Eesti Töötukassa 2004.aasta majandusaasta aruanne · võimaluste analüüsi ja teenuste väljatöötamise Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti algatamine Töötukassa 2003. aasta

Juhatuse liige: _________________

Eesti Töötukassa

Majandusaasta aruanne

Eesti Töötukassa on Vabariigi Valitsuse poolt töötuskindlustuse seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on töötuskindlustushüvitiste, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine.

Ärinimi Eesti Töötukassa Registri number 74000085 Aadress Lõkke 4, 10122 Tallinn Telefon 667 9700 Faks 667 9701 Elektronpost [email protected] Interneti kodulehekülg www.tootukassa.ee Majandusaasta algus 01.01.2004 Majandusaasta lõpp 31.12.2004 Juhatus Meelis Paavel (esimees) Erik Aas Ene Õunmaa Audiitor: Ernst & Young Baltic AS Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud audiitori järeldusotsus ja tulemi jaotamise ettepanek.

Juhatuse liige: _______________

Eesti Töötukassa Majandusaasta aruanne

2

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 17 Juhatuse deklaratsioon 17 Bilanss 18 Tulemiaruanne 19 Netovara muutuste aruanne 19 Rahavoogude aruanne 20 Raamatupidamise aastaaruande lisad 21

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 21 Üldpõhimõtted 21 Lisa 2. Raha ja pangakontod 24 Lisa 3. Kauplemisväärtpaberid 24 Lisa 4. Nõuded töötuskindlustusmakse osas 25 Lisa 5. Materiaalne põhivara 25 Lisa 6. Kohustused hüvitiste osas 25 Lisa 7. Maksuvõlad 26 Lisa 8. Ettemakstud töötuskindlustusmakse 26 Lisa 9. Tulu töötuskindlustusmaksetest 27 Lisa 10. Kulu hüvitistest 28 Lisa 11. Intressitulu 28 Lisa 12. Kasum kauplemisportfellilt 29 Lisa 13. Tegevuskulud 29 Lisa 14. Kasutusrent 29 Lisa 15. Bilansivälised hüvitiste tagasinõuded 30

Juhatuse ja nõukogu allkirjad 2004.a. majandusaasta aruandele 31 Audiitori järeldusotsus 32

Tulemi jaotamise ettepanek 33



3

Tegevusaruanne Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on maksta töötuskindlustushüvitist, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist ning tööandja maksejõuetuse hüvitist. Töötukassa tegevust reguleerib Vabariigi Valitsuse kehtestatud Töötukassa põhikiri. Töötukassa on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Töötukassa kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, kus on kuus liiget. Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab kolmeliikmeline juhatus. Töötukassas on hetkel 24 töötajat. Töötukassa eesmärk on tagada töötuskindlustushüvitise, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise õigeaegsed ning faktilistele ja õiguslikele asjaoludele vastavad otsused ning hüvitiste väljamaksed. Töötuskindlustusvahendite haldamisel on eesmärgiks saavutada optimaalsed kindlustusreservid ning tagada nende säilimine ning stabiilne positiivne tulusus. Organisatsioon peab oluliseks kvaliteetsete töötulemuste saavutamiseks motiveeritud meeskonda ja tulemustele orienteeritust. Töötukassa soovib suurendada avalikkuse teadlikkust töötuskindlustuse eesmärgist ja rollist töötajate sotsiaalsel kaitsel. Töötukassa tegevusaruanne koosneb järgmistest osadest:

Lühiülevaade; 1. Töötukassa juhtimine ja organisatsioon;

1.1 nõukogu tegevus 1.2 juhatuse tegevus 1.2.1. organisatsioon 1.2.2. avalikkuse teavitamine 1.2.3. IT arendus 1.2.4. arendustegevus

2. kindlustushüvitiste menetlemine ja väljamaksmine; 3. finantstegevus; 4. kokkuvõte; 5. 2004. aasta eelarve täitmine.

Lühiülevaade

Töötukassa 2004. aasta eesmärgid on seatud nõukogu poolt kinnitatud Eesti Töötukassa arengukavas 2004-2007 ning Eesti Töötukassa aastaplaanis 2004.

Kindlustushüvitiste õigeaegsed ning faktilistele ja õiguslikele asjaoludele vastavad otsused, mis tuginevad kvaliteetsele elektroonilisele menetlussüsteemile.

Töötukassa tugineb kindlustushüvitiste taotluste menetlemisel elektroonilisele menetlussüsteemile. Töötuskindlustushüvitise määramiseks vajalik täpne informatsioon saadakse kindlustusstaaži ja tasude osas tööandjalt, ent jätkuvalt on probleemiks, et nimetatud andmete õigsust ei ole võimalik kontrollida Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtuvalt, kuna Maksu- ja Tolliamet arvestab töötuskindlustusmakset kassapõhisena, aga Töötukassa on seadustest tulenevalt kohustatud töötuskindlustusstaaži arvestama tekkepõhisena.



4

2004. aastal kontrollis Töötukassa hüvitiste taotluste menetlemist Riigikontroll, samuti kontrolliti ning analüüsiti Töötukassa-siseselt hüvitiste taotluste menetluspraktikat. Eelnimetatud tegevuste käigus tehtud järelduste põhjal fikseeriti 2005. aasta alguses Töötukassa juhatuse otsusega seisukohad, mis peavad tagama kõikide hüvitisetaotluste suhtes ühtse menetluspraktika kohaldamise.

Optimaalsed kindlustusreservid, tagamaks kõikidele kindlustatutele õigeaegsed kindlustushüvitiste väljamaksed majandustsüklite erinevates faasides.

Majanduskasvu perioodidel peaks laekumine töötuskindlustusmaksest ületama väljamaksed kindlustushüvitiseks loomaks piisavad reservid, et tagada süsteemi häireteta toimimise majanduslikult rasketel aastatel ilma maksemäära tõstmiseta.

Töötukassa 2004. aasta tulemiks kujunes 433 miljoni krooni, sh 33 miljonit krooni tulenes finantsvarade investeerimisest.

Kompetentne ja motiveeritud meeskond, kes on igakülgselt kaasatud organisatsiooni eesmärkide täitmisesse

Töötukassa väärtustab kompetentset ja motiveeritud töötajaskonda, kellega ühiseid arusaamu ja väärtushinnanguid jagades tugeva meeskonnana saavutada parim tulemus. Töötukassa püüdleb õiguste – kohustuste – turusituatsiooniga tasakaalustatud tasustamissüsteemi poole ning rakendab vajaduspõhist koolituskava. Töötukassa kuulab oma töötajate ja partnerite arvamusi ja ettepanekuid oluliste sisemiste regulatsioonide kaasajastamisel ning annab pidevalt tagasisidet tulemuste kohta.

Ühiskonna suurem teadlikkus töötuskindlustuse eesmärgist ja rollist kindlustatute sotsiaalsel kaitsel ning organisatsiooni hea maine

Töötukassa peab süsteemi usaldusväärsuse säilitamise üheks aluseks pidevat avalikkuse teavitamist töötuskindlustuse tulemustest ja arengutest ning samuti ohtudest, mis võivad takistada töötuskindlustuse aktiivset toimimist. Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks töötuskindlustuse eesmärgist ja kindlustatute rollist on olulisel kohal ekspertarvamuste andmine. Teist aastat ilmus töötuskindlustuse vaheleht, kus kajastati möödunud aasta tulemusi, aktuaalseid probleeme ja aktiivseid arengusuundi. Oluline on avalikkuse ette astuvate kõneisikute ühtne ja selge sõnumi edastamine. Tähtsal kohal on Töötukassa positiivse maine säilitamine hoides klienditeeninduse ühtset kõrget taset.

Töötukassa aktiivsem roll töötuse ennetamisel, töötute tööturule tagasitoomisel ning tööturuga seotud hüvitiste ja teenuste integreeritud pakkumisel ja korraldamisel

Erinevaid tööturuvaldkondi puudutavate arengusuundade ja õigusaktide väljatöötamises osalemisega loodab Töötukassa panustada nende paremale seostatusele ja ühise eesmärgi selgusele ning kaasa aidata praktiliste lahenduste selgusele ja lihtsusele. 2004. aastal osaleti tööturumeetmete kontseptsiooni koostamises ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhialuste väljatöötamises. Töötukassa oli kaasatud töötuskindlustuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse täiendamisse. Töötukassa initsiatiivil algatati koos partneritega Kollektiivsetele koondamistele reageerimise projekt.



5

1. Töötukassa juhtimine ja organisatsioon

1.1 nõukogu

Töötukassa kõrgeim organ on nõukogu. 2004. aastal toimus 8 nõukogu koosolekut ning nõukogusse kuulusid:

Nõukogu esimees Marko Pomerants (Vabariigi Valitsuse esindaja)

Nõukogu liikmed Ülle Mathiesen (Vabariigi Valitsus esindaja)

Tarmo Kriis (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja)

Valdo Kalm (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja)

Harri Taliga (Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja)

Henn Vallimäe (Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni esindaja)

Nõukogu liikmed olid 2004. aastal veel Merle Malvet (Vabariigi Valitsus: 19.12.2003 – 26.08.2004) ja Riivo Sinijärv (Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit: 21.03.2002 –13.06.2004).

Töötukassa nõukogu 2004. aasta tähtsamad teemad olid:

Töötukassa arengukava 2004-2007

2004. aasta tegevusplaan

2003. aasta majandusaasta aruande kinnitamine koos reservkapitali eraldamisega

2005. aasta aastaplaan

2005. aasta töötuskindlustusmakse määra ettepanek Vabariigi Valitsusele

Töötukassa 2005. aasta eelarve kinnitamine

Töötukassa nõukogu palgakulu 2004. aastal oli 1 110 krooni (sotsiaalmaksuta).

1.2 juhatus

Töötukassa igapäevase juhtimise eest vastutab kolmeliikmeline juhatus. Töötukassa juhatus vastutab töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitise maksmise, töötuskindlustussüsteemi usaldusväärsena hoidmise eest, töötuskindlustusvahendite säilimise ja sihipärase kasutamise eest ning tööotsijate sotsiaalse kaitse tõstmisele suunatud arendustegevusele kaasaaitamise eest.



6

Juhatus valmistab ette nõukogus kinnitatud dokumendid ning esitab kvartaalsed majandustegevuse ülevaated. Jooksva informatsioonina edastab juhatus nõukogu liikmetele iga kuu juhtimisaruanded.

Juhatuse otsustuspädevusse kuuluvad lisaks Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kinnitamine, Töötukassa koosseisu ja osakondade põhimääruste kinnitamine, Töötukassa vahendite haldamine, sisemiste protseduurireeglite kinnitamine jne.

Töötukassa alustas 2004. aastat uue juhtimisstruktuuriga ja kahe uue juhatuse liikmega. Juhatuse volituste tähtaeg lõpeb aprillis 2007. Juhatuse koosseis 2004. aastal:

Juhatuse esimees Meelis Paavel

Juhatuse liikmed Erik Aas (kindlustushüvitiste valdkond)

Ene Õunmaa (finantsvaldkond)

Töötukassa juhatus võttis õigusaktides kehtestatud ja nõukogu poolt seatud eesmärkide saavutamiseks vastu 33 otsust 38 koosolekul. Töötukassa juhatuse 2004. aasta rõhuasetused:

kindlustushüvitiste taotluste menetlemise kvaliteedi hoidmine ja tõstmine

EL sotsiaalkindlustusreeglite koordinatsiooniga seonduvate ülesannete täitmine ja EL töötuskindlustushüvitiste pädevate asutustega koostöö edendamine

kindlustushüvitiste menetlemise ja väljamaksmise infosüsteemi arendamine

töötuskindlustusvahendite efektiivsemaks haldamiseks finantsvahendite haldamise korra täiustamine

töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvate seadusandlike aktide analüüs ja muudatusettepanekute tegemine

kollektiivsete koondamise tõttu töölepingu lõpetanud töötajate tööturule naasmise võimaluste analüüsi ja teenuste väljatöötamise Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti algatamine

Töötukassa 2003. aasta aastaaruanne auditeeriti Ernst & Young Baltic AS poolt ning kinnitati 2004. aasta aprillis märkusteta.

Sisekontrolli käigus viidi 2004. aastal tavaks saanud praktika kohaselt läbi kindlustushüvitiste menetlemise ja investeerimistegevuse vastavusaudit. Eraldi käsitleti IT-valdkonda, kus turvaauditi viis läbi OÜ Tepinfo. Sisekontrolli käigus olulisi kõrvalekaldeid kehtestatud normidest ei tuvastatud.

Töötukassa 2003. aasta majandustegevust kontrollis 2004. aasta alguses Riigikontroll. Riigikontrolli aruanne (kontrolliaruanne nr 2-5/04/52 02.07.2004) oli Töötukassa töö kohta oluliste märkusteta, samas tehti Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumile mitmeid ettepanekuid õigusaktide täiendamiseks ja koostöö tõhustamiseks. Eelkõige juhtis Riigikontroll tähelepanu



7

töötuskindlustussüsteemi jaoks oluliste andmete kassa- ja tekkepõhisusest tingitud probleemide kiire lahenduse leidmisele. Probleemile püütakse leida parim lahendus töötuskindlustuse seaduse muudatusega, mille ettevalmistuses osaleb ka Töötukassa.

1.2.1 organisatsioon

Töötukassa hindab professionaalset ja motiveeritud meeskonda, mille tagab kvaliteetne töökeskkond, õiglane tasustamissüsteem ning arenguvõimalused.

Töötukassa struktuuris oli seisuga 31. detsember 2004 21 ametikohta, millest oli täidetud 20. 2005. aasta alguses lisandus üks ametikoht, mille pädevusse kuulub EL sotsiaalkindlustusreeglite koordineerimisega seotud töötushüvitiste menetlemine. Vastavad ülesanded jagunesid varem mitme erineva töötaja vahel. 2004. aasta lõpus lahkus üks töötaja. 2005. aasta I kvartalis jäi lapsepuhkusele üks töötaja ning tööle võeti kolm töötajat (neist üks ajutine asendaja). Töötukassas toimus ka sisemisi töötajate ümberpaigutusi. Lisaks loodi 2005. aasta alguses kaks koosseisuvälist ametikohta Töötukassa ESF projekti Kollektiivsetele koondamistele reageerimine rakendamiseks.

Tasustamissüsteemi konkurentsivõimelisena hoidmiseks osaleb Töötukassa palgauuringus. 2004. aasta lõpus uuendati palgasüsteemi suunaga kvaliteedijuhtimisele, mida rakendatakse 2005. aastast.

Koolitust planeeritakse koolituspõhimõtetest tulenevalt vastavalt organisatsiooni vajadustele kombineerides avatud ja grupikoolitusi ka konkreetse töötaja individuaalsete tööalaste arenguperspektiividega. Grupikoolitused 2004. aastal olid erialase vene keele intensiivõpe ja haldusõiguse kursus. Kokku oli 2004. aasta koolituskulude eelarve 345 tuhat krooni, millest kasutati ära 274 tuhat krooni ehk 80%.

2004. aasta lõpus viis Töötukassa teist aastat läbi oma töötajate seas rahulolu-uuringu, millega uuriti rahulolu tööga, töökeskkonnaga, motivatsioonisüsteemi, infokorralduse ja juhtimisega. Keskmiseks rahuloluks viiepallisüsteemis kujunes 3,8, mis on mõnevõrra kõrgem kui 2003. aastal.

Töötukassa maksis töötajatele töötasuna välja 3 970 tuhat krooni (sotsiaalmaksuta), mis on 96% eelarves planeeritust.

1.2.2 avalikkuse teavitamine

Töötukassa kasutab võimalikult palju erinevaid selgitustöö vorme, et informatsioon töötuskindlustussüsteemist jõuks erinevate sihtrühmadeni:

2004. aastal oli Töötukassast või töötuskindlustusest kokku 287 meediakajastust (ajalehed, eriala-ajakirjad, uudisteagentuurid, raadio)

2004. aasta veebruaris ilmus kaks vahelehte nimega Töötuskindlustus – üks Eesti Päevalehe ja teine Molodjož Estonii vahel kokku 66 tuhat eksemplari

Töötukassa korraldas üheksa teabepäeva eri maakondades - teabepäevad toimusid personalijuhtidele, tööandjatele ja tööhõiveametnikele



8

trükiti uued ja kaasajastatud infovoldikud tööandjatele ja kindlustatutele nii eesti kui ka vene keeles

Töötukassa osales EL liikmesriikidega töötushüvitiste sujuvamaks koordineerimiseks mitme infoürituse korraldamisel. Suurim oli augustis toimunud 13. Läänemeremaade sotsiaalkindlustuskonverents, kus töötushüvitised olid ühe päeva teemaks. Lisaks toimusid mitmed seminarid infovahetuse tõhustamiseks EL riikide töötuskindlustuse pädevate asutustega (Soome, Rootsi, Taani, Läti ja Leedu).

Töötukassa tellis ES Turu-uuringute AS-ilt meediasuhete alase uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja Töötukassa meediakuvand suhtena teistesse avaliku sektori asutustesse. Uuring näitas, et ajakirjanikud hindasid Töötukassa avalikke suhteid keskmisest kõrgemini. 2005. aastal soovib Töötukassa hoida ja säilitada avalikke suhteid jätkuvalt positiivses valguses.

Töötukassa viis 2004. aasta III kvartalis läbi strateegiliste koostööpartnerite, tööhõiveametite töötajate, seas rahuolu-uuringu selgitamaks välja kahe organisatsiooni koostöö tugevad ja nõrgad küljed. Tulemused näitasid, et Töötukassa töötajate kompetentsuse ja klienditeenindusega ollakse väga rahul – rahulolu on eelmise (2003) aastaga võrreldes veelgi paranenud. Enam sooviti Töötukassa poolt täiendavaid infomaterjale ja juhendeid, mis vähendaksid Tööhõiveametite ametnike selgitustöö mahtu. Lisaks hinnati oluliseks Töötukassa infopäevade korraldamist.

2005. aastal keskendutakse teavitamistegevuses ekspertartiklite avaldamisele meedias (sh rohkem artikleid maakondlikes ajalehtedes) ning vastavalt vajadusele ka teabepäevade korraldamisele ja kodulehekülje täiendamisele. Kavas on uute EL töötushüvitistega seotud infomaterjalide koostamine ja trükk.

Selgitustöödeks kulus 159 tuhat krooni, mis on 99% eelarves planeeritust.

1.2.3 infosüsteemide arendus

Infosüsteemide osas toimus 2004. aastal valdavalt rutiinne talituspidevuse tagamine ja jooksev arendamine. Raamatupidamissüsteemi osas mingeid arendusi ei toimunud. Dokumendihaldussüsteemi puhul võeti kasutusele avaliku dokumendiregistri uuem tarkvara (nn Avaliku Teabe Portaal).

2004. aasta lõpus viidi siseauditi raames läbi infosüsteemide turvaaudit, mille läbiviijaks oli Jaak Tepandi (CISA). Turvaauditi tulemused olid Töötukassa jaoks positiivsed, sisaldades mitmeid tähelepanekuid, mida arendustegevuses järgida.

Töötuskindlustuse infosüsteemi (edaspidi TKIS) töö on kulgenud stabiilselt, märkimisväärseid häireid ja tõrkeid ei esinenud. 2004. aasta kevadel-suvel täiendati TKIS-i oluliselt mitmete uute funktsionaalsustega. 2004. aasta sügisel viidi läbi avatud riigihange 2005. aasta TKIS-i arendustööde teostaja leidmiseks. Pakkumiskutse väljastati taotluste alusel neljale ettevõttele, kuid tähtajaks esitas pakkumise vaid AS Aprote, kes osutus ka edukaks pakkujaks.



9

1.2.4 arendustegevus

Arendustegevuse vallas keskendus Töötukassa 2004. aasta esimesel poolel mitmete töötuskindlustusega haakuvate valdkondade arengukontseptsioonide väljatöötamisele. Aasta teisel poolel pöörati rohkem tähelepanu õigusliku keskkonna arendamisele, mille tulemused peaksid jõudma otsustena praktikasse 2005. aasta lõpus – 2006. aasta alguses. Ning nagu juba mainitud, koostati aasta teisel poolel ESF projekti Kollektiivsetele koondamistele reageerimine.

Tööturumeetmete pakkumise korralduse mudeli väljatöötamises osalemine

Töötukassa osales 2004. aasta veebruaris - mais tööturumeetmete kontseptsiooni koostamise raames tööturumeetmete pakkumise korralduse mudeli väljatöötamises. Töötukassa ettepanekul kaaluti võimalust luua Töötukassa ja Tööturuameti asemele üks uus tööturuasutus, mis korraldaks kohalike töökeskuste võrgustiku kaudu nii tööturuteenuste osutamist kui töötushüvitiste maksmist. Töötukassa pakkus välja uue tööturuasutuse loomise avalik-õiguslikus vormis, mis võimaldaks riigil kaasata sotsiaalpartnereid kõigi tööturumeetmete pakkumisse ning jagada nendega vastutust tööturuprobleemide lahendamise eest.

Valitsus arutas tööturumeetmete kontseptsiooni juunis 2004 kabinetiistungil, kus otsustas laiendada tänast tööturumeetmete valikut, parandada meetmete kvaliteeti ja tõhusust, luua kliendisõbralik ja tulemustele orienteeritud organisatsioon ning rakendada juhtumikorralduse tegevus vastavalt tööturumeetmete kontseptsioonis sätestatule.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhimõtete ja korralduse väljatöötamises osalemine

Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud töörühm, kuhu oli kaasatud ka Töötukassa, töötas ajavahemikul veebruar-mai 2004 välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhialused. Valitsuse sotsiaalkindlustusreformi komisjon arutas töörühma ettepanekuid veebruaris ja mais. Oktoobris 2004 võttis sotsiaalkindlustusreformi komisjon vastu otsuse anda tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhimõtete väljatöötamise ülesanne üle Rahandusministeeriumile.

Töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu koostamises osalemine

Sotsiaalministeeriumiga koostöös alustati 2004. aasta sügisel töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu koostamist. Eelnõu eesmärgiks on eelkõige:

- parandada korduvalt töötust kogevate isikute kaitset (referentsperioodi pikendamine, loobumine staaži nullimisest pärast töötu abiraha saamist);

- võimaldada töötuskindlustusstaaži tuvastada ja hüvitise suurust arvutada Maksu- ja Tolliameti kassapõhiste andmete (töötuskindlustuse andmekogu andmete) alusel;

- tagada töötuskindlustuse seaduse vastavus EL direktiivide 80/987 ja 2002/74 (töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamine) nõuetele;



10

- lahendada töötuskindlustuse, sh EL sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglite rakendamisel ilmnenud probleemid.

Eelnõu väljatöötamist jätkatakse 2005. aastal, eelnõu valitsusele esitamise tähtaeg on juuni 2005. Muudatused on kavas jõustada 2006. aastal.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu koostamises osalemine

Töötukassa osales uue tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu väljatöötamises, eelkõige osas, mis puudutab töötutele kehtestatavaid aktiivse tööotsingu nõudeid, töötutoetuse saamise tingimusi ning Töötukassa ja tööhõiveametite vahelist andmevahetust. Valitsus kiitis 2005. aasta märtsis tööturuteenuste ja -toetuste eelnõu heaks ja esitas selle Riigikogule koos kodakondsuse seaduse muutmise seadusega. Vastavalt eelnõule on seadus plaanis jõustada 1. juulil 2005. aastal.

Kollektiivsetele koondamistele reageerimise projekti koostamine ja käivitamine

Töötukassa koostas koos sotsiaalpartnerite, Sotsiaalministeeriumi, Tööturuameti ja Tööinspektsiooniga ESFi projekti Kollektiivsetele koondamistele reageerimine taotluse. Projekti eesmärgiks on välja töötada terviklik kollektiivsetele koondamistele reageerimise süsteem, mille abil (a) rakendada võimalikult paljud koondatud töötajad uuele tööle vahepealse töötusperioodita, (b) osutada töötuks jäänud koondatutele tõhusat abi kiiresti töölesaamiseks. Projekti elluviimise aeg on 1. märts 2005 – 1. september 2006.

2. Kindlustushüvitiste menetlemine ja väljamaksmine

Eelarves oli hüvitiste kuluks kokku planeeritud 200 678 tuhat krooni. Tegelikud hüvitiste kulud 2004.a olid 194 442 tuhat krooni (96,9% aastaeelarvest), s.h. töötuskindlustus-hüvitised 129 114 tuhat krooni (93,3% töötuskindlustushüvitise aastaeelarvest), töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitis 30 769 tuhat krooni (95,30 % töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise aastaeelarvest) ja tööandja maksejõuetuse hüvitis 34 559 tuhat krooni (115,2% tööandja maksejõuetuse hüvitise aastaeelarvest) Hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu kulu seisuga 31.12.2004.a. on 38 347 tuhat krooni (99,5% eelarvest) Hüvitiste maksmisega seotud panga- ja postikulud seisuga 31.12.2004.a. olid 72 tuhat krooni (90% aastaeelarvest).

Töötuskindlustushüvitis

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitati 2004. aastal 12 021 avaldust, mis on 1 643 avaldust rohkem kui 2003. aastal. Töötuskindlustushüvitise määramise otsuseid tehti 2004. aastal 11 720 otsust ja määramata jätmise otsuseid 236 korral. Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuseid tehti 5 169.

Töötuskindlustushüvitise 180 kalendripäevasest perioodist kasutati 2004. aastal keskmiselt ära 139,1 kalendripäeva (2003 – 139,8), keskmiseks hüvitise suuruseks kujunes 2 439 krooni, mis on 251 krooni võrra suurem 2003. aasta samast näitajast.



11

Eesti keskmine ühe kalendripäeva tasu oli 2003. aastal 173.02 krooni, millest lähtuvalt oli hüvitise maksimumsuurus 2004. aastal 8 045.45 krooni kuus. 2004. aasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva tasu oli 187.18 krooni ning hüvitise maksimumsuurus 2005. aastal on seega 8 703.87 krooni kuus ehk 658.42 krooni kõrgem.

Enim avaldusi töötuskindlustushüvitise taotlemiseks on 2004. aastal esitatud Tallinna THA – 3 608 (30,01%), Ida-Virumaalt esitati 2 132 avaldust (17,73%). Kolmas maakond esitatud avalduste arvukuse poolest oli 2004. aastal AS-i Viisnurk poolt läbi viidud koondamise tõttu Pärnumaa THA 1 146 avaldusega (9,53%) . Kõige vähem avaldusi esitati 2004. aastal nagu ka 2003. aastal Hiiumaalt - 76 avaldust (0,63%) ja Läänemaalt - 176 avaldust (1,46%).

Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitis

Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotlemise avaldusi esitati möödunud aastal 154, mis hõlmas 4 090 inimest. See on vähem kui 2003. aastal, mil vastavaks näitajaks oli 168 avaldust ja 4 389 inimest. Töötukassa rahuldas 151 avaldust, mille tulemusena sai hüvitist 3 989 inimest, mis on 258 inimest vähem kui 2003. aastal.

Keskmine töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitis inimese kohta oli eelmisel aastal 8 318 krooni ja on 2003. aastaga võrreldes 619 krooni suurem.

Suuremad taotlused 2004. aastal olid AS Viisnurk 3 298 820 krooni ja 402 koondatut, Maksu- ja Tolliamet 3 093 357 krooni ja 219 koondatut, Kreenholmi Valduse AS 2 749 762 krooni ja 372 koondatut, Alstom Estonia AS 1 685 427 krooni ja 143 koondatut.

Tööandja maksejõuetus

Oluliselt suurenes 2004. aastal võrrelduna 2003. aastaga avalduste arv hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral. 2004. aastal esitati Töötukassale 249 avaldust, mis hõlmasid kokku 3 032 isikut ja mis on 50 avaldust rohkem kui 2003 aastal. Määramise otsuseid tehti 234, mille alusel määrati hüvitis 2 873 isikule, mis on 815 isikut rohkem kui 2003.

Keskmine maksejõuetuse hüvitis inimese kohta oli 2004 aastal 11 821 krooni (seadusest tulenev võimalik maksimaalne hüvitise ülemmäär 2004. aastal oli 22 251 krooni isiku kohta).

Suurimad hüvitisesaajad olid 2004. aastal AS Scanforest 3 392 763 krooni ja 229 töötajat, AS Makrill 2 205 212 krooni ja 150 töötajat, AS Enso Mööbel 1 850 440 krooni ja 136 töötajat ja Tamsalu Veskid 1 822 053 krooni ja 238 töötajat.

Töötushüvitiste koordinatsioon Euroopa Liidus

Töötushüvitiste koordinatsiooniga seoses pöörduti 2004. aastal Töötukassa poole 49 korral. 42 juhul taotleti välisriigis (Itaalia, Soome, Läti, Iirimaa, Rootsi, Holland) täitunud kindlustusperioodide liitmist või Eestis täitunud kindlustusperioodide kohta välisriigile tõendi väljastamist, neljal juhul on tegemist töötushüvitise impordiga (Saksamaa, Soome, Rootsi) ja kolmel juhul on taotletud Eesti töötuskindlustushüvitise eksporti (Inglismaa, Itaalia).

Töötushüvitise impordiga seoses maksti teiste riikide töötushüvitisi 2004. aastal välja summas 105 226 krooni.



12

Tagasinõuded

Töötukassa esitas 2004.a töötuskindlustushüvitiste tagasinõudeid 194 isikule kogusummas 319 285 krooni. Neist seaduses sätestatud korras on nõutud sisse 31.12.2004 seisuga 232 924 krooni. Seisuga 31.12.2004 oli tagastamata võlg 49 isiku osas kokku 123 449 krooni.

Võlgnike osas on tehtud kas: kooskõlastatud tagasimaksegraafik, tasaarveldus, meeldetuletus või ettekirjutus.

Tagasinõuete aluseks olevad peamised põhjused: kindlustatu ei informeeri aegsasti tööhõiveametit tööle asumisest ning teistkordse töötuskindlustushüvitise taotluse esitamisel selgub, et varasem töötuse periood kattub töötamise perioodiga.

Vaided

2004. aastal esitati Töötukassa otsustele 5 vaiet, nendest 3 töötuskindlustushüvitise otsustele ja 2 tööandja maksejõuetuse hüvitise otsustele.

1 vaie rahuldati osaliselt - täpsustati töötuskindlustushüvitise määramise otsuses kindlustatu töötuskindlustusstaaži pikkust. 2 vaiet töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsustele jäeti rahuldamata, kuna kindlustatul puudus hüvitise määramiseks nõutav kindlustusstaaž ning vaides ei esitatud täiendavaid tõendeid kindlustusstaaži kohta. Ühes tööandja maksejõuetuse hüvitise menetluses esitati 2 vaiet määratud hüvitise suurendamiseks. Mõlemad vaided jäeti rahuldamata, kuna hüvitis oli määratud maksimaalses lubatud suuruses - töötaja kolmekordse keskmise brutokuupalga ulatuses.

Kohtuvaidlused

2004. aastal esitati halduskohtule kaebus Töötukassa otsusele, millega tunnistati kehtetuks töötuskindlustushüvitise määramise otsus seoses taotleja töötuna arveloleku lõppemisega hüvitise saamise ajal. Halduskohtumenetlus on peatatud kuni lahendini tööhõiveameti vastu esitatud kaebuses, milles kaebaja vaidlustas töötuna arveloleku lõpetamise.

Samuti esitati 2004. aasta detsembris halduskohtule kaebus, milles isik taotleb Rahandusministeeriumilt või Töötukassalt tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmist. 2000. aastal maksis Rahandusministeerium tol ajal kehtinud õigusaktide alusel kaebuse esitajale väljamaksmisele kuulunud hüvitise pankrotihalduri näidatud pangaarvele. Kuna hüvitisele õigust omavale isikule hüvitist välja ei makstud, on tal jätkuvalt rahuldamata nõue riigi (Rahandusministeeriumi) vastu hüvitise summas 8 250 krooni saamiseks ning viiviste ja intresside maksmiseks. Rahandusministeerium on kohtule teatanud, et on nõus rahuldama hüvitise nõude. Töötukassal puudub õiguslik alus kaebuse esitajale hüvitise maksmiseks.

Kokku tegi Töötukassa 2004. aastal seoses töötuskindlustuse seaduse alusel maksmisele kuuluvate hüvitise taotlemise avalduste menetlemisega 18 168 otsust, mis on ligikaudu 4 200 otsust rohkem kui 2003. aastal.



13

3. Finantstegevus

Töötukassa 2004. aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 623 095 tuhat krooni, sealhulgas töötajate töötuskindlustusmakseid 404 817 tuhat krooni ja tööandja töötuskindlustusmakseid 218 278 tuhat krooni. Kokku laekus töötuskindlustus-maksetest 2004. aastal 632 917 tuhat krooni (101,6% aastaeelarvest).

Töötukassa 2004.a. eelarves oli planeeritud investeeringutulu 26 251 tuhat krooni. 2004.a. täitmine on 32 998 tuhat krooni (125,7% aastaeelarvest). Investeeringutulust moodustasid:

üleöö deposiitide intress 46 tuhat krooni

tähtajaliste deposiitide intressid 5 742 tuhat krooni

tulu võlakirjadelt 24 380 tuhat krooni

tulu osakutelt 3 100 tuhat krooni

futuurtehingute kulu -154 tuhat krooni

investeerimisega seotud kulud -115 tuhat krooni.

AS-ile Eesti Ühispank on tasutud väärtpaberite ja muude finantsvahendite hoidmise ja finantsvahendite ja –tehingute üle arvestuse pidamise korraldamise ning nendega seotud teenuste osutamise eest 2004. aastal kokku 384 tuhat krooni (99,0% aastaeelarvest).

31.12.2004 seisuga oli töötuskindlustushüvitiste sihtfondis 873 miljonit krooni ja tööandja sihtfondis 381 miljonit krooni. Töötuskindlustushüvitiste sihtfondist tehti 2004. aastal väljamakseid 136 miljonit ja tööandja sihtfondist 108 miljonit krooni.

31.12.2004 seisuga oli deposiitides 252 miljonit krooni ehk 20,22 protsenti, võlakirjades 955 miljonit krooni ehk 76,02 protsenti, intressifondides 17 miljonit ehk 1,32 protsenti ning rahaturufondides 28 miljonit krooni ehk 2,25 protsenti sihtfondide vahenditest. Arveldusarvel oli kaks miljonit krooni ehk 0,19 protsenti sihtfondide vahenditest.

2004. aastal teenis Töötukassa investeeringutuludena 33,0 miljonit krooni, saavutades perioodis sihtfondide aastaseks tulumääraks 2,90%. Töötukassa benchmark’i aluseks oleva 1-aastase Euro IRS intressimäärad samal perioodil praktiliselt ei muutunud ning jäid tasemele 2,37%, benchmark’i perioodi tulumääraks kujunes 2,30%.

2004. aasta intressiturge iseloomustasid täitumatud ootused. Globaalselt oli tegu läbi aastakümnete tugevaima majanduskasvuga aastaga, mil maailma juhtiva majanduse - Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv alustas intressimäärade tõstmise tsüklit. Hoolimata tugevast globaalsest majanduskasvust ja kesksete intressimäärade pidevast tõstmisest USA-s lõpetasid pikaajalised intressid aasta vastuoluliselt hoopis oluliselt madalamatel tasemetel võrreldes eelnenud perioodiga.



14

Aasta alguses oli võlaturgude tähelepanu keskmes USA tööturg, millelt laekuvad nõrgad näitajad suutsid investoreid mitu kuud järjest negatiivselt üllatada ning intresse oluliselt allapoole suruda. Sihtfondide I kvartali tulususeks kujunes kokkuvõttes benchmark’ile minimaalselt alla jääv 3,21%.

II kvartali alguse USA tööturustatistika tugevus tõi võlaturgudel kaasa ulatusliku pöörde. Intresside tõusu toetas stabiilselt tugevana jätkuv USA majandus – eurointressid järgisid USA liikumisi ning kvartaliga tõusid intressid 45 baaspunkti võrra. Töötukassa sihtfondide strateegiline paigutus õigustas end kui sihtfondide kvartalitulemus 2,05% per annum ületas alla ühe protsendi tootlusega benchmark’i.

III kvartalis ilmnes, et finantsturud on reaalsest majandustsüklist ette jooksnud. Ajutisele majandusnäitajate nõrgenemisele lisas kaalu rekordtasemeteni tõusnud nafta hind. Sumbunud optimismi valguses intressid praktiliselt ei muutunud. Sihtfondides saavutatud tootlus 3,25% ületas benchmark’i.

IV kvartalis tõusid lisaks nafta hinnale turgude huviorbiiti USA dollarit ümbritsevad probleemid. Kahtlused ülisuurte kaksikdefitsiitide finantseerimise võimes tõid valuutaturul kaasa tugeva euro kallinemise, mida saatis eurointresside vastav langus. Langevate intressidega keskkonnas suurendati intressiriski ka Töötukassa sihtfondide portfellides. Kvartali kokkuvõttes saavutati tulususeks taas benchmark’i ületav 3,13%.

2004.a lõpuks oli tururiskidele avatud 13,9% portfellist, millest 1,4% oli kroonivõlakirjades, 1,3% võlakirjafondides, 3,9% lühikestes, 5,4% keskpikkades ja 2,0% pikkades eurovõlakirjades. Tähtajaliste deposiitide osa portfellis vähenes aasta jooksul ligi kolmandiku võrra 20,2%-ni. Alla aastase tähtajaga võlakirjade osa kahanes 8,3%-le. Aasta jooksul jätkus juba pikemaajaliselt kestev ujuva intressimääraga võlakirjade osakaalu kasv, mis moodustasid detsembri lõpul portfellist juba 51,2%. Rahaturufondidesse oli aasta lõpuks kogunenud 2,5% portfellist. Ülejäänud 3,9% portfellist moodustasid võlakirjad, millede intressirisk oli kaetud futuurlepingutega.

4. Kokkuvõte

Töötukassa 2004. aastaks seatud eesmärgid on täidetud ning need toetavad arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamist. Töötukassa peab väga oluliseks, et seatud eesmärgid on realistlikud ning nende täitmiseks on ette nähtud piisavalt vahendeid.

.



15

5. Eesti Töötukassa eelarve täitmine 2004 (tuh.kr)

KOKKU

EELARVEKOKKU

TÄITMINE

Töötukindlustus-hüvitiste sihtfond

(EELARVE)

Töötukindlustus-hüvitiste sihtfond

(TÄITMINE)

Töölepingute kollektiivse

ülesütlemise ja tööandja

maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond

(EELARVE)

Töölepingute kollektiivse

ülesütlemise ja tööandja

maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond

(TÄITMINE)Reservkapital (EELARVE)

Reservkapital (TÄITMINE)

TULUD 1.Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 404 817 420 121 404 817 420 121 0 0 0 02.Tööandja töötuskindlustusmaksed 218 278 223 742 0 0 218 278 223 742 0 0 Töötuskindlustusmaksete viivised 0 730 0 476 2543.Laekumised reservkapitali 39 807 0 0 0 0 0 39 807 04.Investeeringutulu 26 251 32 998 16 759 21 604 7 621 9 407 1 871 1 987KOKKU TULUD 689 153 677 591 421 576 442 201 225 899 233 403 41 678 1 987KULUD 1.Töötuskindlustushüvitised 138 392 129 114 138 392 129 114 0 0 0 02.Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitis 32 286 30 769 0 0 32 286 30 769 0 03.Tööandja maksejõuetuse hüvitis 30 000 34 559 0 0 30 000 34 559 0 04.Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 38 545 38 347 0 0 38 545 38 347 0 05.Hüvitiste maksmisega seotud panga- ja postikulud 80 72 60 39 20 33 0 06.Sihtfondi vahendite paigutamisega seotud kulud 388 384 244 258 144 126 0 07.Töötukassa tegevuskulud 11 583 10 850 7 526 7 080 4 057 3 770 0 08.Eraldised reservkapitali 39 807 0 25 863 0 13 944 0 0 0KOKKU KULUD 291 081 244 095 172 085 136 491 118 996 107 604 0 0 SIHTFONDIDE TULEM 398 072 433 496 249 491 305 710 106 903 125 799 41 678 1 987



16

Tegevuskulude eelarve täitmine 2004.a. (tuh.kr) EELARVE TÄITMINE TÄITMISE %1.PERSONALIKULUD 6 383 6 084 95,311 Tööjõukulud 6 028 5 803 96,312 Muu personalikulu 355 281 79,22.MAJANDUSKULUD 3 087 2 858 92,621 Halduskulud 2 442 2 260 92,522 Muud majanduskulud 645 598 92,73.IT JA TKIS KULUD 1 834 1 660 90,54.MUUD KULUD 179 178 99,44.EELARVELINE RESERV 100 70 70,0KOKKU 11 583 10 850 93,7



17

Raamatupidamise aastaaruanne

Juhatuse deklaratsioon Juhatus deklareerib oma vastutust lehekülgedel 17 kuni 30 esitatud Eesti Töötukassa 2004. a. raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsuse eest ning kinnitab oma parimas teadmises, et:

- raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

- raamatupidamise aastaaruanne kajastab Eesti Töötukassa finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt;

- kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani 06.04.2005, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

- Eesti Töötukassa on jätkuvalt tegutsev.

_________________________ _________________________ Meelis Paavel Erik Aas Juhatuse esimees Juhatuse liige _________________________ Ene Õunmaa Juhatuse liige



18

Bilanss (Eesti kroonides)

Lisa 31.12.2004 31.12.2003AKTIVA Käibevara Raha ja pangakontod 2 254 364 496 265 894 974Aktsiad ja muud väärtpaberid 3 1 101 829 568 674 018 598Nõuded töötuskindlustusmakse osas 4 58 773 254 60 599 832Muud lühiajalised nõuded 112 118 3 700Viitlaekumised Intressid 11 2 061 661 1 740 439 Kokku 2 061 661 1 740 439Käibevara kokku 1 417 141 097 1 002 257 543Põhivara Materiaalne põhivara Muu materiaalne põhivara 939 752 882 609 Akumuleeritud põhivara kulum -368 013 -183 377 Kokku 5 571 739 699 232Põhivara kokku 571 739 699 232VARAD KOKKU 1 417 712 836 1 002 956 775

PASSIVA Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 471 256 269 770Kohustus hüvitiste osas 6 43 438 405 44 976 667Maksuvõlad 7 4 210 744 8 230 736Viitvõlad Võlad töövõtjatele 257 318 205 267 Muud 69 496 1 845 Kokku 326 814 207 112Ettemakstud töötuskindlustusmakse 8 2 443 644 15 946 218Lühiajalised kohustused kokku 50 890 863 69 630 503Netovara Üldreserv 1 100 296 000 55 036 000Sihtfondid Töötuskindlustushüvitiste sihtfond 568 782 730 319 973 361 Töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond

264 247 542 161 782 104

Kokku 833 030 272 481 755 465Aruandeaasta tulem 433 495 701 396 534 806Netovara kokku 1 366 821 973 933 326 272KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 417 712 836 1 002 956 775



19

Tulemiaruanne (Eesti kroonides)

Lisa 2004.a. 2003.a. Tulu töötuskindlustusmaksetest 9 643 863 113 575 040 509Viivis töötuskindlustusmaksetelt 729 788 0Kulu töötuskindlustushüvitistest 10 -194 442 386 -159 811 739Sotsiaalmaks hüvitistelt -38 346 575 -31 541 342Netotulem kindlustustegevusest 411 803 940 383 687 428 Intressitulu 11 6 316 749 7 082 334Neto intressitulem 6 316 749 7 082 334Kasum kauplemisportfellilt 12 26 681 097 17 036 807Tegevuskulud 13 -11 297 821 -11 271 763Muud kulud -8 264 0Tegevustulem 21 691 761 12 847 378 Aruandeaasta tulem 433 495 701 396 534 806

Netovara muutuste aruanne (Eesti kroonides)

Üldreserv Töötuskindlus-tushüvitiste sihtfond

Töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond

Jaotamata tulem Netovara kokku

01.01.2003 0 0 0 536 791 465 536 791 465Eraldis üldreservi 55 036 000 0 0 -55 036 000 0 Eraldis sihtfondidesse 0 319 973 361 161 782 104 -481 755 465 0Aruandeaasta tulem 0 0 0 396 534 806 396 534 80631.12.2003 55 036 000 319 973 361 161 782 104 396 534 806 933 326 272 Eraldis üldreservi 45 260 000 0 0 -45 260 000 0Eraldis sihtfondidesse 0 248 809 369 102 465 438 -351 274 807 0Aruandeaasta tulem 0 0 0 433 495 701 433 495 70131.12.2004 100 296 000 568 782 730 264 247 542 433 495 701 1 366 821 973



20

Rahavoogude aruanne

(Eesti kroonides)Lisa 2004.a. 2003.a.

Rahavood põhitegevusestLaekunud töötuskindlustusmakseid 9 632 187 116 573 017 013Laekunud viivised töötuskindlustusmaksetelt 729 788Tasutud hüvitised, ilma kinnipeetud tulumaksuta -163 067 281 -97 601 795Hankijatele tasutud arved -4 860 990 -5 482 084Töötajatele makstud tasud, ilma kinnipeetud tulumaksuta -3 196 598 -3 186 499Tasutud maksud -78 027 701 -43 478 109Muud laekunud tulud 71 219 80 479Muud tasutud kulud -271 563 -323 946Rahavood põhitegevusest kokku 383 563 990 423 025 059

Rahavood investeerimisestMateriaalse põhivara soetamine 5 -75 599 -465 184Saadud intressid 11 5 995 527 5 978 317Futuurtehingute kulu 12 -154 432 0Üle 3-kuulise tähtajaga hoiustesse investeerimine 2 -468 556 000 -505 675 313Üle 3-kuulise tähtajaga hoiuste lõppemine 2 479 556 000 310 675 313Muude finantsinvesteeringute, va rahaturufondi osakute soetus 3 -1 271 854 825 -1 391 054 571Muude finantsinvesteeringute, va rahaturufondi osakute müük 3 875 488 261 1 091 365 194Rahavood investeerimisest kokku -379 601 068 -489 176 244

Rahavood kokku 3 962 922 -66 151 185

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 26 469 374 92 620 559Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 962 922 -66 151 185Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 30 432 296 26 469 374

Raha ja raha ekvavalendid 31.12.2004 31.12.2003- raha ja pangakontod bilansis 2 254 364 496 265 894 974- üle 3-kuulise tähtajaga hoiused (miinus) 2 -252 000 000 -263 000 000- rahaturufondi osakud 3 28 067 800 23 574 400Kokku raha ja raha ekvivalendid 30 432 296 26 469 374



21

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused

Üldine informatsioon

Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on töötuskindlustushüvitiste, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab Töötukassa töötajate ja tööandja poolt tasutud töötuskindlustusmaksetest.

Töötukassa tegutseb töötuskindlustuse seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide alusel.

Töötukassa juhatus koostas 2004.a. raamatupidamise aastaaruande. Aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid . Aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse printsiipi, va. kaubeldavate väärtpaberite osas, mille puhul on rakendatud õiglase väärtuse meetodit.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides (täiskroonides).

Üldpõhimõtted

Aruandeskeemid

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi, va. omakapitali osas. Tulenevalt Töötukassa eripärast on “omakapitali” asemel kasutatud “netovara” mõistet. Samuti ei ole järgitud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeeme, vaid selle asemel on Töötukassa eripärast ja rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal lähtudes koostatud spetsiifiline tulemiaruande skeem, kus eraldi on välja toodud netotulem kindlustustegevusest ja tegevustulem. Rahavoo aruande puhul on kasutatud otsest meetodit.

Välisvaluutapõhised tehingud ja kirjed

Tehingud välisvaluutas kajastatakse raamatupidamises tehingupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi järgi. Ümberhindlusest tekkinud tulud ja kulud kajastatakse tulemiaruandes.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt. nõudmiseni hoiused, kuni 3-kuulise tähtajaga tähtajalised hoiused ning rahaturufondi osakud).



22

Finantsinvesteeringute arvestus

Käibevarana kajastatud väärtpaberid on need väärtpaberid, mis on soetatud edasimüügi eesmärgil bilansipäevale järgneva majandusaasta jooksul või mille lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem.

Kauplemiseesmärgil soetatud väärtpaberite arvestus

Kauplemiseesmärgil soetatud väärtpaberid (sh. osakud, võlakirjad, aktsiad jm väärtpaberid) ja tuletisinstrumendid võetakse arvele väärtuspäeval soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse neid õiglases väärtuses, mis baseerub noteeritud turuhindadel ning Eesti Panga ametlikel vahetuskurssidel. Kauplemisväärtpaberitelt saadud tulud/kulud, nii õiglase väärtuse muutus kui ka intressid vastavatelt väärtpaberitelt (va. rahaturufondi osakutelt), kajastatakse tulemiaruandes real “Kasum kauplemisportfellilt”. Intressitulu rahaturufondi osakutelt kajastatakse tulemiaruandes real “Intressitulu”.

Materiaalne põhivara

Materiaalse põhivarana võetakse arvele rohkem kui 1-aastase kasutusajaga varad, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni (alates 01.01.2005.a. 30 000 krooni ilma käibemaksuta) Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses ning amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes nende kasulikust tööeast (3-5 aastat).

Kasutus- ja kapitalirendiarvestus

Rendilepingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks lähtutakse sellest, kes kannab renditava vara omandiga seotud olulised riskid ja hüved. Renditehingud, mille puhul renditava vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle, on loetud kapitalirendiks. Muud tehingud on käsitletud kasutusrendina.

Kapitalirendile võetud varad on bilansis kajastatud rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses. Kapitalirendile võetud põhivaradelt arvutatakse amortisatsiooni üldises korras, lähtudes rendiperioodi pikkusest ning vara jääkväärtusest rendiperioodi lõppedes. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Töötuskindlustusmaksete arvestus

Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tekkepõhiselt, st. tulu kajastatakse sellel perioodil, millal ettevõtted on teinud väljamakse, millelt töötuskindlustusmakseid maksta tuleb. Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real.

See osa tasumata töötuskindlustusmaksetest, mille maksetähtaeg saabub peale bilansipäeva või mis on Maksu- ja Tolliameti poolt bilansipäevaks ülekantud, kuid Töötukassa arveldusarvele jõudnud pärast bilansipäeva, on kajastatud nõudena bilansireal “nõuded töötuskindlustusmakse osas”. Ebatõenäoliselt laekuvaid töötuskindlustusmaksete nõuded on hinnatud Maksu- ja Tolliameti poolt vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetele, st.:



23

nõuded, mis on 90 kuni 180 päeva üle tähtaja, hinnatakse 50% ulatuses alla ning rohkem kui 180 päeva tähtaja ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla. Töötuskindlustusmaksete osas tehtud ettemaksed on bilansis kajastatud real “ettemakstud töötuskindlustusmakse”.

Töötukassa tugineb töötuskindlustusmaksetega seotud tulu kajastamisel Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmetele. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmed on pidevalt muutuvad (ettevõtete poolt tehtud korrigeerimised eelmiste perioodide deklaratsioonides, Maksu- ja Tolliameti poolt tagantjärgi tehtud otsused ühe maksuliigi võla katmiseks teise maksu ettemakse arvelt). Töötukassa on lähtunud käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel 8 märtsi 2005.a. seisuga Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud andmetest. Töötukassa juhtkonna hinnangul ei tohiks 2004.a. töötuskindlustusmaksete osas peale seda kuupäeva enam olulisi muutusi toimuda. Hilisemad korrigeerimised 2004.a. tulu osas kajastatakse järgmise aasta tulemiaruandes. Viivised töötuskindlustusmaksetelt on kasumiaruandes kajastatud kassapõhiselt Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud andmete alusel

Töötuskindlustushüvitiste arvestus

Kulu töötuskindlustushüvitistest kajastatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkemomendiks (kogu hüvitise summas olenemata sellest, millal konkreetselt hüvitis välja makstakse) loetakse hüvitise saamiseks avalduse esitamise kuupäeva. Kulu töötuskindlustushüvitistest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real.

Kohustus veel ülekandmata Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud töötuskindlustushüvitise osas on kajastatud kohustusena bilansireal “kohustus töötuskindlustushüvitiste osas”.

Reservkapital

Töötukassa reservkapital (üldreserv) on Töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

Reservkapitali suurus on vähemalt 10 protsenti Töötukassa varade mahust.

Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse korral Töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministri kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis tagab Töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.

Reservkapitali haldamist korraldab ja selle eest vastutab Rahandusministeerium vastavalt Töötukassa ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule. Reservkapitali haldamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest.



24

Lisa 2. Raha ja pangakontod

31.12.2003 31.12.2003Nõudmiseni hoiused 2 364 496 2 894 974Tähtajalised hoiused 252 000 000 263 000 000Kokku raha ja pangakontod 254 364 496 265 894 974Tähtajalised hoiused tähtaegade lõikes: -3 kuni 12 kuud 252 000 000 236 000 000Kokku 252 000 000 236 000 000

2004.a. sõlmiti pikema kui 3-kuulise tähtajaga deposiite summas 468 556 000 (2003: 505 675 313) krooni, üle 3-kuulise tähtajaga deposiite lõppes 2004.a. summas 479 556 000 (2003: 310 675 313) krooni. Vaata täiendavat informatsiooni intressitulu osas lisast 11.

Lisa 3. Kauplemisväärtpaberid

Rahaturu-fondi osakud

Muud osakud

Võlakirjad Kokku väärtpaberid

Väärtpaberid 01.01.2003.a. 16 900 900 57 591 206

275 911 079 350 403 185

Aruandeperioodil soetatud väärtpaberid

864 750 800 266 627 230 1 124 427 341 2 255 805 371

Aruandeperioodil müüdud väärtpaberid (müügihinnas)

-858 077 300 -270 789 267 -820 575 927 -1 949 442 494

Realiseeritud ja realiseerimata kasum väärtpaberitelt (vt. lisa 12)

0 3 298 558 13 953 978 17 252 536

Väärtpaberid 31.12.2003.a. - turuhinnas 23 574 400 56 727 727 593 716 471 674 018 598 - soetusmaksumuses 23 574 400 56 655 998 589 225 970 669 456 368 Väärtpaberid 01.01.2004.a. 23 574 400 56 727 727 593 716 471 674 018 598Aruandeperioodil soetatud väärtpaberid

902 270 300 143 359 910 1 128 494 915 2 174 125 125

Aruandeperioodil müüdud väärtpaberid (müügihinnas)

-897 776 900 -83 831 578 -791 656 683 -1 773 265 161

Realiseeritud ja realiseerimata kasum väärtpaberitelt (vt. lisa 12)

0 2 571 313 24 379 694 26 951 007

Väärtpaberid 31.12.2004.a. - turuhinnas 28 067 800 118 827 372 954 934 397 1 101 829 568 - soetusmaksumuses 28 067 800 116 356 776 949 388 070 1 093 812 646



25

Lisa 4. Nõuded töötuskindlustusmakse osas

31.12.2004 31.12.2003Raha teel1 345 308 496 477Deklareeritud, tasumata maksed2 58 427 946 60 103 355Kokku 58 773 254 60 599 8321 Rahana teel on kajastatud see summa, mis Maksuameti poolt kanti enne bilansipäeva üle, kuid mis jõudis Töötukassa arveldusarvele peale bilansipäeva.

2 Seotud 2004.a. tehtud väljamaksetega (s.h. detsembris 2004 tehtud väljamaksetega, mille maksetähtaeg on jaanuaris 2005).

Vastavalt Maksuametilt saadud informatsioonile on töötuskindlustusmaksete nõudeid seisuga 31.12.2004 hinnatud ebatõenäoliseks kogusummas 5 003 662 krooni.

Lisa 5. Materiaalne põhivara

2004.a. 2003.a. Soetusmaksumus aasta algul 882 609 417 425 Soetamine 75 599 465 184 Müük ja mahakandmine -18 456 0 Soetusmaksumus perioodi lõpul 939 752 882 609 Akumuleeritud kulum aasta algul -183 377 -36 857 Perioodi kulum (vt. lisa 13) -192 848 -146 520 Müüdud ja mahakantud põhivara kulum 8 212 0 Akumuleeritud kulum perioodi lõpul -368 013 -183 377 Jääkväärtus aasta algul 699 232 380 568 Jääkväärtus perioodi lõpul 571 739 699 232

Lisa 6. Kohustused hüvitiste osas

31.12.2004 31.12.2003 Töötuskindlustushüvitis 37 659 727 36 226 364Kollektiivse koondamise hüvitis 633 934 2 983 711Tööandja maksejõuetuse hüvitis 29 844 54 507Deklareerimata sotsiaalmaks hüvitistelt 5 114 900 5 712 085Kokku 43 438 405 44 976 667



26

Lisa 7. Maksuvõlad

31.12.2004 31.12.2003 Üksikisiku tulumaks töötasult 119 959 171 092Üksikisiku tulumaks hüvitistelt 1 747 219 3 570 074Sotsiaalmaks töötasudelt 176 606 236 186Sotsiaalmaks hüvitistelt 2 123 120 4 184 826Töötuskindlustusmakse 6 197 6 548Pensionikindlustus töötasudelt 7 756 6 018Pensionikindlustus hüvitistelt 21 431 48 904Ettevõtte tulumaks 8 456 7 088Kokku 4 210 744 8 230 736

Lisa 8. Ettemakstud töötuskindlustusmakse

31.12.2004 31.12.2003 Aruandeperioodil maksumaksja poolt rohkem tasutud töötajate töötuskindlustusmaksed

1 594 478 10 361 355

Aruandeperioodil maksumaksja poolt rohkem tasutud tööandja töötuskindlustusmaksed

849 166 5 584 863

Kokku 2 443 644 15 946 218



27

Lisa 9. Tulu töötuskindlustusmaksetest

Töötajate töötuskind-

lustusmakse

Tööandja töötuskind-

lustusmakse

Kokku

2004.a. 2004.a. Maksuametile laekunud töötuskindlustusmaksed

412 381 064 219 654 883 632 035 947

s.h. Maksuameti poolt Töötukassale üle kantud 412 484 992 219 702 124 632 187 116 Raha teel 2003.a.- vt lisa 4 -329 241 -167 236 -496 477

Raha teel 2004.a – vt. lisa 4 225 313 119 995 345 308

Laekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2004.a. (detsembrikuu deklaratsioonid – vt.lisa 4)

-1 027 260 -648 148 -1 675 408

s.h. laekumata töötuskindlustusmaksed 31.12.2003.a. -39 151 496 -20 951 859 -60 103 355 laekumata töötuskindlustusmaksed 31.12.2004.a 38 124 236 20 303 711 58 427 947 Ettemakstud töötuskindlustusmaksete muutus 2004.a. – vt. lisa 8

8 766 877 4 735 697 13 502 574

s.h. ettemakstud töötuskindlustusmaksed 31.12.2003.a. 10 361 355 5 584 863 15 946 218 ettemakstud töötuskindlustusmaksed 31.12.2004.a -1 594 478 -849 166 -2 443 644Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest 420 120 681 223 742 432 643 863 113 2003.a. 2003.a. Maksuametile laekunud töötuskindlustusmaksed

373 991 938 199 087 954 573 079 892

s.h. Maksuameti poolt Töötukassale üle kantud 373 950 903 199 066 110 573 017 013 Raha teel 2002.a.- vt lisa 4 -288 206 -145 392 -433 598

Raha teel 2003.a – vt. lisa 4 329 241 167 236 496 477

Laekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2003.a. (detsembrikuu deklaratsioonid – vt.lisa 4)

3 437 665 1 883 206 5 320 871

s.h. laekumata töötuskindlustusmaksed 31.12.2002.a. -35 713 831 -19 068 653 -54 782 484 laekumata töötuskindlustusmaksed 31.12.2003.a 39 151 496 20 951 859 60 103 355 Ettemakstud töötuskindlustusmaksete muutus 2003.a. – vt. lisa 8

-2 155 306 -1 204 948 -3 360 254

s.h. ettemakstud töötuskindlustusmaksed 31.12.2002.a. 8 206 049 4 379 915 12 585 964 ettemakstud töötuskindlustusmaksed 31.12.2003.a -10 361 355 -5 584 863 - 15 946 218Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest 375 274 297 199 766 212 575 040 509



28

Lisa 10. Kulu hüvitistest

Töötus-kindlustus-hüvitis

Kollektiivse koondamise hüvitis

Tööandja maksejõue-tuse hüvitis

Kokku

2004.a. Tasumata hüvitised 01.01.2004.a. 36 226 364 2 983 518 54 507 39 264 3892004.a. makstud hüvitised - 127 680 637 -33 118 560 -34 584 073 -195 383 270Aruandeperioodil maksmata 2004.a. hüvitised – vt. lisa 6

-37 659 727 -633 934 -29 844 -38 323 505

Kokku kulu hüvitistest -129 114 000 -30 768 976 -34 559 410 -194 442 386 2003.a. 2003.a. makstud hüvitised -69 769 025 -27 838 279 -22 940 046 -120 547 350Aruandeperioodil maksmata 2003.a. hüvitised – vt. lisa 6

-36 226 364 -2 983 518 -54 507 -39 264 389

Kokku kulu hüvitistest -105 995 389 -30 821 797 -22 994 553 -159 811 739

Lisa 11. Intressitulu

2004.a. 2003.a. Intressitulu deposiitidelt 5 742 082 6 221 859 s.h. laekumata intressitulu 2 045 727 1 692 817 Intressitulu üleöödeposiitidelt 45 662 37 779 Intressitulu rahaturufondi osakutelt 529 005 822 696 s.h. laekumata intressitulu 15 934 47 622 Kokku intressitulu 6 316 749 7 082 334

Laekumata intressitulu kogusummas 2 061 661 krooni seisuga 31.12.2004 ja summas 1 740 439 krooni seisuga 31.12.2003 on bilansis kajastatud viitlaekumisena real “intressid”.



29

Lisa 12. Kasum kauplemisportfellilt

2004.a. 2003.a. Kasum võlakirjadelt 24 379 694 13 953 978 s.h. realiseerimata kasum 5 546 327 4 490 501 Kasum osakutelt 2 571 312 3 298 558 s.h. realiseerimata kasum 2 470 596 71 729 Futuurtehingute realiseerunud kahjum -154 432 0 Tehingutasud -95 084 -159 365 Kahjum valuutakursi muutustest -20 393 -56 364 Kokku kasum kauplemisportfellilt 26 681 097 17 036 807 Seisuga 31.12.2004 oli Töötukassal futuurtehingutes lühikene positsioon 24 Euro Schatz lepingu ulatuses (nominaalväärtus 2,4 mln. EUR), millega kaeti intressiriski olemasolevate Dow Chemical 5% 10/06 ja Carrefour 5,125% 08/06 võlakirjade positsioonidel.

Lisa 13. Tegevuskulud

2004.a. 2003.a. Palgakulu -4 364 020 -4 387 205 Sotsiaalmaksukulu -1 438 958 -1 442 874 Põhivara kulum (vt. lisa 5) -192 848 -146 520 Töötukassa andmekogu kulud -1 245 513 -1 055 410 Muud tegevuskulud -4 056 482 -4 239 754 Kokku -11 297 821 -11 271 763 Lisa 14. Kasutusrent Töötukassa on sõlminud kasutusrendilepinguid arvutustehnika rentimiseks kogusummas 785 830 krooni, paljundusmasina rentimiseks 148 796 krooni ja sõiduautode rentimiseks 599 380 krooni. Kasutusrendi makseid on aruandeaasta tulemiaruandes kajastatud summas 484 897 (2003: 556 348) krooni, sellest 258 602 (2003: 259 551) krooni tasuti arvutustehnika kasutusrendi, 61 897 (2003: 61 897) krooni paljundusmasina ja 164 398 (2003: 234 900) krooni sõiduautode rentimise eest.



30

Lisa 15. Bilansivälised hüvitiste tagasinõuded

2004.a. 2003.a. Aruandeperioodi alguseks 37 088 0 Perioodi jooksul tehtud tagasinõudeid 319 285 187 832 Perioodi jooksul laekunud tagasinõudeid -232 924 -150 744 Kokku 123 449 37 088 Tagasinõuded on isikule õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitiste tagastamiseks esitatud nõuded. Nõuded tekivad valdavalt tulenevalt asjaolust, et hüvitise saajast või tööhõiveametist tingituna ei edastata õigeaegselt Töötukassale teavet töötu staatuse lõpetamise kohta.



31

Juhatuse ja nõukogu allkirjad 2004.a. majandusaasta aruandele

Juhatus on koostanud 2004. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud tulemi jaotamise ettepanek ja audiitori järeldusotsus, läbi vaadanud ja heaks kiitnud

Juhatus:

Meelis Paavel juhatuse esimees ____________________ ___.___.2005

Erik Aas juhatuse liige ____________________ ___.___.2005

Ene Õunmaa juhatuse liige ____________________ ___.___.2005

Nõukogu:

Marko Pomerants nõukogu esimees ____________________ ___.___.2005

Valdo Kalm nõukogu liige ____________________ ___.___.2005

Tarmo Kriis nõukogu liige ____________________ ___.___.2005

Ülle Mathiesen nõukogu liige ____________________ ___.___.2005

Harri Taliga nõukogu liige ____________________ ___.___.2005

Henn Vallimäe nõukogu liige ____________________ ___.___.2005



32

Audiitori järeldusotsus



33

Tulemi jaotamise ettepanek

Eesti Töötukassa jaotamata tulem on 31. detsembril 2004 järgmine

eelmiste perioodide jaotamata tulem 0 krooni

2004. a. tulem 433 495 701 krooni

Kokku jaotamata tulem 31.12.2004.a. 433 495 701 krooni

Kooskõlas töötuskindlustuse seadusega moodustatakse töötuskindlustusmaksetest kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi. Sihtfondide kohta peetakse eraldi arvestust.

Töötukassa reservkapital on Töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. Reservkapitali suuruseks peab olema vähemalt 10 protsenti Töötukassa varade mahust.

Lähtudes eeltoodust teeb juhatus nõukogule ettepaneku jaotada 2004.a. tulem alljärgnevalt:

1. Eraldised üldreservi 41 476 000 krooni

2. Eraldised töötuskindlustushüvitiste sihtfondi 279 942 871 krooni

3. Eraldised töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja

tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 112 076 830 krooni

_________________________ _________________________ Meelis Paavel Erik Aas Juhatuse esimees Juhatuse liige _________________________ Ene Õunmaa Juhatuse liige

Documents

Eesti Töötukassa 2004.aasta majandusaasta aruanne · võimaluste analüüsi ja teenuste väljatöötamise Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti algatamine Töötukassa 2003. aasta