Teataja 11_2006

Kaubanduskoja

TEATAJAEesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal

Nr 11 • 5. juuni 2006

Iga liige LOEB!

ÄRIVISIIT MOSKVASSE„Kerge pole siin kellelgi,” vastas advokaat OlegPoputarovski kohtumisel Eesti ettevõtjatega küsi-musele, et miks küll on Venemaal loodud nii paljubürokraatlikke takistusi ettevõtjatele.

29.-31. maini Moskvat külastanud kuue ettevõtte esin-dajatel oli võimalus oma silmaga veenduda, misolukorras Venemaa ja Moskva majandus hetkel on.Poliitilisest tasandist ja riikidevahelistest suhetestandis ülevaate Eesti suursaadik Moskvas prouaMarina Kaljurand, kes kutsus üles ettevõtjad mitteainult pealinna poole vaatama, vaid otsima koostöö-võimalusi ka regioonides. Tsiteerides ühte Venemaapiirkonna kuberneri, kes võrreldes majandus- japoliitilisi suhteid nentis, et kui riikidevaheline poliiti-ka on tuul kõrgetes männilatvades, siis kohalik jamajandusalane koosöö on kui siilikesed metsa all, kessõltumata tuulest oma asja ajavad, soovitas prouasuursaadik just sellist suhtumist ka säilitada – rahu-likult oma otsesuhteid arendada.

Detailsema pildi väliskaubandustehingutest, ette-võtlusvormidest, maksudest ning investeerimisalasestregulatsioonist andis kohtumisel Edela-Moskva lin-naosa prefektuuris toimunud seminaril advokaatOleg Poputarovski. Lisaks üldinfole soovitas ta mittekarta kohtu poole pöördumist Venemaal, sest kohtupoolt väljastatud otsused on kohustuslikud nii tollile,kohalikule omavalitsusele kui muudele ametitele.Järgnenud seminaril Moskva Kaubandus-Tööstus-kojas oli võimalus tutvustada äritegemise tingimusi jatavasid Eestis ning seminarile järgnesid kontaktkoh-tumised Moskva ettevõtetega. Kaubanduskoja jaoksoli visiidi kõrghetkeks koostöölepingu allkirjastamineMoskva Kaubanduskojaga. See leping määratleb küllomavahelise infovahetuse ja teenuste osutamise üld-tingimused, kuid loodetavasti loob tugeva aluse edas-pidisteks ühisteks ettevõtmisteks.

Moskva Kaubandus-Tööstuskoja viitsepresident ja peadirektor hr Kartas̆ov jaEesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie allkirjastamas koostöö-lepingut.

TÄNA LEHES:Kaubanduskoja seisukoht osa ja aktsia väikseimast nimiväärtusestTurvalisuse nõuete ühtlustamisest maismaatranspordileMis on tööstusjulgeolek?Konkurentsist haridusesÄrieetikast

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 5. juuni 2006

2 Teejuht

www.koda.ee

S I S U K O R D K A L E N D E R• Juuni 2006 •

6. juuni Seminar „Saksamaa äripartnerina”

12.45 Koostöös EAS-igaLiis Liivoja, Tel: 644 3859 • E-post: [email protected]

8. juuni Seminar „Muudatused äriseadustikus”

10.00-14.00 Lektor Martin KäerdiKoostöös Advokaadibürooga Raidla ja PartneridMerle EllerTel: 646 0244 • E-post: [email protected]

9. juuni Seminar Riigihangetest Soomes

10.00 Lea Aasamaa, Tel: 644 8079 • E-post: [email protected]

9. juuni Ärihommikusöök Mihhail Bronshteini ja

10.00 Hardo Pajulaga Jõhvi Kontserdimajas

Margus IlmjärvTel: 337 4950 • E-post: [email protected]

14. juuni Seminar: Eksporditoetuste võimalused

10.00 Jaanika VaherTel: 644 8079 • E-post: [email protected]

15. juuni Soome metallifirmade kontaktpäev Jõhvis

11.00-13.00 Margus IlmjärvTel: 337 4950 • E-post: [email protected]

16. juuni Õppepäev: Ehitushanked läbipaistvamaks!

10.00 Lea AasamaaTel: 644 8079 • E-post: [email protected]

Teie KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn

Tel: 646 0244 • Faks: 646 0245 • E-post: [email protected] • www.koda.ee

Väliskaubandusosakond Tel: 644 3067 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioon

Rahvusvaheliste suhete osakond Tel: 644 3859 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad • Kölni ja Stockholmi messiesindused Eestis

Euroinfo keskus Tel: 644 8079 • konsultatsioon • koostööpakkumised • raamatukoguMajanduspoliitika- ja õigusosakond Tel: 646 0244 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevusKliendisuhete ja turundusosakond Tel: 646 0244 • liikmeks astumine • liikmeüritused • Teataja

• internet • avalikud suhted • Tel: 644 4368 • liikmesuhtedRaamatupidamine Tel: 644 1897Kaubanduskoja Tartu esindus Lai 6, 51005 Tartu • Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80012 Pärnu • Tel: 443 0989Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 453 3144Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Toimetaja: Kadri LiimalE-post: [email protected]üljendus: Disainikorp Trükk: Iloprint Tiraaz̄: 5000

JUHTKIRI

Viis põhjust, miks Kaubanduskoda seisab ettevõtete LK 3

tulumaksu säilitamise eest

MUUDATUSED SEADUSANDLUSES

Koja seisukoht: Kui suur peaks olema tulevikus – peale euro LK 4

kasutuselevõttu – osa ja aktsia väikseim nimiväärtus

Isikuandmete kaitse seaduses kavandavatest muudatustest LK 4-5

Pakendiseadus ei tohi põhjendamatult ettevõtjate ja LK 6-7

organisatsioonide kohustusi suurendada

Ühtsed turvalisuse nõuded maismaatranspordile EL-is LK 8

ÄRIEETIKA

Rohkem Ärieetikat! LK 9-10

VÄLISKAUBANDUS

ATA märkmik LK 11

EUROOPA LIIT

Tööstusjulgeolekust LK 12-13

Viie minutiga uus äripartner LK 14

HARIDUSPOLIITIKA

Kõlvatu konkurents hariduses LK 16

Riikliku stipendiumiga välisülikooli doktorantuuri LK 17

Kutseharidusteemaline liikmepäev Pärnus LK 18-19

PÄRNU ESINDUS

Eesti ettevõtjad ja jätkusuutlikkus LK 19

Pärnumaa puiduettevõtjad planeerivad ühisturundust LK 20

RAHVUSVAHELISED ÜRITUSED LK 21-25

RIIGIHANKETEATED LK 25

KOOSTÖÖPAKKUMISED LK 26

TOOMAS LUMAN

Juhatuse esimees


Juhtkiri 3

www.koda.ee

a meie Kaubanduskojas oleme niijuhatuse kui ekspertide tasemel

antud küsimusega tegelenud ja ei saaRahandusministeeriumi sellise plaanigakuidagi nõustuda ja oleme teinudomapoolse ettepaneku ettevõtete tulu-maksusüsteemi säilitamise kohta tänaselkujul, tehes minimaalsed muudatusedolemasolevasse seadusesse (Lisada seadu-sesse: erandina üldisest maksukohustusest eimaksustata TMS § 50 lõikes 1 sätestatudtulumaksuga dividendi, mida makstakseresidendist äriühingu Euroopa Majandus-piirkonna lepinguriigis asuvale emaettevõt-tele, kui dividendi saajale kuulus dividendiväljamaksmise ajal vähemalt 10% dividendimaksnud Eestis asuva äriühingu aktsiatest,osadest või häältest. Maksustatakse füüsi-lisele isikule ja alla 10% osalusega jurii-dilisele isikule makstud dividend. Seadusestulumaks säilib).

Rahandusministeeriumi plaaniga eisaa me nõustuda, sest:Esiteks ei nõua tegelikult keegi meiltoma ettevõtete tulumaksusüsteemimuutmist. Juba liitumisläbirääkimistelsai selgeks, et kuigi meie maksusüsteemerineb Euroopa traditsioonidest, on seesiiski kooskõlas kõikide direktiividega,väljaarvatud ühega. Eestile on antudüleminekuaeg ema-tütarühingute direk-tiivi täielikuks kohaldamiseks ja seda üheEuroopa kohtulahendi valguses, misannab ka maksuekspertide jaoks üllatus-liku tõlgenduse kinnipeetavale tulumak-sule (withholding tax). See tähendab, etainus asi, mida me muutma peame

(direktiivi täielikuks kohaldamiseks) onema- ja tütarettevõtete vaheliste divi-dendimaksete maksustamist.

Teiseks käib Euroopas kõva maksu-konkurents ja meie järeleandlikkus oleksvaid teiste riikide võit. Uurides arenguidEL-is väärib siinkohal rõhutamist, etviimaste Euroopa Kohtu eelotsustustepõhjal on EL liikmesriigid järeldamas, etpüüdlust soodsaimale maksustamisele eisaaks EL sees enam keelata. Otsesõnukonstateeritakse, et püüdlusi soodsai-maks maksustamiseks tuleb aktsepteeri-da, kui teises EL liikmesriigis asuvaettevõtte tegevus on reaalne.

Kolmandaks arvame, et Rahandusminis-teeriumi poolt välja toodud ohud, et meievälispartnerid – riigid, kellega Eestil onsõlmitud topeltmaksustamise vältimiselepingud, võivad muutuda rahutuks. Etnad võivad tõlgendada Eesti süsteemi kuimadala maksumääraga või null-määragariiki – ei kanna endas nii suurt riski, etme peaks oma süsteemi kardinaalseltmuutma minema. Kahepoolsete topelt-maksustamise vältimise lepingute löögialla sattumise tõenäosust on hinnanudnullilähedaseks ka eksperdid naaber-riikidest. Ja veel, ka praegu ei ole Eestilmaksulepingud jõustunud kõigi ELriikidega. Kordagi ei ole seetõttu kurde-tud, et näiteks Luxembourgiga (Küpro-se, Kreeka, Sloveenia või Slovakkiaga,kellega meil maksulepingud jõustunud eiole) ettevõtetel mingisuguseid topelt-maksustamise probleeme oleks.

Neljandaks peame me maksukonkurentsisesikohale tõstma ikka enda, Eesti ette-võtete huvid ja arengud. Eriti just väikesteja keskmiste ettevõtete huvid. Muutes1999. aastal Eesti ettevõtete tulumaksusüs-teemi ei osanud me isegi ette aimata, etloomisel on täiesti unikaalne ning uuen-duslik maksusüsteem, mille mõju majan-duse arengule on nii ulatuslik. Eesti ette-võtete omakapital, põhiline investeerin-gute allikas, kasvas viie aastaga 2,6 korda –69 miljardilt 1999. aastal 182 miljardikroonini 2004. aastal. Usume, et see mõjuon võrreldav Euroopa Liiduga liitumisega.

Viiendaks ja kõige olulisemana tulebikka ja jälle rõhutada meie olemasolevaettevõtete tulumaksusüsteemi rahvusva-heliselt unikaalset, märgilist olemust.Tegemist on nii uuendusliku ja hea süs-teemiga, et oleks imekspandav, kui tateistel valitsustel pinnuks silmas ei oleksning välissurvet klassikalisema süsteemirakendamiseks poleks.

Täna võime kindlad olla, et nii kodu-maine kui välismaine investor kuuldes, etEestis on tulumaksusüsteem, mis ei mak-susta tulu selle genereerimise hetkel,tunneb otsekohe sügavamat huvi Eesti jameie majanduskeskkonna vastu. Samakindlad võime olla, et kui meie ettevõttetulumaks selle genereerimise hetkel on10, 15 või mõni muu protsendipügal, siisoleme koheselt võrdluses Läti, Venemaa,Iirimaa, Sloveenia või tegelikult ükskõikmillise teise atraktiivse investeerimispiir-konnaga ning kaotame selles võrdluses.

Oleme Kaubanduskojas veendunud:kui Eesti jätab tulumaksusüsteemi muut-mata ja kohaldab ema-tütarühingudirektiivi, toob see kaasa tugeva välisin-vesteeringute kasvu ja mõjub positiivseltmajanduse arengule, korvates mitmeko-rdselt võimaliku riigieelarve vähem-laekumise.

Viis põhjust, miks Kaubanduskoda seisab ettevõtetetulumaksusüsteemi säilitamise eest

K

RAHANDUSMINISTEERIUM ON VIIMASTEL NÄDALATEL TUTVUSTANUD PLAANE,

MIDA TEHA EESTI ETTEVÕTETE TULU MAKSUSTAMISEGA ALATES 2009. AAS-

TAST. VÄLJA ON PAKUTUD MITMEID VARIANTE, KUID PIKEMALT ON ANALÜÜSI-

TUD NING ESILE TÕSTETUD PLAAN TAASTADA TRADITSIOONILINE TULUMAKS

JOOKSVALT KASUMILT 10%.

REET TEDER

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja


4 Muudatused seadusandluses

www.koda.ee

uginedes meie liikmetelt saadudtagasisidele on küsimuses, kui

suur peaks tulevikus olema osa ja aktsiaväikseim nimiväärtus Kaubanduskojaseisukoht järgmine: nii osa kui aktsiaväikseim nimiväärtus võiks tulevikusolla 1 euro. Ei ole suurt ja olulistpõhjust, miks peaks väärtpaberite väik-seim nimiväärtus kapitaliühingutestingimata erinev olema. Leitakse, et 1euro – see on hea, lihtne ja aktsial peaksmingi väärtus ka olema.

Tuletame meelde – arvamust küsi-sime kahe järgmise variandi kohta.

Kas toetada: I Äriseadustiku muutmise seaduse

(seoses euro kasutuselevõtuga) eel-nõus välja pakutud osaühingutes osaväikseima nimiväärtusena ette 10eurot; aktsiaseltsides aktsia väik-seima nimiväärtusena ette 1 euro;

II Eesti Väärtpaberite Keskregistri ette-panekut eelistada aktsiate ja osadenimiväärtuste puhul võimalikult ma-dalat vääringut. Osaühingutes võiksolla osa nimiväärtus 1 euro (või selletäiskordne) ja aktsiaseltsides 10 euro-senti (või selle täiskordne).

Nägu näha, on Kaubanduskoja sei-sukoht omalaadne kompromiss kahestvariandist. Aktsiaseltside puhul eelista-ti lihtsamat häältearvestamise või-

malust tulevikus ja osaühingute puhullihtsamaid üleminekutoiminguid. Omaseisukoha esitame asjakohastele minis-teeriumidele – Rahandusministeeriu-mile ja Justiitsministeeriumile.

On aga näha, et euro kasutuselevõ-tuga seonduv ei ole täna aktuaalne.Seoses jätkuva ebamäärasusega eurokasutuselevõtu tähtajas on see loomu-lik. Varaseim võimalik aeg euro kasu-tuselevõtuks on Valitsuse plaani koha-selt 1. jaanuar 2008. Kas see realiseerub,on täna vara öelda. Riik töötab jätku-valt euro kasutuselevõtuks vajalikeseaduste muutmise eelnõude kallal.Need on leitavad ka Kaubanduskojakodulehel Majanduspoliitika – Ak-tuaalset all. Arvestades liikmete pooltesitatud küsimusi, rõhutan aga ühtpõhimõtet, mis on juba seaduse eelnõuskajastamist leidnud. Enne euro kasu-tuselevõttu kroonides väljendatud osa-või aktsiakapitalidega ühingud ei peakohustuslikus korras ja määratud täht-ajaks asuma põhikirju muutma. Äri-seadustiku muutmise eelnõus nähakseette, et kui äriühing soovib peale eurokasutuselevõttu oma põhikirjas midagimuuta, siis ei kanta peale euro käi-belevõttu äriregistrisse selliste äriühin-gute põhikirjamuudatusi, kui sama-aegselt ei tehta summade eurodes väl-jendamiseks vajalikke muudatusi. See-ga, nii kaua kui põhikirja muuta eisoovita, võivad summad selles ollakroonides. Selle eest sanktsioneerima eihakata. Ja mingit tähtaega ettevõtjatelekohuslikus korras konverteerimismuu-datuste tegemiseks eelnõuga ei seata.

Kaubanduskoja seisukoht:Kui suur peaks olema tulevikus – peale euro kasutuselevõttu – osa jaaktsia väikseim nimiväärtus

T

õhimõtteliselt jäi seaduse struktuursamaks. Suurima muudatusena võib

välja tuua, et kui enne ei kohaldunudseadus sellise teabe töötlemisele, mis oliandmesubjekti poolt juba kord avalikus-tatud (andmesubjekt ei saanud hiljemkeelata õiguspäraselt avalikustatud and-mete avalikustamise lõpetamist), siis IKSeelnõu kohaselt saab isik ka sellisel juhulnõuda andmete avalikustamise lõpeta-mist. On siiski teatud erandjuhud, milisikuandmeid võib avalikustada ilmaandmesubjekti nõusolekuta (sellisel ju-hul ta ei saa ka avalikustamise lõpetamistnõuda). Nõusolekuta avalikustamine onnäiteks lubatud ajakirjanduslikul ees-märgil ning tingimusel, et see toimubkooskõlas heade kommetega ning ajakir-janduseetika põhimõtetega. Andmesub-jekti nõusolekuta tema isikuandmeteavalikustamiseks peab esinema ülekaa-lukas avalik huvi ning avalikustamine eivõi ülemääraselt kahjustada andmesub-jekti õigusi. Uuena on eelnõus reguleeri-tud avalikus kohas toimuva heli- ja pildi-materjali avalikustamise eesmärgil jääd-vustamise nõuded. Üldjuhul peab ava-likus kohas isikute kujutiste ja/või häälesalvestamiseks sarnaselt muude isiku-andmete töötlemise viisidega olema and-mesubjekti nõusolek, kuid et see ei olealati mõistlike pingutustega võimalik, siisasendab nõusolekut ka võimalike andme-subjektide teavitamine sellises vormis,mis võimaldab neil heli- või pildimater-jali jäädvustamise faktist aru saada ningsoovi korral vältida mikrofoni ja kaa-mera ette sattumist. Teavitamiskohustusei kehti avalike ürituste puhul, millejäädvustamist võib mõistlikult eeldada.

Eelnõuga muudetakse isikuandmeteliigitamise põhimõtteid. Kui hetkelkehtiva IKS kohaselt võivad isikuandmedolla eraelulised, delikaatsed ja kõik muudisikuandmed, siis edaspidi viiakse era-eluliste isikuandmete loetelu hoopisAvaliku teabe seaduse rakendusalasse(muutub seal piiratud juurdepääsugateabeks). Eelnõu toob isikuandmeteerilist kaitset vajava alaliigina väljaüksnes delikaatsed isikuandmed.

Eelnõus ei ole muudetud põhimõtet,et isikuandmete töötlemine on üldjuhullubatud üksnes juhul, kui andmesubjekt

P

URMAS MÄNNA

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna jurist


Muudatused seadusandluses 5

www.koda.ee

on andnud selleks nõusoleku. Samas eiloeta eelnõu kohaselt edaspidi vaikimisinõusolekut isiku tahteavalduseks. Eel-nõuga kaotatakse ära isikukoodi töötle-misel eristaatus. Seetõttu laienevad eel-nõu kohaselt isikukoodi töötlemiseleedaspidi kõik üldised isikuandmete tööt-lemise põhimõtted.

Delikaatsete isikuandmete töötlemiseregistreerimise osas on eelnõus võrreldeskehtiva seadusega uuendusena lisatud § 30, milles käsitletakse isikuandmetekaitse eest vastutava isiku nimetamist jasellega seonduvat lihtsustamist üldisestdelikaatsete isikuandmete töötlemiseregistreerimise korrast. Juhul kui isiku-andmete töötleja on määranud isikuand-mete kaitse eest vastutava isiku, siis ei oleta kohustatud registreerima delikaatseteisikuandmete töötlemist AndmekaitseInspektsioonis. Eelnõu seletuskirja koha-selt võib isikuandmete kaitse eest vastu-tav isik põhimõtteliselt olla isikuandmetetöötleja töötaja, kuid ei pea seda olema(nt on mõeldav, et mõni andmeturbe-spetsialist asub mitmetele isikuandmetetöötlejatele lepingu alusel vastavat tee-nust pakkuma). Oluline on, et isikuand-mete kaitse eest vastutavale isikule olekstagatud piisav sõltumatus, et tal olekstakistamatult ja tõhusalt võimalik omaülesandeid täita. Isikuandmete kaitse eestvastutava isiku määramisest ja tema voli-tuste lõppemisest tuleb viivitamata And-mekaitse Inspektsioonile teada anda.

Oma esialgse arvamuse ja ettepanekudIKS eelnõu kohta on seaduse väljatööta-jale saatnud ka Kaubanduskoda. Meiehinnangul lõhuks eelnõuga kehtestatavregulatsioon (juba avalikustatud and-mete avalikustamise lõpetamise või-malus) väljakujunenud ja hästitöötavasüsteemi. Seda eelkõige selliste andmeteavalikustamise suhtes, mille avalikus-tamiseks on olemas ilmne avalik huvi.Üheks selliseks olukorraks on meie hin-nangul isiku finantsilise usaldusväärsuseehk krediidivõime kontrollimine. Tarbi-jakrediidi direktiivi eelnõust tulenevalton krediidiandja õigustatud saama vaja-likku infot isiku krediidivõime kohta.Informatsiooni allikateks võivad olla niiisiku enda poolt antud teave kui ka and-mebaasidesse kogutud info töötlemine(seda ka juba lõppenud lepingute kohta).Selline tegevus on igati kooskõlas vastu-tustundliku laenamise põhimõteteganing kaitseb nii laenajat kui ka kreedi-torit. Oleme vastu IKS muutmisega sel-liselt, et isikul oleks õigus nõuda kõikideenda kohta käivate ja juba eelnevalt ava-likustatud andmete avalikustamise lõpe-tamist. Teiseks tekib meie hinnangul eel-nõu sellisel kujul jõustumisega olukord,kus ka õigusvastaselt käitunud isikutel(näiteks võlgnikud) on õigus oma and-mete avalikustamine lõpetada. Kui eel-nõuga antakse isikule võimalus igal ajalkeelustada oma nime ja isikukoodi tööt-lemine, siis kaoks võlausaldajal edaspidimõte edastada võlglase andmeid inkas-

sofirmadele ja maksehäireregistrisse.Kiire majanduskasvu tingimustes peaksavalikes huvides olema just tarbijatepoolt krediiti tarbitavate teenuste puhulkrediidivõime kontrollimise tagamine,vältimaks majanduslanguse saabumisekorral eraisikute massilist maksejõuetustja pankrotte.

Oleme vastu ka IKS eelnõu põhimõt-tele, mille kohaselt tahteavalduseks eiloeta enam vaikimisi nõusolekut. Leia-me, et sellise põhimõtte rakendamineisikuandmete töötlemisel ei ole otstarbe-kas ning piirab isikute vabadust lepingu-tingimustes ise kokku leppida.

Teeme ettepaneku lihtsustada teatudjuhtudel delikaatsete isikuandmete tööt-lemisest teavitamise korda ning sätestadadelikaatsete isikuandmete töötlemisestteatamist lihtsustav erand ka tööõn-netuste ja kutsehaiguste korral (hetkelkehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb sel-listel juhtudel andmete töötlemisest 1 kuu ette teatada).

IKS eelnõu ja selle seletuskiri on ülevalKaubanduskoja kodulehel Majandus-poliitika > Aktuaalset all. Soovitan teileelnõuga tutvuda. Kõik muudatus- jatäiendusettepanekud on teretulnud e-posti aadressile [email protected].

Isikuandmete kaitseseaduses kavandatavatestmuudatustestEELMISES TEATAJAS TUTVUSTASIN AVALIKU TEABE SEADUSES TEHTAVAID

MUUDATUSI. KUNA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE REGULATSIOONI ON OTSUS-

TATUD MUUTA KOMPLEKSEMALT, SIIS TULEKS PEATUDA NATUKE LÄHEMALT

KA ISIKUANDMETE KAITSE SEADUSES (EDASPIDI IKS) TEHTAVATEL MUUDATUS-

TEL. KUNA MUUDATUSTE MAHT ON SUUR, OTSUSTATI SEADUSE MUUTMISE

ASEMEL VÄLJA TÖÖTADA UUS SEADUS.

MAIT PALTS

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna jurist



www.koda.ee

ldisemate probleemidena märgitilihtsustamist ja ühtlustamist vajavat

pakendite kogumise ja taaskasutamisegaseotud aruandlust, mõistete täiendamisevajadust ning probleeme kodumajapi-damistest pakendijäätmete kogumisel.Toome alljärgnevalt mõned mõtted, midaKaubanduskoda eelnõu koostajatele saa-detud ettepanekutes väljendas.

Pakendiettevõtja kohustus peakspiirduma siiski vaid enda poolt teki-tatud pakendi ja pakendijäätmete kogu-misega. Kui kehtivas pakendiseaduses (§ 16 lg 1) on selgelt öeldud, et pakendi-ettevõtja peab oma pakendatud kauba jasisseveetud pakendatud kauba pakendi jasellest tekkinud pakendijäätmed kogumaja taaskasutama, siis eelnõu sõnastus sel-les osas enam nii täpne ei ole. Kavandatavuus sõnastus ütleb vaid, et ”Pakendi-ettevõtja, kes pakendab kaupa või veabsisse pakendatud kaupa, peab turule las-tud pakendatud kauba pakendi ja sellesttekkinud pakendijäätmed koguma jataaskasutama.“

Pakendiettevõtja kohustus kogudakokku ja taaskasutada enda poolt turulelastud pakend on üks pakendiettevõtjapõhikohustusi, mis peab olema ka võima-likult täpselt sõnastatud. Selles osas eitohi lasta tekkida erinevaid tõlgendusivõi ebamäärasust. Kuna kehtiv seadusetekst on konkreetses küsimuses aga selge-sõnalisem, ei näe me ka põhjust, miks

tuleks seda muuta. Seetõttu oli ka meieettepanek – mitte muuta kehtivat põhi-mõtet selle kohta, et pakendiettevõtjapeaks koguma ja taaskasutama eelkõigeenda poolt turule lastud kauba pakendi japakendijäätmed.

Vahemaa fikseerimine ei pruugi ollalahenduseks. Eelnõu kohaselt võiks pa-kendatud kaupa müüv isik, kelle müügi-koha suurus on kuni 200 m2, pakendi,millele on kehtestatud tagatisraha, ningmuu pakendi ja pakendijäätmete, millevastuvõtmise kohustust ei ole taaskasu-tusorganisatsioonile üle antud, vastuvõt-mise korraldada kirjaliku lepingu aluselkuni 500 meetri kaugusel asuvas selleksotstarbeks kohandatud punktis müügi-koha lahtioleku ajal. Kohaliku omavalit-

suse tehtud erandi korral võib see vahe-maa ka suurem olla. Toetame eelnõukoostajate eesmärki leevendada väikse-mate müügikohtade kulutusi seoses pa-kendi ja pakendijäätmete kogumisega.Samas tekib aga küsimus, kas 500 meetrikriteerium on ikka põhjendatud jareaalse efektiga? Miks ei võiks see ollaveelgi pikem või lühem? Sellist analüüsiei ole aga eelnõule lisatud. Kui tõesti jääbmüügikoha ja pakendite vastuvõtmisekoha vahele 500 meetri asemel 700meetrit, kas see tähendab, et pakendidjääksid selle liigse 200 meetri pärasttagastamata või on põhjus hoopis mujal?Kui asulas on kolm poodi, kuid üks kor-rektselt toimiv pakendite ja muu taaratagastamist korraldav punkt, kas see eiole siis piisav lahendus?

Pakendiseadus ei tohi põhjendamatult ettevõtjateja organisatsioonide kohustusi suurendada

Ü

KIRJUTASIME NII EELMISES TEATAJA NUMBRIS KUI E-INFOLEHES PAKENDI-

SEADUSE NING PAKENDIAKTSIISI SEADUSE KAVANDATAVATEST MUUDA-

TUSTEST NING KUTSUSIME LIIKMEID ÜLES EELNÕU KOHTA ARVAMUST AVAL-

DAMA. SUUR TÄNU KÕIGILE, KES ARVAMUST AVALDASID!

Pakendiettevõtja kohustus koguda kokku ja taaskasutada enda poolt turule lastud pa-kend on üks pakendiettevõtja põhikohustusi, mis peab olema ka võimalikult täpseltsõnastatud.


Muudatused seadusandluses 7

www.koda.ee

Olulisem kui vahemaa, peaks antudjuhul olema pakendi tarbijale antava infoselgus ning silmatorkav reklaam ja teavepakendi tagastuskohtade asukohast.Ettevõtjal peab olema reaalne võimalusoma kulutusi kokku hoida, kui ta sedasoovib. Kindlasti ei saa pidada põhjen-datuks seda, et pakendite tagastuspunktpeaks olema ilmtingimata avatud müügi-koha lahtioleku ajal (kui müügikoht onandnud pakendite kogumise üle vastavaltvastuvõtupunktile). Kuivõrd kohustuseüleandmine on seotud tingimusega, etvastav punkt (nt taarapunkt) oleksavatud müügikohaga samadel lahti-olekuaegadel, siis tekiks tõenäoliseltprobleeme kohustuse üleandmisega neilmüügikohtadel, mis on avatud 24h võilihtsalt tavapärasest tööajast veidi pike-mal ajal. See aga, et vastavate punktidetööaeg võib olla lühem kui tavapäranekaupluste avatud oleku, aeg on üsnatavaline. Tekib küsimus, kas näiteks taaratagastamise ning toidu- või esmatar-bekauba ostmise võimalused peavadolema ikka alati tagatud samadel kellaae-gadel? Leiame, et taarapunkti ja müügi-koha avatud oleku aja kattumine ei olevajalik tingimus ning tuleks eelnõustvälja jätta.

Auditeerimiskohustust tuleb siiskikaaluda ning võimalusel piirata. Kuinäiteks äriühinguõiguses on väiksemadettevõtted, jäädes allapoole teatud kri-teeriumitest, vabastatud majandusaastaaruannete auditeerimisest, siis pakendi-seadusega pigem soovitakse auditeeri-miskohustust suurendada. Näiteks ütlebüks kavandatud muudatustest järgmist:„Akrediteeritud taaskasutusorganisat-sioon esitab vähemalt üks kord aastaspakendiregistrisse kandmiseks käesolevaparagrahvi lõikes 4 nimetatud ja sõl-tumatu audiitori kinnitatud andmed igatemaga liitunud ja temale kohustused üleandnud pakendiettevõtja kohta ja käes-oleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nime-tatud ja sõltumatu audiitori kinnitatudandmed taaskasutusorganisatsiooni koh-ta kokku.“ Raske on leida põhjust, mikspeaksid pakendiettevõtja ning pakendi-organisatsioon olema allutatud abso-luutsele auditeerimisele (kohati samadeandmete osas sisuliselt topelt). Mis teebpakenditega seonduva niivõrd eriliseks?

Nii nagu äriühinguõiguseski, pooldameka pakenditega seonduvas auditeeritusevähendamist.

Raamatupidamise ja pakendite kogu-misega seotud dokumentatsiooni kon-trolli õigus peab haakuma muu õigus-ruumiga. Kui eelnõu kohaselt soovitakseanda Keskkonnainspektsioonile, linna- javallavalitsusele ning Maksu- ja Tolliame-tile õigus kontrollida pakendiettevõtjatening pakendi ja pakendijäätmete kogu-mise ja taaskasutamisega seotud isikutetegutsemiskohti ning raamatupidamiseja teisi pakendi ja pakendijäätmete arves-tuse aluseks olevaid dokumente, siis võibparemal juhul arvata, et eelnõu koostajadon kogemata jätnud tähelepanuta „seo-tud isikute” mõiste.

Nimelt ütleb näiteks seotud isikute le-gaaldefinitsioon tulumaksuseaduses, etisikud on omavahel seotud, kui:• isik on teise isiku abikaasa, otsejoones

sugulane, õde või vend, õe või vennaalaneja sugulane, abikaasa otsejoonessugulane, abikaasa õde või vend;

• isikule kuulub üle 10% juriidilise isikuaktsia- või osakapitalist, häälte kogu-arvust või õigusest juriidilise isikukasumile;

• isik on teise isiku töötaja, töötajaabikaasa või otsejoones sugulane;

• isik on juriidilise isiku juhtimis- võikontrollorgani liige, juhtimis- võikontrollorgani liikme abikaasa võiotsejoones sugulane.

Kas ülalnimetatud institutsioonidelpeaks ikka olema õigus kontrollidanäiteks pakendiettevõtja juhatuse liikmeabikaasa tegevust või pakendiettevõtjaaktsionäri raamatupidamist. On selge, etmõiste „seotud isikud“ on antud konteks-tis liialt lai ja põhjendamatu, mistõttutuleb see kindlasti asendada sobilikuma-ga või üldse eelnõust välja jätta.

Kõigi esitatud ettepanekutega on võima-lik tutvuda Kaubanduskoja kodulehelwww.koda.ee, Majanduspoliitika all asu-vas arvamuste rubriigis.

Kordame liikmete soovil seminari:

MUUDATUSED

ÄRISEADUSTIKUS8. juunil 2006 kell 10.00 – 14.00

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kor-raldab koostöös AdvokaadibüroogaRaidla ja Partnerid 8. juunil seminari 2006. aasta 1. jaanuaril jõustunud äri-seadustiku muudatustest.

Lektor Martin Käerdi (Raidla &Partnerid) käsitleb järgmiseid tee-masid:

• Muudatused osade ja aktsiate võõ-randamise regulatsioonis ja ostu-eesõigusega seonduvad problee-mid;

• Muudatused seoses dividendidemaksmise ja muude väljamaksetetegemisega ning alusetute välja-maksete tagastamise kord;

• Muudatused laenukeelu ja omaaktsiate/osade omandamise regu-latsioonis, piirangud ning nenderikkumise tagajärjed;

• Muudatused seoses äriühinguteorganite otsustega, üldkoosolekuotsuste vastuvõtmise lihtsustatudkord, koosolekute kokkukutsumineja läbiviimine ning otsuste vaidlus-tamine;

• Juhtorganite (juhatuse ja nõuko-gu) liikmete ja äriühingu vahelinesuhe ja nende tasustamine, juhtor-ganite liikmete valimine ja tagasi-kutsumine;

• Juhtorganite (juhatuse ja nõukogu)liikmete kohustused ja vastutus.

Osalemistasu Kaubanduskoja liik-mele 400 krooni ja mitteliikmele 800krooni. Hinnad sisaldavad jaotus-materjale ja kohvipause.

Lisainfo ja registreerimine:

MERLE ELLERTel: 646 0244 E-post: [email protected]

ALAR SÜNT

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna nõunik

õnealuse määruse eelnõuga soovi-takse luua turvalise ettevõtja staa-

tus, mis omistatakse transpordiga tegele-vale ettevõttele vastavate nõuete täit-misel. Nõuetest võiks välja tuua näiteks,et tunnustatud ettevõte peab olemavõimeline näitama andmeid korrupt-siooni ja pettuste puudumise kohta niiorganisatsiooni kui ka selle töötajatepuhul ning suutlikkust hinnata tarne-ahela tõenäolisi turvariske. Samuti peabettevõte suutma tagada kõikide töötajate,külastajate ja äripartnerite süstemaatilisteksimiskindlat identifitseerimist. Väljaon toodud ka nõue, et ettevõtetel tulebluua kooskõlas võrdse kohtlemise ja

isikuandmete kaitset käsitlevate õigusak-tidega asutusesisene töölevõetavate isi-kute julgeolekukontrolli ja taotlustekontrolli menetlus. Niisugune asutuse-sisene menetlus peaks sisaldama tausta-uuringuid ja konkreetse töötaja ameti-ülesannetest sõltuvaid teste. Nõudeidmida ettevõtted turvalise ettevõtja staa-tuse saamiseks täitma peavad on mitmeidning need on erinevate tarneahele etap-pide puhul natuke varieeruvad.

Tarneahel hõlmab määratluse koha-selt kogu transpordi ja transpordiga seo-tud toimingud ja protsessid tootmisko-hast kuni veose sihtkohani. Ehk siis on

määruse eelnõuga hõlmatud kaubasaatja,transpordiettevõte, ekspedeerimisette-võte ning ka kauba ladustamine, hoiusta-mine ja toimingud maismaaterminalides.

Kõnealune määruse eelnõu ei hõlmareisijateveo turvalisust ning esialgu eisisalda see tarneahela ettevõtja jaokskohustuslikke meetmeid ning on vaba-tahtlik. Turvalise ettevõtja kavaga liitu-nud ettevõtjad saavad kasu soodustustestja lihtsustatud tollikontrollist.

Määruse eelnõu kohaselt annab igaliikmesriik ise enda territooriumil tegut-sevale ettevõttele nõuete täitmisel tur-valise ettevõtte staatuse. Samas tuleb siisaktsepteerida ka kõikide teiste EuroopaLiidu liikmesriikide poolt ettevõteteleantud turvalise ettevõtja staatusi.

Kõnealune määrus on tervikuna siduvja vahetult kohaldatav kõikides liikmes-riikides. Määrus jõustub kahekümnendalpäeval pärast selle avaldamist EuroopaLiidu Teatajas.

Määruse eelnõu terviklik eestikeelnetekst on kättesaadav Kaubanduskoja ko-dulehelt http://www.koda.ee/?id=1300.Kõik arvamused, ettepanekud ningküsimused antud teema kohta võibsaata e-posti aadressile [email protected].

Ühtsed turvalisuse nõudedmaismaatranspordile EL-is

K

EUROOPA KOMISJON ON OTSUSTANUD, ET SEOSES KASVAVA TERRORISMI-

OHUGA TULEB TUGEVDADA KAUBA MAISMAAVEDUDE TURVALISUST.

MAISMAAVEDUDE REGULEERIMISEKS ON VÄLJA TÖÖTAMISEL EUROOPA

PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUSE EELNÕU TARNEAHELA TURVALISUSE

TAGAMISE KOHTA (KOM (2006)79). MÄÄRUSE EELNÕU EESMÄRK ON KEHTES-

TADA LIIKMESRIIKIDES MAISMAATRANSPORDI TARNEAHELA TURVALISUSE

TUGEVDAMISEKS ÜHISED REEGLID, PIDADES SILMAS TURVALISUST OHUS-

TAVAID VAHEJUHTUMEID, EESKÄTT TERRORISMIOHTU.

Tarneahel hõlmab määratluse kohaselt kogu transpordi ja transpordiga seotud toimingudja protsessid tootmiskohast kuni veose sihtkohani.



www.koda.ee

MERLE ELLER

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna projektijuht

is see ärieetika üldse on?

Ärieetika on üks kõige olulisematest,kuid samas kõige vähem mõistetudteemadest tänapäeva ärielus. Eetika iseon teatavasti filosoofia haru, mis uuribmoraali ja valikute tegemist. See on seo-tud õige või vale, hea või halb küsimuste-ga. Ärieetika uurib seda, kas kindladäripraktikad on vastuvõetavad. Kuidnagu igapäevases elus, ei ole ka ärimaail-

mas kõik nii kergesti hinnatav. Ärieetikaon oma olemuselt keeruline ning sealpole üheselt õigeid vastuseid. Näitekssugulaste tööle värbamist võib hinnataerinevates kultuurides väga erinevalt.Sellist teguviisi võib pidada ebaõigeks,sobimatuks, isegi korruptiivseks onupojapoliitikaks või vastupidi, olla igati tervi-tatav käitumine, kuna inimest, keda hästituntakse, saab usaldada.

Toon veel näiteid eetilistest dilem-madest. Kas müügimees võiks kliendilekorraldatud tootepresentatsioonil väljajätta faktid toote nigelast ohutusstan-dardist? Kas raamatupidaja peaks andmateada auditi käigus välja tulnud ebakor-

rektsustest, teades, et seda tehes tõe-näoliselt klient lõpetab koostöö firmaga?Kas autotootjad peavad kasutama kulu-kaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades,et see muudab auto kliendile liiga kalliks?

Hoolimata otsuste legaalsusest, on sel-listes situatsioonides tehtud otsuseid jategevusi vaja hinnata ka teiste teguritejärgi kui juriidiliselt õige ja vale. Ette-võtetes tegutsevad üksikisikud oma oma-dustega. Igaüks meist on unikaalne ko-

gum personaalsetest omadustest, väär-tustest ja moraaliprintsiipidest, mis suu-navad või takistavad eetilist käitumist.Isiklikud kogemused, millal premeeriti jamillal karistati, milliseid tegevusi peetiheadeks ja milliseid halbadeks, mõju-tavad meie kõigi käitumist ja tegevust.

Vastutustundlik ettevõtlus

Eetiline ettevõtlus on praktikas tihe-dalt seotud vastutustundega. Vastutus-tunde all mõtleme näiteks teistega arves-tamist, tulevikku suunatud otsuseid jaoma tegevuse mõju analüüsimist. Igaettevõte omab mõju kõigele, millega ta

kokku puutub. Oma tegevust analüüsidesja ümberkorraldusi tehes saavad ettevõt-ted sageli oma positiivset mõju ühiskon-nale suurendada. Kasu on mõlema-poolne. Vastutustundlike ettevõtjate sõ-nul näevad nad tulemusi näiteks omaettevõtte maine tõusus, töötajate efek-tiivsuse kasvus, paremas elukeskkonnas.

Vastupidi levinud eelarvamusele ei peaühiskondlikult vastutustundlik ettevõtjatingimata midagi ära andma või tegemaselleks lisakulutusi.

Nii Euroopas kui Ameerikas on vii-mastel aastatel palju räägitud ettevõteteühiskondlikust vastutusest (CSR –Corporate Social Responsibility). Sellekontseptsiooni kohaselt peaks ettevõtjadlisaks seaduste täitmisele enam panusta-ma inimkapitali, keskkonda ja suhetessehuvigruppidega. Loomulikult on see teki-tanud ka küsimusi ja negatiivseid reakt-sioone ettevõtjatelt. Ettevõtlus iseeneseston juba positiivne, ühiskonda ja majan-dust edendav nähtus. „Miks oodatakseettevõtjatelt veelgi enam? Ühiskondlikeprobleemide lahendamine on ju polii-tikute ülesanne. Me maksame ju niigimakse!” on kosta ettevõtjate hulgast.

Jah, ka Kaubanduskoda on seisukohal,et sotsiaalsete probleemide lahendamistei saa teha ettevõtjatele kohustuslikuks.Samal ajal on aga alati olnud ettevõtjaid,

Rohkem ärieetikat!

M

NII ÜTLESID MEIE LIIKMED ÄSJAAVALDATUD LIIKMEUURINGUS KAUBANDUS-

KOJALE. 61% LIIKMETEST ARVAS, ET KAUBANDUSKODA VÕIKS OMA TEGEVUST

LAIENDADA JUST ÄRIEETIKA VALDKONNAS. SIINKOHAL ON RÕÕM TÕDEDA, ET

OLEME SELLEL HOOAJAL ÄRIEETIKAGA TÕSISELT JUBA TEGELEMA HAKANUD.

Vastupidi levinud eelarvamusele ei pea ühiskondlikult vas-

tutustundlik ettevõtja tingimata midagi ära andma või tege-

ma selleks lisakulutusi.


Ärieetika 9

www.koda.ee

Jäkub lk 10


10 Ärieetika

www.koda.ee

kes lisaks kasumi tootmisele ja kohustus-like nõuete täitmisele tekitavad ka muudlisaväärtust ühiskonnale. Nad on omaäritegevusse integreerinud näiteks koha-liku eluolu edendamise, töötajate rahul-olu maksimeerimise või keskkonnaprob-leemide lahendamise. Ja tuleb mainida,et nad on selles tegevuses olnud vägatulemuslikud. Võibolla on asi selles, etettevõtjad on juba oma olemuselt teistsu-gused – nad viivad oma eesmärgid märk-sa sagedamini ellu kui poliitikud, kelleltihtipeale oma raske „enesemüümise”töö kõrval sisulise töö jaoks aega ei jäägi.

Sellised ettevõtjad lähtuvad tavaliseltoma sisemisest sunnist ja eetikast. Ja tee-vad häid tegusid hoolimata maailmaslevivatest trendidest ja CSR-kontsept-sioonidest. Kaubanduskoda leiab, et onolemas suur vajadus selliseid ettevõtjaidtunnustada ja teistele eeskujuks seada.

Sellega saadame ühiskonnale sõnumi, etselline tegevus on hea. Ainult nii võimeloota, et eetiline käitumine ja vastutus-tunne muutub normiks.

Eestis peetakse tänagi veel pahatihtihetkekasumit eetikast kõrgemaks. Sedanäitavad sagedased eetilised konfliktid,millest oleme teadlikud meedia vahen-dusel. Seda näitavad ka mitmete uurin-gute tulemused. Näiteks arvavad paljudettevõtete juhid, et soodustuste tegemineja paindlike töötingimuste võimaldamineon nõrga juhi tunnus. Samal ajal väi-davad juhid, kes seda praktiseerivad, etrahulolevad töötajad on märksa lojaalse-mad ja efektiivsemad ning see avaldabotsest mõju töö tulemustele.

Näiteks võib tuua ka kohaliku eluoluparandamise. Kui ettevõtja tunneb koha-likke kitsaskohti, analüüsib nende tekke-põhjusi, panustab lahendustesse ja teab

kohalike elanike vajadusi, siis tegelikulttegeleb ta oma ettevõtte riskide mini-meerimisega ja jätkusuutliku arengutagamisega.

Maailmas tehtud uurimused näitavad,et ühiskondlikult vastutustundlikumadettevõtted on samas ka jätkusuutlikumadja konkurentsivõimelisemad.

Kaubanduskoja algatused

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel(EAS) on valmimas juhtimisalane inter-netiportaal, kus üheks oluliseks teemakson ärieetika. Selle rubriigi sisu onKaubanduskoda välja töötanud koos vas-tava ala spetsialistidega. Ootame põne-vusega suvel või sügisel valmiva portaalikõigile kättesaadavaks muutmist, sestplaanide kohaselt võiks sellest väljakujuneda koht, kus ettevõtjad ise saavadnii ärieetika temaatikaga tutvuda kui ka

oma mõtteid sellel alal vahetada. Samutiloodame portaali kaudu lugejateni tuuaka spetsialistide kommentaare konkreet-setele eetikakonfliktidele.

Teine suur algatus, mida Kaubandus-koda ärieetika propageerimise eesmärgilon ette võtnud, on positiivsete prak-tikate kogumine. Hakkame kogumanäiteid nende heade algatuste kohta,mida Eesti ettevõtetes on tehtud jatehakse. Otsime üles ettevõtted, kes onsilma paistnud oma eetilise ja vastutus-tundliku käitumise poolest, intervjuee-rime nende ettevõtete juhte ja kirjutameüles, mida head oleks teistel nende tege-vusest õppida. Ja hiljem on muidugieesmärk neid häid praktikaid levitada jatutvustada.

Olles eeskujuks, saate ka ise kaasaaidata ärieetika paranemisele Eestis!

Maailmas tehtud uurimused näitavad, et ühiskondlikult vas-

tutustundlikumad ettevõtted on samas ka jätkusuutliku-

mad ja konkurentsivõimelisemad.

Juunikuus saadame kõigile Kauban-duskoja liikmetele e-postiga üles-kutse osaleda meie „heade prakti-kate kogumise” aktsioonis. Palumeettevõtte juhtidel vastata küsimusteleeetika ja vastutustunde kohta. Selle-ga soovime välja selgitada, mida Teieettevõttes on tehtud rohkem, kuinõuavad seadused. Mõtleme koosnendele positiivsetele tegudele, midaolete korda saatnud ja kui olete nõus,siis levitame hiljem neid väärtuslikketeadmisi ka teistele ettevõtjatele.

Kõigi ettevõtete vahel, kes meiegaoma ideid ja kogemusi jagavad, loosi-me välja auhinna, milleks on Lõuna-Eestis asuva ühe väga eetilise ja vas-tutustundliku turismitalu kinkekaart.

“Küsitluse läbiviimiseks saime toe-tust Balti-Ameerika Partnerlusprog-rammilt, mida finantseerivad ühiseltAmeerika Ühendriikide Rahvusvahe-lise Abi Agentuur ja Avatud Ühiskon-na Instituut.”

Oma ettevõtte eeskujulikke algatusi jasamuti teisi häid mõtteid Eesti ärikul-tuuri parandamise kohta ootame e-postiaadressile [email protected] või telefonil646 0244.

Algus lk 9

LIDIA FRIEDENTHAL

Väliskaubandusosakonna juhataja


Väliskaubandus 11

www.koda.ee

uurimad märkmiku väljastajad2005. aastal olid:

• Saksamaa – 29 523• Sveits – 22 582• USA – 13 604• Jaapan – 9 227• Itaalia – 9 178

EL siseturul märkmikku ei kasutata.Puuduvad tollipiirid ning kaup liigubvabalt. 10 uue riigi liitumine 2004. aastaltõi kaasa EL riikides väljastatavate märk-mike arvu märgatava vähenemise. Väikekasv on jätkunud USA-s, Kanadas jaSveitsis. Suurima juurdekasvuga märk-mike väljastaja on kiire majanduskasvu-ga Hiina. Kuidas EL laienemine onmõjutanud Eestis ja meie lähiriikidesATA märkmike arvu kajastab allpool too-dud tabel.

Mis saab edasi?

ATA märkmikuga saab endiselt hõlp-sasti kaupa ajutiselt riigist välja viia jasamuti välisriigist meile tuua. Kaupadeloetelu on piiratud ja eelkõige on kõne allnäituste eksponaadid, tootenäidised japrofessionaalsed töövahendid. Jätkuvadtööd ATA süsteemi arendamise, laien-damise ja uute riikide kaasamise osas.Viimati liitus selle süsteemiga Ts̆iili ning2006. aasta arendusprogramm näeb ettekõneluste jätkamist Ladina-Ameerikariikides, eelkõige Mehhikos, kus liitumis-läbirääkimised on kestnud juba aastaid.Samuti peetakse ATA süsteemiga liitumiseläbirääkimisi Argentiina ja Brasiiliaga.

Kaugu-Aasia riikidega on läbirää-kimised kestnud samuti aastaid, aga eduon väiksem kui Ladina-Ameerika riiki-des. Kagu-Aasiast on ATA süsteemigaliitumisest huvitatud Indoneesia ningkõnelused on pooleli Pakistani ja Viet-namiga. Hiina ja India puhul, kes mõle-mad kuuluvad juba süsteemi, käivadläbirääkimised kaupade nimistu laien-damise osas, sest praegu saab nendesseriikidesse viia ainult näituste eksponaate.Ida-Euroopa riikidest on ATA süsteemigaliitumise lävel Ukraina. Istanbuli kon-

ventsioon on vastu võetud ja Ukrainakaubanduskoda määrati märkmikke väl-jastavaks ja süsteemi garanteerivaks orga-nisatsiooniks. Ukraina tolliseadustikku jarakendusaktidesse tuleb veel lisada ATAmärkmiku kohta käivad artiklid. Eestifirmade jaoks on oluline, et ATA märk-mikku saaks kasutada lähiriikides. Vene-maa ja Valgevene kuulvad juba süsteemining Ukraina liitumine tõstaks kindlastimeie firmade huvi märkmiku vastu.

Peale Eesti astumist EL-i on meie fir-mad märkmikuga käinud Venemaal,Norras, Sveitsis ja USA-s. Kaugemateriikide vastu on huvi vähene. Viimasteaastate jooksul on vaid ühel korralkäidud kunstikoguga Hiinas ja toote-näidistega Jaapanis.

Soovitame ettevõtetele julgemalt kasu-tada ATA märkmikku oma toodangututvustamiseks uutel turgudel. Eestisväljastab ATA märkmikke Eesti Kau-bandus-Tööstuskoda. ATA märkmikukohta loe lisaks kodulehelt: www.koda.ee> Väliskaubandus > ATA üldinfo võihelista telefonil 644 3067.

ATA märkmik

S

ATA MÄRKMIK KUI KAUBAPASS JA

TOLLIDOKUMENT ON KASUTUSEL

KÕIGIS ATA SÜSTEEMIGA LIITUNUD

RIIKIDES. RIIKIDE ARV ON 2006. AAS-

TAKS TÕUSNUD 62-NI. EUROOPA LIIT

KUULUB SÜSTEEMI KÕIGI OMA 25

LIIKMESRIIGIGA. 2005. AASTAL VÄL-

JASTATI ATA SÜSTEEMIGA LIITUNUD

RIIKIDES ÜHTEKOKKU 151 012 ATA

MÄRKMIKKU.

Riik 2003 2005

Eesti 199 9Leedu 152 -Läti 73 18Poola 4 569 950Soome 1081 605Ts̆ehhi 9 491 777Valgevene - 6Venemaa 33 60

ERKKI KOORT

Kaitsepolitsei ülemkomissar


12 Euroopa Liit

www.koda.ee

aamaks aimu, millest jutt, võib tuuanäitena tööstusjulgeoleku mõiste

Ameerika Ühendriikidest: tööstusjulge-olek on sellised meetmed informatsiooniturvalisuse tagamiseks, mis on vajalikudsalastatud informatsiooni kaitseks USAtööstuse poolt. Salastatud teabe all ei tuleaga mõista ainult riigisaladuseks tunnista-tud teavet vaid tegemist võib olla ka töös-tusomandi kaitse objektide ning juriidiliseisiku arengu konkurentsivõime säilita-mise seisukohalt muu olulise teabega.

Pärast “külma sõja” lõppu 1990-ndatelaastatel asusid riigid üha rohkem pööra-ma tähelepanu riigisiseste ja välisriikidesasuvate tootmis- ja arendusüksuste ma-jandushuvide kaitsmisele. Majandus-huvide kaitse oli eelkõige vajalik tugev-damaks oma riigi kaitsevõimet võisuurendamaks majanduse konkurentsi-võimet. Kui USA ja NSV Liidu vastasseisuajal oli majandusluure suunatud sõjaliseüleoleku saavutamisele ning hoidmisele,siis selle lõppedes hakkas huvi koondumatsiviilsfääris toimuvale. Klassikaliselt onmajandusluure suunatud välisriigi ma-jandusressursside, majandustegevuse jamajanduspoliitika vastu ning hõlmab kasealset tootmist, jaotust ja tarbimist shkaupu, teenuseid, tööd, finantse, mak-sundust, kaubandust ja teisi rahvusvahe-lise majanduse aspekte. Tööstusspionaaz̆imõiste on kitsam ning see on suunatudrohkem omandiõiguste (informatsioonvõi tehnoloogia) ebaseaduslikule han-kimisele.

Ettevõtted ei mõista tihti, miks peaksolema riik huvitatud nende ärikontak-tidest või -partneritest konkreetselt.Mõnikord kahtlustatakse konkurentidehuvi ning mõnikord ka ametnike lihtsatuudishimu. Kuna riigile on tähtis teada,mis tema territooriumil toimub jaennetada igasuguseid rünnakuid tematerritooriumil asuvate objektide ja sub-jektide suhtes, siis tuntakse huvi kamajandussektori vastu. Riigi huvi aga onsuunatud pigem stabiilsuse säilitamiselevaldkonnas, mitte totaalse kontrollikehtestamisele majanduse üle. Vaadatavõib ka põhiseaduslikku aspekti. Nimelton sarnaselt kodanikele ka juriidilisedisikud riigi kaitse all ning riigil on kohus-tus tagada juriidiliste isikute õigused javabadused. Riigil on oluliselt lihtsam

korraldada teabe kaitsmist juhul, kui taon ka teabe omanik. Raskem võib ollamõista, miks mõnikord tuleks kaaludatootmisesse viimata lahenduste müügiotstarbekust. See on aga vajalik välista-maks võimalust, et ostja asub ise tootmaja esimesena turustama sama kaupa. Uuspotentsiaalne tootja omab arenduskuludekokkuhoiu tõttu suurt majanduslikkueelist. Sellisel juhul asenduks ettevõttehetkeline kasu kiire majanduslangusega,mis suurettevõtete korral võib omakordaavaldada mõju riigi üldisele majan-duskeskkonnale. Riigi eesmärk ei olemingil juhul püüda luua muljet, et Eestipeaks kogu oma teadus- ning tööstuspo-tentsiaali kiivalt endale hoidma või peaksteabevahetus toimuma riigi kindla kont-rolli all. Kindlasti ei oleks Eesti majandusarenenud praegusele tasemele totaalsekontrolli tingimustes ning stabiilsusesäilitamise all ei peeta silmas seda, et riiksoovib leida ettekäänet sundimaksettevõtet loobuma mõnest riskantsestinvesteeringust. Äri on alati seotudriskidega ning nende maandamisegategelevad ettevõtete juhtkonnad. Pigemsaab riik toetada oma majandust seeläbi,et abistab ettevõtteid vältimaks nendesattumist rünnaku alla või ebausal-dusväärse kapitali mõjusfääri. Samas onoluline, et ettevõtja saaks olla kindel, etriigiasutuse kaudu ei satu informatsioonkonkurentide kätte.

Tugevateks majandusluure valdkon-nas peetakse mitmete suurriikide eri-teenistusi. Tuleb arvestada, et riigid,keda huvitavad teaduse ja tehnika uue-mad saavutused ei pruugi alati olla vas-taspooltel, vaid võivad kuuluda kasamasse alliansi. Näiteks on pidanudmitmed riigid korduvalt tunnistama, etisikud või organisatsioonid välisriikidest

Tööstusjulgeolekust

S

TERMIN TÖÖSTUSJULGEOLEK TULENEB INGLISKEELSEST VÄLJENDIST “INDUS-

TRIAL SECURITY”. EESTI KEELDE ON SEE TERMIN ÜLEVÕETUD MÕNETI MEELE-

VALDSENA LÄHTUDES OTSETÕLKEST. NIMETATUD MÕISTE ON AGA SOOTUKS

LAIEM, HÕLMATES NII MAJANDUSE KUI TERVIKU JULGEOLEKUT KUI KA JURII-

DILISE ISIKU POOLT RIIGISALADUSE TÖÖTLEMIST.

Sarnaselt kodanikele on ka juriidilisedisikud riigi kaitse all ning riigil on kohus-tus tagada juriidiliste isikute õigused javabadused. Riigil on oluliselt lihtsam kor-raldada teabe kaitsmist juhul, kui ta onka teabe omanik.


Euroopa Liit • Teated 13

www.koda.ee

on teostanud nende vastast majandus-spionaaz̆i ning mõned nimetatud riiki-dest kuuluvad nendega samasse sõjalisseliitu. Lisaks riiklikele luureteenistustelehangivad majandusvaldkonnast infor-matsiooni mitmed ettevõtted ise. Näi-teks on mitmed ülemaailmsed korporat-sioonid kasutanud omavaheliseks kon-kurentsivõitluseks variettevõtteid, va-hetusüliõpilasi, konsultatsiooniteenusteosutajaid aga ka organiseeritud kuri-tegevust.

Spionaaz̆ võib tunduda igand minevi-kust ning kuulub pigem kuhugi mujalekui meie argipäeva. Samas tasub agameenutada, et elame argipäevas, kusarvuti mälupulgale mahub kogu arvutisisu ning paljud käivad 24h ringi kaasasheli- ja videosalvestusseade - mobiiltele-fon. Näiteks lekkisid 2005. aasta algusesavalikkusele fotod plaanitava uue auto-mudeli kohta, mille tulemusena keelustasüleilmne autotootja oma tehastes kaa-meraga mobiiltelefonid.

Võib öelda, et majandus- ja tööstus-spionaaz̆i on äärmiselt raske avastada.Tavaliselt tulevad juhtumid ilmsiks seo-ses muude rikkumistega, mis seeläbi pal-jastavad teabe ebaseadusliku hankimisekolmandate isikute poolt. Paljuski sõltubselliste juhtumite avastamine õiguskait-seorganite professionaalsest tööst, kuidoluline on ettevõtete endi toetus ja tahesellistest sündmustest teavitada. Majan-dus- ja tööstusspionaaz̆ist tulenevaidohte ei saa kunagi täielikult välistada,küll on aga võimalik sellega kaasnevaidriske oluliselt vähendada ennetuse ningprobleemi teadvustamise kaudu.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuna kogumaailmas on progress tsiviilsfääris kii-rem kui militaarsfääris, siis keskendubsinna ka peamine ebaseaduslik huviteavet hankida. Kuna Eestil puudubarvestatav sõjatööstus, siis koondub siinkogu huvi tsiviilsfääri. Varasemast roh-kem on märgata, et peamiselt vaid riikidepärusmaaks olnud majandus- ja töös-tusspionaaz̆i on hakatud kogu maailmasulatuslikult kasutama ka ettevõtete poolt,kes seeläbi soovivad parandada omapositsiooni turul ja suurendada konku-rentsivõimet.

ÄRIHOMMIKUSÖÖK HARDO PAJULAGA EESTI-VENE MAJANDUSSUHTED

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja SEB Ühislii-

sing korraldavad 9. juunil kell 10 Jõhvi Kont-

serdimajas ettevõtjatele Ärihommikusöögi,

millel osalejatega jagavad oma mõtteid Eesti-

Vene majandussuhetest Riigikogu Väliskomis-

joni aseesimees Marko Mihkelson ja SEB Eesti

Ühispanga analüütik Hardo Pajula.

Ärihommikusöögil on sünkroontõlge eesti ja

vene keelde ning sellel osalemise hind on

Kaubanduskoja liikmele 125 krooni ja mitte-

liikmele 250 krooni.

Info ja registreerimine:

MARGUS ILMJÄRVTel: 337 4950 • E-post: [email protected]

Seminar: Eksporditoetuste võimalused14. juunil Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 14. juunil algusega kell 10.00 II kor-ruse saalis ettevõtjatele seminari, kus käsitletakse eksporditoetuste võima-lusi. Seminaril tutvustatakse erinevaid võimalusi, kust ja kuidas on võimaliksaada toetust ning abi, et arendada oma ettevõtte eksporti.

Esinejad ning teemad:• Gateway to Japan

Euroinfo keskuse nõunik Kairi Jõesalu tutvustab huvilistele toetuspro-grammi eksportööridele

• Välisturgudele suunatud turundustegevuste finantseerimine

EL struktuurifondidest

Signe Suurväli, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ettevõtluskonsultant• Ekspordi finantseerimise lahendused SEB Eesti Ühispangast

Kristiina Kruus, SEB Eesti Ühispank• Müük on hea, kuid raha veel parem

Jako Kruuse, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA Kredex äridivisjoni juht

Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele on 400 krooni ja mitteliikmele 800krooni.

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi.

Täpsem info ning registreerimine:

JAANIKA VAHERTel: 644 8079 • E-post: [email protected]


14 Euroopa Liit

www.koda.ee

lemuselt aktiivne ja suhtlemiselekutsuv, rikub Business Networking

Event traditsioonilise, ärikontaktideloomisele ja investorite leidmisele suu-natud seminari vormi. Kuna kohtumisedjärgnevad üksteisele väga kiire tempoga,antakse osalejatele testlehed, kuhu nadsaavad iga esineja kohta oma esmamuljepõhjal märkmeid teha. Samuti hinnata,kas tegemist võiks olla tulevase partneri-ga. Seminarile on oodatud ligi 100 ette-võtjat, enamik neist välisriikidest. Infotosalevate firmade kohta on võimaliksaada juba registreerimisel.

See, kaks kuni kolm tundi kestev üri-tus, on aga ainult algus JCI (JuniorChamber International) Euroopa Juh-

timiskonverentsi EC2006 raames toimu-vale äriseminarile Business Day. Järgne-vad tuumakad sõnavõtud ürituse suurtetoetajate Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jaEttevõtluse Arendamise Sihtasutusepoolt. Seejärel esineb ettekandega “Kui-das teha muudatused teoks?” firmaBizpaki ja DPD kaubamärke esindavBaltic Logistics System Eesti AS (BLS).Ettekandes käsitletakse ka logistikat eral-di nii Euroopa kui Eesti tasemel. BLSväärtustab kõrgelt julgust mõelda suu-relt, oma ideid ellu viia ning võtta vastu-tust, mis sobitub ka EC2006 juhtmõtte-ga – kõik on võimalik!

Päev lõppeb ringkäiguga Tallinna Sada-mas, kus tutvustatakse sadamat ja selletööd lähemalt ning räägitakse sadamaarengust läbi paljude murranguliste aas-tate. Enne sadama külastust toimub Kau-bandus- Tööstuskojas, mis on ühtlasi koguürituse toimumiskohaks, lõunasöök, millekäigus saab mõnusalt ärijuttu ajada.

Viie minutiga uus äripartner

O

IGAL FIRMAL ON TÄPSELT VIIS MINUTIT ENDA TUTVUSTAMISEKS 15. JUUNIL

TOIMUVAL JCI BUSINESS NETWORKING EVENTÍL. SELLE AJAGA PEAVAD NAD

SUUTMA ÖELDA, MIDA PAKUVAD JA MIDA ISE SOOVIVAD. MÄÄRAVAIMAKS

SAAB UUE PARTNERI VALIKUL ESMAMULJE. EVERYTHING IS POSSIBLE!

KÄRT BLUMBERG

EC2006 PR-tiim

Business Networking Eventìga saab lähemalt tutvuda aadressil: www.ec2006tallinn.ee,valides alamenüüst Programm ja seejärel JCI Business Networking Event. Lisainfotsaab küsida inglise keeles Zsolt Feherilt (e-mail: [email protected]). Ekskursioonile regist-reerimiseks palume ühendust võtta Külliki Kesaga (e-mail: [email protected]).Kontaktmessi suhtluskeeleks on inglise keel.

Kaubanduskoda kutsub Teid 9. juunil

algusega kell 10.00 seminarile Riigi-

hangetest Soomes. Seminari lektoriks

on Soome riigihangete valdkonna kooli-

tusjuht Jari Forsblom, kellel on pikaaja-

line kogemus ametnike ja ettevõtjate

koolitamisel. Sissejuhatava ettekande

teeb Valdar Liive Ettevõtluse Arenda-

mise Sithasutuse (EAS) Soome esindu-

sest, kes annab ülevaate Soome majan-

duskliimast ja sellest, millist abi saab

EAS ettevõtjaile Soomes pakkuda.

Käsitletavad teemad:

• Mida tuleks teada Soomes kehtivast

riigihankeseadusest?

• Tähtsamad hankeprotsessi osad –

(sh kuidas koostada pakkumisi, kva-

lifikatsiooniga seotud küsimused,

otsustusprotsess hangetel, kae-

buste esitamine).

• Erinevused Soome ja Eesti riigi-

hangete seaduse vahel.

• Millised on hanke tüüpdokumendid?

• Hankevaidlusi lahendavad kohtud

Soomes, mida võiks tähele panna

nende otsustest.

• Hangetega tegelevad ühisorganisat-

sioonid.

• Riigihangete Ameti roll Soomes.

• Kust saada lisateavet?

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmele

650 krooni, mitteliikmele 1 300 krooni

(hinnad sisaldavad käibemaksu).


LEA AASAMAA

E-post: [email protected] Tel: 644 8079

SEMINAR: RIIGIHANGETESTSOOMES 9. juunilKaubanduskojas


Euroopa Liit 15

www.koda.ee

MAAILMAPANGA HANKED

JA KOOSTÖÖVÕIMALUSED HIINAGA

21. juunil korraldab Maailmapanga Poola esindus kohalikele ning Baltiriikide ettevõtetele infopäeva teemal Maailmapanga hanked ning koostöö-võimalused Hiinaga.

Seminar toimub Poola Tööandjate Keskliidus Varssavis. Seminar on järgveebruaris organiseeritud üritusele Indiaga.

Hiina koostöövõimaluste tutvustamise päeval on esialgne programm järg-mine:• Maailmapanga roll ning panga portfoolio Hiinas;• Maailmapanga finantseerimisvõimalused koostööks Hiinaga;• Erasektori areng Hiinas;• Hiina ettevõtja presentatsioon kohalikust ärikultuurist.

Lähiajal peaks selguma ka täpne programm. Infopäeva töökeel on inglise keel.Osavõtt seminarist on osalejatele tasuta.

Lisainfo:

KRISTINA TSHISTOVATel: 644 8079 E-post: [email protected]

Euroopa 500 nimekiri enim uusi töökohti loonud ettevõtetest

Kas teie ettevõte kasv on olnud nii kiire, et võiksite selles vallas kuuluda Eesti ts̆em-

pionite hulka? Veenduge, kas te kannatate välja võrdluse parimatega 2006 Euroopa 500

nimekirjas, mis on ainus nüüdseks juba 10. aastat sõltumatult koostatav üleeuroopaline

pingerida kiirelt kasvavatest, uusi töökohti loovatest ettevõtetest kõigi ettevõtlussek-

torite lõikes.

2006. aasta väljaandes on kutsutus osalema väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted

(50-5000 töötajat) 28 Euroopa riigist. Konkureerimine sellesse nimekirja on täiesti tasuta

ega kohusta millekski. Nimekirjas loetletud ettevõtete nimed avaldatakse sügisel ja

ettevõtjaid tunnustatakse Viinis toimuval auhinnagaalal.

Registreerige oma ettevõte enne 30. juunit veebilehel www.europes500.com (klõpsake

linke The Listing / Nominate your Company / Spontaneous Nomination).

Täpsemat teave: www.europes500.com

Tegevus Euroopas

Lisainfo:

KRISTINA TSHISTOVAEMSK liige Tel: 644 8079 E-post: [email protected]

Alates 1. maist 2004 on Kaubanduskojalesindaja Euroopa Liidu institutsioonisEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees(EMSK). Komitee töö toimu regu-laarselt kolm-neli korda kuus. Komiteeannab oma arvamuste kaudu nõu suure-matele Euroopa Liidu institutsioonidele,näiteks Euroopa Komisjonile, EuroopaNõukogule ja Euroopa Parlamendile.

12. juunil toimub Uute rahvusvahelistefondide töögrupi viimane koosolek.

Juunikuus EMSK plenaaristungit ei toi-mu.

TIIA RANDMA

Haridusnõunik


16 Hariduspoliitika

www.koda.ee

aba konkurents on suur edasiviivjõud. Paraku on küsitav, kui vaba

on konkurents meie koolitusturul. Kon-kurentsieelised ja -piirangud tuginevadvõi kujunevad õigusaktides sätestatule,samuti hariduse valdkonna pikaajalis-tes arengudokumentides kokkulepitualusel.

Terviklik haridusstrateegia Eesti riigilpuudub. Samuti on kogu haridusalaneõigusruum üles ehitatud koolitüübipõhiselt. Sellise taustsüsteemi tulemuselon tekkinud olukord, kus arengutekavandamine toimub ühe koolitüübi- või

haridustaseme põhiselt ja erinevad aren-gukavad ei ole omavahel kooskõlas.Pigem vastupidi, karmistuvas konku-rentsivõitluses järsult vähenevate õppu-rite pärast, võimendub haridusinstitut-sioonide huvi põlistada konkurentsi-eelised just pikaajalistes arengudoku-mentides.

Üheks selliseks näiteks on kõrghari-dusasutuste soov siduda riigipoolsed ra-hastamiskohustused, sh õppekoha baas-maksumus, SKP kasvuga Eestis (Eestikõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015). Alahindamata kõrghariduse rolliühiskonnas, on võrdselt tähtis kõikideharidusliikide ja -tasemete tasakaalus-tatud ning jätkusuutlik areng.

Kaubanduskoda on korduvalt juhti-nud Vabariigi Valitsuse tähelepanu riigipoolt võrdse kohtlemise printsiibi raken-damise olulisusele nii majanduses kui kaformaalharidussüsteemis.

Pikaajaliste eesmärkide kokkuleppi-mine ja sihiteadlik tegutsemine kokku-lepitud suunas on Eesti riigi jätkusuut-liku arengu eelduseks. Eesti suurimadettevõtete esindusorganisatsioonid onseisukohal, et Eesti majanduse jätkusuut-likkuse ja konkurentsivõime tagamisekska pikaajalises vaates on vaja formaal-

haridus ja selle korraldus kujundada ter-viklikuks ja üheseltmõistetavaks süs-teemiks. Arengute kavandamine ühekoolitüübi- või haridustaseme põhiselt eitoeta eelnimetatud seisukohta.

Eeltoodust tulenevalt ei toeta meriigipoolsete rahastamiskohustuste sätes-tamist ühte haridusliiki käsitlevas doku-mendis. Riigi ülesanne on tagada for-maalharidussüsteemi kui terviku tasa-kaalustatud toimimine. Tänased killus-tatud ja päevapoliitika võtmes tehtavadharidusotsused ei taga meie haridusekonkurentsivõimet täna ega ka tulevikusja on käsitletavad kõlvatu konkurentsisoodustamisena. Kulupõhisele rahas-tamisele üleminek ja õppekoha baasmak-sumuse sidumine riigi SKP kasvuga, küllolulises, kuid ainult ühes haridussektoris,on ebaeetiline ja -õiglane teiste haridus-liikide ja -tasemete suhtes.

„Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks2006–2015“ eelnõu tuleb läbiajal Vaba-riigi Valitsuse istungil arutamisele. NiiEesti Kaubandus-Tööstuskoja ja EestiTööandjate Keskliidu ühise pöördumisetäistekst kui ka eelnimetatud eelnõu onkoduleheküljel www.koda.ee.

Liikmete arvamusi ja ettepanekuid oota-me aadressil [email protected].

Kõlvatu konkurents hariduses

V

KONKURENTSI MÕISTET ON LAHTI SELETATUD LÄBI ERINEVATE VAATENURKA-

DE. MAJANDUSES ON ALATES ADAM SMITHI AEGADEST KÕNELDUD KONKU-

RENTSIST KUI „NÄHTAMATUST KÄEST“, MIS SUURENDAB RIIGI JÕUKUST,

KASUTADES IGA ISIKU INDIVIDUAALSEID HUVE, ANDEKUSI JA VÕIMEID, ET

TURUL TARBIJAID TEENIDA. KONKURENTSI MÕISTETAKSE KA KUI KAHE VÕI

ENAMA ISIKU PÜÜDLEMIST ÜHE EESMÄRGI POOLE, KUSJUURES EESMÄRGI

SAAVUTAMINE ÜHE ISIKU POOLT VÄHENDAB SELLE VÕIMALIKKUST TEISELE.

SELLISES KONTEKSTIS KONKURENTS TOIMIB NII KOOLITUSTURUL TERVIKUNA

KUI KA FORMAALHARIDUSSÜSTEEMIS.

Alahindamata kõrghariduse rolli ühiskonnas, on võrdselt

tähtis kõikide haridusliikide ja -tasemete tasakaalustatud

ning jätkusuutlik areng.

Me ei toeta riigipoolsete rahastamiskohustuste sätestamist

ühte haridusliiki käsitlevas dokumendis. Riigi ülesanne on

tagada formaalharidussüsteemi kui terviku tasakaalustatud

toimimine.

HELI ARU

Haridus- ja Teadusministeerium


Hariduspoliitika 17

www.koda.ee

es saavad kandideerida?

Toetust võivad taotleda Euroopa Liiduliikmesriikide kodanikud ja Eestis alaliseelamisloaga viibivad isikud, kes on taot-luse esitamise hetkel vastu võetud välis-ülikooli või kellel on välisülikooli kor-ralise õppejõu nõusolek doktoritööjuhendamiseks ning kinnitus välis-ülikoolist, et ta on esitanud kõik vastuvõ-tuks vajalikud dokumendid või kellel onmõne Eesti kõrgkooli toetus välisülikoolileidmiseks. Taotluse esitajaks peab olematoetuse lõppkasutaja ise. Kandidaatidelteeldatakse eesti keele oskust.

Doktoriõpingute alustamiseks piisavaformaalharidusega kandidaatide olemas-olul tuleb taotlejal oma soovist teada SAArchimedes Akadeemiliste Mobiilsus-toetuste Keskusele (www.archimedes.ee/rkt), kes korraldab Haridus- ja Teadus-ministeeriumi poolt stipendiumitegaseonduvat. Tavapäraselt on konkursitähtajaks märtsi algus, kuid heade kan-didaatide ning sobiva ülikooli leidmisekstuleb pikalt eeltööd teha, mistõttu onjuba praegu õige aeg n-ö maad kuulamahakata.

Kuidas valitakse stipendiaate?

Iga taotlust loeb vähemalt kaks EestiTeadusfondi eksperti, hinnangute lahk-nemisel küsitakse täiendav arvamus kakolmandalt eksperdilt. Taotluste juureshinnatakse eraldi eelneva kaitstud töötaset, doktoritöö teema olulisust ja seatudeesmärkide jõukohasust, valitud välis-ülikooli õppetöö taset ja teaduslikku

potentsiaali antud valdkonnas, kulutustemõistlikkust ning esitatud motivatsioo-ni- ja soovituskirjade läbimõeldust. Eks-pertide hinnangute alusel teevad lõplikurahastamisotsuse Haridus- ja Teadus-ministeerium, Rektorite Nõukogu jariikliku koolitustellimuse komisjon. En-ne otsuse tegemist on komisjonil õigusvalitud kandidaate intervjueerida.

Eelistatud erialad

Taotlusi võetakse vastu kõigist õppe-valdkondadest. Haridus- ja Teadusmi-nisteerium toetab meelsasti suurematettevõtjate poolset huvi endale tippspet-sialistide koolitamisel. Seda ennekõikenendel erialadel, kus Eesti ülikoolidesdoktoriõppe tasemel õppekavu ei pakuta,kuid tegu on Eesti majandusarengu jaoksolulise erialaga või kus teadusrühmadesenise töö tulemused viitavad kodumaiseteaduskompetentsi piiratusele. Viie aastajooksul on oodatust väiksem huvi välis-õpingute vastu olnud tehnika valdkon-nas, kõige aktiivsemalt ja tulemusliku-malt on konkurssidel osalenud TartuÜlikooli ja Tallinna Ülikooli poolt välis-ülikooli lähetatavad. Sihtülikoolide hul-gas leiame paljude teiste hulgas ülikoolenagu Oxford, Cambridge, Helsinki,Karolinska Instituut või Tampere Teh-nikaülikool.

Stipendiumi suurus

Riiklik stipendiumi katab doktorandielamiskulud arvestades sihtriigi elukalli-dust, kaks korda aastas sõidukulud kojuning eksperimentaalsetel erialadel labo-

Riikliku stipendiumigavälisülikooli doktorantuuri

K

ALATES 2002/03 ÕPPEAASTAST ON 66 EESTI DOKTORANTI SAANUD RIIKLIKU

STIPENDIUMI DOKTORIKRAADI OMANDAMISEKS VÄLISÜLIKOOLIS. STIPENDIAA-

TIDEST LOODETAKSE ENNEKÕIKE JÄRELKASVU MEIE KÕRGKOOLIDE ÕPPE-

JÕUDUDELE, KUID KA ETTEVÕTETEL ON VÕIMALUS SELLE SKEEMI KAUDU

OMALE TIPPSPETSIALISTI KVALIFIKATSIOONIGA PERSONALI KOOLITAMISEKS.

rikulud. Stipendiaate toetatakse täisma-hus välisülikooli juures õpingute nomi-naalaja s.o kuni 4 aasta jooksul. Stipen-diaadi poolt allkirjastatud lepingus ko-hustub ta töötama taotluses näidatudorganisatsiooni juures tema erialale jakvalifikatsioonile vastaval ametikohalpärast doktorikraadi kaitsmist vähemalt 3aastat. Lisaks kohustub stipendiaat SA-gaArchimedes sõlmitavas lepingus Eestissetagasi pöörduma, välismaale jäämiseltuleb stipendiaadil osaliselt tagasi makstariigi poolt kaetud kulutused.

Eelistatud on välisülikoolid, kus puu-dub õppemaks. Kui vastuvõtvas kooliskehtestatud tingimused seda siiski eiluba, on võimalik täiendavalt taotledavälisülikoolis toimuva õppetöö kuludekatmist (laborikulud, õppemaks vmt).Õppekulude katmist on võimalik taotledavaid juhul, kui välisülikoolis ei ole või-malik õppida tasuta. Kui üliõpilane eimahu tasuta õppekohtadele oma senistetulemuste tõttu, siis õppekulusid ei kaeta.

2005/06 õa eraldas Haridus- ja Tea-dusministeerium välisülikoolis õppivatedoktorantide kuludeks kokku ligi 7,5miljonit krooni.

Kõikide täiendavate küsimuste puhuloleme valmis vastama e-posti [email protected].

KATI KRASS

Pärnu esinduseprojektijuht

on kõikide haridusliikide ja -tasemetetasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. Eiole õige rääkida ainult olukorrast kutse-hariduses, vaid meie haridussüsteemituleb vaadata kui ühtset tervikut.

Ühiskonnas on valdavaks trendiksminna peale põhikooli iga hinna eestedasi õppima gümnaasiumisse ja seejärelkõrgkooli, kuigi tööandjate vajadused onhoopis teised. Üheks oluliseks olukorraparandamise võimaluseks on seni puu-duliku kutsenõustamise sisseviiminepõhikooli astmes.

Millised on kitsaskohad? Kuidas ole-masolevat potentsiaalset õppijaskondarohkem kutseharidusse tuua? Milliseidlahendusi pakutakse?

Haridus- ja Teadusministeeriumi kut-sehariduse osakond näeb ettevõtjale sobi-va lahendusena kompaktseid ja ajaliseltlühikesi õppekavu. Tänase suure välja-langevuse põhjuseks on paljudel juhtudelkohustuslik kutsekeskharidus, mis tä-hendab, et kutseoskuste õppimise kõrvaltuleb 3 aastaga omandada ka üld-keskhariduse ained. Uue korra järgi onnüüd võimalik ka põhikoolihariduseganoortel omandada korralikud kut-seoskused ilma kohustusliku üldhariduseosata. Keskhariduse saab soovi korralomandada hiljem. Kutseharidussüsteemon valmis vastu võtma kõiki, oleks vaidtahtjaid.

Koolide juhid peavad suureks prob-leemiks kõike kutseõpetajaga seonduvat– ressurss sobivate inimeste näol onnapp. Kutseõpetajaga kaasnevad prob-leemid on tavaliselt palk, tema kvali-fikatsioon, täiendkoolitusel osalemine javalmisolek uuendusteks, näiteks e-õppevormis. Üks lahendus oleks oma erialaspetsialistidele luua võimalus paind-likuks õpetajakoolituseks ja muidugi vas-tava palga maksmine.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse di-rektrissi Riina Müürsepa sõnul hakkabPärnu Kutsehariduskeskus käesolevastsügisest rakendama õpipoisikoolitust ehktöökohapõhist õppevormi, eesmärgigatihendada koostööd ettevõtetega ja pak-kuda paindlikke kutseõppe võimalusi.Õpipoisikoolituses kestab õppetöö 1 aasta,kusjuures kolmandiku ajast õpitaksekoolis, ülejäänud õppeaeg möödub lepin-gu sõlminud ettevõttes praktikal olles.Esialgu on sõlmitud lepingud 15 ettevõt-tega ja avatavaid erialasid 4 – elektroo-nikaseadmete koostaja, puidupingitöö-line, ehitusviimistleja ja kokaabi. RiinaMüürsepa arvates on probleem ka selles,kes ja millal kutsekooli jõuab. Paindliklahendus on ka näiteks õppeaasta keskelavatavad kursused ja õpperühmad justneile, kes mingitel põhjustel ei ole sügi-sest saanud oma valitud teed käia.Töötukoolitust on täna suhteliselt või-matu läbi viia, kuna töötuid lihtsaltnapib.

Kutseharidusteemaline liikmepäev Pärnus18. MAIL KOGUNESID KAUBANDUSKOJA PÄRNU- JA VILJANDIMAA LIIKMED

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE VASTVALMINUD ÕPPEHOONESSE, ET

ARUTLEDA KUTSEHARIDUSE TEEMADEL.


18 Hariduspoliitika • Pärnu esindus

www.koda.ee

ttekannetega esinesid Kaubandus-koja Pärnu esinduse juhataja

Toomas Kuuda, Haridus- ja Teadusmi-nisteeriumi kutse- ja täiskasvanuha-riduse osakonna juhataja Andres Pung,Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direk-triss Riina Müürsepp, Viljandi Ühen-datud Kutsekeskkooli direktor TarmoLoodus ja Olustvere Teenindus- ja Maa-majanduskooli direktor Arnold Pastak.Aktiivses diskussioonis osalesid ka kohal-viibinud ettevõtjad.

Ettevõtjate tänane põhimure on tööta-jate puudus. Seda nii kvalifitseeritud kuika igasuguse ettevalmistusega tööjõu osas,sest paraku valmistab suur hulk firmasidoma tööjõudu ette siiski ainult ise. Kutse-haridus on probleemi leevendamisel üksvõimalustest, kuid kaugeltki mitte ainus,sest tegelikult on selle kitsaskoha taga-maad oluliselt laiemad kui vaid kutsehari-duses peituvad. Algab see juba demograa-filisest seisust ehk lihtsalt ei ole inimesi,keda värvata ja koolitada. Eriti puudutabsee just Pärnu ja Viljandi maakondi, kustöötuse määr on madal. Ettevõtete laiene-mised on seetõttu piiratud ja tuleb hakatamõtlema alternatiivide peale. Esmajoonesoma tooted/teenused üle vaadata ja needsiis efektiivsemaks muuta ehk vähemainimkogumiga ära teha väärtuslikum jakasumlikum töö.

Kuid samuti on probleem meie hari-dussüsteemis laiemalt. Võrdselt tähtsad

E

Arnold Pastak näeb peamise problee-mina kutseõppesse jõudvate noorte nõrkamotivatsiooni ja nigelat haridustaset ehkhinnanguliselt on kutsekooli tegevusest60-70% kasvatustöö. See probleem onseotud kutsehariduse mainega, misaeglaselt, aga kindlalt paraneb. Oma rollon selles olnud nii riigil kui ka praeguseltööjõupuudusel. Tarmo Loodus leiab, etpeamine trendimääraja ongi ettevõtja ise.Kool on ettevõtja ja õppija jaoks vahend,mitte eesmärk. Tullakse õppima erialasid,kus on peale lõpetamist võimalik leidaettevõtetes tasuv töö. Lisaks otsitakse õpi-lasi ettevõtetesse praktikale. Oluline onettevõtjate ja kooli koostöö, raha tahapaljud asjad enam pidama ei jää.

Positiivne on, et täna on paljud ette-võtjad juba leidnud tee kutseõppeasu-tustesse. Arutluse käigus selgus, et kellelvähegi pealehakkamist ja võimalusi, seemingi lahenduse koostöös kooliga kaleiab. Näiteks saab saata õppureid stipen-diaadina vastava kooli juurde. Pehmemvariant sidumiseks oleks oma ettevõttetöötajate laste kooli ajal praktikale võt-mine, et näidata, kuidas ja mida töökohaltehakse ning harjutada lastes töö tege-mise oskust. Sinna võib lisada ka ette-paneku taastada kooliõpilaste ekskur-sioonid ettevõtetesse.

Hariduse omandamine on pikaajalineprotsess. Enamasti ei suuda ka ettevõttedise ette ennustada, kui palju ja milliseettevalmistusega inimesi nad näitekskolme aasta pärast vajavad. Nad teavad,mida neil täna on vaja. Siinkohal tuleksküll oluliselt aktiviseerida ettevõtete ningHaridus- ja Teadusministeeriumi vahe-list koostööd, et maailmas levivaid trendeja majanduse tsüklilisust ning tege-vusalade arengut prognoosides suudetaksõppeprogramme vastavalt vajadusele kii-resti ja efektiivselt välja töötada.

Päeva kokku võttes nenditi, et vaata-mata nii kutseharidust reguleerivaseadusandluse olulisele paranemisele kuika koolide ja ettevõtete vahelise koostöötihenemisele, ei ole tööjõu probleemideletäna kiiret lahendust. Aktiivsemat jasisukamat koostööd soovisid nii koolidkui ka ettevõtted. Aitame ennast ise, agateeme seda üheskoos!


Hariduspoliitika • Pärnu esindus 19

www.koda.ee

ätkusuutlikust arengust on vii-masel ajal ka Eestis palju räägitudning jõutud tegudeni — möö-

dunud aasta 14. septembril kiitisRiigikogu heaks Eesti säästva arenguriikliku strateegia aastani 2030 nime-tusega „Säästev Eesti 21”. Kuigi säästevareng puudutab pea kõiki elualasid,kuulub see Eestis Keskkonnaminis-teeriumi valitsemisalasse. Huvi korralsoovitame külastada Keskkonnami-nisteeriumi kodulehte www.envir.ee.

Säästva ehk jätkusuutliku arenguteema puudutab üsna otseselt kaettevõtjaid. Näiteks võib siin nimetadakeskkonnajuhtimise süsteemide loo-mist ja sertifitseerimist ISO 14000 järgi,mida on teinud ka paljud Eesti ettevõt-jad, aga ka vastutustundliku ettevõtluse(Corporate Social Responisbility ehk CSR)põhimõtete jõudmist Eestisse. Kinni-tuseks võiks külastada selleteemalisefoorumi veebilehte www.csr.ee.

Kirjatükiga tahaksime ärgitada Eestiettevõtjaid osalema rahvusvahelises

jätkusuutlikkuse tunnustamise mõõt-mises (International SustainabilityAcceptance Measurement – ISAM).Taolise uuringu on käivitanud Uus-Meremaa Waikato Ülikool ning sellegaon juba liitunud umbes 45 maad, sh kaEesti.

Uuring peaks andma rahvusvahe-liselt võrreldava pildi sellest, kuidasmeie ettevõtjad (ka muude organisat-sioonide esindajad) suhtuvad jätku-suutlikusse ehk säästvasse arengusse.Uuring toimub veebipõhiselt, ankeetsisaldab mõnikümmend valikvastuste-ga küsimust, millele vastamine võtabumbes 10 minutit. Ankeedid on eesti javene keeles, lingid avanevad leheküljelthttp://www.worldreply.com/coun-tryestonia.html, eestikeelne ankeetasub http://www.worldreply.com/survey/entry.jsp?id=1136628643660.Soovi korral saadetakse vastajatele kakokkuvõtlik ülevaade, milleks tuleb sisestada e-posti aadress. Loodame, etteema on huvipakkuv ja olete nõusküsitluses osalema.

Eesti ettevõtjad ja jätkusuutlikkus – kõik algab suhtumisest

J

JÄTKUSUUTLIKUST EHK SÄÄSTVAST ARENGUST ON MAAILMAS TÕSISE-

MALT RÄÄGITUD JUBA ÜLE 30 AASTA NING TÄNAGI ON SEE JÄTKUVALT ÜKS

POLIITILISI PRIORITEETE. SÄÄSTEV ARENG TÄHENDAB NII SOTSIAAL- JA

MAJANDUSVALDKONNA KUI KA LOODUSKESKKONNA PIKAAJALIST,

SIDUSAT JA KOOSKÕLALIST ARENDUST, MILLEGA TAOTLETAKSE INI-

MESTELE KÕRGE ELUKVALITEEDI NING TURVALISE JA PUHTA ELUKESKKON-

NA TAGAMIST NII TÄNA KUI KA TULEVIKUS.

ARVI KUURA

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz˘i ärijuh-timise lektoraadi juhataja

TOOMAS KUUDA

Pärnu esinduse juhataja

TOOMAS KUUDA

Pärnu esinduse juhataja


20 Pärnu esindus

www.koda.ee

ärnumaa on Eesti metsarikkaimpiirkond. Siin asub 30% Eestimaa

metsavarudest. Metsandus ja puidutööt-lemine omavad pikka traditsiooni.Puidutöötlemise ja –vääristamisega te-gutsevaid ettevõtteid on täna Pärnumaal120, sektoris on hõivatud ligikaudu 2 700inimest. Toodete portfell on lai ja mit-mekesine – alates palkmajadest, kamina-puudest ja puitlaastplaadist kuni mööbli,hokikeppide ja grillsöeni.

Pärnumaa puiduettevõtete käekäikuvõib hinnata heaks, kuid loomulikultjätkub ka probleeme. Igati positiivne on,et ettevõtjad on viimasel ajal järjest enam

mõelnud ressursi ja tooraine suuremalevääristamisele. On aru saadud, et odavasttööjõust saadava konkurentsieelise aeg onigaveseks läbi ning tähtis on tootlikkuseja efektiivsuse kasv. Järjest enam oninvesteeritud seadmetesse ja uute tehno-loogiate juurutamisse. Pidevalt tegele-takse tootearendusega. Oluline on toot-misprotsessi sujuv korraldamine ja toot-misvõimsuse maksimaalne kasutamine.

Niigi igal pool kummitavast töötajatepuudusest näevad ettevõtjad hoopisolulisemate miinustena kohaliku turupiiratust ja oskuste puudumist välistur-gudele jõudmiseks. Kuigi sektoris toimi-

vad mitmed väärtusahelad - näitekssaetööstuses tekkivast saepurust tehaksepuitlaastplaati, mis omakorda leiab kasu-tust ehituses ja mööbli tootmises, peavadettevõtjad omavahelist koostööd liiganõrgaks.

Selle võimaliku lahendusena nähakseideed piirkonna ettevõtteid kaasava ühtsetoodangut turustava organisatsiooniloomises. On arusaadav, et igal väikeselettevõttel ei ole piisavalt tootmismahtu,aega ega oskusi, et tegeleda iseseisvaltvälispartnerite leidmisega. Loodav üksusvõiks omada vajalikku kompetentsi jateavet välisturgudele jõudmiseks ja sealtegutsemiseks. Koondada saaks suhtle-mise võimalike ostjatega välisriikides,lisaks korraldada välismessidel osalemistning vajalike reklaammaterjalide valmis-tamist ja levitamist. Ühisturundus algabpaljuski Pärnumaa, kui traditsioonidegaja tuntud puidutöötlemise piirkonnamainekujunduse loomisest. Heaks eesku-juks on siin Suvepealinna kaubamärkturismis ja puhkemajanduses.

Lisaks turundusele saab ettevõtetekoostöö põhineda tooraine hankimisel jaomavahelisel töövõtul. Üha olulisemakstuleb pidada tootearendust, mis puidu-sektoris väljendub uute toodete disainisja tehnoloogiate kasutuselevõtus. Ka seeon valdkond, kus ettevõtjate ja tugistruk-tuuride koostöö on edaspidi järjest möö-dapääsmatum.

Pärnumaa puiduettevõtjadplaneerivad ühisturundust

P

25. MAIL KORRALDAS KAUBANDUSKOJA PÄRNU ESINDUS KOOSTÖÖS

PÄRNUMAA ETTEVÕTLUS- JA ARENDUSKESKUSE JA ETTEVÕTJATEGA KOHA-

LIKU PUIDUTÖÖTLEMISSEKTORI STRATEEGIASEMINARI. KAARDISTATI SEKTORI

HETKEOLUKORD JA PLANEERITI, KUIDAS TÕSTA SEAL TEGUTSEVATE ETTE-

VÕTETE KONKURENTSIVÕIMET.

Pärnumaa puiduettevõtete tuleviku üle arutlevad (vasakult) Tõnu Järv (Stora EnsoTimber AS Paikuse Saeveski), Ilmar Münzer (Entopt Export OÜ), Jaak Kõrts (Akko WoodAS) ja Andres Kirsipuu (Arkinet OÜ).


www.koda.ee

Rahvusvahelised üritused 21

JUUNI5. juunil Hispaania firmade kontaktpäev6. juunil seminar „Sihtturg Saksamaa“

SEPTEMBER26. septembril Soome seminar29. septembril Peterburi firmad Tallinnas

OKTOOBER18. oktoobril Donetski firmade kontaktpäev29. oktoober - 3. november äridelegatsioon Iirimaale30. oktoober – 3. november äridelegatsioon Valgevenesse

NOVEMBER6.-12. novembril äridelegatsioon EU-China Partenariaadil

8. novembril Hollandi firmade kontaktpäev14.-17. novembril Eesti ühisstend ELMIA messil

RAHVUSVAHELISTE ÜRITUSTE KALENDER

SIRJE PUUST-MUMMERahvusvaheliste suhete osakonna juhatajaTel: 644 3859 E-post: [email protected]

Eesti Kaubandus – Tööstuskoda koostöös EAS-iga korraldavad semi-

nari (Toom-Kooli 17) tutvustamaks Eesti ettevõtjatele ärivõimalusi

Saksamaal.

Programm

12.45-13.00 Registreerimine ja kohv

13.00-13.05 Tervitussõnad

Siim Raie, EKTK peadirektor

13.05-13.10 Tervitussõnad

Harald Seibel, Saksa Liitvabariigi suursaatkonna kul-

tuuri, õiguse- ja konsulaarosakonna juhataja

13.10-13.15 Seminari avamine

Seminari moderaator Valdar Liive, EAS välisesindaja

Helsingis

13.15-13.35 Eesti-Saksa majandussuhted

Ülevaade Saksamaa majandus- ja ärimaastikust.

Meelis Ojassoo, Eesti Vabariigi Suursaatkonna majan-

dusdiplomaat Berliinis

13.35-13.55 Saksamaa ettevõtluskliima –

seadused ja maksusüsteem

Theis Klauberg, Rechtsanwalt LL.M. (Western Cape),

BNT-Rechtsberatung in Mittel- und Osteuropa.

Vetretungen in Tallinn, Riga, Vilnius (inglise keeles)

13.55-14.15 Ettevõtluskliima Saksamaal Eestist vaadatuna

EAS-i tugi ettevõtjale välisturgudele minemisel.

Evely Baum, EAS-i välisesindaja Saksamaal

14.15-14.35 Kohvipaus

14.35-14.55 Praktilised näpunäited ettevõtjale Saksamaal tegut-

semiseks. Erinevused Saksamaa ja Eesti ärikultuuris

Isabella Löw, Ostprojekt (inglise keeles)

14.55-15.10 Nordea Pank Saksamaal – abi Eesti ettevõtjatele

Saksamaal pangateenuste kasutamisel

Ingo Põder, Nordea Panga rahvusvaheliste ettevõtete

osakonna juhataja

15.10-15.30 Eesti ettevõtja praktilised kogemused tegutsemisest

Saksamaal

Mart Rahkema, firma “Radiant Dyes” esindaja,

Saksamaa

15.30-15.50 Eesti ettevõtja praktilised kogemused tegutsemisest

Saksamaal

Andres Pajuste- PreDe AS & Zircon Tools AS, Eesti

15.50-16.00 Kokkuvõtted ja seminari lõpetamine

16.15- 18.30 Vastuvõtt Kaubanduskoja sisehoovis. Vihma korral

koja ruumides.

Osavõtutasu: Kaubanduskoja liikmele 300 kr + km,

mitteliikmele 600 kr + km.

Ainult vastuvõtul osalejale osalemistasu 150 kr + km.

Huvi korral palume eelnevalt registreeruda.

Saksamaa äripartnerina • 6. juuni 2006

Lisainfo ja registreerimine: LIIS LIIVOJA, Tel: 644 3859 • E-post: [email protected]


22 Rahvusvahelised üritused

www.koda.ee

14.-17. novembril 2006. aastal toimub Jönköpingis iga-aastaneallahankemess ELMIA Subcontractor (www.elmia.se/subcon-tractor/), mis on suurim omataoline Põhja-Euroopas. Nimetatudmess hõlmab nii masina-, metalli- ja plastmassitööstust kui kaelektroonikat jm. Eesti ettevõtjad on riikliku ühisstendiga ELMIAallhankemessil osalenud juba kaheksa korda.

Messil on esindatud järgmised valdkonnad:

• Toormaterjalid ja pooltooted;• Tooted ja komponendid;• Seadmed ja tööriistad;• Tootmismeetodid ja töötlemine;• Teenused ja organisatsioonid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib 2006. aastal ELMIAallhankemessil Eesti ettevõtjate ühisstendi hallis B, mille suu-rus on seekord 77 m2. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

toetab osaliselt ühisstendi ekspositsioonipinna, stendi kujun-duse ja ülesehituse organiseerimist. Pakume ühisstendil osale-vatele eksponentidele ka kompleksset reisipaketti koos maju-tuse, lennu- või laeva- ning rongipiletitega.

Miinimumpakett: pind 3 300 krooni/m2 (miinimumpind üheleeksponendile 10 m2, sisaldab pinna renti, kujundust, ülesehi-tust, alfabeetilisse messikataloogi kandmist, sissekannetstendistide voldikusse, osalist messikaupade transporti ningtehnilist abi kohapeal). Hind kokku ühele eksponentfirmale on33 000 krooni.

NB! Registreerimine 9. juunini.


LIIS LIIVOJA

Tel: 644 3859 • E-post: [email protected]

ELMIA SUBCONTRACTOR 14.-17. novemberil 2006

Ärivisiit Iiri Vabariiki ja Põhja-Iirimaale – Dublin, Belfast, Cork29.10.-3.11.2006

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse,Tallinna Ettevõtlusameti ja EV Välisministeeriumiga korraldab käesolevaaasta oktoobri lõpus - novembri alguses Eesti ettevõtjatele ärivisiidi IiriVabariiki ja Põhja-Iirimaale (Dublin, Belfast ja Cork).

Kõigis linnades on kavas on korraldada Eestit tutvustav seminar ning kontakt-kohtumised kohalike ettevõtjatega. Dublinis (31.10) juhib delegatsiooni ningavab Eestit tutvustava seminari Eesti Vabariigi välisminister hr Urmas Paet.Belfastis (30.10) ja Corkís (01.11) juhib delegatsiooni ning avab seminariTallinna Linnapea hr Jüri Ratas.

Täpne programm, ajakava ja hind on veel täpsustamisel. Vaata kawww.koda.ee. Huvilistel palume aga juba aegsasti ühendust võtta rahvusvahe-liste suhete osakonnaga.


ANNELI VALGE, Tel: 644 3859 • E-post: [email protected]

Koostööpartnerid:


www.koda.ee

Rahvusvahelised üritused 23

EL-HIINA KONTAKTMESS 9.-10. novembril 2006 ChengdusTihendamaks koostööd Euroopa riikidega korraldatakse Hiina Rahvusvahelise

Kaubanduse Nõukogu (China Council for the Promotion of International Trade –

CCPIT) eestvedamisel 9.-10. novembril 2006 Chengdus (Edela-Hiinas) rahvusvaheline

kontaktmess EU-CHINA Partenariat, millel osaleb 500 firmat Hiinast ja kuhu

oodatakse 400 firmat kõigist 25-st Euroopa Liidu liikmesriigist.

Kaubanduskojal on võimalus panna kokku Eesti ettevõtete delegatsioon kontakt-

messil osalemiseks. Osalemisvõimalust pakutakse meie kuni 10-le (eelkõige väikese

ja keskmise suurusega) ettevõttele.

Üritusel on võimalik luua kontakte nii Hiina firmadega kui ka teiste EL liikmesrii-

kide külastusfirmadega. Kohtumiste ajagraafikud määratakse spetsiaalse arvuti-

programmi abil, mis eeldab, et kõik üritusel osalejad kantakse oma profiilide ja

kohtumissoovidega ühtsesse elektroonilisse andmebaasi. Selleks vajaliku ankeedi

saate Kaubanduskojast.

Hiina firmad on koondatud 8 erineva valdkonna alla:

• Põllumajandus ja põllumajandustoodang (ka biotehnoloogia)

• Turism (ka restoranid, ostukeskused, suveniirid, rahvusparkide kinnisvara aren-

damine)

• Tervishoid (ravimid, meditsiiniseadmed ja-instrumendid)

• Keskkonnatehnoloogia ja -teenused

• Erinevad masinad, ehitusmasinad, tööriistad

• Ehitus- ja masinatööstus

• Infotehnoloogia, arvuti- ja tarkvaratööstus

• Elektroonikakomponendid

Hiina firmad otsivad erinevaid koostöövõimalusi alustades toodangu müügist kuni

ühisfirma loomiseni. Rohkem infot vt www.euchinapartenariat.com. Hiina firmade

kohta on koostamisel nii paberkataloogid kui ka CD-d.

Pakume Hiina kontaktmessi külastamiseks järgmist paketti:

6. novembril kell 15.25 – väljalend Tallinnast läbi Helsingi Pekingisse

7. novembril kell 07.35 – saabumine Pekingisse, kogu päev Pekingis, ööbimine

8. novembril kell 10.30 – lend Chengdusse, 3 järgmist ööd majutust Chengdus

9.-10. novembril – EU-China Partenariat

11. novembril kell 09.50 – lend Shanghaisse, pärastlõuna Shanghais, ööbimine

12. novembril kell 11.05 – väljalend Pekingist läbi Helsingi Tallinnasse (kell 17.00)

Paketi maksumus ühele inimesele on 28 900 krooni (lennupiletid, majutus, trans-

feerid, gaalaõhtusöök 9. novembril, eelregistreeritud kohtumised, korraldus),

osaliselt lisandub käibemaks. Kuna lennupiletite broneering antud hinnaklassis on

kehtiv vaid juunikuu lõpuni, palume huvilistel koheselt ühendust võtta. Alates

juulikuust kehtivad registreerijaile kõrgemad hinnad.

SIRJE PUUST-MUMMEE-post: [email protected] • Tel: 644 3859

SOOME

METALLIFIRMADE

KONTAKTPÄEV15. juunil Jõhvis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduskorraldab 15. juunil kell 11.00-13.00 Soomemetallifirmade kontaktpäeva. Kontaktpäevtoimub Jõhvis, aadressil Pargi 27, I korrusesaalis.

Osalevad järgmised Soome ettevõtted:

• Sarjalaite Oy, Sälinkää• Rondel Oy, Mäntsälä• EH-Tekno Oy, Järvenpää• OP-Jousiteos Oy, Tuusula• Pumppulohja Oy, Saukkola• Karkkilan Teollisuuspalvelu Katepa Oy,

Karkkila• Lautex Oy, Nummela

Soome ettevõtted soovivad leida kontakte

järgmistes valdkondades:

• Surveanumate keevitamine• Mitmesuguste masinaosade tootmine• Ripplagede komponentide tootmine• Ehitusel kasutatavate masinate (betooni

segistid) tootmine• Ehitusel kasutatavate kinnituste tootmine• Mitmesuguste vedrude tootmine• Teede liivatamiseks kasutatavate kärude

tootmine• Metallosade tootmine valgustitele • Aedade, staadionipiirete ja eraldustarade

komponentide tootmine

Kontaktpäeval osalemise hind Kaubandus-koja liikmele 150 krooni, hind mitteliikmeleon 300 krooni. Kontaktpäeva organiseerijatelon õigus teha kavas muudatusi.

Registreerimine ja info:

MARGUS ILMJÄRVJõhvi esindusTel: 337 4950E-post: [email protected]


24 Resümee

www.koda.ee

ä‡ÎÂÌ‰‡¸ ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚ı

ÏÂÓÔËflÚËÈ

Ç Ë˛ÌÂ

• 5 Ë˛Ìfl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰ÂÌ¸ËÒÔ‡ÌcÍËx ÙËÏ

• 6 Ë˛Ìfl – ÒÂÏËÌ‡ «ñÂÎÂ‚ÓÈ ˚ÌÓÍ -ÉÂÏ‡ÌËfl»

Ç ÒÂÌÚfl·Â

• 26 ÒÂÌÚfl·fl – ÙËÌÒÍËÈ ÒÂÏËÌ‡• 29 ÒÂÌÚfl·fl – ÔÂÚÂ·Û„ÒÍËÂ ÙËÏ˚

‚ í‡ÎÎËÌÌÂ

Ç ÓÍÚfl·Â

• 18 ÓÍÚfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰ÂÌ¸‰ÓÌÂˆÍËı ÙËÏ

• ë 29 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËfl ÔÓÂ‰ÂÚ ‚ àÎ‡Ì‰Ë˛

• ë 30 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËfl ÔÓÂ‰ÂÚ ‚ ÅÂÎÓÛÒÒË˛

Ç ÌÓfl·Â

• ë 6 ÔÓ 12 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËflÌ‡ Ô‡ÚÂÌ‡Ë‡‰Â Öë-äËÚ‡È

• 8 ÌÓfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰ÂÌ¸„ÓÎÎ‡Ì‰ÒÍËı ÙËÏ

• ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl – Ó·˘ËÈ ÒÚÂÌ‰ùÒÚÓÌËË Ì‡ flÏ‡ÍÂ ELMIA

ÅoÎÂe Ôo‰po·Ìafl ËÌÙÓÏ‡ˆËfl ÌapÛccÍÓflÁ˚˜ÌoÏ caÈÚe TÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚(www.koda.ee)ëË¸Â èÛÛÒÚ-åÛÏÏÂ

á‡‚. ÓÚ‰ÂÎÓÏ ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚ıÓÚÌÓ¯ÂÌËÈíÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: [email protected]

èËÏËÚÂ Û˜‡ÒÚËÂ

‚ flÏ‡ÍÂ ÒÛ·ÔÓ‰fl‰˜ËÍÓ‚

ELMIA SUBCONTRACTOR

Ò 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl 2006 „Ó‰‡

ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl 2006 „Ó‰‡ ‚ âÓÌ˜fi-ÔËÌ„Â ÔÓÈ‰ÂÚ ÂÊÂ„Ó‰Ì‡fl flÏ‡Í‡ ÒÛ·-ÔÓ‰fl‰˜ËÍÓ‚ ELMIA Subcontractor(www.elmia.se/subcontractor/), Ò‡Ï‡flÍÛÔÌ‡fl ËÁ ÔÓ‰Ó·Ì˚ı flÏ‡ÓÍ ‚ëÂ‚ÂÌÓÈ Ö‚ÓÔÂ. ç‡ flÏ‡ÍÂ ·Û‰ÛÚÔÂ‰ÒÚ‡‚ÎÂÌ˚ Í‡Í Ï‡¯ËÌÓÒÚÓËÚÂÎ¸-Ì‡fl, ÏÂÚ‡ÎÎÓÓ·‡·‡Ú˚‚‡˛˘‡fl Ë ÔÎ‡ÒÚ-Ï‡ÒÒÓ‚‡fl ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÒÚ¸, Ú‡Í Ë˝ÎÂÍÚÓÌËÍ‡ Ë Ô. Ç ÔÓ¯ÎÓÏ, 2005„Ó‰Û, Ì‡ ÔÎÓ˘‡‰Ë 17 500 Í‚‡‰‡ÚÌ˚ı

ÏÂÚÓ‚ ‡ÁÏÂÒÚËÎËÒ¸ 1200 ˝ÍÒÔÓÌÂÌÚÓ‚ËÁ 31 „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚‡, flÏ‡ÍÛ ÔÓÒÂÚËÎË 15716 ˜ÂÎÓ‚ÂÍ. ñËÙ˚ ÔÓÍ‡Á˚‚‡˛Ú ÚÂÌ-‰ÂÌˆË˛ ÓÒÚ‡. ùÒÚÓÌÒÍËÂ ÔÂ‰ÔËÌË-Ï‡ÚÂÎË Ò Ó·˘Â„ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚ÂÌÌ˚Ï ÒÚÂÌ-‰ÓÏ Û˜‡ÒÚ‚Ó‚‡ÎË ‚ flÏ‡ÍÂ ÒÛ·ÔÓ‰fl‰-˜ËÍÓ‚ ELMIA ÛÊÂ ‚ÓÒÂÏ¸ ‡Á.

ç‡ flÏ‡ÍÂ ÔÂ‰ÒÚ‡‚ÎÂÌ˚ ÒÎÂ‰Û˛˘ËÂÓ·Î‡ÒÚË:• Ò˚¸Â Ë ÔÓÎÛÙ‡·ËÍ‡Ú˚;• ËÁ‰ÂÎËfl Ë ÍÓÏÔÓÌÂÌÚ˚;• Ó·ÓÛ‰Ó‚‡ÌËÂ Ë ‡·Ó˜ËÂ

ËÌÒÚÛÏÂÌÚ˚;• ÔÓËÁ‚Ó‰ÒÚ‚ÂÌÌ˚Â ÏÂÚÓ‰˚ Ë

Ó·‡·ÓÚÍ‡;• ÛÒÎÛ„Ë Ë Ó„‡ÌËÁ‡ˆËË.

ùÒÚÓÌÒÍ‡fl ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌ‡fl Ô‡-Î‡Ú‡ Ì‡ flÏ‡ÍÂ ÒÛ·ÔÓ‰fl‰˜ËÍÓ‚ELMIA 2006 Ó„‡ÌËÁÛÂÚ ‰Îfl ˝ÒÚÓÌÒÍËıÔÂ‰ÔËÌËÏ‡ÚÂÎÂÈ Ó·˘ËÈ ÒÚÂÌ‰ ‚ ıÓÎÎÂB, ÔÎÓ˘‡‰¸ ÍÓÚÓÓ„Ó Ì‡ ˝ÚÓÚ ‡ÁÒÓÒÚ‡‚ËÚ 77 Ï2.ñÂÎÂ‚ÓÂ Û˜ÂÊ‰ÂÌËÂ ‡Á‚ËÚËfl ÔÂ‰-ÔËÌËÏ‡ÚÂÎ¸ÒÚ‚‡ ˜‡ÒÚË˜ÌÓ ÔÓ‰‰ÂÊË-‚‡ÂÚ Ó„‡ÌËÁ‡ˆË˛ ˝ÍÒÔÓÁËˆËÓÌÌÓÈ ÔÎÓ-˘‡‰Ë, ÓÙÓÏÎÂÌËÂ ÒÓ‚ÏÂÒÚÌÓ„Ó ÒÚÂÌ‰‡Ë ÒÓÁ‰‡ÌËÂ ˝ÍÒÔÓÁËˆËË.

åËÌËÏ‡Î¸Ì˚È Ô‡ÍÂÚ:

ÔÎÓ˘‡‰¸ 3300 ÍÓÌ/Ï2 (ÏËÌËÏ‡Î¸Ì‡flÔÎÓ˘‡‰¸ ‰Îfl Ó‰ÌÓ„Ó ˝ÍÒÔÓÌÂÌÚ‡ 10 Ï2,ÒÓ‰ÂÊËÚ ‡ÂÌ‰Û ÔÎÓ˘‡‰Ë, ÓÙÓÏ-ÎÂÌËÂ, ÒÓÁ‰‡ÌËÂ ˝ÍÒÔÓÁËˆËË, ‚ÌÂÒÂÌËÂ ‚‡ÎÙ‡‚ËÚÌ˚È Í‡Ú‡ÎÓ„ flÏ‡ÍË, ‚ÌÂÒÂÌËÂ‚ ·ÛÍÎÂÚ ÒÚÂÌ‰Ó‚, ˜‡ÒÚË˜ÌÛ˛ Ú‡ÌÒ-ÔÓÚËÓ‚ÍÛ ÔÂ‰Ì‡ÁÌ‡˜ÂÌÌ˚ı ‰ÎflflÏ‡ÍË ÚÓ‚‡Ó‚ Ë ÚÂıÌË˜ÂÒÍÛ˛ ÔÓ-ÏÓ˘¸ Ì‡ ÏÂÒÚÂ).é·˘‡fl ˆÂÌ‡ ‰Îfl Ó‰ÌÓÈ ÙËÏ˚-˝ÍÒ-ÔÓÌÂÌÚ‡: 33 000 ÍÓÌ

ì˜‡ÒÚ‚Û˛˘ËÏ ‚ ÒÓ‚ÏÂÒÚÌÓÏ ÒÚÂÌ‰Â˝ÍÒÔÓÌÂÌÚ‡Ï Ï˚ ÔÂ‰Î‡„‡ÂÏ Ú‡ÍÊÂÍÓÏÔÎÂÍÒÌ˚È ÂÈÒÓ‚˚È Ô‡ÍÂÚ, ‚ÍÎ˛-˜‡˛˘ËÈ ‡ÁÏÂ˘ÂÌËÂ Ë ·ËÎÂÚ˚ Ì‡Ò‡ÏÓÎÂÚ ËÎË Ô‡ÓÏ Ë ÔÓÂÁ‰.

êÂ„ËÒÚ‡ˆËfl ‰Ó 9 Ë˛Ìfl 2006 „Ó‰‡.ãËÈÒ ãËÈ‚Ófl

êÛÍÓ‚Ó‰ËÚÂÎ¸ ÔÓÂÍÚÓ‚ ÓÚ‰ÂÎ‡ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚ı ÓÚÌÓ¯ÂÌËÈ íÂÎ. 644 3859ùÎ. ÔÓ˜Ú‡: [email protected]

äÓÌÚ‡ÍÚÌ‡fl flÏ‡Í‡ Öë-äËÚ‡È 9

Ë 10 ÌÓfl·fl 2006 ‚ ó˝Ì‰Û

Ç ˆÂÎflı ·ÓÎÂÂ ÚÂÒÌÓ„Ó ÒÓÚÛ‰ÌË˜ÂÒÚ‚‡ ÒÂ‚ÓÔÂÈÒÍËÏË „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚‡ÏË ÔÓ‰ ˝„Ë-‰ÓÈ ëÓ‚ÂÚ‡ ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰ÌÓÈ ÚÓ„Ó‚ÎËäËÚ‡fl (China Council for the Promotionof International Trade – CCPIT) 9 Ë 10ÌÓfl·fl 2006 „ ‚ „ÓÓ‰Â ó˝Ì‰Û (á‡-Ô‡‰Ì˚È äËÚ‡È) ·Û‰ÂÚ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ì‡ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì‡fl ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ‡fl flÏ‡Í‡EU-CHINA Partenariat, „‰Â Û˜‡ÒÚ‚Û˛Ú500 ÍËÚ‡ÈÒÍËı ÙËÏ Ë ÓÊË‰‡ÂÚÒflÔËÂÁ‰ 400 ÙËÏ ËÁ ‚ÒÂı 25 „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚-˜ÎÂÌÓ‚ Ö‚ÓÔÂÈÒÍÓ„Ó ÒÓ˛Á‡.

íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡ÚÂ ÔÂ‰ÓÒÚ‡‚ÎÂÌ‡ ‚ÓÁ-ÏÓÊÌÓÒÚ¸ ÒÓÒÚ‡‚ËÚ¸ ‰ÂÎÂ„‡ˆË˛ ˝ÒÚÓÌÒ-ÍËı ÔÂ‰ÔËÌËÏ‡ÚÂÎÂÈ ‰Îfl Û˜‡ÒÚËfl ‚˝ÚÓÈ ÍÓÌÚ‡ÍÚÌÓÈ flÏ‡ÍÂ. ÇÓÁÏÓÊ-ÌÓÒÚ¸ Û˜‡ÒÚËfl ÔÂ‰Î‡„‡ÂÚÒfl Ï‡ÍÒË-Ï‡Î¸ÌÓ 10 Ì‡¯ËÏ ÔÂ‰ÔËflÚËflÏ, ÔÂÊ-‰Â ‚ÒÂ„Ó Ï‡Î˚Ï Ë ÒÂ‰ÌËÏ.

ç‡ flÏ‡ÍÂ ÏÓÊÌÓ ÛÒÚ‡ÌÓ‚ËÚ¸ ÍÓÌ-Ú‡ÍÚ˚ Í‡Í Ò ÍËÚ‡ÈÒÍËÏË ÙËÏ‡ÏË (hostcompanies), Ú‡Í Ë Ò ÙËÏ‡ÏË, ÔË·˚-‚‡˛˘ËÏË ËÁ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚-˜ÎÂÌÓ‚ Öë(visitor companies). É‡ÙËÍ ‚ÒÚÂ˜ ÒÓÒ-Ú‡‚ÎflÂÚÒfl ÍÓÏÔ¸˛ÚÂÓÏ ÔÓ ÒÔÂˆË‡Î¸-ÌÓÈ ÔÓ„‡ÏÏÂ, ÍÓÚÓ‡fl ÔÂ‰ÛÒ-Ï‡ÚË‚‡ÂÚ, ˜ÚÓ ‚ÒÂ Û˜‡ÒÚÌËÍË ÏÂÓ-ÔËflÚËfl (Í‡Í host, Ú‡Í Ë vistor-compa-nies) ·Û‰ÛÚ Á‡ÌÂÒÂÌ˚ ÔÓ Ò‚ÓËÏ ÔÓ-ÙËÎflÏ Ë ÔÓÊÂÎ‡ÌËflÏ ‚ÒÚÂ˜ ‚ Â‰ËÌÛ˛˝ÎÂÍÚÓÌÌÛ˛ ·‡ÁÛ ‰‡ÌÌ˚ı. çÂÓ·ıÓ‰Ë-ÏÛ˛ ‰Îfl ˝ÚÓ„Ó ‡ÌÍÂÚÛ ÏÓÊÌÓ ÔÓÎÛ˜ËÚ¸Û Ì‡Ò.

äËÚ‡ÈÒÍËÂ ÙËÏ˚ Ò„ÛÔÔËÓ‚‡Ì˚ ÔÓ 8‡ÁÌ˚Ï ÓÚ‡ÒÎflÏ:

1) ëÂÎ¸ÒÍÓÂ ıÓÁflÈÒÚ‚Ó Ë ÒÂÎ¸ıÓÁÔÓ-‰ÛÍˆËfl (Ú‡ÍÊÂ ·ËÓÚÂıÌÓÎÓ„Ëfl)

2) íÛËÁÏ (Ú‡ÍÊÂ ÂÒÚÓ‡Ì˚, ÚÓ„Ó‚˚ÂˆÂÌÚ˚, ÒÛ‚ÂÌË˚, ‡Á‚ËÚËÂ Ì‡ˆËÓ-Ì‡Î¸Ì˚ı Ô‡ÍÓ‚)

3) á‰‡‚ÓÓı‡ÌÂÌËÂ (ÎÂÍ‡ÒÚ‚‡, ÏÂ‰Ë-ˆËÌÒÍÓÂ Ó·ÓÛ‰Ó‚‡ÌËÂ Ë ËÌÒÚÛÏÂÌÚ˚)

4) íÂıÌÓÎÓ„Ëfl ÓÍÛÊ‡˛˘ÂÈ ÒÂ‰˚,ÛÒÎÛ„Ë ‚ ˝ÚÓÈ Ó·Î‡ÒÚË

5) ê‡ÁÎË˜Ì˚Â Ï‡¯ËÌ˚, ÒÚÓËÚÂÎ¸Ì˚ÂÏ‡¯ËÌ˚, ËÌÒÚÛÏÂÌÚ˚

6) ëÚÓËÚÂÎ¸Ì‡fl ËÌ‰ÛÒÚËfl Ë Ï‡¯ËÌÓÒÚ-ÓÂÌËÂ


Resümee • Riigihanketeated 25

www.koda.ee

Soome

• Eelteade kontorimööbli ostmise kohta.Pakkumismenetluse plaanitav alguskuu-päev 25.09.06. Kood 1048

• Ostetakse järgmisi tooteid: tualettpaber,taskurätikud, käterätikud ja salvrätikud.Tähtaeg 15.06.06. Kood 1049

• Hange köögi pesemis- ja puhastusvahen-dite ostmiseks. Tähtaeg 20.07.06. Kood 1050

• Hange andmeedastusteenuste loomi-seks ja ülalpidamiseks. Pakkumiste esi-tamise tähtaeg 15.08.06. Kood 1051

• Ostetakse generaatoreid, hüdroturbiine,trafosid. Pakkumised võib esitada inglisevõi soome keeles. Tähtaeg 21.06.06.Kood 1052

• Satelliidiliini renditeenused (kaitseotstar-beline). Pakkumised võib esitada inglisevõi soome keeles. Tähtaeg 30.06.06. Kood 1053

• Hange erinevate ehitustööde teostami-seks - torujuhtmete ja kaablite abitööd,ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigal-damine, elektriseadmete paigaldustööd,elektrotehnilised paigaldustööd. Tähtaeg30.06.06. Kood 1054

• Ostetakse majapidamiskindaid. Tähtaeg15.08.06. Kood 1055

Läti

• Hange geoloogiliste uuringuteenustekohta. Tähtaeg 19.06.06. Kood 1056

• Kraanade remondi- ja hooldusteenustehange. Tähtaeg 20.06.06. Pakkumisi võibesitada inglise või läti keeles. Kood 1057

• Ostetakse ravimeid. Tähtaeg 19.06.06.Kood 1058

• Ostetakse keemilisi aineid, keemia-tooteid ja tehiskiude, mõõte- ja kontrol-liseadmeid, vedelikupaagi puhastus-teenuseid. Pakkumisi võib esitada eri-nevatele osadele inglise või läti keeles.Tähtaeg 03.07.06. Kood 1059

• Hange laevade teisendusteenuste,laevade remonditeenuste ja metall-paakide kohta. Tähtaeg 06.07.06.Pakkumised esitada inglise või läti kee-les. Kood 1060

Leedu

• Ostetakse jalatseid, spordijalatseid, eri-jalatseid. Tähtaeg 20.06.06. Kood 1061

• Ostetakse kirurgilise õmbluse materjali.Tähtaeg 20.06.06. Kood 1062

• Ostetakse politsei vormirõivaid. Tähtaeg23.06.06. Kood 1063

• Ostetakse kõvasid plastkonteinereid.Tähtaeg 27.06.06. Kood 1064

• Ostetakse erinevaid toiduaineid (imiku-toitu, puljongit, võid, kodujuustu, mune,magusaid küpsiseid, tange, kana jao-tustükke, piimatooteid, kooke, kala-tooteid ja -konserve. Tähtaeg 27.06.06.Kood 1065

• Eelteade ööbinoklite ostmise kohta. Han-ke alguskuupäev 15.07.06. Kood 1066

• Hange projektijuhtimisteenuste (v.a ehi-tus) ja planeerimise nõustamisteenusteostmiseks. Tähtaeg 04.07.06. Kood 1067

• Hange mööbli ostmiseks. Tähtaeg 04.07.06. Kood 1068

• Hangitakse turvatrükiseid. Tähtaeg 04.07.06. Kood 1069

• Ostetakse tarkvaralitsentse. Tähtaeg 13.07.06. Kood 1070

Rootsi

• Ostetakse puittooteid, majaehitusmater-jale ja seonduvaid tooteid (hange on jaga-tav osadeks). Tähtaeg 17.07.06. Kood 1071

• Ostetakse immutatud/töödeldud puit-tooted. Tähtaeg 10.07.06. Kood 1072

• Hange puitkilpide, spoonide jm majaehi-tusmaterjalidele. Tähtaeg 07.07.06. Kood 1073

• Ostetakse 180 000 paari rohelisi alus-pükse kaitsevaldkonna tarbeks. Tähtaeg06.07.06. Pakkumisi võib esitada inglisevõi rootsi keeles. Kood 1074

• Ostetakse maast laeni (nn Prantsuse)aknaid ja tavalisi aknaid. Tähtaeg pakku-miste esitamiseks 27.06.06. Kood 1075

• Hange keraamiliste plaatide ostmiseksning plaatimistööde teostamiseks. Täht-aeg 07.07.06. Kood 1076

• Hange ehituse viimistlustööde ja kapi-taalremondi- ja renoveerimistööde teos-tamiseks. Tähtaeg 03.07.06. Kood 1077

Lisainfo:

LEA AASAMAA


Hanketeadete lühikirjeldusi on võimalik

lugeda ka Kaubanduskoja kodulehel:

www.koda.ee > Teenused > Hanked.

7) àÌÙÓÏ‡ˆËÓÌÌ‡fl ÚÂıÌÓÎÓ„Ëfl,˝ÎÂÍÚÓÌÌ‡fl ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÒÚ¸ ËÔÓ„‡ÏÏÌÓÂ Ó·ÂÒÔÂ˜ÂÌËÂs

8) äÓÏÔÓÌÂÌÚ˚ ˝ÎÂÍÚÓÌËÍË

äËÚ‡ÈÒÍËÂ ÙËÏ˚ Ë˘ÛÚ ‡ÁÎË˜Ì˚Â‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ‰Îfl ÒÓÚÛ‰ÌË˜ÂÒÚ‚‡,Ì‡˜ËÌ‡fl Ò ÔÓ‰‡ÊË Ò‚ÓÂÈ ÔÓ‰ÛÍˆËË‰Ó ÒÓÁ‰‡ÌËfl ÒÓ‚ÏÂÒÚÌ˚ı ÔÂ‰ÔË-flÚËÈ. ÅÓÎ¸¯Â ËÌÙÓÏ‡ˆËË ÏÓÊÌÓÌ‡ÈÚË Ì‡ Ò‡ÈÚÂ www.euchinapartenar-iat.com.

ëÓÒÚ‡‚ÎflÂÚÒfl Í‡Ú‡ÎÓ„ ÍËÚ‡ÈÒÍËıÙËÏ Í‡Í Ì‡ ·ÛÏ‡„Â, Ú‡Í Ë ‚ ‚Ë‰Â CD,Ó‰Ì‡ÍÓ ÓÍÓÌ˜‡ÚÂÎ¸Ì‡fl ‚ÂÒËfl ÔÓÍ‡‰Ó Ì‡Ò ÌÂ ‰Ó¯Î‡.

êÂÈÒ ÒÓÒÚÓËÚÒfl Ò 6 ÔÓ 12 ÌÓfl·fl. ÑÎflÔÓÒÂ˘ÂÌËfl ÍËÚ‡ÈÒÍÓÈ ÍÓÌÚ‡ÍÚÌÓÈflÏ‡ÍË ÔÂ‰Î‡„‡ÂÏ ÒÎÂ‰Û˛˘ËÈÔ‡ÍÂÚ:6.11 ‚ 15.25 ‚˚ÎÂÚ ËÁ í‡ÎÎËÌÌ‡˜ÂÂÁ ïÂÎ¸ÒËÌÍË ‚ èÂÍËÌ7.11 ‚ 07.35 ÔË·˚ÚËÂ ‚ èÂÍËÌ, ‚ÂÒ¸‰ÂÌ¸ ‚ èÂÍËÌÂ Ò ÌÓ˜fi‚ÍÓÈ Ú‡Ï8.11 ‚ 10.30 ‚˚ÎÂÚ ‚ ó˝Ì‰Û,‡ÁÏÂ˘ÂÌËÂ Ì‡ 3 ÌÓ˜Ë ‚ ó˝Ì‰Û9-10.11 EU-China Partenariat11.11 ‚ 09.50 ‚˚ÎÂÚ ‚ ò‡Ìı‡È,ÔÓÒÎÂÓ·Â‰ÂÌÌÓÂ ‚ÂÏfl Ë ÌÓ˜fi‚Í‡ ‚ò‡Ìı‡Â12.11 ‚ 11.05 ‚˚ÎÂÚ ˜ÂÂÁ ïÂÎ¸-ÒËÌÍË ‚ í‡ÎÎËÌÌ, ÔË·˚ÚËÂ ‚ 17.00

ëÚÓËÏÓÒÚ¸ Ô‡ÍÂÚ‡ ‰Îfl Ó‰ÌÓ„Ó ˜ÂÎÓ-‚ÂÍ‡ 28 900 ÍÓÌ (‡‚Ë‡·ËÎÂÚ˚,‡ÏÂ˘ÂÌËfl, Ú‡ÌÒÙÂ˚, ÚÓÊÂÒÚ-‚ÂÌÌ˚È ÛÊËÌ 9.11, ÔÂ‰‚‡ËÚÂÎ¸ÌÓÁ‡Â„ËÒÚËÓ‚‡ÌÌ˚Â ‚ÒÚÂ˜Ë, Ó„‡-ÌËÁ‡ˆËÓÌÌ˚Â ‡ÒıÓ‰˚) ˜‡ÒÚË˜ÌÓÔË·‡‚ËÚÒfl çëé.

í‡Í Í‡Í ·ÓÌfl ‡‚Ë‡·ËÎÂÚÓ‚ ‚ ‰‡ÌÌÓÏÍÎ‡ÒÒÂ ˆÂÌ ‰ÂÈÒÚ‚ËÚÂÎ¸Ì‡ ÚÓÎ¸ÍÓ ‰ÓÍÓÌˆ‡ Ë˛Ìfl, ÔÓÒËÏ Á‡ËÌÚÂÂÒÓ‚Ì-Ì˚ı ÌÂÁ‡ÏÂ‰ÎËÚÂÎ¸ÌÓ Ò‚flÁ‡Ú¸Òfl ÒÌ‡ÏË. ÑÎfl ÚÂı, ÍÚÓ Á‡Â„ËÒÚËÛÂÚÒfl‚ Ë˛ÎÂ, ˆÂÌ˚ ·Û‰ÛÚ ‚˚¯Â.

ëË¸Â èÛÛÒÚ-åÛÏÏÂ

á‡‚. ÓÚ‰ÂÎÓÏ ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚ıÓÚÌÓ¯ÂÌËÈùÎ. ÔÓ˜Ú‡: [email protected]. íÂÎ. 644 3859


26 Uued liikmed • Koostööpakkumised

www.koda.ee

Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud järgmised firmad:

ADVANCED INTERIOR Harjumaa 603 5411 Mööbli tootmine ja turustamine.SOLUTIONS OÜAHASTE PUIT OÜ Pärnu 56 615 581 Mööbli tootmine, uste ja akende ja muude puust toodete valmistamine.

Metsatöötlemine.ARTIG KV OÜ Tallinn 611 0222 Kinnisvara arendus ja vahendus.CONCEPT PROJECTS OÜ Keila 50 54 730 Kosmeetikatoodete vahendus.ECO TARGET ESTONIA OÜ Tallinn 641 5545 Spordikaupade tootmine ja eksport. Spordirajatiste rajamine ja haldamine.FORKALA OÜ Tallinn 653 5957 Forellikasvatus. Punase kaaviari müük.GRENADER GRUPP OÜ Tallinn 681 7200 Kirjastamine.MADEN TRANS OÜ Pärnu 56 255 957 Autoremont. Autotransport. Metsatehnika ost-müük.MARMOK OÜ Rapla 51 50 684 Valumarmorist vannitoavalamute valmistamine.NOVA HAUS ELEMENT OÜ Tallinn 50 79 530 Seinaelementidest monteeritavate puitmajade tootmine.PAIDE MEK AS Paide 385 0646 Üldehitustööd. Viimistlustööd. Kanalisatsioonitrasside ehitus.

Metallkonstruktsioonide ehitus ja paigaldamine.POSTIMEES AS Tallinn 666 2202 Ajalehtede trükkimine, ajalehtede kirjastamine. Uudiste edastamine internetis.

Kliendi- ja reklaamlehtede avaldamine.RENTMAN RENT OÜ Tallinn 641 2575 Tööjõurent.TIIMARI BALTIC AS Tallinn 655 9271 Jaekaubandus.UNISTAR-AUTO OÜ Viljandi 435 5920 Uute ja kasutatud autode müük. Toyota ja Citroen esindus, remont ja hooldus.

Autorent. Varuosade müük. Rollerite ja ATV-de müük. Autopesu.VESIROOS OÜ Kohila 489 2151 Üldehitus. Ehitusmaterjalide müük.WORKPOWER OÜ Tallinn 606 1706 Personaliteenused, tööturuteenuste osutamine.

• Ungari firma, mis tegeleb metallkangastehulgimüügiga (vase ja hõbedaga kaetudkangad erinevate terviseprobleemideennetamiseks ja vähendamiseks) otsibärikontakte toodete müügiks Euroopas.Kood 11252

• Itaalia firma, mis on spetsialiseerunudtüüpiliste Brasiilia gastronoomiatoodetetootmisele, otsib uusi koostööpartnereidja võimalikke müügiesindajaid Euroopas. Kood 11253

• Termoplastika valdkonnas tegutsev suu-rim tööstus Türgis pakub müügiks erine-vaid tooteid. Oodatud ka muud erinevadkoostööpakkumised. Kood 11254

• Väli- ja sisebasseinide ning massaaz̆i- jalihtvannide tootja Indoneesiast otsib kon-takte toodete müügist/ vahendusesthuvitatud osapooltega. Kood 11255

• Brasiilia ettevõte, mis toodab ja vahendabkohalike tootjate poolt valmistatud erine-vaid tooteid (piimatooted, kohv, suhkur,karastus- ja alkohoolsed joogid, puuviljadja mahlad jms) soovib alustada kauban-dusalast koostööd Eesti firmadega.Kood 11256

• Ekspordi-impordi ja agenditeenuseidpakkuv ettevõte Egiptuses pakub Eu-roopa firmadele võimalusi mitmesugustesoovitud/pakutavate toodete ostuks/müügiks. Kood 11257

• Rõivatööstuses tegutsev Bangladeshifirma pakub välisfirmadele nii valdkonna-siseste toodete esindusvõimalusi kui kakliendi soovidele vastavate rõivaste toot-mist. Kood 11258

• Indias tegutsev kodusisustustoodetetootja (mööbel, dekoratiivsed elemendidja kaunistused jms) ja eksportöör on huvi-tatud turgude laiendamisest Euroopasseja otsib kontakte vahendus- ja müügi-agentidega mainitud toodetele. Kood 11259

• Ungari firma, toodab ladustamiseks/hoiustamiseks mõeldud konteinereid(roostevabast terasest), soovib alustadatehnoloogiaalast koostööd. Kood 11260

• Ehitusvaldkonnas sadamate konstruee-rimisega tegelev Hispaania firma otsibkontakte ettevõtetega samas valdkon-nas. Kood 11261

• Ungari firma, toodab kõrgsurve tehnoloo-gial põhinevaid lamineeritud materjale(mitmed erinevad kasutusvõimalused)otsib kaubandus- ja tehnoloogiaalastkoostööd. Kood 11262

• Taani moedisaini ja rõivatööstuse vald-konnas tegutsev väikeettevõte otsibrahvusvahelise moeäri kogemustegaekperti/agenti. Kood 11263

• Erinevate kaupade, transpordi jms kvali-teedi ja kvantiteedi kontrollimise ningtehnilise järelvalvega tegelev ettevõtePoolas pakub oma teenuseid ning sooviblaiendada koostööpartnerite ringi. Kood 11264

• Tsehhi maksu- ja raamatupidamiskonsul-tatsioone ja teenuseid koha peal tegutse-vatele välisfirmadele osutav ettevõte, onhuvitatud koostööst antud valdkonnas.Kood 11265

Täpsem info:

KAIRI JÕESALU


Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub Teid osalema õppepäeval –

Ehitushanked läbipaistvamaks! Seminar toimub 16. juunil, alguse-

ga kell 10.00 Kaubanduskojas. Tule ja osale, et viia end kurssi ehi-

tusvaldkonnas toimuvate viimaste arengute ja muutustega!

Seminaril käsitletavad teemad*:

• Ehitustöö kui riigihanke objekt – mõisted, töövõtumeetodid;

• Hankemenetlused ja nende tähtsamad erinevused;

• Ehitustööde riigihangete pakkujate pädevusnõuded – pakkujate

kvalifitseerimine, pakkujate ametlik nimekiri;

• Pakkumiste esitamine – mida tähele panna?

• Pakkumiste avamine;

• Ehitustööde hankelepingud - lepingute üldised tingimused, lep-

ingute liigid, tagatised ja kindlustus, lepingu dokumendid ja

tehnilised dokumendid;

• Vaidlustamise protseduur, vastutus;

• Euroopa Liidu uued riigihangete direktiivid, nende jõustamine;

• Üldised kavandatavad muudatused uues riigihankeseaduses

seonduvalt direktiividega;

• Millele peaks pakkujad tähelepanu pöörama pakkumiste koos-

tamisel, levinumad vead?

• Millised võiksid olla nn edukuse kriteeriumid ?

• Kas kogemus õpetab?

Ettekandega esineb Ehitusettevõtjate Liidu jurist Helje Johansoo,

praktilisi näited edukast osalemisest ehitushangetel jagab 2004.

aasta edukaim pakkuja ehitusvaldkonna riigihangetel - Facio Ehitus

AS esindaja ning näpunäited potentsiaalsetele pakkujatele jagab

avaliku sektori hankija.

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmele 550 krooni, mitteliikmele 1 100

krooni (hinnad sisaldavad käibemaksu).

* Korraldajal on õigus teha programmis muudatusi.


LEA AASAMAA

E-post: [email protected] • Tel: 644 8079

ÕPPEPÄEV: EHITUSHANKED LÄBIPAISTVAMAKS!16. juunil Kaubanduskojas

SINU ARVAMUS ON MEILE OLULINE!

Just seetõttu pakume Sulle võimaluse kaasa rääkida

26.-27. oktoobril toimuva Pärnu Raamatupidamiskonverentsi korraldamisel.

Oma arvamust saad avaldada kuni 15. juunini Raamatupidaja.ee

kodulehel www.raamatupidaja.ee.

Enne jaanipäeva premeerime ühte õnnelikku

vastajat konverentsi vabapääsmega!

Kaubanduskoja liikmetele on konverentsil osalemine soodushinnaga.

Partnerid:

RAAMATUPI

DA

JA.E

E

RAAMATUPI

DA

JA.E

E

Ankeedid, konkursi tingimused ja sel aastal osalevad firmad leiate aadressilt www.ki.ee/konkurss2006

Ankeetide saatmise tähtaeg on 8. juuni 2006.

Omavahelisel mõõduvõtmisel on võrdsed võimalused võitjate hulka pääseda nii traditsioonidega suurettevõttel kui ka nutikal väikefirmal.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit kutsuvad kõiki ettevõtteid osalema juba traditsiooniks saanud konkurssidel:

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2006EESTI ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME EDETABEL 2006

KAS KOGENUD KARUOTTVÕI NOOR MÕMMIK?

Documents

Teataja 11_2006