TOE-TUST

EI SAA!

Töötasid suvel äraelamiseks hamburgeriputkas?

Su vanemad teenivad euro liiga palju?

Õde sai 18 ja käib keskkoolis?

OKTOOBER 2013

JUHTKIRI

Piia Puuraid, peatoimetaja

Foto: Hendrik Osula

Tants ümber toetusteVahetult enne eelmise Tartu Tudengi ilmumist teatas haridus-ja teadus-ministeerium, et kevadel saab stippi küll. Kuid varasemalt arutluse all olnud kümne protsendi asemel kõigest üks protsent kõikidest tudengitest.

Paljude jaoks tundub see järjekordse sketšina mõnest huumorisaatest. Naljast on aga asi kaugel. Kui raha ei ole, peaks tudengit aitama majandus-lik toetus. Selle kuu kaaneloos toome aga välja hirmutavad anomaaliad, kui-das tegelikult toetust vajanud tudeng sellest suu puhtaks peab pühkima. Selliseid juhtumeid tuleb päevavalgele üha enam. Abi ei paista aga kusagilt saabuvat. Veel vähem sooviks keegi ju tunnistada, et suure hurraa ja kiiruga vastu võetud kõrgharidusreform ongi vigane ja midagi peab muutma.

Majanduslik toetus peaks välistama, et värsked üliõpilased täiskoormusega õppimise kõrvalt tööl käivad. Samas ei saa aga öelda – ka meie väikesele uurimustööle toetudes –, et esma-kursuslaste seas töölkäimine kuidagi vähenenud oleks. Nii teab arvatavasti iga tudeng mõnd teist, kes pelgalt äraelamiseks täiskohaga tööl käib. Kuid hakkama peab ju kuidagi saama. See, kui raskeks või kergeks nõuete täitmine osutub, saab öelda alles uuel aastal, kui esimene sess seljataga.

Seda, et üliõpilase rahakott on väga õhuke, teavad kõik. Seega toomegi teieni parimad võimalused, kuidas odavalt hakkama saada. Ja avasta-misrõõmu jagub tõesti. Tuleb välja, et kõigest kaheksa euro eest on võimalik endale soetada täiesti korralik kirjutuslaud.

Eks tudeng peabki olema nupukas, et hakkama saada. Loodame, et oktoobrikuu Tartu Tudeng aitab sel-lele vaid kaasa.

Lootust on, kui just külm ära ei võta!

Kristjan Lukk

«Töötab!» kuulutas valimisreklaam Tartu bus-sipeatuses. Statistika näitab, et üliõpilane töö-tab samuti, sest teisiti ei saa. Siiski pole see konkreetne sõnum temale suunatud. Tegelikult pole enam kui 60 000-pealisele Eesti üliõpi-laskonnale suunatud ükski kohalike valimiste eelsetest peamistest sõnumitest. Milline peaks siis olema kõigi nende täiskasvanud inimeste valimiskäitumine?

Iseenesest on arusaadav, miks hoiduda koha-likel valimistel tudengitele lubaduste andmisest. Esiteks, kõrghariduspoliitika on suuresti riigi ajada. Teiseks on tudengkond äärmiselt mitme-tahuline, koondades suure absoluutarvu taha erineva vanuse, tausta ja päritoluga inimesi, mis teeb keeruliseks kõrgharidusasutustega tihedamalt asustatud piirkondades ühiste veks-lite väljakäimise.

Väiksemate kohalike omavalitsuste suurim hirm tudengiikka jõudnud noorte pärast on ilmselt see, et üliõpilased esmalt oma sissekir-jutuse suurema paiga kasuks välja vahetavad ja hiljem üleüldse kodukoha jätavad. Suuremad ülikoolilinnad seevastu tahavad tudengeid endale meelitada. Tallinn kasutab selleks tasuta ühistransporti, mille puhul on tudengi jaoks rahaline võit ühes kuus 8,5 eurot. Kas loobuda selle summa nimel ühendusest kodukohaga?

Vaid paar lubadustSisuliselt on parteid ja valimisliidud andnud kamba peale kokku vaid kaks tudengkonna jaoks olulist lubadust. IRL on lubanud tasuda pärast kõrgkooli lõpetamist Tartusse töötama jäävale noorele õppelaenu osamakseid kolme aasta jooksul. Siinkohal tuleb meenutada, et suur osa tudengitest laenu enam ei vaja, sest kõrgharidus on alanud õppeaastast teatud tingimuste täitmisel tasuta. Samas peab osa sisseastunuid õppelaenu siiski võtma, sest sel-lesama erakonna loodud kõrgharidusreformiga

Kuidas kohalikud valimised tudengit kõnetavad?

pole värskete tudengite töölkäimise võimalused kuigi kergete killast.

Teine huvitav leid tuleb valimisliidult Isamaaline Tartu Kodanik. Nimelt tahavad need elukutselistest poliitikutest kaugele jäävad linnakodanikud algatada koostöös kõrgkooli-dega ühiselamufondi, et aidata Tartusse elama tulevaid tudengeid majutuse leidmisel. Kuidas mõjutab see aga üürikorteriturgu, vajaks juba pikemat analüüsimist.

Need kaks lubadust ei saa kindlasti olla ain-sateks põhjusteks, miks üht või teist poliitilist jõudu või nime valida. Siinkohal tulebki mängu tõsiasi, et tegelikult elab Tartus palju rohkem inimesi kui rahvastikuregistris kirjas. Olete ilm-

selt näinud Rüütli tänavat suveõhtutel? Suurem osa tudengkonnast on suveks Tartust lahkunud oma päris kodukohtadesse. Seega võib eeldada, et ka nende hääled lähevad kuhugi mujale.

Kuigi kandidaatidel pole konkreetseid luba-dusi kõrghariduse osas, soovitan igal tudengil leida see inimene, kes on valmis seisma kõige selle kaudse eest, mis muudab õppimisprotsessi paremaks. Kui oled pärit väljastpoolt ülikoo-lilinna, siis aitab teadmine, et kodukohas on kõik kindlates kätes, paremini kauges linnas eneseharimisele keskenduda. Kõrgharidusega seotud valimislubaduste pärast ära muretse. Üliõpilaskonnad plaanivad 2015. aasta riigikogu valimisteks koostada oma platvormi, mille täit-mist ka poliitikutelt nõuavad. Siis tudengeid juba tasuta ühistranspordiga ära ei osta.

Tallinn meelitab tudengeid tasuta ühistranspordiga

pealinna sisse kirjutama. Kas igakuine 8,5-eurone rahaline

võit on piisav, et loobuda ühendusest kodukohaga?

Kohalikud valimised on ukse ees, kuid tundub, et tudengid on nendel valimistel sootuks unustatud.

2

arvamus

TOIMETUSPeatoimetaja: Piia PuuraidKeeletoimetaja: Ave SchmidtReporterid: Anu Sildnik, Britt Rosenberg, Kristjan Lukk, Merilin Sarapuu, Merilyn Säde, Siiri Mugra, Triin ÄrmKüljendaja: Mark ŠandaliFotograaf: Hendrik Osula

Kaanefoto: Hendrik OsulaVastutav väljaandja: Külli KoortTiraaž: 2000Trükk: AS EcoprintFacebook: www.facebook.com/tartu.tudengKodulehekülg: www.tyye.ee/tartutudeng

Kui tunned, et õpitud eriala ei ole ikka päris see ja tekitab vaid meelehärmi ei tasu kohe õpingutest loobuda, vaid valida kõrvaleriala kasuks.

Kõrvaleriala valinud tudeng panustab tulevikku ning näeb, teab ja jaksab teistest tudengitest rohkem.

Britt Rosenberg

Igaühe teele satub vahel raskeid ning hoolikat kaalumist nõudvaid valikuid: kas minna hilis-õhtul sõbra sünnipäevapeole või teha sellele järgneval hommikul võimalikult produktiivselt grupitööd. Hing justkui ihkaks mõlemat, aga mõistus soovitab valida ühe kahest. Kuigi valik grupitöö ja peo vahel on keeruline, peavad pal-jud meist rinda pistma ka oluliselt raskemate otsustega. Näiteks siis, kui sihiks saab kõrg-haridus, ent erialasid, mida ülikoolis korraga õppida tahaks, on mitu.

Kui minul eelmisel sügisel esmakordselt oma erialavaliku suhtes kahtlused tekkisid, polnud see mitte seetõttu, et mulle valitud eriala meel-dinud ei oleks. Pigem hakkasin mõtlema, et kas tehtud valikul ka tulevikku on. Kui lihtne või kerge on tulevikus tööd leida. Jõudsin järeldusele, et tulevik näib tume üsna paljudel erialadel, sest kindla sissetuleku või töökoha kindlustavad neist vähesed. Tulevik võib aga helgemaks kujuneda siis, kui mul oleks taskus pea- ja kõrvaleriala ning seega ka veidi rohkem

variante, mida oma eluga pärast bakalaureuseõ-pinguid peale hakata. Nimelt annab õiges mahus omandatud kõrvaleriala (vastavalt õppekavas tehtud valikutele 60–72 EAP-d) õiguse ka selle sama valdkonnaga magistriõpingutes jätkata.

Taastab õpiharjumusiVõimalus valida kõrvaleriala rõõmustab kindlasti ka neid, kes enda soovitud erialale sisse ei saanud või lausa mitme vahel valima pidid. Kõrvaleriala valides ei tule läbida katseid ega vestlusvoore, sest kui koht peaerialal juba olemas, saab sellele lisaks valida peaaegu kõike. Elu on näidanud, et tihti on innukamad just need tudengid, kelle puhul on tegu n-ö teise valikuga. Seega on see hea võimalus tudengitele, kes tunnevad, et valitud õpingud mingil määral lahjaks jäävad. Võõras teaduskonnas heal juhul paari tuttava näoga koos õppides leidub vaid mõni üksik, kes oma rumaluse või laiskuse tõttu piinlikku olukorda julgeks jääda. Seepärast aitavad õpingud kõrvale-rialal oluliselt ka õpiharjumusi taastada ja mõtet elavana hoida – väljuda tuleb oma mugavustsoo-nist ja tavapärasest teemaderingist.

Kõrvalerialast saavad abi ka need, kes enda valitud õpingutes kahtlema on hakanud ja kogu kõrgharidusele käega sooviksid lüüa. Enne eri-ala vahetamist või ülikoolist lahkumist tasub kas või ühe semestri jooksul võtta aineid, mis mõne sümpaatse kõrvaleriala õppekavas on. Teise valdkonna elu kaemine võib teelt eksinud

tudengi sobivamale rajale aidata, aga ka esialgse valiku õigsust kinnitada.

See, kas edasised õpingud ja tööotsingud kergemaks või raskemaks osutuvad, sõltub nii valitud erialadest kui ka igaühest endast. Suure tõenäosusega tähendab kõrvaleriala valimine seda, et enda peaerialale pühendutakse vähem – õppekavast kaovad nimelt peaeriala üks suuna- ning üks erialamoodul. Vajadus kõigist moo-dulitest osa saada on valdkonniti erinev ning kindlasti oskavad selle kohta nõu anda vanemate kursuste tudengid. Leidub ka õpinguid, mille kõrvalt on teise erialaga äärmiselt keeruline hakkama saada, ent leidub ka selliseid, mis enda kõrvale lisaeriala peaaegu et nõuavad. Mina pean sellisteks aineteks näiteks ajakirjandust ja riigiteadusi. Iga tudeng peaks oma esimesel sügissemestril aga ise nägema, kogema ja teis-telt küsima, kas teise suuna valimine võiks ka nende puhul kõne alla tulla. Kindlasti on raskem keskenduda ühe asemel kahele valdkonnale, ent suurem ja seega ka turvalisem valikutespekter magistriõppes on seda pingutust kindlasti väärt.

Ülikoolilinnas leidub erinevatel erialadel õppi-jatest kõikvõimalikke põnevaid kombinatsioone: ajakirjanik-ajaloolasi, geenitehnoloog-suhtekor-raldajaid, psühholoog-riigiteadlasi, informaatik-ajakirjanikke ning isegi bioloog-teolooge. Uksed on lahti ja põhjuseid kõrvaleriala valimiseks rohkem kui küll. Seega, kellest sirgub järgmine julge maalikunstnikust matemaatik?

Tark tudeng kindlustab tagala kõrvalerialaga

3

arvamus

Ekraanitõmmis: facebook.com

Meedias levivad üha enam vajaduspõhisest toetusest ilma jäänud tudengite kummastavad lood.

Merilyn Säde

Kui varem võis tudeng kindel olla, et edukate õppetulemuste eest on lootust stipendiumi saada, siis nüüd see võimalus puudub. Pole kindel, kas ja kui paljudele seesugune rahaline motivatsioon üldse osaks saama hakkab. Praegu on kindel vaid see, et kuigi vajaduspõhist toe-tust on võimalik taotleda kõigil, jääb enamik tudengitest eesti.ee portaalis avaldust täites pika ninaga. Toetusest võivad ilma jääda ka väga raskes majanduslikus olukorras tudengid, kellel tuleb hakata lahendusi mujalt otsima. Näiteid vajaduspõhise toetusega seotud absurdidest jagub aga küll ja veel.

Septembri alguses kirjutas Delfi portaalis magistriõppesse astunud üliõpilane, kes baka-laureuseõpingute ajal poole kohaga töötas, et ei saa nüüdsest endale töölkäimist enam lubada ja otsustas seetõttu vajaduspõhist toetust taot-leda. Tema sõnul on tunniplaan niivõrd tihe, et nädala sees tööl käia pole võimalik. Ainult nädalavahetusteks tööle aga ei võeta.

Eesti.ee portaalis avaldust täites selgus aga, et tema perekonna kuusissetulek üle-tab lubatud ülempiiri. Miks? Viieliikmelisse perekonda ei arvestata tudengi 18-aastast õde ning seetõttu ületab perekonna kuu-sissetulek ühe inimese kohta 280 eurot. «Siinkohal leian, et toetuse süsteemis on suur auk, sest minu 18-aastane õde käib veel koolis ning seetõttu elab vanematega ja ei saa oma sissetulekut teenida. Seadus õppivaid õdesid-vendasid aga ei arvesta,» kirjeldab ta oma olu-korda. Kuigi riik enam täisealiseks saanud noori ei toeta, teeb perekond seda jätkuvalt. Tekib olukord, kus riik peab noort inimest eraldi leib-konnaks, aga reaalselt see veel nii ei ole.

Nokk kinni, saba lahtiSeega on tudengid dilemma ees: kas pühenduda jäägitult õpingutele ja süüa ainult makarone või õppida ja töötada ning seda kõike poole vinnaga. Kindel on see, et kui tudeng hakkab ülikooli kõrvalt ka tööl käima, kannatavad pigem õppetulemused. Tööl tuleb kindlasti lepingu järgi kohal olla, loengusse minekut tudengilt aga otseselt ei nõuta. Tagajärjeks on aga suure tõe-näosusega õppetulemuste langemine ja viimaks tuleb veel ka koolile ainepunktide eest maksma hakata, kui täismahus õppimise tingimusi täita ei suudeta.

Tekib nokk-kinni-saba-lahti-tunne, kus valida tuleb kahe halva vahel. Aga kas on õige tudengit seesugusesse olukorda üldse panna? Keeruline on ka perekonnal, kes oma ülikoolis õppiva lapse hakkamasaamise pärast pidevalt muret tunneb.

Samuti tekitab probleeme, et toetuse saami-sel võetakse arvesse perekonna sissetulek ühe liikme kohta eelmisel aastal. Kuidas saab kindel olla, et sellel aastal on perekonna sissetulek täp-selt sama. Ilmselt ideaalmaailmas see nii olekski, sest seal ei tule ette ootamatuid töökaotusi või väljaminekuid. Seega ei arvesta uus süsteem tudengi majandusliku olukorra hetkeseisuga.

Alles hiljuti kirjutas Delfi tudengist, kelle isa on surnud, ema ja ta ise töötasid eelmisel aastal, kuid praegu on ema töötu ja tudeng ei saa samuti tööpostil jätkata. Vajaduspõhist toetust üliõpilane aga ei saa, sest perekonna kuusisse-tulek on eelmise aasta tuludeklaratsiooni järgi suurem kui 280 eurot. Hetkel on selle perekonna igakuine sissetulek 134-eurone isa surma tõttu makstav toitjakaotuspension.

Eelistatakse ümbrikupalkaKa sotsiaalmeedias on hakanud levima toe-tusest ilma jäänud tudengite murelikud lood. Põhjused, miks pole tudengid toetuse saa-mise tingimusi täitnud, on kummastavad. Suvel usinasti tööd teinud ja sügiseks raha teeninud värske üliõpilane jäi toetusest ilma seepärast, et perekonna kuusissetulek ühe ini-mese kohta ületas 2,5 euroga 280 euro piiri. Absurdne olukord tekitas tudengis tunde nagu karistataks teda suvel töötamise eest. «Niisiis jõudsime isaga lihtsale järeldusele, et tegin kahe euro eest liiga palju tööd. Meie riigis ei tasu noorel ametlikku töölepingut sõlmida, töökogemusi saada ja töö ning vastutusega har-juda,» kirjutab pettunud tudeng.

Kes saab vajaduspõhist toetust?Tingimused:

• Õpinguid alustati 2013/14. õppeaastal või hiljem;

• Tudengi perekonna kuusissetulek on ühe pereliikme kohta kuni 280 eurot;

• Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõuded täies mahus.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Absurdne jant toetus-tega külvab segadust ja meelehärmi

4

kaanelugu

Ekraanitõmmised: delfi.ee

Selline olukord viib meid järgmise probleemi juurde. Tudengid võivad hakata eelistama ümbri-kupalka, sest ametlikult töötades võib toetusest ilma jääda. Olen kindel, et selliseid tudengeid on palju, kes taolistel kaalutlustel lepinguta tööta-vad. Kas Eesti riik tahab tõepoolest, et noored otsiksid võimalusi, kuidas n-ö mustalt tööl käia?

Drastilist olukorda illustreerib ka neljanda tudengi pihtimus sellest, kuidas tema pere-kond saab Euroopa Liidult 16 kilogrammi toi-duabi iga pereliikme kohta aastas, aga Eesti riik talle vajaduspõhist õppetoetust ei maksa. Tudengi peas keerlevad seepärast mitmed üsnagi vihased ja vastuseta jäävad küsimused. «Mis mõttes arvestatakse seda toetust selle järgi, palju minu vanemad, mu täiskasvanud õde ja mina ise eelmine aasta mitme peale teenisime? Kuidas see näitab seda, milline minu, üksinda elava inimese rahaline olukord õppeperioodil on? Järgmisel aastal peaksin äkki n-ö mustalt tööle minema, et mu tulusid kuskil näha ei oleks,» kirjutab ta.

Tudeng lisab kibedalt, et küllap tulebki siis terve aasta makarone ja mannat süüa ning õnne-lik olla, sest kõigil seesugust luksust käepärast pole. «Ja pealegi, alati saab ju õppelaenu võtta,

see lahendab kõik mured!» Õppelaen on lahen-duseks paljudele majanduslikult raskes olukorras olevatele tudengitele. Eriti kurvaks teeb olukorra see, et oma elus alustatakse huvitavat ja olulist ajajärku, olles 19-aastane ja omades juba panga-laenu. Kuidas mõjub see tudengi psüühikale? Kui esialgu tundub raha laekumine kontole kergen-

dusena, siis aastate pärast jõuab karm reaalsus kohale. Need numbrid tuleb ka tagasi maksta ja sealjuures intressiga.

Sel sügisel sai vajaduspõhist õppetoe-tust haridusministeeriumi andmetel 2264 tudengit. Taotluse esitasid 3857 üliõpilast. Haridusministeeriumi andmetel oli taotluse esitamise õigus 14 000 tudengil.

Tormijooks õpi-kutele on taas alanud

Merilin Sarapuu

Üldjuhul saab tudeng vajalikud õppemater-jalid kätte ka siis, kui ta esimeste seas raa-matukokku ei jõua. Sageli on aga tudengeid raamatukogus rohkem kui õpikuid.

«Tegelikult on läbi aegade ju natuke olnud nii, et kes ees, see mees,» ütles Tartu ülikooli teatriteaduse lektor Madli Pesti. Tema arva-tes ei ole materjali kättesaadavus kunagi väga lihtne ja iseenesestmõistetav olnud.

«Kuna meil ei ole tegemist nii suure osa-konna ja nii suurte massidega, siis suurt probleemi pole olnud.» Siiski on osakonnas ka aineid, kus mõnda õpikut on ligi kümme-kond. Pesti sõnul saab aga vajaliku peatüki alati skaneerida ning kui on ikkagi tarvis kasutada tervet õpikut, tuleb seda jagada sõbraga.

Õpiku jagamist pidas loomulikuks ka Tartu ülikooli ettevõttemajanduse juhtimise lektor Kurmet Kivipõld. «Ülikooli suurest katlast on eraldatud meile teatud ressurss. Seda ei lubata kasutada nii, et tellime üht komp-lekti rohkem kui 20 raamatut,» selgitas ta, miks raamatuid kõigile tudengitele ei jätku. Põhjus, miks ülikool sellist põhimõtet järgib, peitub tema sõnul soovis, et teaduskonnal oleks võimalikult mitmekesine õppekirjan-duse varu.

Kivipõld kinnitas, et tema tudengitest ei jää keegi materjalist ilma, sest vajalikud peatükid on kättesaadavad ka ÕISis. Selles, kas aga õpiku kasutaja võiks siiski saada teadmiste osas eelise, ei osanud ta esialgu seisukohta võtta ja nentis seejärel, et nii võiks ju eeldada.

Spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp ütles, et osakonna õppejõud on õppematerjali Moodle`isse peatükkide kaupa sisse skaneerinud ja üles laadinud, aga kõi-kides ainetes seda teha ei saa. «Ma ei kujuta ette, näiteks anatoomias mingi baaskursuse 1000 lehekülge õpikut on natuke tüütu sinna sisse skännida,» nentis ta.

Raudsepa antavas spordisotsioloogias on aga kogu kohustuslik materjal Moodle`is olemas. «Kes tahavad täiendavalt lugeda, eks kannatavad selle järjekorra ära, mis ülikooli raamatukogus tekib.»

Tudengid seisavad jätkuvalt dilemma ees: kas pühenduda

jäägitult õpingutele ja süüa ainult makarone või

õppida ja töötada ning seda kõike poole vinnaga.

Rein JoametsHaridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant

Esimene vajaduspõhiste õppetoetuste taot-lemise periood on sisuliselt lõppenud. Peagi tehakse ministeeriumis kokkuvõtteid, analüü-sitakse probleemsemaid kohti ning võetakse seniseid kogemusi edaspidi arvesse.

Hinnetepõhise õppetoetuse vajaduspõhiseks tegemisel kahekordistati ka õppetoetuste eelar-vet. Samas, arvestades seda, et üliõpilaste arv on üle 50 000, siis läheks väga palju maksma sellise süsteemi loomine, mis eraldiseisvalt vaataks iga nelja kuu järel üle kõikide taotlejate kõik dokumendid ning arvestaks tohutul hulgal võimalikke erisusi. Kogu see raha tuleks ju õppetoetuste suuruse arvelt. Seega tuleb leida mõistlik kompromiss.

Igasugune toetussüsteem eeldab seda,

et määratakse kindlaks toetuse taotlemise ja saamise konkreetsed tingimused. Seetõttu on alati inimesi, kes toetuse saamiseks lävendi täpselt täidavad ning neid, kes toetuse saami-seks seatud tingimustele napilt ei kvalifitseeru. Sellised inimesi leiduks alati, sõltumata sellest, kuhu toetuse lävendid asetada. Praegu kasu-tatakse toetuse eraldamiseks olemasolevaid andmebaase ja reegleid – eesmärk on vältida kulukat bürokraatiat ning kindlustada, et võima-likult palju toetusraha jõuaks tudengini. Täiesti eraldiseisva õppetoetuste bürokraatia loomine oleks väga kulukas, kuid nagu sõnatud, analüü-sime esimese taotlusvooru tulemused läbi ning vajadusel ei saa välistada reeglite kohandamist.

Toetuse saajate piirarvu kehtestatud ei ole. Erinevalt eelmisest, hinnetepõhisest toetu-sest, ei sõltu enam saajate arv eraldatud raha hulgast, vaid kõik, kes vastavad tingimustele, saavad ka toetust.

KOMMENTAAR

Alati leidub neid, kes napilt ei kvalifitseeru

5

kaanelugu

Siiri Mugra

Kui värsked esmakursuslased suvel erialasid valima ning kinnitama asusid, polnud neil veel kindlat teadmist, kas ja kui palju on neil lootust õppetoetustele. Sügise saabudes sai selgeks, et tasuta õpe vähendab toetuste arvu oluliselt või kaotab need sootuks. Õppetoetuste ning stipen-diumide saamine sõltub hetkel paljuski õpita-vast erialast ning perekondlikust sissetulekust. Kui aga instituut erialatoetusi ei võimalda ning

tudeng vajaduspõhise õppetoetuse tingumusi ei täida, tuleb valida, kas loobuda soovitud iseseis-vusest ning sõltuda vanematest või minna tööle.

Kui küsida töötavatelt esmakursuslastelt, miks nad tööle läksid, toovad pea kõik põhjuseks soovi olla iseseisev ja oma vanematest võimali-kult vähe sõltuda. Sel sügisel TÜ õigusteadus-konnas õpinguid alustanud Johanna Mõtsmees leiab, et tööl käimine aitab tema vanemate elu rahaliselt kergemaks muuta. Majandustudeng Kristin Kõva ei näe aga põhjust, miks peaks

üliõpilane iseseisvalt elades veel vanemate raha-kotist sõltuma. Tudengite endi sõnul suhtuvad vanemad ülikooliõpingute kõrval töötamisse pigem positiivselt ning toetavad moraalselt. Mõne õppuri jaoks on aga tööl käimine ehk ainus võimalus äraelamiseks. Siinkohal võiks aga põlema lüüa roheline tuluke vajaduspõhiste õppetoetuste lahtris, ent hiljutised meediakajas-tused antud teemal on välja toonud juhtumeid, mil saatuslikuks on saanud mõned eurod või registrite pealiskaudsus.

Iseseisvus maksab soolast hinda

Kõrgharidusreform on pannud esmakursuslased olukorda, kus toetusi jagub vähestele, ent elamiskulud tuleb katta kõigil. Soov iseseisvalt hakkama saada sunnib neid tööle minema.

6

TULE TARTU ÜLIÕPILASMAJJA!PEOSAAL (kuni 100 inimest)üliõpilasürituste korraldamiseksBAARIRUUM (kuni 35 inimest)kursuseõhtute, sünnipäevade korraldamiseksTREENINGSAAL (165 m2) tantsutreeningute, aeroobika- ja võimlemis-tundide läbiviimiseksKONVERENTSISAAL (kuni 35 inimest)

Lisainfo: Tartu Üliõpilasmaja, Kalevi 24www.tym.ee, tym@ut.eetel 7 302 400

RAIN MANMGMi � lmi põhjal

vanemuine.ee

Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) Helilooja Siim Randla

RAIN MAN

VIHMAMEESDan Gordon

Riho Kütsar Aivar Tommingas jt.

Viimased etendused!12. oktoobril ja 2. novembril Vanemuise teatris

Töö, mille täiskoormusega õppiv tudeng vastu saab võtta, on üldjuhul osalise tööaja ning vahe-tustega. Osaline tööaeg tähendab keskmiselt 80 töötundi kuus, mis vastavalt tunniplaanile jaotub ära õhtute ja nädalavahetuste vahel. Oletades, et tubli õppur läheb hommikul loen-gusse, lõpetab pärastlõunal kooli ning ruttab seejärel tööle, tekib võimalus õpikusse nina pista alles öösel. Aega puhkamiseks ning muudeks meelepärasteks tegevusteks napib.

Suur koormusEnim võimaldavad õppuritele töökohti erinevad teenindusettevõtted. Klienditeenindaja ameti-koht on aga üks stressirohkemaid. Ilma piisava puhkuseta on tähelepanu kerge hajuma ning kes-kendumisvõime kahaneb. Lisaks ei ole tihti või-malik pühendada õppimisele nii palju aega kui aine edukaks omandamiseks vaja võiks minna. Teisest küljest on kõrgkool ju koht, kuhu tullakse omandama soovitud eriala jaoks vajalikke tead-misi ning oskusi. Kuid kui keskenduda ainele ainult nii palju, et sellest läbi saada, siis pole

neist teadmistest tulevikus kasu. Loodetavasti ei pea aga ükski esmakursuslane oma töö tõttu puudujäävate ainepunktide eest maksma.

Ka töö leidmise protsess pole kerge. Paljudele ametikohtadele kandideerimine piirdubki tihti ainult töövestlusega. Johanna Mõtsmees alustas tööotsingutega juba selle aasta kevadel. «Paljude võimalike ametikohtade juures sai takistuseks töölkäimise aeg. Konkreetselt erialast tulenev tunniplaan ei sobitunud tihti tööandjate vaja-dustega ning öötöö tegemist ei ole ma kunagi

kaalunudki.» Kuid kui õnnestub siiski sobiv töö-koht leida ja tööandjale – ka ise oma juttu uskuma jäädes – kinnitada, et õhtuti ja nädalavahetusteti töötamine pole probleemiks, tuleb tudengil üsna pea oma sõnu süüa. Aktiivne üliõpilane, kes soo-viks lisaks õppetööle osaleda ka erinevate seltside, huviringide ja klubide tegevuses, peab kiiresti tunnistama, et selleks tal enam aega ei jagu.

Majandustudeng Kristin Kõva, kes on õpingu-teks kolinud kodulinnast kaugele, peab oluliseks

miinuseks vähest võimalust kodus käia. Tihti tuleb lisaraha teenimise arvelt loobuda ka mõnest veidi ootamatust kokkusaamisest sõpradega või huvitavast kultuuriüritusest. Teadaolevalt räägib aga rahvasuu, et just ülikoolis veedetud aastad on need, mis tagavad suurima kogemustebaasi ning head sõbrad kogu eluks. Tööl käiv tudeng saab seega kogu sellest lubatud pagasist kätte vaid miinimumi ehk loengutes õpitu.

Ülikool soovitusi ei jagaTartu ülikooli õppekorralduse peaspetsialisti

Ülle Hendriksoni sõnul kool õpilastele töötami-seks või mittetöötamiseks soovitusi ei anna. Töötamine on ennekõike igaühe isiklik otsus ning sõltub enda vajadustest ja võimalustest. Õppespetsialistid saavad vaid soovitada tuden-gitel pöörata õppekava täitmisele tähelepanu nii, et nad ei peaks õppimise tempos järeleandmisi tegema. Õpingute kõrvalt töötavate tudengite protsent on aga suur ning otsest seost õpingute katkestamise ja töötamise vahel välja tuua ei saa.

Töötava tudengi elu tundub justkui mõne Hollywoodi noortefilmi süžee. Õpingute kõr-valt töötamisega täidetakse purk rahaga, mille eest kooli lõppedes asuda õppima nimekasse ülikooli või minna reisile. Filmil on tavaliselt ilus ja õnnelik lõpp. Eesti tudengi lugu meenutab pigem mõnda modernistlikku teost, kus kirjanik on jätnud otsad lahtiseks.

Tubli õppur läheb hommikul loengusse, lõpetab pärastlõu-

nal kooli ning ruttab seejärel tööle. Võimalus õpikusse nina

pista tekib alles öötundidel.

Kaubamajas klienditee-nindajana töötav Kristin Kõva tunnistab, et tudeng ei peaks sõltuma vane-mate rahakotist.

7

töötav tudeng

Anu Sildnik

Kesk talvemasendust ja pimedaimat aega tea-tasime kaaslasega sõpradele, et järgmise talve veedame sooja päikese all. Öeldust taganeda ei saanud ja kord, kui kevadväsimus ning tal-vel kogunenud stress kokku põrkasid, asusime väljapääsu otsima. Tundsin, et Erasmusega vahetustudengiks minekust, välispraktikast või aastasest vabatahtlikuna töötamise perioodist seekord abi ei ole.

Sõprade abiga avastasime veebilehe workaway.info, kus inimesed kõikjal maailmas pakuvad võimalust ajutiselt enda juures elada ja töö-tada. Registreerimine maksab 22 eurot ja see kindlustab su usaldusväärsuse kaheks aastaks. Lehelt võib leida põnevaid pakkumisi. Näiteks otsib mõni kunstnik assistenti või vajab mõni toreda nimega linnas asuv hostel abikäsi. Raha enamasti viietunnise tööpäevaga ei teeni, ent see-eest tagatakse sulle tasuta elamispind ja söök. Sarnaseid võimalusi pakuvad oma veebile-hekülgedel ka organisatsioonid Wwoof ja HelpX. Ainult rahale suunatud maailmas kõlab see utoo-piana, ent meile sobib selline elamisviis hästi.

Orjakaubandus või paradiis?Portugalis on vabatahtlike võõrustajateks peami-selt välismaalased, kes korrastavad vanu villasid ja farme ning tegelevad põllumajandusega. Abi vajatakse ka võõrastemajades ning kämpingu-tes. Vabatahtlikega rääkides ilmneb, et mõned tööpakkujad polegi nii head, kui esmapilgul tun-dub. On juhtumeid, kus portaalides nähakse võimalust tasuta tööjõu leidmiseks, nõutakse uskumatuid asju ja ollakse söögi ning elamis-tingimustega kitsid. Seda kõike annab vältida, pannes vastuvõtva poolega täpsed tingimused

eelnevalt paika. Kuna aga töölepingut ei sõlmita, võib vabatahtlik tingimuste mittesobimisel alati lahkuda.

Pärast kirjavahetust Lõuna-Portugalis Algarves kodumajutust pakkuva härraga otsus-tasimegi minna. Jätsime maikuu asjade organi-seerimiseks ning soetasime kaks nädalat enne sõitu üheotsapiletid. Peatselt algaski teekond tundmatusse. Pilvede keskel olles mõtlesin kor-raks, et ehk on veebileht hoopis moodne orja-kaubandusettevõte. Kujutlesin, kuidas satume kahtlasesse farmi ja peame kupja piitsavihina saatel ning raudpomm jala küljes päevad läbi tööd tegema, saades tasuks vett ja saia.

Lennujaamas kadusid hirmud kiiresti. Meile vastu tulnud muheda olekuga meesterahvas

haaras ühe seljakottidest endale ja juhatas meid autosse. Sõit läbi Algarve meie uude koju kulges mööda mägiseid teid. Autoaknast võis vilksamisi näha Atlandi ookeani. Palmide ja kaktustega palistatud terrakota värvi maastik meenutas Mehhikot. Silm tabas apelsinipuid, mille oranžid viljad kutsusid sööma. Naeratus libises üle me nägude, kui pärast ohtlikku mägiteed kohale jõudsime. Ees ootas vahva tornikesega maja uhke oru jalamil. Üllatusena leidsime eest kolmandagi Workaway vabatahtliku, inglase Alexi, kes oli tulnud siia maha raputama kodumaist igavust. Tal õnnestus veeta Portugalis elu parim suvi.

Pärast ümbruskonnaga tutvumist ja koha-nemist avastasime end imedemaalt. Meie vastuvõtjad osutusid üle ootuste huvitavateks kaaslasteks. Sotsiaalpsühholoogia doktori-kraadiga Andre annab Skype´i vahendusel loo-vuskoolituse loenguid Ameerikas viibivatele tudengitele. Tema naine Robin on aga kogenud massöör. Energiat ja sooja vett saab maja päi-kesest ning basseinivesi on ookeanisoolane, mitte kloorine.

Varsti läks pererahvas pikale reisile ning jättis kolm vabatahtlikku maja ja koeri hoidma. Vahel kerkis temperatuur päeval üle 30 kraadi ja tööst ei tulnud midagi välja. Abi sai vaid basseinist ja veepudelist. Nii saime meiegi lõpuks aru, miks on vaja siestat pidada. Ülesanded olid see-eest lihtsad, kuna Andre sõnul on esmatähtis end hästi tunda. Nõnda töötasime nii aias kui majas ja sõitsime vabal ajal kogu ümbruskonna autoga läbi. Pärast vabatahtliku kuu möödumist jätsime pererahva ja kolme koeraga hüvasti, lubades kindlasti naasta. Nüüd oleme aga taas vabataht-likena ametis, seekord õpime aiandust tundma. Asume endiste aegade hiilgust meenutavas vil-las, mis paikneb Kesk-Portugalis ülikoolilinna Coimbra lähedal. Siinne sügis meenutab Eesti suve, temperatuur on 20 kraadi ringis ja sajab vihma. Koju tulemisele me veel ei mõtle.

Naeratus libises üle me nägude, kui pärast ohtlikku mägiteed kohale jõudsime.

Ees ootas vahva tornikesega maja uhke oru jalamil.

Talvemasenduse eest välismaale vabatahtlikuksKui hall ilm talumatuks muutub, tasub võtta puhkust ja minna ajutiselt välismaale vabatahtlikuks. Mugavustsoonist väljumine tähendab uusi kogemusi, sõpru ning ennekõike suurt seiklust.

Enne Tavirast lahkumist (vasakult) Alex, Anu ja Sven. Fotod: erakogu

8

aeg maha

www.sebe.ee

Triin Ärm

Maksepuhkuseks nimetatakse õppelaenu taga-simaksmise peatumist, mille ajal tasub laenu intresse riik. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi on võimalik saada õppelaenu maksepuh-kust kas ajateenistuse ajaks, ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni.

«Soodustus rakendub vastava tõendi ja taotluse esitamise hetkest, mitte soodus-tust võimaldava perioodi alguskuupäevast tagantjärele,» rääkis SEB eraisikulaenude äri-arendusjuht Triin Messimas. Tema sõnul on praegu aga probleem pigem selles, et tudengid avastavad maksepuhkuse võimaluse liiga hilja. Mida varem tudeng soodustust taotleb, seda pikema perioodi eest ta selle saab.

Õppelaenu võttes Agur väga pikalt ei juurelnud. «Läksin panka, rääkisin soovist laenu võtta ja tegi-megi kohe ära. Nad vist isegi mainisid mulle mak-sepuhkuse võimalusi, aga sel hetkel ei pidanud ma seda oluliseks ega jätnud meelde,» tõdes ta.

Parem teavitustööPuhkusest loobumise võib sageli tingida asja-ajamise edasilükkamine või unustamine. «On inimlik, et tudengil läheb aasta jooksul meelest ära, mida pangas maksepuhkuste kohta räägiti. Paljusid soodustusi ei teata,» rääkis Messimas. Tema sõnul üritavad kliendihaldurid pangas laenuvõtjale alati maksepuhkuse variante sel-gitada. Samuti on info kirjas laenulepingus ja panga kodulehel.

«Enamik tudengeid on arvatavasti siiski õppe-laenu tagasimaksmise võimalustega kursis,»

ütles Messimas ja lisas, et kahjuks ei ole pangal statistikat, milles kajastuks, kui paljud tudengi-test maksepuhkuse võimalust ei kasuta.

Messima sõnul on pank ja riik arutanud, kas ehk tuleks maksepuhkust automaatselt pakkuda. Seda pole aga seni tehtud, kuna automatiseerimiseks oleks pangal tarvis teada isikuandmeid nagu lapse sünd, mille avaldamine võib olla mõne inimese jaoks liialt delikaatne. «Praegu valitseb suhtumine, et maksepuhkus on tudengi õigus, mitte kohustus. Võib-olla mõni ei tahagi seda kasutada, seega ei rakendu maksepuhkus automaatselt.»

Agur leiab, et infot erinevate soodustuste kohta võiks olla rohkem. «Noorel emal ei pruugi

alati pähe tulla, kust ja milliseid soodustusi otsida. Võiks olla näiteks üks soodustuste vol-dik, kust leiaks kogu vajaliku info,» tõdes ta. Aguri sõnul võiks maksepuhkuse võimalusest rohkem kõnelda lapsega seotud asutustes, näi-teks haiglas või Pensioniametis. Samuti näeb ta eduka teavituskanalina üliõpilasesindust ja dekanaati, kus võiks samuti maksepuhkustest rohkem juttu olla.

Probleem ka ajateenijatelPraegu aega teeniv TTÜ Tallinna kolledži tudeng Eduard Ivannikov võttis õppelaenu eelmisel talvel. Tema kuulis maksepuhkusest tuttavatelt ja käis seejärel pangas, et võimalusest rohkem

teada saada. «Mulle öeldi, et väeosalt on vaja kinnitust, et ma olen üldse teenistuses. Kui ma pataljoni jõudsin, hakkas seda kor-raldama rühmavanem. Ma SEB kliendina

ei pidanud kontorisse minema, kuna sain interneti kaudu avalduse teha. Swedbanki

klientidele organiseeris väeosa aga transpordi ja nemad pidid küll pangast läbi käima,» rääkis

Ivannikov.«Ajateenistuse puhul ei piisa ainult kutsest.

Meile on oluline, et tudeng on asunud aega teenima ja saab seda tõendiga kinnitada. Samas ei taha me juuksekarva lõhki ajada ja seetõttu aktsepteerime, kui tõendi saadab väeosa või toovad selle üliõpilase vanemad või tuttavad,» selgitas Messimas.

Maksepuhkuse ajal ei kahane laenujääk ning riik ei kustuta õppelaenu. Seega on tegemist perioodiga, mil laenusaaja ei pea ühtegi õppelae-numakset tegema, sest intressi tasub riik. Kuid samal ajal ei kahane ka laenujääk. Pärast mak-sepuhkuse lõppu, näiteks pärast lapse kolme-aastaseks saamist, tuleb laenu tagasimaksmist uuesti alustada. «Laenu tasumise lõpptähtaeg lükkub maksepuhkuse perioodi võrra edasi, et laenumaksed liigselt suureks ei läheks,» ütles Messimas.

Tudengid avastavad maksepuhkuse liiga hiljaKuigi noored emad, ajateenijad ja arst-residendid saavad taotleda, et riik maksaks nende eest õppelaenu intressi, säästes nii aastas peaaegu 100 eurot, kuulis paarikuuse poja ema Inger Agur sellest alles Tartu Tudengiga vesteldes.

9

õppelaen

Britt Rosenberg

Mäletate veel, kuidas kunagi oli üsna levinud viimase hetke sünnipäevakink sajakroonisega täidetud ümbrik? Sada krooni oli suur raha, sest selle eest sai endale lubada näiteks lemmiklaulja CD või mõne popima riideeseme. Pragu saab poes saja krooni ehk umbes kuue euro eest lubada endale komplekti kühvlist ja põrandaharjast. Kõlab nukralt?

Mida aga teha siis, kui raha polegi kuuest eurost kuigi palju rohkem, aga lisaks kühvlile ja harjale on vaja veel ka näiteks kleiti, mida sünnipäevapeole selga panna, vööd, millega innukast õppimisest ja kesisest söömisest suureks jäänud pükse koomale tõmmata, mütsi, mis ootamatult saabunud külma eest kaitseks ning riidepuid, millele kõik see kupatus riputada? Alles värskelt Tartusse kolinud rebastel võib aga puudu olla veel näiteks laualamp või tool, kohvimasin või tekk-padi. Õnneks on aga tuden-gina Tartus elades vähe probleeme, millele taaskasutus ja komisjonipoed lahendust ei leiaks.

Uus kikilips euro eestEt eksperiment võimalikult tõetruu saaks, panime paika reaalse summa, mida vajaminevate asjade jaoks välja käia raatsiksime ning koostasime nimekirja kõigest sellest, milleta elu enam päevagi edasi minna ei saa. Niisiis sead-sime ostulimiidiks 15 eurot ja asusime Tartu kaltsukaid, komisjonipoode ja vanakraamikauplusi läbi kammima.

Kindlasti on neid, kes teavad, et magusaimad kasutatud asjade aarded peituvad Pepleri ja Kuperjanovi tänavail.

Kuigi esimeses leidub ka laua-nõusid ja mingil määral mööblit, on nende kahe lei-vanumbriks siiski riided. Kleidi- ja lipsuvaliku osas pole Tartus kaht-lustki – teise ringi poed teevad kau-bamajadele pika puuga ära. Ilusaimad peoriided võib endale soetada kaltsukast Hot (Kuperjanovi 18a) ning komisjonipoodidest Mecca (Vabaduse pst 2) ning Kõige Pood (Pepleri 8). Viimasest võib leida isegi lipsu, mis pärit Londoni ühest kuulsaimast ja suurimast kauba-majast Selfridges. Lipsud saab kätte keskmiselt ühe euroga, ainueksemplaris ja tihti isegi kandmata kleite müüakse aga nii kahe kui ka kahekümne raha eest. Valime endale välja musta värvi tuttuuena näiva kleidi ja maksame selle eest 30-protsendilist allahindlust pakkuvas kaltsukas seitse eurot.

Neil, kes aga alles hiljuti Tartusse kolinud, tuleks Kuperjanovi tänaval edasi kõndides pöörata Vaksali täna-vale, kus asub pood Kasulik Ring (Vaksali 5). Kauplusest leiab nii kuus eurot maksvaid täiest kasutamata kohvi-masinaid, suures valikus vaipu kui uhiuusi moodsa väli-musega neljaeuroseid toole. Sellest poest võtame endaga kaasa ostunimekirja olulisima eseme – põrandaharja koos kühvliga! Tänu sooduskampaaniale, mis pakub kõike poole hinnaga, saame need endale vaid kahe euro eest.

Edasine tee viib meid Karlova suunas, kus asub pood Sõbralt Sõbrale (Kalevi 76; sama keti poode on Tartus veel kolm tükki). Seal leiduvat juttude järgi hea hinnaga kodutarbeid ja mööblit. Kuigi kaupluses pakutakse põne-vaid sisekujunduselemente – näiteks vasevärvi vaasid ning

Mida teha siis, kui raha napib, kuid kodu vajab sisustamist ja pükstesse kulunud auk väljub juba kontrolli alt? Appi tulevad kaltsukad ja vanakraamipoed, kus vajaliku saab kätte poolmuidu.

15 € eest kõik vajalik

kätteehk paneme proovile

Tartu kaltsukad

Kaltsuka kohta kõrgemast hinnaklassist pärit lamp on siiski taskukohane ka tudengile. Tavapoest tuleks selle eest välja käia kordi enam.

1010

eksp

erim

ent

hiigelsuured peeglid –, jäävad hinnad selles poes tudengi jaoks siiski liiga kalliks. Võlutuna väljume aga vanakraa-mipoest Uus Elu (Tähe 21), kus praksub ahjutuli ja lõhnavad viirukid. Siia poodi on oodatud need tudengid, kel esmatähtsate vajaduste rahuldamisest raha veidi üle on ning hing lihtsalt midagi ilusat ihkab. Kes aga enda ühikatuppa või korterisse kardinaid otsib ja näiteks Jyskis nende eest 15 eurot välja käia ei raatsi, saab need endale siit – hinnad jäävad keskmiselt viie euro kanti.

Poekülastus on elamusKa üle tee asuv Milla Vanakraam (Tähe 22) pakub ees-kätt silmailu, aga ka üsna hea hinnaga mööblit neile, kel plaanis ostetut veidi kauem kui vaid ülikooliõpingute ajal kasutada. Veel leidub poes näiteks 12-euroseid laualampe ning imeilusate mustritega üks kuni kaks eurot maksvaid lauanõusid. Kes otsib aga mööblit, mille välimusest olu-lisem oleks selle odav hind, peab suunduma teisele poole linna, Tartu Taaskasutuskeskusesse (Puiestee 114), kust võib leida nii kappe, kirjutuslaudu kui ka voodeid. Et jalutuskäigu eest aga tudengilt õnneks endiselt raha ei küsita, tasub Karlovasse poode ka lihtsalt elamuse pärast uudistama minna.

Tühjade kätega ei jää aga ilmselt keegi, kes parajasti mööda Riia maanteed kõnnib. Nii tänav ise kui ka sel-lelt paremale-vasakule jäävad teed on paksult erinevaid (keldri)poode täis pikitud ning pakuvad hoolikale otsijale tõelisi maiuspalu. Kõik, kes on kunagi supermarketitest riidepuid osta soovinud, on selle ilmselt tegemata jätnud – nimelt on seal odavaim hind, millega kolm riidepuud kätte saab, nii umbes kolm eurot. Maa-alune keldripood Odav Kaup (Riia 17) pakub neid aga viiekaupa ning seda vaid 30 eurosendi eest! Samast poest leiame ühtlasi veel

ka nimekirjas olnud musta värvi nahast tugeva pandlaga püksivöö, mille eest maksame kaks eurot. Kel vajadus tek-kide-patjade järele ning julgust neid kasutatuna osta, võib need samuti sellest poest soetada – rahakotti tuleb selle tarbeks vaid mõnekümne sendi võrra kergendada. Teist sama palju kasutatud asjade poode leiab Võru tänavalt, kus asuvad kõrvuti erinevad rikkaliku valikuga kaltsukad ning vintage-pood Võru Varblane (Võru 4/6).

Keldripoest tagasi õue astudes on eksperimendi edu-kast läbiviimisest puudu veel vaid müts, taskus selle tarbeks alles kolm eurot ja 70 senti ning jaksu veel vaid ühe kaltsuka, City Boutique’i (Riia mnt 10) külasta-miseks. Kes on kunagi Tartu peal kohanud mõnd eriti ilusaid ehteid kandvat tudengineiut, võib kindel olla, et suure tõenäosusega pärineb kõrvas või kaelas rippuv just sellest poest. Eksperimendigrupile vaatavad siit poest aga pikisilmi otsa erinevad pehmest riidest kõrvaklapid – sel-lised, mida armunud paarikesed filmides alati uisutades mütsi asemel kannavad. Neile ei suuda aga keegi meist ära öelda, mistõttu valime umbes viie erineva pakutava paari seast endale välja kõige valgemad ja pehmemad. Tuttuue välimusega peakatte eest maksame ühe euro ja 30 senti.

Eksperimendi lõppedes on jalge all hulgaliselt kilomeet-reid, selja taga neli tundi ostlemist ja saak külluslik. Lisaks riidepuudele, peakattele, vööle, põrandaharjale ning peo-kleidile on taskus järel veel ka kaks eurot ja 40 senti. Pole kahtlustki, et igat soetatud eset leidub ka sajas odavamas ja kallimas variatsioonis, ent eksperimendis otsisime eeskätt siiski hinna, kvaliteedi ning kauni välimuse parimat suhet. Seega võime tõdeda, et tudeng, kel aega paar tundi linna peal uidata ja vähemalt natukenegi raha, mida vajami-nevale kulutada, leiab endale Tartu taaskasutusturult üsna suure tõenäosusega selle, mida vajab.

kust osta

?

Odav Kaup – Riia 17 Milla Vanakraam – Tähe 22 Hot – Kuperjanovi 18a

Ostunimekirja tähtsaimad esemed – kühvli ja harja –

sai kõigest kahe euroga. Ehituspoes maksab sel-

line komplekt üle kümne euro ehk vähemalt viis

korda rohkem.

1111

eksperiment

Viis võimalust kaas-tudeng spordirajal

üle trumbata

Sulistamisring Anne kanalil edasi-tagasiAura veekeskuse hinnad on kindlasti pärast remonti veelgi tõusnud, kuid ei tasu kurvastada, Tartu pakub alternatiive. Kuniks ilm kannatab ja hiljutised uuringud Anne kanali vee puhtuse kohta ei kohuta, saab tõsine veespordihuviline end täiesti tasuta ja värskes õhus proovile panna. Annelinna serval asuv ja tänu sellele tihtipeale soojema veega Anne kanal rõõmustab ujumis-sõpra lausa 1,2-kilomeetrise ringiga (sirgjoonega edasi-tagasi), millel rekord hetkel puudub. Nii et telefon veekindlaks ja kanalisse sulistama!

Jooksuring Raatuse–Eeden–Raatuse

Olenemata sellest, kas pärast kolmapäe-vast Retrot oled saanud paar tundi ühikas juba tududa või alles longid peolt koju, on hea idee minna enne loengusse puhkama minekut jooksma. Selleks avaneb hiilgav võimalus sellel ringil, mis saab alguse Raatuse ühika juurest, suundudes Tartu suuruselt teise maksimarketi poole. Jooksu distants on viis kilomeetrit. Seega peaks see olema läbitav ka pärast väga raju pidu. Võimalusel saab Eedenist ka hommiku-söögi kaasa krabada. Lisaks on teepeal hea võimalus soovi korral ka karastavaks supluseks Emajões või Anne kanalis, mis viimasedki väsimusmärgid näolt pühib. Ringi rekord on täpselt 30 minutit. Mõnel välejalal on võimalus selle uhke ringi rekor-daeg juba kas või homme enda nimele kirjutada.

Hendrik Osula

Kuniks ilmad veel lubavad, võiks tervise ja rahakoti säästmiseks heaga umbsest spordi-saalist eemale hoida. Nagu välja tuleb, loob Tartu linn selleks suurepärased võimalused. Oma panuse on andnud ka arukad linlased, kes on nutitelefonidele mõeldud Endomondo äpiga loonud sadu erinevaid jooksu-, ratta-, kõnni- ja suusaringe. Igal ringil saab ka teiste rakendust kasutavate inimestega võistelda. Võimalik on oma ring salvestada ja näiteks sõbrad-tuttavad sooritatud aega üle lööma kutsuda. Siinkohal toome teieni viis põnevat ja kõigile jõukohast ringi, mis avastamist ja ületrumpamist ootavad.

Suusaring DendroparkKui lume tulek rattasõidu keeruliseks muudab, ei pea õige spordisõber kohkuma. Tähtveres – mitte kaugel Tartu kesklinnast – asuvad suure-pärased suusarajad. Olenevalt sellest, kui suur suusasõber sa oled, saad valida endale just sobiva pikkusega raja. Meie valitud program-mis on ära toodud üks viiekilomeetrine ring, mis sobib hästi esimesteks tõugeteks vara-talvel, et libisemisega taastutvust teha ning kopse külma õhuga harjutada. Ringi rekord on üks tund ja kolm minutit, mis motiveerib piisavalt, et see pärast paari harjutamisringi mõnel kolmapäevaõhtul üle teha.

Jooksuring Elephant RaceSelle jooksuringi nime saamise lugu teab vist ainult selle autor, kuna teepeal ühtegi vantsikut vastu ei tulnud ja 5,5-kilomeetrine ring ei ole ka nii pikk, et lõpus oleks tunne kui elevandil. Küll aga saab ringi läbides tutvuda Tartu ilusaima, Anne kanali äärse rannaga, lugeda üle kõik Võidu silla uhked praod ning avastada Karlova linnaosa kitsaid kõnniteid. Ring sobib oma marsruudilt ja pikkuselt täpselt mõnusaks õhtuseks või hommikuseks lõõgastusjooksuks. Samas tuleb hoiatada, et ring läbib rahvarohkeid kohti, nii et jooksma minnes isa vana särki kanda ei tasu, sest järsku võib mõne tuttava otsa sattuda. Ringi rekord on joostud selle aasta juunis – 26 minutit ja 20 sekundit.

Rattaring Ihaste+Juhul kui Tartu rattamaratoni ring veel natuke üle jõu käib, võib alustada harjutamist mõnusal 21-kilomeetrisel Ihaste+ ringil. Ring algab Eedeni kaubamaja juures ja suundub Ihaste poole, tehes seal väikese pauna ja tulles mööda maanteed tagasi linna. Suurem osa teekonnast kulgeb kergliiklusteel, nii et autosid kartma ei pea. Teekonna läbimiseks sobib hästi õhtune aeg, mil liiklust on teedel vähem ning Emajõe-äärne roostik õhtupäikeses ilusti siller-dab. Samas tuleks kindlasti kaasa võtta korralik rat-tatuli, kuna osa ringist tuleb läbida valgustuseta teel. Distantsi rekord – 56 minutit ja 42 sekundit – on olnud purustamatu juba aastast 2011, kui ringi looja selle püstitas. Tasub see au talt lõpuks röövida.

sport