TARTU ÜLIKOOLI AASTAARUANNE 2003

3

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOLI aastaaruanne 2003

Tartu 2004

2003. aasta aruanne 4

Tartu Ülikooli aastaaruanne 2003

Koostaja Liina Vahemets

Keeletoimetaja Marika Kullamaa

http://www.ut.ee

Tartu Ülikooli teabetalitus Ülikooli 18 50090 Tartu

proffice@ut.ee tel 737 5509

Kaane kujundanud

Aide Eendra

Autoriõigus: Tartu Ülikool 2004

Tartu Ülikool, 2004

ISSN 1406–3042

OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ut.ee

Tellimus nr. 133

SISUKORD

1. PEAMISED TEGEVUSSUUNAD. Jaak Aaviksoo ............................................................ 9 1.1. Üldandmete tabel .......................................................................................................... 10

2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON. Sirje Mark, Ivar-Igor Saarniit .... 11 2.1. Struktuuri skeem .......................................................................................................... 13

3. LIIKMESKOND ................................................................................................................. 14 3.1. Töötajad. Raivo Valk .................................................................................................... 14 3.2. Üliõpilased. Ülle Hendrikson ....................................................................................... 17

4. ÕPPETÖÖ. Ülle Hendrikson .............................................................................................. 20 4.1. Üliõpilaste vastuvõtt ..................................................................................................... 20 4.2. Õppetöö korraldus ........................................................................................................ 22 4.3. Õppetöö kvaliteet, õppetegevuse arendamine ............................................................... 26 4.4. Ülikooli lõpetamine, kaitsmised ja eksmatrikuleerimine .............................................. 29

5. TEADUSTÖÖ. Viktor Muuli .............................................................................................. 31 5.1. Silmapaistvamad tulemused ......................................................................................... 31 5.2. Publikatsioonid ............................................................................................................. 34 5.3. Teadusürituste korraldamine ja seal osalemine ............................................................ 35 5.4. Teadustöö finantseerimine ........................................................................................... 36 5.5. Teadustegevuse evalveerimine ..................................................................................... 39

6. ARENDUSTEGEVUS ........................................................................................................ 40 6.1. Arendustegevuse põhisuunad. Karin Jaanson ............................................................. 40 6.2. Innovatsioonitegevuse põhisuunad. Erik Puura ........................................................... 41 6.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid. Karin Jaanson .............................................. 42 6.4. Infotehnoloogia. Andres Salu ....................................................................................... 43 6.5. Rahvusvaheline suhtlus. Sirje Üprus ............................................................................ 45 6.6. Regionaaltegevus. Aire Luts-Vähejaus ......................................................................... 47

7. TUGITEGEVUS ................................................................................................................. 48 7.1. Haldus- ja majandustegevus. Katre Pirnipuu ............................................................... 48 7.2. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ja teenused ühiskonnale. ............................................. 54

8. FINANTSTEGEVUS. Taimo Saan ..................................................................................... 59 8.1. Eelarve täitmine ............................................................................................................ 59 8.2. Põhieelarve ................................................................................................................... 59 8.3. Kapitalieelarve .............................................................................................................. 61 8.4. Siselaenud ..................................................................................................................... 62 8.5. Eelarvejääkide ülekandmine ......................................................................................... 62 8.6. Eelarvevälised vahendid................................................................................................ 63 8.7. Laekumised ja kulutused aastatel 1999–2003 ............................................................... 64

2003. aasta aruanne 6

LISAD, andmed seisuga 31.12.2003

1. ARUANDES JA LISADES KASUTATUD LÜHENDID ................................................. 67

2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON ......................................... 68 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid ............................................................. 68 2.2. Ülikooli valitsuse koosseis ........................................................................................... 69 2.3. Ülikooli kuratooriumi koosseis .................................................................................... 70 2.4. Ülikooli struktuur ......................................................................................................... 70 2.5. Ülikoolis tegutsevad nõukogud .................................................................................... 72 2.6. Ülikooli struktuuri muudatused 2003. a ....................................................................... 73

3. LIIKMESKOND ................................................................................................................. 74 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad ........................................................................... 74 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad ..................................................................... 75 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad ................................................................. 75 3.4. Töötajate teaduskraadid ................................................................................................ 76 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid 1994–2003 ........................................................ 76 3.6. Töötajate vanuseline ja sooline koosseis ...................................................................... 77 3.7. Üliõpilaste arv õppeastmete järgi teaduskonniti .......................................................... 78 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel 1999–2003 ................................................................ 80 3.9. Kõrghariduse esimese astme üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondadest ja linnadest .. 81 3.10. Vahetusüliõpilased Erasmuse ja teiste vahetuslepingute alusel .................................. 83 3.11. Välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi .................................................................... 84 3.12. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta teaduskonniti ....................................................... 86 3.13. Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused .................................................................. 87

4. ÕPPETÖÖ ........................................................................................................................... 90 4.1. Õppetöö maht ainepunktides 2002/2003. õa ................................................................ 90 4.2. Ainepunkte ühe riigieelarvelise õppekoha esimese astme päevase õppe üliõpilase kohta.. 91 4.3. Ainepunkte ühe õppejõu kohta ..................................................................................... 91 4.4. Vastuvõtt kõrghariduse esimese astme päevase õppe õppekavadele ........................... 92 4.5. Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtt ............................................................................... 93 4.6. Põhiõppe lõpetamine .................................................................................................... 95 4.7. Magistritööde kaitsmised ............................................................................................. 97 4.8. Doktorikraadid 2003. aastal ......................................................................................... 98 4.9. Internatuuri ja residentuuri lõpetamine ........................................................................ 101 4.10. Õpetaja kutsetunnistuse väljaandmine 1999–2003 ..................................................... 102 4.11. Avatud ülikooli täienduskoolitus ................................................................................ 103

5. TEADUSTÖÖ ..................................................................................................................... 104 5.1. Teadusprojektide arv ja liigitus finantsallikate kaupa .................................................. 104 5.2. Teaduspublikatsioonid .................................................................................................. 105 5.3. Korraldatud teadusüritused ja seal osalemine .............................................................. 106 5.4. Teadus- ja arendusprojektide finantseerimine .............................................................. 106 5.5. Struktuuriüksuste 2003. a evalveerimistulemused ....................................................... 107 5.6. Riikliku teadusraha jaotamine Eestis ........................................................................... 108 5.7. Olulisemad autasud 2003. a........................................................................................... 108

6. ARENDUSTEGEVUS ........................................................................................................ 109 6.1. Teadus- ja arendustegevust toetavad dokumendid ........................................................ 109 6.2. Toetused ja spin-off-ettevõtted ...................................................................................... 109 6.3. Patendid ja patenditaotlused ......................................................................................... 110 6.4. Infotehnoloogia areng ................................................................................................... 111

Sisukord 7

6.5. Välislektorid Tartu Ülikoolis ........................................................................................ 113 6.6. Tartu Ülikooli lektorid välismaal ................................................................................. 114 6.7. Lepingud teiste riikide ülikoolidega ............................................................................. 115 6.8. Ülikooli üritused maakondades ja teistes linnades ....................................................... 115 6.9. Osavõtt messidest ja näituste korraldamine ................................................................. 117 6.10. Teaduskool ................................................................................................................. 118

7. TUGITEGEVUS ................................................................................................................. 119 7.1. 2003. a omandatud kinnistud ........................................................................................ 119 7.2. Ülikooli poolt 2003. a läbiviidud riigihanked .............................................................. 119

8. FINANTSTEGEVUS ........................................................................................................... 122 8.1. Tartu Ülikooli 2003. a eelarve täitmine. Eelarve tulud ................................................ 122 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste lõikes ................................................................... 123 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste lõikes .................................................................. 125 8.4. Kapitalieelarve .............................................................................................................. 127 8.5. Rektori reservfond ........................................................................................................ 129 8.6. Laekumised ja väljamaksed .......................................................................................... 130 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmine 1999–2003 ................................................................. 131

1. PEAMISED TEGEVUSSUUNAD Aastat 2003 võiks Tartu Ülikool nimetada tulevikku vaatamise aastaks. Rektori valimised veebruaris andsid ülikoolile tõuke analüüsida eelneva viie aasta jooksul saavutatut ja teha plaane edaspidiseks. Kogu aasta vältel tehti tõsist tööd ülikooli uue arengukava koostamisel – eesmärk oli kaasata ülikooli arengusihtide kujundamisse nii ülikooli liikmeskond kui ka ülikoolivälised partnerid. Arengukava koostamise lõppjärgus toimus 2003. aasta oktoobris arengukonverents, kus ülikool koos partneritega pidas aru oma tuleviku üle. Ühiselt tõdeti, et Tartu Ülikooli missioon on olla rahvusülikool, realiseerides seda missiooni oma rahvusvahelise mõõtme ja akadeemilise tegevuse tugevdamise ning ülikooli intellektuaalse kapitali laialdasema rakendamise kaudu.

Olen veendunud, et see aasta lõi eelseisvale arengule kindla aluse. Tartu Ülikool jätkab jõu-pingutusi, et olla kõrgel tasemel rahvusvaheline teaduskeskus. 2003. aastal tegeleti ülikoolis enam kui 700 teadusteemaga, suurenenud on teaduspublikatsioonide, sh CC artiklite arv. Hea meel on selle üle, et 2003. aastal, pärast pikaajalist tööd, võime tõdeda edasiminekut doktoriõppes – 73 kaitstud doktoritööd lubab optimistlikult vaadata tulevikku ja liikuda arengukavas püstitatud eesmärgi poole, mis on 150 kaitstud doktoritööd aastas. Rahvusvahelisel tasandil oli ülikooli jaoks aasta tähtsündmuseks ülikooli vastuvõtmine Euroopa tunnustatud teadusülikoole ühendava Coimbra grupi liikmeks.

Mitmendat aastat järjest tõdes ülikool, et meie akadeemilise tegevuse areng toetub eelkõige ülikooli riigieelarvevälise rahastamise kasvule. Ülikooli 2003. aasta eelarvesse laekus 829,19 miljonit krooni, s.o 107,8% planeeritud eelarve mahust. Oluliselt suurenesid laekumised välis-grantidest, lepingulisest uurimistööst ja tasulisest õppetööst, tagasihoidlik ja majanduskasvule allajääv oli ülikooli õppetegevuse finantseerimine riikliku koolitustellimuse alusel. Aasta jooksul tehtud investeeringutest kujunesid suuremateks Narva mnt 25 (45,620 mln kr) ja Narva mnt 27 (4,404 mln kr) ühiselamute renoveerimine ning investeeringud õppehoonetesse Vanemuise 46 (bioloogia-geograafiateaduskond; 7,479 mln kr) ja Liivi 2 (matemaatika-informaatikateaduskond; 5,871 mln kr). Tartu ülikoolide ühiselamute programmi kohaselt jätkatakse Tartu Ülikooli, Eesti riigi, Tartu linna ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ühisel rahastamisel Narva mnt 25 ja Purde 27 ühiselamute renoveerimist ka 2004. aastal.

Ees seisab Eesti liitumine Euroopa Liiduga, Tartu Ülikooli sulandumine Euroopa ülikoolide perre ja ühtse Euroopa kõrgharidus- ja teadusruumi ülesehitamine. Tulevikku vaatav aasta ja tehtud plaanid annavad Tartu Ülikooli akadeemilisele perele kindlustunde, et suudame Euroopa teadusülikoolide väärilise partneri ning Eesti rahvusülikoolina anda omapoolse märkimisväärse panuse Euroopa akadeemilisse ellu.

Jaak Aaviksoo Tartu Ülikooli rektor

2003. aasta aruanne 10

Tabel 1.1. Tartu Ülikooli üldandmed 1998–2003 2003 2002 2001 2000 1999 1998

1 TÖÖTAJATE ARV 2860 2828 2961 2922 2925 2952 2 sh akadeemiline personal 1292 1237 1234 1163 1104 1060 3 neist (korralised) professorid 125 122 125 122 122 123 4 Teaduskraadiga töötajad 1268 1185 1105 996 969 873 5 sh doktorid + kandidaadid 767 724 704 655 652 589 7 magistrid 501 461 410 341 317 284 8 ÜLIÕPILASED KOKKU 17653 17550 15840 14261 12283 10672 9 Päevase õppe üliõpilased 13005 13086 12040 11350 10144 9160

10 sh põhiõppes 9866 10110 9276 8981 8082 7247 11 sellest riiklik tellimus 6851 7194 7384 7391 7228 6697 12 riigieelarvevälised õppekohad 3015 3006 1892 1467 854 466 13 Välisüliõpilased 239 268 258 266 258 269 14 Väliskülalisüliõpilased 85 81 81 68 80 75 15 Külalisüliõpilased Eestist 166 154 124 55 9 9 16 Õpetaja kutseaasta 144 149 183 191 119 107 17 Interniõpe 8 94 115 110 110 172 18 Residendiõpe 399 371 388 395 352 314 19 Kaugõppe üliõpilased (avatud

ülikool) 4648 4464 3800 2911 2139 1512

20 Magistriõppes kokku 2380 2206 1744 1461 1111 994 21 sh päevase õppe üliõpilased 1524 1387 1200 1056 840 811 22 kaugõppes/avatud ülikoolis 856 819 544 405 271 183 23 Doktoriõppes kokku 814 741 673 617 557 509 24 Vabakuulajad 11 28 29 34 65 267 25 Kaitstud doktoridissertatsioonid 60 42 50 52 58 45 26 Kaitstud magistritööd 319 289 240 196 177 191 27 KOONDEELARVE, tuh kr 768 922,0 706 756,3 635 564,2 529 163,0 560 134,5 538 094,7 28 TEADUSTEEMAD JA

PROJEKTID 728 669 658 528 446 429

29 sh sihtfinantseeritud 112 98 101 88 83 82 30 ETF-i grandid 326 333 301 279 275 279 31 Korraldatud konverentsid 339 315 280 205 169 189 32 Ettekanded 2747 2877 2602 2506 2480 2169 33 PUBLIKATSIOONID 3779 3365 3023 3310 2951 3025 34 sh CC artiklid 550 467 481 406 394 323 35 muud teaduslikud artiklid 1785 1666 1500 1909 2028 1582

2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON

Tartu Ülikool (TÜ) on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. TÜ kõrgeim otsustuskogu on ülikooli nõukogu.

Nõukogu koosseisu kuuluvad ex officio rektor, prorektorid, dekaanid, akadeemiline sekretär, raamatukogu direktor ja üliõpilasesinduse esimees ning teaduskondade ja üliõpilaskonna valitud esindajad. Kolledžite ning teadus- ja arendusasutuste direktorid kuuluvad nõukogu koosseisu vastavalt nõukogu otsusele. 2003. aastal vähendati nõukogu koosseisu 45 liikmeni (TÜ nõukogu 30.04.2003. a määrus nr 6). Alates 2003. aasta sügisest on igal teaduskonnal nõukogus üks valitud esindaja, kuid nõukogu otsusega võib suuremate teaduskondade esindajate arvu suurendada kaheni. Alates 2003. aastast on ülikooli nõukogu liikmed lisaks füüsika instituudi direktori tehnoloogiainstituudi direktor, õigusinstituudi direktor, Pärnu kolledži direktor ja Narva kolledži direktor.

Nõukogu moodustab küsimuste ettevalmistamiseks ja ettepanekute tegemiseks alalised komisjonid – akadeemilise komisjoni, eelarvekomisjoni, teadus- ja arenduskomisjoni ning õppekomisjoni. Akadeemilise komisjoni esimees on rektor, teiste komisjonide esimeesteks on rektori nimetamisel üks prorektoritest. TÜ nõukogu liikmed ja nõukogu alaliste komisjonide koosseis seisuga 31.12.2003 on toodud lisas 2.1.

Tartu Ülikooli juhib rektor. Rektor teostab ülikoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu ning vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu eest. Alates 1998. aastast juhib rektorina Tartu Ülikooli optika ja spektroskoopia professor akadeemik Jaak Aaviksoo.

Tartu Ülikooli põhikirja paragrahv 36 kohaselt valitakse rektor viieks aastaks ülikoolis moo-dustatud valimiskogu poolt. 27. veebruaril 2003. aastal valis 295-liikmeline TÜ nõukogu kinni-tatud valimiskogu (TÜ nõukogu 31.01.2003. a otsus nr 8) taas rektoriks professor Jaak Aaviksoo. Rektoriks tagasivalimisega kaasnes ülikooli juhtimisstruktuuri analüüs ning sellega seoses ka muudatused ülikooli juhtkonnas uue prorektori ametikoha avamisega. Ametikoha avamise vajaduse tingis rõhuasetus uuele olulisele funktsioonile, milleks on rahvusülikooli arendamine ja edendamine.

Teadus- ja arendusprorektori ametikoht asendati teadusprorektori ametikohaga ning sellele nimetas rektor alates 1. juunist 2003 senise bioloogia-geograafiateaduskonna dekaani geneetika professori Ain Heinaru. Õppeprorektoriks nimetati senine usuteaduskonna dekaan praktilise usuteaduse professor Tõnu Lehtsaar. Uueks prorektoriks, kelle valdkond on rahvusülikooli edendamine, nimetati kunstiajaloo professor Jaak Kangilaski (rektori 16.10.2003. a korraldus nr 636 RE).

31. detsembril 2003 kuulusid seega peale rektori ning eelnimetatud prorektorite rektoraadi koosseisu administratsioonidirektor Reet Mägi, finantsdirektor Taimo Saan, haldusdirektor Riho Illak ja akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit. Ülikooli operatiivseks juhtimiseks moodustab rektor ülikooli valitsuse, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, kõikide teaduskondade dekaanid ja üliõpilasomavalitsuse esindaja. Ülikooli valitsuse istungitel osalevad sõnaõigusega vastutusalade direktorid. Tartu Ülikooli valitsuse koosseis seisuga 31.12.2003 on toodud lisas 2.2.

Nõuandvaks koguks, mis seob ülikooli ja ühiskonda, on Tartu Ülikooli kuratoorium. Kura-tooriumi viimase koosseisu volitused lõppesid 30. novembril 2003. aastal. Kuratooriumi liikmete nimekiri seisuga 30.11.2003 on toodud lisas 2.3.

2003. aasta aruanne 12

Tartu Ülikooli struktuur koosneb akadeemilisest struktuurist, haldus- ja tugistruktuurist ning ülikooli asutustest. TÜ juhtimisstruktuuri skeem seisuga 31.12.2003 on toodud joonisel 2.1. Lisas 2.4. on struktuuriüksuste loetelu.

Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonnad, nende koosseisus olevad all-üksused ja ülikooli asutused, teadus- ja arendusasutused ning kolledžid. 2003. aasta lõpu seisuga oli ülikoolis 11 teaduskonda. Teaduskondade koosseisus võivad olla osakonnad, instituudid ja teised struktuuriüksused vastavalt teaduskonna põhimäärusele. Teaduskonna tööd juhib dekaan. Teaduskonna kõrgeim otsustuskogu on teaduskonna nõukogu. Teaduskondade (osakondade) nõukogude esimeeste ja sekretäride nimekiri seisuga 31.12.2003 on toodud lisas 2.5.

Ülikooli asutus on ülikooli akadeemilise või haldus- ja tugistruktuuri koosseisu kuuluv iseseisvaid ülesandeid täitev üksus. Aruandeaasta lõpul oli ülikoolis 16 asutust, neist neli teadus- ja arendusasutust (Eesti mereinstituut, füüsika instituut, raamatukogu ja tehnoloogiainstituut) ning kuus kolledžit (Euroopa, Narva, Pärnu ja Türi kolledžid, õigusinstituut, õpetajate seminar).

Ülikooli haldus- ja tugistruktuuri allüksused tegutsevad rektori kinnitatud struktuuriüksuste kirjeldustes määratud eesmärkidel ja ülesannete täitmiseks neile antud õiguste piires. Allüksuste juhatajad annavad aru rektorile, prorektorile või vastutusala direktorile. Seisuga 31.12.2003 oli ülikooli haldus- ja tugistruktuuris 15 osakonda.

Aruandeaastal loodi uus akadeemilise struktuuri üksus – interdistsiplinaarne alus- ja rakendusökoloogia keskus (TÜ nõukogu 28.11.2003. a otsus nr 74). Keskuse loomisele bioloogia-geograafiateaduskonna juures andis tõuke teaduse tippkeskuste süsteemi väljaarendamine Eestis. Keskuse koosseisu kuuluvad rakendusökoloogia, taimeökoloogia, botaanika, mükoloogia, loodus-geograafia ja maastikuökoloogia, geoinformaatika ja kartograafia, loomaökoloogia, ihtüoloogia ja kalanduse, rakendusgeoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia ning geoloogia ja mineraloogia töörühm. Keskusega on assotsieerunud EPMÜ metsateaduse töörühm ja Tartu Observatooriumi taimkatte kaugseire töörühm. Keskuse tegevust nõustab rahvusvaheline kuratoorium.

Kümnest Eesti teaduse tippkeskusest on kuus Tartu Ülikoolis või põhiliselt Tartu Ülikooli teadlaste osalusega (geeni- ja keskkonnatehnoloogia tippkeskus, alus- ja rakendusökoloogia tippkeskus, käitumis- ja terviseteaduste keskus, füüsika instituut, molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus, keemia ja materjaliteaduse tippkeskus).

Ülikooli asutuse staatuses olev täppisteaduste kool nimetati ümber teaduskooliks (TÜ nõukogu 20.06.2003. a otsus nr 45). Teaduskool on 1964/1965. õppeaastal Tartu (Riikliku) Ülikooli juures ühiskondlikel alustel tööd alustanud ja 1967. a asutatud Tartu Mittestatsionaarse Matemaatika-kooli (hilisema nimetusega Tartu Matemaatika- ja Füüsikakool) ning Tartu Ülikooli Täppis-teaduste Kooli akadeemiline õigusjärglane. Nimemuutuse ajendiks oli asjaolu, et juba alates 2001/2002. õppeaastast hakkas täppisteaduste kool vastavalt TÜ ning Haridusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule kureerima kõigi ainete üleriigiliste olümpiaadide korraldamist. Teaduskool on arendus- ja huvialakeskusena tegutsev ülikooli asutus, mille põhieesmärk on teadusandekate ja -huviliste laste haridusvajadustega seotud koolitus- ja huvialategevuse arendamine, selles valdkonnas uuringute tegemine ja ühiskonnale vajalike teenuste osutamine. Seega on teaduskool tulevase rahvusliku teadlaskonna taimelava.

Eesmärgiga kasutada otstarbekamalt ülikooli eelarvelisi vahendeid, lõpetati 1.07.2003 pea-inseneriosakonna tegevus ning selle funktsioonid viidi üle haldusosakonda (rektori 19.03.2003. a käskkiri nr 5). Samal eesmärgil täpsustati haldusdirektori büroo ülesandeid ja korrastati sisemist struktuuri büroo kirjelduse kinnitamisega (rektori 8.12.2003. a käskkiri nr 33).

31.12.2003 lõpetati ülikooli asutuse Kääriku spordi- ja puhkekeskus tegevus (TÜ nõukogu 26.09.2003. a otsus nr 62), kuna puhkemajanduse arendamine ei kuulu ülikooli põhitegevuse hulka.

Prorektor professor Jaak Kangilaski vastutusalasse viidi kaks muuseumi – ülikooli ajaloo muuseum ja ülikooli kunstimuuseum (joonis 2.1.).

Ülikooli struktuuri muudatused aruandeaastal on kokkuvõtvalt lisas 2.6.

Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon 13

Joonis 2.1. Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon.

3. LIIKMESKOND

3.1. Töötajad 2003. aastal suurenes ülikoolis sarnaselt varasemate aastatega akadeemilistel ametikohtadel töötajate arv (+55), administratiiv- ja haldustöötajate arv vähenes (–23); joonis 3.1.1. Töötajate koguarvu tõus oli tagasihoidlik (+32), aasta lõpus töötas ülikoolis 2860 inimest (lisa 3.1.).

11031163

1234 12371292

18221759 1727

1591 1568

10001100120013001400150016001700180019002000

1999 2000 2001 2002 2003

õppejõud ja teadustöötajad muu personal

Joonis 3.1.1. Akadeemiline ja mitteakadeemiline personal 1999–2003. Ülikooli personali koguarvule oli suurima mõjuga struktuurimuudatus 2003. aastal TÜ Kääriku Spordi- ja Puhkekeskuse tegevuse lõpetamine ülikooli asutusena ning sellest tulenevalt töösuhte lõpetamine 34 töötajaga.

Sarnaselt varasemate aastatega kasvas teaduskondade töötajate osakaal, ulatudes 2003. aasta lõpus 59,6%-ni. Teaduskonnavälistes asutustes ning haldus- ja tugistruktuuris oli ametis vastavalt 24,7% ning 15,7% ülikooliga töölepingu sõlminuist (joonis 3.1.2.). Aasta lõpu seisuga oli ülikoolis täidetud 2549 ametikohta. Ülikooli töötajate keskmine töökoormus (0,9) pole võrreldes 2002. aastaga märkimisväärselt muutunud.

Teaduskonna- välised

asutused 24,7%

Teadus-konnad59,6%

Haldus- ja tugistruktuur

15,7%

Joonis 3.1.2. Töötajate arvu jaotus teaduskondade, teaduskonnaväliste asutuste ning haldus- ja tugi-struktuuri töötajate vahel.

Liikmeskond 15

Üksteist teaduskonda olid personali koosseisu silmas pidades võrdlemisi eripalgelised (joonis 3.1.3.). Kõige väiksemas, usuteaduskonnas (19 töötajat), oli suhteliselt kõige rohkem õppejõude ja teadustöötajaid (79%). Väikese haldus- ja tugistruktuuriga paistsid silma veel kehakultuuri-, matemaatika-informaatika- ja filosoofiateaduskond. Jätkuvalt oli ülikooli üheteistkümnest teadus-konnast suurim 443 töötajaga arstiteaduskond (lisa 3.1.). Järgnesid filosoofiateaduskond 298 ning bioloogia-geograafiateaduskond 241 töötajaga. Kolmes suurimas teaduskonnas töötas 57,6%, kolmes väikseimas 7,4% teaduskondade personalist.

63,2%66,0%

46,7%

60,4%

67,0%

60,0%

50,6%

60,2%

42,7%

25,8%25,3%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SOõppejõud teadustöötajad muud

Joonis 3.1.3. Töötajate jagunemine teaduskondades. Teaduskraadiga töötajate arv (2003. a – 44,3%; lisa 3.4.) on ülikoolis aasta-aastalt tõusnud. 2003. a lõpus oli üle pooltel (52,5%) ülikooli õppejõududel ja teadustöötajatel doktorikraad, teaduskraad oli 83%-l. Teaduskondade pingerida teaduskraadiga akadeemiliste töötajate protsendi alusel reastatuna oli järgmine: usuteaduskond (100%), füüsika-keemiateaduskond (99,1%), bioloogia-geograafiateaduskond (98,7%), sotsiaalteaduskond (98,7%), matemaatika-informaatikateaduskond (98,6%), majandusteaduskond (87,7%), õigusteaduskond (84,4%), kehakultuuriteaduskond (82,6%), filosoofiateaduskond (81,1%), arstiteaduskond (63,7%), haridusteaduskond (56,7%) (joonis 3.1.4.). Haldus- ja tugistruktuuri töötajatel oli teaduskraad 6%-l (joonis 3.1.4). Akadeemilise personali hulgas oli ülikoolis 2003. aasta lõpus enim teadureid (292; lisa 3.2. ja 3.3.). Võrreldes möödunud aruandeaastaga, on juurdekasv märkimisväärne (+56), selle üheks peapõhjuseks on doktoriõppes noorteadlaste aktiivne kaasamine teadusprojektidesse. Arvukuselt järgmise grupi moodustasid lektorid ja vanemassistendid (277). Assistente ja õpetajaid töötas ülikoolis 240, dotsente 197, vanemteadureid 147 ning professoreid 139 (joonis 3.1.5.). Kõige rohkem professoreid töötas ülikoolis seisuga 31.12.2003 kahes suuremas teaduskonnas – filosoofiateaduskonnas (26) ning arstiteaduskonnas (24). Kokku töötas ülikoolis 125 korralist, 12 erakorralist professorit ning 2 uurija-professorit (lisa 3.2.).

2003. aasta aruanne 16

47% 44%

10%

43%34%

18%

37%46% 39%

23%

47%

53%

41%

53%

38%65%

81%

20%

37% 49% 76%

51%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO

magistrikraad doktorikraad Joonis 3.1.4. Teaduskondade akadeemilise personali teaduskraadid. Ülikooli personali keskmine vanus on viimastel aastatel pisut vähenenud (2003. a – 44,7; 2002. a – 45; 2001. a – 45,2). Võrreldes 2002. aastaga on mõnevõrra kahanenud ka teaduskondade töötajate keskmine vanus (2003. a – 43,5; 2002 ja 2001 – 43,7; lisa 3.6.). Akadeemilise personali keskmine vanus oli 44,3 aastat. Teaduskondades oli töötajate keskmine vanus suurim füüsika-keemiateaduskonnas (47,9) ja matemaatika-informaatikateaduskonnas (45,4). Keskmiselt kõige nooremad olid sotsiaalteaduskonna (39,2) ja õigusteaduskonna töötajad (41). Ülikooli töötajatest oli seisuga 31.12.2003 naisi 59,1% ning mehi 40,9% (lisa 3.6.), mis on sama palju kui 2002. aastal. Teaduskondade lõikes valitses suurim naiste arvuline ülekaal haridusteaduskonnas (78,4%) ja filosoofiateaduskonnas (71,1%), mehed olid arvulises enamuses nelja teaduskonna töötajaskonna hulgas: füüsika-keemia- (67,9%), usu- (57,9%), matemaatika-informaatika- (57%) ja bioloogia-geograafiateaduskonnas (52,3%). Korralised dekaani valimised toimusid 2003. a neljas teaduskonnas. Õigusteaduskonna de-kaaniks valiti prof Kalle Merusk, arstiteaduskonna juhina jätkas tööd prof Toomas Asser, bioloogia-geograafiateaduskonna dekaaniks valiti prof Tõnu Meidla ning matemaatika-informaa-tikateaduskonna dekaaniks prof Mati Kilp. Usuteaduskonna dekaaniks määras rektor Riho Altnurme ning füüsika-keemiateaduskonna dekaani kohusetäitjaks Peeter Burki. Vabade kunstide professori ametikohale kutsus rektor 2003. aastal Tõnu Õnnepalu (lisa 3.5.). 2003. a nimetas ülikooli nõukogu 10 audoktorit: Münsteri Ülikooli emeriitprofessori Wilfried Schlüteri (õigusteadus), Helsingi Ülikooli professori Liisa Marjatta Ahtee (arstiteadus), Mainzi Ülikooli professori Hans Hilmar Goebeli (arstiteadus), Helsingi Ülikooli professori Tapani Ruutu (arstiteadus), Konstanzi Ülikooli professori Jürgen Mittelstrassi (filosoofia), Turu Ülikooli rektori professor Keijo Virtaneni (filosoofia), Bologna Ülikooli professori Giovanni Romeo (bioloogia), Madridi Füüsikalise Keemia Instituudi “Rocasolano” professori José Luis Abbud Masi (keemia), Oslo Ülikooli professori Svennik Høyeri (sotsiaalteadused) ning Uppsala Ülikooli professori Björn Wittrocki (sotsiaalteadused). Tartu Ülikooli nõukogu andis 2003. aastal emeriitprofessori nimetuse kuuele professorile.

Liikmeskond 17

3.2. Üliõpilased

Tartu Ülikooli üliõpilaste koguarvu moodustavad päevase õppe ja avatud ülikooli üliõpilased. Avatud ülikool on õppetöö korraldamise vorm, mille puhul on rõhk asetatud üliõpilase ja õppija iseseisvale õppetööle, mida juhendatakse, mis on õppematerjalidega kaetud ning toimub informatsiooni-kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel. 2003. aastal toimus muudatus õppetöö vormide defineerimises: statsionaarse ja kaugõppe vormide asemel võeti ülikooliseaduses kasutusele täis- ja osakoormuse mõisted. Täiskoormusega õppimisel täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti, osakoormusega õppimisel vähemalt 50 protsenti. Kõrghariduse esimene aste hõlmab diplomi-, rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpet ning integreeritud bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavu (arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe, klassi-õpetaja ja muusikaõpetaja koolitus). Kõrgemate õppeastmetena järgnevad magistri- ja doktoriõpe. Lisaks erialasele ettevalmistusele toimub ettevalmistus õpetaja ning üld- ja eriarsti kutse saamiseks. Õppekoha finantseerimisest lähtuvalt moodustub TÜ üliõpilaste koguarv riigieelarvelistele õppekohtadele immatrikuleeritud üliõpilastest ja riigieelarvevälistele õppekohtadele (s.o teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute loodud õppekohtadele) immatrikuleeritud üliõpilastest (joonis 3.2.1.).

90339638 9698 9500 9315

301 537 697 57011111712 2137

3351 3439

2139 26103263 3767 4022

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

1999 2000 2001 2002 2003 1999 2000 2001 2002 2003

Päevane õpe Avatud ülikool

Riigieelarvelised õppekohad Riigieelarvevälised õppekohad

Joonis 3.2.1. Riiklik koolitustellimus ja riigieelarvevälised õppekohad. 2003. aastal jäi üliõpilaste arv 2002. aasta tasemele (joonis 3.2.2). Päevase õppe üliõpilaste arv pisut vähenes riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate üliõpilaste arvelt (2002. a – 9500, 2003. a – 9315), riigieelarvevälistel õppekohtadel õppijate arv natuke kasvas (2002. a – 3351, 2003. a – 3439).

2003. aasta aruanne 18

Tabel 3.2.1. Päevase õppe üliõpilaste üldarvu ja eri õppeastmetes õppijate arvu muutus 1999–2003. 2003 2002 2001 2000 1999 Kõrghariduse esimese astme õpe 10117 10110 9481 8981 8171 sh külalisüliõpilasi 251 235 205 123 89 Õpetajakoolituse aasta 144 149 183 191 119 Internatuur 8 94 115 110 110 Residentuur 399 371 388 395 352 Magistriõpe 1524 1387 1200 1056 840 Doktoriõpe 813 740 673 617 552 Kokku 13005 13086 12040 11350 10144 Jätkuvalt kasvas avatud ülikooli üliõpilaste arv. 2003. aasta lõpuks moodustasid avatud ülikooli üliõpilased üle veerandi Tartu Ülikooli üliõpilaste koguarvust (2003. a – 26,3%, 2002. a – 25,4%, 2001. a – 24%). Avatud ülikooli üliõpilaste osakaal üliõpilaste koguarvust on suurim Euroopa kolledžis (ainult avatud ülikooli õpe), järgnevad Pärnu kolledž (68,3%) ja Türi kolledž (60,9%). Haridusteaduskonnas, õigusteaduskonnas, majandusteaduskonnas, Narva kolledžis ja õpetajate seminaris on avatud ülikooli üliõpilasi üle 40% üliõpilaste koguarvust. Kokku õppis 2003. aasta lõpu seisuga ülikoolis 17 653 üliõpilast. Ülevaate üliõpilaste arvust annavad lisad 3.7 kuni 3.12.

12283

1426115840

17550 17653

0

2000

40006000

8000

10000

12000

1400016000

18000

20000

1999 2000 2001 2002 2003

Üliõpilaste arv

Joonis 3.2.2. Üliõpilaste üldarv ülikoolis 1999–2003. Teaduskondadest on üliõpilaste arvu poolest suurim filosoofiateaduskond – seal õppis 18,1% päevase õppe üliõpilastest; arstiteaduskonna üliõpilased moodustasid 13,9%, haridusteaduskonna üliõpilased (koos õpetajate seminariga) 10,7%, sotsiaalteaduskonna üliõpilased 10,5% ja bioloogia-geograafiateaduskonna üliõpilased 10,3% päevase õppe üliõpilaste üldarvust. Koos avatud ülikooli üliõpilastega on suuremate teaduskondade esiviisik järgmine: filosoofiateadus-kond 16,1%, sotsiaalteaduskond 11,4%, arstiteaduskond 11,1%, haridusteaduskond (koos õpeta-jate seminariga) 8,8% ja majandusteaduskond 8,5% TÜ üliõpilaste koguarvust. Lisa 3.9. kajastab esimese kõrgharidusastme üliõpilaste jaotust päritolu järgi maakondade ja suuremate linnade kaupa. 2002. aastaga võrreldes ei ole päevase õppe üliõpilaste jaotus maakon-dade ja suuremate linnade lõikes oluliselt muutunud, suurima osakaaluga on Tartust (22%) ja Tallinnast (22%) pärinevad üliõpilased. Samal ajal on avatud ülikooli üliõpilaste hulgas veidi suurenenud Tallinnast pärit üliõpilaste osakaal (2002. a – 21%, 2003. a – 23%) ning vähenenud Tartu linnast pärit üliõpilaste osakaal (2002. a – 17%, 2003. a – 15%).

Liikmeskond 19

Aruandeaastal suurenes magistriõppe (2002. a – 2206, 2003. a – 2380) ja doktoriõppe (2002. a – 741, 2003. a – 814) üliõpilaste arv. Kasv on olnud nii riigieelarvelistel kui ka riigi-eelarvevälistel õppekohtadel. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta (lisa 3.12.) on pisut tõusnud ka 2003. aastal (ühe õppejõu täidetud koha kohta keskmiselt 23,0 üliõpilast, statsionaarseid üliõpilasi õppejõu kohta oli 2002. a 16,9 ning 2001. a 15,7).

Välisüliõpilased 2003. aastal Välisüliõpilaste üldarv ei ole oluliselt suurenenud ega vähenenud, siiski suurenes aruandeaastal välisdoktorantide arv ( 2002. a – 11, 2003. a – 18). 2003/2004. õppeaasta sügissemestril õppis ülikoolis 380 välisüliõpilast, sh väliskülalisüliõpi-lased (joonis 3.2.3.). 2002/2003. õppeaasta välisüliõpilaste üldarv oli 438. Pärast aastast vaheaega alustati taas vastuvõttu soome-ugri rahvuste esindajate toetamise abiprogrammi raames, sügisel alustas magistriõppes õpinguid 2 üliõpilast.

7 23 34 5480

141

278

333 351 366388 367 385 384 387 380

050

100150200250300350400450

89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99

99/0

0

00/0

1

01/0

2

02/0

3

03/0

4

õppeaasta sügissemester

arv

Joonis 3.2.3. Välisüliõpilased 1989–2003.

7 16 24 30 2929 30 2930

28

3537

29

01020304050607080

1996

/199

7

1997

/199

8

1998

/199

9

1999

/200

0

2000

/200

1

2001

/200

2

2002

/200

3

2003

/200

4

õppeaasta sügissemester

arv

Erasmus Teised koostöölepingud

Joonis 3.2.4. Vahetusüliõpilased 1996–2003.

4. ÕPPETÖÖ

4.1. Üliõpilaste vastuvõtt 2003. aastal esitati kõrghariduse esimese astme päevase õppe õppekavade 1214 riigieelarvelisele õppekohale kandideerimiseks 4675 isikult 7750 avaldust (lisa 4.4.). Riigieelarvevälistele õppe-kohtadele esitati 1193 avaldust. Riigieelarvevälistele õppekohtadele immatrikuleeriti 768 üliõpi-last.

12151309

1219

703

906

768

28 38 110

200

400

600

800

1000

1200

1400

2001 2002 2003 aasta

arv

riigitellimus riigieelarvevälised õppekohad TÜ finantseeritavad õppekohad

Joonis 4.1. Tartu Ülikooli kõrghariduse esimese astme päevase õppe õppekavadele vastuvõetute jagunemine finantseerimise alusel. Tartu Ülikooli finantseeritavatele õppekohtadele immatrikuleeriti silmapaistvate sporditulemuste põhjal 6 üliõpilast ning maalikunsti õppekavale 5 üliõpilast (joonis 4.1.). Üleriigilistel õpilasolüm-piaadidel saavutatud tulemuste põhjal võeti Tartu Ülikooli vastu 43 üliõpilast, kellest 29 olid saanud 1.–3. koha või osalenud rahvusvahelisel õpilasolümpiaadil ning 14 olid saavutanud õpilasolümpiaadil vähemalt 10. või 15. koha. Riigieelarvelistele õppekohtadele kandideerimiseks esitati keskmiselt 6,4 avaldust ühe õppe-koha kohta. Kõige suurem arv, 473 üliõpilaskandidaati, soovis õppida majandusteadust baka-laureuseõppes. Kõige rohkem avaldusi, 24,4 ühe õppekoha kohta, esitati romanistika õppekava raames hispaania keelt ja kirjandust õppida soovijatelt. Kõige vähem avaldusi, vaid 13 ehk 0,9 avaldust riigieelarvelise õppekoha kohta, esitati muusikaõpetaja erialale astujatelt. Riigieelarvelisele õppekohale vastuvõtuks pidi üliõpilaskandidaadi minimaalne summaarne punk-tide arv moodustama keskmiselt vähemalt 76% maksimaalselt võimalikust punktide summast. Tartu Ülikooli vastuvõtuks vajalik keskmine summaarne punktide arv on võrreldes 2000. aastaga tõusnud 3% võrra. Enim punkte, 37,8 ehk 95% maksimaalselt võimalikust punktisummast, oli

Õppetöö 21

vaja hispaania keele ja kirjanduse eriala riigieelarvelisele õppekohale ning kõige vähem, 23 punkti ehk 46%, muusikaõpetaja eriala riigieelarvelisele õppekohale vastuvõtuks. Riigieelarvevälistele õppekohtadele statsionaarsesse õppevormi vastuvõetute arv on võrreldes 2002. aastaga vähenenud 138 üliõpilase ehk 15% võrra. Kui 2002. aastal immatrikuleeriti riigi-eelarvevälistele õppekohtadele 906 üliõpilast, siis 2003. aastal oli immatrikuleeritute arv 768. Riigieelarvelistele õppekohtadele kandideeriti 311 koolist, vastuvõetuid oli 207 koolist. Vene õppekeelega kooli lõpetanuid kandideeris 59 koolist 1140, neist riigieelarvelistele õppekohtadele võeti vastu 45 koolist 198. Avaldusi TÜ-sse astumiseks laekus 2003. aastal kõigist maakondadest. Kõigist laekunud avaldustest 25% esitati Tartu maakonnast (Tartust 21% ja Tartumaalt 4%) ja 24% Harju maa-konnast (Tallinnast 22% ja Harjumaalt 2%). Ida-Virumaalt oli pärit 12% ja Pärnumaalt 7% kandideerinutest. Ülejäänud maakondadest laekus alla 5% kõigist avaldustest. TÜ-s õppida soovinuid oli kõige vähem Hiiumaalt, kust laekus vaid 1% esitatud avaldustest. Vastuvõetutest moodustasid 30% Tartu maakonnast (Tartust 25%, Tartumaalt 5%) ja 24% Harju maakonnast (Tallinnast 23%, Harjumaalt 1%) pärit isikud. Tartu linnast vastuvõetute osakaal oli võrreldes sealt avalduse esitanute osakaaluga 4% võrra suurenenud. Teistest piirkon-dadest pärit vastuvõetud moodustasid avalduse esitanute hulgaga võrreldes proportsionaalse või vaid 1% võrra suurema või väiksema osa. Tartu Ülikooli avatud ülikooli esitati 2003. aastal kõrghariduse esimese astme õppekohtadele 1549 avaldust (2002. a – 1488). Laekunud avalduste arv hakkab põhiõppe osas stabiliseeruma. Aasta-aastalt püsivad populaarsete erialade konkursid enam-vähem samad. Konkursid riigieel-arvelistele kohtadele hakkavad vähenema. Järelkonkurss kuulutati avatud ülikoolis välja viiele õppekavale: riigieelarveliste kohtadega erialadest haridusteadusele (loodusteaduslikud või reaal-ained), tehnikavaldkonna õpetajale, füüsikale ja keemiale; riigieelarveväliste kohtadega erialadest filosoofiale. Riigieelarvelistele õppekohtadele kandideerimiseks esitati keskmiselt 3,1 avaldust ühe õppe-koha kohta. Kokku esitati 369 avaldust (2002. a – 402). Immatrikuleeriti 120 üliõpilast (2002. a – 112). Eriti populaarsed on riigitellimusega õppekavad töötavatele õpetajatele. Kõige suurem konkurss oli koolieelse lasteasutuse õppekava valinute vahel. Tartus oli konkurss 6,5 inimest õppekohale, Narva kolledžis 8,2 ühele õppekohale, järgnes eripedagoogika – 7,6 avaldust kohale. Suur oli konkurss veel inglise keele ja klassiõpetaja õppekavale. Riigieelarvevälistele õppekohtadele esitati 1180 avaldust (2002. a – 1077 avaldust). Immatri-kuleeriti 710 üliõpilast. Populaarsemad tasulised õppekavad on turismi- ja hotelliettevõtlus, ärijuhtimine ja majandus-teadus Pärnu kolledžis, inglise keel ja kirjandus, ajalugu, eripedagoogika ning psühholoogia. Avatud ülikoolis on kaks õpetajakoolituse aasta õppekava – tehnikavaldkonna õpetaja ja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja. Kehalise kasvatuse õpetaja erialale laekus üks avaldus ja õppegruppi ei avatud. Tehnikavaldkonna õpetaja 25 riigieelarvelisele kohale laekus 28 avaldust. Riigieelarvevälistele kohtadele immatrikuleeriti üks üliõpilane. Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste vastuvõtt (lisa 4.5.) Magistriõppesse võeti üliõpilasi ka 2003. aastal riigieelarveliste õppekohtade nn vanadele õppekavadele. Erandina kasutati riiklikku koolitustellimust viiele uuele magistriõppekavale vastuvõtul: õendusteadus, ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine, füüsikaõpetaja, keemiaõpetaja ning humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis. Magistriõppe riiklik koolitustellimus (406 õppekohta) vähenes võrreldes eelmise aastaga 36 koha võrra, langedes sellega üle-eelmise aasta tellimuse tasemele. Tasulistele õppekohtadele asus päevases õppes õppima 144 magistranti, mis on viie võrra rohkem kui eelmisel aastal. Magistriõppe konkurssides on tekkimas uued suunad. Sotsiaal- ja humanitaarteaduslike eri-alade traditsiooniliselt suurte konkursside kõrvale on tekkinud konkurents ka mõnel loodus-

2003. aasta aruanne 22

teaduslikul erialal. Nii oli konkurss keskkonnatehnoloogia magistriõppesse bioloogia-geograafia-teaduskonnas 7,25 ja geenitehnoloogias 3,5. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et 2003. aastal lõpetasid nendel erialadel esimesed suuremad bakalaureusekursused, samal ajal jäi nende erialade magistriõppe riiklik koolitustellimus eelmiste aastate tasemele. Kõige enam laekus avaldusi kirjaliku tõlke magistriõppesse, kokku 134 kandidaadilt. Doktoriõppesse võeti riikliku koolitustellimuse alusel 153 ja tasulistele kohtadele 13 doktoranti. Eelmise aastaga võrreldes vähenes riigitellimus viie koha võrra. Samal ajal kahekordistus tasulistele kohtadele astujate arv. Suurimad konkursid olid kehakultuuri- ja matemaatika-informaatikateaduskonna doktoriõppesse, kus erialati oli konkurss 2 kuni 3,5. Üle kahe soovija kohale oli ka arstiteaduskonna neuroteaduste, bioloogia-geograafiateaduskonna geenitehnoloogia ning haridusteaduskonna pedagoogika doktoriõppesse. Aasta-aastalt suureneb doktoriõppesse kandideerijate osa, kes on magistrikraadi omandanud väljaspool Tartu Ülikooli. Välismaalt pärit kandidaate võeti doktoriõppesse 9. Avatud ülikooli magistriõppesse esitati tänavu 552 avaldust (2002. a – 466). Immatrikuleeriti 325 üliõpilast. Avalduste arvu kasv magistriõppes on seotud eelkõige uute õppekavade ava-misega. Magistriõppe riigieelarvelistele kohtadele esitati 146 avaldust (2002. a – 167). Riigitellimus on magistriõppes kolmel õppekaval: koolikorralduse kutsemagistriõpe, humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis ning ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine. 25 riigieelarvelisele koolikorralduse magistriõppe õppekohale oli 86 soovijat (konkurss 3,4 inimest kohale), ette-võtluse ja tehnoloogia juhtimise 10 riigieelarvelisele kohale kandideeris 60 üliõpilaskandidaati (konkurss 6,0). Riigieelarvevälistele kohtadele esitati 406 avaldust (2002. a – 306). Populaarsemad erialad magistriõppes olid koolikorraldus, ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine, majandusteadus, meedia ja kommunikatsioon ning Euroopa õpingud.

4.2. Õppetöö korraldus

4.2.1. Õppetöö maht

Õppetöö mahu arvestamise aluseks on ainepunkt (AP), millele vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase tööd (auditoorne ja iseseisev töö ning teadmiste kontroll). Võrreldes 2001/2002. õppeaastaga suurenes õppetöö maht 2002/2003. õppeaastal 10,9% (373415 AP-lt 414110 AP-le). Teaduskondades ja kolledžites kasvas võrreldes eelmise õppeaastaga kõige enam ainepunktide hulk usuteaduskonnas (51,9%) ja Pärnu kolledžis (64,1%). Ainepunktide hulk kahanes vaid Euroopa kolledžis (14,1%). Väljaspool oma teaduskonda või kolledžit tehtava õppetöö osakaal kogu teaduskonnas või kolledžis tehtavast õppetööst oli 2002/2003. õppeaastal suurim matemaatika-informaatika-teaduskonnas (40,9%). Järgnevad usu- (36,9%), füüsika-keemia- (34,5%), sotsiaal- (31,1%), majandus- (25,9%), filosoofia- (25,7%), õigus- (25,2%), bioloogia-geograafia- (14,3%), haridus- (10,1%), arsti- (7,3%) ja kehakultuuriteaduskond (7,2%), Euroopa kolledž (3,4%) ning õigus-instituut (2%). Ühe esimese astme päevase õppe riigieelarvelise õppekoha üliõpilase kohta saadi 2002/2003. õppeaastal 30,9 ainepunkti. Teaduskondades ja kolledžites on sama näitaja kõige kõrgem arsti-teaduskonnas (38,4 AP) ja Türi kolledžis (37,5 AP). Ühe õppejõu ja teaduri kohta anti 442,7 ainepunkti, esimese astme õppes ühe õppejõu kohta 382,6 ainepuntki. Õppetöö maht ainepunktides on teaduskonniti toodud lisades 4.1.–4.3.

Õppetöö 23

4.2.2. Avatud ülikool 2003. aasta suurimaks muudatuseks oli täppisteaduste kooli muutmine teaduskooliks koos selle tegevuse laienemise ning uue põhikirja ja arengukava vastuvõtmisega. Kooli eesmärk on toetada andekat õpilast tema intellektuaalses ja isiksuslikus arengus. Teaduskoolist peaks kujunema teadusandekate laste nõustamise ning haridusprogrammide arendusega tegelev keskus. Teadus-koolis ettevalmistuse saanud Eesti võistkonnad osalesid kokku 12 rahvusvahelisel võistlusel, meie õpilased said 19 medalit või auhinnalist kohta. Teaduskooli poolt üldhariduskoolidele pakutud 24 valikkursusele registreerus ligi 1700 õpilast. Regioonides toimunud lahtistel matemaatika-, füüsika-, keemia- ja programmeerimisülesannete lahendamise võistlustel osales kokku 1163 õpilast (lisa 6.10). Täie hoo said sisse varem projektina alanud internetipõhised videoülekanded nii ülikooli tähtsündmustest, avalikest loengutest, konverentsidest kui ka avatud ülikooli ja kolledžite üliõpi-lastele mõeldud igapäevasest õppetööst. Videoprojekti toetas Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA) Tiigriülikooli programmi raames. Avatud ülikool alustas varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi juurutamist, võttes selleks vastu vajalikud regulatsioonid ja süsteemi arendamiseks asus tööle VÕTA spetsialist. 2003. aasta lõpuks toimis VÕTA nõustajate süsteem, komisjonid teadus-kondades ja kolledžites ning välja olid töötatud õppeainete ülekandmise taotlusvormid . 2003. aasta veebruaris asutasid kuus kõrgkooli (sh TÜ), Teadus- ja Haridusministeerium ning EITSA Eesti e-Ülikooli (www.e-uni.ee), mille eesmärk on toetada Eesti kõrghariduse ja kõrg-koolide elukestva õppe kvaliteeti, mitmekesistada õppimisvõimalusi ja laiendada kõrghariduse sihtgruppe, arendades ja toetades tehnoloogiakasutust kõrgkoolides. Kõrgkoolidevaheline süste-maatiline koostöö selles vallas aitab loodetavasti juba lähitulevikus kaasa meie peamise eesmärgi saavutamisele, milleks on ülikoolitasemel elukestva õppe võimaluste pakkumine võimalikult laiale sihtgrupile. Kevadsuvel viidi lõpule esimest korda toimunud süstemaatiline avatud ülikooli tasemekoo-lituse hindamine, mille tulemusena valmis lõppraport koos lahendamist vajavate probleemide tõstatamise ning nende lahendusettepanekutega, mis on aluseks avatud ülikooli õppetöö korral-duse parandamisele. Valmis juba 2001. aastal alustatud esimene avatud ülikooli lõpetajate uuring. Tasemekoolituses kasvas õppekavade arv ca 60-ni ning õppijate arv 2003. aasta lõpuks ca 4600 üliõpilaseni. Täienduskoolituse maht suurenes peamiselt uute kursuste arvel. Suveülikoolis osales veidi enam kui 200 inimest 19 kursusel, sh 6 rahvusvahelisel kursusel. Võrreldes 2002. aastaga suure-nes enam kui kaks korda väljaspool Tartut toimunud kursuste arv. Nii Tallinnas ja Harjumaal kui ka Ida-Virumaal toimus üle 40 kursuse, samuti viidi läbi üle 40 veebipõhise täienduskoolitus-kursuse.

4.2.3. Kolledžid Euroopa kolledžis arendati õppetegevust arendamine kahes valdkonnas – magistriprogrammi ja välisüliõpilastele suunatud koolitusprogrammi loomisel. Euroopa õpingute magistriõppekava uuendati ning senise 60 ainepunkti andva kutsemagistri õppekava asemele loodi magistriõppekava 80 ainepunkti mahus. Õppekava sisaldab Euroopa Lii-du alaseid kursusi ning paneb senisest enam rõhku teadustöö metodoloogilistele ning teoree-tilistele aspektidele. Siirdeühiskondade arengule keskenduv koolitusprogramm on suunatud välisüliõpilastele ning see käivitub 2004. aastal koostöös majandus-, õigus- ja sotsiaalteaduskonnaga.

2003. aasta aruanne 24

Kolledžis töötati välja Euroopa Liidu alane kohalike omavalitsuste töötajatele mõeldud täienduskoolitusprogramm. Õppetegevuse arendamisele on kaasa aidanud koostöö TÜ õigus-, majandus- ja sotsiaalteadus-konna, euroteaduskonna ja välispartneritega (Briti Nõukogu, Robert Schumani Fond, Lough-borough Ülikool, Turu Ülikool). Õppetegevust on tudengitele määratud stipendiumidega toetanud Iiri Vabariigi saatkond Eestis. Aktsiaseltsiga Goodyear Dunlap Baltic on sõlmitud ühele siirde-ühiskondade programmis osalevale välisüliõpilasele stipendiumi maksmise kokkulepe.

Narva kolledži ülesanne on olnud valmistada ette Eesti vene- ja mitmekeelse põhikooli õpetajaid. Narva kolledži 2003. a märksõnad olid õppekavade ja õppetöö korralduse arendamine, õppevahendite loomine nii üliõpilastele kui ka õppejõududele, raamatukogu täiendamine ning rahvusvahelise suhtluse edendamine. 2003. aastal koostati kolledžis kolm uut õppekava: klassiõpetaja vene õppekeele baasil (inte-greeritud bakalaureuse- ja magistriõpe), koolieelse lasteasutuse õpetaja vene õppekeele baasil (bakalaureuse- ja magistriõppekava) ning käivitati õppetöö klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuseastme õppes. Narva kolledž on ainus õppeasutus Eestis, kus vene õppekeele baasil valmistatakse ette kooli-eelse lasteasutuse õpetajaid ja klassiõpetajaid nii statsionaarses õppes kui ka avatud ülikoolis. Kolledži kolmas tegevussuund on põhikooli aineõpetajate ettevalmistus. 2003. aastal avati selles uus õppesuund – ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja põhikoolis. Uute õppesuundade rakendamisel arvestatakse nii kohalike kui ka kogu Eesti vene õppekeelega koolide vajadusi. Täiendusõppes kuulus 2003. aastal eriline tähelepanu lasteaia eesti keele õpetajate koolitusele. Lasteaia eesti keele õpetajatele toimus 120-tunnine eesti keele intensiivõppe kursus. Kolledž keskendub venekeelsete koolide jaoks kõige olulisemale – eesti keele ja eestikeelse aineõppe toetamisele. 2003. aastal valmis kolledžis 9 õppevahendit lasteaedadele ja koolidele ning üliõpilastele. Enamik õppevahenditest valmis Phare eesti keele õppeprogrammi raames. 2003. ja 2004. aastal rakendab kolledž koolitustellimuse, et töötada välja lasteaedade eesti keele õppe alused ja õppematerjalid. 2003. aasta sügissemestril koostati kolledžis paarkümmend õppe-vahendit kolledži õpetajakoolituse põhikursuste tarvis. 2003. aastal alustas kolledž kahe rakenduskõrghariduse õppekava ettevalmistamisega. Pärnu kolledžis oli seisuga 31.12.2003 üliõpilasi 931, kasv võrreldes 2002. aastaga on 111 üli-õpilast. Kolledžis on 2003. aasta jooksul õppinud 2 vahetusüliõpilast Soomest. Eksmatrikuleeriti 198 üliõpilast, neist kaks edasijõudmatuse tõttu, 2 õppe lõpukuupäeva möödumise tõttu, 28 õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu, 11 õppetööle mitteilmumise tõttu, 28 omal soovil ja 127 seoses lõpetamise ja õppekava täitmisega täies mahus. Pärnu kolledžis õpetas üliõpilasi 2003. aastal 25 põhikohaga ja 54 osakoormusega õppejõudu ning 1 põhikohaga teadur. Põhikohaga õppejõududest omab doktorikraadi 5 ja magistrikraadi 9 õppejõudu. Seisuga 31.12.2003 oli täitmata 8 õppejõu ametikohta. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta on 11,64. Videoloenguid on 2003. aastal õppetöö läbiviimisel rakendatud õppeaine “Sissejuhatus õigus-teadusesse” läbiviimisel (teenusleping TÜ õigusteaduskonnaga). WebCT koolituse meetodit on 2003. aastal õppetöö läbiviimisel osaliselt rakendanud Kaia Philips sotsiaaltöö statistikas, Kandela Õun matemaatikas (valikainena) ja Taavi Tamberg informaatikas. Ettevalmistamisel on mitmed uued WebCT kursused. Türi kolledžis lõpetas keskkonnateaduse eriala neljas lend, 30 üliõpilast. Lõpetajate koostatud lõputöödest 17 olid uurimistööd, kus otsiti lahendust Eesti eri regioonide (mitmel juhul lõpetaja kodupaiga) keskkonna- ja arendusprobleemidele. Toimus avatud ülikooli neljas vastuvõtt, mis näitas, et keskkonnateaduse eriala on populaarne töötavate inimeste seas. Kasvas Kesk-Eestist pärit vastuvõetute hulk.

Õppetöö 25

Õppetööga olid tihedalt seotud kogu piirkonnale mõeldud säästva arengu konverents “Vaja-dused ja võimalused keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamisel” jaanuaris ja konverents/ seminar “Loodusväärtuste kaardistamine ja säilitamine tulevaste põlvede jaoks” mais. Oktoobris organiseerisime säästva arengu infopäeva “Maa kui tootmisvahendi säästev kasutamine. Digitaalsete andmebaaside kasutamine planeerimisel”. Kolledži üliõpilased korraldasid ja sisustasid rahvusvahelisel põllumajandus- ja keskkonna-näitusel AGRI keskkonnapäeva. Koostöös Eesti Jäätmekäitlejate Liiduga korraldati üle-eestiline infopäev omavalitsustöötajatele. Peale selle korraldati täienduskoolitus Järvamaa muuseumitöötajatele, loodusgiididele, linna- ja vallavolikogude liikmetele. Viidi läbi inglise keele riigieksami kursus ja arvutiõpetuse kursus algajatele. Türi kolledž sai projektikonkursi kaudu keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonna-teadlikkuse programmi koostööpartneriks Järvamaal. Kolledž ühines Eesti e-Ülikooli projektiga, saades e-õppe keskuseks Kesk-Eestis, e-õppe jaoks sisustati arvutiklass ja auditoorium. On alustatud veebipõhiste kursuste väljatöötamist. Õigusinstituudis jätkus aastal 2003 tulemuslikult uue 3+2 õppekava elluviimine bakalaureuse-astmes. Suvel toimunud sisseastumine kujunes igati edukaks ning kokku võeti vastu ligi 200 uut üliõpilast bakalaureuse- ja magistriõppe päevasesse õppesse ja avatud ülikooli. Üheks suuremaks uuenduseks aastal 2003 oli avatud ülikooli käivitamine bakalaureuseõppe tasemel. Avatud ülikool asendab vähehaaval senise õhtuse õppe, mille raames toimus õppetöö igal laupäeval ning osaliselt ka nädala keskel õhtuti. Tehtud samm osutus igati õigustatuks ning populaarseks, sest õppima asumise avalduse esitas 102 inimest, kellest 86 üliõpilast alustasidki sügisest õpinguid avatud ülikoolis. Sügissemestri lõpus üliõpilaste seas läbiviidud küsitlus näitas, et avatud ülikool oli käivitunud edukalt. Õppetöö paremaks läbiviimiseks tehti aastal 2003 Kaarli pst 3 majale läbi juurdeehitus, mille tulemusena lisandus kaks umbes 40-kohalist kaasaegset auditooriumi. Samuti ehitati välja nii üliõpilastele kui ka töötajatele mõeldud puhkeruum, kus üliõpilastel on võimalik õppida, kasutada arvutit ja teha grupitööd ning kus töötajad saavad vajaduse korral korraldada asutusesiseseid üritusi. Peale selle toimusid mitmed õppejõudude valimised, mille tulemusena suurenes põhikohaga õppejõudude osakaal. Valiti 2 professorit (intellektuaalse omandi professoriks Heiki Pisuke ja kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professoriks Talis Bachmann), 1 dotsent, 4 lektorit ja 7 õpetajat. Vanemate kursuste üliõpilased avasid Tallinna linnavalitsuse ruumides üliõpilaste õigusbüroo.

2003. aasta aruanne 26

4.3. Õppetöö kvaliteet, õppetegevuse arendamine

4.3.1. Uued õppekavad 2003. aastal 2003. aastal avati kaks uut bakalaureuse- ja kaheksa magistriõppekava ning üks integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppekava. Neist kuus õppekava on seotud õpetajakoolitusega: koolieelse lasteasutuse õpetaja, koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil) ning muusikaõpetaja bakalaureuseõppekavad, kooli-eelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil) ja muusikaõpetaja magistriõppekava ning klassiõpetaja (vene õppekeele baasil) integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppekava. Uute õpetajakoolituse õppekavade koostamise põhjuseks oli eelkõige vajadus tagada nende vastavus õpetajakoolituse raamnõuetele. Euroopa kolledž koostas uue Euroopa õpingute magistriõppekava, viies seni toiminud õppe-kava vastavusse 3+2 õppesüsteemiga. Bioloogia-geograafiateaduskond avas uue interdistsipli-naarse vee- ja mullateaduse magistriõppekava. Humanitaar- ja loodusteaduste valdkonda ühendab kultuuriväärtuste säilitamise õppekava, mis on loodud filosoofia- ja füüsika-keemiateaduskonna koostöös. Majandusteaduskond koostas kaks uut magistriõppekava, ärijuhtimine ja strateegiline juhtimine, mis on suunatud majanduspraktikute ja juhtide koolitamisele.

4.3.2. Doktoriõppe arendustegevus

26. märtsil 2003. kohtusid rektor professor Jaak Aaviksoo ja õppeprorektor professor Volli Kalm doktorantidega. Arutleti põhiliste probleemide üle, mis takistavad doktoriõpet tähtaegselt lõpetamast. Esile kerkisid järgmised doktoriõppe efektiivset toimimist takistavad tegurid: piisava motivatsiooni puudumine doktoridissertatsiooni valmimiseks; majanduslikud probleemid, mis takistavad täielikult doktoriõppele pühendumast; juhendamisega seotud probleemid (juhendajad liiga hõivatud, mõnel alal puudub kompetentsus, kõik juhendajad ei ole seotud sihtfinant-seeritavate teemadega), doktorikraadi omandanutel ei ole küllalt selget karjääriperspektiivi. 2003. aasta mais võeti ülikooli nõukogus vastu otsus doktoriõppe arendamise kohta, milles pandi doktoriõppe korraldamise eest põhivastutus professorile (õppetooli juhile). Aasta lõpus alustati tööd Euroopa Liidu tõukefondide ettevalmistamise projektiga, mille eesmärk on koostöös kõigi Eesti ülikoolide ning haridus- ja teadusministeeriumiga töötada välja meetmete kogum teaduspõhise doktoriõppe tugevdamiseks. Õppe- ja üliõpilasosakonnas tehti Eesti doktoriõppe statistiline analüüs, mis hõlmab aastaid 1992–2002.

4.3.3. Üliõpilaste nõustamine

2003. aasta lõpul alustas Tartu Ülikoolis esimesena Eesti ülikoolidest tööd üliõpilasi nõustav psühholoog. Vajadust psühholoogilise nõustamisteenuse järele kinnitab üliõpilaste aktiivne huvi. Abi psühholoogilistest probleemidest ülesaamisel aitab üliõpilastel ülikooliõpingutega edukamalt toime tulla. Edaspidi on kavas korduvate probleemide ennetamiseks viia individuaalse nõustamise kõrval läbi ka rühmatööd ja moodustada tugigruppe. Alates 1997. aastast toimib ülikoolis tuutorite koolitussüsteem. Tuutor on üliõpilasnõustamise alal ettevalmistuse saanud üliõpilane, kes annab nõu ja infot esimese kursuse üliõpilastele või välisüliõpilastele. Tuutoriks olemine on vabatahtlik ja igal õppeaastal on tuutorid olemas just nendel erialadel, mille vanemate kursuste üliõpilased on selleks soovi avaldanud. Aastatega on tuutoriks soovijate arv jõudsalt kasvanud. 1997. aasta sügissemestril said soovi korral sama eriala õppiva nõustaja abi kasutada 12 eriala tudengid. 2003. aasta sügisel olid tuutorid juba 37 erialal. Eestist pärit tudengite tuutorite arv on kuue aastaga kasvanud viis korda.

Õppetöö 27

Eraldi on tuutorid välisüliõpilastele. Välistudengite tuutor ei pea olema kindlasti samalt erialalt, pigem on oluline hea võõrkeeleoskus. Välisüliõpilaste nõustamise puhul on kahe tuutori kohta keskmiselt 8–10 tudengit.

0

10

20

30

40

50

60

70

8019

96/9

7

1997

/98

1998

/99

1999

/00

2000

/01

2001

/02

2002

/03

2003

/04

Eesti tudengiteleVälistudengitele

Joonis 4.2. Tuutorite arv Tartu Ülikoolis. Esimese aasta üliõpilased hindasid seda kõrgelt, et said nõu ja abi inimestelt, kes alles hiljuti on ise olnud samas olukorras. 2003. aasta sügisel katseprojektina korraldatud küsitlusest selgus, et 98% küsitlusest osa võtnud tudengi arvates on tuutorid vajalikud ning tegid esmakursuslase elu esimestel ülikoolipäevadel lihtsamaks.

4.3.4. TÜ üliõpilased teadustööde konkurssidel Üle-eestilistel teadustööde konkurssidel esinesid TÜ üliõpilased edukalt. Haridus- ja teadus-ministeeriumi korraldataval üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil said TÜ üliõpilased 85 autasust 52 (61,2%). Eesti Teaduste Akadeemia 18 teadusauhinnast tuli 8 Tartu Ülikooli (44,4%).

4.3.5. Õppeinfosüsteemi arendus Möödunud aasta oli õppeinfosüsteemi sissetöötamise aasta. Olulisemateks märksõnadeks olid kasutajamugavus ning pidev ja paindlik kooskõla ülikooli muutuvate vajadustega. Suurimaks uuenduseks, mis ka ülikoolist väljapoole paistab, on ingliskeelse keskkonna loomine ÕISi avalikule kasutajale. Võeti kasutusele varasemate õpingutulemuste arvestamise uus kord ning nüüd on varasemaid sooritusi ning võõrsil kuulatud aineid tunduvalt lihtsam üle kanda. Pidevalt tegeldakse õppeinfosüsteemi kasutamise veelgi käepärasemaks muutmisega.

4.3.6. Akrediteerimine ja küsitlused 2003. aastal akrediteeris kõrghariduse hindamise nõukogu järgmised Tartu Ülikooli õppekavad: infotehnoloogia diplomi- ja bakalaureuseõppekava, geenitehnoloogia ja maalikunsti bakalaureuse- ja magistriõppekavad, kunstiõpetuse õpetaja magistriõppekava ning geenitehnoloogia ja infor-

2003. aasta aruanne 28

maatika doktoriõppekavad. Ülikooli õppekavadest 66,4% on akrediteerimisprotseduuri läbinud, 110-st akrediteerimata õppekavast 36 on õppekavade reformi käigus loodud uued kavad, mida ei ole veel võimalik olnud akrediteerida; 49 on vanad õppekavad, millele lõpeb vastuvõtt 2005. aastal (ei ole otstarbekas algatada akrediteerimisprotseduuri) ning 25 õppekava akrediteerimine on planeeritud 2004. aasta kevadeks. Õpetamise ja ainekursuste hindamine Õpetamise ja ainekursuste kohta tagasiside saamiseks viidi neljandat aastat läbi üliõpilaste küsitlus, milles hinnati põhiõppe ainekursusi ja õppejõude. 2002/2003. õppeaastal laekus 26 483 ankeeti, millest 14 388 täideti sügissemestril ja 12 095 kevadsemestril. Kokku hinnati 665 õppejõudu ja 1041 ainekursust. Laekunud ankeetidest 5986 hindasid avatud ülikooli ja 20 497 päevase õppe ainekursusi ja õppejõude. Avatud ülikoolis hinnati 207 õppejõudu ja 301 ainekursust ning päevases õppes 584 õppejõudu ja 839 ainekursust. Enamikule (78%) vastanutest oli hinnatav aine kohustuslik, 13%-le valikaine ja 8%-le vabaaine. Kokkuvõtvalt on vastustest näha, et peamiselt mõjutab hinnanguid ainekursusele või õppejõule viis tegurit. Esmalt ainekursuse kohustuslikkus – võrreldes valik- ja vabaaine kuulajatega käivad kohustusliku aine kuulajad rohkem kõigis loengutes; vaba- ja valikaine kuulajatel on huvi ainekursuse vastu suurem kui kohustusliku aine kuulajatel; kohustusliku aine kuulajad hindavad ainet rohkem raskeks ja väga raskeks ning valik- ja vabaaine kuulajad lihtsaks. Teiseks õppe-vorm – avatud ülikoolis on kõigil loengutel käijaid ligi kaks korda rohkem kui päevases õppes, mis on tingitud ilmselt vähesest auditoorse töö hulgast avatud ülikoolis. Kolmandaks loengute külastatavus – mida harvemini külastatakse loenguid, seda vähem hinnatakse õppejõu esitust selgeks ja arusaadavaks, seda vähem ollakse kursis ainekursuse eesmärkidega juba kursuse alguses ning seda vähem hinnatakse kursusel osalemist tulemuslikuks. Neljandaks huvi aine-kursuse vastu – mida suuremaks hinnatakse huvi ainekursuse vastu, seda rohkem käiakse loengutel. Viiendaks aine raskusaste – mida raskemaks hinnatakse ainet, seda kriitilisemalt suhtutakse õppejõupoolsesse aine esitusse, seda rohkem leitakse, et ainekursuse eest antakse liiga vähe ainepunkte ning seda rohkem peetakse aineid vähetulemuslikuks. Lõpetanute tööhõive (2003. aasta vilistlaste küsitlustulemuste põhjal) Küsitluses käsitleti kolme põhilist valdkonda: õpingute jätkumine, õpingutejärgne töötamine, hinnangud haridusele pärast mõningast töö- ja elukogemust. Ankeet saadeti kõikidele diplomi-, bakalaureuse- ja magistriõppe statsionaarses õppevormis lõpetanud vilistlastele ja tagasi saabus 920 vastust ehk 53% väljasaadetud ankeetidest.

Põhiõppe lõpetanutest pooled märkisid oma põhiliseks tegevuseks töötamise. Kui arvestada juurde veel need vastajad, kes õppisid ja töötasid üheaegselt, siis tööga oli hõivatud enamik vastajatest (77%). Kokku jätkas õpinguid 43% vastanutest, ainult õpingutele oli pühendunud 15% vastajatest. Teaduskondade ja kolledžite lõikes oli kõige enam ainult tööle suundujaid õigusteaduskonna lõpetanute hulgas. Töötamist peavad oma peamiseks tegevuseks rohkem kui pooled sotsiaal- ja haridusteaduskonna ning Pärnu ja Narva kolledži lõpetanud. Küsitluse ajal oli töötuid kõikide teaduskondade ja kolledžite lõpetanute hulgas (v.a õigusteaduskond). Vastajatel paluti hinnata, kas nende töö on seotud ülikoolis läbitud õppekavaga. Oma põhitööd pidasid rohkem kui pooled (64%) tihedalt õpitud erialaga seotuks. Osaliselt ülikooli õppekavaga seotud tööd tegi 22% lõpetanutest ja mitteerialast tööd 12% lõpetanutest. Lõpetanutel paluti anda hinnang õppetöö eri aspektidele. Hea hinnangu said õppejõudude juhendamine ja eriala õpetamise tase. Pisut madalamalt hinnati õppetöö korraldust ning õppekava ülesehitust. Kõige madalamalt hinnati praktiliste oskuste omandamist. Küsitlusest selgus ka, et õpingud on hästi toetanud enesetäiendamise oskuse arenemist ning andnud erialateadmisi, samuti hinnatakse õpingute positiivset mõju edasiõppimise motivatsioo-

Õppetöö 29

nile. Madalama hinnangu pälvisid infotehnoloogilised oskused, võõrkeele- ja meeskonnatööoskus ning oskus teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada.

50

27

15

5

0

10

20

30

40

50

60

töötan töötan jaõpin

õpin töötu kodune muu

Vastanute tegevus küsitluse ajal (põhiõpe)%

Joonis 4.3. Põhiõppe lõpetanute tegevusvaldkonnad (%).

4.4. Ülikooli lõpetamine, kaitsmised ja eksmatrikuleerimine

4.4.1. Lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

2003. aastal lõpetas Tartu Ülikooli põhiõppe (diplomi-, bakalaureuse- ja arstiõppe) kokku 1767 üliõpilast (2002. a – 1488; 2001. a – 1327; 2000. a – 1257; 1999. a – 954), neist cum laude diplomiga 52 üliõpilast (2002. a – 3,5%; 2001. a – 5,1%; 2000. a – 5,4%; 1999. a – 8%; lisa 4.6.). 2003. aastal lõpetasid bakalaureuseõppe esimesed Tartu Ülikooli Õigusinstituudi tudengid; esimesed lõpetajad olid ka nn uutel bakalaureuseõppekavadel (11 sotsiaalteaduskonnas ajakirjan-duse ja suhtekorralduse erialal, kaks matemaatika-informaatikateaduskonnas infotehnoloogia erialal). Põhiõppe lõpetas 20 välisüliõpilast, neist 14 arsti-, 3 sotsiaal-, 2 filosoofia- ja 1 bioloogia-geograafiateaduskonna. 2003. aastal anti Tartu Ülikoolis välja 358 õpetaja kutsetunnistust. 115 kutsetunnistust anti õpetaja kutseaasta lõpetajatele, 17 avatud ülikooli informaatikaõpetaja kutsekursuse läbinuile ja 226 õpetajakoolituse paralleelselt erialaõpingutega sooritanuile (lisa 4.10.). 2003. aastal oli internatuuris 79, residentuuris 118 lõpetanut. Enim residente lõpetas pere-meditsiini ja ortodontia erialal (lisa 4.9.). Ülikoolist eksmatrikuleeriti kokku 4039 erineva õppeastme ja -vormi üliõpilast. Neist 50,3% (2033) eksmatrikuleeriti seoses õppekava täitmisega täies mahus. Lõpetanute osakaal oli suurim statsionaarse õppe põhiõppes (ligikaudu 56% eksmatrikuleerituist), väikseim avatud ülikooli magistriõppes (ligikaudu 32% eksmatrikuleerituist). Õppekava täitmist kõrvale jättes on olulisimad eksmatrikuleerimise põhjused statsionaarses õppes omal soovil lahkumine ja õppe lõpptähtaja möödumine. Neist on õppe lõpptähtaja möödu-

2003. aasta aruanne 30

mine (lõpetamise kõrval) endiselt suurima osakaaluga magistrantide ja doktorantide eksmatriku-leerimise põhjus. Avatud ülikoolis on (lõpetamise kõrval) suurima osakaaluga õppeteenustasu tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritute hulk, avatud ülikooli magistriõppe puhul ületab sel põhjusel eksmatrikuleeritute arv õppekava täitnute hulga (lisa 3.13). Magistritööde kaitsmine 2003. aastal kaitsti 333 magistritööd, peale selle kaitses kaks TÜ majandusteaduse magistranti oma magistritöö välismaal. 333 magistrikraadist ligi pooled (134) on kutsemagistrikraadid, milles võib näha süvenevat nõudlust kutsealase jätkukoolituse järele. Enim on omandatud magistrikraade ärijuhtimise, kooli-korralduse, konverentsitõlke ja kirjaliku tõlke ning Euroopa õpingute erialal. Teadusmagistri-kraade anti kõige rohkem majandusteaduses. Nominaalajaga lõpetas 60% magistritöö kaitsnutest. Doktoridissertatsioonide kaitsmine Pärast paariaastast mõõna suurenes järsult doktoritööde kaitsjate arv. 2003. aastal kaitses oma dissertatsiooni 64 doktoranti, mis on ligi veerandi võrra enam kui 2002. aastal. 60 doktoranti kaitses koduülikoolis ja 4 välisülikoolis. Välismaal kaitsti doktoritööd usuteaduse ja molekulaarse biomeditsiini alal Helsingi Ülikoolis, ajaloo alal Turu Ülikoolis ning avalikkussuhete alal Jyväskylä Ülikoolis. Lisaks doktoreerus eksternina 7 doktorikandidaati. Erialati saadi suurim arv doktorikraade arstiteaduses (14) ja keemias (9). 2003. aastal lõpetas esimene pedagoogika doktorant. Uute doktorite puhul on näha noorenemistendentsi. 42% kaitsnutest on kuni 30-aastased. Noorim doktorikraadi omandanu oli 26-aastane. 41% kaitsnutest lõpetas doktoriõppe nominaal-ajaga. Eelpool nimetatud andmetele tuginedes võib järeldada, et doktoriõpe on hakanud mitmel erialal reaalselt toimima.

5. TEADUSTÖÖ Teadustöö on Tartu Ülikooli tegevuse kandev osa, millele tugineb nii kõigi astmete õppetöö kui ka ühiskonna vajaduste rahuldamisele suunatud arendus- ja koolitustegevus oma eri vormides. Universitas’ele kohaselt tehakse teadustööd väga paljudes valdkondades. 2003. aastal täideti TÜ-s 728 teadusteemat või projekti kogumahus 220 mln kr (lisad 5.1. ja 5.4.). Aastat iseloomustab teadusprojektide finantseerimise 20%-line tõus, mis on tingitud eelkõige teadusteemade siht-finantseerimise, välisgrantide ja lepingulise tegevuse mahu suurenemisest. 2003. aastal kaheksast välja antud riiklikust teaduspreemiast anti viis TÜ liikmetele, kaks teadlast valiti Eesti Teaduste Akadeemia ning kaks välismaiste akadeemiate liikmeks, peale selle anti TÜ-le ka Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia (lisa 5.7.). Teaduse riiklik evalveerimine viidi läbi ülikooli 44 allüksuses (lisa 5.5.).

5.1. Silmapaistvamad tulemused Usuteaduskonna teadustegevuse silmapaistvamateks saavutuseks olid teaduskonna teadustöö evalveerimine hindega hea (good) ning artiklite kogumiku “Mille anni sicut dies hesterna…Studia in honorem Kalle Kasemaa” avaldamine, kus avaldasid oma teadustöid nii usuteaduskonna õppejõud, kraadiõppurid kui ka külalisõppejõud. Õigusteaduskonna kõige olulisemateks teadussündmusteks olid TÜ avaliku õiguse instituudis vabariikliku konverentsi “Regionaalhalduse reform Eestis” organiseerimine ning kolme doktori-väitekirja kaitsmine. Silmapaistvaks saavutuseks võib pidada ka eraõiguse instituudi dotsendi Merle Muda monograafia ilmumist. Arstiteaduskonna oluliseks panuseks tuleb pidada teaduskonnas 15 doktoritöö kaitsmist, samuti ka teaduskonna õppejõudude poolt kahe patenditaotluse esitamist. Teaduskonna kauaaegne õppejõud emeriitprofessor Ain-Elmar Kaasik sai riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Immunoloogia õppetooli juhataja professor Raivo Uibo valiti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks, farmaatsia instituudi juhataja professor Peep Veski Hispaania Kuningliku Farmaatsiaakadeemia akadeemikuks. Tähtsaks sündmuseks tuleb pidada professor Pärt Petersoni tulekut Tampere Ülikoolist TÜ arstiteaduskonda, milleks lõi eeldused tema poolt saadud Wellcome Trust’i repatrieerumise grant. ECNP (European College of Neuro-psychopharmacology) 16. kongressil Prahas tunnustati preemiatega kahe arstiteaduskonna noorema generatsiooni teadlase (S. Kõks ja E. Maron) ettekandeid. Kardioloogia kliiniku dotsent J. Eha ja professor R. Teesalu kuulusid ravimiuuringutega tegelevatesse rahvusvahelistesse uurimiskollektiividesse, kelle tegevuse tulemusena publitseeriti kolm teadusartiklit kliinilise meditsiini tippajakirjades New England Journal of Medicine ja Lancet. Filosoofiateaduskonna mitmepalgelises teadustöös väärivad äramärkimist vabariigi teadus-preemia omistamine tehnikateaduste vallas vanemteadur Heiki-Jaan Kaalepile (töögrupi liikmena) töö “Eesti keele tekst-kõne süntees” eest; kunstide osakonna muusika professori Jaan Rossi valimine Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks; 13 monograafia ilmumine ajaloo osakonnas; rahvusvahelise keemiafilosoofia konverentsi korraldamine Tartus, mis kindlustas teadusfilosoofia õppetooli juhtiva osa keemiafilosoofia alal rahvusvahelises ulatuses; Eesti Võrdleva Kirjandus-teaduse Assotsiatsiooni 5. rahvusvaheline konverents “The Novel Genre in Contemporary World

2003. aasta aruanne 32

Literature: A Leap or a Standstill” korraldamine, kahe rahvusvahelise konverentsi korraldamine vene ja slaavi filoloogia osakonnas ning Tartu Ülikooli kunstigalerii “Y” avamine Ülikooli tänavas. Bioloogia-geograafiateaduskonnas väärivad esiletõstmist molekulaar- ja rakubioloogia insti-tuudi genoomiuuringud prof Andres Metspalu juhtimisel, mis pärjati riikliku teaduspreemiaga arstiteaduste vallas. Üheks silmapaistvamaks teadustulemuseks tuleb lugeda taimeökoloogia ja mükoloogia õppetooli ühistöös valminud artiklit ajakirjas New Phytologist, kuna see on esimene kord Eestis, kus ökoloogiliste ülesannete lahendamiseks on kasutatud molekulaarseid meetodeid. Peale selle kirjeldab töö esmakordselt suure täpsusega Eestis seni uurimata organismiderühma – arbuskulaar-mükoriisseid seeni. Kuna kogu maailmas tehakse selle organismirühma leviku ja funktsiooni uurimisel alles esimesi samme, on saadud andmed vägagi uudsed – tegemist on üldse esimeste andmetega boreaalse taimkattevööndi kohta. Esile võib veel tõsta esile uue geeni – synembryn – iseloomustamist ning Riia 23 vana maja remondi ja kolmanda korruse välja-ehitamist. Füüsika-keemiateaduskonna teadus- ja arendustegevuse tulemusi iseloomustavad paljud kõrge-tasemelised artiklid, mis on publitseeritud maailma juhtivates ajakirjades, 16 kaitstud doktoritööd, mitmed välisgrandid ning edukus ETF-i grantide ning HM-i sihtfinantseeritavate teemade saa-misel. Saadi üks patent, esitati veel üks patenditaotlus. Teaduskond osaleb keemia- ja materjali-teaduse tippkeskuse, mitmed füüsikaosakonna töötajad TÜ Füüsika Instituudi tippkeskuse töös. Dotsent Ivo Leito pälvis Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia. Arendati uudse ülijuhi MgB2 efektiivselt kahetsoonilise mikroskoopilise mudeli arendamist ja süsteemi omaduste kirjeldamist. On fikseerunud MgB2 kvantitatiivne teooria, mis võimaldab seletada selle ühendi olulisemaid ülijuhtomadusi heas kooskõlas katseandmetega, kasutades optimaalselt valitud parameetrite süsteemi. Uuriti keemiliste ühendite happelis-aluseliste omaduste sõltuvust aine elektronstruktuurist ja keskkonna parameetritest, happelis-aluseliste tasakaalude skaalade püstitamist vähepolaarsetes ja polaarsetes keskkondades, sh prootoni nn spontaanse ülemineku võimalikkust. Saadud tulemustel on oluline väljund uute liitium-ioonpatareide, kõrgmahutavusega kondensaatorite ning orgaa-nilises ja spektrokeemilises sünteesis kasutatavate kõrgefektiivsete katalüsaatorite väljatöötamisel. Haridusteaduskonna olulisemateks teadussaavutuseks on prof Aaro Toomela toimetatud ühis-monograafia “Cultural guidance in the development of the human mind” ilmumine ning positiivse rahastamisotsuse saamine EL-i 6. raamprogrammi teemale “Renovation of science teaching in European primary education with inquiry methods”. Oluliselt paranes teaduskonna akadeemiline potentsiaal – loodi alus- ja alghariduse õppetool, mis sai ka korralise professori. Kehakultuuriteaduskonna funktsionaalse morfoloogia töörühm selgitas eritüübiliste skeleti-lihaskiudude kohastumise iseärasusi molekulaartasandil (müosiini molekuli isovormide transfor-matsioon). Spordifüsioloogia töögrupp uuris organismi kombineeritud vastupidavustreeninguga kohanemise iseärasusi triatleetidel ning saadud andmete alusel töötati välja treeningkoormuste individualiseerimise süsteem. Kinesioloogia ja biomehaanika töörühm uuris elastsusenergia rekuperatsiooni ealisi iseärasusi paigalt üleshüppel, spordipedagoogika ja treeninguõpetuse uurimisrühm erineva iseloomuga kehaliste pingutuste mõju leptiini kontsentratsioonile veres. Selgitati välja kooli kehalise kasvatuse motivatsioonilisi faktoreid ja õpilaste õpikeskkonna tajumist. Spordi sotsiaalteaduste töörühm uuris laste ja noorukite kehalist aktiivsust mõjutavaid psühhosotsiaalseid tegureid. Majandusteaduskonna teadus- ja arendustegevuse kõige olulisema saavutusena võiks esile tuua fakti, et majandusteaduskonna õppejõud prof Urmas Varblane pälvis riikliku teaduspreemia

Teadustöö 33

sotsiaalteaduste valdkonnas viljaka teadustöö eest teemal “Otseste välisinvesteeringute mõju siirderiikide majanduse konkurentsivõime tõstmisele”. See on esimene kord pärast Eesti taas-iseseisvumist, kus sotsiaalteadustevaldkonna teaduspreemia antakse majandusteadlasele. Väga olulise arendustegevuse osana käivitus koostöös Zernike grupi ja Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise magistrikava. Perspektiivis on pakkuda seda magistrikava tulevikus ka inglise keeles, eesmärgiga kaasata välistudengeid. Täna on iga kaitstud doktorikraad majandusteaduskonnas väga oluline sündmus. 2003. aastal kaitses oma doktoritöö Tiia Vissak teemal “The Internationalization of Foreign-Owned Enterprises in Estonia: An Extended Network Perspective”. Matemaatika-informaatikateaduskonnas töötati välja programmianalüüs arvutuslikult turvalise infovoo automaatseks kontrollimiseks. Analüüsi korrektsus on tõestatud krüpteerimisoperatsiooni keerukusteoreetilise turvalisusdefinitsiooni suhtes. Teaduskorralduslikult oli tähtsaim sündmus Tartu 7. mitmemõõtmelise statistika konverentsi korraldamine, osavõtjaid oli 16 riigist, kokku peeti 72 ettekannet. Sotsiaalteaduskonna teadustegevuse tulemustena tuleks esile tõsta tervet rida kõrge tasemega publikatsioone. Näiteks ajakirjas Psychological Research ilmunud töö “Planning saccadic eye movements” (Allik, Toom ja Luuk 2003) kirjeldab, kuidas inimene valmistab ette tahtlikke silmaliigutusi. Selles töös on esitatud originaalne teooria selle kohta, kuidas programmeeritakse tulevase liigutuse suunda ja amplituudi. Jätkus biosemiootikute töö valdkonna juhtiva keskusena (rahvusvaheliste ürituste korraldamine välismaal, publikatsioonid). Sotsiaalteaduskonnast koordi-neeritava Eesti käitumis- ja tervisteaduste keskuse tegevuses süvenes uurimisrühmade inter-distsiplinaarne koostöö mitme suure ja uudse uuringu ettevalmistamiseks. Eesti mereinstituudi teadustegevuses oli tähtsaks sündmuseks rahvusvahelise mereuurimise nõukogu aastakonverentsi korraldamine Tallinnas. Kõige olulisemaks teadustulemuseks oli monograafia “Fishes of Estonia” ilmumine. Raamatusse on koondatud kõige olulisemad andmed Eesti kalade ja kalastiku kohta, mis on talletatud Eesti kalade uurimise ajaloo vältel (üle sajandi). Raamatu teaduslik tase on kõrge. Kuna see on ingliskeelne, siis muutuvad seni mitmetes keeltes publitseeritud või muul kujul olemas olnud Eesti teadlaste andmed üldkättesaadavaks ja pääsevad nn halli kirjanduse mainest. Taoline kalafauna teadusuuringute kokkuvõte on unikaalne, analoog-seid ei ole kogu Läänemere regioonis. Füüsika instituudi teadustegevus oli vägagi edukas: riikliku teaduspreemia täppisteaduste alal pälvis Vladimir Hižnjakovi tööde tsükkel “Mitmekvandiliste protsesside mittehäirituslik teooria”. Selle teooria põhitulemus on uue nähtuse ennustamine – teatud kriitilise interaktsioonitugevuse korral toimub mitmekvandiliste üleminekute kiiruse plahvatuslik kasv. Koostöös TÜ orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituudi ning biotehnoloogiafirmaga Asper Biotech Ltd optimeeriti aminofunktsionaalsete sool-geel kilede valmistamise tehnoloogia. Kõrge pinnasileduse ning keemiliste ja füüsikaliste omaduste paindlikkuse tõttu on sel moel saadavad kiled väga sobivad kaubanduslikuks kasutamiseks kommertsiaalsete aluskiledena DNH-põhistel mikrojada-analüü-sidel. Uppsala Kuningliku Teadusseltsi 2003. aasta Thaléni autasu sai Tanel Käämbre fullereeni ja sugulasainete röntgenspektroskoopiliste uurimuste eest Uppsala Ülikooli doktorandina, mis on kokku võetud samas 2002. aastal kaitstud doktoriväitekirjas. Saadi rahvusvaheline PCT patent (WO2003018884) elektrit juhtiva ja optiliselt läbipaistva kiu kohta, mis sobib lähivälja mikro-skoobi (SNOM) teravike valmistamiseks (autorid A. Lõhmus, R. Lõhmus, T. Tätte, T. Avarmaa, U. Mäeorg, I. Sildos).

2003. aasta aruanne 34

Raamatukogus jätkus TÜ Raamatukogu kogude ning teenuste kättesaadavaks tegemine IKT vahenditega: võeti kasutusele infosüsteemi INNOPAC Millenniumi versioon. Jätkus käsikirja-kogu teaduslik kirjeldamine, lõpetamisel on mitu ülevaateteost ja monograafiat. Ajaloo muuseumi teadustöö tulemusena inventeeriti enam kui 1000 museaali ning korraldati mitmeid ekspositsioone ja näitusi. Kunstimuuseumis jätkus kogude teaduslik uurimine, peeti kaks ettekannet rahvusvahelisel seminaril. Euroopa kolledžis väärib äramärkimist teaduskondadevahelise interdistsiplinaarse teadus-tegevuse koordineerimine. Narva kolledži olulisema teadussündmusena võib välja tuua rahvusvahelise teaduskonverentsi “Narva, Venemaa ja Läänemere piirkond: piirid, kontaktid ja identiteet sõjas ja rahus”, doktorikraadi kaitses Jelena Nõmm. Pärnu kolledži teadus- ja arendustegevuses on 2003. aastal suurenenud õppejõudude aktiivsus teaduskonverentsidel osalemisel ja oma tööde publitseerimisel. Õigusinstituudi 2003. aasta olulisemateks teadustulemusteks on kahe monograafia avaldamine ning eelretsenseeritavates ajakirjades viie prof Talis Bachmanni artikli ilmumine. Doktori-väitekirja kaitses dotsent J. Saar.

5.2. Publikatsioonid 2003. a avaldati 3779 publikatsiooni (2002. a – 3365; 2001. a – 3023). 550 artiklit avaldati Institute of Scientific Information (edaspidi ISI) tsiteerimisindeksites refereeritavates ja/või sisuajakirja Current Content (edaspidi CC) poolt jälgitavates ajakirjades (2002. a – 475; 2001. a – 481). Lisas 5.2. on toodud Tartu Ülikooli teadlaste ja õppejõudude poolt 2003. a avaldatud publikatsioonide koguarv ning ISI/CC artiklite arv. 2003. a moodustas ISI/CC artiklite osakaal kõigist TÜ liikmete poolt avaldatud publikatsioo-nidest 15% (2002. a – 14%; 2001. a – 16%). ISI/CC artiklite osakaal kõigist ilmunud publikat-sioonidest oli kõige suurem füüsika instituudis (51%), füüsika-keemia- (36%) ning bioloogia-geograafiateaduskonnas (29%). Aruandeaastal avaldati kõige rohkem publikatsioone filosoofia- (836), majandus- (530) ja bioloogia-geograafiateaduskonnas (522). Parema ülevaate teadustöö tulemuslikkusest annab publikatsioonide arv ühe õppejõu/teaduri kohta. 2003. aastal avaldati ülikoolis keskmiselt 3,3 publikatsiooni ühe õppejõu/teaduri kohta (2002. a – 3,0; 2001. a – 2,4). Enam publikatsioone avaldati ühe õppejõu/teaduri kohta majandusteaduskonnas (11,2) ja mereinstituudis (5,5). ISI/CC artikleid avaldasid ühe õppejõu/teaduri kohta aruandeaastal enim füüsika instituut, bioloogia-geograafia- ning füüsika-keemiateaduskond, kus avaldati vastavalt 1,5; 1,0 ja 0,9 artiklit ühe õppejõu/teaduri kohta. TÜ keskmine 2003. aastal oli 0,5 (2002. a ja 2001. a – 0,4). Joonis 5.1. annab ülevaate 2003. aastal teadlaste ja õppejõudude avaldatud ISI/CC artiklitest allasutuste kaupa ühe õppejõu/teaduri kohta.

Teadustöö 35

0,00,0

0,10,1

0,20,3

0,50,50,5

0,50,5

0,60,9

1,01,5

0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6

MJUSFLHTOIMIKK

MTTI

ARTÜSOFKBGFY

Joonis 5.1. ISI/CC artiklite arv allüksuste kaupa õppejõu/teaduri kohta 2003. a.

5.3. Teadusürituste korraldamine ja seal osalemine 2003. aastal korraldas Tartu Ülikool 339 konverentsi või seminari (2002. a – 312; 2001. a – 280), neist 139 olid rahvusvahelised (2002. a – 151; 2001. a – 131; lisa 5.3). Kõige rohkem teadusüritusi korraldas filosoofiateaduskond – 70, milledest 33 olid rahvusvahelised. Kõige enam seminare ja konverentse ühe õppejõu/teadlase kohta korraldas aga sotsiaalteaduskond – 0,6 korraldatud üritust õppejõu/teaduri kohta. Tartu Ülikooli töötajad osalesid 2003. aastal ettekannetega konverentsidel ja seminaridel 2747 korral (2002. a – 2821; 2001. a – 2602). Rohkearvuliselt osalesid filosoofiateaduskond (582) ja arstiteaduskond (562 ettekannet). Ühe õppejõu/teaduri kohta olid aktiivsemad ettekannetega osalejad majandus-, sotsiaal- ja filosoofiateaduskonnast (vastavalt 3,9; 3,5 ja 2,9 ettekannet õppejõu/teaduri kohta, ülikoolis keskmisena 2,4 ettekannet; joonis 5.2.).

0,81,1

1,61,81,81,9

2,22,42,4

2,62,72,7

2,93,5

3,9

0 1 2 3 4 5

KKTIBGFKFYMIHTTÜOIUSARMTFL

SOMJ

Joonis 5.2. Teadusüritustel ettekannetega osalemine õppejõu/teaduri kohta 2003. a.

2003. aasta aruanne 36

Korraldatud teadusürituste ja ettekannetega esinemiste arv ning intensiivsus on samas suurus-järgus võrreldes 2002. aastaga.

5.4. Teadustöö finantseerimine Teadustööd finantseeritakse projektidena riigi-eelarvelistest ja riigieelarvevälistest vahendi-test. 2003. aastal juhtis Tartu Ülikool kokku 731 teadusteemat/projekti (2002. a – 698; 2001. a – 658) kogumahus 220 mln kr (2002. a – 183 mln kr; 2001. a – 139 mln kr). Juurdekasv on projektide finantseerimise mahu poolest küllalt suur, mis on tingitud nii riigieelarvelise kui ka eriti riigieelarvevälise finantseerimise suurenemisest. Lisa 5.1. annab ülevaate TÜ teadustöö teemade ja projektide arvust 2003. aastal finantsallikate kaupa. Teadustöö finantseerimise kogumaht Tartu Ülikoolis 2003. aastal oli 245 mln kr. Viimas-te aastate lõikes ilmutab ühtlast tõusutendentsi lepingulise tegevuse osakaal (lisa 5.4.). Üle-vaade teadustegevuse finantseerimisest Tartu Ülikoolis 2003. aastal on toodud joonistel 5.3., 5.4. ja 5.5.

44

62

67

80

116

136

145

148

176

214

216

332

485

619

1 132

0 200 400 600 800 1 000 1 200

OI

HT

KK

FL

MJ

US

MT

SO

AR

TÜ

FK

BG

FY

MI

TI

Joonis 5.4. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimismahu jaotumine Tartu Ülikoolis õppejõu/teaduri kohta allüksuste kaupa 2003. a (tuh kr).

SF36%

DR4%ETF

15%

SL18%

VL16%

IF10%

Muu1%

Joonis 5.3. Eri finantseerimisallikate osakaalteadustöö finantseerimises Tartu Ülikoolis 2003.aastal. Selgitused: SF – sihtfinantseerimine, DR –doktorantide teadustöö toetus, ETF – SA EestiTeadusfond grandid, SL – siseriiklikud teadus- jaarenduslepingud, VL – välislepingud ja grandid,IF – infrastruktuurikulude kompenseerimine, muu –muud allikad.

Teadustöö 37

0%

20%

40%

60%

80%

100%

US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO MI FY TI

Riiklik ETF Lepingud

Joonis 5.5. TÜ teadus- ja arendustöö lepingute finantseerimise jaotus finantseerimisallika järgi 2003. aastal protsentides. Selgitused: riiklik – vahendid riigieelarvest (teadusteemade, järeldoktorite ja doktorantide sihtfinantseerimine); ETF – SA Eesti Teadusfond finantseerimine; lepingud – teadus- ja arendustegevuse lepingute finantseerimine. Infrastruktuurikulude finantseerimist ei ole arvestatud.

5.4.1. Finantseerimine riigieelarvest

Riigieelarvelise teadus- ja arendustegevuse finantseerimise alla kuuluvad teaduse tippkeskuste, teadusteemade ja doktorantide teadustöö sihtfinantseerimine ning infrastruktuurikulude katmine. Eestis tervikuna finantseeriti teadustegevust 2003. aastal riigieelarvest 273,6 mln kr ulatuses (2002. a – 247,6 mln kr; 2001. a – 226,6 mln kr). Riigieelarveline finantseerimine on tõusnud 2003. aastal eelkõige teaduse tippkeskuste ning infrastruktuuri kulude kompenseerimise kasvu tagajärjel. Tartu Ülikooli teadustegevuse riigieelarveline finantseerimine moodustas 2003. aastal 45% riigi kogufinantseerimisest (2002. a ja 2001. a – 43%). Riiklike teadus- ja arendustegevuseks mõeldud vahendite jaotus ja muutus Eestis aastatel 2002–2003 on toodud joonisel 5.6.

TÜ44%

TTÜ22%

EPMÜ10%

TPÜ4%

KBFI6%

TO3%

Muud11%

Joonis 5.6. Riiklike teadus- ja arendustegevuseks mõeldud vahendite jaotus (protsentides) Eestis 2003. aastal (sisaldab teadusteemade sihtfinantseerimist, sh järeldoktorid ja doktorandid, teaduse tippkeskuste finantseerimist ja infrastruktuurikulude kompenseerimist).

2003. aasta aruanne 38

Tartu Ülikooli teadustegevuse riigieelarveline finantseerimine oli 2003. aastal 123,8 mln kr (2002. a – 107,5 mln kr; 2001. a – 96,6 mln kr). TÜ osakaal kogu Eesti riigieelarveliste vahendite kogumahus moodustas 2003. aastal 45% (2002. a ja 2001. a – 43%). Riigieelarvelise finant-seerimise kogumaht Eestis suurenes võrreldes 2002. aastaga 10,5%, Tartu Ülikooli rahastamine suurenes 15,1% (2002. aastal olid vastavad arvud 9,3% ning 11,3%). Sihtfinantseeritavate teadusteemade rahastamiseks eraldati 2003. aastal Eestis kokku 184 mln kr (2002. a – 179 mln kr; 2001. a – 158 mln kr). 79,2 mln kr sellest moodustas TÜ finantseerimine (2002. a – 75,9 mln kr; 2001. a – 61,1 mln kr), mis oli 43% kogu sihtfinantseeringute mahust Eestis (2002. a – 42%; 2001. a – 40%). Tartu Ülikoolis täideti 2003. aastal 122 sihtfinantseeritavat teadusteemat, sh 10 järeldoktori teemat (2002. a – 117/14; 2001. a – 113/12) keskmise mahuga 689 000 krooni (arvestamata järeldoktorite teadusteemasid) (2002. a – 639 000 kr; 2001. a – 564 000 kr), mis näitab teema mahtude jätkuvat suurenemist viimastel aastatel. Sihtfinantseeritavate teadusteemade raames on alusuuringute osakaal pidevalt suurenenud – kui 2003. aastal moodustasid alusuuringud 85%, rakendusuuringud 13% ja katse-arendustegevus 2%, siis 2002. aastal olid vastavad näitajad 79%, 16% ja 5% ning 2001. aastal 72%, 22% ja 10%. Suurimad sihtfinantseeritavate teadusteemade mahud oli bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskonnas ning füüsika instituudis (vastavalt 24,6; 15,3 ja 14,8 mln kr). Ühe õppejõu/teaduri kohta laekus ülikooli allüksustele keskmiselt 69 000 kr, enam tehnoloogiainstituuti (234 000 kr), füüsika instituuti (228 000 kr) ja bioloogia-geograafiateaduskonda (162 000 kr). Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri kulusid finantseeriti Eestis 2003. aastal 60,6 mln kr ulatuses, mis on oluline suurenemine võrreldes paari varasema aastaga (2002. a ja 2001. a – 50,6 mln kr). TÜ ja tema allüksuste infrastruktuuri kulusid finantseeriti 2003. aastal 25,7 mln kr ulatuses (2002. a ja 2001. a – 20 mln kr), mis moodustas 42% kogu infrastruktuurikulude mahust Eestis (2002. a ja 2001. a – 40%). Doktorantide teadustöid on Eestis viimasel kolmel aastal finantseeritud 14 mln kr ulatuses. TÜ doktorante finantseeriti 2003. aastal mahus 8,6 mln kr (2002. a – 8,9 mln kr; 2001. a – 10 mln kr), mis moodustas 61% kogu doktorantide teadustööde finantseerimisest Eestis (2002. a – 64%; 2001. a – 72%). Täheldada võib finantseerimise osakaalu langust viimastel aastatel, ka ei võimalda finantseerimise väike maht ja doktorantide suur arv selles valdkonnas kiireid muutusi.

5.4.2. Riigieelarveväline finantseerimine

Tartu Ülikooli teadustegevuse riigieelarveväline finantseerimine oli 2003. aastal 119,5 mln kr, mis näitab olulist tõustendentsi võrreldes eelmiste aastatega (2002. a – 95,8 mln kr; 2001. a – 65,6 mln kr). Riigieelarveväline teadustegevuse finantseerimine moodustas 49% kogu ülikooli teadustegevuse finantseerimisest (2002. a – 47%; 2001. a – 41%). Kokku eraldas SA ETF 2003. aastal grantideks 77,4 mln kr (2002. a – 77,4 mln kr; 2001. a – 70,9 mln kr). 2003. aastal finantseeris ETF TÜ teadlasi 36,8 mln krooni ulatuses (2002. a – 35,2 mln kr; 2001. a – 31 mln kr), mis moodustas 48% ETF-i grantide kogumahust (2002. a – 45%, 2001. a – 44%). Suurimad ETF-i grantide mahud 2003. aastal olid arsti- ja bioloogia-geograafia-teaduskonnas ning füüsika instituudis (vastavalt 9,3; 7,3 ja 4,9 mln kr). Ühe õppejõu/teaduri kohta laekus ülikooli allüksustele ETF-i grandirahasid keskmiselt 28 500 kr, enam füüsika instituuti (75 400 kr) ning bioloogia-geograafiateaduskonda (47 800 kr). Ka ETF-i grantide raames tehtavas teadustöös suureneb viimastel aastatel alusuuringute osakaal – 2003. aastal moodustasid alusuuringud 84%, rakendusuuringud 15% ja katse-arendustegevus 1% (2002. a olid vastavad näitajad 81%, 13% ja 6%, 2000. a 74%, 21% ja 5%). Teadus- ja arendustöö- ning välislepingute maht jätkas viimaste aastate kasvutendentsi, moodustades 2003. aastal kokku 82,6 miljonit krooni (2002. a – 60,6 mln kr; 2001. a – 34,6 mln kr). Eesti-siseste lepingute maht kasvas 2002. aastaga võrreldes üle kolmandiku, ulatudes 43,1 mln kroonini (2002. a – 31,7 mln kr; 2001. a –

Teadustöö 39

18,7 mln kr). Välislepingute maht kasvas 2003. aastal samuti kolmandiku võrra, kokku laekus välislepingutest ja -grantidest 39,5 miljonit krooni (2002. a – 28,9 mln kr; 2001. a – 15,9 mln kr). Oluliseks tuleb pidada nelja viieaastase lepingu sõlmimist Wellcome Trustiga Inglismaalt kogu-summas 47,7 miljonit krooni. Samuti allkirjastati 2003. aastal viis viimast Euroopa Liidu 5. raamprogrammi lepingut. Kokku on ülikoolis sõlmitud 48 5. raamprogrammi lepingut, lisaks kolm lepingut mereinstituudil ning üks füüsika instituudil. Suurimad laekumised Eesti ja välismaistest lepingutest olid tehnoloogiainstituudil (12,9 mln kr) ning mereinstituudil (10 mln kr), teaduskondadest bioloogia-geograafia- (13,8 mln kr), arsti- (11 mln kr) ning füüsika-keemiateaduskonnal (5,4 mln kr). Ühe õppejõu/teaduri kohta laekus ülikoolis lepingutelt keskmiselt 64 000 krooni (2002. a – 49 000 kr; 2001. a – 28 000 kr), enim tehnoloogiainstituudis (718 000 kr) ning mereinstituudis (401 000 kr), teaduskondadest bioloogia-geograafia- (91 000 kr), matemaatika-informaatika- (70 000 kr) ning usuteaduskonnas (62 000 kr).

5.5. Teadustegevuse evalveerimine

2003. aastal viidi 44-s Tartu Ülikooli allüksuses läbi teadustegevuse rahvusvaheline evalveeri-mine keskmise hindega good to satisfactory. Evalveeriti arsti- ja humanitaarteadusi ning maa-teadust. Kõrgeima hinnangu – excellent – sai kõrvakliinik (kliiniku juhataja prof M. Kull), madalaima – unsatisfactory – aga spordimeditsiini ja taastusravi kliinik (kliiniku juhataja prof J. Maaroos). TÜ allüksuste evalveerimistulemused on kokku võetud lisas 5.5.

6. ARENDUSTEGEVUS

6.1. Arendustegevuse põhisuunad Ülikooli arendustegevuse põhisuunad aruandeaastal on kinnitatud 2002/2003. õppeaasta arendus-ülesannetena ülikooli nõukogu 21.06.2002. a otsusega nr 50. Arendustegevust toetavatest või reguleerivatest 2003. aastal kehtestatud dokumentidest annab ülevaate lisa 6.1.

6.1.1. Ülikooli arengukava aastani 2008

Aruandeaastal jõudis lõpule ülikooli arengukava aastani 2008 koostamise protsess, millest võtsid osa paljud ülikoolipere liikmed. Arengukava strateegilise osa elluviimiseks vajalike tegevus-kavade koostamiseks moodustati neli teadusvaldkondlikku alakomisjoni, mille liikmed keskendu-sid oma valdkonna arenguprobleemidele ja -võimalustele. Toimus kahepäevane ülikooli arengu-konverents “Ülikooli väljakutsed”, mille eesmärk oli saada koostööpartneritelt kavandatavate arengusuundade kohta tagasisidet. Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Juhan Parts, mitmed valitsuse liikmed, ühiskonnaelu tegelased ning ettevõtjate esindajad pidasid aru ülikooli arengukava projekti ja ülikooli rolli üle ühiskonnas ning väljendasid oma ootusi ülikooli edasise arengu suhtes. Arengukonverentsil väljaöeldud seisukohad võeti arvesse arengukava lõplikul sõnastamisel. Ülikooli nõukogu kinnitas arengukava aastani 2008 oma detsembrikuu istungil.

6.1.2. Tehnoloogia arenduskeskuste programmi konkurss

Ülikooli teadlased osalesid aktiivselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia arenduskeskuste programmi taotluste esitamisel. Neljateistkümnest täistaotluse esitanud konsort-siumist olid ülikooli teadlased esindatud kuues, sh kahe taotluse puhul oli ülikoolil juhtiv roll.

6.1.3. Riikliku arengukava ettevalmistamine Riikliku arengukava elluviimise ettevalmistusfondile esitatud taotlustest osutusid edukaks kaks ülikooli taotlust – Eestis teaduspõhise doktoriõppe tugevdamiseks meetmete kogumi väljatööta-mise taotlus ja Pärnu kolledži turismihariduse taseme tõstmise taotlus.

6.1.4. Ülikooli rahvusvahelistumine

Ülikooli rahvusvahelistumise huvides seati prioriteediks toetada ülikooli teadlaste osalemist Euroopa Liidu teadus- ja tehnoloogia 6. raamprogrammis. Informatsiooni edastamiseks moo-dustati seitse valdkondlikku elektroonset postiloendit, koostati abimaterjalid, korraldati 23 info- ja koolitusüritust ligikaudu 800 osalejale. Aasta lõpul loodi rahandusosakonnas finantsspetsialisti ametikoht, kelle põhiülesanne on konsulteerida teadlasi taotluste eelarvete koostamisel ning aidata finantsaruannete koostamisel. Ülikooli teadlaste poolt esitati 6. raamprogrammi mitmesugustele valdkondadele 60 projektitaotlust. Võrdluseks see, et 5. raamprogrammi valdkondadele esitati ülikooli teadlaste poolt 215 taotlust, millest edukaks osutus 52.

Arendustegevus 41

6.1.5. Teaduskeskus AHHAA

Teaduskeskuse AHHAA tegevuse edendamiseks asutati koostöös Tartu Linnavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga Sihtasutus Teaduskeskus Ahhaa, et arendada teaduse tutvus-tamist laiale publikule. 2003. aastal külastas teaduskeskuse näitusi ning teadusteatri ja planetaariumi etendusi 73 000 külastajat, suures osas õpilased. Eesti linnades korraldati seitse teadusnäitust (lisad 6.8. ja 6.9.). Tegevust alustas Ahhaa Sõprade Selts.

6.1.6. Euroopa mainekaid ülikoole ühendav Coimbra grupp

Doktoriõppe töörühm, kus ülikooli esindab teadusprorektor Ain Heinaru, töötas välja doktoriõppe ühiskorralduse suunad. Koostöö tulemusena loodetakse suurendada doktorantide võimalusi õppida ja teadustööd teha gruppi kuuluvates ülikoolides.

6.1.7. Infoleht Sammas

Ilmus kuus numbrit teaduse infolehte Sammas. 2003. aasta teemad olid: teaduse populariseeri-mine, teaduse riiklik rahastamine, tehnoloogiainstituudi rajamine, Spinno-projekt, intellektuaal-omand, teadusinformatsioon.

6.2. Innovatsioonitegevuse põhisuunad 2003. aastal jätkus TÜ Tehnoloogiainstituudi väljaarendamine ülikooli innovatsiooni tugistruk-tuuriks ning tehnoloogilise kallakuga uurimistööde algatajaks. Selgelt formuleeriti instituudi tegevusvaldkonnad: – Tartu Ülikooli intellektuaalomandi hindamine, kaitse ja rakendamise korraldamine; – inter- ja multidistsiplinaarsete rakenduslike projektide arendamine, eelkõige koostöös ette-

võtetega; – ülikooli potentsiaali keskendamine prioriteetsete tehnoloogiavaldkondade arendusprogram-

midele. Tugistruktuur käivitus ja arenes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt finantseeritud Tartu Spinno-projekti toetusel. Projekti viis läbi ja koordineeris TÜ tehnoloogiainstituut, partneriteks olid TÜ ja EPMÜ teadus- ja arendusosakonnad, TÜ majandusteaduskond ning SA Tartu Teadus-park. Projekti tulemusena muutus Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevus ettevõtlusringkonna jaoks nähtavamaks ja atraktiivsemaks ning alustati teaduspõhise ja teadmismahuka ettevõtlus-keskkonna aluste loomist, aidates suurendada ülikooli rakendusuuringute osakaalu, lähendada teadust ja ettevõtlust ning tõsta lisaväärtuste abil ettevõtluse konkurentsivõimet.

6.2.1. Intellektuaalomandi seadusandlik baas

2003. aasta novembris võttis ülikooli nõukogu vastu määruse “Intellektuaalse omandi käsitlemise põhimõtted Tartu Ülikoolis”, mis on ülikoolis loodava intellektuaalomandi kaitse ja kommertsia-liseerimise põhialuseks. Tuginedes lähtealustele, alustati täiendavate õigusaktide, normdokumen-tide ja juhendite loomist ja ajakohastamist (tehnoloogiliste projektide korralduse eeskiri, tehno-loogiaraporti vorm, autoriõiguse meelespea, töölepingu tüüptingimused, litsentsileping, spin-off-

2003. aasta aruanne 42

ettevõtetega koostöö tegemise kord). Valmisid mudellepingud ülikooli materiaalse vara ja tele-kommunikatsioonivahendite kasutamise kohta.

6.2.2. Tugitegevused

Tehnoloogiainstituudi tugistruktuuri poolt pakutud teenused rakendusuuringu ideede elluvii-miseks nii ettevõtetele kui ka ülikooli teadlaskonnale olid järgmised: • ettevõtluskontaktide vahendamine – loodi koostöövõrgustik, kuhu aasta jooksul kaasati 390

ülikoolivälist eksperti; • rakendusprojektide arendamine ja lisafinantseeringu taotlemine – lisaks rahvusvahelistele

programmidele nõustas tugistruktuur ainsana ülikoolis EAS-i rakendusuuringute projektide ettevalmistamist ning läbiviimist.

• teadustulemuste hindamise, kaitse ja kasutamise korraldamine – esitati kaks uut patenditaotlust (lisa 6.2.), turule jõudis AS-i Tallinna Piimatööstus piimatoodete sari Hellus, kuhu TÜ litsentsi alusel lisatakse probiootilist bakterit ME-3, jätkati aktiivset litsentsipartnerite otsingut väljaspool Eestit ning loodi esimene TÜ osalusega spin-off-ettevõte OÜ Elementum.

• teavitamine innovatsiooni ja ettevõtlusega seotud teemadel – käivitus e-ajakiri Novaator (kolm numbrit), toimus 17 üritust ca 920 osalejaga, märkimisväärsemad olid foorum “Tegijad räägi-vad: milleks ja kuidas kaitsta Tartu ülikoolide intellektuaalset omandit?”, seminarid ette-võtetega kontaktide arendamiseks ning tehnoloogiapäev.

6.2.3. Ettevõtluskoolitus

TÜ majandusteaduskonna juhtimise ja turunduse instituudi poolt koordineerituna jätkus ette-võtluse ja tehnoloogia juhtimise magistriõpe, peale selle toimusid Spinno-projekti raamistikus temaatilised koolituskursused “Teadmiste juhtimine”, “Patentide taotlemine ja kasutamise praktikas” ning “Äriplaan”.

6.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid

6.3.1. Phare 2000 rahvusliku programmi projekt Carin

Edukalt jõudis lõpule ülikooli koordineeritav Phare 2000 rahvusliku programmi projekt Carin, mis oli kestnud ligi kolm aastat. Projekti eesmärk oli tugevdada piirkonnas innovatsiooni edendamise tugisüsteemi. Koostööpartneritena osalesid projektis Eesti Põllumajandusülikool, Sihtasutus Tartu Teaduspark, Tartu Maavalitsus ja Tartu Linnavalitsus. 2003. aastal renoveeriti SA Tartu Teaduspark inkubatsiooniruume (1,1 mln kr), uuendati veebilehte (0,05 mln kr), rajati parkla ja juurdepääsuteed (maht 2,1 mln kr). TÜ Vanemuise 46 õppehoonesse ehitati biotehnoloogia õppeklass (0,8 mln kr), Riia 23 õppehoonesse bioinfor-maatika labor (8,9 mln kr) ning renoveeriti materjalitehnoloogiate laboriruumid füüsika insti-tuudis (8 mln kr). Majandusteaduskonnas käivitus täismahus ettevõtluse ning tehnoloogiajuhti-mise magistriprogramm (maht 2,8 mln kr). Tehnoloogiainstituudi töötajatele korraldati koolitus, valmis veebileht ja kontor varustati vajaliku tehnika ning mööbliga (kogumaht 1,7 mln kr).

Arendustegevus 43

6.3.2. Keskkonnaseire projekt 2003. aastal jätkas ülikool riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimist. Juhiti 30 lepingut, mille täitmisel osalesid kõik keskkonnauuringutega tegelevad ülikoolid ja asutused. TÜ projekti põhitegevus oli järgmine: riikliku keskkonnaseire programmi haldus; seadusloome ja euroharmoniseerimine; allprogrammide arendus; üldistav analüüs ja andmehaldus ning kaug-seire meetodite rakendamine keskkonnauuringutes. TÜ-st osales projekti täitmisel 8 instituuti. Korraldati saaste kauglevi modelleerimise konverents Genfi konventsiooni raames, seire-foorum “Seirates probleeme, protsesse ja tagajärgi” ning mitmeid keskkonnaseminare. Arendati programmi veebilehte www.seiremonitor.ee ning anti välja raamat “Ohtlikud ained Eesti kesk-konnas”.

6.4. Infotehnoloogia Aasta 2003 oli infotehnoloogia arengu seisukohalt Tartu Ülikoolile märkimisväärselt edukas. Edasiminek toimus kõigis infotehnoloogia osakonna tegevusvaldkondades. Lähtudes ülikooli infotehnoloogia strateegiast (kinnitatud nõukogu 26.10.2001. a otsusega nr 74), jätkati sihikindlalt ühtse kasutajaorientatsiooniga infotehnoloogiakeskkonna kujundamist. Mitmed varasematel aastatel tehtud investeeringud hakkasid vilju kandma. Kui 2001. aastal oli ülikooli infotehnoloogia prioriteediks uue õppeinfosüsteemi kasutusele-võtt, siis 2002. aastal paigutati suur osa ressurssidest keskserverite uuendamisse ning arendamisse. See võimaldas järgmise sammuna tõsta 2003. aastal tunduvalt ülikooli arvutivõrgu töökindlust ning võtta ette ulatuslik andmesidekaablite ja võrguseadmete uuendamine. Lisaks arvutivõrgu arendustöödele soetati 2003. aastal seitse uut keskserverit ning korraldati ümber teenuste pakkumine, mis omakorda tõstis serverite poolt pakutavate teenuste kiirust ja töökindlust. Infosüsteemide arendustööde osas väärivad esiletõstmist kasutajate infosüsteemi (KIS) väljaarendamine ja ülikooli veebilehtede haldamiseks AutomatWebi kasutuselevõtt, samuti Oracle’i andmebaasi ning võrguseadmete ja keskserverite monitooringusüsteemide käivitamine, mis võimaldavad tunduvalt tõsta IT-teenuste kvaliteeti. 2003. aastal anti infotehnoloogia osakonna poolt välja Tartu Ülikooli IT-käsiraamat, viidi läbi koolitusvajaduse analüüs ning vastavalt selle tulemustele taaskäivitati ülikooli töötajate arvuti-koolitus. Seadmete ja tarkvara uuendamiseks viidi läbi või valmistati ette 9 riigihanget (sh 2 raam-hanget) kogumahus ca 9,97 mln krooni. Lisaks ülikooli eelarvele rahastati IT-projekte muudest allikatest (SUN-i grant, Tiigriülikool, IBM) 6, 574 mln kr ulatuses.

6.4.1. Ülikooli andmesidevõrk

2003. aastat võib tinglikult nimetada “arvutivõrgu aastaks”. Viimane suurem investeering ülikooli arvutivõrgu seadmetesse tehti 1998. aastal ning paljude teaduskondade andmesidevõrgu töö-koormus oli end ammendamas (2003. aastal investeeriti ülikooli võrguseadmetesse 4,4 mln kr). 2003. aastal paigaldati või vahetati välja ca 2/3 kogu ülikooli arvutivõrgu kaablitest (kokku 7,356 km). Uute valguskaablite paigaldamise tulemusena said kvalitatiivselt uue võrguühenduse haridusteaduskond (Salme 1a), kehakultuuriteaduskond (Jakobi 5, Lai 37), ühiselamu (Pepleri 14), õigusteadukonna uus õppekorpus (Näituse 13a), ülikooli arhiiv ja haruraamatukogu (Jakobi 1), arstiteaduskond ühendati kliinikumis asuvate arvutitega (lõik Lunini 6–Puusepa 8). Valgus-kaablite väljavahetamise (lõigud Vanemuise 46–Tiigi 78 ja Struve 1; Struve 1–Tähe 4 ja Lossi 3; Lossi 3–Liivi 2 ja Lai 36) tulemusena tõusis sotsiaalteaduskonna, bioloogia-geograafiateaduskon-na, ülikooli raamatukogu, füüsika-keemiateaduskonna ning filosoofiateaduskonna kunstide osa-

2003. aasta aruanne 44

konna ja botaanikaaia andmeside kvaliteet. Seoses kinnistu müügiga likvideeriti Pepleri 23 ühiselamu ja Riia 23 vaheline kaabel. Praeguseks on ülikooli hoonete vaheline arvutivõrk viidud tasemele, kus andmeedastuse kiiruseks on 1 Gbit/s ning ühendus EENetiga 100 Mbit/s. Stabiilse ja kiirema võrguühenduse tagamiseks soetati 2003. aastal ülikooli hoonetele uued Cisco võrguseadmed, vahetati välja ülikooli senine keskne marsruuter oluliselt võimsama ja modulaarse Cisco Catalyst 6500 seeria seadme vastu, mis võimaldab pakutavaid teenuseid edasi arendada. Ülikooli hoonetes Jakobi 1, Jakobi 5, Vanemuise 46, Struve 1 ja Tähe 4 tõusis võrgu-ühenduse vastupidavus voolutõugetele ning lühiajalistele voolukatkestustele tänu võrguseadme-tele muretsetud uutele UPS-idele. Arvutivõrgu turvalisuse ning töökindluse tõstmiseks käivitati 2003. aastal võrguseadmete monitooring ja seadmete haldamine viidi kasutajatest eraldatud virtuaalvõrku. Ülikooli ühisela-mute Internetiühendus viidi väljapoole TÜ tulemüüri, et tulemüüridega oleks võimalik reguleerida liiklust ühiselamute ja ülikooli sisevõrgu vahel. Lisaks eeltoodule loodi 2003. aastal ülikooli nõukogu saalis traadita Interneti kasutamise võimalus.

6.4.2. Ülikooli keskserverid

2003. aastal jätkati eelmisel aastal alustatud muudatustega ülikooli keskserverite teenuste kvaliteedi parandamisel. Keskserveri madli.ut.ee asemele seadistati klastersüsteem, mis oluliselt parandas kasutajate kodukataloogide ja e-posti teenuse töökindlust. Soetati 7 uut serverit mitmesuguste teenuste pakkumiseks: raamatupidamise varuserver, listiserver, e-posti server, ülikooli veebiserver, varundus-server, kaks paralleelselt töötavat serverit veebipõhiste infosüsteemide (ÕIS, TIS jt) kasutuskindluse tõstmiseks. Lisaserverite kasutuselevõtu ja teenuste ümberpaigutamisega kasvas POP3 ja IMAP teenuse (e-post) ning listiteenuse jõudlus ca kolm korda, paranes mailhost.ut.ee veebiliidese jõudlus ning märgatavalt kasvas selle kasutamise aktiivsus. Ülikooli autentimissüsteemi väljavahetamiseks seadistati LDAP-server, mis parandab oluliselt teenuse töökindlust. Soetati ja rakendati tööle uus varundusseade (toetus Tiigriülikooli programmilt 0,96 mln kr), mis teeb regulaarselt tagavarakoopiaid ülikooli serverites hoitavatest andmehulkadest. Uus seade tõstis oluliselt varundusteenuse kiirust ning on andmemahtude kasvades ka laiendatav. Voolu-katkestuste puhul ülikooli kesksete võrguseadmete ja serverite stabiilse töö tagamiseks soetati 2003. aastal Lossi 3 asuva serveriruumi ja võrgusõlme jaoks diiselgeneraator, mis käivitub ühe minuti jooksul pärast Eesti Energia poolt pakutava teenuse katkemist.

6.4.3. Infosüsteemid Jätkusid uue õppeinfosüsteemi ning teadusinfosüsteemi hooldus- ja arendustööd, samuti tehti jooksvaid hooldustöid rahandus- ja personaliinfosüsteemi Concorde XAL ja dokumendihalduse infosüsteemi Livelink tõrgeteta toimimiseks ning võeti kasutusele varahalduse infosüsteemi Archibus FM versiooniuuendus. Alustati arendustööd, et luua ID-kaardiga sisselogimise võima-lused õppeinfosüsteemis, selle laiem kasutusele võtmine jääb tõenäoliselt 2004. aastasse. Kaaluti dokumendihaldussüsteemi Livelink asendamist mõne muu süsteemiga. Mitmesuguste pakkumiste analüüsi ja läbirääkimiste tulemusena saavutati Livelinki litsentside kvalitatiivsel uuendamisel 80%-line hinnaalandus ning seega otsustati jätkata senise rakenduse kasutamist, kuid juba senisest tunduvalt laiemate võimalustega. Infosüsteemide arendustöö osas väärib esiletoomist kasutajate infosüsteemi (KIS) välja-arendamine, mille tulemusena valmis terviklik rakendus ligi 18 000 arvutivõrgu kasutaja õiguste ja kohustuste haldamiseks ülikooli töötajate ja õppurite andmete põhjal.

Arendustegevus 45

Peale selle juurutati aruandeaastal veebihaldusvahendi AutomatWeb rakendus ülikooli veebi pealehe ja haldus-tugistruktuuri osakondade veebilehtede haldamiseks, mis võimaldab sisestada veebilehtedele infot seal, kus see tekib. Samuti seoti veebihaldusvahendi liidesed olemasolevate andmebaasidega (nt töötajate kontaktandmed), mille tulemusena väga suur osa andmeid kuvatakse nüüd veebi otse ülikooli infosüsteemide andmebaasidest. Selle töö käigus korrastati ühtlasi andmebaasides leiduvad andmed. Mitmed teaduskonnad on avaldanud soovi võtta AutomatWebi rakendused kasutusele enda kodulehe haldusvahendina. Matemaatika-informaatika- ja sotsiaal-teaduskond on AutomatWebi kasutajad 2003. aasta lõpust alates. Infosüsteemide arendussuundade väljatöötamiseks viidi 2003. aastal läbi ülikooli infosüsteemide andmete ristkasutuse analüüs koostöös firmaga Aprote. Viimane infosüsteeme puudutav analüüs viidi ülikoolis läbi 1996. aastal, pärast seda pole niivõrd mahukat ja tervikut haaravat analüüsi tehtud. 2003. aasta analüüsi käigus vaadeldi esmakordselt osakondade tööprotsesse tervikuna. See analüüs on Livelinki laienduse juurutustööde lõppedes digitaalse asjaajamise kasutuselevõtu aluseks. 2003. aastal käivitati kaks olulist monitooringusüsteemi. Oracle’i andmebaasi tarkvaraseire süsteem teavitab haldajaid baasis tekkivatest probleemidest juba ennetavalt. Võrguseadmete ning keskserverite monitooringusüsteem Nagios teostab aktiivseadmete ja teenuste seiret ning teavitab seadmete või teenuste haldajaid probleemidest automaatselt. Mõlemad on olulised, et tõsta IT-teenuste kvaliteeti.

6.4.3. Kasutajatugi 2003. aastal andis infotehnoloogia osakond välja mahuka IT-käsiraamatu, kuhu on koondatud valdkonda reguleerivad dokumendid, osakonna tegevusvaldkondade ja pakutavate teenuste kirjel-dused, arvutivõrgu ning infosüsteemide kasutamise juhendid. Samaaegselt uuendati osakonna veebilehte veebihaldussüsteemi AutomatWeb abil, mis andis tõuke selle rakenduse laialdaseks kasutuselevõtuks haldus- ja tugistruktuuri osakondades ning teaduskondades. Kevadsemestril viidi läbi arvutikoolituse vajaduse analüüs ning vastavalt selle tulemustele taaskäivitati arvutikoolitus ülikooli töötajatele. Poole aasta jooksul jõuti läbi viia 9 koolitust kokku 150 osavõtjaga. Kasutajate koolitust jätkatakse 2004. aastal. Ühisostudega muretseti ülikoolile Statistica tarkvara ligi 10 korda ning Adobe ja Macromedia tarkvara 2–3 korda turuhindadest soodsamalt. Kahe keskse ostuga muretseti Tiigriülikooli toel arvutiklassidesse 176 uut arvutikomplekti. Suure ostu hinnaalandust kasutades soetati allüksustele lisaks veel 29 arvutikomplekti. Keskse arvutiklassi loomine lahendas ka igasuvise probleemi uute üliõpilaste vastuvõtul, kuna vastuvõtuperioodiks antakse need arvutid vastuvõtutalituse käsutusse. Jätkuvalt on töös arvutiabi telefon 5500 ning e-post ak.abi@ut.ee, kuhu saab arvutiprob-leemidega pöörduda kogu tööpäeva jooksul.

6.5. Rahvusvaheline suhtlus

Ülikooli edasiste arengusuundade kujunemise seisukohast on 2003. aasta sündmustest kõige kaugeleulatuvama mõjuga Eesti otsus ühineda Euroopa Liiduga ning ülikooli arengukava välja-töötamine ja kinnitamine ülikooli nõukogus. Paralleelselt ülikooli arengukava aruteludega ning arvestades Euroopa Liiduga liitumisest tulenevaid väljakutseid, töötas töögrupp, kuhu kuulusid rahvusvahelise koostöö koordinaator, teadus- ja arendusosakonna ning õppeosakonna esindajad välja, TÜ välissuhete strateegia, mis valmis 2003. aasta sügiseks. Aasta üheks tähtsündmuseks rahvusvahelise koostöö vallas tuleb lugeda TÜ vastuvõtmist Euroopa pikaajaliste traditsioonidega teadusülikoole ühendava Coimbra grupi liikmeks 23.–26. aprillini Granada Ülikoolis toimunud võrgustiku üldkogul. Alates sügisest osaleb TÜ oma esin-dajate kaudu ka võrgustiku valdkondlikes töörühmades.

2003. aasta aruanne 46

TÜ liitus vaatlejana 2001. aastal loodud ülikoolide assotsiatsiooniga Campus Europae, mis on Luxemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse poolt patroneeritav algatus ja tugineb Bologna protsessi käigus toimunud muutustele Euroopa kõrgharidussüsteemis. TÜ võtab osa ka Läänemere regiooni ülikoolide koostöövõrgustiku (Baltic Sea Region Uni-versity Network – BSRUN) tööst, mille põhiüritus on partnerülikoolide administraatoritele suunatud Balti administraatorite seminar. Peateemaks oli seekord akadeemilise organisatsiooni juhtimine (Academic Leadership and University Management). Ülikooli esindas 8-liikmeline delegatsioon eesotsas rektor Jaak Aaviksooga, kes pidas seminaril ettekande “Academic vs. Entrepreneurial Leadership”. Ülikooli lepingupartnerite ring täienes kahe ülikooli võrra – kirjutati alla koostöölepingud Hongkongi Baptistliku Ülikooli ning Herzeni nim Vene Riikliku Pedagoogilise Ülikooliga, uuendati lepingut Läti Ülikooli ja Vilniuse Ülikooliga. TÜ on praeguseks sõlminud koostöölepingu 34 ülikooliga 14 välisriigist (lisa 6.7.). Esimese omataolise üritusena toimus 2003. aasta märtsis TÜ-s partnerülikooli esitlev infopäev, kus oma ülikooli ning sealseid õppe- ja teadustöö võimalusi tutvustasid Kieli Ülikooli välissuhete osakonna töötajad. Kahepoolsete koostöölepingute raames külastas 2003. aastal Tartu Ülikooli 62 teadlast, partnerülikoole külastas 35 meie teadlast ja õppejõudu. Üldse viibisid ülikooli töötajad aasta jooksul 47 riigi ülikoolis ja teadusasutuses, Tartu Ülikool omalt poolt võõrustas 37 riigi teadlasi ja õppejõude (lisad 6.5. ja 6.6.). Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Socrates/Erasmus raames sõlmisid Tartu Ülikooli allüksused 2002/2003. õppeaastaks 107 partnerülikooliga 141 üliõpilaste ja õppejõudude vahetus-lepingut ning 2003/2004. õppeaastaks 172 üliõpilaste ja õppejõudude vahetuslepingut. Kevad-semestril 2003 õppis Erasmuse programmi raames partnerülikoolides 36 TÜ üliõpilast. Õppejõudude välisvahetuses osales 18 õppejõudu. Sügissemestril 2003 läks partnerülikoolidesse õppima 80 TÜ üliõpilast, seda kas siis sügissemestriks või terveks õppeaastaks. Kevadsemestriks 2004 on avalduse esitanud 35 üliõpilast. Vahetusüliõpilaste stipendiumid olid vahemikus 190 eurot (Soomes) kuni 250 eurot kuus (Lõuna-Euroopas ja Suurbritannias). Õppejõudude välis-vahetuses osales 9 õppejõudu. TÜ-s õppis 2003. aasta kevadsemestril 27 Erasmuse programmi vahetusüliõpilast 22 partnerülikoolist. 2003. a sügissemestril õppis TÜ-s 32 Erasmuse programmi vahetusüliõpilast: Rootsist, Hispaaniast, Hollandist, Itaaliast, Saksamaalt, Soomest, Taanist ning Prantsusmaalt, kokku 24 partnerülikoolist. Erasmuse programm on edukalt käivitunud eelkõige tänu programmi koordinaatoritele teaduskondades, osakondades ja instituutides. Hetkel on TÜ allüksustes 38 programmi koordinaatorit, kelle aktiivsele tööle viitab koostöölepingute arvu märkimisväärne kasv 2004/2005. õa taotluses. TÜ-s õppivate välistudengite üldarv on püsinud viimastel aastatel samal tasemel, 2003/2004. õppeaastal õppis Tartus 438 väliüliõpilast 32 riigist. 20.–25. septembrini toimunud VII Saksa-Eesti akadeemiline nädal Academica, mis seekord oli pühendatud teemale “Uus Euroopa: haridus kui väärtus”, tõi Tartu Ülikooli loengutega esinema 21 nimekat teadlast ja õppejõudu 18 Saksa ülikoolist. Traditsioonilise aulaloengu pidas Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa haridus- ja teadusminister, endine Greifswaldi Ülikooli rektor dr Hans-Robert Metelmann. 2003. aastal ülikooli külastanud kõrgetest riigitegelastest tuleks esmajärjekorras mainida Paneuroopa liikumise eestvedajat, Tema Keiserlikku Kõrgust dr Otto von Habsburgi, Soome presidenti Tarja Haloneni, Ungari Rahvusassamblee presidenti Katalin Szilit ning Walesi peaministrit Rhodri Morganit. Tavakohase tutvumisvisiidi ülikooli tegid värskelt ametisse asunud Suurbritannia, Hiina RV ja Rootsi Kuningriigi suursaadikud. Koostöös sihtasutusega Archimedes tutvustati Tartu Ülikooli allüksustes 6. raamprogrammi Marie Curie stipendiumiprogrammi võimalusi. Kevadsemestril 2003 korraldati kolm Marie Curie programmi tutvustavat teabetundi, sügissemestril jätkati teavitamist teaduskondades, enamasti teaduskonna valitsuse või nõukogu tasandil. TÜ-s õpetavaid välisõppejõude ühendav sariüritus Dorpater Dozentenabend alustas 2002. aasta sügisel, 2003. aastal korraldati vanas kohvikus kokku seitse üritust.

Arendustegevus 47

6.6. Regionaaltegevus Ülikooli regionaaltegevuse põhisuunad olid 2003. aastal avalike loengute, täienduskoolituse ning ürituste korraldamine maakondades ning seeläbi ülikooli õppimisvõimaluste tutvustamine tule-vastele üliõpilaskandidaatidele. 2003. aastal oli Tartu Ülikoolil koostööleping Eesti üheksa maakonna (Valgamaa, Hiiumaa, Saaremaa, Järvamaa, Võrumaa, Raplamaa, Ida-Virumaa, Harjumaa ja Pärnumaa) ja kolme linnaga (Tallinn, Narva, Pärnu). Aruandeaastal uuendati koostöölepinguid Saare- ja Hiiumaaga ning sõlmiti ühiste kavatsuste lepped Valga ja Võru maakonnaga. Lepetega määratleti koostöövald-konnad ja -projektid ajavahemikuks september 2003 – september 2004 Valgamaaga ning jaanuar 2004 – jaanuar 2005 Võrumaaga. Lähtuvalt ülikooli ja Narva linna koostöölepingust, sõlmis TÜ Narva kolledž Narva linnaga täiendava koostööplaani aastaks 2004. Koostöös õppe- ja üliõpilasosakonna vastuvõtutalitusega korraldab regionaaltalitus ülikooli infopäevi kooliõpilastele, kus tutvustatakse ülikooli õppesüsteemi, vastuvõtutingimusi ning ka üliõpilaselu nö sotsiaalset külge. 2003. aastal toimus 14 ülikooli tutvustavat infopäeva. Kevad-semestril toimusid eraldi avatud ülikooli õppimisvõimaluste tutvustamise infotunnid. Õppimis-võimaluste tutvustamiseks osales ülikool 10 haridusmessil (lisad 6.9. ja 6.10.). Üliõpilaste karjääriteenistuse küsitlustulemustest selgus, et 2003. aastal põhiõppe lõpetanuid asus tööle kõigis Eesti maakondades. Kõige rohkem töötab lõpetanuid Harjumaal – 36%, Tartumaal – 34%, Ida-Virumaal – 6% vastanutest. Suurem osa lõpetanutest asus tööle Tallinnas ja Tartus. Teistes maakondades asus tööle 1–2% lõpetanutest. Tööleasumise piirkonna nimetamisel kasvab järjest Eestist väljapoole tööleasunute arv. Aruandeaastal toimus väljaspool Tartut ja Tartumaad 120 täienduskoolituskursust 3050 osa-võtjaga (2002. aastal olid need arvud vastavalt 55 kursust ja 1211 osalejat). Veebipõhiselt toimus 44 kursust 334 osavõtjaga. Kõige rohkem – 43 kursust 1108 õppuriga toimus Ida-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal korraldati 41 täienduskoolituskursust 994 osavõtjaga. Maakondades toimusid ka suveülikooli kursused: vabaõhumaal Hiiumaal ning loodusfotograafia Ida-Virumaal Toilas. Tartu Ülikool aitas kaasa mitmete konverentside ja seminaride korraldamisele maakondades ja ülikooli kolledžites. Kevadel toimus konverents “Kuidas saavad ülikoolid aidata kaasa regioonide arengule?”, et selgitada välja, millised on ülikooli osalusvõimalused Eesti regionaalarengus ning mida ootab ühiskond ülikoolilt. Ülikooli kolledžites ning maakonnakeskustes korraldati aruandeaastal teadust populari-seerivaid loenguid ühiskonnast, kultuuriloost jms. Ülikooli õppejõud pidasid 35 avalikku loengut Eesti eri paigus, kevadsemestril toimus Tallinnas traditsiooniline studium generale loengusari “Tartu Ülikooli 11 teaduskonda”, kus esinesid avalike loengutega kõigi teaduskondade õppejõud. Kuulajaid oli avalikel loengutel ligi 5000. Võrreldes 2002. aastaga on maakondades toimuvate avalike loengute hulk kasvanud kolmekordseks (2002. a – 7; 2003. a – 24 loengut). Teaduskondade andmetel oli 2003. aasta teadus- ja arendustöö lepingutest 30 lepingut käsitle-tavad Eesti-sisese regionaaluuringuna (s.o 26,6% kõigist teadus- arenduslepingutest). Kõige rohkem oli taolisi lepinguid bioloogia-geograafiateaduskonnal – 11 ning füüsika-keemiateadus-konnal – 9. Regionaalseid uuringuid tegid ka arsti-, filosoofia-, haridus- ja sotsiaalteaduskond. Jätkus ülikooli vilistlaskogu tegevus. Aktiivsemalt tegutsesid Saaremaa ja Ida-Virumaa vilistlaskoondised, kus toimusid vilistlasüritused igal kuul. Üksikud vilistlasüritused toimusid ka Tartu koondises. Neljandat aastat jagas vilistlaskogu ülikooli lõpetajatele õnnitluskaarte, kutsudes neid koguga liituma. Uusi liikmeid lisandus aruandeaastal 19, organiseerunud liikmeid on kokku 452. Vilistlaskogu aastakoosolekul 1. detsembril otsustati alustada vilistlaskogu ümberkujun-damist, kaasates endaga edaspidi teaduskondade ja erialade vilistlasühendusi.

7. TUGITEGEVUS

7.1. Haldus- ja majandustegevus

7.1.1. Haldusdirektori vastutusala struktuuri muudatused 2003. aastal Eesmärgiga kasutada otstarbekamalt ülikooli eelarvelisi vahendeid ning korrastada ülikooli struktuuri, lõpetati 01.07.2003 haldusdirektori vastutusalas peainseneriosakonna tegevus (rektori 19.03.2003. a käskkiri nr 5). Peainseneriosakonna elektriseadmete hooldus- ja remonditeenistus ning kütte-, ventilatsiooni- ja santehniliste seadmete hooldus- ja remonditeenistus viidi üle haldusosakonna koosseisu ning nimetati ümber tehnovõrkude ja elektripaigaldiste teenistuseks. 1. juulist 2003 korrastati ka haldusdirektori büroo ülesanded. Büroo koosseisus olnud haldus-infosüsteemi Archibus/FM juurutamise projekt koos töötajate ja ohutusteenistuse koosseisus olnud dispetšerite ametikohtadega anti üle haldusosakonnale. Haldusdirektori vastutusalas asunud ülikooli asutuse TÜ Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus majandustegevus peatati 1. juulist 2003, spordi- ja puhkekeskuse inventar ning territooriumil paiknevad hooned ja rajatised anti TÜ liikmelisuse alusel tegutseva MTÜ Tartu Ülikooli Akadee-milise Spordiklubi kasutusse. Kääriku spordi- ja puhkekeskuse majandustegevuse peatamise põhjuseks oli asjaolu, et asutuse põhitegevus oli peamiselt seotud ettevõtlusega (majutus, toitlus-tus), mida reguleerivad õigusaktid näevad ette tegevuslubade (kauplemislubade) väljastamist vaid ettevõtjatele äriseadustiku tähenduses. Seetõttu ei olnud võimalik ülikooli asutusena tegutsenud TÜ Kääriku Spordi- ja Puhkekeskuse tegevust senisel kujul jätkata. Kuna Kääriku spordi- ja puhkekeskuse põhitegevust saab Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevate nõuete kohaselt teostada vaid ettevõtlusvormis – äriühinguna – sõlmisid Tartu Ülikool ja MTÜ TÜ Akadeemiline Spordi-klubi selle realiseerimiseks vastava lepingu. Ettevõtlusega tegeleb MTÜ Tartu Ülikooli Akadee-miline Spordiklubi ainuosalusel moodustatud äriühing OÜ Kääriku Puhke- ja Spordikeskus. Üli-kooli asutuse tegevus lõpetati 31.12.2003 Tartu Ülikooli nõukogu 26.09.2003. a otsuse nr 62 alusel.

7.1.2. Ohutuse tagamine ja transpordikorraldus

Keskkonnakaitselise tegevuse vallas viidi aruandeaastal läbi jäätmete kogumise ning veo riigi-hange. Edukateks pakkumisteks tunnistati tavajäätmete osas AS Cleanaway Tartu ja ohtlike jäätmete osas AS Ragn-Sells. Korraldati geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) kokku-puutunud materjalide üleandmine Tartu Ülikooli Kliinikumi tervishoiu riskijäätmete kahjutustamis-keskusesse. Aasta jooksul anti jäätmekäitlejatele üle 6082 kg ohtlikke jäätmeid (kemikaalid, kasutatud autode rehvid, külmkapid, akud jms), sealhulgas Eesti Keskkonnauuringute Keskusele 198 kg haloon-2402. Tartumaa Keskkonnateenistus väljastas välisõhu saasteload Näituse 13a, Ravila 19, Ülikooli 20, Lossi 25 katlamajadele. Tuleohutuse tagamiseks jätkati 2003. aastal hoonete üldiste tuleohutusjuhendite ja hoonetes hädaolukordades tegutsemise plaanide koostamist. Viidi läbi iga-aastane tulekustutite ja seina-vesikute plaaniline kontroll. Hoonele Ülikooli 16 paigaldati piksekaitsesüsteem. Riia 23 vahetati vanad kustutid uute vastu. OÜ-ga Total sõlmiti sisevesikute iga-aastase kontrolli leping. Üli-koolile kuuluvates hoonetes toimus plaaniline tuleohutusülevaatus ja koostati avastatud puuduste kõrvaldamise ajakava. Valmis veebipõhine WebCT keskkonnas töötav tuleohutuskursus, mille eesmärk on aidata tõsta tuleohutusalast teadlikkust.

Tugitegevus 49

Ülikooli töötajatele viidi läbi tuleohutusõppus ning novembris 2003 evakuatsiooniõppus üliõpilas-elamus Raatuse 22. Turvalisuse tagamise prioriteediks oli suurendada tehnilise valve osakaalu ja dubleerida inimvalve tehnilise valvega. Aruandeaastal sõlmiti ja täiendati turvafirmadega viis valvelepingut: objektidel Kalevi 24, Küütri 2 galerii, Näituse 13a, Tähe 4, Veski 6. Lõpetati Riia 185 valveleping seoses hoone kasutaja muutusega. 2003. aasta lõpuks oli Tartu Ülikoolil sõlmitud kokku 58 valvelepingut. 2003. aastal paigaldati ja täiustati olemasolevaid tulekahjusignalisatsiooni ja valvesüsteeme kokku 26 objektil: Lai 37, Lai 38, Veski 6, Jakobi 4, Ülikooli 18, Viljandi mnt 48 (kaarhallid), Kalevi 24, Vanemuise 46, Raja 32, Jakobi 2, Riia 23, Salme 1a, Staadioni 21, Näituse 13a, Tähe 4, Veski 6, Mäealuse 10a, Kaarli pst 3, Lossi 3, Liivi 2 (vana osa), Puusepa 8 (Linkbergi auditoorium), Jakobi 5, Lossi 25, Jakobi 2, Lai 38, Lai 37. Spordihoonesse Ujula 4 paigaldati videovalvesüsteem. Politseile esitati 8 avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks (vargused ja vandalismiaktid) ja 3 avaldust kohtutäituritele täitemenetluse algatamiseks. Transpordikorralduse vallas uuendati Tartu Ülikooli transpordikorralduse alused ja isikliku sõiduauto tööülesanneteks kasutamise kulude hüvitamise kord. Aruandeaastal müüdi üheksa ülikoolile mittevajalikku või amortiseerunud transpordivahendit. Soetati kaks uut sõiduautot (Türi kolledžile Peugeot 206 Universaal ja Pärnu kolledžile Toyota Avensis 1,6) ja neli uut veoautot (botaanika ja ökoloogia instituudile Ford Transit ja Ford Ranger, haldusdirektori büroole Ford Ranger 4WD ning õpetajate seminarile Ford Ranger). 2003. aastal jätkus ülikooli transpordialase aruandluse optimeerimine.

7.1.3. Hangete korraldamine

Riigihangete teenistus viis aruandeaastal läbi 49 riigihanget, sellest: • 18 ehitushanget kogusummas 84 435 172 krooni, millest suurim hange oli üliõpilaselamu

Narva 27 renoveerimine maksumusega 51 979 447 kr; • 9 teenuse tellimise hanget. Üheks suuremaks hankeks oli teenuse tellimine infotehnoloogia-

vahendite soetamiseks, mille tulemusena sõlmiti raamlepingud Infosüsteemide OÜ-ga, AS-iga Ordi ja AS-iga Cell Network. Pooleli on meediamaja (Tiigi 80, Kastani 43) arhitektuurne ideekonkurss;

• 22 asjade ostmise hanget, kogusummas 11 315 050,50 kr. Ülikooli poolt läbi viidud 49 hankest vaidlustati Riigihangete Ametis kolm hanget: • Tartu Ülikooli infotehnoloogiavahenditega varustamiseks teenuse tellimine – pakkuja loobus

vaidlustusest; • Tartu Ülikoolile tarkvara litsentside ostmine – Riigihangete Amet jättis vaidlustuse rahulda-

mata; • Tartu Ülikooli hoonete katlamajade hooldamise tellimine – ostja (ülikool) tunnistas vaidlustuse

põhjendatuks. 2003. aasta alguses esitas Tartu Ülikool SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taotlus-projekti rahastada Kääriku keskasula reoveesüsteemi ja biopuhasti projekteerimis- ja rekonstruee-rimistöid 1 695 000 krooni suuruses summas. Nimetatud taotlusprojekti rahuldamise järel sõlmisid KIK ja Tartu Ülikool sihtfinantseerimise lepingu, mille kohaselt eraldas KIK ülikoolile 2003. aastal 800 000 krooni ning 2004. aastaks on ette nähtud rahaeraldus 895 000 krooni suuruses summas. 2003. aasta lõpus esitas ülikool lisataotluse 595 100 krooni suuruses summas Kääriku biopuhasti ja reoveesüsteemi rekonstrueerimistööde täies mahus valmimiseks. Nimetatud taotlusprojekti vastus selgub 2004. aasta juunikuus.

2003. aasta aruanne 50

Botaanikaaia troopikahoone ja kivihoone rekonstrueerimiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingule koostas ülikool 2003. aastal lisaraha taotluse, mille alusel eraldas KIK Tartu Ülikoolile täiendavalt 1 777 990 krooni. Ülikooli kasuks rahuldati ka meie poolt 2003. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitatud tähetorni renoveerimise taotlusprojekt 170 108 krooni suuruses summas. Ülikooli poolt EAS-ile esitatud botaanikaaia kui koolitus- ja turismiobjekti väljaarendamise taotlusprojekti alusel sõlmisid EAS ja Tartu Ülikool toetuslepingu, mille tulemusena eraldati ülikoolile 995 602 krooni.

7.1.4. Kinnisvarakorraldus

Arvestusteenistuse oluline töölõik oli ülikooli kinnisvara omandamist, võõrandamist ning isikliku kasutusõiguse seadmist puudutavate nõukogu otsuste ettevalmistamine (11 tk). Kinnisvara omandamiseks investeeris ülikool 2003. aastal 1 300 000 krooni, ostes ülikoolile 14.04.2003 kinnistu Ujula 6 (kinnistu nr 34923) hinnaga 300 000 krooni ning 05.11.2003 kinnistu Oa 4, 6, 6a (kinnistu nr 3476) hinnaga 1 000 000 krooni. 26.05.2003 võttis ülikool kingitusena vastu kinnistu nr 1627, mis asub Tartus A. Kitzbergi 5. Kinkijateks olid Lydia Indla, Meta Tamm, Arno Tamm ja Aino Tamm. 21.03.2003 sõlmiti riigivara tasuta omandamiseks notariaalne leping hoonestamata kinnistu nr 39204 aadressiga Tartu, Kivi 27 omandamise kohta. 01.07.2003 sõlmiti riigivara tasuta oman-damiseks notariaalne leping hoonestatud kinnistu nr 7283 asukohaga Hiiu maakond, Pühalepa vald, Hausma küla, Andrusemäe omandamise kohta. 24.11.2003 sõlmiti riigivara tasuta oman-damiseks notariaalne leping hoonestamata kinnistu nr 34491 aadressiga Tartu, Nooruse 3 oman-damise kohta. Kinnisvara võõrandamisest laekus kokku 9 938 000 krooni. Müüdi 13 korteriomandit summas 1 448 000 krooni. Ülikool võõrandas OÜ-le Elikante 240 000 krooni eest Ülikooli 15 hoone. Vastavalt ülikooli nõukogu 28.05.2003. a otsusele nr 38 võõrandati AS-ile Colordia kinnistu Ranna tee 1 hinnaga 3 700 000 krooni. Ülikool võõrandas AS-ile Linnaehitus 4 550 000 krooni eest kinnistu Tartus Pepleri 23 (ülikooli nõukogu 28.03.2003. a otsus nr 23). Muu kinnisvaraalase tegevusena inventariseeriti 2003. aastal 11 hoonet (Jakobi 4, Küütri 2, Liivi 2, Lossi 38, Näituse 2, Poe 8, Raja 32, Salme 1a ja 1b, Lossi 40, Ülikooli 20). 2003. aasta jaanuaris lõppenud ülikooli hoonete ja rajatiste kindlustamise riigihanke võitis Ergo Kindlustuse AS, kellega 28.01.2003 sõlmitud raamleping kehtib neli aastat. 2003. aastal kindlustati 78 ülikooli hoonet. Kinnisvara hoolduse ja korrashoiu alal jätkus ka 2003. aastal haldusjuhtide koolitus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juures, kus nad läbivad kinnisvarahalduri koolituse. Ühele haldusjuhile omistati halduri kutse ning ühele haldusjuhile nooremhalduri kutse. Korrastati Viljandi mnt 48 laomajandust: kaks kaarhalli anti rendile ja kaks kaarhalli kohandati ülikooli eriotstarbeliste sõidukite garažeerimiseks ja eritehnika hoidmiseks. Seoses sellega vabanes Munga 4 hoovis parkimiskohti ning 2003. aasta kevadel asfalteeriti kogu Munga 4 siseõu ja märgiti maha parkimiskohad. Esmakordselt viidi läbi hooldusteenistuse töötajate töö ja töökorralduse hindamine ankeet-küsitluse vormis. Töötajate töö ja kinnisvara korrashoiu kvaliteedi tõstmiseks kavatsetakse küsitlus muuta regulaarseks (1–2 korda aastas).

Tugitegevus 51

7.1.5. Ehitus-remonttööd Haldusosakonna ehitusteenistuse pädevusse kuulub Tartu Ülikooli kapitalieelarvega määratud objektidel ehitus-remonttööde korraldamine ning ülikooli hoonetes hooldus- ja avariiremondi tegemine. 2003. aasta kapitalieelarves olid määratud investeeringud järgmistele objektidele (tuhat kr): 1. Liivi 2 renoveerimine 5 371,3 2. Vanemuise 46 remont 7 544,6 3. Toomkiriku konserveerimine 3 130,5 4. Botaanikaaia aia renoveerimine 260, 4 5. Botaanikaaia troopikahoone renoveerimine 6 086, 5 6. Näituse 13a renoveerimine 6 613, 4 7. Ülikooli 18 aula ventilatsioon 1 174, 2 8. Ülikooli 18 US ruumide remont 600,0 9. Puusepa 8 auditooriumi renoveerimine 1 500,0 10. Raamatukogu ruumide 287–289, 294 remont 1 220,0 11. Tähe 4 remont 1 002,0 12. Jakobi 2–219 remont 205,0 13. Lai 37 remont 900,0 14. Jakobi 4 remont 350,0 15. Ujula 4 katus, parkla 748,616. Ülikooli 16 katuse remont 551,1 17. Küütri 2 fassaad, katus, siseõu 1 450,0 18. Ülikooli 18a siseõue renoveerimine 190,0 19. Veski 6 piirdeaia rekonstrueerimine 500,0 20. Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine 150,0 21. Türi kolledži remont 445,2

Tehtud tööd ja tööde mahud:

Liivi 2 renoveerimine – valmis matemaatika-informaatikateaduskonna uus õppehoone ning reno-veeriti uue hoonega ühendusse jäänud vana osa. Kokku investeeriti hoone 2000. aastal alanud ja 2003. aastal lõpetatud projekteerimis- ja ehitustöödesse 48 126 398 krooni, sellest 2003. aastal 5 371 004 krooni.

Vanemuise 46 remont – pärast matemaatika-informaatikateaduskonna väljakolimist alustati ulatuslikke remonditöid bioloogia-geograafiateaduskonna kasutusse antud ruumides ning seniste geograafia ja geoloogia instituutide ruumides. 2003. aastal tehtud tööde maht oli 7 479 194 krooni. Tööd jätkuvad 2004. aastal.

Toomkiriku konserveerimine-restaureerimine – koostöös Tartu linna ja kultuuriministeeriu-miga jätkati Toomkiriku konserveerimis-restaureerimistöid. Iga osapool finantseeris töid miljoni krooni ulatuses. Tööde kogumaksumus on 12 mln krooni, millest 2001. aastal investeeriti 1,91 mln, 2002. aastal 3,39 mln ning 2003. aastal 3,143 mln kr.

Botaanikaaia kapitaalremont – botaanikaaia aia renoveerimiseks eraldas Tartu linn 2002. aastal 900 000 krooni. Sellest 260 400 krooni jäi kasutada 2003. aastal. Alustati troopikahoone ja sellega külgneva kivihoone renoveerimist. 2003. aasta tööde kogumaht oli kokku 7 074 422 krooni. Ülikool finantseeris töid 4 400 390 krooniga, SA Keskkonninvesteeringute Keskus 1 777 990 krooniga ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 896 042 krooni ulatuses.

2003. aasta aruanne 52

Puusepa 8 auditooriumi renoveerimine – A. Linkbergi auditooriumi renoveerimistöid finant-seeris ülikool 1 487 369 krooni ja TÜ Kliinikum 986 232 krooni ulatuses. Arstiteaduskond kattis sisustuse kulud.

Peahoone, Ülikooli 18 – peahoones ehitati välja aula ventilatsioonisüsteem (1 078 485 kr), remonditi usuteaduskonna ruumid (542 084 kr) ja paigaldati uus elektrisüsteemide peakeskus (110 448 kr).

Raamatukogu, Struve 1 – ruumides 287–289 ja 294 tehti remonttöid, mis olid peamiselt seotud 40 arvutitöökoha ja õpikute avakogu loomisega. Tööde kogumaksumus oli 1,22 mln krooni.

Näituse 13a – õigusteaduskonna käsutusse antud hoones ehitati välja ja sisustati kaks audi-tooriumi, remonditi koridorid ja tualetid. Tööde maht 2 298 984 krooni. 2004. aastal on plaanis lõpetada hoone renoveerimine ning teha korda parklad.

Tähe 4 – füüsikahoones lõpetati töid auditooriumis nr 160 (28 076 kr) ning remonditi osaliselt katsekoja ruume (742 449 kr). Samuti tehti remont ruumis 254, millest sai digitaalelektroonika labor. Remonditööde maksumus 190 701 krooni. Labori põhisisseseade hankimist finantseeris 500 000 krooniga Tiigriülikooli programmi kaudu Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus.

Jakobi 2 – keemiahoones rekonstrueeriti anorgaanilise keemia õppetooli labor nr 219, tagamaks uue õppekavaga esitatavate nõuete täitmist. Rekonstrueerimistööde maksumus 203 887 krooni.

Lai 37 – kehakultuuriteaduskonna õppehoone osaline ümberehitus füsioteraapia õppe-teadustöö baasiks. Tööd hõlmasid endise katlamaja ruume keldrikorrusel ja töökoja ruume esimesel korrusel ning nende ühendamist füsioteraapia õpperuumiga teisel korrusel. Kapitalieelarvesse eraldati ehitustöödeks 900 000 krooni ning teaduskond finantseeris töid 100 000 krooniga.

Jakobi 4 – majandusmajas remonditi rahandusosakonna ruumid 203 ja 206 (kassa) ning kogu hoone koridorid ja trepikojad. Tööde maksumus 390 045 krooni.

Ujula 4 – tugev tormituul lõhkus maikuus spordihoone kergejõustikumaneeži pool katust. Osa katusekattest eraldus ning paiskus hoone kõrvale maapinnale. Üle 20 aasta tagasi püstitatud viil-halli vahtpaneelide pealmine kiht oli roostetanud kohtade ja ilmastikumõjude tõttu soojustuskihist lahti ja püsis peamiselt katust ümbritseva valtsi tõttu. Katuse taastamise maksumuseks hinnati 619 382 krooni, millest kindlustusfirma hüvitas 324 900 krooni ning kindlustusvõtja oma-vastutuse määra 294 482 krooni eraldas rektor oma reservfondist. Ülejäänud katusekatte paremaks kinnitamiseks telliti ekspertiis ning tööde kirjeldus koos kinnitite valikuga maksumusega 34 090 krooni. Spordihoone avaliku parkla laienduseks telliti tehniline projekt, mille koostamist maksu-musega 99 120 krooni finantseeris Tartu linn.

Ülikooli 16 – kehvas seisus õppehoone remontimist alustati katuse parandamisest. 2003. aastal kulus selleks 473 833 krooni. 2004. aastal remonditakse ruumid hoone teisel korrusel.

Küütri 2 – hoone fassaadi renoveerimisele ning katuse ja siseõue remonttöödele kulus 2003. aastal 1 205 004 krooni. Tööd lõpetatakse 2004. aasta kevadel.

Ülikooli 18a – hoone siseõue renoveerimise käigus tehti seintel krohviparandusi, parandati välistrepp, lammutati varikatus, soojustati katust, paigaldati sadeveerennid ning nendele elektri-küte, sadeveekaev ja torustik ning tänavasillutis (tööde maksumus 190 629 krooni).

Veski 6 – klubihoone piirdeaedade restaureerimiseks kulus 497 665 krooni.

Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine – alustati Kääriku keskasula reoveesüsteemi ja biopuhasti projekteerimis- ja ehitustöödega. 2003. a tehti töid 950 000 krooni eest, millest TÜ tasus 150 000 krooni ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 800 000 krooni. Tööd jätkuvad 2004. aastal.

Tugitegevus 53

Türi Kolledž – kolledžihoones lõpetati teise korruse ümberehitus auditooriumideks (272 934 krooni) ning tehti hoone tagumise külje välitöid (172 230 krooni). Hooldusremondi 2003. aasta eelarve oli 3 436 773 krooni. Aruandeaasta jooksul tehti ülikooli hoonetes remonttöid kokku 7 456 508,39 krooni eest. Väikesemahulisi hooldus-avariiremonte tehti 411 800 krooni ulatuses, millest 356 000 krooni tasuti hooldusremondi summadest ja 55 800 krooni maksid teaduskonnad ja ülikooli asutused omavahenditest. Tellimustöid tehti kokku 7,045 mln krooni eest, millest 2,982 mln tasuti hooldusremondi summadest ning 4,063 mln teaduskondade jm struktuuriüksuste omavahenditest.

7.1.6. Tehnovõrkude ja elektripaigaldiste korraldus

Haldusosakonna tehnovõrkude ja elektripaigaldiste teenistus moodustati endise peainseneriosa-konna baasil 1. juulist 2003. Teenistuse tegevuse põhieesmärgiks 2003. aastal oli õppehoonetes vajaliku normikohase sisekliima loomine ning energia säästlik kulutamine. Elektrimajandus. Üldremondiga hõlmatud ruumides ja hoonete osades on remonditud kogu elektripaigaldis, viies paigaldis ja valgustihedus vastavusse Eestis ja Euroopas kehtestatud normidega ja muude kehtivate nõuetega. Eranditult kasutatakse energiasäästlikke valgusallikaid ning ökonoomseid valgusteid. Erilist tähelepanu on pööratud infotehnoloogiliste seadmete elektri-toite töökindluse tagamisele. Selleks otstarbeks on õppehoonesse Lossi 3 paigaldatud diiselelektri-generaator, mis tagab serveri ja telefonijaama reservtoite. Peahoonesse on paigaldatud sama-sugune automaatse käivitusega generaator, mis põhitoite katkemisel tagab elektri reservtoite aulale, dispetšerteenistusele ja serverile. Ulatuslikumad elektritööd on viidud läbi õppehoonetes Vanemuise 46, Tähe 4, Jakobi 2, Küütri 2, Lossi 25 ja Veski 6. Alustatud on turvavalgustuse laiema väljaehitamisega vastavalt päästeteenistuse ettekirjutisele.

Soojamajanduse alal rekonstrueeriti vananenud suure soojuskaoga tasakaalustamata kütte-süsteemid õppehoonetes Nooruse 9, Jakobi 5, Vanemuise 46, Lai 37, Ülikooli 18 ja Veski 6. Küütri 2 viidi osaliselt üle kallilt elektriküttelt linna kaugküttevõrgule.

Ventilatsiooni- ja kliimaseadmed. Ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid täiustati ning uuendati hoonetes Vanemuise 46, Lai 37, Lai 38, Jakobi 2, Jakobi 5, Lossi 3, Küütri 2, Tähe 4 ja Narva 4, Struve 1 ning Kääriku spordibaasis.

Vesi, kanalisatsioon ja sanitaartehnilised seadmed. Veekulude vähendamiseks ehitati vananenud lekkivate veesisendustorude asemele uued hoonetele Küütri 2, Lossi 25 ja Lossi 38. Vananenud sanitaartehnilisi seadmeid uuendati hoonetes Vanemuise 46, Jakobi 2, Jakobi 5, Küütri 2, Tähe 4, Veski 6, Ülikooli 18.

Tehnovõrkude hooldamine. Viidi läbi tehnovõrkude, elektripaigaldiste, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete, katlamajade ja soojussõlmede ning liftide hooldustööd vastavalt hooldusjuhen-ditele, et kindlustada nende häireteta töö. 2003. aasta lõpus valmistati ette ja viidi läbi maagaasil töötavate katlamajade (9 tk) katelde ja gaasiseadmete, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete (20 õppehoones) riigihange, et leida sobiv ja professionaalne hooldusteenust pakkuv firma.

7.1.7. Kommunikatsioonivõrkude korraldus Ericssoni valmistatud telefonijaam paigaldati ülikooli 1995. aastal. Aastate jooksul on valmistaja arendanud seda tüüpi telefonijaama tarkvara kolmanda põlvkonna ja lugematute versioonide võrra ning jõudnud selleni, et ülikoolis kasutusel olnud tarkvara ei sobinud enam praegu toodetava riistvaraga. Seetõttu ei olnud võimalik telefonijaama laiendada ja selle töökindlus muutus järjest

2003. aasta aruanne 54

küsitavamaks. Aruandeaastal uuendati põhjalikult jaama tarkvara. Töö oli tehniliselt ja kor-ralduslikult keerukas, kuna lühikese aja jooksul tuli asendada peale tsentraalse tarkvara ka seitsmes eri hoones asuvates jaamamoodulites 126 mälukiipi. Õnneks läks kõik hästi ja abonen-tidele peaaegu märkamatult.

Telefonijaama riistvara suurendati tehnoloogiainstituudi vajadusteks selle ajutises asukohas Vanemuise 21, kusjuures lisatud seadmed (ja telefoninumbrid) on pärast Nooruse 1 valmimist võimalik sinna üle viia. Lisati ka jaama laiendusmoodul majandusteaduskonna õppehoonesse Narva mnt 4.

2003. aasta jooksul helindati üle 80 ürituse ning restaureeriti ja digitaliseeriti üle 90 tunni ülikooli heliarhiivi. Videoarhiivi on lisandunud umbes 25 tundi salvestusi, ülikooli allüksuste tellimisel on valmistatud umbes 20 tundi videosalvestusi.

7.2. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ja teenused ühiskonnale

Siin antakse ülevaade õppe- ja teadustöö tugitegevusest ning ülikooli liikmete ja asutuste tegevusest, mis on suunatud ülikoolist väljapoole. Aruandes ei ole kirjeldatud nii ülikoolile kui ka ühiskonnale teenuseid pakkuvate ja ülikooli omanduses olevate osaühingute (OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus, OÜ Tartu Ülikooli Raamatupood, OÜ Kesklinna Apteek, OÜ Tamme Apteek ja OÜ Vana Kohvik) tegevust. Samuti ei puuduta aruanne ülikooli asutatud sihtasutuste, sh Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevust.

7.2.1. Raamatukogu Aasta lõpuks oli raamatukogul 33 783 registreeritud lugejat (2002. a 29 027), neist 33,5% TÜ üliõpilased; 7,6% magistrandid ja doktorandid; 7,3% avatud ülikooli üliõpilased; 2% õppejõud ja 49,6% väljastpoolt Tartu Ülikooli. Aasta jooksul registreeriti 34 1047 külastust ning 296 559 laenutust raamatukoguhoidja vahen-dusel (2002. a 366 079 külastust; 475 803 laenutust). Füüsiliste külastuste ja laenutuste arvu langus on seotud elektrooniliste teenuste osakaalu ning avakogude suurenemisega. Kataloogi-otsinguks, teavikute tellimiseks (eriti uuemate teoste puhul) ja laenutähtaja pikendamiseks ei pea enam tulema raamatukogusse, seda on võimalik teha e-kataloogi vahendusel. Kõik raamatu-kogusse tellitud e-ajakirjad ja andmebaasid on kasutatavad ülikooli arvutivõrgus ning õppe-jõududel ka koduarvutite kaudu. 2003. aastal oli TÜ-l omandatud kasutuslitsents 68 andmebaasile, mis sisaldasid 11 594 ajakirja täisteksti või referaati. Katsetuseks oli avatud 32 andmebaasi. Aasta jooksul registreeriti andmebaasides 278 038 otsingut (2002. a 193574), 208 712 allalaaditud (lugemine, väljatrükk või salvestamine) artikli täisteksti (2002. a 161 671) ning 226 624 alla-laaditud artiklireferaati (2002. a 153 077). Andmebaaside tellimisel arendab raamatukogu koostööd teiste Eesti raamatukogudega, aga ka rahvusvahelises ulatuses (Avatud Ühiskonna Instituudi projekt “Electronic information for libraries”, eIFL ning Kesk- ja Ida-Euroopa ning Aasia õigusinfo keskuste õigusinfo spetsialistide konsortsiumiga. Raamatukogu veebilehel on kättesaadavad 12 raamatukogus loodud andmebaasi, neist kaks uut: “Lääne-Euroopa vanagraafika TÜ Raamatukogus” ja URBIS (soome-ugri keeleteaduslik kirjandus 1988–2001). Raamatukogu olulisim andmebaas – elektronkataloog ESTER sisaldas andmeid 27,21% kasutuskogude kohta. Ressursside piiratuse tõttu on paraku jõutud teiste teadus-raamatukogudega võrreldes tegelda kõige vähem kaartkataloogide üleviimisega elektroonilisse vormi, mistõttu suur osa raamatukogu varadest on veel “peidetud aarded”. E-kataloogiga on ühinenud 29 TÜ erialaraamatukogu.

Tugitegevus 55

Positiivsena tuleks märkida dissertatsioonide elektroonilise publitseerimise korra jõustumist. Loodi sellekohase andmebaasi mudel, mille tarkvaralise lahenduse testimine ja täiendamine on võimalik alles väitekirjade lisandumisel.

Raamatukogu füüsilise töö- ja õpikeskkonna arendamiseks ühendati ajakirjade, teadus-kirjanduse ja õppekirjanduse lugemissaalid ning õpikute hoidlakogu asemele loodi iseteeninduslik avakogu. Ümberkorralduste tulemusena suurenesid lugemissaalide avakogud ca 1000 riiulimeetri võrra. Lihtsustus kogude paigutussüsteem ning loodi ühtsete põhimõtetega avakogud, mis võimaldavad neid vastavalt vajadusele suurendada. Saavutati nii lugejate kui ka töötajate aja kokkuhoid, kadus vajadus dubleerida teatmeteoseid (iseäranis erialaseid) mitme lugemissaali vajadusi arvestades, mis võimaldab mõningast komplekteerimisraha kokkuhoidu. Korrastus elektronkataloog, selgemalt piiritleti töötajate tööülesanded ja eesmärgid ning lähitulevikus on võimalik optimeerida tööjõukulu.

Tänu Tiigriülikooli projektile, Hansapanga ning IBM-i toetusele sisutati kataloogisaalis ja teise korruse arvutiklassis (õppekirjanduse avahoidlas) kasutajatele uued arvutiöökohad. Pearaamatu-kogus ja kuues haruraamatukogus on kokku 108 kasutajatele mõeldud arvutitöökohta. IBM kinkis 20 sülearvutit, mida pärast seadistamist on võimalik laenata lugejatele kohapeal kasutamiseks. Märgatavalt paranesid lugejate kopeerimis- ja skaneerimisteenuste ning arvutiväljatrükkide saamise võimalused. Tänu koostööle Tartu Linnavolikoguga on traadita Internetiühendus WiFi võimalik konverentsisaalis ja selle vahetus ümbruses ning ka esimeses lugemissaalis kolmandal korrusel.

Üliõpilaskonnas leidis positiivset vastukaja ööraamatukogu projekt talvise ja kevadise eksamisessiooni ajal (19.01.–23.01. ja 24.05.–04.06.).

2003. aastal kulutas raamatukogu kogude täiendamiseks 10,228 mln kr, sellest elektrooniliste teavikute kasutuslitsentsidele 1,21 mln kr.

Seisuga 31.12.2003. oli kogude suurus 3 704 190 arveldusühikut (61 883 laudimeetrit; lm), sellest kasutuskogudes 3 369 153 (56 568 lm); vahetuskogus, 24 355 (309 lm) ja varukogus 310 682 (5006 lm). Kasutuskogudesse lisandunud 43 559 teavikust osteti 11618 eksemplari; vahe-tusena saabus 1898 eksemplari; annetusena 1 0269; sundeksemplarina 12 110 ning muudest allikatest 7664 eksemplari. Seoses õppekirjanduse avakogu loomisega ning lugemissaalide ümber-korraldamisega jätkus vananenud ning liigses eksemplaarsuses olevate trükiste kustutamine. 2002. aastast ületab kustutatud teavikute arv lisandunud teavikute arvu, mille tulemusena on kasutus-kogud vähenenud 108 610 eksemplari võrra.

7.2.2. Muuseumid ja botaanikaaed Ajaloo muuseum Ülikooli ajaloo muuseumis avati 2003. aastal 21 näitust. Neist olulisemad olid “200 aastat eesti keele õpet Tartu Ülikoolis”, TÜ audoktor prof J. G. Granö mälestusnäitus, näituseprojekt vanas anatoomikumis “Ahistav vabadus”, “Elu enne elu” jpt. Phare toetatud projekti raames valmisid interaktiivne kultuurilooline ja looduslooteemaline põrandamäng eesti ja vene koolidele. Ilmus muuseumi sariväljaande “Leiutisi ja avastusi keiserlikus Tartu ülikoolis” teine osa “Arstiteadus”. Muuseumis võeti arvele üle 1500 museaali. Külastajate üldarv ületas 40 000, neist 17 000 inimest külastas ülikooli ajaloo muuseumi näitusi, mis olid eksponeeritud mujal vabariigis. Geoloogiamuuseum 2003. aastal sai geoloogiamuuseum juurde 28 üksikkollektsiooni, sealhulgas Tšehhi mineraalide ja Austraalia selgrootute kogu. Seoses Vanemuise õppehoone remondiga oli muuseum juunist kuni novembrini suletud. Lõppesid Euroopa Liidu Phare eesti keele õppe programmi mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuse projektid “Geoloogia teemad läbi avastusõppe” ja “Eesti geoloogiline ehitus kui

2003. aasta aruanne 56

kihiline kook”. Projektide käigus koostatud õppematerjalid põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sisalduvate geoloogia teemade õppimiseks paigutati muuseumi kodulehele: http://www.ut.ee/BGGM/projekt.html. Muuseumi kogusid kasutatakse aktiivselt nii TÜ-s kui ka EPMÜ-s geoloogiliste ainete õpetamisel. 2003. aastal käis muuseumis ligi 1800 külastajat ja enam kui 20 ekskursiooni. Botaanikaaed 2003. aastal oli botaanikaaial 200 aasta juubel, mida tähistati 3. juulil piduliku aktusega ülikooli aulas ning Ida- ja Kesk-Euroopa botaanikaaedadele suunatud rahvusvahelise konverentsiga “Botaanikaaedade arengud muutuvates majanduslike tingimustes”, millest võttis osa 60 inimest 10 riigist.

Kirjastati rikkalikult illustreeritud juubelialbum “Tartu Ülikooli Botaanikaaed/Botanical Garden of the University of Tartu, 1803–2003”. Eesti Post andis välja postmargi, millel oli kuju-tatud botaanikaaia sümbol Ledebouri kullerkupp. Samalaadse kujunduse sai ka botaanikaaia medal, mis omistati juubeliaktusel 13 ülikooli töötajale.

Botaanikaaed sai uue nõukogu, mille koosseisus on Tartu ülikoolide, linnavalitsuse ja ette-võtete esindajad.

Lõpetati botaanikaaia Laia tänava piirdemüüri ja väravate remont (Tartu linna toetusel). Alustati ja viidi lõpule esimene etapp kolmeosalise troopikakasvuhoone (300 m²) ning külastus-koolituskeskuse (114 m²) ehitusest (SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel). Valmivad kasvuhooned täidetakse troopilise Kesk-Ameerika vihmametsa, mäestikumetsa ja kõrbe taimedega. Kollektsioonide rajamiseks korraldati botaaniline matk Mehhikosse, kingitusena saadi ka 100 sobivat potitaime Belgia Rahvusbotaanikaaiast.

Korraldati Eesti botaanikaaedade suveseminar Karula Rahvuspargis, osaleti Euroopa botaanikaaedade kongressil Brüsselis, kaks töötajat viibisid täienduskoolitusel Göteborgi botaanikaaias.

Paranes botaanikaaia tehniline varustatus (uus veoauto, muruniiduk, aiatraktor, arvuti) ning aasta lõpus illumineeriti palmihoone esifassaad. Katse-paljundusaia (Pirni 2) ülekolimiseks põhiterritooriumi lähedusse omandas ülikool kinnistu Oa 4, 6, 6a pindalaga 4481 m2.

Seoses remondiga olid botaanikaaia kasvuhooned üksikkülastajatele suletud. Rühmadena külastas botaanikaaeda 9 580 inimest, kellele anti informatsiooni (giiditeenus, voldikud) peale eesti keele ka vene, soome, inglise ja saksa keeles. Zooloogiamuuseum Euroopa Liidu Phare eesti keele õppe programmi toetusel valmis videofilm koduümbruse tavalisematest selgrootutest loomadest. Filmi näidatakse muuseumitunnis, kus õpilased täidavad töölehti ja õpivad fotosid ja õppekogusid kasutades loomi tundma.

Kuni 2003. aasta aprillini oli vaatamiseks näitus “Eesti loomastik läbi aja”. Zooloogiamuu-seumis jätkavad Tartu keskkonnahariduse keskuse toel tegevust Tartu Loodusmaja zooloogia-muuseumi ringi rühmad. Muuseumis viiakse läbi temaatilisi ekskursioone ning koolid kasutavad muuseumi oma õppetöös. Kunstimuuseum 2003. aastal tähistas Eesti vanim muuseum – ülikooli kunstimuuseum – oma 200 aasta juubelit näituste ja rahvusvahelise seminariga. Sel puhul avati 25 aastat tagasi pitseeritud karp Viive Tolli juubeligravüüriga, millelt trükitud tõmmised kingiti muuseumi arengut toetanud isikutele.

Juubeliaasta algas 25. aprillil vanagraafika näitusega “Madalmaade lood”. Muuseumi õnnit-lesid kultuuriminister, Tartu aselinnapea, ülikooli ja muuseumide esindajad. Näitus “Tänapäeva Minotauros” pakkus põnevaid vaatenurki antiigist kaasaegses Eesti kunstis, mida täiendas teemakohane luuleõhtu koos üliõpilasteatri ja eesti kirjanduse õppejõududega. Juubeliüritused lõpetas detsembris rahvusvaheline näitus “Põletatud savi – antiigist tänapäevani”, kus eksponeeriti

Tugitegevus 57

kuulsast Berliini Antikensammlungist pärit antiikoriginaale kõrvuti kaasaegse eesti keraamikaga. Publikuhuvi hoidsid ülal teemakohased loengud ja huvitunnid õpilastele.

Üheks tähtsündmuseks oli rahvusvahelise seminari “Muuseum ja teadus – kuidas eksponeerida atraktiivselt?” läbiviimine 10. oktoobril, kus esinesid ülikoolimuuseumide tippspetsialistid viiest välisriigist, kultuuriministeeriumist ja Tartu ülikooli muuseumidest. Tihenesid muuseumi rahvus-vahelised kontaktid, muuseum kutsuti osalema Euroopa ülikoolimuuseume tutvustavas projektis.

Valmis Voronežis asuva Tartu ülikooli kunstivara kataloogi “Dorpat-Jurjev-Tartu ja Voronež: ülikooli kollektsiooni saatus” 1. köite käsikiri, mis anti mais üle Vene FV Kultuuriministee-riumile. Kataloogi väljaandmine takerdus paraku partnerite venitamise tõttu. Kunstimuuseumi museaalide arv on 30 400, sh eesti kunstnikelt juubeliks saadud 17 teost. Külastajaid oli üle 12000 ja muuseum teenindas 350 turismigruppi.

7.2.3. Huvitegevused

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi tegevus aastal 2003 2003. aastal võitsid Tartu Ülikooli sportlased kokku 92 kuldmedalit. Kõige rohkem esikohti kogusid kergejõustiklased (52). Kergejõustiklaste järel said enim kuldmedaleid aerutajad (14), jalgrattasportlased (9) ja jõutõstjad (8). Peale selle pälvis TÜ Akadeemiline spordiklubi nii Eesti kergejõustiklaste kui ka kulturistide hulgas 2003. aastal parima klubi tiitli.

TÜ Akadeemilise Spordiklubi perre kuuluv Tarmo Tootsi kuulutati 2003. aasta parimaks aerutajaks.

Tartu Ülikooli korvpallimeeskond tuli Eesti meistriliigas kolmandale kohale ning võitis karikavõistlused. Korvpallinaiskond saavutas Eesti meistriliigas pronksiväärilise koha.

Peale selle esinesid akadeemilise spordiklubi esindajad hästi kaugemalgi. Leedus Kaunases toimunud SELLi üliõpilasmängudel osales 65 TÜ sportlast. Võistlustel osales 1452 sportlast kaheksa riigi 34 kõrgkoolist.

Kuldmedali tõi koju Jekaterina Duman (400 m jooks), hõbemedali Olga Nikitina (kolmik-hüpe), Annika Rihma (orienteerumine), Annika Rihma, Liis Johanson ja Piret Klade (orientee-rumise teatevõistlus), Kaira Pärenson, Katrin Lutsar, Olve Palumägi ja Ave Merisalu (4×50 m vabalt teateujumine) ning pronksi Gudrun Kaukver (kaugushüpe), Ave Merisalu (ujumine), Kaira Pärenson, Kadri Meesak, Ave Merisalu ja Olve Palumägi (4x50 m teateujumine), Tiiu Asper (judo) ja Indrek Essenson (judo).

Suveuniversiaadilt Koreast naasis naiste epeevõistkond kolmanda kohaga. Võistkonda kuulus kaks TÜ (Olga Aleksejeva ja Olga Volovik) ning üks TTÜ vehkleja (Irina Embrich).

Sigrid Kokla tuli aerutamises Baltimaade meistriks. Eesti esisulgpallur Kati Tolmoff treenib praegu Taani sulgpalliakadeemias. Õpingute tulemu-

sena on noor sulgpallur tõusnud maailma naiste edetabelis Eesti kõigi aegade kõrgeimale, 72. kohale. Saavutussportlasi on akadeemilises spordiklubis 319 ning harrastussportlasi 600–700. Üliõpilasmaja ja harrastuskollektiivid 2003. aastal reformiti Tartu ülikoolide esinduskollektiivide toetamise süsteem. Alates 2003. aasta sügisest saavad MTÜ Tartu Üliõpilasmaja vahendusel loomestipendiumi järgmised kollektiivid: Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli kammer-koor, Camerata Universitatis Tartuensis, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel, Festivitas Artium Schola, Puhkpilliorkester Popsid ja Tartu Üliõpilasteater.

Kõik kultuurikollektiivid on 2003. aastal silma paistnud aktiivse kontserttegevusega ning osalemisega mitmesugustel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel.

Üheks 2003. aasta suursündmuseks on ka Tartu Ülikooli ja Tartu Linnavalituse koostööst sündinud Y-galerii, mis alustas tegevust Küütri 2 asuva hoone keldrikorrusel.

2003. aasta aruanne 58

2003. aasta sügisest on Tartu Üliõpilasmaja tegevus laienenud ka Veski 6 asuvasse hoonesse, kus käivad koos Tartu Akadeemiline Meeskoor, Festivitas Artium Schola, Triskele ja Puhkpilli-orkester Popsid.

Tartu Üliõpilasmaja üheks funktsiooniks on ka ülikooli kevadpäevade ja tudengisügise korraldamine. Nii ülikooli kevadpäevade kui ka tudengisügise raames toimus Tartu linnas kokku sadakond kontserti, konkurssi, etendust, spordivõistlust ja palju muud põnevat.

Septembris korraldatud reklaamkampaania tulemusel leidis varasemate aastatega võrreldes märgatavalt suuremat kasutamist ka Kalevi 24 asuv hoone.

8. FINANTSTEGEVUS Tartu Ülikooli 2003. aasta eelarve täitmine

8.1. Eelarve täitmine (lisad 8.1.–8.4.) Ülikooli nõukogu kinnitas 20. detsembril 2002. aastal ülikooli 2003. aasta eelarve kogumahus 715,33 mln kr. Aasta jooksul tehti eelarvesse mitmeid täiendusi ja täpsustusi, millest kõige olulisemaks võib pidada: 1) Euroopa Nõukogu Arengupanga laenueelarve ümberpositsioneerimist 2003. ja 2004. eelarve-

aasta vahel; 2) kinnisvara müügieelarve olulist suurendamist eelarveaasta sees; 3) riikliku koolitustellimuse ja residentuuritellimuse suurendamist. Kokkuvõttes kujunes ülikooli 2003. aasta eelarve mahuks 768,92 mln kr. Reaalselt laekus eelarvesse 829,19 mln kr, s.o 107,8% eelarve mahust. Tabel 8.1. TÜ eelarve täitmine 2003.

Eelarve (tuh kr)

Laekumine (tuh kr)

Täitmine

Põhieelarve 676 731,3 714 609,5 105,6% Kapitalieelarve 118 648,7 141 037,4 118,9% Ülekantavad vahendid –26 458,1 –26 458,1 100,0% Koondeelarve 768 922,0 829 188,9 107,8%

8.2. Põhieelarve (lisad 8.1.–8.3.) Tulusid õppetegevusest laekus planeeritud 426,71 mln kr asemel 442,54 mln ehk plaan sai ületatud 3,7%. Õppetegevuse tulude jaotus tululiikide kaupa on kajastatud alloleval diagrammil. Tulusid teadustegevusest laekus planeeritud 224,42 mln kr asemel 245,41 mln ehk plaan sai ületatud 9,4%. Riikliku teaduse sihtfinantseerimise (teadusteemad, tippkeskused, infrastruktuur ja doktorandid) tulude osakaal teadustuludest moodustas 50,4% ja ETF-i grantide osakaal oli 15,0%. 2002. aastal olid need protsendid vastavalt 51,7% ja 17,3%. Seega jätkus 2003. aastal suundumus, kus ülikooli eelarves kahaneb riigiga sõlmitud lepingute osakaal.

2003. aasta aruanne 60

Õppetegevuse tulude jaotus

13,4%

11,7%

2,9%5,9% 1,7%

64,5%

Riiklik koolitustellimus

Õppeteenustasud

Avatud ülikool

Täienduskoolitus

Residentide koolitus

Muu õppetegevus

Joonis 8.2. Riikliku koolitustellimuse tulude osakaal õppetuludest langes 2002. aastaga võrreldes 68,4%-lt 64,5%-ni.

Teadustegevuse tulude jaotus

36,4%

10,5%15,0%

17,6%

16,1%3,5% 0,9%

TeadusteemadesihtfinantseerimineInfrastruktuurikuludesihtfinantseerimineETF-i grandid

Teadus- jaarenduslepingudVälislepingud ja -grandid

Doktoritöödesihtfinantseerimine Muu teadustegevus

Joonis 8.3. Teadustegevuse tulude jaotus Muude tulude all kajastuvad põhieelarves eraldi reana Kääriku spordi- ja puhkekeskuse tulud (2,71 mln) – keskus lõpetas tegevuse 30. juunil ja jätkas tegevust MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi poolt asutatud osaühingu vormis. Teaduskondade, asutuste ja osakondade muud tulud on koondatud põhieelarves ühele reale – suuremad laekumised olid järgmistest tuluallikatest: renditulud, teadusraamatukogude teavikute komplekteerimisrahad, muuseumide, botaanikaaia ja AHHAA-keskuse piletite müügitulud, õpi-laste rahvusvaheliste olümpiaadide ettevalmistamise ja osavõtu kulude kompenseerimine, Socratese programmis osalemise organisatsioonilised kulude kompenseerimine jne. Oluline on jälgida eelarve täitmist ka struktuuriüksuste kaupa (lisa 8.2.). Teaduskondade eelarve sai tulude osas täidetud 104,4% – 11-st teaduskonnast 10 täitsid endale püstitatud ülesande. Neli teaduskonda (MT, HT, OI ja MJ) ületasid planeeritud tulude mahtu enam kui 10%. Bioloogia-geograafiateaduskond jäi laekumiste osas planeeritule alla, kuid alalaekumiste maht ei olnud väga suur. Kolledžitele kujunes 2003. aasta edukaks – kõik täitsid oma planeeritud tulude plaani.

Tugitegevus 61

Ülikooli eelarve seisukohalt olulisem kui struktuuriüksuste tulude plaani täitmine, on kulude hoidmine kontrolli all, mis tähendab, et kulusid ei tehtaks rohkem kui on tulusid. Teaduskondade laekumised (397,53 mln kr) ületasid teaduskondade kulusid (392,81 mln kr) 4,72 mln kr võrra (lisa 8.3.). Võttes arvesse veel teaduskondade ülekantavad vahendid varasematest aastatest (35,92 mln kr), kujuneb teaduskondade eelarvejäägiks aasta lõpu seisuga 40,63 mln kr. Teaduskondade summaarne eelarve jääk on aastast aastasse kasvanud ja tänane jääk on ligikaudu 38 kalendripäeva kulude maht. Paraku lõpetavad kaks teaduskonda (FL, FK) siiski negatiivse poole peal – mõlematel on sisuliselt ühe miljoni kroonine puudujääk. FL ja FK aastatulud ametikoha kohta, vastavalt 182 000 ja 219 000 krooni, on liiga madalad, et ennast ära majandada. Parim tee eelarve positsiooni parandamiseks nende teaduskondade jaoks on tulude kasv. Kolledžite kulutused olid suhteliselt kenasti kontrolli all – ainult Narva kolledž lõpetas eelarve-aasta 207 000 krooniga miinuses. Ülejäänud viie õppeasutuse kohta kehtivad mõlemad väited: 2003. aasta algas positiivse eelarvejäägiga ja 2003. aasta laekumised olid suuremad kui välja-minekud. Tugevalt positiivse jäägiga lõpetas eelarveaasta õigusinstituut (7,74 mln kr), mis loob võimaluse mõelda tõsiselt oma majale 5. ja 6. korruse pealeehitamisele. Haldus- ja tugistruktuuri osakondade ja nende juhitavate projektide majandamine kulges eelarveaastal igati plaanipäraselt. Osakondadest lõpetasid väikese miinusega üksnes multi-meediakeskus ja haldusdirektori büroo. Projektide eelarvetest peeti samuti korralikult kinni. Enamiku õppe- ja teadusasutuste tegevus tulude ja kulude tasakaalus hoidmisel kulges plaanipäraselt – oli ainult üks patune, raamatukogu. Raamatukogu alustas eelarveaastat miinuses summas 1,19 mln kr ja suurendas aasta jooksul miinust veel 1,11 miljoni võrra. Raamatukogu direktor andis küll oma tegevusest aru eelarvekomisjonile, kuid paraku pöörab direktor rohkem tähelepanu Tartu linna tööhõive olukorra parandamisele kui oma eelarvele.

8.3. Kapitalieelarve (lisad 8.1. ja 8.4.)

2003. aasta kapitalieelarve laekumiste suuruseks oli planeeritud 118,65 mln kr, millest 26,46 mln moodustas ümbersuunamine põhieelarvest. Tegelik laekumine 141,04 mln kr ületas plaanilist 18,9%. Sisuline laekumine paraku nii hea ei olnud. Nimelt laenas Tartu Ülikool eelarveaastal 70 mln kr, millest 23 mln kr 2002. aastal reaalselt tehtud investeeringute katteks. Ilma 23 miljonita oleksid kapitalieelarve laekumised olnud 118,04 mln kr, mis oleks tähendanud eelarve täitmist 99,5%. Ülikooli põhitegevuse objektidele tehti investeeringuid rahalises mahus 37,54 mln kr ja ühiselamutesse 50,07 mln kr. Seega kujunes koguinvesteeringute mahuks 87,61 mln kr. Rahalises väljenduses olid miljonikroonised ja suuremad investeeringud 2003. aastal tehtud järgmistesse objektidesse:

Narva 25 45,62 mln Vanemuise 46 7,479 mln Botaanikaaed 6,718 mln Liivi 2 5,871 mln Narva 27 4,404 mln Toomkirik 3,143 mln Näituse 13a 2,299 mln Peahoone 1,731 mln Puusepa 8 1,487 mln Raamatukogu 1,280 mln Küütri 2 1,205 mln Oa 4, 6, 6a 1,000 mln

Mõningaid investeeringuid tehti lisaks kapitalieelarvele ka struktuuriüksuste endi eelarvetest (olulisemad Eesti mereinstituudi hoone ja Linkbergi auditoorium), hooldusremondi projekti

2003. aasta aruanne 62

raames (olulisemad Kääriku ja Veski 6) ning samuti insenerivõrkude remondi ja hoolduse projekti raames (olulisemad Kääriku ja ajaloo muuseum).

8.4. Siselaenud

Siselaenuks loetakse ülikooli struktuuriüksuste poolt ajutiselt kasutamata rahaliste vahendite kasutamist ülikooli põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks kokkulepitud perioodi jooksul, ilma et sellele oleks jooksval aastal eelarveline kate. Korraldusliku iseloomu poolest on siselaen struktuuriüksuse jaoks kapitalirent, st Tartu Ülikool finantseerib ostu kohe täies mahus, kuid struktuuriüksus tasub selle eest osamakseid kokkulepitud perioodi jooksul. Tabel 8.4. Tartu Ülikooli siselaenud.

Objekt Alus Laenu jääk 01.01.2003

Väljastatud laenu

Laenu tagasi-maksed

Laenu jääk 31.12.2003

Kaarli pst 3 kinnistu ost nõukogu otsus nr 92, 21.12.2001

19 596 312 0 2 958 000 16 638 312

OÜ Tartu Tehnoloogia-park osakapitali suurendamine

nõukogu otsus nr 26, 30.04.2003

0 5 000 000 0 5 000 000

Liigutustegevuse analüüsi süsteem BTS Elite

nõukogu otsus nr 29, 30.04.2003; rektori käskkiri nr 8, 13.05.2003, korraldus nr 57DF, 26.05.2003

0 1 395 000 155 000 1 240 000

Riia 23 ehitustööd nõukogu otsus nr 29, 30.04.2003; rektori käskkiri nr 8, 13.05.2003, korraldus nr 140DF, 02.12.2003

0 1 142 254 0 1 142 254

Kokku laenuportfell 19 596 312 7 537 254 3 113 000 24 020 566 Eelneva tabeli kolmas ja neljas siselaen on väljastatud intressimääraga 5%, mis tuleneb ülikooli nõukogu otsusest. Intresse makstakse koos põhiosa tagasimaksega. 2003. aastal toimus tagasi-makse ainult BTS Elite laenus.

Jääk 01.01.2003 Laekumine Jääk 31.12.2003 Siselaenu intressifond 0 18 412 18 412

8.5. Eelarvejääkide ülekandmine (lisad 8.3.–8.5.)

Eelarvejääkide ülekandmisel kehtib printsiip, et struktuuriüksuse jääk kantakse üle uude aastasse ning haldus- ja tugistruktuuri projektide puhul otsustatakse seda eelarveaasta tulemuste kokku-võtete järel. Alati on projektide jäägid üle kantud siis, kui on olnud vajadus lõpetada eelneval aastal võetud ülesanded. Lisades 8.3. ja 8.4. ongi projektide jäägid, nii positiivsed kui ka nega-tiivsed, korrastatud reeglina osakonna piires.

Tugitegevus 63

Ülikooli nõukogu on fikseerinud printsiibi kanda teaduskondadele tagasi pool üldkuludesse suunatud eraldistest, mis ületasid 2002. aasta taset. Tabel 8.5. Teaduskondade poolt üldfondi suunatud eraldiste mahud aastatel 2002 ja 2003. Teaduskond

Laekumine2002. a (tuh kr)

Laekumine2003. a (tuh kr)

Muutuse %

Kompen- satsioon

1.1. Usuteaduskond 210,7 270,7 28,5% 30,0 1.2. Õigusteaduskond 4 302,0 4 967,1 15,5% 332,6 1.3. Arstiteaduskond 6 684,5 7 265,3 8,7% 290,4 1.4. Filosoofiateaduskond 3 925,0 4 421,9 12,7% 248,5 1.5. Bioloogia-geograafiateaduskond 3 115,9 3 220,0 3,3% 52,1 1.6. Füüsika-keemiateaduskond 1 488,0 2 221,3 49,3% 366,6 1.7. Haridusteaduskond 1 497,1 1 515,5 1,2% 9,2 1.8. Kehakultuuriteaduskond 983,4 1 123,9 14,3% 70,2 1.9. Majandusteaduskond 5 284,5 5 937,3 12,4% 326,4 1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 1 028,2 1 065,8 3,7% 18,8 1.11. Sotsiaalteaduskond 4 200,7 4 822,1 14,8% 310,7 Kokku 32 719,8 36 830,8 12,6% 2 055,5 Botaanikaaiale suunatakse 100 000 krooni külastus-õppekeskuse käivitamiseks (EAS eraldas selleks tegevuseks ligi üks miljon krooni). Lai 37 remondi lõpetamine saab toetust 50 000 krooni ja ajaloo muuseumi vitriinide väljavahetamine 280 000 krooni (teist samapalju on lubanud muuseumi direktor hankida toetajatelt väljastpoolt ülikooli). Pärast kõikide otsustatud jääkide kokkukandmist rektori reservi ja seejärel tehes ülalnimetatud siirded, kujuneb rektori reservi jäägiks 7 818 700 krooni, mis suunatakse eelarveaasta 2004 algjäägiks.

8.6. Eelarvevälised vahendid (lisa 8.6.)

Eelarveväliste vahenditena käsitletakse ülikooli seisukohast erinevaid rahalisi eraldisi, mille suhtes ülikool on ainult vahendaja, st osutab ainult kassateenust. Emeriitprofessorite tasude osas laekus möödunud aastal küll null krooni, kuid haridus- ja teadusministeerium kandis 2002. aasta lõpus emeriitprofessorite tasude maksmiseks 3,77 mln kr ettemakseks. Aasta jooksul maksti välja 4,22 mln kr. Eelarvesse jäänud miinusjääki 446 500 krooni ulatuses õnnestub osaliselt kustutada 2004. aasta laekumiste arvel. Stipendiumideks eraldatavad vahendid muutusid riigieelarves aasta-aastalt üha defitsiitsemaks. Läbimurre saabus lõpuks 2003. aasta augustis, kui Riigikogu kiitis heaks õppetoetuste ja õppe-laenu seaduse. Tulenevalt sellest seadusest seati sisse õppetoetuste uus süsteem, mis olulisel määral suurendas üliõpilastele suunatud rahasid. Kuna ministri käskkirjad ja reaalsed rahalised ülekanded jäid liiga aasta lõppu, siis jäi kõikidel teaduskondadel õppetoetuste raha olulisel määral kasutamata ja seda tehakse käesoleval aastal.

2003. aasta aruanne 64

8.7. Laekumised ja kulutused aastatel 1999–2003 (lisa 8.7.) Tabelis on kajastatud viie viimase aasta eelarve laekumised ja väljamaksed. Võrreldes neid laekumiste ja väljamaksete mahte, tuleb arvestada mitmete oluliste struktuurimuutustega: 1) Tartu Ülikooliga liitus 2001. aasta algusest Eesti Mereinstituut; 2) Tartu Ülikooliga liitus 2001. aasta juulikuust Tartu Õpetajate Seminar; 3) Tartu Ülikool võttis 2002. aasta juulikuust üle SA Õigusinstituut tegevuse; 4) alates 2001. aastast on reorganiseeritud kirjastuse, raamatupoe ja kohviku tegevus – asutuste

baasil on moodustatud osaühingud; 5) alates 2002. aastast on reorganiseeritud TÜ Kesklinna Apteegi ja TÜ Tamme Apteegi

tegevus – asutuste baasil on moodustatud osaühingud; 6) alates 2002. aasta septembrist toimub ülikooli spordibaaside tegevus MTÜ TÜ Akadeemilise

Spordiklubi kaudu; 7) alates 2003. aasta juulist on reorganiseeritud Kääriku spordi- ja puhkekeskuse tegevus – TÜ

Akadeemiline Spordiklubi moodustas asutuse baasil osaühingu. Kuna kirjastus, raamatupood, kohvik ja apteegid tegutsesid täielikult ärimajanduslikest põhi-mõtetest lähtudes, siis pidas ülikooli nõukogu mõistlikuks, et nende asutuste tegevus ei moo-nutaks ülikooli põhitegevust ja ühtlasi eelarvet. Tabel 8.6. Ülikooli eelarve suhe riigi sisemajanduse koguprodukti. 1999 2000 2001 2002 2003 Eesti riigi SKP (mln kr) 76 327,1 87 235,5 96 570,7 108 000,0 116 500,0 Tartu Ülikooli laekumised (mln kr) 578,69 540,74 635,56 736,99 829,19 Suhe TÜ/SKP 0,76% 0,62% 0,66% 0,68% 0,71%

LISA 1 Lisa 1.1. Aruandes ja lisades kasutatud lühendid AFM haldustarkvara Archibus FM AM ülikooli ajaloo muuseum AP ainepunkt AR arstiteaduskond AV avatud ülikool BA botaanikaaed BG bioloogia-geograafiateaduskond DA administratsioonidirektori vastutusala DF finantsdirektori vastutusala DH haldusdirektori vastutusala CC Current Content EAS Eesti Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutus EC Euroopa kolledž EL 5/6/ RP Euroopa Liidu 5./6./ raamprogramm EL Euroopa Liit EPMÜ Eesti Põllumajandusülikool ESTAG Eesti Tehnoloogiaagentuur ETF Sihtasutus Eesti Teadusfond FK füüsika-keemiateaduskond FL filosoofiateaduskond FY füüsika instituut HT haridusteaduskond ISI Institute of Scientific Information KB Kääriku puhke- ja spordikeskus KBFI Keemilise ja Bioloogilise Füüsika

Instituut

KK kehakultuuriteaduskond KL kunstimuuseum LS spordibaasid MI Eesti mereinstituut MJ majandusteaduskond MT matemaatikateaduskond NC Narva kolledž OI õigusteaduskond OG õigusinstituut OS õpetajate seminar P1 arendusprorektori vastutusala P2 õppeprorektori vastutusala PC Pärnu kolledž RE rektori vastutusala RT raamatukogu SO sotsiaalteaduskond TAT lepingud teadus- ja arendustegevuse alased

lepingud TC Türi kolledž TI tehnoloogiainstituut TO Tõravere Observatoorium TP teaduskool TPÜ Tallinna Pedagoogikaülikool TTÜ Tallinna Tehnikaülikool TÜ Tartu Ülikool US usuteaduskond ÕIS ülikooli õppeinfosüsteem

LISA 2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON

Lisa 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid Ülikooli nõukogu koosseis 31.12.2003 1. Jaak Aaviksoo, rektor, professor, akadeemik, füüs-mat-knd 2. Tõnu Lehtsaar, õppeprorektor, professor, PhD 3. Ain Heinaru, teadusprorektor, professor, biol-knd 4. Jaak Kangilaski, prorektor, kunstiteaduste knd 5. Ivar-Igor Saarniit, akadeemiline sekretär, füüs-mat-knd 6. Riho Altnurme, usuteaduskonna dekaani kt, vanemteadur, PhD 7. Tarmo Kulmar, professor, dr. theol. 8. Kalle Merusk, õigusteaduskonna dekaan, professor, ajalooknd 9. Paul Varul, professor, õigust-knd 10. Toomas Asser, arstiteaduskonna dekaan, professor, med-knd 11. Hele Everaus, professor, med-dr 12. Mihkel Zilmer, professor, med-dr 13. Birute Klaas, filosoofiateaduskonna dekaan, professor, filol-knd 14. Rein Veidemann, professor, filol-knd 15. Margit Sutrop, professor, PhD 16. Tõnu Meidla, bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan, professor, geol-mineral-knd 17. Tõnu Oja, professor, biol-knd 18. Peeter Burk, füüsika-keemiateaduskonna dekaani kt, professor, keemiadr 19. Risto Tammelo, professor, füüs-mat-dr 20. Toomas Tenno, haridusteaduskonna asutajadekaan, professor, keemiaknd 21. Jaan Mikk, professor, ped-dr 22. Vahur Ööpik, kehakultuuriteaduskonna dekaan, professor, biol-knd 23. Mati Pääsuke, professor, biol-knd 24. Jüri Sepp, majandusteaduskonna dekaan, professor, maj-knd 25. Toomas Haldma, professor, maj-knd 26. Mati Kilp, matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan, professor, füüs-mat-knd 27. Toivo Leiger, professor, füüs-mat-knd 28. Jaanus Harro, sotsiaalteaduskonna dekaan, professor, med-dr 29. Jüri Allik, professor, PhD 30. Peeter Vihalemm, professor, psühhol-knd 31. Toomas Liivamägi, TÜ raamatukogu direktor 32. Ergo Nõmmiste, TÜ füüsika instituudi direktori kt, PhD 33. Mart Ustav, TÜ tehnoloogiainstituudi direktor, professor, keemiaknd 34. Heiki Pisuke, TÜ õigusinstituudi direktori kt, professor 35. Garri Raagmaa, TÜ Pärnu kolledži direktor, PhD 36. Katri Raik, TÜ Narva kolledži direktori kt, MA 37. Lauri Paeveer, üliõpilasesinduse esimees, sotsiaalteaduskonna üliõpilane 38. Andre Koka, kehakultuuriteaduskonna doktorant, MSc 39. Triin Pomerants, kehakultuuriteaduskonna magistrant 40. Terje Herman-Tennosaar, õigusteaduskonna üliõpilane

Lisa 2. Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon 67

41. Pavel Starkov, füüsika-keemiateaduskonna üliõpilane 42. Hermo Adamson, arstiteaduskonna üliõpilane 43. Kristjan Sander, õigusteaduskonna üliõpilane 44. Rene Leiner, sotsiaalteaduskonna magistrant 45. Oliver Lukason, majandusteaduskonna üliõpilane Ülikooli nõukogu alaliste komisjonide koosseis 31.12.2003 1. Akadeemiline komisjon: esimees: prof Jaak Aaviksoo liikmed: prof Jüri Allik

prof Peeter Burk prof Jaak Kangilaski prof Tarmo Kulmar prof Jaan Mikk prof Heiki Pisuke prof Mati Pääsuke prof Paul Varul

Komisjoni istungitest võtavad sõnaõigusega osa akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit ja üliõpilane Lauri Paeveer.

2. Eelarvekomisjon: esimees: prof Ain Heinaru liikmed: prof Toomas Asser

prof Jaanus Harro prof Mati Kilp prof Birute Klaas direktor Toomas Liivamägi üliõpilane Oliver Lukason prof Kalle Merusk prof Tõnu Oja prof Jüri Sepp prof Vahur Ööpik

3. Teadus- ja arenduskomisjon: esimees: prof Ain Heinaru liikmed: vanemteadur Riho Altnurme

prof Hele Everaus prof Toomas Haldma üliõpilane Andre Koka prof Toivo Leiger üliõpilane Rene Leiner direktor Ergo Nõmmiste direktor Garri Raagmaa üliõpilane Kristjan Sander prof Margit Sutrop prof Mart Ustav

4. Õppekomisjon: esimees: prof Tõnu Lehtsaar liikmed: üliõpilane Hermo Adamson

üliõpilane Terje Hermann-Tennosaar prof Tõnu Meidla üliõpilane Triin Pomerants direktor Katri Raik üliõpilane Pavel Starkov prof Mihkel Zilmer prof Risto Tammelo prof Toomas Tenno prof Rein Veidemann prof Peeter Vihalemm

Lisa 2.2. Ülikooli valitsuse koosseis 31.12.2003 esimees: prof Jaak Aaviksoo, rektor liikmed: prof Tõnu Lehtsaar, õppeprorektor

prof Ain Heinaru, teadusprorektor prof Jaak Kangilaski, prorektor dr Riho Altnurme, usuteaduskonna dekaan prof Kalle Merusk, õigusteaduskonna dekaan prof Toomas Asser, arstiteaduskonna dekaan prof Birute Klaas, filosoofiateaduskonna dekaan prof Tõnu Meidla, bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan prof Peeter Burk, füüsika-keemiateaduskonna dekaan prof Vahur Ööpik, kehakultuuriteaduskonna dekaan prof Jüri Sepp, majandusteaduskonna dekaan prof Mati Kilp, matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan prof Jaanus Harro, sotsiaalteaduskonna dekaan prof Toomas Tenno, haridusteaduskonna asutajadekaan Lauri Paeveer, üliõpilasesinduse esimees

2003. aasta aruanne 68

Lisa 2.3. Ülikooli kuratooriumi koosseis 30.11.2003 Tartu Ülikooli kuratooriumi volitused lõppesid 30. novembril 2003. Seega seisuga 31.12.2003 Tartu Ülikoolil kuratooriumi ei olnud. Kuratooriumi koosseis seisuga 30.11.2003:

1. Toomas-Hendrik Ilves, Riigikogu liige 2. Maris Jesse 3. Jaan Kiivit, EELK peapiiskop 4. Ants Laaneots, kindralmajor, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem 5. Tiit Laja, Fontes Projektijuhtimise OÜ projektijuht 6. Mart Nurk 7. Mihkel Pärnoja, Tartu Ülikooli arendustegevuse projektijuht 8. Jüri Raidla, vandeadvokaat 9. Hando Runnel, kirjanik 10. Seppo Suhonen, Helsingi Ülikooli emeriitprofessor 11. Andres Tarand, Riigikogu liige 12. Marika Valk, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor 13. Meelis Virkebau, Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees 14. Jaan Õunapuu, Eesti Vabariigi siseminister regionaalküsimustes Lisa 2.4. Ülikooli struktuur 31.12.2003 TEADUSKONNAD

1. Usuteaduskond 1.1. dekanaat 2. Õigusteaduskond 2.1. dekanaat 2.2. avaliku õiguse instituut 2.3. eraõiguse instituut 3. Arstiteaduskond 3.1. dekanaat 3.2. instituudid 3.2.1. anatoomia instituut 3.2.2. biokeemia instituut 3.2.3. farmakoloogia instituut 3.2.4. füsioloogia instituut 3.2.5. mikrobioloogia instituut 3.2.6. patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut 3.2.7. tervishoiu instituut 3.2.8. üld- ja molekulaarpatoloogia instituut 3.2.9. farmaatsia instituut 3.3. kliinikud 3.3.1. anestesioloogia ja intensiivravi kliinik 3.3.2. hematoloogia-onkoloogia kliinik 3.3.3. kardioloogia kliinik 3.3.4. kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik 3.3.5. kirurgiakliinik 3.3.6. kopsukliinik 3.3.7. kõrvakliinik 3.3.8. lastekliinik 3.3.9. nahahaiguste kliinik 3.3.10. naistekliinik 3.3.11. närvikliinik 3.3.12. polikliinik

3.3.13 psühhiaatriakliinik 3.3.14. silmakliinik 3.3.15. sisekliinik 3.3.16. spordimeditsiini ja taastusravi kliinik 3.3.17. traumatoloogia ja ortopeedia kliinik 3.3.18. stomatoloogiakliinik 3.4. õendusteaduse osakond 3.5. täienduskeskus 3.6. vivaarium 3.7. meditsiinitehnoloogia keskus * 3.8. molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus* 4. Filosoofiateaduskond 4.1. dekanaat 4.2. ajaloo osakond 4.3. eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond 4.4. filosoofia osakond 4.5. germaani-romaani filoloogia osakond 4.5.1. tõlkekeskus* 4.6. kirjanduse ja rahvaluule osakond 4.7. kunstide osakond 4.8. vene ja slaavi filoloogia osakond 4.9. keelekeskus 4.10. Briti uuringute keskus* 4.11. eetikakeskus* 4.12. kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskus * 4.13. Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus * 4.14. orientalistikakeskus * 4.15. Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus * 4.16. Põhja-Ameerika uuringute keskus * 4.17. Robert Schumani prantsuse uuringute keskus * 5. Bioloogia-geograafiateaduskond 5.1. dekanaat

Lisa 2. Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon 69

5.2. botaanika ja ökoloogia instituut 5.3. geograafia instituut 5.3.1. Välis-Eesti uuringute keskus * 5.4. geoloogia instituut 5.5. molekulaar- ja rakubioloogia instituut 5.6. zooloogia ja hüdrobioloogia instituut 5.7. alus- ja rakendusökoloogia keskus* 6. Füüsika-keemiateaduskond 6.1. dekanaat 6.2. füüsikaosakond 6.2.1. eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut 6.2.2. keskkonnafüüsika instituut 6.2.3. materjaliteaduse instituut 6.2.4. teoreetilise füüsika instituut 6.3. keemiaosakond 6.3.1. füüsikalise keemia instituut 6.3.2. keemilise füüsika instituut 6.3.3. orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituut 7. Haridusteaduskond 7.1 dekanaat 7.2. pedagoogika osakond 7.3. eripedagoogika osakond 7.4. õppekava arenduskeskus 8. Kehakultuuriteaduskond 8.1. dekanaat

8.2. spordibioloogia ja füsioteraapia instituut 8.3. spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut 9. Majandusteaduskond 9.1. dekanaat 9.2. juhtimise ja turunduse instituut 9.3. rahanduse ja arvestuse instituut 9.4. rahvamajanduse instituut 10. Matemaatika- informaatikateaduskond 10.1. dekanaat 10.2. arvutiteaduse instituut 10.3. matemaatilise statistika instituut 10.4. puhta matemaatika instituut 10.5. rakendusmatemaatika instituut 11. Sotsiaalteaduskond 11.1. dekanaat 11.2. ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond 11.3. avaliku halduse osakond 11.4. politoloogia osakond 11.5. psühholoogia osakond 11.6. semiootika osakond 11.7. sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond 11.8. Balti õpingute keskus * 11.9. Eesti kognitiivsete sotsiaalteaduste keskus * 11.10. Eesti sotsiaalteaduslik andmearhiiv*

* interdistsiplinaarne üksus vastavalt TÜ põhikirja §-le 70 HALDUS- JA TUGISTRUKTUUR

Rektor 1. rektoraat Õppeprorektor 1. õppe- ja üliõpilasosakond 2. kaugkoolituskeskus 3. multimeediakeskus Arendusprorektor 1. teadus- ja arendusosakond Administratsioonidirektor 1. üldosakond 2. personaliosakond 3. infotehnoloogia osakond Finantsdirektor 1. rahandusosakond Haldusdirektor 1. haldusdirektori büroo 2. haldusosakond 3. kommunikatsioonitehnika osakond

TARTU ÜLIKOOLI ASUTUSED 1. TÜ Ajaloo Muuseum 2. TÜ Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Teadus- ja Koolituskeskus 3. TÜ Botaanikaaed 4. TÜ Eesti Mereinstituut 5. TÜ Euroopa Kolledž 6. TÜ Füüsika Instituut 7. TÜ Katsekoda 8. TÜ Kunstimuuseum 9. TÜ Narva Kolledž 10. TÜ Pärnu Kolledž 11. TÜ Raamatukogu 12. TÜ Tehnoloogiainstituut 13. TÜ Teaduskool 14. TÜ Türi Kolledž 15. TÜ Õigusinstituut 16. TÜ Õpetajate Seminar

2003. aasta aruanne 70

Lisa 2.5. Ülikoolis tegutsevad nõukogud 31.12.2003

Struktuuriüksus, kus nõukogu tegutseb Esimees Sekretär Usuteaduskond v-teadur Riho Altnurme Inta Ööpik Õigusteaduskond prof Kalle Merusk Anu Laumets Arstiteaduskond prof Toomas Asser Tuuli Ruus Õendusteaduse osakond Ilme Aro Filosoofiateaduskond prof Birute Klaas Maie Aitaja Ajaloo osakond prof Valter Lang Ludmilla Meiel Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond prof Haldur Õim Eda Tursk Filosoofia osakond dots Rein Vihalemm Endla Lõhkivi Germaani-romaani filoloogia osakond prof Enn Veldi Reet Liimets Kirjanduse ja rahvaluule osakond prof Rein Veidemann Hille Roots Kunstide osakond prof Jaan Ross Ene Paldre Vene ja slaavi filoloogia osakond prof Ljubov Kisseljova Lea Pild Keelekeskus dots Kiira Allikmets Kersti Reinson Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus Paul Hagu Helen Koks Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus prof Birute Klaas Robert Schumani prantsuse uuringute keskus prof Birute Klaas Mari Tallo Eetikakeskus prof Hele Everaus Kristi Lõuk Bioloogia-geograafiateaduskond prof Tõnu Meidla Virve Käärik Molekulaar- ja rakubioloogia instituut prof Juhan Sedman Siiri Altraja (teadussekr)

Tiiu Rootslane (sekr) Välis-Eesti uuringute keskus Alus- ja rakendusökoloogia keskus prof Olevi Kull Kenn Konstabel Füüsika-keemiateaduskond prof Peeter Burk dots Teet Örd Keemiaosakond prof Ilmar Koppel Lilli Paama Füüsikaosakond prof Risto Tammelo dots Hanno Ohvril Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja

koolituskeskus dots Arved Vain Kalle Kepler

Haridusteaduskond prof Toomas Tenno Annika Konsap Eripedagoogika osakond prof Jaan Kõrgesaar Anne Õuemaa Pedagoogika osakond prof Edgar Krull Tiia Pedastsaar Õpetajate seminar Toomas Kink Anne Kerikmäe Kehakultuuriteaduskond prof Vahur Öpik Mare Vene Spordibioloogia instituut prof Mati Pääsuke Jelena Gapejeva Spordipedagoogika instituut dots Lennart Raudsepp Maret Eimre Majandusteaduskond prof Jüri Sepp Matemaatikateaduskond prof Mati Kilp Merle Marandi Sotsiaalteaduskond prof Jaanus Harro Piret Orav Ajakirjanduse osakond dr Halliki Harro-Loit Katrin Lendok Avaliku halduse osakond dots Tiina Randma-Liiv Ingrid Palgi Politoloogia osakond dots Kaido Jaanson Reelika Niit Psühholoogia osakond prof Jüri Allik Marika Rauk Semiootika osakond prof Peeter Torop dots Ülle Pärli Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond Rein Murakas Villu Talv Balti õpingute keskus dots Andres Kasekamp Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus prof Jaanus Harro Asutused Eesti mereinstituut prof Toomas Saat Füüsika instituut prof Ergo Nõmmiste Hudo Jõgi Tehnoloogiainstituut Mihkel Pärnoja Raamatukogu prof Jaak Järv Aune Valk Euroopa kolledž dots Raul Eamets Varje Kuut Narva kolledž Katri Raik Jaanus Villiko Pärnu kolledž Garri Raagmaa Külli Agafonov Türi kolledž Elle Raudsepp Ene Voolaid Õigusinstituut prof Heiki Pisuke

Lisa 2. Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon 71

Struktuuriüksus, kus nõukogu tegutseb Esimees Sekretär Ajaloo muuseum prof Tiit Rosenberg Ela Martis Botaanikaaed Reet Mägi Ain Vellak Katsekoda prof Ilmar Koppel Kunstimuuseum Tiiu Talvistu Teaduskool prof Jaak Kikas Anu Palu

Peale eelnimetatute tegutsesid veel rahvatervise kraadinõukogu (esimees prof Raul-Allan Kiivet), teadus-kondadevaheline Euroopa õpingute kraadinõukogu ja Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse rahvus-vaheline kuratoorium. Lisa 2.6. Ülikooli struktuuri muudatused 2003. aastal

Peainseneriosakond

Haldusdirektori vastutusalas lõpetas tegevuse peainseneriosakond (alates 1.07.2003)

Rektori 19.03.2003. a käskkiri nr 5

Alus- ja rakendus-ökoloogia keskus

Bioloogia-geograafiateaduskonna juurde asutati interdistsiplinaarne üksus alus- ja rakendusökoloogia keskus (alates 8.12.2003).

TÜ nõukogu 28.11.2003. a otsus nr 74 TÜ nõukogu 28.11.2003. a määrus nr 20 (statuudi kinnitamine)

Teaduskool Ülikooli asutus täppisteaduste kool nimetati ümber teaduskooliks ja kinnitati selle põhikiri.

TÜ nõukogu 20.06.2003. a otsus nr 45 TÜ nõukogu 20.06.2003. a määrus nr 12 (põhikirja kinnitamine)

Kääriku spordi- ja puhkekeskus

Ülikooli asutus Kääriku spordi- ja puhkekeskus lõpetas tegevuse 31.12.2003

TÜ nõukogu 26.09.2003. otsus nr 62

2003. aasta aruanne 74

LISA 3. LIIKMESKOND

Lisa 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2003

sealhulgas Struktuuriüksus Kokku õppejõud teadurid muud

Usuteaduskond 19 17,6 12 12 3 3 4 2,6Õigusteaduskond 47 44 31 28,5 1 1 15 14,5Arstiteaduskond 443 353,1 207 153,5 66 56,5 170 143,05Filosoofiateaduskond 298 266,8 180 165,1 42 37 76 64,7Bioloogia-geograafiateaduskond 241 218,75 61 58,8 91 84,15 89 75,8Füüsika-keemiateaduskond 209 180,85 54 52,5 59 49,15 96 79,2Haridusteaduskond 88 79,7 59 52,05 1 1,9 28 25,75Kehakultuuriteaduskond 60 57,25 36 33,75 10 9,5 14 14Majandusteaduskond 83 70,85 42 38,5 15 9 26 23,35Matemaatika-informaatikateaduskond 93 87,7 56 52,5 15 14,2 22 21Sotsiaalteaduskond 124 110,55 53 47,5 23 22,05 48 41Teaduskonnad kokku* 1705 1487,1 791 694,7 326 287,45 588 504,95Rektori otsealluvus 23 21,5 0 0 0 0 23 21,5Õppeprorektori tegevusvaldkond 46 42,75 0 0 0 0 46 42,75Teadusprorektori tegevusvaldkond 16 15,5 0 0 0 0 16 15,5Administratsioonidirektori vastutusala 49 45,75 0 0 0 0 49 45,75Finantsdirektori vastutusala 24 24 0 0 0 0 24 24Haldusdirektori vastutusala 290 276,5 0 0 0 0 290 276,5Haldus- ja tugistruktuur kokku 448 426 0 0 0 0 448 426Raamatukogu 234 204,5 0 0 2 1,5 232 203Euroopa kolledž 10 9,75 0 0 0 0 10 9,75Narva kolledž 56 53,6 21 19,5 0 0 35 34,1Õigusinstituut 36 35,75 16 15,75 2 2 18 18Pärnu kolledž 48 44,8 25 24,5 1 1 22 19,3Türi kolledž 11 11 0 0 0 0 11 11Füüsika instituut 146 127,55 0 0 65 57,7 81 69,85Eesti mereinstituut 67 59,65 0 0 25 23,15 42 36,5Tehnoloogiainstituut 42 38,1 0 0 18 17 24 21,1Muud asutused** 57 51,25 0 0 0 0 57 51,25Asutused kokku 707 635,95 62 59,75 113 102,35 532 473,85Kõik kokku 2860 2549,05 853 754,45 439 389,8 1568 1404,8* Sealhulgas teaduskondade koosseisus olevad asutused ** AM, KL, TP, BA, KB

Lisa 3. Liikmeskond 75

Lisa 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad 31.12.2003

Struktuuriüksus KOKKU Korraline professor

Era-korraline professor

Uurija-professor Dotsent

Lektor, vanem-assistent

Assistent, õpetaja

Usuteaduskond 12 12 3 3 1 1 0 0 3 3 5 5 0 0Õigusteaduskond 31 28,5 5 5 0 0 0 0 4 4 12 10,25 10 9,25Arstiteaduskond 207 153,5 23 23 1 1 0 0 60 54,25 27 18,8 96 56,45Filosoofiateaduskond 180 165,1 24 22,6 2 1,5 0 0 30 29 67 61,5 57 50,5Bioloogia-geograafia-

teaduskond 61 58,8 18 18,3 3 2,5 1 1 20 19,5 16 14,5 3 3

Füüsika-keemia-teaduskond

54 52,5 13 13 0 0,5 1 1 17 17 16 14,5 7 6,5

Haridusteaduskond 59 52,05 4 4 1 1 0 0 5 5 46 39,55 3 2,5Kehakultuuriteaduskond 36 33,75 5 5 0 0 0 0 6 6 13 12,5 12 10,25Majandusteaduskond 42 38,5 9 8,75 1 0,5 0 0 12 11 12 11 8 7,25Matemaatika-informaati-

kateaduskond 56 52,5 11 11 1 1 0 0 23 22 16 13,5 5 5

Sotsiaalteaduskond 53 47,5 9 9 1 0,5 0 0 14 13,5 23 19 6 5,5Narva kolledž 21 19,5 0 0 0 0 0 0 1 1 9 8,5 11 10Õigusinstituut 16 15,75 1 1 1 1 0 0 1 1 5 5 8 7,75Pärnu kolledž 25 24,5 0 0 0 0 0 0 1 1 10 10 14 13,5Kokku 853 754,45 125 123,65 12 10,50 2 2 197 187,25 277 243,6 240 187,45 Lisa 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad 31.12.2003 Struktuuriüksus KOKKU Vanemteadur Teadur Usuteaduskond 3 3 1 1 2 2 Õigusteaduskond 1 1 0 0 1 1 Arstiteaduskond 66 56,5 23 21,5 43 35 Filosoofiateaduskond 42 37 9 9 33 28 Bioloogia-geograafiateaduskond 91 84,15 27 23,75 64 60,4 Füüsika-keemiateaduskond 59 49,15 17 15,15 42 34 Haridusteaduskond 1 1,9 0 0 1 1,9 Kehakultuuriteaduskond 10 9,5 3 2,5 7 7 Majandusteaduskond 15 9 0 0 15 9 Matemaatika-informaatikateaduskond 15 14,2 4 4,5 11 9,7 Sotsiaalteaduskond 23 22,05 4 4 19 18,05 Raamatukogu 2 1,5 2 1,5 0 0 Õigusinstituut 2 2 0 0 2 2 Pärnu kolledž 1 1 0 0 1 1 Füüsika instituut 65 57,7 37 31,1 28 26,6 Eesti mereinstituut 25 23,15 12 11,25 13 11,9 Tehnoloogiainstituut 18 17 8 7 10 10 Kokku 439 389,8 147 132,25 292 257,55

2003. aasta aruanne 76

Lisa 3.4. Töötajate teaduskraadid 31.12.2003

Teaduskraadid Struktuuriüksus Töötajaid

magister doktor kokku

Teadus-kraadiga

% Usuteaduskond 19 7 8 15 78,9% Õigusteaduskond 47 14 13 27 57,4% Arstiteaduskond 443 35 160 192 44% Filosoofiateaduskond 298 102 85 187 62,8% Bioloogia-geograafiateaduskond 241 67 103 170 70,5% Füüsika-keemiateaduskond 209 37 102 138 66,5% Haridusteaduskond 88 27 13 40 45,5% Kehakultuuriteaduskond 60 24 18 42 70% Majandusteaduskond 83 25 28 53 63,9% Matemaatika-informaatikateaduskond 93 18 54 72 77,4% Sotsiaalteaduskond 124 45 42 86 70,2% Teaduskonnad kokku* 1705 401 626 1027 60,2% Rektori otsealluvus 23 2 8 10 43,5% Õppeprorektori tegevusvaldkond 46 5 1 6 13% Teadusprorektori tegevusvaldkond 16 3 1 4 25% Administratsioonidirektori vastutusala 49 6 0 6 12,2% Finantsdirektori vastutusala 24 0 1 1 4,2% Haldusdirektori vastutusala 290 0 0 0 0% Haldus- ja tugistruktuur kokku 448 16 11 27 6% Raamatukogu 234 6 2 8 3,4% Euroopa kolledž 10 0 2 2 20% Narva kolledž 56 12 3 15 26,8% Õigusinstituut 36 9 6 15 41,7% Pärnu kolledž 48 9 4 13 27,1% Türi kolledž 11 1 0 1 9,1% Füüsika instituut 146 8 79 87 59,6% Eesti mereinstituut 67 20 18 38 56,7% Tehnoloogiainstituut 42 12 13 25 59,5% Muud asutused** 57 7 3 10 17,5% Asutused kokku 707 84 130 214 30,3% Kõik kokku 2860 501 767 1268 44,3% * Sealhulgas teaduskondade koosseisus olevad asutused ** AM, KL, TP, BA, KB

Lisa 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid 1994–2003

Aasta Professor* 1994 Madis Kõiv 1995 Jaak Rähesoo 1996 Jüri Arrak 1997 Veljo Tormis 1998 Jaan Kross 1999 Elmo Nüganen 2000 Jaan Kaplinski 2001 Leonhard Lapin 2002 Ain Kaalep 2003 Tõnu Õnnepalu

* Alates 1997. a nimetus “vabade kunstide professor”, enne “kutsutud professor”

Lisa 3.6. Töötajate vanuseline ja sooline koosseis

Töötajaid Keskmine vanus sealhulgas kokku sealhulgas kokku sealhulgas <=30 31–40 41–50 51–60 >60 Üksus M+N M N M+N M N M N M N M N M N M N

Usuteaduskond 19 11 8 42,6 44,4 40,1 0 1 4 2 4 4 2 1 1 0 Õigusteaduskond 47 19 28 41 40,4 41,4 5 7 6 11 2 2 6 4 0 4 Arstiteaduskond 443 142 301 44,9 46,1 44,3 11 44 41 82 40 78 24 55 26 42 Filosoofiateaduskond 298 86 212 41,8 44,5 40,7 12 51 23 63 22 48 18 39 11 11 Bioloogia-geograafiateaduskond 241 126 115 41,9 42,2 41,5 18 25 41 36 41 25 16 22 10 7 Füüsika-keemiateaduskond 209 142 67 47,9 46,9 50 30 8 21 7 23 12 41 24 27 16 Haridusteaduskond 88 19 69 44 47,6 43,1 2 8 4 20 4 24 4 14 5 3 Kehakultuuriteaduskond 60 26 34 42,1 43,5 41 5 8 7 10 5 4 6 12 3 0 Majandusteaduskond 83 35 48 42,8 44,3 41,8 8 13 6 11 8 12 7 8 6 4 Matemaatika-informaatikateaduskond 93 53 40 45,4 45,1 45,9 11 6 10 11 9 3 13 17 10 3 Sotsiaalteaduskond 124 44 80 39,2 44,9 36,1 8 31 10 20 7 19 14 9 5 1 Teaduskonnad kokku* 1705 703 1002 43,5 44,9 42,6 110 202 173 273 165 231 151 205 104 91 Rektori otsealluvus 23 15 8 45,2 46,5 42,8 2 2 4 2 3 3 4 0 2 1 Õppeprorektori tegevusvaldkond 46 9 37 35,1 36,2 34,8 3 16 4 12 1 6 0 1 1 2 Teadusprorektori tegevusvaldkond 16 6 10 38 34,8 39,9 3 2 2 3 0 3 1 2 0 0 Administratsioonidirektori vastutusala 49 18 31 35,6 29,4 39,2 12 11 4 6 1 7 1 5 0 2 Finantsdirektori vastutusala 24 3 21 44,5 40,7 45 1 4 1 4 0 4 1 7 0 2 Haldusdirektori vastutusala 290 130 160 52,3 51,8 52,7 12 18 15 11 32 30 30 44 41 57 Haldus- ja tugistruktuur kokku 448 181 267 47,4 47,6 47,3 33 53 30 38 37 53 37 59 44 64 Raamatukogu 234 45 189 45,9 47,7 45,4 7 29 8 35 9 55 15 48 6 22 Euroopa kolledž 10 1 9 42,1 48 41,4 0 2 0 0 1 6 0 1 0 0 Narva kolledž 56 15 41 40 35,9 41,5 8 13 4 6 0 12 2 6 1 4 Õigusinstituut 36 12 24 43,7 42,5 44,3 3 5 3 8 2 2 3 5 1 4 Pärnu kolledž 48 17 31 41,1 44,8 39 4 11 3 5 3 8 3 4 4 3 Türi kolledž 11 2 9 46,1 44,5 46,4 1 1 0 1 0 3 0 4 1 0 Füüsika instituut 146 115 31 53,5 53,2 54,4 6 1 11 5 24 4 36 9 38 12 Eesti mereinstituut 67 38 29 44,8 44,7 44,9 8 10 8 2 7 6 8 5 7 6 Tehnoloogiainstituut 42 26 16 36,9 38,7 34 7 7 13 6 2 1 3 2 1 0 Muud asutused** 57 16 41 46,9 43,9 48 3 4 2 10 5 10 5 5 1 12 Asutused kokku 707 287 420 45,9 47,4 44,9 47 83 52 78 53 107 75 89 60 63 Kõik kokku 2860 1171 1689 44,7 45,9 43,9 190 338 255 389 255 391 263 353 208 218

* Sealhulgas teaduskondade koosseisus olevad asutused ** AM, KL, TP, BA, KB

Lisa 3.7. Üliõpilaste arv õppeastmete järgi teaduskonniti 31.12.2003

Lisa 3.7.1. Päevase õppe üliõpilaste arv

Üliõpilaste arv teaduskonnas/kolledžis US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG BO EC

Kokku

Põhiõpe (dipl-, bak-, arstiõpe) kokku 168 354 1211 1739 914 718 405 398 599 541 1000 294 81 398 272 774 9866 sh riigieelarvelised õppekohad 149 168 952 1351 693 668 305 258 331 473 703 130 71 340 234 25 6851 riigieelarvevälised õppekohad 19 186 259 388 221 50 100 140 268 68 297 164 10 58 38 749 3015 TÜ finantseeritavad õppekohad 10 3 35 12 1 13 7 3 13 1 98 välisüliõpilased 1 15 119 41 5 1 3 12 2 37 3 239 Külalisüliõpilased kokku 5 2 1 91 8 87 15 4 3 21 14 251 sh Eestist 2 1 1 41 8 86 14 1 3 9 166 välismaalt 3 1 50 1 1 3 12 14 85 Õpetajakoolitus 4 71 29 13 10 7 10 144 sh riigieelarvelised õppekohad 4 63 26 13 9 7 9 131 riigieelarvevälised õppekohad 8 3 1 1 13 Internatuur 8 8 Residentuur 399 399 sh riigieelarvelised õppekohad 394 394 riigieelarvevälised õppekohad 5 5 arst-residente 311 311 Magistriõpe 26 105 68 330 193 144 83 20 112 102 243 98 1524 sh riigieelarvelised õppekohad 21 42 68 284 186 99 79 14 106 74 165 5 1143 riigieelarvevälised õppekohad 5 63 46 7 45 4 6 6 28 78 93 381 välisüliõpilased 1 9 1 1 3 15 Doktoriõpe 20 24 118 132 192 99 16 10 52 44 106 813 sh riigieelarvelised õppekohad 20 22 118 125 192 94 16 10 48 41 102 788 riigieelarvevälised õppekohad 2 7 5 4 3 4 25 välisüliõpilased 1 5 7 1 4 18 Kokku 223 485 1805 2363 1336 1061 529 435 767 700 1370 294 81 398 272 872 14 0 13005

Lisa 3.7.2. Avatud ülikooli üliõpilaste arv 31.12.2003

Üliõpilaste arv teaduskonnas/kolledžis US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG BO EC Kokku

Põhi- (dipl-, bakal-)õpe kokku 4 434 159 409 36 27 255 170 358 5 538 634 126 256 192 84 3687 sh riigieelarvelised õppekohad 106 31 25 118 43 31 41 395 riigieelarvevälised õppekohad 4 434 159 303 5 2 137 127 358 5 538 634 126 225 151 84 3292 Külalisüliõpilased 55 55 Õpetajakoolitus 48 1 49 sh riigieelarvelised õppekohad 45 45 riigieelarvevälised õppekohad 3 1 4 Magistrõpe 19 10 76 4 155 308 96 55 47 86 856 sh riigieelarvelised õppekohad 61 10 39 20 130 riigieelarvevälised õppekohad 19 10 76 4 94 298 96 16 27 86 726 Doktoriõpe 1 1 sh riigieelarvelised õppekohad 0 riigieelarvevälised õppekohad 1 1 Kokku 23 444 159 486 36 31 513 171 666 5 634 634 126 311 239 84 0 86 4648 Lisa 3.7.3. Päevase õppe ja avatud ülikooli üliõpilaste arv kokku 31.12.2003

Üliõpilaste arv teaduskonnas/kolledžis US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG BO EC Kokku

Kõrghariduse esimese astme õpe

172 788 1370 2148 950 745 660 568 957 546 1538 928 207 654 464 858 13553

Külalisüliõpilased 5 2 1 91 8 87 70 4 3 21 14 306 Õpetajakoolitus 4 71 29 13 58 8 10 193 Internatuur ja residentuur 407 407 Magistriõpe 45 115 68 406 193 148 238 20 420 102 339 55 47 98 86 2380 Doktoriõpe 20 24 118 133 192 99 16 10 52 44 106 814 Kõik üliõpilased kokku 246 929 1964 2849 1372 1092 1042 606 1433 705 2004 928 207 709 511 956 14 86 17653

2003. aasta aruanne 80

Lisa 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel 1999–2003 Päevane õpe Teaduskond 2003 2002 2001 2000 1999 Usuteaduskond 223 238 227 241 203 Õigusteaduskond 485 440 455 477 502 Arstiteaduskond 1805 1857 1843 1769 1617 Filosoofiateaduskond 2363 2395 2429 2656 2500 Bioloogia-geograafiateaduskond 1336 1394 1338 1228 991 Füüsika-keemiateaduskond 1061 1001 939 863 701 Haridusteaduskond 529 476 446 Kehakultuuriteaduskond 435 435 371 347 307 Majandusteaduskond 767 844 871 904 892 Matemaatika-informaatikateaduskond 700 729 704 643 542 Sotsiaalteaduskond 1370 1392 1316 1430 1311 Pärnu kolledž 294 283 260 273 239 Türi kolledž 81 99 92 95 81 Narva kolledž 398 403 446 415 258 Õpetajate seminar 272 254 279 Õigusinstituut 872 835 Balti õpingud 14 11 24 9 Kokku 13005 13086 12040 11350 10144 Avatud ülikool Teaduskond 2003 2002 2001 2000 1999 Usuteaduskond 23 17 11 12 12 Õigusteaduskond 444 425 411 358 317 Arstiteaduskond 159 143 166 178 71 Filosoofiateaduskond 486 512 447 534 311 Bioloogia-geograafiateaduskond 36 61 51 39 17 Füüsika-keemiateaduskond 31 61 57 41 39 Haridusteaduskond 513 514 416 Kehakultuuriteaduskond 171 163 139 100 64 Majandusteaduskond 666 651 617 564 513 Matemaatika-informaatikateaduskond 5 29 21 37 23 Sotsiaalteaduskond 634 608 557 557 489 Pärnu kolledž 634 537 368 297 247 Türi kolledž 126 82 50 27 1 Narva kolledž 311 322 212 115 35 Õpetajate seminar 239 218 186 Õigusinstituut 84 Euroopa kolledž 86 121 91 52 Kokku 4648 4464 3800 2911 2139 KÕIK KOKKU 17653 17550 15840 14261 12283

Lisa 3.9. Kõrghariduse esimese astme üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondadest ja linnadest 31.12.2003 (v.a välisüliõpilased) Lisa 3.9.1. Päevane õpe Linn, maakond Kokku Prots. US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG Tallinn 2068 22 31 99 269 334 124 82 28 43 101 82 279 38 7 9 5 537 Harju maakond 511 5 8 18 59 83 32 13 11 6 18 16 45 16 3 1 182 Hiiu maakond 42 0 5 1 3 5 6 1 1 2 7 5 3 3 Ida-Viru maakond 667 7 6 15 82 112 38 64 16 10 25 35 27 8 207 15 7 Narva 439 5 3 82 53 17 49 3 9 11 25 9 176 2 Jõgeva maakond 292 3 11 8 25 57 42 29 20 19 23 16 21 4 3 2 8 4 Järva maakond 223 2 2 6 26 45 22 19 13 10 14 22 18 3 13 7 3 Lääne maakond 121 1 3 5 10 14 28 6 7 2 12 4 6 17 5 1 1 Lääne-Viru maakond 363 4 6 16 46 80 42 26 20 27 27 16 36 3 6 7 5 Põlva maakond 271 3 6 5 19 52 47 28 20 13 18 14 14 4 29 2 Pärnu maakond 234 2 4 8 19 39 21 13 13 12 10 7 22 48 9 5 4 Pärnu 342 4 7 5 35 53 35 24 12 11 19 15 37 73 5 5 6 Rapla maakond 178 2 7 1 20 40 24 11 4 8 5 7 24 8 10 3 6 Saare maakond 185 2 1 7 18 31 34 12 7 6 12 16 20 10 2 2 7 Tartu maakond 561 6 5 23 47 94 76 63 41 34 42 44 46 7 3 1 35 Tartu 2123 22 47 94 234 454 193 161 130 111 174 141 282 19 1 3 74 5 Valga maakond 276 3 3 6 33 33 46 38 16 24 23 14 12 9 3 16 Viljandi maakond 380 4 7 11 40 61 34 46 24 26 21 27 33 16 8 23 3 Võru maakond 351 4 8 8 25 58 48 33 19 23 30 31 27 8 3 28 2 Kokku 9627 100 167 339 1092 1698 909 718 404 395 587 539 963 294 81 398 269 774

Lisa 3.9.2. Avatud ülikool Linn, maakond Kokku Prots. US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO PC TC NC OS OG Tallinn 844 23 1 162 65 91 1 1 27 17 102 186 94 24 6 6 61 Harju maakond 208 6 1 24 19 17 1 10 10 25 1 42 32 14 2 10 Hiiu maakond 16 0 1 2 1 2 4 1 3 1 1 Ida-Viru maakond 265 7 29 4 48 5 1 9 7 4 17 8 1 125 4 3 Narva 138 4 4 12 1 1 2 1 115 1 1 Jõgeva maakond 97 3 10 2 11 2 2 17 12 9 16 2 1 13 Järva maakond 94 3 11 2 7 2 3 5 8 9 5 4 30 7 1 Lääne maakond 38 1 2 8 1 2 3 2 1 7 9 2 1 Lääne-Viru maakond 96 3 16 7 15 4 1 11 10 4 9 2 3 3 11 Põlva maakond 124 3 1 15 2 16 2 1 30 12 13 8 5 2 17 Pärnu maakond 146 4 2 3 9 2 1 6 3 2 3 106 3 3 3 Pärnu 384 10 23 12 23 2 3 18 3 5 18 267 5 4 1 Rapla maakond 66 2 8 4 7 1 6 2 5 9 11 11 1 1 Saare maakond 50 1 3 3 5 1 3 2 2 3 22 2 2 2 Tartu maakond 153 4 16 2 13 6 3 18 6 26 1 20 11 4 2 25 Tartu 559 15 1 76 24 71 4 2 36 32 106 141 13 11 41 1 Valga maakond 107 3 8 2 12 1 12 8 11 1 15 13 4 2 18 Viljandi maakond 150 4 10 4 15 1 2 24 12 21 1 17 24 8 11 Võru maakond 148 4 14 4 27 2 1 18 17 12 1 16 9 1 26 Välisriigid 4 0 2 1 1 Kokku 3687 100 4 434 159 409 36 27 255 170 358 5 538 634 126 256 192 84

Lisa 3. Liikmeskond 83

Lisa 3.10. Vahetusüliõpilased Erasmuse (ER) ja teiste vahetuslepingute (VA) alusel

Lisa 3.10.1. Maade kaupa

TÜ üliõpilased vahetusüliõpilastena partnerülikoolides

Partnerülikoolide vahetusüliõpilased TÜ-s Maa

ER VA Kokku ER VA Kokku Austria 5 5 2 2 Belgia 13 13 1 3 4 Hispaania 17 1 18 4 1 5 Holland 6 6 3 3 Itaalia 11 11 7 7 Jaapan 1 1 1 1 Kanada 1 1 1 1 Kreeka 1 1 Läti 3 3 3 3 Norra 2 2 Portugal 1 1 Prantsusmaa 25 25 4 4 Rootsi 11 11 6 6 Saksamaa 29 17 46 14 8 22 Soome 20 22 42 14 14 28 Šveits 1 1 Taani 4 4 2 2 Tšehhi 3 3 Ungari 5 5 7 7 USA 4 4 8 8 Venemaa 4 4 6 6 KOKKU 143 60 203 55 58 113

Lisa 3.10.2. Teaduskondade kaupa

TÜ üliõpilased vahetusüliõpilastena partnerülikoolides

Partneülikoolide vahetusüliõpilased TÜ-s Teaduskond

ER VA Kokku ER VA Kokku US 3 3 OI 11 7 18 1 1 2 AR 1 6 7 5 5 FL 56 27 83 21 28 49 HT 2 2 4 3 3 BG 5 5 2 1 3 FK 2 2 1 1 2 KK 11 11 3 3 MJ 13 3 16 1 1 MT 2 2 SO 36 15 51 23 19 42 Euroopa kolledž 1 1 Narva kolledž 1 1 Õpetajate seminar 2 2 KOKKU 143 60 203 55 58 113

Lisa 3.11. Välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi 31.12.2003

Lisa 3.11.1. Kõrghariduse esimese astme päevase õppe välisüliõpilaste jaotusRiik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SOBulgaaria 1 1Egiptus 1 1Inglismaa 2 2Iraak 1 1Kanada 1 1Korea 1 1Läti 4 4Norra 1 1Pakistan 1 1Rootsi 7 4 1 2Soome 167 1 4 105 16 2 2 3 5 29Taani 1 1Turkmeenia 1 1Ukraina 3 1 2Valgevene 1 1Venemaa 46 11 2 14 1 1 7 2 8KOKKU 239 1 15 119 41 5 4 3 12 2 37

Lisa 3.11.2. Magistriõppe välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgiRiik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SOAmeerika Ühendriigid 1 1Läti 1 1Saksamaa 2 2Soome 1 1Venemaa 10 1 5 1 1 2KOKKU 15 1 9 1 1 3

Lisa 3.11.3. Doktoriõppe välisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgiRiik Kokku US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SOItaalia 2 2Korea 1 1Leedu 3 3Läti 1 1Prantsusmaa 2 1 1Rumeenia 1 1Saksamaa 1 1Soome 1 1Taani 1 1Ungari 1 1Venemaa 4 1 1 2KOKKU 18 1 5 7 1 4

Lisa 3. Liikmeskond 85

Lisa 3.11.4. Väliskülalisüliõpilaste jaotus päritolumaa järgi Riik US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO Ameerika Ühendriigid 3 1 2 Austria 1 Belgia 1 Egiptus 1 Hiina 2 Hispaania 2 1 Holland 1 2 Iraak 1 Itaalia 4 2 Jaapan 1 2 Kanada 1 Läti 1 1 1 Poola 1 Prantsusmaa 3 Rootsi 1 1 1 2 Saksamaa 2 3 5 Soome 21 1 5 Taani 1 Ukraina 1 Ungari 4 Venemaa 2 KOKKU 3 1 50 1 1 3 26

Lisa 3.12. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta teaduskonniti (v.a külalisüliõpilased) 31.12.2003

Üliõpilaste arv Õppejõudude arv (täidetud kohad) Teadus-kond/

kolledž

Esimene aste* ja

õpet kutsea.

Magistri-õpe

Doktori-õpe

Kokku, k.a internid ja residendid

Korr prof

Erakorr prof

Uurija prof

Dots Lektor, v-assist ja assist

Kokku õppejõude

Esimese astme

üliõpilasi ühe õppejõu

kohta

Magist-rante ühe

dots ja prof kohta

Dokto-rante ühe prof

kohta

Üliõpilasi ühe

õppejõu kohta

Päevase õppe

üliõpilasi ühe õppejõu

kohta US 176 45 20 241 3,0 1,0 3,0 5,0 12,0 14,7 6,4 5,0 20,1 18,2 OI 788 115 24 927 5,0 4,0 19,5 28,5 27,6 12,8 4,8 32,5 16,9 AR 1370 68 118 1963 23,0 1,0 54,3 75,3 153,5 8,9 0,9 4,9 12,8 11,8 FL 2219 406 133 2758 22,6 1,5 29,0 112,0 165,1 13,4 7,6 5,5 16,7 13,8 BG 979 193 192 1364 18,3 2,5 1,0 19,5 17,5 58,8 16,6 4,7 8,8 23,2 22,6 FK 758 148 99 1005 13,0 0,5 1,0 17,0 21,0 52,5 14,4 4,7 6,8 19,1 18,6 HT 718 238 16 972 4,0 5,0 16,0 25,0 28,7 26,4 4,0 38,9 20,6 KK 576 20 10 606 5,0 6,0 22,8 33,8 17,1 1,8 2,0 18,0 12,9 MJ 957 420 52 1429 8,8 0,5 11,0 18,3 38,5 24,9 20,7 5,6 37,1 19,8 MT 556 102 44 702 11,0 1,0 22,0 18,5 52,5 10,6 3,0 3,7 13,4 13,3 SO 1538 339 106 1983 9,0 0,5 13,5 24,5 47,5 32,4 14,7 11,2 41,7 28,4 NC 654 55 709 1,0 18,5 19,5 33,5 55,0 36,4 20,4 PC 928 928 1,0 23,5 24,5 37,9 37,9 12,0 TC* 207 207 EC* 86 86 OS 464 47 511 1,0 26,1 27,1 17,2 47,0 18,9 10,1 OG 858 98 956 1,0 1,0 1,0 12,8 15,8 54,5 32,7 60,7 55,4 Kokku 13746 2380 814 17347 123,7 10,5 2,0 187,3 431,1 754,5 18,2 7,4 6,0 23,0 16,9 * rakenduskõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti-, proviisoriõpe FL – üliõpilasi ühe õppejõu kohta koos keelekeskusega TC* – Türi kolledžis õpetavad BG ja FK õppejõud EC* – Euroopa kolledžis õpetavad põhiliselt SO õppejõud

Lisa 3. Liikmeskond 87

Lisa 3.13. Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused 2003. aastal Lisa 3.13.1. Kõrghariduse esimese astme statsionaarsete üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine Teaduskond Õppekava Omal Edasi- Õppetööle Lõpptähtaja Teenustasu Muud Kolledž täitmine* soovil jõudmatus mitteasumine möödumine tasumata põhjused

Kokku

US 16 12 3 2 4 1 38 OI 64 7 4 11 1 1 88 AR 172 41 22 5 8 3 251 FL 223 83 45 9 108 4 5 477 BG 147 52 14 4 27 11 1 256 FK 96 53 44 3 5 201 HT 45 12 12 6 75 KK 45 5 17 16 3 86 MJ 118 12 35 1 43 1 4 214 MT 81 32 41 32 10 1 197 SO 152 61 14 6 32 7 272 PC 65 2 1 5 2 75 TC 30 4 1 1 36 NC 50 13 1 6 24 1 95 OS 48 14 10 2 74 OG 79 24 5 14 1 123 Kokku 1431 427 269 44 313 61 13 2558 Protsent 55,9 16,7 10,5 1,7 12,2 2,4 0,5 100 Lisa 3.13.2. Magistriõppe statsionaarsete üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine Teaduskond Õppekava Omal Edasi- Õppetööle Lõpptähtaja Teenustasu Muud Kolledž täitmine* soovil jõudmatus mitteasumine möödumine tasumata põhjused

Kokku

US 4 8 1 1 14 OI 4 3 1 8 AR 7 2 6 15 FL 42 10 1 54 1 108 BG 47 3 1 17 68 FK 27 4 4 35 HT 1 4 1 3 9 KK 4 1 4 9 MJ 17 7 19 43 MT 23 2 1 9 5 40 SO 35 5 2 8 50 OG 1 6 1 8 Kokku 212 45 11 3 128 8 0 407 Protsent 52,1 11,1 2,7 0,7 31,4 2 0 100

2003. aasta aruanne 88

Lisa 3.13.3. Doktoriõppe statsionaarsete üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

Teaduskond Õppekava Omal Edasi- Õppetööle Lõpptähtaja Teenustasu Muud Kolledž täitmine* soovil jõudmatus mitteasumine möödumine tasumata põhjused

Kokku

US 1 1 OI 1 1 2 AR 2 2 1 8 13 FL 9 1 8 18 BG 6 1 1 10 1 19 FK 16 1 17 HT 1 1 2 KK 1 1 1 3 MJ 1 1 1 3 MT 3 3 1 1 4 12 SO 4 1 5 Kokku 45 8 5 2 34 0 1 95 Protsent 47,4 8,4 5,3 2,1 35,8 0,0 1,1 100,0 Lisa 3.13.4. Avatud ülikooli kõrghariduse esimese astme üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikulee-rimine

Teaduskond Õppekava Omal Edasi- Õppetööle Lõpptähtaja Teenustasu Muud Kolledž täitmine* soovil jõudmatus mitteasumine möödumine tasumata põhjused

Kokku

US 3 3 OI 11 11 1 24 1 48 AR 11 2 2 2 17 FL 5 11 45 6 29 6 102 BG 15 1 16 FK 10 2 5 17 HT 4 5 6 6 1 9 31 KK 10 3 9 1 23 MJ 50 9 7 3 15 21 1 106 MT 5 3 11 2 21 SO 36 6 24 4 1 14 1 86 PC 56 19 1 3 28 107 TC 3 2 5 NC 1 9 10 18 19 57 OS 41 10 1 4 56 OG 1 1 Kokku 255 97 120 44 49 127 4 696 Protsent 36,6 13,9 17,2 6,3 7,0 18,2 0,6 100,0

Lisa 3. Liikmeskond 89

Lisa 3.13.5. Avatud ülikooli magistriõppe üliõpilaste lõpetamine ja eksmatrikuleerimine Teaduskond Õppekava Omal Edasi- Õppetööle Lõpptähtaja Teenustasu Muud Kolledž täitmine* soovil jõudmatus mitteasumine möödumine tasumata põhjused

Kokku

US 1 1 OI 1 1 AR 0 FL 1 1 BG 0 FK 1 1 HT 20 4 33 57 KK 0 MJ 52 7 1 50 7 117 MT 1 1 SO 4 4 3 1 1 3 16 PC 0 TC 0 NC 2 4 2 2 10 OS 2 1 3 EC 13 4 30 28 75 Kokku 90 24 38 4 115 12 0 283 Protsent 31,8 8,5 13,4 1,4 40,6 4,2 0,0 100,0

2003. aasta aruanne 90

LISA 4. ÕPPETÖÖ Lisa 4.1. Õppetöö maht ainepunktides 2002/2003. õa Lisa 4.1.1. Õppetöö maht ainepunktides 2002/2003. õa päevases õppes

Ainepunkte

Antud oma teaduskonda Antud teistele teaduskondadele

Esimene aste* Magistriõpe

Teadus-kond/

kolledž R RV Kokku

Õpet- kool

Int ja res** R RV

Doktori-õpe

Kokku R RV Kokku Antud kokku

US 3006,5 313,5 3320,0 58,0 225,0 105,0 62,0 3770,0 1492,5 590,0 2082,5 5852,5OI 5014,5 3172,5 8187,0 180,0 310,0 101,0 8778,0 1876,0 1243,0 3119,0 11897,0AR 32716,5 8401,0 41117,5 60,0 811,5 871,5 42860,5 2004,0 990,5 2994,5 45855,0FL 32744,5 8315,0 41059,5 1026,5 3578,5 719,0 1632,0 48015,5 13013,0 4346,5 17359,5 65375,0BG 17679,5 6323,5 24003,0 394,5 3738,5 81,0 2804,0 31021,0 3669,5 231,0 3900,5 34921,5FK 11240,5 201,0 11441,5 117,0 1064,5 289,0 829,0 13741,0 4957,0 1589,0 6546,0 20287,0HT 12369,5 2195,0 14564,5 491,5 906,0 39,0 77,0 16078,0 2597,5 336,5 2934,0 19012,0KK 5303,5 2715,5 8019,0 274,5 199,5 85,5 68,0 8646,5 282,5 206,5 489,0 9135,5MJ 9877,5 4811,5 14689,0 1223,5 72,0 364,0 16348,5 5124,5 1653,0 6777,5 23126,0MT 11992,0 1517,0 13509,0 237,0 1034,0 212,5 190,0 15182,5 7563,5 1903,5 9467,0 24649,5SO 14708,0 7336,0 22044,0 1739,5 1014,0 729,0 25526,5 7920,5 3464,0 11384,5 36911,0EC 0,0 13,0 13,0 13,0NC 11804,0 1468,0 13272,0 13272,0 72,0 72,0 13344,0PC 4614,0 4749,5 9363,5 9363,5 22,0 2,0 24,0 9387,5TC 2233,0 318,0 2551,0 2551,0 12,0 12,0 2563,0OG 76,0 1710,0 1786,0 1786,0 19,5 13,5 33,0 1819,0Kokku 175379,5 53547,0 228926,5 2599,0 60,0 14700,5 2927,0 7727,5 256940,5 50639,0 16569,0 67208,0 324148,5* Kokku rakenduskõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe ** Internatuur 2 AP (R) ja residentuur 58 AP (R) R – riiklik koolitustellimus, RV – riikliku koolitustellimuse väline Lisa 4.1.2. Õppetöö maht ainepunktides 2002/2003. õa avatud ülikoolis

Ainepunkte Antud oma teaduskonda Antud teistele teaduskondadele

Esimene aste* Magistriõpe

Teadus-kond/

kolledž R RV Kokku

Õpet- kool R RV

Doktori-õpe

Kokku R RV Kokku Antud kokku

US 45,0 45,0 8,0 194,0 247,0 76,0 190,0 266,0 513,0 OI 6706,0 6706,0 5,0 6711,0 2107,0 2107,0 8818,0 AR 3954,5 3954,5 3954,5 96,5 569,5 666,0 4620,5 FL 1713,0 4364,0 6077,0 346,0 6423,0 421,0 1021,0 1442,0 7865,0 BG 960,5 127,0 1087,5 1087,5 688,0 766,5 1454,5 2542,0 FK 484,0 75,0 559,0 58,5 617,5 417,0 606,0 1023,0 1640,5 HT 3098,0 7314,5 10412,5 268,0 1566,0 1852,5 14099,0 265,5 191,5 457,0 14556,0 KK 725,5 1840,5 2566,0 21,5 2587,5 51,0 327,0 378,0 2965,5 MJ 8170,5 8170,5 4,0 4719,0 12893,5 103,0 3328,0 3431,0 16324,5 MT 265,0 265,0 265,0 177,0 1063,0 1240,0 1505,0 SO 5693,5 5693,5 420,0 6113,5 667,5 2250,0 2917,5 9031,0 EC 1666,0 1666,0 45,0 45,0 1711,0 NC 522,0 3839,0 4361,0 649,0 207,0 5217,0 35,0 35,0 5252,0 PC 11072,0 11072,0 11072,0 73,0 73,0 11145,0 TC 1464,0 1464,0 1464,0 5,0 5,0 1469,0 OG 3,5 3,5 3,5 Kokku 7503,0 54930,5 62433,5 297,5 2219,0 9468,0 74418,0 2962,5 12581,0 15543,5 89961,5 * Kokku rakenduskõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe R – riiklik koolitustellimus, RV – riikliku koolitustellimuse väline

Lisa 4. Õppetöö 91

Lisa 4.2. Ainepunkte ühe riigieelarvelise õppekoha esimese astme päevase õppe üliõpilase kohta 2002/2003. õa

AP ühe üliõpilase kohta Teadus-kond/

kolledž

Antud AP oma teadus-

konda

Saadud AP teistelt AP kokku Üliõpilasi

31.12.2002 2002/2003 2001/2002 2000/2001

US 3006,5 1090,0 4096,5 155 26,4 23,5 23,1 OI 5014,5 1288,5 6303,0 211 29,9 32,7 29,5 AR 32716,5 3746,0 36462,5 949 38,4 37,2 40,0 FL 32744,5 6891,5 39636,0 1443 27,5 26,6 26,6 BG 17679,5 5692,5 23372,0 711 32,9 32,3 32,3 FK 11240,5 9431,5 20672,0 680 30,4 31,3 29,7 HT 12369,5 4761,5 17131,0 521 32,9 29,7 KK 5303,5 2046,0 7349,5 258 28,5 35,1 31,5 MJ 9877,5 2360,5 12238,0 411 29,8 29,7 32,4 MT 11992,0 3019,5 15011,5 491 30,6 31,1 37,9 SO 14708,0 5542,5 20250,5 764 26,5 26,8 29,0 NC 11804,0 104,0 11908,0 357 33,4 28,8 30,7 PC 4614,0 144,0 4758,0 138 34,5 21,6 19,6 TC 2233,0 991,0 3224,0 86 37,5 35,5 38,7 OG 76,0 76,0 19 4,0 Kokku 175379,5 47109,0 222488,5 7194 30,9 30,7 30,8 Lisa 4.3. Ainepunkte ühe õppejõu kohta 2002/2003. õa

AP ühe õppejõu* kohta esimese astme õppes

AP ühe õppejõu/teaduri* kohta Teadus-kond/

kolledž

Õppe-jõude*

Teadu-reid*

AP esimese astme

õppes** 2002/ 2003

2001/ 2002

2000/ 2001

Õppe-jõude ja teadu-reid*

Antud AP kokku

2002/2003 2001/2002 2000/2001

US 13,0 2,0 3365,0 258,8 260,3 333,3 15,0 6365,5 424,4 299,3 322,2 OI 31,0 1,0 14893,0 480,4 540,5 363,9 32,0 20715,0 647,3 644,2 422,0 AR 161,8 28,0 45072,0 278,6 250,9 219,0 189,8 50475,5 265,9 244,4 193,8 FL 172,5 21,4 47136,5 273,3 272,4 264,5 193,9 73240,0 377,7 383,9 359,5 BG 59,3 50,9 25090,5 423,1 369,2 335,7 110,2 37463,5 340,0 299,0 259,6 FK 57,0 27,8 12000,5 210,5 214,1 219,4 84,8 21927,5 258,6 253,9 228,2 HT 51,6 2,4 24977,0 484,1 144,0 54,0 33568,0 621,6 291,2 KK 30,0 6,3 10585,0 352,8 287,5 289,2 36,3 12101,0 333,4 315,1 283,8 MJ 35,8 7,0 22859,5 638,5 671,1 706,6 42,8 39450,5 921,7 872,9 830,7 MT 50,3 11,3 13774,0 273,8 274,5 338,3 61,6 26154,5 424,6 406,1 442,1 SO 48,5 14,3 27737,5 571,9 582,3 654,6 62,8 45942,0 731,6 680,8 742,6 EC 0,5 0,5 1,0 1724,0 NC 19,0 17633,0 928,1 696,7 667,5 19,0 18596,0 978,7 696,9 PC 18,5 1,0 20435,5 1104,6 734,8 681,9 19,5 20532,5 1052,9 736,1 TC 4015,0 0,0 4032,0 OG 12,8 1786,0 139,5 12,8 1822,5 142,4 Kokku 761,6 173,9 291360,0 382,6 335,1 335,4 935,5 414110,0 442,7 390,1 357,5 * Täidetud kohti 31.12.2002 ** Rakenduskõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes

2003. aasta aruanne 92

Lisa 4.4. Vastuvõtt kõrghariduse esimese astme päevase õppe õppekavadele 2003. a

Päevaõpe Avatud ülikool Riigitellimus Jrk

nr Teaduskond/õppekava Vastu-võtuarv

Vastuvõtuks vajalik punktide

arv %

Riigieelarve-väliste

üliõpilaste arv

Riigitelli-muse vastu-

võtuarv

Riigi-eelarve-

väliste üli-õpilaste arv

USUTEADUSKOND 1 Usuteadus 20 41,8% 12 2

ÕIGUSTEADUSKOND 2 Õigusteadus 24 91,0% 70 62

ARSTITEADUSKOND 3 Arstiteadus 98 78,8% 32 4 Hambaarstiteadus 27 79,3% 11 5 Proviisor 28 79,8% 12 33

FILOSOOFIATEADUSKOND 6 Ajalugu 42 87,0% 20 10 30 7 Eesti ja soome-ugri keeleteadus 33 77,3% 10 8 Eesti keel ja kultuur muukeelsetele 23 85,9% 5 9 Filosoofia 14 85,0% 5 11

10 Inglise keel ja kirjandus 26 94,3% 14 10 13 11 Kirjandus ja rahvaluule 22 79,8% 16 12 Klassikaline filoloogia 10 75,5% 1 13 Maalikunst 5* 21,9% 6 14 Romanistika (hispaania keel ja kirjandus) 7 96,0% 9 15 Romanistika (prantsuse keel ja kirjandus) 7 81,5% 6 16 Saksa keel ja kirjandus 14 94,5% 17 5 17 Skandinaavia keeled ja kultuurid 8 89,8% 9 18 Vene ja slaavi filoloogia 19 68,0% 5 5

BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND 19 Bioloogia 39 84,2% 11 20 Geenitehnoloogia 35 87,2% 12 21 Geograafia 25 80,8% 3 22 Geoloogia 10 78,8% 2 23 Keskkonnatehnoloogia (BG) 20 86,3% 9

FÜÜSIKA-KEEMIATEADUSKOND 24 Füüsika 34 84,5% 0 25 Infotehnoloogia (FK) 25 84,3% 15 26 Keemia 26 83,0% 6 27 Keskkonnatehnoloogia (FK) 18 81,2% 1 28 Materjaliteadus 26 78,5% 1

HARIDUSTEADUSKOND 29 Eripedagoogika 20 73,8% 11 5 25 30 Haridusteadus (humanitaarained) 14 81,0% 8 31 Haridusteadus (loodusteaduslikud ained) 15 71,8% 3 17 3 32 Haridusteadus (reaalained) 15 71,6% 4 4 2

ÕPETAJATE SEMINAR 33 Klassiõpetaja vene õppekeelega koolis 5 71,5% 0 34 Klassiõpetaja 5 80,0% 12 5 2 35 Koolieelse lasteasutuse õpetaja 18 72,8% 5 10 31 36 Muusikaõpetaja 14 20,4% 0 5 2

KEHAKULTUURITEADUSKOND 37 Füsioteraapia 16 87,5% 20 38 Kehaline kasvatus ja sport 24 70,2% 19 15 22

MAJANDUSTEADUSKOND 39 Majandusteadus 52 89,3% 83 56

MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND 40 Informaatika 59 82,8% 18 41 Infotehnoloogia (MT) 25 87,5% 15 42 Matemaatika 29 82,5% 3 43 Matemaatiline statistika 10 90,8% 6

Lisa 4. Õppetöö 93

Päevaõpe Avatud ülikool Riigitellimus Jrk

nr Teaduskond/õppekava Vastu-võtuarv

Vastuvõtuks vajalik punktide

arv %

Riigieelarve-väliste

üliõpilaste arv

Riigitelli-muse vastu-

võtuarv

Riigi-eelarve-

väliste üli-õpilaste arv

SOTSIAALTEADUSKOND 44 Ajakirjandus ja suhtekorraldus 24 76,9% 26 18 45 Psühholoogia 15 70,8% 8 32 46 Riigiteadused 37 73,4% 22 15 47 Semiootika ja kulturoloogia 19 75,5% 3 3 48 Sotsioloogia 9 49 Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 15 70,6% 12 5

NARVA KOLLEDŽ 50 Humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis

(eesti keel) 11 81,3% 4 4 1

51 Humanitaarained vene õppekeelega põhikoolis (inglise keel)

11 79,8% 17 1 6

52 Klassiõpetaja (vene õppekeele baasil) 6 71,8% 1 5 6 53 Koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele

baasil) 17 66,6% 4 5 9

54 Majandusteadus 5 55 Sotsiaaltöö korraldus 6

PÄRNU KOLLEDŽ 56 Kalandus ja veekogude majandamine 5 19 57 Majandusteadus 40 58 Sotsiaaltöö korraldus 15 78,3% 17 26 59 Turismi ja hotelliettevõtlus 10 72,8% 19 53 60 Ärijuhtimine 8 81,7% 16 55

TÜRI KOLLEDŽ 61 Keskkonnateadus 20 67,2% 0 45

ÕIGUSINSTITUUT 62 Õigusteadus 5 90,0% 87 72

KOKKU 1219 76,3% 768 96 729 * Tartu Ülikooli finantseeritavad õppekohad Lisa 4.5. Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtt 2003. aastal

Magistriõpe Doktoriõpe Teaduskond/õppekava

R RV Avatud ülikool Kokku R RV Kokku

Usuteaduskond 4 1 9 14 3 0 3 usuteadus 4 1 5 3 3 religiooniantropoloogia* 9 9 0 Õigusteaduskond 9 28 0 37 4 0 4 õigusteadus 9 28 37 4 4 Arstiteaduskond 24 0 0 24 21 0 21 biomeditsiin 1 1 0 rahvatervis 3 3 0 rahvatervis (kutsemag.) 10 10 0 õendusteadus* 10 10 0 arstiteadus 0 16 16 farmaatsia 0 1 1 neuroteadused 0 4 4 Filosoofiateaduskond 98 11 28 137 19 2 21 ajalugu 13 4 17 4 4 eesti ja soome-ugri keeleteadus 15 15 4 4 eesti ja soome-ugri keeleteadus* 0 1 1 0 eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis* 8 8 0 filosoofia 4 1 5 2 2 germaani-romaani filoloogia 10 1 1 12 4 4

2003. aasta aruanne 94

Magistriõpe Doktoriõpe Teaduskond/õppekava

R RV Avatud ülikool Kokku R RV Kokku

kirjalik tõlge 23 2 25 0 kirjandus ja rahvaluule 10 10 3 2 5 konverentsitõlge 20 2 22 0 vene ja slaavi filoloogia 3 2 5 2 2 kultuurikorraldus* 17 17 0 Bioloogia-geograafiateaduskond 61 5 0 66 40 0 40 botaanika ja ökoloogia 7 7 5 5 geenitehnoloogia 10 10 3 3 geograafia 11 11 7 7 geoloogia 5 5 3 3 keskkonnatehnoloogia 4 3 7 3 3 molekulaar- ja rakubioloogia 12 2 14 10 10 zooloogia ja hüdrobioloogia 12 12 8 8 bioloogia ja maateaduste haridus 0 1 1 Füüsika-keemiateaduskond 39 29 0 68 19 4 23 infotehnoloogia* 0 7 7 0 füüsika 15 4 19 8 8 füüsikaõpetaja* 1 1 0 keemia 13 7 20 8 3 11 keemiaõpetaja* 6 6 0 keskkonnatehnoloogia 3 4 7 2 1 3 kultuuriväärtuste säilitamine* 0 7 7 0 molekulaartehnoloogia 1 1 1 1 Haridusteaduskond 35 2 9 46 3 0 3 eripedagoogika 4 4 0 pedagoogika 6 2 8 3 3 koolikorraldus** 25 9 34 0 Kehakultuuriteaduskond 6 3 0 9 2 0 2 liikumis- ja sporditeadused 6 3 9 2 2 Majandusteaduskond 44 0 154 198 10 2 12 ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine** 10 46 56 0 majandusteadus 34 48 82 10 2 12 ärijuhtimine 60 60 0 Matemaatikateaduskond 26 15 0 41 9 3 12 informaatika 12 1 13 4 1 5 informaatika* 0 5 5 0 infotehnoloogia* 0 3 3 0 finants- ja kindlustusmatemaatika 3 4 7 0 matemaatika 7 7 3 1 4 matemaatiline statistika 3 1 4 2 1 3 matemaatiline statistika* 0 1 1 0 rakendusstatistika 1 1 0 Sotsiaalteaduskond 45 30 35 110 23 2 25 ajakirjandus 4 1 5 2 2 avalik haldus 4 4 8 4 4 avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 3 3 0 avalikkussuhted ja teabekorraldus 2 8 10 0 meedia ja kommunikatsioon 4 9 13 3 3 meedia ja kommunikatsioon* 1 1 0 politoloogia 6 4 2 12 3 1 4 psühholoogia 6 5 11 4 4 rakenduspsühholoogia 4 5 9 0 semiootika ja kulturoloogia 3 1 1 5 3 3 sotsiaaltöö 2 6 9 17 0 sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika* 0 2 2 0 sotsioloogia 7 3 4 14 4 1 5 Narva kolledž 13 0 8 21 0 0 0 humanitaarainete õpetaja vene õppekeelega põhikoolis** 13 8 21 0

Lisa 4. Õppetöö 95

Magistriõpe Doktoriõpe Teaduskond/õppekava

R RV Avatud ülikool Kokku R RV Kokku

Õigusinstituut 2 20 0 22 0 0 0 õigusteadus 2 20 22 0 Euroopa kolledž 0 0 40 40 0 0 0 Euroopa õpingud 40 40 0 KOKKU 406 144 283 833 153 13 166 R – riigieelarvelised RV – riigieelarvevälised päevases õppes * uus (3+2 süsteemis) magistriõppekava ** Ka riigeeelarvelised avatud ülikoolis Lisa 4.6. Põhiõppe lõpetamine 2003. aastal

Diplomiõpe Bakalaureuseõpe Sealhulgas TK EA Stats-

õpe Kaugõpe Stats-õpe

Kaug-õpe

Arsti õpe Kokku Cum

laude Eks-

ternina US Usuteadus 17 17 2 1 Usuteaduskond kokku 0 0 17 0 0 17 2 1 OI Õigusteadus 72 11 83 8 Õigusteaduskond kokku 0 0 72 11 0 83 0 8 AR Arstiteadus 103 103 1 1 AR Hambaarstiteadus 39 39 AR Proviisor 26 26 AR Õeteadus 11 5 16 Arstiteaduskond kokku 0 11 5 0 168 184 1 1 FL Ajalugu 53 1 54 5 8 FL Eesti ja soome-ugri keeleteadus 30 30 5 2 FL Eesti keel teise keelena 2 2 FL Eesti keel võõrkeelena 23 23 2 FL Filosoofia 8 8 2 FL Hispaania keel 7 7 1 1 FL Inglise keel ja kirjandus 38 1 39 1 4 FL Kirjandus ja rahvaluule 23 23 2 FL Klassikaline filoloogia 3 3 FL Maalikunsti eriala 6 6 FL Prantsuse keel 5 5 FL Saksa keel ja kirjandus 20 1 21 1 2 FL Skandinavistika 10 10 1 FL Vene ja slaavi filoloogia 22 22 1 2 Filosoofiateaduskond kokku 0 2 248 3 0 253 15 25 BG Bioloogia 57 57 2 8 BG Geenitehnoloogia 34 34 6 BG Geograafia 26 26 1 6 BG Geoloogia 13 13 BG Keskkonnatehnoloogia 13 13 1 1 BG Loodusteaduse õpetaja 19 15 34 Bioloogia-geograafiateaduskond kokku 19 15 143 0 0 177 10 15 FK Füüsika 29 29 2 FK Füüsikaline infotehnoloogia 9 9 FK Infotehnoloogia 7 7 FK Keemia 16 16 2 FK Keskkonnatehnoloogia 11 11 FK Loodusteaduse õpetaja 17 10 27 2 FK Materjaliteadus 9 9

2003. aasta aruanne 96

Diplomiõpe Bakalaureuseõpe Sealhulgas TK EA Stats-

õpe Kaugõpe Stats-õpe

Kaug-õpe

Arsti õpe Kokku Cum

laude Eks-

ternina Füüsika-keemiateaduskond kokku 33 10 65 0 0 108 4 2 HT Eripedagoogika 13 3 16 HT Kasvatusteadus 32 1 33 Haridusteaduskond kokku 0 0 45 4 0 49 0 0 KK Füsioteraapia 14 14 KK Liikumis- ja sporditeadused 22 4 26 4 KK Treeninguõpetus ja spordijuhtimine 13 6 19 Kehakultuuriteaduskond kokku 13 6 36 4 0 59 0 4 MJ Ettevõttemajandus 89 1 90 2 2 MJ Majandusteadus 3 3 3 MJ Rahvamajandus 31 31 1 MJ Ärijuhtimine 51 51 2 Majandusteaduskond kokku 0 51 123 1 0 175 3 7 MT Informaatika 34 3 37 1 2 MT Infotehnoloogia 3 2 5 2 MT Matemaatika 21 2 23 1 MT Matemaatiline statistika 15 15 1 MT Rakendusinformaatika 10 10 Matemaatika-informaatikateaduskond kokku 13 0 72 5 0 90 3 4

SO Ajakirjandus 16 5 21 1 SO Ajakirjandus ja suhtekorraldus 11 11 SO Avalik haldus 22 22 3 2 SO Avalikkussuhted ja teabekorraldus 23 23 SO Politoloogia 14 14 1 SO Psühholoogia 8 28 36 2 3 SO Semiootika ja kulturoloogia 14 14 1 SO Sotsiaaltöö 29 11 40 SO Sotsioloogia 15 1 16 1 2 Sotsiaaalteaduskond kokku 0 8 161 28 0 197 7 9 PC Turismi- ja hotelliettevõtlus 22 15 37 PC Sotsiaaltöö korraldus 23 21 44 2 PC Ärijuhtimine 20 20 40 1 Pärnu kolledž kokku 65 56 0 0 0 121 3 0 TC Keskkonnateadus 30 30 Türi kolledž kokku 30 0 0 0 0 30 0 0 NC Alushariduse pedagoog 2 1 3 NC Eesti keel teise keelena 17 17 1 NC Klassiõpetaja vene koolis 20 20 1 2 NC Põhikooli inglise keele õpetaja 12 12 1 NC Põhikooli vene keele ja kirjanduse

õpetaja 4 4 2

Narva kolledž 55 1 0 0 0 56 2 5 OS Klassiõpetaja 26 41 67 OS Muusikaõpetaja 5 5 OS Põhikooli eesti keele kui võõrkeele

õpetaja 17 17

Õpetajate seminar kokku 48 41 0 0 0 89 0 0 OG Õigusteadus 79 79 2 Õigusinstituut kokku 0 0 79 0 0 79 2 0 KOKKU 276 201 1066 56 168 1767 52 81

Lisa 4. Õppetöö 97

Lisa 4.7. Magistritööde kaitsmised Tartu Ülikoolis 2003. aastal

neist Kokku magistrandid muud Usuteaduskond 4 4 0 usuteadus 4 4 0 Õigusteaduskond 5 5 0 õigusteadus 5 5 0 Arstiteaduskond 8 8 0 rahvatervis 2 2 0 rahvatervis (kutsemag.) 6 6 0 Filosoofiateaduskond 59 55 4 ajalugu 4 4 0 eesti ja soome-ugri keeleteadus 7 6 1 filosoofia 3 3 0 germaani-romaani filoloogia 8 6 2 kirjalik tõlge 12 12 0 kirjandus ja rahvaluule 7 7 0 konverentsitõlge 13 12 1 vene ja slaavi filoloogia 5 5 0 Bioloogia-geograafiateaduskond 51 48 3 bioloogia didaktika 3 3 0 botaanika ja ökoloogia 8 7 1 geenitehnoloogia 2 2 0 geograafia 11 11 0 geoloogia 3 3 0 keskkonnatehnoloogia 2 2 0 molekulaar- ja rakubioloogia 14 13 1 zooloogia ja hüdrobioloogia 8 7 1 Füüsika-keemiateaduskond 30 29 1 füüsika 15 14 1 keemia 10 10 0 keskkonnatehnoloogia 4 4 0 molekulaartehnoloogia 1 1 0 Haridusteaduskond 22 22 0 eripedagoogika 1 1 0 koolikorraldus 21 21 0 Kehakultuuriteaduskond 10 6 4 liikumis- ja sporditeadused 10 6 4 Majandusteaduskond 62 62 0 majandusteadus 16 16 0 ärijuhtimine 46 46 0 Matemaatikateaduskond 28 27 1 finants- ja kindlustusmatemaatika 4 4 0 informaatika 10 10 0 matemaatika 7 7 0 matemaatiline statistika 6 5 1 rakendusstatistika 1 1 0 Sotsiaalteaduskond 40 39 1 ajakirjandus 3 2 1 avalik haldus 2 2 0 avalik haldus ja sotsiaalpoliitika 2 2 0 avalikkussuhted ja teabekorraldus 3 3 0 meedia ja kommunikatsioon 1 1 0 politoloogia 3 3 0 psühholoogia 4 4 0 rakenduspsühholoogia 6 6 0 semiootika ja kulturoloogia 5 5 0

2003. aasta aruanne 98

neist Kokku magistrandid muud sotsiaaltöö 8 8 0 sotsioloogia 3 3 0 Euroopa kolledž 13 13 0 Euroopa õpingud 13 13 0 Õigusinstituut 1 1 0 õigusteadus 1 1 0 Kokku 333 319* 14

* Lisaks kaitses kaks majandusteaduskonna magistranti magistritöö välismaal: 1 Cranfieldi ülikoolis Suurbritannias ja 1 Lõuna-Taani Ülikoolis. Lisa 4.8. Doktorikraadid 2003. aastal Lisa 4.8.1. Doktoridissertatsioonide kaitsmised Tartu Ülikoolis 2003. aastal

Kokku neist doktorandid muud

Usuteaduskond 2 1 1 usuteadus 2 1 1 Õigusteaduskond 2 2 0 õigusteadus 2 2 0 Arstiteaduskond 14 11 3 arstiteadus 14 11 3 Filosoofiateaduskond 14 11 3 ajalugu 4 2 2 eesti ja soome-ugri keeleteadus 4 3 1 germaani-romaani filoloogia 2 2 0 kirjandus ja rahvaluule 2 2 0 vene ja slaavi filoloogia 2 2 0 Bioloogia-geograafiateaduskond 10 10 0 botaanika ja ökoloogia 3 3 0 molekulaar- ja rakubioloogia 5 5 0 zooloogia ja hüdrobioloogia 2 2 0 Füüsika-keemiateaduskond 16 16 0 füüsika 5 5 0 keemia 9 9 0 molekulaartehnoloogia 2 2 0 Haridusteaduskond 1 1 0 pedagoogika 1 1 0 Kehakultuuriteaduskond 1 1 0 liikumis- ja sporditeadused 1 1 0 Majandusteaduskond 1 1 0 majandusteadus 1 1 0 Matemaatika-informaatikateaduskond 3 3 0 matemaatika 2 2 0 matemaatiline statistika 1 1 0 Sotsiaalteaduskond 3 3 0 psühholoogia 1 1 0 semiootika ja kulturoloogia 1 1 0 sotsioloogia 1 1 0 Kokku: 67 60* 7

* Lisaks kaitses 6 doktoranti väitekirja väljaspool Tartu Ülikooli: usuteaduse, molekulaarse biomeditsiini ning meditsiini erialal Helsingi Ülikoolis; ajaloo alal Turu Ülikoolis; meedia ja kommunikatsiooni erialal Jyväskylä Ülikoolis meditsiini alal Uppsala ülikoolis

Lisa 4. Õppetöö 99

Lisa 4.8.2. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööd 2003. a

Usuteaduskond Pille Valk “Eesti kooli religiooniõpetuse kontseptsioon” Ilmars Hiršs-Iršs “Ein Volk aus Juden und Heiden. Der ekklesiologische Beitrag des Ersten

Petrusbriefes zum christlich-jüdischen Gespräch” Õigusteaduskond Jüri Saar “Õigusvastane käitumine alaealisena ja kriminaalsed karjäärid (Eesti 1985–1999

longituuduurimuse andmetel)” Julia Laffranque “Kohtuniku eriarvamus. Selle võimalikkus ja vajalikkus Eesti Vabariigi Riigikohtus

ja Euroopa Kohtus” Arstiteaduskond Katre Maasalu “Changes in bone quality due to age and genetic disorders and their clinical

expressions in Estonia” Marju Herodes “Quality of life of people with epilepsy in Estonia” Toomas Sillakivi “Perforated peptic ulcer in Estonia: Epidemiology, risk factors and relations with

Helicobacter pylori” Leena Puksa “Late responses in motor nerve conductions studies. F and A waves in normal

subjects and patients with neuropathies” Krista Lõivukene “Helicobacter pylori in gastric microbial ecology and its antimicrobial susceptibility

pattern” Helgi Kolk “Dyspepsia and Helicobacter pylori infection: The diagnostic value of symptoms,

treatment and follow-up of patients referred for upper gastrointestinal endoscopy by family physicians”

Helena Soomer “Validation of identification and age estimation methods in forensic odontology” Kersti Oselin “Studies on the human MDR1, MRP1, and MRP2 ABC transporters: Functional

relevance of the genetic polymorphisms in the MDR1 and MRP1 gene” Alar Veraksitš “Characterization of behavioural and biochemical phenotype of cholecystokinin-2

receptor deficient mice: changes in function of dopamine- and endopioidergic system”

Margot Peetsalu “Long-term follow-up after vagatomy in duodenal ulcer disease: recurrent ulcer, changes in the function, morphology, and Helicobacter pylori colonisation of the gastric mucosa”

Kersti Klaamas “Humoral immune response to Helicobacter pylori: a study of host-dependent and microbial factors”

Jaan Soplepmann “Peptic ulcer haemorrhage in Estonia: epidemiology, prognostic factors, treatment and outcome”

Pille Taba “Epidemiology of Parkinson’s disease in Estonia: Prevalence, incidence, clinical characteristics, and pharmacoepidemiology”

Ingrid Kalev “CC – chemokine receptor 5 (CCR5) gene polymorphism in Estonians and in patients with type I and type II diabetes mellitus”

Filosoofiateaduskond Merike Parve “Välted lõunaeesti murretes” Pire Teras “Lõunaeesti vokaalisüsteem: Võru pikkade vokaalide kvaliteedi muutumine” Tatjana Minnyakhmetova “Традиционные обряды закамских удмуртов: структура, семантика, фольклор” Jaak Valge “Lahtirakendamine. Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924” Ilona Tragel “Eesti keele tuumverbid” Einar Meister “Promoting Estonian Speech Technology: From Resources to Prototypes” Madis Arukask “Jutustava regilaulu aspektid. 19. sajandi lõpu lüroeepiliste regilaulude žanr ja struktuur”Aldur Vunk “Ristisõjad ja palverännakud Eestis 12.–16. sajandil. Uurimus nende iseloomust ja

alatüüpidest” Tatjana Trojanova “Антропоцентрическая метафора в русском и эстонском языках (на материале

имен существительных)” Mait Kõiv “Ancient Tradition and Early Greek History. The Origins of States in Early-Archaic

Sparta, Argos and Corinth” Maria-Kristiina Lotman “Jambiline trimeeter: värsisüsteemid, meetrum, rütm, semantika” Eve Pormeister “Bilder des Weiblichen in der deutschsprachigen Schweizer Literatur” Jelena Nõmm “Литературная позиция Иеронима Ясинского (1880–1890-е годы)” Mati Mandel “Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed”

2003. aasta aruanne 100

Bioloogia-geograafiateaduskond Neeme Tõnisson “Mutation detection by primer extension on oligonucleotide microarrays” Margus Pensa “Variation in needle retention of Scots pine in relation to leaf morphology, nitrogen

conservation and tree age” Asko Lõhmus “Habitat preferences and quality for birds of prey: from principles to applications” Viljar Jaks “p-53 – a switch in cellular circuit” Jaana Männik “Characterization and genetic studies of four ATP-binding cassette (ABC)

transporters” Marek Sammul “Competition and coexistence of clonal plants in relation to productivity” Andres Männik “Design and characterization of a novel vector system based on the stable replicator

of the bovine papillomavirus type I” Ivar Ilves “Virus-cell interactions in the replication cycle of bovine papillomavirus type I” Ivika Ostonen “Fine root structure, dynamics and proportion in net primary production of Norway

spruce forest ecosystem in relation to site conditions” Gudrun Veldre “Somatic status of 12–15-year-old Tartu schoolchildren” Füüsika-keemiateaduskond Ivari Kaljurand “Self-Consistent Acidity Scales of Neutral and Cationic Bronsted Acids in

Acetonitrile and Tetrahydrofuran” Oleg Okulov “Variability of atmospheric and precipitable water in Estonia during last decads” Ivan Suhhonenko “Large Scale Motions in the Universe” Kaido Reivelt “Optical implementation of propagation-invariant pulsed free-space wave fields” Tarmo Tamm “Quantum Chemical Modelling of Polypyrrole” Erik Teinemaa “The Environmental Fate of the Particulate Matter and Organic Pollutants from an

Oil Shale Power Plant” Heiki Kasemägi “The effect of nanoparticle additives on lithium-ion mobility in a polymer

electrolyte” Meeri Sassian “Reactions of Partially Solvated Grignard Reagents” Karmen Lust “Adsorption of Anions on Bismuth Single Crystal Electrodes” Mare Piirsalu “Substituent, Temperature and Solvent Effects on the Alkaline Hydrolysis of

Substituted Phenyl and Alkyl Esters of Benzoic Acid” Aarne Männik “Implementation and validation of the nonhydrostatic adiabatic core of the numerical

weather prediction model HIRLAM” Kostyantyn Kirichenko “Benzotriazole-Mediated Carbon-Carbon Bond Formation” Mati Arulepp “Electrochemical characteristics of porous carbon materials and electrical double

layer capacitors” Andre Lomaka “Biomedical applications of predictive computational chemistry” Gunnar Nurk “Adsorption kinetics of some organic compounds on bismuth single crystal

electrodes” Jaana Tammiku-Taul “Qantum chemical study of the properties of Grignard reagents” Haridusteaduskond Hiie Asser “Varajane osaline ja täielik keeleimmersioon Eesti muukeelse hariduse mudelitena” Kehakultuuriteaduskkond Roomet Viira “Physical activity, ecological system model determinants and physical self-perception

profile in early adolescence” Majandusteaduskond Tiia Vissak “The internationalization of foreign-owned enterprises in Estonia: An extended

network perspective” Matemaatika-informaatikateaduskond Mart Abel “Structure of Gelfand-Mazur algebras” Vladimir Kutšmei “Affine completeness of some Ockham algebras” Olga Dunajeva “Asymptotic Matrix Methods in statistical inference problems” Sotsiaalteaduskond Veronika Kalmus “School textbooks in the field of socialisation” Luule Mizera “Socialization in Estonian families: attitudes and behavior in comparative

perspective” Jan Levtšenko “История и фикция в текстах В. Шкловского и Б. Эйхенбаума в 1920-е гг.”

Lisa 4. Õppetöö 101

Lisa 4.9. Internatuuri ja residentuuri lõpetamine 2003. a Internatuuri lõpetamine 2003. a Eriala Lõpetanuid sh eksternina arstiteadus 79 2 Kokku 79 2 Residentuuri lõpetamine 2003. a Eriala Lõpetanuid sh eksternina anestesioloogia ja intensiivravi 5 dermatoveneroloogia 1 erakorraline meditsiin 5 gastroenteroloogia 1 hematoloogia 1 kardioloogia 3 1 kiirabi 2 kliiniline hambaravi 2 kohtumeditsiin 1 laboratoorne meditsiin 1 meditsiiniline mikrobioloogia 2 nakkushaigused 3 nefroloogia 1 neurokirurgia 1 neuroloogia 1 näo- ja lõualuukirurgia 1 oftalmoloogia 1 onkoloogia 3 ortodontia 13 11 ortopeedia 2 1 otorinolarüngoloogia 1 patoloogia 1 pediaatria 7 peremeditsiin 16 plastika- ja rekonstruktiivkirurgia 1 1 psühhiaatria 4 pulmonoloogia 5 radiodiagnostika 7 reumatoloogia 2 sisehaigused 2 sünnitusabi ja günekoloogia 3 taastusravi ja füsiaatria 2 torakaalkirurgia 1 traumatoloogia ja ortopeedia 3 töötervishoid 3 uroloogia 3 1 üldkirurgia 7 Kokku 118 15

2003. aasta aruanne 102

Lisa 4.10. Õpetaja kutsetunnistuste väljaandmine 1999–2003 Õppekava/eriala 2003 2002 2001 2000 1999 Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajad erialati: ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja 5 5 2 6 2 bioloogiaõpetaja 9 11 15 9 5 eesti keele ja kirjanduse õpetaja 4 10 10 12 3 eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis 7 6 4 4 2 eripedagoog 12 11 3 19 13 filosoofiaõpetaja 1 0 0 1 0 füüsikaõpetaja 9 1 4 0 1 geograafiaõpetaja 1 2 4 1 1 hispaania keele õpetaja 1 1 1 0 0 informaatikaõpetaja 18 15 12 14 17 inglise keele õpetaja 6 9 7 11 5 inimeseõpetuse õpetaja 4 2 6 0 0 keemiaõpetaja 2 3 2 5 3 kehalise kasvatuse õpetaja 13 7 11 18 5 kunstiõpetuse õpetaja 3 10 2 2 1 ladina keele õpetaja 0 2 0 1 0 matemaatikaõpetaja 9 5 9 7 8 prantsuse keele õpetaja 0 1 0 0 0 rootsi keele õpetaja 2 0 0 0 5 saksa keele õpetaja 8 2 11 6 6 soome keele õpetaja 1 0 2 0 0 tehnikavaldkonna õpetaja 26 32 0 0 0 usuõpetuse õpetaja 5 4 1 4 3 vene keele ja kirjanduse õpetaja 4 2 2 1 0 Põhikooli õpetajad erialati: alushariduse pedagoog 3 1 0 0 0 eesti keel teise keelena õpetaja 19 40 7 0 0 eesti keele kui võõrkeele õpetaja 17 17 0 0 0 klassiõpetaja 67 60 0 0 0 klassiõpetaja (vene õppekeelega koolidele) 20 15 15 16 0 loodusteaduste õpetaja põhikoolis 61 27 34 21 10 muusikaõpetaja 5 6 0 0 0 põhikooli inglise keele õpetaja 12 20 12 15 0 põhikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja 4 7 5 4 0 Kokku 358 334 181 177 90

Lisa 4. Õppetöö 103

Lisa 4.11. Avatud ülikooli täienduskoolitus 2003. a Lisa 4.11.1. Täienduskoolituskursused teaduskondade ja kolledžite kaupa Teaduskond, kolledž Kursusi OsavõtjaidArstiteaduskond 175 3539 Filosoofiateaduskond 32 595 Bioloogia-geograafiateaduskond 11 241 Füüsika-keemiateaduskond 6 74 Haridusteaduskond 66 1393 Kehakultuuriteaduskond 14 323 Majandusteaduskond 43 386 Matemaatika-informaatikateaduskond 20 332 Sotsiaalteaduskond 15 105 Euroopa kolledž 3 112 Narva kolledž 32 682 Pärnu kolledž 13 212 Türi kolledž 2 208 Kokku 432 8202 Lisa 4.11.2. Täienduskoolituskursused maakondade kaupa Maakond Õppegruppe Õppijaid Harjumaa 41 994 Hiiumaa 2 27 Ida-Virumaa 43 1108 Jõgevamaa 1 28 Järvamaa 2 208 Läänemaa 1 25 Lääne-Virumaa 2 44 Pärnumaa 14 267 Saaremaa 2 42 Tartumaa 268 4818 Valgamaa 4 113 Viljandimaa 3 63 Võrumaa 5 131 Kokku 388 7868

LISA 5. TEADUSTÖÖ Lisa 5.1. Teadusprojektide arv ja liigitus finantsallikate kaupa 2003. a

Allüksus Sihtfinant-seerimine

Järel-doktorid

ETF-i grandid

Sise-lepingud

Välis-grandid

Kokku (2003)

Õppejõu/ teaduri kohta (2003)

Kokku (2002)

Õppejõu/ teaduri

kohta (2002)

Usuteaduskond 2 4 1 7 0,5 9 0,6 Õigusteaduskond 2 8 1 11 0,4 24 0,8 Arstiteaduskond 23 2 76 19 15 135 0,6 126 0,6 Filosoofiateaduskond 13 37 17 10 77 0,4 78 0,4 Bioloogia-geograafiateaduskond 28 4 56 33 23 144 1,0 126 0,9 Füüsika-keemiateaduskond 10 2 39 15 7 73 0,7 66 0,7 Haridusteaduskond 1 4 7 12 0,2 12 0,2 Kehakultuuriteaduskond 2 12 2 16 0,4 18 0,5 Majandusteaduskond 2 10 3 4 19 0,4 21 0,5 Matemaatika-informaatika-

teaduskond 3 23 3 29 0,4 27 0,4

Sotsiaalteaduskond 7 1 21 7 10 46 0,7 42 0,6 Pärnu kolledž 2 2 0,1 2 Türi kolledž Narva kolledž 0,0 Euroopa kolledž 0 0,0 3 Õigusinstituut 2 2 1 5 0,3 5 Õpetajate seminar Eesti mereinstituut 3 35 5 43 1,9 61 2,7 Füüsika instituut 7 1 30 4 20 62 1,1 63 1,1 Tehnoloogiainstituut 7 4 11 3 25 1,5 10 1,0 Raamatukogu 3 1 4 2,7 3 Ajaloo muuseum 2 2 2 Kunstimuuseum 2 1 3 0 Muud 11 2 13 0 Kokku 112 10 326 178 102 728 0,6

2002 98 13 333 142 112 698 0,6 2001 101 12 301 160 84 658 0,5

Lisa 5.2. Teaduspublikatsioonid 2003. a

Allüksus CC A1A A1 A2 A3 A4 R1 R2 R3 R4 Kokku ISI/CC

publikat-sioonide %

Õppejõu/ teaduri

kohta kokku

Õppejõu/ teaduri kohta

CC/ISI

Kokku (2002)

Õppejõu/ teaduri kohta kokku (2002)

Õppejõu/ teaduri kohta CC/ISI (2002)

Usuteaduskond 17 5 14 14 7 4 61 0 4,1 0,0 33 2,2 0,1 Õigusteaduskond 2 3 6 12 56 13 15 21 128 4 4,3 0,2 74 2,5 0,1 Arstiteaduskond 101 10 32 16 129 87 3 23 21 422 26 2,0 0,5 325 1,5 0,4 Filosoofiateaduskond 15 3 139 118 239 147 10 113 52 836 2 4,1 0,1 883 4,4 0,1 Bioloogia-geograafia-

teaduskond 139 11 49 53 92 90 3 1 68 16 522 29 3,7 1,0 360 2,5 0,7

Füüsika-keemiateaduskond 85 9 73 27 11 2 1 49 6 263 36 2,6 0,9 228 2,2 1,0 Haridusteaduskond 5 8 10 54 5 1 33 5 121 4 2,2 0,1 109 2,0 0,0 Kehakultuuriteaduskond 13 10 50 4 4 18 1 13 6 119 19 2,8 0,5 173 4,0 0,8 Majandusteaduskond 5 93 141 155 2 6 93 35 530 0 11,2 0,0 476 10,0 0,0 Matemaatika-informaatika-

teaduskond 25 10 32 27 14 19 37 13 177 20 2,7 0,5 161 2,4 0,3

Sotsiaalteaduskond 35 4 25 48 36 37 1 3 63 31 283 14 4,1 0,6 239 3,4 0,3 Pärnu kolledž 1 0 5 9 38 15 3 2 73 2,9 0,0 27 1,1 0,0 Türi kolledž Narva kolledž 6 5 12 2 2 1 15 43 0 2,2 0,0 34 1,7 0,0 Euroopa kolledž 1 1 2 0 28 Õigusinstituut 4 1 2 2 10 6 4 5 34 15 25 Õpetajate seminar 3 1 1 4 4 13 Eesti mereinstituut 7 24 6 81 6 3 127 6 5,5 0,3 65 2,8 0,3 Füüsika instituut 76 11 20 9 10 36 6 1 169 51 2,9 1,5 168 2,9 1,9 Tehnoloogiainstituut 6 2 1 5 14 57 0,8 0,5 0 0,0 0,0 Raamatukogu 6 4 11 15 2 3 41 0 39 Ajaloo muuseum 1 3 1 1 6 0 26 Kunstimuuseum 5 5 0 3 Muud Kokku 477 73 468 422 895 650 12 22 526 234 3,779 15 3,3 0,5

2002 405 62 465 395 806 559 22 62 360 201 3,365 3,0 0,4 2001 449 32 410 319 739 550 17 10 304 193 3,023 2,4 0,4

Artiklid: CC – teaduslikud artiklid ajakirjades ja kogumikes, mida jälgib sisuajakiri Current Contents. A1A – teaduslikud artiklid ajakirjades ja kogumikes, mida refereeritakse ISI (Institute of Scientific Information) tsiteerimisindeksites (SCI, SSCI, A&HCI). A1 – teaduslikud artiklid või konverentsiettekannete tekstid (vähemalt 3 lk), erialade tähtsamates andmebaasides ja referatiivajakirjades refereeritavates ajakirjades/kogumikes. A2 – muudes välismaistes väljaannetes avaldatud teaduslikud artiklid. A3 – Eesti teadusväljaannetes avaldatud teaduslikud artiklid. A4 – populaarteaduslikud artiklid (sh ajakirjad Horisont, Eesti Loodus). Üksikväljaanded: R1 – monograafiad, välja antud rahvusvahelistes teaduskirjastustes. R2 – muud välismaal avaldatud monograafiad. R3 – Eestis avaldatud monograafiad. R4 – muud üksikväljaanded (kogumikud, kõrgkooli- ja kooliõpikud, käsiraamatud, bibliograafiad, kataloogid jms).

2003. aasta aruanne 106

Lisa 5.3. Korraldatud teadusüritused ja seal osalemine 2003. a

Korraldatud teadusüritused Ettekanded teadusüritustel

Allüksus Vaba-riiklikud

Rahvus-vahelised Kokku

Õppejõu/ teaduri kohta

Õppejõu/ teaduri kohta

(2002) Kokku

Õppejõu/ teaduri kohta

Õppejõu/ teaduri kohta

(2002) Usuteaduskond 3 3 0,2 0,1 39 2,6 1,4 Õigusteaduskond 3 5 8 0,3 0,2 71 2,4 2,5 Arstiteaduskond 37 18 55 0,3 0,4 562 2,7 2,8 Filosoofiateaduskond 37 33 70 0,3 0,3 582 2,9 3,4 Bioloogia-geograafiateaduskond 9 15 24 0,2 0,2 227 1,6 1,9 Füüsika-keemiateaduskond 5 6 11 0,1 0,1 178 1,8 1,7 Haridusteaduskond 6 7 13 0,2 0,2 116 2,2 1,4 Kehakultuuriteaduskond 3 3 6 0,1 0,3 33 0,8 2,7 Majandusteaduskond 3 6 9 0,2 0,2 183 3,9 2,9 Matemaatika-informaatikateaduskond 8 8 16 0,2 0,2 181 2,7 2,1 Sotsiaalteaduskond 25 19 44 0,6 0,3 245 3,5 3,5 Pärnu kolledž 2 2 35 Türi kolledž Narva kolledž 17 2 19 44 Euroopa kolledž 2 2 10 Õigusinstituut 1 1 23 Õpetajate seminar Eesti mereinstituut 3 3 0,1 0,2 43 1,9 1,9 Füüsika instituut 3 3 0,1 0,1 103 1,8 2,3 Tehnoloogiainstituut 18 1 19 1,1 0,0 11 0,6 0,0 Raamatukogu 28 28 49 Ajaloo muuseum 2 2 10 Kunstimuuseum 1 1 2 Muud Kokku 200 139 339 0,3 2 747 2,4

2002 161 151 312 0,3 2 821 2,5 2001 149 131 280 0,2 2 602 2,1

Lisa 5.4. Teadus- ja arendusprojektide finantseerimine 2003. a finantseerimisallikate kaupa (tuh kr)

Allüksus

Siht-finant-seeri-mine

Dokto-randid

ETF-i gran-did

Teadus- ja

arendus-lepingud

Välis-lepingud

ja grandid

Infra Muu Kokku (2003)

Õppejõu/ teaduri kohta (2003)

Kokku (2002)

Õppejõu/ teaduri kohta (2002)

Usuteaduskond 706,0 90,0 310,0 307,3 627,7 2 041 136,1 1 266 84,4Õigusteaduskond 357,0 346,7 535,0 67,8 1 307 44,3 1 377 46,7Arstiteaduskond 15 318,0 1 248,0 9 267,6 4 281,0 6 794,4 150,0 37 059 176,5 29 926 142,5Filosoofiateaduskond 6 127,0 1 544,7 2 932,3 2 194,9 1 805,6 1 515,0 16 120 79,8 14 948 74,0Bioloogia-geograafiateaduskond 24 598,0 1 750,2 7 272,2 2 619,4 11 256,0 47 496 332,3 39 076 273,4Füüsika-keemiateaduskond 10 590,8 1 449,2 4 467,0 2 522,7 2 916,5 21 946 215,9 18 425 181,3Haridusteaduskond 307,0 90,0 310,0 2 633,7 3 341 61,9 4 102 76,0Kehakultuuriteaduskond 1 665,0 184,5 887,0 167,0 2 904 67,1 3 113 72,0Majandusteaduskond 902,0 484,5 1 153,0 2 107,7 859,2 5 506 115,9 3 807 80,1Matemaatika-informaatika-

teaduskond 2 012,0 476,7 1 958,0 4 809,6 137,9 300,0 9 694 145,3 8 460 126,8

Sotsiaalteaduskond 4 615,0 973,5 1 977,0 557,9 2 137,3 10 261 147,5 7 416 106,6Pärnu kolledž 85,7 255,4 341 402 Türi kolledž 0 Narva kolledž 0 Euroopa kolledž 431,7 432 570 Õigusinstituut 65,1 195,3 260 Õpetajate seminar 151,7 152 25 Eesti mereinstituut 3 074,0 275,0 8 558,4 1 462,5 951,0 14 321 618,6 16 913 730,6Füüsika instituut 14 788,0 4 902,0 840,1 3 428,3 4 046,0 28 004 485,3 24 304 421,2Tehnoloogiainstituut 4 216,2 406,0 7 458,3 5 467,1 1 538,0 150,0 19 236 1 131,5 Raamatukogu 416,8 501,5 130,0 1 048 1 001 Ajaloo muuseum 46,2 46 355 Kunstimuuseum 132,6 17,0 150 125 Muud 3 146,2 1 388,9 4 535 3 104 Kokku 89 341 8 638 36 847 43 105 39 559 25 675 2 245 245 411 214,4 202 977 177,3

2002 75 910 8 924 35 167 31 666 28 948 20 016 2 346 202 977 177,3 202 977 177,32001 63 745 10 031 30 969 18 739 15 889 20 176 159 549 129,3

Lisa 5. Teadustöö 107

Lisa 5.5. Struktuuriüksuste 2003. aasta teaduse evalveerimistulemused

Instituut/allüksus Valdkond Töörühma/ allüksuse juht Hinded

Kõrvakliinik Kliiniline meditsiin M. Kull ExcellentGeograafia instituut Maateadus Ü. Mander Excellent to goodMikrobioloogia instituut Biomeditsiin M. Mikelsaar Excellent to goodFüsioloogia instituut Biomeditsiin E. Vasar Excellent to goodVene ja slaavi filoloogia osakond Keeleteadus L. Kisseljova Excellent to goodEesti ja soome-ugri filoloogia osakond Keeleteadus A. Künnap Excellent to goodGeograafia instituut Maateadus T. Oja GoodFilosoofia osakond Filosoofia R. Vihalemm GoodFilosoofia osakond Filosoofia M. Sutrop GoodUsuteaduskond Usuteadus T. Lehtsaar GoodKunstide osakond, kunstiajaloo õppetool Kunst J. Kangilaski GoodÜld- ja molekulaarpatoloogia instituut Biomeditsiin A-V. Mikelsaar GoodÜld- ja molekulaarpatoloogia instituut Biomeditsiin R. Uibo GoodÜld- ja molekulaarpatoloogia instituut Biomeditsiin E. Seppet GoodBiokeemia instituut Biomeditsiin M. Zilmer Good

Farmakoloogia instituut Farmaatsia, farmakoloogia, toksikoloogia A. Žarkovski Good

Tervishoiu instituut Kliiniline meditsiin R-A. Kiivet GoodPsühhiaatria kliinik Kliiniline meditsiin V. Vasar GoodPolikliinik Kliiniline meditsiin H-I. Maaroos GoodNahahaiguste kliinik Kliiniline meditsiin H. Silm GoodLastekliinik Kliiniline meditsiin T. Talvik GoodArheoloogia õppetool Ajalugu ja arheoloogia V. Lang GoodAjaloo osakond Ajalugu ja arheoloogia V. Lang GoodGeograafia instituut Maateadus J. Jaagus Good to satisfactory

Farmaatsia instituut Farmaatsia, farmakoloogia, toksikoloogia P. Veski Good to satisfactory

Närvikliinik Kliiniline meditsiin T. Asser Good to satisfactoryKopsukliinik Kliiniline meditsiin A. Altraja Good to satisfactoryKardiovaskulaar- ja toraalkirurgia kliinik Kliiniline meditsiin A. Pulges Good to satisfactoryFilosoofia osakond Filosoofia Ü. Matjus Satisfactory

Farmaatsia instituut Farmaatsia, farmakoloogia, toksikoloogia E. Arak Satisfactory

Traumatoloogia ja ortopeedia kliinik Kliiniline meditsiin T. Haviko SatisfactoryStomatoloogia kliinik Kliiniline meditsiin M. Saag SatisfactorySisekliinik Kliiniline meditsiin M. Lember SatisfactorySilmakliinik Kliiniline meditsiin P. Teesalu SatisfactoryKirurgia kliinik Kliiniline meditsiin A. Peetsalu SatisfactoryKardioloogia kliinik Kliiniline meditsiin R. Teesalu SatisfactoryHematoloogia-onkoloogia kliinik Kliiniline meditsiin H. Everaus SatisfactoryAnestesioloogia ja intensiivravi kliinik Kliiniline meditsiin J. Starkopf SatisfactoryGermaani-romaani filoloogia osakond Keeleteadus E. Veldi SatisfactoryPatoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut Biomeditsiin M. Väli Satsifactory to

unsatisfactory

Füsioloogia instituut Biomeditsiin P-H. Kingissepp, R. Raamat

Satsifactory to unsatisfactory

Anatoomia instituut Biomeditsiin A. Arend Satsifactory to unsatisfactory

Naistekliinik Kliiniline meditsiin H. Karro Satsifactory to unsatisfactory

Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik Kliiniline meditsiin J. Maaroos Unsatisfactory

2003. aasta aruanne 108

Lisa 5.6. Riikliku teadusraha jaotumine Eestis 2003. a

Summad (mln kr) Osakaal (%) Asutus *

2003 2002 2003 2002 TÜ 123,8 107,5 45,2 43,4 TTÜ 59,4 53,0 21,7 21,4 EPMÜ 26,7 27,3 9,8 11,0 TPÜ 10,5 9,3 3,8 3,8 KBFI 15,3 14,2 5,6 5,7 TO 8,0 7,7 2,9 3,1 Muud 29,8 28,5 10,9 11,5 Riiklikus teadusrahas sisaldub: Teadusteemade sihtfinantseerimine (sh järeldoktorid) Teaduse tippkeskuste sihtfinantseerimine Doktorantide teadustöö toetus Infrastruktuurikulude kompenseerimine * – eraldi on välja toodud asutused, kelle sihtfinantseerimise maht ületas 5 mln kr Lisa 5.7. Olulisemad autasud 2003. a Riiklike teaduspreemiate laureaadid Nimi Valdkond Töö nimetus Ain-Elmar Kaasik Pikaajaline tulemuslik teadus- ja arendustöö Vladimir Hižnjakov Täppisteadused Tööde tsükkel “Mitmekvandiliste protsesside

mittehäirituslik teooria” Heiki-Jaan Kaalep (kollektiivi liige)

Tehnikateadused Eesti keele tekst-kõne süntees

Andres Metspalu Arstiteadused Genoomiuuringud Urmas Varblane Sotsiaalteadused Tööde tsükkel “Otseste välisinvesteeringute mõju

siirderiikide majanduse konkurentsivõime tõstmisele” Erinevatesse Akadeemiatsesse valitud Raivo Uibo Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Jaan Ross Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Peep Veski Hispaania Kuningliku Farmaatsiaakadeemia akadeemik A. Krikmann Academia Scientiarum et Artium Europaea akadeemik

Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia Ivo Leito

LISA 6. ARENDUSTEGEVUS Lisa 6.1. Teadus- ja arendustegevust toetavad dokumendid 1. Konkursi läbiviimise tingimused ja kord sihtfinantseeritava teadusteema raames taotletud järeldoktori koha täitmiseks TÜ nõukogu 31.01.2003. a määrus nr 1

2. Siselaenu eeskiri teadusaparatuuri ostmiseks Rektori 13.05.2003. a käskkiri nr 8

3. Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri TÜ nõukogu 30.05.2003. a määrus nr 4

4. Tartu Ülikooli Teaduskooli põhikiri TÜ nõukogu 20.06.2003. a määrus nr 12

5. Kalibreerimis-, analüüsi-, mõõdistamis- ja katsetustunnistuste väljaandmise kord Rektori 15.07.2003. a käskkiri nr 18

6. Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetooli statuut TÜ nõukogu 29.08.2003. a määrus nr 14

7. Tasu määramine doktorandi eduka juhendamise eest Rektori 01.09.2003. a käskkiri nr 30 8. Intellektuaalse omandi käsitlemise põhimõtted Tartu Ülikoolis TÜ nõukogu 18.11.2003. a määrus nr 17

9. Tartu Ülikooli teaduskraadide põhimäärus TÜ nõukogu 28.11.2003. a määrus nr 18

10. Alus- ja rakendusökoloogia keskuse statuut TÜ nõukogu 28.11.2003. a määrus nr 20

11. Tartu Ülikooli arengukava 2008 TÜ nõukogu 19.12.2003. a otsus nr 79

12. Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arengu 6. raamprogrammi projektide korralduse eeskiri Rektori 31.12. 2003. a käskkiri nr 44 Lisa 6.2. Toetused ja spin-off-ettevõtted 2003 Lisa 6.2.1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tartu Ülikoolile määratud toetused 2003 Jrk nr

Toetuslepingu nr Projekti sisu Toetus kr

1. 1/SPINNO/2003 Projekt “Tartu Spinno” 9 000 0002. 576/ERDA/2003/PK Projekt “Sotsiaalse infrastruktuuri hindamine” 93 880

3.

TAK Täistaotluse koostamise finantsee-rimisleping

Geeni- ja rakutehnoloogia arenduskeskuse täistaotluse koostamine 289 000

4.

TAK Täistaotluse koostamise finantseerimisleping

Neurodegeneratiivsete Haiguste Tehnoloogia Arenduskeskuse täistaotluse koostamine 300 000

5. ES0009-2-2/EST-16

Ettevõtluse ja tehnoloogiajuhtimise magistriprogrammi toetamiseks toimuva koolitajate koolituse läbiviimine Hollandis 702 000a) Projekt “BioSpinno” TÜMRI 227 985

6. 2/SPINNO/2003 b) Projekt “BioSpinno” Tehnoloogiainstituut 248 045

7. ES0009-2-2/EST-24 Tartumaad tutvustava slaidiprogrammi väljatöötamine ja kujundus 12 848

KOKKU 2003 10 873 758KOKKU 2002 9 471 151

muutus 2003/2002 14,8%

2003. aasta aruanne 110

Lisa 6.2.2. Tartu Ülikoolist võrsunud spin-off-ettevõtted Teadusmahukas toode/teenus Firma Geenianalüüs OÜ IasGen Immunoloogilised kiirtestid OÜ Immunotron Sporditarkvara ATLEET OÜ Humanix Biosensorid OÜ TorroSen Geenitehnoloogilised diagnostikateenused OÜ Quattromed Transgeensed organismid OÜ Visgenyx Meditsiiniline laser OÜ Estla Teravikmikroskoop OÜ Maico Metrics Diagnostikaseade müomeeter OÜ Müomeetria Aerosoolide spektromeeter AS Airel Termoluminestsentsdetektor OÜ Lumifor Fenoolsete ühendite lagundamine bakteritega OÜ Aceso Envirtech Piimhape ja selle derivaadid OÜ Elementum

Lisa 6.3. Patendid ja patenditaotlused Lisa 6.3.1. Jõusolevad patendid 1. Eesti patent nr EE03374 “Meetod ja seade pehmete bioloogiliste kudede omavõnkumise regist-reerimiseks – müomeeter”. Autor Arved Vain.

2. USA patent US6132385 “A method and a device for recording mechanical oscillations in soft biological tissues.” Autor Arved Vain.

3. Euroopa patent EP0897287 “A method and a device for recording mechanical oscillations in soft bio-logical tissues.” Jõustamise taotlused Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Soome, Itaalia ja Prantsusmaa kohta. Autor Arved Vain. Lisa 6.3.2. Menetluses olevad patenditaotlused 1. Jaapani patenditaotlus nr 533,954/1997 “A method and a device for recording mechanical oscillations in soft biological tissues”. Taotluse esitamise kuupäev 27.09.1998. Patenditaotlus on publitseeritud. Autor Arved Vain.

2. Eesti patenditaotlus nr P200100164 “Termofiilne mikroorganismi tüvi Bacillus coagulans SIM-7 DSM 14043 L(+)-laktaadi tootmiseks fermenteeritavatest suhkrutest ja nende segudest”. Taotluse esitamise kuupäev 16.03.2001. Autorid: Jaan Simisker, Allan Nurk, Ain Heinaru.

3. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/0003 “Thermophilic microorganism Bacillus coagulans strain SIM-7 DSM 14043 for the production of L(+)-lactate from fermentable sugars and their mixtures by means of named microorganisms”. Taotluse esitamise kuupäev 15.03.2002. Euroopa Patendiameti eelekspertiis kinnitas patentsust, rahvusvahelise taotluse alusel esitati taotlused 32 riigis: USA, Kanada, Jaapan, Korea, Brasiilia, Hiina, India, Iisrael, Venemaa, Austria, Belgia, Šveits, Saksamaa, Taani, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Holland, Portugal, Rootsi, Türgi, Bulgaaria, Tsehhi, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Leedu. Autorid: Jaan Simisker, Allan Nurk, Ain Heinaru.

4. Eesti patenditaotlus nr P200100356 “Mikroorganismi tüvi Lactobacillus fermentum ME-3 kui uudne antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum”. Taotluse esitamise kuupäev 29.06.2001. Autorid: Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp.

Lisa 6. Arendustegevus 111

5. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/00006 “Strain of micro-organism Lactobacillus fermentum ME-3 as novel anti-microbial and antioxidative probiotic”. Taotluse esitamise kuupäev 21.06.2002. Euroopa Patendiameti eelekspertiis kinnitas patentsust, rahvusvahelise taotluse alusel esitati taotlused 15 riigis: USA, Venemaa, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Holland, Tšehhi, Ungari, Austria. Autorid: Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp.

6. Eesti patenditaotlus nr P200100450 “Meetod optiliselt läbipaistva elektrit juhtiva kiu saamiseks ja sellest kiust valmistatud teravikmikroskoobi andur”. Taotluse esitamise kuupäev 24.08.2001. Autorid Tanel Tätte, Tea Avarmaa, Rünno Lõhmus, Uno Mäeorg, Mats-Erik Pistol, Ilmo Sildos, Ants Lõhmus.

7. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE02/00007 “Method for producing optically transparent and electroconductive fibres and the sensor of scanning probe microscope made of this fibre”. Taotluse esitamise kuupäev 22.08.2002. Euroopa Patendiameti eelekspertiis kinnitas patentsust, riikide valiku tähtaeg 24.02.2004. Autorid Tanel Tätte, Tea Avarmaa, Rünno Lõhmus, Uno Mäeorg, Mats-Erik Pistol, Ilmo Sildos, Ants Lõhmus.

8. Eesti patenditaotlus nr P199900442 “Bioloogiliselt aktiivne materjal” Taotluse esitamise kuupäev 29.11.1999. Patenditaotlus on Eesti Patendiametis ekspertiisis. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

9. Rahvusvaheline patenditaotlus PCT/EE00/00004 “Biologically active material”. Taotluse esitamise kuupäev 27.11.2000. Rahvusvahelise patenditaotluse alusel on esitatud patenditaotlus USA-s. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

10. USA patenditaotlus nr 10 /148,312 “Biologically active material”. Taotluse esitamise kuupäev 29.05.2002. Patenditaotlus on USA Patendiametis menetluses. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

11. 9.12.2002 esitati Eesti Patendiametile patenditaotlusest P199900442 eraldatud patenditaotlus “Biosensor ja selle valmistamise meetod”. Eraldatud taotlusele on taotletud prioriteedikuupäevaks 29.11.1999, st esialgse taotluse nr. P199900442 esitamise kuupäev. Eesti Patendiamet teatas otsusest patent välja anda. Autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno.

Lisa 6.3.3. 2003. aastal esitatud patenditaotlused

1. Eesti patenditaotlus nr P200300187 “PEG-seotud proteiinkinaasi inhibiitor ja selle kasutamine”. Taotluse esitamise kuupäev 19.05.2003. Autorid Asko Uri, Margus Pooga, Kaido Viht, Hendrik Pavel.

2. Eesti patenditaotlus nr P200300492 “Fiksaator ja meetod pikkade toruluude murdude fragmentide ühendamiseks kombineeritud metallosteosünteesi teel”. Taotluse esitamise kuupäev 5.11.2003. Autorid Vladimir Andrianov, Aleks Lenzner, Tiit Haviko. Lisa 6.4. Infotehnoloogia areng

Lisa 6.4.1. Infotehnoloogia areng 1997–2003 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 Baasarvutivõrgu ja infosüst hoolduse ja arenduse eelarve, tuh kr 9400 9000 7000 4920 2 800 3 415 2 712

sh infosüsteemid, tuh kr 3500 5500* 3300* 2574* 1 000 1 300 800 baasarvutivõrk, tuh kr 5900 3500 4200 2346 1 800 2 115 1 912Arvutivõrgu tsentraalselt hallatav kasutajaskond 21544 15440 10700 9839 7 750 6 180 2 570Eelarve vahendid 1 arvutikasutaja kohta, kr 436 583 655 500 361 552 1 055 infosüsteemide vahendid 1 arvutikasutaja kohta, kr 162 356 308 262 129 210 311 baasarvutivõrgu vahendid 1 arvutikasutaja kohta, kr 274 227 393 238 232 342 744Arvutigraafika ja õppetehnika seadmed, tarkvara, tuh kr 60 290 67 276 493 184* See summa sisaldab uue õppeinfosüsteemi loomise kulusid, millest 2000. aastal kulutati üks miljon krooni ja 2001. aastal kaks miljonit krooni, 2002. aastal üks miljon krooni

2003. aasta aruanne 112

Lisa 6.4.2. Ülikooli arvutipargi ja arvutivõrgu kasutamine

Kohti arvutiklassides 680 Töötajate käsutuses oleva arvutid 2600

20 statsionaarset tudengit 29 stats+kaugõppe tudengit

1,2 töötajat Arvutikasutajaid keskmiselt ühe arvuti kohta

1 õppejõud või teadur 100 000 pöördumist ööpäevas

ca 3 500 000 pöördumisi kuus 1 100 000 sh ülikooli arvutivõrgust 2 000 000 mujalt Eestist

400 000 mujalt maailmast 160 000 sh USA-st

Ülikooli veebilehe külastusi

52 000 Soomest 18 000 000 veebilehte kuus

600 000 veebilehte ööpäevas 7 650 GB infot kuus

Ülikooli arvutitest vaadatakse teisi veebilehti ehk ülikooli cahce’i kasutamine

255 GB ingot päevas 16 500 aastal 2003 Ülikooli arvutivõrgu kasutajate arv 15 000 aastal 2002

Ülikooli aadressiga ut.ee arvutite arv 3 400 ülikooli arvutivõrgus Ülikooli aasta keskmine võrgukoormus välismaailmaga

30 Bbitti/sekundis

igal ööl täidab täielikult kogu ülikooli 100 Mbiti-laiuse võrguriba

80 Mb/s keskmine arvutivõrgu koormus back-upi tegemise ajal

190 GB back-upi maht igal ööl

Ülikooli keskserverites oleva informatsioon varundamine (back-up koopiad)

1500 GB täis-back-upi maht üks kord kuus

Lisa 6.4.3. Õppeinfosüsteemi kasutamine

2002/2003 kevad 4362003/2004 sügis 488

Tunniplaane

2003/2004 kevad 3622002/2003 357Kehtivaid õppekavasid sh 2003/2004 õa tehtud nn aasta õppekavasid 2202002/2003 kevad 2 0892003/2004 sügis 2 357

Aineid avatud registreerimiseks

2003/2004 kevad 2 2712002/2003 kevad 54 840 (41 339)2003/2004 sügis 77 568 (60 888)

Ainetele registreerimisi (sh üliõpilane ise registreerunud)

2003/2004 kevad 59 336 (47 692)2002/2003 sügis 2972002/2003 kevad 320

Ained, millel on eksameid avatud registreerimiseks

2003/2004 sügis 3092002/2003 sügis 6572002/2003 kevad 705

Eksameid kokku (ühel ainel mitu eksamitoimumist)

2003/2004 sügis 8172002/2003 sügis 3 736 (0)2002/2003 kevad 5 761 (5 221)

Eksamitele registreerumisi (sh üliõpilane ise registreerunud)

2003/2004 sügis 8 732 (8 024)Eksamitulemusi 2003 189 680

2003 37 066Lisaks kaitsmisprotokolle 468

Eksamiprotokolle

kokku 37 534

Lisa 6. Arendustegevus 113

prorektori korraldusi 1 720dekaani/kolledži direktori korraldusi 6 217tõendeid õppimise kohta 5 449akadeemilisi õiendeid sh tõendid õppetulemuste kohta 2 425

Dokumente 2003

diplomeid, kutsetunnistusi jms 341üliõpilasi 15 414õppejõude 723töötajaid 1 884

ÕIS-i kasutajaid

kokku 18 021 Lisa 6.5. Välislektorid Tartu Ülikoolis 2003. a US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO Kokku 2002

1 Austraalia 1 1 02 Austria 1 1 43 Belgia 1 4 1 6 64 Brasiilia 1 1 05 Bulgaaria 4 4 06 Hispaania 1 1 2 2 6 77 Holland 3 1 1 1 6 58 Horvaatia 1 1 09 Iirimaa 2 2 0

10 Iisrael 1 1 2 211 India 1 1 012 Itaalia 1 3 4 1 9 1 3 22 313 Jaapan 1 1 014 Kanada 1 1 4 6 715 Kreeka 1 1 1 3 016 Küpros 3 3 017 Leedu 1 5 1 2 1 10 718 Läti 3 1 1 5 1219 Norra 2 3 3 3 2 13 620 Portugal 1 1 2 021 Prantsusmaa 1 2 3 6 922 Rootsi 12 4 2 3 2 2 1 26 3323 Saksamaa 2 1 8 13 2 7 2 4 14 4 3 60 8324 Slovakkia 2 2 4 025 Sloveenia 3 3 226 Soome 1 25 25 3 8 6 1 2 8 4 83 6927 Suurbritannia 3 1 4 3 1 1 4 17 1728 Šveits 1 2 3 329 Taani 1 1 1 1 2 6 630 Tšehhi 1 3 1 5 131 Ungari 1 4 1 1 1 8 532 USA 1 3 6 4 1 1 6 22 1833 Uus-Meremaa 1 1 2 034 Valgevene 1 1 035 Venemaa 1 10 1 3 2 17 1836 Muud riigid 1 1 2 9

Kokku 4 3 65 82 29 57 15 13 31 30 32 361 332

2003. aasta aruanne 114

Lisa 6.6. Tartu Ülikooli lektorid välismaal 2003. a US OI AR FL BG FK HT KK MJ MT SO Kokku 2002

1 Armeenia 1 1 02 Austraalia 1 1 33 Austria 1 2 2 3 1 3 12 174 Belgia 2 7 2 2 4 3 2 2 1 25 285 Bulgaaria 1 1 2 1 5 16 Costa Rica 1 1 07 Hispaania 5 6 3 2 1 1 18 188 Holland 1 4 5 4 14 109 Horvaatia 1 1 2 0

10 Iirimaa 1 1 1 3 611 Island 1 1 212 Itaalia 1 9 5 6 1 1 1 24 2513 Jaapan 1 1 1 3 114 Kanada 2 2 4 615 Kreeka 3 2 2 1 8 816 Küpros 2 2 117 Leedu 2 8 2 1 2 15 2118 Läti 6 6 2 1 2 1 1 1 3 23 2119 Malta 1 1 020 Monaco 1 1 021 Norra 5 2 6 1 2 4 3 23 1822 Poola 1 3 1 2 1 1 4 4 17 1723 Portugal 1 1 1 4 7 924 Prantsusmaa 10 3 2 1 4 4 24 2925 Rootsi 2 21 8 17 14 5 3 4 74 8126 Rumeenia 1 1 2 027 Saksamaa 3 20 17 30 16 9 2 1 17 8 4 127 13728 Serbia 1 1 029 Slovakkia 1 1 2 130 Sloveenia 2 1 3 331 Soome 6 27 30 16 32 18 4 13 13 8 167 14432 Sri Lanka 1 1 033 Suurbritannia 3 13 5 10 5 1 2 5 44 3634 Šveits 3 2 1 2 1 1 10 1435 Taani 6 4 1 1 2 14 2136 Tšehhi 4 2 4 2 1 2 15 1137 Türgi 1 1 438 Ukraina 1 1 339 Ungari 2 5 1 1 2 1 12 740 Uruguai 2 2 041 USA 7 4 12 2 3 3 2 33 4242 Valgevene 1 1 143 Venemaa 2 3 10 2 2 2 21 3044 Muud riigid 2 2 4 15

Kokku 7 43 167 135 127 78 35 15 59 64 40 770 791

Lisa 6. Arendustegevus 115

Lisa 6.7. TÜ lepingud teiste riikide ülikoolidega 2003. a

Riik Ülikool Hiina 1. Hongkongi Baptistlik Ülikool Hispaania 2. Granada Ülikool Holland 3. Amsterdami Ülikool

4. Groningeni Ülikool Jaapan 5. Waseda Ülikool Kanada 6. Toronto Ülikool Leedu 7. Vilniuse Ülikool Läti 8. Läti Ülikool Prantsusmaa/Poola 9. Pariisi VI Ülikool ja Wrocławi Ülikool Rootsi 10. Lundi Ülikool

11. Uppsala Ülikool 12. Göteborgi Ülikool

Saksamaa 13. Greifswaldi Ülikool 14. Göttingeni Ülikool 15. Hamburgi Ülikool 16. Kieli Ülikool 17. Konstanzi Ülikool 18. Lübecki Meditsiiniülikool 19. Münsteri Ülikool

Soome 20. Helsingi Ülikool 21. Joensuu Ülikool 22. Jyväskylä Ülikool 23. Kuopio Ülikool 24. Oulu Ülikool 25. Tampere Ülikool 26. Turu Ülikool

USA 27. Armstrongi Ülikool 28. Georgia Ülikool 29. Greensboro Ülikool

Venemaa 30. A. I. Herzeni nimeline Venemaa Riiklik Pedagoogiline Ülikool 31. Moskva Humanitaarinstituut 32. Pihkva Pedagoogiline Instituut 33. Peterburi Ülikool 34. Voroneži Ülikool

Lisa 6.8. Ülikooli üritused maakondades ja teistes linnades Üritus Aeg Teema Koht

7.–8.02. Teadus- ja koolituskonverents “Ettevõttemajandus ja Euroopa Liit”

Pärnu

6.03. Saarte päev Tartus Tartu 15.04. Seminar ning tudengite praktikalaat “Kuidas

koolitada häid töötajaid ja tagada kutsekindlust?” Pärnu

21.04. Kliimakonverents Kuressaare 21.04. Euroopa keelte päev Narva 1.–04.05. II rahvusvaheline konverents Venemaa ja Balti

regiooni riikide vahelistest poliitilistest ja kultuurilistest suhetest

Narva

7.05. Maavanemate päev Tartu Ülikoolis Tartu 8.05. Konverents “Kuidas saavad ülikoolid aidata

kaasa regioonide arengule?” Tartu

6.06. Sotsiaaltöötajate teabepäev “Kuidas esindada last kohtus?”

Jõhvi

8.10. Üle-eestiline e-õppija päev kõik maakonnad

Konverentsid, seminarid, õppepäevad

3.12. Õpilasteaduse konverents Võru

2003. aasta aruanne 116

Üritus Aeg Teema Koht jaanuar Soome kunstnike graafika näitus Pärnu kolledž veebruar Kiira Kahro õlimaalide näitus Pärnu kolledž veebr–märts Näitus “Ettevaatust, mürk” * Järvamaa gümnaa-

siumid ja Türi kolledž

veebr–märts Laste kunstivõistluse “Minu kodu Eesti” näitus Narva kolledž veebr–märts Fred Jüssi fotonäitus “Jää ja maa vahel” Pärnu kolledž märts Veera Varteva isikunäitus (maal, joonistused) Pärnu kolledž märts–aprill Renata Sõukandi fotonäitus “Kevad südames” * Kuressaare

Kultuurikeskus märts–aprill Näitus Hiiumaa kalendripildid “Mälestuste

mälestused” * TÜ ajaloo muuseum

märts–aprill Näitus “Tartu Ülikool ja Eesti. Maa, rahvas, kultuur” *

Narva kolledž

märts–mai Keskkonnanäitus “Miks mina?” * Võrumaa koolid ja lasteaiad

aprill Renata Sõukandi fotonäitus “Kevad südames” * Türi kolledž aprill Urmas Orgusaare näitus (pastell) Pärnu kolledž aprill Mari Õunapi fotonäitus Pärnu kolledž aprill AHHAA planetaariumietendused ** Kuressaare Avatud

Noortekeskus, Orissaare Gümnaa-sium ja Aste Põhi-kool

mai Näitus TÜ Kirjastuse uuematest raamatutest Saare Maakonna Keskraamatukogu

september Fotonäitus “Juurte juurde” * Hiiumaa haigla september Näitus “Tartu Ülikool ja Eesti. Maa, rahvas,

kultuur.” * Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum

september Fotonäitus “Kallid lapsed” Narva kolledž sept–nov Keskkonnanäitus “Miks mina?” * Järvamaa koolid ja

lasteaiad sept–dets Näitus “Ettevaatust, mürk!” * Ida-Virumaa koo-

lid, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum

oktoober Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi fotonäitus Kuressaare kunstigalerii

detsember Fotonäitus “Vanemad ja uuemad fotod Narvast” Narva kolledž

Näitused * korraldatud koos-töös ülikooli ajaloo muuseumiga **koostöös Ahhaa-keskusega

dets–jaan AHHAA näitus “Mullid ja nullid” ** Kuressaare Raegalerii

Infomessid Vt lisa 6.9. 4.03. Euroopa Liidu liikmesriikide väikelinnade

koostöövõrgustikku tutvustav infopäev Türi

5.03. Eesti Jäätmekäitlejate Liidu teabepäev kohalikele omavalitsustele

Türi

20.–28.03. Avatud uste päevad ülikoolis ja kolledžites Tartu, Türi, Narva, Pärnu

22.05. Avatud ülikooli infopäev Kärdla 28.05. Avatud ülikooli infopäev Võru 17.10. Tarkusepäev Saare-, Järva-, Harju-, Pärnu- ja

Ida-Virumaa parimatele ainetundjatele Tartu

November Ülikooli infopäevad maakondades Jõhvi, Võru, Paide, Kärdla, Kuressaare, Tallinn, Rapla

Erialapäevad koostöös teaduskondadega, infopäevad

12.11. Säästva arengu infopäev Türi

Lisa 6. Arendustegevus 117

Üritus Aeg Teema Koht 14.–25.04. Studium generale loengusari “Tartu Ülikooli 11

teaduskonda” Tallinn Loengud

jaanuar–detsember

Teadust populariseerivad avalikud loengud Türi, Narva, Pärnu, Võru, Tallinn, Kuressaare, Jõhvi, Kärdla, Rapla

veebruar Laste kunstivõistlus “Minu kodu Eesti” Narva märts Eesti kultuuriloo konkurss kooliõpilastele Narva mai–november Loodus- ja keskkonnateemaliste uurimistööde

konkurss Kagu-Eesti õpilastele Põlva-, Võru-, Valgamaa

september–november

Uurimiskonkurss TÜ üliõpilastele. Teema: Tallinnas tegutsenud kuulsad isikud läbi sajandite.

kõik maakonnad

oktoober Ülikooli- ja haridusteemaline esseevõistlus Hiiumaa gümnaasiumiõpilastele

Hiiumaa

Konkursid kooliõpilastele, üliõpilastele

november Haridusteemaline esseekonkurss Tallinna ja Harjumaa gümnaasiumiõpilastele

Tallinn, Harjumaa

Lisa 6.9. Osavõtt messidest ja näituste korraldamine 2003. a* Aeg Mess/Näitus Sisu Koht Korraldav allüksus 22.–23.01 Next Step Haridusmess Turu Välisüliõpilastalitus 14.–15.02. INTELLEKTIKA Haridus-ja teadusmess Tartu Teabetalitus 3.02.–02.03. Ahhaa, šokolaadilabor! Haridusnäitus Tallinn AHHAA-keskus 20.–23.02. Studijos 2003 Haridusmess Vilnius Välisüliõpilastalitus 27.02. Orientiir ‘2003 Haridusmess Narva Regionaaltalitus 14.03. Pärnu Noorte Infomess Haridusmess Pärnu Regionaaltalitus 26.03. Noorte teabemess Valgas Haridusalane infomess Valga Regionaaltalitus 29.03. Abiturient 2003 Haridusalane infolaat Tallinn Regionaaltalitus 6.04. Võrumaa Noorte

Infomess “Ärka üles!” Haridusmess Võru Regionaaltalitus

10.–11.04. Haridusmess Haridusmess Viljandi Regionaaltalitus 5.06.–27.06 AHHAA näitus Haridusnäitus Kärdla AHHAA-keskus 1.07.–10.08. AHHAA muuseumi

aidas! Haridusnäitus Pärnu AHHAA-keskus

26.08.–19.10 AHHAA, mullid ja nullid! Haridusnäitus Tartu AHHAA-keskus 10.–13.09. EAIE 15. aastakonverents Infomess Viin Välisüliõpilastalitus,

välissuhete talitus 28.–30.10. Studia 2003 Haridusmess Helsingi Välisüliõpilastalitus 29.10. Teel kõrgkooli Haridusmess Jõhvi Regionaaltalitus 4.–6.12. TEEVIIT ’03 Haridusmess Tallinn Vastuvõtutalitus 5.12 –10.02 AHHAA Raegaleriis Haridusnäitus Kuressaares AHHAA-keskus 5.12 – 23.12 AHHAA jõulunäitus Haridusnäitus Rakvere AHHAA-keskus 13.12. Tuleviku kompass Haridusalane infomess Kuressaare Regionaaltalitus

* Lisaks korraldasid mitmeid tähtpäeva- ja teemanäitusi ülikooli muuseumid, raamatukogu ning teised ülikooli asutused ja struktuuriüksused.

2003. aasta aruanne 118

Lisa 6.10. Teaduskool Lisa 6.10.1. Teaduskooli õpilased kursustel ainete ja astmete kaupa 31.12.2003

Osakond Ülemaste Põhiaste Alamaste Kokku Informaatika 20 118 69 207 Füüsika 26 130 – 156 Keemia 31 207 59 297 Matemaatika 38 694 203 935 Bioloogia 17 107 37 161 KOKKU 132 1256 368 1756

Lisa 6.10.2. Eesti võistkonnad rahvusvahelistel olümpiaadidel 2003. aastal

Võistlus Toimumiskoht Õpilaste arv võistkonnas

Auhind või koht

Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad

Jaapan 6 3 diplomit

Rahvusvaheline informaatikaolümpiaad

USA 4 1 hõbemedal 1 pronksmedal

Rahvusvaheline keemiaolümpiaad Kreeka 4 1 kuldmedal 1 hõbemedal 2 pronkmedali

Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad Taiwan 5 1 hõbemedal 1 diplom

Rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad

Valgevene 4 –

Rahvusvaheline võistkondlik matemaatikavõistlus “Balti tee”

Läti võistkondlik (võistkonnas 5 liiget)

3. koht

Balti keemiaolümpiaad Läti 6 1. koht Balti informaatikaolümpiaad Eesti 10 4 pronksmedalit Soome matemaatikaolümpiaad Soome 2 2. koht Eesti-Soome maavõistlus füüsikas Eesti 18 1. ja 2. koht

LISA 7. TUGITEGEVUS Lisa 7.1. 2003. aastal omandatud kinnistud

Kinnistu aadress Kasutusotstarve Kinnistu maa pindala m2

Kivi 27, Tartu hoonestamata kinnistu 2 619 Andrusemäe, Hausma küla, Pühalepa vald, Hiiu maakond hoonestatud kinnistu 5 300 Nooruse 3, Tartu hoonestamata kinnistu 10 959 A.Kitzbergi 5, Tartu hoonestatud kinnistu 1 338 Ujula 6, Tartu hoonestamata kinnistu 1 145 Oa 4, 6, 6a, Tartu hoonestamata kinnistu 4 481

Lisa 7.2. Ülikooli poolt 2003. aasta läbiviidud riigihanked Nr Hanke nimetus Edukas pakkuja Summa Märkused 1. Cisco seadmete ostmine IBM Eesti OÜ vastavalt

hinnakirjaleleping kehtib kuni 01.04.2007

2. SUN-i serverite hooldusteenuse tellimine AS MicroLink Süsteemid

vastavalt hinnakirjale

leping kehtib kuni 01.04.2007

3. TÜ auditooriumide, asukohaga Puusepa 8 rekonstrueerimine

Facio Ehituse AS 2 406 821 leping täidetud

4. TÜ telefonivahendusjaama moderniseerimise teenuse tellimine

Baltic Enterprise Solutions AS

484 230 leping kehtib kuni 31.12.2006

5. Tartu Toomkiriku varemete põhjatorni ja tornidevahelise osa konserveerimistööd

AS Restor 6 598 500 tööde teostamise lõpptähtpäev 30.06.2004

6. TÜ infotehnoloogiavahenditega varustamiseks teenuse tellimine

Infosüsteemide OÜ AS Ordi AS Cell Network

vastavalt hinnakirjale

leping kehtib kuni 20.06.2007 leping kehtib kuni 20.06.2007 leping kehtib kuni 20.06.2007

7. TÜ infotehnoloogiaseadmete reservtoiteks elektrigeneraatori ostmine ja paigaldamine

AS Tallmac 162 000 leping täidetud

8. TÜ õppehoonesse Vanemuise 46a biotehnoloogia laboriseadmestiku ostmine

PEAI-Est OÜ 82 600 leping täidetud

9. TÜ Meediamaja (Tiigi 80, Kastani 43) arhitektuurne ideekonkurss

AS-i Entec ja Urban Mark OÜ esitatud täiendatud eskiisprojektid

10. TÜ jäätmete kompleksse kogumise ja äraveo teenuse tellimine

AS Ragn-Sells Cleanaway Tartu AS

vastavalt hinnakirjale

leping kehtib kuni 12.05.2006 leping kehtib kuni 31.03.2006

11. TÜ õppehoone Vanemuise 46 remonttööd AS Tartu Ehitus 8 193 254.– tööde teostamise lõpptähtpäev 20.08.2004

2003. aasta aruanne 120

Nr Hanke nimetus Edukas pakkuja Summa Märkused 12. TÜ Eesti Mereinstituudi, Tallinn,

Mäealuse 10a ehitus AS Facio Ehitus 5 440 317 tööde teostamise

lõpptähtpäev 31.12.2003

13. TÜ orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituudile spektrofotomeetri ostmine

G. W. Berg OÜ 162 486 leping täidetud

14. TÜ hoone, Ülikooli 16 katuse vahetamine AS Eviko 547 564 leping täidetud

15. TÜ üliõpilaselamu Narva 25 mööbli ostmine

AS Standard 2 937 116,76 leping täidetud

16. TÜ Raamatukokku hooldus- ja koristus-tööde tellimine

OÜ Bormaat vastavalt hinnakirjale

leping kehtib kuni 31.12.2003 maks. kuni 30.06.2007

17. TÜ filosoofiateaduskonda mööbli ostmine kõik pakkumised lükati tagasi

18. TÜ filosoofiateaduskonda mööbli ostmine AS Tarmeko-Kommerts

148 670,79 leping täidetud

19. TÜ Narva kolledži arvutiklassi renoveerimine

ei esitatud ühtegi pakkumist

20. TÜ Narva kolledži arvutiklassi renoveerimine

OÜ Woodland 500 100 leping täidetud

21. TÜ Narva kolledži raamatukogu renoveerimine

ei esitatud ühtegi pakkumist

22. TÜ Narva kolledži raamatukogu renoveerimine

TÜ Minu Kodu Ehitus

615 996 leping täidetud

23. TÜ kesksete andmebaaside tarkvara Oracle litsentside ostmine

AS Cell Network 629 287 leping täidetud

24. TÜ raamatukokku raamaturiiulite ostmine Saloni Büroomööbli AS

263 401 leping täidetud

25. TÜ õigusinstituudi juurdeehitus ei esitatud ühtegi pakkumist

26. TÜ õigusinstituudi juurdeehitus OÜ Haveno 1 353 825 leping täidetud 27. TÜ Eesti mereinstituudile

alumiiniumkaatri ostmine AS Bike World 224 570 leping täidetud

28. TÜ infotehnoloogiaosakonda serverile süsteemiplaadi ostmine

AS MicroLink Süsteemid

609 255,25 leping täidetud

29. TÜ geoloogia instituudi raamatukogule riiulisüsteemi ostmine

Metkall OÜ 191 800 leping täidetud

30. TÜ auditooriumi, Tartu, Puusepa 8 sisustamine

OÜ Elke Mööbel 587 057,60 leping täidetud

31. TÜ raamatukokku arvutitöökohtade ruumi ehitus ja sellega seotud ruumide remont

AS Decora Ehitus 1 201 293 leping täidetud

32. TÜ hoone, Lai 37 võimlahoone osaline ümberehitamine õppe-teadustöö baasiks

OÜ Talisa 1 059 620 tööde teostamise lõpptähtaeg 01.03.2004

33. TÜ hoone, Küütri 2 katuse ja siseõue remonttööd

AS Eviko 347 864 tööde teostamise lõppaeg kevad 2004

34. Kääriku keskasula reoveesüsteemi ja biopuhasti rekonstrueerimine

AS K&H 2 459 600 tööde teostamise lõpptähtpäev 31.12.2004

35. TÜ üliõpilaselamu, Narva 27, Tartu renoveerimine

AS Linnaehitus 51 979 447 tööde teostamise lõpptähtpäev 15.07.2004

36. TÜ hoone, Tartu, Riia 23 I ja II korruse elektripaigaldise ehitus

AS Linnaehitus 727 126 leping täidetud

37. TÜ hoone, Tartu, Riia 23 I ja II korruse ehitustööd

AS Linnaehitus 1 214 510 leping täidetud

Lisa 7. Tugitegevus 121

Nr Hanke nimetus Edukas pakkuja Summa Märkused 38. TÜ infotehnoloogiaosakonda

varundusserveri ostmine AS MicroLink Eesti 204 941 leping täidetud

39. TÜ infotehnoloogiaosakonda lindiroboti ostmine

AS Kernel 257 491,60 lõplik täitmise tähtpäev 31.12.2005

40. TÜ infotehnoloogiaosakonda andmekandjate ostmine

AS Infotark 143 500 lepingu täitmise tähtaeg 01.02.2004

41. TÜ Eesti mereinstituudile kalatraaleri rentimine

ei esitatud ühtegi pakkumist

42. Füüsika-keemiateaduskonnale superkrii-tiliste keskkondade ekstraktori ostmine

PEAI-Est OÜ 468 607,50 lepingu tähtaeg 15.02.2004

43. TÜ tarkvara litsentside ostmine GT Tarkvara OÜ Essen RFK OÜ AS MicroLink Eesti

tasumine vastavalt

hinnakirjale

lepingud kehtivad kuni 31.12.2007

44. TÜ majandustarkvaraga varustamise teenuse tellimine

pakkumise kutse dokumendid edastatakse kolmele pakkujale

45. TÜ hoonete ventilatsiooni- ja kliimaseadmete hooldamine

OÜ Ventilatsiooni-hooldus

199 000 leping kehtib kuni 01.01.2008

46. TÜ hoonete katlamajade hooldamine AS Hilaris 112 100 lepingu tähtaeg 01.01.2008

47. TÜ arstiteaduskonnale hambaraviseadmete ostmine

OÜ Plandent Eesti 998 900 lepingu tähtaeg 09.02.2004

48. TÜ haldusosakonnale liisinguga raamauto ostmine

AS AV-Tristar 466 100 lepingu tähtaeg märts 2004

49. TÜ dokumendihalduse tarkvara Livelink litsentside ostmine

AS MicroLink Eesti 2 777 266 lepingu tähtaeg 31.12.2003

2003. aasta aruanne 122

LISA 8. FINANTSTEGEVUS Tartu Ülikooli 2003. aasta eelarve täitmine

Lisa 8.1. Eelarve tulud (tuh kr) Eelarve Laekumine Täitmise PÕHIEELARVE 1. Tulud õppetegevusest 1.1. Riiklik koolitustellimus 285 552,4 285 552,4 100,0 1.2. Õppeteenustasud 55 172,9 59 180,3 107,3 1.3. Avatud ülikool 44 599,0 51 567,2 115,6 1.4. Täienduskoolitus 10 811,4 12 949,3 119,8 1.5. Residentide koolitus 25 933,0 25 933,0 100,0 1.6. Muu õppetegevus 4 639,7 7 356,7 158,6 Kokku tulud õppetegevusest 426 708,5 442 539,0 103,7 2. Tulud teadustegevusest 2.1. Teadusteemade sihtfinantseerimine 89 341,1 89 341,1 100,0 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 25 675,0 25 675,0 100,0 2.3. ETF-i grandid 35 764,3 36 847,4 103,0 2.4. Teadus- ja arenduslepingud 29 446,3 43 104,9 146,4 2.5. Välislepingud ja -grandid 32 693,7 39 558,9 121,0 2.6. Doktoritööde sihtfinantseerimine 8 638,0 8 638,0 100,0 2.7. Muu teadustegevus 2 866,3 2 245,0 78,3 Kokku tulud teadustegevusest 224 424,7 245 410,3 109,4 3. Muud tulud 3.1. Muud tulud 17 837,5 23 950,9 134,3 3.2. TÜ Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus 7 760,7 2 709,4 34,9 Kokku muud tulud 25 598,2 26 660,3 104,1 PÕHIEELARVE TULUD KOKKU 676 731,4 714 609,5 105,6 KAPITALIEELARVE 4. Laekumised kapitalieelarvesse 4.1. Riiklik finantseerimine 5 354,5 5 354,5 100,0 4.2. Investeerimislaen 47 000,0 70 000,0 148,9 4.3. Euroopa Nõukogu Arengupank 15 746,9 15 746,9 100,0 4.4. Tartu linn 3 391,0 3 391,0 100,0 4.5. MTÜ Tartu Üliõpilasküla 7 317,1 6 560,4 89,7 4.6. Kinnisvara müük 9 778,2 9 878,0 101,0 4.7. Finantstulud 1 500,0 1 545,6 103,0 4.8. Muud laekumised 2 102,9 2 102,9 100,0 KAPITALIEELARVE TULUD KOKKU 92 190,6 114 579,4 124,3 EELARVE TULUD KOKKU 768 922,0 829 188,9 107,8

Lisa 8. Finantstegevus 123

Lisa 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr) Struktuuriüksus/projekt Eelarve Laekumine Täitmise % 1. Teaduskonnad 1.1. Usuteaduskond 4 078,9 4 197,8 102,9 1.2. Õigusteaduskond 12 230,3 13 668,6 111,8 1.3. Arstiteaduskond 112 324,7 116 672,9 103,9 1.4. Filosoofiateaduskond 46 533,8 48 572,4 104,4 1.5. Bioloogia-geograafiateaduskond 74 084,0 72 039,5 97,2 1.6. Füüsika-keemiateaduskond 39 432,6 39 550,8 100,3 1.7. Haridusteaduskond 9 489,1 11 095,5 116,9 1.8. Kehakultuuriteaduskond 10 637,5 11 223,2 105,5 1.9. Majandusteaduskond 22 734,6 25 318,1 111,4 1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 21 537,5 25 606,6 118,9 1.11. Sotsiaalteaduskond 27 758,7 29 580,5 106,6 Kokku 380 841,8 397 525,9 104,4 2. Kolledžid 2.1. Pärnu kolledž 10 992,5 12 481,1 113,5 2.2. Türi kolledž 3 708,7 3 748,6 101,1 2.3. Euroopa kolledž 3 371,0 3 778,8 112,1 2.4. Narva kolledž 10 836,6 12 783,8 118,0 2.5. Õpetajate seminar 9 617,4 9 954,1 103,5 2.6. Õigusinstituut 21 007,4 21 281,5 101,3 Kokku 59 533,6 64 027,8 107,5 3. Osakonnad 3.1. Rektoraat 6 760,5 6 778,1 100,3 Väliskoostöölepingud 300,0 300,0 100,0 3.2. Sihtotstarbelised toetused ja liikmemaksud MTÜ Tartu Üliõpilasmaja liikmemaks 1 468,5 1 468,5 100,0 MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklubi liikmemaks 6 300,0 6 300,0 100,0 Muud liikmemaksud 300,0 300,0 100,0 Valitsuse liikmete enesetäiendamine 492,5 492,5 100,0 Ühiselamute laenuprojekt 680,0 680,0 100,0 Laekumised tütarettevõtetest 980,0 1 360,8 138,9 Kuratooriumi kulud 55,0 55,0 100,0 3.3. Üldosakond 3 567,0 3 448,9 96,7 Reklaammaterjalide valmistamine 217,5 217,5 100,0 Mess Intellektika 69,5 69,5 100,0 Ajalehe trükkimine 205,8 205,8 100,0 Avalike ürituste korraldamine 475,0 475,0 100,0 3.4. Personaliosakond 1 758,8 1 758,8 100,0 Toetused 456,4 456,4 100,0 Töötervishoiu- ja ohutuse kulud 85,0 85,0 100,0 Personaliotsing 195,0 195,0 100,0 Kesksed koolitusprogrammid 100,0 100,0 100,0 3.5. Infotehnoloogiaosakond 3 623,0 4 867,8 134,4 Infotehnoloogia 9 400,0 9 400,0 100,0 3.6. Rahandusosakond 4 206,5 4 206,5 100,0 Üleülikooliliste arvete ja tõendite postikulud 115,0 115,0 100,0 Auditeerimiskulud 315,0 315,0 100,0 3.7. Teadus- ja arendusosakond 1 950,9 2 261,8 115,9 Seireprojekt 830,5 699,2 84,2 Academica 0,0 540,1 Infomaterjalide valmistamine 60,0 60,0 100,0 Ülikooli institutsionaalne evalvatsioon 18,0 18,0 100,0 3.8. Õppe- ja üliõpilasosakond 3 035,6 3 217,8 106,0 Õpetamise ja ainekursuste hindamine 400,0 400,0 100,0 Socratese projektid 290,0 233,2 80,4 Üliõpilaste vastuvõtukulud 450,0 450,0 100,0

2003. aasta aruanne 124

Struktuuriüksus/projekt Eelarve Laekumine Täitmise % Välisüliõpilaste majutuskulud 320,0 320,0 100,0 Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus 80,0 80,0 100,0 Võõrkeelsete õppeainete arendus 133,8 133,8 100,0 Üliõpilaste nõustamine (palkadega) 84,5 84,5 100,0 3.9. Üliõpilasesindus 560,0 569,4 101,7 3.10. Multimeediakeskus 1 793,2 1 883,0 105,0 3.11.Kaugkoolituskeskus 2 377,2 2 833,8 119,2 Täienduskoolitus 1 600,0 1 790,5 111,9 Regionaalprojekt 465,0 465,0 100,0 3.12. Haldusdirektori büroo 4 910,0 4 904,2 99,9 Valve ja turvateenus 1 828,0 1 828,0 100,0 Tuleohutus ja keskkonnakaitse 823,2 823,2 100,0 3.13. Haldusosakond 16 653,6 16 747,2 100,6 Vesi ja kanalisatsioon 1 256,2 1 256,2 100,0 Puhastus ja korrashoid 5 440,0 5 440,0 100,0 Maamaks 350,0 350,0 100,0 Kinnisvarade formeerimine 290,0 290,0 100,0 Hooldusremont 3 436,8 3 436,8 100,0 Eluruumide halduskulud 718,8 734,0 102,1 Hoonete ja varakindlustus 590,0 590,0 100,0 Küte 2 700,0 2 700,0 100,0 Elekter 3 800,0 3 800,0 100,0 Insenerivõrkude remont ja hooldus 3 790,8 3 790,8 100,0 3.14. Kommunikatsioonitehnika osakond 2 820,6 2 849,8 101,0 Signalisatsioonide ja telefonijaama hooldus ja arendus 2 300,0 2 300,0 100,0 Kokku 108 282,7 111 531,2 103,0 4. Õppe- ja teadusasutused 4.1. Raamatukogu 20 419,5 20 549,2 100,6 Trükised 10 527,6 10 527,6 100,0 4.2. Füüsika instituut 28 191,4 28 352,7 100,6 4.3. Eesti mereinstituut 13 212,0 14 591,0 110,4 4.4. Tehnoloogiainstituut 8 057,9 19 038,3 236,3 Patendi- ja kaubamärgikulud 250,0 250,0 100,0 4.5. Teaduskool 837,5 2 006,5 239,6 4.6. Teaduskeskus AHHAA 1 811,6 2 458,3 135,7 4.7. Ajaloo muuseum 2 346,5 2 069,0 88,2 4.8. Kunstimuuseum 866,9 1 016,1 117,2 4.9. Botaanikaaed 2 055,4 2 500,5 121,7 Kokku 88 576,3 103 359,3 116,7 5. TÜ tugistruktuuri asutused 5.1. TÜ Kääriku spordi- ja puhkekeskus 7 760,7 2 709,4 34,9 Kokku 7 760,7 2 709,4 34,9 6. Suunamine kapitalieelarvesse 26 458,1 26 458,1 100,0 7. Rektori reservfond 7 032,1 10 666,7 151,7 8. Prorektorite reservid Teadusprorektor 600,0 600,0 100,0 Õppeprorektor 484,6 484,6 100,0 Prorektor 140,0 140,0 Sisekäive –2 978,5 –2 893,6 97,2 Põhieelarve tulud kokku 676 731,3 714 609,5 105,6

Lisa 8. Finantstegevus 125

Lisa 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste lõikes (tuh kr) Struktuuriüksus/projekt Jääk

01.01.2003 Laekumine Kulud Jääk 31.12.2003 Otsus

1. Teaduskonnad 1.1. Usuteaduskond –102,3 4 197,8 4 074,3 21,3 Kanda üle 1.2. Õigusteaduskond 1 270,4 13 668,6 12 481,5 2 457,4 Kanda üle 1.3. Arstiteaduskond 13 047,9 116 672,9 111 105,6 18 615,2 Kanda üle 1.4. Filosoofiateaduskond 82,9 48 572,4 49 641,7 –986,5 Kanda üle 1.5. Bioloogia-geograafiateaduskond 4 298,9 72 039,5 71 235,4 5 103,0 Kanda üle 1.6. Füüsika-keemiateaduskond 1 459,8 39 550,8 41 993,1 –982,5 Kanda üle 1.7. Haridusteaduskond 2 883,9 11 095,5 11 381,2 2 598,1 Kanda üle 1.8. Kehakultuuriteaduskond –91,8 11 223,2 10 841,8 289,6 Kanda üle 1.9. Majandusteaduskond 4 763,4 25 318,1 24 988,8 5 092,7 Kanda üle 1.10. Matemaatika-informaatikateaduskond 3 599,2 25 606,6 26 573,3 2 632,5 Kanda üle 1.11. Sotsiaalteaduskond 4 706,1 29 580,5 28 495,4 5 791,1 Kanda üle Kokku 35 918,2 397 525,9 392 812,2 40 631,9 2. Kolledžid 2.1. Pärnu kolledž 996,4 12 481,1 11 828,3 1 649,1 Kanda üle 2.2. Türi kolledž 34,8 3 748,6 3 246,7 536,6 Kanda üle 2.3. Euroopa kolledž 639,7 3 778,8 3 472,1 946,4 Kanda üle 2.4. Narva kolledž 163,0 12 783,8 13 153,6 –206,8 Kanda üle 2.5. Õpetajate seminar 798,5 9 954,1 8 893,4 1 859,2 Kanda üle 2.6. Õigusinstituut 6 127,8 21 281,5 19 673,6 7 735,7 Kanda üle Kokku 8 760,2 64 027,8 60 267,7 12 520,3 3. Osakonnad 3.1. Rektoraat 324,2 6 778,1 7 039,0 63,3 Kanda üle Väliskoostöölepingud 0,0 300,0 259,3 40,7 Rektori reservi 3.2. Sihtotstarbelised toetused ja liikmemaksud MTÜ Tartu Üliõpilasmaja liikmemaks 43,8 1 468,5 1 512,3 0,0 MTÜ TÜ Akadeemilise Spordiklubi

liikmemaks 0,0 6 300,0 6 300,0 0,0

Muud liikmemaksud 0,0 300,0 273,0 27,0 Kanda üle Valitsuse liikmete enesetäiendamine 0,0 492,5 626,1 –133,6 Rektori reservi Ühiselamute laenuprojekt 20,0 680,0 529,0 171,0 Kanda üle Ülikooli taasavamise 200. aastapäev 434,4 0,0 305,7 128,7 Reklaammaterjali

valmistamine Investeeringud tütarettevõtetesse –1 380,1 1 360,8 739,2 –758,5 Kanda üle Kuratooriumi kulud 0,0 55,0 11,7 43,3 Rektori reservi 3.3. Üldosakond 685,2 3 448,9 3 568,9 565,1 Kanda üle Reklaammaterjalide valmistamine 0,0 217,5 177,4 40,1 Kanda üle Mess Intellektika 0,0 69,5 34,7 34,8 Reklaammaterjali

valmistamine Ajalehe trükkimine 0,0 205,8 205,2 0,6 Reklaammaterjali

valmistamine Avalike ürituste korraldamine 0,0 475,0 485,3 –10,3 Reklaammaterjali

valmistamine 3.4. Personaliosakond 146,3 1 758,8 1 864,4 40,6 Kanda üle Toetused 32,7 456,4 423,3 65,9 Kanda üle Töötervishoiu- ja ohutuse kulud 0,0 85,0 48,4 36,6 Kanda üle Personaliotsing 0,0 195,0 125,0 70,0 Kanda üle Kesksed koolitusprogrammid 4,9 100,0 90,0 15,0 Kanda üle 3.5. Infotehnoloogiaosakond 33,2 4 867,8 4 859,8 41,1 Kanda üle Infotehnoloogia 118,3 9 400,0 9 075,7 442,5 Kanda üle

2003. aasta aruanne 126

Struktuuriüksus/projekt Jääk 01.01.2003 Laekumine Kulud Jääk

31.12.2003 Otsus

3.6. Rahandusosakond 192,5 4 206,5 4 223,5 175,5 Kanda üle Üleülikooliliste arvete ja tõendite

postikulud 0,0 115,0 68,8 46,2 Auditeerimiskulud

Auditeerimiskulud –103,5 315,0 304,8 –93,3 Kanda üle 3.7. Teadus- ja arendusosakond 55,0 2 261,8 2 081,8 235,0 Kanda üle Seireprojekt 260,5 699,2 580,8 378,9 Kanda üle Academica 546,8 540,1 582,4 504,4 Kanda üle Infomaterjalide valmistamine 108,9 60,0 5,3 163,5 Kanda üle Ülikooli institutsionaalne evalveerimine 20,4 18,0 22,5 15,9 Teadusprorektori

arendusfondi 3.8. Õppe- ja üliõpilasosakond 343,9 3 217,8 3 084,2 477,5 Kanda üle Õpetamise ja ainekursuste hindamine 0,0 400,0 419,0 –19,0 Õppe- ja

üliõpilasosakonda Socratese projektid 262,3 233,2 302,6 192,9 Kanda üle Üliõpilaste vastuvõtukulud 0,0 450,0 405,5 44,5 Õppe- ja

üliõpilasosakonda Välisüliõpilaste majutuskulud 0,0 320,0 378,2 –58,2 Õppe- ja

üliõpilasosakonda Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus 10,7 80,0 101,7 –11,0 Õppe- ja

üliõpilasosakonda Võõrkeelsete õppeainete arendus 90,6 133,8 17,3 207,1 Võõrkeelsete

õppekavade arendusfondi

Kõrgharidusreform 756,2 0,0 352,1 404,0 Võõrkeelsete õppekavade arendusfondi

Üliõpilaste nõustamine (palkadega) 0,0 84,5 96,6 –12,1 Õppe- ja üliõpilasosakonda

3.9. Üliõpilasesindus 57,0 569,4 577,3 49,1 Kanda üle 3.10. Multimeediakeskus 5,3 1 883,0 1 945,3 –57,0 Kanda üle 3.11. Kaugkoolituskeskus 541,9 2 833,8 2 625,6 750,0 Kanda üle Täienduskoolitus 698,1 1 790,5 1 754,4 734,2 Kanda üle Regionaalprojekt 198,3 465,0 586,3 77,0 Kanda üle 3.12. Haldusdirektori büroo 134,3 4 904,2 5 092,4 –53,9 Kanda üle Valve ja turvateenus 0,0 1 828,0 1 828,3 –0,3 Tuleohutus ja

keskkonnakaitse Tuleohutus ja keskkonnakaitse 0,0 823,2 723,2 100,0 Kanda üle 3.13. Haldusosakond 337,9 16 747,2 16 448,7 636,3 Kanda üle Vesi ja kanalisatsioon 0,0 1 256,2 868,0 388,2 Hooldusremont Puhastus ja korrashoid 0,0 5 440,0 5 542,5 –102,5 Hooldusremont Maamaks 0,0 350,0 277,0 73,0 Hooldusremont Kinnisvarade formeerimine 0,0 290,0 299,3 –9,3 Hooldusremont Hooldusremont 0,0 3 436,8 3 654,3 –217,5 Kanda üle Eluruumide halduskulud 483,7 734,0 690,8 526,9 Kanda üle Hoonete ja varakindlustus 0,0 590,0 481,0 109,0 Hooldusremont Küte 0,0 2 700,0 3 078,7 –378,7 Hooldusremont Elekter 0,0 3 800,0 3 047,7 752,3 Hooldusremont Insenerivõrkude remont ja hooldus 0,0 3 790,8 4 210,3 –419,5 Hooldusremont 3.14. Kommunikatsioonitehnika osakond 152,2 2 849,8 2 911,4 90,6 Kanda üle Signalisatsioonide ja telefonijaama hooldus ja arendus

0,0 2 300,0 2 299,8 0,2 Kanda üle

Kokku 5 615,6 111 531,2 110 523,1 6 623,7 4. Õppe- ja teadusasutused 4.1. Raamatukogu –1 186,5 20 549,2 21 655,5 –2 292,8 Kanda üle Trükised 1 202,8 10 527,6 10 228,1 1 502,3 Kanda üle

Lisa 8. Finantstegevus 127

Struktuuriüksus/projekt Jääk 01.01.2003 Laekumine Kulud Jääk

31.12.2003 Otsus

4.2. Füüsika instituut 3 188,1 28 352,7 27 821,0 3 719,8 Kanda üle 4.3. Eesti mereinstituut 8 984,4 14 591,0 18 924,1 4 651,3 Kanda üle 4.4. Tehnoloogiainstituut –129,9 19 038,3 16 633,9 2 274,5 Kanda üle Patendi- ja kaubamärgikulud 3,1 250,0 253,9 –0,8 Kanda üle 4.5. Teaduskool 484,7 2 006,5 2 450,2 40,9 Kanda üle 4.6. Teaduskeskus AHHAA –50,0 2 458,3 2 284,5 123,7 Kanda üle 4.7. Ajaloo muuseum 122,6 2 069,0 2 053,0 138,6 Kanda üle 4.8. Kunstimuuseum 136,2 1 016,1 958,5 193,9 Kanda üle 4.9. Botaanikaaed 88,5 2 500,5 2 505,9 83,1 Kanda üle Kokku 12 844,1 103 359,3 105 768,7 10 434,6 5. TÜ tugistruktuuri asutused 5.1. TÜ Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus –5 389,2 2 709,4 3 224,0 –5 903,7 Kanda üle Kokku –5 389,2 2 709,4 3 224,0 –5 903,7 6. Suunamine kapitalieelarvesse 0,0 26 458,1 26 458,1 0,0 7. Rektori reservfond 1 948,1 10 666,7 3 982,9 8 632,0 Kanda üle 8. Prorektorite reservid Teadusprorektor 151,7 600,0 233,7 518,0 Kanda üle Õppeprorektor 561,1 484,6 622,1 423,7 Kanda üle Prorektor 0,0 140,0 27,6 112,4 Kanda üle Sisekäive 0,0 –2 893,6 –2 893,6 0,0 Põhieelarve 60 409,8 714 609,5 701 026,4 73 993,0

Lisa 8.4. Kapitalieelarve (tuh kr)

LAEKUMISED Eelarve Laekumine Täitmise

% Otsus

1. Laekumised põhitegevuse investeeringuteks 1.1. Laekumine põhieelarvest 26 458,1 26 458,1 100,0 1.2. Investeerimislaen 17 000,0 40 000,0 235,3 Väljavõtmata laenu

katteks 1.3. Tartu linn 1 090,0 1 090,0 100,0 1.4. Kultuuriministeerium 1 000,0 1 000,0 100,0 1.5. Finantstulud 1 500,0 1 545,6 103,0 Rektori reservi 1.6. Kinnisvara müük 9 778,2 9 878,0 101,0 Rektori reservi 1.7. Keskonnainvesteeringute keskus 1 778,0 1 778,0 100,0 1.8. Muud laekumised 324,9 324,9 100,0 Kokku 58 929,2 82 074,6 139,3 2. Laekumised ühiselamute programmi 2.1. Riiklik finantseerimine 4 354,5 4 354,5 100,0 2.2. Tartu linn 2 301,0 2 301,0 100,0 2.3. Laekumine üliõpilaskülast 7 317,1 6 560,4 89,7 Kanda üle 2.4. Investeerimislaen 30 000,0 30 000,0 100,0 2.5. Euroopa Nõukogu Arengupanga laen riigile 15 746,9 15 746,9 100,0 Kokku 59 719,5 58 962,8 98,7 LAEKUMISED KOKKU 118 648,7 141 037,4 118,9

2003. aasta aruanne 128

INVESTEERINGUD Jääk 01.01.2003 Eelarve Kulud Jääk

31.12.2003 Otsus

1. Investeeringud põhitegevuse objektidele 1.1.1. Liivi 2 renoveerimine 831,3 4 540,0 5 371,0 0,3 Rektori reservi 1.1.2. Liivi 2 möbleerimine 499,7 0,0 499,7 0,0 1.2. Toomkiriku konserveerimine 130,5 3 000,0 3 143,2 –12,6 Rektori reservi 1.3.1. Raamatukoguesine plats 70,0 0,0 59,6 10,5 Rektori reservi 1.3.2. Raamatukogu ruumid 287–289, 294 0,0 1 220,0 1 220,0 0,0 1.4.1. Botaanikaaia aia renoveerimine 260,4 0,0 260,4 0,0 1.4.2. Botaanikaaia kapitaalremont –29,7 6 116,2 6 178,4 –91,9 Rektori reservi 1.4.3. Botaanikaaia energiasäästuprojekt 0,0 300,0 279,0 21,0 Rektori reservi 1.5.1. Ujula 4 remont 171,8 0,0 171,8 0,0 1.5.2. Ujula 4 katus 0,0 658,6 653,5 5,2 Rektori reservi 1.5.3. Ujula 4 parkla 0,0 90,0 99,1 –9,1 Rektori reservi 1.6. Ülikooli 16 katuse remont 0,0 551,1 473,8 77,2 Kanda üle 1.7. Küütri 2 fassaad, katus,siseõu 0,0 1 450,0 1 205,0 245,0 Kanda üle 1.8.1. Jakobi 4 ost 0,0 95,0 0,0 95,0 Rektori reservi 1.8.2. Jakobi 4-203, koridorid, trepikojad 0,0 350,0 390,0 –40,0 Rektori reservi 1.9.1. Peahoone aula ventilatsioon 650,0 524,2 1 078,5 95,7 Rektori reservi 1.9.2. Peahoone ruumid 198–202, 204–206, 208, 307(US)

0,0 600,0 652,5 –52,5 Rektori reservi

1.10. Näituse 13a renoveerimine 892,1 5 721,3 2 299,0 4 314,4 Kanda üle 1.11. Puusepa 8 auditoorium 0,0 1 500,0 1 487,4 12,6 Rektori reservi 1.12. Vanemuise 46 remont 4,6 7 540,0 7 479,2 65,4 Kanda üle 1.13. Tähe 4 (eskiisprojekt+katsekoda+254) 74,8 1 127,8 961,2 241,4 Kanda üle 1.14. Türi kolledž 445,2 0,0 445,2 0,0 1.15. Tiigi 80 (Meediamaja) 0,0 200,0 191,6 8,4 Rektori reservi 1.16. Lai 37 0,0 900,0 899,8 0,2 Kanda üle 1.17. Jakobi 2–219 0,0 205,0 203,9 1,1 Rektori reservi 1.18. Kääriku reoveesüsteemi rekonstrueerimine

0,0 150,0 150,0 0,0

1.19. Ülikooli 18a lae soojustus, tänavasillutis 0,0 190,0 190,6 –0,6 Rektori reservi 1.20. Veski 6 piirdeaed 0,0 500,0 497,7 2,3 Rektori reservi 1.21. Oa tn 4, 6, 6a kinnistute omandamine 0,0 1 000,0 1 000,0 0,0 1.22. Narva 4 ventilatsioon 0,0 500,0 0,0 500,0 Kanda üle 1.23. Väljavõtmata laen –23 000,0 Kokku –18 999,3 39 029,2 37 541,1 5 488,8 2. Põhitegevuse laenude teenindamine ja kustutamine

2.1. Laenude kustutamine 0,0 17 194,4 17 240,6 –46,2 Rektori reservi 2.2. Laenuintresside ja teenustasude tasumine 0,0 2 705,6 1 205,6 1 500,0 Rektori reservi Kokku 0,0 19 900,0 18 446,2 1 453,8 3. Ühiselamute programm 3.1. Narva 25 renoveerimine ja möbleerimine 7 832,4 37 314,3 45 620,3 –473,6 Narva 27 3.2. Narva 27 renoveerimine ja möbleerimine 0,0 16 410,5 4 403,6 12 006,9 Kanda üle 3.3. Purde 27 renoveerimine ja möbleerimine 0,0 737,4 43,7 693,7 Kanda üle 3.4. Pepleri 14 renoveerimine ja möbleerimine 568,3 0,0 0,0 568,3 Kanda üle 3.5. Laenuintresside tasumine 0,0 5 257,3 5 257,3 0,0 Kokku 8 400,7 59 719,5 55 324,9 12 795,3 INVESTEERINGUD KOKKU –10 598,5 118 648,7 111 312,2 19 737,9

Lisa 8. Finantstegevus 129

Lisa 8.5. Rektori reservfond (tuh kr) Rektori reservfondi kujunemine Ülekantav

summa 1. Rektori reservfondi jääk 2003. a. 8 632,0 2. Laekumine põhieelarvest Valitsuse liikmete enesetäiendamine –133,6 Kuratooriumi kulud 43,3 Ülikoolidevaheline välisvahetus 40,7 Kokku põhieelarvest –49,6 3. Laekumine kapitalieelarvest Finantstulude ülelaekumine 45,6 Kinnisvara müügi ülelaekumine 99,8 Liivi 2 0,3 Toomkirik –12,6 Raamatukogu esine plats 10,5 Botaanikaaed –70,9 Ujula 4 –4,0 Jakobi 4 55,0 Peahoone 43,2 Puusepa 8 12,6 Tiigi 80 8,4 Lai 37 0,2 Jakobi 2 1,1 Ülikooli 18a –0,6 Veski 6 2,3 Laenude kustutamine –46,2 Laenuintresside ja teenustasude tasumine 1 500,0 Kokku kapitalieelarvest 1 644,5 REKTORI RESERVFOND KOKKU 10 226,9 SIIRDED REKTORI RESERVFONDIST Usuteaduskond 30,0 Õigusteaduskond 332,6 Arstiteaduskond 290,4 Filosoofiateaduskond 248,5 Bioloogia-geograafiateaduskond 52,1 Füüsika-keemiateaduskond 366,6 Haridusteaduskond 9,2 Kehakultuuriteaduskond 70,2 Majandusteaduskond 326,4 Matemaatika-informaatikateaduskond 18,8 Sotsiaalteaduskond 310,7 Botaanikaaed 100,0 Lai 37 50,0 Ajaloomuuseumi vitriinid 280,0 SIIRDED KOKKU 2 485,5 REKTORI RESERVFONDI LÕPPJÄÄK 7 741,4

2003. aasta aruanne 130

Lisa 8.6. Laekumised ja väljamaksed (tuh kr) LAEKUMISED Eelarve Laekumine % 1. Riiklikud stipendiumid/toetused 33 291,5 33 291,5 100,0 2. Nimelised stipendiumid 472,5 2 462,7 521,2 3. Hõimurahvaste programm 1 466,0 1 466,0 100,0 4. Sõidusoodustused 1 170,0 1 170,0 100,0 5. Õppelaenude kustutamine 1 606,6 1 606,6 100,0 LAEKUMISED KOKKU 38 006,6 39 996,8 105,2

VÄLJAMAKSED Jääk 01.01.2003 Laekumine Kulud Jääk

31.12.2003 1. Emeriitprofessorite tasud 3 772,0 0,0 4 218,5 –446,5 2. Stipendiumid/õppetoetused Usuteaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 74,3 331,4 317,4 88,3 Täiendav toetusfond 0,0 64,4 44,8 19,6 Doktoranditoetusfond 0,0 81,3 60,0 21,3 Õigusteaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 192,9 433,5 369,2 257,2 Täiendav toetusfond 0,0 75,6 38,4 37,2 Doktoranditoetusfond 0,0 91,5 12,0 79,5 Arstiteaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 2 386,5 8 781,2 8 821,0 2 346,7 Täiendav toetusfond 0,0 578,9 398,4 180,5 Doktoranditoetusfond 0,0 2 274,0 933,0 1 341,0 Filosoofiateaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 695,8 2 124,8 2 275,2 545,5 Täiendav toetusfond 0,0 684,9 380,4 304,5 Doktoranditoetusfond 0,0 1 169,1 660,0 509,1 Bioloogia-geograafiateaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 477,9 1 953,0 2 258,4 172,5 Täiendav toetusfond 0,0 559,8 354,6 205,2 Doktoranditoetusfond 0,0 1 669,6 1 338,0 331,6 Füüsika-keemiateaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 291,1 1 257,9 1 391,1 157,9 Täiendav toetusfond 0,0 320,2 209,2 111,0 Doktoranditoetusfond 0,0 1 027,3 702,0 325,3 Haridusteaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 106,7 516,1 388,8 234,0 Täiendav toetusfond 0,0 193,5 83,2 110,3 Doktoranditoetusfond 0,0 207,4 84,0 123,4 Kehakultuuriteaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 65,2 425,6 433,1 57,7 Täiendav toetusfond 0,0 138,6 70,4 68,2 Doktoranditoetusfond 0,0 66,3 48,0 18,3 Majandusteaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 227,2 894,0 979,3 141,9 Täiendav toetusfond 0,0 172,7 121,6 51,1 Doktoranditoetusfond 0,0 338,9 252,0 86,9

Lisa 8. Finantstegevus 131

VÄLJAMAKSED Jääk 01.01.2003 Laekumine Kulud Jääk

31.12.2003 Matemaatika-informaatikateaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 180,7 702,6 707,0 176,2 Täiendav toetusfond 0,0 241,7 129,6 112,1 Doktoranditoetusfond 0,0 654,3 336,0 318,3 Sotsiaalteaduskond Stipendiumid/põhitoetusfond 417,2 1 405,7 1 379,8 443,1 Täiendav toetusfond 0,0 326,9 208,8 118,1 Doktoranditoetusfond 0,0 922,6 597,0 325,6 Pärnu kolledž Stipendiumid/põhitoetusfond 23,5 127,7 115,0 36,2 Täiendav toetusfond 0,0 50,4 27,2 23,2 Türi kolledž Stipendiumid/põhitoetusfond 12,9 76,5 69,4 20,0 Täiendav toetusfond 0,0 29,7 16,0 13,7 Narva kolledž Stipendiumid/põhitoetusfond 121,5 513,4 311,4 323,5 Täiendav toetusfond 0,0 220,2 147,7 72,5 Õpetajate seminar Stipendiumid/põhitoetusfond 58,0 384,1 283,2 158,9 Täiendav toetusfond 0,0 158,6 60,8 97,8 Õigusinstituut Stipendiumid/põhitoetusfond 15,3 188,5 24,6 179,2 Täiendav toetusfond 0,0 67,0 0,0 67,0 Stipendiumid/vahetusüliõpilased 819,7 510,0 411,2 918,5 Majandusliku toetuse fond 0,0 112,0 76,8 35,2 Majandus- ja halduskulud 0,0 168,1 46,1 122,0 Stipendiumid kokku 6 166,6 33 291,5 27 971,2 11 486,8 3. Nimelised stipendiumid 601,8 2 462,7 2 738,0 326,5 4. Hõimurahvaste programm 473,4 1 466,0 1 304,5 634,9 5. Sõidusoodustused 340,0 1 170,0 739,2 770,8 6. Õppelaenude kustutamine 109,2 1 606,6 1 695,3 20,5 VÄLJAMAKSED KOKKU 11 462,9 39 996,8 38 666,6 12 793,0 Lisa 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmine 1999–2003 (tuh kr) LAEKUMISED 1999 2000 2001 2002 2003 PÕHIEELARVE 1. Tulud õppetegevusest 1.1. Riiklik koolitustellimus 250 643,8 230 570,2 243 674,2 266 054,0 285 552,4 1.2. Õppeteenustasud 13 958,5 20 014,7 28 442,3 46 246,7 59 180,3 1.3. Avatud ülikool 25 281,2 30 469,0 38 996,6 45 025,5 51 567,2 1.4. Täienduskoolitus 2 900,0 3 527,3 10 603,9 12 044,8 12 949,3 1.5. Residentide koolitus 3 015,0 12 100,0 25 933,0 1.6. Muu õppetegevus 2 988,0 4 468,0 6 416,3 7 233,7 7 356,7 Kokku tulud õppetegevusest 295 771,4 289 049,2 331 148,3 388 704,6 442 539,0 2. Tulud teadustegevusest 2.1. Teadusteemade sihtfinantseerimine 56 380,0 55 102,0 63 744,6 75 909,6 89 341,1 2.2. Infrastruktuurikulude sihtfinantseerimine 15 153,0 17 391,0 20 176,0 20 016,3 25 675,0

2003. aasta aruanne 132

LAEKUMISED 1999 2000 2001 2002 2003 2.3. ETF-i grandid 31 230,6 28 784,5 30 969,2 35 167,3 36 847,4 2.4. Teadus- ja arenduslepingud 20 344,1 26 874,0 33 600,5 31 665,7 43 104,9 2.5. Välislepingud ja -grandid 14 960,7 20 850,2 21 490,0 28 947,6 39 558,9 2.6. Doktoritööde sihtfinantseerimine 10 202,0 9 704,0 10 017,9 8 923,7 8 638,0 2.7. Muu teadustegevus 4 999,7 5 736,6 735,0 2 345,7 2 245,0 Kokku tulud teadustegevusest 153 270,1 164 442,3 180 733,2 202 975,9 245 410,3 3. Muud tulud 3.1. Muud tulud 16 622,1 13 377,7 17 528,9 24 193,9 23 950,9 3.2. TÜ Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus 1 658,8 3 152,9 5 642,8 6 178,3 2 709,4 3.3. TÜ Kirjastus 4 170,2 5 837,8 3.4. TÜ Raamatupood 5 861,9 6 793,8 3.5. TÜ Kohvikud 2 502,0 2 201,1 3.6. TÜ Kesklinna Apteek 15 765,0 15 858,9 18 693,1 3.7. TÜ Tamme Apteek 15 758,5 17 406,8 21 072,3 Kokku muud tulud 62 338,5 64 629,0 62 937,1 30 372,2 26 660,3 PÕHIEELARVE TULUD KOKKU 511 380,0 518 120,5 574 818,6 622 052,7 714 609,5 KAPITALIEELARVE 4. Laekumised kapitalieelarvesse 4.1. Riiklik finantseerimine 11 700,0 9 568,4 18 311,7 5 794,8 5 354,5 4.2. Investeerimislaen 55 000,0 5 800,0 13 476,5 29 200,0 70 000,0 4.3. Euroopa Nõukogu Arengupank 18 934,4 63 460,5 15 746,9 4.4. Tartu linn 4 000,0 6 278,9 3 391,0 4.5. MTÜ Tartu Üliõpilasküla 1 018,6 985,0 3 375,3 6 560,4 4.6. Kinnisvara müük 5 500,0 2 298,4 2 467,3 9 878,0 4.7. Finantstulud 605,6 733,5 1 439,7 1 717,7 1 545,6 4.8. Muud laekumised 1 300,0 2 643,9 2 102,9 KAPITALIEELARVE LAEKUMISED KOKKU 67 305,6 22 620,5 60 745,7 114 938,4 114 579,4 EELARVE TULUD KOKKU 578 685,6 540 741,0 635 564,3 736 991,1 829 188,9 KULUD 1999 2000 2001 2002 2003 1. Teaduskonnad 1.1. Usuteaduskond 2 642,2 2 620,4 3 083,5 3 836,6 4 074,3 1.2. Õigusteaduskond 10 100,0 10 320,1 11 094,8 12 479,7 12 481,5 1.3. Arstiteaduskond 66 126,3 64 246,0 79 568,9 93 000,3 111 105,6 1.4. Filosoofiateaduskond 40 002,0 40 752,0 40 498,7 45 693,1 49 641,7 1.5. Bioloogia-geograafiateaduskond 40 911,9 43 281,1 48 231,0 59 871,9 71 235,4 1.6. Füüsika-keemiateaduskond 29 099,2 27 068,7 30 873,9 36 124,9 41 993,1 1.7. Haridusteaduskond 8 809,0 10 842,1 11 381,2 1.8. Kehakultuuriteaduskond 9 320,7 9 055,9 9 496,5 10 567,7 10 841,8 1.9. Majandusteaduskond 17 780,6 17 238,0 20 103,6 22 686,9 24 988,8 1.10. Matemaatika-informaatika-

teaduskond 17 430,6 16 238,2 16 821,6 22 165,9 26 573,3

1.11. Sotsiaalteaduskond 21 300,9 22 427,4 23 342,1 24 614,3 28 495,4 Kokku 254 714,3 253 247,8 291 923,6 341 883,4 392 812,2 2. Kolledžid 2.1. Pärnu kolledž 4 858,6 6 210,6 9 259,0 8 776,7 11 828,3 2.2. Türi kolledž 1 767,3 2 343,2 3 819,4 3 389,9 3 246,7 2.3. Euroopa kolledž 3 533,8 6 500,1 4 258,5 4 657,4 3 472,1 2.4. Narva kolledž 3 460,0 8 775,2 8 608,1 9 862,6 13 153,6 2.5. Õpetajate seminar 3 924,2 8 625,4 8 893,4

Lisa 8. Finantstegevus 133

1999 2000 2001 2002 2003 2.6. Õigusinstituut 5,002,5 19,673,6 Kokku 13 619,6 23 829,1 29 869,2 40 314,5 60 267,7 3. Osakonnad 3.1. Rektoraat 5 530,8 4 228,8 5 715,3 5 794,4 7 298,3 3.2. Liikmemaksud ja sihtotstarbelised

toetused 4 735,8 4 951,2 4 109,2 4 653,0 10 297,0

3.3. Üldosakond 5 110,8 3 618,1 3 955,7 4 074,8 4 441,9 3.4. Personaliosakond 1 497,6 1 931,4 1 977,3 2 247,5 2 551,2 3.5. Infotehnoloogiaosakond 4 931,3 7 329,1 10 643,5 12 301,0 13 721,2 3.6. Rahandusosakond 3 403,4 3 492,6 4 127,6 4 409,8 4 597,1 3.7. Teadus- ja arendusosakond 11 504,8 8 426,9 4 878,3 2 817,8 3 272,9 3.8. Õppe- ja üliõpilasosakond 4 690,0 6 216,4 4 944,8 4 509,3 5 157,3 3.9. Üliõpilasesindus 445,1 365,8 339,8 580,7 577,3 3.10. Multimeediakeskus 1 084,4 738,0 700,4 720,8 1 194,9 3.11. Kaugkoolituskeskus 2 429,2 3 517,5 4 187,5 4 943,7 4 966,3 3.12. Transpordiosakond 1 870,6 1 054,5 3.13. Haldusdirektori büroo 3 835,8 4 674,1 7 333,7 3.14. Haldusosakond 50 448,7 47 487,5 37 349,6 41 674,5 38 666,9 3.15. Kommunikatsioonitehnika osakond 3 448,2 2 622,1 2 153,2 2 683,4 3 553,6 Kokku 101 130,7 95 979,9 88 918,0 96 084,9 107 629,4 4. Õppe- ja teadusasutused 4.1. Raamatukogu 28 637,1 26 524,1 26 904,6 30 793,0 31 883,7 4.2. Füüsika instituut 19 622,0 19 677,5 23 393,0 27 487,8 27 821,0 4.3. Eesti mereinstituut 21 313,7 16 337,4 18 924,1 4.4. Tehnoloogiainstituut 7 044,7 6 175,0 5 913,4 8 783,4 16 887,8 4.5. Teaduskool 1 015,6 1 076,9 1 071,4 2 112,7 2 450,2 4.6. Teaduskeskus Ahhaa 263,0 1 367,2 1 715,2 2 033,8 2 284,5 4.7. Ajaloo muuseum 1 352,6 1 544,5 1 596,5 2 060,5 2 053,0 4.8. Kunstimuuseum 504,0 498,2 749,1 756,1 958,5 4.9. Botaanikaaed 1 314,9 1 375,8 1 437,8 1 859,2 2 505,9 4.10. Spordibaasid 4 685,7 3 579,7 2 840,7 2 282,3 Kokku 64 439,6 61 818,9 86 935,4 94 506,3 105 768,7 5. Tugistruktuuri asutused 5.1. TÜ Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus 2 502,1 6 831,1 6 873,1 6 392,9 3 224,0 5.2. TÜ Kirjastus 4 101,1 5 496,8 5.3. TÜ Raamatupood 5 880,8 6 665,5 5.4. TÜ Kohvikud 2 465,0 2 214,9 5.5. TÜ Kesklinna Apteek 15 868,1 15 621,4 18 070,7 5.6. TÜ Tamme Apteek 15 729,7 16 961,4 19 955,4 Kokku 46 546,8 53 791,1 44 899,2 6 392,9 3 224,0 6. Väljamaksed rektori reservist ja arendusfondidest

3 944,6 4 696,3 4 105,8 4 055,4 4 866,2

2003. aasta aruanne 134

1999 2000 2001 2002 2003 7. Kapitaliinvesteeringud ja laenude teenindamine 7.1. Investeeringud põhitegevuse objektidele

34 418,5 14 560,7 15 039,6 83 399,1 37 541,1

7.2. Põhitegevuse laenude kustutamine 12 537,0 7 177,2 11 990,9 14 704,5 17 240,6 7.3. Põhitegevuse laenuintresside ja teenustasude tasumine

8 397,3 7 863,5 5 178,0 2 522,9 1 205,6

7.4. Investeeringud ühiselamute programmi

20 749,4 468,5 26 970,5 89 749,0 50 067,6

7.5. Ühiselamute programmi laenuintresside tasumine

963,0 2 118,0 3 080,0 3 760,0 5 257,3

Kokku 77 065,2 32 187,9 62 259,0 194 135,5 111 312,2 KULUD KOKKU 561 460,8 525 551,0 608 910,2 777 372,9 785 880,3