Teataja 5_2006

Kaubanduskoja

TEATAJAEesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal

Äsja avaldatud 2005. aasta neljanda kvartali tule-mused näitavad enam kui 10-protsendilistmajanduskasvu. Kommentaariks ütlevad ana-lüütikud - tugev sisetarbimine ning areneveksport.

Kuulates tagasisidet Kaubanduskoja liikmeteltning analüüsides meie poolt pakutavate teenustekasutamist, kinnitavad need Eesti eksportöörideelavat huvi ning aktiivset tegutsemist välis-turgude suunal.

Kui varasematel aastatel sai Eesti välisfirmadepoolt suure tähelepanu osaliseks ning sellest sõl-tuvalt oli sissetulevate äridelegatsioonide hulkväga suur, siis sel aastal oleme eesmärgiks võtnudeelkõige Eesti ettevõtete välisturgudele laiene-misplaanidele kaasa aitamise.

PILDIL: Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel koos teda saatva äridelegatsiooniga riigivisiidil

Hiina Rahvavabariiki 23.-30.08.2005.

Nr 5 • 13. märts 2006

Iga liige LOEB!

Vastuoludest seadusloomes

Ettevõtte turu määratlemine

Jurist Mait Palts vastab liikmete küsimustele

Uutest tuultest rahvusvahelises arengukoostöös

Seminar: Sihtturg – Hispaania

39 koostööpakkumist ja 24 uut hanketeadet

Kevadball 8. aprillil Estonia Kontserdisaalis

TÄNA LEHES:

JUHTKIRI: SIHTMÄRK EKSPORT

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 13. märts 2006

Teie KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn

Tel: 646 0244 • Faks: 646 0245 • E-post: [email protected] • www.koda.ee

Väliskaubandusosakond Tel: 644 3067 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioon

Rahvusvaheliste suhete osakond Tel: 644 3859 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad • Kölni ja Stockholmi messiesindused Eestis

Euroinfo keskus Tel: 644 8079 • konsultatsioon • koostööpakkumised • raamatukoguMajanduspoliitika- ja õigusosakond Tel: 646 0244 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevusKliendisuhete ja turundusosakond Tel: 646 0244 • liikmeks astumine • liikmeüritused • Teataja

• internet • avalikud suhted • Tel: 644 4368 • liikmesuhtedRaamatupidamine Tel: 644 1897Kaubanduskoja Tartu esindus Lai 6, 51005 Tartu • Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80012 Pärnu • Tel: 443 0989Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 453 3144Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

S I S U K O R D

Teejuht

K A L E N D E R• Märts 2006 •

14. märts Seminar: Sihtturg Venemaa

10.00-14.15 Kaubanduskoja II korruse saalis.Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele 300 kr + km,mitteliikmele 600 kr + km.

Viive RaidTel: 644 3859 • E-post: [email protected]

15. märts Venekeelne seminar:

10.00-14.00 Muudatused äriseadustikus

Kaubanduskoja II korruse saalis.Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöösAdvokaadibürooga Raidla ja Partnerid seminari 1. jaanuaril 2006 jõustunud äriseadustiku muudatustest. Lektor on Marina Tolmats̆ova.

Merle EllerTel: 646 0244 • E-post: [email protected]

16. märts Kaubanduskoja juhatuse koosolek Tartus

11.00-13.00 Kristina BondarenkoTel: 646 0244 • E-post: [email protected]

16. märts Kutseharidusteemaline liikmepäev

14.00-16.00 Lõuna-Eesti liikmeteleTartu Kutsehariduskeskuses. Kutsed saadetakse posti teel.

Käroliin AndrejevaTel: 646 0244 • E-post: [email protected]

Toimetaja: Kadri LiimalE-post: [email protected]üljendus: Disainikorp Trükk: Iloprint Tiraaz̄: 5000

www.koda.ee

JUHTKIRISihtmärk eksport LK 3

MAJANDUSPOLIITIKAKas meie õiguskeskkond soodustab ettevõtlust? LK 4

Ettevõtte turu määratlemine LK 5

Vastuoludest seadusloomes LK 6-7

Kas Teie ettevõttel on olemas „Hea käitumise tavad”? LK 7

LIIKME KÜSIMUS LK 8

EUROOPA LIITExecutive Training Programme Eesti ettevõtjaile avatud! LK 9

Uued tuuled rahvusvahelises arengukoostöös LK 10-11

Tegevus Euroopas LK 11

Euroinfo keskus – ICC trükised: LK 12• Rahvusvaheline müügileping• Distributsioonileping

KUTSEHARIDUSNäe võimalusi ja tee need teoks! LK 13

RAHVUSVAHELISED ÜRITUSED LK 14-18

RESÜMEE LK 19

KOOSTÖÖPAKKUMISED LK 20-21

HANKETEATED LK 21

TEATED JA UUDISED LK 22

UUED LIIKMED LK 23

SIRJE PUUST-MUMME

Rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja


Juhtkiri 3

www.koda.ee

uulates tagasisidet Kaubanduskojaliikmetelt ning analüüsides meie

poolt pakutavate teenuste kasutamist,kinnitavad need Eesti eksportöörideelavat huvi ning aktiivset tegutsemistvälisturgude suunal.

Kui varasematel aastatel sai Eesti vä-lisfirmade poolt suure tähelepanu osa-liseks ning sellest sõltuvalt oli sissetule-vate äridelegatsioonide hulk väga suur,siis sel aastal oleme eesmärgiks võtnudeelkõige Eesti ettevõtete välisturgudelelaienemisplaanidele kaasa aitamise.

Tegelikult kasvas Eestist väljapoolesuunatud projektide arv juba eelmiselaastal, mil korraldasime 11 välisvisiiti.Neile lisaks külastasime veel kahte kon-taktmessi ning organiseerisime Eestiettevõtete ühisstendi ELMIA allhanke-messil Rootsis.

Käesoleval aastal pakume samuti vägalaia geograafiat ning mitmekülgseid või-malusi välisturgudega tutvuda, sedaeelkõige sihtturumaade seminaride ningväljaminevate äridelegatsioonide näol.Juba toimunud Valgevene ja Hollandisihtturuseminarid said suure huvi osa-liseks. Kohe on järgnemas Vene jaHispaania ning lähiajal ka Iisraeli, Sotining Saksamaa turgude tutvustused.Plaane on veel mitmeid teisigi – püüameaasta jooksul iga kuu ühte uut potent-siaalset turgu tutvustada.

Veel märtsikuus viime välja kolmäridelegatsiooni – Vabariigi presidentisaadab Moldova visiidil 14 ettevõtjat.Sama suur delegatsioon on minemas kaUkrainasse, et tutvuda äritegemisvõi-malustega nii Kiievis kui Krimmis.Hollandi äriseminari jätkuks toimubsamuti äridelegatsiooni visiit, milleraames külastatakse Rotterdami ja Eind-hovenit.

Jätkame traditsiooni äridelegatsioo-nide viimiseks Venemaale. Mais kutsumeettevõtjaid svisiidile Moskvasse, kuskohalik koda on juba meie firmade soo-vide ootel, et alustada kontaktkohtumisteettevalmistamist.

Aktiivne tegevus rahvusvaheliste tur-gude suunal jätkub ka sügisel, mil meieäridelegatsioonid lähevad Iirimaale ningValgevenesse. Mõtteis mõlgub üle pika ajaäridelegatsiooni viimine üle ookeaniUSA-sse.

Enamus neist visiitidest saab teokstänu heale koostööle EAS-i ning Eestivälisesindustega.

Plaanis on pakkuda koostöövõima-luste leidmist ka messikülastuste ningmessidel osalemisega. Mais ootame et-tevõtteid osalema Itaalias toimuvalXylexpo messil ning Poolas toimuvalkontaktmessil Futurallia ning novembrisHiinas toimuval EU-China Partena-riaadil.

Riigi toetusel loodame korraldadanovembrikuus ühisstendi Rootsis toimu-val ELMIA allhankemessil.

Lisaks praktilisele võimalusele hanki-da infot uue turu kohta sihtturumaaseminaril või külastada seda äridelegat-siooni koosseisus, pakub Kaubanduskodajätkuvalt palju väliskaubandusalast nõu.Väliskaubandusosakonna nõunikud os-kavad lahti seletada nii Eesti kui teisteriikide tollisüsteeme ja -makse. Meiejuristidel on pikaajaline kogemus erine-vate väliskaubandusalaste lepingutekoostamisel. Käepärast on ka informat-sioon meie lähimate ning suurimatekaubanduspartneritega äritegemise jurii-diliste tingimuste kohta, kuna väga tihtituleb vastata liikmete küsimustele käibe-maksukohustusluse, äriühingu registree-rimise, litsentside jms kohta.

Igal juhul suhtume hästi kõikidesseuutesse küsimustesse, mis liikmeteltlaekuvad, sest see on võimalus ka meiljuurde õppida. Seega tahan julgustadakõiki liikmeid oma ekspordipotentsiaalipeale mõtlema ning meie poole pöördu-ma, kui tundub, et Kaubanduskoda saaksteie äriedule kaasa aidata.

Sihtmärk eksport

K

ÄSJA AVALDATUD 2005. AASTA NELJANDA KVARTALI TULEMUSED NÄITAVAD

ENAM KUI 10-PROTSENDILIST MAJANDUSKASVU. KOMMENTAARIKS ÜTLEVAD

ANALÜÜTIKUD - TUGEV SISETARBIMINE NING ARENEV EKSPORT.

REET TEDER

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja


4 Majanduspoliitika

www.koda.ee

egevuskava koostamiseks on Jus-tiitsministeerium ette valmistanud

esialgse valdkondade ja probleemidekirjelduse, mille kohta palub ettevõt-jatelt tagasisidet. Tagasiside andmisekson Justiitsministeeriumi kodulehel(www.just.ee), pealkirja all EttevõtjaÕigus probleemvaldkondade kirjeldused,esialgsed väljapakutavad ideed ja lahen-dused ning küsimustikud. Eelkõige ootabministeerium ettevõtjatelt tagasisidet justküsimustikele vastamise kaudu.

Kokku hõlmatakse probleemide kir-jelduste ja küsimustikega 14 erinevatvaldkonda. Need on alljärgnevad (sul-gudes kursiivis artikli autori selgitused):• Äriühinguõigus (elektrooniliste kana-

lite arendamine Äriregistri jm registrite-ga suhtlemiseks, võimalik OÜ regulat-siooni paindlikumaks muutmine).

• Majandushaldusõigus (litsentside jategevuslubade regulatsiooni võimalikühtlustamine).

• Notariteenuse kvaliteet (kaalumiselvorminõuete lihtsustamine, notari tee-nuste mahu suurendamine).

• Tööõiguse reformimine (senine töö-suhete kontseptisoon, mis käsitleb töö-suhet muutumatuna ka siis, kui selleksmajanduslikke eeldusi ei ole, ei toimienam, reformi vajab kogu tööõigus).

• Riigilõivud kulupõhiseks.• Majanduskaristusõigus selgemaks

(missugused teod peaksid olema karis-tatavad; ärikeeldude regulatsioon).

• Saneerimismenetlus (ettevõtte makse-jõuetuse korral lisaks pankrotimenetluse-le, võimaldaks jätkata ettevõtte tegevust).

• Riigi ja omavalitsuste vara regulat-siooni korrastamine (riigihangetegaseonduv, avalikud teenused).

• Lepitusmenetluste arendamine (alter-natiivina kohtule lepitusorganite loomine).

• Intellektuaalse varaga seonduv õigus.• Õigusteenuste kättesaadavus ja kvali-

teet.• Füüsilisest isikust ettevõtja maksusta-

mine.

• Ehitus- ja planeerimisõiguse ajako-hastamine.

• Õigusloome üldine kvaliteet.

Näitena sellest, millistele küsi-mustele ettevõtjatelt vastuseid ooda-takse, toon siinkohal ära valdkonnas„Majanduskaristusõigus selgemaks“esitatud küsimused: • Mil määral olete äriühingu juhtorgani

liikmena tajunud ohtu, et praktiliseltiga juhtimisalane väärotsustus võibkaasa tuua kriminaalkaristuse?

• Kas Teie hinnangul Teie suhtes eba-ausalt käitunud lepingupartneri suh-tes võiks olla kasutatav karistusõigus-lik sanktsioon tavapäraste tsiviilõigus-like vahendite kõrval (kahju hüvita-mine jms)?

• Kumb on Teie meelest majandusalaserikkumise puhul olulisem: kas see, ethüvitataks tekitatud kahju või see, etrikkujat karistataks kriminaalkaris-tusega?

• Missugused on Teie hinnangul needmajandusalased rikkumised, mispeaksid olema karistatavad?

• Missuguseid muudatusi see valdkondTeie hinnangul vajab?

Lõpetuseks soovitan kõigil aktiivsetelettevõtjatel küsimustele vastata ja vald-kondade osas oma arvamust avaldada.Paratamatult tuleb ükskõik missuguseprobleemi lahendamiseks probleemigategeleda.

Kas meie õiguskeskkondsoodustab ettevõtlust?

T

SELLINE VÕIKS OLLA KOKKUVÕTTEV KÜSIMUS PRAEGU JUSTIITSMINISTEE-

RIUMI POOLT ALGATATUD INITSIATIIVI KOHTA – KOOSTADA TEGEVUSKAVA

ETTEVÕTLUSALASE ÕIGUSKESKKONNA RAHVUSVAHELISE KONKURENTSI-

VÕIME PARANDAMISEKS.

Tegevuskava „Ettevõtja õigus” Justiits-ministeeriumi kodulehel www.just.ee.

ALAR SÜNT

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna nõunik

tatistikaametil on kodulehel küllaltkikasutajasõbralik andmebaas, kust on

võimalik kiiresti ja mugavalt saada infotjust sellise majandusharu kohta, midaparajasti vaja. Statistikaameti andmebaa-sis ning publikatsioonides on peamiseltvälja toodud majanduse makronäitajad.Seda olenevalt valdkonnast nii koguse-liselt kui ka rahalises vääringus.

Eesti Konjunktuuriinstituudi teenusteseast leiame infot erinevate valdkondadekohta märksa sügavamalt. Kasulik infoon näiteks põhjalikud ülevaated tarbijateeelistustest ning soovidest. Kui Statis-tikaametil on suurem osa infot andme-baasides vabalt kõigile kättesaadav, siisKonjunktuuriinstituudi väljaannete eesttuleb tasuda.

Konjunktuuriinstituut pakub laial-daselt erinevaid teenuseid:

1. Majanduskonjunktuuri uuringud• Eesti majanduskonjunktuuri ana-

lüüsimine ja prognoosimine;• Balti riikide majanduskonjunktu-

uri analüüsimine;• Maailma majanduskonjunktuuri

jälgimine ja analüüsimine Eestimajanduse seisukohalt;

• Majandusharude, sektorite kon-junktuuriuuringud;

• Turgude konjunktuuriuuringud.2. Tarbijauuringud

• Tarbijate küsitlused (hoiakute, ar-

vamuste, tarbijakäitumise uuri-miseks) fookusgrupi uuringud;

• Tarbijate testimised (kaupade, tee-nuste ja reklaamide hindamiseks).

3. Sotsiaalmajanduslikud uuringud• Elamumajandusega seotud prob-

leemide uuringud; • Tööturu probleemidega seotud

uuringud.

Lisaks sellele pakub Konjunktuuri-instituut ka näiteks hinnauuringuid (mo-nitooring, analüüs, prognoos). Nii Statis-tikaametil kui ka Konjunktuuriinstituudilon arvestatavad allikad, mille põhjal nadoma uuringuid teevad. Statistikaametsaab oma info otse ettevõtjatelt.

Konjunktuuriinstituudi kasutuseson alljärgnevad informatsiooniallikad:

• Tarbijate paneel (1600 perekonda); • Tööstusettevõtete valim (200 tööstus-

firmat erinevatest tööstusharudest); • Ehitusettevõtete valim (60 suuremat

ehitusfirmat); • Kaubandusettevõtete valim (120

kauplust); • Turismiettevõtete valim (40 turismi-

firmat); • Infotehnoloogiaettevõtete valim (40

IT firmat); • Majanduseksperdid (21 tuntud pan-

gandus-, rahandus-, tööstus-, kau-bandus- ja välismajandusspetsia-listi).

Ettevõtte turu määratlemine

S

TURUSITUATSIOONI MÄÄRATLEMISEKS ON KAKS VÕRDLEMISI LIHTSALT

KÄTTESAADAVAT ALLIKAT – STATISTIKAAMET JA EESTI KONJUNKTUURIINSTI-

TUUT.

Need kaks annavad ettevõtte turustvõrdlemisi hea ülevaate ning vajalikkuinfot sellest, kuhu ja millises osas ettevõteedasi arenema peaks.

Statistikaameti kodulehekülg asub aad-ressil www.stat.ee ning Eesti Konjunk-tuuriinstituudi kodulehekülg www.ki.ee.

Kõik küsimused, arvamused ja ette-panekud ettevõtte turu määratlemiseteema kohta on oodatud e-posti aadres-sil [email protected].


Majanduspoliitika 5

www.koda.ee

URMAS MÄNNA

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna jurist

robleemiks normidega üleregu-leerimine

Probleemid esinevad tavaliselt siis, kuiseadusandja ei arvesta seaduse tekstisõnastamisel piisavalt tegeliku olukorra-ga (näiteks ei ole ettevõtjate arvamustküsitud) ning loob normi, mida ei olevõimalik täita või mille täitmine isikuteleliigset bürokraatiat ja kulutusi tekitab.Ühelt poolt võib aru saada, et kõiknormid on tehtud soovist luua mingikindla olukorra reguleerimiseks täpnekäitumismudel arvestades kõigi osa-poolte huve. Teisalt kiputakse pahatihti

kehtestatavate normidega olukordi ülereguleerima. Sellisel juhul muutub normhoopis arengut takistavaks teguriks.

Viimase aja üldiseks suundumuseks onsaanud tahe korrastada Eesti seadusand-lust kõrvaldades sellest maksimaalseltbürokraatlikke ning ettevõtlust kunst-likult takistavaid tõkkeid. Sellist soovi on

väljendatud erinevate poliitikute ja mi-nisteeriumide poolt. Näitena võib tuuaÄriseadustiku korrastamise. Samas eiliigu kogu seadusloome kahjuks soovitudsuunas. Üks järjekordne seadusandliknonsenss on tekkinud ettevõtete vastavus-hindamise valdkonnas.

Vastavushindamine teeb kindlaks tootenõuetele vastavuse

Kõik turule lastud tooted peavadolema ohutud ning vastama seadustes,standardites ja muudes aktides sätestatud

nõuetele. Toote nõuetele vastavust võiberinevate toodete puhul tõendada kasvastavussertifikaat (selle annab väljatunnustatud või volitatud asutus pärastvastavushindamise protseduuride läbi-mist), vastavusdeklaratsioon (tootjapoolne kinnitus sellel kohta, et toodevastab nõuetele) või vastavusmärk.

Teatud ohtlikemate toodete puhultuleb nende turule toomiseks eelnevaltläbi viia vastavushindamine. Hindamiseeesmärk on teha kindlaks toote nõuetelevastavus. Vastavushindamiseks võib ollanäiteks tüübikatsetuste läbiviimine, tooteeriomaduste katsetamine, kvaliteedisüs-teemi vastavuse hindamine jne.

Vastavushindamist saab üldjuhul läbiviia vaid isik, kes on selliseks tööks eraldiakrediteeritud (seaduse mõistes volitatudvõi tunnustatud asutus). Vastav nõuetuleneb nii EL-i direktiividest kui kaToote nõuetele vastavuse tõendamiseseadusest. Sama seaduse § 4 alusel väl-jastab tunnustatud asutustele (taotlejale)tegutsemise õiguse Majandus- ja Kom-munikatsiooniministeeriumi vastav ko-misjon.

Tegutsemisloa väljastamine eeldabmuuhulgas ka taotleja nõuetele vastavusehindamise läbiviimist selgitamaks, kasisik omab piisavat kompetentsust vas-taval alal vastavushindamist läbi viia jakehtiva akrediteeringu olemasolu (§ 263lg 2). Seaduses ei ole hindamise protsessitäpsemalt kirjeldatud.

Hindamismenetlust reguleeritakseEAK juhendiga

Hindamismenetluse läbiviimise prot-seduuri reguleeritakse Eesti Akreditee-

Vastuoludest seadusloomes

P

EESTI MAJANDUSEL LÄHEB HETKEL ENNEOLEMATULT HÄSTI – MAJANDUS-

KASV ON JÕULINE, ÜLDJOONTES ON RAHUL NII TÖÖANDJAD KUI KA TÖÖTA-

JAD. AEG-AJALT KERKIB AGA ESILE PROBLEEME, MIS ÜHES VÕI TEISES VALD-

KONNAS ARENGUT KÄRPIMA VÕI INNOVATIIVSUST PIIRAMA HAKKAVAD.


6 Majanduspoliitika

www.koda.ee

Teatud ohtlikemate toodete puhul tuleb nende turule

toomiseks eelnevalt läbi viia vastavushindamine. Hinda-

mise eesmärk on teha kindlaks toote nõuetele vastavus.

Vastavushindamiseks võib olla näiteks tüübikatsetuste

läbiviimine, toote eriomaduste katsetamine, kvaliteedisüs-

teemi vastavuse hindamine jne.


Majanduspoliitika 7

www.koda.ee

rimiskeskuse (EAK) juhendiga J17-2004,mille punktis 1.7 on sätestatud, et hin-damisprotsessi käigus osalevad hinda-misgrupid peavad jälgima auditi/inspek-teerimise läbiviimist akrediteeringu taot-leja poolt. Jälgimine viiakse läbi igaakrediteerimisulatusse kuuluva serti-fitseerimis-/inspekteerimisvaldkonna(tootevaldkonna, EA koodi jne) osasenne akrediteeringu andmist.

Vastuolu uue toote esmakordsel vastavushindamisel

Probleem tekib siis, kui täiesti uueltootel on vaja esimest korda vastavushin-damist teostada. Reaalselt ei saa tunnus-tatud asutus enne akrediteeringu olemas-olu endale vastavushindamise läbivii-miseks siduvaid kohustusi võtta (klien-tidega lepinguid sõlmida), kuna talpuudub veel akrediteering ehk õigus sedatoodet hinnata.

Tekib surnud ring – akrediteeringut eisaa enne, kui pole reaalselt uue tootekohta auditit läbi viinud ning auditit eisaa läbi viia enne, kui pole akreditee-ringut.

Kaubanduskojale teadaolevalt on ülal-toodud vastuolu endaga kaasa toonudjuba ka reaalseid olukordi, kus tootenõuetele vastavuse hindamist taotlevalettevõttel ei ole võimalik uue tootegaturule tulla, kuna Eestis puudub või-malus vastavaid hindamisprotseduureläbida.

Kaubanduskoda esitas omalt pooltjärelepärimise Eesti Akrediteerimiskes-kusele koos ettepanekuga EAK juhenditmuutes õiguslik vastuolu kõrvaldada.Loodame, et probleem saab peagi lahen-duse, sest Eesti ettevõtete jätkuv inno-vatiivsus ning uute toodete turule too-mine on meie kõigi huvides.

ttevõtte käitumisnormide välja-töötamine ja nende juurutamine

aitab parandada suhteid kõigi sidus-gruppidega, eriti aga töötajate ja klien-tidega. See on üks osa firma tegevuseplaneerimisest. Kui ettevõtte juhtkondon vastutustundlik, siis mõeldakse omaotsused läbi kõiki osapooli ja sidus-gruppe arvestades. Kuid tihtipeale eipiisa juhtkonna headest plaanidest ja„üllastest ideedest”, kui seda ei toetakogu firma kultuur.

Eetiline käitumine saab alguse meieigaühe seest. Meil kõigil on oma väär-tushinnangud, millest lähtuvalt otsu-seid teeme. Ettevõttes on palju eri-nevaid inimesi ja seega võivad ollaerinevad ka väärtushinnangud.

Ühtse ja eetilise firmakultuurialuseks on ettevõtte enda väärtused,mis on hea kirja panna „Hea käitumisetavana” või eetikakoodeksina. Needvõivad olla kas lühikesed ja konkreetsedreeglid või ka pikemad käitumis-juhised. Tähtis on, et dokumendi koos-tamisel oleks kaasatud kõik töötajad jahiljem oleks see ka kõigi poolt aktsep-teeritud.

Kui teie ettevõttel on juba olemas„Head käitumise tavad” või muu sar-nane dokument, siis ootame, et võtak-site Kaubanduskojaga ühendust, etsaaksime teie kogemust teistele Kau-banduskoja liikmetele vahendada.

Olles eeskujuks, saate ise kaasa aida-ta ärieetika paranemisele Eestis!

Ootame teie firma „häid tavasid” võimuid käitumiskoodekseid ning samutiteie kogemusi nende koostamisel jaellu rakendamisel e-posti [email protected] või telefonil 646 0244.

E

KAUBANDUSKODA ON KOKKU KOGUMAS TEAVET ERINEVATEST EESTIS

OLEMASOLEVATEST „HEADEST TAVADEST”, EETIKA- JA KÄITUMISKOODEK-

SITEST. EESMÄRK ON AIDATA FIRMADEL, KELLEL VEEL OMA KÄITUMIS-

NORME VÄLJATÖÖTATUD POLE, LEIDA EESKUJUSID NING SAMUTI TÕSTA

ESILE NEID ETTEVÕTTEID, KUS „HEAD TAVAD” JUBA TOIMIVAD.

MERLE ELLER

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna projektijuht

Kas Teie ettevõttel on olemas„Hea käitumise tavad”?


8 Liikme küsimus

www.koda.ee

Küsimustele vastab:

MAIT PALTS

Majanduspoliitika- ja õigusosakonna jurist

KäibemaksKas hoone müügil tuleb hinnale lisada käibemaks?

Üldreegel on see, et kinnisasja või selleosa võõrandamist ei maksustata käibe-maksuga. Siiski peab käibemaksukohus-tuslane kinnisasja oluliseks osaks olevahoone (katuse, siseruumi ja välispiirete-ga ehitis) võõrandamisel käibemaksuarvestades või mitte arvestades lähtumasellestki, kas hoone müüakse enne esmastkasutuselevõttu või enne hoone oluliseparendamise järgset kasutuselevõttu. Vii-masel kahel juhul on tegemist käibemak-suga maksustatava käibega ning käibe-maks tuleb lisada.

Kaks peamist olukorda, millal maksu-kohustuslane peab hoone müügil käibe-maksu lisama on seega järgmised: • hoone võõrandatakse juba enne es-

mast kasutuselevõttu; • hoone võõrandatakse pärast olulist

parendamist (renoveerimist, ümber-ehitusi vms), enne kui seda jõutakseuuesti kasutusele võtta.

Toodud alused tulenevad käibemak-suseaduse § 16 lõige 2 punktist 3. Käesolevaaasta algusest kehtib nimetatud sätte osaska uus ja täpsustatud regulatsioon.Oluliseks parendamiseks loetakse sellekohaselt olukorda, kus parendustega seo-tud kulutused ületavad vähemalt 10% ehi-tise (hoone või rajatise) või selle osa soe-tusmaksumust enne parendamist. Näitekskui hoone soetusmaksumus enne olulistremonti oli 100 000 krooni, on hooneoluliselt parendatud, kui parendamisegaseotud kulud ületavad 110 000 krooni. Kuihoone seejärel enne taaskasutuselevõttuvõõrandatakse, tuleb lisada ka käibemaks.Lisaks ei maksustata käibemaksuga ka sel-liste hoonete käivet enne nende esmastkasutuselevõttu, mille ehitamist on alus-tatud (ehitusluba väljastatud) enne 2004.aasta 1. maid.

PankrotimenetlusMida tähendab pankrotimenetluseskompromiss?

Kõige lihtsamalt öeldes on kompro-miss pankrotimenetluses sõlmitav võlg-niku ja võlausaldajate kokkulepe, milleõigusliku raamistiku leiab Pankroti-seaduse §-st 178-192. Kompromiss te-hakse kas võlgniku või halduri ettepa-nekul pankrotimenetluses pärast pankrotiväljakuulutamist. Kompromissi ehkkokkuleppe sisuks on eelkõige võlgnikuvõlgade vähendamine või nende tasumisetähtaja pikendamine. Näiteks võidaksesõlmida kompromiss, mille kohaselt tasubvõlgnik võlausaldajatele teatud protsendinende nõuete suurusest. Sellise kokku-leppega on seotud kõik võlausaldajad shka riik, kui ta on üks võlausaldajatest.

Kompromissotsuse peab vastu võtmavõlausaldajate üldkoosolek ning kinnita-ma kohus. Kohtu kinnitusega lõpetatakseühtlasi ka pankrotimenetlus. Pärast komp-romissi kinnitamist on võlgnikul õigusjälle iseseisvalt oma vara käsutada, jäädessiiski kuni kompromissi täitmiseni hal-duri ning pankrotitoimkonna järelevalvealla. Kui võlgnik kokkuleppes toodudkohustusi täita ei suuda, järgneb suuretõenäosusega aga kompromissi tühista-mine ja pankrotimenetluse taastamine.

Kompromissi kui pankrotimenetluseinstrumendi laiema eesmärk on kindlastivähendada likvideerivate pankroti-menetluste arvu ning parandada sanee-rimise ehk ettevõtte tervendamise või-malusi, mis omakorda aitaks säilitadaettevõtete kui majanduslike tervikuteedasitoimimist ning töökohtade säilimist.Nagu iga kokkulepe, eeldab ka „kompro-miss“ mitme poole head tahet – eelkõigeraskustesse sattunud ettevõtja, pankroti-halduri ning võlausaldajate. Üsna sagelion aga kompromiss ka võlausaldajatelekasulikum kui võlgniku likvideerimine.

Õppiva töötaja palkja õppepuhkus

Tõenäoliselt ei ole tööandjale prob-leemiks, kui töötaja tööst vabal ajalnäiteks õhtukoolis keskharidust oman-dab. Lahendamist vajavad küsimusedtekivad aga siis, kui koolis käimisekstuleb tööpäevi lühendada. Enamasti onsellised olukorrad kõik mõistlikultlahendatavad ja kokku lepitavad, sestharitud ja taibukas töötaja on tööandjalealati vajalik.

Seadus ei reguleeri otseselt palgamaksmist olukorras, kus töötaja peabõppetöö pärast näiteks mõnel päevalnädalas paar tundi varem töölt lahkuma.Samas on nii palgaseaduse (§ 26) kui katäiskasvanute koolituse seaduse (§ 8)kohaselt tööandja kohustatud tase-mekoolitusega seotud õppepuhkuselviibivale töötajale säilitama keskmisetöötasu kümneks päevaks. Ülejäänudõppepuhkuse päevadeks säilitab tööandjatöötaja töötasu vähemalt kehtiva miini-mumpalga ulatuses. Kokku on õppe-puhkust õppesessiooni ajaks võimaliksaada kuni 30 päeva, lisaks veel puhkuskooli lõpetamiseks ja palgata puhkus.Need sätted räägivad aga puhkusest,mida antakse kalendripäevadena (puh-kuseseadus § 5), mitte aga osalisest töö-ajast. Kui arvestada vaid seaduse tekstiga,siis reeglina palka töölt puudutud aja eestei maksta. See aga ei välista võimalustpoolte kokkuleppel ja teineteisemõist-mises olukorda teisiti lahendad. Võibkaaluda võimalust vormistada ametlikultõppepuhkus kümneks päevaks, kuidreaalselt lubada töötajal seda kasutadamõne tunni kaupa nädalas või leida või-malus, et töötaja saab puudutud ajamõnel teisel päeval tasa teha.

Kuigi Eesti tööseadusandlus on võrd-lemisi jäik, on mõistlikud kokkuleppedsellele vaatamata enamasti lubatud.

KAIRI JÕESALU

Euroinfo keskuse nõunik


Euroopa Liit 9

www.koda.ee

rogrammi eesmärk on anda Eu-roopa äriühingute kesk- ja tipp-

astme juhtidele teadmisi sellest, kuidastöötada ja käituda Jaapanis ja Koreas.Koolituse käigus omandab osalejaerinevaid äri- ja rahvuskultuuri alaseidoskusi, saavutab vajalikul tasemel keele-oskuse, läbib praktilise õppe soovitudvaldkonda puudutavas ettevõttes jms.

Programm võimaldab ettevõtetel, kestegutsevad Jaapani ja Korea turgudel võion alustanud koostöösuhteid nimetatudmaades, saata oma töötaja konkreetsetriiki puudutavale põhjalikule koolitusele.Koolitusel osalemise kestus on keskmiselt1 aasta ning sisaldab koolitusi Milanos,Londonis, Pariisis ja loomulikult põhja-likumat, praktilist koolitust valitudsihtriigis (Jaapanis või Koreas). Esimeneosa sellest toimub oktoobri keskel Parii-sis.

Varasemate aastate jooksul on kooli-tuse läbinud ligi 1 000 Euroopa äriühin-gu tipp- ja keskastme juhti, kes on kasu-tanud seda unikaalset tööalase arenguvõimalust.

Kogu programmi koordineerivaksasutuseks valis Euroopa Komisjon (EK)2005. aasta oktoobris kandidaatide seastvälja Euroopa Kaubanduskodade Assot-siatsiooni. Euroopa liikmesriikide tasan-dil on nende käepikenduseks Kauban-duskodade võrgustik ning Eestis on sel-

leks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. KaJaapanis ja Koreas on olemas lepingulisedpartnerid, kelle kaudu tagatakse iga-külgne abi osalevatele ettevõtetele jakoostööpartneritele antud programmiulatuses.

2006. aasta taotlusvoor juba avatud

Sel aastal on ettevõtjaile avatud vaidüks taotlusvoor, mis on juba alanud.Osalejate taotlusi võetakse vastu kuni 1. juunini 2006. Valik laekunud taotlustevahel tehakse kahe kuu jooksul pealevooru lõppu ning hiljemalt septembrisallkirjastatakse EK ja osaleva ettevõttevaheline koostööleping. Koolitusest osa-võtjaid on planeeritud kokku kuni 60,sealhulgas Jaapani suunal 45 ning Koreasuunal 15 osalejat.

Nõuded osalejale:• On EL-i äriühingus töötav tipp- või

keskastme juht;• Osalejal on eeldatavalt teatud ame-

tialane kogemus ja akadeemiline taust,samuti perfektne inglise keele oskus.Vanusepiiranguid osaleja jaoks ei ole;

Nõuded ettevõttele:• On registreeritud Euroopas ja/või

omab tütarfirmat Jaapanis või Koreas;• Ettevõtte aktsia või osakapital kuulub

Euroopas registreeritud era- ja/võijuriidilistele isikutele;

• Sponsoreerib osaliselt osaleja koolitust;

• Kuulub suure või keskmise suurusegaettevõtete hulka (lubatud ka väike-ettevõtted);

• Peab tõestama soovitud sihtriigi suu-nalist tegevust – regulaarne eksport,investeeringud ja/või äriplaan turulesisenemise eesmärgiga vms.

Detailne nõuete ja tingimuste üle-vaade, taotlusvorm, korduma kippuvateküsimuste rubriik ja muu oluline infor-matsioon on olemas programmi kodule-hel: www.etp.org.

Kuigi kodulehel olemasolev on-linetaotlusvorm võimaldab taotluse saatmistotse EK-le, on soovitav see enne teksti-töötlusprogrammi dokumendina ülevaadata, kuna küsitava info hulk onsuhteliselt suur ning võib tekkida vajadusettevõttesiseselt lisaandmeid hankida.

NB! On-line versioonis täidetud vormarvutis otse ei salvestu ning seetõttu ei jääsellest järgi ka koopiat.

Soovime edukat osalemist!

Kaubanduskojas vastutab ETP prog-rammi koordineerimise eest KairiJõesalu, kellelt on võimalik saada vastu-seid kõikidele programmiga või taotlus-vormi täitmisega seotud küsimustele. Tel: 644 8079 • E-post: [email protected]

P

ALATES SELLEST AASTAST ON EESTI ETTEVÕTETEL VÕIMALIK OSALEDA

JAAPANI JA KOREA SUUNALISES KOOLITUSPROGRAMMIS – EXECUTIVE TRAI-

NING PROGRAMME (ETP).

Executive Training ProgrammeEesti ettevõtjaile avatud!

KRISTINA TSHISTOVA

Euroinfo keskuse juhataja

iimaste kümnendite jooksul onrahvusvahelisel tasandil arengu-

koostöö teemadel palju vaieldud ningarutatud. Suurimaks riikidevahelisekskokkuleppeks võib pidada 2000. aastaseptembris 189 riigi vahel kokku lepitudMilleeniumi arengueesmärke, millegatahetakse saavutada vaesuse vähendamistmaailmas 2015. aastal.

Kaheksa kokkulepitud arenguees-märki on järgmised:• võitlus ekstreemse vaesuse ja näljaga;• saavutada üldine algharidus;

• toetada sugudevahelist võrdsust ningnaiste töötamist;

• vähendada laste suremust;• parandada noorte emade tervist;• võitlus HIV/AIDSi, malaaria ning

teiste haigustega;• keskkonna jätkusuutlikkuse tagamine;• arendada Rahvusvahelist partnerlus-

suhet arengukoostöö raames.

Arengukoostöö vallas on üheks oluli-seks kokkuleppeks riikide vahel ka luba-dus tõsta oma arengukoostööle suunata-vat summat riigiti 0,7 % SKP-st. Seni on

ka EL nn vanadel liikmesriikidel olnudprobleeme selle eesmärgi saavutamisega,uutest liikmesriikidest rääkimata.

Kuigi Milleeniumi arengueesmärgidseati juba 2000. aastal, ei ole praegusekshetkeks nende rakendamisega kuigi kau-gele jõutud. Peamine takistus on riikideerinev nägemus sellest, milliste vahen-ditega ning kuidas arengukoostööd ra-hastada.

Erinevate vahendite ning võimalusteselgitamiseks töötas Euroopa Komisjoneelmisel aastal välja dokumendi „Uuedarengukoostöö finantseerimise võima-lused“. Kuivõrd paljud pakutavad meet-med on otseselt seotud ka ettevõtlusega,on neid asjakohane siinkohal pisut lahtirääkida.

Arengukoostöö finantseerimise või-malusena näeb Euroopa Komisjon eri-nevaid makse:

• Välispangaülekannetele kehtestatudmaks nn Tobini maks. Kõige suure-maks probleemiks selle maksu ellu-viimisel peetakse eeldust, et maks peabhakkama kehtima rahvusvahelisel ta-sandil sarnastel alustel. Uuringute järgiaitaks ka väga väikese maksumäärakehtestamine (ettepanek 0,01 % mak-sumäär) arengukoostööks suunatavatraha hulka suurendada, moonutamatasealjuures oluliselt turgu.

Uued tuuled rahvus-vahelises arengukoostöös

V

TÄNAPÄEVA MAAILM KOOSNEB OMA OLEMUSELT EKSTREEMSETEST VASTAN-

DITEST – ÜHEST KÜLJEST ON ELUSTANDARD PALJUDES MAAILMA RIIKIDES

SEOSES TEHNOLOOGILISTE UUENDUSTEGA TÕUSNUD, TEISALT ELAVAD

MILJONID INIMESED MAAILMAS TÄIELIKUS VAESUSES NING NÄLJAS.

Eestil on lähiajal globaliseerumise aktiviseerudes üha enam põhjust hakata jälgima kaarenguriikide arengut ning olukorda.


10 Euroopa Liit

www.koda.ee

• Lennupiletitele kehtestatav maks.Ettepanekuna 10 EUR EL-i sisestellendudel ning 30 EURi rahvusvahelis-tel lendudel. Maks mõjutaks kõikilennuoperaatoreid, ka neid, kes tegut-sevad väljaspool EL-i. Hetkel onPrantsusmaa, Ts̆iili ning Brasiilia jubaotsustanud maksu rakendada, küll onkonkreetsed ellurakendamise alusedalles väljatöötamisel.

• Maks relvakaubandusele. See on üksvanim ettepanek arengukoostööksfinantside kogumisel.

• Käibemaks. Ühe ettepanekuna nähak-se, et EL-i riigid eraldavad 0,5 % riigikäibemaksust arengukoostöö finant-seerimiseks. Selle ettepaneku eelisekson kerge rakendatavus ning pika-ajalises perspektiivis peaks see viimaka käibemaksubaasi ühtlustamiseleEL-i siseselt.

• Aktsiisimaks. Ettepanekuks 3 euro-senti liitri kohta ehk umbes 0,5 krooniliitri kütuse kohta. Selle maksu keh-testamise eelisena nähakse eelkõigepositiivseid mõjusid keskkonnale,negatiivsena aga seda, et paljudes nnuutes liikmesriikides on lähiajal nii-kuinii ette näha kütuseaktsiisi kasvuning seetõttu võib selle meetme raken-damine osutuda keeruliseks.

Veel nähakse võimalustena kehtestadamaks petrooleumile või hoopiski tehaüleeuroopaline loteriifond, kust rahaarenguabi tarbeks läheks.

Samal ajal kui Euroopa ning maailmaarenguriigid püüavad leida võimalusilisafinantseerimisallikate leidmiseksarenguriikide toetusel, on tarvilik muu-ta efektiivsemaks ka arenguriikide suut-likkust abi vastu võtta. Vaja on suuren-dada fondide kasutamise läbipaistvustning abi andvad organisatsioonid peak-sid omavahel enam koostööd tegema, etvältida dubleerimist toetuste andmisel.

Eesti ettevõtjad on seni oma sotsi-aalsete tegevustega pigem jäänud Eesti-siseseks, ent lähiajal on globaliseerumiseaktiviseerudes üha enam põhjust hakatajälgima ka arenguriikide arengut ningolukorda.

Tegevus Euroopas

Lisainfo:

KRISTINA TSHISTOVAEMSK liige Tel: 644 8079 • E-post: [email protected]

lates 2004. aasta 1. maist on Kaubanduskojal esindaja EL-i institutsioonisEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK). Komitee töö toimub

regulaarselt kolm-neli korda kuus. Komitee annab oma arvamuste kaudu nõusuurematele EL-i institutsioonidele, näiteks Euroopa Komisjonile, EuroopaNõukogule ja Euroopa Parlamendile.

15. ja 16. märtsil toimub EMSK plenaaristung. Teemadena on käsitluseljärgmised valdkonnad:• Regionaalpoliitika peadirektoraadi ja Euroopa Investeerimispanga algatus

JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusegaettevõtetele);

• 2004. aasta konkurentsipoliitika aruanne;• Euroopa standardimise rahastamine;• Euroopa rahaliidu laienemine.

Huvilistel on võimalik antud raportitega ka lähemalt tutvuda. Enamasti onolemas ka eestikeelsed versioonid.

A


Euroopa Liit 11

www.koda.ee


12 Euroinfo keskus

www.koda.ee

The ICC Model

International Sale Contract Rahvusvaheline müügileping

Väljaandja: Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC)

Maht: 64 lk

Hind: Kaubanduskoja liikmele 888 krooni,

mitteliikmele 1004 krooni

Trükis on inglisekeelne

Rahvusvaheline müügileping on aega kokku hoidvaks abime-heks kaupmeestele, importijatele, juristidele ja kõikidele teis-tele, kes on seotud tähtsamate rahvusvaheliste tehingutega.Pakkudes selgeid juhiseid tööstuskaupade müüjatele ning ost-jatele, on leping jaotatud kahte ossa – Eritingimused jaÜldtingimused. Arvestades mõlemaid osapooli, võetakse sisse-juhatavas osas kogu protsess samm-sammult läbi, alustadeslepingu põhipunktidest, kehtima hakkamisest, kuni lõpeta-miseni ning vaidluste lahendamist. Mudelleping on spetsiaal-selt välja töötatud tööstuskaupade müüjatele, mõeldesedasimüümisele, kus ostja pole lõppklient ning leping onpigem iseseisev tehing kui osa pikaajalisest tarneleppest.

ICC mudel on piisavalt paindlik, et lubada kasutajail kas kasuta-da ainult üldisemaid tingimusi või kaasata ka eritingimused.Näidisleping on kooskõlas rahvusvahelise konventsiooniga jasamas on võimalik teda kohaldada ka vastava maa seadusega.ICC poolt välja töötatud näidis on koostatud eesmärgigahuvilistel seda kopeerida ning edasi faksida. Kaasa on kadiskett, mis sisaldab lepingupõhju, lihtsustamaks kohaldamistkehtivate tingimustega.

ICC mudelleping on lihtne kasutada algajatel kaupmeestel, kuidsamas tagab ka seadusliku kaitse, mida nõuab kogenum jurist.Kõik lepingu osad on täielikult lahti seletatud ning mõningateljuhtudel on tingimuste nimekiri defineeritud. Välja on toodudka osapoolte vastutused. Transpordidokumentides tuuaksevälja üldkasutatavaid lisasid, nagu näiteks lastikiri, õhuveokiri,multimodaalse transpordi veokiri.

The ICC Model

Distibutorship Contract Sole Importer-Distibutor • Second edition

Distributsioonileping

Väljaandja: Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC)

Maht: 40 lk

Hind: Kaubanduskoja liikmele 888 krooni,

mitteliikmele 1004 krooni

Trükis on inglisekeelne

Enamus ettevõtetest, mis on seotud rahvusvahelise kauban-dusega, on seotud ka vähemalt mõne edasimüüjaga välismaal.See tähendab, et enamus eksportijatest, olgu ta siis suur võiväike, peavad kokku puutuma probleemidega, mis kerkivadesile rahvusvahelise distributsioonilepingu koostamisel.

Ettevõtjate palvel, kes tegelevad rahvusvahelise kaubandusega,on ICC koostanud näidislepingu edasimüüjatele. See lepingannab ühtseid juhiseid, mis on saadud kogemustest rahvusva-helises kaubanduses. Need juhised on just suunatud ainultrahvusvahelistele kokkulepetele, kus edasimüümine on ost-mine-edasimüümine ja importijatele kui edasimüümise organi-seerijatele. Need loovad tasakaalu, kaitstes nii tarnijate kui kamaaletoojate huve.

Väljaanne on hindamatu abivahend ärivaldkonnas tegutse-vatele inimestele, kes on seotud rahvusvahelise kaubandusegaja juristidele, kes abistavad neid lepingu koostamisel. Kaasason ka CD-ROM.

Lisainfo:

JAANIKA VAHER, Euroinfo keskuse assistentTel: 644 8079E-post: [email protected]

teooriat teadmatagi selgeks, missuguneon tööjaotusmudel ettevõttes ja kui olu-line on iga töötaja roll tulemuse saavu-tamisel.

Algklassides ja põhikoolis on firmadeäriideed lihtsad. Näiteks sain noorimateltesinejatelt (8-9 aastased õpilased) kingikskaasa vildist istmesoojendaja. See firmamüüs neid samu istmesoojendajaid vägaedukalt kohalikul laadal. Enamastipõhikooli õpilasfirmas teenitud kasumiltpalka ei maksta, vaid see jääb toetamaklassi ühiseid ettevõtmisi.

Kutsekoolide õpilasfirmadest oli või-malus näha metallieriala I kursuse poistetehtud kalasuitsutusahjusid. Poissejuhendanud õpetaja, kes ise esimest aastatõpilasfirmat kui õppemeetodit kasutas,oli sellest vaimustuses. Tema sõnul õppi-sid poisid oluliselt kiiremini ja saavutasidkõrgema taseme, kui tavaõppes. Miks?Kuna õpilasfirmas tegutsedes oli poisteleesmärk – saada võimalikult kiirestivalmis müügikõlblikud suitsuahjud, siisoli nende motivatsioon tegutsedes vägakõrge. Matemaatika valemid ja nurkadearvutamine said selgeks reaalsest vaja-dusest lähtuvalt ning justkui mööda-minnes.

Norra kogemusest on Eestil palju õppi-da, eelkõige just praktilise läbitegemise japäriseluga seotud õppimise ning ette-võtlikkuse kui hoiaku väärtustamises.

TIIA RANDMA

Haridusnõunik

veebruarist kuni 3. märtsinitoimus Euroopa Kutsehariduse

Arenduskeskuse (CEDEFOP) pooltfinantseeritud õppereis tutvumaks ette-võtlusharidusega Norras. Õppegrupis oliosalejaid 11-st Euroopa riigist, Eestistkäis Norra haridussüsteemiga tutvumasallakirjutanu.

Ettevõtlusõpe NorrasNorras käsitletakse ettevõtlusõpet kui

õppimisviisi või õppemeetodit ning seeon kohustuslik kõigis koolitüüpides jakõikidel haridustasemetel. Ettevõtlus-kompetentsi arendamisel pööratakseerilist tähelepanu isikuomaduste ja hoia-kute kujundamisele.

Koolis toimuva ettevõtlusõppe ees-märk on suurendada õpilaste usku iseen-da hakkamasaamisse, arendada nendevastutusvõimet ja loovust. Õpilased

saavad selgeks kohaliku majandus- jatööelu toimimise põhimõtted ning ühis-konnas toimivad finantssuhted laiemalt.Kõike seda ei räägita ainult koolitunnis,vaid õpitakse praktiliste tegevuste kaudu.Mida see tähendab?

ÕpilasfirmadKohtusime õppereisi käigus paljude

erinevas vanuses noortega, kes jagasidoma õpilasfirmas tegutsemise kogemust.Õpilasfirma loomine ja ettevõttena koos-tegutsemine on osa kohustuslikust õppe-kavast.

Esmalt otsitakse üheskoos äriidee, see-järel valitakse firma juhtkond ja määrat-letakse vajaminevad ametikohad. Ameti-kohtadele kuulutatakse välja konkurss,kuhu endi hulgast valitud juhid määra-vad teostajad. Sellisel moel tegutsedessaab tööjõuturu statistikat või majandus-

Näe võimalusi ja tee need teoks!SELLINE PEALKIRI ON NORRA HARIDUSSTRATEEGIA 2004-2008 PEATÜKIL, MIS

KÄSITLEB ETTEVÕTLUSE OSA HARIDUSES. ALLJÄRGNEV ON PÕGUS

PILGUHEIT ETTEVÕTLIKKUSE ARENDAMISELE JA TULEVASTE ETTEVÕTJATE

KOOLITUSELE NORRAS.

26.

Isikuomadused

ja hoiakud:

• Algatusvõime• Loovus ja

uuenduslikkus• Riskijulgus• Enesekindlus

Teadmised

ja oskused:

• Mida?• Kuidas?• Miks?

Ettevõtlus-

kompetents


Kutseharidus 13

www.koda.ee


14 Rahvusvahelised üritused

www.koda.ee

MÄRTS14. märtsil seminar „Sihtturg Venemaa“22.-25. märtsil äridelegatsioon Hollandisse (registreerimine lõppenud)27. märts – 1. aprill äridelegatsioon Ukrainasse (Kiiev, Krimm)(registreerimine lõppenud)

APRILL12. aprillilseminar „Sihtturg Hispaania“

MAI8. mailIisraeli seminar16.-20. mailpuidutöötlemisseadmete messi Xylexpo külastamine Itaalias29. mailHollandi puuviljafirma kontaktpäev29.-31. mailäridelegatsioon Moskvasse31. mai – 3. juunidelegatsioon FUTURALLIA kontaktmessil Poolas

JUUNI5. juunil Hispaania firmade kontaktpäev6. juunil seminar „Sihtturg Saksamaa“13. juunil Hispaania firmade kontaktpäev

RAHVUSVAHELISTE ÜRITUSTE KALENDER

SIRJE PUUST-MUMME

Rahvusvaheliste suhete osakonna juhatajaTel: 644 3859 E-post: [email protected]

SIHTTURG – HISPAANIA • 12. aprill 2006

Koostööpartnerid:Lisainfo ja registreerimine:

ANNELI VALGE

Tel: 644 3859 • E-mail: [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Hispaania Kuningriigi Suursaatkonna ja

EAS-iga korraldavad seminari (Toom-Kooli 17) tutvustamaks Eesti ettevõtjatele

ärivõimalusi Hispaanias.

14.00 Registreerimine

14.15 Avasõnad – hr Siim Raie, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

14.20 Tervitussõnad Hispaania Suursaadikult Eestis – T.E. hr Miguel BAUZÀ y MORÈ

14.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rollist Eesti ettevõtjate rahvusvahelistele

turgudele jõudmisel – hr Siim Raie, EKTK peadirektor

14.40 Hispaania majandus- ja ärimaastik, erinevad sektorid – hr Milagros Moreno

Somarriba, Hispaania Suursaatkonna majandusesindaja Helsingist

15.00 Eesti-Hispaania majandussuhted – pr Anneli Vares, Eesti Saatkonna majan-

dusesindaja Madriidis

15.20 Kohvipaus

15.35 Praktiline kogemus (esineja täpsustamisel)

15.55 Võimalused äri tegemiseks ja konkreetsed sisenemistaktikad – hr Jakob

Saks, Talavera Consultores, S.L.

16.25 Imprest AS praktiline näide turule sisenemisest – hr Jakob Saks ja Timo

Hermlin

16.45 Estonian Airiga Hispaaniasse – hr Marko Laving, Estonian Air, müügijuht

17.00 Dunkri Kaubanduse AS pakub Valencia piirkonna juhtiva perefirma Gandia

kvaliteetset punaveini Hoya de Cadenas Reserva Tempranillo.

Hispaaniapärased suupisted restoranilt Manolete (Teenuste 2, Tabasalu).

Osalemistasu: Kaubanduskoja liikmele 300 kr + km ja mitteliikmele 600 kr + km.

• Estonian Air loosib kõigi seminaril osalejate vahel välja 2 edasi-tagasi piletit

Barcelonasse!


Rahvusvahelised üritused 15

www.koda.ee

Tulge külastama

puidutöötlemisseadmete

messi Xylexpo

Milanos, Itaalias!

Pakume reisipaketti uute kuupäevadega17.-20.05.06 ja pikenenud on ka regist-reerimise tähtaeg. Huvilistel võimalik veelgrupiga liituda!

16.-20. mail 2006 toimub Milanos järjekordne mess

Xylexpo (www.xylexpo.com), mis on maailmas üks

suuremaid puidutöötlemisseadmete messe. Iga

kahe aasta tagant toimuv mess üllatab alati oma

uudsete ideede ja võimalustega. Xylexpo 2006

toimub uues messikeskuses Milano Rho-s.

Messil on esindatud järgmised valdkonnad:

• metsatööstusmasinad;

• masinad, aksessuaarid ja tööriistad esmaseks

puidu töötlemiseks;

• masinad, aksessuaarid ja tööriistad puidutöös-

tusele;

• masinad, aksessuaarid ja tööriistad

mööblitööstusele; puitplaatide ja vineeri

töötlemiseks ning lõppviimistluseks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab sel aastal

messile Eesti ettevõtjate ühiskülastuse. Messi

raames toimub kontaktbörs, kus ettevõtetel on või-

malik kohtuda teiste riikide firmade esindajatega.

Projektis osalevad: Saksamaa, Prantsusmaa, His-

paania, Eesti, Itaalia, Holland, Belgia, Sloveenia,

Iirimaa, Kreeka, Boliivia, Brasiilia, Mehhiko ja

Uruguai.

Hind ühe osaleja kohta on 12 140 krooni. Lend

toimub Estonian Airíga (turismiklass, toitlustuse-

ta) marsruudil Tallinn – Milano – Tallinn. Pakett

sisaldab lennupileteid, majutust, korraldamisku-

lusid ning sissepääsu messile. Hind kehtib vaid siis,

kui grupi suuruseks on minimaalselt 8 inimest.

Registreerimine kuni 10. aprillini!

Lisainfo ja registreerimine:

LIIS LIIVOJA

Tel: 644 3859 E-post: [email protected]

HOLLANDI FIRMA KONTAKTPÄEV 29. mail 2006

29. mail korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Hollandi firma Javri-Fruitb.v. kontaktpäeva, kus huvilistel on võimalik kohtuda ettevõtte omaniku hrJan de Vriesíga.

Javri Fruit (www.javrifruit.nl) on professionaalne organisatsioon, mistegeleb hulgimüüjate, kaupluste ja importijate puuviljadega varusta-misega. Javri Fruitíl on 30-aastane kogemus puuviljadega kauplemisel janende transportimisel. Oma toodangut tundes peetakse kvaliteeti vägaoluliseks. Javri Fruit teeb koostööd firmadega, mis on seotud Eurocal,ISO9002 või HACCP´ga. Javri Fruit ekspordib üle 12 000 tonni puuvilja aas-tas, pakkides oma toodangut vastavalt kliendi nõudmistele. Tootevalikussekuuluvad õunad ja pirnid.

Hr Jan de Vries soovib Eestis kohtuda puu- ja juurviljade maaletoojate,hulgimüüjatega ning supermarketite esindajatega.

Huvilistel palume võtta ühendust Rahvusvaheliste suhete osakonnaga.

Vestlused toimuvad inglise keeles. Üritus on Eesti ettevõtetele tasuta.


ANNELI VALGETel: 644 3859E-post: [email protected]



www.koda.ee

Ärivisiit Moskvasse 29.-31. mai 2006

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös EAS-i ning Eesti Vabariigisaatkonnaga korraldab 29.-31. mail ärivisiidi Moskvasse.

Visiidi raames on Eesti firmadel võimalus osa võtta seminarist ning leidaMoskvast potentsiaalseid koostööpartnereid. Samuti osaleda Eesti saatkon-na vastuvõtul ja tutvuda Moskva linna vaatamisväärsustega. Seminari ningindividuaalsete kohtumiste ettevalmistamine toimub koostöös MoskvaKaubanduskojaga.

Eesti ettevõttel tuleb osalemiseks täita vastav ankeet, mille põhjal toimub indi-viduaalsete kohtumiste ettevalmistamine Moskva Kaubanduskojas. Ankeedisaamiseks palume ühendust võtta rahvusvaheliste suhete osakonnaga.

Reisipaketi maksumus on ca 13 000 krooni (osale hindadest lisandub käibe-maks) ning see sisaldab: lennupiletit liinil Tallinn-Moskva-Tallinn; trans-feeri lennujaamast hotelli ja tagasi; majutust (2 ööd hotellis „UKRAINA“);viisat; kohalikku transporti; linnaekskursiooni; vastuvõttu saatkonnas;osavõttu seminarist ning kontaktpäevast; korralduskulusi.

Ootame Teie aktiivset osavõttu!


VIIVE RAID, Tel: 644 3859 • E-post: [email protected]

Kaubanduskoda korraldab 31. maist 3. juunini

ühiskülastuse Futurallia kontaktmessile.

Rahvusvaheline multisektoraalne väikeste ja kesk-mise suurusega ettevõtete partnerlussuhete aren-damiseks mõeldud kontaktmess Futurallia toimubkäesoleval aastal juba 11. korda. Seekordne toimu-miskoht on Wroclavi linn Poolas. Mess on tundudvaldkondade mitmekesisuse poolest. Esindatud onnii põllumajandus, ehitus, biotehnoloogia, keemia-tööstus, elektroonika, keskkond, puidutööstus kuika tekstiili, infotehnoloogia, transport, kosmeetika,tervishoid jpt.

Ettevõtete esindajatele korraldatakse messi raameskahel päeval pooletunniseid ärikohtumisi. Futu-rallia on ideaalne võimalus uute eksporditurgudeleidmiseks, oma turupositsiooni tugevdamiseks,uute partnerite leidmiseks jne.

NB! Hind ühele osalejale firmast 11 735 krooni, tei-sele osalejale samast firmast 9 388 krooni. Hin-dadele lisandub käibemaks ja transpordikulud.


ANNELI VALGETel: 644 3859 E-post: [email protected]

FUTURALLIA 2006 – uute ärikontaktide loomisvõimalus!

31. maist - 3. juunini Wroclavis


Rahvusvahelised üritused 17

www.koda.ee

MESSID BERLIINIS

Külastajatele:

• 03.-07.04.06

WASSER BERLIN

Veemess

• 03.-07.04.06

GAS BERLIN

Gaasimess

• 03.-05.05.06

IMMOBILIA

Kinnisvaramess

• 10.-13.05.06

POSTPRINT

Trükitööstusmess

• 16.-21.05.06

ILA

Lennundusmess

• IMPORT SHOP

Jõulukaupade, kingituste ja loodustoodete müügimess.NB! Kuni 30.06.06 toimub

eksponentide registreerumine!

• 01.-06.09.06

IFA-Internationale Funkausstellung

Lennundusmess

Täpsem informatsioon:

AIRA KIUDORVTel: 627 6941E-post: [email protected]

MESSID HAMBURGIS

• 28.04.-01.05.06

HANSEPFERD HAMBURG

Rahvusvaheline näitus hobusesõpradele

• 16.-19.05.06

WINDENERGY

Rahvusvaheline tuuleenergiaalane mess

• 18.-26.11.06

DU und DEINE WELT

Rahvusvaheline tarbekaupademüügimess: käsitöö, kunst, kinkeartiklid,sport, sisustus

• 13.-15.09.06

NORD ELEKTRO

Elektrotehnika, informatsioonitehnika javalgustehnika erialamess

• 28.10.-05.11.06

HANSEBOOT

Rahvusvaheline paadinäitus

• 26.-29.09.06

SMM

Juhtiv rahvusvaheline laevaehituse jalaevaehitustehnika mess. Kõik laevadega seotud masinad, ajamid,komplekssed ajamite-, juhtimis- ja informatsioonitehnika süsteemid, energia- ja jäätmetehnika, mereteedekindlustamine.


ELO SAARITel: 627 6946E-post: [email protected]@ahk-balt.orgwww.hamburg-messe.de

MESSID STUTTGARDIS

• 19.-23.09.06

AMB

Rahvusvaheline metallitöötlemisemess

• 27.-30.09.06

INTERBAD

Rahvusvaheline erialamess: ujulad, ujulate tehnika, saunad,füsioteraapia


ELO SAARITel: 627 6946E-post: [email protected]@ahk-balt.orgwww.messe-stuttgart.de

MESSID HANNOVERIS

Külastajatele:

• 24.-28.04.06

HANNOVER MESSE

Maailma suurim tööstusmessNB! Soodsad pakkumised ülikoolideleja teadusasutustele!

• 24.-28.04.06

PROMOTION WORLD

Rahvusvaheline reklaamiartiklite mess

• 17.-19.05.06

PUBLIC INFRASTRUKTURE

Euroopa infrastruktuuri projektidekongress ja mess

Eksponentidele:

• 13.-16.01.07

DOMOTEX

Vaipade ja põrandakatete maailmamess. Registreerumise lõpptähtaeg 31.05.06!

• 14.-18.05.07

LIGNA+

Metsa- ja puidutööstuse maailmamess. Registreerumise lõpptähtaeg 31.07.06!


KARIN ALLIKSAARTel: 627 6944E-post: [email protected]

MESSID MÜNCHENIS

• 25.-28.04.06

ANALYTICA

Rahvusvaheline tööstusliku analüütika,laboriseadmete ja biotehnoloogia erialamess

• 16.-19.05.06

AUTOMATICA

Rahvusvaheline automaatika jarobootika erialamess

• 12.-16.07.06

INTERFORST

Rahvusvaheline metsanduse ja metsatehnika erialamess

• 16.-18.07.06

ISPO – Sommer

Rahvusvaheline spordiartiklite jaspordimoe erialamess

• 03.10.-09.10.06

IBA 2006

Rahvusvaheline pagaritööstuse mess


TEET KÜNGTel: 627 6942E-post: [email protected]

SAKSA-BALTI KAUBANDUSKODA

EESTIS, LÄTIS, LEEDUS:

Suurtüki 4b, 10133 Tallinn

Tel: 627 6940

Faks: 627 6950

E-post: [email protected]

www.ahk-balt.org



www.koda.ee

Miks toetada rahvusvahelise konverentsi korraldamist?

Iga suurürituse, sealhulgas konverentsi

organiseerimine ja selle edukas läbi-

viimine, eeldab korraldajatelt lisa-

finantse, mida taotletakse üldjuhul uute

ideede või plaanidega erinevate spon-

sorite poole pöördudes. Sponsorlus väl-

jendub seega finantsilise toetusena

mingile kindlale projektile või siis üksik-

isikule tema idee elluviimiseks. Seejuures

on raha andjal ka omakasupüüdlik huvi –

üritus peab omakorda aitama organisat-

sioonil täita selle turunduslikke ning kor-

poratiivseid eesmärke.

Seda kinnitab ka käesoleva aasta juu-

nikuus Tallinnas toimuva JCI 50. Juhtimis-

konverentsi EC2006 organiseerimise koge-

mus. Konkreetsete koostöölepinguteni on

potentsiaalsete toetajatega jõutud eel-

kõige sellise koostöö puhul, kus on

tegemist win-win tüüpi tehinguga. Kasu,

mida sponsor ise üritusest saab, võib tema

jaoks väljenduda mitmel moel. Näiteks

annab see ürituse toetajale võimaluse

midagi ühiskonnale tagasi anda ning

seeläbi endast kui sotsiaalset vastutust

kandvast organisatsioonist positiivne

imago luua. Samuti on toetajal hea või-

malus luua suhteid nii olemasolevate kui

ka uute potentsiaalsete äripartneritega.

Loomulikult ei tasu unustada ka meedia

mõju. Kui üritus on kõrge renomeega, on

sponsoril võimalus tõmmata meedia tähe-

lepanu oma organisatsioonile või selle

kaubamärgile.

Mis ajendab sponsoreerima suurüritust

ja mille järgi teevad toetuse andmise otsu-

seid Eesti erasektori esindajad? Nendele

küsimustele püüdsime saada vastuseid

kahe EC2006 organiseerimist toetanud

sponsori AS Lafarge Roofing Balti müügidi-

rektori Richard Dobruse ja Baltic Logistic

Systems AS-i juhataja Tarmo Taeli käest.

Mille järgi Te otsustate, millist üritust

toetada?

Richard Dobrus: “Valiku tegime konk-

reetselt JCI konverentsi toetuseks, tava-

praktikas me sponsorlusega ei tegele.”

Tarmo Tael: “Baltic Logistic System Eesti

AS-i põhimõtteks on toetada teotahteliste

inimeste initsiatiivi, kellel on julgust mõel-

da suurelt. Oleme seni toetanud pigem

häid ideid ja projekte kui organisatsioone.”

Millised on Teie ootused toetatavale orga-

nisatsioonile?

Richard Dobrus: “Ootame partnerilt sel-

gust ja kindlust tegevusplaanide osas. Koos-

töö pakkumine peab olema arusaadav, selgi-

tama täpselt, mida partnerlus sisaldab. Vaja-

me tihedat suhtlemist ja infot reaalset toimu-

va kohta. Loomulikult peame ise tulemus-

tesse uskuma, muidu ei saa midagi toimuda.”

Tarmo Tael: “Sponsoreeritavalt organi-

satsioonilt ootame eelkõige läbipaistvust

ja usaldusväärsust projektide läbiviimisel.

Laiemalt on meie eesmärgiks ärgitada ka

teisi ettevõtteid olema aktiivsemad ja

panema rohkem õlga alla mitmesugustele

julgetele ja huvitavatele algatustele. Alati

ei pea toetama suure summa rahaga –

teinekord on suureks abiks ka toetava

ettevõtte teenus või infrastruktuur.”

Kuidas teete koostööd sponsoreeritavate

ettevõtetega?

Richard Dobrus: “Meie kogemus ei ole

piisav, et siin koostöö reeglitest rääkida.

See, kuidas oleme praeguse korraldus-

toimkonnaga suhelnud, on siiani olnud

meie jaoks hea praktika. Oleme saanud

piisavalt aegsasti kaasa rääkida ja projektis

osaleda. Arvan, et kiirustamine oleks olnud

kahjulik mõlemale. Nüüd on kõik asja-

osalised projektiga tutvunud ja saavad

kaasa lüüa.”

Tarmo Tael: Kui oleme otsustanud konk-

reetset algatust toetada, eeldame mõlema-

poolset aktiivset koostööd. Kindlasti püüa-

me üheskoos läbi mõelda, milline on kõige

parem ning tulemuslikum toetamise vorm

ja toetuse suurus. Soosime pigem pikaaja-

list koostööd.

Millised on ootused suhtlusprotsessile ja

infovahetusele koostöö käigus?

Richard Dobrus: “Ootame selget ja konk-

reetset info edastamist.”

Tarmo Tael: “Soosime organisatsioone,

kes suudavad selgelt sõnastada idee ees-

märgi, tegevuskava ja rakenduseks vaja-

minevad ressursid. Tähtis on, et usk asja

vajalikkusesse oleks mõlemapoolne. Taha-

me olla kursis projekti arengutega ja oota-

me tagasisidet selle kohta, kuidas täitusid

ootused ning kogu ettevõtmise eesmärk.

Suhtlusprotsess ja infovahetus on meile

väga oluline ning kindlasti üheks pika-

ajalise koostöö oluliseks eelduseks.”

Miks toetate JCI EC2006?

Richard Dobrus: “JCI, rahvusvahelise or-

ganisatsioonina, on sarnane meie ettevõt-

tele. Palju erinevaid rahvusi, kogemusi ja

võimalusi. Kindlasti on see konverents

Eesti juhtidele, meile endile ja kõigile

huvilistele väärtuslik kogemus. Konverent-

si ulatus omalt poolt loob ka pretsetendi,

ootame siia üle 2 000 väliskülalise!”

Tarmo Tael: “JCI EC2006 eesmärk haakub

väga hästi meie põhimõttega toetada

noorte ja teotahteliste inimeste initsiatiivi,

julgust mõelda suurelt, ideid ellu viia ja

võtta vastutust. Arvame, et logistika- või

juhtimisvaldkonna ja andekate noorte

toetamise läbi suudame luua uusi, huvi-

tavaid ja väärtuslikke kontakte. Oleme

rahvusvaheline mitmes riigis tegutsev ette-

võte ja usume, et mõni neist JCI üritusel

osalevatest noortest on tulevikus meie

koostööpartner või töötaja.”

JCI EC2006 TOETAJAD

Kuldsponsorid: Tallinna linn, EAS, Euroopa

Liit ja Eesti Riiklik Arengukava, Postimees,

Bizpak, Skype.

Sponsorid: Elion, EMT, Estravel, Lafarge

Roofing, Liviko, Olympic Casino, A. Le Coq.

Teemasponsorid: Eesti Post, Raymond Weil

Geneve, Sorainen Law Office, ALD Auto-

motive, Bristol-Myers Squibb Company,

Toyota, Ruus, Koch & Partnerid, Hugo Boss,

Kellakeskus.

Lisainfo konverentsi kohta:

ANNIKA RÕÕMUSwww.ec2006tallinn.ee


Resümee 19

www.koda.ee

ä‡ÎÂÌ‰‡¸ ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚ı

ÏÂÓÔËflÚËÈ

Ç Ï‡ÚÂ

• 14 Ï‡Ú‡ – ÒÂÏËÌ‡ «ñÂÎÂ‚ÓÈ ˚ÌÓÍ– êÓÒÒËfl»

• ë 22 ÔÓ 25 Ï‡Ú‡ – ·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËflÔÓÂ‰ÂÚ ‚ ÉÓÎÎ‡Ì‰Ë˛

• ë 27 Ï‡Ú‡ ÔÓ 1 ‡ÔÂÎfl – ·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËfl ÔÓÂ‰ÂÚ Ì‡ ìÍ‡ËÌÛ (äËÂ‚,ä˚Ï)

Ç ‡ÔÂÎÂ

• 12 ‡ÔÂÎfl – ÒÂÏËÌ‡ «ñÂÎÂ‚ÓÈ˚ÌÓÍ - àÒÔ‡ÌËfl»

Ç Ï‡Â

• 8 Ï‡fl – ÒÂÏËÌ‡ «ñÂÎÂ‚ÓÈ ˚ÌÓÍ –àÁ‡ËÎ¸»

• ë 16 ÔÓ 20 Ï‡fl – ÔÓÒÂ˘ÂÌËÂflÏ‡ÍË ‰ÂÂ‚ÓÓ·‡·‡Ú˚‚‡˛˘Â„ÓÓ·ÓÛ‰Ó‚‡ÌËfl Xylexpo ‚ àÚ‡ÎËË

• 29 Ï‡fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰ÂÌ¸„ÓÎÎaÌcÍÓÈ ÙËÏ˚, Ôpe‰Îa„a˛˘ÂÈÙpÛÍÚ˚

• ë 29 ÔÓ 31 Ï‡fl – ·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËflÓÚÔ‡‚ËÚÒfl ‚ åÓÒÍ‚Û

• ë 31 Ï‡fl ÔÓ 3 Ë˛Ìfl – ‰ÂÎÂ„‡ˆËfl Ì‡ÍÓÌÚ‡ÍÚÌÓÈ flÏ‡ÍÂ FUTURALLIA‚ èÓÎ¸¯Â

ÅoÎÂe Ôo‰po·Ìafl ËÌÙÓÏ‡ˆËfl ÌapÛccÍÓflÁ˚˜ÌoÈ ‚ÂÒËË caÈÚ‡ TÓ„Ó‚ÓÈÔ‡Î‡Ú˚ (www.koda.ee )ëË¸Â èÛÛÒÚ-åÛÏÏÂ

á‡‚. ÓÚ‰ÂÎÓÏ ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚ıÓÚÌÓ¯ÂÌËÈíÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: [email protected]

ëÂÏËÌ‡

ñÖãÖÇéâ êõçéä – àëèÄçàü

12 ‡ÔÂÎfl 2006 „.

ùÒÚÓÌÒÍ‡fl íÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌ‡fl Ô‡-Î‡Ú‡ ‚ ÒÓÚÛ‰ÌË˜ÂÒÚ‚Â Ò èÓÒÓÎ¸ÒÚ‚ÓÏäÓÓÎÂ‚ÒÚ‚‡ àÒÔ‡ÌËË Ë îÓÌ‰ÓÏ ‡Á‚Ë-ÚËfl ÔÂ‰ÔËÌËÏ‡ÚÂÎ¸ÒÚ‚‡ (EAS) Ó„‡-ÌËÁÛ˛Ú ‰ÂÎÓ‚ÓÈ ÒÂÏËÌ‡ (ÛÎ. íÓÓÏ-äÓÓÎË, 17), ˜ÚÓ·˚ ÓÁÌ‡ÍÓÏËÚ¸ ˝ÒÚÓÌÒ-ÍËı ÔÂ‰ÔËÌËÏ‡ÚÂÎÂÈ Ò ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚ-flÏË ‚Â‰ÂÌËfl ·ËÁÌÂÒ‡ ‚ àÒÔ‡ÌËË.

14.00 êÂ„ËÒÚ‡ˆËfl14.15 ÇÒÚÛÔËÚÂÎ¸ÌÓÂ ÒÎÓ‚Ó.

ëËÈÏ ê‡ÈÂ, „ÂÌÂ‡Î¸Ì˚È ‰Ë-ÂÍÚÓ ùÒÚÓÌÒÍÓÈ íÓ„Ó‚Ó-ÔÓ-Ï˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚

14.20 èË‚ÂÚÒÚ‚ËÂ ÔÓÒÎ‡ àÒÔ‡ÌËË ‚ùÒÚÓÌËË „-Ì‡ åË„ÂÎfl Å‡ÛÁ‡ ËåÓ˝ (Ì‡ ‡Ì„ÎËÈÒÍÓÏ flÁ˚ÍÂ)

14.30 é ÓÎË ùÒÚÓÌÒÍÓÈ íÓ„Ó‚Ó-ÔÓ-Ï˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ ‚ ‚˚ıÓ‰Â˝ÒÚÓÌÒÍËı ÔÂ‰ÔËÌËÏ‡ÚÂÎÂÈ Ì‡ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚Â ˚ÌÍË. ëËÈÏê‡ÈÂ, „ÂÌÂ‡Î¸Ì˚È ‰ËÂÍÚÓ

14.40 ùÍÓÌÓÏËÍ‡ Ë ·ËÁÌÂÒ ‚ àÒÔ‡ÌËË,‡ÁÎË˜Ì˚Â ÒÂÍÚÓ˚. É-Ê‡ åË-Î‡„ÓÒ åÓÂÌÓ ëÓÏ‡Ë·‡, ˝ÍÓ-ÌÓÏË˜ÂÒÍËÈ ÔÂ‰ÒÚ‡‚ËÚÂÎ¸ èÓ-ÒÓÎ¸ÒÚ‚‡ àÒÔ‡ÌËË ‚ ïÂÎ¸ÒËÌÍË(Ì‡ ‡Ì„ÎËÈÒÍÓÏ flÁ˚ÍÂ)

15.00 ùÒÚÓÌÒÍÓ-àÒÔ‡ÌÒÍËÂ ˝ÍÓÌÓÏË-˜ÂÒÍËÂ ÓÚÌÓ¯ÂÌËfl. É-Ê‡ ÄÌÌÂÎËÇ‡ÂÒ, ˝ÍÓÌÓÏË˜ÂÒÍËÈ ÔÂ‰Ò-Ú‡‚ËÚÂÎ¸ èÓÒÓÎ¸ÒÚ‚‡ ùÒÚÓÌËË ‚å‡‰Ë‰Â

15.20 èÂÂ˚‚ Ì‡ ÍÓÙÂ15.35 è‡ÍÚË˜ÂÒÍËÈ ÓÔ˚Ú (‰ÓÍÎ‡‰˜ËÍ

ÛÚÓ˜ÌflÂÚÒfl)15.55 ÅËÁÌÂÒ-‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË Ë ÍÓÌÍÂÚ-

Ì‡fl Ú‡ÍÚËÍ‡ ‚˚ıÓ‰‡ Ì‡ ˚ÌÓÍ. É-Ì üÍÓ· ë‡ÍÒ, Talavera Consul-tores, S.L.

16.25 Imprest AS Í‡Í Ô‡ÍÚË˜ÂÒÍËÈÔËÏÂ ‚˚ıÓ‰‡ Ì‡ ˚ÌÓÍ. É-Ê‡üÍÓ· ë‡ÍÒ Ë íËÏÓ ïÂÏÎËÌ

17.00 Dunkri Kaubanduse AS ÔÂ‰Î‡-„‡ÂÚ Í‡˜ÂÒÚ‚ÂÌÌÓÂ ‚ËÌÓ ÓÚ ‚Â-‰Û˘ÂÈ ‚ Â„ËÓÌÂ Ç‡ÎÂÌÒËË ÒÂÏÂ-ÈÌÓÈ ÙËÏ˚ Gandia – Hoya deCadenas Reserva Tempranillo. àÒ-Ô‡ÌÒÍËÂ Á‡ÍÛÒÍË ÓÚ ÂÒÚÓ‡Ì‡ M-anolete (ÛÎ. íÂ˝ÌÛÒÚÂ 2, í‡·‡Ò‡ÎÛ)

èÎ‡Ú‡ Á‡ Û˜‡ÒÚËÂ: ˜ÎÂÌ‡Ï íÓ„Ó‚ÓÈÔ‡Î‡Ú˚ 300 ÍÓÌ + çëé, ÌÂ˜ÎÂÌ‡Ï –600 ÍÓÌ + çëé.

ÑÓÔÓÎÌËÚÂÎ¸Ì‡fl ËÌÙÓÏ‡ˆËfl ËÂ„ËÒÚ‡ˆËfl:ÄÌÌÂÎË Ç‡Î„Â

íÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: [email protected]

üÏ‡Í‡ ‰ÂÂ‚ÓÓ·‡·‡Ú˚‚‡˛˘Â„Ó

Ó·ÓÛ‰Ó‚‡ÌËfl Xylexpo ‚ àÚ‡ÎËË

Ò 16 ÔÓ 20 Ï‡fl 2006 „.

ëÚÓËÏÓÒÚ¸ ÂÈÒÓ‚Ó„Ó Ô‡ÍÂÚ‡ Ì‡ Ó‰ÌÓ„Ó˜ÂÎÓ‚ÂÍ‡ – 12 140 ÍÓÌ. Ç ÒÚÓËÏÓÒÚ¸

Ô‡ÍÂÚ‡ ‚ÍÎ˛˜ÂÌ˚: ‡‚Ë‡·ËÎÂÚ˚, ‡ÁÏÂ-˘ÂÌËÂ, Ó„‡ÌËÁ‡ˆËÓÌÌ˚Â ‡ÒıÓ‰˚ Ë‚ıÓ‰ Ì‡ flÏ‡ÍÛ. ñÂÌ‡ ÂÈÒÓ‚Ó„Ó Ô‡-ÍÂÚ‡ ‰ÂÈÒÚ‚ËÚÂÎ¸Ì‡ ÔË ÛÒÎÓ‚ËË, ÂÒÎË ‚„ÛÔÔÂ ÌÂ ÏÂÌÂÂ 8 ˜ÂÎÓ‚ÂÍ.

ëÓÍ Â„ËÒÚ‡ˆËË – ‰Ó 10 ‡ÔÂÎfl.

ãËÈÒ ãËÈ‚Ófl

êÛÍÓ‚Ó‰ËÚÂÎ¸ ÔÓÂÍÚ‡ ÓÚ‰ÂÎ‡ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚ı ÓÚÌÓ¯ÂÌËÈíÂÎ. 644 3859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: [email protected]

ÑÂÎÓ‚ÓÈ ‚ËÁËÚ ‚ åÓÒÍ‚Û

Ò 29 ÔÓ 31 Ï‡fl 2006 „.

ùÒÚÓÌÒÍ‡fl íÓ„Ó‚‡fl Ô‡Î‡Ú‡ ‚ ÒÓÚÛ‰-ÌË˜ÂÒÚ‚Â Ò EAS Ë èÓÒÓÎ¸ÒÚ‚ÓÏ ùÒÚÓÌÒ-ÍÓÈ êÂÒÔÛ·ÎËÍË Ó„‡ÌËÁÛ˛Ú Ò 29 ÔÓ 31Ï‡fl ‰ÂÎÓ‚ÓÈ ‚ËÁËÚ ‚ åÓÒÍ‚Û.Ç ‡ÏÍ‡ı ‚ËÁËÚ‡ ˝ÒÚÓÌÒÍËÂ ÙËÏ˚ÒÏÓ„ÛÚ ÔËÌflÚ¸ Û˜‡ÒÚËÂ ‚ ÒÂÏËÌ‡Â Ó‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚflı ùÒÚÓÌËË, Ì‡ÈÚË ÒÂ·ÂÔÓÚÂÌˆË‡Î¸Ì˚ı Ô‡ÚÌÂÓ‚ ÔÓ ÒÓÚÛ‰-ÌË˜ÂÒÚ‚Û ‚ åÓÒÍ‚Â, ÔËÌflÚ¸ Û˜‡ÒÚËÂ ‚ÔËÂÏÂ èÓÒÓÎ¸ÒÚ‚‡ ùÒÚÓÌËË Ë ÓÁÌ‡-ÍÓÏËÚ¸Òfl Ò ÏÓÒÍÓ‚ÒÍËÏË ‰ÓÒÚÓÔËÏÂ-˜‡ÚÂÎ¸ÌÓÒÚflÏË.

èÓ‰„ÓÚÓ‚Í‡ ÒÂÏËÌ‡‡ Ë ËÌ‰Ë‚Ë‰Û‡Î¸-Ì˚ı ‚ÒÚÂ˜ ‚Â‰ÂÚÒfl ‚ ÒÓÚÛ‰ÌË˜ÂÒÚ‚Â ÒåÓÒÍÓ‚ÒÍÓÈ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡ÚÓÈ.ùÒÚÓÌÒÍËÏ ÔÂ‰ÔËflÚËflÏ ÒÎÂ‰ÛÂÚ ‰ÎflÛ˜‡ÒÚËfl Á‡ÔÓÎÌËÚ¸ ÒÓÓÚ‚ÂÚÒÚ‚Û˛˘Û˛‡ÌÍÂÚÛ, Ì‡ ÓÒÌÓ‚‡ÌËË ÍÓÚÓÓÈ ·Û‰ÛÚÔÓ‰„ÓÚÓ‚ÎÂÌ˚ ËÌ‰Ë‚Ë‰Û‡Î¸Ì˚Â ‚ÒÚÂ˜Ë‚ åÓÒÍÓ‚ÒÍÓÈ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡ÚÂ. ÑÎflÔÓÎÛ˜ÂÌËfl ‡ÌÍÂÚ˚ ÔÓÒËÏ Ó·‡ÚËÚ¸Òfl ‚ÓÚ‰ÂÎ ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚ı ÓÚÌÓ¯ÂÌËÈëÚÓËÏÓÒÚ¸ ÂÈÒÓ‚Ó„Ó Ô‡ÍÂÚ‡ ÒÓÒÚ‡‚ËÚÔËÏÂÌÓ 13 000 ÍÓÌ; ÓÌ ‚ÍÎ˛˜‡ÂÚ:a‚Ë‡·ËÎÂÚ í‡ÎÎËÌÌ-åÓÒÍ‚‡-í‡ÎÎËÌÌ;Ú‡ÌÒÙÂ ‡˝ÓÔÓÚ-„ÓÒÚËÌËˆ‡-‡˝Ó-ÔÓÚ; p‡ÁÏÂ˘ÂÌËÂ (2 ÌÓ˜Ë ‚ „ÓÒÚËÌËˆÂ«ìÍ‡ËÌ‡»); ‚ËÁÛ; ÏÂÒÚÌ˚È Ú‡ÌÒÔÓÚ;„ÓÓ‰ÒÍÛ˛ ˝ÍÒÍÛÒË˛; ÔËÂÏ ‚ èÓ-ÒÓÎ¸ÒÚ‚Â; Û˜‡ÒÚËÂ ‚ ÒÂÏËÌ‡Â Ë ÍÓÌ-Ú‡ÍÚÌ˚ı ‰Ìflı; o„‡ÌËÁ‡ˆËÓÌÌ˚Â ‡Ò-ıÓ‰˚. K ˜‡ÒÚË ˆÂÌ ÔË·‡‚ËÚÒfl çëé.Ü‰ÂÏ ÓÚ ‚‡Ò ‡ÍÚË‚ÌÓ„Ó Û˜‡ÒÚËfl!

ÇËÈ‚Â ê‡È‰

íÂÎ. 6443 859, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: [email protected]


20 Koostööpakkumised

www.koda.ee

• Saksa töötleva tööstuse valdkonnastegutsev ettevõte (keevisdetailid) soovibteenuseid nn kataforiit- ja anoodvärvi-tööde tegemiseks. Kood 11124

• Hõbedast ehete tootja Türgis soovibalustada vastastikku kasulikku koostöödEesti ettevõtetega. Kood 11125

• Läti kinnisvara firma pakub erinevaid kin-nisvarateenuseid kohalikul turul - rent,ost/müük, tasuta konsultatsioonid jms.Kood 11126

• Rumeenia ettevõte, mis on spetsiali-seerunud kõrgtehnoloogiliste toodetedisainile ja tootmisele, otsib tehnoloogia-ja toodangualaseid koostöö- ja allhankevõimalusi. Kood 11127

• Rumeenia ettevõte, mis on spetsialisee-runud puidust toodete, tekstiiltoodete,autode varuosade ja ehitusmaterjalidehulgimüügile, on huvitatud kaubandus-alasest koostööst Eesti ettevõtetega. Kood 11128

• Itaalias tegutsev professionaalne konsul-tatsioonifirma (koostöö erinevate asu-tuste ja organisatsioonidega) pakub tee-nuseid VKEdele majanduskasvu ja sta-biilse arengu tagamiseks ettevõtte äri-tegevusel EL piires. Kood 11129

• Suurbritannia rõivatööstusfirma soovibmüüa tegutsevat ettevõtet. Kood 11130

• Portugalis tegutsev pakenditööstus otsibuusi kliente ja võimalusi pikaajalisekskoostööks uute partneritega Eestis. Kood 11131

• Leedu firma, tegutseb turba ekstrahee-rimise ja ekspordiga, otsib kliente jaagente järgmistele toodetele: valge,pruun ja tume pressitud turvas, rabatur-vas, turba substraadid jms. Kood 11132

• Meeste aluspesu ja ööriideid tootevfirma Leedust otsib valmistoodete edasi-müüjaid ja/või kontakte suuremate hulgi-müügifirmadega. Kood 11133

• Ettevõte Taanis otsib kontakte käsitöötoodete tarnijatega (klaas, keraamika,kristall jne). Ettevõte disainib ise omatooteid ning vajab suurema hulga toode-te valmistamiseks valdkonnast huvitatudettevõtjaid. Kood 11134

• Ettevõte Malaisiast, tegutseb poolvääris-kivide, käsitsi maalitud siidsallide jt siid-materjalide tootmisega, otsib kauban-dusalaseid koostöösuhteid erinevate fir-madega. Kood 11135

• Rootsi kaablite paigaldussüsteemideekspertfirma otsib kontakte tootjafir-madega, kes oleksid huvitatud ettevõtteteenuste kasutamisest. Kood 11136

• Leedus transpordi ja logistika valdkonnastegutsev ettevõte otsib partnereid veo-autode, vagunite jms laadimise ja trans-pordiga seotud ettevõtetega teenusteosutamise eesmärgil. Kood 11137

• Prantsuse firma, mis on tegev lennun-dusvaldkonnas (tehniliste süsteemidekomplekteerimine ja kokkupanek) otsibuusi partnereid süsiniku ja fiiberklaasilpõhinevate toodete tootmisel. Kood 11138

• Kreekas karnevalikostüümide kujunda-mise ja valmistamisega tegelev ettevõteon huvitatud koostööst uute ettevõte-tega. Kood 11139

• Itaalia ettevõte, mis on spetsialiseerunudjalatsite ja nahktoodete voodrite ja sise-taldade jms tootmisele, otsib kontaktevahendajate ja müügiesindajatega nime-tatud toodete edasimüügi eesmärgil.Kood 11140

• Türgi ettevõte, mis on pikaajaliste koge-mustega erinevate kaupade impordi-ekspordi valdkonnas, otsib uusi partne-reid Eestis. Kood 11141

• Saksa metallitööstus (toormaterjali tööt-lemine, rauasulamid jms) otsib kontaktemetalli toormaterjalide tootjatega. Kood 11142

• Ukrainas tegutsev, laias valikus viinade,likööride jt kangete alkohoolsete jookidetootja laiendab müügiturge ning otsibuusi partnereid Eestis. Kood 11143

• Läti kinnisvarafirma pakub ettevõtetele,kes on huvitatud Läti turule laienemisestja/või firma asutamisest, teenuseid büroojm ruumide ostul või rentimisel kohalikulturul. Kood 11144

• Türgis tegutsev firma, mis valmistabklaasist erinevaid, mööblitööstuses ja

üldinterjööris kasutatavaid tooteid, otsibkontakte uute võimalike klientidega Ees-tis (ettevõtted, tootjad, müügiagendidjms). Kood 11145

• Bulgaaria hulgimüügifirma, mis on spet-sialiseerunud mööbli müügile (peamiseltmagamistoad, diivanid, arvutilauad jt) onhuvitatud kontaktidest Eesti ettevõtete-ga erinevate toodete ekspordi eesmärgilBulgaariasse. Kood 11146

• Brasiilias toidukaupade müügi ja vahen-dusega tegelev ettevõte (suhkur, liha-tooted, puuviljamahlad, sh mango, ana-nassi jt) otsib kontakte toodetest huvi-tatud ostjatega. Kood 11147

• Poola ettevõte, mis on spetsialiseerunudkinnisvara hindamisele, konsultatsioo-nidele ning kinnisvara käivete ülevaadetekoostamisele, otsib koostööd uute part-neritega. Kood 11148

• Ettevõte Poolas, mis toodab toormater-jali nööpide ja muude mööbli täien-damiseks/ kaunistamiseks mõeldud ele-mentide tootmiseks (tooted baseeruvadpolüestervaigule), otsib koostööpartne-reid ja ekspordivõimalusi. Kood 11149

• Kalatööstusettevõte Hispaanias, mis onimportöör/eksportöör, konservide, soola-kala jms tarnija, otsib uusi äripartnereid(kontaktid kalatöötlemisettevõtetega).Kood 11150

• Rumeenias tegutsev ettevõte, mis too-dab mesinikele mõeldud kaitserõivaid,otsib kontakte uute klientide ja/või assot-siatsioonidega, kes oleksid huvitatudnende toodete esitlusest ning pakkumi-sest. Kood 11151

• Poolas tegutsev mõõteinstrumentide ja -süsteemide tootja (keskkonnakaitse,protsesside järelvalve jms) pakub too-teid/teenuseid antud valdkonnas. Kood 11152

• Rootsi PR firma osutab klientidele teenu-seid toodete ja/või teenusetega Skandi-naaviamaadesse turule sisenemisel.Kood 11153

• Tamme ja pähklispooni tootev firmaRootsis (peamiselt suunatud Skandi-naavia turule), otsib kontakte erifor-maadis spooni tarnijatega. Kood 11154


Hanketeated 21

www.koda.ee

• Puidust toodete müügiga tegelev firmaRootsis otsib kontakte mööbli ja mööbli-osade tarnijatega (spoon, tihke puit,MDF jms). Kood 11155

• Taani hulgimüügifirma otsib kontakte all-hankijatega puhastuslappide ja -patjadetootmiseks. Kood 11156

• Marketingi ja vahendusega tegelev ette-võte Taanis soovib alustada koostöödtoodete osas, mida kasutatakse taastuvaenegia utiliseerimisel/tarbimisel ja ener-gia ratsionaalsel kasutamisel (erinevadtooted). Kood 11157

• Rootsi firma, mis toodab liigutata-vaid/kohaldatavaid barakke (furgoonela-mu põhimõttel) ning muid ajutisi ehitisi,otsib kontakte järgmiste sertifitseeritudtoodete valmistajatega: põrandate ehi-tusel kasutatav puitlaastplaat, kuuse liim-puit, siledad teraskangid jms. Kood 11158

• Leedus LCD telereid ja monitore kokku-panev firma soovib alustada koostööderinevate kompnentide tarnete osas:elektrooniliselt loetavad koodikaardid,ferriitmälu, plastist ümbrised, metallistvalmistatud logod vastavalt etteantudparameetritele, kastid, vinüülkotid jms.Kood 11159

• Taanis boilereid ja keskküttesüsteemetootev ja vahendav ettevõte otsib koos-tööd samas valdkonnas tegutsevatetootjatega Eestis. Kood 11160

• Itaalia firma soovib kontakte fotograafia-valkonnas tegutsevate ettevõtetega, kesoleksid huvitatud fotolaborite või mini-laborite impordist. Kood 11161

• Saksa konsultatsioonifirma, omab esin-dust Novosibirskis, soovib leida uusikoostööpartnereid/ettevõtteid, kes soovi-vad laiendada oma äritegevust Venemaaturul. Kood 11162

Lisainfo:

KAIRI JÕESALUTel: 644 8079E-post: [email protected]

ÜRO hankepakkumised

• Aafrika Arengupank soovib osta koopia-masinaid. Tähtaeg osalustaotluste esi-tamiseks 27.04.06. Kood 890

• Ostetakse optilist kaablit ja installat-sioonimaterjale (Kosovo). Pakkumisivõib esitada erinevatele osadele. Täht-aeg pakkumiste esitamiseks 14.04.06.Kood 891

• Armeenia ootab pakkumisi konsultat-sioonihankele, eesmärgiga tõsta ener-gia kasutegurit ja tootlikkust, mispuudutab munitsipaalkütet ja soojavee tootmist. Tähtaeg pakkumist esita-miseks 24.03.06. Kood 892

• Ukraina piirikontrollsüsteemi tõhusta-mise programmi raames ostetaksetelekommunikatsiooni varustust. Osalemistaotlused esitada hiljemalt21.03.06. Kood 893

• Ukraina ostab dokumentide kontrolli-missüsteemi (reisidokumendid, IDkaardid jne). Tähtaeg osalemistaot-luste esitamiseks 20.03.06. Kood 894

Soome hankepakkumised

• Ostetakse tänava helkposte. Tähtaegpakkumiste esitamiseks 24.04.06. Kood 895

• Eelteade. Ostetakse geodeetilisi instru-mente. Tähtaeg 27.02.07 (takymetri- jaGPS-mittauslaitteistojen hankinta). Kood 896

• Konverentsisaali heliaparatuuri hange.Tähtaeg osalemistaotluste esitami-seks 03.04.06. Kood 897

• Ostetakse kaugküttesüsteemi seade(hanke koskee 10 - 15 MW kylmää ja15 - 20 MW kaukolämpöä tuottavaasähkömoottorilla toimivaa lämpöpump-pulaitosta). Tähtaeg osalemistaotlusteesitamiseks 20.03.06. Pakkumisi võibesitada soome või inglise keeles. Kood 898

• Koolimaja ehitustööde hange. Tähtaegpakkumiste esitamiseks 24.04.06. Kood 899

• Muuseumi ehitamise hange. Tähtaegpakkumiste esitamiseks 10.04.06. Kood 900

• Ostetakse raamatukogumööblit. Kood 913

Rootsi hankepakkumised

• Sõjaväelaste rõivaste ostmise hange(töösärgid ja püksid). Tähtaeg 25.04.06.Kood 901

• Hange järgmiste artiklite ostmiseks:metallist laua-, köögi- ja majapidamis-tarbed, klaastooted, fajansist või port-selanist majapidamistarbed, köögi-tarvikud. Tähtaeg pakkumiste esita-miseks 20.04.06 (dokumente väljasta-takse kuni 13.04.06). Kood 902

• Ostetakse haiglavoodeid ja motori-seeritud voodeid. Tähtaeg pakkumisteesitamiseks 10.04.06 (pakkumisi väl-jastatakse kuni 07.04.06). Kood 903

• Hange T-särkide ostmiseks. Pakkumi-sed võib esitada inglise või soome kee-les. Tähtaeg 19.04.06. Kood 904

• Elektrijaama juhtimissüsteemi hange.Tähtaeg 11.04.06. Pakkumised võib esi-tada rootsi või inglise keeles. Kood 905

• Poolsaabaste hange. Tähtaeg 02.05.06.Pakkumised võib esitada inglise võirootsi keeles. Kood 906

• Ostetakse veekindlaid rõivaid. Pakku-mised võib esitada inglise või rootsikeeles. Tähtaeg pakkumiste esitami-seks 22.05.06. Kood 907

• Spordirõivaste (sh spordidresside)hange. Tähtaeg 20.04.06. Pakkumisedesitada inglise või rootsi keeles. Kood 908

• Ostetakse vormirõivaid (sh pullovere).Tähtaeg pakkumiste esitamiseks11.04.06. Kood 909

• Ostetakse alkohoolseid jooke. Tähtaegpakkumiste esitamiseks 10.04.06.Kood 910

• Ostetakse mööblit ja sisustustarbeid.Tähtaeg 27.03.06. Kood 911

• Ostetakse kala, kalatooteid jt kõrval-saadusi. Tähtaeg pakkumiste esitami-seks 03.04.06. Kood 912

Lisainfo:

LEA AASAMAAEuroinfo keskuse nõunikTel: 644 8079 • E-post: [email protected]

Hanketeadete lühikirjeldusi on võimalik

lugeda ka Kaubanduskoja kodulehel:

www.koda.ee > Teenused > Hanked.


22 Teated ja uudised

www.koda.ee

EUROOPA LIIT TÜHISTAB

RIIGIHANGETE ALASED USA

VASTASED SANKTSIOONID

Euroopa Liit tühistab alates 2006. aasta 1. märtsist USA vastased riigihangete

alased sanktsioonid, mis olid kehtestatud vastumeetmena USA poolt kehtes-

tatud sanktsioonidele EL-i liikmesmaade suhtes.

1993. aastal kehtestas USA EL-i liikmesriikide vastased sanktsioonid, seletadesneid EL-i riigihangete direktiivides oleva diskrimineeriva klausliga, mis lubasanda mõningates sektorites EL-ist pärit ettevõtetetele 3%-lise hinnaeelistuseUSA ettevõtete ees (eriti telekommunikatsiooni sektorit puudutav).

Mõlema osapoole kehtestatud sanktsioonid antud perioodil ei puudutanudaga lepinguid, mis olid hõlmatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigi-hankelepinguga (st lepinguid, mis ületasid WTO poolt kehtestatud rahalisi piir-määrasid), mille osalised mõlemad pooled on.

LEA AASAMAAEuroinfo keskuse nõunik

Seminar Jõhvis:

Muudatused äriseadustikus6. aprillil 2006 kell 11.00 – 15.00

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

Jõhvi esinduses, Pargi 27, Jõhvi

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koos-

töös Advokaadibürooga Raidla ja Partnerid

seminari 1. jaanuaril 2006 jõustunud äri-

seadustiku muudatustest.

Lektor Martin Käerdi (Raidla & Partnerid)

käsitleb järgmiseid teemasid:

• Muudatused osade ja aktsiate võõran-

damise regulatsioonis ja ostueesõigusega

seonduvad probleemid;

• Muudatused seoses dividendide maksmise

ja muude väljamaksete tegemisega ning

alusetute väljamaksete tagastamise kord;

• Muudatused laenukeelu ja oma aktsia-

te/osade omandamise regulatsioonis, pii-

rangud ning nende rikkumise tagajärjed;

• Muudatused seoses äriühingute organite

otsustega, üldkoosoleku otsuste vastuvõt-

mise lihtsustatud kord, koosolekute kokku-

kutsumine ja läbiviimine ning otsuste vaid-

lustamine;

• Juhtorganite (juhatuse ja nõukogu) liikmete

ja äriühingu vaheline suhe ja nende tasusta-

mine, juhtorganite liikmete valimine ja

tagasikutsumine;

• Juhtorganite (juhatuse ja nõukogu) liikmete

kohustused ja vastutus.

Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmele 450

kr ja mitteliikmele 900 kr. Hinnad sisaldavad

jaotusmaterjale ja kohvipause.


MARGUS ILMJÄRVEesti Kaubandus-TööstuskojaJõhvi esinduse juhatajaTel: 337 4950E-post: [email protected]

Pagaritööstuse maailmaturgKõik rahvusvahelise pagarivaldkonnatooteuuendused ühes kohas.

Veenvad ideed ja impulsid Teie igapäevasele ärile.

Täielik valik küpsetusaineid, seadmeid, masinaid,küpsetusahje, terveid tootmisliine kuni pakkimise jalogistikani välja – sõltumata ettevõtte suurusest.

Selle kõik leiate ainult pagaritööstuse maailmaturult.Tere tulemast 3.-9. oktoobrini 2006 Münchenisse!


Saksa-Balti Kaubanduskoda

Eestis, Lätis, Leedus (AHK)

Suurtüki 4b,10133 TallinnTel: (+372) 627 6940Faks: (+372) 627 6950E-post: [email protected]

Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud järgmised firmad:

AEGARENDUS OÜ Pärnu 564 2348 Ehitustööd.AREFONTE CHEMICALS OÜ Tallinn 644 0278 Naftakeemiatoodete müük.DELCOTEK OÜ Tallinn 621 2777 Saepurugraanulite tootmine ja müük.HUSQVARNA EESTI OÜ Tallinn 665 0005 Metsa-, aia- ja ehitustehnika hulgimüük.INTERGLOB OÜ Tallinn 665 1617 Kala säilitamine ja müük.ISCG OÜ Tallinn 641 4078 Ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüük.

Graniidist ja marmorist toodete valmistamine ja müük.KMR GRUPP OÜ Tallinn 501 8691 Treppide valmistamine.KOGUVA KUNSTITALL OÜ Saaremaa 454 8873 Kunstitoodete müük ja näituste korraldamine, kohviku pidamine,

seminariruumide rent.LOCOMOTIVE ENERGY SERVICE OÜ Tallinn 660 4590 Diiselmootorite hulgimüük, vedurite hulgimüük,

raudteeseadmete hankimine.MORGANFELD OÜ Viljandimaa 436 3240 Puidust aiamajade tootmine.MTS INTERNATIONAL OÜ Tallinn 660 2726 Kaubandus- ja vahendustegevus. Transporditeenused.

Juriidilised-, majandus- ja finantskonsultatsioonid.ROTAL-KAUBANDUSE OÜ Tallinn 656 0960 Kauba- ja väikebusside ning kasutatud ja uute sõidukite müük.SIMEON TRANSPORT OÜ Tallinn 607 6822 Transport, ekspedeerimine.SLIIKO OÜ Tallinn 621 0241 Valtsmetalli kaubandus.STAATUS AS Tallinn 603 3930 Vesipõrandakütte ja soojuspumpade projekteerimine, müük ja paigaldus.

Ventilatsiooni- ja külmutusseadmete projekteerimine, müük ja paigaldus.STARCKJOHANN STEEL AS Harjumaa 605 1300 Terase ja muude metallide hulgimüük ja eeltöötlus.TALUMAA OÜ Saaremaa 459 4630 Sepiste ja suveniiride valmistamine, müük. Kontoritarvete müük.VARMAPARTNER OÜ Tallinn 606 1715 Jäätmekäitlusseadmete müük, jäätmekäitlusalane konsultatsioon.VIPSAL OÜ Tallinn 600 7725 Metallist torude tootmine.

^ t â u t Ç w â á ~ É } t ^ x ä t w u t Ä Ä

K A t Ñ Ü | Ä Ä | Ä ~ x Ä Ä D L A C C

X á à É Ç | t ^ É Ç à á x Ü w | á t t Ä | á

Kevad läheneb jõudsalt ja pikenevatest päevadest saame üha rohkem energiat.

Viimasel üheksal aastal on Kaubanduskoja traditsiooniline Kevadball olnud meie liikmetele

kevade kuulutajaks. Taas kord pakume võimalust kevadet tervitada ja veeta meeleolukas õhtu koos

teiste liikmesettevõtetega, nautida ballimuusikat ja selle saatel tantsida.

Estonian Dream Big Band ja Siim Aimla kvartett koos solistide Helin-Mari Arderi,

Mart Mardisalu ja Hendrik Sal-Salleriga aitavad meeleolu üleval hoida.

Salongis kõlab mõnus meeleolumuusika Henn Rebase ja Tõnu Raadiku saatel.

Samuti on kõigil võimalik vaadata säravat ja glamuurset tantsuetendust.

Traditsiooniliselt on võimalus endast jäädvustada imekaunis foto kevadises miljöös.

^ É { à â Å | á x Ç | u t Ä Ä | Ä 4

Kutse hind on 850 krooni, alates 27. märtsist 1050 krooni. Kutse kehtib kahele.

Info ja registreerimine:

Käroliin Andrejeva • Tel: 646 0244 • E-post: [email protected]

[

BALLI INTERJÖÖR:

Piret Kolga

Documents

Teataja 5_2006