolist. 2002. aasta sügisemestril õppis ülikoolis 29 üliõpilast Rootsist, Belgiast, Hispaaniast, Hollandist, Itaaliast, Saksamaalt, Soomest ning Prant-susmaalt, 22 partnerülikoolist. Ülikooli allüksustes on 32 Erasmuse koordinaatorit, kelle aktiivsele tööle viitab koostöölepingute arvu märkimisväärne kasv 2003/2004. õppeaasta taotluses. Vahetus- ja välisüliõpilaste kohta vt veel lk 18 ja lisad 3.10 ja 3.11.

Kuuenda Saksa-Eesti akadeemilise nädala Academica keskne teema oli “Ülikooli traditsioon: kohustus, eelis või väljakutse?” ja see keskendus ülikooli juubeliaastast inspireerituna uute ja vanade ülikoolide problemaatikale. Tavakohase aulaloenguga esines Volkswagen AutoUni presi-dent, Marburgi Ülikooli professor Walther Ch. Zimmerli.

Arendustegevus 45

Juubeliaasta jooksul külastasid ülikooli mitmete välisriikide saadikud ja kõrged riigitegelased, teiste seas Hollandi kroonprints Willem-Alexander, Malta parlamendi Esindajatekoja spiiker Anton Tabone, Hiina asevälisminister Liu Guchang, Saksamaa Riigipäeva ja Kreeka parlamendi delegatsioonid ning paljude ülikoolide esindajad.

Pidades silmas Eesti peatset astumist Euroopa Liitu, muutub järjest olulisemaks osalemine EL programmides. Välislepingud ja -grandid moodustavad olulise osa ülikooli eelarvevälisest teadusfinantseerimisest (lk 38 ja lisad 5.1 ja 5.4). Ülikool on EL teadus- ja arendustegevuse viienda raamprogrammi (RP5) raames 2002. aasta detsembri seisuga sõlminud kokku 43 lepingut projektide elluviimiseks, lisaks on füüsika instituudil leping Euroopa tippkeskuste rahastamise raames. TÜ lepingute osa kõigist Eestiga sõlmitud viienda raamprogrammi lepingutest on 36,4% (mai 2002). 2002. aastal esitas ülikool allkirjastamiseks 20 RP5-lepingut kogusummas 37,49 miljonit krooni. Samal aastal laekus välislepingutest kokku 28,95 miljonit krooni, sellest

RP5-lepingutest 15,87 miljonit krooni. 2002. aasta jooksul toimus ülikooli institutsionaalne evalveerimine, mille viisid läbi Euroopa

Ülikoolide Assotsiatsiooni evalveerimismeeskonna liikmed professorid Ü. Ergüder, J. Davies, J. Kelly ja B. Stenlund. Seoses evalveerimisega tehti ka SWOT-analüüs, mis võeti aluseks ülikooli uue strateegilise arenguplaani koostamisel.

6.6. Regionaaltegevus

Ülikooli regionaaltegevus avaldus aruandeaastal üliõpilaste värbamise, avalike loengute pidami-ses ja täienduskoolituses. 2002. aastal oli ülikoolil kaheksa koostöölepingut Eesti maavalitsustega (Valga, Hiiu, Saare, Järva, Võru, Rapla, Ida-Viru ja Pärnu) ning kolm linnadega (Tallinn, Narva, Pärnu). Sõlmiti koostööleping Harju maakonnaga ja uuendati Tallinna linnaga.

Koostöös õppe- ja üliõpilasosakonna vastuvõtutalitusega tutvustas regionaaltalitus õpilastele ülikooli õppesüsteemi, vastuvõtutingimusi ning üliõpilaselu sotsiaalset külge. Korraldati infopäe-vad üheksas maakonnakeskuses, avatud ülikooli infotunnid ja võeti osa seitsmest haridusmessist (vt lisad 6.8. ja 6.9). 2002. aastal oli ülikooli kandideerijaid kõigist Eesti maakondadest. Üliõpilaste karjääriteenistuse küsitluse tulemustest selgus, et 2002. aastal ülikooli põhiõppe lõpe-tanuid asus tööle kõigis Eesti maakondades peale Hiiumaa. Rohkem töötab lõpetanuid Tartu-maal — 29% vastanutest e 168 isikut, Harjumaal 23% (132), Ida-Virumaal 8% (43) (vt ka lk 27).

Aruandeaastal toimus maakondades 55 täienduskoolituskursust 1211 osavõtjaga (lisa 4.11), neist enim — 32 kursust 667 õppuriga Ida-Virumaal. Pikemaid täienduskursusi korraldati kolled-žite juures, nt Türil maist detsembrini kestnud muuseumitöötajate täienduskoolitus 30 osavõtjaga. Sügissemestril käivitus Saaremaal mentorite magistriõpe 20 osalejaga, neist viis riiklikul õppe-kohal. Suveülikooli vabaõhumaali kursus peeti Hiiumaal ning loodusfotograafia kursus Türil.

Ülikool aitas kaasa konverentside ja seminaride korraldamisele maakondades ja ülikooli kol-ledžites. Näitusi vahendavad maakondadele heas koostöös regionaaltalitus, ülikooli ajaloo muu-seum ja Ahhaa-keskus. Näituste külastajate arv regioonides ulatus 15 000-ni (vt lisa 6.9). Vilistlaskogus tegutsesid aktiivsemalt Saaremaa ja Ida-Virumaa vilistlaskoondised. Vilistlaskogu aastakoosolek toimus tavakohaselt 1. detsembril.

6.7. Teadustulemuste tutvustamine

Avalik-õigusliku asutusena levitab ülikool teadusliku mõtteviisi, rõhutades teaduse tähtsust riigi ja rahvuse arengus, ning tutvustab üldsusele nii uuemaid teadustulemusi kui ka teadussaavutuste kasutamist laiemalt. Eesti kõigis maakondades korraldati avalikke loenguid, infopäevi, näitusi jm


teaduse ja ülikooliga seotud üritusi. (lisa 6.8). Ülikooli teadlastelt ilmus Eesti trükiajakirjanduses üle 200 populaarteadusliku artikli. Anti välja kuus numbrit teaduse infolehte “Sammas”. Tehnoloogiainstituut tutvustas end TTÜ korraldatud messil Tehnoloogia 2002 Tallinnas.

Projekt Teaduskeskus AHHAA tegutses 2002. aastal nii Tähetornis, mujal Tartus kui ka kogu Eestis. Suuremad näitused olid “Iidse Egiptuse müsteerium” peahoone keldris (oktoobrist 2001 kuni 1. veebruarini 2002) 22 000 külastajaga, “Ahhaa, meelega! ja Kommunikatsioon” Tar-tus (maist juunini) 25 000 külastajaga ning “Ahhaa, šokolaadilabor!” Pärnus, Tallinnas, Narvas ja Kuressaares. Kokku oli 2002. aastal 64 000 külastajat, millele liitub aastavahetusse jäänud Egip-tuse näituse külastajate arv. Tähetornis ja koolides näidati Starlab-planetaariumietendusi ja LabPro koolilabori demonstratsioone umbes 3000 inimesele, osaleti hansapäevadel ja mitmetel väiksematel üritustel. Ahhaa abil tehti mõned tulevaste õpetajate lõputööd.

Kümnendat korda oli ülikool Tartu teadmiste messi kaaskorraldaja ja suurim eksponent. Messil INTELLEKTIKA 2002 oli ülikooli kureerida kõrgkoolide ekspositsioon. Ülikooli enda 16 messiboksis tutvustati õppimisvõimalusi, teadusuuringuid ning teadusel põhinevaid teenuseid. Kavas olid karjääriteenistuse korraldatud seminar, hulk ettekandeid ja koolitusi ülikoolilt.

Suure töö teaduse tutvustamisel ja populariseerimisel tegid nagu ikka ülikooli raamatukogu, muuseumid ja botaanikaaed, sellest lähemalt lk 51.

6.8. Täppisteaduste kool

Täppisteaduste kooli (TP) aruandeaastat iseloomustas tegevusalade laienemine eri teadusvald-kondadele ja olümpiaadide üleriiklik korraldus. Vastavalt haridusministeeriumiga sõlmitud koos-töölepingule kureeris TP Eesti koolinoorte aineolümpiaadide korraldamist koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga. Ülikooli vastutusalas oli 2002. aastal olümpiaadide korraldamine üheteistkümnes aines kuueteistkümnest. Kokku osales nende olümpiaadide lõppvoorudes ligi 1000 õpilast, piirkondlikest eelvoorudest võttis osa 10 000 õpilast.

TP korraldab võimekamate õpilaste täienduskoolitust kolmel tasemel: alamaste põhikooli-, põhiaste gümnaasiumiõpilastele ja ülemaste rahvusvaheliste olümpiaadide ettevalmistusgruppi-dele. 2002. aasta 1. novembri seisuga õpis TP matemaatika, füüsika, keemia, informaatika ja bio-loogia osakonnas kokku 1533 õpilast. Kõik TP õppematerjalid on huvilistele kättesaadavad veebi-lehel, põhikoolide õpilaste arendamiseks toimetatakse spetsiaalset interaktiivset veebilehte “Nupuvere”. TP korraldab Eestis rahvusvahelist matemaatikavõistlust “Känguru”, kus 2002. aas-tal osales ligi 10 000 õpilast 311 koolist.

Aktiveerimaks ainealast klassivälist tegevust koolides ja motiveerimaks võimekamaid õpilasi enesetäiendamiseks ka õppeaasta esimesel poolel, on TP korraldanud juba aastaid sügisesi lahtisi võistlusi matemaatikas, füüsikas, keemias ja informaatikas. Seal osales aasta jooksul kokku ligi 1000 õpilast.

TP-s valmistatakse ette Eesti võistkondi rahvusvahelisteks koolinoorte teadusolümpiaadideks ja -võistluseks kuues aines: matemaatika, füüsika, keemia, informaatika, bioloogia, geograafia. 2002. aastal osalesid TP-s ettevalmistatud Eesti õpilased 11 rahvusvahelisel olümpiaadil, kus võideti kaks kuld-, viis hõbe- ja kaheksa pronksmedalit ning kaksteist auhinnalist kohta (vt. lisa 6.10).

7. TUGITEGEVUS

7.1. Haldus-majandustegevus

7.1.1. Haldusdirektori vastutusala struktuurimuudatused 2002. aastal

Olulisim muutus haldusstruktuuris oli ülikooli kohviku, raamatupoe ja apteekide töö jätkumine ülikooli omanduses olevate äriühingutena, mis võimaldab haldus-majandustegevuses paremini keskenduda ülikooli põhitegevuse — õppe- ja teadustöö teenindamisele. Kääriku spordi- ja puhkekeskus oli täielikul isemajandamisel. Haldusdirektori vastutusalas jätkab asutusena bo-taanikaaed. Ülikooli nõukogu otsusega (lisa 2.6) lõpetati asutuse Tartu Ülikooli Spordibaasid tegevus 31. detsembril ja koondati baasid koos spordikeskusega ülikooli sporditegevuse edenda-miseks mittetulundusühingu Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi alla (vt lk 52). Haldus-direktori vastutusala suurima, haldusosakonna koosseisus moodustati turvateenistuse asemele ohutusteenistus, mille funktsioonid on laiemad kui endisel turvateenistusel.

7.1.2. Haldustegevuse areng

Tähelepanuväärselt paranesid 2002. aastal üliõpilaste elamistingimused. Valmis uus 700-kohaline ühiselamu Raatuse 22 ja renoveeriti üliõpilaselamu Tiigi 14. Alustati ühiselamute Narva mnt 25 ja 27 renoveerimisprojekti. Valmis matemaatika-informaatikateaduskonna õppehoone juurdeehitus ja hoone Liivi 2 enda renoveerimine jõudis lõppjärku. Märkimist väärib ülikooli peahoone aula, peatrepi ja koridoride renoveerimine, mille käigus taastati aula algne ruumimõju. Suurematest ehitusinvesteeringutest vt lähemalt lk 56 ja lisa 8.4.

Ülikooli omandisse vormistati rida kinnistuid (lisa 7.1). Aruandeaasta 31. detsembril oli üli-kooli omanduses 82 kinnistut.

Jätkus haldustarkvara programmi Archibus/FM (AFM) rakendamine. Aruandeaastal võeti kasutusele täiendatud versioon, määrati kasutajagrupid, programmis kajastuvad hoonetele tehta-vad kulutused, korraldati AFM-i veebiversiooni tutvustamine ja kasutajakoolitused.

Ülikool korraldas 42 riigihanget kaupade või teenuste ostmiseks. Suuremad riigihanked on toodud lisas 7.2.

7.1.3. Kinnisvarakorraldus ja ohutuse tagamine

Kinnisvara arvestusteenistuse oluline töölõik oli ülikooli kinnisvara omandamist, võõrandamist ja hooldust puudutavate nõukogu otsuste ettevalmistamine.

Kinnisvara omandamiseks investeeris ülikool 2002. aastal 23 390 943 krooni. Nimetagem olulisemad tehingud (lisa 7.1). Lähtudes ülikooli nõukogu 21. detsembri 2001. a otsusest nr 92 “Kinnistu aadressiga Tallinna linn, Kaarli pst 3 omandamine”, osteti ASilt Hansa Capital nimetatud kinnistu Tallinnas. Kinnistul asuvas hoones töötab ülikooli õigusinstituut. Ülikooli auliikmeks nimetatud pr Linda Roose Kaljot kinkis ülikoolile kolm korteriomandit aadressiga Kalevi 69 (nõukogu 30.04.1999 otsus nr 36 ). Ülikool omandas vastavalt 07. juunil 2002 sõlmitud kasutusvalduse ja ostueesõiguse seadmise lepingule Eesti Põllumajandusülikoolilt 100-aastase


tasuta kasutusvalduse kinnistule Veski 6, millel asub endine põllumajandusülikooli klubi. Juunis omandati Pärnu kolledži tarbeks Pärnus kinnistu Ringi 35 hoonestusõiguse mõtteline (1/6) osa (nõukogu 26.04.2002. a otsus nr 38), ülejäänud osa hoonestusõigusest jäi Pärnu linnale. Juulis omandati kinnistu aadressiga Näituse 13a ostuhinnaga 3 000 000 krooni (nõukogu 26.04.2002. a otsus nr 36). Detsembris sõlmiti Türi Linnavalitsusega kasutusvalduse seadmise ja asjaõigus-leping tähtajaga 99 aastat kinnistule aadressiga Türi, Viljandi 13B, kus asub ülikooli Türi kolledž.

Kinnisvara võõrandamisest laekus kokku 2 657 323 krooni. Ülikool võõrandas OÜ-le Ühinenud Spordisaalid 1 602 000 krooni eest kinnistu Tartus aadressiga Baeri 4 (nõukogu 01.06.2001. a otsus nr 38). Vastavalt nõukogu 5. aprilli 2002. a otsusele nr 29 müüdi laevakinnis-tusraamatus registreeritud merelaev “TIPTON” hinnaga 250 000 krooni. Võõrandati veel rida korteriomandeid jt ülikoolile mittevajalikke kinnnisvaraobjekte.

Kinnisvara hoolduse ja korrashoiu alal jätkus haldusjuhtide tööpiirkondade optimeerimine, haldusjuhtide koolitus ning konkursside korras koostöö hooldusja koristusfirmadega.

Ohutusteenistuse prioriteedid olid kogu ülikooli hõlmava ühtse turvakontseptsiooni välja-töötamine, koostati valdkondade arengukavu ja juhendmaterjale ning koolitati töötajaid turvalisu-se, tuleohutuse, keskkonnakaitse ja töökeskkonnakaitse nõuete täitmiseks. Kinnitati ülikooli kriisi-juhtimise skeem, koostati Tartumaa päästeteenistusele 20 objektil hädaolukorras tegutsemise plaa-nid. Kontrolliti ja paigaldati uusi tulekustutusvahendeid, teabe-, ohu- ja tuletõrjemärke ning tuletõrje- ja valvesignalisatsioone. Korraldati ühisõppus päästeameti, kiirabi, politsei ja ülikooli vastavate struktuuride tegutsemiseks õnnetuse korral keemiahoones. Jäätmekäitlejatele anti üle 6434 kg ohtlikke jäätmeid, regulaarselt võeti ja analüüsiti heitvete proove. Välisõhu saasteload saadi biomeedikumile, keemiahoonele ja Salme 1b katlamajale, taotlused Lossi 25 ja Ülikooli 20 katlamajadele.

7.1.4. Ehitus- ja remonditegevus

Ehitusteenistuse hooldusremondi 2002. aasta eelarve oli 3 887 665,29 krooni. Aasta jooksul tehti ülikooli hoonetes hooldusremonditöid kokku 7 515 240,95 krooni eest. Väikesemahulisi hooldus-avariiremonte teostati 450,9 tuhat krooni ulatuses, millest 286,6 tuhat krooni tasuti hooldus-remondi summadest ja 166,3 tuhat krooni maksid teaduskonnad ja ülikooli asutused omavahen-ditest. Tellimustöid tehti kokku 7,064 miljoni krooni eest, millest 3,687 miljonit krooni tasuti hooldusremondi summadest ning 3,376 miljonit krooni teaduskondade jm struktuuriüksuste omavahenditest.

7.1.5. Kommunikatsioonivõrkude korraldus

Eesti sideturu avanemisega sai võimalikuks valida erinevate sideoperaatorite teenustepakettide vahel, mis võimaldas ülikooli telefonijaamal rakendada least cost routing süsteemi. See tähendab, et telefonijaam valib automaatselt sõltuvalt teenustepaketi hinnakirjast odavaima operaatori. Paigaldati üle 4 km telefoni- ja arvutivõrgu kaableid. Arvutivõrgu arengust lähemalt vt lk 42. Ülikooli telefonivõrgu arendamiseks tööle rakendatud asutusesisese digitaalvahendusjaama lokaalvõrgu allabonentide arv on aastatega mitmekordistunud, kasvades 2002. aasta lõpuks kahe tuhande piirimaile. Seetõttu oli vaja ette valmistada jaama laiendamine.

7.1.6. Tehnovõrkude korraldus

Peainseneriosakonna põhitähelepanu 2002. aastal oli häireteta õppetöö kindlustamisel õppehoo-netes ja energiakulu kokkuhoiul.

Tugitegevus 49

Elektrimajanduse alal jätkus energiasäästlike valgustite kasutuselevõtt, viimaks õpperuumide valgustihedus Põhjamaade normide tasemele. Erilist tähelepanu on pööratud infotehnoloogia-seadmete toitevõrgu spetsiifilistele nõuetele, mis võimaldavad vähendada häireid ja suurendada töökindlust. Suuremad elektripaigaldiste uuendustööd tehti õppehoonetes Tähe 4, Vanemuise 46, ülikooli aulas jm. Kokku tehti aastas elektripaigaldiste remondi- ja käidutöid kokku 1,6 miljonit krooni väärtuses.

Soojamajanduse alal rekonstrueeriti vananenud, suure soojakaoga küttesüsteeme hoonetes Lai 36, Lai 38, Lossi 24, Tähe 4, Ülikooli 18a, Ülikooli 18 ja Näituse 2. Õppehoonele Lai 40 ehi-tati uus välissoojatorustik. Ajaloo muuseumi ja Ülikooli 18a hoone said katlamaja ja nad viidi maagaasi küttele. Kogu soojamajanduse remondiks on 2002. aastal tehtud investeeringuid 1,48 miljoni krooni väärtuses.

Ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ehitamiseks, remondiks ja hooldamiseks investeeriti 880 tuhat krooni. Õppehoonetes, eriti arvutiklassides jätkati ventilatsiooni ja ruumide sisekliima normaliseerimist, ehitades jahutusseadmeid jm.

Vee, kanalisatsiooni ja santehniliste seadmete ehituseks, remondiks ja hooldamiseks kulu-nud 580 tuhande krooni eest uuendati veekulude vähendamiseks suurte veekuludega santehnilisi seadmeid ja torustikke õppehoonetes Vanemuise 46, Jakobi 2, Tähe 4, Lai 36 ja 38 ning Näituse 2.

Liftidele kulus 180 tuhat krooni, suurim töö oli raamatukogu kaubalifti rekonstrueermine. Tehnosüsteemid on töötanud vaatamata külmale talvele tõrgeteta. Elektri- ja kütteenergiale

planeeritud rahade kokkuhoid võimaldas peainseneriosakonna initsiatiivil käivitada aula kliima-seadme kauaoodatud ehitusprojekti.

7.1.7. Transpordikorraldus

Haldusdirektori büroo transpordikorraldus osutab transporditeenust ülikooli transpordivahenditega ja vahendab ülikooli tellimusi transpordivahenditele väljapoole ülikooli. Ülikooli sõidukitele on väljastatud 50 linna tasuta parkimisluba parkimisõigusega kesklinna piirkonnas. Ülikooli töötaja-test isiklike sõiduautode omanikele on müüdud 192 tasulist parkimisluba ülikooli parklatesse sõltuvalt parkimiskohtade arvust järgmiselt: Munga 4 (117 luba), Jakobi 4 (11), Lossi tänavale (31), peahoone ja kohviku vahele (22) ning parkimisõigusega kõigis eelnimetatud parklates 109 luba. Koostöös struktuuriüksuste transpordikorralduse eest vastutavate isikutega selgitati liikluskahjusid, vormistati liikluskindlustuslepinguid jms.

7.2. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ja teenused ühiskonnale

Siin antakse ülevaade muudes peatükkides kirjeldamata õppe- ja teadustöö tugitegevusest ning ülikooli liikmete ja tema asutuste tegevusest, mis on suunatud ülikoolist väljapoole, laiemale huviliste ringile, vt ka lk 45–46 ja lisad 4.11, 6.2, 6.8, 6.9 ja 6.10.

Käesolevas aruandes ei ole kirjeldatud nii ülikoolile kui ühiskonnale teenuseid pakkuvate ja ülikooli omanduses olevate osaühingute OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus, OÜ Tartu Ülikooli Raamatupood, ÜO TÜ Kesklinna Apteek, OÜ TÜ Tamme Apteek ja OÜ Vana Kohvik tegevust. Samuti ei puuduta aruanne ülikooli asutatud sihtasutuste, sh Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevust.


7.2.1. Raamatukogu

2002. aasta lõpuks oli raamatukogus registreeritud 29 207 lugejat, kellest 52,8 % olid Tartu Ülikooli liikmed, 10,1% Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilased ja õppejõud, teiste kõrgkoolide üliõpilasi ja õppejõude oli 8,5%. Aasta jooksul registreeriti 391 079 (2001. a — 510 000) külastust ning 475 803 laenutust (2001. a — 674 780).

Raamatukogu arendas hoogsalt e-teenuseid, millega ongi seletatav füüsiliste külastuste arvu langus. Kataloogiotsinguks, eriti uuemate väljaannete puhul ei pea enam tulema raamatuko-gusse — e-kataloogis on kajastatud 23,82% kogudest, e-posti teel on võimalik pikendada laenu-tähtaegu ning panna end järjekorda väljalaenutatud teavikutele. Kõik raamatukogusse tellitud e-ajakirjad ja andmebaasid on kasutatavad ülikooli arvutivõrgus. Töötab elektrooniline teatme-teenistus. Raamatukogule tellitud välismaistest trükiajakirjadest deponeeritakse 400 nimetust haruraamatukogudesse ning erialaraamatukogudesse. Lisaks ajakirjadele on e-kataloogiga ühine-nud 15 erialaraamatukogul võimalik deponeerida pearaamatukogust semestriks monograafiaid. Nii eelöeldu kui ka avakogude suurendamine aasta lõpuks 5557 laudimeetrini (2001. aastal 4823 lm) põhjendab laenutuste arvu langust.

2002. aastal oli raamatukogul ostetud kasutuslitsents 90 täistekstiandmebaasile: EBSCO, ScienceDirect, JSTOR; Cambridge Scientific Abstracts, PROLA, Current Contents Connect, EUROSTAT, CELEX, millega seoses kasvas e-ajakirjade arv 2002. aastal 6590 nimetuseni (sh 2002. a väljaanded 4569 nimetust, e-ajakirjade arhiivis 2021 nim). Lisaks eelmainituile oli ajuti-selt katsetusteks avatud juurdepääs veel 26 andmebaasile. TÜ-le avatud andmebaasides regist-reeriti 165 310 infootsingut (2001. a — 131 021). Raamatukogu andmebaaside ruumis registreeriti 31 020 kasutajat.

31. detsembril 2002 oli raamatukogu kogudes 3 772 927 teavikut, uusi lisandus 59 316, kustu-tati 99 790 teavikut. Uusi teavikuid osteti 10 203 miljoni krooni väärtuses, millest elektroonsetele teavikutele kulus 1490 miljonit krooni. Eelarveväliselt — publikatsioonide vahetusest ja anne-tustena — lisandus uusi teavikuid 3,3 miljoni krooni eest. Aruandeaasta väärtuslikumaks annetuseks võib pidada Uppsala Ülikooli raamatukogult TÜ Raamatukogu 200. aastapäeva kingitusena üle antud Lääne-Saksamaal 1946.–1949. aastal tegutsenud Balti Ülikooli Eesti sektori arhivaale, mida peeti kaua aega kadunuks.

Kooskõlas 2001. aastal Riigikogus vastuvõetud teadus- ja arendustegevuse seaduse uue redakt-siooniga kinnitati Haridusministeeriumi 28. mai 2002. a käskkirjaga nr 593 TÜ Raamatukogule viieks aastaks teadus- ja arhiivraamatukogu staatus koos Eesti Akadeemilise Raamatukogu, Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ning Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukoguga. Sügisel algas nende ühtse komplekteerimiskava koos-tamine. Raamatukogude rahastamist käsitleva korra fikseerimine lükkus 2003. aastasse. Raamatu-kogu arendab koostööd ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogudega kogude ja infosüsteemi INNOPAC arendamisel, e-kataloogi ESTER ning Eesti ajakirjanduse jooksva analüütilise bibliograafia koostamisel.

EL 6. raamprogrammi piires algatati projekt “Digitizing and networking of special scientific collections — DiNess”, et leida koostööpartnereid ajalooliste erikogude digiteerimiseks ning nende kättesaadavaks tegemiseks võrgukeskkonnas. Ainsa Ida-Euroopast laekunud projektina äratas see tähelepanu ning suunati edasi täiendavaks ekspertiisiks.

2002 oli raamatukogu juubeliaasta. Eesti vanima pidevalt tegutsenud teadusraamatukogu 200. aastapäeva üritused päädisid 13.–14. oktoobril rahvusvahelise konverentsiga “Trükiväljaandest digitaalseni”. Teenekate raamatukogu töötajate ning raamatukogu tegevusele kaasaaidanud isikute äramärkimiseks asutati “Tartu Ülikooli Raamatukogu teenetemärk”.

Tugitegevus 51

7.2.2. Muuseumid ja botaanikaaed

Ülikooli ajaloo muuseum Ülikooli ja teaduse ajalooga käis muuseumis tutvumas 24 143 külastajat, neist ekskursioonidega 8859, üritustel osales 15 284 inimest, giiditeenust osutati 133 korral. Rändnäituste külastajaid väljaspool muuseumihoonet oli 17 686. Korraldati muuseumiprojektide-alaseid täienduskoolitusi, millel osales kokku 123 õpetajat. Aasta jooksul inventeeriti 1195 museaali ja töötati läbi materjale nii ekspositsiooni uuendamiseks kui ka näitusteks, koguti ja võeti arvele uusi museaale. Muu-seumi majas oli kümme näitust, samuti ja tutvustati külalisnäitusi. Valmistati viis rändnäitust, vaadata sai üheksat virtuaalset näitust. Ülikooli juubeliaastat märgiti mitme näitusega, neist mahukaim oli juubelinäitus “Tartu Ülikool ja Eesti. Maa, rahvas, kultuur”, mis avati pidulikult 24. aprillil, detsembrisse jäi ülikooli taasavamise 200. aastapäeva konverents.

Kunstimuuseum2002. aasta olulisim sündmus oli kunstimuuseumi püsiekspositsiooni valmimine ja üliõpilastele-õppejõududele suunatud ikoonirestaureerimise töötoa korraldamine, mis sisaldas mitmepäevase tsüklina külalislektorite loenguid, ikoonirestaureerimise demonstratsioone ja näitust. Valmisid esimesed muuseumi enda trükised: kataloog “200 aastat kunstiharidust Eestis — Tartu Ülikooli joonistuskool” ja töövihik “Vana-Kreeka kultuur” venekeelsetele koolidele. Muuseum alustas oma kogude tutvustamist näitustel väljaspool Tartut.

Geoloogiamuuseum2002. aastal sai geoloogiamuuseum juurde 36 üksikkollektsiooni. Endiselt on avatud 2001. aastal koostatud näitus “Kivide sisemine ilu” H-W. Beililt saadud suurannetusest. Eksponeeritud on lihvitud ahhaadid, jaspised, erinevad maagid, moondekivimid ja purskekivimid, enamikus pärit Euroopast, kuid näidiseid on ka Ameerikast, Austraaliast, Antarktikast ja Aafrikast. Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum osales Euroopa Liidu Phare eesti keele õppe programmi Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse konkurssidel “Aineõpe Eesti muuseumide vahendusel” ja “Muukeelsete koolide aineõpe koolivälise tegevuse kaudu”. Taotlused olid edukad ning projektide “Geoloogia teemad läbi avastusõppe” ja “Eesti geoloogiline ehitus kui kihiline kook” käigus koostatakse õppematerjalid põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sisalduvate geoloogiateemade õppimiseks. Õppematerjalid esitatakse eesti ja vene keeles ning paigutatakse muuseumi veebi-lehele. Autorite eesmärgiks on arendada õppijate huvi geoloogia, sh Eesti geoloogia ning teaduslike töömeetodite vastu. Geoloogiateemad kuuluvad loodusõpetuse, geograafia, keemia, füüsika ja bioloogia ainekavasse. Muuseumi kogusid kasutatakse aktiivselt nii TÜ kui ka EPMÜ geoloogiliste ainete õpetamisel. 2001. aastal käis muuseumis ligi 2200 külastajat ja üle 20 ekskursiooni.

Zooloogiamuuseum Aruandeaasta maikuus tutvustati muuseumipäeva puhul Zooloogiamuuseumis magevees elavaid selgrootuid loomi, mida muuseumikülastajad said mikroskoobi ja luubi abil uurida. Sügisel avatud näitus “Eesti loomastik läbi aja” andis teavet Eesti territooriumil elanud loomadest jääajast tänapäevani. Välja olid pandud luuleiud, peamiselt Eestist, külastajad said aimu arheoloogilisest ja paleontoloogilisest uurimistööst. Zooloogiamuuseumis jätkavad Tartu Keskkonnahariduse Keskuse toetusel tegevust Tartu Loodusmaja Zooloogiamuuseumi ringid. Uuritakse Eesti ja muu maailma loomi, kasutades muuseumi ekspositsiooni ning fondide õppe- ja näidiskogusid. Muuseumis on 16 kohaga töölauad, mida kasutavad regulaarselt õppetööl Tartu Mart Reiniku, Tamme ja Karlova Gümnaasium, Tartu Veeriku Kool jt koolid.


Botaanikaaed2002. aastal pöörati botaanikaaias erilist tähelepanu oma liigirikaste ja kaunilt kujundatud taimekollektsioonide tutvustamisele. Seleks remonditi mitmeid infrastruktuurirajatisi (suvelava, piirdemüür, õppeklass), suurendati keskkonna- ja aianduskoolitust õpilastele (koostöös Tartu Keskkonnahariduse Keskusega) ja puuetega inimestele (koostöös Tartu Puuetega Inimeste Kojaga) ning mitmekesistati loodusharidustööd botaanikaaia päevade, näituste, kontsertide jt üritustega. Enam tähelepanu pöörati botaanikaaia väärtuste esiletoomisele, võeti osa messidest ja näitustest, täiustati giiditeenust ja infomaterjale. Botaanikaaia külastajate arv kasvas 4% ja ekskursioonide arv 17%. Ühiskonnaliikmete aktiivsemaks osavõtuks eeltoodud tegevustest loodi MTÜ Tartu Ülikooli Botaanikaaia Sõprade Selts. Botaanikaaed asus täitma põllumajandus- (iluaiandus-) kultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise riiklikku programmi aastateks 2002–2006. Asutus tugevdas oma rahvusvahelisi sidemeid, mis võimaldas osavõttu mitmest rahvusvahelisest konverentsist ja seminarist, koolitada oma töötajaid välismaa botaanikaaedades ning saada välistoetust materiaalse baasi tugevdamiseks.

7.2.3. Huvitegevused

Sporditegevuse ümberkujundamine ja spordibaasid Aasta-aastalt on suurenenud TÜ linnas asuvaid spordibaase kasutavate inimeste arv, kellest 80% moodustavad ülikooli üliõpilased, õppejõud ja teenistujad. Täiskoormusega töötavad kõik spordi-saalid, suvel staadion, tenniseväljakud. Soovijaid on rohkem, kui spordibaasidel on võimalik pakkuda. Suurimad kasutajad väljaspool ülikooli on linna spordikoolid ja üldhariduskoolid.

Ülikooli sporditegevuse sihipärasemaks arendamiseks ning ressursside otstarbekamaks kasuta-miseks asuti 2002. aasta alguses ühitama ülikooli spordibaaside, kehakultuuriteaduskonna spordi-keskuse ja MTÜ Ülikooli Spordiklubi tegevust. Spordiklubi ümberkujundamise esimeses etapis arvati juhatuse 6. mai 2002. a otsusega mittetulundusühingust välja ligikaudu 300 füüsilisest isikust ühingu liiget ning liikmeks astusid juriidilised isikud Tartu Ülikool ja Rektorite Sihtasutus. Üldkoosoleku 15. mai 2002. a otsusega muudeti põhikirja ja määrati uus juhatus, ühingu uueks nimeks sai MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi. Ümberkujunduse teisel etapil 25. augustist 15. septembrini toodi Tartu Ülikoolist spordiklubisse üle spordihoonete ja -rajatiste haldamiseks ning sporditegevuse korraldamiseks vajaminev personal. Kolmandal etapil andis Tartu Ülikool 1. septembrist 2002 spordiklubi tasuta kasutusse õppe- ja spordihooned ning rajatised, neis asuva inventari ning hoonete teenindamiseks vajalikud ja nende juurde kuuluvad maatükid. Vastav määramata tähtajaga leping nr 656 RE sõlmiti 12. veebruaril 2003 tagasiulatuva jõustamisega. Ülikooli nõukogu 29. novembri 2002. a otsusega nr 79 lõpetati asutuse Tartu Üli-kooli Spordibaasid tegevus. Akadeeemilise spordiklubi tegevus peab looma võimalused keha-kultuuriteaduskonna õppe- ja teadustööks ja tagama sporditegevuse tasakaalustatud arengu. Spordiklubi haldab ja arendab õppe- ja spordihooneid ning rajatisi ja osutab ettevõtluse korras teenuseid põhitegevuse finantseerimiseks.

Aruandeaasta oli ülikooli sportlastele edukas. Olga Aleksejeva võitis vehklemise maailma-meistrivõistlustelt Eesti naiskonnas hõbemedali ja individuaalarvestuses kaheksanda koha. Aeru-tajad Peeter Becker ja Tarmo Tootsi võitsid hõbemedali Euroopa kuni 23-aastaste meistri-võistlustelt. Helger Hallik saavutas kreeka-rooma maadluse maailmameistrivõistlustel viienda koha. Maidu Laht oli suvistel Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordi püstitanud teatenelikuga kümnes. Võideti 40 Eesti meistritiitlit. Viis spordiklubi võistkonda osaleb Eesti pallimängude meistriliigades.

Tugitegevus 53

Kääriku spordi- ja puhkekeskusKääriku 2002. aasta teenuste realiseerimise netokäive moodustas 6,173 miljonit krooni.

Töötajate arv aasta lõpus oli 30 inimest. Õnnetuseks hävis tulekahjus Eesti ja Soome ärijuhtide rahastatud Kekkoneni saun, mis aga taastati põhiliselt Kääriku jõudude ja rahaliste vahenditega novembrikuuks. Väga hea koostöö oli Otepää Looduspargiga Harimäele 28 meetri kõrguse vaate-torni rajamisel ja MTÜ-ga Kekkose Klubi. Viimase vahendusel eraldas Eesti Ettevõtluse Aren-damise SA novembris 1,62 miljonit krooni loodusradade aastaringse hoolduse masina soetuseks. Edukalt ja rahvarohkelt korraldati Kekkose suusasõit ja Kekkose matk. Oluliselt on kasvanud ettevõtete ja asutuste huvi suure osavõtjaskonnaga suve- ja talvepäevade korraldamiseks Käärikul. Enim osavõtjaid oli ETK päevadel (2500), politseiameti perepäevadel (1400) ja ESS/Falck päevadel (800 inimest). Teenitud vahenditest on soetatud Käärikule multimeediaprojektor ja uus helivõimendus. Kahjuks on rahaliste vahendite puudumisel jäänud endiselt remontimata nii sööklahoone koos planeeritava konverentsikeskusega, spordihoone ja puhkemajad.

Üliõpilasmaja ja harrastuskollektiivid Mittetulundusühingu Tartu Üliõpilasmaja peamine tegevussuund on üliõpilaste ja ülikoolide töö-tajate huvitegevuse arendamine ja vaba aja sisustamine. Eesti vanim pidevalt tegutsenud üliõpilas-koor, 1912. aastal asutatud Tartu Akadeemiline Meeskoor tähistas juubelit. Koor on 90 aasta jooksul hoidnud ja arendanud nii eesti meeskoorilaulu kui ka üliõpilastraditsioone. Juubeliaastat tähistasid arvukad kontserdid, salvestused, albumi ja lauliku väljaandmine. Tihe kontserttegevus iseloomustas möödunud aastal nii akadeemilist naiskoori kui ka ülikooli kammerkoori. Varajase muusika keskus Festivitas Artium Scola viis ellu mitmed keskaja ja renessansstantsu projektid. Tartu Üliõpilasteater osales noorte- ja vabaajateatrite festival-õpikojas “Frontieres” Manchesteris Inglismaal ja Euroopa amatöörteatrite kollokviumil Soomes. Lavale jõudis kaks esietendust. Enamik Üliõpilasmaja üle kümnest harrastuskollektiivist oli seotud ülikooli juubeliüritustega. Üliõpilasmaja suurim projekt “Ülikooli kevadpäevad” 60 000 osavõtjaga oli sel aastal pühendatud ülikooli juubelile.

8. FINANTSTEGEVUS2002. aasta eelarve täitmine

8.1. Eelarve täitmine (vt lisad 8.1–8.4)

Ülikooli nõukogu kinnitas 21. detsembril 2001. aastal ülikooli 2002. aasta eelarve kogumahus 676,04 miljonit krooni. Aasta jooksul tehti eelarvesse mitmeid täiendusi ja täpsustusi, millest kõige olulisem on seotud juulikuus käivitatud õigusinstituudiga Tallinnas. Kokkuvõttes kujunes ülikooli 2002. aasta eelarve mahuks 706,76 miljonit krooni. Reaalselt laekus eelarvesse 736,99 miljonit krooni, s.o 104,3% eelarve mahust.

Eelarvetuh kr

Laekumine tuh kr

Täitmine

Põhieelarve 599 273,6 622 052,7 103,8%

Kapitalieelarve 129 796,6 138 731,4 106,9%

Ülekantavad vahendid –22 313,9 –23 792,9 106,6%

Koondeelarve 706 756,3 736 991,1 104,3%

8.2. Põhieelarve (vt lisad 8.1–8.3)

Tulusid õppetegevusest laekus planeeritud 376,17 miljoni krooni asemel 388,70 miljonit ehk plaan ületati 3,3%. Riikliku koolitustellimuse tulude osakaal õppetuludest oli 68,4% ja riigi poolt finantseeritavate residentide koolituse osakaal 3,1%. Tulusid teadustegevusest laekus planeeritud 195,65 miljoni krooni asemel 202,98 miljonit ehk plaan ületati 3,7%. Teaduse riikliku (teadusteemade, tippkeskuste, infrastruktuuri ja doktorantide) sihtfinantseerimise tulude osakaal teadustuludest moodustas 51,7% ja ETF grantide osakaal oli 17,3%. Muude tulude all kajastuvad põhieelarves eraldi reana Kääriku spordi- ja puhkekeskuse tulud (6,18 mln). Teaduskondade, asutuste ja osakondade muud tulud on koondatud põhieelarves ühele reale — suuremad laekumised olid järgmistest tuluallikatest: renditulud, teadusraamatukogude teavikute komplekteerimise rahad, kõrgharidusreformi korraldamisrahad, muuseumide, botaanika-aia ja Ahhaa-keskuse piletite müügitulud, õpilaste rahvusvaheliste olümpiaadide ettevalmistamise ja osavõtu kulude kompenseerimine, Socratese programmis osalemise organisatsiooniliste kulude kompenseerimine jne. Oluline on jälgida eelarve täitmist ka struktuuriüksuste kaupa. Teaduskondade eelarve täideti tulude osas 102,9%-liselt — üheteistkümnest teaduskonnast kaheksa täitsid endale püstitatud ülesande. Planeeritud tulude mahtu ületas enim haridusteaduskond 10,7%-ga. Kolm teaduskon-da — usu-, bioloogia-geograafia ja matemaatika-informaatikateaduskond — jäid laekumistes planeeritule alla, kuid alalaekumiste maht ei olnud väga suur. Üldiselt tuleb teaduskondade eelarvete planeerimise kvaliteeti pidada heaks.

Kolledžitele kujunes 2002. aasta tunduvalt edukamaks, kui planeeriti. Õigusinstituut on alus-tanud tegevust rahalises mõistes märksa edukamalt, kui julgeti kavandada sihtasutuse

Finantstegevus 55

Õigusinstituut tegevuse ülevõtmiseks koostatud äriplaanis. Esimene poolaasta tegevust tõi laeku-misi 26% planeeritust rohkem. Ka teiste kolledžite, v.a Türi, laekumised kujunesid planeeritust suuremaks. Kuidagi aga ei saa nõustuda sellega, et tegu oli tulude teadliku allaplaneerimisega, kuna tegevuse maht väljaspool riiklikku koolitustellimust kasvas möödunud aastatega võrreldes arvestatavalt.

Ka enamik teistest ülikooli asutustest näitas tulude plaani täitmisel enam kui 10%-list ületa-mist. Eriti suured enamlaekumised olid tehnoloogiakeskusel (+47,0%), täppisteaduste koolil (+40,1%), Eesti mereinstituudil (+25,1%), ülikooli ajaloo muuseumil (+20,2%) ja projektil “Teaduskeskus Ahhaa” (+26,7%). Kolmes asutuses jäid laekumised siiski planeeritule alla. Füüsika instituudi töö ühes suuremahulises Euroopa projektis tehti juba eelarveaasta sees, kuid rahad selle eest laekusid käesoleva aasta esimestel päevadel. Tehnoloogiainstituudi käivitumis-aasta polnud rahaliselt nii edukas, nagu planeeriti. Spordibaaside alalaekumine on tingitud faktist, et asutuse tegevus reorganiseeriti alates septembrist mittetulundusühinguks TÜ Akadeemiline Spordiklubi (vt lk 52). Sisuliselt äriettevõttena tegutsev ülikooli asutus Kääriku spordi- ja puhkekeskus ei saavutanud planeeritud käivet 8,01 miljonit krooni, tegelik käive oli 6,18 miljonit krooni ehk täitmise protsent 77,1%.

Ülikooli eelarve seisukohalt on struktuuriüksuste tulude plaani täitmisest olulisem kulude hoidmine kontrolli all, seega, ei kulutataks rohkem, kui on tulusid. Teaduskondade laekumised (345,11 mln krooni) ületasid teaduskondade kulusid (341,95 mln krooni) 3,16 miljoni krooni võrra. Võttes arvesse veel teaduskondade ülekantavad vahendid varasematest aastatest (26,98 mln krooni), kujuneb teaduskondade eelarve jäägiks aasta lõpu seisuga 30,14 miljonit krooni. Teadus-kondade summaarne eelarve jääk on aastast aastasse kasvanud ja praegune jääk on ligikaudu ühe kuu kulude maht. Paraku lõpetasid neli teaduskonda (füüsika-keemia-, kehakultuuri-, filosoofia- ja usuteaduskond) siiski negatiivse poole peal. Arvestatav osa nende teaduskondade eelarvete pingelisuses on 2001. aasta septembris toimunud akadeemiliste ametikohtade miinimumpalga-määrade tõusul 25% võrra. 2002. eelarveaastal tuli seega kanda kõik 12 kuud uut, kõrgemat palgakoormust. Nimetatud nelja teaduskonda iseloomustab veel üks tunnusjoon — nende teaduskondade tulud ametikoha kohta on teaduskondade hulgas madalaimad, jäädes oluliselt alla vastavale keskmisele näitajale. Seega parim tee nende teaduskondade eelarvepositsiooni paranda-miseks on tulude kasv. Kolledžite kulutused olid kontrolli all — kõik kolledžid lõpetasid eelarveaasta positiivse jää-giga. Selgelt positiivne üllataja oli õigusinstituut, kes sisenes uude aastasse 6,13 miljoni kroonise jäägiga. Samuti astus pika sammu edasi Pärnu kolledž, kes uue hoone möbleerimisest tingitud eelarvemiinuse järellainetusena lõpetas möödunud aasta plusspoolel 996 tuhande krooniga. Plaanide järgi pidi plussi jõudmine aset leidma käesoleval aastal. Haldus- ja tugistruktuuriosakondade ja nende juhitavate projektide majandamine kulges eel-arveaastal igati plaanipäraselt. Osakondadest lõpetasid väikese miinusega üksnes infotehno-loogiaosakond ja haldusdirektori büroo. Projektide eelarvetest peeti samuti korralikult kinni. Tuleb nentida ka seda, et ühelgi projektil ei jäänud ka arvestatavaid summasid üle, mida oleks võimalik ümber jagada. Enamiku ülikooli asutuste tegevus tulude ja kulude tasakaalus hoidmisel kulges plaanipäraselt. Paraku ületasid raamatukogu kulutused laekumisi 757,5 tuhande krooni võrra ja aastalõpu jääk on taas 1,17 miljoni krooniga miinuses. Eesti mereinstituudi tegevus möödunud aastal tootis positiivsed rahavood summas 1,01 miljonit krooni ja aastavahetuse rahade ligi 9 miljoni kroonine maht lubab käesoleval aastal suhteliselt rahuliku südamega alustada oma maja renoveerimist. Ülikooli ajaloo muuseum ja kunstimuuseum majandasid ennast kokkuhoidlikult, millest annavad tunnistust ka enam kui 100 tuhande kroonised eelarvejäägid. Kääriku spordi- ja puhkekeskuse majandamine 2002. aastal kujunes kehvemaks kui pla-neeritud. Käibeplaani mittetäitmine ja püsikulude olemasolu tingisid eelarvemiinuse 215 tuhande kroonise suurenemise, kuigi plaanide järgi pidi miinus vähenema 300 tuhande krooni võrra. Kääriku on oma tegevuses jõudnud 5,39-miljonilise miinuseni.


8.3. Kapitalieelarve (vt lisad 8.1, 8.4)

2002. aasta kapitalieelarve laekumiste suuruseks oli planeeritud 129,80 miljonit krooni, millest 22,31 miljonit moodustas ümbersuunamine põhieelarvest. Tegelik laekumine 138,73 miljonit krooni ületas plaanilist 6,9%.

Ülikooli põhitegevuse objektidele tehti investeeringuid rahalises mahus 83,40 miljonit krooni ja ühiselamutesse 89,75 miljonit krooni. Seega kujunes koguinvesteeringute mahuks 173,15 miljonit krooni. Nii suuri investeeringuid ülikooli hoonetesse ühel aastal pole lähiminevikus tehtud ja ilmselt lähitulevikus ka ei tehta. Ehitusmahult võiks aastat 2002 võrrelda ilmselt 19. sajandi algusaastatega, kui tehti suuri investeeringuid hulk aastaid järjest, või juubeliaastaga 1982. Rahalises väljenduses olid miljonikroonised ja suuremad investeeringud 2002. aastal tehtud järgmistesse objektidesse: Raatuse 22 66,822 mln, Liivi 2 42,280 mln, Kaarli pst 3, Tallinn 22,097 mln, Tiigi 14 20,085 mln, Näituse 13a 3,608 mln, Peahoone (aula) 3,284 mln,

Toomkirik 3,259 mln, Näituse 2 2,356 mln, Narva 25 1,465 mln, Narva 27 1,358 mln, Tähe 4 1,325 mln, Ülikooli 18a 1,300 mln, Ujula 4 1,107 mln, Botaanikaaed 1,091 mln.

Väiksemaid investeeringuid tehti lisaks kapitalieelarvele ka struktuuriüksuste endi eelarvetest, hooldusremondi projekti ning samuti insenerivõrkude remondi ja hoolduse projekti raames.

Ülikool võttis 2002. aastal välja 2001. aasta eelarvesse kinnitatud laenu summas 29,2 miljonit krooni, kuid jättis välja võtmata laenu, mis oli kinnitatud 2002. aasta eelarvesse summas 23,0 miljonit krooni. Laen oli võimalik jätta välja võtmata, kuna põhieelarve vahendite jääk (sisuliselt rahaliste vahendite jääk ülikooli kontodel ja kassades) oli aasta lõpul nii suur, et majanduslikult ei olnud otstarbekas planeeritud laenu välja võtta.

8.4. Eelarvejääkide ülekandmine (vt lisad 8.3, 8.4, 8.5)

Eelarvejääkide ülekandmisel kehtib printsiip, et struktuuriüksuse jääk kantakse üle uude aastasse ja projektide puhul tehakse seda juhul, kui on vajadus lõpetada eelneval aastal võetud ülesanded. Sellest printsiibist lähtuvalt on koostatud ka lisad 8.3 ja 8.4. Projektide jäägid, nii positiivsed kui negatiivsed, on korrastatud osakonna piires. Kuna põhieelarve projektide jäägid kujunesid väikesteks, siis olulisi nihkeid see üheski osakonnas ei tekita. Ülikooli nõukogu on fikseerinud printsiibi kanda teaduskondadele tagasi pool üldkuludesse suunatud eraldistest, mis ületasid 2001. aasta taset. Alljärgnevas tabelis kajastuvad teaduskondade poolt üldfondi suunatud eraldiste mahud aastatel 2001 ja 2002.

Finantstegevus 57

TeaduskondLaekumine

2001tuh kr

Laekumine2002

tuh kr

Muutuse%

Kompen-satsioon

1.1. Usuteaduskond 266,5 210,7 –20,9% 0,01.2. Õigusteaduskond 3 586,6 4 302,0 19,9% 357,71.3. Arstiteaduskond 6 352,9 6 684,5 5,2% 165,81.4. Filosoofiateaduskond 2 911,2 3 925,0 34,8% 506,91.5. Bioloogia-geograafiateaduskond 2 848,2 3 115,9 9,4% 133,81.6. Füüsika-keemiateaduskond 1 053,7 1 488,0 41,2% 217,11.7. Haridusteaduskond 841,3 1 497,1 77,9% 327,91.8. Kehakultuuriteaduskond 875,8 983,4 12,3% 53,81.9. Majandusteaduskond 5 206,6 5 284,5 1,5% 38,91.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 901,5 1 028,2 14,0% 63,31.11. Sotsiaalteaduskond 4 026,5 4 200,7 4,3% 87,1

Kokku 28 870,9 32 719,8 13,3% 1 952,3

Lisaks suunati kehakultuuriteaduskonda täiendavalt 845,4 tuhat krooni. See summa on teadus-konna 2002. aasta alguse negatiivne eelarve jääk. Seda tehti põhjusel, et kuni 2002. aasta suveni tuli teaduskonnal kanda osaliselt harrastusspordiga seotud kulusid, mis ei leidnud rahastamist. Alates septembrist on sporditegevus reorganiseeritud (vt lk 12 ja 52), nii et rahastamise ja kulutuste pool on viidud vastavusse ja teaduskonnal on edaspidi paremad tingimused enda majan-damiseks. Pärast kõikide jääkide kokkukandmist rektori reservi ja seejärel ülalnimetatud siirdeid teaduskondadesse kujunes rektori reservi jäägiks 1948,1 tuhat krooni, mis suunati eelarveaasta 2003 algjäägiks.

8.5. Eelarvevälised vahendid (vt lisa 8.6)

Eelarveväliste vahenditena käsitletakse ülikooli seisukohast erinevaid rahalisi eraldisi, mille suhtes ülikool on ainult vahendaja, s.t osutab kassateenust. Emeriitprofessorite tasudeks riiklikult eraldatud vahendid katsid kõik vajadused ja suhteliselt ainulaadseks tuleb pidada olukorda, kus riik tegi juba 3,77 miljoni kroonise ettemakse käesoleva aasta vastavate kohustuste kandmiseks.

Stipendiumideks eraldatavad vahendid on riigieelarves muutunud aasta-aastalt üha defitsiitse-maks. Juba mitu aastat plaanitakse rakendada uut õppetoetuste süsteemi, kuid plaanid on jäänud ainult plaanideks. Nii olid möödunud aasta algul stipendiumideks eraldatud rahalised vahendid hästi väikesed ja raha enam kui nappis. Sügisel, kui sai selgeks, et õppetoetuste süsteem ei käivitu, suunati vabanenud raha stipendiumideks ning kõikidel teaduskondadel ja kolledžitel jäi osa stipendiumifondist kasutamata. Seda vaatamata asjaolule, et uuest õppeaastast tõsteti oluliselt nen-de tudengite arvu, kes stipendiumi saavad. Vähemasti on positiivsed jäägid head väikese reservina riski maandamiseks, kuni selgub, mis saab õppetoetustest.


8.6. Laekumised ja kulutused aastatel 1999–2002 (vt lisa 8.7)

Tabelis on kajastatud nelja viimase aasta eelarve laekumised ja väljamaksed. Võrreldes laeku-miste ja väljamaksete mahtu, tuleb arvestada mitmete oluliste struktuurimuutustega: 1) ülikooliga liitus 2001. aasta algusest Eesti mereinstituut; 2) ülikooliga liitus 2001. aasta juulikuust Tartu õpetajate seminar; 3) ülikool võttis 2002. aasta juulikuust üle sihtasutuse Õigusinstituut tegevuse; 4) alates 2001. aastast on reorganiseeritud kirjastuse, raamatupoe ja kohviku tegevus — asutuste

baasil on moodustatud osaühingud; 5) alates 2002. aastast on reorganiseeritud ülikooli apteekide tegevus — asutuste baasil on

moodustatud osaühingud. Ärimajanduslikel põhimõtetel tegutsevad osaühingud on täielikult ülikooli omanduses (vt lk 49).

Järgnev tabel iseloomustab ülikooli eelarve suhet riigi sisemajanduse koguprodukti.

1997 1998 1999 2000 2001 2002

Eesti riigi SKP mln kr 64 044,7 73 537,9 76 327,1 87 235,5 96 570,7 105 800,0 Tartu Ülikooli laekumised, mln kr 346,22 497,85 578,69 540,74 635,56 736,99Suhe TÜ/SKP 0,54% 0,68% 0,76% 0,62% 0,66% 0,70%

LISAD


LISA 1

Lisa 1.1. Aruandes ja lisades kasutatud lühendid

AFM haldustarkvara Archibus FM AM ülikooli ajaloo muuseum AP ainepunkt AR arstiteaduskond AV avatud ülikool BA botaanikaaed BG bioloogia-geograafiateaduskond DA administratsioonidirektori vastutusala DF finantsdirektori vastutusala DH haldusdirektori vastutusala CC Current Content EAS Eesti Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutus EC Euroopa kolledž EL 5/6/ RP Euroopa Liidu 5./6./ raamprogramm EL Euroopa Liit EPMÜ Eesti Põllumajandusülikool ESTAG Eesti Tehnoloogiaagentuur ETF Sihtasutus Eesti Teadusfond FK füüsika-keemiateaduskond FL filosoofiateaduskond FY, ka P1FY füüsika instituut HT haridusteaduskond ISI Institute of Scientific Information KB Kääriku puhke- ja spordikeskus KBFI Keemilise ja Bioloogilise Füüsika

Instituut KK kehakultuuriteaduskond

KL kunstimuuseum LS spordibaasid MI, ka P1MI Eesti mereinstituut MJ majandusteaduskond MT matemaatikateaduskond NC Narva kolledž OI õigusteaduskond OG õigusinstituut OS õpetajate seminar P1 arendusprorektori vastutusala P2 õppeprorektori vastutusala PC Pärnu kolledž RE rektori vastutusala RT raamatukogu SO sotsiaalteaduskond TAT lepingud teadus- ja arendustegevuse alased

lepingud TC Türi kolledž TI tehnoloogiainstituut TL, ka P1TL tehnoloogiakeskus TO Tõravere Observatoorium TP täppisteaduste kool TPÜ Tallinna Pedagoogikaülikool TTÜ Tallinna Tehnikaülikool TÜ Tartu Ülikool US usuteaduskond ÕIS ülikooli õppeinfosüsteem


Lisa 1.2. Tartu Ülikooli juubeliaasta 2002 Academia Gustaviana 370 Kaiserliche Universität Dorpat 200

Kuupäev Üritus Korraldaja21. veebruar Konverents “Edgar Kant 100”. Tartu Linnamuuseum, ülikool25. veebruar –3. märts

Prof J. Lotmanile pühendatud rahvusvaheline kongress “Kultuurisemiootika: mehhanismid, piirid, identiteedid”

Semiootika ja vene kirjanduse osakond

28. veebruar K. E. v Baeri päev Baeri muuseum, ülikooli raamatukogu

25. märts Skytte päev Ülikool 24. aprill Ülikooli juubelimargi esitlus ja

näituse “Ülikoolilt Eestile” avamine Ülikool, Eesti Post, ülikooli ajaloo muuseum

26. aprill Ülikooli juubelimündi esitlus ja ülikooli juubelialbumi esitlus

Ülikool, Eesti Pank

25.–26. aprill Rahvusvaheline konverents “Meditsiin, eetika ja ühiskond” Arstiteaduskond,sotsiaalteaduskond, eetikakeskus

27. aprill Konverents “F. G. Bunge 200” Õpetatud Eesti Selts, eesti ajaloo õppetool

29. aprill–4. mai Ülikooli kevadpäevad Tartu Üliõpilasmaja 3. mai Juubeliaktus Ülikool 3. mai Pidulik kontsert Ülikool 4. mai Konverents “Rahvusülikool — rahvusvaheline ülikool” Ülikool 5. mai Ülikooli päev Toomel Ülikool, Tartu linn 17.–19. mai SELL-i mängud — üliõpilaste rahvusvahelised

spordimängud Ülikooli spordiklubi

7. juuni Konverents “Akadeemiline õigusharidus Eestis” Õigusteaduskond, Sihtasutus Iuridicum

20. juuni Ülikooli raamatukogu 200. juubeli tähistamine Ülikooli raamatukogu 4.–6. juuli Tartu Ülikooli aastapäeva tähistamine Peterburis Ülikool, Eesti Vabariigi

Peakonsulaat Peterburis 5.–8. september Rahvusvaheline sporditeaduste sümpoosion Kehakultuuriteaduskond 28. september Konverents “Zooloogia arengusuunad 2002” Zooloogia ja hüdrobioloogia

instituut 28. september – 3. oktoober

Saksa — Eesti teadusnädal Academica VI “Ülikooli traditsioon: kohustus, eelis või väljakutse?”

Ülikool, Saksa Suursaatkond Tallinnas

10.–12. oktoober Rahvusvaheline teaduskonverents “200 aastat vene ja slaavi filoloogiat Tartus”

Vene ja slaavi filoloogia osakond

13.–14. oktoober Rahvusvaheline konverents “Trükiväljaandest digitaalseni. TÜ Raamatukogu 200”

Ülikooli raamatukogu

25. oktoober Academia Gustaviana 370. aastapäevale pühendatud kontsert

Ülikool

22.–23. november Teaduskonverents “Teadus, sport ja meditsiin” Kehakultuuriteaduskond 23. november Teaduskonverents “200 aastat keemiat Tartu Ülikoolis” Füüsika-keemiateaduskond 6. detsember Ülikooli ajaloo konverents Ülikooli ajaloo muuseum

Lisa 2. Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon 63

LISA 2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JAORGANISATSIOON

Lisa 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid

Ülikooli nõukogu koosseis 31.12.2002

1. Jaak Aaviksoo, rektor, professor, füüs-mat-knd, akadeemik 2. Volli Kalm, õppeprorektor, professor, geol-mineral-knd 3. Hele Everaus, arendusprorektor, professor, med-dr 4. Ivar-Igor Saarniit, akadeemiline sekretär, füüs-mat-knd 5. Tõnu Lehtsaar, usuteaduskonna dekaan, professor, PhD6. Tarmo Kulmar, professor, dr theol7. Kalle Merusk, õigusteaduskonna dekaan, professor, ajalooknd 8. Raul Narits, professor, õigust. knd 9. Paul Varul, professor, õigust. knd 10. Jaan Sootak, professor, õigust. knd 11. Toomas Asser, arstiteaduskonna dekaan, professor, med-knd 12. Mihkel Zilmer, professor, med-dr 13. Heidi-Ingrid Maaroos, professor, med-dr 14. Raivo Uibo, professor, med-dr 15. Veiko Vasar, professor, med-knd 16. Birute Klaas, filosoofiateaduskonna dekaan, professor, filol-knd 17. Jaak Kangilaski, professor, kunstit. knd 18. Ülo Matjus, professor, filos-knd 19. Ago Künnap, professor, filol-dr 20. Valter Lang, professor, PhD21. Ain Heinaru, bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan, professor, biol-knd 22. Tõnu Oja, professor, biol-knd 23. Toivo Maimets, professor, PhD24. Martin Zobel, professor, biol-knd 25. Jaak Järv, füüsika-keemiateaduskonna dekaan, professor, keemiadr, akadeemik 26. Risto Tammelo, professor, füüs-mat-dr 27. Ilmar Koppel, professor, keemiadr, akadeemik 28. Ene Ergma, professor, füüs-mat-dr, akadeemik 29. Toomas Tenno, haridusteaduskonna asutajadekaan, professor, keemiaknd 30. Jaan Kõrgesaar, professor, ped-knd 31. Jaan Mikk, professor, ped-dr 32. Evi Saluveer, lektor 33. Vahur Ööpik, kehakultuuriteaduskonna dekaan, professor, biol-knd 34. Harry Lemberg, lektor, MSc35. Toivo Jürimäe, professor, biol-knd 36. Jüri Sepp, majandusteaduskonna dekaan, professor, maj-knd 37. Tiiu Paas, professor, maj-knd 38. Urmas Varblane, professor, maj-knd 39. Helje Kaldaru, dotsent, maj-knd 40. Mati Kilp, matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan, professor, füüs-mat-knd 41. Toivo Leiger, professor, füüs-mat-knd 42. Kalev Pärna, professor, füüs-mat-knd 43. Jaanus Harro, sotsiaalteaduskonna dekaan, professor, med-dr 44. Jüri Allik, professor, PhD45. Peeter Vihalemm, professor, psühhol-knd


46. Dagmar Kutsar, professor, PhD47. Eiki Berg, dotsent, PhD48. Toomas Liivamägi, TÜ Raamatukogu direktor 49. Kristjan Haller, TÜ Füüsika Instituudi direktor, füüs-mat-knd 50. Heiki Lindpere, TÜ Õigusinstituudi direktor, õigust. knd 51. Juri Gordejev, filosoofiateaduskonna doktorant, MSc52. Madis Tõns, bioloogia-geograafiateaduskonna magistrant 53. Jüri Herman-Tennosaar, filosoofiateaduskonna üliõpilane 54. Marit Ruuda, sotsiaalteaduskonna üliõpilane 55. Margus Tsahkna, usuteaduskonna üliõpilane 56. Nele-Marit Oras, filosoofiateaduskonna üliõpilane 57. Meelis Niinepuu, sotsiaalteaduskonna üliõpilane 58. Martti Lutsar, sotsiaalteaduskonna üliõpilane 59. Matti Orav, filosoofiateaduskonna üliõpilane 60. Alo Raun, filosoofiateaduskonna üliõpilane 61. Relika Alliksaar, füüsika-keemiateaduskonna üliõpilane 62. Alari Vainomees, sotsiaalteaduskonna üliõpilane 63. Oliver Meikar, bioloogia-geograafiateaduskonna magistrant

Ülikooli nõukogu alaliste komisjonide koosseis 31.12.2002

1. Akadeemiline komisjon: esimees: prof Jaak Aaviksoo liikmed: prof Tarmo Kulmar prof Paul Varul prof Mihkel Zilmer prof Ago Künnap prof Toivo Maimets prof Ene Ergma prof Jaan Mikk prof Mati Pääsuke prof Urmas Varblane prof Toivo Leiger prof Peeter Vihalemm

2. Eelarvekomisjon: esimees: prof Hele Everaus liikmed: lektor Peeter Roosimaa, prof Raul Narits prof Toomas Asser prof Valter Lang prof Tõnu Oja prof Jaak Järv prof Toomas Tenno lektor Harry Lemberg prof Jüri Sepp prof Tõnu Kollo prof Jaanus Harro üliõpilane Madis Tõns

3. Teadus- ja arenduskomisjon: esimees: prof Hele Everaus liikmed: lektor Jaan Kivistik prof Jaan Sootak prof Veiko Vasar prof Jaak Kangilaski prof Ain Heinaru prof Ilmar Koppel prof Jaan Kõrgesaar prof Toivo Jürimäe prof Tiiu Paas prof Kalev Pärna dots Eiki Berg üliõpilane Meelis Niinepuu

4. Õppekomisjon: esimees: prof Volli Kalm liikmed: dots Urmas Petti prof Kalle Merusk prof Heidi-Ingrid Maaroos prof Ülo Matjus prof Martin Zobel prof Risto Tammelo lektor Evi Saluveer prof Vahur Ööpik dots Helje Kaldaru dots Tiit Roosmaa prof Dagmar Kutsar üliõpilane Alo Raun üliõpilane Martti Lutsar üliõpilane Matti Orav


Lisa 2.2. Ülikooli valitsuse koosseis 31.12.2002

Esimees: prof Jaak Aaviksoo, rektor Liikmed: prof Volli Kalm, õppeprorektor

prof Hele Everaus, arendusprorektor prof Tõnu Lehtsaar, usuteaduskonna dekaan prof Kalle Merusk, õigusteaduskonna dekaan prof Toomas Asser, arstiteaduskonna dekaan prof Birute Klaas, filosoofiateaduskonna dekaan prof Ain Heinaru, bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan prof Jaak Järv, füüsika-keemiateaduskonna dekaan prof Vahur Ööpik, kehakultuuriteaduskonna dekaan prof Jüri Sepp, majandusteaduskonna dekaan prof Toivo Leiger, matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan prof Jaanus Harro, sotsiaalteaduskonna dekaan prof Toomas Tenno, haridusteaduskonna dekaan Madis Tõns, üliõpilasesinduse esimees

Lisa 2.3. Ülikooli kuratooriumi koosseis 31.12.2002

Toomas-Hendrik Ilves, Riigikogu liige Maris Jesse, magistrant, London School of Economics and Political Sciences ja London School of Hygiene and

Tropical Medicine Jaan Kiivit, EELK peapiiskop Ants Laaneots, kindralmajor, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem Tiit Laja, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektor Mart Nurk, ASi Eesti Telekom nõukogu liige Mihkel Pärnoja, Riigikogu liige Jüri Raidla, vandeadvokaat Hando Runnel, kirjanik Seppo Suhonen, Helsingi Ülikooli emeriitprofessor Andres Tarand, Riigikogu liige Marika Valk, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Meelis Virkebau, Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Jaan Õunapuu, Tartu maavanem

Lisa 2.4. Ülikooli struktuur 31.12.2002

TEADUSKONNAD1. Usuteaduskond 1.1. dekanaat 2. Õigusteaduskond 2.1. dekanaat 2.2. avaliku õiguse instituut 2.3. eraõiguse instituut 3. Arstiteaduskond 3.1. dekanaat 3.2. instituudid 3.2.1. anatoomia instituut 3.2.2. biokeemia instituut 3.2.3. farmakoloogia instituut 3.2.4. füsioloogia instituut 3.2.5. mikrobioloogia instituut 3.2.6. patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut 3.2.7. tervishoiu instituut

3.2.8. üld- ja molekulaarpatoloogia instituut 3.2.9. farmaatsia instituut 3.3. kliinikud 3.3.1. anestesioloogia ja intensiivravi kliinik 3.3.2. hematoloogia-onkoloogia kliinik 3.3.3. kardioloogia kliinik 3.3.4. kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik 3.3.5. kirurgiakliinik 3.3.6. kopsukliinik 3.3.7. kõrvakliinik 3.3.8. lastekliinik 3.3.9. nahahaiguste kliinik 3.3.10. naistekliinik 3.3.11. närvikliinik 3.3.12. polikliinik 3.3.13 psühhiaatriakliinik 3.3.14. silmakliinik


3.3.15. sisekliinik 3.3.16. spordimeditsiini ja taastusravi kliinik 3.3.17. traumatoloogia ja ortopeedia kliinik 3.3.18. stomatoloogiakliinik 3.4. õendusteaduse osakond 3.5. täienduskeskus 3.6. vivaarium 3.7. meditsiinitehnoloogia keskus* 3.8. molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus* 4. Filosoofiateaduskond 4.1. dekanaat 4.2. ajaloo osakond 4.3. eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond 4.4. filosoofia osakond 4.5. germaani-romaani filoloogia osakond 4.5.1. tõlkekeskus* 4.6. kirjanduse ja rahvaluule osakond 4.7. kunstide osakond 4.8. vene ja slaavi filoloogia osakond 4.9. keelekeskus 4.10. Briti uuringute keskus* 4.11. eetikakeskus* 4.12. kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskus* 4.13. Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus* 4.14. orientalistikakeskus* 4.15. Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus* 4.16. Põhja-Ameerika uuringute keskus* 4.17. Robert Schumani prantsuse uuringute keskus* 5. Bioloogia-geograafiateaduskond 5.1. dekanaat 5.2. botaanika ja ökoloogia instituut 5.3. geograafia instituut 5.3.1. Välis-Eesti uuringute keskus* 5.4. geoloogia instituut 5.5. molekulaar- ja rakubioloogia instituut 5.6. zooloogia ja hüdrobioloogia instituut 6. Füüsika-keemiateaduskond 6.1. dekanaat 6.2. füüsikaosakond 6.2.1. eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut

6.2.2. keskkonnafüüsika instituut 6.2.3. materjaliteaduse instituut 6.2.4. teoreetilise füüsika instituut 6.3. keemiaosakond 6.3.1. füüsikalise keemia instituut 6.3.2. keemilise füüsika instituut 6.3.3. orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituut 7. Haridusteaduskond 7.1 dekanaat 7.2. pedagoogika osakond 7.3. eripedagoogika osakond 7.4. õppekava arenduskeskus 8. Kehakultuuriteaduskond 8.1. dekanaat 8.2. spordibioloogia ja füsioteraapia instituut 8.3. spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut 9. Majandusteaduskond 9.1. dekanaat 9.2. juhtimise ja turunduse instituut 9.3. rahanduse ja arvestuse instituut 9.4. rahvamajanduse instituut 10. Matemaatika- informaatikateaduskond 10.1. dekanaat 10.2. arvutiteaduse instituut 10.3. matemaatilise statistika instituut 10.4. puhta matemaatika instituut 10.5. rakendusmatemaatika instituut 11. Sotsiaalteaduskond 11.1. dekanaat 11.2. ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond 11.3. avaliku halduse osakond 11.4. politoloogia osakond 11.5. psühholoogia osakond 11.6. semiootika osakond 11.7. sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond 11.8. Balti õpingute keskus* 11.9. Eesti kognitiivsete sotsiaalteaduste keskus*11.10. Eesti sotsiaalteaduslik andmearhiiv* 11.11. Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus*

* interdistsiplinaarne üksus vastavalt TÜ põhikirja §-le 70

HALDUS- JA TUGISTRUKTUUR Rektor1. rektoraat Õppeprorektor1. õppe- ja üliõpilasosakond 2. kaugkoolituskeskus 3. multimeediakeskus Arendusprorektor1. teadus- ja arendusosakond Administratsioonidirektor1. üldosakond

2. personaliosakond 3. infotehnoloogia osakond Finantsdirektor1. rahandusosakond Haldusdirektor1. haldusdirektori büroo 2. haldusosakond 3. kommunikatsioonitehnika osakond 4. peainseneriosakond


TARTU ÜLIKOOLI ASUTUSED

1. TÜ Ajaloo Muuseum 2. TÜ Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Teadus- ja Koolituskeskus 3. TÜ Botaanikaaed 4. TÜ Eesti Mereinstituut 5. TÜ Euroopa Kolledž 6. TÜ Füüsika Instituut 7. TÜ Katsekoda 8. TÜ Kunstimuuseum 9. TÜ Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus

10. TÜ Narva Kolledž 11. TÜ Pärnu Kolledž 12. TÜ Raamatukogu 13. TÜ Tehnoloogiainstituut 14. TÜ Tehnoloogiakeskus 15. TÜ Täppisteaduste Kool 16. TÜ Türi Kolledž 17. TÜ Õigusinstituut 18. TÜ Õpetajate Seminar

Lisa 2.5. Ülikoolis tegutsevad nõukogud

Struktuuriüksus Esimees SekretärUsuteaduskond prof Tarmo Kulmar Inta Ööpik Õigusteaduskond prof Kalle Merusk Anu Laumets Arstiteaduskond prof Toomas Asser Tuuli Ruus Õendusteaduse osakond Ilme Aro Filosoofiateaduskond prof Birute Klaas Maie Aitaja Ajaloo osakond prof Valter Lang Ludmilla Meiel Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond prof Haldur Õim Tiia Margus Filosoofia osakond dots Rein Vihalemm Endla Lõhkivi Germaani-romaani filoloogia osakond dots Enn Veldi Reet Liimets Kirjanduse ja rahvaluule osakond prof Jüri Talvet Hille Roots Kunstide osakond dots Anne Parmasto Eevi Oolo Vene ja slaavi filoloogia osakond prof Ljubov Kisseljova Lea Pild Keelekeskus dots Kiira Allikmets Ene Teemäe Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus Mart Velsker Robert Schumani prantsuse uuringute keskus prof Jaan Ross Liis Sillaste Bioloogia-geograafiateaduskond prof Ain Heinaru Leho Ainsaar Molekulaar- ja rakubioloogia instituut prof Toivo Maimets Siiri Altraja (teadussekr),

Tiiu Rootslane (sekr) Füüsika-keemiateaduskond prof Jaak Järv dots Teet Örd Keemiaosakond prof Ilmar Koppel dots Uldo Mölder Füüsikaosakond prof Risto Tammelo dots Hanno Ohvril Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskus

dots Arved Vain Kalle Kepler

Haridusteaduskond prof Toomas Tenno Kristi Jõesaar Eripedagoogika osakond prof Jaan Kõrgesaar Anne Õuemaa Pedagoogika osakond dots Hasso Kukemelk Tiia Pedastsaar Kehakultuuriteaduskond prof Vahur Öpik Mare Vene Spordibioloogia instituut dots Mati Pääsuke Jelena Gapejeva Spordipedagoogika instituut dots Lennart Raudsepp Maret Eimre Majandusteaduskond prof Jüri Sepp Kaia Philips Matemaatika-informaatikateaduskond prof Toivo Leiger Merle Rosental Sotsiaalteaduskond prof Jaanus Harro Piret Orav Ajakirjanduse osakond Halliki Harro-Loit Katrin Lendok Avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika osakond Tiina Randma-Liiv Ingrid Palgi Politoloogia osakond Vello-Andres Pettai Reelika Niit Psühholoogia osakond prof Jüri Allik Marika Rauk Semiootika osakond prof Peeter Torop dots Ülle Pärli Sotsioloogia osakond Avo Trumm Villu Talv


Struktuuriüksus Esimees SekretärAsutusedEuroopa kolledž prof Volli Kalm Narva kolledž Katri Raik Jaanus Villiko Türi kolledž Elle Raudsepp Ene Voolaid Pärnu kolledž Garri Raagmaa Külli Agafonov Õigusinstituut prof Heiki Lindpere Eesti mereinstituut prof Toomas Saat Füüsika instituut Kristjan Haller Hudo Jõgi Katsekoda prof Ilmar Koppel Raamatukogu prof Jaak Järv Aune Valk Täppisteaduste kool prof Jaak Kikas

Peale eelnimetatute tegutsesid veel tehnoloogiainstituudi, Välis-Eesti uuringute keskuse, Balti õpingute keskuse, ajaloo muuseumi ja kunstimuuseumi nõukogud, samuti teaduskondadevaheline Euroopa õpingute kraadinõukogu ja rahvatervise kraadinõukogu.

Lisa 2.6. Ülikooli struktuuri muudatused 2002. a

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond

Sotsioloogia osakond nimetati ümber sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonnaks (alates 11.02.2002)

TÜ nõukogu otsus 25.01.2002 nr 4 TÜ nõukogu määrus 25.01.2002 nr 1 (SO põhimääruse muutmine)

Avaliku halduse osakond

Avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika osakond nimetati ümber avaliku halduse osakonnaks (alates 11.02.2002)

TÜ nõukogu otsus 25.01.2002 nr 4 TÜ nõukogu määrus 25.01.2002 nr 1 (SO põhimääruse muutmine)

Tõlkekeskus Romaani-germaani filoloogia osakonna juurde asutati interdistsiplinaarse üksusena Tartu Ülikooli tõlkekeskus (alates 31.05.2002)

TÜ nõukogu otsus 31.05.2002 nr 44 TÜ nõukogu määrus 31.05.2002 nr 11 (statuudi kinnitamine)

Spordikeskus Kehakultuuriteaduskonnas likvideeriti spordikeskus (alates 01.09.2002)

TÜ nõukogu otsus 30.08.2002 nr 56 TÜ nõukogu määrus 30.08.2002 nr 14 (KK põhimääruse muutmine)

Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut

Kehakultuuriteaduskonna spordibioloogia instituut nimetati ümber spordibioloogia ja füsioteraapia instituudiks(alates 01.09.2002)


Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut

Kehakultuuriteaduskonna spordipedagoogika instituut nimetati ümber spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudiks (alates 01.09.2002)


Tehnoloogiainstituut Otsustati ühendada TÜ tehnoloogiakeskus TÜ tehnoloogiainstituudiga(alates 01.01.2003)

TÜ nõukogu otsus 04.10.2002 nr 62 TÜ nõukogu määrus 04.10.2002 nr 15 (tehnoloogiakeskuse põhikirja kehtetuks tunnistamine)

Käitumis- ja terviseteaduste keskus

Sotsiaalteaduskonna juurde asutati interdistsiplinaarne üksus Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus(alates 25.10.2002)


Spordibaasid Ülikooli asutus Tartu Ülikooli Spordibaasid lõpetas tegevuse (alates 31.12.2002)

TÜ nõukogu otsus 29.11.2002 nr 79 TÜ nõukogu määrus 29.11.2002 nr 21 (põhikirja kehtetuks tunnistamine)

Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus

Arstiteaduskonna juurde asutati interdistsiplinaarse üksusena molekulaarseja kliinilise meditsiini keskus(alates 20.12.2002)


LISA 3. LIIKMESKOND

Lisa 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2002

sealhulgasStruktuuriüksus Kokku

õppejõud teadurid muud

Usuteaduskond (US) 20 18.6 13 13 3 3 4 2.6Õigusteaduskond (OI) 49 46.5 33 31 1 1 15 14.5Arstiteaduskond (AR) 428 351.85 212 161.75 58 54 158 136.1Filosoofiateaduskond (FL) 291 259.2 189 172.5 32 26.9 70 59.8Bioloogia-geograafiateaduskond (BG) 232 209.55 62 59.3 79 74.9 91 75.35Füüsika-keemiateaduskond (FK) 192 171.4 58 57 47 42.15 87 72.25Haridusteaduskond (HT) 95 84.15 56 51.55 3 2.4 36 30.2Kehakultuuriteaduskond (KK) 54 51.25 32 30 10 8.75 12 12.5Majandusteaduskond (MJ) 78 68.25 39 35.75 12 7.25 27 25.25Matemaatika-informaatikateaduskond (MT) 92 86.75 54 50.25 16 15 22 21.5Sotsiaalteaduskond (SO) 116 104.65 53 48.5 18 16.5 45 39.65Teaduskonnad kokku* 1647 1452.15 801 710.6 279 251.85 567 489.7

Rektor (RE) 18 16.75 0 0 0 0 18 16.75Õppeprorektor (P2) 43 38.75 0 0 0 0 43 38.75Arendusprorektor (P1) 16 15 0 0 0 0 16 15Administratsioonidirektor (DA) 51 47.75 0 0 0 0 51 47.75Finantsdirektor (DF) 25 25 0 0 0 0 25 25Haldusdirektor (DH) 304 289.25 0 0 0 0 304 289.25Haldus- ja tugistruktuur (v.a asutused) kokku 457 432.5 0 0 0 0 457 432.5

Raamatukogu (RT) 246 217.7 0 0 2 1 244 216.7Euroopa kolledž (EC) 13 11.25 1 0.5 0 0.5 12 10.25Narva kolledž (NC) 52 49.75 19 19 0 0 33 30.75Õigusinstituut (OG) 29 28.75 13 12.75 0 0 16 16Pärnu kolledž (PC) 42 39.5 20 18.5 1 1 21 20Türi kolledž (TC) 12 11.5 0 0 0 0 12 11.5Füüsika instituut (FY) 158 137.3 0 0 65 59.7 93 77.6Eesti mereinstituut (MI) 56 50.95 0 0 25 22.95 31 28Tehnoloogiakeskus (TL) 23 20.5 0 0 11 10.5 12 10Muud asutused** 93 83 0 0 0 0 93 83Asutused kokku 724 653.9 53 50.75 104 95.65 567 507.5

Kõik kokku 2828 2538.55 854 761.35 383 347.5 1591 1429.7

* Sealhulgas teaduskondade koosseisus olevad asutused ** AM, KL, TP, TI, BA, KB, LS


Lisa 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad 31.12.2002

Struktuuriüksus KOKKUKorralineprofessor

Erakorraline professor

Uurija-professor

Dotsent Lektor, vanem-assistent

Assistent,õpetaja

Usuteaduskond 13 13 4 4 1 1 0 0 1 1 7 7 0 0

Õigusteaduskond 33 31 4 4 2 2 0 0 2 2 15 13.5 10 9.5

Arstiteaduskond 212 161.75 24 24 0 0 0 0 64 61 27 19.05 97 57.7

Filosoofiateaduskond 189 172.5 25 24.5 2 1.5 0 0 27 27 72 64.25 63 55.25

Bioloogia-geograafiateaduskond

62 59.3 18 18.3 1 1 1 1 19 18.5 20 17.5 3 3

Füüsika-keemiateaduskond 58 57 12 12 0 0.5 1 1 23 23 14 13.5 8 7

Haridusteaduskond, sh õpetajate seminar

56 51.55 4 4 0 0 0 0 5 5 44 38.3 3 4.25

Kehakultuuriteaduskond 32 30 5 5 0 0 0 0 4 4 9 8 14 13

Majandusteaduskond 39 35.75 6 5.75 2 1 0 0 13 12 12 11.25 6 5.75

Matemaatika-informaatikateaduskond

54 50.25 12 12 0 0 0 0 24 22.75 14 11.5 4 4

Sotsiaalteaduskond 53 48.5 9 9 2 1.5 0 0 14 14 21 18.5 7 5.5

Euroopa kolledž 1 0.5 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0.5 0 0

Narva kolledž 19 19 0 0 0 0 0 0 0 0 9 8.5 10 10.5

Õigusinstituut 13 12.75 0 0 2 2 0 0 1 1 3 3 7 6.75

Pärnu kolledž 20 18.5 0 0 0 0 0 0 1 1 6 6 13 11.5

Kokku 854 761.35 122 121.55 13 11.5 2 2 198 192.25 274 240.35 245 193.7

Lisa 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2002

Struktuuriüksus KOKKU Vanemteadur Teadur

Usuteaduskond 3 3 1 1 2 2Õigusteaduskond 1 1 0 0 1 1Arstiteaduskond 58 54 28 26 30 28Filosoofiateaduskond 32 26.9 7 5.5 25 21.4Bioloogia-geograafiateaduskond 79 74.9 26 24 53 50.9Füüsika-keemiateaduskond 47 42.15 17 14.4 30 27.75Haridusteaduskond 3 2.4 0 0 3 2.4Kehakultuuriteaduskond 10 8.75 3 2.5 7 6.25Majandusteaduskond 12 7.25 1 0.25 11 7Matemaatika-informaatikateaduskond 16 15 4 3.7 12 11.3Sotsiaalteaduskond 18 16.5 3 2.25 15 14.25Raamatukogu 2 1 2 1 0 0Euroopa kolledž 0 0.5 0 0 0 0.5Pärnu kolledž 1 1 0 0 1 1Füüsika instituut 65 59.7 38 33.2 27 26.5Eesti mereinstituut 25 22.95 13 11.7 12 11.25Tehnoloogiakeskus 11 10.5 5 4.5 6 6

Kokku 383 347.5 148 130 235 217.5

Lisa 3. Liikmeskond 71

Lisa 3.4. Töötajate teaduskraadid 31.12.2002

Teaduskraadid Struktuuriüksus Töötajaid

magister doktor kokku

Teadus-kraadiga %

Usuteaduskond 20 8 8 16 80%Õigusteaduskond 49 14 15 29 59.2%Arstiteaduskond 428 24 160 184 43%Filosoofiateaduskond 291 100 80 180 61.9%Bioloogia-geograafiateaduskond 232 65 95 160 69%Füüsika-keemiateaduskond 192 30 92 122 63.5%Haridusteaduskond 95 25 11 36 37.9%Kehakultuuriteaduskond 54 21 16 37 68.5%Majandusteaduskond 78 21 27 48 61.5%Matemaatika-informaatikateaduskond 92 21 50 71 77.2%Sotsiaalteaduskond 116 44 40 84 72.4%Teaduskonnad kokku* 1647 373 594 967 58.7%

Rektor 18 2 6 8 44.4%Õppeprorektor 43 7 1 8 18.6%Arendusprorektor 16 2 1 3 18.8%Administratsioonidirektor 51 4 1 5 9.8%Finantsdirektor 25 0 1 1 4%Haldusdirektor 304 0 0 0 0%Vastutusalad kokku 457 15 10 25 5.5%

Raamatukogu 246 5 2 7 2.8%Euroopa kolledž 13 1 2 3 23.1%Narva kolledž 52 12 1 13 25%Õigusinstituut 29 6 4 10 34.5%Pärnu kolledž 42 8 2 10 23.8%Türi kolledž 12 1 0 1 8.3%Füüsika instituut 158 8 82 90 57%Eesti mereinstituut 56 19 18 37 66.1%Tehnoloogiakeskus 23 7 6 13 56.5%Muud asutused** 93 6 3 9 9.7%Teaduskonnavälised asutused kokku 724 73 120 193 26.7%

Kõik kokku 2828 461 724 1185 41.9%

* Sealhulgas teaduskondade koosseisus olevad asutused ** AM, KL, TP, TI, BA, KB, LS

Lisa 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid 1994–2002

Aasta Professor*

1994 Madis Kõiv 1995 Jaak Rähesoo 1996 Jüri Arrak 1997 Veljo Tormis 1998 Jaan Kross 1999 Elmo Nüganen 2000 Jaan Kaplinski 2001 Leonhard Lapin 2002 Ain Kaalep

* Alates 1997. a nimetus “vabade kunstide professor”, enne "kutsutud professor"

Lisa 3.6. Töötajate vanuseline ja sooline koosseis 31.12.2002

Töötajaid Keskmine vanus Sealhulgaskokku sealhulgas kokku sealhulgas <=30 31–40 41–50 51–60 >60ÜksusM+N M N M+N M N M N M N M N M N M N

Usuteaduskond 20 12 8 42.2 39.144.2 0 1 4 3 5 3 3 1 0 0Õigusteaduskond 49 21 28 41.2 40.2 42.0 7 7 5 10 5 3 3 3 1 5Arstiteaduskond 428 139 289 45.2 44.546.5 6 35 42 87 41 76 25 54 25 37Filosoofiateaduskond 291 89 202 41.8 44.2 40.7 4913 5727 17 49 20 38 12 9Bioloogia-geograafiateaduskond 232 125 107 41.3 41.6 41.0 23 23 41 32 36 25 15 21 10 6Füüsika-keemiateaduskond 192 129 63 49.3 48.1 52.0 25 3 14 6 24 13 42 29 24 12Haridusteaduskond 95 20 75 42.7 42.045.6 134 203 5 25 3 14 5 3Kehakultuuriteaduskond 54 26 28 43.5 44.1 43.0 5 5 6 7 5 6 6 10 4 0Majandusteaduskond 78 31 47 42.9 42.044.3 138 5 9 8 12 6 9 4 4Matemaatika-informaatikateaduskond 92 51 41 45.7 45.3 46.2 12 9 6 7 9 3 17 18 7 4Sotsiaalteaduskond 116 45 71 39.8 37.144.1 258 1711 8 22 14 6 4 1Teaduskonnad kokku* 1647 688 959 43.7 44.9 42.9 111 183 164 255 163 237 154 203 96 81Rektor 18 10 8 43.8 43.1 44.6 1 2 44 2 3 0 0 1 1Õppeprorektor 43 8 35 35.0 34.537.0 2 15 4 11 1 6 0 2 1 1Arendusprorektor 16 8 8 40.7 39.4 42.0 3 1 2 2 1 3 2 2 0 0Administratsioonidirektor 51 20 31 36.8 30.2 41.0 13 9 4 8 1 5 1 6 1 3Finantsdirektor 25 3 22 43.4 43.939.7 1 4 1 4 0 6 1 7 0 1Haldusdirektor 304 136 168 52.3 53.051.5 12 21 19 9 29 34 35 43 41 61Vastutusalad kokku 457 185 272 47.7 47.4 48.0 32 52 34 36 36 57 39 60 44 67Raamatukogu 246 46 200 46.6 46.347.8 7 23 8 40 10 60 15 52 6 25Euroopa kolledž 13 1 12 37.4 47.0 36.6 0 5 0 0 1 6 0 1 0 0Narva kolledž 52 13 39 39.6 36.8 40.6 7 13 3 7 0 9 1 6 2 4Õigusinstituut 29 9 20 43.9 44.143.7 1 6 3 4 1 2 4 4 0 4Pärnu kolledž 42 14 28 42.9 47.1 40.8 2 8 4 6 1 7 3 5 4 2Türi kolledž 12 2 10 45.1 43.5 45.4 1 2 0 1 0 3 0 3 1 1Füüsika instituut 158 125 33 52.1 51.4 54.6 14 2 11 4 26 3 38 12 36 12Eesti mereinstituut 56 33 23 46.1 46.0 46.1 6 7 8 1 5 7 9 2 5 6Tehnoloogiakeskus 23 16 7 37.7 38.937.1 25 36 2 0 2 2 1 0Muud asutused** 93 27 66 43.3 42.4 43.6 5 16 7 14 7 15 6 10 2 11Teaduskonnavälised asutused kokku 724 286 438 46.0 47.4 45.1 48 84 50 80 53 112 78 97 57 65Kõik kokku 2828 1159 1669 45.0 45.9 44.3 191 319 248 371 252 406 271 360 197 213* Sealhulgas teaduskondade koosseisus olevad asutused ** AM, KL, TP, TI, BA, KB, LS

Lisa 3.7. Üliõpilaste arv õppeastmete järgi teaduskonniti 31.12.2002

Lisa 3.7.1. Statsionaarsed üliõpilased

Üliõpilaste arv teaduskonnas/kolledžis

US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG BO ECKokku

Kõrgh esimese astme õpe kokku 173 341 1223 1782 984 727 383 392 673 568 1074 283 98 403 254 752 10110sh riigieelarvelised õppekohad 155 211 949 1443 711 680 290 258 411 491 764 138 86 357 231 19 7194 riigieelarvevälised õppekohad 18 130 274 339 273 47 93 134 262 77 310 145 12 46 23 733 2916 TÜ finantseeritavad õppekohad 10 3 32 12 10 8 3 12 90 välisüliõpilased 1 14 120 47 8 1 2 8 3 33 1 238

Külalisüliõpilased kokku 9 3 84 11 61 26 1 7 6 14 1 1 11 235sh Eestist 9 2 30 9 61 24 1 3 6 7 1 1 154 välismaalt 1 54 2 2 4 7 11 81

Õpetajakoolitus 3 76 34 10 5 11 10 149sh riigieelarvelised õppekohad 3 70 31 10 5 11 10 140 riigieelarvevälised õppekohad 6 3 9

Internatuur 94 94

Residentuur 371 371sh riigieelarvelised õppekohad 349 349 riigieelarvevälised õppekohad 22 22 arst-residendid 176 176

Magistriõpe 35 75 59 324 195 110 47 20 121 101 218 82 1387sh riigieelarvelised õppekohad 24 39 59 285 189 92 43 16 102 77 156 3 1085 riigieelarvevälised õppekohad 11 36 39 6 18 4 4 19 24 62 79 302 välisüliõpilased 12 1 1 5 19

Doktoriõpe 18 21 110 129 170 93 15 11 43 44 86 740sh riigieelarvelised õppekohad 18 20 110 124 170 92 15 11 40 44 84 728 riigieelarvevälised õppekohad 1 5 1 3 2 12 välisüliõpilased 1 1 3 2 1 3 11

Kokku 238 2395440 1857 1394 1001 476 435 844 729 1392 283 99 403 254 835 11 130860

Lisa 3.7.2. Avatud ülikooli üliõpilased

Üliõpilaste arv teaduskonnas/kolledžis Kokku

US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG BO EC

Kõrgh esimese astme õpe kokku 6 413 143 463 61 56 267 162 391 27 531 537 82 280 167 3586sh riigieelarvelised õppekohad 142 55 43 123 43 36 46 488 riigieelarvevälised õppekohad 6 413 143 321 6 13 144 119 391 27 531 537 82 244 121 3098

Õpetajakoolitus 56 1 1 58sh riigieelarvelised õppekohad 48 48 riigieelarvevälised õppekohad 8 1 1 10

Magistrõpe 11 12 48 5 191 260 1 77 42 51 121 819sh riigieelarvelised õppekohad 111 30 20 161 riigieelarvevälised õppekohad 11 12 48 5 80 260 1 77 12 31 121 658

Doktoriõpe 1 1sh riigieelarvelised õppekohad 0 riigieelarvevälised õppekohad 1 1

Kokku 17 425 143 512 61 61 514 163 651 29 608 537 82 322 218 121 4464

Lisa 3.7.3. Statsionaarsete ja avatud ülikooli üliõpilaste arv kokku

Üliõpilaste arv teaduskonnas/kolledžis Kokku

US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG BO EC

Kõrghariduse esimese astme õpe 188 757 1366 2329 1056 844 676 555 1071 601 1619 820 181 683 421 753 11 13931Õpetajakoolitus 3 76 34 10 61 12 11 207Internatuur ja residentuur 465 465Magistriõpe 46 87 59 372 195 115 238 20 381 102 295 42 51 82 121 2206Doktoriõpe 18 21 110 130 170 93 15 11 43 44 86 741

Kõik üliõpilased kokku 255 865 2000 2907 1455 1062 990 598 1495 758 2000 820 181 725 472 835 11 121 17550


Lisa 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel 1998–2002, 31. detsember

STATSIONAARÕPETeaduskond 2002 2001 2000 1999 1998

Usuteaduskond 238 227 241 203 185Õigusteaduskond 440 455 477 502 538Arstiteaduskond 1857 1843 1769 1617 1526Filosoofiateaduskond 2395 2429 2656 2500 2294Bioloogia-geograafiateaduskond 1394 1338 1228 991 859Füüsika-keemiateaduskond 1001 939 863 701 610Haridusteaduskond 476 446Kehakultuuriteaduskond 435 371 347 307 249Majandusteaduskond 844 871 904 892 943Matemaatika-informaatikateaduskond 729 704 643 542 497Sotsiaalteaduskond 1392 1316 1430 1311 1199Pärnu kolledž 283 260 273 239 200Türi kolledž 99 92 95 81 60Narva kolledž 403 446 415 258Õpetajate seminar 254 279Õigusinstituut 835Balti õpingud 11 24 9

Kokku 13086 12040 11350 10144 9160

AVATUD ÜLIKOOLTeaduskond 2002 2001 2000 1999 1998

Usuteaduskond 17 11 12 12 8Õigusteaduskond 425 411 358 317 271Arstiteaduskond 143 166 178 71 56Filosoofiateaduskond 512 447 534 311 138Bioloogia-geograafiateaduskond 61 51 39 17Füüsika-keemiateaduskond 61 57 41 39 39Haridusteaduskond 514 416Kehakultuuriteaduskond 163 139 100 64 36Majandusteaduskond 651 617 564 513 438Matemaatika-informaatikateaduskond 29 21 37 23 4Sotsiaalteaduskond 608 557 557 489 391Pärnu kolledž 537 368 297 247 130Türi kolledž 82 50 27 1 1Narva kolledž 322 212 115 35Õpetajate seminar 218 186Euroopa kolledž 121 91 52

Kokku 4464 3800 2911 2139 1512

KÕIK KOKKU 17550 15840 14261 12283 10672

Lisa 3.9. Diplomi-, bakalaureuse- ja arstiõppe üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondades ja linnades 31.12.2002(v.a välisüliõpilased)

Lisa 3.9.1. Statsionaarõpe

Linn, maakond Kokku Prots. US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG

Tallinn 2125 22 35 103 268 344 131 73 28 32 119 73 281 40 8 10 2 578Harju maakond 426 4 5 20 57 75 34 11 12 5 25 14 43 12 7 0 0 106Hiiu maakond 40 0 5 1 2 6 7 1 0 1 1 6 4 4 0 0 2 0Ida-Viru maakond 715 7 5 9 87 115 42 76 11 7 35 44 35 12 4 214 15 4Narva 442 4 0 3 71 62 30 43 2 8 9 20 19 0 0 170 5 0Jõgeva maakond 332 3 13 6 30 61 47 34 17 23 26 17 27 8 5 2 12 4Järva maakond 246 2 3 6 28 53 21 20 13 8 17 28 18 6 13 0 7 5Lääne maakond 118 1 1 2 11 18 25 10 7 1 10 5 6 13 4 0 2 3Lääne-Viru maakond 352 4 6 15 45 68 46 29 16 29 27 16 35 2 6 0 8 4Põlva maakond 273 3 6 4 21 52 44 28 20 11 26 16 17 2 2 0 23 1Pärnu maakond 226 2 6 7 21 33 22 17 11 10 8 7 23 42 11 0 3 5Pärnu 375 4 7 8 37 60 29 25 14 12 27 22 43 73 7 1 2 8Rapla maakond 184 2 6 2 20 36 27 10 8 7 4 8 22 12 13 0 1 8Saare maakond 199 2 1 8 19 31 43 15 8 6 18 15 18 7 1 0 1 8Tartu maakond 577 6 5 17 55 88 78 64 39 38 46 47 57 7 7 2 27 0Tartu 2223 23 48 92 248 465 211 165 121 120 189 151 314 15 2 3 74 5Valga maakond 287 3 4 5 33 38 50 35 13 21 25 16 13 6 3 1 21 3Viljandi maakond 376 4 8 11 32 62 42 42 26 22 21 30 38 12 5 0 19 6Võru maakond 356 4 8 8 18 68 47 29 16 29 32 30 28 10 0 0 29 4

Kokku 9872 100 172 327 1103 1735 976 727 382 390 665 565 1041 283 98 403 253 752

Lisa 3.9.2. Avatud ülikool

Linn, maakond Kokku Prots. US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG

Tallinn 767 21 1 154 52 107 2 3 29 20 105 3 197 82 6 5 1 0Harju maakond 188 5 1 27 13 23 1 1 12 7 30 1 39 20 11 0 2 0Hiiu maakond 14 0 0 1 1 2 0 1 1 3 1 0 2 1 1 0 0 0Ida-Viru maakond 279 8 0 26 5 61 6 2 8 6 1 2 17 8 1 131 5 0Narva 164 5 0 3 0 18 0 1 0 1 0 1 2 1 0 136 1 0Jõgeva maakond 102 3 0 7 1 15 3 6 16 11 10 0 13 2 0 1 17 0Järva maakond 94 3 0 11 2 11 4 4 6 9 10 1 6 4 20 0 6 0Lääne maakond 32 1 0 3 0 4 1 2 2 2 1 1 6 6 2 1 1 0Lääne-Viru maakond 102 3 0 11 7 16 7 5 15 10 5 0 9 1 3 3 10 0Põlva maakond 127 4 1 11 2 14 7 5 32 9 11 3 8 4 2 0 18 0Pärnu maakond 113 3 0 2 3 12 3 2 5 5 3 0 4 67 3 0 4 0Pärnu 358 10 0 25 14 21 2 4 11 3 6 1 14 247 4 0 6 0Rapla maakond 62 2 0 9 2 10 2 0 7 4 4 0 8 6 8 1 1 0Saare maakond 43 1 0 6 4 4 0 1 3 3 2 0 5 13 1 0 1 0Tartu maakond 142 4 0 13 2 15 6 6 18 4 24 4 14 8 4 1 23 0Tartu 600 17 3 75 26 80 4 3 43 31 128 5 133 30 7 1 31 0Valga maakond 106 3 0 7 2 14 3 2 17 7 14 2 17 9 3 0 9 0Viljandi maakond 137 4 0 9 3 12 3 4 19 11 21 3 17 20 5 0 10 0Võru maakond 149 4 0 13 4 21 7 4 23 14 14 0 19 8 1 0 21 0Välisriigid 7 0 0 0 0 3 0 0 0 2 1 0 1 0 0 0 0 0

Kokku 3586 100 6 413 143 463 61 56 267 162 391 27 531 537 82 280 167 0


Lisa 3.10. Vahetusüliõpilased Erasmuse (ER) jt vahetuslepingute (VA) alusel

Lisa 3.10.1. Maade kaupa

TÜ üliõpilased vahetusüliõpilastena partnerülikoolides

Partnerülikoolide vahetusüliõpilased TÜ-s Maa

ER VA Kokku ER VA Kokku

Austria 4 4Belgia 7 1 8 1 2 3Hiina 1 1Hispaania 5 1 6 5 1 6Holland 6 6 1 1Itaalia 11 11 7 7Jaapan 3 3 1 1Kanada 3 3 1 1Leedu 1 1Läti 4 4 3 3Portugal 4 4Prantsusmaa 25 25 5 5Rootsi 4 1 5 2 2Saksamaa 16 23 39 11 6 17Soome 27 26 53 15 14 29Suurbritannia 2 2Šveits 1 1 1 1Taani 3 7 10 3 3Tšehhi 2 2 3 3Ungari 4 4 3 3USA 4 4 14 14Venemaa 11 11 7 7

Kokku 114 91 205 47 61 108

Lisa 3.10.2. Teaduskondade kaupa

TÜ üliõpilased vahetusüliõpilastena partnerülikoolides

Partnerülikoolide vahetusüliõpilased TÜ-sTeaduskond

ER VA Kokku ER VA Kokku

US 1 3 4OI 12 6 18 1 1 2AR 6 7 13 5 5FL 42 42 84 26 22 48HT 8 8 1 1 2BG 8 3 11 2 2FK 5 5KK 6 1 7 3 3MJ 4 6 10 2 3 5MT 1 2 3 1 1SO 20 21 41 12 28 40Pärnu kolledž 1 1

Kokku 114 91 205 47 61 108


Lisa 3.11. Välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi 31.12.2002

Lisa 3.11.1. Diplomi-, bakalaureuse- ja arstiõppe statsionaarsete välisüliõpilaste jaotus

Riik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO OS

Ameerika Ühendriigid 4 2 2Egiptus 1 1 India 1 1Inglismaa 1 1Kanada 2 1 1Leedu 1 1Läti 5 5Norra 1 1Rootsi 5 2 1 2Saksamaa 1 1Soome 165 1 3 106 18 6 2 2 1 25 1Taani 1 1Turkmeenia 1 1Ukraina 3 3Uruguai 1 1Venemaa 45 11 5 13 1 6 1 8

Kokku 238 1 14 120 47 8 1 2 8 3 33 1

Lisa 3.11.2. Magistriõppe välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi

Riik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO

Ameerika Ühendriigid 2 1 1Bulgaaria 1 1 Kanada 2 2Saksamaa 3 3Soome 1 1Venemaa 10 7 1 1 1

Kokku 19 12 1 1 5

Lisa 3.11.3. Doktoriõppe välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi

Riik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO

Itaalia 2 2Leedu 1 1Prantsusmaa 1 1Rumeenia 1 1Soome 1 1Venemaa 5 1 1 2 1

Kokku 11 1 1 3 2 1 3


VÄLISÜLIÕPILASEDKOKKU

268 1 15 121 62 11 1 1 2 9 3 41 1


Lisa 3.11.4. Väliskülalisüliõpilaste jaotus


Ameerika Ühendriigid 2 2 Belgia 2 1 1Hispaania 2 1 1Holland 3 3Inglismaa 1 1Itaalia 2 2Kanada 2 1 1Korea 1 1Leedu 1 1Läti 1 1Prantsusmaa 3 3Rootsi 4 2 2Saksamaa 9 1 1 1 2 4Soome 34 27 1 1 5Taani 1 1Ukraina 1 1Ungari 2 2Venemaa 10 9 1

Kokku 81 1 54 2 2 4 18

Lisa 3.12. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta teaduskonniti (ilma külalisüliõpilasteta) 31.12.2002

Üliõpilaste arv Õppejõudude arv (täidetud kohad)

Teadus-kond

Esimese astme õpe*

magistri-õpe

doktoriõpe

kokku, k.a internid ja residendid

korrprof

erakorrprof

uurija-prof

dots lektor, v-assistja assist

kokkuõppejõude

Üli-õpilasi

üheõppejõu

kohta

Magist-rante ühe

dots + prof

kohta

Dokto-ranteüheprof

kohta

Üli-õpilasi

üheõppejõu

kohta

Statsüliõpilasi

üheõppejõu

kohta US 182 46 18 246 4 1 0 1 7 13 14 3.6 18.9 17.6OI 754 87 21 862 4 2 0 2 23 31 24.3 10.9 3.5 27.8 14.1AR 1366 59 110 2000 24 0 0 61 76.75 161.75 8.4 0.7 4.6 12.4 11.5FL 2321 372 130 2823 24.5 1.5 0 27 119.5 172.5 13.5 7 5 16.4 13.4BG 1079 195 170 1444 18.3 1 1 18.5 20.5 59.3 18.2 5 8.4 24.4 23.3FK 793 115 93 1001 12 0.5 1 23 20.5 57 13.9 3.2 6.9 17.6 16.5HT 711 238 15 964 4 0 0 5 14.5 23.5 30.3 26.4 3.8 41 19.15KK 566 20 11 597 5 0 0 4 21 30 18.9 2.2 2.2 19.9 14.5MJ 1064 381 43 1488 5.75 1 0 12 17 35.75 29.8 20.3 6.4 41.6 23.4MT 606 102 44 752 11 1 0 22.75 15.5 50.25 12.1 2.9 3.7 15 14.4SO 1605 295 86 1986 9 1.5 0 14 24 48.5 33.1 12 8.2 40.9 28.4NC 683 42 0 725 0 0 0 0 19 19 35.9 0 0 38.2 21.2PC 820 0 0 820 0 0 0 1 17.5 18.5 44.3 0 0 44.3 15.3TC* 180 0 0 180 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0EC* 0 121 0 121 0 0 0 0 0.5 0.5 0 0 0 242 0OS 421 51 0 472 0 0 0 28.05 28.05 15 0 0 16.8 9.06OG 752 82 0 834 0 2 0 1 9.75 12.75 59 27.3 0 65.4 65.4Ülikool 13903 2206 741 17315 121.55 11.5 2 192.25 434.05 761.35 18.3 6.7 5.5 22.7 16.9

* Rakenduskõrgharidus, diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti-, proviisoriõpe ja õpetaja kutseaasta FL — üliõpilasi 1 õppejõu kohta koos keelekeskusega TC* — Türi kolledžis õpetavad BG ja FK õppejõud EC* — Euroopa kolledžis õpetavad põhiliselt SO õppejõud


Lisa 3.13. Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused 2002. a

Lisa 3.13.1. Kõrghariduse esimese astme statsionaarsete üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

Teaduskond/ kolledž

Õppekavatäitmine*

Omal soovil

Edasi-jõudmatus

Õppetööle mitte-

asumine

Lõpptähtaja möödumine

Teenustasu tasumata

Muud põhjused

Kokku

US 15 4 12 2 33OI 73 3 2 18 3 99AR 160 26 24 4 7 4 3 228FL 211 77 71 2 62 6 8 437BG 101 42 26 30 3 5 207FK 64 33 30 3 1 14 145HT 23 16 11 4 1 55KK 39 4 2 3 3 5 5 61MJ 146 12 34 192MT 64 18 37 17 7 2 145SO 123 35 22 1 20 3 1 205PC 67 3 1 71TC 20 1 2 1 24NC 78 17 12 6 24 1 138OS 63 7 18 3 91OG 2 1 3

Kokku 1247 300 303 16 188 33 47 2134

Protsent 58.4 14.1 14.2 0.75 8.8 1.55 2.2 100.0* Õppekava täitmiste hulka ei lähe eksternina lõpetamised

Lisa 3.13.2. Magistriõppe statsionaarsete üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine


Õppekavatäitmine

Omal soovil

Edasi-jõudmatus

Õppetööle mitte-

ilmumine


Teenustasu tasumata

Muud põhjused

Kokku

US 3 2 5

OI 7 8 1 2 18

AR 5 6 1 3 15

FL 71 9 3 34 117

BG 38 10 1 1 12 62

FK 24 1 8 33

HT 5 1 1 4 11

KK 6 1 1 8

MJ 14 2 3 25 2 46

MT 14 2 5 8 2 31

SO 34 4 12 50

OG 1 1

Kokku 221 37 13 2 117 5 2 397

Protsent 55.7 9.3 3.3 0.5 27.6 1.3 0.5 100.0


Lisa 3.13.3. Doktoriõppe statsionaarsete üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

Teaduskond/kolledž

Õppekavatäitmine*

Omal soovil

Edasi-jõudmatus

Õppetööle mitte-

asumine


Teenustasu tasumata

Muud põhjused

Kokku

US 2 2OI 3 1 1 5AR 3 2 1 10 16FL 4 1 5BG 7 6 1 15 29FK 8 3 10 21HT 0KK 1 3 4MJ 3 3MT 2 1 1 5 9SO 4 2 6

Kokku 35 13 2 1 48 1 100

Protsent 35.0 13.0 2.0 1.0 48.0 1.0 100.0

Lisa 3.13.4. Avatud ülikooli diplomi- ja bakalaureuseõppe üliõpilaste lõpetamine ja eksmatriku-leerimine


Õppekavatäitmine*

Omal soovil

Edasi-jõudmatus

Õppetööle mitte-

asumine


Teenus-tasu

tasumata

Muud põhjused

Kokku

US 1 1 4 6OI 16 11 2 46 75AR 20 2 1 23FL 4 15 7 3 12 22 63BG 2 1 3FK 0HT 2 8 9 1 20KK 6 2 17 2 27MJ 70 4 8 26 13 121MT 2 2SO 2 17 20 5 12 56PC 24 8 11 3 4 1 51TC 3 6 9NC 2 5 20 27OS 20 9 1 4 4 38

Kokku 169 84 84 20 29 112 23 521

Protsent 32.5 16.1 16.1 3.8 5.6 21.5 4.4 100.0


Lisa 3.13.5. Avatud ülikooli magistriõppe üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine


Õppekavatäitmine*

Omal soovil

Edasi-jõudmatus

Õppetööle mitte-

asumine


Teenustasu tasumata

Muud põhjused

Kokku

US 1 1OI 0AR 0FL 2 2BG 0FK 0HT 15 1 1 4 2 23KK 0MJ 33 9 10 11 63MT 2 2SO 5 3 8PC 0TC 0NC 0OS 1 1EC 7 1 4 12

Kokku 58 17 2 0 11 22 2 112

Protsent 51.8 15.2 1.8 0.0 9.8 19.6 1.8 100.0

LISA 4. ÕPPETÖÖ

Lisa 4.1. Õppetöö maht ainepunktides 2000/2001. õa

Lisa 4.1.1. Õppetöö maht ainepunktides 2001/2002. õa statsionaarõppes

Ainepunkte

Antud oma teaduskonda Antud teistele

teaduskondadele

Esimene aste* Magistriõpe

Teaduskond,kolledž

R RV KokkuÕpet-kool. R RV

Doktori-õpe

Kokku R RV KokkuAntudkokku

US 2726.0 333.0 3059.0 92.0 156.0 122.0 65.0 3494.0 472.5 89.0 561.5 4055.5OI 7553.0 2693.0 10246.0 431.0 220.5 293.5 11191.0 1222.0 285.5 1507.5 12698.5

AR 32258.0 7677.0 39935.0 ** 182.5 907.5 41025.0 1747.5 727.0 2474.5 43499.5FL 32866.1 9174.6 42040.7 789.0 4565.5 175.5 1134.5 48705.2 13108.6 4530.8 17639.4 66344.6BG 16051.7 4784.6 20836.3 456.0 2662.5 120.0 1977.5 26052.3 2566.5 378.0 2944.5 28996.8FK 10950.0 508.0 11458.0 69.0 1789.0 48.0 1265.5 14629.5 4428.5 1252.0 5680.5 20310.0

HT 3602.0 1443.0 5045.0 372.0 902.5 38.0 71.0 6428.5 2537.5 296.0 2833.5 9262.0KK 5413.5 1928.5 7342.0 90.0 180.5 63.5 62.0 7738.0 1675.5 434.5 2110.0 9848.0MJ 11662.5 5001.3 16663.8 1168.0 315.0 254.0 18400.8 3919.5 1259.0 5178.5 23579.3MT 12161.5 1498.0 13659.5 102.5 1034.5 214.0 298.0 15308.5 1689.07280.5 8969.5 24278.0SO 16066.7 7012.9 23079.6 2092.0 447.5 257.0 25876.1 7057.7 2012.5 9070.2 34946.3

EC 0.0 0.0 24.0 31.0 55.0 55.0NC 11830.5 842.0 12672.5 12672.5 2.0 2.0 12674.5PC 3411.0 2517.5 5928.5 2.0 5930.5 4.0 4.0 5934.5TC 2113.0 132.0 2245.0 2245.0 0.0 2245.0

OS 8770.5 141.0 8911.5 8911.5 94.0 5.0 99.0 9010.5

Kokku 177436.0 45686.4 223122.4 1970.5 15166.0 1764.0 6585.5 248608.4 46140.3 12989.3 59129.6 307738.0

* Kokku rakenduskõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe ** Lisaks internatuur 40 AP (R) ja residentuur 11 AP (R) ja 16 AP (RV) R — riiklik koolitustellimus, RV — riikliku koolitustellimuse väline

Lisa 4.1.2. Õppetöö maht ainepunktides 2001/2002. õa avatud ülikoolis

Ainepunkte


teaduskondadele

Esimene aste* Magistriõpe

Teadus-kond,kolledž Õpet-

kool.Doktori-

õpe

Antud

R RV Kokku R RVKokku R RV Kokku

kokku

US 64.0 64.0 17.0 13.040.0 121.0 13.0 134.0OI 5833.0 5833.0 104.5 5937.5 22.0 1150.5 1172.5 7110.0AR 5471.5 5471.5 5471.5 124.0 465.5 589.5 6061.0FL 931.5 3061.5 3993.0 301.0 1378.050.0 4043.0 1679.0 5722.0

BG 373.0 18.0 391.0 391.0 331.5 409.0 740.5 1131.5FK 166.0 42.0 208.0 489.0208.0 215.0 274.0 697.0HT 363.5 1583.5 1947.0 62.0 980.0 1381.0 4370.0 381.0 124.0 505.0 4875.0KK 1189.5 382.0 1571.5 1571.5 83.0 83.0 1654.5MJ 8333.5 8333.5 4371.0 12704.5 83.5 1822.0 1905.5 14610.0

MT 64.5 64.5 3.0 67.5 82.0 243.0 325.0 392.5


Ainepunkte


teaduskondadele

Eeimene aste* Magistriõpe

Teadus-kond,kolledž

R RV Kokku RVKokku R

Õpet-kool. R

Doktori-õpe

RV Kokku

Antud

kokku

SO 4434.5 4434.5 369.0 4803.5 255.5 675.0 930.5 5734.0EC 1953.00.0 1874.0 1874.0 79.0 79.0NC 2832.52828.5 2828.5 2828.5 4.0 4.0

PC 6564.06564.0 6564.0 16.0 16.0 6580.0TC 509.0 509.0 509.0 0.0 509.0OS 1205.0 4466.5 5671.5 9.0 9.0 9.0

Kokku 4228.5 43656.0 47884.5 79.0 8192.5 56156.0 1804.5 6736.0 8540.5 64696.5

* Kokku rakenduskõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe R — riiklik koolitustellimus, RV — riikliku koolitustellimuse väline

Lisa 4.2. Ainepunkte ühe riigieelarvelise õppekoha üliõpilase kohta 2001/2002. õa diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes

TeaduskondAntud AP

oma teadus-konda

Saadud AP teistelt

AP kokku Üliõpilasi ja

vabakuulajaid 31.12.2001

AP ühe riigieelarvelise üliõpilase kohta

2001/2002

AP ühe statsionaarse

üliõpilase kohta 2000/2001

US 2726.0 915.8 3641.8 155 23.5 23.1OI 7553.0 29.51413.5 8966.5 274 32.7AR 32258.0 3648.0 35906.0 965 37.2 40.0FL 33797.6 6585.0 40382.6 1519 26.6 26.6BG 16424.7 6487.5 22912.2 710 32.3 32.3FK 11116.0 8932.5 20048.5 640 31.3 29.7HT 3965.5 2947.7 6913.2 233 29.7KK 6603.0 1636.5 8239.5 235 35.1 31.5MJ 11662.5 14175.5 2513.0 478 29.7 32.4MT 12161.5 2426.0 14587.5 469 31.1 37.9SO 16066.7 4803.8 20870.5 780 26.8 29.0NC 11830.5 106.5 11937.0 414 28.8 30.7PC 3411.0 0.0 3411.0 158 21.6 19.6TC 2113.0 801.5 2914.5 82 35.5 38.7OS 9975.5 1514.5 11490.0 272 42.2

Kokku 181664.5 44731.8 226396.3 7384 30.7 30.8

Lisa 4. Õppetöö 87

Tea-dureid

Lisa 4.3. Ainepunkte ühe õppejõu kohta 2001/2002. õa

Teadus-kond,

kolledž

Õppe-jõude*

APesimese astme

õppes**

AP ühe õppejõu*

kohta põhiõppes 2001/2002

AP ühe õppejõu*

kohta põhiõppes 2000/2001

Õppe-jõude ja teadu-reid*

Antud AP

kokku

AP ühe õppejõu/ teaduri*

kohta 2001/2002

AP ühe õppejõu/ teaduri*

kohta 2000/2001

US 12.0 2.0 3123.0 260.3 333.3 14.0 4189.5 299.3 322.2OI 29.8 1.0 16079.0 540.5 363.9 30.8 19808.5 644.2 422.0AR 181.0 21.9 45406.5 250.9 219.0 202.8 49560.5 244.4 193.8FL 169.0 18.7 46033.7 272.4 264.5 187.7 72066.6 383.9 359.5BG 57.5 43.3 21227.3 369.2 335.7 100.8 30128.3 299.0 259.6FK 54.5 28.3 11666.0 214.1 219.4 82.8 21007.0 253.9 228.2HT 48.6 0.0 6992.0 144.0 48.6 14137.0 291.2KK 31.0 8913.5 289.2 36.5 11502.5 315.1 5.5 287.5 283.8MJ 24997.3 671.1 37.3 6.5 706.6 43.8 38189.3 872.9 830.7MT 50.0 10.8 13724.0 274.5 338.3 60.8 24670.5 406.1 442.1SO 47.3 12.5 27514.1 582.3 654.6 59.8 40680.3 680.8 742.6PC 17.0 0.0 12492.0 734.8 681.9 17.0 12514.5 736.1NC 22.3 0.0 15501.0 696.7 667.5 22.3 15506.0 696.9Kokku 757.0 150.3 253669.4 335.1 390.1335.4 907.3 353960.5 357.5* Täidetud kohti 31.12.2001 ** Rakenduskõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes

Lisa 4.4. Vastuvõtt bakalaureuseastmelt algavatele õppekavadele

Lisa 4.4.1. Vastuvõtt statsionaarõppe bakalaureuseastmelt algavatele ja rakenduskõrghariduse õppekavadele 2002. a

Riigitellimus Jrk.nr

Teaduskond/kolledž,õppekava Vastuvõtu-

arv

Vastuvõtuks vajalik min punktiarv (% maks võimalikust)

Ülikoolifinantseeri-tavate õppe-kohtade arv

Riigieelarve-väliste

õppekohtadearv

USUTEADUSKOND1 usuteadus 27 77,8 – 9ÕIGUSTEADUSKOND2 õigusteadus 25 3592,0 4ARSTITEADUSKOND3 arstiteadus 100 77,5 – 424 proviisor 6130 80,0 15 hambaarstiteadus 30 79,3 – 17FILOSOOFIATEADUSKOND6 ajalugu 45 87,8 1 177 eesti ja soome-ugri keeleteadus 35 82,5 1 158 eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti

keel ja kultuur muukeelsetele) 25 71,8 1

9 filosoofia 315 82,8 –10 inglise keel ja kirjandus 35 77,8 2 2211 kirjandus ja rahvaluule 24 77,3 – 1012 maalikunst – – 5 413 romanistika 15 75,3 1 114 saksa keel ja kirjandus 15 82,3 4 1515 skandinaavia keeled ja kultuurid 10 75.0 – 516 vene ja slaavi filoloogia 20 72,7 1 3BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND17 bioloogia 38 84,5 2 2418 geenitehnoloogia 48 86,3 – 23


Riigitellimus Jrk.nr

Teaduskond/kolledž,õppekava Vastuvõtu-

arv

Vastuvõtuks vajalik min punktiarv (% maks võimalikust)

Ülikoolifinantseeri-tavate õppe-kohtade arv

Riigieelarve-väliste

õppekohtadearv

19 geograafia 22 81,3 1 520 geoloogia 12 75,8 – 021 keskkonnatehnoloogia 18 86,0 2 23

FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND22 füüsika 34 78,8 – 123 infotehnoloogia 25 84,0 – 1424 keemia 25 82,5 – 325 keskkonnatehnoloogia 18 82,8 – 126 materjaliteadus 24 71,7 – 1

HARIDUSTEADUSKOND ja ÕPETAJATE SEMINAR 27 alushariduse pedagoog 15 72,8 – 428 eripedagoogika 27 78,0 – 1429 haridusteadus (humanitaarained) 10 78,4 – 1130 haridusteadus (loodusteaduslikud

ained)30 63,8 – 0

31 klassiõpetaja 15 78,5 – 1532 klassiõpetaja vene õppekeelega koolis 15 53,3 – 033 muusikaõpetaja 10 26,4 – 0

KEHAKULTUURITEADUSKOND34 füsioteraapia 15 84,0 1* 2535 kehaline kasvatus ja sport 46 68,0 4* 29 MAJANDUSTEADUSKOND

36 majandusteadus 55 89,8 4 114MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND

37 informaatika 53 85,5 – 1538 infotehnoloogia 25 88,0 1 1039 matemaatika 25 85,5 – 1240 matemaatiline statistika 10 90,3 – 0

SOTSIAALTEADUSKOND41 ajakirjandus ja suhtekorraldus 27 77,5 1 3742 psühholoogia 17 77,1 – 1043 riigiteadused 42 73,6 1 2044 semiootika ja kulturoloogia 19 74,8 1 145 sotsioloogia, sotsiaaltöö ja

sotsiaalpoliitika17 66,6 – 13

NARVA KOLLEDŽ 46 alushariduse pedagoog (vene

õppekeele baasil) 25 59,3 – 4

47 humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (eesti keel)

14 78,3 – 13

48 humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (inglise keel)

17 80,8 – 18

PÄRNU KOLLEDŽ 49 sotsiaaltöö korraldus 15 79,7 – 450 turismi ja hotelliettevõtlus 10 81,3 – 2351 ärijuhtimine 10 80,3 – 14

TÜRI KOLLEDŽ 52 keskkonnateadus 25 62,8 – 6

ÕIGUSINSTITUUT53 õigusteadus 5 91,0 – 139

KOKKU 1309 77,4** 38 906

* Spordistipendiaadid

arv (% maksimaalselt võimalikust) ** Keskmine riigitellimuse õppekohale vastuvõtuks vajalik minimaalne punktide


Jrk-nr

Lisa 4.4.2. Vastuvõtt avatud ülikooli bakalaureusetasemelt algavatele ja rakenduskõrghariduse õppekohtadele 2002. a

Teaduskond/kolledž, õppekava Riigi koolitus-tellimus

Riigieelarve-välised

õppekohadUSUTEADUSKOND1 usuteadus 0 2ÕIGUSTEADUSKOND2 õigusteadus 0 79FILOSOOFIATEADUSKOND3 10ajalugu 234 inglise keel ja kirjandus 10 125 saksa keel ja kirjandus 0 136 vene ja slaavi filoloogia 0 2BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND7 bioloogia 10 2HARIDUSTEADUSKOND ja ÕPETAJATE SEMINAR 8 alushariduse pedagoog 5 239 eripedagoogika 5 1310 haridusteadus (loodusteaduslikud ained) 22 2

kutseõpetaja 0 1711 klassiõpetaja 15 2412 muusikaõpetaja 5 7KEHAKULTUURITEADUSKOND13 kehaline kasvatus ja sport 15 23MAJANDUSTEADUSKOND 14 majandusteadus 0 80SOTSIAALTEADUSKOND15 ajakirjandus ja suhtekorraldus 0 2116 psühholoogia 0 3217 riigiteadused 0 1018 semiootika ja kulturoloogia 0 419 sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 0 17NARVA KOLLEDŽ 20 alushariduse pedagoog (vene õppekeele baasil) 15 1821 humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (eesti keel) 0 1322 majandusteadus 0 2123 sotsiaaltöö korraldus 0 11PÄRNU KOLLEDŽ 24 majandusteadus 0 4325 kalandus ja veekogude majandamine 0 2426 sotsiaaltöö korraldus 0 2527 turismi ja hotelliettevõtlus 0 49 28 ärijuhtimine 0 48TÜRI KOLLEDŽ 29 keskkonnateadus 0 40KOKKU 112 698Vastuvõtt õpetajakoolituse aasta õppekohtadele HARIDUSTEADUSKOND30 tehnikavaldkonna õpetaja 20 1


Lisa 4.5. Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtt 2002. aastal

Magistriõpe Doktoriõpe Teaduskond/õppekava Avatud

ülikool RV Kokku R RV Kokku R

Usuteaduskond 5 4 11 20 3 0 3usuteadus 5 11 3 4 2 3religiooniantropoloogia 9 9 0Õigusteaduskond 10 616 0 26 5 1õigusteadus 10 16 26 5 1 6Arstiteaduskond 35 210 0 35 21 0rahvatervis 3 3 0rahvatervis (kutsemag) 7 7 0õendusteadus 25 25 0arstiteadus 0 16 16neuroteadused 0 5 5Filosoofiateaduskond 106 19 38 163 20 0 20ajalugu 13 5 18 5 5eesti ja soome-ugri keeleteadus 16 6 22 4 4kirjandus ja rahvaluule 10 4 14 3 3filosoofia 4 2 6 2 2germaani-romaani filoloogia 15 2 17 4 4konverentsitõlge 10 10 0kirjalik tõlge 33 33 0vene ja slaavi filoloogia 5 2 1 8 2 2kultuurikorraldus 35 35 0Bioloogia-geograafiateaduskond 66 2 0 68 40 0 40botaanika ja ökoloogia 6 6 5 5zooloogia ja hüdrobioloogia 13 13 8 8geograafia 12 1 13 7 7geoloogia 4 4 3 3geenitehnoloogia 10 10 3 3molekulaar- ja rakubioloogia 12 12 10 10keskkonnatehnoloogia 6 1 7 3 3bioloogia didaktika 3 3 0bioloogia ja maateaduste haridus 0 1 1Füüsika-keemiateaduskond 32 13 0 45 20 1 21füüsika 15 5 20 8 1 9keemia 14 5 19 8 8keskkonnatehnoloogia 2 3 5 2 2molekulaartehnoloogia 1 1 2 2Haridusteaduskond 39 1 21 61 3 0 3eripedagoogika 5 5 0pedagoogika 6 1 3 10 3 3koolikorraldus* 28 18 46 0Kehakultuuriteaduskond 6 2 0 8 2 0 2liikumis- ja sporditeadused 6 2 8 2 2Majandusteaduskond 36 2 121 159 11 2 13majandusteadus 36 2 49 87 11 2 13ärijuhtimine 72 72 0Matemaatika-informaatika-teaduskond

27 12 0 39 10 0 10

finants- ja kindlustusmatemaatika 3 1 4 0informaatika 12 9 21 5 5matemaatika 7 1 8 2 2matemaatiline statistika 3 1 4 3 3 rakendusstatistika 2 2 0


Magistriõpe Doktoriõpe Teaduskond/õppekava

R RVAvatud ülikool

Kokku R RV Kokku

Sotsiaalteaduskond 47 41 24 112 23 2 25psühholoogia 6 4 10 4 1 5rakenduspsühholoogia 5 2 7 0ajakirjandus 3 5 8 2 2meedia ja kommunikatsioon 3 12 15 3 3avalikkussuhted ja teabekorraldus 2 4 6 0avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 2 2 4 4 avalik haldus 5 8 13 0politoloogia 7 2 1 10 3 3semiootika ja kulturoloogia 4 2 6 3 3sotsioloogia 7 1 8 4 1 5sotsiaaltöö 3 2 2 7 0sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 20 20 0 Narva kolledž 30 0 10 40 0 0 0humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis*

30 10 40 0

Õigusinstituut 3 27 0 30 0 0 0õigusteadus 3 27 30 0Euroopa kolledž 0 0 42 42 0 0 0Euroopa õpingud 42 42 0KOKKU 442 139 267 848 158 6 164

sh avatud ülikool 58 267 325R — riigieelarvelised RV — riigieelarvevälised statsionaarõppes * Ka riigieelarvelised avatud ülikoolis

Lisa 4.6. Diplomi-, bakalaureuse- ja arstiõppe lõpetamine 2002. a

Diplomiõpe Bakalaureuseõpe Sealhulgas Teaduskond/kolledž, eriala Statsio-

naarKaug-

õpeStatsio-

naarKaug-

õpe

Arsti-õpe

KokkuCum laude Eksternina

US Usuteadus 16 1 17 1

Usuteaduskond kokku 0 0 16 1 0 17 0 1

OI Õigusteadus 87 16 103 4 14

Õigusteaduskond kokku 0 0 87 16 0 103 4 14

AR Arstiteadus 90 90 2AR Hambaarstiteadus 33 33 2AR Proviisor 20 20

AR Õendusteadus 20 19 39 1 2

Arstiteaduskond kokku 0 20 19 0 143 182 5 2

FL Ajalugu 46 1 47 6 3FL Eesti ja soome-ugri filoloogia 5 5 1 5FL Eesti ja soome-ugri keeleteadus 18 18 1FL Eesti keel võõrkeelena 29 2 31 1 3FL Filosoofia 11 11 3FL Hispaania keel 4 4

FL Inglise keel ja kirjandus 16 16 1 2FL Kirjandus ja rahvaluule 24 24

FL Maalikunsti eriala 8 8 1



naarKaug-

õpeStatsio-

naarKaug-

õpe

Arsti-õpe


FL Prantsuse keel 6 6 1FL Saksa keel ja kirjandus 26 1 27 1 2FL Skandinavistika 17 17

FL Vene ja slaavi filoloogia 26 26 1 6

Filosoofiateaduskond kokku 0 0 236 4 0 240 13 25

BG Bioloogia 43 43 2 9BG Geenitehnoloogia 12 12 1BG Geograafia 25 25 1 3BG Geoloogia 8 8

BG Loodusteaduse õpetaja 14 14

BG Keskkonnatehnoloogia 11 11

Bioloogia-geograafiateadukondkokku

14 0 99 0 0 113 4 12

FK Füüsika 24 24 1 1FK Füüsikaline infotehnoloogia 5 5 1FK Keemia 21 21 1 1FK Loodusteaduse õpetaja 13 13

FK Materjaliteadus 3 3

Füüsika-keemiateaduskond kokku 18 0 48 0 0 66 3 2

HT Eripedagoogika 14 2 16 1HT Kasvatusteadus 10 10

Haridusteaduskond kokku 0 0 24 2 0 26 0 1

KK Liikumis-ja spordit. 16 3 19

KK Füsioteraapia 13 13 2 1KK Treeninguõpetus 11 3 14

Kehakultuuriteaduskond 11 3 29 3 0 46 2 1

MJ Ettevõttemajandus 118 3 121 5 2MJ Majandusteadus 1 1 2

MJ Rahvamajandus 29 29

MJ Ärijuhtimine 68 68 2 2

Majandusteaduskond kokku 0 68 148 74 0 220 4

MT Informaatika 27 1 28 2 1MT Matemaatika 15 15

MT Matemaatiline statistika 17 1 18 1MT Rakendusinformaatika 6 6

Matemaatika-informaatika-teaduskond kokku

6 0 59 2 0 67 3 1

SO Ajakirjandus 9 1 10 1 2SO Avalik haldus 125 25

SO Avalikkussuhted 10 10

SO Politoloogia 19 1 20 1SO Psühholoogia 22 22 4SO Semiootika 8 8 1SO Sotsiaaltöö 19 19

SO Sotsioloogia 17 17 3

Sotsiaalteaduskond kokku 0 0 129 2 0 131 7 6



naarKaug-

õpeStatsio-

naarKaug-

õpe

Arsti-õpe


PC Sotsiaaltöö korraldus 24 17 41

PC Turismi ja hotelliettevõtlus 20 1 21 1PC Ärijuhtimine 23 6 29

Pärnu kolledž kokku 67 24 0 0 0 91 1 0

TC Keskkonnateadus 20 20

Türi kolledž kokku 20 0 0 0 00 20 0

NC Alushariduse pedagoog 1 1

NC Eesti keel teise keelena 39 1 40 1NC Klassiõp vene koolis 15 15

NC Põhikooli inglise keele õpetaja 20 20 1 1NC Põhikooli vene keele ja

kirjanduse õpetaja 7 7 1

Narva kolledž kokku 81 2 0 0 0 83 1 3

OS Klassiõpetaja 40 20 60 2OS Muusikaõpetaja 6 6

OS Põhikooli eesti keele kui võõrkeele õpetaja

17 17

Õpetajate seminar kokku 63 20 0 0 0 83 2 0

KOKKU 280 137 894 34 143 1488 52 72

Lisa 4.7. Magistrikraadid 2002. a

Teaduskond/kolledž, õppekava Magistrandid Muud Kokku

Usuteaduskond 4 4usuteadus 4 4

Õigusteaduskond 7 1 8õigusteadus 7 8

Arstiteaduskond 6 2 8biomeditsiin 3 1 4rahvatervis 2 1 3rahvatervis (kutsemag) 1 1õendusteadus 0 0

Filosoofiateaduskond 76 12 88ajalugu 3 3 6eesti ja soome-ugri keeleteadus 12 3 15kirjandus ja rahvaluule 4 3 7filosoofia 3 1 4germaani-romaani filoloogia 10 1 11vene ja slaavi filoloogia 3 1 4konverentsitõlge 14 14kirjalik tõlge 27 27

Bioloogia-geograafiateaduskond 38 3 41bioloogia didaktika 0 0botaanika ja ökoloogia 4 1 5zooloogia ja hüdrobioloogia 14 14geograafia 5 2 7


MuudTeaduskond/kolledž, õppekava Magistrandid Kokku

geoloogia 1 1geenitehnoloogia 3 3molekulaar- ja rakubioloogia 9 9keskkonnatehnoloogia 2 2

Füüsika-keemiateaduskond 24 24füüsika 12 12keemia 12 12keskkonnatehnoloogia molekulaartehnoloogia

Haridusteaduskond 16 1 17 eripedagoogika 2 1 3 pedagoogika 6 6koolikorraldus 8 8

Kehakultuuriteaduskond 7 2 9liikumis- ja sporditeadused 7 2 9

Majandusteaduskond 54 54majandusteadus 13 13ärijuhtimine 41 41

Matemaatika-informaatikateaduskond 13 1 14finants- ja kindlustusmatemaatika 1 1informaatika 7 7 matemaatika 2 2 matemaatiline statistika 3 3 rakendusstatistika 1 1

Sotsiaalteaduskond 37 2 39rakenduspsühholoogia 5 5psühholoogia 8 8ajakirjandus 1 1avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 5 5 avalik haldus 1 1meedia ja kommunikatsioon 2 2politoloogia 2 2semiootika ja kulturoloogia 33sotsioloogia 5 1 6sotsiaaltöö 5 5avalikkussuhted ja teabekorraldus 1 1

Euroopa kolledž 7 7Euroopa õpingud 7 7

Kokku 289 24 313

Lisa 4.8. Doktorikraadid 2002. a

Lisa 4.8.1. Doktorikraadid teaduskonniti

Teaduskond/kolledž, õppekava Doktorandid Muud Kokku

Õigusteaduskond 3 3õigusteadus 3 3

Arstiteaduskond 6 6arstiteadus 5 5farmaatsia 1 1


MuudTeaduskond/kolledž, õppekava Doktorandid Kokku

Filosoofiateaduskond 10 1 11ajalugu 4 4kirjandus ja rahvaluule 2 1 3filosoofia 2 2germaani-romaani filoloogia 1 1vene ja slaavi filoloogia 1 1

Bioloogia-geograafiateaduskond 7 1 8botaanika ja ökoloogia 3 3zooloogia ja hüdrobioloogia 1 1geograafia 2 2geoloogia 1 1molekulaar- ja rakubioloogia 0 1 1

Füüsika-keemiateaduskond 10 1 11füüsika 8 8keemia 2 1 3

Kehakultuuriteaduskond 1 1 2liikumis- ja sporditeadused 1 1 2

Majandusteaduskond 2 2majandusteadus 2 2

Matemaatika-informaatikateaduskond 2 2informaatika 1 1 matemaatika 1 1

Sotsiaalteaduskond 1 1 2psühholoogia 1 1 2

Kokku 42 5 47

Lisa 4.8.2. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööd 2002. a

Õigusteaduskond1. Margus Kingisepp “Kahjuhüvitis postmodernses deliktiõiguses” 2. Vallo Olle “Kohaliku omavalitsuse teostamine vahetu demokraatia vormis: kohalik rahvaalgatus ja

rahvahääletus”3. Irene Kull “Hea usu põhimõte kaasaegses lepinguõiguses”

Arstiteaduskond1. Aet Lukmann “Early rehabilitation of patients with ischaemic heart disease after surgical revascularization

of the myocardium: assessment of health-related quality of life, cardiopulmonary reserve and oxidative stress. A clinical study”

2. Heidi Annuk “Selection of medicinal plants and intestinal lactobacilli as antimicrobial components for functional foods”

3. Ade Kallas “Characterization of antibodies to coagulation factor VIII” 4. Maigi Eisen “Pathogenesis of contact dermatitis: participation of oxidative stress. A clinical-biochemical

study” 5. Piret Hussar “Histology of the post-traumatic bone repair in rats. Elaboration and use of a new

standardized experimental model — biocritical perforation of tibia compared to internal fracture and resection osteotomy”

6. Tõnu Rätsep “Aneurysmal subarachnoidhaemorrhage: Noninvasive monitoring of cerebral haemodynamics”

Filosoofiateaduskond1. Indrek Tart “Eestikeelne luuleraamat 1638–2000” 2. Marika Mägi “At the crossroads of space and time. Graves, changing society and ideology on Saaremaa

(Ösel), 9th–13th centuries AD”


4. Juhan Kreem “The Town and its Lord. Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century)” 5. Anti Selart

10. Kristi Viiding “Die Dichtung neulateinischer Propemtika an der Academia Gustaviana (Dorpatensis) in den Jahren 1632–1656”

11. Anu Kannike

3. Anzori Barkalaja “Sketches Towards a Theory of Shamanism: Associating the Belief System of the Pim River Khanties with the Western World View”

“Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Uurimus poliitilisest ajaloost” 6. Epp Annus “Kuidas kirjutada aega” 7. Endla Lõhkivi “The Sociology of Scientific Knowledge: A Philosophical Perspective” 8. Roomet Jakapi “Berkeley, Mysteries, and Meaning: A Critique of the Non-Cognitivist Interpretation” 9. Tatjana Fraiman “Tvorļeskaja strategija i poëtika wukovskogo (1800 — pervaja polovina 1820 godov)”

“Kodukujundus kui kultuuriloomine. Etnoloogiline Tartu-uurimus”

Bioloogia-geograafiateaduskond1. Vallo Tilgar “Effect of calcium supplementation on reproductive perfomance of the Pied Flycatcher

Ficedula hypoleuca and the Great Tit Parus major breeding in northern temperate forests” 2. Rita Hõrak “Regulation of transposition of transposon Tn4652 in Pseudomonas putida”3. Liina Eek-Piirsoo “The effect of fertilization, mowing and additional illumination on the structure of a species-

rich grassland community” 4. Heno Sarv “Indigenous Europeans east of Moscow. Population and migration patterns of the largest

Finno-Ugrian peoples in Russia from the 18th to the 20th centuries” 5. Krõõt Aasamaa “Shoot hydraulic conductance and stomatal conductance of six temperate deciduous tree

species”6. Oive Tinn “Early ostracode evolution and palaeoenvironmental application in the Ordovician of

Baltoscandia”7. Nele Ingerpuu “Bryophyte diversity and vascular plants” 8. Mart Külvik “Ecological networks in Estonia — concepts and applications”

Füüsika-keemiateaduskond1. Toomas Plank “Positive corona at combined DC and AC voltage” 2. Boris V. Rogovoy “Synthesis of (benzotriazolyl) carboximid-amides and their application in reactions with N-

and S-nucleophiles” 3. Kristjan Leiger “Pressure-induced effects in inhomogeneous spectra of doped solids” 4. Helle Kaasik “Nonperturbative theory of multiphonon vibrational relaxation and nonradiative transitions” 5. Jelena Gerškevitš “Formation and evolution of binary systems with compact objects” 6. Tõnu Laas “Propagation of waves in curved spacetimes” 7. Marko Vana Formation and evolution of atmospheric aerosol size spectrum by occurrence of nucleation

burst events in the atmospheric boundary layer; transport of the climatically active particulate air pollution”

8. Veljo Kimmel “Analysis of methods of air quality assessment. Applications in Estonia” 9. Rünno Lõhmus “Application of novel hybrid methods in SPM studies of nanostructural materials” 10. Koit Herodes “Solvent effects on UV-VIS absorption spectra of some solvatochromic substances in binary

solvent mixtures: The preferential solvation model” 11. Anti Perkson “Synthesis and characterisation of nanostructured carbon”

Kehakultuuriteaduskond1. Leila Oja “Physical development and school readiness of children in transition from preschool to

school”2. Helena Gapeyeva “Knee extensor muscle function after arthroscopic partial meniscectomy”

Majandusteaduskond1.Kaia Philips “The changes in valuation of human capital during the transition process in Estonia” 2. Tõnu Roolaht “The internationalization of Estonian companies: an exploratory study of relationship

aspects”

Matemaatika-informaatikateaduskond1. Rainis Haller “M(r,s)-inequalities” 2. Jan Villemson “Size-efficient interval time stamps”

Sotsiaalteaduskond1. Talvi Kallasmaa “Personality traits and ways of coping: Their characteristics and interrelations” 2. Anu Aluoja “Depression in the population: Assessment, prevalence and relationships with socio-

demographic factors and cognitive aspect of social adjustment”


Lisa 4.9. Internatuuri ja residentuuri lõpetamine 2002. a

INTERNATUUR

Eriala Lõpetanuid sh eksternina

arstiteadus 67 3

hambaarstiteadus 31 2

proviisor 2 2

Kokku 100 7

RESIDENTUUR

Eriala Lõpetanuid sh eksternina

anestesioloogia ja intensiivravi 5dermatoveneroloogia 6endokrinoloogia 1kardioloogia 1kardiovaskulaarkirurgia 2kiirabi 3 kliiniline farmakoloogia 1 1kohtumeditsiin 3kõrva-nina-kurguhaigused 1laboratoorne meditsiin 2lastekirurgia 1meditsiiniline mikrobioloogia 4nakkushaigused 1neuroloogia 1oftalmoloogia 2onkoloogia 1ortodontia 3 1ortopeediline stomatoloogia 3patoloogia 1pediaatria 2peremeditsiin 12 psühhiaatria 3pulmonoloogia 6radiodiagnostika 6reumatoloogia 1sisehaigused 2sünnitusabi ja günekoloogia 11taastusravi ja füsiaatria 1torakaalkirurgia 1traumatoloogia ja ortopeedia 2töötervishoid 2 uroloogia 2 üldkirurgia 10

Kokku 103 2


2002

Lisa 4.10. Õpetaja kutsetunnistuste väljaandmine 1998–2002

Õppekava/eriala 2001 2000 1999 1998

Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajad erialati: ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja 5 2 6 2 1bioloogiaõpetaja 11 5 15 9 7eesti keele ja kirjanduse õpetaja 10 410 12 3eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis 6 4 4 2 2eripedagoog 11 3 19 13 25filosoofiaõpetaja 0 0 1 0 0füüsikaõpetaja 1 4 0 1 2geograafiaõpetaja 2 4 1 1 1hispaania keele õpetaja 01 1 0 0informaatikaõpetaja 15 2312 14 17inglise keele õpetaja 9 7 811 5inimeseõpetuse õpetaja 2 6 0 0 0keemiaõpetaja 33 2 5 5kehalise kasvatuse õpetaja 7 11 18 5 2kunstiõpetuse õpetaja 10 2 2 1 3ladina keele õpetaja 2 0 1 0 0matemaatikaõpetaja 55 9 7 8prantsuse keele õpetaja 1 0 0 0 0rootsi keele õpetaja 0 0 0 5 0saksa keele õpetaja 2 11 6 6 3soome keele õpetaja 0 2 0 0 0tehnikavaldkonna õpetaja 32 0 0 0 0 usuõpetuse õpetaja 4 1 4 3 4vene keele ja kirjanduse õpetaja 2 2 1 0 4Põhikooli õpetajad erialati: alushariduse pedagoog 1 0 0 0 0eesti keel teise keelena õpetaja 40 7 0 0 0eesti keele kui võõrkeele õpetaja 17 0 0 0 0klassiõpetaja 60 0 0 0 0klassiõpetaja (vene õppekeelega koolidele) 15 15 16 0 0loodusteaduste õpetaja põhikoolis 27 34 21 10 14muusikaõpetaja 6 0 0 0 0põhikooli inglise keele õpetaja 20 12 15 0 0põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja 7 5 4 0 0

Kokku 334 181 177 90 113


Lisa 4.11. Avatud ülikooli täienduskoolitus 2002. a

Lisa 4.11.1. Täienduskoolituskursused teaduskondade ja kolledžite kaupa

Teaduskond, kolledž Õppegruppe Õppijaid

Arstiteaduskond 227 4782Filosoofiateaduskond 46 641Bioloogia-geograafiateaduskond 21 231Füüsika-keemiateaduskond 4 70Haridusteaduskond 33 809Kehakultuuriteaduskond 3 47Majandusteaduskond 14 223Matemaatika-informaatikateaduskond 21 351Sotsiaalteaduskond 23 123Euroopa kolledž 2 94Narva kolledž 31 662Pärnu kolledž 6 87Türi kolledž 3 182

Kokku 484 8302

Kokku 2001. aastal 375 8548

Lisa 4.11.2. Täienduskoolituskursused maakondade kaupa

Maakond Õppegruppe Õppijaid

Hiiumaa 1 8Ida-Virumaa 32 667Järvamaa 4 182Lääne-Virumaa 1 26Põlvamaa 2 68Pärnumaa 6 77Saaremaa 1 22Tartumaa 4 65Valgamaa 2 60Võrumaa 2 36

Kokku 55 1211

Allüksus

LISA 5. TEADUSTÖÖ

Lisa 5.1. Teadusprojektide arv ja liigitus finantsallikate kaupa 2002. a

Siht-finant-

seerimine

Järel-doktorid

ETFgran-did

Sise-lepin-gud

Välis-grandid

Kokku2002

Õppejõu/ teaduri kohta2002

Kokku2001

Õppejõu/ teaduri kohta2001

Usuteaduskond 1 7 8 0.5 7 0.5Õigusteaduskond 2 8 10 0.3 10 0.3 Arstiteaduskond 20 4 75 13 10 122 0.6 130 0.4Filosoofiateaduskond 10 1 36 15 7 69 0.3 57 0.3Bioloogia-geograafiateaduskond 25 6 51 27 13 122 0.9 127 1.0Füüsika-keemiateaduskond 7 1 35 6 2 51 0.5 67 0.7Haridusteaduskond 1 5 7 13 0.2 8 0.1Kehakultuuriteaduskond 2 15 1 18 0.5 15 0.4Majandusteaduskond 2 9 5 16 0.4 16 0.3Matemaatika-informaatikateaduskond

4 23 3 1 31 0.5 31 0.4

Sotsiaalteaduskond 6 1 26 5 6 44 0.7 39 0.6Pärnu kolledž 1 1 2 4Türi kolledž Narva kolledž Euroopa kolledž 1 1 1 3 4Õigusinstituut 1 3 1 5

Õpetajate seminar Mereinstituut 3 4 46 8 61 2.7 55 1.3Füüsika instituut 7 30 8 18 63 1.1 43 0.7Tehnoloogiakeskus 7 3 5 1 16 1.5 23 1.8Raamatukogu 2 1 3 3Ajaloo muuseum 1 3 4 3Kunstimuuseum 0 1Tugistruktuur 8 8 13

Kokku 98 13 333 157 68 669 0.6

2001 101 12 301 160 84 658 0.5

2000 88 11 279 75 75 528

Lisa 5.2. Teaduspublikatsioonid ja nende liigitus 2002. a

Allüksus CC A1A A3A1 A4A2 R1 R2 R3 KokkuR4

Õppejõu/ teaduri kohtakokku

Õppejõu/ teaduri kohta

CC/ISI

Kokku2001

Õppejõu/ teaduri kohta kokku 2001

Õppejõu/ teaduri kohta CC/ISI 2001

Usuteaduskond 1 12 3 7 2 5 3 33 2.1 0.1 40 2.7 0.1Õigusteaduskond 2 7 7 36 7 2 8 5 74 2.3 0.1 125 3.6 0.1Arstiteaduskond 78 344 16 109 51 3 3 16 16 341 1.6 0.4 304 1.0 0.4Filosoofiateaduskond 14 157 153 265 111 3 11 111 54 883 4.4 0.1 757 3.6 0.1Bioloogia-geograafiateaduskond 94 8 38 20 56 76 2 6 34 25 362 2.7 0.8 332 2.6 0.7Füüsika-keemiateaduskond 95 4 61 10 6 3 1 11 23 6 225 2.3 1.0 195 2.0 0.9Haridusteaduskond 1 5 17 27 22 2 25 10 109 2.0 0.0 93 1.6 0.0Kehakultuuriteaduskond 14 19 34 8 55 25 2 12 5 174 4.5 0.9 180 4.4 0.6Majandusteaduskond 1 3 98 105 173 5 6 60 23 474 11.0 0.0 429 8.1 0.0Matemaatika-informaatikateaduskond 14 8 55 21 33 10 3 11 4 159 2.4 0.3 159 2.3 0.3Sotsiaalteaduskond 19 52 14 46 37 8 7 31 23 237 3.6 0.3 196 2.8 0.3Pärnu kolledž 2 2 19 4 27 1.4 0.0 17 1.0 0.1Türi kolledž Narva kolledž 4 10 13 1 2 3 1 34 1.8 0.0 4 0.2 0.0Euroopa kolledž 13 7 8 28 Õigusinstituut 1 4 11 4 3 2 25

Õpetajate seminar Mereinstituut 8 15 7 18 6 1 8 2 65 2.8 0.3 63 1.5 0.3Füüsika instituut 89 18 10 5 13 11 7 12 3 171 2.9 1.8 111 1.9 1.4Tehnoloogiakeskus 35 3 8 3 1 52 5.0 3.6 59 4.5 2.5Raamatukogu 1 3 2 24 2 4 2 41 32Ajaloo muuseum 2 1 2 17 4 26 24Kunstimuuseum 1 1 1 3 5Tugistruktuur

Kokku 405 39562 465 806 559 22 62 360 201 3,365 3.0 0.4

2001 449 32 410 319 739 550 17 10 304 193 3,023 2.4 0.4

2000 406 61 443 359 1,046 606 27 31 153 178 3,310 3.4 0.5Artiklid: CC — teaduslikud artiklid ajakirjades ja kogumikes, mida jälgib sisuajakiri Current Contents. A1A — teaduslikud artiklid ajakirjades ja kogumikes, mida refereeritakse ISI (Institute of Scientific Information) tsiteerimisindeksites (SCI, SSCI, A&HCI). A1 — teaduslikud artiklid või konverentsiettekannete tekstid (vähemalt 3 lk), erialade tähtsamates andmebaasides ja referatiivajakirjades refereeritavates ajakirjades/kogumikes. A2 — muudes välismaistes väljaannetes avaldatud teaduslikud artiklid. A3 — Eesti teadusväljaannetes avaldatud teaduslikud artiklid. A4 — populaarteaduslikud artiklid (sh ajakirjad Horisont, Eesti Loodus)Üksikväljaanded: R1 — monograafiad, välja antud rahvusvahelistes teaduskirjastustes. R2 — muud välismaal avaldatud monograafiad. R3 — Eestis avaldatud monograafiad.R4 — muud üksikväljaanded (kogumikud, kõrgkooli- ja kooliõpikud, käsiraamatud, bibliograafiad, kataloogid jms)


Lisa 5.3. Ülikooli liikmete korraldatud teadusüritused ja teadusüritustel osalemine 2002. a

Korraldatud teadusüritused Ettekanded teadusüritustel

Allüksus Üle-eesti-lised

Rahvus-vahelised

Kok-ku

Õppejõu/ teadurikohta

Õppejõu/

teaduri kohta2001

KokkuÕppejõu/ teadurikohta

Õppejõu/ teadurikohta2001

Usuteaduskond 1 1 0.1 0.3 21 1.3 1.1Õigusteaduskond 7 7 0.2 0.3 73 2.3 1.3Arstiteaduskond 43 32 75 0.3 0.2 594 2.8 2.2Filosoofiateaduskond 27 25 52 0.3 0.3 696 3.5 2.4Bioloogia-geograafiateaduskond 13 17 30 0.2 0.2 266 2.0 1.9Füüsika-keemiateaduskond 3 9 12 0.1 0.1 173 1.7 1.4Haridusteaduskond 4 5 9 0.2 0.1 73 1.4 1.1Kehakultuuriteaduskond 7 6 13 0.3 0.3 115 3.0 1.8Majandusteaduskond 4 5 9 0.2 0.2 138 3.2 2.8Matemaatika-informaatikateaduskond

8 8 16 0.2 0.2 138 2.1 2.0

Sotsiaalteaduskond 11 12 23 0.4 0.3 241 3.7 3.5Pärnu kolledž 5 1 6 30Türi kolledž Narva kolledž 3 2 5 26Euroopa kolledž 1 6 7 6Õigusinstituut 2 2 9Õpetajate seminar Mereinstituut 1 4 5 0.2 0.2 44 1.9 1.5Füüsika instituut 5 5 0.1 0.1 130 2.2 2.2Tehnoloogiakeskus 1 2 3 0.3 0.5 56 5.3 5.3Raamatukogu 29 4 33 43Ajaloo muuseum 1 1 4Kunstimuuseum 1 1 1Tugistruktuur

Kokku 162 153 315 0.3 2877 2.6

2001 149 131 280 0.2 2602 2.1

2000 112 93 205 0.2 2506 2.6

Lisa 5. Teadustöö 103

Lisa 5.4. Teadus- ja arendusprojektide rahastamine 2002. a finantsallikate kaupa (tuh kr)

Allüksus Siht-finant-seeri-mine

Dok-to-

ran-did

ETFgran-did

Teadus-ja aren-

dus-lepingud

Välis-lepingud

jagrandid

Infra-str

kulud

Muu Kokku 2002

Õppe-jõu/tea-duri

kohta 2002

Kokku 2001

Õppe-jõu/

teadurikohta 2001

Usuteaduskond 348 183 421 275 39 1266 79.1 1496 99.7Õigusteaduskond 450 387 540 1377 43.0 1187 33.9Arstiteaduskond 13495 1293 8926 3811 2401 29926 138.7 24623 82.9Filosoofiateaduskond 5525 1753 2565 1052 2337 1716 14948 75.0 9393 44.5Bioloogia-geograafia-teaduskond

19308 1926 6529 2249 9064 39076 291.2 31606 243.1

Füüsika-keemiateaduskond 8045 1467 4099 2421 2393 18425 185.8 12845 131.1

Haridusteaduskond 360 100 310 3332 4102 76.0 448 7.9Kehakultuuriteaduskond 1680 108 1137 188 3113 80.3 2508 61.2Majandusteaduskond 880 328 965 977 657 3807 88.5 4128 77.9Matemaatika-informaatikateaduskond

2840 587 1907 2534 152 440 8460 129.6 5343 77.4

Sotsiaalteaduskond 3417 790 2127 596 486 7416 114.1 8222 119.2

Pärnu kolledž 20 382 402

Türi kolledž Narva kolledž Euroopa kolledž 45 168 356 570 897

ÕigusinstituutÕpetajate seminar 25 25 84

Mereinstituut 3000 572 8257 3745 1340 16913 737.0 14787 309.0Füüsika instituut 13107 4771 1097 2095 3234 24304 407.1 19644 278.1

Tehnoloogiakeskus 3455 225 57011417 3724 8821 840.1 438.5Raamatukogu 451 420 130 1001 102

Ajaloo muuseum 10 345 355 15

Kunstimuuseum 125 125

Tugistruktuur 2089 955 60 3104 1079

Kokku 2001675910 8924 35167 31666 28948 2346 202977 183.1 159549

2001 63745 10031 30969 18739 15889 20176 159549 129.3

2000 55102 9703 28785 15203 17950 17391 144134

Lisa 5.5. Ülikooli struktuuriüksuste 2002. aasta evalveerimistulemused

Instituut/struktuuriüksus ValdkondTöörühma/üksuse juht

Hinded

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond Sotsioloogia M. Titma 4

Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond Sotsiaalpoliitika D. Kutsar 3

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Sotsioloogia H. Harro 4

Ajaloo osakond, etnoloogia õppetool Sotsiaalantropoloogia ja etnoloogia

E. Vunder 4

Politoloogia osakond Politoloogia V-A. Pettai 4

Germaani-romaani filoloogia osakond, saksa filoloogia õppetool, inglise filoloogia õppetool, hispaania filoloogia programm

Kirjandus ja folkloristika A. Arold,K. Vogelberg

4

Kirjanduse ja rahvaluule osakond, eesti kirjanduse õppetool Kirjandus ja folkloristika R. Veidemann 3

Kirjanduse ja rahvaluule osakond, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool

Kirjandus ja folkloristika Ü. Valk 5

Kirjanduse ja rahvaluule osakond, maailmakirjanduse õppetool Kirjandus ja folkloristika J. Talvet 4

Vene ja slaavi filoloogia osakond, vene kirjanduse õppetool Kirjandus ja folkloristika L. Kisseljova 4


Lisa 5.6. Riikliku teadusraha jaotamine Eestis 2002. a

Summad (mln kr) Osakaal (%) Asutus *

2002 2001 2002 2001

Tartu Ülikool 107.5 96.6 43.4 42.6Tallinna Tehnikaülikool 53.0 47.8 21.4 21.1Eesti Põllumajandusülikool 27.3 27.4 11.0 12.1Tallinna Pedagoogikaülikool 9.3 8.6 3.8 3.8Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 14.2 13.1 5.7 5.8Tõravere Observatoorium 7.7 7.3 3.1 3.2Muud 28.5 25.8 11.5 11.4* Eraldi on toodud asutused, kelle sihtfinantseerimise maht ületas 5 mln kr

Riikliku teadusraha hulka arvatakse: ¶ teadusteemade sihtfinantseerimine, sh järeldoktorite sihtfinantseerimine ¶ teaduse tippkeskuste sihtfinantseerimine ¶ doktorantide teadustöö toetus ¶ infrastruktuurikulude kompenseerimine

Lisa 5.7. Tartu Ülikooliga seotud teaduse tippkeskused 2002. a

Keskuse nimetus Keskuse juht Nimetuse

andmise aasta

Geeni- ja keskkonnatehnoloogia tippkeskus Prof Toivo Maimets 2001Alus- ja rakendusökoloogia keskus Prof Olevi Kull 2001Käitumis- ja terviseteaduste keskus Prof Jaanus Harro 2001Füüsika instituut Dr Kristjan Haller 2001Molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus Prof Raivo Uibo 2002Keemia ja materjaliteaduse tippkeskus Akad Ilmar Koppel 2002

Lisa 5.8. 2002. a riiklike preemiate laureaadid Tartu Ülikoolist

Nimi Valdkond Töö nimetus

Ene Ergma Täppisteadused Tööde tsükkel “Kompaktsete objektidega kaksiktähtede evolutsioon”

Jüri Elken (kollektiivi juht), Jüri Kask, Tarmo Kõuts, Uno Liiv ja Tarmo Soomere

Tehnikateadused Saaremaa süvasadama võimalike asukohtade hüdrodünaamilised ja geoloogilised uuringud

Marika Mikelsaar Arstiteadused Uurimuste tsükkel “Inimese normaalne mikrofloora ja olulisemad bakteriaalsed infektsioonid Eestis”

Raivo Mänd (kollektiivi juht),

ja Toomas Tammaru Peeter Hõrak, Indrek Ots Bio- ja geoteadused

Tööde tsükkel “Baasuuringud evolutsioonilise loomaökoloogia vallas — bioloogilise mitmekesisuse huvides”

Kalevi Kull Sotsiaalteadused Tööde tsükkel “Jakob von Uexküll ja biosemiootika distsiplinaarsed piirid”

LISA 6. ARENDUSTEGEVUS

TÜ Tõlkekeskuse statuut Nõukogu 31.05.2002 määrus nr 11

Tehnoloogiainstituudi arengusuundadest Nõukogu 04.10.2002 otsus nr 61

Projektieelarve kr

Lisa 6.1. Arendustegevuseks kehtestatud dokumendid

Euroopa Kolledži põhikiri Nõukogu 05.04.2002 määrus nr 6 TÜ Õigusinstituudi põhikiri Nõukogu 05.04.2002 määrus nr 7 Matemaatika-informaatikateaduskonna arengukava kinnitamine Nõukogu 05.04.2002 otsus nr 23 Osalemine mittetulundusühingu Connect Eesti asutamisel Nõukogu 05.04.2002 otsus nr 28 TÜ infotehnoloogiastandardid Rektori käskkiri 22.04.2002 nr 14 RE

OÜ Tartu Tehnoloogiapark asutamine Nõukogu 31.05.2002 otsus nr 43 Tõlkekeskuse asutamine Nõukogu 31.05.2002 otsus nr 44 TÜ õppekorralduse eeskiri Nõukogu 21.06.2002 määrus nr 12 TÜ Keelekeskuse põhimäärus Nõukogu 21.06.2002 määrus nr 13 TÜ 2002/2003. õa arendusülesannete vastuvõtmine Nõukogu 21.06.2002 otsus nr 50 TÜ arvutivõrgu kasutamise reeglid Rektori käskkiri 11.09.2002 nr 25RE ja

24.10.2002 nr 31 RE TÜ vastuvõtueeskiri Nõukogu 25.10.2002 määrus nr 17 Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse statuut Nõukogu 25.10.2002 määrus nr 18 Finantseerimispõhimõtete kinnitamine 2003. aastaks Nõukogu 04.10.2002 otsus nr 60

Tehnoloogiakeskuse ühendamine tehnoloogiainstituudiga Nõukogu 04.10.2002 otsus nr 62 Tehnoloogiainstituudi arengustrateegiast Nõukogu 25.10.2002 otsus nr 68 Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse asutamine Nõukogu 25.10.2002 otsus nr 69 Ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magistriõppekava kinnitamine Nõukogu otsus 29.11.2002 nr 76 TÜ Katsekoja arengukava kinnitamine Nõukogu 02.12.2002 otsus nr 83 TÜ molekulaarse ja kliinilise meditsiinilise keskuse statuut Nõukogu 20.12.2002 määrus nr 22

Lisa 6.2. ESTAG-i toetus ja spin-off-ettevõtted

Lisa 6.2.1. Eesti Tehnoloogiaagentuuri (ESTAG) toetus Tartu Ülikooli projektidele 2002. a

Jrk-nr

Toetuslepingu nr Projekti sisu Toetus kr

1. 07/2002 “Laktobatsillaarne probiootikum funktsionaalse toiduna”, II etapp

5 025 155 6 709 152

2. 04/2002 “Mikrokiibi loomine närviülekande häiretest tingitud haiguste diagnoosimiseks”, eeluuring

30 000 60 000

3. 54/2002 “Mikrokiibi loomine närviülekande häiretest tingitud haiguste diagnoosimiseks”

2 194 066 4 374 195

4. 52/2002 “Luminofoor”, eeluuring 79 050 105 400 5. 3/SPINNO/2002 Tartu SPINNNO, I etapp 2 142 880 2 857 171

Kokku 9 471 151 14 105 918


Firma

Lisa 6.2.2. Tartu Ülikoolist võrsunud spin-off-ettevõtted 2002. a

Teadusmahukas toode/teenus

Geenianalüüs OÜ IasGenImmunoloogilised kiirtestid OÜ Immunotron Sporditarkvara ATLEET OÜ Humanix Biosensorid OÜ TorroSenGeenitehnoloogilised diagnostikateenused OÜ Quattromed Transgeensed organismid OÜ Visgenyx Meditsiiniline laser OÜ Estla Teravikmikroskoop OÜ Maico Metrics Diagnostikaseade müomeeter OÜ Müomeetria Aerosoolide spektromeeter AS Airel Termoluminestsentsdetektor OÜ Lumifor

Lisa 6.3. Patendid ja patenditaotlused

Lisa 6.3.1. Jõusolevad patendid

1. Eesti patent nr EE03374 “Meetod ja seade pehmete bioloogiliste kudede omavõnkumise registree-rimiseks — müomeeter”. Autor Arved Vain.

2. USA patent US6132385 “A method and a device for recording mechanical oscillations in soft biological tissues.” Autor Arved Vain.

Lisa 6.3.2. Registreeritud patent

3. Euroopa patent EP0897287 “A method and a device for recording mechanical oscillations in soft biological tissues.” Jõustamise taotlused Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Soome, Itaalia ja Prantsusmaa kohta. Autor Arved Vain.

Lisa 6.3.3. Menetluses olevad ja 2002. aastal esitatud patenditaotlused

2.2. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/00002 “Method for detection of DNA sequence variations”. Taotluse esitamise kuupäev 22.02.2002. Taotlus rahvusvahelise otsingu faasis. Autor Ülo Puurand.

3.1. Eesti patenditaotlus nr P200100164 “Termofiilne mikroorganismi tüvi Bacillus coagulans SIM-7 DSM 14043 L(+)-laktaadi tootmiseks fermenteeritavatest suhkrutest ja nende segudest”. Taotluse esitamise kuupäev 16.03.2001. Autorid: Jaan Simisker, Allan Nurk, Ain Heinaru.

1. Jaapani patenditaotlus nr 533,954/1997 “A method and a device for recording mechanical oscillations in soft biological tissues”. Taotluse esitamise kuupäev 27.09.1998. Patenditaotlus on publitseeritud. Autor Arved Vain.

2.1. Eesti Patenditaotlus nr P200100112 “Meetod DNA järjestuste variatsioonide leidmiseks”. Taotluse esitamise kuupäev 23.02.2001. Autor Ülo Puurand.

3.2. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/0003 “Thermophilic microorganism Bacillus coagulans strain SIM-7 DSM 14043 for the production of L(+)-lactate from fermentable sugars and their mixtures by means of named microorganisms”. Taotluse esitamise kuupäev 15.03.2002. Taotlus rahvusvahelise otsingu faasis. Autorid: Jaan Simisker, Allan Nurk, Ain Heinaru.

Lisa 6. Arendustegevus 107

4.1. Eesti patenditaotlus nr P200100356 “Mikroorganismi tüvi Lactobacillus fermentum ME-3 kui uudne antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum”. Taotluse esitamise kuupäev 29.06.2001. Autorid:Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp.

4.2. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/00006 “Strain of micro-organism Lactobacillus fermentum ME-3 as novel anti-microbial and antioxidative probiotic”. Taotluse esitamise kuupäev 21.06.2002. Taotlus rahvusvahelise otsingu faasis. Autorid: Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp.

5.1. Eesti patenditaotlus nr P200100450 “Meetod optiliselt läbipaistva elektrit juhtiva kiu saamiseks ja sellest kiust valmistatud teravikmikroskoobi andur”. Taotluse esitamise kuupäev 24.08.2001. AutoridTanel Tätte, Tea Avarmaa, Rünno Lõhmus, Uno Mäeorg, Mats-Erik Pistol, Ilmo Sildos, Ants Lõhmus.

5.2. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/00007 “Method for producing optically transparent and electroconductive fibres and the sensor of scanning probe microscope made of this fibre”. Taotluse esitamise kuupäev 22.08.2002. Taotlus rahvusvahelise otsingu faasis. Autorid Tanel Tätte, Tea Avarmaa, Rünno Lõhmus, Uno Mäeorg, Mats-Erik Pistol, Ilmo Sildos, Ants Lõhmus.

6.1. Eesti patenditaotlus nr P199900442 “Bioloogiliselt aktiivne materjal” Taotluse esitamise kuupäev 29.11.1999. Patenditaotlus on Eesti Patendiametis ekspertiisis. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

6.2. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE00/00004 “Biologically active material”. Taotluse esitamise kuupäev 27.11.2000. Rahvusvahelise patenditaotluse alusel on esitatud patenditaotlus USA-s. AutoridToonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

6.3. USA patenditaotlus nr 10 /148,312 “Biologically active material”. Taotluse esitamise kuupäev 29.05.2002. Patenditaotlus on USA Patendiametis menetluses. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

7. 9.12.2002 esitati Eesti Patendiametile patenditaotlusest P199900442 eraldatud patenditaotlus “Biosensor ja selle valmistamise meetod”. Eraldatud taotlusele on taotletud prioriteedikuupäevaks 29.11.1999, s.t esialgse taotluse nr. P199900442 esitamise kuupäev. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

Lisa 6.4. Infotehnoloogia areng

Lisa 6.4.1. Infotehnoloogia areng 1997–2002

2002 2001 2000 1999 1998 1997

Baasarvutivõrgu ja infosüsteemi hoolduse ja arenduse eelarve, tuh kr

9000 7000 4920 2 800 3 415 2 712

sh infosüsteemid tuh kr 5500* 3300* 2574* 1 000 1 300 800

sh baasarvutivõrk tuh kr 3500 4200 2346 1 800 2 115 1 912

Arvutivõrgu tsentraalselt hallatav kasutajaskond 15440 10700 9839 7 750 6 180 2 570

Eelarvevahendid 1 arvutikasutaja kohta kr 583 655 500 361 552 1 055

sh infosüsteemide vahendid 1 arvutikasutaja kohta kr 356 308 262 129 210 311

sh baasarvutivõrgu vahendid 1 arvutikasutaja kohta kr 227 393 238 232 342 744

Arvutigraafika ja õppetehnika seadmed, tarkvara tuh kr 60 290 67 276 493 184* See summa sisaldab uue õppeinfosüsteemi loomise kulusid, millest 2000. a kulutati 1 mln kr, 2001. a 2 mln kr ja 2002. a 1 mln kr


Lisa 6.4.2. Ülikooli arvutipargi ja arvutivõrgu kasutamine

Kohti arvutiklassides 580Töötajate käsutuses olevaid arvuteid 2500

20 statsionaarset üliõpilaset 29 statsionaarset ja kaugõppe üliõpilast

1,2 töötajat Arvutikasutajaid keskmiselt ühe arvuti kohta

1 õppejõud või teadur 100 000 pöördumist ööpäevas

ca 2 000 000 pöördumist kuus, 600 000 sh ülikooli arvutivõrgust

1 000 000 mujalt Eestist 500 000 mujalt maailmast, 150 000 sh USAst

Ülikooli veebilehe külastusi

22 000 Soomest 12 000 000 veebilehte kuus

390 000 lehekülge ööpäevas 1100 GB infot kuus

Ülikooli arvutitest vaadatakse teisi veebilehti e ülikooli cache'i kaudu laaditakse

GB infot ööpäevas 3515 000 2002. aastal

Ülikooli arvutivõrgu kasutajate arv 10 700 2001. aastal

Ülikooli aadressiga ut.ee arvutite arv 2800 ülikooli arvutivõrgus Ülikooli keskmine võrgukoormus välismaailmaga

25 Mbitti/sekundis aastal 2002

igal ööl täidab täielikult kogu ülikooli 100 Mbiti-laiuse võrguriba,

80 Mb/s sh keskmine arvutivõrgu koormus back-upi tegemise ajal

100 GB back-upi maht igal ööl

Ülikooli serverites oleva informatsiooni varundamine (back-up koopiad )

500 GB Täis-back-upi maht üks kord kuus

Lisa 6.4.3. Õppeinfosüsteemi kasutamine

Dokumendi liik, toiming Aeg/õppeaasta, semester Arv Selgitusi2001/02 kevad 3212002/03 sügis 359Tunniplaane 2002/03 kevad 384

Õppekavasid 2002/03 346 kinnitatud õppekavad

2001/02 kevad 70 418

(28 125)

2002/03 sügis 62 888

(41 437)Registreerimisi aine kuulajaks

2002/03 kevad 57 504

(57 504)

kokku(sh üliõpilane ise registreerunud)

Eksamiprotokolle 01.01.02–31.12.02 50 213sh ka vanadest infosüsteemidest üle-kandumata protokollide taastamine

Eksamitulemusi 01.01.02–31.12.02 167 729ainult 2002. aastal sooritatud eksa-mite tulemused, ilma vanade taastatud protokollide tulemusteta

Korraldusi, sh kokku 3599– dekaani/kolledži direktori korraldusi

1999

– prorektori korraldusi

01.01.02–31.12.02

1600

aktiivne korralduste tegemine ÕIS-is algas septembrist 2002

keskmiselt ööpäevas 2500keskmiselt nädalas 18 000

semestri algul, õppeainetele registreerumise ajal

keskmiselt ööpäevas 1000ÕIS-i kasutajaid

keskmiselt nädalas 7500semestri keskel, kui õppeainetele registreerumine on lõppenud


Kokku

Lisa 6.5. Välislektorid Tartu Ülikoolis 2002. a

US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO 2001

1. Austria 21 3 42. Belgia 11 1 2 1 6 73. Hiina 1 1 04. Hispaania 1 2 3 1 7 05. Holland 2 2 1 5 56. Iisrael 1 1 1 2 37. Itaalia 1 1 1 3 78. Kanada 5 1 1 7 29. Leedu 1 3 2 1 7 1010. Luksemburg 1 011. Läti 1 1 1 5 3 1 12 1412. Norra 1 1 1 1 1 1 6 1013. Poola 2 3 61 414. Prantsusmaa 1 1 5 2 9 615. Rootsi 1 11 10 6 1 1 1 2 33 5916. Saksamaa 5 12 7 12 8 6 4 4 15 3 7 83 9717. Singapur 1 1 018. Sloveenia 1 1 2 019. Soome 1 3 13 14 17 3 4 3 4 4 3 69 12820. Suurbritannia 2 2 5 1 1 6 17 1021. Šveits 1 1 1 3 322. Taani 1 1 1 1 2 6 823. Tšehhi 1 1 324. Ungari 2 2 1 5 825. USA 1 2 1 6 1 4 3 18 2826. Venemaa 6 5 7 18 1827. Muud riigid 7

Kokku 8 19 50 65 73 24 239 11 25 25 332 439


FK HT SO

Lisa 6.6. Tartu Ülikooli lektorid välismaal 2002. a

US OI AR FL BG KK MJ MT Kokku 2001

1. Argentiina 1 12. Austraalia 2 1 3 53. Austria 1 2 2 6 1 1 17 14 3 14. Belgia 7 6 1 1 2 5 1 1 4 28 315. Brasiilia 22 6. Bulgaaria 1 1 2 7. Hiina 4 5 1 38. Hispaania 1 126 3 4 3 1 189. Holland 4 1 4 1 10 1410. 2Iirimaa 1 2 1 6 611. Island 2 2 112. Itaalia 1 4 2 10 2 3 233 2513. Jaapan 1 1 614. Kanada 3 3 6 715. Korea 1 1 2 016. Kreeka 1 2 1 2 1 1 8 517. Küpros 1 1 018. Leedu 1 5 5 7 3 21 1619. Läti 1 5 7 1 1 2 3 1 21 3020. Norra 1 5 1 4 1 2 2 2 18 2321. Poola 1 2 5 5 1 2 1 17 822. Portugal 1 2 4 2 9 123. Prantsusmaa 12 9 3 2 2 1 29 2324. Rootsi 2 2 21 11 18 2 1 8 10 6 81 9725. Saksamaa 7 14 21 38 15 8 1 2 12 14 5 137 10926. Singapur 1 1 027. Slovakkia 1 1 228. Sloveenia 1 1 1 3 029. Soome 12 41 23 27 10 4 5 12 10 144 19530. Suurbritannia 3 9 5 6 1 3 3 30 2931. Šoti 1 2 3 032. Šveits 2 1 5 2 2 1 1 14 433. Taani 3 3 6 2 1 2 2 2 21 1834. Tai 1 1 035. Tšehhi 1 1 3 1 1 4 11 1036. Türgi 3 1 4 037. Ukraina 3 3 238. Ungari 1 1 2 2 1 7 1839. USA 1 1 5 6 4 3 1 1 2 9 9 42 2040. Uus-Meremaa 1 1 041. Valgevene 1 1 042. Venemaa 1 1 2 14 6 3 3 30 4643. Muud riigid 6

Kokku 17 42 173 132 150 56 19 12 48 89 47 785 788


Lisa 6.7. Tartu Ülikooli lepingud teiste riikide ülikoolidega 2002. a

Riik Ülikool HISPAANIA 1. Granada Ülikool JAAPAN 2. Waseda Ülikool SOOME 3. Helsingi Ülikool

4. Joensuu Ülikool 5. Jyväskylä Ülikool 6. Oulu Ülikool 7. Kuopio Ülikool 8. Tampere Ülikool 9. Turu Ülikool

SAKSAMAAA 10. Kieli Christian Albrechti Ülikool 11. Lübecki Ülikool 12. Göttingeni Georg Augusti Ülikool 13. Münsteri Ülikool 14. Greifswaldi Ernst Moritz Arndti Ülikool 15. Hamburgi Ülikool 16. Konstanzi Ülikool

LÄTI 17. Läti Ülikool LEEDU 18. Vilniuse Ülikool HOLLAND 19. Amsterdami Ülikool

20. Groningeni Ülikool VENEMAA 21. Voroneži Ülikool

22. Peterburi Ülikool 23. Moskva Humanitaarinstituut 24. Pihkva Pedagoogiline Instituut

KANADA 25. Toronto Ülikool PRANTSUSMAAPOOLA

26. Pariisi VI Ülikool ja Wrocğawi Ülikool

ROOTSI 27. Lundi Ülikool 28. Uppsala Ülikool 29. Göteborgi Ülikool

USA 30. Georgia Ülikool 31. ArmstrongiÜlikool 32. North Carolina Ülikool Greensboros

Lisa 6.8. Ülikooli üritused maakondades ja teistes linnades 2002. a

Üritus Aeg Teema Koht

21.–22.03. Konverents “Uuriv õppimine” Võru

26.09. Keskkonnakonverents “Atmosfäär, inimene, ultraviolettkiirgus”

Türi

27.09. Tarkusepäev Valga-, Põlva-, Jõgeva-, Viljandi- ja Võrumaa parimatele ainetundjatele

Tartu

Konverentsid, õppepäevad

17.10. Konverents “Mitmekeelne haridus Eestis” Narva


Üritus Aeg Teema Koht

1.02

2.10

3.11.

“Juurte juurde” * 1.Võrumaa Keskraamatukogu 2. Kuressaare Kultuurikeskus 3. Kärdla

Veebr “Iidse Egiptuse müsteerium” ** Narva kolledž

1.032.10.

3.11.

Prof Viktor Masingu mälestusnäitus * 1. Türi kolledž 2. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum3. Võrumaa Keskraamatukogu

Märts “Elu võluketastel” * Saaremaa Muuseum

Aprill “Ära osta nende elu!” Narva kolledž

Sept–dets “Ettevaatust, mürk!” Võrumaa koolid

Sept “Tööstuslik aedriik” Narva kolledž

Sept Erik Bruuni plakatisari FOREST FINLAND Narva kolledž

Sept–dets Ahhaa Šokolaadilabor ** Pärnu, Narva kolledž, Kuressaare

Okt–nov “Tartu Ülikool ja Eesti. Maa, rahvas, kultuur.” * Türi kolledž, Hiiumaa

Nov “Talvemaastikud”* Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum

Näitused * koostöös ülikooli ajaloo muuseumiga ** koostöös Ahhaa-keskusega

Dets Ahhaa näitus, planetaariumietendused** Võrumaa koolides

Infomessid Vt lisa 6.9

20.02. Sotsiaalteaduste infopäev Kuressaare

4.04. Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse infopäev

Jõhvi

16.03. Humanitaarteaduste infopäev Kuressaare

Märts–nov Ülikooli infopäevad maakondades Valga, Jõhvi, Võru, Paide, Kärdla, Põlva, Kuressaare, Tallinn, Pärnu

Erialapäevadkoostöös teaduskondadega, infopäevad

Kevad-semester

Avatud ülikooli infopäevad maakondades Jõhvi, Jõgeva, Rapla, Kuressaare, Türi, Valga, Pärnu, Võru, Tallinn, Põlva

15.–26.04. Studium generale loengusari “Tartu Ülikooli 11 teaduskonda”

Tallinn, Rahvusraamatukogu

Loengud

Teadust populariseerivad avalikud loengud Türi kolledž, Narva kolledž, Pärnu kolledž, Võru, Tallinn, Kuressaare, Jõhvi, Kärdla, Rapla, Paide

Mai Üle-eestiline koolinoorte mälumäng “Mitme maije, rahwa ülikool”

Kõik maakonnad

September Eesti kultuuriloo konkurss Narva

Oktoober Haridusteemaline esseekonkurss Tallinna ja Harjumaa gümnaasiumiõpilastele

Tallinn, Harjumaa

Kooliõpilaste konkursid

November Ülikooli- ja haridusteemaline esseevõistlus Hiiumaa gümnaasiumiõpilastele

Hiiumaa

Lisa 6.9. Osavõtt messidest ja näituste korraldamine 2002. a*

Aeg Mess/Näitus Sisu Koht Korraldav allüksus Ühisstend/ Toetaja 1.10.01.–1.02.02 Iidse Egiptuse müsteerium Egiptuse kultuur Tartu Ahhaa-keskus17.–20.01. Matka 2002 Turismimess Helsingi Teabetalitus Tartu linn18.–19.01. Haridusmess Haridusmess Viljandi Regionaaltalitus24.–25.02. Next Step 2002 Haridusmess Helsingi Välisüliõpilastalitus Eesti ülikoolide ühisboks 05.–03.02. UNIEXPO Kõrghariduse infopäev Helsingi Ülikool Välisüliõpilastalitus Eesti ülikoolide ühisboks 15.–16.02. INTELLEKTIKA 2002 Haridus, teadus Tartu Teabetalitus28.02. Orientiir ‘2002 Haridusmess Narva Regionaaltalitus15.03. Pärnu noorte infomess Haridusmess Pärnu Regionaaltalitus19.–20.04. Võrumaa noorte infomess

“Ärka üles!” Haridusmess Võru Regionaaltalitus

24.04.–... Ülikoolilt Eestile Näitus ülikooli mõjust eestile Tartu Ülikooli ajaloo muuseum

13.05.–20.06. Ahhaa, meelega!& Inimese meeled Tartu Ahhaajuuni Tehnoloogia 2002 Tehnoloogiakeskus Tallinn Tehnoloogiakeskus25.06. TEKKEL Haridusalane infomess Kuressaare Regionaaltalitus1.07.–8.12. Ahhaa, šokolaadilabor! Šokolaadi valmistamine ja

ajalugu Pärnu, Tallinn, Narva, Kuressaare

Ahhaa-keskus

11.–14.09. EAIE 14. konverents Infomess Porto, Portugal Välisüliõpilastalitus Eesti ülikoolide ühisboks 29.–31.10. STUDIA 2002 Haridusmess Helsingi Välisüliõpilastalitus Eesti ülikoolide ühisboks 5.–7.09. Metko 2002 Metsamess Jämsänkoski, Soome Teabetalitus Tartu Näitused 5.–7.12. TEEVIIT´02 Haridusmess Tallinn Vastuvõtutalitus

* Ülikooli muuseumid, raamatukogu ning teised ülikooli asutused ja struktuuriüksused korraldasid lisaks nimetatutele üle 50 tähtpäeva- ja teemanäituse, sh palju ülikooli juubelile pühendatud näitusi.


Lisa 6.10. Täppisteaduste kool

Lisa 6.10.1. Täppisteaduste kooli õpilaste arv 31.12.2002

Osakond Ülemaste Põhiaste Alamaste KOKKU

Informaatika 23 120 4 147Füüsika 18 143 – 161Keemia 38 209 17 264Matemaatika 43 645 170 858Bioloogia 30 74 9 113

KOKKU 152 1191 200 1543

Lisa 6.10.2. Eesti võistkonnad rahvusvahelistel olümpiaadidel 2002. aastal

Võistlus Toimumiskoht Õpilaste arv võistkonnas

Auhind või koht

Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad Inglismaa 6 1 hõbemedal 2 pronksmedalit 1 diplom

Rahvusvaheline informaatikaolümpiaad Korea 4 1 kuldmedal 2 hõbemedalit 1 pronksmedal

Rahvusvaheline keemiaolümpiaad Holland 4 2 hõbemedalit 2 diplomit

Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad Bali 5 2 pronksmedalit 1 diplom

Rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad Läti 4 1 pronksmedal Rahvusvaheline võistkondlik matemaatikavõistlus “Balti tee”

Tartu võiskondlik 7. koht

Kesk-Euroopa informaatikaolümpiaad (on-line) 12 1. koht Läänemeremaade informaatikaolümpiaad Leedu 6 1 kuldmedal

2 pronksmedalit Balti keemiaolümpiaad Leedu 6 1. ja 3. koht Soome matemaatikaolümpiaad Soome 2 1. ja 2. koht Soome füüsikaolümpiaad Soome 4 2. ja 3. koht

LISA 7. TUGITEGEVUS

Lisa 7.1. 2002. a omandatud kinnistud

Kinnistu aadress KasutusotstarveKinnistu maa pindala, m²

Kaarli pst 3, Tallinn Õppehoone 1 041 Veski 6, Tartu Klubihoone 3 960 Ringi 35, Pärnu Pärnu kolledž 8 254 Näituse 13a, Tartu Õppehoone 2 217 Viljandi 13b, Türi Türi kolledž 3 958 Tartus ja Järvseljal Korteriomandid

Lisa 7.2. Ülikooli korraldatud suuremad riigihanked 2002. a*

Nr Hange Edukas ja vastuvõetud pakkuja

Summa (koos km-ga)

1.

20 %

Teenuse tellimine kontoritarvetega varustamiseks

Helvar Merca AS Infotark AS Lavex AS Mamear AS Maksi Bürootarbed AS Odamus AS Office Line AS Orient Kontorikaubad Rapo AS

Allahindl: 28% 25%

60 % 28% 33,.3% 49% 31% 20%

2. Õppehoone Liivi 2 teise etapi projekteerimine

Vastavalt autorikaitseleAS RTG projektbüroo

408 280.–

3 Bioloogia-geograafiateaduskonnale biotehnoloogia laboriseadmestiku ostmine

Quantum Eesti OÜ, PEAI-EST OÜ ja ASKRK-labor

220 814.– 164 641.– 177 585.–

4. Serverite ja võrguseadmete ostmine MicroLink Süsteemid AS IBM Eesti OÜ Tevalo AS

4 009 900.– 700 648.– 155 642.64

5. Aula toolide ostmine AS Thulema AS Standard

170 300.– 608 940.–

6. Ehitusmaterjalidega varustamiseks teenuse tellimine

ARPA AS Effeks AS Tevo Kaup AS Värvikeskuste Grupp AS Fanaal

Allahindl.: 15% 10% 25% 20% 20%

7. Üliõpilaselamu Tiigi 14 möbleerimine AS Standard 2 146 964.57 8. Narva mnt 25 ja 27 projekteerimine AS RTG Projektbüroo 3 374 800.– 9. Liivi 2 mööbli ostmine AS Inest Market 2 343 708.– 10. Näituse 2 mööbli ostmine AS Standard 499 822.– 11. Botaanikaaia troopikahoone projekteerimine AS Kommunaalprojekt 451 360.– 12. Õppehoone Liivi 2 vana osa ehitustööd AS EF Rand ja Tuulberg 6 689 385.– 13 Õppehoone Tähe 4 auditooriumi 160

üldehitustööd OÜ Tartu Restauraator 561 287.–


Summa (koos km-ga)

Nr Hange Edukas ja vastuvõetud pakkuja

14. Õppehoone Vanemuise 46 üheksa ruumi ehitustööd

AS Decora Ehitus 995 398.–

15. Patendivoliniku teenuse hankimine Patendibüroo Käosaar&Co AS OÜ Ustervall

Vastavalt tellitavale teenusele

16. Spordihoone sportmängude põranda ehitus Ehitus Service OÜ 1 053 825.52– 17. Küütri 2 fassaadi renoveerimistööd AS Eviko 1 102 303.– 18. Haldushoone Ülikooli 18a III korruse

peatöövõtu korras remonditööd OÜ Talisa 1 007 830.–

19. Näituse 13a kahe auditooriumi üldehitustööd OÜ Tartu Restauraator 649 493.– 20. Ülikooli hoonete kindlustamine Ergo Kindlustuse AS Vastavalt kindlustus-

lepingutele21. Üliõpilaselamu Narva 25 renoveerimine AS EF Rand & Tuulberg 52 761 228.– 22. Botaanikaaia troopikahoone ja olemasoleva

kivihoone rekonstrueerimine AS Tartu Ehitus 11 677 606.–

23. Peahoone ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine

AS Even 992 817.–

* Kokku korraldati 2002. aastal 42 riigihanget

LISA 8. FINANTSTEGEVUS

Laekumine

Tartu Ülikooli 2002. aasta eelarve täitmine

Lisa 8.1. Eelarve tulud (tuh kr)

EELARVE EelarveTäitmise

%

PÕHIEELARVE

1. Tulud õppetegevusest 1.1. Riiklik koolitustellimus 266 054,0 266 054,0 100,01.2. Õppeteenustasud 41 898,5 46 246,7 110,41.3. Avatud ülikool 41 004,4 45 025,5 109,81.4. Täiendkoolitus 8 931,2 12 044,8 134,91.5. Residentide koolitus 12 100,0 12 100,0 100,01.6. Muu õppetegevus 6 178,0 7 233,7 117,1

Kokku tulud õppetegevusest 376 166,1 388 704,6 103,3

2. Tulud teadustegevusest

2.1. Teadusteemade sihtfinantseerimine 75 909,6 75 909,6 100,02.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 20 016,3 20 016,3 100,02.3. ETF grandid 34 697,9 35 167,3 101,42.4. Teadus- ja arenduslepingud 29 620,5 31 665,7 106,92.5. Välislepingud ja -grandid 24 076,5 28 947,6 120,22.6. Doktoritööde sihtfinantseerimine 8 923,7 8 923,7 100,02.7. Muu teadustegevus 2 405,0 2 345,7 97,5

Kokku tulud teadustegevusest 195 649,4 202 975,9 103,7

3. Muud tulud

3.1. Muud tulud 19 444,4 24 193,9 124,43.2. Kääriku spordi- ja puhkekeskus 8 013,7 6 178,3 77,1

Kokku muud tulud 27 458,1 30 372,2 110,6

PÕHIEELARVE TULUD KOKKU 599 273,6 622 052,7 103,8

KAPITALIEELARVE

4. Laekumised kapitalieelarvesse

4.1. Riigieelarvelised investeeringud 5 794,8 5 794,8 100,04.2. Investeerimislaen 23 000,0 29 200,0 127,04.3. Euroopa Nõukogu Arengupank 63 460,5 63 460,5 100,04.4. Tartu linn 5 602,0 6 278,9 112,14.5. MTÜ Tartu Üliõpilasküla 3 678,0 3 375,3 91,84.6. Laekumine kinnisvara müügist 3 255,2 2 467,3 75,84.7. Finantstulud 1 070,2 1 717,7 160,54.8. Muud laekumised 1 622,0 2 643,9 163,0

KAPITALIEELARVE TULUD KOKKU 107 482,7 114 938,4 106,9

EELARVE TULUD KOKKU 706 756,3 736 991,1 104,3


Struktuuriüksus/projekt

Lisa 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste järgi (tuh kr)

Eelarve Laekumine Täitmise

%

1. Teaduskonnad

1.1. Usuteaduskond 3 627,1 3 291,8 90,81.2. Õigusteaduskond 12 146,2 12 933,1 106,51.3. Arstiteaduskond 92 056,1 97 323,4 105,71.4. Filosoofiateaduskond 43 809,2 44 895,7 102,51.5. Bioloogia-geograafiateaduskond 61 662,7 59 553,3 96,61.6. Füüsika-keemiateaduskond 33 523,5 35 144,3 104,81.7. Haridusteaduskond 10 253,8 110,711 352,4 1.8. Kehakultuuriteaduskond 10 241,9 10 422,5 101,81.9. Majandusteaduskond 20 833,0 22 367,2 107,41.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 23 721,3 23 427,3 98,81.11. Sotsiaalteaduskond 23 639,9 24 403,7 103,2

Kokku 335 514,6 345 114,7 102,9

2. Kolledžid

2.1. Pärnu kolledž 9 029,8 10 244,5 113,52.2. Türi kolledž 3 457,1 3 206,2 92,72.3. Euroopa kolledž 3 118,0 3 678,7 118,02.4. Narva kolledž 8 813,1 10 012,4 113,62.5. Õpetajate seminar 8 164,7 8 558,8 104,82.6. Õigusinstituut 8 831,0 11 130,4 126,0

Kokku 46 831,0 41 413,7 113,1

3. Osakonnad

3.1. Rektoraat 5 411,0 5 411,0 100,0 Väliskoostöölepingud 298,4 298,4 100,0

3.2. Sihtotstarbelised toetused ja liikmemaksud Üliõpilasmaja liikmemaks 868,0 868,0 100,0Spordiklubi 1 415,0 1 415,0 100,0Kultuurikollektiivid 630,0 630,0 100,0Valitsuse liikmete enesetäiendamine 394,4 394,4 100,0Liikmemaksud 300,0 300,0 100,0Ühiselamute laenuprojekt 660,0 660,0 100,0Ülikooli taasavamise 200. aastapäev 880,0 880,0 100,0Investeeringud tütarettevõtetesse 600,0 47,1 282,6Kuratooriumi kulud 50,0 50,0 100,0

3.3. Üldosakond 3 408,4 3 351,2 98,3Trükised 165,0 165,0 100,0Mess Intellektika 68,5 68,5 100,0Ajalehe trükkimine 123,0 123,0 100,0Avalike ürituste korraldamine 400,0 400,0 100,0

3.4. Personaliosakond 1 728,8 1 728,8 100,0Toetused 355,4 355,4 100,0Töötervishoiu- ja ohutuse kulud 70,0 70,0 100,0Personaliotsing 125,0 125,0 100,0Kesksed koolitusprogrammid 108,0 108,0 100,0

3.5. Infotehnoloogiaosakond 3 313,2 3 413,6 103,0Õppeinfosüsteem 1 000,0 1 000,0 100,0Infotehnoloogia 8 100,0 8 100,0 100,0

3.6. Rahandusosakond 3 799,8 3 805,8 100,2Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 100,0 100,0 100,0Auditeerimiskulud 295,0 295,0 100,0

Lisa 8. Finantstegevus 119

Struktuuriüksus/projekt Eelarve Laekumine Täitmise

%

3.7. Teadus- ja arendusosakond 1 677,7 1 673,2 99,7Tehnoloogiaagentuuri grandid 0,0 0,0Seireprojekt 720,0 713,2 99,1Infomaterjalide valmistamine 115,5 115,5 100,0Ülikooli institutsionaalne evalvatsioon 160,0 160,0 100,0DEUCEE projekti kaasfinantseerimine 78,0 78,0 100,0

3.8. Õppe- ja üliõpilasosakond 3 054,1 3 112,3 101,9Õpetamise ja ainekursuste hindamine 71,0 71,0 100,0Socratese projektid 400,0 712,1 178,0Üliõpilaste vastuvõtukulud 450,0 450,0 100,0Välisüliõpilaste majutuskulud 308,0 308,0 100,0Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus 100,0 100,0 100,0Võõrkeelsete õppeainete arendus 174,3 174,3 100,0Kõrgharidusreform 863,0 863,0 100,0Üliõpilaste nõustamine (sh palgad) 80,0 80,0 100,0Üliõpilaste karjääriteenistus 135,0 135,0 100,0

3.9. Üliõpilasesindus 510,5 525,8 103,03.10. Multimeediakeskus 1 670,2 1 605,6 96,13.11.Kaugkoolituskeskus 2 467,6 2 619,3 106,1

Täienduskoolitus 1 600,0 1 618,9 101,2Regionaalprojekt 609,5 609,5 100,0

3.12. Haldusdirektori büroo 4 429,9 4 521,7 102,1 Haldusinfosüsteemi “Archibus FM” juurutamine 55,0 55,0 100,03.13. Haldusosakond 11 710,8 12 032,3 102,7

Vesi ja kanalisatsioon 1 459,1 1 459,1 100,0Puhastus ja korrashoid 4 571,1 4 571,1 100,0 Maamaks 545,5 100,0545,5Valve ja turvateenus 1 705,7 1 705,7 100,0Tuleohutus ja keskkonnakaitse 746,9 746,9 100,0Kinnisvarade formeerimine 100,0250,0 250,0Hooldusremont 3 536,8 3 536,8 100,0Eluruumide halduskulud 250,0 819,6 327,8Hoonete ja varakindlustus 525,0 525,0 100,0

3.14. Peainseneriosakond 3 637,3 3 673,5 101,0Küte 2 987,4 2 987,4 100,0Elekter 4 500,0 4 500,0 100,0Insenerivõrkude remont ja hooldus 4 200,0 4 200,0 100,0

3.15. Kommunikatsioonitehnika osakond 2 466,1 2 784,5 112,9Signalisatsioonide ja telefonijaama hooldus ja arendus 1 700,0 1 700,0 100,0

Kokku 99 187,9 100 737,3 101,6

4. Asutused 4.1. TÜ Raamatukogu 19 184,3 19 829,7 103,4 Trükised 10 800,0 10 800,0 100,04.2. Füüsika instituut 27 853,6 24 814,2 89,14.3. Eesti mereinstituut 13 867,7 17 348,3 125,14.4. Tehnoloogiakeskus 5 735,4 8 431,0 147,04.5. Tehnoloogiainstituut 2 674,2 1 964,4 73,5 Patendi- ja kaubamärgikulud 248,1 248,1 100,04.6. Täppisteaduste kool 1 805,3 2 528,6 140,14.7. Projekt Teaduskeskus AHHAA 1 670,4 2 116,7 126,74.8. Ajaloo muuseum 1 680,9 2 021,0 120,24.9. Kunstimuuseum 760,0 878,7 115,6


%Struktuuriüksus/projekt Eelarve Laekumine

Täitmise

4.10. Botaanikaaed 1 760,8 1 973,6 112,14.11. TÜ Spordibaasid 2 552,5 2 256,9 88,4

Kokku 90 593,2 95 211,1 105,1

5. TÜ tugistruktuuri asutused

5.1. Kääriku spordi- ja puhkekeskus 8 013,7 6 178,3 77,1

Kokku 8 013,7 6 178,3 77,1

6. Suunamine kapitalieelarvesse 23 792,9 23 792,9 100,0

7. Rektori reservfond 2 185,4 4 990,9 228,4

8. Prorektorite reservid

Arendusprorektor 113,9 653,9 573,9

Õppeprorektor 1 148,3 1 473,3 128,3

Sisekäive –2 690,0 –2 930,7 108,9

Põhieelarve tulud kokku 599 273,6 622 052,7 103,8

Kulud

Lisa 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste järgi (tuh kr)

Struktuuriüksus/projekt Jääk Laekumine Jääk Otsus

1. Teaduskonnad

1.1. Usuteaduskond 443,3 3 291,8 3 837,4 –102,3 Kanda üle 1.2. Õigusteaduskond 459,2 12 933,1 12 479,7 912,7 Kanda üle 1.3. Arstiteaduskond 8 622,3 97 323,4 93 050,3 12 895,4 Kanda üle 1.4. Filosoofiateaduskond 367,8 44 895,7 45 702,4 –438,9 Kanda üle 1.5. Bioloogia-geograafiateaduskond 4 697,6 59 553,3 60 023,5 4 227,4 Kanda üle 1.6. Füüsika-keemiateaduskond –963,8 35 144,3 35 978,3 –1 797,8 Kanda üle 1.7. Haridusteaduskond 2 044,9 11 352,4 10 841,3 2 556,0 Kanda üle 1.8. Kehakultuuriteaduskond –845,4 10 422,5 10 567,7 –990,6 Kanda üle 1.9. Majandusteaduskond 5 044,3 22 367,2 22 686,9 Kanda üle 4 724,5 1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 2 275,7 23 427,3 22 167,1 3 535,9 Kanda üle 1.11. Sotsiaalteaduskond 4 830,4 24 403,7 24 614,8 4 619,3 Kanda üle

Kokku 26 976,2 345 114,7 341 949,3 30 141,5

2. Kolledžid

2.1. Pärnu kolledž –470,9 10 244,5 8 777,2 996,4 Kanda üle 2.2. Türi kolledž 218,5 3 206,2 3 389,9 34,8 Kanda üle 2.3. Euroopa kolledž 1 518,4 3 678,7 4 657,4 539,7 Kanda üle 2.4. Narva kolledž 13,2 10 012,4 9 862,6 163,0 Kanda üle 2.5. Õpetajate seminar 1 012,9 8 558,8 8 763,3 808,5 Kanda üle 2.6. Õigusinstituut 0,0 11 130,4 5 002,5 6 127,8 Kanda üle

Kokku 2 292,0 46 831,0 40 453,0 8 670,1

3. Osakonnad 3.1. Rektoraat 458,7 5 411,0 5 545,4 324,2 Kanda üle

Väliskoostöölepingud 0,0 298,4 259,7 38,7 Rektori reservi 3.2. Sihtotstarbelised toetused ja liikmemaksud

Üliõpilasmaja liikmemaks 1,6 868,0 869,6 0,0Spordiklubi –1,4 1 415,0 1 403,5 10,1 Rektori reservi Kultuurikollektiivid 38,9 630,0 625,1 43,8 Üliõpilasmaja

liikmemaksuks Valitsuse liikmete enesetäiendamine 0,0 394,4 160,1 234,3 Rektori reservi Liikmemaksud 0,0 300,0 187,4 112,6 Rektori reservi Ühiselamute laenuprojekt –22,1 660,0 617,9 20,0 Kanda üle Ülikooli taasavamise 200. aastapäev 290,5 880,0 736,1 434,4 Kanda üle Investeeringud tütarettevõtetesse –1 619,3 282,6 34,7 –1 371,4 Kanda üle Kuratooriumi kulud 0,0 50,0 18,6 31,4 Rektori reservi


Struktuuriüksus/projekt Jääk Laekumine Kulud Jääk Otsus

3.3. Üldosakond 699,0 3 351,2 3 363,1 687,1 Kanda üle Trükised 0,0 165,0 159,8 5,3 ÜldosakondaMess Intellektika 0,0 68,5 69,2 –0,7 ÜldosakondaAjalehe trükkimine 0,0 123,0 123,0 0,0 ÜldosakondaAvalike ürituste korraldamine 32,0 400,0 433,5 –1,5 Üldosakonda

3.4. Personaliosakond –7,5 1 728,8 1 575,0 146,3 Kanda üle Toetused 51,7 355,4 374,4 32,7 Kanda üleTöötervishoiu- ja ohutuse kulud 0,0 70,0 49,0 21,0 PersonaliosakondaPersonaliotsing 0,0 125,0 129,5 –4,5 PersonaliosakondaKesksed koolitusprogrammid 0,0 108,0 119,6 –11,6 Personaliosakonda

3.5. Infotehnoloogiaosakond 49,4 3 413,6 –92,63 555,6 Kanda üle Õppeinfosüsteem –46,5 1 000,0 986,6 –33,1 InfotehnoloogiasseInfotehnoloogia –190,6 8 100,0 7 758,0 151,4 Kanda üle

3.6. Rahandusosakond 425,1 3 805,8 4 053,1 177,9 Kanda üle Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 0,0 100,0 14,6 Rahandusosakonda 85,4Auditeerimiskulud –127,2 Kanda üle295,0 271,3 –103,5

3.7. Teadus- ja arendusosakond 305,0 1 673,2 1 941,7 36,5 Kanda üle Tehnoloogiaagentuuri grandid 56,6 0,0 56,6 0,0Seireprojekt 161,0 260,5 713,2 613,8 Kanda üleInfomaterjalide valmistamine 0,0 115,5 6,6 108,9 Kanda üleÜlikooli institutsionaalne evalvatsioon 0,0 160,0 139,6 20,4 Kanda üle DEUCEE projekti kaasfinantseerimine 0,0 78,0 59,5 18,5 Teadus- ja

arendusosakonda3.8. Õppe- ja üliõpilasosakond 112,0 3 112,3 3 019,4 204,8 Kanda üle

Õpetamise ja ainekursuste hindamine 0,0 Õppe- ja üliõpilasosakonda

71,0 74,6 –3,6

Socratese projektid –44,6 712,1 405,2 262,3 Kanda üle Üliõpilaste vastuvõtukulud 0,0 81,1450,0 368,9 Õppe- ja

üliõpilasosakondaVälisüliõpilaste majutuskulud 0,0 308,0 254,4 53,6 Õppe- ja

üliõpilasosakondaPõhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus 0,0 100,0 89,3 10,7 Kanda üle Võõrkeelsete õppeainete arendus 0,0 174,3 83,7 90,6 Kanda üleKõrgharidusreform 0,0 863,0 6,8 856,2 Kanda üle Üliõpilaste nõustamine (sh palgad) 0,0 Õppe- ja

üliõpilasosakonda80,0 75,3 4,7

Üliõpilaste karjääriteenistus 0,0 135,0 131,8 3,2 Õppe- ja üliõpilasosakonda

3.9. Üliõpilasesindus 99,2 525,8 580,7 44,3 Kanda üle 3.10. Multimeediakeskus –70,6 1 605,6 1 529,6 5,3 Kanda üle 3.11.Kaugkoolituskeskus 690,8 2 619,3 2 733,7 576,4 Kanda üle

Täienduskoolitus 731,8 1 618,9 1 678,4 672,3 Kanda üle Regionaalprojekt 120,4 609,5 531,6 198,3 Kanda üle

3.12. Haldusdirektori büroo 223,1 –142,6 Kanda üle 4 521,7 4 887,3 Haldusinfosüsteemi “Archibus FM” juurutamine

95,6 55,0 145,2 5,4 Haldusdirektoribüroosse

3.13. Haldusosakond 58,9 12 032,3 11 612,2 479,0 Kanda üle Vesi ja kanalisatsioon 1 257,5 201,6 0,0 1 459,1 HaldusosakondaPuhastus ja korrashoid 0,0 4 571,1 4 774,6 –203,5 Haldusosakonda Maamaks 0,0 545,5 Haldusosakonda300,5 245,0Valve ja turvateenus 64,0 Haldusdirektori

büroosse0,0 1 705,7 1 641,7

Tuleohutus ja keskkonnakaitse 0,0 746,9 759,5 –12,6 Haldusdirektoribüroosse

Kinnisvarade formeerimine 0,0 250,0 293,4 –43,4 Haldusosakonda


Laekumine Kulud Struktuuriüksus/projekt Jääk Jääk Otsus

Hooldusremont 350,9 3 536,8 4 167,6 –279,9 HaldusosakondaEluruumide halduskulud 537,2 819,6 873,1 483,7 Kanda üle Hoonete ja varakindlustus 0,0 525,0 479,8 45,2 Haldusosakonda

3.14. Peainseneriosakond 271,0 3 673,5 3 861,4 83,1 Kanda üle Küte 0,0 2 987,4 3 291,6 –304,2 PeainseneriosakondaElekter 0,0 4 500,0 4 126,8 373,2 PeainseneriosakondaInsenerivõrkude remont ja hooldus 0,0 4 200,0 4 238,3 –38,3 Peainseneriosakonda

3.15. Kommunikatsioonitehnika osakond 43,6 2 784,5 2 674,1 154,0 Kanda üle Signalisatsioonide ja telefonijaama hooldusja arendus

0,0 1 700,0 1 701,7 –1,7 Kommunikatsioonitehnika osakonda

Kokku 3 774,1 100 737,3 99 031,4 5 480,0

4. Asutused

4.1. Raamatukogu –412,2 19 829,7 20 587,2 –1 169,7 Kanda üle Trükised 610,0 10 800,0 10 207,1 1 202,8 Kanda üle 4.2. Füüsika instituut 5 861,7 24 814,2 27 487,8 3 188,1 Kanda üle 4.3. Eesti mereinstituut 7 958,6 17 348,3 16 337,4 8 969,5 Kanda üle 4.4. Tehnoloogiakeskus 1 051,8 8 431,0 6 284,5 3 198,3 TI / FK vastavalt

finantsallikatele4.5. Tehnoloogiainstituut 0,0 1 964,4 2 236,0 –271,6 Kanda üle Patendi- ja kaubamärgikulud 0,0 248,1 245,0 3,1 Kanda üle4.6. Täppisteaduste kool 68,8 2 528,6 2 112,7 484,7 Kanda üle 4.7. Projekt Teaduskeskus AHHAA –120,2 2 116,7 2 033,8 –37,3 Kanda üle 4.8. Ajaloo muuseum 162,2 2 021,0 2 060,5 122,6 Kanda üle 4.9. Kunstimuuseum 13,7 878,7 756,1 136,2 Kanda üle 4.10. Botaanikaaed –26,0 1 973,6 1 859,2 88,5 Kanda üle 4.11. Spordibaasid –71,7 2 256,9 2 289,5 –104,3 Rektori reservi

Kokku 15 096,7 95 211,1 94 496,9 15 810,9

5. TÜ tugistruktuuri asutused

5.1. Kääriku spordi- ja puhkekeskus –5 174,6 6 178,3 6 392,9 –5 389,2 Kanda üle

Kokku –5 174,6 6 178,3 6 392,9 –5 389,2

6. Suunamine kapitalieelarvesse 0,0 23 792,9 23 792,9 0,0

7. Rektori reservfond 3 228,2 4 990,9 2 368,5 5 850,5 Kanda üle

8. Prorektorite reservid

Arendusprorektor 769,7 653,9 725,0 698,6 Kanda üle

Õppeprorektor 49,7 1 473,3 961,9 561,1 Kanda üle

Sisekäive 0,0 –2 930,7 –2 930,7 0,0

Põhieelarve 47 012,1 622 052,7 607 241,2 61 823,6


Lisa 8.4. Kapitalieelarve (tuh kr)

LAEKUMISED Eelarve Laekumine Täitmise

%

Otsus

1. Laekumised põhitegevuse investeeringuteks

1.1.1. Laekumine põhieelarvest 22 313,9 22 313,9 100,01.1.2. Laekumine põhieelarvest (õigusinstituut) 0,0 1 479,0 0,0 Õigusinstituuti1.2. Investeerimislaen 14 000,0 20 200,0 144,3 Kanda üle 1.3. Tartu linn 4 000,0 3 278,9 82,0 Kanda üle 1.4. Kultuuriministeerium 1 000,0 1 000,0 100,01.5. Finantstulud 1 070,2 1 717,7 160,5 Rektori reservi 1.6. Kaarli pst 3 renditulud 0,0 1 021,9 0,0 Õigusinstituuti1.7. Kinnisvara müük 3 255,2 2 467,3 75,8 Rektori reservi 1.8. Sihtotstarbelised toetused aula remondiks 200,0 200,0 100,01.9. Riiklik finantseerimine 1 789,8 1 789,8 100,01.10.Keskonnainvesteeringute keskus 422,0 422,0 100,0

Kokku 48 051,1 55 890,6 116,3

2. Laekumised ühiselamute programmi

2.1. Riiklik finantseerimine 4 005,0 4 005,0 100,02.2. Tartu linn 1 602,0 3 000,0 187,3 Kanda üle 2.3. Laekumine Üliõpilaskülast 3 678,0 3 375,3 91,8 Kanda üle 2.4. Investeerimislaen 9 000,0 9 000,0 100,02.5. Euroopa Nõukogu Arengupanga laen riigile 63 460,5 63 460,5 100,0

Kokku 81 745,5 82 840,8 101,3

LAEKUMISED KOKKU 129 796,6 138 731,4 106,9

INVESTEERINGUD Jääk Eelarve Kulud Jääk Otsus

1. Investeeringud põhitegevuse objektidele

1.1. Liivi 2 renoveerimine 25 701,7 15 909,3 40 779,7 831,3 Kanda üle 1.2. Liivi 2 möbleerimine 2 000,0 0,0 1 500,3 499,7 Kanda üle 1.3. Toomkiriku konserveerimine 389,9 3 000,0 3 259,4 130,5 Kanda üle 1.4. Raamatukogu-esine plats 0,0 100,0 30,0 70,0 Kanda üle 1.5. Botaanikaaed 0,0 1 322,0 1 091,3 230,7 Kanda üle 1.6. Ujula 4 remont 0,0 2 000,0 1 107,1 892,9 Kanda üle 1.7. Näituse 2 renoveerimine ja möbleerimine 1 520,9 835,2 2 356,1 0,01.8. Ülikooli 18a renoveerimine 1 300,0 0,0 1 300,0 0,01.9. Kaarli pst 3 ost 0,0 0,0 22 097,2 –22 097,2 Õigusinstituuti1.10. Peahoone aula renoveerimine ja möbleerimine 0,0 1 189,8 3 283,9 –2 094,1 Rektori reservi 1.11. Peahoone ventilatsioon 0,0 650,0 0,0 650,0 Kanda üle 1.12. Näituse 13a ost ja renoveerimine 3 000,0 1 500,0 3 607,9 892,1 Kanda üle 1.13. Lai 40 fassaad 0,0 110,9 110,9 0,01.14. Vanemuise 46 remont 0,0 1 000,0 995,4 4,6 Kanda üle 1.15. Tähe 4 (aud. 106 + eskiisprojekt) 0,0 1 400,0 1 325,2 74,8 Kanda üle 1.16. Türi kolledž 0,0 1 000,0 554,8 445,2 Kanda üle 1.17. Väljavõtmata laen –29 200,0 0,0 0,0 –29 200,0 Kanda üle

Kokku 4 712,5 30 017,2 83 399,1 –48 669,4

2. Põhitegevuse laenude teenindamine ja kustutamine

2.1. Laenude kustutamine 0,0 14 740,0 14 704,5 35,5 Rektori reservi 2.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 0,0 3 293,9 2 522,9 771,0 Rektori reservi

Kokku 0,0 18 033,9 17 227,4 806,5


INVESTEERINGUD Jääk Eelarve Kulud Jääk Otsus

3. Ühiselamute programm

3.1. Raatuse 22 ehitus –3 522,5 70 596,2 66 821,5 252,2 Pepleri 14 3.2. Narva 25 renoveerimine ja möbleerimine 2 171,5 6 389,3 1 465,2 7 095,6 Kanda üle 3.3. Narva 27 renoveerimine ja möbleerimine 0,0 1 000,0 1 358,5 –358,5 Kanda üle 3.4. Laenuintresside tasumine 0,0 3 760,0 3 760,0 0,03.5. Pepleri 14 renoveerimine ja möbleerimine 1 265,5 0,0 19,2 1 246,2 Kanda üle 3.6. Tiigi 14 renoveerimine ja möbleerimine 19 154,5 0,0 20 084,6 –930,1 Pepleri 14

Kokku 19 069,0 81 745,5 93 509,0 7 305,5

INVESTEERINGUD KOKKU 23 781,5 129 796,6 194 135,5 –40 557,4

Lisa 8.5. Rektori reservfond (tuh kr)

Rektori reservfondi kujunemine Ülekantavsumma

1. Rektori reservfondi jääk 2002. a 5 850,5

2. Laekumine põhieelarvest Valitsuse liikmete enesetäiendamine 234,3 Liikmemaksud 112,6 Kuratooriumi kulud 31,4 Spordiklubi 10,1 Spordibaasid –104,3 Ülikoolidevaheline välisvahetus 38,7

Kokku põhieelarvest 322,8

3. Laekumine kapitalieelarvest Finantstulude ülelaekumine 647,5 Kinnisvara müügi alalaekumine –787,9 Peahoone kapitaalremont –2 094,1 Laenude kustutamine 35,5 Laenuintresside ja teenustasude tasumine 771,0

Kokku kapitalieelarvest –1 427,9

REKTORI RESERVFOND KOKKU 4 745,5

SIIRDED REKTORI RESERVFONDIST Õigusteaduskond 357,7 Arstiteaduskond 165,8 Filosoofiateaduskond 506,9 Bioloogia-geograafiateaduskond 133,8 Füüsika-keemiateaduskond 217,1 Haridusteaduskond 327,9 Kehakultuuriteaduskond 898,8 Majandusteaduskond 38,9 Matemaatika-informaatikateaduskond 63,3 Sotsiaalteaduskond 87,1

SIIRDED KOKKU 2 797,3

REKTORI RESERVFONDI LÕPPJÄÄK 1 948,1


Lisa 8.6. Laekumised ja väljamaksed (tuh kr)

LAEKUMISED Eelarve Laekumine %

1. Emeriitprofessorite tasud 10 262,2 10 262,2 100,02. Riiklikud stipendiumid 24 967,7 24 967,7 100,03. Nimelised stipendiumid 350,0 2 724,1 778,34. Hõimurahvaste programm 1 401,5 1 401,5 100,05. Sõidusoodustused 2 179,3 2 179,3 100,06. Õppelaenude kustutamine 1 030,9 1 030,9 100,0

LAEKUMISED KOKKU 40 191,6 42 565,7 105,9

VÄLJAMAKSED Jääk Laekumine Kulud Jääk

1. Emeriitprofessorite tasud –1 055,1 10 262,2 5 435,1 3 772,0 2. Stipendiumid

Usuteaduskond 2,3 291,9 219,9 74,3 Õigusteaduskond 86,8 406,1 300,0 192,9 Arstiteaduskond 1 404,1 11 445,2 10 462,9 2 386,5 Filosoofiateaduskond 57,5 2 480,7 1 842,3 695,8 Bioloogia-geograafiateaduskond 125,9 2 735,9 2 383,9 477,9 Füüsika-keemiateaduskond 59,2 1 705,2 1 473,3 291,1 Haridusteaduskond –1,2 447,2 339,3 106,7 Kehakultuuriteaduskond –3,7 293,0 224,1 65,2 Majandusteaduskond –28,4 881,7 626,1 227,2 Matemaatika-informaatikateaduskond –0,7 1 009,4 828,0 180,7 Sotsiaalteaduskond 191,5 1 556,4 1 330,7 417,2 Vahetusüliõpilased 122,6 1 109,9 412,8 819,7 Pärnu kolledž –4,5 88,0 60,0 23,5 Türi kolledž –2,2 46,8 31,7 12,9 Narva kolledž 2,3 227,8 108,6 121,5 Õpetajate seminar 0,0 227,2 169,2 58,0 Õigusinstituut 0,0 15,3 0,0 15,3

Stipendiumid kokku 2 011,6 24 967,7 20 812,8 6 166,6

3. Nimelised stipendiumid 670,6 2 724,1 2 793,1 601,74. Hõimurahvaste programm 356,1 1 401,5 1 284,3 473,45. Sõidusoodustused –87,0 2 179,3 1 752,3 340,06. Õppelaenude kustutamine 93,7 1 030,9 1 015,4 109,2

VÄLJAMAKSED KOKKU 1 990,0 42 565,7 33 093,0 11 462,8


Laekumine 2002

Lisa 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmise võrdlus 1999–2002 (tuh kr)

EELARVE TÄITMINE Laekumine

1999Laekumine

2000Laekumine

2001

PÕHIEELARVE

1. Tulud õppetegevusest

1.1. Riiklik koolitustellimus 250 643,8 230 570,2 243 674,2 266 054,0 1.2. Õppeteenustasud 13 958,5 20 014,7 28 442,3 46 246,7 1.3. Avatud ülikool 25 281,2 30 469,0 38 996,6 45 025,5 1.4. Täienduskoolitus 2 900,0 3 527,3 10 603,9 12 044,8 1.5. Residentide koolitus 3 015,0 12 100,0 1.6. Muu õppetegevus 2 988,0 4 468,0 6 416,3 7 233,7

Kokku tulud õppetegevusest 295 771,4 289 049,2 331 148,3 388 704,6

2. Tulud teadustegevusest

2.1. Teadusteemade sihtfinantseerimine 56 380,0 55 102,0 63 744,6 75 909,6 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 15 153,0 17 391,0 20 176,0 20 016,3 2.3. ETF grandid 31 230,6 28 784,5 30 969,2 35 167,3 2.4. Teadus- ja arenduslepingud 20 344,1 26 874,0 33 600,5 31 665,7 2.5. Välislepingud ja -grandid 14 960,7 20 850,2 21 490,0 28 947,6 2.6. Doktoritööde sihtfinantseerimine 10 202,0 9 704,0 10 017,9 8 923,7 2.7. Muu teadustegevus 4 999,7 5 736,6 735,0 2 345,7

Kokku tulud teadustegevusest 153 270,1 164 442,3 180 733,2 202 975,9

3. Muud tulud

3.1. Muud tulud 16 622,1 13 377,7 17 528,9 24 193,9 3.2. Kääriku spordi- ja puhkekeskus 1 658,8 3 152,9 5 642,8 6 178,3 3.3. TÜ Kirjastus 4 170,2 5 837,8 3.4. TÜ Raamatupood 5 861,9 6 793,8 3.5. TÜ Kohvikud 2 502,0 2 201,1 3.6. TÜ Apteek “Kesklinna” 15 765,0 15 858,9 18 693,1 3.7. TÜ Apteek “Tamme” 15 758,5 17 406,8 21 072,3

Kokku muud tulud 62 338,5 64 629,0 62 937,1 30 372,2

PÕHIEELARVE TULUD KOKKU 511 380,0 518 120,5 574 818,6 622 052,7

KAPITALIEELARVE

4. Laekumised kapitalieelarvesse

4.1. Riiklik finantseerimine 11 700,0 9 568,4 18 311,7 5 794,8 4.2. Investeerimislaen 55 000,0 5 800,0 13 476,5 29 200,0 4.3. Euroopa Nõukogu Arengupank 18 934,4 63 460,5 4.4. Tartu linn 4 000,0 6 278,9 4.5. MTÜ Tartu Üliõpilasküla 1 018,6 985,0 3 375,3 4.6. Laekumine kinnisvara müügist 5 500,0 2 298,4 2 467,3 4.7. Finantstulud 605,6 733,5 1 439,7 1 717,7 4.8. Muud laekumised 1 300,0 2 643,9

KAPITALIEELARVE TULUD KOKKU 67 305,6 22 620,5 60 745,7 114 938,4

EELARVE TULUD KOKKU 540 741,0 578 685,6 635 564,3 736 991,1


KULUD (tuh.kr)

1999 2000 2001 2002

1. Teaduskonnad1.1. Usuteaduskond 2 642,2 2 620,4 3 083,5 3 837,4 1.2. Õigusteaduskond 10 100,0 10 320,1 11 094,8 12 479,7 1.3. Arstiteaduskond 66 126,3 64 246,0 79 568,9 93 050,3 1.4. Filosoofiateaduskond 40 002,0 40 752,0 40 498,7 45 702,4 1.5. Bioloogia-geograafiateaduskond 40 911,9 43 281,1 48 231,0 60 023,5 1.6. Füüsika-keemiateaduskond 29 099,2 27 068,7 30 873,9 35 978,3 1.7. Haridusteaduskond 8 809,0 10 841,3 1.8. Kehakultuuriteaduskond 9 320,7 9 055,9 9 496,5 10 567,7 1.9. Majandusteaduskond 17 780,6 17 238,0 20 103,6 22 686,9 1.10. Matemaatikateaduskond 17 430,6 16 238,2 16 821,6 22 167,1 1.11. Sotsiaalteaduskond 21 300,9 22 427,4 23 342,1 24 614,8 Kokku 254 714,3 253 247,8 291 923,6 341 949,3

2. Kolledžid 2.1. Pärnu kolledž 4 858,6 6 210,6 9 259,0 8 777,2 2.2. Türi kolledž 1 767,3 2 343,2 3 819,4 3 389,9 2.3. Euroopa kolledž 3 533,8 6 500,1 4 258,5 4 657,4 2.4. Narva kolledž 3 460,0 8 775,2 8 608,1 9 862,6 2.5. Õpetajate seminar 3 924,2 8 763,3 2.6. Õigusinstituut 5 002,5Kokku 13 619,6 23 829,1 29 869,2 40 453,0

3. Osakonnad3.1. Rektoraat 5 530,8 4 228,8 5 715,3 5 805,1 3.2. Liikmemaksud ja sihtotstarbelised toetused 4 735,8 4 951,2 4 109,2 4 653,0 3.3. Üldosakond 5 110,8 3 618,1 3 955,7 4 074,8 3.4. Personaliosakond 1 497,6 1 931,4 1 977,3 2 247,5 3.5. Infotehnoloogiaosakond 4 931,3 7 329,1 10 643,5 12 300,3 3.6. Rahandusosakond 3 403,4 3 492,6 4 127,6 4 409,8 3.7. Teadus- ja arendusosakond 11 504,8 8 426,9 4 878,3 2 817,8 3.8. Õppe- ja üliõpilasosakond 4 690,0 6 216,4 4 944,8 4 509,3 3.9. Üliõpilasesindus 445,1 365,8 339,8 580,73.10. Multimeediakeskus 1 084,4 738,0 700,4 720,83.11. Kaugkoolituskeskus 2 429,2 3 517,5 4 187,5 4 943,7 3.12. Haldusdirektori büroo 3 835,8 4 674,1 3.13. Transpordiosakond 1 870,6 1 054,5 3.14. Haldusosakond 28 703,4 27 519,3 23 096,0 26 169,6 3.15. Peainseneriosakond 21 745,3 19 968,2 14 253,6 15 518,1 3.16. Kommunikatsioonitehnika osakond 3 448,2 2 622,1 2 153,2 2 683,4 Kokku 101 130,7 88 918,0 95 979,9 96 107,9

4. Õppe- ja teadusasutused 4.1. Raamatukogu 28 637,1 26 524,1 26 904,6 30 794,4 4.2. Füüsika instituut 19 622,0 19 677,5 23 393,0 27 487,8 4.3. Eesti mereinstituut 21 313,7 16 337,4 4.4. Tehnoloogiainstituut/tehnoloogiakeskus 7 044,7 6 175,0 5 913,4 8 765,5 4.5. Täppisteaduste kool 1 015,6 1 076,9 1 071,4 2 112,7 4.6. Projekt Teaduskeskus AHHAA 263,0 1 367,2 1 715,2 2 033,8 4.7. Ajaloo muuseum 1 352,6 1 544,5 1 596,5 2 060,5


20021999 2000 2001

4.8. Kunstimuuseum 504,0 749,1498,2 756,14.9. Botaanikaaed 1 314,9 1 375,8 1 437,8 1 859,2 4.10. Spordibaasid 4 685,7 3 579,7 2 840,7 2 282,3 Kokku 64 439,6 61 818,9 86 935,4 94 489,8

5. TÜ tugistruktuuri asutused 5.1. Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus 2 502,1 6 831,1 6 873,1 6 392,9 5.2. TÜ Kirjastus 4 101,1 5 496,8 5.3. TÜ Raamatupood 5 880,8 6 665,5 5.4. TÜ Kohvikud 2 465,0 2 214,9 5.5. TÜ Apteek “Kesklinna” 15 868,1 15 621,4 18 070,7 5.6. TÜ Apteek “Tamme” 15 729,7 16 961,4 19 955,4 Kokku 46 546,8 53 791,1 44 899,2 6 392,9

6. Väljamaksed rektori reservist ja arendusfondidest

3 944,6 4 696,3 4 105,8 4 055,4

7. Kapitaliinvesteeringud ja laenude teenindamine 7.1. Investeeringud põhitegevuse objektidele 34 418,5 14 560,7 15 039,6 83 399,1 7.2. Põhitegevuse laenude kustutamine 12 537,0 7 177,2 11 990,9 14 704,5 7.3. Põhitegevuse laenuintresside ja teenustasude tasumine

8 397,3 7 863,5 5 178,0 2 522,9

7.4. Investeeringud ühiselamute programmi 20 749,4 468,5 26 970,5 89 749,0 7.5. Ühiselamute programmi laenuintresside tasumine 963,0 2 118,0 3 080,0 3 760,0

Kokku 77 065,2 32 187,9 62 259,0 194 135,5

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU 561 460,8 525 551,0 608 910,2 777 583,8

Documents

TARTU ÜLIKOOLI 2002. AASTA ARUANNE...10 2002. aasta aruanne 1.1. Üldandmete tabel 2002 2001 2000 1999 1998 1 TÖÖTAJATE ARV 2828 2961 2922 2925 2952 2 sh akadeemiline personal 1237