Kuhu küll need stipid jäid?

Kõrgharidusreform tekitab vaid küsimusi, vastuseid

võib ootama jäädagi

SEPTEMBER 2013

JUHTKIRI

Piia Puuraid, peatoimetaja

Foto: Hendrik Osula

Kaua tehtud kaunikene?

Kuulsin seltskonnas, et murelik koo-lidirektor ei oska esimesel septembril õpilastele öelda, kas nad lõpetavad ühe või 20 punktiga. Värsked abitu-riendid on segaduses ja murelikud ning vastuseid ei saa kusagilt. Täpselt sama lugu on ka värskete tudengitega.

Stipendiumid, ainepunktid, raha-trahvid, akadeemilise puhkuse ajal õppimine – uus kõrgharidusreform toob endaga kaasa muudatusi, mis ajavad karva turri igal tudengil. Vastuseid võib aga ootama jäädagi. Nii oli ka Tartu Tudengil tükk tege-mist, et haridusministeeriumist enda küsimustele vastuseid saada, kuid nii see ju olema ei peaks? Kas ei peaks haridusministeeriumi eesmär-giks olema just tudengite kahtlused ja kõhklused ümber lükata, et uus kooliaasta saaks alata rahuliku süda-mega. Kelle huvides on kiirelt ning läbimõtlematult tehtud reform tegeli-kult? Peas mõlgub vaid mõte, et ehk taheti tõesti parimat, kuid välja kukkus nagu alati. Sellisel kujul ei kasvata ülikool enam Eesti helgemaid päid, sest liiga suur pinge ja tähelepanu on koondunud nii-öelda köögipoo-lele. Haritlaselu ja tarkuse kogumine jäävad sellisel juhul tagaplaanile.

Loodame, et Tartu Tudengi esimene number pakub rohkem vastuseid kui tekitab küsimusi. Lisaks suurele sega-dusele, mis ümbritseb uut kõrghari-dusreformi, soovib Tartu Tudeng uuel õppeaastal kaastudengite südametun-nistusele koputada. Mitte Telegrami või Avanejate stiilis, aga kindel on see, et muutus algab just meist endist. Seetõttu loo-dame ka kõikide enda lugejate abile. Värsked mõtted ja head ideed on meie toimetuses alati teretulnud.

Seniks aga ilusat kooli-aasta algust!

Sander Alvin KelderFüüsika 2. kursuse tudeng

Tudengitele, kes on uuel õppeaastal alustanud füüsika, keemia, matemaatika või informaatika erialaga, on määratud korralikud stipendiumid: 200–240 eurot kuus. Vanad õppe- ja täiendav toetus on minevik, seda küll mitte varasema-tel aastatel sisseastunutele, kellele jääb vana toetustesüsteem nominaalõppeajal kehtima. Uus süsteem tähendab sisuliselt seda, et kui varem said õppetoetust igal erialal 40% riigi-eelarvelisel kohal õppivatest tudengitest, mis on füüsika eriala näitel umbes 22 üliõpilast, siis nüüd saavad toetust ainult kaheksa tudengit ehk 15% riigieelarvelistest õppekohtadest. 14 füüsikatudengit, kes enne 84 eurot taskusse pistsid, jäävad nüüd täitsa ilma.

Karm olelusvõitlus Tartu ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnul ei ole stipendium sotsiaaltoetus. «Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) stipen-diumide loomisel võeti põhimõtteks, et toetus on mõeldud akadeemiliselt kõige parematele tudengitele.» Halliku hinnangul peab stipen-diumi suurus olema selle saaja jaoks märgatav. «Pean väga oluliseks rõhutada, et raha stipendiu-mideks tuleb sellel aastal rektori reservfondist,» rääkis Hallik.

Seega võib öelda, et stipendiumisüsteemi muutmine on igati hea. Kui enne sai LTT õpi-lane rahulikult tiksudes, keskmine hinne kus-kil kolme kandis ja nädalavahetusel asukohaks pigem Shooters kui raamatukogu, õppetoetust, siis nüüd tuleb ümber kohaneda. Kui stippi tahad, tuleb Shootersile lähenemiskeeld panna, Facebook ära kustutada, katkestada olemasole-vad sõprussuhted ning kursuselt uued ja targad sõbrad leida. Kui aga enne sessi lõppu selgub, et sa polegi TOP 8 seas? Sõpru pole, Facebooki kustutamist ei saa ka enam tagasi pöörata. Kogu

Kopsaka stipendiumi soolane hind

see aeg, mis sai õpitud, on tühja läinud – stippi ju ei saa. Aga mis siis oleks, kui sokutaks kursuse-kaaslastele enne eksamit sutsuke kõhulahtistit... Pärast eksamit, kui teised taipavad, mis just juhtus, on halvimal juhul keretäis soolas, kuid viiekuine sissetulek see-eest olemas.

Miks ei võiks stipendiume saada aga arvuti-tehnika, geenitehnoloogia ja materjaliteadus? Viimane neist on väga sarnane füüsika ja kee-miaga, ka õppekavad on suures osas kattuvad. «Nii nagu maja ehitamist alustatakse vunda-mendist, nii on mõistlik alustada ka muudes tegemistes alusest, millele rajaneb kõik edasine. Füüsika, keemia ja matemaatika on LTT alusai-ned,» ütleb Hallik. Ega elus on ikka nii, et vahel ei vea – isegi mitte kõige targematel. Miks ei saa näiteks matemaatikud Nobeli preemiat? Nimelt olevat üks Rootsi matemaatik Alfred Nobeli pruudiga natuke kurameerinud ja pruut jätnud

Nobeli lahedama matemaatiku pärast lõpuks sootuks maha. Nobel oli loomulikult solvunud ja otsustas, et matemaatikutele tema oma raha ei jaga. TÜ stipendiumit matemaatikud nüüd õnneks siiski saavad.

Alati on keegi, kes jääb esimesena tiimist välja ja samas leidub ka tiime, mis tegelevad liiga kahtlase asjaga, et neid toetada. See, et Tartu ülikool on otsustanud võimekaid üliõpilasi toetada, on tegelikult ju väga tore.

Kui stippi tahad, tuleb Facebook ära kustutada,

olemasolevad sõprussuhted katkestada ning kursuselt

uued ja targad sõbrad leida, kellega nädalavahetustel

koos õpigruppe teha.

Hirm õppetoetusest ilma jääda ärgitab reaalalade tudengeid küll rohkem pingutama, aga ka sotsiaalsest elust võõranduma.

2

arvamus

TOIMETUSPeatoimetaja: Piia PuuraidKeeletoimetaja: Ave SchmidtReporterid: Britt Rosenberg, Hendrik Osula, Joosep Värk, Merilin Sarapuu, Merilyn SädeKüljendaja: Mark ŠandaliFotograaf: Hendrik Osula

Kaanefoto: Hendrik OsulaVastutav väljaandja: Külli KoortTiraaž: 2000Trükk: AS EcoprintFacebook: www.facebook.com/tartu.tudengKodulehekülg: www.tyye.ee/tartutudeng

Paljud helgemad pead otsustavad vaadata välismaa ülikoolide poole, sest tasuta koht TÜs pole enam saavutus.

Britt Rosenberg

Mitmeid aastaid enne mind Tartu ülikooli õppima asunud tuttavad teadsid öelda, et see, kui sa TÜsse tasuta kohale sisse saad, on suur asi. See, kui sa Tartusse ka korteri leiad, on aga veelgi võimsam saavutus. Viimast mitte seetõttu, et TÜ vastuvõtutingimused kuidagi leebed olek-sid olnud. Asi oli lihtsalt selles, et taskukohast elukohta oli tudengilinna üsna keeruline leida.

Aasta pärast minu sisseastumist on asjad üldpildis üsna samasuguseks jäänud. Endiselt on Tartus tegijam see, kellel on kusagil elada. Ülikooli sissesaanu peab aga ise vaatama, kuidas teiste seas silma paista. Põhjuseks tõik, et kõik sügisel alustajad asuvad õppima samalt pulgalt, nautides üheskoos tasuta õppe magusaid vilju. See, et tasulisi kohti endisel kujul enam pole, tekitab paljudes üllatuslikul kombel rõõmu ase-mel hoopis pahameelt.

Kuulduste järgi pääsesid sel aastal teiste seas TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonda õppima noored, kes peavad Mart Laari praeguse valitsuse juhiks, ei

tunne sõna «opositsioon» tähendust ning jätavad tekste kirjutades lünga mitte kirjavahemärgi taha, vaid ette. Kui need samad värsked koolilõpetajad kandideerinuks ülikooli aasta tagasi, oleks nad ehk pingereast välja jäänud, paremal juhul tasulisele kohale pääsenud. Riigieelarvevälisel kohal õppi-mine ja selle eest maksmine nõuab aga oluliselt rohkem kaalumist, mistõttu võinuks mõni tule-vane tudeng, kes oma erialasse kirglikult ei suhtu, oma koha järgmisele loovutada. Sel suvel polnud sissesaajatel aga vaja palju mõelda, sest kui juba sisse saadi, siis ikka tasuta kohale – täpselt samale kohale, kuhu pääsesid ka pingerea esinumbrid.

Tasuta koha väärilineIgapäevaselt oma kursusega koos õppides ei tea ilmselt paljud, kes nende õpingukaaslastest õpib tasuta ja kes tasulisel kohal. Seda just seetõttu, et tasuline koht nõuab pikemat kaalumist, mistõttu jäävad enamikule kohtadele alles arukad inimesed: nad teavad, et tahavad pingutada ning nende raha saab kulutatud otstarbekalt. Kui tase kursusel on ühtlane, ei huvitagi kedagi, kes seal raha eest õpib, kes mitte. Tihti on tasuta koht – nagu ka medal gümnaasiumi lõpus – oluline just aga selle saaja enda jaoks. Sarnaselt spordis toimuvale võistlevad ka sisseastujad mingil määral üksteisega. Igaüks, kes mingi piirini välja veab, tuleb tasuta õppe vääriliseks. Kes aga viitsiks võrkpallis kümneid vastaseid alistada, kui kõik osalejad lõpuks ikka

esimese koha saavad? Tõenäoliselt vaid need, kel on vähem ambitsioone või parajasti lihtsalt igav. Paljud entusiastlikud tudengid, kes muidu edeta-beli eesotsas säranud oleksid, otsustavad lihtsalt loobuda. Just nemad võinuks aga potentsiaalselt osutuda inimesteks, kes tulevikus meie Eesti ühiskonna või maailma mastaabis ka midagi uut ja suurt ette tahaksid võtta. Kui nad aga teavad, et tasuta kohale saavad kõik, kaasa arvatud need, kes arvavad, et erakond Res Publica siiani tegut-seb, polegi see enam saavutus, mille üle uhkust tunda. Seega võib tark ja ambitsioonikas noor vaadata hoopis mõne välismaise ülikooli poole, kuhu pääsemiseks vajaliku kadalipu läbimine tulevikus ees ootavate pingutuste jaoks vajalikku enesekindlust ja jõudu annaks.

Seega, sina, kes sa sel aastal TÜ tasuta õppesse said. Näita, et sa oled seda kohta väärt ja suudad pingutada nii, nagu pingutaksid sinu kursuse kõige tublimad. Ole nutikas, et teistel sinu ümber poleks häbi. Tasuta ülikooliharidus on midagi suurt ja võimsat, ning kui seda väärtus-tada, võib sellele ehk ka tema au ja väärikus siiski alles jääda. Pinguta, et saada tasuta õppekoha vääriliseks, sest kui sinu eest makstakse, siis sinu peale ka loodetakse. Ning kui sa vestlusel käisid, seal täielikku jama ajasid ja ikkagi sisse said, siis oleks üsna nõme, kui sa esimese semestri lõpus oma võimaluse Tartu ülikoolis tasuta õppida mingil põhjusel lihtsalt käest laseksid.

Tasuta ülikooliharidus, kulukad tagajärjed?

Kas

par

Mik

ko

3

arvamus

Kaspar Kruup

Kuhu jäävad vastused?

Uus õppetoetustesüsteem lonkab ja võib suure hulga tudengeid hammasrataste vahele jätta.

öödunud kevadel kurbliku lõppa-kordi saanud kõrgharidusreform tekitas võimaluse üliõpilaste ja raha suhtele uut hoogu anda. Teate küll,

pikale ja pingelisele kooselule tuleb ikka aeg-ajalt vürtsi lisada. Tudengi ja tema pangakonto abielust enam paremat perekonnanõustamise juhtumit vast ei leiaks.

Kõrgharidusreform, mis tõi endaga üleül-dise tasuta õppe, tõi ka uusi probleeme. Nõnda keelati akadeemilisel puhkusel eksamite soori-tamine ning survestati ülikoole tudengite koor-musnõudeid viimase piirini kergitama. Karmim kord muudab õppimise kõrvalt töötamise ja sellega enda elatamise senisest veelgi suuremaks väljakutseks. Nii mõnigi tudeng võib ülikoolist sootuks välja langeda, kui ühel hetkel toiduraha õppemaksuna sisse nõutakse.

Eranditega ei arvestataKa ametnikud mõistsid seda, haridusministee-rium tuli välja õppetoetuste eelnõuga. Üliõpilaste toetustesüsteemil on õppelaenu kõrvale jättes laias laastus kaks sammast: õppetoetused ja stipendiumid. Nende erinevustest aru saamine võib esimesel lugemisel natuke keeruline olla. Seega, pange nüüd hoolega tähele. Vajaduspõhist toetust makstakse õppimise võimaldamiseks, summas 75, 135 või 220 eurot kuus. See on mõeldud nendele, kelle perekonna majanduslik seis ei võimaldaks neil muidu üldse ülikoolis õppida. Stipendiumi makstakse aga õppimise eest ja tulemuste põhjal. See on oluline sissetu-lekuallikas eriti tublidele üliõpilastele. Toetuse saamine sõltub tudengi leibkonna sissetulekust, stipendiumid aga keskmisest hindest. Üks ei välista teist. Mõlemad on võrdselt olulised ja täidavad erinevaid eesmärke.

Milline on seis täna? Õppetoetused on poo-likult rakendunud ning uus automaatne süs-teem võib suure hulga tudengeid hammasrataste vahele jätta. Süsteem ei võta arvesse olulisi eran-deid ning erandlikus olukorras üliõpilasel pole võimalik tõestada, et ta toetust vajab. Selliste olukordade tarbeks oli planeeritud teine, vaja-duspõhine eritoetus, mis tänaseks veel raken-dunud pole. Stipendiumide ümber toimub aga keerutamine. Vastuseid lubatakse homme või ülehomme või kunagi tulevikus. Muidugi on selge, et need lõpuks ka tulevad. Ja võib-olla tulevadki homme. See ei heasta aga värskete tudengite teadmatuses hoidmist, samas kui kõik uued käsud ja keelud juba kehtivad. Teada on nii palju, et uued stipendiumid hakkavad kindlasti kehtima järgmisel õppeaastal sisseastujatele ning stipendiumi summa on vähemalt kolman-dik miinimumpalgast ehk umbes 100 eurot.

Kõrgharidusreformi käigus said tudengid valusalt vastu näppe, sestap otsustasid nad end toetuste protsessi algusest peale kaasata. Valmistati ette seisukohad ning tutvustati neid ministeeriumis. Tundus, et kõik läheb hästi. Üliõpilased said suisa kaks kohta stipendiumide töörühmas. Saime küll palju vaielda, aga vaidlus-test sündis lõpuks ka tulemus. Laua ümber kõlas küll mitmel korral väljend «poliitiline tahe», mis nähtavasti reaalsuse reeglitest suuremat ei pea, kuid ka üliõpilaste tahe jäi mitmes küsimuses

Kus on stipendiumid?

4

stipendiumid

peale. Näiteks maeti maha idee stipendiumist, mis oleks olnud küll suur, kuid mida oleksid saa-nud umbes üks protsent üliõpilastest. Säärane loteriimäng, kus mõnel erialal ühtegi stipendiu-mit välja ei jagataks, ei ole ju kuidagi motiveeriv.

Suur pettumusÕnneks kaitsesime teaduse toel ära seisukoha, et stipendiumi suuruse kõrval on oluline ka selle saajate hulk. Lepiti kokku, et mõistlik algus-punkt on kolmandik miinimumpalgast kõiki-del erialadel kümnele protsendile tudengitest. Siis asus kõrghariduse osakonda järsku Mart Laidmetsa asemel juhtima Helen Põllo ning korraks tekkis hirm, et varem saavutatu ei jää püsima. Kevadel süvenes hirm veelgi – saime teada, et arutluse all olevaid stipendiume ei plaa-nita 2013. aastal ülikooli astuvatele tudengitele. Peaaegu möödaminnes mööndi, et läks vist jah nii, et terve aastakäik peab ilma hakkama saama. Lõime juba kevadel kümmet sorti häirekella ning nõudsime lahendusi.

Ministeerium saatis aga tagasisidestamisele määruse kavandi, mis suurt kriitikat ei kan-nata. Selle sisu me avalikustada ei tohi, aga oma kriitika me suve keskel siiski edastasime. Ka täna pole veel teada, milliseid ettepanekuid nad arvestavad. Pärast mitmeid kohtumisi on Eesti üliõpilaskondade liit nii kaugele jõudnud, et töötatakse ministeeriumis selle nimel, et vähemalt kevadeks stipendiume tagada. Nöök on aga tohutu, kui mõelda, et tagasisideringist täitub peagi kaks kuud ootamist, ilma ühegi detailse selgituseta tuleviku kohta.

Haridusminister Jaak Aaviksoo, kes kõrg-haridusreformi algul ka stippidest kõneles, on nüüd ideoloogilist kannapööret tegemas. Mida lähemale me tulemusele jõuame, seda

ebameeldivamaks on muutunud tema sõna-võtud: «Mis raha te veel õppimise eest tahate! Äkki küsite varsti tudengipensioni ka?» Sellistest väljaütlemistest sündiv sõnum on suisa skiso-freeniline, kui tema enda ministeerium stipen-diumide realiseerimise nimel pingutab.

Kõrgharidusreformi üheks eesmärgiks oli kvaliteedi tõstmine ning sellega käib ju tahes-tahtmata kaasas ka tublimate tunnustamine. Kui tegelikult ollakse stipendiumide poolt, siis jätab säärane käitumine lihtsalt ärapanemise mulje. Tudengid on ministeeriumiga koostööd teinud. Ometi tundub, et minister püüab meid naeru-vääristada ja demagoogiaga vaigistada. Häbi!

Üliõpilasesindajad on üritanud olla mõistvad ja heatahtlikud partnerid. Igas küsimuses saabub aga ükskord kannatuse piir. Meie jaoks on selleks piiriks hetk, kui ülikoolid ja üliõpilased totaalses teadmatuses õppeaastat alustama peavad. Seega,

hea kaastudeng, jälgi Facebookis üliõpilasesin-duse leheküljel toimuvat, pööra tähelepanu minis-teeriumi pressiteadetele ja minister Aaviksoo sõnavõttudele. Võib-olla on meil mõned vastused juba selle artikli ilmudes olemas. Olgu see kirja-tükk sellisel juhul pilguheit sellesse, kuidas sünnib hariduspoliitika ja kuidas meisse suhtutakse.

ÕISis näeb õppetulemuste statistikatAlanud õppeaastal näevad tudengid ainele registreerunute ja vastajate õppetulemuste koondtabeleid.

Merilin Sarapuu

Iga aine tulemused on nähtaval tabelitena, milles on eraldi välja toodud ainele regist-reerunud tudengite õppetulemuste jaotus. Võimalik on täpselt välja lugeda, kui palju registreerunuid ainesse kohale ei ilmunud ja mitu inimest sai mullu vaadeldavas aines hindeks näiteks A või F-i. Arvestuslike ja mittearvestuslike ainete puhul on tulemused samuti nähtaval.

Tartu ülikooli õppetöö analüüsi spetsialisti Kersti Roosimäe sõnul otsustati õppetule-mused avalikustada, sest nii ei pea tudengid enam spekuleerima, vaid saavad ise järele vaadata, milliseid tulemusi on eelmiste aas-tate üliõpilased mingis kindlas õppeaines saanud ja kui paljud neist on eksami läbinud. Lisaks tabelitele on sama informatsiooni kujutatud ka graafikutel.

«Ülevaade varasematest õppetulemustest annab tudengitele taustinfot, kuid et aines osalejad, nende teadmised ja panus, õppetöö läbiviimise korraldus ning sisu ja nõuded või-vad aastate lõikes muutuda, siis ei ole alust eeldada, et õppetulemuste jaotus aastate lõikes tingimata korduks,» lisas Roosimäe.

Ettepaneku hinnete statistika avalikus-tamiseks esitasid tagasiside töörühmas üliõpilasi esindavad Tartu ülikooli üliõpila-sesinduse liikmed.

ÕISi Mobiil-ID-gaÕISi on alates juuli lõpust võimalik siseneda mobiil-ID-ga. Mobiilne ÕIS m.ut.ee on saanud uue välimuse. Lisaks on ka nutiseadmed senisest paremini toetatud.

Tudengid on ministeeriu-miga koostööd teinud, ometi tundub, et minister Aaviksoo

püüab meid oma skiso-freeniliste väljaütlemistega naeruvääristada ja dema-

googiaga vaigistada. Häbi!

Helen PõlloHaridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja kt

Eelmistel aastatel sisseastunutele kehtis kord, kus õppetoetust anti hinnetepõhiselt. Selline raha jaotamine oli vajadusi silmas pidades väga tihti ebaaus – riik maksis justkui hinnete eest ning toetust tegelikult vajavate noorteni ei pruukinud raha jõuda. Sellest aastast ehk kõrg-haridusreformijärgselt sisseastunutele muudeti sama õppetoetus vajaduspõhiseks ning enam kui kahekordseks.

Seega muudeti sellest aastast õppima asunu-tele õppetoetuse andmise alus selgelt õiglase-maks. Varem sisse astunud noored õpivad ka edaspidi ja saavad toetust sisseastumise hetkel kehtinud reeglite alusel. Vana ja uue õppetoe-tuste süsteemi vahel on üleminekuperiood ning alates 2015. aastast hakkab kehtima ainult vajaduspõhine toetus. Senini saavad enne 2013.

aastat sisseastunud hinnetepõhist õppetoetust.Lähiajal luuakse hinnetepõhised stipendiumid

ka sellel aastal sisse astunutele, kuid neid saab anda alles siis, kui tulevad esimesed õppetule-mused ehk 2014. aasta alguses

Mõistame küll tudengite soovi luua võimali-kult suures mahus eri toetusskeeme, kuid huvi hästi õppida, edasi jõuda ning häid õpitulemusi saavutada peaks tulenema eelkõige üliõpi-lase enda eesmärgist oma erialal tulevikus edukas olla. Praegu peaks meie ühine pingutus olema, et kõik värsked tudengid teaksid, et õppetoetust saab taotleda eesti.ee portaalist. Lisaboonuste ja toetuste eest võitlemine ongi tudengiesindajate kohustus, kuid ärme unusta, et tänavu suurendati nii ülikoolide rahastust, et nad saaks rohkematele noortele õppemak-suta kohti võimaldada ning toetuste süsteem muutus õiglasemaks. Samuti toetuse saajate ning toetuste suurus on keskmiselt enam kui kahekordistunud.

KOMMENTAAR

Uus kord muudab stipendiumide jagamise õiglasemaks

5

stipendiumid

Üliõpilastelt kriitilise hinnangu saanud sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppejõududel lasub kohustus analüüsida, kuidas tulevikus oma ainet paremaks muuta.

Joosep Värk

Suve hakul võttis sotsiaal- ja haridusteadus-konna nõukogu vastu uued tagasiside arves-tamise ja kasutamise põhimõtted, mis peavad üliõpilaste arvamust senisest enam silmas. Uute põhimõtete eesmärgiks on heade õppemeetodite ja õppejõudude esile toomine ning seniste õppe-ainetes olevate vigade parandamine. Näiteks on nüüdsest instituutide juhatajatel kohustus võtta seisukoht õppeainete osas, mille koondhinne on üle 4,7 või alla 3,5. Esimese hinde puhul saab ainet tuua eeskujuks, teise puhul on vaja analüüsida, kuidas ainet paremaks muuta.

Põhimõtete sisseseadmise eestvedajad – tea-duskonna nõukogu üliõpilasliikmed – on tule-musega rahul. Kuigi nõukogus muudeti paari punkti, ei muutnud see nõukogusse kuuluva bakalaureuseõppe üliõpilase Kaspar Kruubi hinnangul nende eesmärki. «Muudeti pigem sõnastust, lauseid tehti veidi pehmemateks.»

Kuigi teaduskonna nõukogu võttis doku-mendi vastu, leidus ka liikmeid, kes olid uue korra vastu. Näiteks ajakirjanduse, kommuni-katsiooni- ja infoteaduste instituudi juhataja kohusetäitja Halliki Harro-Loidi hinnangul on õpetamise ja õppeainete tagasiside küsimus-tiku tulemuste arvestamine õppekavade aren-damises ja õpetava personali motiveerimise

ebaproportsionaalne. «Küsitluse andmeid ei tohiks nii tugevalt väärtustada. Ma olen väga selle vastu, et vaid küsimustiku tulemused lähe-vad õppetööle antava hinnanguna õppejõu taga-sivalimisel nii suurelt arvesse. On aineid, kus õppejõu panus sisu loomisel ei saagi olla õppijale märgatav, sest üliõpilane ei peagi teadma, et ühe loengu taga on tuhandeid lehekülgi lugemust ja aastatepikkune teadustöö.»

Keeruline olukordÜlikooli õppeprorektori Martin Halliku arvates on iseenesestmõistetav, et õpilaste tagasisidet õppejõu tagasivalimisel arvestatakse. «Aga juhin tähelepanu, et see on vaid üks paljudest kritee-riumidest, mis on aluseks õppejõu ametikohale (tagasi)valimisele,» sõnas Hallik.

Harro-Loidi sõnul on õppekavades ka olulisi alusaineid, mis objektiivsetel põhjustel liht-salt ei saa kõrgeid hindeid. «Uus süsteem võib tekitada olukorra, kus oma valdkonna tugeval eksperdil on kahjulik mõnda ainet õpetada, sest selle koondhinne on väga madal.»

Tartu ülikooli üliõpilasesinduse avaliku polii-tika spetsialisti Laura Kalda on Harro-Loidi väidete osas skeptiline. «Mul on raske uskuda, et on aineid, mida ei saagi hästi õpetada. Dogmad on hästi suured. Näiteks see, et õppejõudude arvates peab tagasiside saamiseks palju nalja

viskama, ei vasta tõele. Teaduskondade lõikes sellist korrelatsiooni ei ole.»

Kalda sõnul võib aine tagasisidet paremaks muuta ka triviaalsete probleemide lahendamine. «Näiteks on mõnede ainete tagasidet muut-nud paremaks see, kui õppejõud on kasutanud mikrofoni.»

Lisaks tagasiside arvesse võtmise põhimõte-tele on Harro-Loit kriitiline ka praeguse taga-sisideküsimustiku ja analüüsimisviiside osas. «Ma ei ole sotsiaalteadlasena rahul tagasiside küsimustikuga, mida ühtviisi kohaldatakse erinevate erialade erinevat tüüpi õppeainete ja erinevalt õpetatatvate ainete osas. Ma väidan, et me ei tea täpselt, mida me mõõdame: kas me tagasisidestame struktuuri olemasolevat

ressurssi, õpija motivatsiooni, ainekursust või õppejõudu.»

Laura Kalda sõnul on küsimustik mõeldud just kolme viimase hindamiseks. «Selle jaoks ongi küsimustikus erinevad osad. Näiteks ainetes, kus õppejõude on mitu, on üldine hinnang olnud hea, aga praktikumide õppejõudude tagasiside on erinenud. Üliõpilased suudavad eristada hin-nanguid ainetele ja õppejõududele.»

Halliki Harro-Loit: «Ma olen väga selle vastu, et küsimustiku tulemused

lähevad õppejõu tagasivali-misel nii suurelt arvesse.»

Üliõpilase tagasi­sidel on senisest

rohkem kaalu

6

tagasiside

Merilyn Säde

Õppeaasta alguses toimetavad ülikooliruumides uued noored inimesed. Nende jaoks on kõik tudengieluga seostuv tundmatu ja hirmutav. Värsketel tudengitel tuleb aidata ülikoolieluga tutvuda ja sellesse sisse elada. Selleks on meil tuutorid. Kuid mis saab siis, kui tuutoreid napib?

Augustikuu lõpu seisuga oli kõikide õppeka-vade peale kokku puudu kümme tuutorit. See ei ole üldises plaanis suur arv ning ei tekita esma-pilgul ka mingeid probleeme. Kui aga hakata mõtlema sellele, et puuduolevad tuutorikohad täidetakse teiste erialade üliõpilastega, võib probleeme tekkida küll.

Toon ühe näite. Kui arstiteaduse erialal on praegu puudu kolm tuutorit, siis võib need kohad täita näiteks geenitehnoloogia või infor-maatika tudengitega, sest nendel erialadel on tuutoreid üle, vastavalt kolm ja neli. Kuidas oskab aga informaatika tudeng rääkida arstitea-duse tudengitele professoritest, teaduskonnaga seotud infost või lihtsalt nippidest, mida ühe eriala tudengid muidu ikka omavahel jagavad? Ega vist ei oskagi. Seega ei tundu sellest väga palju abi olevat, kui tuutoriks on mingi muu suvalise eriala tudeng, kes oskab rebasele anda vaid üldist õppeinfot.

Tartu ülikooli üliõpilasnõustaja Liana Martini sõnul tuutordavad tuutorid enamasti lisaks oma erialale ka mõnd sarnast eriala, kus esimese aasta ained sageli kattuvad, seevõrra osatakse ka nõu anda. Kuid siiski jääb õhku rippuma küsimus: kuidas täidetakse tühimikud? Tuutor peab olema väga motiveeritud, et end teistesse erialadesse puutuvaga kurssi viia.

Ingliskeelsel õppekaval ettevõttemajandust õppiv Toomas Salu hakkas tuutoriks, sest soo-vib jagada oma teadmisi enda eriala esmakur-suslastega. «Enne pole minu erialal tuutorit olnud, kes on ise sama õppekava tudeng,» rääkis Salu. Seetõttu loodab noormees, et tuutoriko-gemus on arendav nii talle kui ka juhendata-vatele. «Kuna ma olen ise õppinud ka semestri välismaal, siis ma tean, kus võivad murekohad tekkida.»

Suur vastutusSeega võib väita, et raha ei ole kaugeltki see, mis tuutoreid motiveerib. Pigem soovitakse iseen-nast arendada ja esmakursuslaste elu kergemaks ja lõbusamaks muuta. Kuid kui tuutorlus annab nii iseendale kui ka teistele niivõrd palju, siis miks rohkem inimesi tuutoriks ei hakka? Võib

juhtuda, et takistuseks on just motivatsioo-nipuudus, mis tuutoriks hakkamise mõtetele kriipsu peale tõmbab. Võib-olla tuleks taastada paari aasta tagune süsteem ja tuutoreid uuesti tasustama hakata?

Liana Martini sõnul on viimastel aastatel makstud nii jätku- kui ka välisüliõpilastuutori-tele ühekordset hüvitist. «Siiski püüame moti-veerida aktiivseid noori läbi selle, et tunnustame tuutorite olulisust ning vajalikkust ülikoolis,» ütles Martin ja lisas, et üliõpilastele pakutakse läbi tuutorite koolituse harivat kogemust, mille raames saadakse ka ainepunkte.

Võib-olla peaksid tuutorid ka ise oma ame-tit teiste üliõpilaste seas rohkem reklaamima. Tuutorite endi lobitöö tudengite seas töötaks tõenäoliselt paremini kui ülikoolipoolsed pla-katid ja kutsed.

Tuutoriks hakkamine nõuab tudengilt kahtle-mata väga palju teadmisi ja motivatsiooni. Kuna praegu võetakse tuutoriteks kõik soovijad, siis loodame, et neis on kõvasti innukust ja energiat. Koputan siinkohal tuutoritele südametunnistu-sele ja kiidan neid samaaegselt, sest teie õlgadel on suur vastutus – aidata esmakursuslastel saada elutähtsat informatsiooni ja tuge.

Tuutorite vähesus sunnib teistest teaduskondadest abi otsimaKuna osadel erialadel tuutoreid napib, võib arstitudengeid juhendama asuda näiteks geenitehnoloog.

7

tuutorid

Kaubamaja allahindluste-aegne reklaam on näide sellest, kuidas meedia kuvab ebaloomulikke iluideaale, milleni reaalsuses on raske küündida.

Sabina VatterPsühholoogiatudeng

Nii mõnigi märkas suviste allahindluste ajal Tartu ja Tallinna kaubamaja reklaamplakatit, kus välisfassaadil ilutses mitmekorruseline pilt (pool)alasti naisest, kelle intiimsed kehaosad on kaetud kolmetäheliste vihjetega: OMG, WOW ja LAH. Ilmselgelt on kujutatud modell pikk, kõhn ja näiliselt on tema kehamassiindeks alla normaalkaalu piiri, mis viitab alakaalulisusele ja ehk ka anoreksiale. Tekib küsimus, miks on tuntud pood lisasoodustuse reklaamimiseks valinud ülisaleda naise, kes on lisaks sellele ka

alasti? Kas kaubamaja eesmärgiks ei ole mitte inimestele toodete müümine?

Kaubamaja infojuhi Riina Midti sõnul ei ole SAH-kampaania visuaalide ja teleklipi ees-märgiks mitte tähelepanu juhtimine modelli kehakujule, vaid kampaania sõnumi «Müüme Kaubamaja paljaks» edastamine ehk müüa ära ka mannekeenidel seljas olevad rõivad. Samuti tõi Midt välja, et välisfassaadi reklaamplaka-til kujutatud modell ei erine oma mõõtudelt

modellimaailma standarditest ning et lisaks nimetatud modellile esines kampaania teleklipis ka veidi kurvikam modell.

Hea küll. See tähendab, et alasti modell pee-geldab kaubamaja tühjaksmüümise põhimõ-tet. Aga samahästi oleks võinud kujutada ka ju tervisliku välimuse ja normaalse kehakaaluga naist, kelle riided ja aksessuaarid on soetatud kaubamajast.

Arvatakse, et üks meelitav reklaam edastab sõnumit inimesest, kes on enesekindel ja ambit-sioonikas ning teab, mida ta tahab ja teab, mis talle meeldib. Hea reklaam tekitab soovi sarna-neda selles näidatavale imidžile, mis tähendab, et toode müüb. Antud juhul tekitab aga riieteta naine vastumeelsust ja ei tekita kohe kindlasti soovi kaubamajas ostelda. Sellise liigkõhna naise kujutamine reklaamplakatil jätab justkui mulje, et naisel ei ole raha, et süüa ja riideid osta ning raha teenib ta keha eksponeerimisega. Kõik see paneb kurvastama, sest kogu maailmas kujutatakse meediapiltidel ülipeenikesi naisi ning reaalsuses on tüdrukutel ja naistel selliste ilustandarditeni raske jõuda.

Loomulikkus jälle moesAlates 1960ndatest, kui esimeseks supermo-delliks sai Twiggy, on levima hakanud peene, saleda ja üldjuhul pika naise kujutamine mee-dias. Twiggy oli noor kondine neiu lapselike näojoonte, poisilike juuste ja sähvivate ripsme-tega, kes muutus miljonite teismeliste tüdrukute iidoliks kogu maailmas. Pool sajandit hiljem on

peenikeste naiste kujutamine enamikule rek-laamfirmadele ikka veel omane, kuigi samas on viimasel kümnendil hakanud levima ka tendents kujutada naisi loomulikuna – nende tavalises suuruses ja naturaalse iluga. Aina enam koguvad populaarsust niinimetatud loomulike modellide agentuurid ja põhimõtted, et tervislik on parem kui ülipeenike. See on ainult kiiduväärt ja vastab tsitaadile «Terves kehas terve vaim!».

Inimkeha kujutamine on muutunud läbi sajan-dite jälgides põhimõtet, mis oleks just sellele ajastule võimalikult atraktiivne ja ligimeelitav. Enamik nüüdisaja noorte-, naiste-, ilu- ja moeaja-kirjadest kujutavad ilusaid, positiivseid ja saledaid naisi, mis sageli paneb lugejaid tundma rahulole-matust iseenda suhtes. See on aga omakorda ajen-diks tegutsemisele: ilutoodete ostmine välimuse korrigeerimiseks või dieedipidamise alustamine kehakaalu ja –kuju muutmiseks. Lõppude lõpuks on kõige tähtsam aga tervislikkus ja tasakaal toi-tumise, liikumise, spordi ja igapäevaste tegevuste vahel. Jääb vaid loota, et tänapäeva reaalsuses kujutatavad pildid inimestest saavad ükskord ka päriselt reaalseteks ja loomulikeks piltideks kaunitest ning tervetest inimestest.

Kaubamaja reklaamikampaania riivas hea maitse piire

Lõppude lõpuks on kõige tähtsam ikkagi tervislikkus ja tasakaal toitumise, liikumise,

spordi ja igapäevaste tegevuste vahel.

Kaubamaja kampaania sai sotsiaal­meedias tulise vastukaja ja tekitas ohtralt kõneainet.

8

kampaania

Kristjan LindRobotex 2013 turundusjuht

Kaugele on jäänud ajad, mil ühiskonna eliitkiht sai endale lubada isiklikke orje, kelle ülesandeks oli oma peremehe põldu harida ja karja kasvatada. Mõnel eriti rikkal oli ka ori, kes teda riietumise ja saunaskäigu juures aitas. Tegelikult on laiskus ja sellest tingitud püüdlus jõudeelu suunas inimloomusele omased ning kui kõrgele tõusnud moraalinorm ei luba enam inimorjust, siis tuleb leida teine tee – robotid.

Kui vaadata ringi tänapäevases tootmishoones, siis on kõik vaevanõudvamad tööülesanded usaldatud robotitele, inimeste roll on neid vaid kontrollida. Robottöölised ei nõua palka, ei puhka, ei väsi ega eksi. Tekib küsimus: milleks üldse veel inimtöölised? Põhjus on lihtne – raha! Hetkel veel on enamikus tootmisvaldkondades inim-tööjõud odavam. Nii nagu meie vanaemadel oli nende nooruspõlves võimatu ette kujutada, et kunagi võiks mõni inimene isiklikult omada arvutit – tol ajal oli tegemist ju terveid ruume täitvate ülikallite seadmetega –, naeravad tõenäoliselt ka meie lapselapsed meie tänapäevaste mõtte- ja teguviiside üle. Robotite ülestõus on täies hoos ning seda peatada on võimatu.

Ennastarendav hobiTasub vaid veidi ringi vaadata ning me märkame enda ümber väga palju ümberprogrammeeritavaid isetoi-mivaid masinaid, teisisõnu roboteid. Ühiskondlikes hoonetes valavad nad kohvi ja jagavad saiakesi; bensiinijaamades pesevad autosid; tööstushoones keevitavad konstruktsioone ning maanteede ääres pildistavad kiiruseületajaid. Nad on kõikjal. USAs on lubatud liiklusesse isegi robotautod. Kuna robotite ülestõusu peatada pole võimalik, on küsimus vaid selles, kummale poole revolutsiooni jääd sina? Kas sa oled see, kellelt robotid töö ära võtavad, või see, kes neile tööd andma hakkab?

Robotite hõivamise meetodeid on mitmeid. Loomulikult ei ole tulevikus igaühel kohustust panna kokku oma isiklik robot, küll aga võimaldab selline teguviis mõista meid ümbritsevaid muutusi ning nuputada välja mõni innovaatiline lahendus, kuidas roboteid ära kasutada. Esmapilgul tundub, et robootika ja robotiehitus on jõukohane vaid ülikoolis vastavat eriala õppinutele ja

tuupuritele. Tegelikult on aga robootikas esimesed sam-mud üpris lihtsad ja loogilised. Et jõuda keerukamate robotiteni, tuleb lihtsalt samm-sammult õppida. Esimeste LEGO-robotite programmeerimine on jõukohane juba 12–13-aastastele, sealt edasi liigutakse aina keeruka-mate ülesannete juurde. Robotiehituse näol on tegemist äärmiselt kasuliku ja ennastarendava hobiga. Selle juures mõistad sa tõeliselt mitmete pähetuubitud matemaatiliste valemite kasulikkust.

Eestis tegutsevad robotiklubid peamiste suuremate reaalteaduslike ülikoolide juures. Samuti on olemas palju huviringe ning internetikommuune. Eesti robotiehita-jate aasta kulminatsioon on robotivõistlus Robotex, mis toimub Tallinna tehnikaülikooli koordineerimisel ning koostöös Tartu ülikooli ja Eesti infotehnoloogia kolled-žiga. Robotexilt leiab omale sobiva võistlusklassi igaüks. Võisteldakse nii LEGO-klassides, mille võistlusroboti esmased programmeerimisvõtted on võimalik selgeks õppida kohapeal. Lisaks leiab väljakutseid ka tõeliselt vilunutele – 3 kg Sumo ja ICD Grand Challenge on selleaastased maiuspalad kogenud meistritele.

Albert Einstein on öelnud «Ainus, mis segab õppimist, on haridus». Usun, et ta mõtles selle all meie haridus-süsteemi üksluisust, mis ei lase tärgata sellel sädemel hinges, et leida endale huvipakkuv teema ning süveneda sellesse jäägi-tult. Seega kutsun kõiki üles leidma oma igapäe-vate gevuste kõrvalt see vähene aeg ning proovida robotiehitust. Pane kokku endale jõu-kohane robot ning tule võistlema Robotexile.

Robotex 2013 toimub 16. ja 17. novembril

Robotiehitusega saab ka rüblik hakkama

Novembris asuvad Robotexil taas võistlustulle tudengite ehitatud robotid. Roboti ehituseks on võimalik taotleda ka toetust. Kokku jagatakse välja 2000 eurot ning avaldusi võetakse jooksvalt vastu kuni 15. septembrini. Robotexi turundusjuht Kristjan Lind räägib lähemalt, kuidas ja miks robotid meid igapäevaselt puudutavad.

9

robotex

eksperiment

Mida valida?

1. Vana kool: paber ja pliiats

See on õpingute alguses ka paljude tuden-

gite lemmik. Hiljem aga vahetatakse vihik ja

pastakast muljutud käsi erinevatel põhjustel

elektroonikaseadmete vastu välja. Brent ise

tunnistab, et kirjutada ta ei armasta. Arstile

kohaselt on ka käekiri muutunud võrdlemisi

loetamatuks. Viimast tõestab ka katse. Kiiresti

kirjutamise tulemusena sai märkmiku suu-

rusesse plokki kirja pea veerand etteloetud

sõnadest. Sealhulgas ka lühendid ja märksõ-

nad. Kiirustamisel oli aga oma hind. Nimelt

paljud laused ja mõtted jäid poolikuks ja käe-

kiri oli isegi autorile endale raskesti loetav ja

arusaadav.See tähendab, et tudeng, kes pole eriti har-

junud käsitsi kirjutama, võib esimese hooga

maha saada konspektiga, millest hiljem on

väga keeruline aru saada. «Käsitsi kirjutamine

on suhteliselt efektiivne, kuid nõuab suurt

keskendumist, et kõik ilusti nii kirja saaks, et

ka pärast oleks lihtne aru saada,» põhjendas

katsejänes. Lisaks tõi ta käsitsi konspektee-

rimise plussina välja võimaluse väga lihtsalt

kirja muuta. «Lihtsalt tõmbad valesti läinud

sõna maha ja kirjutad uue asemele,» selgitas ta.

Selleks, et loengust ka midagi kasu oleks, tuleks usinalt konspekteerida.

Uue õppeaasta alguses võtsime luubi alla erinevad võimalused,

kuidas loengus kuuldu talletada.

Hendrik Osula

Konspekteerimisega puutuvad mõned tudegid esimest korda kokku alles esimesel ülikoolinädalal. Kuna kogemu-sed konspekteerimisega – sellisel kujul nagu seda ülikoolis tehakse – puuduvad või on väga põgusad, ollakse tihtipeale dilemma ees, et kuidas ja millega seda kõige kasulikum teha oleks. Sellest inspireerituna viisime läbi eksperimendi, et välja selgitada, kas arvuti on ikka konspekteerimiseks parem kui käsitsi kirjutamine. Või on hoopis tahvelarvuti selles valdkonnas uus lipulaev?

Eksperimendi läbiviimisel aitas meid arstitudeng Brent Mööl, kes oli valmis kuulama kolme füüsikaalast teksti ja need võimalikult arusaadavalt kirja panema. «Ma pean märkima, et ma ei ole väga konspekteerija tüüpi, vaid pigem kuulan loengutes tähelepanelikult ja vajadusel loen hiljem teemakohast kirjandust,» rääkis ta enne katse algust. Oma esimese ülikooliaasta jooksul ei kirjutanud ta ühtegi konspekti, ei käsitsi ega arvutiga.

Et tulemused kolme erineva konspekteerimise viisi puhul oleksid võrreldavad, kasutasime iga katse juures võrdse pikkuse, kuid erineva sisuga tekste, mis loeti ette mõistliku kiiruse ja väikeste pausidega, et imiteerida päris loengusituatsiooni. Eksperimendi eesmärk oli kirja saada võimalikult palju informatsiooni ning suuta seda pärast olemasoleva konspekti abil ka n-ö peegeldada ehk taasesitada.

tahvelarvuti rüperaalpastakas

10

MIHKEL RAUD

ANDRES MÄHAR, RIHO KÜTSAR, KAIS ADLAS, MARGUS JAANOVITS, MARTIN KÕIV, OTT SEPP, PRIIT STRANDBERG, MARIANNE KÜTT

TEKST JA LAVASTUS ANDRES NOORMETS (Endla)

MUUSIKALINE KUJUNDUS ANDRES NOORMETS, MIHKEL RAUD, ALARI PIISPEA, MARGUS TAMMEMÄGI, ELE SONN

MUSTA PORI NÄKKU Hooaja peasponsor

EsitlebEtendused Vanemuise teatris

vanemuine.ee

2. TahvelarvutiTestis kasutasime kümnetollise ekraaniga tahvelarvutit

ja dokumentide loomiseks mõeldud programmi. Enne kirjutama asumist oli Brent positiivselt häälestatud, kuna oli oma sõnade kohaselt just hiljuti oma tuttava iPadis aega veetnud ja ka klaviatuuri võrdlemisi palju kasutanud. Konspekteerima asudes selgus aga kurb tõsiasi – tahve-larvuti ekraan on konspekteerimiseks võrdlemisi kehv vahend. Kirja sai küll sama palju sõnu kui käsitsi, kuid teksti redigeerimine jäi tagaplaanile. Paljud kirjavead jäid parandamata ning täpitähti ja numbreid lisada oli väga tülikas. Kuigi kirjutajal endal teksti loetavusega probleeme ei olnud, oleks mõnele võõrale lugejale paljude näpuviga-dega ja poolikute lausetega tekst paljuski arusaamatuks jäänud. Brendi hinnangul on käsitsi kirjutamine ikkagi pikemas plaanis etem kui tahvelarvuti kasutamine. Ainus pluss tahvelarvuti juures on see, et hiljem on teksti lihtne kujundada ja parandada. Lihtsam on ka hiljem tuttavate ja kursakaaslastega konspekti jagada. Samuti on tahvel-arvutit kerge ja mugav loengutes kaasas kanda.

3. SülearvutiArvuti kasutamine oli katsealusele kõige tuttavam.

See võib olla ka põhjus, miks just kolmas katse kõige paremini õnnestus. Seekord sai kirja üle poole sõnadest, mis ette loeti, nii et tulemus oli pea kaks korda parem kui esimesel kahel katsel. Seda oli näha ka hiljem teksti ette lugedes – arusaamisega ei tekkinud mingeid probleeme. Kõik tähtis oli kirjas ja lihtsasti eristatav. Kirjavigu oli ka oluliselt vähem kui tahvelarvutiga või käsitsi kirjutades, nii et ka võõras inimene saaks tekstist ilusti aru.

Brent tõi arvuti suure plussina välja ka selle, et juba kirjutamise ajal on võimalik bold´i või mõne muu eral-dusviisiga olulisemad kohad tekstist esile tõsta. Nii on hiljem konspekti lihtsam lugeda. Pärast on veel võimalik lisada sinna pilte või skeeme, et dokumenti sisukamaks muuta. Saab ka õppejõu slaididest nutitelefoniga pilti teha, et see hil-jem arvutis teksti juurde lisada. Seega napsas arvuti ülekaaluka võidu.

Antud eksperiment küll Brendi maailmavaadet konspekteerimise suhtes

ei muutnud, kuid kui loengutes teksti kirjapanek siiski vajalikuks peaks

osutuma, valiks meie katsealune kindlasti rüperaali, sest nagu ka selgus

eksperimendi käigus, on tegu kõige efektiivsema ja võimalusterohkema

konspekteerimisvahendiga. Kui aga arvutit kasutada ei saaks, kirjutaks

ta käsitsi. Tahvelarvutil pikemate tekstide konspekteerimine ei ole eriti

mugav ning nõuab palju harjutamist või trükkimise lihtsustamiseks mõne

lisavahendi hankimist.

11

eksperiment

MIHKEL RAUD

ANDRES MÄHAR, RIHO KÜTSAR, KAIS ADLAS, MARGUS JAANOVITS, MARTIN KÕIV, OTT SEPP, PRIIT STRANDBERG, MARIANNE KÜTT

TEKST JA LAVASTUS ANDRES NOORMETS (Endla)

MUUSIKALINE KUJUNDUS ANDRES NOORMETS, MIHKEL RAUD, ALARI PIISPEA, MARGUS TAMMEMÄGI, ELE SONN

MUSTA PORI NÄKKU Hooaja peasponsor

EsitlebEtendused Vanemuise teatris

vanemuine.ee

Viis ideed, mille peale tuli keegi enne sind

Telefoni laadiv ridikülKas instagrammimine, facebookis surfa-

mine, pildistamine ja helistamine kulutavad sinu nutitelefoni aku juba lõunaks tühjaks? Kas taaskord pead sa välja otsima tülika kaabli, et oma telefoni laadida? Niisiis, kõik, kellele meeldib käekotti kanda, siin on teie murele lahendus. Ridikül, mis laeb sinu tele-foni silmapilkselt, kohe, kui selle kotitaskusse asetad. Koti enda aku on laetav samuti hõlpsalt ja juhtmevabalt – lihtsalt aseta kott õhtul spetsiaalsele alusele ja hommikuks on aku täis. Koti hinnad algavad 140 eurost.

Ulmeline abimeesOled sa kunagi tundnud, et pea

kohe üldse ei võta või et mõtted uita-vad igal pool mujal kui loengumaterjali juures? Siin on su probleemidele lahendus: Meloni peapael, mis mõõ-dab aju keskendumisvõimet ning mil-lega ei oleks häbi ka klubisse minna. Kõlab nagu ulme, kuid tegelikult on tegu töötava seadeldisega, mis ütleb sulle, kas on õige aeg õppimiseks või hoopis sõpradega välja minemiseks. Meloni ja spetsiaalse treeningprog-rammi abiga saad ka arendada oma keskendumisvõimet, et sessi ajal eksamiteks õppimine kui võluväel mööduks. Selline imeriist maksab 100 eurot ja on kättesaadav alates aasta lõpust.

Kaks liitrit puhast piduOn reede õhtu, lähed sõpradega Pirole istuma.

Haarate kaasa ka mõned õlled, et ikka oleks, millega keelt kasta. Kohale jõudes avastate aga nör-dimusega, et õlled on vahepeal soojaks läinud. Kas nüüd tulebki sooja õlut lürpida ja mingit muud moodi kuidagi ei saa? Saab ikka küll! Vähemalt Drinktanksi vaat-pudel-kanistriga! See töötab kui termos, hoides õlle või mõne muu joogi ilusti külma ning gaasilisena. Termosel on küljes voolik, millega saab kesvamär-jukest ka ülejäänud seltskonnaga jagada. Tegu on tõelise peolõvi ja õllesõbra must-have aksessuaa-riga, mis mahutab peaaegu kaks liitrit puhast pidu! Kätte saab selle 49 euro eest. Täiskomplekt koos voolikuga maksab 72 eurot.

Tudeng, ole laetudShakiraliku nimega WakaWaka Power on

nutitelefoni suurune karbike, mis sisaldab korraliku mahutavusega akut, päikesepaneeli ja kaht lampi. Päikesepaneeliga saab täita akut, et vajadusel telefoni või mõne muu tehnikavidina kiiresti tühjenev energiaallikas taas täita või äkilise elektrikatkestuse ajal lambivalguses loengust väljapääsu otsida. Kui sinu tehnikavidina aku on niigi juba üüratu ja kunagi tühjaks ei saa, kuid elektrikatkestused ja pimedus tekitavad aeg-ajalt probleeme, saad sa endale soetada ainult lambiga WakaWaka, 29 euro eest. Kui su taskus olev telefon vajab aga sageli laadimist, võiksid soetada kallima, 69 eurot maksva versiooni.

Unesõbra jaanalinnupadiKes on tudengi parim sõber? Toakaaslane?

Kursakaaslane? Õppejõud? Ei, me kõik teame, et õige vastus on uni! Kahjuks kipub aga nii olema, et oma parimat sõpra näeme tihtipeale liiga harva. Selleks, et nautida und absoluutselt igal pool, igal ajal ja igas asendis, tuleb õppust võtta jaanalindudelt, kes on meistrid oma pea peitmises. Kuna aga liiva sisse just igaüks meist oma peanuppu peita ei soovi, on valmis kootud iga unesõbra parim kaaslane – jaanalinnupadi! Tegu on hiiglasliku padjaga, millel on neli auku. Ühest paned oma pea sisse, teine on aga selleks, et hapnikku jätkuks. Kaks viimast on käte jaoks, selleks, et sisse võtta tõeline uneasend – käed lauale ja pea kätele. Kui uni ikka peale ei tule, on tegu lihtsalt ülimalt atraktiivse peakattega, millega ei jää sa kuskil märkamatuks! Kui su vanaema ei ole nõus sulle sellist imevigurit valmis hee-geldama, saab selle tellida internetiavarustest kõigest 80 euro eest.

Hendrik Osula

Kõik suurimad leiutised ajaloos on sündinud tänu laiskusele. Inimese loomuses on püüda toimetada ikka lihtsamalt ja kiiremini. Nii me mõtlemegi välja uusi asju ja viise, kuidas enda elu hõlpsamaks ja paremaks muuta. Need leiu-tised ei pea olema midagi väga suurt ja revo-lutsioonilist, et läbi lüüa. Piisab heast ideest. Siinkohal tooksin välja viis pisikest ideed, mis said finantseeringu Kickstarteri ühisrahastus-platvormi projektist ning mis võiksid pea iga tudengi elu natuke muretumaks muuta.

tehnoloogia