Töökorraldus koolieelses lasteasutuses ja väljakutsed

alushariduse kvaliteedile

Tiia Õun TLÜ haridusteaduste instituudi dotsent

Alusharidus täna

Millised väljakutsed?

Milline on alushariduse

tulevik Eestis?

Väljakutsed Alushariduse ja hoiu ühendamine

Õpetaja kutse omistamine

Finantside kokkuhoid

Alushariduse kättesaadavus ja paindlikkus

KOV võimalused

Töökorraldus ja kvaliteet Töötoa eesmärk on analüüsida erinevaid personali töökorralduse rakendamise võimalusi lasteasutuse

kvaliteedi hindamise kontekstis.

Küsimused Kas

2 või 1? Kuidas tagada

suhtarvud?

Kas assistendid või õpetaja abid?

Kas töökorraldus mõjutab lastevanemate rahulolu?

Milline on õiglane tasu?

Kas alushariduse kvaliteet kannatab?

Millised tegurid mõjutavad alushariduse

kvaliteeti lasteaia rühmas?

Arutelu rühmas 15 minutit

Valige need tegurid, mida Teie arvates mõjutab töökorraldus (1 õpetaja mudel või 2 õpeteja

mudel) ja märgistage need.

Põhjendage oma arvamust.

Arutelu rühmas 15 minutit

Koolieelse lasteasutuse kvaliteet

Töökorralduse küsimused KAS 1 ÕPETAJA VÕI 2 ÕPETAJAT?

Pedagoogiline kvaliteet -  Rõhutamaks lapsest lähtuvat lähenemisviisi kvaliteedi määratlemisel, on hakatud kasutama mõistet lasteasutuse pedagoogiline kvaliteet (Pramling Samuelsson, Sheridan, Williams 2006; Sheridan 2001, Sheridan, Schuster 2001, Tietze 1998) -  Pedagoogilise kvaliteedi kontseptsiooni puhul on prioriteediks lapse heaolu ja arenguvõimalused.

Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistik -  Euroopa Komisjon 2014 -  Tagada kõikidele lastele juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule -  Parandada kvaliteeti Allikas: HTM https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_komisjoni_alushariduse_ja_lapsehoiu_kvaliteediraamistik.pdf

Alushariduse kvaliteet

Kvaliteetne alusharidus

Lapse arengu toetamine

Lapse arengupotensiaali

maksimaalne rakendamine

huvigruppidega koostöös

Viis valdkonda, mis mõjutavad alushariduse kvaliteeti tervikuna:

juurdepääs personal õppekava

hindamine juhtimine ja rahastamine

Kvaliteedi tagamise kriitilised tegurid

Õigus alusharidusele ja lapsehoiule

Töötajate kvalifikatsioon (vähemalt pooltel töötajatel

bakalaureusekraad) ja töötingimused, mis takistavad personali

liikuvust

Laste vanusele ja rühma koosseisule sobiv

täiskasvanute/ laste suhtarv ja rühma suurus;

Õppekava

Rakendatavad kvaliteedikontrolli süsteemid

(ja asjakohased mõõtevahendid);

Juhtimismeetodid, mis on integreeritud poliitika

terviksüsteem

Tegurid, mis mõjutavad alushariduse kvaliteeti rühmas

Õpetaja haridustase

Täiskasvanute ja laste suhtarv Õpikeskkond

Õpetaja õpetamispraktika

Täiskasvanute ja lastevahelised

suhted

Laste omavahelised

suhted

Õpetaja tasustamine

Mis on Eestis alushariduse kvaliteedi tagamisel kõige

kriitilisemad tegurid?

Grupidiskussioon 5 minutit

Kvaliteedi hindamise lähtekoht

Kvaliteetne alusharidus

Lapse arengupotensiaali maksimaalne rakendamine

huvigruppidega koostöös

Kuidas mõõta?

Õpikeskkond – ECERS-R

Õpetaja õpetamispraktikad – ECCOM

Suhted rühmas - CLASS

Mida näitavad töökorralduse uuringud?

Eesti kontekst

Töökorraldus 1 õpetaja, 2 assistenti -  Üks õpetaja töötab koos kahe assistendiga, -  Õpetaja tööaeg on reeglina hommikupoolikul ning aktiivse õppe- ja kasvatustegevuse ajal on korraga tööl 3 täiskasvanut: 1 õpetaja ja 2 assistenti -  Assistendil võiks olla lapsehoidja kutse või pedagoogiline täienduskoolitus.

Statistika -  Lasteaednike Liidu uuring aprill 2016, 630 vastajat -  Küsitluses osalenud 630 vastajast mainiti 149 korral (23,5%), et tema

lasteaias on osaliselt või täielikult üle mindud ühe õpetajaga töökorraldusele. Uuele töökorraldusele lähiajal plaanis üleminekut on mainitud 131 korral (20,8%) ning 418 õpetajat (44,3%) märkis, et tema lasteaias ei ole mindud ühe õpetajaga töökorraldusele ja ei ole lähiajal ka plaanis üle minna. -  Uue töökorraldusele üleminekuga (n=149) seoses märgiti 40 korral, et

palk on jäänud samaks võrreldes kahe õpetajaga töökorraldusega, 50 korral on palk tõusnud, kuid mitte rohkem kui 50 eurot, 41 korral on palk seoses uue töökorraldusega tõusnud 50-100 eurot, 15 korral on õpetaja palk tõusnud 100-200 eurot.

Uuringud 1- õpetaja mudelist -  Õpetajate hinnangud töökorraldusele ja meeskonnatööle osas (A. Hallikas, 2015) -  Assistentide hinnangud töökorraldusele ja meeskonnatööle (A. Soon, 2015) -  Lastevanemate rahulolu-uuring (Palmissaar 2016) -  Õpetajate pedagoogilised praktikad (Kimer 2014, Tera, Sagen, Haljas 2016)

Õpetajate hinnangud töökorraldusele

19 õpetajat, intervjuu, Harjumaa

Õpetaja roll -  Õpetaja vastutav roll õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel -  Õpetaja vastutab laste arengu eest -  Vastutab laste turvalisuse eest -  Annab vanematele tagasisidet -  Õpetaja suunab assistente ja delegeerib -  Koostöö igal tasandil -  Juhiroll, kaasav juht, meeskonna juht, koostöö kavandaja

Assistendi roll -  Meeskonnatööd teha koos õpetajaga. -  Suunab, abistab ja õpetab lapsi läbi mängu -  Abi õppe- ja kasvatustegevuses -  Abi korrashoiul, laste hügieeniharjumuste kujundamisel -  Tagasiside andmine vanemale

Erinevus 2 õpetajaga rühma töökorraldusest?

Laste arengust on parem ülevaade

Tegutsemas korraga 3 täiskasvanut, mis teeb töö kergemaks

Töö väikestes gruppides

Saab rohkem teha individuaalset tööd

On rohkem võimalusi teha tööd rahulikult lõpuni

Õpetaja professionaalsus peab suurem olema

Üks inimene juhib kogu meeskonna tööd

Tegevusi planeerib ja juhendab üks inimene

On täpselt teada, kuhu üks või teine laps on jõudnud

Saab rohkem tegeleda erivajadustega lastega

Mis on positiivne võrreldes 2 õp rühma töökorraldusega? Parem ülevaade lapse arengust Prem ülevaade tegevuste kavandamisest ja korraldamisest Õppetegevusi on võimalik läbi viia väikestes gruppides Töö on uus ja huvitav Lastel on turvalisem Sobivam tööaeg

Vanematelt igapäevane tagasiside

Raskused võrreldes 2õp rühma töökorraldusega?

Vastutust on rohkem

Dokumentatsiooni täitmine üksi

Planeerima peab õpetaja üksi Professionaalsem õpetaja (oskama kõiki valdkondi ühtemoodi hästi) Lastevanematega suhtlemine ainult hommikul

Muutunud tööaeg (pole vaba päeva, peab iga päev tööl käima)

Lastevanematel on aegajalt probleeme assistentidega suhtlemisel

Aegajalt on raske delegeerida

Rohkem peab pingutama

Assistentide hinnangud rühma töökorraldusele

12 assistenti, intervjuud, Harjumaa

Assistentide roll -  Meeskonnatöö õpetajaga ja teise assistendiga -  Teha lastega rühmatööd -  Laste tegevusi suunata -  Õppe- ja kasvatustegevuste korraldamine -  Lastega mängimine -  Vanematega suhtlemine -  Õpetaja abistamine -  Rühma korrashoid

Meeskonnatöö toimimine -  Paindlik -  Igapäevane tegevuste läbiarutamine -  Asistendid märkavad, mida on vaja teha -  Vastastikune toetus -  Igas olukorras tuleb rääkida ja asju läbi arutada

Assistentidel lastega seotud ülesanded -  Õppetegevuste läbiviimisele kaasa aitamine -  Rutiinsete tegevuste korraldamine (riietumine, söömine, pesemine) -  Laste motiveerimine -  Laste turvalisuse tagamine -  Laste arengu toetamine

Erinevus 2 õpetaja mudeliga -  Lastel rohkem võimalus olla väikestes gruppides, -  Õpetaja ja assistendid saavad lapsi enam aidata , motiveerida -  Assistent saab lastega individuaalseid tegevusi teha -  Õhtul annab assistent tagasisidet lastevanematele

Dokumendid -  Assistent täidab: -  Päevikut kui õpetajat ei ole -  Laste kohalkäimise arvestust -  Nädalakava kirjutamine vajadusel -  Lastevanematega kirjavahetus vajadusel -  Laste arengutulemuste fikseerimine kui on kokku lepitud

Koostöö vanemategas -  Igal õhtul -  Väga head suhted -  Suhtlevad palju, on usaldus tekkinud -  Tugi – info jagamine, peale arenguvestlusi oleme saanud tagasisidet et ka vanemad kiidavad meid õpetajale, mis motiveerib, et sa tahad teha seda tööd -  Tuled toime siis kui meekond töötab

Mis on positiine -  Üks õpetaja hindab kõiki lapsi -  Üks õpetaja korraldab kõiki tegevusi -  Hea koostöö õpetaja ja assistentide vahel -  Kolmekesi on hea laste turvalisust tagada -  Lapsed ja vanemad võtavad assistente kui õpetajaid ja nimetavad ka õpetajaks

Näide: -  Meil on kõik võrdsed, ma ei ole enam söögitädi.

Ootused -  Palk peaks olema suurem, et väärtustataks assistendi tööd -  Õpetaja võiks delegeerida rohkem -  Vastutus on väga suur kui oleme lastega üksi õhtul, vastutust jagada -  Rühmas usalduslikud suhted -  Info liikumine selge ja kokku lepitud

Näide -  Meie töö on peaaegu nagu õpetajal, palgavahe on suur, töökohustusi on väga palju, ma ei saa väga hästi tagada korrashoidu ja samal ajal lastega tegeleda.

Rahulolu -  Rühma meeskonnatöö toimib -  Lastevanemate positiivne tagasiside -  Õpetajale abiline -  Lastega tegutsemine pakub rõõmu.

Lastevanemate rahulolu

94 lapsevanemat, kirjalik küsitlus, Harjumaa

Tulemused

Lapse lasteaiaga väga rahul 65,3%

Paneksin teise lapse samasse lasteaeda 72,7%

Head, usalduslikud suhted õpetajaga 88%

Väga rahul õpetajalt saadud tagasisidega 78%

Väga rahul assistentidelt saadava tagasisidega 76%

Vanemate ettepanekud -  Õpetaja võiks tulla julgemalt suhtlema -  Assistendid võiksid enam aktiivsemalt tulla suhtlema -  Lapse arengu kohta rohkem kirjalikku tagasisidet

Õpetajate õpetamispraktikad

ECCOM skaala

Õpetajate õpetamispraktikad -  Varase lapseea (4-7) lasteaiarühma vaatlusmõõdik ECCOM (Early

Childhood Classroom Observation Measure), millega hinnatakse, mil määral kasutab õpetaja lapsekeskset, täiskasvanu juhitud ning lapse juhitud õpetamispraktikat. -  Mõõdiku abil tegevusi hinnates keskendutakse sellele, kuidas õpetaja

lapsi juhendab(Stipek & Byler, 2004, 2005.) -  Hinnanguid antakse ECCOM skaalal kolmedimensioonilises

formaadis: A ehk lapsekeskne, T ehk täiskasvanu juhitud ja C ehk lapse juhitud lähenemisviis. Mõõdikus on esitatud 47 väidet – 17 lapsekeskse ehk konstruktivistliku, 15 täiskasvanu juhitud ja 15 lapse juhitud õpetamispraktika hindamiseks. Iga skaalaüksust hinnatakse skaalal “1 - kirjeldatud tavad/tegevused esinevad väga harva” kuni “5 - kirjeldatud tavad/tegevused on ülekaalus”. Mõõdiku skaalad ühendatakse kolmeks alaskaalaks: “Juhendamine”, “Sotsiaalne keskkond” ja “Instruktsioonid”

Varasemad uuringud -  Lerkkanen jt (2012) uurimuse põhjal on ECCOM reliaabne ja valiidne vahend õpikäsituste mõõtmiseks Eesti ja Soome koolieelsetes lasteasutustes. -  Trossmanni (2008) uurimusest selgus, et Eestis kasutatakse lasteaiarühmades enim lapsekeskseid praktikaid, õpetajakeskseid ning laste juhituid praktikaid oluliselt vähem. -  Kimeri (2014) uuringu tulemused näitasid, et uuringus osalenud õpetajad rakendavad lapsekeskse kasvatuse põhimõtteid õppe- ja kasvatustegevustes vaid osaliselt ja lapsekeskse kasvatuse koguskoor ei ole väga kõrge.

Õpetamispraktikad ja töökorraldus -  Uuringud S. Tera, K. Sagen, H. Haljas (2016) -  Tulemustest selgus sarnaselt eelnevatele uuringutele (Lerkkanen jt, 2012; Trossmann, 2008; Kimer, 2014), et õpetajad lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel küll kõige rohkem lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) esitatud lapsekeskse õpikäsituse põhimõtetest, kuid teevad seda vaid osaliselt.

Tulemused -  Kokku 46 õpetajat, 25 2 õp mudel, 21 1 õp mudel -  Töökorralduse mudelist lähtuvalt leiti õppe- ja kasvatustegevuste

läbiviimisel mitmeid olulisi erinevusi. -  Lapsekeskse õpikäsituse rakendamises olid ühe õpetaja

töökorraldusega rühmades töötavate õpetajate tulemused võrreldes kahe õpetaja töökorraldusega rühmade õpetajatega enamasti kõrgemad, kuid statistiliselt oluline erinevus ilmnes vaid tegevuse seotuses laste kogemustega. -  Tulemustest võib järeldada, et nii ühe kui ka kahe õpetaja

töökorralduse mudelis töötavad õpetajad lähtuvad oma töös kõige rohkem lapsekeskse õpikäsituse põhimõtetest. -  Ühe õpetaja mudeli õpetajatel sidusus kõrgem ja õppetegevustes

seostatake enam uusi teadmisi ja oskusi laste eelnevate kogemustega.

Täiskasvanust lähtuv Töökorralduse mudel M SD t p

Koguskoor 1 2

2,70

1,96

1,06

1,10

2,29 0,03

Juhendamine 1 2

2,78

2,12

1,01

1,23

1,98 0,05

Laste vastutus 1 2

3,08

2,29

1,08

1,35

2,22 0,03

Juhendamine 1 2

2,52

1,76

1,23

1,30

2,03 0,05

Tegevuste valik 1 2

3,12

2,19

1,24

1,37

2,42 0,02

Instruktsioonid 1 2

2,66

1,69

1,14

0,90

3,15 0,00

Õppetegevuste sidusus 1 2

2,12

1,43

1,20

0,98

2,11 0,04

Mõistete õpetamine 1 2

2,80

1,71

1,32

1,15

2,94 0,01

Õppimine vestluse vormis 1 2

3,28

1,86

1,24

1,11

4,06 0,00

Tulemused -  Kahe õpetaja töökorralduse mudelis töötavad õpetajad kasutavad rohkem täiskasvanust lähtuva kasvatuse põhimõtteid. Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid nii „juhendamise“ ja „instruktsioonide“ valdkondades kui ka täiskasvanust lähtuva õpikäsituse koguskoorides. -  Ühe õpetaja töökorralduse mudelis töötavate õpetajate madalamad tulemused täiskasvanust lähtuva õpikäituse skaalal võivad tuleneda ka võimalusest, et ühe õpetaja mudelis saavad õpetajad teha rohkem grupitöid.

Lapse juhitud Töökorralduse

mudel M SD t p

Koguskoor 1 2

2,27 1,74

1,06 0,73

1,99 0,05

Sotsiaalne keskkond 1 2

2,63 1,95

1,11 0,88

2,27 0,03

Suhtlemisoskuste toetamine 1 2

3,00 2,00

1,38 0,95

2,80 0,01

Laste osalus 1 2

2,44 1,52

1,45 1,03

2,50 0,02

Instruktsioonid 1 2

2,28 1,65

1,32 0,76

2,01 0,05

Õppetegevuste sidusus 1 2

2,20 1,29

1,47 0,64

2,80 0,01

Õppimine vestluse vormis 1 2

2,56 1,71

1,45 1,06

2,29 0,03

Tulemused -  Lapse juhitud õpikäsituse skaalal olid kahe õpetaja töökorralduse mudelis töötavate õpetajate tulemused kõrgemad kui ühe õpetaja töökorraldusega rühmade õpetajatel. -  Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid nii skaala koguskooris, kui ka „sotsiaalse keskkonna“ ning „instruktsioonide“ valdkondades. -  Kahe õpetajaga mudeli puhul on rühmas vähem täiskasvanuid ning õpetaja viib õppe- ja kasvatustegevusi tavaliselt läbi üksinda, seega võib õpetajal olla suuremas grupis raskem lapsi kontrollida ning märgata vestlustes kõiki lapsi

Soovitused Hinnata ja analüüsida töökorraldust laste

arengupotensiaali maksimaalse rakendamise kontekstis

Kasutada teaduspõhiseid uurimismeetodeid

Juhtimisotsuste alus ja põhjendus on vastus küsimusele – millist kasu tegevus/

muudatus annab iga lapse arengupotensiaali rakendamisele?